7Nädaline 18. november 2008 HARIDUSELU

NOVEMBER

Nele Laos,

Rapla Vesiroosi gümnaasiu-

mi abiturient

Selle aasta uimastiennetus-nädal on teisiti: me ei räägiveel kord, kui kahjulikud ontubakas ja alkohol. Seekordkeskendume asjadele, mis onhead, ilusad ja teevad meidrõõmsaks. Palun sinul, kes saseda lehte käes hoiad, mõtel-da, mida head ja ilusat näedenda ümber ja kõige tähtsam- mis ootab sind tulevikusees?

Lõpuklassi õpilasena mõtlentihti suure huvi ja ootusäre-vusega, millist elu ma elamahakkan. Kujutlen end ülikoo-lis oo-kui-sügavaid arutelusidpidamas ja välismaal silma-ringi avardamas. Kõige sooje-maks unistuseks on OMAkodu Eestimaa metsade va-hel. Loomulikult on mitmedvariandid võimalikud.

Abiturient Eli näiteks tahabkindlasti kuhugi lahket kättvajavasse kohta vabataht-likuks minna. Ta teab Odes-sa tänavalaste abistamiseprogrammist ja kui sinnasaaks minna kohe pärastkeskkooli lõpetamist, siis

Mul on kõik veel ees...

Päikeseotsingul

Liivia Vacht,

Rapla maavalitsuse

terviseedenduse

spetsialist

Traditsiooniline uimas-tiennetusnädal Raplamaakonnas on seda-puhku juba seitsmes.Igapäeva argihallusesme sageli ei märka võiei oskagi enam märga-ta ilu ja rõõmu. Tänu tublidele ja hak-kajatele noortele ini-mestele on tänavunenädal suunaga ilu jaheaduse märkamisele.Õpilastele on näiteksfotojoonistuse kon-kurss. Konkursitöödegaon suurepärane või-malus üles äratadaunustusse kaduvadväärtushinnangud jalasta oma loovusel len-nata. Väärtus on kõik see,mis rahuldab inimese“mina“, millest ta tun-neb end sõltuvat, mil-lesse ta suhtub heaks-kiitvalt ja austavalt,mille poole ta püüdleb.Väär tush innangudmeie elus võimaldavadvalida hea ja halva va-hel, õige ja vale vahel –leida, mida me elusväärtustame ja mis onmeile oluline. Inimeste väärtushin-nangud on muutuvadning sõltuvad suurestiperekonna, sõprade jaühiskonna väärtushin-nangutest. Igaühel onoma arusaamad jaootused, hinnangud, si-hid ja eesmärgid, huvidja tahe, väärtused janormid. Oluline on lootus saa-vutada midagi, jõudakuhugi, olla keegi, lei-da ennast… SUL ONKÕIK VEEL EES!

• Ära hellita mind ära. Minatean, et ma ei pea saamakõike, mida ma tahan. Malihtsalt panen sind proovile.• Ära karda olla range. Maeelistan rangust, sest seenäitab kätte minu koha.• Ära kunagi kasuta jõudu.See õpetaks mulle, et ainultjõud on see, mis loeb. Ma kuu-letun kergemini, kui sa minu-ga ilusasti räägid.• Ära ole vastuoluline. Seeajab mind segadusse ja panebmind kõigist võimalikest ko-hustustest kõrvale hiilima.• Ära anna lubadusi. Võib-olla ei suuda sa neid täitaning see kõigutaks minu us-aldust sinu vastu.• Ära lase mul ennast provot-seerida, kui ma teen midagiselleks, et sind nimelt vihaleajada. Siis püüaksin ma sind

veelgi rohkem ärritada.• Ära saa pahaseks, kui maütlen, et ma vihkan sind. Maei mõtle seda tõsiselt, vaidtahan, et sa kahetseksidmulle tehtud halba.• Ära pea mind väiksemakskui ma olen. Ma hakkaksinkäituma kui lõpptähtis kutt.• Ära tee minu eest asju, mi-da ma olen võimeline ise tege-ma. Ma tunneksin ennastsiis titana ja püüaksin sindedaspidigi ära kasutada.• Ära pööra erilist tähelepanuminu halbadele harjumus-tele. See ainult õhutaks mindedaspidigi nii käituma.• Ära kritiseeri mind teisteinimeste juuresolekul. Jutu-ajamine nelja silma all mõ-jub mulle palju rohkem.• Ära aruta minu käitumistkonfliktsituatsioonis. Siis

võin ma mängida kurti ja si-nust mitte välja teha. Sa peadmind küll noomima, kuid teeseda alles mõne aja pärast.• Ära püüa mulle moraalilugeda. Sa ei oska ette kujuta-da, kui hästi ma tegelikulttean, mis on õige ja mis vale.• Ära sisenda mulle, et kõikminu eksimused on patud. Mapean õppima tegema vigu,ilma et mulle seejuures hak-kaks tunduma, nagu oleksinma lootusetult halb.• Ära nori mu kallal. Kui saseda teed, olen ma sunnitudteesklema, nagu ei kuuleksma sind.• Ära nõua mult alati põhjen-dusi halvale käitumisele.Mõnikord ei tea ma isegi,miks ma just nii käitusin.• Ära ole liiga range, kui maolen midagi ausalt üles tunn-

