EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL

MAI 2011 NR. 42

C U R A R ELõp

etajat

e eri

6. KURSUS Porno = seks?

Arstiteaduskonna lõpuaktus toimub 20. juunil kell 15.00 Tartu Ülikooli aulas.

Abiarstiks - kindlasti!

IPPNW konverents

„Arstitudengi salajased mõtted“

... ja palju muud!

ARSTITEADUSKOND

TARTU ÜLIKOOL

2Arvamus

SisukordLk 2 ArvamusLk 3 PresidentLk 4 Vestlus 6. kursusegaLk 6 IPPNW konverentsLk 8 Kanepi legaliseerimisestLk 9 Abiarstiks – kindlasti!Lk 10 KüsitlusLk 12 PornoaruteluLk 13 NECSE koolitusLk 14 ArstikunstLk 16 EetikaõhtuLk 17 MärtsikohtumineLk 18 SportLk 20 Sõja- ja katastroofimeditsiin

Peatoimetaja: Kirsikka KurgKeeletoimetaja: Pille PenjamFotograaf: Kaarel NurkToimetus: Maarjaliis Paavo, Kadri Kalvo, Kadri Lillemäe, Eva Antsov, Mari Muldmaa, Triin Arbo, Elmira Mamedova, Tiia Linda Kull, Rauno OkasKaasa aidanud: Helen Lempu, Marta Velgan, Marie Abel, Jaana Below, Grete Hirvesoo, Elle-Mall Keevallik, Susanna Kõrgvee, Peeter Peil, Marianne Tammepuu, Kaarel Kilk, Toomas Kangur, Artur Ojakäär, Danel Mugur, Meelis Tasur, Oliver Rosenbaum, Eliise Annus, Katerina Romaševski, Maarja Soomann, Julius Juurmaa, Reedik Pääsuke, Kristi Simenson, Katrin Sonn, Maie Palmeos, Mari Kanger, Mikk Saretok, Nailja Idrissova, Kristel Liis Põdder, Herman Tagger, Alex RosenTiraaž: 500 Trükk: Areal Disain OÜ Aadress: Pepleri 32, 51010 Tartu

Lugejate vastukaja, kommentaare ning küsimusi ootame aadressile eays.curare@lists.ut.ee või eays.curare@gmail.com.

Ühel hilisõhtul, kui kirjutasin esseed loomekonkursile „Arstitudengi salajased mõtted“, hakkasin mõtlema arsti elukutse mastaapsusele. Möödas on (õnneks) need ajad, mil arsti elukutse oli seotud ainult retseptide väljastamise ja skalpelli käsitsemisega. Suuremal osal noortest, kes astuvad arstiteaduskonda, on hinges peidus väike maailmaparandaja. Üritasin enda jaoks mõtestada seda X-faktorit, mis paneb nii paljusid arstitudengeid nägema maailma suuremana kui Biomeedikumi neli seina. Mis sunnib üht arstihakatist kuue niigi raske aasta jooksul tegelema veel selliste „kõrvaliste” teemadega nagu tuumasõja ennetamine või pornograafia mõju inimesele? Märkamatult on arstiteaduskond kujunenud kõige paremini toimiva üliõpilasalgatusega teadukonnaks. On mõistetud, et arstide kätes on inimkonna tulevik. Meditsiini piiratud võimaluste juures tuleb klapid silme eest võtta ja püüda leida oma eesmärgi saavutamiseks teisi võimalusi, hoolitseda inimkonna vaimse ja füüsilise tervise eest.

Seekordses Curares on rohkesti tähelepanu pööratud mitmesugustele projektidele ja ettevõtmistele, mis tõestavad ilmekalt, et arstitudengid teavad oma võimekust ja mõistavad vajadust mõelda uuenduslikult. Õnneks jääb tudengitele konverentside ja seminaride kõrval aega ka lõbutsemiseks. Kevadpäevad ja klubis Illusion toimunud teaduskonna pidu lahutasid mõnusasti meelt ja nüüd saab jaanipäeva oodates õppejõududele jälle oma tarkust demonstreerida.

Päikest ja sügisel kohtume!

Kirsi

3Arvamus

Aprilli alguses toimus Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsi kevadine üldkoosolek. Koosolekul osalenud teavad, et mitmele ametikohale oli kandideerijaid rohkem kui üks. See näitab, et meie ühised tegemised on olulised ning tudengid soovivad seltsi töös kaasa rääkida ja parema tuleviku nimel tegutseda. Meis on hoolivust.

Uue juhatuse esimesed tegusad nädalad on näidanud, et juhatus ning töögrupijuhid on energiat täis. Värskeid mõtteid ja häid plaane puhub uksest ja aknast. Selts on viimaste aastatega kasvanud rohkem kui kunagi varem. Me ei ole enam ammu organisatsioon, kes kord kuus midagi toredat teeb – seltsi liikmed teavad, et tihti on üksainuski nädal täis rohkeid võimalusi. Tuleb vaid valida, kas minna eetikaõhtule, neurokonverentsile, viipekeelt õppima, välistudengite saabumiseks valmistuma, jooksutrenni, artikleid kirjutama, tuumasõdade vastu võitlema, pornograafia üle väitlema või meile kõigile suurt ja ägedat kevadpidu korraldama. Tänu sellele tundub selts minu jaoks kodune – omased pole mitte ainult Pepleri tänava kaks tuba, vaid eelkõige just seltsi olemus ja sisu.

Kõigi oma tegevustega viib selts ellu üht meie suuremat eesmärki: arendada kollegiaalseid suhteid. Õpime päevast päeva, kuidas eri arvamustel olevate kaaslastega konsensuseni jõuda, ning rõõmustame koos, kui meie ühine eesmärk täitub.

Oleme Eesti arstitudengeid ühendav organisatsioon. Arstiüliõpilasi ei ole Eestis palju, ometi oleme üheskoos saavutanud mõndagi. Abiarstindusest hakati seltsis rohkem rääkima neli aastat tagasi, kuid tookord tundus mõte muuta Eesti riigi seadust kauge tulevikuna. Siiski tuleb juba tänavu suvi, mil asuvad tööle esimesed abiarstid. Selleni jõudmine ei olnud ilmvõimatu – sihikindluse ja julge pealehakkamisega suutis EAÜS seadust muuta! Muuta nii, et meil arstitudengitel oleks võimalus omandada töökogemust just oma erialal. Soovin kõigile neile, kes Eestis abiarstina tööle asuvad, jõudu ja jaksu ning loodan koos teiega sügisel edasi tegutseda selle nimel, et loodud süsteemi täiustada. Tõestagem, et Eesti meditsiini tulevik on noorte käes ja abiarstinduse süsteem aitab meil tõusta uuele tasemele!

Eelneva taustal soovin teile südamest: unistage suurelt ja ärge öelge endale kunagi, et eesmärgini pole võimalik jõuda või see on liiga raske. Kõik on võimalik!

EAÜS on organisatsioon, kus tutvutakse teistega ja leitakse sõpru kogu eluks. Seltsis on see miski, mis hoiab meis kõigis tahet tegutseda ühiselt, teha üheskoos rohkem, kui üksi suudaksime. See kõik on vajalik, kuna üliõpilaselu ongi seiklus – elu täis avastamist, tegutsemist ja tegemisrõõmu. Kui sa ei ole veel sellest kõigest osa saanud, siis puhka suvel, kogu energiat ja kohtume juba sügisel, et veeta järgmised õpinguaastad Eesti parimas üliõpilasorganisatsioonis: Eesti arstiteadusüliõpilaste seltsis.

Soovin teile imelist suve!

Kõik on võimalik!

Helen Lempu,EAÜSi president

eays.president@gmail.com

4Persoon

Teenekad curarelased Kadri Lillemäe, Maarjaliis Paavo, Eva Antsov ja Kadri Kalvo siirduvad varsti uutele jahimaadele, kuid jagavad veel enne oma mõtete virvarri Curare lugejatega.

Kadri Lillemäe (KL): „Kuus aastat arstiteaduskonnas on ikka uskumatult vinge aeg – aeg, mida tasub oodata ja nautida. Teisalt olen valmis sellest meeldivalt mugavast elust loobuma.“Maarjaliis Paavo (MP): „Kuuenda aasta lõpus on muidugi lihtne öelda, et nautige. Vahepeal tundub see kõik nii ületamatu.“KL: „Hästi lahe on see, et arstiteadus-konnas on igasuguseid inimesi, siia tuleb kokku väga palju mitmesuguse taustaga rahvast.“MP: „Meil on tõesti palju neid, kes on andekad eri valdkondades, sealhulgas väljaspool loodusteadusi. Samuti tun-dub mulle, et alguses tuleb siia päris

suur hulk nii-öelda maailmapäästjaid, kes vaatavad sarju, nagu „ER“ või „Grey anatoomia“, ja mõtlevad, et haiglas ongi selline elu.“KL: „Töövarjupäeval olin parajas-ti tööl ja meil olid seal külas 11. klassi tüdrukud. Rääkisin nendega arstieri-aladest ja üks tüd-ruk teatas, et tahab saada neurokirur-giks. Ma arvan, et niisugune huvi ei olnud tal ainult sellepärast, et talle meeldis neuroloogia. Just enne oli ta küsinud, kas kõik need inimsuhted ja haiglavärk on päriselt ka nii nagu „Grey anatoomias“.“

Arstiteaduskonda astumine ja rühmadEva Antsov (EA): „Nüüd tuleksin ma arstiteaduskonda õppima hea meele-ga, aga võtaksin kõigepealt ühe aasta vabaks. Enne tulin lihtsalt seepärast, et ei osanud muud valida. Mind hoid-sid siin alguses kinni just sõbrad ja arstiteaduskonna põnev elu.“MP: „Mina ei ole kahetsenud, et ma siia tulin, teaduskond on õige. Peale-

gi olen saanud tegelda ka oma vali-kusõelal teiseks jäänud erialaga – aja-kirjandusega – ning seda täiesti ilma vastava hariduseta!“Kadri Kalvo (KK): „Mina ei ole õppi-

mises pause teinud, kui-gi arvan, et oleksin või-nud. Aga meil oli nii tore rühm.

