Ühispanga Kliendileht I Detsember 2002

Hea klient,

Sa hoiad käes Eesti Ühispanga uue kujunduse ja muutunud sisuga kliendilehte,

kus pakume senisest rohkem teavet meie toodetest ja teenustest ning loomulikult

ka huvitavat lugemist.

Lõppev aasta on olnud Eesti Ühispanga jaoks üks kõigi aegade edukamaid. Nen-

de heade tulemuste eest täname nii oma kliente kui ka meie tublisid töötajaid.

Tahame töötada nii, et meie üks meeldejäävamaid reklaamlauseid „Ühispank tuleb

Sulle alati vastu” iseloomustaks klientide silmis tervet pangatööd.

Viimasel ajal on palju on räägitud liigtarbimisest ja liigsest laenuvõtmisest. Eesti

Pank tegi esimesed tõsised vihjed selle kohta septembri alguses ja teatav tõepõhi

väidetele üle jõu elamise osas on statistika näol ka olemas. Näiteks on tänu viimase

aja välismajanduse madalseisule Eesti jooksevkonto defitsiit taas võrreldav taseme-

ga enne 1998. aasta Vene kriisi ja sellele järgnenud majanduslangust. Jooksevkonto

defitsiit mõõdab aga sisuliselt seda, kui palju üks riik oma tulevaste tulude arvelt

täna võlgu elab.

Lisaks jooksevkontole tuleks tähelepanu pöörata ka suhteliselt kiirele laenukas-

vule, mis on tõusnud eraisikute osas eelmise aastaga võrreldes kuni 40%. Lisaks

uutele ja paindlikele eluaseme finantseerimistoodetele on toimunud ka intressitase-

mete langus Euroopas: enamike eluasemelaenude aluseks olev 6 kuu EURIBOR on

hetkel napilt üle 3%, mis on viimase kolme aasta madalaim tase.

Tõepoolest, pangad on mõistnud klientide soovi oluliselt parandada oma elamis-

tingimusi ning omalt poolt välja töötanud soodsad eluasemelaenud, mis seda soovi

rahuldada aitavad. Eestlane on oma iseloomult ettevaatlik ja kaalutlev ning Ühis-

pank ei pelga, et meie kliendid oma võimalusi üle hindavad.

Rahulikke jõule ja head uut aastat!

Uudised

Kingime 10 reisi soojalemaale

Siililegi selge, et kaardigaon kasulik maksta

Sobivaim krediitkaart

Ühispanga president AinHanschmidt: Pangandus onhuvitav ja pühendumistnõudev ala

Mugav ja turvalinemobiilimakse

Eesti Ühispank võttisesimesena Eestis kasutuseledigitaalallkirja

Ühispanga kodulaenudetaotlemine ja tagasi-maksmise võimalused

Kaskokindlustus: kas tüütulisakohustus või kindlusliisingperioodiks?

45

6

78

10

11

12

14

Lembit KitterEesti Ühispanga asepresidentToimetus ja teostus: Eesti Ekspressi Kirjastuse AS

Narva mnt 11e, Tallinn 10151

Tel: (0) 669 8080

E-post: kliendileht@ekspress.ee

Tellija: EÜP marketingi ja PR-divisjon

UUDISED Ühispanga Kliendileht I Detsember 2002

4

Kogumispensioni kasuks otsustas 40%

Magnet jätkabloosimistega

Ühispankloosis juunisja septembrisvälja viis õnnelik-ku, kes tegid ostuMagnetiga. Neilekandsime arveldus-kontole ostusumma tagasi. Detsembri viisostu ja nende tegijat, kes saavad kogu rahatagasi, selguvad 31. detsembril.

Arukaid jõuluoste!

31. oktoobri seisuga oli kogumispensio-niga Eesti Väärtpaberikeskuse lõplikel and-metel liitunud 207 200 inimest ehk 40%töötavast elanikkonnast. Neist 170 145alustavad pensioni kogumist 1. jaanuaril2003. Ülejäänud liitusid enne 1. juunit ningalustasid pensioni kogumist juba 1. juulil.

Inimesed on kogumispensioni hästi vas-tu võtnud. Algselt prognoosis riik liitujateprotsendiks esimesel aastal 20%, kuid liitu-da otsustas hoopis kaks korda rohkem ini-mesi.

Ühispanga Fondide juhataja Loit Linnu-Loit Linnu-Loit Linnu-Loit Linnu-Loit Linnu-põldpõldpõldpõldpõld: „Ootasime Ühispanga Pensionifondi-dega liitujate arvuks 30 000 ehk kuni 30%kõikidest kogumispensioniga liitujatest.Kuna koguliitujate arv osutus üllatavalt suu-reks, siis liitus ka Ühispanga Pensionifondi-ga pea kaks korda rohkem inimesi. 28-prot-sendiline turuosa näitab, et Ühispanga Pen-sionifondiga liitus ka palju teiste pankade

Kiirteavitamise teenuse lepingutingimusedKiirteavitamine on Ühispanga teenus, mis

hoiab teid pidevalt kursis kontoseisu ja raha-de liikumisega. Ülevaate saamiseks ei peaenam internetipanka või sularahaautomaa-di juurde minema: teade muudatustest kon-tol jõuab mobiiltelefonile või e-kirjakasti.

Kuidas teenus toimib?Valige välja kontod ja hoiused, millel

toimuvate liikumiste kohta te kiirinformat-siooni saada soovite.

Määrake, milliste sündmuse kohta teteavet soovite: teavitust saab tellida kon-tole laekumiste, kontolt toimuvate väljami-nekute ning e-arvete saabumise kohta.Ühe teate hind on kolm krooni.

Et iga väiksema väljamineku puhul (ntigakuine kaardihooldustasu) ei peaks tea-te saamise eest teenustasu maksma, saab

laekumiste ja väljaminekute teavitamisekohta määrata miinimumsumma, millestalates teavitamist oluliseks peate.

Valige endale meelepärane teavitamisekanal. Teated konto perioodilistest või eba-regulaarsetest muudatustest saate tellidae-posti aadressile või SMS-ina mobiiltele-fonile.

Kui soovite mingil perioodil teavitamis-tega vahet pidada, on võimalik teenus blo-keerida ja hiljem uuesti aktiveerida ilmalepingut sulgemata. Lepingu sõlmimine,muutmine ja lõpetamine on tasuta.

Kuidas teavitamist tellida?Kiirteavitamise teenust saab tellida

Ühispanga internetipangas U-Net menüüalt lepingud või lähimas Ühispanga konto-ris.

Ühispanga Fondide juhataja Loit Linnupõld:

„Ühispanga Pensionifonde pidas oma põhipan-

gast usaldusväärsemaks 12 000 klienti”.

kliente: meie fondi pidas oma põhipangastusaldusväärsemaks 12 000 klienti. Selle üleon meil hea meel ja loodame, et õigustamekõikide liitujate usaldust.“

Täname teid Ühispanga Fondide nimel.Meile teeb suurt au, et usaldasite meiekätesse tuleviku kindlustamise ning looda-me, et õigustame teie usaldust.