Lapse meeldetuletus vanemateleistanud, muidu ei julge mateinekord enam tõtt rääkida.• Ära unusta, et mulle meeld-ib eksperimenteerida. Püüasellega leppida, sest see an-nab mulle uusi kogemusi.• Ära püüa mind hoida taga-järgede eest. Ma pean koge-mustest õppima.• Ära pööra liigset tähelepanuminu väikestele haigushoog-udele, muidu võib mulle haka-ta meeldima haige olla.• Ära hiili vastamisest kõr-vale, kui ma midagi küsin.Kui sa seda teed, siis ma loo-bun küsimast ja hangin tead-misi mujalt.• Ära vasta rumalatele jamõttetutele küsimustele. Matahan nendega endale ainulttähelepanu tõmmata.·Ära püüa mulle sisendada,et sa oled täiuslik ja eksima-

tu. See seaks mulle liigakõrged ideaalinormid.• Ära muretse, kui me saameliiga vähe koos olla. Olulineon hoopis see, kuidas me koosaega veedame.• Ära muretse minu hirmudepärast. See hirmutaks mindveel rohkem. Püüa ennast näi-data julgena.• Ära unusta, et ma ei saaareneda sinupoolse mõist-mise ja julgustuseta, kuid peameeles, et kiitus ununeb vars-ti, aga hurjutamine jääbpikaks ajaks meelde.• Kohtle mind nii, nagu sa ko-htled oma sõpru, siis ma käi-tun samuti sinu sõbrana.Püüa olla mulle rohkem ees-kujuks kui kriitikuks.• Ära unusta, et ma armas-tan sind väga ja loodan, et savastad mulle samaga.

seda ta ka teeks. Eli suur unis-tus on minna Tiibeti templis-se mõneks kuuks mediteeri-ma ja budistlike eluvaadete-ga tutvuma. See on suur unis-tus, kuid sellegipoolest ei hei-da ta seda peast: kõik on juvõimalik!

Esmapilgul vaiksena tundu-va kaheksateistkümne-aastase Liina peas küpsevadsuured mõtted kirurgikssaamisest. Ta ütleb, et elu onteda mitmete teede kaudumeditsiini juurde viinud. Lii-na vanaema oli kunagi far-matseut ja ema töötabvanemõena. Nii leiabki ta, etkõige loogilisem tee on samu-ti meditsiiniga jätkata. Iidsedmaad ja kultuurid tõmbavadLiinat väga: seepärast kavat-seb ta laia maailma reisimaminna. Õnneks tahab ta siis-ki Eestisse tagasi tulla ja ku-nagi just siin pere luua.

Kuigi selle halli, lõputunanäiva taeva all on ehk raskepositiivseid ja suuri mõtteidmõtelda, peab siiski proovi-ma - UNISTADA! LOOTA!OODATA! Täna õhtul, ennekui pehme teki sisse vajud,julge unistada oma tulevikustja tea, et sul on kõik veelees!

TOIMETAJA VEERG

KOOLIJUHTIDELE

10 18. november 2008 NädalineTERVISE EDENDAJA

Lp Rapla maakonna NAINE,kes Sa oled sündinud aastal 1953, 1958, 1963, 1968, 1973või 1978! SA Eesti Vähifond ja Eesti Haigekassa kutsuvad Sindveel käesoleval, s.o 2008. aastal, Rapla Maakonnahaiglanaistenõuandlasse või Märjamaa Haigla naistekabinet-ti emakakaelavähi profülaktilisele uuringule: tege-ma PAP-testi. Uuring on tasuta. Aasta lõpuni on jäänud vähe aega. Ära jää ootama kir-jalikku kutsest, vaid registreeru ise ja kohe!Helista kella 9-14, Raplas 489 0738Märjamaal 482 1495Hooli endast ja oma tervisest!

Maie Pervik, naistearst

www.raplahaigla.ee

HYPERLINK “http://www.raplahaigla.ee/”www.raplahaigla.ee (loe „TERVISE HOIDMINE“)

Sirli Arro,

EPR Raplamaa Seltsi tegevjuht

Eesti Punase Risti Raplamaa Selts tegutseb alates novemb-rikuust uutes ruumides – Raplas Mahlamäe 8-3. Nüüdsest onmeil oma 14-kohaline õppeklass, mis annab meile paremadvõimalused erinevate koolituste ja õppepäevade läbiviimiseks. Selts on tänulik kõikidele vabatahtlikele, kes oma nõugaaitasid kaasa uute ruumide kiirele valmimisele ning ei pidanudpaljuks ka oma jõuga toetada meid kolimisel. Soovi korral on ettevõtetel, ühendustel ja eraisikutel seltsiltvõimalik üürida õppeklassi koos vajamineva tehnikaga.EPR Raplamaa Selts korraldab erinevaid esmaabikoolitusi:• 16-tunnine esmaabikoolitus• 8-tunnine lühikoolitus• 6-tunnine täiendkoolitus• 3-tunnine elustamiskoolitus Ootame kõiki eraisikuid ja ettevõtteid osalema. Võtke meie-ga ühendust ning proovime leida just teile sobivaima kooli-tuse. Täpsem info pakutavatest koolitustest kodulehelwww.redcross.eeLähiaja koolitused:

• 21. ja 22. novembril toimub noortele mõeldud HIV/aidsi-tee-maline interaktiivne tasuta koolitus.• 28. novembril ja 12. detsembril „Kaitse end ja aita teist“programmi raames koolide esmaabiõpetajate tasuta koolitus.