On hästi üllatav, kui halb võib olla väga tore rühm! See teeb aastaks ära-minemise raskeks.“EA: „Hea rühm on omaette väärtus, kõigil seda ei ole.“MP: „Väike pere peab ikka olema, kuigi mõnel ei olegi toetavat rühma vaja. On ka individualiste.“KL: „Ei tea. Olla arstina individua-list – see kõlab kuidagi ohtlikult. Üle-määrane individualism meditsiinis ei ole hea.“

Erialavalik ja õpetamineKL: „Väga palju sõltub ka õppejõudu-dest. Tean mitut inimest, kes on saa-nud residentuuri eriala valikul mõju-tusi healt, kirgliku esinemisstiiliga ja

innustavalt õppejõult.“MP: „Jah, erialavalik on suuresti isiksuspõhine. Väga oluline on ka osakonna at-mosfäär: see, kuidas arstid omavahel läbi saavad, kuidas koostöö toimub. Tuleb ku-jutleda tulevikus ennast sel-le kollektiivi liikmena.“EA: „Kõik valikud võivad olla toredad, kui ei olda eel-arvamuslik. Sama käib ka õppimise kohta.“KL: „Negatiivsedki kogemu-sed võivad osutuda positiiv-seks. Õpetaja eksimustest võib õpilane ka õppida, nii kujuneb kuue aastaga eri kil-lukestest tervikpilt, missu-

Kurb rõõm: vestlus viimase kursuse tudengitega

„Kuus aastat arstiteaduskonnas on ikka uskumatult vinge aeg – aeg, mida tasub oodata ja nauti-da.” Kadri Lillemäe

Foto

: Kaa

rel N

urk

Rõõmustamiseks on põhjust olnud küllaga.

Mari Muldmaa,arstiteaduse V kursusmarimuld@gmail.com

5Persoon

gune peaks olema hea arst.“KK: „Professor Asser on öelnud, et vahet pole, mis eriala valida – aja jooksul hakkab see meeldima.“KL: „Arstkond moodustab tsunfti, kuhu kuuludes peab igaüks ka õpe-tama, eriti kui ta on otsustanud jää-da ülikoolihaiglas-se. Mina tahaksin küll õpetada. See on kummaline, kui ei taheta oma teadmisi edasi anda.“EA: „Peaksime omandama hoiaku, et õpetamine kuulubki meie eriala juur-de.“

Tagasiside arstide erialavali-kuleKK: „Negatiivset tagasisidet arstkon-na kohta antakse mõnikord küll, aga sellest on võimalik väga palju õppida. Tagasiside andjad on ka meie patsien-did. Ma ei ole siiski kohanud ühtki inimest, kes oleks mulle öelnud: „Is-sand jumal, milleks?!““MP: „Pigem öeldakse, et kuidas sa küll viitsid terve elu …“EA: „Inimesed arvavad, et meie maa-

ilm on väga piiratud, et me ei mõista eriti ei elu ega filosoofiat.“MP: „Minu arvates on arstitudengid laia silmaringiga haritud inimesed, kes oskavad kaasa rääkida ka päeva-kajalistel teemadel.“

KK: „On huvitav, et välismaal olles ei räägi eri riikidest pärit arstitudengid omavahel üldse me-ditsiinist. Ja arstitu-dengiks olemine on nagu mingi garan-

tii, et ollakse hästi toredad.“

LõpetuseksKK: „Teinekord on monotoonseid õppepäevi raske üksteisest eristada. Olen raamatukogus õppides pilte tei-nud ja hiljem vaadanud, et rühma-kaaslasel on eri piltidel isesugused riided seljas, seega on tegu eri päeva-dega – aga üldse ei saa aru, mis ajaga täpselt tegu oli!“EA: „Mulle jäävad ainult lõbusad as-jad meelde. Patoanatoomia kohta mä-letan seda, et käisime õhtuti Biomee-dikumis õppimas, aga kõige lahedam oli see, et pärast läksime Zavoodi.

„On huvitav, et välismaal olles ei räägi eri riikidest pärit arstitudengid oma-vahel üldse meditsiinist.” Kadri Kalvo

Praegu olen õnnelik, et mu elus on olnud selline eluetapp. Olen küllalt vana, mul on haridus, ma võin igale poole minna.“MP: „Arstiteaduskonda tuleku valik ei olnud üldse nii raske kui siit lah-kumise valik. Kõik tulevikuperspek-tiivid on omamoodi huvitavad ja ah-vatlevad. Ei saa kurta.“KL: „On vahva, et meid ongi arsti-de perekonda peaaegu vastu võetud. Nende kuue aasta jooksul ja edaspidi arstiks mitte niivõrd ei õpita, kuivõrd kasvatakse. Arvan, et ma olen nende aastate jooksul oma elus kõige roh-kem naerda saanud.“MP: „Arstitudengid on võimelised korraldama kõrgetasemelisi pidusid ja muid meelelahutusüritusi. Lisan-duvad sport, kaunid kunstid, ajakir-jandus – väga lihtne on seltsi loosun-gi all ka mõnd ühiskondlikku üritust korraldada.“KL: „Tehakse kõike pidude organisee-rimisest riigi seaduste muutmiseni. Seltsi ja IFMSA kaudu tekib nii palju võimalusi. Kui tahta „maailma pääs-ta“, saab sedagi teha, minnes WHOs-se praktikale ja hiljem tööle.“

EAÜSi juubelipeo toetajad olid

Üldkoosoleku korraldamist toetas

ARSTITEADUSKOND

TARTU ÜLIKOOL

6Konverents

21.–24. aprillil kogunes Tallinna üle neljakümne arstiüliõpilase Eestist, Soomest, Rootsist, Taanist, Venemaalt, Saksamaalt, Hollandist ja Inglismaalt. Üritus, mille toimumise koht aastast aastasse muutub, leidis tänavu aset juba 21. korda.

Osalenud tudengid on seotud orga-nisatsiooniga IPPNW (International Physicians for the Prevention of Nuclear World – arstid tuumasõja ennetami-seks). IPPNW on loodud 1980. aas-tal. Kaks arsti, doktor Jevgeni Chazov toonasest Nõukogude Liidust ja dok-tor Bernard Lown USAst, otsustasid külma sõja aegset jaburat võidurel-vastamist enam mitte passiivselt pealt vaadata ning alustasid avalikkuse ja poliitikute teavitamist eesmärgiga mittekonventsionaalne ja valimatult tappev tuumarelv keelustada ning tuumalõhkepeade arvu vähendada. Nende initsiatiiv leidis poolehoidjaid. Tänapäeval on IPPNWst kujunenud ülemaailmne liikumine, kus käsitleta-vate teemade ring on laienenud, ning

IPPNW organi-satsiooni kuulu-vaid arste ja ars-tiüliõpilasi leidub 63 riigis. 1985. aastal pälvis or-ganisatsioon oma tegevuse eest Nobeli rahupree-mia.

Loengud ja töötoad Tal-linna ülikoolisKonverentsi pea-organ i seer i j a , viienda kursuse arstiüliõpilane Herman Tagger sel-gitab, et niisugune konverents on te-gelikult Eestis toimunud ka varem: 2002. aasta april-lis Elvas Waide motellis. „Tänavu toimus konverents väliskülaliste mu-gavama logistika huvides Tallinnas. Mahtusime Tal-linna ülikooli üli-õpilaslinnakusse väga mugavalt, sest terve kompleks oli ülestõusmispü-hadeks planeeritud konverentsi ajal täiesti meie päralt.“ Ürituse esimese päeva tee-

maks oli küberjulgeolek. Seda vald-konda tutvustas ülevaatlikult Raul Rikk, kes on nii avalikus kui ka era-sektoris töötades omandanud küber-

kaitse ja -julgeole-ku valdkonnas hin-damatu kogemuse ja pädevuse. Kuna tänapäeval on ar-vutivõrguga ühen-datud peaaegu kõik seadmed (kaasa ar-vatud mõned külm-

kapid ja tolmuimejad), on võimalik neid seadmeid ja süsteeme eri põhjus-tel rünnata. Peale teooria tutvustati ka paari küberjulgeolekuga seotud näidisjuhtumit. Kuulsime 2007. aas-

Gerli Kuusk, sisearst, onkoloogiaresident

Mis on DIT? Lühend DIT tuleb ingliskeelsest väljendist doctors in training ja tegu on projektiga, mis ühendab enamasti residente. Liikumine on osa IPPNWst. Koos 2000. aastate esimesel poolel eri ülikoolides õppinud sõpradega tundsime, et IPPNWs puudub vahelüli arstiüliõpilaste ja vanemate tohtrite vahel, paljud ülikooli ajal liikumises aktiivselt kaasa löönud tudengid jäid seetõttu eema-le. DITga on seotud väga paljude riikide residendid Euroopast Okeaaniani, regulaarselt oleme kokku saanud alates aastast 2008. Peale ammuste sõpradega kvaliteetaja veetmise aitame tutvustada IPPNW liikumist ning töötame parema ja ohutuma maailma nimel. Meie initsiatiivil on tudengikonverentsile lisandunud veel eraldi residentide töötoad ja loengud. Praegu oleme hakanud organiseerima järgmise aasta jalgrattamatka, mis viib meid Jaapanis Hiroshimast Nagasakisse. Millal võiks Eesti IPPNW arstide liikumine jalad alla saada?Loodetavasti lähiajal – uus põlvkond üliõpilasi, kes aitasid korraldada Euroopa tudengikonverentsi, on ju olemas. Loodan, et nad jäävad ka pärast ülikooli lõpetamist sama entusiastlikuks.

