Noore Teadlase Konkurss

Taimede salajane hingeeluTomatitaimede saagikuse ja elujõu suurendamine nendega suhtlemise kaudu

Uurimistöö

Koostaja: Kristiina Ader

Kuressaare Gümnaasium

VII klass

Juhendaja: Magister Sirje Kereme

Kuressaare 2006

Sisukord

SISSEJUHATUS..................................................................................................................................31. Teadus taimede hingeelu kohta.........................................................................................................5

1.1 Taimede hinge müsteerium........................................................................................................61.1.1 Taim ja taim........................................................................................................................61.1.2 Taim ja loom......................................................................................................................81.1.3 Taim ja inimene..................................................................................................................9

2. Läbiviidud uuring tomatikasvatamisel Kuressaare linn, juuni- august 2005.................................142.1. Küsitlus „KODU KAUNIKS” foorumis.................................................................................18

KOKKUVÕTE...................................................................................................................................22Kasutatud materjalid...........................................................................................................................23LISAD.................................................................................................................................................24

2

SISSEJUHATUS

Meie planeedil ei ole midagi armsamat kui lilled, ega midagi olulisemat kui taimed, on arvanud

Aphrodite. Muruvaip, mis katab Emakest Maad, on tõeline inimelu ilmaletooja. Roheliste taimedeta

poleks võimalik hingata ega süüa. Iga lehe pealispinna all on töös miljonid liikuvad huulekesed, mis

hävitavad süsihappegaasi ja hingavad välja hapnikku.

Inimmõistus ei suuda kahjuks haarata suuremat osa sellest, mida Loodus meile pakub. Sellepärast

ümbritsebki müstika meie meeltega tajumatuid nähtusi. Taimedelgi on olemas selliseid mõjusid ja

toimeid, mida inimene tihti ei taju ega usu.

Aastaid on teadlasi vaevanud küsimus: Kas taimedel on hing? Praeguseks on sellel nii pooldajaid

kui vasturääkijaid.

Uurimistöö jaoks materjali lugedes tabasin end ühelt mõttelt: teadus taimede hingeelust on

valdkond, mis vajab botaaniku ettevalmistusega ning Peirce;i kirglikkusega teadlasi- praegu on sel

ainealal pakkuda enam küsimusi kui vastuseid. Taimede hinge teema on maailmas suhteliselt vana.

Eestis sellega palju tegeletud pole. ....

Antud uurimistöö probleemiks on: Kas on võimalik taimedega rääkimise ning imetlemise abil

nende saagikust ning elujõudu suurendada?

Uurimisobjektiks valisin tomatitaimed „Erk“. Oma töös püstitasin järgmised hüpoteesid:

1) on olemas teadusharu, mis uurib taimede hingeelu.

2) taimed reageerivad psüühilistele mõjutustele

3) tomatitaimede imetlemisel ning nendega rääkimisel on võimalik nende saagikust (elujõudu)

parandada.

Uurimistöös seadsin endale järgmised ülesanded:

teadusharu nimetuse leidmine, mis uurib taimede hingeelu;

leida teadlased, kes on tegelenud taimede hingeelu uurimisega;

leida seoseid ning näiteid taimede ja teiste elusolendite vahelistes suhetes;

istutatud tomatitaimede imetlemine (mõttes kiitmine ning positiivsete tunnete peegeldamine

taimele, kiitmine läbi kolme kuu;

tomatitaimede mõõtmine;

tomatitaimede saagi kokkulugemine;

viia läbi küsitlus „KODU KAUNIKS” foorumis

3

http://www.kodukauniks.ee/foorum/read.php?37,80397 ning leida inimeste vastukajasid väitele-

taimedel on hing!?

Käesolev uurimistöö on minu esimene suurem katsetus teadusmaastikul, kus olen tegelenud

pikemaajalise uuringuga. Selle eesmärgiks on kontrollida, kuidas taimede mõjutamine muudab

nende elujõudu. Uurimistöö sisaldab uuringuid teadusmaailmas selle probleemiga tegelemisel ning

teadlaste väljaselgitamist, kes on selle probleemiga tegelenud. Oma uurimistöös toon näiteid

antud seoste kohta taimemaailmas (suhtepaarid taim-taim, taim-loom ja taim-inimene).

Töö aluseks on autori poolt läbiviidud uuring ning selle tulemuste analüüs.

Uurimistöö koosneb kahest erinevast peatükist, mis omakorda on jaotatud alaosadeks.

Esimeses peatükis on käsitletud fütosemiootikat - teadust, mis uurib taimede hingeelu. Lähemalt

on puudutatud ka taimede hinge müsteeriumi teemat. See omakorda jaguneb taim - taim, taim -

loom ning taim - inimene suhete võrdluseks. Antud peatükk lõppeb loeteluga teadlastest, kes on

tegelenud taimede hingeelu uurimisega.

Teises peatükis on esitatud oma uuring, praktiline töö ja läbiviidud küsitluse tulemused.

Lisades on esitatud juuni- juuli- august- september vaatlustulemused (autori kogutud andmed) ning

autori poolt tehtud katsealuste tomatitaimede fotod.

4

1. Teadus taimede hingeelu kohta

Otsides taimede hingeeluga tegelevaid teadusharusid, leidsin olulise seose semiootikaga.

Semiootika kui teadus märgiprotsessidest uurib kõiki suhtlemise ja informatsioonivahetuse tüüpe

inimeste seas, loomadel, taimedel, organismide sisemuses, ja masinais.

Biosemiootika on selle piiritluse põhjal semiootika loomulik osa. Bioloogia on, ühelt poolt,

vaieldamatult loodusteadus, ning loodusteadusliku metodoloogia alusel saab uurida kõiki

bioloogilisi nähtusi. Teisalt tuleb bioloogias igal sammul kokku puutuda aspektidega, millel on

ilmne humanitaarteaduslik loomus — nähtuste ajaloolisus, unikaalsus, intentsionaalsus, kirjelduste

narratiivsus.(Kull 2005)

Loodusteaduslikku metodoloogiat on viimase enama kui poolsajandi jooksul arendatud täiuseni, aga

humanitaarteaduslikku metodoloogiat rakendada soovides jääb bioloog kohe hätta.