Olete alati oodatud EPR Raplamaa Seltsi, kui teil on küsimusiseltsi ja selle tegevuse kohta, soovite osaleda esmaabikursus-tel ja vabatahtlikuna seltsi töös noorte- või õnnetuseks valmisoleku töörühmas.

Sõnum naistele

Eesti Punase Risti RaplamaaSeltsil oma pesa!

Pille Prey,

Pärnu õppenõus-

tamiskeskuse

karjäärinõustaja

Rapla maakonnas on

alates 2001. aastast

tehtud uuringut, mis

käsitleb maakonna

kooliõpilaste uimastika-

sutamist. Uuring on

maakonna uimastienne-

tusprogrammi üks osa ja

seda korraldab uimasti-

ennetusnõukogu.

2008. aasta küsitluses osales6 gümnaasiumi, 15 põhi- jaalgkooli ja 1 erikool. Tagasisaadi 535 täidetud ankeeti.Küsitlused olid V, VIII ja XIklassides. Uuriti suitseta-mist, alkoholi ja narkootiku-mide kasutamist noorte seas. Suitsu pole kunagi proo-vinud 25% küsitletud õpilas-test. Aastatega on see prot-sent kõikunud 1-2% võrra. Kaenda sõnul n-ö naljavilukssuitsu proovinud õpilastehulk on püsinud umbes samaltasemel, tänavu 44%. Regu-laarsuitsetajaid on küsitle-tutest 29%, neist igapäeva-seid suitsetajaid 17% ja n-öpühapäevasuitsetajaid e.juhusuitsetajaid 12%. Iga päev suitsetavaid õpila-si on aastatega juurde tulnud,juhusuitsetajate arv on vähe-nenud. Suitsetamine on noor-te seas popp, suhtumine suit-setamisse pole nii negatiivnekui oli seda 2006. aastal. Ne-gatiivselt suhtub 66%, 2006.a suhtus suitsetamisse nega-tiivselt aga 72% küsitletuist.

Alkoholi tarbivad noored jul-gesti. 2008. aastal pole kuna-gi alkoholi proovinud 11%,sarnaselt suitsetamisega onka nende õpilaste hulk aas-tate lõikes kõikunud 1-2%. Tõusnud on õpilaste hulk,kes tarvitavad alkoholi mõ-ned korrad aastas. 2004. aas-

tal oli vastav näitaja 17%,2005. aastal oli 27%, 2006.aastal 29% ja 2008. aastal onsee koguni 35%. Võrreldes2006. aastaga on mõnevõrralangenud alkoholi tarbimineigakuiselt. 2006. aastal tar-bis igakuiselt 24%, 2008.aastal tarbib alkoholi igakui-selt 19% noori. 2005. aastalkasutas alkoholi tihedaminikui kord nädalas 8% noori,2006. ja 2008. aastal on seenäitaja 11%. Küsitlusest selgus, et nooredtarbivad nii lahjasid kui kakangeid alkohoolseid jooke.

3% V kl õpilastest tarvitavadkangeid alkohoolseid jooke. VIII kl ehk 14-16aastasedkasutavad kangeid alkohool-seid jooke 28% ning kõigevanemate, XI klasside seas onkangete alkohoolsete jookidetarbimine 29%. Küsitletuteseas kokku suhtub alkoholitarbimisse negatiivselt 42%,oma arvamust ei oska öelda44% ning positiivselt suhtub11%. Aastal 2001 nimetas 13%õpilastest, et neile on paku-tud narkootilisi aineid, 2008.aastal aga juba 24%. Kõige

enam pakutakse narkooti-kume XI klassis ehk 17-19 anoortele ning nende seas onmõnikord tarvitajaid 15%. Narkootikumide pakku-jateks on sagedamini nime-tatud tuttavat eakaaslastning „keegi muu” varianti. 17-19aastastest on nimetanudenimkasutatavaks narkooti-kumiks kanepit lausa 70%,järgnevad ergutid - ecstasy jaamfetamiin. Suhtumine nar-kootikumide tarvitamisse onväga negatiivne 68%-l ja pi-gem negatiivne 15%-l noor-test.

Kokkuvõte Rapla maakonnakooliõpilaste uimastikasutamisestaastal 2008

Koolitus “Turvaline lasteaed”

www.raplamv.ee/tervis

2009. aastal on kõikidel maakonna lasteaedadel võimalusosaleda turvalisuse projektis, mis sisaldab ühetunnist õp-pust koolieelikutele ning kahetunnist koolitust nende va-nematele ja personalile.