IPPNW Euroopa tudengikonverents Tallinnas

Kuna tänapäeval on arvu-tivõrguga ühendatud pea-aegu kõik seadmed, on võimalik neid seadmeid ja süsteeme eri põhjustel rün-nata.

Meelis Tasur,arstiteaduskonna vilistlanemeelis.tasur@gmail.com

Töötoast osavõtjad

Foto

: Her

man

Tag

ger

7Konverents

tal pärast pronksiööd toimunud kü-berrünnakust Eesti riiklike asutuste, ajalehtede ja muudele veebilehtedele. Seda sündmust peetakse esimeseks küberlahinguks, kus keegi otseselt surma ei s a a n u d , küll aga m u u d e -ti mõned süsteemid ebafunkt-sionaalse-teks ning tekitati suurt kahju. Samuti kuulsi-me ühele Iraani tuumajaamale 2010. aasta juunis Stuxneti ussviiruse abil korraldatud küberrünnakust. Pärast loengut rääkisid Rootsi arstiüliõpila-sed oma töötoas inimeste mõjust jul-geolekule ja sellest, kuidas lähiajaloos on inimliku eksimise tõttu toimunud või peaaegu toimunud hulk katast-roofe. Teisel konverentsipäeval an-dis Tallinna ülikooli lektor Catlyn Kirna ülevaate 2010. aasta rahvusva-helistest suhetest. Et arstiüliõpilasi teemasse sisse juhatada, tutvustas ta

ka rahvusvaheliste suhete arengulugu. Teise loengu pidas energiajulgeoleku teemal Marek Strandberg erakonnast Eestimaa Rohelised. Pärast loenguid toimus veel kaks paralleelset töötu-

ba. Esimeses töötoas rääkis Tartu ülikooli eetikakes-kuse assistent Hanna-Liisa Ennet sellest, kui kaugel võiks meist olla HIV-oht. Teise töötoa pidasid Saksa arstiüliõpilased radiatsioo-ni ning tuumaenergia tee-mal. Käsitletud valdkonnad

o s u t u s i d huvitavaks teistelegi peale kon-verentsist osavõtjate – tore oli näha, kui-das ka Ma-rek Strand-berg jäi saks las te t ö ö t o a s t osa saama. Pärast lõu-

nasööki esines akadeemik Anto Rau-kas. Kuna ta oli just äsja saabunud Ukrainast Tšernobõlist tuumaener-geetika konverentsilt, esitas ta oma visiooni tuumaenergia kasutamise võimalustest. Kõik loengud ja töö-toad võeti hästi vastu, seda kinnitasid osalejate julgelt esitatud täpsustavad küsimused ja elavad diskussioonid.

SotsiaalprogrammTõsistele teemadele pakkus vahel-dust sotsiaalprogramm. Esimesel õhtul toimus Viimsis Athena hotellis

Mari Muldmaa, 5. kursus

Mis sulle tänavusest IPPNW Euroopa tudengikon-verentsist eriliselt meelde jäi?Paar aastat tagasi tundus mulle võimatu Eestis sellise kaliib-riga üritust korralda, aga nii see siiski pole. Kõik esinejad olid värvikad ja tekitasid saalis elava arutelu, ajagraafikust peeti lõpuni kinni (seda juhtub üldiselt harva) ja sotsiaalprogramm oli paigas. Kahjuks ei õnnestunud mul osaleda tänavaüritusel, aga kuuldavasti osutus see edukaks.

Oled käinud ka ühel varasemal IPPNW Euroopa tu-dengikonverentsil Amsterdamis. Millest seal räägi-ti?Amsterdamis toimunud kongressil räägiti organisatsioonile omaselt tuumarelvadest, aga ka kliimamuutustest ja rahust üldse. Kongressile eelnes rattaretk Volkeli lennuväebaasi, kus hoiustatakse Ameerika ühendriikide tuumalõhkepäid. Sealsest meeleavaldusest, mis leidis muide meedias üsna palju kajas-tust, ma ise osa ei võtnud.

Räägiti inimeste mõjust julgeolekule ja sellest, kui-das lähiajaloos on inimliku eksimise tõttu toimunud või peaaegu toimunud hulk katastroofe.

Oled olnud rahu ja inimõiguste töögrupi (SCORPi) juht aastatel 2007–2009. Millised on SCORPi ja IPPNW liikumise sarnased jooned, mil-lised on erinevused?SCORPi ja IPPNW tegevus on suunatud arstide laiemale rollile ühiskonnas, rõhusetus on nende sotsiaalsel vastutusel maailma ees. Erinevalt SCORPist, mis on üks rakuke suurest IFMSAst, on IPPNW täiesti eraldiseisev ja nii arste kui ka tudengeid ühendav organisatsioon, millel on üks kindlasuu-naline eesmärk: vabaneda tuumarelvadega kaasnevast ohust. Tasub mainida, et IPPNW sai 1985. aastal Nobeli rahupree-mia.

Too palun välja kolm põhjust, miks arstitudengid võiksid SCORPi/IPPNW teemade vastu huvi tun-da.Maailm, see ei ole ainult arstiteadus. Inimõiguste ja rahu tee-ma on aktuaalne kõikjal ning selles valdkonnas on võimalik palju teha. Ühiskonda viivad edasi tolerantsus ja üksteise aus-tamine, mitte vägivald ja probleemide ignoreerimine.

Target X-is osalejad Vabaduse väljakul

Foto

: Ale

x R

osen

(kuhu enamik osalejaid oli majutatud) konverentsi avaüritus. Pakuti suu-pisteid ja jooke ning programmi eest vedanud Elmira Mamedova ja Hanna Rätsep sisustasid terve õhtu tutvu-mismängude ja muude tegevuste-ga. Reedel oli Eesti kirjanike liidu maja musta laega saalis meeleolukas osa-lejamaid tutvustav pidu. Iga maa esindajad tegid etteaste, tutvustati ja pakuti enda maale oma-seid suupisteid ja jooke. Korraldati ka palju seltskonnamänge. Nagu heaks kombeks saanud, õpetasid eestlased külalistele kaerajaani tantsimist.

Ruttu tuumavarjendisse! Kuna programm oli väga tihe, pidime laupäevaselt viimaselt loengult kii-

rustama Kiek in de Köki torni poole, et jõuda sealtkaudu bastionikäikudes-se. Üle tunni aja kestnud ekskursioo-nil tutvusime Tallinna linnamüüri ja

sõjakindlustuste aja-looga ning muuseas saime tunda ja näha, kuidas võiks välja näha tuumavarjendis-se varjumine, tuuma-kaitsevarustus ning -aparatuur.

Tänavaüritus Vabaduse väljakulKonverentsi viimasel päeval tutvus-tati mitut IPPNW projekti (DIT, ReCap, NWIP). Eri riikide tudengid andsid ülevaate oma aastasest tege-vusest, toimusid IPPNW Euroopa tudengite uute esindajate valimised. Kui formaalsustega oldi ühel pool ja lõunasöök sai söödud, siirduti Vaba-duse väljakule, kus leidis aset kon-

verentsi viimane ametlik osa: täna-vaüritus Target X. Jaani kiriku ette kinnitati riidest sihtmärk X, tõmmati selga valged kitlid ning asuti väikeste gruppide haaval inimestega suhtlema ja kampaania flaiereid jagama. Esmalt selgitasime seda, millised oleksid ol-nud katastroofi vahetud ja pikaajalised tagajärjed, kui X-i asemel oleks olnud näiteks Tallinn, mida oleks tabanud tuumapomm. Kuna Fukushima tuu-majaama õnnetustest polnud aprillis kuigi palju aega möödunud, saime muidugi rääkida ka tuumaenergeeti-ka riskidest ning seeläbi iseennast ja oma organisatsiooni tutvustada.

Kui sul tekkis Curare artiklit lugedes IPPNW tegevuse vastu huvi, võta ühendust EAÜSi rahu ja inimõiguste töögrupi juhiga.

„Ühiskonda viivad edasi tolerantsus ja üksteise austamine, mitte vägi-vald ja probleemide ig-noreerimine.” Mari Muldmaa

6. mail toimus Eesti õigustea-duse üliõpilaste liidu ja EAÜSi haridusgrupi koostööna diskus-sioon kanepi võimaliku legali-seerimise üle.

Sõna võtsid kriminaalõiguse pro-fessor Jaan Sootak, riigikogu liige ja endine keskkriminaalpolitsei juht Andres Anvelt, TÜ farmakoloogia-instituudi vanemteadur Anti Kalda

ja Õnnelike Inimeste erakonna looja Tarmo Kruusimägi.

Hulk osavõtjaid oli seisukohal, et iseenda jaoks väikese koguse kanepi omamise võiks dekriminaliseerida, kuna karistuste liigne määramine pole riigi seisukohast kuluefektiivne. Ilmselgelt kõige positiivsem arvamus kanepi kohta oli Tarmo Kruusimäel, kes pakkus, et igaüks võiks seda enda tarbeks vabalt kasvatada, kirjeldas pikalt kanepi võimalikke positiivseid toimeid (sealhulgas kasvajavastast potentsiaali) ning arvas, et kanepi

seadustamine annaks võimaluse tu-rismi abil riigieelarvet suurendada. Teised osalejad olid kanepiturismi suhtes skeptilisemad ning leidsid, et see muudaks Eesti organiseeritud ku-ritegevuse magnetiks.

Ainuke meditsiiniharidusega kõneleja Anti Kalda esitas retoorilise küsimu-se: kes maksab kinni kanepisõltuvuse-ga seotud tervisehädad? Tema lõpu-soovitus kõigile, kes tahavad aeg-ajalt midagi mõnusat tarbida, oli järgmine: „Olge paar päeva joomata ja siis jooge vett.“

8Konverents

Marianne Tammepuu,arstiteaduse IV kursus

mariannetammepuu@yahoo.com

Diskussioon kanepi legaliseerimise üle

9Abiarst

16. detsembril 2010 võeti riigi-kogus vastu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus, mille kohaselt on abiarst tervishoiutöötaja registreerin-guta isik, kes osaleb tervisetee-nuse osutamisel, on vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng ning täidab arstikohustusi oma pädevuse ja oskuste piires vas-tutava arsti juhendamise ja järe-levalve all.

