novotrade invest as - envir.ee · 4 700 m3 moodustab c9 fraktsioon ja kontsentraat, 2 100 m3 raske...

1

Novotrade Invest AS

keskkonnakompleksloa lähteolukorra aruanne

Kohtla-Järve 2016

2

Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................................... 2

Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 3

1. Käitise asukoha ja tegevuse kirjeldus ........................................................................................................ 4

1.1 Käitise asukoht .................................................................................................................................... 4

1.2 Käitise tegevuse kirjeldus .................................................................................................................... 4

1.2.1 Käitise tootmisprotessid ............................................................................................................... 6

2. Ettevõte tegevuse analüüs etappide kaupa ............................................................................................ 11

2.1. Etapp 1: Käitises ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda väljutamise kindlakstegemine

................................................................................................................................................................. 11

2.2. Etapp 2: Asjakohaste ohtlike ainete määramine ............................................................................. 21

2.3 Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamisvõime hinnang .......................................................... 28

2.3 Etapp 3: Käitise tegevuskohale eriomase saastamisriski hindamine ................................................ 30

2.3.1 Toormes, abimaterjalis või valmistoodangus sisalduvate ohtlike ainete kogused .................... 30

2.3.2 Toormete, abimaterjalide ja valmistoodangu ladustamise viis ja koht ..................................... 31

2.3.3 Jäätmete ladustamise viis ja koht .............................................................................................. 34

2.3.4 Toormete, abimaterjalide või valmistoodangu käitisesisene transport .................................... 34

2.3.5 Tootmishoonete põrandate ning tootmisterritooriumi seisund ................................................ 35

2.3.6 Sademevee äravoolusüsteem .................................................................................................... 36

2.3.7 Pinnase ja põhjavee saastamise võimalikkus ............................................................................. 36

2.4 Etapp 4: Käitise tegevuskoha ajalugu ................................................................................................ 38

2.5 Etapp 5: Keskkonnaregulatsioon ....................................................................................................... 46

2.6 Etapp 6: Tegevuskoha kontseptuaalne mudel .................................................................................. 48

2.7 Etapp 7: Uuringud käitise tegevuskohas ........................................................................................... 50

2.7.1 Proovivõtu strateegia ................................................................................................................. 50

2.7.2 Pinnaseuuringute tulemused ..................................................................................................... 51

2.7.3 Põhjaveeseire tulemused ........................................................................................................... 52

2.8 Etapp 8: Lähteolukorra aruande koostamise kokkuvõte .................................................................. 54

Kasutatud allikad ......................................................................................................................................... 55

3

Sissejuhatus Vastavalt Tööstusheite seaduse § 57, kui käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise

või keskkonda viimisega, on käitaja kohustatud koostama ning loa andjale esitama lähteolukorra aruande.

Lähteolukorra aruanne on dokument, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee olemasoleva ohtlike

ainetega saastatuse kohta. Aruanne sisaldab andmeid pinnase ja põhjavee kohta, mis võimaldavad

kindlaks määrata nende saastumise ja kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud olukorda

olukorraga tegevuse täielikul lõpetamisel.

Lähteolukorra aruande koostamisel on aluseks võetud Keskkonnaameti Lähteolukorra aruande

koostamise juhendmaterjal (versioon 1.0 20.09.2013), mis kirjeldab erinevaid etappe ja annab juhised

vajalike tööde teostamiseks. Samuti kasutati andmeid kasutatavate kemikaalide kohta kompleksloast №

LKKL.IV-183588 ning andmeid eelneva tegevuse kohta ettevõtte käitamiskohas RAS Kiviter

keskkonnaauditi aruandest (OÜ Georemest, AS MAVES, Tallinn 1997). Muuhulgas teostati ringkäik kogu

ettevõtte territooriumil, et hinnata olemasolevat kemikaalide käitlemise alast olukorda.

On oluline mainida, et ettevõtte territooriumil on kemikaalide tööötlemise alane tegevus kestnud umbes

40 aastat, mistõttu on tekkinud jääkreostus. Seetõttu on edaspidi oluline eristada olemasoleva tegevuse

käigus ja eelnevalt tekkinud pinnase ja põhjavee saastatust.

4

1. Käitise asukoha ja tegevuse kirjeldus

1.1 Käitise asukoht Novotrade Invest AS asub Ida-Virumaal, Kohtla-Järve Järve linnaosa lääneosas. Käitis paikneb aadressil

Keemia väikekoht 1c (kinnistu numbrid 2640507, 2638207, 2872607, 2707807, 2708007, 2707907,

2624807). Ettevõtte ja kinnistu omaniku OÜ Moris Systems (registrikood 10857090) vahel on sõlmitud

rendileping kinnistute kasutamiseks. Ettevõtte geograafilised koordinaadid: PL 59°22'55'' ja IP 27°13'10''.

Punasega on tähistatud ettevõtte territooriumi piir, mustaga teisele ettevõttele kuuluvad alad (vt joonis

1).

Joonis 1. Käitise terrotoorium. Joonise alus: Maa-ameti X-Gis

Ettevõte asub VKG AS territooriumi edelaserval ja piirneb vahetult VKG AS-ile kuuluva tütarettevõttega

VKG Oil AS. Ettevõttest ida suunas asub ka OÜ VKG Energia Lõuna SEJ (gaasikatlamaja), kagu suunas TNC

Components OÜ (mööblitootmine) ja OÜ Kivirand. Põhja- ja loodesuunas piirneb Novotrade Invest AS

territooriumiga vahetult renoveeritud poolkoksiladestu. Olulised geograafilised objektid ettevõtte

vahetus läheduses puuduvad.

Käitise kogupindala on 36,07 ha, millest ehitiste alune maa katab 6,0 ha. Kinnistute sihtotstarve on 100%

tootmismaa ja kinnistu nr 2624807 sihtotstarve on 60% jäätmehoidla maa, 30% transpordimaa ja 10%

tootmismaa. Ettevõtte territooriumi ümbritsevad valdavalt tootmis- ja jäätmehoidla maad. Ettevõttest

edela suunda jääb 24 ha ühiskondlike ehitiste maad.

1.2 Käitise tegevuse kirjeldus Käitise põhitegevusalaks on naftakeemiatoodete ja orgaaniliste kemikaalide tootmine (EMTAKi kood

24149), mis baseerub sisseveetava tooraine (põhiliselt Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast jm), milleks on

pürolüüsiõlid (pürolüüsiõli fraktsioon C-9, raske pürolüüsiõli E-6) ja kergenafta, termilisel

ümbertöötlemisel. Koos nimetatud toormega töödeldakse ümber ka vedelaid ohtlikke jäätmeid

koodidega 08 01, 14 06 ja 13 07.

5

Joonis 2. Käitise hoonete ja rajatiste paiknemine territooriumil.

6

Ettevõtte toodanguks on:

1) Pürolüüsiõlide töötlemise tulemusel toodetakse

solvendifraktsioon - 75 480 t/a

PTU-õli - 20 634 t/a

stüreen-indeenvaik SIV ja - 36 007 t/a polümeervaik HCR

2) Kergenafta ümbertöötlemise produktideks on

stabiliseeritud bensiin - 13 509 t/a

diislifraktsioon - 17 530 t/a

masuut - 20 521 t/a 3) Sisseveetavad produktid

Diislikütus EURO - 30 000 t/a turustatakse koos diislifraktsiooniga

Toodang läheb põhiliselt ekspordiks ning tehase tootmismahtusid reguleeritakse sõltuvalt maailmaturu

nõudlusest ja olukorrast.

Novotrade Invest ASis kasutatakse järgmisi baastehnoloogiaid:

termopolümerisatsioon (pürolüüsiõli E-6, fraktsiooni C-9 ja ohtlike jäätmete ümbertöötlemine);

rektifikatsioon (kergenafta, pürolüüsiõli fraktsiooni C-9 ja ohtlike jäätmete ümbertöötlemine).

Enamus seadmetest asub lahtisel tootmisterritooriumil. Tehnoloogilised protsessid kulgevad nii rõhu all,

atmosfäärirõhul kui ka vaakumi all.

Ettevõttes töötab u 125 inimest. Tavapärane tööaeg on 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas (kuni 8760 h

aastas).

1.2.1 Käitise tootmisprotessid

Pürolüüsiõlide koos ohtlike jäätmetega (08 01*, 14 06*) termopolümerisatsiooni meetodil

ümbertöötlemise lühikirjeldus.

Termopolümerisatsiooni seadmes toimub pürolüüsiõlide (raske pürolüüsiõli E-6 ja fraktsioon C-9)

töötlemine, mille plokk-skeem on esitatud Joonisel nr 3. Seade on ette nähtud solvendifraktsiooni, PTU-

õli, tahke stüreen-indeenvaigu (SIV) ja naftapolümeervaigu HCR saamiseks.

Raudteetsisternidega (autotsisternidega) kohaletoimetatav toore (raske pürolüüsiõli E-6, fraktsioon C-9

ja ohtlikud jäätmed (08 01*, 14 06*)) pumbatakse toorme hoiumahutitesse.

7

Joonis 3. Termopolümerisatsiooni tootmisprotsessi plokk-skeem

Fraktsiooni C-9 vastuvõtumahutid on E-12, E-14, E-19, E-20 (varustatud pontoonidega) ja E-5, raske

pürolüüsiõli pumbatakse mahutitesse E-2, E-28 ja E-29. Ohtlike jäätmete (08 01*, 14 06*)

vastuvõtumahuti on P-18, P-20. Ohtlike jäätmete (08 01*, 14 06*) ja raske pürolüüsiõli E-6 segamine

teostatakse mahutis E-2 ning ohtlike jäätmete (08 01*, 14 06*) ja pürolüüsiõli fraktsiooni C-9 segamine

teostatakse mahutis E-5.

Termopolümerisatsiooni metoodil töötlemiseks juhitakse toore (raske pürolüüsiõli E-6 ja ohtlike jäätmete

(08 01*, 14 06*) segu või pürolüüsiõli fraktsioon C-9 ja ohtlike jäätmete (08 01*, 14 06*) segu) läbi

tehnoloogilise mahuti E-14 maagaasil töötavasse toruahju П-3, kus segu kuumutatakse 250 – 300 oC-ni.

Auru-gaasi segu suunatakse toruahjust П-3 polümerisatsioonimahutisse E-9, kus toimub

polümerisatsioonireaktsioon, mittereageerunud gaasilised komponendid suunatakse kolonni K-6 ning

polümerisaat, mis sisaldab naftapolümeervaigu ja mittereageerunud toormekomponentide segu,

suunatakse kolonni K-6 vedelikfaasi liini mööda, kolonni katlasse antakse veeauru. Mittereageerunud

toormekomponendid koos veeauruga liiguvad aurufaasina rektifikatsioonikolonni K-7, kus toimub

solvendi ja PTU õli eraldamine vaakumi all. Kolonni tipust suunatakse solvendi auru ja veeauru segu edasi

õhkjahutisse ВХ-5 jahutamiseks ja kondenseerimiseks. Õhkjahuti väljundliin on läbi tilgapüüduri КУ

ühendatud vaakumpumpadega. Osa solvendi ja vee aure kondenseeruvad tilgapüüduris ja juhitakse

sepraraatorisse С-4, kus toimub solvendi ja vee lahutamine. Gaasifaasi suunavad vaakumpumbad

8

mahutisse E-81, kus toimub solvendi ja vee aurude osaline kondenseerumine. Kondenseerunud produktid

suunatakse edasi maa-alusesse mahutisse. Vaakumpumpadest väljuv vesi suunatakse

tööstuskanalisatsiooni. Osa solventi separaatori solvendisektsioonist edastatakse kolonni К-7

niisutamiseks ja osa mahutisse ning edasi tarbijale (pumbatakse auto- ja raudteetsisternidesse). Vesi

separaatorist С-4 juhitatakse tööstuskanalisatsiooni. PTU-õli suunatakse kolonni katlast läbi jahuti Х-7

ning jahutatud PTU õli pumbatakse mahutisse ja edasi tarbijale (pumbatakse auto- ja

raudteetsisternidesse). Aurukondensaat soojusvahetist ТК-7 suunatakse tööstuskanalisatsiooni. Kolonnid

K-6 ja K-7 töötavad vaakumi all. Kolonni K-6 alaossa antakse auru.

Sulavaiku kolonni K-6 katlas hoitakse pumpade abil ringluses. Ringlev kogus on konstantne ja ülejääk

(juurdemoodustuv kogus) suunatakse kulumahutisse E-12. Kulumahutist suunatakse sulavaik raskusjõu

mõjul läbi villimisseadme jahutamiseks ja granuleerimiseks jahutustransportöörile, kus moodustuvad 3

mm paksused tahked vaiguliistakud, mis suunatakse edasi kogumispunkrisse ning sealt edasi lattu. Saadud

tahke vaik laaditakse kottidesse ja saadetakse tarbijale (auto- või raudteetranspordiga).

Kerge nafta koos ohtlike jäätmetega (13 07*) rektifikatsioonimeetodil ümbertöötlemise lühikirjeldus.

Rektifikatsiooniseadmes toimub kergenafta töötlemine, mille plokk-skeem on esitatud Joonisel

nr 4. Seade on ette nähtud bensiini, diislifraktsiooni ja masuudi saamiseks.