Mida peaksite oma kogumispensionikohta teadma?

� Teavitage kogumispensioniga liitumi-sest oma tööandjat. Seaduse järgi piisablihtviisilisest teavitamisest, st, et tööandja-le ei pea esitama lepingukoopiat ega aval-dama valitud pensionifondi nime.

� Teie pensioniraha jõuab pensionifondiläbi Maksuameti ja Eesti Väärtpaberikesku-se. Juhul, kui tööandja on makse korrekt-selt kinni pidanud ja deklareerinud ningMaksuametile edastanud, siis jõuab rahakoos riigi osalusega teie pensionifondi järg-mise kuu lõpuks. Esimesed maksed jõuavadteie pensionikontole veebruari lõpuks.

� Et saaksite oma pensionisummadekogunemist mugavalt jälgida, soovitameteil kasutada internetipanka U-Net(www.unet.ee), kust leiate oma pensioni-konto kohta nii konto väljavõtte (millal jakui palju arvele raha on laekunud) kui kasaldoteatise (kui palju teil fondis raha kok-ku on).

Pakume teile aasta lõpuni III sambapensionitoodetele suuri soodustusi:

� pensionikindlustuse esimese aastasissemaksed kuni 30% väiksemad

� III samba pensionifondi osakute ostilma tehingutasuta

Küsige kontorist III samba nõustamist!

Kui liitusitekogumispensionigaenne 1. novembrit

KAMPAANIADÜhispanga Kliendileht I Detsember 2002

5

15. detsembril loosib Eesti Ühispankkõigi meie pangakaardi ja interneti-panga klientide vahel välja 10 tasu-ta reisi Egiptusesse. Kui te pole veelmeie klient või teil puudub mõnitooteleping, siis on just nüüd õigeaeg meiega liituda!

Eesti Ühispanga 10. sünnipäeva pi-dustused jätkuvad. Juba üle saja õnne-liku kliendi on saanud meilt kingiks1000 krooni ja üllatusi tuleb järjestjuurde!

Kingime 10x1000 krooniigal nädalal

Lisaks suurele reisiloosimisele panga10. sünnipäeval, jätkuvad loomulikultka iganädalased rahaloosimised: kunisünnipäevani loosib Ühispank igal nä-igal nä-igal nä-igal nä-igal nä-dalal dalal dalal dalal dalal välja 10 x 1000 kr10 x 1000 kr10 x 1000 kr10 x 1000 kr10 x 1000 krooniooniooniooniooni kõigiklientide vahel, kellel on Ühispangapangakaardi ja internetipanga U-Net le-ping. Võiduvõimalus on seda suurem,mida varem meiega liitute. Võidusum-ma kantakse võitja kontole Ühispangas.Ja nii igal nädalal!

Nüüd on õige aeg hankida endalepuuduvad pangatooted, sest sünnipäe-va puhul on esmase deebetkaardi VisaElectron taotlemine ja internetipangagaU-Net liitumine tasuta.

Meie klientidele

Kui te juba kasutate internetipanka U-Net’i ja pangakaarti, tutvustage meiepakkumist oma pereliikmetele ja tutta-vatele. Kampaania ajal on võimalus ava-da ka pangakonto Ühispangas tasuta.Lisaks kehtivad kõigile esmakordselt ar-velduskonto avanud eraklientidele kolmkuud ka kuni 50% soodsamad tutvumis-hinnad põhilistele pangateenustele.

Kingime 10 reisi soojale maale

Tarvo SarmetMarketingi projektijuht

Ühispanga sünnipäevareisEgiptusesse

Reis sisaldab otselendu Tallinnastsihtkohta ja tagasi, lennujaamamakse,nädalast majutust koos hommiku-söögiga hotellis Domina NuweibaResort***, eestikeelseid teenuseidlennukis ja kohapeal. Reisid toimuvadajavahemikul 4. jaanuar kuni 26. ap-rill 2003, mille hulgast saab valida so-bivaima aja.

Neile, kes Egiptusesse reisida eisoovi, pakub Domina World Travelsobiva reisi planeerimiseks 4000krooni suurust krediidivõimalust.

Kontrollige oma konto seisupangaautomaadis võiinternetipangas U-Net,

sest võitjaks võite osutudajust teie! Võitudest saab

teada vaid sealt!

Ühispank teie partnerina

Ühispanga klientidele soovib omaltpoolt õnne ka tütarfirma Ühispanga Elu-kindlustus: tulge nõustamisele ja teidootab elukindlustuse poolt magus kingi-tus!

Kuni 15. detsembrini loositakse igakuu välja 5000 krooni kõigi klientide va-hel, kes sõlmivad lepingu Ühispanga Elu-kindlustuses. Võidusumma kantakse teiepoolt valitud Ühispanga Elukindlustuselepingusse.

Kümne aastaga on Eesti Ühispangastsaanud kindel partner meie klientidele.Koos tütarfirmade Ühisliisingu, Ühispan-ga Varahalduse ja Ühispanga Elukindlus-tusega pakume täisvalikut nüüdisaeg-seid finantsteenuseid ning koos ema-panga SEB-ga soodsaid ja mugavaid la-hendusi ka rahvusvahelistel turgudel te-gutsemiseks.

Meie kliendid on usaldanud oma raha-asjad Ühispanga hoolde, sest oleme tee-nindusvõrgu ja valikuvõimaluste poolestsuurpank, kuid samas pole me kaotanudsoojust, personaalsust ega paindlikkust.

Me oleme selle üle uhked ja õnneli-kud, sest oleme alati püüdnud olla� kliendile paindlikud ja kompetentsed

partnerid, kellega on lihtne koostöödteha;

� personaalsed ja mitte takerduda stan-dardlahendustesse;

� avatud uutele nüüdisaegsetele lahen-dustele.Me soovime teid aidata igapäevastes

finantsasjades ning nõustada ka suure-mate ja keerukamate tehingute korral.

Ühispanga praeguseid ja tulevasikliente tänades,

KAMPAANIAD Ühispanga Kliendileht I Detsember 2002

6

Eesti Ühispank koostöös Hansapanga,Sampo Panga ja Pankade Kaardikes-kusega on ühendanud jõud ja kutsu-nud ellu „Maksa kaardiga” reklaami-kampaania, mis on läbi aegade suurimselline ühisprojekt.

Inimesed teadvustavadkaardimakse eeliseid

Kampaania eesmärgiks on selgitadapangakaarti vähe kasutavatele inimestele,millised on kaardimaksete eelised sularahaees.

„Need inimesed, kes on harjunud kaar-diga maksma, kasutavad seda ka väga ak-tiivselt, mis tõestab sellise makseviisi mu-gavust.

