MAASTIKUARHITEKTUUR

Maastikuteaduste alused

Kaija Käärt

Planeerimise põhiülesanne on planeeritava maa-ala arengu

põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine.

See kokkulepe muutub õigusaktiks planeeringu kehtestamisega.

Planeerimise käigus tuleb iga kord lahendada suurem või

väikesem olemuslik vastuolu säilitamise ja muutmise vahel.

Põhilised vaidlused planeeringute koostamise käigus käivad selle

ümber, mida ja kui palju säilitada või muuta.

Paljud planeerijad, loodus- ja muinsuskaitsjad ning juristid näevad

planeeringut esmajoones kui vahendit piirangute seadmiseks.

Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2010 korraldusega algatati

üleriigilise planeering “Eesti 2030+” . Siseministeeriumi

planeeringute osakond on asunud üleriigilise planeeringu koostamist

korraldama.

Ruumilise planeerimise peamine eesmärk on otstarbeka

ruumikasutuse saavutamine, mis eelkõige peab looma sobiva

elukeskkonna inimesele ning samas säilitama võimalikult tervikliku

ja jätkusuutliku looduskeskkonna. Üleriigilist planeeringut võib

käsitleda ka pikaajalise strateegilise kavana.

Erinevalt teistest planeeringutest käsitleb üleriigiline planeering

ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid

regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. Üleriigiline planeering

annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste

üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi

valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks.

• Planeerimine on laienenud algsest linnaplaneerimisest lisaks ka

suuremaid territooriume – kuni kogu Euroopat - käsitlevaks;

• Planeerimine on kitsas asjatundjate ringis tehtud planeerimisest

muutunud avalikuks, laia avalikkust kaasavaks protsessiks, mille üks

ülesanne on kõigi osalejate koolitamine;

• Planeerimine on territoriaalsest/füüsilisest planeerimisest muutunud

strateegiliseks planeerimiseks, kus laiema ala planeerimine on võimalik

vaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja keskkondlikke aspekte

tasakaalustatult käsitledes;

• Varasemast tähtsamaks on muutunud planeerimise roll erinevate

ühiskonnaelu valdkondade (transport, keskkonnakaitse, energeetika jm.)

arengukavade kontrollimisel, koordineerimisel ja integreerimisel;

• Planeerimine on ainult juriidiliselt siduvate maakasutusjuhiste

andjast ja piirangute seadjast muutunud pikaajaliste arengu

kokkulepete saavutamise ja arengu suunamise vahendiks;

• Planeerimine ei ole enam üksikute planeeringute koostamine, vaid

eri planeeringu- ja haldustasandite interaktiivselt koostoimiv

protsess/süsteem, kus üksikuid planeeringuid tehakse selle süsteemi

pidevaks täpsustamiseks ja koostoime parandamiseks.

Sellist kõikehaaravat, demokraatlikku, ühistel väärtushinnangutel

baseeruvat, pikaajalisi majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi

ja keskkondlikke arenguid analüüsivat ja prognoosivat planeerimist

nimetab Euroopa Regionaalse/Ruumilise Planeerimise Harta

(Torremolinose harta) ruumiliseks planeerimiseks.(Võeti vastu Euroopa Regionaalse Planeerimise Eest Vastutavate Ministrite Alalise

Konverentsi poolt 1983.a.)

2003.aasta algusest hakkasid kehtima nii Planeerimisseadus kui

ka Ehitusseadus, mida peab arvestama planeeringutes.

Planeeringud jagunevad vastavalt sisule ja detailsusastmele:

1. üldplaneeringuteks

- üldplaneringu aluseks ja sisuliseks koostisosaks on regiooni

sotsiaal-majanduslik arenguprogramm,

- igat tegevust arendatakse seal, kus on selleks soodsamad

looduslikud eeldused või suurim sotsiaalne tellimus.

Üldplaneering võimaldab vallal või linnal paika panna oma

arenguprioriteedid.

2. detailplaneeringuteks

- tehakse funktsionaalsete tsoonide detailsem kasutusalane uurimus,

- sageli ühendatud maastikukujunduslike projektidega.

Detailplaneering koostatakse üldplaneeringus kavandatu elluviimiseks

ning see on projekteerimise ja ehitamise aluseks mingil konkreetsel

territooriumil.

Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa

kohta ja on ühtlasi lähiaastatel kavandatava ehitustegevuse aluseks.

Detailplaneeringu koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala

kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud.

Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks

korraldab kohalik omavalitsus avalikke arutelusid.

Detailplaneeringu ellurakendamisega formeeritakse ka

kultuurmaastik, mis vajab hooldamist.