9

Raudteetsisternidega (autotsisternidega) kohaletoimetatav toore (kergenafta ja ohtlikud

jäätmed (13 07*)) pumbatakse toorme hoiumahutitesse. Kergenafta vastuvõtumahutid on E-6,

E-30.

Joonis 4. Rektifikatsiooniprotsessi plokk-skeem

Ohtlike jäätmete (13 07*) vastuvõtumahuti on P-19. Ohtlike jäätmete (13 07*) ja kergenafta segamine

teostatakse mahutis E-6.

Toore (kerge nafta ja ohtlike jäätmete (13 07*) segu) suunatakse läbi soojusvahetite Т-3 ja Т-1

eelsoojendamiseks maagaasil töötavasse toruahju П-1. Soojendatud toore suunatakse kolonni K-2.

Kolonni tipust suunatakse bensiini- ja veeaur õhkjahutitesse ВХ-1 ja ВХ-2 jahutamiseks ja

kondenseerimiseks. Kondenseeritud bensiini ja auru segu suunatakse separaatorisse С-2, kus toimub

bensiini ja vee eraldamine. Osa bensiini suunatakse kolonni K-2 niisutamiseks ja osa mahutisse ning edasi

tarbijale (pumbatakse raudteetsisternidesse). Vesi separaatorist C-2 suunatakse tööstuskanalisatsiooni.

Keskmine fraktsioon (diislifraktsioon) kolonnist K-2 suunatakse kolonni K-3, mille katlasse antakse veeauru

soojusvahetist ТК-6. Diislifraktsioon kolonnist K-3 läheb läbi soojusvahetite T-3 ja T-2 mahutisse ning

suunatakse edasi tarbijale (pumbatakse raudteetsisternidesse). Aurukondensaat soojusvahetist TK-6

suunatakse tööstuskanalisatsiooni. Kolonni K-2 katlast suunatakse masuut ringlusesse läbi toruahju П-1

ning kolonni K-2 katlasse antakse veeauru. Ringlev masuudikogus on konstantne ja ülejääk

10

(juurdemoodustuv kogus) pumbatakse läbi soojusvaheti Т-1 ning õhkjahutite Х-1 ja Х-2 mahutisse ning

suunatakse edasi tarbijale (pumbatakse raudteetsisternidesse). Mittekonditsioonilised fraktsioonid

suunatakse mahutisse E-10, kust need pärast toorainega segamist uuesti seadmesse antakse.

11

2. Ettevõte tegevuse analüüs etappide kaupa Järgnevalt analüüsitakse etappide kaupa ettevõttes kasutatavaid ja keskkonda viidavaid ohtlikke

aineid ja nende koguseid ning määratakse kindlaks, kas käitise tegevus võib põhjustada pinnase

ja põhjavee reostust, et teha kindlaks lähteolukorra aruande koostamise vajadus.

2.1. Etapp 1: Käitises ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda

väljutamise kindlakstegemine

Kompleksloa tabelite 9 ja 10 (“Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore,

abimaterjalid või pooltooted” ja “Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toode säilitamine) põhjal on

käitis seotud ohtlike ainete kasutamisega. Tabelis 1 on toodud ohtlike ainete loetelu ja klassifikatsioon.

Kemikaalide mahutipark võimaldab säilitada summaarselt kuni 24 500 m3 ohtlikke aineid vastavalt KKL

tabelile 11 („Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus“). Sellest

4 700 m3 moodustab C9 fraktsioon ja kontsentraat, 2 100 m3 raske pürolüüsiõli, 2 000 m3 solvent, 1 700

m3 PTU õli, 5 000 m3 kerge nafta, 1 000 m3 bensiin, 3 000 m3 masuut ja 3 000 m3 diislifraktsioon.

Vastavalt KKL tabelile 24 („Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused“) moodustuvad ettevõttes

igal aastal järgmised ohtlike jäätmete liigid:

1. kuni 50 tonni õli sisaldavaid jäätmeid koodiga 16 07 08*, jäätmed moodustuvad mahutite

puhastamisel ja tööstuskanalisatsiooni heitvee setitamisel. Ohtlik aine – naftasaadused.

2. kuni 1 tonn muid hüdraulikaõlisid koodiga 13 01 13*, jäätmed moodustuvad kompressorite ja

pumpade hooldamisel ning õlide vahetamisel, ja sünteetilisi isolatsiooni- ja soojusvahetusõlisid

koodiga 13 03 08*, jäätmed moodustuvad soojuskandeõli vahetamisel termaalõli Therminol 66

kateldes. Ohtlik aine - terfenüül, hüdrogeenitud.

3. kuni 50 tonni aastas õliga saastunud liiva ja puhastuskaltse koodiga 15 02 02*, jäätmed tekivad

seadmete hooldamisel toorme mahalaadimisjaoskonnas. Ohtlik aine – naftasaadused.

4. kuni 20 tonni aastas ohtlike ainetega saastunud pakendeid koodiga 15 01 10*, termaalõli ja teiste

ohtlikke aineid sisaldavate materjalide hoidmiseks kasutatud pakendid. Ohtlik aine - terfenüül,

hüdrogeenitud.

5. kuni 0,03 tonni aastas luminestsentslampe ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid koodiga 20

01 21*, jäätmed tekivad seadmete hooldamisel. Ohtlik aine – elavhõbe.

12

Tabel 1. Käideldavad ohtlikud kemikaalid

Nimetus Ohu-

piktogrammid Koostisaine

CAS nr Koostisaine nimetus

Klassifikatsioon (ohuklassi ja –kategooria kood, ohulause koodid

Sisaldus valmistises

Raske pürolüüsiõli E6

GHS08, GHS02, GHS07, GHS09

64742-90-1 Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud; Raske kütteõli, s.h:

Nahasöövitus/-ärritus 2, H315 Mutageensus sugurakkudele 1A, H340 Kantserogeensus 1B, H350 Vesikeskkonda kahjustav kroonilise mürgistus 2, H411

100%

92-52-4 Difenüül; Bifenüül

Raske silmakahjustus/silmade ärritus 2, H319 Mürgisus sihtelundi suhtes 3, H335 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315 Vesikeskkonda kahjustav äge mürgisus 1, H400 Vesikeskkonda kahjustav krooniline mürgisus 1, H410

≤10%

77-73-6 3a,4,7,7a-tetrahüdro-4,7-metanoindeen

Väga tuleohtlik vedelik ja aur 2, H225 Äge mürgisus (sissehingamisel) 4, H332 Äge (suukaudne) mürgisus 4, H302 Raske silmakahjustus/silmade ärritus 2, H319 Mürgisus sihtelundi suhtes 3, H335 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315 Vesikeskkonda kahjustav kroonilise mürgisus 2, H411

≤1%

120-12-7 Antratseen Nahasöövitus/-ärritus 2, H315 Vesikeskkonda kahjustav äge mürgisus 1, H400 Vesikeskkonda kahjustav krooniline mürgisus 1, H410

≤0,1%

108-88-3 Tolueen

Väga tuleohtlik vedelik ja aur 2, H225 Reproduktiivtoksilisus 2, H361d Hingamiskahjustused 1, H304 Mürgisus sihtelundi suhtes 2, H373 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315 Mürgisus sihtelundi suhtes, narkootiline toime 3, H336

≤1%

100-42-5 Stüreen

Tuleohtlik vedelik ja aur 3, H226 Äge mürgisus (sissehingamisel) 4, H332 Raske silmakahjustus/silmade ärritus 2, H319 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315

≤5%

91-20-3 Naftaleen

Kantserogeensus 2, H351 Äge (suukaudne) mürgisus 4, H302 Vesikeskkonda kahjustav äge mürgisus 1, H400 Vesikeskkonda kahjustav krooniline mürgisus 1, H410

≤20%

13

Nimetus Ohu-





Pürolüüsiõli fraktsioon C9

GHS02, GHS06, GHS07, GHS08, GHS09

94733-07-0

Destillaadid (nafta), krakitud, etüleeni tootmise kõrvalsaadus, C9-10 fraktsioon, s.h:

Tuleohtlik vedelik ja aur 3, H226 Hingamiskahjustused 1, H304 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315 Raske silmakahjustus/silmade ärritus 2, H319 Mutageensus sugurakkudele 1A, H340 Kantserogeensus 1A, H350 Vesikeskkonda kahjustav krooniline mürgistus 2, H411

100%



19,0-22,0%

78-79-5

Isopreen (stabiliseeritud) 2-metüül-1,3-butadieen

Eriti tuleohtlik vedelik ja aur 1, H224 Kantserogeensus 1B, H350 Mutageensus sugurakkudele 2, H341 Vesikeskkonda kahjustav kroonilise mürgisus 3, H412

1,15-2,4%

71-43-2 Benseen

Väga tuleohtlik vedelik ja aur 2, H225 Kantserogeensus 1B, H350 Mutageensus sugurakkudele 1A, H340 Mürgisus sihtelundi suhtes 1, H372 Hingamiskahjustused 1, H304 Raske silmakahjustus/silmade ärritus 2, H319 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315

0,135-0,40%

108-88-3 Tolueen

Väga tuleohtlik vedelik ja aur 2, H225 Reproduktiivtoksilisus 2, H361d Hingamiskahjustused 1, H304 Mürgisus sihtelundi suhtes 2, H373 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315 Mürgisus sihtelundi suhtes, narkootiline toime 3, H336

0,35-0,60%

100-41-4 Etüülbenseen Väga tuleohtlik vedelik ja aur 2, H225 Äge mürgisus (sissehingamisel) 4, H332

1,6-6,1%

14

Nimetus Ohu-





Pürolüüsiõli fraktsioon C9

91-20-3 Naftaleen


0,45-0,83%

106-42-3 p-ksüleen

Tuleohtlik vedelik ja aur 3, H226 Äge mürgisus (sissehingamisel) 4, H332 Äge (nahakaudne) mürgisus 4, H312 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315

1,6-3,1%

95-47-6 o-ksüleen


2,7-3,5%

108-38-3 m-ksüleen


2,6-4,8%

100-42-5 Stüreen


20,0-22,0%

Kerge nafta GHS02, GHS08, GHS07, GHS09 8002-05-9

Nafta; Kergenafta, s.h:

Eriti tuleohtlik vedelik ja aur 1, H224 Hingamiskahjustused 1, H304 Raske silmakahjustus/silmade ärritus 2, H319 Mürgisus sihtelundi suhtes, narkootiline toime 3, H336 Kantserogeensus 1A, H350 Mürgisus sihtelundi suhtes 2, H373 Vesikeskkonda kahjustav kroonilise mürgisus 2, H411

100%

71-43-2 Benseen

Väga tuleohtlik vedelik ja aur 2, H225 Kantserogeensus 1B, H350

<1%

15

Mutageensus sugurakkudele 1A, H340 Mürgisus sihtelundi suhtes 1, H372 Hingamiskahjustused 1, H304 Raske silmakahjustus/silmade ärritus 2, H319 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315


<3%

Nimetus Ohu-





Kergenafta 7783-06-4 Vesiniksulfiid

Eriti tuleohtlik gaas 1, H220 Äge mürgisus (sissehingamisel) 2, H330 Vesikeskkonda kahjustav äge mürgisus 1, H400

<0,2%

91-20-3 Naftaleen


0-0.9%

110-54-3 N-heksaan Mürgisus sihtelundi suhtes 2, H373: C ≥ 5 %

<5%

1330-20-7 Ksüleenid


<1%

Masuut

GHS07, GHS08, GHS 09

68333-22-2

Jäägid (nafta), atmosfäärirõhul dest.; Raske kütteõli;

Äge mürgisus (sissehingamisel) 4, H332 Kantserogeensus 1B, H350 Reproduktiivtoksilisus 2, H361 Mürgisus sihtelundi suhtes 2, H373 Vesikeskkonda kahjustav krooniline mürgisus 1, H410

100%

Agidol 1 GHS09 128-37-0 2,6-di-tert-butüül-p-kresool

Vesikeskkonda kahjustav krooniline mürgisus 1, H410 ≥99,7%

Therminol®66 GHS09

61788-32-7 Terfenüül, hüdrogeenitud

Vesikeskkonda kahjustav kroonilise mürgistus 4, H413 100%

16

Nimetus Ohu-



Klassifikatsioon (ohuklassi kja –kategooria kood, ohulause koodid


Ohtlikud jäätmed GHS02, GHS05, GHS06, GHS07, GHS08, GHS09

91-17-8 Dekahüdronaftaleen

Tuleohtlik vedelik ja aur 3, H226 Hingamiskahjustused 1, H304 Nahasöövitus/-ärritus 1C , H314 Äge mürgisus (sissehingamisel) 3, H331 Vesikeskkonda kahjustav kroonilise mürgisus 2, H411

45-50%

64742-48-9

Madala keemistemperatuuriga vesinikuga töödeldud toorbensiin

Kantserogeensus 1B, H350 Hingamiskahjustused 1, H304

40-50%

100-51-6 Bensüülalkohol Äge mürgisus (sissehingamisel) 4, H332 Äge (suukaudne) mürgisus 4, H302

5-8%

Kerobit® BPD GHS05, GHS06, GHS09

101-96-2 N,N’-di-sec-butüül-p-fenüleendiamiin

Äge (suukaudne) mürgisus 3, H301 Nahasöövitus/-ärritus 1B, H314 Naha sensibiliseerimine 1, H317 Äge mürgisus (sissehingamisel) 2, H330 Vesikeskkonda kahjustav äge mürgisus 1, H400 Vesikeskkonda kahjustav krooniline mürgisus 1, H410