Kuidas see teoks sai?Suurem arutelu abiarstide vajalikku-se üle sai alguse 2007. aastal Põhja-Eesti regionaalhaigla konverentsil „Kes ravib meid homme“. Kolme aasta jooksul toimusid kohtumised ja arutelud Eesti arstide liidu, Eesti nooremarstide ühenduse, Eesti haig-late liidu esindajate, mitme haiglaju-hi, sotsiaalministri ning ministeeriu-mi teiste töötajate vahel. 2010. aastal loodi sotsiaalministeeriumi juurde spetsiaalne komisjon, mille töö tule-museks oli aasta lõpus seadusmuuda-tuse vastuvõtmine.

Olukord praeguTänavune, 2011. aasta suvi on Eesti tervishoiu jaoks eriline, kuna haigla-tesse suunduvad tööle esimesed abi-arstid. Abiarsti tööülesandeid ei ole praeguses seaduses täpselt sõnasta-tud. Need kujunevad vastavalt tuden-

gi võimekusele ning juhendaja juhen-damisele ja usaldusele. Samuti ei ole seaduses täpselt välja toodud, millis-tes osakondades abiarst töötada võib ja kui suurt tasu oma töö eest saab. Oluline on pidada meeles, et abiarst on töötaja ja peab oma töö eest vää-rilist tasu saama. Piirangute vajadus, konkreetsed tööülesanded ja palk sel-guvad täpsemalt töötamise käigus. Abiarsti tööülesannete hulka võiks kuuluda anamneesi võtmine, haige esmane läbivaatus, esimeste uu-ringute kava ja raviplaani koostamine, ravi jälgimine, patsiendile koduse ravi selgitamine, dokumentatsioon ning lihtsamate protseduuride teostamine. Retsepti kirjutamise õigust abiarstil veel ei ole.

Millist kasu saad abiarstina töö-tamisest?

Tekib ettekujutus arsti igapäeva-•tööst.Tajud arstitöö vastutust.•Saad õppimiseks lisamotivatsioo-•ni.Omandad praktilisi kogemusi, •millest nii kaua unistanud oled.Saad töötada ja raha teenida eri-•alal, mida õpid.Töötad abi• arsti, mitte abiõena.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur on öelnud: „Muudatus aitab üli-õpilastel luua tugevamat sidet tulevase töökohaga juba õpin-gute ajal ning loodetavasti on noortel tänu abiarstina tööta-misele vähem põhjuseid välis-maale minna.”

EAÜS on haiglatega abiarstinduse teemal läbirääkimisi pidanud ja haig-lad on tudengite võimalikust tulekust

teadlikud. Muuhulgas oleme koosta-nud ülevaatliku nimekirja haiglatest, kes on abiarstidest huvitatud. Loode-tavasti mõistate, et abiarste oodatakse eelkõige üld- ja maakonnahaiglatesse. Nimekirja leiate EAÜSi kodulehekül-jelt http://www.eays.ee.

Sügisel ootab EAÜS kõiki suvel Ees-tis abiarstina töötanud tudengeid meile tagasisidet andma. Seeläbi on meil võimalik abiarstinduse süsteemi edasi arendada ning sotsiaalministee-riumi aruteludel objektiivset infot ka-sutades meie kõigi õiguste eest seista. Sügiseks planeeritavale abiarstindust käsitlevale seminarile ootame kõiki aktiivselt osalema ning kindlasti ka ettekandeid tegema.

Abiarstina töötades meenuta endale ja teistele, et just sina oleksid võinud minna naaberriiki, kuid valisid oma õpinguteks ja töökohaks Eesti. Tões-ta kõigile, et sind on Eesti tervishoiu-süsteemile vaja. Abiarstina töötamine on suurepärane võimalus olla peaae-gu arst ning selle käigus omandatud kogemused tulevad kindlasti kasuks tulevases töös päris arstina. Julget pealehakkamist!

Suur aitäh EAÜSi endistele pre-sidentidele Kadri Lillemäele ja Gilber Kasele ning Iiro Kar-hiahole, kes on aidanud kaasa abiarstinduse kontseptsiooni loomisele. Tänu neile on Ees-ti tervishoiusüsteem astunud sammukese paremuse poole.

Suvel abiarstiks – kindlasti!

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (vastu võetud 16.12.2010) võite leida aadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/105012011012.

Marta Velgan,arstiteaduse III kursus

marta.velgan@gmail.com

Helen Lempu,arstiteaduse IV kursushlempu@hotmail.com

10Küsitlus

Oleme teiste arstipõlvkondade jaoks kogunud lugusid tänavus-te lõpetajate õpinguajast. Küsi-musele parima mälestuse kohta vastati enamasti: „Neid on nii palju!”. Õnneks ongi arstiõppes aega nii õppimiseks kui ka lõ-butsemiseks.

Esimene mälestus arstiteadus-konnast

Esimene koolipäev – miks ma •küll arstiks tulin õppima? Kõik on ladina keeles ja midagi ei saa aru. Mikroskoopi ei õnnestu sa-muti fokuseerida ja näen hoopis midagi muud, kui peaks.Esimene oli bioloogia prakti-•kum, joonistasime sibulat. Siis ei saanud veel aru, miks vanemad kursused ülistavad roosat ja lillat värvi.Polegi nii lihtne, kui arvasin.•Pärast tudengile omase nädalava-•hetuse veetmist läksin täiesti õp-pimata anatoomia esimesele ar-vestusele. Mõtlesin, et äkki veab, nagu oli tihti juhtunud keskkoo-lis. Loomulikult ei saanud läbi.Anatoomia õppimise ajal tuli mõ-•nel õhtul nutt ka kurku.Astusin teaduskonna avaaktuselt •välja tungeldes Kärdile jala peale. Oleme sealt alates sõbrad.Esimene asi üldse oli meil anatoo-•mia praktikum. Väikese hilinemi-sega astus sisse doktor Põldoja ja küsis: „Noh, ussikesed, saite kah ülikooli?”

Õppejõud, kes ei ununeSven Janno ja Kadri Matt oma •teatraalsete kandvate pausidega

Eino Sinimäe, kes rääkis meie •rühmale esimese asjana, kuidas saada jagu pohmellist: C-vitamii-ni megadoos + glükoosivesi + as-piriin. Ja siis nii muuseas rääkisi-me veidi nefroloogiast ka.Mihkel Zilmer, sest „ega loodus •loll ole”Paavo Pokk: „Te tudengid olete •kõik nagu araablased. Teile ma küll mingeid materjale koju kaasa ei anna.”Mitu seepterit sekundis suudad •sina kulgeda?Professor Starkopf, sest ta on •meie „ristiisa”Tõnis Karki, sest ta joonistas •uroinfektsioonide seminaris ede-va rahuloluga tahvlile ühe suure ...Eda Merisalu, sest ta arvab juba •aastaid, et puukidel on all inimese jalad (vt antropoodid), ega taha vastupidisest kuuldaRaivo Masso, sest temast õhkub •midagi, mis paneb teda ühekor-raga nii kartma, austama kui ka armastama

Parim mälestusEkvaatoripidu oli väga emotsioo-•nirohke.Minu rühmakaaslased – kuna me •kõik käisime abiõena tööl, oli igal hommikul keegi, kellele solidaa-rsusest katet teha, kui ta unele suikus.Mälestusi pole olemas. On legen-•did, mida teised sinu kohta räägi-vad, nii et sa ka ise viimaks usku-ma jääd.Edukas biokeemia suuline eksam, •kus õppejõud Zilmer surus kätt

Üks naljakas luguNaistehaiguste tsükli esimesel •päeval tabas mind ootamatult ambulatoorse vastuvõtu arsti kü-simus: „Kui pikk sul tsükkel on?“

Mõtlesin, et küsimus on küll na-tuke isiklik, aga äkki see on gü-nekoloogide huumor, ning pomi-sesin hämmeldunult vastu: „Eee ... Selline keskmine vist.” Selle peale oli arst natuke segaduses ja ma taipasin, et silmas oli peetud minu naistehaiguste praktika pik-kust, ning lisasin kiiruga: „Kolm nädalat ikka. Jah, noh, muidugi, mhmh ...”Maarjamõisast kodu poole kõndi-•des kuulsin imelikku sahinat. See oli vahetusjalanõude puudumise tõttu saabaste peale ununenud si-niste susside sahin. Jäin Masso suulisele eksamile hil-•jaks. Hahahaa ...Kui kaastudengitega enne hom-•mikust konverentsi 1998. aasta õpiku „pärle“ arutasime, tundis meie ees istuv arst vajadust meid parandada. Tore oli see, et end ümber pöörates ja õpikut silmit-sedes sai ta aru, et need „pärlid“ olid just tema kirjutatud.

Neid on nii palju!

Elu rebaste filmis: lõpueksamiks valmistudes kolis 6. kursus raamatukokku – massaaž, sõber ja kohv kulub ära.

Foto

: Elii

se A

nnus

Eva Antsov,arstiteaduse VI kursus

antsov@gmail.com

11Küsitlus

Ühel pool seina on kohvik, tei-•sel pool lahangusaal. Sobrad lai-ba kõhus ringi ja siis lähed sööd maksakastet. Teised vaatavad sind imelikult ja sul endal on tun-ne: „Mida?! See on hea ju!“Ükskord jäin loengul magama ja •nägin unes midagi, mis pani mind jalga sirutama. Sellega lükkasin aga läbi une Biomeedikumi 1006. auditooriumi projektorilaua pai-gast ära. Päris häbi oli.