Paraku ei ole aga osad kliendid veelkaardiga maksmise plusse – eelkõige mu-gavust ja turvalisust – enda jaoks avasta-nud,” ütles Pankade Kaardikeskuse tegev-direktor Raivo Tinn ühisprojekti mõttesträäkides.

Septembri lõpu seisuga olid kommerts-pangad Eestis kokku välja andnud üle mil-joni deebet- ja krediitkaardi, millest üleveerandi kuuluvad Ühispanga klientidele.Eesti Panga statistika põhjal saab oktoobrialguse seisuga kaardiga maksta ligi 6600

Siililegi selge,et kaardiga on kasulik maksta

Tarvo SarmetMarketingi projektijuht

Mugavus

Ei pea sularaha kaasas kandma egasularahaautomaati otsima.

Lihtsus

Saate maksta kõikjal, kus on aknal,uksel või kassal Visa, Mastercard,Maestro või Visa Electron kleebis.Kaardiga saab tasuda ka väikseid sum-masid. Maksmine on palju lihtsam, kuiei pea sularahas arveldama.

Kiirus

Kaardimaksed sujuvad peaaegualati kiiremini kui sularahas tasumised.Nii säästate ennast ja teisi järjekorrasootamisest.

Turvalisus

Kui varastatakse rahakott, siis ole-te rahast kindlalt ilma. Kui aga panga-kaart kaduma läheb, saab ligipääsusellele kohe sulgeda, helistades pan-ga klienditeeniduse telefonil ja rahajääb puutumata.

Informatsioon

Alati täpne ülevaade kulutustest:pangaautomaadi või internetipangavahendusel saab igal ajal kontovälja-võtet vaadata ning jälgida, millal jakus on kaardiga makstud või sularahavälja võetud. Päringuid saab teha kaaastate lõikes.

Kaardimaksel on sularaha ees palju eeliseid

kaupluses ja teenindusasutuses.Uuringufirma Emor poolt läbi viidud

uuringu põhjal eelistab üha suurem osaEesti elanikke oma ostude eest tasudakaardiga. Suuremate ostude eest maksabpangakaardiga juba ligi kolmandik leib-kondadest. Aasta tagasi eelistas sellistmakseviisi vaid 17% leibkondadest.

Pangakaardiga ostude eest tasujatering on võrreldes eelmise aastaga laiene-nud märkimisväärselt just väikelinnade ela-

nike arvel. See näitab, et mugavatepangateenuste kasutamise või-

malus ei piirdu üksnes suurlin-nadega, vaid levib üle Eesti.

Mida sagedamini klien-did avaldavad soovi kaupa-

de või teenuste eest tasumisel maksta kaar-diga, seda rohkem kaupmehi seda võima-lust pakkuma hakkab. Kaardiga maksmiselon sularahaga tasumise ees mitmeid eeli-seid, seega soovitame oma klientidel sedavõimalust aktiivselt kasutada.

Siil annab head nõu

Kampaaniat viib läbi juba Kalevipojasttuntud hea nõu andja siil, kes tuletab tele-visioonis ja poodides klientidele meeldekaardimakse eeliseid ja mugavust.

Kõikide kaarKõikide kaarKõikide kaarKõikide kaarKõikide kaardiga maksjate vahel loo-diga maksjate vahel loo-diga maksjate vahel loo-diga maksjate vahel loo-diga maksjate vahel loo-sitakse kuni jõuludeni iga nädal KINGIKSsitakse kuni jõuludeni iga nädal KINGIKSsitakse kuni jõuludeni iga nädal KINGIKSsitakse kuni jõuludeni iga nädal KINGIKSsitakse kuni jõuludeni iga nädal KINGIKS1000 kr1000 kr1000 kr1000 kr1000 krooni. ooni. ooni. ooni. ooni. Võtijatega võtame ühen-dust.

Pange pangakaart kohe valmis. Hom-me võib vaja minna ja loosiõnn võib justteile naeratada!

KREDIITKAARTÜhispanga Kliendileht I Detsember 2002

7

Ühispank pakub aastamaksuga ja-maksuta krediitkaarte. Nende peami-ne erinevus seisneb selles, et esimeseomanik ei pea maksma kasutatud kre-diidi eest, kuid maksab aastamaksu;teise kasutaja maksab aga võetud kre-diidilt intresse.

Aastamaksuga krediitkaardid on näiteksVisa Classic ja Eurocard/Mastercard Stan-dard ning ka kuldkaart. Ilma aastamaksu-ta krediitkaardid tulid Eesti turule paar aas-tat tagasi. Nüüdseks on selle kaardiliigipopulaarseim liige Magnet, mille väljasta-me oma klientidele tasuta.

Kuidas krediitkaarteomavahel võrrelda?

Krediitkaartide tasu võrdlemine on kee-ruline, sest hinnastamise meetod on eri-nev. Aastamaksuga krediitkaardi kulu oninimese jaoks fikseeritud (aastamaks) jasee ei sõltu kaardi kasutamisest; Magneti(aastamaksuta krediitkaardi) puhul on vas-tupidi. Valikul tulekski lähtuda plaanitava-test kulutustest – neid on küll raske etteennustada, kuid väikese arvestuse võib siis-ki teha.

Aastamaksuga krediitkaardi tasu saabümber arvestada suhteliseks kuluks: kuipalju tegelikult krediiti kasutatakse ja mison selle kasutamise hind. Krediidi hindehk intress on erinevate summade juureserinev.

Tabelist näeb, et kasutades krediitkaar-

diga ainult väikseid summasid, on tasutudaastamaks liiga kõrge. Sellisel juhul on ka-sulikum kasutada Magnetit, mille korralpeab kasutatud krediidilt maksma intressi.Kui igakuised summad ületavad 2000krooni, siis on odavam kasutada aasta-maksuga krediitkaarti, sest krediidi hind onsiis odavam kui 16%.

Millist soovitust järgida?

Kuna kasutatavad summad on kuudelõikes paratamatult erinevad, siis on täp-set arvutust võimatu teha. Aastamaksugakrediitkaardi puhul tuleb arvestada ka, etkasutada saab ainult ühe kuu sissetulekusuurust summat. Magneti omanikud saa-vad kasutada kuni nelja kuu sissetulekusuurust summat. Saab teha vaid üldista-vaid soovitusi, kuid erijuhtumite korral ta-sub klienditeenindajaga tingimused kind-lasti läbi arutada.

Kui soovite krediitkaarti erijuhtumitekserijuhtumitekserijuhtumitekserijuhtumitekserijuhtumiteks(nt ootamatud väljaminekud reisil) ja iga-päevaseks kasutamiseks vajadust ei ole, siistasub otsustada aastamaksuta krediitkaar-di ehk Magneti kasuks, sest sellega ei kaas-ne kulutusi, juhul kui krediitkaarti ka üldseei kasutata.