On rida probleeme, mis püstitatud humanitaarteadustes, ent mille lahendus suundub bioloogiasse:

1) märkide ja tähenduse päritolu;

(2) intentsiooni ontoloogia, eesmärgipärasus — vana probleem, mida on juba korduvalt lahendatuks

peetud, mis aga ikka bioloogide ja bioloogia filosoofide meeli köidab;

(3) emotsioonide päritolu;

(4) teadvuse teke;

(5) keele päritolu;

(6) sekundaarsete elunähtuste elusus, n.-ö. elu elus, näiteks probleem keelest kui elus süsteemist.

Kahel korral (1993 ja 1995) on loetud biosemiootikat ka Tartu Ülikoolis, mis on esimesi

teadaolevaid katseid sel alal, üks esimesi biosemiootika alaseid konverentse maailmas peeti samuti

Tartus ("Bioloogia ja lingvistika", 1.-2. veebruar 1978). (Kull 2006)

Kuid siiski on biosemiootika klassikud märkimisväärselt vähe taimedest rääkinud. Selles

valdkonnas on uuringuid tehtud fütosemiootikas. Teadus taimede hingeelu (fütosemiootika) kohta

on perspektiivikas valdkond, mis vajab botaaniku ettevalmistusega ning suure kirglikkusega

teadlasi, kes oskaksid tungida taime sisemaailma (hingemaailma).(Fütosemiootika 2005)

Ka oma uurimistöö koostamise ajal tutvutud kirjandusest sain teada, et praegugi on sel ainealal

pakkuda enam küsimusi kui vastuseid.

On arvatud, et taimed on koguni meie atmosfääri kõnetorud. (Fein lk 83-84)

5

Taimed võtavad osa kõigist kolmest elavatele süsteemidele omasest protsessist:

metabolism e. ainevahetus;

vormi muutus ajas ja ruumis;

informatsioonivahetus.

Kaks esimest olid ka enne fütosemiootikat väljaspool kahtlust. Kolmanda – informatsioonivahetuse

taasavastasid “taimepsüholoogid” 19. sajandil (nii antiigist kui keskajast on pärit mütoloogilisi

kujutlusi taimest kui mälu ja teadmistega olevusest). (Fütosemiootika 2005)

1.1 Taimede hinge müsteerium.

Ehkki ei inimesi ega loomi ei saa taimedeta ette kujutada, pole tuhandeid aastaid taimi kasutanud

inimesed kuni viimase ajani vaevunud neid käsitlema teisiti kui objektidena. (Fütosemiootika 2005)

Selline hierarhia – inimene, loom, taim – kehtis läbi keskaja kuni 19. sajandini. Sealt alates sai

arutelu taime hinge üle uue kvaliteedi.

Sageli on raske seda kõike uskuda, mis teadlased on viimaste sajandite jooksul avastanud ning mille

kohta aina uusi tõendeid leitakse.

On mõistetud, et ka taimedel on hing. Kui langetatakse puu, nutab see valust, kuid seda nuttu on

suutelised „kuulma“ vaid taimed. Langev puu paiskab õhku teatavat keemilist signaalainet, mis

„hoiatab“ teisi puid. Kui puu teatab, et on langenud kahjurite ohvriks, asuvad naabruses paiknevad

puud vajalikke tõrjevahendeid produtseerima. (Fein lk 83-84)

On ilmunud laialipillatud uurimusi taimede käitumise kohta. Fütosemiootika tekkimiseni on

puudunud distsipliin, mis ühendaks uurimusi taime kui subjekti kohta. (Fütosemiootika 2005)

Fütosemiootika toob välja suhtepaarid taim-taim, taim-loom ja taim-inimene. Oma uurimistöös

püüan tuua näiteid antud seoste kohta taimemaailmas.

1.1.1 Taim ja taim

Tuhandeid aastaid on uuritud, mida taimedes leiduvad ained võivad teha inimkehaga, minimaalselt

on teada selle kohta, mida need ained tähendavad taime enese jaoks. Oluliste suhete võimalikud

kanalid: keemilised, elektrilised, mehhaanilised. Vastastikune mõju on tõenäolisem otsekontakti

kaudu kui distantsilt.

6

On leidnud tõendeid teooria kohta, mille järgi taimed tunnevad ja ka reageerivad lehti söövatele

näljastele tõukudele. Reageeringuks oli erilise, lavendlit meenutava lõhna eritamine. See on

häiresignaaliks teistele taimedele, andes märku ohuallikast. Ühtlasi aga osutub lõhnaeritus

millekski selliseks, mida militaarkeeles võiks nimetada ?õhutoetuse kutsumiseks?. Katse ajal

kutsus lõhn kohale tõukude looduslikud vaenlased herilased, kes taime katkuvad elukad kas

nahka panid või poetasid neisse munad, mis hiljem tõugu tapsid. (Taimed tunnevad 2006)

Mõned taimepaarid tõrjuvad vastastikku teineteise kahjureid, või piisab ühe kultuuri kahjurite

tõrjeks teise kultuuri samal põllul kasvatamisest (soovitatavad paarid: porgand ja sibul, maasikas

ja küüslauk, kartul ja mädarõigas, saialill on hea naaber paljudele juurviljadele). Roos ja lavendel

kõrvuti moodustavad ühisrinde jahukaste vastu. (Fütosemiootika 2005)

On täheldatud kuidas taimed täiskuu ajal täielikus tuulevaikuses end liigutasid ja üksteise poole

kallutasid, otsekui soovinuksid need omavahel suhelda. (Fein lk 83-84)

Taimed mõjutavad üksteist füsioloogiliselt aktiivsete lenduvate ainete ja juureeritistega. Nad võivad

üksteisekasvu soodustada või pärssida.

Vaarikale ja pamplile “ei meeldi” küüslauk.

Orashein kaob sealt, kus on daaliad. Koirohu koliinid pidurdavad paljude taimede kasvu,

põisherne lähedus mõjub soodsalt maisile.

Üks neist aktiivseist aineist on etüleen, mida levitavad küpsed viljad.

Valmis õunad ja pirnid, mis on pandud tooreste viljade kõrvale, kiirendavad viimaste küpsemist.