Vanemate koolitus sisaldab infot lapsi ümbritsevatestvõimalikest ohtudest, lastevaheliste konfliktide ennetus-est ja võimalikest käitumisjuhistest lastevaheliste suht-lemisprobleemide tekkimisel. Iga osaleja saab kuritege-vuse ennetuse käsiraamatu. Jänku Jassi abil selgitatakselastele ühe tunni jooksul turvalisuse ja ohutusega seon-duvaid teemasid. Iga laps saab kaasa praktilise meene javärviraamatu üritusel käsitletud teemadega. Lisaks antakselapsele tunnistus ürituse läbimise kohta.

Koolitus on maakonna vigastuste ennetamise projektiraames, koolituse viib läbi MTÜ Ole Julge.

Lasteaiad saavad registreeruda 24. novembrini aadres-

sil laasner@gmail.com.

Depressiooni koolituse tutvustusStress, depressioon ja suitsidaalne käitumine.

Mis neid põhjustab? Millised on riskifaktorid? Kuidas äratunda? Kuidas aidata? Kuidas ennetada?

Sihtgrupp: õpetajad, sotsiaaltöötajad, sotsiaalpedagoogid,noorsootöötajad, lastekaitsetöötajad, politseinikud jt es-matasandi abistajad ja teabelevitajad, kes oma igapäevatööstegelevad (puutuvad kokku) nii noorte kui ka täiskasvanute-ga.

Koolituse peamine eesmärk on jätkusuutliku võrgus-tikutöö kaudu elanikkonna teadlikkuse tõstmine ja esma-tasandi abistajatele teadmiste jagamine depressiooni vara-jaseks äratundmiseks ja raviks. Oluline on edastada informatsiooni, mis toetab suitsidaal-sete ja depressiivsete inimeste märkamist ja nõustamist.Suitsiidide preventsioon on võimalik vaid siis, kui on kätte-

valitsuseliikmed, seadusandjate kogu, kohalikud omavalit-sused ja perekonnad. Igal neist on oma roll.

Koolituse kontaktisik:

Liivia Vacht, Rapla maavalitsuse

terviseedenduse spetsialist

Tel 484 1124, 521 0603, e-post: liivia@raplamv.ee

saadavad nii asja-kohane info kui kavajalik abi. Olulineon võrgustik, kuhukuulub terve hulkerinevaid inimesija inimgruppe –tervishoiutöötajad,haridustöötajad,sotsiaaltöötajad,

9Nädaline 18. november 2008 TERVISE EDENDAJA

TRAUMA LEHEKÜLG

Ülle Rüüson, vigastusteennetamise projektijuht

Eesti Haigekassa on aastaidrahastanud terviseprojekte,olles üheks kindlamaks rah-va tervise eest seisvaks insti-tutsiooniks Eesti riigis. Igalaastal eraldab Eesti Haige-kassa eelarvest 1% haigusteennetamise ja terviseeden-duslikeks projektideks. Vi-gastuste ennetamine ongi vii-mased kolm aastat olnud Ees-ti Haigekassa vastutusvald-kond, rahastatakse kõikidemaakondade traumaprojekte.

Riiklikul tasandil alustatiaasta tagasi järjekordset vi-gastuste ennetamise stratee-gia koostamist, mis on nüüd-seks riiulile asetatud raha-nappuse tõttu. Seega - riiklik-ku strateegiat selles valdkon-nas ei tule niipea.

Rapla maakonna vigas-tuste ennetamise projektieest vastutab Eesti Tervis-edenduse Ühing, projektijuhib maakonna traumanõu-kogu, mis koosneb täna juba18 inimesest-partnerist(kõige värskem liige on PirkoPeterson, Kaitseliidu Raplamaleva Naiskodukaitse esin-daja – 6. novembrist). Juunis2008 lõppes vigastuste ennet-amise 1,5aastane projekt jajuulis algas uus, mis kestab

2009. aasta detsembrini. Projektitsükli jooksul on

peaürituseks 12. novembril2009 toimuv rahvusvaheliseosalusega Eesti II Safe Com-

Vigastuste ennetamine kohalikul jariiklikul tasandil

Septembri alguses kuulu-tas traumanõukogu väljaväikeprojektide konkursilasteasutustele. Septembrilõpuks laekus 22 projekti –15 koolist ja 7 lasteaiast.Kahel lasteaial olid suure-mad projektid, mis hõlma-sid rohkem lasteaedu.Kokku on haaratud 56%koolidest (15 27st) ja 56%lasteaedadest (18 32st).Projektifond oli 60 000krooni. Koolide projektideston kõige rohkem projekteesmaabi temaatikal (arva-

Tiina Roosalu,Eesti NaabrivalveRaplamaa projektijuht

Igal inimesel on võimalik kalihtsate vahenditega omakodu turvalisust suurenda-da. Varguste vastu 100%aitavat rohtu kahjuks pole,aga varaste elu on võimalikraskemaks ja vargust ris-kantsemaks teha küll.