Sobivaim krediitkaart

Aastamaksugakrediitkaardid

Kasutatud krediidi eest eraldimaksma ei pea. Näiteks Visa Classicvõi EC/MC Standard väljastaminemaksab 300 krooni (korduskaart 100krooni) ja sellega saab aasta jooksulkasutada tasuta krediiti ühe netopal-ga ulatuses. Aastamaksuga krediit-kaart on olnud Eestis juba aastaid ningseda peetakse „tavaliseks krediitkaar-diks”. Ka kuldkaart on aastamaksugakrediitkaart.

Aastamaksutakrediitkaardid

Intressi makstakse kasutatud kre-diidilt. Siia kuulus Ühispanga väikeselimiidiga krediitkaart, mille väljastami-ne maksis 50 krooni ja kasutatud li-miidi tasu oli 1,5% kuus ehk 18%aastas. Kuna krediit- ja järelmaksu-kaart Magnet pakub inimeste jaokslaiemaid võimalusi parema hinnaga,lõpetas pank väikese limiidiga krediit-kaardi väljastamise septembrist. Selleasemel on nüüd Magnet, mille väljas-tamine on tasuta, kuid kasutatud kre-diidilt tuleb maksta 16% intresse.

Merike KukkMarketingi projektijuht

Igakuiseltkrediitkaardigakasutatavsumma

Kasutatudkrediidi hind(%), kui aasta-maks on 300krooni

1000 30

2000 15

3000 10

4000 7,5

5000 6

Kui kavatsete krediitkaarti rrrrregulaarseltegulaarseltegulaarseltegulaarseltegulaarseltkasutamakasutamakasutamakasutamakasutama hakata ja igakuised summadületavad paari tuhandet krooni, on kõigesoodsam valida aastamaksuga krediit-kaart.

Kui plaanis on aga igakuiselt kasutadakrediitkaarti jooksvate kulutuste tarvis,kuid on soov teha ka suuremaid oste, siison otstarbekas hoida taskus kahte krediit-kaarti: aastamaksuga ja Magnetit.

Arukaid kulutusi!

INTERVJUU Ühispanga Kliendileht I Detsember 2002

8

Eesti Ühispangal täitub 15. detsembrilkümnes tegutsemisaasta, mis poleühele organisatsioonile ju kuigi kõrgevanus, kuid tänapäeva Eestis on seesiiski lausa maksimumilähedane. Ühesiinse panga jaoks eriti: Eesti kroongisai möödunud suvel alles kümneseks.

Eesti pankurid on samanoored kui riik

„See tormiline aastakümme on paljumuutnud nii meid endid kui meie arusaa-mu. Küllap õiged inimesed on oma kohta-dele alles jäänud,” ütleb Eesti Ühispangapresident Ain Hanschmidt. „Pangandus onkeeruline ja pühendumist nõudev ala, mit-te koht, kus kiiresti rikastuda.”

Kui Nõukogude Liidu aeg loomulikulõpu leidis, varises mõistagi kokku ka koguselleaegne rahandussüsteem. Või mis süs-teemi tolleaegsel rublal õieti oligi? Isegitollastele hoiukassade töötajatele oli arvel-damine pärisrahaga võõras – sellega puu-tusid kokku ainult Moskva Välismajandus-panga „pankurid”.

Eestiski polnud pärispanganduse spet-sialiste kusagilt võtta. Vanemad, alalhoid-liku mõttelaadiga hoiukassatöötajad rää-kisid ikka mingitest fondidest ja limiiti-dest, rublapangandusele igiomaste termi-nitega. Noored hakkajad mehed nägidaga panganduses, vanas ja prestii�ses,hetke-Eestis aga uuel alal väljakutset kõvatööga kiiret karjääri teha. See oli tõsistenoorte meeste tõsine võimalus ja üks se-letus, miks on praegu Eesti pangandusesnii palju noori juhte.

„Too periood oligi rohkem pangasüs-teemi ülesehitajate aeg,” mõtiskleb AinHanschmidt. „Nüüd on saabunud rahu jarutiingi, sest tänased tegijad, toonased ve-

rinoored riskijad teavad, millised reeglidrahamaailmas valitsevad. Need on selgekssaadud läbi iseenda kogemuste. Aastate-ga tulevad oskused teha õigeid, olgugi va-hel raskeid otsuseid, jagada riske, võttavastustust. Aja jooksul areneb ka „finants-vaist”, mis panganduses töötades tahes-tahtmata kasuks tuleb.”

Taasiseseisvumise algaastail oli Eestis 48panka. Praeguseks on läbi ühinemiste jaliitumiste jäänud alles vaid seitse.

„Ellu jäid ikkagi need, kes seadsid pan-ga eesmärgid omaenda isiklikust kasustkõrgemale. Need, kes teadsid, et tänaselepäevale järgneb ka homne ja ülehomne,”leiab Hanschmidt.

Väikese riigi suur ime

Eesti pangandus lõpetas oma tegevu-se Teise maailmasõja ajal, 1940. aasta su-vel, kui Nõukogude Liit eduka väikeriigiokupeeris. Viiskümmend aastat hiljemasus tühjale kohale maailma tehnika vii-mane sõna ning entusiastlike inimestetööga ja toel saavutati mõne aastagatäiesti seninägematu tase. Eesti pangan-dus astus mõne aastaga sammud, milleläbimiseks on Lääne-Euroopas kulunudaastakümneid.

„Ütlen uhkustamata, et Ühispanga eduüllatab meie suuromanikke Rootsiski. Va-hepealsete isolatsiooniaastate jooksul are-nes tehnika maailmas pöörase kiirusega jameil oli võimalik muretseda endale kohekaasaegne elektroonika. Eestis tehaksejuba praegu 94% kõikidest maksetestelektroonilisi kanaleid kasutades ja ainultkuus protsenti pangakontorites,” rõõmus-tab Ühispanga president panga saavutus-te üle.

„Meie eesmärgiks on muuta kliendi

teenindamine pangakontoris sisuliseltnõustamiseks. Kontorisse tuleb enamastiikkagi see inimene, kes tunneb, et ta vajabkeeruliste finantsotsuste tegemisel abi jakonsultatsiooni.”

Meie käes on paljudeinimeste varandus

Praegused Eestis tegutsevad pangadkuuluvad pea kõik suurtesse Skandinaa-via panganduskontsernidesse ja nii onkasvanud ka hoiustajate kindlustunne:selja taga on ikkagi tugevate traditsioo-nidega finantsasutused ja sajandipikku-sed investeerimiskogemused.

Ain Hanschmidt kinnitab, et viimased

Ühispanga presidentAin Hanschmidt:Pangandus on huvitav japühendumist nõudev ala

INTERVJUUÜhispanga Kliendileht I Detsember 2002

9

5-6 aastat on inimeste ja firmade meele-laadi toonud põhjaliku muutuse: kadumason hirm pankadesse hoiule pandud rahakaotamise pärast.

„Panga ainus ja kindel toode, midamüüa, ongi ju usaldus.”