Üks omandatud (elu)tarkus Aeg lendab ülehelikiirusel. •Elu ei ole päris selline nagu „Grey •anatoomias”.Midagi peab meelde jätma. Siis •on õpitud.Hoolimata sellest, et õppejõud •rõhutavad, kuidas teadma peab üldpilti, küsitakse eksamitel pisi-detaile.Suhtu oma kolleegidesse ja pat-•sientidesse nii, nagu tahaksid, et suhtutaks sinusse, kui oleksid

nende asemel. Räägi inimestega.

Mis jääb meelde oma kursu-sest?

Loodetavasti vähemalt lõviosa •kuue aasta jooksul vaevaga oman-datud nimedestOleme küll üsna üksikud hundid, •aga kui on vaja koos midagi kor-raldada, saame sellega suurepära-selt hakkama ja lõpptulemus on alati vinge!Issanda loomaaed on suur, õn-•neks piisavalt mitmekesine ja iga-vust ei pea tundma. Need, kes loengutel käisid•Jäävad meelde kõik toredad ini-•mesed, kes mingil põhjusel kursu-selt lahkunud on. Ei teagi, miks.Allan Tois, Heli Kopter, Fekaal •Oraal, Külvi Aas, Kolju Murro, James Pond

Kõige lahedam üliõpilasaja et-tevõtmine

Meie kursuse ekvaatori- ja rebas-•te piduMikrobioloogia eksam•Ühed soojailmalised tudengite •kevadpäevad, kui raha oli täitsa otsas, aga ikkagi sai igal õhtul väljas käidudMeie enda rebastepidu. Seal •tundsin end esimest korda arsti-teaduskonda kuuluvat. Pealegi oli vanemate kursuste ja õppejõudu-de etteaste hästi naljakas.Kõik seltsiga seotud ettevõtmi-•sedVeri on paksem kui vesi!•

Kõige raskem kogemusKolmanda kursuse esimene pool. •See oli üks süngemaid sügiseid.Täielik klišee, aga kolmanda kur-•suse esimene semester. Esimesed kuud päris õppe alguses olid sa-muti veidi tüsilikud.Esimese aasta esimene semester. •

Kõik tuli pähe tuupida, halb!Näha vigu ja olla võimetu neid •parandamaMeeles pidada, et ma ise ei ole •täiuslik

Soovitus noorematelePuhake pead ja ärge laske süü-•mepiinu ka raskematel õppimis-perioodidel väikest lõbutsemist segada.Nautige ülikooli ja õpinguaega •täiel rinnal, sest see saab imekii-resti läbi ja siis on ääretult kahju.Otsige mõttekaaslasi ka väljast-•poolt meditsiiniringkondi. Pärast tudengiaega on see ilmselt palju keerulisem, kui just kirjanikuks ei hakka nagu Bulgakov.Hankige vanematelt kursustelt •sõpru, kes varustavad teid hea ja paremaga.Arstiõppes unustage keskkool, •nüüd peab tuupima!Seiske oma huvide eest. Keegi tei-•ne seda ei oska.

Mida ei küsitud, aga tahaksin öelda?

Kui pea veerand eluajast on vee-•detud tudengina, on äärmiselt harjumatu saada äkki mittetu-dengiks. Kahju on ka.Ebameeldiv on see, et arstiõppes-•se astumisel räägiti meile maa ja taevas kokku: Eestis on vähe ars-te ja tööd nagu muda. Tegelik-kuses aga ütlevad nooremarstide ühenduse esindajad, kui oleme jõudnud kuuendale kursusele, et reaalselt tööd ei ole, ning kui vähegi võimalik, mindagu ära vä-lismaale. Raske uskuda, et kuue aastaga saab riigis nii palju muu-tuda. Olen südamest tänulik, et sain •võimaluse kuuluda perekonda. Annan endast parima, et olla ars-tikutse vääriline.

Elu rebaste filmis: lõpueksamiks valmistudes kolis 6. kursus raamatukokku – massaaž, sõber ja kohv kulub ära.

Foto

: Elii

se A

nnus

12Reportaaž

13. aprillil toimus Tartu raekoja saalis seksuaaltervise töörühma korraldatud pornograafiatee-maline aruteluõhtu. Töörühma juhi väikesele sissejuhatuse-le järgnes elav ja kaasahaarav debatt. Ürituse teisel poolel arutlesid pornograafia heade ja halbade mõjude üle doktor Kai Part ning Eesti seksuaaltervise liidu esindaja Siim Värv. Küsi-musi esitada ja arvamusi aval-dada said ka kuulajad, keda oli kokku tulnud üle saja. One’i kondoomide esindajad jagasid oma ilusaid värvilisi kondoome ja kleepse.

Porno levikPornograafia on igasugune meelela-hutuslik materjal, mille eesmärk on kutsuda esile seksuaalset erutust. See ei ole uue aja nähtus – inimkond on seksuaalsusega seonduvast huvitunud alati. Leitud on antiikkunsti taieseid, kus kujutatakse seksuaalvahekorda. Kes on kordki markii de Sade’i teoseid lugema juhtunud, teab, et tema teos-tes käsitletak-se seksuaal-vahekorda ja -fetišeid äär-miselt üksik-asjalikult ning kohati räigelt-ki. Aegade vältel on por-nograafiasse suhtutud kord liberaalsemalt, kord seda täiesti tau-nitud. Ka praegu on maailmas palju riike, kus pornograafiline materjal

on illegaalne ning selle loomine või tarvitamine koguni surmanuhtlusega karistatav. Suhtumine pornograafiasseEesti ja läänemaail-ma suhtumine por-nograafiasse on va-bameelne: õigusli-kult piiratakse üks-nes laste, loomade ja vägivallaga seo-tud materjali loo-mist ja levitamist. Sellegipoolest on pornograafia ikka mingil määral ta-buteema, ning kuigi statistika põhjal vaatab seda suurem osa mehi ja naisi, ei kiputa seda naljalt tunnistama. Kas pornograafiat vaadata ja kas sellest rääkida, jäägugi igaühe enda otsusta-da. Pornograafia mõju üle tasub aga siiski juurelda, kuna päris mööda ei pääse sellest vist keegi.

Pornograafia mõjuViimastel aastatel on üha enam uu-ritud, missugust mõju pornograafia oma tarbijale avaldab. Tulemused on väga vastukäivad, kuid mõnes küsi-muses on teadlased siiski ühel meelel: valdav osa pornograafiast propagee-rib seksuaalset riskikäitumist, käsit-leb mehi ja naisi stereotüüpselt (mac-

ho-mehed ning allaheitlikud ja alati seksialtid naised) ning kannab endale omast ilustan-dardit. See, kas pornograafia vaatamine ke-dagi riskivalt, s t e r e o t ü ü p -selt või kogu-

ni vägivaldselt käituma õhutab, on selgusetu. Tundub, et iluideaalid on siiski vaatajaskonnale meeltmööda:

üha enam ja järjest nooremas eas ot-sitakse võimalusi rindade või peenise suurendamiseks, rääkimata tavapära-sematest iluprotseduuridest.

Täiskasva-nuile on por-nograafia üld-juhul pigem ohutu meele-lahutus, kuid tasuks jälgida, et see ajast ja energiast lii-ga suurt osa näpistama ei hakkaks – por-

nosõltuvuse kütkes on umbes 10% mehi ja naisi. Lapsed vajaksid por-nograafiahuvi tekkimise korral kind-lasti lapsevanema selgitusi. Lastele peaks rääkima, et pornograafial ja reaalsel elul on vähe ühist. Selgitada tasuks ka seda, et alaealistest paljas-tavate piltide või videote tegemine, nende omamine ja levitamine on eba-seaduslik isegi siis, kui sellega tegele-vad eakaaslased ning kui osalised on tegevusega nõus. Ka naljaga pooleks tehtud alastipildid või -videod võivad internetiajastul mõne sekundiga väga paljudele nähtavaks saada. Kui lapsele on maast madalast õpetatud analüüti-list mõtlemist ning austust enese ja teiste vastu, ei tohiks pornograafiline materjal talle mingit kahju tekitada ning seda võiks võtta lihtsalt osana suurekskasvamise protsessist. Kokkuvõttes võib öelda, et pornograafia on tänapäeval loomu-lik nähtus, millesse tuleks suhtuda eluterve kriitikaga. Kui seal leiduvat analüüsida ja leida aega ka tegelike lä-hisuhete jaoks, on tegu ohutu meele-lahutuse, mitte millegi häbiväärse või ohtlikuga. Pornograafia käsitleb küll seksi ja võib mõnel juhul seksuaalelu rikastadagi, kuid üpris kindel on see, et pornograafia ja seks on siiski kaks iseseisvat valdkonda.

Kas pornograafia on sama mis seks?

Aegade vältel on pornograafias-se suhtutud kord liberaalsemalt, kord seda täiesti taunitud. Ka praegu on maailmas palju riike, kus pornograafiline materjal on illegaalne ning selle loomine või tarvitamine koguni surmanuhtlu-sega karistatav.

Kui lapsele on maast madalast õpetatud analüütilist mõt-lemist ning austust enese ja teiste vastu, ei tohiks porno-graafiline materjal talle min-git kahju tekitada ning seda võiks võtta lihtsalt osana suu-rekskasvamise protsessist.

Marie Abel,arstiteaduse IV kursusolenmarie@gmail.com

13Reportaaž

Lihavõttenädalavahetusel käis neli seksuaaltervise töö-grupi tüdrukut Soome väi-kelinnas Virratis üritusel NECSE 2011 (Northern Eu-ropean Cooperation of Sex Education Projects) ehk Põh-ja-Euroopa riikide SCORAde kokkutulekul, mille seekord-ne üldteema oli „Vanavane-matelt lastelastele – pöörduv seksuaalsus”.