(Fütosemiootika 2005)

Pajud, mida on rünnanud Malacosama californium pluviale röövikud, mitte üksnes ei mobiliseeri

oma keemilisi kaitseaineid, mis muudavad lehed vähem mahlakaks, vaid saadavad välja ka

hoiatussignaalidena toimivaid gaase, mille mõjul eemal kasvavad puud jõuavad end röövikute

suhtes ette valmistada.

Sedasorti hoiatussignaale võivad omavahel vahetada ka erinevate taimeliikide esindajad, mis

näitab, et kasutatavad signaalkemikaalid on samad või äratundmiseks piisavalt sarnased. Enamus

puid sisaldab tanniini, mis takistab putukate seedeorganitel lehtedest toitainete omastamist.

(Fütosemiootika 2005).

7

1.1.2 Taim ja loom

„Taimed sisaldavad mitmeid keemilisi infokandjaid, mis on struktuurilt või funktsioonidelt sarnased

inimestes ja loomades leiduvatele, sest ürgvanemad on samad. Seetõttu on taimsetel ainetel ohtralt

toimeid loomade ja inimeste käitumisele ja tervisele. Need toimed baseeruvad asjaolul, et taimsed

toimeained imiteerivad keha enese keemilisi sõnumitoojaid“. Genaadi Noa

Taimede lõhnasignaalid koledast raipehaisust meeldivate aroomideni vastavalt sellele, millist

tolmeldajat taim vajab. Tolmeldajate peibutamiseks kasutavad taimed ka mimikrit, optilist

ninapidivedamist.

On orhideesid ja muidki lilli, mille õied sarnanevad teatud putukaliikide emasisenditega.

Paarituda üritav isane putukas tolmeldab õied. Putuktoidulised taimed meelitavad oma saagi

kohale lõhnava fermendiga; Eesti soodeski kasvavatel huulheintel on sama ferment tegev ka

kinnipüütud putukate seedimisel. (Fütosemiootika 2005).

Moonist saadav oopium sisaldab alkaloid morfiini. Närvirakkudega kokku puutudes põhjustab see

rakkudes samu reaktsioone, mida keha enese poolt valu vastu produtseeritavad endorfiinid.

(Fütoseiootika 2005).

Enesestmõistetavalt on taimed tähenduslikkudeks objektideks paljude loomade omailmades.

Haige loom leiab eksimatult taime, kes teda aitab. Vahel võib see kõrvaltvaatajale üsna kummaline

tunduda.

Meie kass Täpi ravis näiteks ženšenni abil oma käpa terveks. Kord küla pealt tulles oli kassi

esikäpp tõsiselt kannatada saanud. Nädalajagu päevi ei pannud ta käppa kordagi maha. Pole ilus

teise häda üle naerda, aga naljakas oli vaadata küll, kuidas kiisu asjal käies ühe käpaga liiva peale

kraapida püüdis. Lõpuks muutusin murelikuks, sest nädalaga oli haige käpp tunduvalt peenemaks

jäänud ja käpapadjandidki elutult hallikaks muutunud.

8

Ühel ilusal pühapäevahommikul nägin, et Täpi oli aeda longanud ja mingil moel roninud ženšenni

majakese katusele. Ženšenn ei talu otsest päikesevalgust ja on seepärast kaetud presenditükiga.

Täpi ei tulnud päeva jooksul sealt kordagi maha. Lõuna paiku kassi vaatamas käies märkasin, et ta

suudab liigutada haige käpa küüsi. Enne keskööd, kui õues juba jahedaks läks, tõin Täpi aiast ära.

Juba siis toetas ta piima limpsides haiget käppa kergelt maha. Ja mis ime- järgmisel hommikul oli

meie kiisu jälle neljajalgne!

Arvan, et kass ravis end terveks ženšenni biovälja abil. (Värva 2003 lk 9- 10)

1.1.3 Taim ja inimene

Alam- Saksimaal rääkis keegi daam roosipuhmale, et õige pea tähistab ta oma 50. sünnipäeva. Ja

kuigi käes oli juba oktoober, puhkes roosipõõsal täpselt daami tähtpäevaks 17 suurt punast õit.

Harzis avaldas üks abielupaar oma ploomipuule aias pahameelt, sest see ei kandnud enam vilja.

Abielupaar ähvardas koguni, et kui asi ei parane tuleb puu maha raiuda. Puu „kuulis“ seda ja

järgmisel sügisel olid oksad ploomidest lookas. (Fein lk 83-84)

Vestfaalis võttis üks mees enda juurde oma surivoodil lamava ema 40. aastase sammaskaktuse.

Mees palus kaktusel, anda märku, kas elu pärast surma on olemas või mitte. Täpselt 2 kuud

pärast ema surma puhkes kaktusel imeilus punane õis, mis juba järgmisel päeval varises. Mees

nägi selles oma ema märguannet.(Fein lk 83-84)

Sõnajala kohta omakorda käib jutt, et mõne inimese käes see ei kasva, teise käe all lööb aga

vohama. “Sõnajala võimel inimestevahelisi pingeid tajuda on küll tõetera sees,” leiab Genaadi

Noa

. “Olen näinud lopsakaid sõnajalgu kohtades, kus need terve mõistuse järgi kasvada ei saaks –

täiesti pimedas, kastmata unustatud. Teises kohas on sõnajalal ideaalsed kasvutingimused –

akna juures, õige hooldus –, aga ta kiratseb ja sureb välja.”

(Marve Vaga, 56-aastane bioloog)

9

Joonis 1. Naine sõnajalaga. (http://sekretar.ee/35962art/)

Taimed on suutelised inimkõnetki mõistma, inimeste murele kaasa tundma. Kui Hamburgis suri

keegi kirglik harrastusaednik, värvusid kõik tema taimed leina märgina mustaks. (Fein lk 83-84)

Kui taimi sõbralikult kõnetada, paraneb nende kasv. Kord palus üks naine oma palmi, et see enam

edasi ei kasvaks, kuna 2,5m puu ei mahtunud enam tuppa ära palm kuuletus ja hakkas sellest

ajast peale laiusesse kasvama. (Fein lk 83-84)

Asutustes, kus on käimas kaadrivahetus või kus toimuvad vihased tülid, ei meeldi sõnajalgadel

kasvada. Kodudes, kus kasvavad uhked auväärses eas sõnajalad, kuivavad need niipea, kui majja

siginevad abielupaari lahkuminekueelsed tülid. Vahel lööb seni kiratsenud sõnajalg uuesti vohama,

kui kabinetis vahetub töötaja. Sõnajalg on isegi nii peen psühholoog, et ei lase end üldse häirida

inimestevahelisest sõbralikust nöökamisest ega niisama näägutamisest, vaid ainult tõsistest vihastest

kaklustest. (Laanepere 2006).