100%

C9 kontsentraat GHS02, GHS06, GHS07, GHS08, GHS09

Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud

Kantserogeensus 1B, H350 40,5%

Alifaatsed Alifaatsed süsivesinikud Tuleohtlik vedelik ja aur 3, H226 Hingamiskahjustused 1, H304 Kantserogeensus 1A, H350

20%

91-20-3 Naftaleen


9%

100-42-5 Stüreen


2,9%

17

Nimetus

Ohu-piktogrammid

Koostisaine CAS nr

Koostisaine nimetus





20%

1319-73-9 Metüülstüreen Äge mürgisus (sissehingamisel) 4, H332 Vesikeskkonda kahjustav kroonilise mürgisus 2, H411

28,6%

Naftapolümeer-vaik HCR

Ei ole nõutud 71302-83-5 Süsivesinikud, C9-küllastumata, polümeriseeritud

Ei ole klassifitseeritud ohtlikuks 100%

Stüreen-indeenvaik

GHS07, GHS08 -

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

- 1,37%

50-32-8 Benso(a)püreen Kantserogeensus 1B, H350: C ≥ 0,01% 0,0115%

- Tundmatud koostisosad - 98,63%

Solvendi -fraktsioon


Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud, s.h:

Kantserogeensus 1B, H350 70,5%

71-43-2 Benseen


1-7%

108-88-33 Tolueen

Väga tuleohtlik vedelik ja aur 2, H225 Hingamiskahjustused 1, H304 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315 Mürgisus sihtelundi suhtes, narkootiline toime 3, H336 Reproduktiivtoksilisus 2, H361 Mürgisus sihtelundi suhtes 2, H373

3-15%

18

Nimetus Ohu-





Solvendifraktsioon



6-20%

91-20-3 Naftaleen


1-16%

110-54-3 N-heksaan Mürgisus sihtelundi suhtes 2, H373: C ≥ 5 % 0,1-0,4%

- Tundmatud koostisosad

- 20,5%

PTU õli GHS07, GHS08, GHS09

Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud , s.h:

Kantserogeensus 1B, H350 51%

100-42-5 Stüreen


<0,5%

91-20-3 Naftaleen


14-30%

92-52-4 Difenüül; Bifenüül

Raske silmakahjustus/silmade ärritus 2, H319 Mürgisus sihtelundi suhtes 3, H335 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315 Vesikeskkonda kahjustav äge mürgisus 1, H400 Vesikeskkonda kahjustav krooniline mürgisus 1, H410

1-4%

120-12-7 Antratseen

Nahasöövitus/-ärritus 2, H315 Vesikeskkonda kahjustav äge mürgisus 1, H400 Vesikeskkonda kahjustav krooniline mürgisus 1, H410

0,001%

19

Nimetus Ohu-





Lakk LNP-101 GHS02, GHS08

- Polümeeri segu Ei ole klassifitseeritud ohtlikuks

72%


6%



12%

108-88-33 Tolueen


10%

Diislifraktsioon, Diislikütus EURO

GHS08, GHS07, GHS09, GHS02 68334-30-5

Diislikütus; Gaasiõli - määratlemata;

Tuleohtlik vedelik ja aur 3, H226 Hingamiskahjustused 1, H304 Äge mürgisus (sissehingamisel) 4, H332 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315 Kantserogeensus 2, H351 Mürgisus sihtelundi suhtes 2, H373 Vesikeskkonda kahjustav krooniline mürgisus 2, H411

60-100%

848301-67- 7 Destillaadid C8-C26 – hargnenud ja lineaarsed

Hingamiskahjustused 1, H304 Süttiv vedelik, H227 0-30%

848301-66- 6 Petrooleum, C8-C16 – hargnenud ja lineaarsed alkaanid

Hingamiskahjustused 1, H304 Süttiv vedelik, H227 0-10%

Otsedestilleeritud bensiin


68606-11-1

Bensiin, otsedestilleeritud, dest. seadmetest; Madalalt keev tööstusbensiin, s.h:

Kantserogeensus 1B, H350 Hingamiskahjustused 1, H304

100%

20

Nimetus Ohu-





Otsedestilleeritud bensiin

110-54-3 N-heksaan

Väga tuleohtlik vedelik ja aur 2, H225 Reproduktiivtoksilisus 2, H361f Hingamiskahjustused 1, H304 Mürgisus sihtelundi suhtes 2, H373 Nahasöövitus/-ärritus 2, H315 Mürgisus suhtelundi suhtes, narkootiline toime 3, H336 Vesikeskkonda kahjustav krooniline mürgisus 2, H411

3,5-6,5%

71-43-2 Benseen


≤1%

108-88-33 Tolueen


0,1-4%

- n-Parafiinid - 54-66%

- Nafteenid - 26-35%

- Küllastumata süsivesinikud

- 0,1-2%

Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud

Kantserogeensus 1B, H350 2,5-11%

21

2.2. Etapp 2: Asjakohaste ohtlike ainete määramine

Etapis 2 määratakse eelnevas etapis väljaselgitatud ainete potentsiaalne pinnase ja põhjavee

reostusvõime. Reostusvõime määramisel lähtutakse ainete keemilistest ja füüsikalistest omadustest ning

ohutuskaartidel esitatud infost.

Tabelis 1 on kemikaalid lahtrites grupeeritud värvide alusel. Rohelisel taustal on esitatud kemikaalid, mis

ei ole ohutuskaartide alusel klassifitseeritud ohtlikeks. Kollasel taustal on esitatud kemikaalid, mis on

klassifitseeritud ohtlikuks, kuis mis ei ole klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Punasel taustal on esitatud

kemikaalid, mis on klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Sealjuures on keskkonnaohtlikuks

klassifitseeritud kemikaalid, mis ohutuskaartidel esitatud info alusel on ohtlikud kas vesikeskkonnale või

muudele keskkonnaelementidele, ehk siis märgistatud riskilausetega:

H400 Väga mürgine veeorganismidele

H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime

H413 Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet

H420 Kahjustab rahvatervist ja keskkonda, hävitades kõrgatmosfääris asuvat osoonikihi

Tabeli 1 alusel ilmneb, et ettevõttes kasutatavateks keskkonnaohtlikeks kemikaalideks on raske

pürolüüsiõli E6, pürolüüsiõli fraktsioon C9, kergenafta, C9 kontsentraat, ohtlikud jäätmed, masuut,

diislifraktsioon, otsedestilleeritud bensiin, solvendifraktsioon, PTU õli, Kerobit, Agidol ja Therminol 66.

Tasub märkida, et kergnafta ümbertöötlemist ettevõtte tootmisseadmes on kogu ettevõtte tegevusaja

jooksul teostatud ainult 1 korral 2005. aastal, kui sellest saadi diislifraktsiooni ja masuuti. Saadud

diislifraktsioon segati segamissõlmes PTU õliga, et saada kütteõli, mis müüdi koos masuudiga tarbijale.

2006. aastal segati segamissõlmedes sisseveetud EURO diislikütust ja diislifraktsiooni ning diislifraktsiooni

ja PTU õli. Samal aastal otsustati kütteõlide saamisest loobuda. 2013. aastal müüdi ühel korral tarbijale

sisseveetud bensiini. Seetõttu on alates Novotrade Invest AS moodustamisest masuuti, otsedestilleeritud

bensiini ja diislifraktsiooni kui valmistoodangut ettevõtte territooriumil hoitud lühiajaliselt. Ohtlikke

jäätmeid pole kordagi ettevõtte seadmetes ümber töödeldud ja ettevõtte mahutiparkides hoitud.

Termaalõli Therminol 66 on käesoleva aruande koostamise hetke seisuga tehnoloogilisse süsteemi

sisestatud ning toimub süsteemi käivitamine ja seadistamine. Termaalõli jäätmeid veel moodustunud

pole. Seega töödeldakse ettevõtte territooriumil pidevrežiimis ümber rasket pürolüüsiõli E6, pürolüüsiõli

fraktsiooni C9 ja C9 kontsentraati ning valmistoodanguna hoitakse ja saadetakse tarbijatele

solvendifratsiooni ja PTU õli. Kasutatavateks abimaterjalideks on Kerobit ja Agidol.

Reostusvõime määramisel lähtutakse ainete toksilisusest, liikuvusest, biolagundatavusest ning teistest

karakteristikutest. Allpool on hinnatud ohtlike ainete pinnase ja põhjavee reostusvõimet. Hinnatakse

tabelis 3 toodud kemikaale, mis on ohtlikud veekeskkonnale. Hindamiseks kasutatakse Keskkonnaministri

määruseid nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirvärtused pinnases“ ja nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee

kvaliteedi piirväärtused“ ning ECHA C&L nimestikku.

22

1. Raske pürolüüsiõli E6 - Jäägid (nafta), aurufaasis krakitud - Keerulise koostisega süsivesinike segu,

mis saadakse jääkfraktsioonina aurkrakkimise (kaasa arvatud aurkrakkimine etüleeni saamiseks)

produktide destilleerimisel. Koosneb peamiselt küllastumata süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga

valdavalt üle C-14 ning keeb temperatuuril üle 260 °C. Sisaldab tõenäoliselt 5 või enam massiprotsenti

4 kuni 6 ühendatud kondenseeritud tuumaga aromaatseid süsivesinikke.

Füüsikalised omadused 20С ja 1013 GPa juures – vedelik (95%), tahke (5%)

Vorm – viskoosne (50%), muu (30%), kristalne (10%), andmed puuduvad (10%)

Lõhn – iseloomulik aromaatsetele ühenditele (50%), muu (33%), terav (17%)

Aine tüüp – naftasaadus (58%), orgaaniline (42%)

Lahustuvus vees: (mass / maht) 25-41 mg /L temp. 20 °C

Biolagunevus vees: 7,3 - 29% 28 päeva jooksul (hapnikukaol)

Biolagunevus pinnases: Poolestusaeg (DT50): 4,4 nädalat kuni > 48 nädalat.

Bioakumulatsioonivõime: Jaotuskoefitsient n-oktanool/vesi Log Pow: 2,4 - 6,5 temp. 23 - 25 °C ja pH 6.2

Liikuvus mullas. Adsorptsioon pinnasesse. Adsorptsioonitegur Log Koc: 2,44-4,55

Ökotoksilisuse info

1. Lühiajaline toksilisus kaladele (LC50 (96 h) 1 – 4,4 mg/L)

2. Lühiajaline toksilisus veeselgrootutele (EC50 (48 h) 1,2 – 2,7 mg/L)

3. Mürgisus veeorganismidele ja sinivetikatele (EC50 (72 h) 2,56 mg/L)

4. Mürgisus mikroorganismidele (EC50 (3 h) 470 mg/L)

Segu koostisained on loetletud keskkonnaministri määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ja määruses nr 39 „Ohtlikke ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“

Reostusvõime. Keskkonda sattudes võib tekitada püsiva reostuse.

23

2. Pürolüüsiõli fraktsioon C9 ja C9 kontsentraat - Destillaadid (nafta), krakitud, etüleeni tootmise

kõrvalsaadus, C9-10 fraktsioon - Naftadestillaatide või maagaasi krakkimisel moodustuv vedel keerulise

koostisega kõrvalsaadus. Koosneb süsivesinikest süsiniku aatomite arvuga valdavalt vahemikus C9 kuni

C10 ning on keemispiiridega vahemikus umbes 150 °C kuni 210 °C (302 °F kuni 410 °F).

Füüsikalised omadused 20С ja 1013 GPa juures – vedelik (100%)

Vorm – muu (67%), andmed puuduvad (33%)

Lõhn – iseloomulik aromaatsetele ühenditele (71%), muu (29%)

Aine tüüp – orgaaniline (71%), naftasaadus (14%), muu (14%)

Lahustuvus vees: (mass / maht) 62 – 108 mg /L temp. 20 °C

Biolagunevus vees: Potentsiaalselt biolagunev (100%)

Biolagunevus pinnases: Eeldatavasti ei ole kergesti biolagunev

Bioakumulatsioonivõime: Jaotuskoefitsient n-oktanool/vesi Log Pow: 3,1 – 4,7 temp. 25 °C

Liikuvus mullas. Adsorptsioon pinnasesse. Pole saadaval (UVCB)


1. Lühiajaline toksilisus kaladele (LC50 (96 h) 0,58 – 6,1 mg/L)


3. Mürgisus veeorganismidele ja sinivetikatele (EC50 (72 h) 0,30 – 0,37 mg/L)



24

3. Solvendifraktsioon - Süsivesinikud, etüleeni tootmise kõrvalsaadus, atmosfäärse destillatsiooni

jäägid - Etüleeni tootmisprotsessis destillatsioonil moodustuv kompleksse koostisega süsivesiniksaadus.

Koosneb peamiselt aromaatsetest süsivesinikest, mille süsiniku aatomite arv on valdavalt vahemikus C5

kuni C11.