Ürituse eesmärk on rahvusvaheliselt jagada meetodeid ja teadmisi selle kohta, kuidas noortele seksuaalhari-dust anda. Kuigi NECSE toimus tä-navu juba kaheksandat aastat, osales

Eesti alles teist korda. Peale meie olid esindatud Austria, Island, Holland, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Su-urbritannia, Šveits ja Taani. Kokku oli osalejaid umbes kuuskümmend. Kõigi teiste riikide SCORAde põhiülesanne on koolides seksuaal-kasvatuse loengute pidamine: arsti-tudengid käivad oma vabast ajast ja tahtest koolides tunde andmas ning see toimib! Ka meie tahaksime Eesti arstitudengeid rohkem noorte sek-suaalharidusse kaasata.

Virratis rääkisime ja näitasime, mille-ga vahepeal hakkama oleme saanud: kolmikürituse finaal „Arst. Patsient. Seksuaalsus“ ja hiljutine pornoüri-tus pakkusid paljudele huvi ning vai-mustuses oldi sellest, et korraldame üritusi ka laiemale kuulajaskonnale. Samuti mängisime läbi sügispäevade viievõistluse „Seks. Poks. Murumän-gud“. Kõige suurema poolehoiu sai aga meie tuntud kükitamismäng. Ka SCORA tunnuslauset „Seks tervi-seks!“ võis viimasel õhtul kuulda pigem juba teiste kui eest-laste suust. Ise saime ürituselt samuti palju kasu. Britid olid panustanud koolitajate kooli-tamisse: harjutasime, kuidas vastata

rasketele küsi-mustele, mida lapsed võivad esi-tada. Taanlaste energia oli ületa-matu, islandlased hämmastasid oma süsteemi struk-tuuri ja uudse ideega pakkuda seksuaalkoolitust ka vanematele. Poolakatel sõidab

„Seks terviSeks!“ jõudis Euroopasse

Varssavis ringi peotramm nimega Iha. Austerlased testisid meie por-noteadmisi, šveitslased jagasid liht-sat, aga efektiivset klamüüdiamängu. Sakslased tutvustasid mitut meetodit,

kuidas rääkida homoseksuaal-susest, ning soomlased aru-tasid teistega esimese korra mõnu ja valu. Peale mee-todite tutvusta-mise toimus ka

hulk huvitavaid ja maailmapilti avar-davaid loenguid soo ja homoseksuaal-suse, stereotüüpse sildistamise ja paa-risuhete dünaamika kohta.

Kuigi päevad olid sisustatud väga põhjaliku tööga, ei jäänud õhtune sot-siaalprogramm sellele kuidagi alla. Tartusse tagasi jõudes olime küll vä-sinud, aga sellest hoolimata täis uut energiat ja soovi korraldada NECSE 2014 Eestis.

Kõigi teiste riikide SCORA-de põhiülesanne on koolides seksuaalkasvatuse loengute pidamine: arstitudengid käi-vad oma vabast ajast ja tah-test koolides tunde andmas!

Foto

d: E

lle-M

all K

eeva

llik

Eesti SCORA esindus

Loodi uusi kontakte.

Jaana Below,arstiteaduse IV kursusjaanabelow@gmail.com

Grete Hirvesoo,arstiteaduse II kursusgreteh@hotmail.co.uk

Elle-Mall Keevallik,arstiteaduse IV kursus

elle_mall_@hotmail.com

Susanna Kõrgvee,arstiteaduse II kursus

sanna004@hotmail.com

14Konkurss

26. mail toimus Tasku kaubandus-keskuses konkursi „Arstitudengi salajased mõtted” lõpetamine.

Curare toimetus avaldab lootust, et see üritus saab traditsiooniks.

Siin on teile väikesi noppeid võist-lustöödest.

Siis õhtu tõusis ja vajus me läksime üle koolme ja mis me olime hajus ja igas tärkavas tajus üks kisk jäi päikesepoolne

Me läksime üle koolme ja kõik jäi kaldale rippu me läksime üle koolme lõpuni taha tippuMeis palju on hüperboolne ja mõnda on vait Ei kippu

&

SEL NIIDUL ON NELI SERVA ja neljanda vastas on võsa ja lõputud aastad taanet Kõik suudmed on ühetasaKõik viigid ühtviisi harva

Ma mõtlen: kui kustub kulu —Su sääres turritab taavet—et selle võiks tõmmata välja ma mõtlen: alud on antud siis katan Su heleda selja

Ma mõtlen: alud on antud siis katan Su heleda selja

Julius Juurmaa

Professorile

Vajan mutatsiooni, vajan mutatsiooni, et translokeerida su tarkus oma kromosoomi. Eksami eelõhtul - muremõte luuni ... Viimast lootust annab usk veel transposoomi.

Olen põhjalikult uurind oma fenotüüpi, täna tunduks vajalik suts lisa genotüüpi. Medgeneti lookusesse ihkan insertsiooni. Hommikuks võiks valmis olla, siis julgelt sammun kooli.

Mari Kanger

„Minul ei ole bipolaarset häiret, Mina olen bipolaarne. Vähemasti nii nad väidavad, targad, kel on iga hingenikastuse jaoks keeruline seletus tagataskust võtta.

Vahel mõtlen endamisi, miks Ma flirdin nendega, miks flirdin nende keelega, miks ei tunnista endale, et Mul on vana hea ropp must masendus peal, lihtsalt deprekas, lihtsalt ...”

Katrin Sonn „Bipolaarne”

Ei midagi ekstraordinaarsetKadri Lillemäe

„Küla oli vaikne: mõned kujud askeldasid küll ringi, kuid enamik ikka veel magas. Keegi ei takistanud Tomi, kui too kõndis mööda telkide vahele jäävaid teeradu koopaseina poole. Mehele tundus imelik, et tema vastu ei tuntud isegi huvi, kuigi ta oli tõenäoliselt esimene välismaailmast pärit külaline. Temast tormati mööda nagu mööbliesemest, kinkimata talle rohkem pilke kui esimene ja viimane. Tom oli valmis ühte naist küsimuste esitamiseks takistama, kuid jäi ootamatult soolasambana seisma. Sinised lilled, täpselt nagu ajalooürikute kirjeldustes! Koopa ääres asuva maja aed oli neid täis, moodustades ainsa värvilise pleki kogu selle varjulise augu taustal.”

Maie Palmeos „Õndsuse lill”

„Kõik vaatasid öökulli poole ja küsisid, kuidas on see võimalik, et Lumivalgeke ellu jäi. Vastus kõlas nii: „Na-nitriti toimel transformeerus osa oksühemoblobiini methemoglobiiniks. Viimases olev kolmevalentne raud oli tsüaniidi suhtes väga afiinne, konkureerides tsüaniidi sidumises cytaa3 heemis oleva kolmevalentse rauaga. Lumivalgeke jäi ellu ainult tänu oma sõbrale varblasele.”

15Konkurss

See kumin mu peas kuma mu silmade ees need märgid need sümbolid jälitavad ajast aega jahilooma. Ürgsuse mannetud tundetajudtänapäeva intelligentses ühiskonnas tuimestatud.Valutu valuaisting ei mõju, ei muuda.Vastavad preparaadid kui manipulaatorid võltsilt lähenevad võõra jõuga liigutada ei saa. Kas tõesti hullusärgis sündinud? Elanud maailma nõtkuses säilitamaks ... elastiin pinguldub prõks ja katki, kui hetkest tagasi tulla ei saa.Ega ajamasingi kaugel ole, lohutan veini veega pooleks lahustan, et jätkuks kauemaks kujutluspilti vabaduse võimust, mille röövime ise. Hiljem arutult pöialt imedes aga imestame pimedas.

Sootuks teine kivine rannaklibu ja sinine piir lähen ja ei naase iial, eal.

Kristi SimensonArstiks saamiseks tuleb pikk ja vaevarikas tee läbi käia.

Reedik Pääsuke

„Härra Ian Norvak poleks kunagi mõelnud tagasi minevikule, ta oli nõnda korralik, et poleks elu sees suutnud magada prostituudiga. Ent nii oli juhtunud ja ta ei saanud enam mõtteid sellelt ära. Samas meeldis see talle – see oli olnud erutav ja nauditav. Ta isegi ei maininud seda oma sõbrale, kes oli talle Lisiannet soovitanud.”

Mikk Saretok „Haigus”

Nailja Idrissova „Tõeline sõprus”

STD

paneelmajade džunglis prügila vahel sihvkakoorte ahel

ihuüksi

mööda sihvkarada sekeldusi otsides ja räimelehka trotsides

ihuüksi

rehvitorni otsas seemneid närib ingel sülitab üks imekena ingel

ihuüksi

naeratab ta mulle hamba vahel üksik seeme „tule, lähme lendame”

ihukaksi

üle slummidraama laugleme üle õllepurgi surnuaia kiikede ja süstalde

ihukaksi

prügikasti taga pagendatud voodil vedruotsad perses

ihukaksi

armastame teineteist armastame joodikmeest ja litsist naist

ihuüksi

tunnistab me tegemisi haisva kalarappe kõikenägev silm

ihukaksi

päikesega tõuseme pohmelliga ja tuulega isakoera jalaga

ihukaksi

Sexually Transmitted Dreams

Kristel Liis Põdder

16Reportaaž

11. mail toimus EAÜSi haridus-grupi korraldatud IV eetikaõh-tu, mille teemaks oli seekord „Arstid ja ravimifirmad”. Kuna viimasel ajal on arstide ja ra-vimifirmade vaheliste suhete vastuolusid ja eetikaküsimusi meedias laialdaselt kajastatud ning see on tekitanud rohkesti vastakaid arvamusi, pidas ha-ridusgrupp vajalikuks kutsuda teemat arutama spetsialistid.