Lukusta alati (korter)-maja välisuks, ka siis, kuikeegi on selle lahti jätnud.

- Kui (korter)majal polelukustatavat välisust, oleksviimane aeg elanikud kokkukutsuda ja luku paigalda-mist arutada.

- Lukustatud uksed teevadvõõrale majja sisenemiseajakulukamaks. Võimalu-sel varustage uksed kahehea turvalukuga. Midaparemad lukud, seda ras-kem, aeganõudvam ja mü-

rarikkam on selle avamine.Samas ei ole uhketest ja tu-gevatest lukkudest kasu, kuiuks ise on vargale kergestilõhutavast materjalist.

Sulge alati aknad, kui ko-dust lahkud. Aknad ja uksedon põhilised sissepääsu või-malused vargale. Jättes var-gale võimaluse lihtsalt maj-ja/korterisse tungida, ei jätata seda kasutamata.

Väga palju aitab turvalisuseparandamisele kaasa kanaabrite omavaheline suht-lemine. Ühine tegutsemine,naabri varal silma peal hoid-mine ja kahtluse korral otsus-tavalt reageerimine on see,mida propageerib ka EestiNaabrivalve.

Lisaks kuritegevuse enne-tusele tegeleme ka heakorra,tänavavalgustuse, liikluskor-ralduse ja teiste terviklikuelukeskkonna teemadega.Tänaseks on ühingu abiga

loodud üle 316 naabrivalvesektori, Raplamaal on moo-dustatud kaheksa naabri-valve sektorit. Ühing pakubsektori liikmetele nõus-tamist ja tuge, koolitusi, info-päevi ja võimalusi naab-rivalve ümarlaudadel õppidaüksteise kogemustest.

Naabrivalve on kogukonnatöö üks vorme, kus tegel-dakse kogukonna heaolu kuiterviku parandamisega, tur-valisuse suurenemine onselle üks lisaväärtusi!

Kui teil tekkis suurem huvinaabrivalve liikumise vastu,võtke ühendust Eesti Naab-rivalve ühingu telefonil 6522522 või e-mailigainfo@naabrivalve.ee

Meie koduleheltwww.naabrivalve.ee saab

lugeda soovitusi ja nõuan-deid enda ja oma kodu tur-valisuse heaks!

Hoidke oma varal silm peal!

Vigastuste ennetamise projektikonkurss 2008/2009. õppeaastal

edendavatest lasteaeda-dest 4 (5st). Tervist edenda-vates lasteasutustes on ter-ve õppeaasta tegevused läbimõeldud, mitte keskendu-tud üksiküritusele.

Projektidega on haaratud1960 koolilast 4289st, seega46% õpilastest. Lasteaia-lapsi on projektitööga hõl-matud 380, õppused on suu-natud 70 lasteaiaõpetajale.

Tegevusi on alustatud tä-naseks 13 lasteasutuses.

ta võib, et tänu KEAT-projek-tile) - 5 projekti käsitlevadteemat põhjalikult, veeohu-tuse teemal on kirjutatud 3ja ekstreemspordi ohutustkäsitlevad 3 projekti, liiklus-projekte on 2, loodusohutuseja alkoholi tarvitamise enne-tuse teemal üks.

Eelmisel aastal olid kõiklasteaiaprojektid liiklustee-malised, seekord oli selliseidainult 2, põhirõhk oli nüüdaga esmaabil.

Tervist edendavatest kooli-dest osales 10 (12st), tervist

munity konverents. Esimenekonverents oli aastal 2004.Vahepeal ei ole ükski maa-kond suutnud Safe Commu-nity põhimõtteid järgides üle-

maailmsesse võrgustikku as-tuda. Plaani peavad Lääne-maa, Viljandimaa ja Tartu-maa.

Tõnis Ristmägi,Raplamaa päästeosakonnaoperatiivkorrapidaja

Külmaga sageneva üleküt-misega käivad tihti käsikäeska tulekahjud, mis võivadsaatuslikeks osutuda kodu-dele, kus küttekolded vajak-sid parandamist või väljava-hetamist. Oht tekib, kui köetakse in-tensiivselt, kuid korsten jalõõrid on kaua puhastamata.Tõrv ja tahm korstna sise-seintel võivad süttida, tekki-nud kuumus süütab korstnalähiümbruse materjalid.Suurim tuleoht kujuneb, kuipõlemisel tekkivad gaasid,sädemed ja kuumus satuvadläbi pragunenud korstna ruu-midesse. Korstna põlengust annavadmärku korstnast väljuv suitspärast kütmise lõpetamistning praksumist või undamistmeenutav heli suitsulõõrides.