Füüsikalised omadused 20С ja 1013 GPa juures – vedelik (100%)

Vorm – muu (89%), viskoosne (11%)

Lõhn – iseloomulik aromaatsetele ühenditele (74%), muu (21%), nõrk (5%)


Lahustuvus vees: (mass / maht) Vähesel määral lahustuv; lahustuvus temperatuuri 20 °C ja pH 7,9-8,7

juures 0,3 g/L

Biolagunevus vees: Potentsiaalselt biolagunev (100%)


Bioakumulatsioonivõime: Jaotuskoefitsient n-oktanool/vesi Log Pow: 2,2 – 6,5 temp. 25 °C ja pH 6,2



1. Lühiajaline toksilisus kaladele (LC50 (96 h) 1 – 4,4 mg/L)


3. Mürgisus veeorganismidele ja sinivetikatele (EC50 (72 h) 1,3-1,8 mg/L)



25

4. PTU õli - Aromaatsed süsivesinikud, destillatsioonijääk, naftaleenirikas.

Aine tüüp - UVCB

Füüsikalised omadused 20С ja 1013 GPa juures – vedelik (100%), tahke (5%)

Vorm – viskoosne (50%), muu (30%), kristalne (10%), andmed puuduvad (10%)

Lõhn – iseloomulik aromaatsetele ühenditele (50%), muu (33%), terav (17%)


Lahustuvus vees: (mass / maht) 25 – 41 mg /L temp. 20 °C

Biolagunevus vees: Katsetingimustes biolagunemist ei täheldatud (100%)


Bioakumulatsioonivõime: Jaotuskoefitsient n-oktanool/vesi Log Pow: 2,4 – 6,5 temp. 23-25 °C ja pH 6,2



1. Lühiajaline toksilisus kaladele (LC50 (48 h) 54,4 mg/L)


3. Mürgisus veeorganismidele ja sinivetikate (EC50 (72 h) 2,56 mg/L)

4. Mürgisus mikroorganismidele (EC50 (3 h) 470 mg/L)



26

5. Agidol - 1 / 2,6-di-tert-butüül-p-kresool / C15H24O

Aine tüüp - monokomponentne

Füüsikalised omadused 20С ja 1013 GPa juures – tahke (100%)

Vorm – kristalne (50%), pulber (25%), muu (25%)

Lõhn – lõhnatu (100%)

Aine tüüp – orgaaniline (100%)

Lahustuvus vees: (mass / maht) <1 mg /L temp. 20-30 °C ja pH 6,5

Fototransformatsioon vees: Dispergeeritud aine poolestusaeg (DT50) 4-8 päeva

Biolagunevus vees: Poolestusaeg (BIOWIN v 4.10 hinnangul): 900 tundi (37,5 päeva)

Biolagunevus settes: Poolestusaeg (BIOWIN v 4.10 hinnangul): 8 100 tundi (337,5 päeva)

Bioakumulatsioonivõime: Jaotuskoefitsient n-oktanool/vesi Log Pow: 5 sum

Liikuvus mullas. Adsorptsioon pinnasesse. Adsorptsioonitegur LogKoc: 4,169 - 4,362 temp. 25 C


1. Lühiajaline toksilisus kaladele (LC50 (96 h) 0,199 – 0,57 mg/L)



4. Mürgisus mikroorganismidele (EC50 (24 h) 1,7 mg/L)



27

6. Kerobit BPD® / N,N'-di-sec-butüül-p-fenüleendiamiin/

Aine tüüp - Monokomponentne

Füüsikalised omadused 20С ja 1013 GPa juures – vedel (100%)

Vorm – vedelik (100%)

Värvus – punane

Lõhn – iseloomulik amiinidele

Aine tüüp – orgaaniline (100%)

Lahustuvus vees: (mass / maht) 32,1-34,9 mg /L temp. 25°C ja pH 7

Fototransformatsioon vees: Dispergeeritud aine poolestusaeg (DT50) 2-4 tundi

Biolagunevus: Halvasti lagunev

Bioakumulatsioonivõime: Jaotuskoefitsient n-oktanool/vesi Log Pow: 2,7-3,7 temp. 40 °C ja pH 5-8

Liikuvus mullas. Adsorptsioon pinnasesse. Adsorptsioonitegur Log Koc: 2,774- 3,118 temp. 20 C


1. Lühiajaline toksilisus kaladele (LC50 (72 h) 0,368 mg/L)

2. Pikaajaline toksilisus kaladele (NOEC (30 päeva) 0,0037 mg/L)

3. Lühiajaline toksilisus veeselgrootutele (EC50 (48 h) 0,54 mg/L)

1. Pikaajaline toksilisus selgrootutele (NOEC (21 päeva) 0,0029 – 0,076 mg/L)


3. Mürgisus mikroorganismidele (EC50 (3 h) 90,78 mg/L)



28

2.2.1 Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamisvõime hinnang

Biolagunemine ja fotolagunemine

Biolagunemine, bioloogiline lagunemine ehk biodegradatsioon – keeruliste ainete, materjalide, saaduste

lagunemine elusorganismide tegevuse tulemusena.

Fotolagunemine ehk fotodegradatsioon – lagunemine valguse pikaajalisel toimel.

Raske pürolüüsiõli koostisosad biolagunevad väga vähesel määral. Poolestusaeg pinnases on 4,4 nädalast

>48 nädalani, vees laguneb hapniku tarbimisega 28 päeva jooksul 7,3-29% produktist.

Toote Agidol koostisaine biolagunevus on tühine. BIOWIN v 4.10 hinnangul on poolestusaeg settes 337,5

päeva ja vees 37,5 päeva. Samuti on toode vees fotolagunev ja dispergeeritud aine poolestusaeg on 4 kuni

8 päeva.

Solvendifraktsiooni, fraktsiooni C9 ja EURO diislikütuse koostisosad on vees potentsiaalselt biolagunevad,

kuid pinnases raskesti biolagunevad, nagu ka PTU õli ja Kerobit’i koostisosad.

Bioakumulatsioonivõime

Jaotuskoefitsient n-oktanool/vesi Log Pow. Jaotuskoefitsient oktanool/vesi Kow, Log Pow on määratletud

kui keemilise aine kontsentratsiooni oktanoolifaasis ja selle kontsentratsiooni veefaasis suhe

kahefaasilises süsteemis oktanool/vesi.

Antud analüütilise meetodi kasutatamisel määratakse lahustunud aine kontsentratsioon kummaski faasis,

et hinnata orgaaniliste ainete mõju keskkonnale. Log Kow väärtused on vahemikus -3 kuni 7. Kõrge väärtus

tähendab, et orgaaniline aine kuulub hüdrofoobsete ainete hulka (on vees halvasti lahustuv, kuid lahustuv

orgaanilistes lahustites), koefitsiendi madal väärtus osutab aga aine hüdrofiilsusele (võimele hästi vett

imada ning pinna heale märguvusele veega).

Kõik ülalloetletud ained kuuluvad hüdrofoobsete ühendite hulka, st on vees halvasti lahustuvad ning

seega moodustavad sellised ained vette sattumisel veepinnale kile või kogunevad tilkadesse ja nendega

määrdunud pinnad veega ei märgu.

Kõigil nimetatud toodetel on väike bioakumulatsioonivõime. Bioakumulatsioon on protsess, mille kaudu

elusorganismid, eriti vees elutsevad, võivad koguda ja kontsentreerida keemilisi aineid nii vahetult

keskkonnast (st biokontsentratsioon), kui kaudselt toidu kaudu.

Liikuvus mullas

Adsorptsioon pinnasesse. Adsorptsioonitegur Log Koc. Jaotuskoefitsient pinnase orgaanilise süsiniku ja vee

vahel – pinnase orgaanilise süsiniku massiühiku kohta pinnasesse adsorbeeritava kemikaali massi ja

kemikaali tasakaalulise kontsentratsiooni lahuses suhe.

29

Log Koc väärtused on kasulikud pinnase orgaaniliste saasteainete liikuvuse prognoosimisel. Log Koc

väärtused on vahemikus 2-st 6-ni. Log Koc kõrge väärtus tähendab orgaaniliste ainete minimaalset liikuvust

pinnases, madal väärtus aga osutab liikuvamatele orgaanilistele ainetele.

Kõigi ülalloetletud keemiliste ainete Log Koc väärtused on madalad ja keskmised ning vastavalt on nende

liikuvus pinnases väike, mis tähendab, et nimetatud ained on võimelised pinnases lokaliseeruma.

Nagu varem öeldud, kuuluvad kõik ained hüdrofoobsete ühendite hulka. Suurimat võimet hüdrofoobseid

molekule neelata ilmutab mulla orgaaniline aine. Poolkoks sisaldab kuni 12% orgaanilist ainet.

Hüdrofoobsed ühendid võivad tungida sügavale orgaanilise aine molekulide vahele (neis “lahustuda“) ja

püsida seal van der Waalsi jõu toimel. Tsükliliste, alitsükliliste ja aromaatsete süsivesinike sorptsioon

pinnaste orgaanilise aine poolt eeldab monokihi moodustumist suhteliselt homogeensetel

sorptsioonitsentritel hüdrofoobsete vastastikmõjude tõttu, aga ka mitmekihilist sorptsiooni ja

süsivesinike võimalikku kondenseerumist pinnase orgaanilise aine poorides. Sorptsioonivõime poolest ei

jää poolkoks söele alla.

Kõig ainete (peale Agidol’i) vähese lahustuvuse tõttu vees on ainete eraldumine saastunud pinnasest

tühine, mis annab tunnistust selliste saastumuste lokaliseeritusest pinnases ning sellest, et

atmosfäärisademetega võivad saasteained sattuda põhjavette.

Ökotoksilisus

Aromaatsed süsivesinikud on nafta kõige toksilisemad koostisosad. Ainult 1% kontsentratsiooni juures

vees tapavad need kõik veetaimed.

Kõik ained peale EURO diislikütuse on klassifitseeritud veeorganismidele ohtlikeks (LC50/EC50/IC50 alla

100 mg/l kõige haavatavamate liikide puhul).

30

2.3 Etapp 3: Käitise tegevuskohale eriomase saastamisriski hindamine Etapis 3 analüüsitakse tegelikku pinnase ja põhjavee ohtlike ainetega reostamise võimalust ja tõenäosust.

Pinnase ja põhjavee tegelik ohtliku ainega saastamise võimalus sõltub eelkõige käitlustingimustest, sh

sellest, kui hästi on rakendatud erinevaid meetmeid, et takistada selle aine sattumist keskkonda.

Käesoleva etapi eesmärk on tuvastada, kas eksisteerib olukord, kus ohtlikke aineid väljutatakse keskkonda

sellises koguses, et see põhjustab pinnase ja põhjavee saastatust. Seda võib põhjustada nii üksikheide kui

ka mitme saasteallika heite akumuleerumine.

2.3.1 Toormes, abimaterjalis või valmistoodangus sisalduvate ohtlike ainete kogused

Raske pürolüüsiõli E6 sisaldab 4 keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus tootes võib olla

u 30%. Sellest lähtuvalt on ka segu ise klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Rasket pürolüüsiõli E6

kasutatakse aastas u 18 000 tonni.

Pürolüüsiõli fraktsioon C9 sisaldab 3 keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus tootes võib

olla u 25%. Sellest lähtuvalt on ka segu ise klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Pürolüüsiõli fraktsiooni C9

kasutatakse aastas u 62 000 tonni.

Kergenafta sisaldab 2 keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus tootes võib olla u 1,1%.

Sellest lähtuvalt on ka segu ise klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Käesoleva aruande koostamise hetke

seisuga kergenaftat ettevõttes ei töödelda.

Agidol 1 on klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Agidol’i kasutatakse aastas u 2,5 tonni.

Kerobit on klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Kerobit’i kasutatakse aastas u 2,5 tonni.

Therminol 66 on klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Therminol’i kasutamist alustati 04.07.2016.

Ohtlikud jäätmed sisaldavad 1 keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus tootes võib olla u

50%. Sellest lähtuvalt on ka segu ise klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Käesoleva aruande koostamise

hetke seisuga pole ettevõttes ohtlikke jäätmeid töödeldud.

C9 kontsentraat sisaldab 3 keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus tootes võib olla u 58%.

Sellest lähtuvalt on ka segu ise klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. C9 kontsentraati saadetakse

tarbijatele u 4 000 tonni aastas.

Solvendifraktsioon sisaldab 1 keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus tootes võib olla u

16%. Sellest lähtuvalt on ka segu ise klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Solvendifraktsiooni saadetakse

tarbijatele u 47 000 tonni aastas.

PTU õli sisaldab 3 keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus tootes võib olla u 34%. Sellest

lähtuvalt on ka segu ise klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. PTU õli saadetakse tarbijatele u 13 000 tonni

aastas.

Masuut ja diislifraktsioon või diislikütus EURO on klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks.

Otsedestilleeritud bensiin sisaldab 1 keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, mille sisaldus tootes võib

olla u 6,5%. Sellest lähtuvalt on ka segu ise klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks. Otsedestilleritud bensiini

sissevedu ja hoidmine toimus 2013. aastal koguses 3 396 tonni.

31

2.3.2 Toormete, abimaterjalide ja valmistoodangu ladustamise viis ja koht

Ettevõte mahutipark on üsna mahukas ja kasutusel olevad reservuaarid on edukalt läbinud

defektoskoopilised jm uuringud ning need on tunnustatud käideldavate kemikaalide hoidmiseks

kõlblikuks (Inspecta Estonia OÜ ekspertide poolt).

Toormeid ja valmistoodangut ladustatakse vastavalt materjali omadustele betoneeritud aluspinnaga

mahutites ja poolkoksist aluspinnaga mahutites.