Nõo Tuuleveski

elamurajooni detailplaneering.

Koos Ruth Kurssiga

Lohusalu detailplaneering

Elanike ja maaomanike tahte kajastumine tagab planeeringu

toimivuse ning väärtustab selle. Ühiskondlik aktsepteeritavus

lihtsustab omavalitsustel edasiste otsuste tegemist, tagab

planeeringust tulenevate otsuste asjatundlikkuse ning

üldsusele mõistetavuse.

Planeeringute juures on oluline:

•planeeritu ökoloogiline kohandamine maastikule s.o.

maastikuplaneerimine,

•maastikuplaneerimine on sisuliselt regionaalplaneerimise

maastikukujunduslik osa.

Maastikuplaneerimise ülesanded:

•soovituste andmine majandusharude arendamiseks regiooni

erinevates osades, lähtudes nende looduslikest eeldustest ja

piirangutest,

•kaitsealade kavandamine,

•abinõude kavandamine maastiku välisilme säilitamiseks ja

parandamiseks vastavalt sotsiaalsele tellimusele antud alal,

•maastikuökoloogiline ekspertiis tehnilistele rajatistele

maastikul.

Maastiku kvaliteeti saab hinnata vaid selle järgi, kuidas ta

rahuldab inimese mitmekesiseid vajadusi.

Teatud piiri ületamine maastike kasutamises toob kaasa

maastiku ülekultuuristamise, mis väljendub kõige selgemini

liikide arvukuse vähenemises.

Oluline küsimus:

Mida ja kui palju tuleb maastikuplaneerimisel säilitada,

kaitsta või juurde anda maastikule, et täidaks talle antud

funktsiooni?

Looduskeskkond on seda stabiilsem ja tervem, mida

liigirikkam ta on. See eeldab aga erinevate maastikutüüpide

olemasolu.

Ökoton on liigirikkamaid maastikuelemente, kus segunevad

mõlema naaberala ökosüsteemide liigid.

Oluline üksikbiotoobi suurus, mis tagaks liigi kui ka koosluse

normaalse funktsioneerimise.

Maastikuökoloogiliselt peetakse selleks metsatukki suurusega

2…3 ha ja ribasid laiusega 2,5…3 puistu kõrgusest.

Ökoloogiliselt ideaalseks nn polariseeritud maastik, kus

ökoloogilised tuumalad on viidud sotsiaalsetest keskustest

võimalikult kaugele.

Tuumalade ökoloogiline ühendamine koridridega kujundab

maastikule võrkja struktuuri.

Maastikuarhitektuur on teadus- ja kunstiharu, mis tegeleb

maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab

hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija

soovi järgi välisruume.

Inimene orienteerub maastikul tinglike ruumide abil.

Välisruumidelgi on seinad, lagi, põrand jm elemendid.

•Põranda moodustab maapind

•Laeks on taevas või puuvõrad

•Seinad moodustuvad maapinnast väljaulatuvatest või muul viisil

eristuvatest objektidest, nagu ehitised, taimegrupid, reljeefivormid

jms.

Inimese jaoks on maastik nagu ruum, mille vaateväljas asuvad

üksikuid elemente näeb ta “mööblina”, vaatevälja või liikumist

piiravaid elemente seinade ja laena ning maapinda põrandana.

Maastikul liikudes suundub inimene mõtteliselt ühest ruumist teise:

madala lae ja sammastikuga kõledast keldrist (metsast) avarasse ja

valgusrohkesse kõrge laega saali (aasale) ning sealt mööda pikka

kitsast ja salapärast koridori (metsarada) väiksesse hubasesse tuppa

(taluõue).

See on üsna emotsionaalne lähenemine. Eri maastikuruumid tekitavad

erinevaid emotsioone, sest igal paigal on oma hõng. Teades ruumi ja

perspektiivi seaduspärasusi ning nende mõju inimpsüühikale, saab

maastikuarhitekt inimestes esile kutsuda mitmesuguseid tundeid.

Praeguseks ajaks on mistahes Maa piirkonnas inimmõju muutunud

maastikus väga oluliseks osaks. Inimtegevus ei muuda just alati

maastiku kenamaks vaid pigem koledamaks.

Maastikuarhitektuur ongi tegevus- või teadusharu, mis püüab

inimmõju ja looduslikke objekte omavahel kooskõlas arendada ja luua

selliseid maastike, kus oleks inimesel meeldiv olla.

Maastikuarhitekti töö lahutamatu ja tähtsaima osa moodustavad elus ja

eluta looduse kõikvõimalikud objektid ja protsessid.