Ain Hanschmidt rõhutab oma jutusmitmel korral professionaalse klienditee-ninduse tähtsust, mis eeldab kõigi pan-gatöötajate pidevat enesetäiendamist jaoma ala arenguga kursis olemist. „Eestiväiksusele vaatamata on üldine pangan-duse tase läinud nõnda tugevaks, et igamöödapanek otsustes võib tähendadaturuosa märgatavat jõnksu allapoole. Jaseda ei saa me endale lubada,” kinnitabAin Hanschmidt.

Ühe jalaga juba Euroopa Liidus

Pangandus on Eestis stabiliseerumas.„Eks minusse endasse nagu paljudesse

mu kolleegidessegi on pugenud teadmine,et süsteem on valmis ehitatud. Nüüd tulebsäilitada saavutatud taset, jälgida muutusiriigi ja maailma majanduses ning panga-tooteid edasi arendada,” näeb Ain Han-schmidt lähimat tulevikku töörohkena,kuid rahulikumana eelnenud kümnendist.

Omaenda ametiredelil liikumist SEBkontserni sees Eesti Ühispanga presidentpraegu ei oota.

„Olen loomult koduhoidlik inimene jatunnen alati Euroopas või kaugemal kooli-tustel-seminaridel olles, et minu koht onEestis. Usun, et siin on ikka veel sootuks

huvitavam töötada. Mul on silme ees sel-ge visioon, milline peaks üks Eesti esindus-pank välja nägema.”

Uued muutused ootavad Eestit ees lii-tumisel Euroopa Liiduga, usutavasti leiabsiis aset ka ühinemine Euroopa ühtse ra-handussüsteemiga.

„Majanduslikult on Eesti tegelikult jubaEuroopa Liitu läinud, nüüd on vajalik vaidpoliitiline läbimurre,” leiab Ain Han-schmidt. „Eesti pankadel on oma kindelkoht ka tulevikus. Kindlasti ei usu ma, etSaksa või Prantsusmaa kontsernid meiekoduturul meie koha ära võtavad: meievundament on tugevam, usaldusväärsussaavutatud ja nimi Eestis tuntum. Euro võibtulla, kuigi sellest on pisut kahju ka.”

Intervjueeris Kai-Riin Meri

UUS Ühispanga Kliendileht I Detsember 2002

10

Kõik meist on vähemalt korra võipaar kogenud ebameeldivat olukor-da, kus kaupluses selgub, et raha-kott on koju ununenud või pole pii-saval hulgal sularaha kaasas. Sellistolukorda sai varem lahendada vaidpangakaardiga. Nüüd on aga või-malik maksta kaupade ja ka teenus-te eest mobiiltelefoniga.

Millega täpselt tegu ja kuidas uussüsteem töötab, selgitavad Ühispangae-tehnoloogia operatsioonide divisjo-nist Meelis NurkMeelis NurkMeelis NurkMeelis NurkMeelis Nurk ja Ahto PärlAhto PärlAhto PärlAhto PärlAhto Pärl.

Kas selline uus makseviis, kus tarbi-jal asendab mobiiltelefon rahakot-ti, on ka mujal maailmas levinud?

Mobiilimakseid on seni piloteeritudmitmes riigis, kuid reaalsete rakenduste-ni on siiski jõutud vaid vähestel juhtudel.Üks positiivsene ja ühtlasi teed rajav näi-de mobiilimakse rakenduste vallas onHispaania, kus kohalikud pangad ningmobiilioperaatorid on Mobipay nime allrakendamas aktiivselt mobiilimaksete la-hendusi. Meie puhul võib öelda, et tege-mist on siiski unikaalse lahendusega, miserineb teistest põhiliselt makselahendu-se osas ning selle poolest, et tehingudtoimuvad kliendi mugavust arvestadespangakontoga nagu pangakaardi puhul.

Kui populaarne see teenus praegu on?Vaadates Ühispanga teenust U-

Mobiil, siis näeme, et sellega on liitunudjuba 5300 klienti. Kuna mobiilimaksehakkab olema U-Mobiili üks funktsioo-nidest, siis võib arvata, et tulevikus onnad kõik ka potentsiaalsed mobiilimaksekasutajad. Selle teenuse kasutamisekstuleb ainult aktiveerida maksefunktsioo-nid, määrata lubatud maksimaalsed päe-va- ja kuulimiidid, ühekordse maksesumma ja mobiilimakse turvakood.

Kuidas on tagatud mobiilimakseturvalisus?

Turvalisus ongi tagatud turvakoodi-ga, mille peab klient sisestama tehingu

Mugav ja turvaline mobiilimakse

sooritamisel. Sellegatagatakse, et telefoni eisaa keegi kolmas isik maks-miseks kasutada. Lisaks kaitsevad klien-ti tehingute päeva ja kuulimiidid. Samasei saa aga mainimata jätta, et maksjakohus on ka ise ennast kaitsta, st nii tur-vakoodi salajas hoidmist kui ka mobiil-telefoni võõraste isikute kätte mitte sat-tumise eest hoolitsemist.

Kas järjekordsel m-teenusel on veelturul kohta?

Varasemad lahendused nagu mobiil-ne parkimine, M-makse, M-pilet, Õlle-summeril õlle ja pileti ostmine jne onkindlasti natuke segadust tekitanudning seetõttu ei saada enam päris täp-selt aru, mis maksab, millal makstasaab, kellega peab olema liitunud jamis vahet on üldse erinevatel toodetel.Olen kindel, et paljud arvavad jälle, ettegemist on maksevõimalusega, millepuhul tuleb kulu mobiiliarvele. See onsisuliselt krediit, mida kliendile võimal-datakse. Mobiilimakse puhul toimubmakse aga panga arveldusarvelt täp-selt selles summas nagu muude mak-sevahenditega (nt sularaha). Samas onvõimalik krediiti taotleda ka pangast,selleks ei pea kasutama mobiilsideope-raatorit.

Mis kasu saab sellest klient ja midavõidab pank?

Kliendi peamine võit on see, et lisan-duvad kohad, kus saab nüüd otse pan-gaarvelt makseid teostada: nt bussipile-ti ostmine Tartus, parkimistasu maksmi-ne jne. Lisaks on kliendil pea alati mobiilkaasas ja sularaha või kaardi koju unu-nemisel saab ta makse ikkagi sooritada.Kliendi suurim võit on alternatiivnemaksevahend, mis on alati taskus jatänu turvakoodile sularahast turvali-sem. Klient saab U-Mobiili näol endaleväga hea elektroonilise pangakanali,mille kaudu on võimalik teostada info-päringuid (kontode ja kaartide kohta),sooritada mobiilimakseid ja ettemak-seid teenusepakkujatele (nt kõnekaardilaadimine, parkimine jms).

Panga peamine huvi on elektroonilis-te arvelduste kasv, seda nii uute elekt-roonilist makset võimaldavate kaup-meeste näol kui ka seal, kus klient liht-salt ei saa ühel või teisel põhjusel sula-rahas maksta. Panga võit oninnovaatiliste klientide soovidele vastutulemine.