Seitse mahutid on ümbritsetud raudbetoonvallitusega. Vallitusala põhjale on antud kalded äravoolu

suunas ja äravooluga on ühendatud isoleeritud kanalisatsioonisüsteem, mis kogub ja juhib sadeveed

puhastusseadmesse. Uue mahutipargi alusele on rajatud tihendatud liivakiht paksusega 100 mm, millele

on paigaldatud kaitsemembraan (HDPE-kile) ja ringvundamenti läbivad kontrolltorud mahuti võimaliku

lekke tuvastamiseks.

Joonis 5. Uued mahutid ja 5000 m3 mahuti

Kemikaalide hoidlate konstruktsioonist (raudbetoonvallitus) tulenevalt on takistatud ka õnnetusjuhtumi

korral maapinnale sattuvate kemikaalide pääs keskkonda (st on takistatud võimalikku keskkonnareostust

põhjustavate ainete imbumine pinnasesse ning sealt edasi põhjavette).

32

Vana mahutipargi osas kasutatakse toorme ja toodete hoidmiseks maapealseid fikseeritud kaanega

mahuteid. Vana mahutipargi vallitusala on kaetud pehme pinnasega (poolkoksiga) ja ümbritsetud

muldvalliga. Vallitusega ümbritsetud pind ei ole avariiolukorra tekkimisel piisavalt kaitstud.

Joonis 6. Vana mahutipark

Vana mahutipargi mahutid seisavad betoneeritud või asfalteeritud alustel. Mulla asemel on mahutid

ümbritsetud poolkoksiga, kõik mahutite tööperioodil mahavalgunud kemikaalid on kontsentreerunud

mahutite ümber olevasse poolkoksi. Betoneeritud või asfalteeritud alus ja vallituses olev poolkoks

minimeerivad kemikaalide pinnasesse ja edasi põhjavette sattumise võimaluse mahuti võimaliku

üleajamise korral (nivoomõõturi rikke või vale näidu puhul), kuid ei taga pinnase saastumise vältimist

suuremahuliste lekete korral.

Kõik mahuteid ühendavad kemikaalitorustikud, pumbad, estakaadid ja seadeldised paiknevad maapinnal

ja on kaetud isolatsiooniga. Pumbad paiknevad ventilatsiooni ja betoonpõrandatega ruumides, mis

kaitseb pinnast torustikest ja pumpadest lekkivate kemikaalide eest.

Ettevõttes on olemas tööstuskanalisatsioonivõrk, kuhu sattub olmevesi, reovesi tööstusseadmete

separaatoritest, vesi pürolüüsiõlide ümbertöötlemisseadme ja termopolümerisatsiooni osakonna

vaakuumpumpadest ning tootmisseadmete, mahutiparkide ja raudteeharude paiknemisaladest nõrguv

vesi.

33

Joonis 7. Käitise tööstuskanalisatsiooni skeem

Seetõttu võib käesoleval ajal toorme ja valmistoodangu säilitamise protsessis pinnasesaastuse põhjustada

mahuti või nivooanduri tehniline rike ning inimfaktor.

Abimaterjalid ladustatakse originaalpakendites (vaatides, paberkottides ja plastkonteinerites).

Abimaterjalide hoiukohad ei asu veekogude, puurkaevude ega ka äravoolutorustike läheduses.

Joonis 8. Abimaterjalide hoidmine laohoones

34

2.3.3 Jäätmete ladustamise viis ja koht

Ettevõttes kogutakse kõik tekkivad jäätmed liigiti, et lihtsustada nende edasist käitlemist.

Õli sisaldavad jäätmed kogutakse plastkonteineritesse ja ladustatakse ettevõtte asfalteeritud aluspinnaga

väliterritooriumil. Kogutud jäätmed antakse viivitamata üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele

jäätmekäitlejatele.

Plastpakendite, paber- ja kartongpakendite jäätmed kogutakse kaubaalustele ning ladustatakse

betoneeritud aluspinnaga siseruumis.

Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavat jäätmed kogutakse konteineritesse ja hoiustatakse

siseruumis kuni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlejatele üleandmiseni.

Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filetrmaterjalid kogutakse

metallkonteineritesse, ladustatakse ettevõtte asfalteeritud aluspinnaga väliterritooriumil ja antakse üle

ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlejatele.

Joonis 9. Ohtlike jäätmete kogumiskohad

Tekkivate ja käideldavate jäätmete koguste ning liikide üle peetakse igakuist arvestust.

Jäätmete hoiustamisel selleks ettenähtud kohtades pole oodata jäätmete hoiustamisest tuleneda võivat

ohtu vesikeskkonnale ega pinnasele.

2.3.4 Toormete, abimaterjalide või valmistoodangu käitisesisene transport

Toormete sisetranspordil kasutatakse vedu raudteetsisternidega. Ainete mahavalgumine võib toimuda

raudteetranspordi liiklusavariide tõttu, mis on vähetõenäoline, või raudteetsisternide täitmisel või

ümberlaadimisel. Kuna ühe raudteetsisterni keskmine maht on 73 m3, siis võib suurim mahavalgunud

kemikaali (toore - raske pürolüüsiõli E6, pürolüüsiõli fraktsioon C9, valmistoodang - solvendifraktsioon)

kogus samuti olla 73 m3.

35

Abimaterjalide sisetranspordil kasutatakse tõstukit, mistõttu võib ainete mahavalgumine toimuda

pakendi purunemisel või avanemisel. Kerobit’i metallvaatide suurim maht on 200 L, Agidol’i paberkoti

suurim maht on 25 kg ja Therminol 66 plastkonteineri suurim maht on 1 m3. Seega võib suurim

mahavalgunud kemikaalikogus olla 1 200 L.

Valmistoodangu sisetranspordil kasutatakse autotsisternid. Ainete mahavalgumine võib toimuda

autotsisternide täitmisel. Ühe autotsisterni keskmine maht on 25 m3, siis suurim mahavalgunud kemikaali

(valmistoodang – PTU õli) kogus võib olla 25 m3.

Sellise koguse mahavalgumine keskkonnale tõsist ohutu ei kujuta, kuna välisterritoorium asfalteeritud,

mis takistab ohtliku aine pääsu vesikeskkonda ja pinnasesse.

Juhul kui toormed või valmistoodang satuvad raudteeharusid ümbritsevad pinnale, on hõlbus nimetatud

ained absorbendi (nt liiv, spetsiaalne absorbendisegu) abil sealt kokku koguda ja seejärel ohtlike ainete

käitluslitsentsi omavale käitlusettevõtele üle anda. Seetõttu on pinnasesse ja põhjavette sattumine

minimeeritud.

2.3.5 Tootmishoonete põrandate ning tootmisterritooriumi seisund

Ettevõtte tootmisruumide põrandad on betoneeritud. Suuri pragusid põrandates, mis kujutaksid ohtu

pinnasereostuse tekke seisukohalt, pole siseauditi aktides fikseeritud.

Joonis 10. Betoneeritud platsid ja põrandad

36

Peaaegu kogu ettevõtte väliterritoorium on kõvakattelise pinnaga ja kaetud poolkoksiga ning osaliselt

asfalteeritud. Olulisi pragusid või kahjustusi potentsiaalsete lekkekohtade ümbruses ei tuvastatud.

2.3.6 Sademevee äravoolusüsteem

Tootmisterritooriumilt on võimalik saasteainete kandumine pinnasesse ja põhjavette sademeveega,

mõnikord ka poolkoksiprügila nõrgvee territooriumile kandumise tagajärjel. Territooriumi sadevesi

(üleujutuse ajal ka nõrgvesi) koguneb sadeveekollektorisse, kogutud vesi allutatakse puhastusele

kohtpuhastusseadmes. Edasi pumbatakse vesi VKG Oil AS-i sadevee ärajuhtimiskraavi ja seejärel Kohtla

jõkke.

Kuna suletud poolkoksiprügilaga, mahutiga E-30 ja raudteedega piirnev ala on madal, leiab sademete

tulemusena sageli aset selle osaline üleujutamine.

Sademevee VKG Oil AS kraavi juhtimise kohast võetud proovides teostatakse järgmiste näitajate analüüsi:

1 kord kuus – pH, KHT, üldlämmastik, sulfaadid; 1 kord kvartalis – naftasaadused, sulfitid; 2 korda aastas

– fenoolid; 1 kord aastas – kloriidid, NH4, NO3, NO2, Hg, Cd, Pb, Zn, As, Cr, Cu filtreeritud ja filtreerimata

proovidest.

Viimase kahe aasta jooksul on kõik näitajad olnud normi piires, peale As ja fenoolide sisalduse, mille

põhjuseks olid häired suletud poolkoksiprügila nõrgvee kogumissüsteemi pumpade töös ja nendest

tingitud poolkoksiprügilaga piirneva ettevõtte territooriumi üleujutamine.

Joonis 11. Suletud poolkoksiprügila nõrgvee kogumissüsteemi rike, 11.04.2016

2.3.7 Pinnase ja põhjavee saastamise võimalikkus

Eeltoodud toormete, abimaterjalide ja valmistoodangu hoiustamise, kasutamise ja transportimise

kirjeldustest lähtudes on pinnase ja põhjavee reostuse teke ettevõtte praeguse tegevuse tagajärjel

ebatõenäoline. Toormete, abimaterjalide ja valmistoodangu hoiustamine (v.a vana mahutipark) ja

transport toimub ainult kõvakattelistel (betoneeritud või asfalteeritud) pindadel. Lekete korral

tootmisterritooriumil kogutakse mahavalgunud kemikaalid absorbendi abil kokku. Keskkonnaohtlikke

37

kemikaale ei juhita üheski tootmisetapis (v.a võimalik sattumine vanas mahutipargis) pinnasesse ega

põhjavette, samuti on ettevõte kasutusele võtnud igakülgsed ohutusabinõud avariilise reostuse

vältimiseks.

Eelneva põhjal on ettevõtte asukohas toimunud endise tegevuse käigus kemikaalide mahavalgumise ja

lekete ning amortiseerunud seadmete tõttu pinnasesse ja põhjavette kogunenud suurel hulgal

jääkreostust. Käesoleval ajal selles kohas töötav ettevõte on oma tegevusaja jooksul läbi viinud palju

seadmete rekonstrueerimise alaseid töid, vahetanud pumbad, äärikud ja tihendikarbid, teostanud

torustike isoleerimise, paigaldanud mahutitele nivooandurid andmeedastusega keskpuldi arvutisse.

Reostuse teke on võimalik ainult ettevõtte tavapärase tööpraktika eiramisel või pahatahtlikul välisel

sekkumisel ettevõtte tegevusse.

38

2.4 Etapp 4: Käitise tegevuskoha ajalugu

Väljavõtted brošüürist “Oktoobrirevolutsiooni ordeniga V.I.Lenini nimeline Kohtla-Järve Põlevkivikeemia

Tootmiskoondis”, Tallinn 1985.

„Põlevkivitööstuskeskusena on Kohtla-Järve linn tuntud nii meie maal kui ka välismaal. Kohtla-Järvele on

koondunud maailma suurimad põlevkivitootmis- ja –töötlusettevõtted. …Juba 1949. aastal sai tehasest

kombinaat ning 1978. aastal moodustati tootmiskoondis, mis on suurim põlevkivitöötlusettevõte

maailmas.

Lisaks põlevkivi töötlemisele valmistatakse koondises aromaatseid süsivesinikke (areene), sünteetilisi

karbamiid- ja fenoolformaldehüüdvaike ning mineraalväetisi. Nimetatud tooteid valmistatakse mujalt

sisseveetavaist toormeist: nafta pürolüüsi kondensaatidest, formaliinist, maagaasist, väävlist ning

edaspidi ka apatiidist ja kaaliumsoolast.

…Benseeni ja teiste aromaatsete süsivesinike tootmist alustati 1962. aastal põlevkivi gaasbensiini

pürolüüsimisega toruahjudes. Tollal oli meie maal naftakeemia tormilise arengu aeg, iseäranis suurenes

monomeeride – eteeni ja propeeni – toodang. Aga seejuures kuhjus ettevõtteis suurel hulgal

pürolüüsikondensaate (pürolüüsiõli), mida kasutati ebaratsionaalselt. Koondises töötati välja tehnoloogia

pürolüüsiõli ja gaasbensiini üheaegseks töötlemiseks. Selle tulemusel sai võimalikuks tunduvalt

suurendada benseeni väljalaset ning alustada uute keemiasaaduste tootmist“. [2]

39

Joonis 12. Aromaatsete süsivesinike tootmine [2]

40

«Koondises on benseeni ja tolueeni toodang 20 aastaga kasvanud enam kui kuuekordseks, nii et oleme

praegu suurimaid selle ala ettevõtteid. Toodetav benseen on kvaliteetne, mistõttu teda kasutatakse

orgaanilise sünteesi tööstuses.

…Ka pürolüüsiõli ülejäänud töötlussaaduste järele valitseb nõudmine: (naftapolümeerset) indeen-

stüreenvaiku kasutatakse rehvitööstuses plastifikaatorina, kergemaid stüreenfraktsioone vajatakse laki-

ja värvitööstuses, aromaaditud õlid lähevad tehnilise süsiniku (tahma) valmistamiseks“. [2]

1997. a. AS Maves keskkonnaauditi käigus tehtud põhjavee- ja pinnaseuuringul on lähtutud reostuse

piiritlemise põhimõttest. Visuaalselt tugevalt reostunud pinnasest ja põhjaveest proove ei võetud ega

analüüsitud. Proovid on võetud valdavalt reostunud osast kõrgemalt või sügavalt, veendumaks, et neis

reostust ei esine. Kahjuks puuduvad sellise lähenemise tõttu andmed pinnase ja põhjavee reostustaseme

kohta reostuskolletes ning tugineda saab ainult olukorra kirjeldustele. Kokkuvõte auditis antud

hinnangust pinnase ja põhjavee reostuse kohta on toodud alljärgnevalt.