Korstnast võib lenduda säde-meid ja leeke. Korstnapõlen-gut seestpoolt kustutada onpraktiliselt võimatu. Korstnavahetust lähedusest tuleb ee-maldada põlevad materjalid.Tuleb kutsuda päästeteenis-tus, kes vajadusel kustu-tustöid alustab. Kodud vajavad suitsuan-dureid! Kui korstna põlengjuhtub pererahva une ajal, eisaa nad muidu sellest teadaenne, kui võib olla saatus-likult hilja. Palju on juhtu-meid, et suitsuandur annabtulekahjust märku ning ela-nikud ja hooned on suudetudpäästa. Suitsuanduri hind ontema tõhusust arvestadesväike, jäädes saja krooni pii-resse. Anduri ostmisest ei olekasu, kui seda ei paigaldatavastavalt juhendile. Vajadu-sel aitavad nõuga ka pääs-teteenistuse spetsialistid.Köögis võivad suitsuanduriaktiveerida näiteks toidu

valmistamisel tekkivad au-rud. Päästeteenistuse tööta-jad rõhutavad, et suitsuandurmuutub kodudes kohustus-likuks alates 1. juulist 2009.Igas korralikus majapidami-ses peaks olema ka tulekus-tutusvahend. Üldjuhul kasu-tatakse selleks kantavat tule-kustutit (hind jääb kuuesajakrooni ringi). Teenimatultvähe on räägitud tulekustu-tustekist. Olles jutuga köökijõudnud, sobib tulekustu-tustekk just kokkade pärus-maale. Tulekustutusteki saa-vad soovijad umbes kahesajaviiekümne krooni eest. Infot oma kodu tuleohutu-maks muutmise kohta saabi n t e r n e t i a a d r e s s i l twww.kodutuleohutuks.eening teavet ja kontakte annabpäästeala infotelefon 1524. Nimetatud soovitused onantud praktilisest vajadusestlähtuvalt, kaitsmaks ennastja oma vara.

Tuleoht ja selle vältimine kodus

Valdo Jänes,liiklusohutuse spetsialist

Taas on käes pime ja porineaeg, talvelibedus. Liiklus-statistika näitab, et viima-se 12 kuu jooksul (1.novembrist 2007 – 31. oktoo-brini 2008) on inimeste valeliikluskäitumise tõttu Ees-timaal liiklusõnnetusteshukkunud 145 inimest. Kas kõiki neid eksimusioleks saanud ära hoida?Kindlasti mitte. Kahjuks oninimene oma olemuselt eks-lik ja vaid üks valearvestus,vale liigutus ning õnnetusongi käes. Kuid mingi osaõnnetustest juhtub aga ele-mentaarsete tõdede ei-ramise tõttu:• pimeda ajal helkurita jatumedates riietes jalakäijaon sõidukijuhile nähta-matu. Kui on ka sajune ilmning liigub vastassuunalisimootorsõidukeid (ka kiiru-sel 50 km/h), on sõiduteelkõndija kindel liiklusohver;• pimedas tuledeta ja hel-kurita jalgrattur on samutiekstreemses olukorras - po-tentsiaalne hukkuja.Arvestada tuleks ka järg-miste asjaoludega:• kui teekate on märg, suu-reneb sõidukite pidurdus-teekond peaaegu 2 kordavõrreldes kuiva teekattega;• kui teekate on jäine või lu-mine, võib pidurdusteekondsuureneda kuni 3 korda võr-reldes kuiva teekattega;• korras lähi- ja kaugtuledon abiks sõidukijuhile, ga-bariidi-, stopp- ja suunatu-led aga teistele liiklejatele;• sõiduki puhtad esi- jakülgaknaklaasid (ka sa-longis) võimaldavad tajudaümbritsevat liikluskesk-

konda adekvaatsemalt –seda nii pimedal kui ka val-gel ajal.

* Helkureid jagatakse tasu-ta juba aastaid (pole vägakallid ka poes) - algul las-tele, nüüd ka täiskasvanu-tele. Helkuri iga ei lõpe aas-taga, vaid kestab paljukauem. Helkuri sihipäranekasutamine ei nõua suuripingutusi - riputa see omariiete külge! Soovita sedakaaslastelegi!* Kummaline on vaadatajalgrattureid-enesetapjad,kes pimedas valgustiteta-helkuriteta teedel ringi sõi-davad.* Külmal ja libedal ajal är-gu jalakäija kojameest sõi-maku, vaid kandku karedatallaga jalatseid. Vane-maid inimesi aitab ka tõu-kekelk, käimiskepid vms.* Mootorsõidukijuhiks saa-dakse tavaliselt pärast 18.eluaastat. Selleks ajakspeab teadma, et Eestis onneli aastaaega ja miinus-kraadidega muutub märgtee libedaks. Ent osa sõidu-kijuhte kaotab reaalsusta-ju ja unustab füüsikareeg-lid. Enne mõte, siis tegu!* Reeglid liikluses onselleks, et neid täita!Ainult siis, kui me kõik liik-luses arukalt toimimahakkame, saame vähenda-da kurba liiklusstatistikat.

Saame ise hakkama!

Vetelpäästeõppus Aleti veepäeval. SIRLI ARRO foto

8 18. november 2008 NädalineTERVISE EDENDAJA

Vastake järgmistele küsi-

mustele ja või ei:

1. Kas kaotate pärastlõunalja õhtul tahtejõu?2. Kas söömine leevendabsisepinget ja hingepiina?3. Kas sööte peaaegu mär-kamata, kuidas käsi järgmisepalakese poole sirutub?4. Kui energiatase pärastlõu-nal langeb, kas laete end ma-gusate ja rasvaste suupistete-ga?5. Kas omastate peamise osapäevastest kaloritest pärastkella viit õhtul?