Kui palju kaupmehi selle teenusegaliitunud on? Kuidas prognoosite,milline on olukord tulevikus?

Praegu on lepingud sõlmitud 25 kaup-mehega, kuid nende arv suureneb lähi-

UUSÜhispanga Kliendileht I Detsember 2002

11

ajal kindlasti tunduvalt. Loodame ikkaüha kasvavat populaarsust, esialgu ollak-se ehk skeptilised, aga kui toote mugavu-sest ja lihtsusest aru saama hakatakse, siisvõib selle levik üsnagi suur olla.

Kaupmeeste huvi asja vastu on suur,sest mobiilimakse abil vabanetakse tüli-kast ja kulukast sularahamajandusest,kasvab kontroll kulude üle, ülalpidamis-kulud on madalad, sest kasutada võibka näiteks oma isiklikku mobiiltelefoni,käive suureneb, kuna pakutakse alter-natiivi olukorras, kus muid makseva-hendeid ei ole. Mobiilimakse ongi kõi-ge sobivam just nendes kohtades, kus

see on tehnoloogiliselt kõige rohkemõigustatud: mehitamata müügikohad,kaupmehed, kellel pole seni olnud mas-siliselt kaardimakseid ning seega poleka kasulik soetada vastavaid seadmeid.Samuti ei pruugi igal pool olla vajalikkutelefonisidet.

Kuidas mobiiliga ostmine toimub?Mida peab klient selleks tegema?

Ennekõike peab tal olema mobiilte-lefon ja konto pangas ning sõlmitud U-Mobiili leping. Kaupmehe juures piisabkindlal numbril helistamisest, teeninda-jale ja helistajale saadetakse vastu lühi-

Oktoobris allkirjastasid Eesti Ühis-pank ja Tallinna Tehnikaülikool spon-sorluslepingu digitaalallkirja abil.

TTÜ spordiklubi toetav leping allkir-jastati digitaalallkirjaga, et avada reaal-selt tee digitaalallkirja laiemaks kasuta-miseks Eestis.

„Eesti Ühispanga tegevuses oli 2002.aastal prioriteetideks ID-kaart ja kogu-mispensioni käivitamine. Juba täna või-me öelda, et viimatinimetatu on edukasning nüüd suuname oma jõud ID-kaardiedukale kasutuselevõtule,” kommentee-ris Ühispanga president Ain Hanschmidt.

Eesti Ühispank võttis esimesenaEestis kasutusele digitaalallkirja

Eesti Ühispanga president Ain Hanschmidt Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik

„Oleme selle täideviimiseks välja töö-tanud ka mitmed konkreetsed rakendu-sed, nagu internetipangas korraldusteallkirjastamine ja allkirjastatud avalduseesitamine panka,” lisas ta.

„Tallinna Tehnikaülikool toetab igatiinitsiatiivi võtta Eestis laiemalt kasutuse-le ID-kaart, sest see lihtsustab jakaasajastab asjaajamist,” selgitas TTÜkoostöövalmidust rektor AndresKeevallik.

Ühispanga toetusprojektide eesmärkon anda oma panus kõrghariduse eden-damiseks, toetades erinevate Eesti kõrg-koolide spordivõistkondi ja -klubisid, üli-

õpilaste teadustegevust ja õppetingi-muste parandamist. Kokku toetatakseülikoole käesoleval aastal 1,5 miljonikrooniga. Koostööd on tehtud jubakuuel järjestikusel aastal.

Digitaalne lepingu allkirjastamine toi-mus 31. oktoobril Ühispanga presidentAin Hanschmidti poolt panga peahoonesning Tallinna Tehnikaülikooli rektori And-res Keevalliku poolt tema kabinetis. OÜTTÜ Sport nimel andis digiallkirja TTÜhaldusprorektor Peep Jonas Vilde teeasuvas avalikus internetipunktis.

Evelin Pull

Intervjueeris

Jaan Vare

sõnum, mis ongi arve. See kõik ei võtakauem aega kui kaardiga maksmine.

Mis võiks olla järgmine m-teenus,mida pangad pakuvad?

Köögipoolel käib toote edasiarenda-mise suunas tihe askeldamine. Üks lä-hemaid teenuseid võiks olla see, etklient saab oma arveid (telefoniarveidjne) mobiili abil maksta. Tulevikus on kakindlasti võimalik näiteks sõbrale rahaülekandmine, nn P2P makse, lotopiletiloosimine ja palju muudki.

NOORTELE Ühispanga Kliendileht I Detsember 2002

12

Eelmises kliendilehes oli juttu Ühis-panga kodulaenudest – Lõvilaen,Noore Pere laen, Noore Oma Kodulaen ja Preemialaen –, seekord selgi-tame lähemalt laenu taotlemiseprotsessi ning erinevaid kodulaenutagasimaksmise võimalusi.

Laenu tagasimaksmine jarefinantseerimine

Eluasemelaenu võtmise hetkel ei olelaenusaajal enamasti võimalik prognoo-sida pere majandusliku olukorra muutu-si kuni laenu tagasimaksmise lõppkuu-päevani. Sissetulekud võivad teatud pe-rioodil väheneda, eriti, kui perekondasünnivad lapsed. Samavõrd tõenäolineon ka maksevõime järk-järguline parane-mine, mis võimaldaks laenu tagasi maks-ta esialgselt planeeritust tunduvalt lühe-ma aja jooksul või laenu juurde võtta.Seega ei pea laenulepingu sõlmimiselkokkulepitud maksegraafik jääma muu-tumatuks kuni lepingu lõpuni.

Maksevõime paranemisel saab laenukuumakseid suurendades laenutähtaegalühendada. Ka on võimalik ajutise sisse-tuleku suurenemise korral laenujääki vä-hendada paari suurema maksega: edas-pidi on igakuine annuiteetmakse ja int-ressikulu kokku väiksem.

Maksevõime ajutise halvenemise kor-

ral võib sobivaks lahenduseks olla näi-teks maksepuhkus (laenu põhiosa taga-simaksed katkestatakse teatud perioo-diks), laenu tagasimaksmise tähtaja pi-kendamine või teised muudatused lae-nugraafikus, mis võimaldavad igakuisemakse suurust ajutiselt või alaliselt vä-hendada. Kui laenusaaja saab makse-puhkuse seoses lapse sünniga, võib koheka laenu tagasimaksmise tähtaega sellevõrra edasi lükata (maksepuhkuse ajalkuni ühe aasta jooksul tasutakse ainultintresse).