„Aromaatsete süsivesinike tootmise tsehhis eksisteerivateks probleemideks on:

1. Antud tsehh on asutatud 1962.a. Seega võib jääkreostuse eksisteerimise ajaks lugeda 35 aastat.

Põhiliseks reostusallikaks võib lugeda gudrooni, tolueeni (vees hea lahustuvusega ja hea liikuvus

põhjavees ning pinnases), solvendi (k.t. 130-190 °C, etülbenseen, tolueen, ksüleenid, stürool,

vinüültolueen, pseudokumool, indeen jne.) fraktsiooni.

2. Tekkiv gudroon suunatakse looduslikku tiiki, kus püütakse seda neutraliseerida tuhamägedelt tuleva

sadeveega, mille pH on kuni 12. Probleem on selles, et kui ei esine sadevett, kuidas siis

neutraliseeritakse nii suuri madala pH väärtusega vee mahte ning mis toimub siis, kui ei toimu toor-

benseeni ja -tolueeni puhastamist (kuhu suunatakse siis tuhamägedelt tulev vesi pH väärtusega kuni

12?).

3. Antud tsehhi mahutipark on amortiseerunud. Esineb palju mahutisetet. Mahuteid regulaarselt ei

puhastata. Mahuteid puhastatakse ainult avariiolukordades. Näiteks pole pürolüüsiõliga mahuteid

puhastatud juba 20 aastat.

4. Ületootmise tõttu on mahutid maksimaalse täitumusega. Avariide olemasolu korral eksisteerib

reaalne oht, et mahutite alused vannid ei suuda mahutada mahutitest väljavoolava vedeliku hulka.

Seettõttu kujutab aromaatsete süsivesinike tootmise tsehhi ladu endast suurt ohuallikat, kuna

mahutite aluste vannide mahud pole küllaldased avariide esinemise korral ning mahuteid

ümbritsevad vallkindlustused ei vasta käesoleval ajal määrusele nr. 20 / 22. Märts 1996.a.

“Keskkonnakaitselised normatiivid naftasaadustega seotud rajatistele”. Mahutite aluste vannide

hüdroisolatsioon puudub.

5. Vaba mahuti olemasolu antud tsehhis on haruldane. Kes kontrollib ja koordineerib, kuhu võib

41

teoreetiliselt ületootmise käigus üldse sattuda toorainena pürolüüsiõli, benseen, tolueen jne.?

6. Kuna antud tsehhi territooriumil ladustatakse toorainena pürolüüsiõli (sisaldab keskkonnaohtlike

ainetena benseeni, tolueeni, etüülbenseeni, ksüleene, stüroole, indaani, indeeni jt.) ning

naabertsehhi territooriumil turustatakse põlevkiviõli kütteõlina, siis ühtse raudteesüsteemi

kasutamisega/raudteetsisternid eksisteerib teoreetiline oht tsisternide vahetusse minekuks. Sellise

teoreetilise võimaluse olemasolule viitavad kütteõliga avarii Aruküla katlamajas, kus kütteõli

(sisaldas indeeni jt. komponente) sattus põhjavette. Põlevkiviõlis ei tohiks sisalduda indeene ja tema

derivaate. Seda oletust peaks kontrollima ka vaadeldes pürolüüsiõli ning kiviõli hinnavahet.

7. Antud tsehhi territooriumil asuval raudtee haruteel puhastatakse/pestakse ka pürolüüsiõliga,

benseeniga, tolueeniga jne. raudteetsisterne. Antud territooriumil puudub korrektne

kanalisatsioonisüsteem ning antud harutee asub kõrge pinnaveetasemega oleval

territooriumil/soos. Kuidas toimub raudteetsisternide puhastamisel tekkinud jäätmete käitlus?

8. Antud ohtlikusastmega vedelike mahutamiseks ei eksisteeri küllaldaselt ujuvmahuteid. Tavalistes

mahutites on tühi ruum täidetud gaasilise lämmastikuga ning seetõttu esinevad nende täitmistel

ülevoolud ning mahutite “hingamise tõttu“ pihkub ka osa vedelikku looduskeskkonda.

9. Esmasel ülevaatusel võis nentida, et looduskeskkonda/õhku pihkub väga palju toorainet, millest

mahuliselt peamiseks võib osutuda rektifitseerimisel solvendifraktsioon. Õhusaastus antud tsehhis

on väga problemaatiline ning vajab kindla metoodika järgi kontrolli ning RAS “Kiviter” olevate

õhukontrolli metoodikatega võrdlust.

10. Antud territooriumil olevates tootmistsehhides kasutatakse lekete likvideerimise/puhastamise ühe

metoodina pesu veega. Sellega kaasneb rohke veekulu, mis suunatakse dokumentaalselt

kanalisatsiooni ning sealt biopuhastisse. Indeen ja tema derivaadid on aga teaduslikel andmetel

raskesti biodegradeeruvad. Seega pole keegi pööranud indeeni ja tema derivaatide

geoakumulatsioonile antud tsehhi territooriumil tähelepanu.

11. Indeenvaikude laos on põhjaveetase kõrge / vesi lao põrandal ning osa toodangut on vees. Seega

esineb vahetu keemiliste ühendite leostumine pinnavette.

12. Arvestades antud tsehhi kaugust peakontorist /otsese kontrolli nõrkus, töötajate kvalifikatsiooni

/väga erinevate elukutsete esindajad ning ööpäevaringset töötsüklit /kas töötajad viibivad pidevalt

oma tööpostil, tekib küsimus, kas paljud avariid pole põhjustatud inimfaktorist ning kui küllaldaselt

ja täie vastutusega suhtutakse tekkinud probleemidesse.

13. Antud tsehhi territooriumil kasutatakse pinnase tõstmiseks täiteainena poolkoksi, kuna tsehh asub

soos/kõrge pinnasevee tase. Seega pestakse vahetult poolkoksist/jäätmest välja erinevatesse

ühendiklassidesse kuuluvaid orgaanilisi ksenobiootilisi/ainult tööstuses toodetavaid ühendeid, mis

migreerub loodusesse. Missuguste ühendiklasside osas toimub bio- ja geoakumulatsioon, vajab

uurimist.

14. Suured tehnilise auru ja vee kaod. Torustikud ladudes ja tootmistsehhides on amortiseerunud.

42

Pumplajaamas tilguvad kõik pumbad erinemva mahuga“.[5]

„Laomajandus

15. Mahuti E-30 (5000 m3). Tooraine hoidmiseks – pürolüüsiõli.

16. Ladu nr. 2. Mahutid E-3 ja E-4 (3000 m3) ning E-28 ja E-29 (700 m3). Mahutis E-4 hoitakse

pürolüüsiõli, mahutis E-28 valmistoodanguna väljastatavat tolueeni ja mahutis E-29

bensiini AI-92 ja 95. Mahutitel puudub kaitsev kattealus, ühendustorustik lekib,

hoiustatavaid aineid on imbunud pinnasesse.

17. Laadimisestakaadid. Valminud on tooraine estakaad, valmistoodangut hakatakse siin

laadima ca 1 km pärast. Plats on suuremas osas betoneeritud. Toorainetsisternide

tühjakslaadimine toimub allatühjendamisega. Kuna ülevaatuse ajal tühjendamist ei

toimunud, siis torustikulekkeid ei saanud fikseerida. Ilmselt siiski lekivad torustikud nii

sellel estakaadil kui ka mujal päris mitmes kohas, sest torustikust mahavoolamise jälgi

oli maas kohati üpris tihedalt – väga paljudes kohtades on vedelikku imbunud ka

pinnasesse. Kõige tihedamalt on lekkeid märgata pumpade juures.

18. Ladu nr. 1. Mahutid E-11..12 ja E-15..27. 200-700 m3 suurused mahutid. Hoitakse

tootmisprotsessis separeeritud fraktsioone. Mahutitel puudub kaitsev alus, torud

lekivad.

19. Mahutid E-1..E-2 (700 m3) ja E-5..E-10 (400-1000 m3). Mahutites E-9 ja E-10 (400 m3)

hoitakse tööstuslikku heitvett, mida setitakse mahutis E-1 (700 m3). Mahutis setitatud

vesi suunatakse tehnoloogilise heitvee kanalisatsiooni. Mahutis E-2 (700 m3) hoitakse

diislikütust; mahutites E-5..E-8 (700 m3 ja 1000 m3) hoitakse pürolüüsiõli. Tuhavallide

vahel asuvad mahutid katteta pinnasel. Torustik, mille all puudub kaitserenn, lekib

toruliidestest. Seega imbub vähesel määral kuid pidevalt pinnasesse nii tööstusheitvett,

diislikütust, kui ka pürolüüsiõli.

20. Pürolüüsitsehh. Tehnoloogia on juba vananenud – 18-20 aastat. Mahutid asuvad

amortiseerunud betoonvannis, mis on pragunenud ja vedelikku läbilaskev. Igasuguseid

vaikusi ja õlisid on sageli maha sattunud ning neid on püütud liivaga kokku koguda.

Torustik kulgeb 4-5 m kõrgusel maapinna kohal. Territooriumile sattunud veed kogutakse

mahutisse-separaatorisse (E-1).

20a. II järgu pürolüüsi juures kasutatakse 3 mahutit á 36 m3, milledest ühes (E-12) hoitakse

evaporaatorjääke ja kahes (E-13, E-14) tootmisprotsessis tekkinud hüdraulilisi õlisid.

20b. III ja IV järgu pürolüüsi produktid kogutakse kokku 5 mahutisse, milledest 3x50 m3

mahutis (E-16, E-17, E-19) hoitakse hüdraulilisi õlisid, ühes 20 m3 mahutis (E-15) hoitakse

43

evaporaatorjääke ning ühes 25 m3 mahutis (E-18) hoitakse evaporaatorjääke ja ksüleeni.

21. Kergemate õlifraktsioonide hoidla. Siin hoitakse nii toorel kui valmis kujul benseeni,

tolueeni, bensiini ja pürolüüsil saadud kergeid õlisid. Mahutipark koosneb 6 suuremast

mahutist (E-4..7 ja E-31..32) mahuga 700-1000 m3 ning 16 väiksemast mahutist (P-1..12

ja P-18..20) mahuga 60-200 m3. Ka need mahutid asuvad katteta pinnasel. Pinnasel on

naftaproduktidest määardunud.

22. Benseeni ja tolueeni puhastamine (neutraliseerimine) väävelhappega. Neutralisatsiooni

jäägid kanaliseeritakse, kuid osa veest tilgub toruliidestest maha. Kuna betoonaluses on

pradudega, siis satub nii benseeni, tolueeni nii kui ka väävelhapet pinnasesse.

23. Benseeni ja tolueeni tootmine ja pürolüüsigaasi pumpla. Siit tuleb valmistoodang –

benseen ja tolueen. Eralduvaid gaase kasutatakse katlamajas. Alus on betoneeritud ja

puhtam.

24. Viis vahemahutit. Heitvesi kogutakse siia kogumiskraavist (p. 25), laadimisestakaadidelt

ja tootmisprotsessist ning suunatakse edasi settemahutisse E-1 (p. 19). Mahutitel on all

pragunenud betoonalus.

25. Tootmisheitvee kogumiskraav. Kogub aromaatikatsehhi platsile sattunud tööstuslikke

heitvete jääke ja sadevett. Siia kogunevad ka koksipesuveed ning osaliselt ka

kanaliseeritud linna sadeveed. Vesi õhustatakse ja suunatakse mahutisse E-1. Visuaalselt

on vesi kraavis väga reostunud väljanägemisega.

26. Reagentide ladu. Hoitakse väävelhapet, soolhapet ja naatriumhüdroksiidi.

Keskkonnakaitsele on aromaatsete süsivesinike tootmises vähe tähelepanu pööratud.

Territoorium on asfalteeritud ainult ca 50% ulatuses. Territooriumile langev sadevesi ja torustike

lekkimisel, laadimistöödel jne. tootmisplatsile sattuvad keskkonnaohtlikud vedelikud leivad

koha, kust pinnasesse imbuda. Kanalisatsioonivõrk on mitmes kohas ummistunud ning kaevud

vildakad ja mitte vedelikkupidavad. Pinnas on nii siin kui ka mujal territooriumil kuni lubjakivini

välja kaevatud ning asendatud koksi ja räbuga ja sellele pealeveetud pinnasega.

Kõike ohtlikumad on siiski mahutipargid ja pumpade ümbrused (torustikuliidesed). Peamised

mahutites hoitavad ained on pürolüüsiõlid, pürolüüsiprotsessis tekkivad õlid ning

valmistoodanguks olev benseen, tolueen, lakid, bensiin, bituumen jt. ühendid.

Mahutid asuvad pinnasest, tuhast, räbust ning vähesel määral ka betoonplaatidega kaetud

44

vallide vahel. Sadeveekanalisatsioon on olemas ainult osaliselt. Mahutipargi põhjakate on kas

murenenud ja pragunenud betoonist (objektid nr. 20, 22, 24), mis enam vedelikku ei pea, või siis

puudub täielikult (16, 18, 19, 21). Laadimisestakaadid on küll kaetud tiheda betooniga, kuid

betoonkatte ulatus on ebapiisav (17).