Mõõdeti ühe potilille biovoole, sellal kui keegi mees tuli ja hävitas tema kõrval oleva liigikaaslase.

Lill reageeris tormiliselt mitte ainult sel tapatöö hetkel, vaid ka siis, kui sama mees hiljem ruumi

sisenes.

1.1.4. Teadlased, kes on uurinud taimede hingeelu

Lugedes ning tõlkides palju erinevaid artikleid ning interneti lehekülgi, leidsin väga palju inimesi

kes selle huvitava ning müstilise probleemiga on tegelenud. Enne oma katsetuse juurde asumist

tutvusin paljude teadusmeeste katsetustega. Saadud info töötlemisel koostasin nimekirja

teadusmeestest, kes on uurinud taimede hingeelu ning sellega seotud probleeme. Minu esitatud

10

loetelu ei ole kindlasti lõpplik, aga nende inimesete väidete ning uurimuste põhjal on koostatud

minu 2005 aasta suvine uuring.

Platon-

Kreeka filosoof(427-347 e Kr), kes pidas maailma hingestatud elusolendiks. (Pärtel 2005).

Oma raamatus „Timaios“ pidas ta puid alamateks olesteks, mis loodi inimeste hüveks.

(Fütosemiootika 2005).

Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. (Pärtel 2005)

Aristoteles-

Vanakreeka filosoof (384- 322 eKr), arvas, et hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk

esimene tegelikkus (aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili.

(Aristotles 2005).

Aristoteles omistas taimedele vähemalt hinge, mis oli muidugi loomade hingedest madalamal

tasemel. (Fütosemiootika 2005).

Dr. Gustav Theodore Fechner-

Saksa professor (1801- 1887) peeti hulluks, kui ta 1848. aastal julges inimestel soovitada oma

taimedega rääkida, selleks, et taimed paremini kasvaksid. Tema raamatus „Nanna“ („Taimede

hingeelu“) selgitas ta, et taimed on inimestega väga sarnased just selle poolest, et ka taimedel on

kesknärvisüsteem ning ka taimed omavad emotsioone.

Sellepärast ta soovitabki inimestel oma taimedega lähemaid suhteid luua just rääkimise teel.

(Talking to plants 2005)

Dr. Charles Darwin-

Inglise loodusteadlane Dr. Charles Darwin (1809- 1882) (kuulus oma teose põhjal „Origin of

Species“- Liikide päritolu, mis langes osaliselt kokku Fechneri teooriaga) avaldas „The Power of

Movement in Plants“ („Taimede liigutuse jõud“), kus ta soodsalt võrdles (inimeste) primaatide

iseloomujooni (tunnuseid) taimede omadega. (Talking to plants 2005)

Charles Sanders Peirce-

Ameerika filosoof Charles Sanders Peirce (1839-1914) pani aluse pragmatismile (kr pragma 'tegu,

11

tegutsemine'). Ta ei vastandanud mitte teadmist ja teadmatust, vaid usku (ingl belief) ja kahtlust.

Teadmiseks nimetavad inimesed kindlat uskumust. (Peirce 2005)

Jakob Johann von Uexküll

Eesti bioloog (1864- 1944), Uexkülli järgi puudub taimedel Umwelt (maailm), kuna neil pole

funktsionaalsüsteemi, mis ühendab retseptoreid ja efektoreid. Selle asemel on neil sensorid,

regulaatorid ja tagasiside tsükkel nende vahel. Taime suhe oma habitaadiga on erinev looma suhtest

tolle ”Umweldiga”(maailmaga). (Uexküll 2006)

G. Th. Fechner-

Saksa filosoof(1866-1903), kes on kirjutanud raamatu taimede hingeelust, omistades neile koguni

kujutlusvõime. (Fütosemiootika 2005)

R. H. Franz-

Käsitles oma raamatutes, “Plant psychology” ja “Plant as an inventor” taimede loodud tehnilisi

lahendusi ja taimede tundlikkust. (Fütosemiootika 2005)

A. Huxley-

Inglise kirjanik? A. Huxley kirjeldab raamatus “Plant and planet” (1974) taimede reaktsioone

erinevatele võnkesagedustele, helikõrgustele, muusikastiilidele jne. (Fütosemiootika 2005)

Prof. Dr. Günter Krampen-

Saksa teadlane Krampen on täheldanud, et taimega toimuv jääb paljus inimmeeltega märkamata,

samas on ta arvanud, et see on vajalik selleks, et vabaneda kasuahnuse kaest. (Fütosemiootika 2005)

Dr. Joe Sanchez –

Dr. Joe Sanchez Long Beachilt (USA) on tõlkinud ühe mangoolia lähetatud signaale. Ta puuris

puutüvve augud, kuhu paigutas 2 metalldetektorit. Nendega ühendatud arvuti registreeris signaale

umbes sellise tähendusega, et rahu olgu sooviks ja armastagu rahu. Kui dr. Sanchez ühe elektroodi

suhu võttis, ütles taim: „Inimene maitseb hästi“. (Fein lk 83-84)

12

Frank Kühnemann-

Bonni ülikooli füüsikadoktor, kes konstrueeris spetsiaalse lasermikrofoni. Taimed häälitsevad

tavaliselt ohuolukordades. Hääl tekib etüleengaasi eraldumisel. Näiteks avastas Kühnemann, et

liigniiskuses kasvav kurk hakkab nutma juba tükk aega enne seda, kui tema pinnale tekivad

seenhaigusest tulenevad plekid.