Lisaks ruumi ja vormi seaduspärasustele peab arvestama ka

loodusseadustega ning organismide keskkonnanõuetega. Tuleb tunda

füüsikaseadusi, mis määravad geoloogilisi, hüdroloogilisi ja

klimaatilisi tingimusi, mitmesuguste protsesside kulgu ning

materjalide ja ainete füüsikalis-keemilisi omadusi.

Olulised on teadmised süsteemidest (ökosüsteemidest, kooslustest,

ühiskondlikust korrast jne), nende omadustest, omavahelistest seostest

ja toimemehhanismidest.

Sageli põhjustab keskkonnakahjustusi objekti vale paigutus või ehitus.

Maastikuarhitekti ülesanne on kavandada inimtegevust nii, et

kahjulikke keskkonnamõjusid ei esineks või kahju oleks minimaalne.

Seega maastikuarhitektuur tegeleb:

•maastiku sihipärase kujundamisega - inimesele funktsionaalselt,

ökoloogiliselt ja esteetiliselt soodsaks keskkonnaks,

•maastikukasutuse sellekohase suunamisega,

•tehislike vormide seostamise loodusega.

Maastikuarhitekt peab

• arvestama ja hindama kõiki loodusväärtusi komplekselt,

•leidma potentsiaalsed konfliktid juba kavandatavas

maastikukasutuses,

•näitama võimalusi nende vältimiseks.

Maastikuarhitektid koostavad projekte eesmärgiga muuta ja

kavandada inimtegevust, et see oleks

• visuaalselt kui funktsionaalselt vastuvõetav,

• loodusele võimalikult kahjutu.

Töö tulemiks on kas:

•detail- või üldplaneering,

•linnaplaneering,

•haljasala või väikeaia kujundusprojekt,

•väikevorm maastikus (maastikuskulptuur).

Maastikuarhitektid kavandavad:

•puhkealasid ja matkaradasid,

•kujundavad parke, puhkemetsi ja golfiväljakuid,

• planeerivad jalgrattatee või maantee paigutust maastikul,

•kujundavad teede ümbrust,

•koostavad kaevanduste rekultiveerimise kavasid,

•jm.

Maastikuarhitektuuri ajalugu

1. iidset aiakunsti, muistsete aedade rajamisel hakati esteetilistel

kaalutlustel maastikupilti sihilikult muutma (seitsme maailmaime

hulgas Semiramise rippaiad nn.katusaiad),

2. linnaelamute sisehoovide aiad (pakkusid silmailu ning kaitsesid

kõrvetava päikese eest),

3. kloostrite sisehoovid (omamoodi botaanikaaiad),

4. korrapärase põhiplaaniga Itaalia renessanssaed (kasutati

lopsakaid taimi, voolavat vett ja kauneid skulptuure),

5.pargid (rangelt geomeetrilise kujundusega või vabakujulise plaaniga),

6. linnahaljastus.

Kõige suuremat tuntust on pälvinud Taani, Hollandi ja Rootsi

ning USA maastikuarhitektid.

Eesti maastiku- ja aiandusarhitektuuri on mõjutanud oluliselt

Saksamaa.

7 Maailma imet

antiikajal väljavalitud 7 vanaaja maailmaehituskunsti ja

skulptuuri tippsaavutust

•Egiptuse Giza püramiidid

•Babüloni nn Semiramise rippaiad

•Ephesose Artemise tempel

•Olümpia Zeusi kuju

•Halikarnassose mausoleum

•Rhodose koloss

•Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas)

Need ehitas Nebukadnetsar, sõdimises edukas kuningas, kes sai

võimule aastal 605 eKr., oma naisele Amytisele.

Tahtes oma uut naist õnnelikuks teha, ehitas Nebukadnetsar mäe,

mis meenutaks talle kodu. Tema orjad püstitasid rea telliskaari,

igaüks kümne korruse kõrgune, et moodustada varjuline õu.

Seejärel ehitati kaartele tellisterrassid ning sinna istutati puud ja

taimed kõikjalt kuningriigist. Ehitus oli hiigelsuur - 122

ruutmeetrit pindalalt ja 23 meetrit kõrged.

Üks rooma kirjanik kirjutas hiljem: Rida üksteisest üle ulatuvaid

võlvide kohale püramiidikujuliselt ehitatud terasse, kus lopsakas

taimestik 7,6 m (25 jala) kõrguselt mööda müüre alla ripub. Igal

terrassil oli paks mullakiht, et puud saaksid kasvada.

Aedu niisutas orjade käsitsetud ahelpump, mis tõi vett üles

Eufrati jõest.