Võrreldes varasema perioodiga on vii-maste aastate jooksul eluasemelaenudetingimused Eesti pankades tunduvaltsoodsamaks ja kliendisõbralikumaksmuutunud. Lisandunud on uusi laenu-tooteid, mis võimaldavad soetada elu-aseme näiteks väiksema omafinantseeri-misega või võtta sama korteri/eramu ta-gatisel laenu juurde (nt sihtasutuseKredEx garantiiga Noore Pere ja NooreOma Kodu laenud või Ühispanga Lõvi-laen, mida võib tagada lisaks kinnisvara-le eraisikute käendustega) või hajutadalaenumaksed pikemale perioodile ilma,et sellega kaasneks intressikulude suure-nemine. Ka leitakse lahendus puhuks,kui pere majandusliku olukorra parane-misel soovitakse varem laenuga ostetudeluase vahetada uue ja suurema vastu.

Kui olemasoleva laenu tingimusi soo-vitakse muuta või summat suurendada,

ei pea pöörduma tingimata vaid sellessepanka, kus esmane laenuleping sõlmiti.Kindlasti tasub küsida pakkumisi ka teis-test pankadest ja alles seejärel valida en-dale sobivaim variant.

Preemialaen

Hästi sobib olemasoleva eluasemelae-nu refinantseerimiseks Ühispanga paku-tav Preemialaen. Kui sissetulekud või-maldavad laenu teenindamiseks igakui-selt ära maksta pisut rohkem kui kehtivamaksegraafiku järgi on nõutav, hetkelveel tagasimaksmata laenusumma onsuhteliselt suur ning laenusaajal on soovlaenu tagasimaksmise kõrval ka säästa,saab ta olemasoleva eluasemelaenuPreemialaenu võtmisega tagasi maksta.Preemialaen toimib kui laenu ja elukind-lustuse kombinatsioon: laenu tagasi-maksed investeeritakse elukindlustusseja laenusaaja saab ka elukindlustuskait-se tagasimaksmata laenusumma ulatu-ses. Pangale makstakse edaspidi intressi,elukindlustusse investeeritud summadteenivad aga kliendile lisakasumit, mismuudabki just pikemaajalised ja suure-mate summadega laenud kasulikumaks.

Laenu või selle osa ennetähtaegse ta-gasimaksmise õigus on reeglina kõigillaenusaajatel. Olenevalt lepingu tingi-mustest võib pank nõuda laenu varem

Ühispanga kodulaenude taotlemineja tagasimaksmise võimalused

NOORTELEÜhispanga Kliendileht I Detsember 2002

13

tagastamisel aga tasu, mis osaliselt kom-penseeriks pangale saamatajääva tulu.Samas pakutakse laenusaajale võimalustlaenu ennetähtaegsest tagasimaksmi-sest teatud perioodi võrra varem laenu-andjale teada anda. Sellisel juhul enne-tähtaegse tagasimaksmise tasu ei raken-data. Tasu ei võeta ka juhul, kui laenu-saaja võtab uue laenu.

Kirjeldatud muudatuste tegemisekstuleb pangale esitada vastav kirjalik taot-lus. Sobivaima laenu tagasimaksmisegraafiku variandi, laenusumma suuren-damise või olemasoleva laenu refinant-seerimise võimaluste väljaselgitamisekson soovitav võtta ühendust panga lae-nunõustajaga, sest kõigis variantides,mida erinevates situatsioonides kasuta-da saaks, on kliendil iseseisvalt võib-ollaraske orienteeruda.

Omafinantseeringunõudest eluasemelaenudepuhul

Selle aasta algusest jõustunud Kredii-diasutuste seaduse muudatuse tulemu-sena ei ole enam tagatise ja laenu suhtemiinimumnõudeid. Seadus esitab vaidüldsõnalise nõude, mille järgi on kredii-diasutus kohustatud laenude andmisel jajälgimisel järgima krediidiasutuse sisemi-si krediteerimise põhiprintsiipe ja häidpangandustavasid. Seega on käesolevastaastast pankadel rohkem vabadustnõuete kehtestamisel omafinantseerimi-se määrale (tagatise ülekatte suurusele).

Esimesena teatas vastavate tingimus-te muutmisest Hansapank: seni tradit-sioonilise 34% omafinantseerimise mää-

Triin MessimasArendusjuht

ra asemel vähendati teatud tagatisob-jektide puhul omafinantseerimise nõuet15-20 protsendini, teiste (amortiseeru-nud/põhjalikumat renoveerimist vajava-te objektide) puhul 40-50%-ni. Ajakir-janduse andmetel on väiksem omafi-nantseerimise määr Hansapangas seo-tud teiselt poolt kõrgema laenuintressi-ga.

Ükski teine Eestis tegutsev kom-mertspank ei ole avalikult teatanud se-nise 34% omafinantseeringu nõudetõstmisest osade eluasemete soetuste fi-nantseerimisel. Vastupidi – näiteks Ühis-pank alandas kuni 5-aastaste eluaseme-te puhul nõutavat minimaalset omafi-nantseeringu määra 15 protsendini, alla34-protsendilise omafinantseerimisegaon võimalik laenu saada ka vanematekui viie aasta vanuste objektide ostmi-seks.

Omafinantseeringu nõudel on kakspeamist põhjendust: esiteks peab taga-tis laenusummast suurem olema, et kat-ta võimaliku laenusaaja maksejõuetusepuhul pangale peale laenusummamuudki kulud (saamata jäänud intressid,teenustasud jne), sealjuures arvestatak-se ka võimaliku tagatise väärtuse vähe-nemise võimalusega. Teiselt poolt tähen-dab projekti rahastamine osaliselt laenu-saaja enda poolt pangaga investeerin-guriski jagamist. Seega ei saa ka näiteks50% omafinantseerimise nõudest otse-selt järeldada, et pank eeldab tagatiseväärtuse kahekordset vähenemist.

Ühispanga analüütikute hinnangulsuurendavad tööpuuduse vähenemine(Eesti mõistes ajalooliselt madalaimaletasemele selle aasta esimeses kvartalisaasta baasil) ja jõuline palgakasv pide-

valt seda raha hulka, mida ollakse valmiseluasemele kulutama, kuid vaatamatasissetulekute kasvule jääb olukord veellähimateks aastateks selliseks, et nn ma-galarajoonide elanikkond ei ole massili-selt võimeline maksma paarikümne prot-sendilist vahet erinevates elukeskkonda-des asuvate samaväärsete korterite eest.Praeguseks on „mägedel” juba toimu-nud aasta algusest ligi 10-protsendilinehinnalangus ja välistada ei saa stabilisee-rumist veelgi madalamatel tasemetel.Samas võib öelda, et hinnalangus algasjuba enne Hansapanga nõutava omafi-nantseeringumäära tõstmist ning oli pi-gem tehniline korrektsiooni aasta lõpustoimunud hindade küllaltki tuntavaletõusule. Ei ole objektiivseid põhjuseid,miks „mägede” korterite hinnad peak-sid praeguselt tasemelt veel oluliselt lan-gema.