Doktor Kühnemann kinnitab, et juur- ja puuviljad ning lilled on palju targemad, kui me seni arvata

oskasime. Ta väidab, et etüleengaasi eritamisega annavad taimed teistele taimedele märku neid

sööma tulnud kahjuritest. (Hiietamm 2005)

Luther Burbauk-

Botaanik ja kuulsa Burbanki kartulisordi aretaja, uskus, et kuigi taimed ei pruugi mõista sõnade

otsest tähendust, mõistavad nad telepaatiliselt kõne tähendust.

Aastaid hiljem, kirjutas aednik Luther Burbauk raamatu „Training of the Human Plant“ (Talking to

plants 2005)

George Milslein-

1970. aastal New Yorgi hambaars; andis välja plaadi, mille nimeks oli

„Music to Grow Plant By“ (Muusika, mille abil taimi kasvatada“). Ta uskus, et kui lasta taimedel

kuulata meeldivaid meloodiaid, aitab see neil mitu korda kiiremini kasvada. Läbiviidud uuringud

näitasid, et taimed, millele lasti klassikalist muusikat kasvasid muusika suunas, kuid samas taimed

millele lasti rokkmuusikat kasvasid taganemissuunas, hiljem kuivetusid ja siis surid. (Talking to

plants 2005)

13

2. Läbiviidud uuring tomatikasvatamisel Kuressaare linn, juuni- august 2005

Tutvunud 2005 aasta kevadel erinevate katsetuste ning väidetega taimede hingeelu kohta ning

koostanud kokkuvõtva nimekirja selle probleemiga tegelejatest otsustasin suvel viia läbi katsetuse

ning saada läbi selle katsetuse vastus end huvitanud küsimusele: Kas taimedel on hing ning kas seda

saab kuidagi mõjutada?

Katsealusteks valisin tomatitaimed, sordist „Erk“. Töö kestis 4. juunist kuni 6. septembrini 2005.

aastal. Töö seisnes tomatitaimede mõõtmises, tomatite kokkulugemises (esimesed tomatid,

esimesed punased tomatid jne) ja taimedega vestlemises.

Töö käigus proovisin taimi oma emotsioonidega mõjutada. Enne kui tomati korjasin, küsisin ma

tomati käest luba. Ja maitseski paremini. Igal õhtul vestlesin nendega keskmisel häälel, sest vali

hääl häirib taimi. Mõnikord vestlesin nendega ka päeva jooksul, kui juhtusin kasvuhoonde tulema.

Tulemuste võrdlemiseks valisin ma kümnest tomatist neli, kellele ma teistest eristamiseks lipsud

kaela sidusin (lipsud olid tavalisest riidest), arvata võib, et taimed olid nende üle uhked. Taimed

valisin ma juhuslikult. Nendeks olid tomatid number 2, 3, 6 ja 9.

Joonis 2. Tomatitaimed minu kasvuhoones./autor/

14

Joonis 3. Tomatite asetus kasvuhoones ( tomatid nr. 2, 3, 6, 9 millele lipsud kaela sidusin)./autor/

Tööd alustasin 4. juunil. Selleks ajaks oli tomatitaimele number 4 kasvanud juba esimene tomat.

Järgmisena ilmusid tomatid taimedele number 2, 3 ja 8 (6. juuni). Kogusin andmeid iga ilmunud

rohelise tomati osas (vt. lisa 1), vaatlustulemused kandsin tabelisse ning sealt oli taime edukus või

ebaedu hästi jälgitav (vt. lisa 1). Vaatluse käigus tegin taimedest palju fotosid (vt. lisa 2).

Tomatitaimedega vestlesin iga päev. Peamiselt kiitsin neid, kas tomatite maitse pärast või selle eest,

et nad kasvasid hästi. Rääkimisel vältisin ma juttu oma tööst. Olin juba varem lugenud, et kui mõni

taim mõistab, et osaleb mingis katses, väldib ta koostööd, talitades vastupidiselt.

Töö käigus märkasin, et 9. taim oli muutunud kiduraks. Ta lehed muutusid kollaseks ja ta langetas

need koos tomatitega. Alguses ei saanud ma temast aru. Hiljem mõistsin, et ta on minu peale

solvunud, kuna ma andsin talle negatiivse hinnangu (mõttes), kuna ta kidus juba ennegi. Muidu

oleksin ma võinud ähvardada teda mahalõikamisega nagu tavaliselt tehakse. Selle asemel ma

palusin talt vabandust. See mõjus kiiresti juba mõne päeva järel märkasin õisi ning veel hiljem juba

tomateid. Edaspidi ta enam ei „jonninud“. Sügiseks oli just see tomat kasvanud väga pikaks ning

15

vahetee

paprika

paprika 2. tomat 4. tomat 6. tomat 8. tomat 10. tomat

paprika 1. tomat 3. tomat 5. tomat 7. tomat 9. tomat

viinamari viinamari

andnud kõige suuremaid tomateid. Selle taime peal kasvanud tomatid olid kõik väga suured ning

sageli ka lõhkenud. Jäi mulje nagu oleks taim väga püüdnud end mulle tõestada...ja ta sai sellega

igati hakkama. (vt. joonis 4)

Joonis 4. Tomatitaime number 9 üks suurimatest tomatitest.

Taime number Õite arv istutamisel

Õisi kokku ja viimane kuupäev

Tomateid kokku

Lõplik pikkus Märkused

1 14 42 (16.07) 42 171cm2 15 55 (28.07) 50 183cm3 30 58 (23.08) 53 162cm4 17 58 (28.07) 49 188,5cm5 19 54 (18.08) 29 191cm

6 16 40 (20.07) 39 207,9cm

Taim,kes kasvas kõige kõrgemaks.

8 36 (20.07) 40 181cm8 14 36 (05.08) 39 160,5cm9 15 38 Kõige

suuremad tomatid olid

16

Taime number Õite arv istutamisel

Õisi kokku ja viimane kuupäev

Tomateid kokku

Lõplik pikkus Märkused

38 (20.07) 182cm

just sellel taimel.

10 14 30 (20.07) 38 199,9cmTabel 1. Kokkuvõte oma uuringu tulemustest./autor/

Esimeses tulbas on tomatitaime number, kollasega märkisin taimed millele ma lipsud kaela sidusin

ja millega tegelesin.