Torustikul puudub vajalik kaitserenn, mis hoiaks torude lekkimise korral ära nendes oleva

vedeliku laialivalgumise platsile. Mahutitealune pinnas on visuaalselt küllaltki räpane, eriti

objektidel 17, 19, 21 (palju lekkeid toruliidestest). Hoitavaid vedelikke on maha sattunud nii

lohaka töökultuuri (ülevoolud mahutitest, lohakas töö laadimisestakaadidel jne.), kui ka

amortiseerunud seadmete tõttu. Viimasest asjaolust on tingitud peamiselt lekked toruliidestest,

seda eriti pumpade ümbruses. Kohati on küll püütud mahavalgunud vedelikke liiva abil kokku

koguda, kuid need on jäänud ainult üksikuteks katseteks.

Kuna mahutid on vanad, siis puuduvad siin ka sellised kaitsevahendid avariide vastu, nagu

topeltseinad ja reservmahuti avarii tõttu mahavoolanud vedeliku kogumiseks. Viimasest poleks

praeguses olukorras ka mingit kasu – mahutipargi põhi tuleks muuta vedelikkupidavaks ja hästi

planeerida.

Teistest enim reostunud on objektid nr. 19 ja 21.“ [5]

Nimetatud objektid märgitud Joonis nr 14.

Tänase päeva seisuga on suurem osa keskkonnaauditi aruandes loetletud probleeme aktuaalsuse

kaotanud, kuna tsisernide pesemisjaoskond, reagentide lao ala, kolm pürolüüsiastet,

rektifikatsiooni lisaaste, vaheproduktide ja hüdrauliliste õlide hoidla ning toodangu

väävelhappega neutraliseerimise seade on konserveeritud. Suurem osa töötavaid seadmeid ja

aparaate on välja vahetatud, kõik maapealsed toorme ja valmistoodangu torustikud on

isoleeritud, lekked on range kontrolli all ning lekke korral eemaldatakse lekkinud kemikaal

maapinnalt koheselt absorbendi abil, kõigile mahutitele on paigaldatud nivoomõõturid toorme

ja valmistoodangu sisenevate ja väljuvate voogude arvestuseks ning lekete vältimiseks. Ainsaks

probleemiks on vananenud mahutipark ning oma finantsvõimalustest lähtudes tegeleb

ettevõte selle etapiviisilise moderniseerimisega.

45

Joonis 14. Kaart loetletud keskkonnaaudiitis objektidega.

46

2.5 Etapp 5: Keskkonnaregulatsioon

Käesoleva viienda etapi eesmärk on selgitada tegevuskoha keskkonnatingimusi ning määrata jääkreostuse

täpsem olemus, pinnasekihid ja põhjaveelademed, mida reostus võib mõjutada. Tuvastatakse ning

iseloomustatakse jääkreostuse ulatust ja sügavust.

Novotrade Invest AS (maa-ala pindala 38,639 ha) tootmisterritoorium paikneb Viru Keemia Grupp AS territooriumi edelaserval. Ettevõte piirneb Viru Keemia Grupp AS-i kuuluvate ettevõtetega (VKG Oil AS). Maapind on lauskjas, mõningase tõusuga lääne suunas.

Viru Keemia Grupp AS-i territoorium (kus asub ka Novotrade Invest AS) asetseb Kirde-Eesti tasandikul,

millel on minimaalne kalle lõuna suunas. Tööstusterritooriumi pind on kogu ulatuses kaetud 0,5 – 1 m

paksuse aherainekihiga. Kõrge põhjaveetaseme ja vähese kaitsekihi tõttu on ülemised veekihid kauaaegse

tööstustegevuse jooksul saastatud. Ettevõtte territoorium asetseb Purtse jõe veehaardes, mille lisajõkke,

Kohtla jõkke, suunduvad nii ettevõtte kui ka ümberkaudsete alade drenaažikraavid.

Ettevõtte territooriumi pind on suhteliselt lauge ja soine, kerge kaldega lääne suunas.

Absoluutkõrguspunktid asuvad vahemikus 49,00 – 49,60 m. Loodusliku reljeefi nõrk kalle ei taga pinnavee

normaalset äravoolu territooriumilt.

Puurimisel saadud andmete põhjal moodustavad aluspõhja kvaternaari ja siluri setted

Litoloogiline läbilõige (ülevalt alla):

1) turbakiht paksusega 0,30–1,50 m.

Turbakiht on levinud kogu territooriumi ulatuses, kusjuures kihi maksimaalne paksus (1,0–1,5 m) on

täheldatav lääneosas. Kihi moodustab pruuni ja tumepruuni värvusega puu-tarnaturvas.

2) moreensed liivsavid paksusega 1,7–4,6 m.

Liivsavid lasuvad vahetult turbakihi all, sügavusel 1,0-3,0 m on nad enamasti pruunikashalli ja halli

värvusega, sisaldavad jämedat veerist, plastilised ja pehmeplastilised, keskmise tihedusega ja niisked;

sügavamal kui 3 m lasuvad liivsavid on rohekassinise ja rohekashalli värvusega, veerise sisaldusega 25-

30% ja kõvaplastilised.

Veeris koosneb põhiliselt mitmesuguse jämedusega lubjakivi tükkidest, vähemal määral purske- ja

settekivimite kruusast ja klibust. Mõnedes kohtades on saviliiva sees leitud liivsavist läätsi.

Oma mehhaanilise koostise poolest kuuluvad siinsed saviliivad raskete tolmufraktsioonide hulka, kus

tolmu osa on 55–77% ja saviosakeste osa 20–30%.

Ülemise horisondi plastiliste liivsavide arvestuslikuks survetugevuseks tuleb arvutuste jaoks võtta

maksimaalselt 1,8 kg/cm2, veerisel – 2,5 kg/cm2.

3) siluri lubjakivid paksusega 43,81–46,94 m.

Lubjakivide ülemine osa on pragunenud, praod on täitunud liivsavimaterjaliga.

Pragunenud lubjakivide arvestuslikuks survetugevuseks võib võtta 3-4 kg/cm2, ülejäänud lubjakividel 6

kg/cm2.

47

Ettevõtte territooriumi iseloomustab järgmiste veekomplekside ja veekihtide olemasolu:

1) Kvaternaari veekompleks

2) Ordoviitsiumi veekompleks

Esimene veekompleks asub 0,0–0,2 m sügavusel ja tema veepidemeks on moreensed liivsavid. Kuna see horisont toitub atmosfäärisademetest, on tema veetase ebapüsiv ja allub sesoonsetele muutustele.

Teine veekompleks lasub 2,2–5,3 m sügavusel. Liivsavidest veepideme tõttu on selles horisondis

arteesiavesi, horisont toitub atmosfäärisademetest ja põhjavee juurdevoolust. Ordoviitsiumi

veekompleksi iseloomustab surveta Keila-Kukruse veekiht ja surveline Lasnamäe-Kunda veekiht.

Lasnamäe-Kunda veekiht on levinud kogu piirkonna ulatuses. Lasnamäe-Kunda veekiht on keskmise

paksusega 20 meetrit ja kaetud suhteliselt vettpidavate ligikaudu 15 meetri paksuste Uhaku lademe

savikate lubjakividega ning mergli vahekihtidega.

Enne 1996.a. teostatud reostuse uuringute kohta andmed puuduvad. 1997. aastal viidi keskkonnaauditi

raames läbi uuring RAS Kiviter (kuhu kuulus ka endine aromaatsete süsivesinike tootmise tsehh)

territooriumil. Auditi järgi oli kogu maapinnalähedane ordoviitsiumi põhjaveekiht reostunud fenoolide ja

põlevkiviõliga. Uuringu põhjal esineb pinnase jääkreostust naftaproduktidega (400 ha alal) ja arseeniga

(25 ha alal). Esineb mitmeid jääkreostust põhjustada võivad objekte: amortiseerunud mahutid ja

torustikud.

Reostus on tekkinud benseeni, tolueeni, pürolüüsiõlide, diislikütuse, bensiini ja kerge kütuse hoidlate

tõttu, mille betoneeritud põhi on purunenud või katteta põhi vedelikke läbilaskev.

Alates 2001. aastast oli suurem osa aromaatsete süsivesinike tootmise tsehhist konserveeritud ning

suletud alal töid ei teostatud.

2010. aastal teostati riikliku poolkoksiprügila sulgemisprojekti raames põhjavee seire (teostaja IPT

Projektijuhtimine OÜ). Seire käigus tuvastati, et vesi oli tugevalt reostunud summaarsete

naftasaadustega, BTEX, PAH ja fenoolide sisaldused ületasid piirarve. See tähendab, et jäätmehoidlasse

ladestatud ohtlikud ained on jõudnud põhjavette ning reostanud ka jäätmehoidlat ümbritsevad alad.

48

2.6 Etapp 6: Tegevuskoha kontseptuaalne mudel Käesoleva kuuenda etapi eesmärk on kasutada etappides 3-5 saadud tulemusi tegevuskoha

kirjeldamiseks. Tuleb kirjeldada ajalooliselt tekkinud jääkreostuse paiknevust, tüüpi ja ulatust ning

määrata tulevikusaaste esinemise võimalikkus. Käsitletakse pinnasekihte ja põhjaveelademeid, mida

saaste võib mõjutada.

Etapi 3 põhjal võib öelda, et käesoleval ajal käsitletaval territooriumil tegutseva ettevõtte Novotrade

Invest AS puhul on võimalik ettevõtte tegevusest tuleneva täiendava pinnase ja põhjavee reostuse teke

vahetult vana mahutipargi poolt hõivatud osas. Ülejäänud osas on täiendava reostuse teke ebatõenäoline,

kui rakendatakse pidevalt keskkonnanormatiividele vastavaid meetmeid jäätmete, toorme,

abimaterjalide ja valmistoodangu ladustamisel ning hoiustamisel lekkekindlates mahutites. Korrektsel

tegutsemisel (st kemikaalide hoiustamisel selleks ettenähtud kohtades) ei ole oodata ohtlike kemikaalide

ladustamisest ja käitlemisest tuleneda võivat ohtu vesikeskkonnale ega pinnasele. Kemikaalide hoidlate

konstruktsioonist (sh betoneeritud põranda või ala olemasolust) tulenevalt on takistatud ka

õnnetusjuhtumi või avarii korral maapinnale sattuvate kemikaalide pääs keskkonda (st takistatud on

võimalikku keskkonnareostust põhjustavate ainete imbumine pinnasesse ning sealt edasi põhjavette).

Etapis 4 selgus, et keskkonnaauditi käigus 1997. aastal ja IPT Projektijuhtimine OÜ poolt 2010. aastal

teostatud vaatluste ja analüüside kohaselt on käitise tegevuskohas võimalik ajaloolise jääkreostuse

esinemine, mis on sinna tekkinud enne ettevõtte Novotrade Invest AS tegevuse algust. Antud alal on lisaks

kolmele tootmisseadmele ja mahutiparkidele asunud ka tsisternide pesemisjaoskond, reagentide ladu,

kolm pürolüüsiastet, rektifikatsiooni lisaaste, vaheproduktide ja hüdrauliliste õlide hoidla, toodangu

neutraliseerimise (väävelhappega) seade. Kogu territooriumi reostus on tekkinud eelkõige nimetatud

üksuste endiste seadmete (koos pumplatega) ja hoidlate, mille torustikud on amortiseerunud ja

betoneeritud põhi on purunenud ning saasteaineid läbilaskev, tõttu.

Joonis 15. Põhjavee vaatluspuurkaevud orgaaniliste ühendite seireks Kohtla-Järve poolkoksiprügila

piirkonnas

49

Etapi 5 põhjal on käitise tootmisterritooriumi pinnas ja põhjavee maapinnalähedane kiht aastakümneid

väldanud tegevusest tingituna reostunud õlisaaduste, fenoolide ja PAH-dega ning reostus kandub

sademeveega tootmiskanalisatsiooni ja sademevee kraavidesse. Väga suure osa reostusfoonist annab

suletud tööstusjäätmete prügila, mille kehandist filtreerub pidevalt saasteaineid, mis liiguvad käitise

territooriumile. Antud alal on naftasaadustest tingitud reostuse poolt ohustatud kogu ordoviitsiumi

põhjaveekiht, mis on reostuslevi suhtes nõrgalt kaitstud (toitumine atmosfäärisadmetest koos prügila

nõrgveega). Ühe allika andmetel sisaldab poolkoksi- ja tuhaladestu (tänaseks suletud poolkoksiprügila)

nõrgvesi: 2-merkaptobensotiasooli (MBT) – 0,0031 µg/l, monooktüültina – 0,0057 µg/l, antratseeni – 142

µg/l, benso(a)püreeni – 19 µg/l, fluoranteeni – 72 µg/l, benseeni – 88 µg/l.

50

2.7 Etapp 7: Uuringud käitise tegevuskohas Käesoleva seitsmenda etapi eesmärk on käsitleda teostatud proovivõtu strateegiat, kirjeldada

hindamismetoodikat ning kajastada uuringute tulemusi. Keskendutakse kindlaksmääratud asjakohaste

ohtlike ainete hindamisele ehk siinkohal eelkõige naftasaaduste, fenoolide ja raskemetallide hindamisele.