Kui vastasite jaatavalt vä-hemalt kolmele küsimusele,vajate plaani, mis aitab teilstressiga toime tulla ilma en-dale toiduga liiga tegemata.

Stressitaluvuse hormooneon meie organismis kõige roh-kem hommikul umbes kella6-8 vahel. Sel ajal tunnemeend energilise, teotahtelise-na, keskendumisvõimelisenajne.

Keskhommikul hakkab hor-moonide tase aegamööda lan-gema. Esimesed tundemärgidon juba pärast lõunasööki.Väsimust tunneme kella 15-16 paiku. Meie keha hakkabvalmistuma puhkuseks pä-rast pikka päeva tööd.

Uneajal võimaldavad needhormoonid kehal täielikultlõdvestuda. Kella kahest öö-sel hakkavad hormoonidmeid taas ette valmistamauueks energiliseks päevaks.

Tehkem järeldus: Vastavalthormoonide tasemele on söö-mise ohutsoon kella 15st kunikeskööni.

Inimeste põhilised stressi-

allikad:

25% töö16% liiklus16% müra11% sisseostud7% partner7% lapsed5% ülemus

Kõige paremini kaitseb stres-si eest:• head suhted kaaslasega• ühtehoidev sõprade ring

Ka meie elustiil on muutu-nud. Ajal, kui peaksime puh-kama, alustame hoopis uusitöid nagu näiteks lugematudkodutööd pärast tööpäeva,ärilõunad, liiklusummikud,koosolekud jne.

Tihti otsime närvipinge

leevendust ja lisaenergiat:• alkoholist• mõnusatest koogikestest japirukatest• või on hoopis pärast väsita-vat tööpäeva mõnus kere täisvitsutada ja pikali visata… On teada, et just stressi tõt-tu alguse saanud liigsöömineon üks peamisi kaalutõusupõhjustajaid.

Kuidas suurendada

stressitaluvust?

Kõige olulisem üldises elami-se kunstis on õige toidu valik:• mitmekülgne• mõõdukas• tasakaalustatud• nauditav·vastavalt oma vajadustele /minu tegevused, vanus, sugu/

Stress ajab sööma

dimist ja puhastab organis-mi ainevahetusjääkidest!

•Loobuge “jääkülmadest”jookidest, need “külmutavad”ka meie seedimise!

•Kui teie seedimine on

korrapäratu, sööge lõunal jaõhtul sooja toitu!

• Värskelt pressitud puu- jaköögivilja ning marjamahladpidurdavad isu, kuid annavadpalju vitamiine ja mineraalening vähe kaloreid. Kasutageiga päev!

• Toiduvalmistamisel kasu-tage võimalikult palju mait-setaimi, need stimuleerivadseedimist!

• Ärge sööge kunagi ärri-tatud olekus, see mõjub hal-vasti seedimisele! Puhake jahingake 3 korda sisse ja väl-ja.

• Sööge rahulikult, nii see-dib toit paremini!

• Nautige süües toidu värvi,lõhna ja maitset!

• Unustage söögi ajal eba-meeldivad teemad. Rääkigekõigest, mis teeb teile rõõmu!

• Õhtueine sööge hiljemaltkell 19. Jälgige, et selles oleksvõimalikult vähe raskeltseeditavaid toite seentest,rasvarikastest lihatoodetest!

Hea tuju loojad: piim,spinat, mandlid ja pähklid.

Terve südame tagajad: to-mat ja tomatipüree, oliivõli,küüslauk, tuunikala.

Nooruslikkuse säilitajad:

apelsin, kaerahelbed, arbuus.Seedimise korrastajad:

biojogurt, pruun riis, aeduba.Kasvajate peletajad: to-

mat, roheline tee.

Olla terve on odavam

kui olla haige

Tervislik toitumine ei ole ri-kaste privileeg, kuid kätte-saadav on ta siiski vaid neile,kel jätkub tarkust, teadmisija arukust ning valmidust õigepisutki ümber kujundadaoma väärtoitumisega rikutudmaitset. See on arvatavasti kõige ras-kem, sest maitse üle ju eivaielda, vaid lausa peetaksesõdu. Kuid on ju sõjadki olnudvõitlus paremate söödamaa-de pärast. Rõõm, elujõud ja naudingudpärinevad kindlasti ka õiges-ti valitud toidust. Proovigemseda elutõde juba täna!

Anne Kersna,

Kehtna majandus- ja tehnoloo-

giakooli

majutamise ja toitlustamise

valdkonna juhtõpetaja

On loomulik, et sisepingele ja hingevaevale hakkab

inimene vastumürki otsima. Tihti osutub maandajaks

söömine. Liigsöömisega kaasnevad aga lisakilod,

mis omakorda stressi põhjustavad.