Arvestades üldist majanduskeskkon-da ja kinnisvaraspetsialistide arvamusi, eiole Ühispank kaalunud teatud tüüpi elu-asemete ostu finantseerimisel standard-tingimusena omafinantseeringu nõudetõstmist, samuti ei ole kehtestatud tingi-musi, mis otseselt seoksid omafinantsee-ringu määra intressimääraga. Pigemeelistab Ühispank analüüsida iga laenu-projekti eraldi ja püüab pakkuda laenu-tingimusi, mis üheaegselt rahuldavad niilaenuandjat kui ka -saajat.

KINDLUSTAJALE Ühispanga Kliendileht I Detsember 2002

14

Autoostu planeerides ei anna me en-dale tihti arugi kõikidest lisakulutus-test, mida uue ratastega sõbra soeta-mine endaga kaasa toob. Lisaks tule-vastele hoolde- ja kütusekuludelevõetakse liisinglepingule alla kirjuta-des endale veel terve rida autoomani-ku staatusega kaasas käivaid kohustu-si: liikluskindlustus, kohalikud maksudja muidugi ka kaskokindlustus.

Liisinguga kaasnebkohustuslik kindlustusleping

Kõikide liisingettevõtete lepingutingi-mused kohustavad rentnikku sõlmimaning uuendama kaskokindlustuslepingut,mis kaitseb sõidukit üldriskide vastu. Ost-jate teadlikkuse kasvu ja ka kuritegevusetõttu on oma vara kindlustamine viimastelaastatel muutunud enesestmõistetavaks.Tänu sellele suhtutakse ka lepingujärgses-se kindlustuskohustusse kui võimalussekaitsta end vara omamisega kaasnevateriskide eest. Kindlasti on selles oma osa lii-singfirmadelgi, mis raha laenamise kõrvalpakuvad komplekslahendusi ka liisingob-jektide kindlustamiseks.

Kindlustusmaakler aitab

Liisingukliendina on autoomanikul kind-lustuslepingu sõlmimiseks reeglina kaks või-malust: suhelda ise erinevate kindlustusselt-sidega või lasta see töö enda eest ära tehaliisingettevõttel. Liisingfirmade juures töö-tavad kindlustusmaaklerid esitavad kliendi-le erinevate kindlustusseltside pakkumisedning rentnikul jääb vaid üle valida soodsaim.Maakler korraldab ka kogu kindlustuslepin-gutega seotud dokumentatsiooni ja asjaaja-mise ning toimetab lepingud kliendile all-kirjastamiseks. Lisaks sellele jälgib maakler-firma ise väljastatud poliiside lõpptähtaeguning saadab vajadusel autoomanikule sel-lekohase teate koos kindlustuspakkumise-ga järgmiseks kindlustusperioodiks.

Loomulikult aktsepteerib kliendisõbra-

Kaskokindlustus – kas tüütu lisa-kohustus või kindlus liisingperioodiks?

lik liisingfirma ka kliendi vabadust sõlmidavajalikud kindlustuslepingud ise. Seejuurestuleks aga silmas pidada, et nii võtab klientendale ka vastutuse autokindlustuse õige-aegse pikendamise, poliiside liisingfirmaleesitamise jms eest. Nende kohustuste täit-mata jätmine või nendega viivitamine võiblisaks asjatutele sekeldustele tuua kaasa kaleppetrahvi.

Seda, et liisingfirma poolt pakutav kind-lustusvahendus on mugav ja soodne, näi-tab ka fakt, et enam kui 70% Ühisliisinguautoliisingu klientidest valib samas ASUnion Kindlustuskonsultatsiooni kaudu kakindlustuspakkumise.

Aastase lepingu eest saabmaksta mitmes osas

Senise praktika kohaselt sõlmitakseautokindlustuse leping tavaliselt üheksaastaks. Kindlustusseltsid pakuvad aasta-se kindlustuslepingu puhul võimalust tasu-da preemiasumma kas ühe korraga, kahesosas pooleaastase vahega või kord kvarta-lis. Liisingfirma kaudu vormistatud kindlus-tuslepingu maksed saab tavaliselt jagadaveel igakuisteks osadeks, mis liidetakse lii-singmaksetele.

Aasta möödumisel tuleb kindlustuspo-liisi uuendada. Nagu öeldud, võib klientseda teha ise või kasutada selleks liisingfir-ma või kindlustusmaakleri abi. Lõplik vas-tutus kindlustuskatte olemasolu eest jääbikkagi rentniku kanda.

Kindel kindlustus koguliisingperioodiks

Ülalkirjeldatud kindlustuskeemile onolemas veelgi mugavam alternatiiv: alatesmaikuust pakuvad Ühispank ja Ühisliisingsõiduki soetanud klientidele võimalust fik-seerida ostu hetkel oma auto kindlustus-tingimused ning sõlmida nendel tingimus-tel kaskokindlustusleping kogu liisingpe-rioodiks.

Sel moel kuni viieks aastaks sõlmitud

kindlustuslepingu maksed jagatakse koosrendimaksetega igakuiselt tasutavateksosadeks, kusjuures soodsa kindlustustariifijärgi arvutatud maksetele ei lisandu ajata-mise eest mingit intressi. Garanteeritudtingimustega mitmeaastase kaskokind-lustuse saab sõlmida koos liisinglepingugaotse automüüja juures, aga ka panga- jaliisingfirma kontorites.

Kogu liisingperioodiks sõlmitav kasko-kindlustus vabastab autoostja kindlustusevormistamisel kõigist eelpool mainitudmuredest, samuti poliisi kehtivuse jälgimi-sest ning pikendamisest. Klient võib ollakindel, et tema sõidukil on kehtiv kindlus-tuskate, mis ei aegu seni, kuni on jõustema liisingleping. Liisingu ennetähtaegsellõpetamisel või vahetamisel uue auto le-pingu vastu ei kaasne seoses kindlustusle-pingu lõpetamisega mingeid lisakulutusi –klient maksab ainult nende kuude eest, milkindlustatud auto on tema käsutuses.

Fikseeritud tariifimäär annab kaitse või-malike hinnatõusude vastu järgnevatelaastatel. Kindlustuse hinda ei muuda klien-di jaoks ka võimalikud kahjuhüvitistegakindlustusjuhtumid liisingperioodi jooksul.Lisaks sellele aitavad ebameeldivaid kahju-juhtumeid leevendada madalaimad turulpakutavad omavastutuse määrad nii õnne-tusjuhtumi kui varguse puhul.

Liisinglepingu kohustuste täitmist saabrentnik endale lihtsamaks ning odavamaksmuuta, kasutades kõiki liisingfirmadepoolt pakutavaid kompleksteenuseid. Ti-hedas konkurentsis sündivatest uudistoo-detest võidab ikkagi autoostja. Ka viimatikirjeldatud lahendus on järjekordne sammselle poole, et auto liisimine ühiselt koosautomüüjaga oleks kliendile senisest veel-gi kiirem, mugavam ja paindlikum.

Ove MuukArendusdirektor

detskaas.pdfPage 1

detskaas.pdfPage 1