1997.a. ja 2010.a. on Maves AS (endise RAS Kiviter territooriumil) ning IPT Projektijuhtimine OÜ (endise

RAS Kiviter tööstusjäätmete prügila sulgemise raames) käsitletaval alal läbi viinud visuaalse vaatluse ja

hüdrogeoloogilised uuringud, selgitamaks antud alal esineva jääkreostuse olemus ja ulatust.

2.7.1 Proovivõtu strateegia

1997.a. keskkonnaauditi käigus tehtud põhjavee- ja pinnaseuuringutel on lähtutud reostuse piiritlemise

põhimõttest. Visuaalselt tugevalt reostunud pinnasest ja põhjaveest proove ei võetud ega analüüsitud.

Proovid on võetud valdavalt reostunud osast kõrgemalt ja sügavamalt, veendumaks, et neis reostust ei

esine. Kahjuks puuduvad sellise lähenemise tõttu andmed pinnase ja põhjavee reostustaseme kohta.

Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjalis on viidatud, et parim viis andmete esinduslikkuse

tagamiseks on veenduda, et analüüsi- ja muud määramismeetodid on määratletud ja läbi arutatud.

Olemasolevates kätistes, kus ajaloolise pinnaseseisundi informatsiooni usaldusväärtus ja kvaliteet on

kindlaks tegemata, on kõige sobivamaks tegevussuunaks uute mõõtmiste teostamine.

Käitise territooriumi reostusuuringu käigus teostati ettevõtte IPT Projektijuhtimine OÜ spetsialistide poolt

18.08.2016 välitööd. Proovivõtuks rajati agregaadiga GM 65 GTT 22 puurauku. Kolmest puuraugust võeti

veeproovid. Igas puuraugus dokumenteeriti geoloogiline lõige, kirjeldati pinnase koostist, värvust, lõhna

ning reostuse olemasolul hinnatati selle iseloomu. Kümnes pinnaseproovis tehti TerratTest

kompleksanalüüs, mille käigus on võimalik määrata umbes 200 enam levinud saasteaine sisaldus.

Ülejäänud kaheteistkümnes pinnaseproovis määrati naftaproduktide summaarne sisaldus (C10-C40), BTEX

ning valikuliselt PAH ja fenoolide sisaldus. Analüüsid tehti akrediteeritud laboris Eurofins Analytico B.V.

Joonis 16. Puuraukude asukohad territooriumil

51

2.7.2 Pinnaseuuringute tulemused

Peamisteks saasteaineteks on monoaromaatsed süsivesinikud (benseen ja selle derivaadid, tolueen,

ksüleenid, etüülbenseen, stüreen) ja polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH).

Eriti tugev pinnasereostus esineb mahutiparkide ja seadmete piirkonnas (puuraugud PA1, PA2, PA6, PA7,

PA8, PA9, PA10, PA11, PA13, PA15, PA16), kuhu on tõenäoliselt moodustunud ühtne reostuskolle.

Monoaromaatsete ühendite (benseeni, tolueeni, ksüleenide, etüülbenseeeni ja stüreeni) sisaldused

proovides ületasid kordades tööstusmaa piirarve. Polütsüklilistest aromaatsetest ühenditest ületas

tööstusmaa piirarvu märkimisväärselt naftaleeni sisaldus, puuraukude PA13 ja PA15 piirkonnas ka

fenantreeni sisaldus. Pinnas selles piirkonnas oli ka visuaalsel hinnangul tugevalt reostunud, iseloomulik

oli väga tugev naftaproduktide lõhn, must värvus ja „kiletestil“ veepinnale moodustunud tugev

naftaproduktide kile. Tugevalt reostunud oli just täitepinnase osa. Täite all leviv turvas ja savipinnased

olid ülaosas paiguti tumedate reostusviirgudega, kuid sügavamas osas reostusilminguteta.

Ülejäänud alale rajatud puuraukudes (PA1, PA3, PA4, PA5, PA12, PA17-PA21) täheldati küll

reostusilminguid (naftaproduktide lõhn, keskmine kile „kiletestil“), kuid saasteainete sisaldus jäi enamasti

alla tööstusmaa piirarvu. Erandiks oli benseen, mille sisaldus pea kõikides proovides ületas tööstusmaa

piirarvu.

Puuraugust PA22 0,5 m sügavuselt võetud proovis oli naftaproduktide (C10-C40) sisaldus analüüsi

tulemuste järgi väga suur – 28000 mg/kg. Otsest reostusallikat selles piirkonnas ei ole, kuid maapinnale

on umbes 0,6 m paksuselt laotatud kuskilt mujalt pärinevat reostunud pinnast.

Metallide ja fenoolide sisaldus kõikides pinnaseproovides jäi tööstusmaa piirarvust oluliselt madalamaks.

Tabel 2 Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnases

Puurauk

Proovi

sügavus,

m

Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines)

BTEX

(sum)

PAH 16

(EPA)

Fenoolid ja

kresoolid

Naftaproduktid

(C10-C40)

PA1 1,4 1600 41 - 1200

PA2 1,15 22232 490 4.27 600

PA3 2,2 10 4.6 0.71 290

PA4 0,7 54 9.5 1.08 1700

PA5 1,5 36 - 6.94 610

PA6 1,7 554 24 41.41 460

PA7 1 690 160 - 1100

PA8 0,7 15250 1300 - 5200

PA9 0,7 34 140 - 1600

PA10 0,4 2145 160 4.45 920

PA11 0,8 10000 - - 6900

52

PA12 0,6 43 15 - 350

PA13 1,3 15431 2600 3.08 1400

PA14 0,7 350 - - 620

PA15 0,5 328 2400 0.73 9900

PA16 1,05 519 19 2.34 520

PA17 0,95 24 40 - 1600

PA18 1,5 10 - 0.95 120

PA19 1,0 75 - - 750

PA20 0,6 117 42 0.53 640

PA21 1,0 40 27 - 360

PA22 0,5 53 - - 28000

Sihtarv 1 5 1 100

Piirarv elumaal 10 20 10 500

Piirarv tööstusmaal 100 200 100 5000

Xxxx sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, - sisaldust ei määratud

Teostatud pinnaseproovide analüüsidest lähtudes võib järeldada, et territooriumi kõige saastatumateks

osadeks on mahutipargid. Peamised saasteained on BTEX, peamiselt benseen, naftasaadused, peamiselt

С10-С16, ja naftaleen. Eelkõige on see tingitud eelnevast tegevusest, mida iseloomustas kohase

keskkonnakaitsealase kontrolli puudumine, amortiseerunud seadmete kasutamine ning kaasaegsete

mõõteriistade ja andurite puudumine.

2.7.3 Põhjaveeseire tulemused

Pinnasevee reostuse selgitamiseks võeti kolm veeproovi puuraukudest PA1, PA11 ja PA19. Puuraugud PA1

ja PA 11 paiknesid mahutite piirkonnas, PA19 rajati territooriumi kaguossa, otsesest tootmisalast eemale.

Mahutite piirkonnas (PA1 ja PA11) on pinnasevesi äärmiselt reostunud, põhjavee piirarvu ületasid nii

monoaromaatsete ühendite, kui ka PAH-de, fenooli ja naftaproduktide (C10-C40) sisaldused. Seejuures

ületas benseeni sisaldus piirarvu kümneid tuhandeid kordi.

Kaugemal paiknevast puuraugust (PA19) võetud veeproovis ületas ainult benseeni sisaldus põhjavee

piirarvu, muude saasteainete sisaldused jäid piirarvust tunduvalt madalamaks või olid alla määramispiiri.

53

Tabel 3 Kokkuvõte ohtlike ainete sisaldusest pinnasevees

Puurauk

BTEX

sum

C10-C40

sum

PAH

(sum)

1-aluselised

fenoolid

Sisaldus µg/l

PA1 332150 1200 170 5199

PA11 299038 3600 1900 558

PA19 18 a.m. 5.20 1

Kkmm

nr. 39

Künnisarv 1 200 0.2 1

Piirarv 100 600 10 100

Saasteaine sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu

a.m. Sisaldus allpool määramispiiri

Karbonaatsete kivimitega seotud surveline põhjaveekiht levib Novotrade Invest AS territooriumil

suhteliselt sügaval savipinnaste all, mis takistavad pindmise reostuse liikumist põhjavette.

54

2.8 Etapp 8: Lähteolukorra aruande koostamise kokkuvõte Käesoleva kaheksanda etapi eesmärgiks on ettapides 1-7 kogutud informatsiooni koondamine ning

lähteolukorra aruande ülevaate koostamine. Käsitletakse, milliseid andmeid on kasutatud pinnase ja

põhjavee seisundi määramisel ning proovide võtmisel ja analüüsimisel. Näidatakse, millised pinnasekihid

ja põhjaveelademed on seotud potentsiaalsete saasteainete esinemisega ning kirjeldatakse reostuse

ulatust.

Novotrade Invest AS omab keskkonnakompleksluba, kuna tegeleb mitmesuguste orgaanilste kemikaalide

tootmisega. Ettevõte kasutab oma tegevuses toormena, valmistoodanguna ja abimaterjalidena

keskkonnaohtlike kemikaale, mistõttu tuleb vastavalt tööstusheite seaduse §-le 57 koostada

lähteolukorra aruanne.

Toormete, valmistoodangu ja abimaterjalide, sh kemikaalide hoiustamine (ainult uued mahutid),

kasutamine ja transportimine toimub ainult kõvakattelistel (betoneeritud või asfalteeritud) pindadel.

Lekete korral tootmisterritooriumil kogutakse mahavalgunud kemikaalid absorbendi abil kokku.

Keskkonnaohtlikke kemikaale ei juhita üheski tootmisetapis pinnasesse ega põhjavette. Samuti on

ettevõte kasutusele võtnud igakülgsed ohutusabinõud avariilise reostuse vältimiseks.

Pinnase ja põhjavee reostuse (peamiselt benseeni ja tolueeniga) teke on tingitud territooriumil eelnevalt

toimunud tegevusest (Viru Aromaatika AS toodanguks olid benseen, tolueen, bensoehape, hüdraulikaõli

ja ksüleenijäägid). Käesoleval ajal on reostuse teke võimalik ainult ettevõtte tavapärase tööpraktika

eiramisel või pahatahtlikul välisel sekkumisel ettevõtte tegevusse. Sellisel juhul võib oodata pinnase ja

põhjavee täiendavat reostust kuni põhjaveekompleksi maapinnalähedaste lõhenenud karbonaatsete

kivimiteni, mis on oma olemuselt reostuslevi suhtes nõrgalt kaitstud. Pinnase ja põhjavee reostusesse

annab olulise panuse ka saasteainete väljauhtumine suletud poolkoksi ja tööstusjäätmete prügila

kehandist.

1997.a. tehtud keskkonnaauditi järgi oli piirkonna pinnase ja põhjavee seisund amortiseerunud seadmete,

aegunud tehnoloogia, lekete, avariide ja ohtlike ainete lohaka käitlemise tõttu äärmiselt halb. Kauaaegne

tootmine tingimustes, kus keskkonnakaitsele ei pööratud märkimisväärset tähelepanu, mõjutab oluliselt

tänapäevast pinnase ja põhjavee seisundit. Aastate jooksul suures koguses keskkonda sattunud

saasteained ei kao reostuse lõppemisel kohe, vaid nende bioloogiline lagunemine vältab aastakümneid.

Teostatud analüüside tulemuste kohaselt esineb mahutite alal pinnases jääkreostust BTEX, PAH ja

naftaproduktidega. Ettevõtte on alates 2014. aastast plaaniliselt likvideerinud käitise territooriumil

paiknevaid ohtlikke pinnase ja põhjavee saastekoldeid (mahutid), kuid kõrgendatud saastetasemega alade

esinemist territooriumil ei saa välistada.

Uute ehitiste ja rajatiste püstitamisel territooriumile tuleb rajatavate hoonete ümbruse pinnas

asfalteerida või katta betooniga, mis välistab sademevee juurdepääsu pinnases veel leiduda võivale

saastele. Kui ehitustegevuse käigus leitakse potentsiaalseid jääkreostuskoldeid, tuleb need

nõuetekohaselt likvideerida.

55

Kasutatud allikad 1. «Отчёт по топогеодезическим и инженерно-геологическим работам на площадках

расширения Л-42ВВ», Государственный Союзный Проектный Институт ЛЕНГИПРОГАЗ, Ленинград, 1958.г.

2. “Oktoobrirevolutsiooni ordeniga V.I.Lenini nimeline Kohtla-Järve Põlevkivikeemia

Tootmiskondis”, Tallinn 1985.

3. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. Novotrade Invest AS tootmise laiendamise

(naftakeemiaproduktide ja orgaaniliste kemikaalide tootmine) keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnamõju hindamise programm (keskkonnakompleksloa muutmine). Töö nr 206-15-NTI.

Jõhvi, 2015.

4. IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr. 10-01-0888. Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine

Kohtla-Järvel (RH 114825). Hüdrogeoloogilised tingimused. Tallinn, 2010.

5. OÜ Georemest/ AS Maves, RAS „Kiviter“ keskkonnaaudit. Tallinn, 1997.

6. AS Maves aruanne. Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud. Tallinn, 2004

7. IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr. 15-09-1240. Novotrade Invest AS territooriumi reostusuuring.

Tallinn, 2016

novotrade invest as - envir.ee · 4 700 m3 moodustab c9 fraktsioon ja kontsentraat, 2 100 m3 raske...

Documents