Esinesid perearst Marje Oona, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Mar-git Sutrop, ravimiameti esindaja Alar Irs, AstraZeneca esindaja Mart Levo ning ajakirja Eesti Arst peatoimeta-ja Andres Soosaar. Külaliste hulgas olid meestearst Margus Punab, Eesti arstide liidu peasekretär Katrin Rehe-maa ja neurokirurg emeriitprofessor Arvo Tikk. Arutelu juhatas arstitea-duskonna tudeng Andreas Elme.

EetikaD i s k u s s i o o n oli väga elav ja kaasahaarav, sest esinejatel oli palju vasta-kaid arvamusi ja ettepanekuid, kuidas teemale läheneda ning prob-leemküsimusi lahendada. Margit Sutrop andis mõtte-vahetusele laiema kõlapinna, põhjen-dades, miks on see arutelu arstkonna ja arstitudengite jaoks erilise tähtsu-

sega: nimelt eetika kui kokkulepetest kujunev ja teatud piiranguid seadev printsiip kaitseb väärtusi ja medit-siinitöötajaid, sealhulgas ka tohtrit tema enda eest. Sel teel annab eetika võimaluse vastata küsimusele, milli-sed arstid me olla tahame. Hea arst ei saa lähtuda ainult seaduseloojate kirjapandud normidest, vaid peab ar-vesse võtma ka meditsiinieetikat. Arutlusel kerkis esile teema kolm peamist aspekti: usaldus, ars-ti käitumise õiglane olemine ja õig-lasena näimine. Patsiendi ja tohtri usaldusliku suhte üheks aluseks on parima, arsti objektiivsel otsusel põ-hineva ja ravimifirmast mõjutamata ravi osutamine. Doktor Oona sõnul on raske eristada, kas tohtri käitumi-ne on kallutamata, sest ravimifirma reklaam võib raviotsuse tegemisel ta-hes-tahtmata suuremat või väiksemat rolli mängida. Alar Irs osutas, et arsti käitumise õiglane olemise ja õiglase-na näimise vajalikkus ei seisne mit-te ainult parima ravi saavutamises, vaid ka arstiameti maine kaitsmises: arstide reputatsioonist oleneb paljus-ki tohtri ja patsiendi usaldusväärne partnerlus.

Koostöö vajalikkusNii arstid kui ka ravimifirma esinda-ja pidasid omavahelist koostööd hä-

davajalikuks. Ühelt poolt tagab see ars-tidele teabe ravimi-valdkonna värskema-te uuenduste kohta, teiselt poolt saavad ravimifirmad arstide abiga korraldada me-dikamentide kliinilisi uuringuid. Andres

Soosaare sõnul pärsib arstide ja ravi-mifirmade vahelise barjääri tekitami-ne ning valdkonna ülereguleerimine mõlema poole arengut. Suurim kan-nataja oleks sel juhul patsient.

Probleemide lahendamiseks on viimase kümne aasta jooksul on tehtud mõndagi. Eesti arstide liit on rajanud täiendusõppe rahastamiseks fondi, kuhu ravimifirmad saavad teha annetusi. Rahapuuduse tõttu ei ole see fond oma eesmärke veel täitnud.

Teiseks kirjutasid Eesti arstide liit ja ravimitootjate liit 2007. aastal alla arstkonna ja ravimitootjate vahelise koostöö ühiste seisukohtade protokol-lile. Kahjuks pole ka see ühisprotokoll rakendust leidnud ega arstkonna seas aktiivset arutelu tekitanud.

TäiendõpeEesti perearstide liit on võtnud vastu otsuse, et ravimifirmade korraldatud ürituste eest ei teenita täiendusõppe punkte. Niisugune korraldus võiks laieneda ka teiste erialaspetsialistide ringkondadesse. Samuti on Eesti pe-rearstide liit loonud internetipõhise

Patsiendi ja tohtri usaldus-liku suhte üheks aluseks on parima, arsti objektiivsel otsusel põhineva ja ravi-mifirmast mõjutamata ravi osutamine.

Eetikaõhtu

Tiia Linda Kull,arstiteaduse III kursus

tiialk@hotmail.com

Maret Lepplaan,arstiteaduse IV kursus

maret.lepplaan@mail.ee

17Välismaa

koolituskeskuse, mis tutvustab me-ditsiiniüritustel osalenud perearstide kogutud teadmisi. Doktor Oona rõhu-tas, et erialainformatsiooni peab oska-ma leida. Selleks ei ole tingimata tarvis osaleda välisriiki-des toimuvatel koo-litustel, mille kulu ja tulu vahekord on mõnikord kaheldav. Teisalt ei tasu ala-hinnata ravi- ja teadustöö aspektist kasulikke kontakte väliskolleegidega, mida luuakse just taolistel üritustel. Kõik osalised olid nõus, et

arstide täiendusõppe eest peaks hoo-litsema riik. Sel teel oleks tagatud koolituse sõltumatus ning tohtrite teadmiste ja oskuste pidev täienda-

mine olenemata vaba turu olu-korrast.

Korraldajate ja osalenute sõnul võib üritust pi-dada igati korda-

läinuks, sest meditsiini valupunktide üle diskussiooni tekitamine viib edasi ja pakub lahendusi. Eetilist käitumist ei saa õppida pelgalt raamatuid luge-

des, vaid tarvis on jagada kogemusi ja luua arutelu. Seega soovitan kõigil huvitatutel tulevikus meie toredast ja kasulikust üritusesarjast osa võtta.

Lõpetuseks tuletan meelde Eesti ars-tieetika koodeksi olulist punkti: arst käitub igas olukorras oma elukutse vääriliselt. See peaks meid, tulevasi arste, aitama nii suhtlemisel ravimi-firmadega kui ka laiemalt õigete ravi-otsuste tegemisel.

Ei tasu alahinnata ravi- ja teadustöö aspektist kasulik-ke kontakte kolleegidega, mida luuakse just välisriiki-des toimuvatel koolitustel.

5.–11. märtsil osalesime Marie Abeli ja Kadri Kasakuga IFMSA 60. peaassamblee märtsikohtu-misel. Seekordne kogunemine toimus Indoneesia pealinnas Ja-kartas ning osalejaid oli 622.

Seitsme väga töise päeva jooksul sai osa võetud eri töögruppide koosole-kutest, Euroopa regiooni kohtumis-test, projektilaatadest, tegeldud vä-lisvahetustega ning muidugi osaletud ka pleenumitel. Esindasime Eestit vääriliselt ka pärast ametlikku tööaega. Sotsiaal-programm hõlmas Indoneesia kul-tuuri õhtut, kus osalejatele tutvustati indoneesia rahvatantse ja -muusikat.

Toimus ka Indoneesia toidu võistlus, millel osalejad pidid üksteise võidu sööma erisuguseid kohalikke „delika-tesse”, mis hõlmasid muuhulgas näi-teks kopse ja puuvilja nimega durian, mille kohta võite infot otsida võrgu-avarustest, sest maitse ja lõhna kirjel-dus ei kannata siinkohal trükimusta. Tänu Kadri vaprale esinemisele tuli võitjaks loomulikult Eesti. Ei puu-dunud ka traditsiooniline rahvusliku söögi ja joogi pidu, kus eestlaste rah-vussuupisted ning Vana Tallinn osu-tusid väga populaarseks. Hoolimata korraldajate pingutustest kõiki pä-rast paari-kolmetunnist sotsiaalprog-rammi magama suunata, jätkus melu hotellitubades ning basseini ääres. Kogunemise lõpetas Jakarta regiooni kuberneri korraldatud gala-õhtu IFMSA 60. juubeli auks. Järg-mise märtsikohtumise korraldajaks kandideerisid Jaapan ja Ghana ning valituks osutus Jaapan, kes oli aga

paraku vahetult pärast kogunemist toimunud looduskatastroofi tõttu sunnitud korraldusõigusest loobuma. Loodan, et augustis Kopenhaagenisse sõitvad Eesti esindajad saavad vähe-malt sama tore kogemuse kui meie ning Eesti lippu hoitakse taas kõrgel.

IFMSA märtsikohtumine Indoneesias

Peeter Peil,arstiteaduse III kursuspeeter.peil@gmail.com

EAÜSi delegatsiooni IFMSAle sõitu toetas

18SPORT

Moodne meditsiiniline viievõistlus

29. aprillil toimus vana anatoomikumi esisel juba kaheksas moodne medit-siiniline viievõistlus. Seekord osales kuus võistkonda, esindatud olid kõik kursused esimest viiendani, lisaks kohapeal komplekteeritud segavõist-kond.

Esimene ala oli vereülekanne, kus võistkonnad said „vere“ ja CH3C-H2OH-ga täidetud infusioonisüstee-mi ning pidid selle võimalikult kiirelt tühjendama. Kiireimaks osutus nel-janda kursuse võistkond Leesikad.

Järgmiseks alaks oli „Lendav farma-koloog“, millel osalejad pidid süs-taldega tabama puu külge seotud pappmehe organeid. Igas süstlas olev ravim toimis kindlale organile ning mida lähemale sellele süstal lendas, seda rohkem punkte saadi.

Kolmas ala oli kuue küsimusega vik-toriin, kus sai punkti iga õige vastuse eest.

Eelviimasel alal anti igale võistkon-nale surnud kala ja paar instrumenti, et tuvastada, millesse kala surnud oli. Ka sellel alal olid kiireimad Leesikad. Surmapõhjusena diagnoositi ihtüoos-tõbi, ujupõiepõletik ja lõpusevähk.

Lõpuks jaotati võistkonnad kaheks teatejooksuks. Esimeses jooksus võisteldi neljandale kohale, mille saa-vutas teise kursuse võistkond Alfake-toglutaraat. Viiendaks tuli kolmanda kursuse Ninja ning kuuendaks sega-võistkond Paul-Matis (Hetero). Fi-naal kujunes aga üsna põnevaks, sest enne viimast vahetust polnud võitja veel sugugi kindel. Esikoha saavuta-sid kogu võistluse jooksul domineeri-nud Leesikad, kes said ka Kuldse Siibri

uueks omanikuks. Teiseks tuli viienda kursuse Laine ja Mees ning kolman-daks esmakursuslaste Rebased.