Teises tulbas on õite arv istutamisel, kuna kõigil taimedel olid istutamise ajal õied.

Kolmandas tulbas on iga taime õite koguarv. Selle juures on ka kuupäev millal taimel olid veel

viimased õied peal.

Neljandas tulbas on iga tomatitaime tomatite koguarv.

Viiendas tulbas on iga tomatitaime lõplik pikkus ( viimane mõõtmine11.07).

Kuuendas tulbas on märkused mõne taime eripärast.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et taimedega rääkimine mõjub tõesti. Tomatitaimed mille ma välja

valisin oli teistest paljugi paremad. Teine tomatitaim oli tomatite arvu suhtes teisel kohal (50).

Samas oli ta esimene koos teiste minu poolt valitud taimedega, kellel tomatid kõige varem valmima

hakkasid. Kolmas tomatitaim oli tomatite arvuga esimene (53). Kuues tomatitaim oli küll tomatite

arvuga eelviimane, kuid kasvas tohutult kiiresti: juba kuu ajaga kõrgus ta kasvuhoone lakke

(207,9 cm). Üheksas tomatitaim oli aga hea selle poolest, et tal olid kõige suuremad tomatid. Need

kasvasid tihti ka lõhki. Kui teised tomatid hakkasid sügisel närtsima, siis valitud tomatid olid veel

pikka aega rohelised, nagu sooviksid ka järgmisel aastal vilja kanda.

Antud katsetulemuste põhjal võib väita, taimed mõistavad meid. Oma taimede kasvu parandamiseks

või viljasaagi suurendamiseks võiks nendega rääkida.

Loodus on heatahtlik ja vägagi kannatlik meid, inimlapsi õpetama. Loodusega suhtlemine on õpitav.

17

2.1. Küsitlus „KODU KAUNIKS” foorumis.

Olles saanud oma suvise katse tulemused kätte ning tutvunud paljude teadlaste arvamuste ning

teaduslike tõlgendustega taimede hingeelu kohta, otsustasin oma juhendajaga uurida ka ise, mida

arvavad inimesed sellest.

Kasutasime sellise küsitluse tegemiseks interneti abi ning pöördusime oma küsimustega just nende

inimeste poole, kes väga palju oma elus tegelevad taimedega või siis armastavad nende eest

hoolitseda. Küsitluse sisestasime Kodu Kauniks foorumisse

http://www.kodukauniks.ee/foorum/read.php?37,80397 .

5 jaanuaril 2006 kell 23.39 postitasime kirja tekstiga:

Kas taimedel on hing?

„Teilt palub abi üks noor tütarlaps, kes kirjutab uurimistööd taimede hingeelust. Nimelt kasvatas ta

suvel tomateid oma kodu-kasvuhoones; ühtede taimedega tegeles ta iga päev...rääkis nendega,

imetles ning kaunistas neid. Sooviks oli saada tõestust sellele faktile, et taimedel on ka oma

hingeelu. Teiste taimede eest hoolitses ta tavalisel moel.

Suve lõpuks saadud tulemused; tomatisaagikuse kohta ning oletuse kohta, et taimed annavad

rohkem saaki, kui nendega pidevalt tegeleda ning imetleda, said kinnitust- saak osutus teisest

taimedest kõrgemaks.(tegemist oli ühe sordi tomatitega)

Oleks tore, kui keegi avaldaks ka arvamust antud teema osas või oskab anda vihjet mõnele heale

raamatule, ajakirjale, kus sellest juttu võiks olla.

Ette tänades!”

Põnevusega jäin ootama, kuidas inimesed reageerivad minu küsimusele. Vastuseid tuli päris palju

ning siinkohal tooksin välja mõningad nendest. Kõik vastajad kasutasid vastamiseks oma kasutaja

nime, sellepärast esitan minagi oma töös need vastused nende nimedega ning originaal tekstidega,

mida ei ole muudetud.

Postitanud: deviate Kuupäev: 06/01/06 13:57

18

Mis asi on hing?

Postitanud: Ankake Kuupäev: 06/01/06 14:24

„Ei mina saaks siis neid tomateid suu sissegi võtta... Piisab sellestki, et ma ei saaks siga pidada,

sest siis ta käiks mul iga pühaba vannis ja sureks vanadusse... Ja kui ma hakkan mõtlema, et tomatil

hing om - äkiste tuleks tomat enne lahtilõikamist uimaseks lüüa?”

Postitanud: õieke Kuupäev: 06/01/06 15:52

„Taimedele meeldib sinu väljahingatav õhk, mis paneb nad paremini kasvama. Mis puutub hinge,

siis igal asjal on oma hing. Olen selles veendunud.”

Postitanud: riinel Kuupäev: 06/01/06 15:52

„Tere, tomatite ja kurkidega mul küll probleeme pole. Nendest sööme ju ainult viljasid ja taimel

endal laseme sügisel loomulikku surma surra. Kuid tillivarsi maha võttes vahest küll natuke hale

hakkab...

Aga taimede hingeelu kohta: sisesta googlesse "Backster effect".

Backster oli see mees, kes valedetektori leiutas. Ja ühel päeval kinnitas ta detektori elektroodid oma

mingisuguse suure toataime külge...Päris põnev, aga paljude arvates mitte siiski päris

tõsiteaduslik.”

Postitanud: Pilveke Kuupäev: 06/01/06 18:18

„Kindlasti tuleb taimedega rääkida, sest väidetavalt nad ei teadvat mida sa nendega teed! Näiteks

kui kastma hakkad siis räägid temaga, et mida temaga nüüd teed. Mina räägin koguaeg. Saan kõigi

taimedega hakkama ja kõik kasvavad ja tänavad alati kaunite õitega! Olen ka kuulnud ,et enne

tarvitamist tulevat rääkida kurgiga pidi paremini maitsema. Kui nii võtta siis sureks vist nälga

tõest!? Kindel on see ,et kõigel mis elab on hing, iseloom ning vajadused! Kõigile meeldib tunda ,et

neid armastatakse, poputatakse ja imetletakse! Mina olen alati rääkinud taimedega ja seni kõik

hästi. Ennast rahustab ka kui mõne mure saad näiteks roosile ära rääkida. Imelik mõelda ...