Põhirõhu toidu valmista-

misel võiks asetada:

• vähem rasva (tarvitagemrohkem taimseid rasvu)• vähem soola (ohutu koguson 3-4 g, karm tegelikkus on15 g)• vähem suhkrut (söögem roh-kem värskeid ja kuivatatudpuuvilju, paneme suhkrutoo-si väiksema lusika)

Need tervisliku toitumise põ-hitõed lubavad igaühel vali-da ka temale meelepärasetoitumisviisi, mis vastab:·vaimsetele vajadustele• maitsele• veendumustele• võimalustele jne.

Toiduaineid valime sellises

suurusjärjekorras:

• teraviljad ja -tooted ja kartul• köögiviljad, seened• puuviljad, marjadNendes toiduainetes on roh-kesti süsivesikuid ja sealhul-gas kiudaineid (eriti täiste-ratoodetes ja värsketes köö-gi- ja puuviljades, marjades).Teraviljades, kaunviljades jakapsalistes on ka taimseidvalke ja rasvu.• piim ja -tooted, muna• kala ja -saadused, liha ja -saadused Need rühmad varustavadmeie organismi loomsete val-kude ja rasvadega• toidurasvad, maiustused,alkohol - nn tühikaloridNende tarbimist tuleks piira-ta!

NB! Kui sööme erinevaid

toiduaineid, siis saame ka

kõiki vajalikke vitamiine ja

mineraalaineid.

Nõuanded:

• Valmistage toitu mõnuga,selleks kuulake oma lemmik-muusikat taustaks!

• Katke laud kaunilt, pangeküünal põlema!

• Toas võiksid olla eeterlikeõlidega lõhnalambid - tõstabtuju ja tasakaalustab meele-olu!

• Ärge sööge kunagi püstija-

lu!• Harjuge enne hommiku-

sööki jooma klaasitäis kuu-ma vett (võite lisada sidru-nit), ka päeval võite juua kuu-ma vett. See soodustab see-

Liivia Vacht,

eripedagoog

„Kui teiste inimeste peale pais-

tab päike, siis depressioonis ini-

mene elab pilvise taeva all.“ (DrRiina Raudsik)Depressioon on häire, mis võibesineda nii täiskasvanutelkui ka lastel. Kõige iseloomulikumad dep-ressioonisümptomid on ala-nenud meeleolu, huvi jaelurõõmu kadumine ning ener-gia vähenemine. Sellele või-vad lisanduda alanenud kont-sentratsioonivõime ja enese-

hinnang, süütunne ning suit-siidimõtted, muutused söögi-isus ning häiritud uni. Kuigi täiskasvanute ja lastedepressiooni sümptomid onüldjoontes küllaltki sarnased,leidub laste puhul siiski tea-tud eripärasid. Depressiiv-sete laste toimetulek on häiri-tud mitmes eluvaldkonnas.Eriliselt hakkab see silmakoolis, kuna depressioonigakaasneb õppeedukuse langusning halvenenud suhted ea-kaaslastega. Nii pole harvadjuhud, kui seisundit peetaksehoopis mõneks käitumis-

häireks või lihtsalt halvakskäitumiseks. Sageli pole tekkepõhjusüheselt määratav.On oluline teada, et…

• depressioon on ravitav• mure jagamine ja prob-leemidest rääkimine on esi-mene samm depressioonistvabanemise teel• depressiooni puhul on te-gemist teatud keemiliste ai-nete sisalduse muutusegakesknärvisüsteemis, täpse-malt serotoniini puudusega• depressioon ei ole ka tu-jukus.

Depressiooni on raske hinna-ta ka teismeliseeas, kunadepressiooni sümptomeid onlihtne segi ajada teismelisteealiste iseärasustega. Noorel inimesel tuleb toimetulla küpsemisega, iseseisvu-misega, oma tee leidmisegaelus, stressirohke koolieluga,vanemate esitatud nõudmis-tega jne, jne. Selleks vaja-likud kogemused aga puudu-vad. Märgid, mis näitavad, etnoorel inimesel on depres-sioon:• kõhnub või tüseneb märga-

tavalt• kaebab pea- või kõhuvalu• kaebab pidevat väsimust• on apaatne• magab rohkem või vähemtavalisest• eelistab üksindust• ei tunne huvi kooli ja õppi-mise vastu• ei suuda otsustusi vastu võt-ta• väljendab oma väärtuse-tust• ei suuda asju meelde jätta• ei suuda keskenduda• sageli nutuneALATI ON LOOTUST!

Sageli juhtub, et depres-sioon võtab inimeselt lootuse.Kui tunnete end olevat oma-dega ummikus, on raske endaitama asuda. Tähtis on pöör-duda spetsialisti poole või ho-ida end lihtsalt tegevuses.Tähtis on tegutsemine. Te-gutsemine on vastumürkjõuetusele. Pidage isegi kõige suuremasahastuses meeles: depres-sioonist on võimalik jagu saa-da ning tunda end jälle elusa-na!

Lühendatult psühholoog

Anneli Liivamägi artikli järgi

Laste ja noorukite depressioon on ravitav