Tervislik mäkkejooks

Tartu tudengipäevade teisel päeval kogunes suur hulk huvilisi juba vara-kult Pirogovi parki uudistama, miks veetakse Toomemäe püstjaimale nõl-vale järsaku äärel seisva telgini linti-dest rada. Peagi sai selgeks, et kohe-kohe algab juba teist korda toimuv

EAÜSi tervislik mäkkejooks. Et niigi keerulist, 20-meetrisest mõrvarlikust tõusust moodustatud teekonda veel väljakutsuvamaks muuta, pidid kõik osavõtjad enne rajale asumist tegema kümme tiiru ümber meetrikõrguse toika, toetades laubaga selle vastu.

Julgeid, kes, kõikuv pilk silmis, kõrgusi vallutama tõt-tasid, kogunes lõpuks tervelt 26. Osalemas oli niisama m ö ö d u j a i d , juba piduses meeleolus tu-dengeid, naeli-kutega spordi-poisse ja isegi Pirogovi pargi

taarakoristusmeeskonna liikmeid. Peale kiiruse mängis lõpptulemuse kujunemisel rolli ka finišis mõõdetud pulsisagedus. Keeruline arvutus toi-mus järgmise valemi abil: aeg (sekun-dites) + 1/3 * pulsisagedus (löökides minuti kohta) = tulemus.

Võistlejate seas oli neid, kes panus-tasid puhtalt kiirusele ning lõpetasid pulsisagedusega 225 lööki minutis, aga oli ka aeglasemaid, kelle pulss ei ületanud 110 lööki minutis – kõik olenes võistleja strateegiast. Muidugi leidus ka osavõtjaid, kes juba viien-dal tokitiirul gravitatsioonijõule alla vanduma pidid. Samuti jäi lausa nelja-meetrine rada võistlejatele kohati lii-ga kitsaks. Katsumuste lõpul trooniti mäekuningaks Priit Randman (29,6 s; 161 l/min) ja mäekuningannaks Nele Taba (28,5 s; 180 l/min).Fo

to: K

ater

ina

Rom

ašev

ski

Foto

: Maa

rja

Soom

ann

19SPORT

Arstiteaduskonna jalgpalliturniir 2011

14. mail leidis Tartu ülikooli staadio-nil aset arstiteaduskonna traditsioo-niline jalgpalliturniir, millest võtsid meeste arvestuses osa kõik arstitea-duse eriala kursused. Proviisorid, residendid ja kliinikum panid igaüks välja ühendmeeskonna. Naiste arves-tuses astus võistlustulle vaid kolm naiskonda: II, III ja VI kursuse oma.

TulemusedMehedI koht: III kursusII koht: I kursusIII koht: proviisorid

Arstitudengite ja arstide vaheline hokimatš 2011

28. aprillil toimus teist korda arstitu-dengite ja arstide vaheline hokimatš. Kohtumise võitis sel korral tudengite võistkond 5 : 4 (eelmise aasta hoki-matš oli lõppenud arstide ülekaaluka võiduga 11 : 2). Tudengite meeskon-nas hoolitsesid skoori eest Eduard Rumjantsev ja Jani Pohjala. Arstide väravaviskajad ei ole küll teada, aga kindlasti tuli resultatiivne sööt de-kaan Joel Starkopfilt.

Pärast hokimatši said kõik pealtvaa-tajad samuti uisud jalga tõmmata ja jääle libiseda. Võimalik oli nii lihtsalt uisutada ja end hästi tunda kui ka õp-

pida keerulisi ja vähem keerulisi iluui-sutamistrikke. Huvilisi õpetas esime-sel kursusel õppiv Kaileen Raudsepp, kes on vabal ajal iluuisutamistreener. Täname uisupäeva suursponsorit Mediradixit. Järgmine tudengite ja arstide vaheline hokilahing toimub juba veidi vähem kui aasta pärast!

Tudengite hoki-meeskonnas võist-lesid Maarjaliis Paavo, Eduard Rumjantsev, Jani Pohjola, Aleksei Detotšenko, Rein Kruusat, Martin

Reim, Priit Veskimäe, Rasmus Lubi, Erik Zalutski ja Kaarel Kilk.Arstide poolel lõid kaasa Joel Star-kopf, Margus Ulst, Peeter Tähepõld, Urmas Kuum, Indrek Aus, Arno Ruu-salepp, Ando Vaher, Toomas Saluse, Arvi Vask, Allan Moor, Priit Raa, Armo Vask ja Mati Tali.

NaisedI koht: III kursusII koht: II kursusIII koht: VI kursus

III kursus kordas kahe aasta tagu-se III kursuse (praeguse V kursuse) tulemust: triumfeeriti nii meeste kui ka naiste arvestuses. Kas tegemist on kokkusattumusega või kehtib III kur-suse kohta tõepoolest ütlus „Raske õppustel, kerge lahingus“?

Esimest korda tur-niiri ajaloo jooksul anti meeste arves-tuses võitjale uhke rändkarikas, mil-le oli spetsiaalselt valmistanud Tartu kõrgema kunstikoo-li tudeng Eva-Leena Mikson.

Korraldajad tänavad kõiki osavõtjaid ja

suurepärast publikut ning loodavad väga järgmisel aastal palliplatsil roh-kem naiskondi näha!

Üritust toetasid TÜ arstiteaduskond, TÜ akadeemiline spordiklubi, A. le Coq, TÜÜE, Rademar ja Dedi koh-vik.

Artur Ojakäär,arstiteaduse V kursus

arturojakaar@gmail.com

Toomas Kangur,arstiteaduse IV kursus

kangurtoomas@gmail.com

Danel Mugur,arstiteaduse I kursus

danel.mugur@gmail.com

Kaarel Kilk,arstiteaduse V kursus

kaarel.kilk@gmail.com

Tekstide autorid on:

Foto

: Kat

erin

a R

omaš

evsk

i

Foto

: Art

ur O

jakä

är

Kool20

Hiljuti võeti arstiteadukonna nõukogus vastu otsus lisa-da arstitudengite õppekavasse 4. kursusele kohustuslik õppeaine „Sõja- ja katastroofimeditsiin“ (maht 3 EAP). Et kõigile oleks selle otsuse tagamaad selged, kirjutame uuest ainest natuke lähemalt.

Sõja- ja katastroofimeditsiini kursuse lisamist arstide õppekavasse on soovitanud kaitseministeerium ja kait-sevägi. Sellekohase pöördumise TÜ rektori poole on teinud kaitseminister Jaak Aaviksoo, arstiteaduskonna nõukogus on küsimusest ülevaate andnud kaitsejõudude peaarst doktor Kersti Lea ja teised, samuti on kaitseväe esindajad kohtunud dekaani ja teiste teaduskonna esin-dajatega.

Õppeaine eesmärk on anda üliõpilastele alusteadmised ja baasoskused abi osutamiseks ning korraldamiseks suur-õnnetuse, katastroofi ja sõjalise konflikti korral. Õppe-kava loomisel on lähtutud NATO riikides kasutusel ole-vatest põhimõtetest. Samasuguseid õppeained hakatakse korraldama ka Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolis.

Õppekavasse lisatav aine on kohustuslik kõigile üliõpi-lastele, nii meestele kui ka naistele, see toimub 4. kur-susel loengutena ning praktikumide ja seminaride seits-mepäevase tsüklina. Õppeaine maht on 3 EAP, seejuures vähendatakse valikainete mahtu 26-lt 23 EAP-ni.

Praktiline õpe toimub kaitseväe ühendatud õppeasutuse Riia tänava õppehoones ja Raadil asuvates õppebaasides, kus on olemas mannekeenid, varustus, logistikavõimalu-sed jne.

Õppainet tuleb vaadelda kaitseväeteenistuse laiemas kontekstis. Praegu veel riigikogus vastu võtmata kaitse-

väeteenistuse seaduse alusel tehakse kaitseväeteenistuse läbimise nõudes ainuke erand meessoost meedikutele tin-gimusel, et nad saavad kohustusliku ajateenistuse läbida ülikooliajal. Seega on meestel võimalik valida tavapärase ajateenistuse või sõja- ja katastroofimeditsiini kursuse vahel.

Üldine kaitseväeteenistuse käik meessoost arstidele oleks järgmine (tegemist on kaitseministeeriumi soovi-tatud eeldatava skeemiga, mida pole veel seadustatud).

Kahel suvel ühekuine väljaõpe (kokku kaks kuud 1.puhtsõjalist ettevalmistust) – soovitavalt 1. ja 2. kursuse suvel või ka hiljem, kui õppetöö võimaldab.

Seejärel 3 EAP mahuga kohustuslik sõja- ja katast-2.roofimeditsiini kursus (kohustuslik kõigile).

Kahe eelmise etapi läbimise järel saadakse ülikooli 3.lõpetades lipniku auaste.

Residentuuri ajal ehk pärast diplomiõpet reserv-4.kogunemine kolm nädalat kuni nelja aasta jooksul, mille käigus toimub täiendav sõja- ja katastroofi-meditsiini väljaõpe. Seejärel on arst kuni viis aastat aktiivses reservis, mis võib tähendada veel üht kuni kolme nädala pikkust reservkogunemist.

Kui keegi soovib panustada rohkem ja on huvitatud 5.näiteks rahvusvahelistel sõjaoperatsioonidel osale-misest, on vastavalt vajadusele võimalik täiendab vabatahtlik lisaväljaõpe.

Naissoost arstitudengid võivad samuti soovi korral pea-le kohustusliku õppe läbida vabatahtlikuna ka eespool kirjeldatud täiendava õppe.

Sõja- ja katastroofimeditsiin

Curare sõber on

Sporti toetasidARSTITEADUSKOND

TARTU ÜLIKOOL