Huvitav kas taimed klatšivad ka!? Igatahes suured tänud Toredale neiule kes nii huvitava projektiga

hakkama sai! Meeldivaid talve elamusi!”

19

Postitanud: akinna Kuupäev: 06/01/06 21:09

„Juba minu vanaema rääkis, et lilledega peab rääkima aga ise teen seda harva, sest aega pole.

Hakkan nüüd seda tihedamini tegema.”

Postitanud: annekas Kuupäev: 07/01/06 20:01

„Hea jupike juttu inimese hingest ühe tigediku suu läbi-hinge taga ei ole midagi, hinge sees ei ole

midagi, hinge pole üldse olemaski! Aga mis ta, kurat, aeg ajalt nii täis läheb? Lilledel on kindlasti

hing. Vahel mõni solvub nii, et kohe näha, jätab kasvamisegi katki. No kus tal siis hinge ei ole!

Minu arust eriliselt hea solvuja on sõnajalg või nefroleep, kumba varianti eelistate. Proovi ainult

tast mööda vaadata ja kohe on mõni vimka valmis, leht kollane ja tähelepanu köidetud. Kas teil ei

ole selliseid juhtumisi olnud, et lill pirtsutab ja otsib lähedust?”

Postitanud: Pilveke Kuupäev: 08/01/06 00:39

„Kui hakkan mõtlema siis minu sõnajalg tujutseb tõesti? et ei kasva a nuh ta suht omaette toas.

Pean tihedamini külastama teda!

Postitanud: Merle Kuupäev: 08/01/06 11:17

„Ilmselt neil hing on. Minul juhtus nii, et elades ema juures, oli mul spathiphyllum ja lõhisleheline

tsissus. Poputasin neid, pesin dušši all jne. Kasvasid nagu mürises.

Kui ära kolisin, hoolitses edasi nende eest minu ema, täitsa tavaliselt, nii nagu minagi, kuid taimed

surid ära. Ilmselt igatsusest, nagu me aru saime.

Vot selline lugu siis.”

Postitanud: Ankake Kuupäev: 09/01/06 10:27

„Kui nii, siis saan aru et mu sõnajalg on puha vihane, sest tütrekene mängis tema lehtedega veidike

juuksurit. Paaril lehel olid rootsud puhtaks tiritud ja põrand rohelist täis. Siis pidin tegelema

selgitus-, koristus-, parandus- ja lohutustöödega.”

Postitanud: Pilveke

20

Kuupäev: 09/01/06 15:16

„Arvan, et inimesed pole seda lohutuseks väljamõelnud! Muidugi võib kahelda! uskumine on iga

ühe oma vaba valik! Tean ka taimi, kellele ei meeldi, kui nendega liialt tegeletakse.

Näiteks kaktused, liigse tegelemise korral ei pidavat nad õitsema.”

Postitanud: riinel Kuupäev: 11/01/06 14:52

„Sa mõtled seda surematut hinge. See on muidugi igaühe enda uskuda.

Aga kas keegi väidab seda, et taimel pole hinge-eluvaimu sees?

Nad on ju elusolendid, kellele meeldib kui tema eest hoolitsetakse, kellel ON tunded, kuigi võrratult

primitiivsemal tasemel kui lihtsamatelgi loomadel.

See on juba küll lausa umbluu, aga ma arvan ka, et igasugused tehnikavidinad ja tööriistad peavad

paremini vastu inimese käes, kes neid armastusega hooldab.” (Kodu kauniks 2006)

Foorumi kaudu saadud vastused osutusid huvitavateks. Küllalt palju inimesi on siiski sellele

probleemile mõelnud ning oskasid tekkinud mõtteid edasi anda.

Üks põhjus, miks taimi kaldutakse pidama passiivseteks, on nende näiline liikumatus. Kiirluubis

võtete puhul jäävad filmilindile lehtede õõtsuv hingamisrütmis liikumine, peaaegu rõve alistuvus

avaneva õie liigutustes, ronitaime ärevus, kuni ta köitraole tuge otsib. Niisiis ei puudu taimedel

liikumisvõime, nad ei saa vaid asukohta vahetada, ohu korral minema joosta; selle asemel peavad

nad võimaluste piires uue olukorraga kohanema. Seda nad tegelikult teevadki, järgides aasta- ja

hooaja- ning päevarütmi.

Krampen toonitab taimekeskse perspektiivi vajalikkust fütosemiootiliste probleemide uurimisel,

kuna taimega toimuv jääb paljus inimmeeltega märkamata, aga võib-olla on seda vaja ka selleks, et

vabaneda kasuahnuse käest. (Fütosemiootika 2005)

21

KOKKUVÕTE

Selline hierarhia – inimene, loom, taim – kehtis läbi keskaja kuni 19. sajandini. Sealt alates sai

arutelu taime hinge üle uue kvaliteedi.

Kas siis on võimalik taimedega rääkimise ning imetlemise abil nende saagikust ning elujõudu

suurendada?

Nagu uurimistöö käigus selgus, ikkagi on.

1. Leidsin fütosemiootika nimelise teadusharu, mis uurib taimede hingeelu. Taimede hingeelu

uurimisega on tegelenud ka palju inimesi (nii teadlased kui muude ametite esindajad). Isegi

eestlased on sellega tegelenud. Kuid seda teemat on ikkagi vähe käsitletud.

2. Nagu selgus kirjandusest ja oma uuringus reageerivad taimed imetlemisele ja sõbralikule jutule

positiivselt, suurendades oma saagikust ja elujõudu. Nendele negatiivset hinnangut andes, või

hoides neid keskkonnas mis on kärarikas ja sisaldab palju tülisi, võivad taimed solvuda ja seetõttu

võivadki taimed isegi ideaaltingimustes kiduraks muutuda ja isegi surra. Ootamatu keskonna

paranemise korral (tülid lakkavad), võib taim tänulikkuse märgiks hakata hästi kasvama.

3. Nagu inimesed, teevad ka taimed koostööd, tõrjudes teineteiselt kahjureid ja hoiatades teisi taimi

lähenevate kahjurite eest. Loomade ja taimede suhe on juba sünnist saati tugev. Ilmeksimatult leiab

loom taime, mis teda aitab. Inimene, aga võidab taime usalduse tema eest hoolitsedes ja temaga

suheldes. Kui inimene suhtub taime kui objekti, mis on lihtsalt ruumi kaunistamiseks ei ole ka taim

õnnelik.

4. Töö käigus korraldatud küsitluses „KODU KAUNIKS“ foorumis sain teada ka erinevate inimeste

arvamusi taimede hingeelust. Selgus, et inimesed ikka usuvad, et taimel on hing. Kindel on see ,et

kõigel mis elab on hing, iseloom ning vajadused! Kõigile meeldib tunda ,et neid armastatakse,

poputatakse ja imetletakse!, on nad öelnud.

Püüdsin selle uurimistööga tõestada, et taimedel on hing ja neid saab emotsioonidega mõjutada.

22

Kasutatud materjalid

1. Fein, E. 1000 uskumatut lugu. Ersen, 2004, 200 lk..

2. Värva, M. Tee ravimtaimede juurde. Maalehe Raamat, 2000, 175 lk.

Internetiallikad

3. Aristoteles. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 12. dets. 2005.

4. www.kodu.ee/~eva/Fytosemiootika.doc 12.dets.2005.

5. Hiietamm, T. Kurgid tunnevad valu, kui neid süüakse.

http://www.sloleht.ee/index.aspx?d=08.05.02&r=5&id=122284 12.nov. 2005.

6. Kas taimedel on hing? http://www.kodukauniks.ee/foorum/read.php?37,80397 12.nov.2005.

7. Kull, K. Biosemiootika: Märkmeid sissejuhatuseks. shttp://www.zbi.ee/~kalevi/biosem.htm

23. dets.2005.

8. Kull, K. Biosemiootika. http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/biosemiootika.htm 23.dets. 2006.

9. Laanepere, E. Erinevate toataimede mõju inimesele. http://sekretar.ee/35962art/ 15. jaan 2006.

10. Charles Sanders Peirce. http://www.hot.ee/indrme/peirce.htm 23.dets 2005.

11. Pärtel, T. Platon.http://www.zone.ee/a_t_maa/Platon.html 17.okt.2005.

12. Taimed tunnevad. http://www.ecofuture.ee/ajulained/index.php?laine=2&mida=8 02.jan.2006.

13. Talking to plants. www.badfads.com 13.nov 2005.

14. Talking to plants. http://www.everything2.com/index.pl?node_id=1536383 27. nov 2005.

15. Jakob Johann von Uexküll. http://www.zbi.ee/~uexkull/cv.htm 15. jaan.2006.

Suulised allikad

16. Genadi Noa – Filosoofiaõpetaja Kuressaare Gümnaasiumis

17. Marve Vaga, 56-aastane bioloog

23

LISAD

Lisa 1. juuni- juuli- august- september vaatlustulemused (autori kogutud andmed)

Tomat1

Tomat 2

Tomat3

Tomat 4

Tomat5

Tomat6

Tomat7

Tomat8

Tomat9

Tomat10

1

juuni

9

juuni

6

juuni

6

juuni

4

juuni

11

juuni

9

juuni

9

juuni

6

juuni

7

juuni

8 2 10 17 6 8 13 10 9 9 7 113 13 18 9 10 14 13 10 11 8 134 17 18 10 10 14 13 10 12 9 135 17 20 10 10 14 13 13 13 9 136 18 20 10 11 17 14 13 13 10 147 20 23 11 14 17 26 17 13 11 148 20 23 11 17 17 27 20 14 13 179 24 24 11 18 18 27 20 17 13 17

10 25 24 13 19 19

juuli

4 21 17 17 1711 25 25 13 21 21 4 27 17 17 1712 26 26 14 21 24 11 27 18 17 1713 27 27 14 24 27 12 30 19 27 17

14 27 27 17 27 27 20

juuli

2 19 29 17

15 27

juuli

2 17 27 27 20 3 19

juuli

3 2216 28 3 17 27 30 20 11 24 11 22

17 28 3 17 27 30

august

5 11 24 16 2418 30 3 18 27 30 5 11 28 16 27

19

juuli

3 3 19 27

juuli

11 5 11 30 16 2720 3 9 19 30 11 18 11 30 16 2921 3 9 19 30 11 18 12 30 16 30

24

Tomat1

Tomat 2

Tomat3

Tomat 4

Tomat5

Tomat6

Tomat7

Tomat8

Tomat9

Tomat10

22 3 10 19

juuli

1 19 18 13

juuli

2 16

juuli

11 23 3 10 22 1 19 18 13 11 16 1124 10 11 22 11 20 19 13 11 16 1325 11 15 24 11 20 19 20 11 16 15

26 11 15 27 11

august

11 29 20 11

august

1 15

27 11 15 27 11 11 29

august

1 11 11 1528 12 19 29 11 18 29 1 15 11 19

29 12 19

juuli

1 11 29 29 1 16 21

august

530 15 19 13 15 30 5 16 31 5

31

Juuli

15 19 13 15 30 5 16 31 1332 15 19 13 15 30 5 20 31 13

33 15 19 13 15 30 18 20

septem

1 13

34 16 28 13 15 31 23

august

5 1 1335 20 28 1 15 31 23 22 2 23

36

august

5 28

august

1 20 31 23 25 4 23

37 5 28 1 20

septem

1 23 30 4 30

38 19 28 13

august

1 1 23 31

6

30

39 21

august

19 18 1 2 31 3140 21 19 18 1 2941 30 19 18 1

42

sept

6 22 18 1143 22 19 11

25

Tomat1

Tomat 2

Tomat3

Tomat 4

Tomat5

Tomat6

Tomat7

Tomat8

Tomat9

Tomat10

44 22 19 1145 30 31 11

46 30

sept

6 1147 30 6 1148 30 6 1849 31 6 2150 31 651 652 753 10

26

Lisa 2. Katsealused tomatitaimed (autor).

Tomatitaim nr.2 (autor)

Tomatitaim nr.3 (autor)

27

Tomatitaim nr.6 (autor)

Tomatitaim nr.6 (autor)

28