Aiad ei rippunud tegelikult sõna otseses mõttes. See nimetus

tuleb kreeka sõna “kremastos” või ladina sõna “pensilis”

ebatäpsest tõlkest, mis tähendab mitte “rippuv”, vaid “rippudes

üle ulatuv, “eenduv” nagu terrass või rõdu. Mõned arvavad, et

need imepärased aiad on vaid müüt - kreeka luuletajate ja

ajalookirjutajate looming.

Eestis

XIV-XV väljaspool Tallinna linnamüüre üksikud aiad.

XVII-XVIII - suvituskohtade (suvemõisad) aiad, pargid

(nim. Lufthof ja Höfchen) enamikus korrapärased vee

elementidega pargid.

XVIII-XIX ja XX algus pargid - Kadriorg

Mõisapargid - väikesed, lihtsad, vabakujunduslikud.

alates XIX - linnades puiesteed ja haljasalad vanadel kindlustus

maa-aladel.

Erand XVIII - Tallinna vanalinna ringpuistu.

XX alguses

- haljasalad ei moodustanud linnades kindlat süsteemi,

- üksiktalude aiad - majanduslik funktsioon ületas

esteetilise.

XX sajandi II pool

- haljasalad sõjas hävinud linnaosadesse

- linnahaljastus.

Georg Kuphaldt (1853-1938) - maastikuaednik

Sündis Plönis Põhja-Saksamaal

Õpipoisina ja tööl kuulsate aednike-pargikujundajate juures.

Lõpetas

Potsdami Kuningliku Aednike Õppeasutuse

1879.a. kutsuti Vene impeeriumi Liivimaa kubermangupealinna

Riia linnaaednikuks

1915. Läheb tagasi Saksamaale

Georg Kuphaldti kujundatud

Keiserlikud aiad ja pargid

Riia Keisriaed 1879 - 1880

Talvepalee aed 1895-1896

Kadriorg 1897-1900

Dagomõss 1897-1900

Tsinandali 1897 -1900

Tsarskoje Selo 1909-1910

Oranienbaum 1909 -1910

Kadrioru park hõlmab suurt maa-ala mere ääres Tallinna

põhjaosas. Kadrioru loss asub pargiansambli keskse ehitisena

Weizenbergi tänaval.

Kadrioru pargi ja lossi laskis rajada Vene tsaar Peeter I.

Roomast kutsutud arhitekt Niccolo Michett projekteeris lossi

kolmeosalisena itaalia villade eeskujul.

Algselt kujundatud park (ca 100 ha) ei ole terviklikult säilinud.

Regulaarpargina oli omal ajal kavandatud ainult väike osa.

Suuremas osas säilitati loodusmaastik ilme aasade ja

metsatukkadega, mida läbisid alleed.

Eesti pargiarhitektuuri silmapaistvaim teos sai eeskujuks

mõisaparkide loojaile kõikjal Eestis.

Detail 1733 aasta plaanist

Kadriorg 1833

Georg Kuphaldti kujundatud

Linnahaljastud, kalmistud, näituseväljakud Eestis

Pärnu - Supluspark ja mereäärsed pargid,

Tallinna värava ja Talvesadama ümbrus jt. 1888-1914

Tallinn - Virumäe aed 1898-1899

Mõisapargid ja eraaiad Eestis

Polli mõisa park 1879-1880

Lohu mõisa park enne 1890

Kehtna mõisa park enne 1890

Toila-Oru mõisa park 1899-1901

Olustvere mõisa park 1903

TOILA-ORU PARK - Ida-Virumaal Pühajõe orus.

•Park on ainulaadne oma asukohast tingitud eeliste, oskusliku

kujunduse ja suure liigirikkuse poolest.

•Pargis on loetletud 270 puittaimede erinevat liiki ja vormi.

•Pühajõe org on rikas allikate poolest. Redukoopa allikas (Hiie-

Ohvriallikana).

•Park rajati sajandivahetusel Peterburi kaupmehe Jelissejevi

suvelossi ümber.

•Pargi plaanid valmistas aiaarhitekt G.Kuphalt Riiast 1899.a. ja viis

need ellu kahe järgneva aasta jooksul.

•Enamik pargialast on lahendatud looduslikus stiilis. Lossi juurde viis

hollandi pärnade allee.

Toila-Oru park

Oru loss 1930ndatel

Toila-Oru park

LOHU MÕIS

•Mõis on välja kasvanud 1620. a rajatud veskikohast.

•Varasemast hoonestusest on säilinud 18. saj I p

1,5-korruseline poolkelpkatusega barokne kivihoone,

hilisem valitsejamaja.

•1779. a ostis Lohu mõisa Otto Wilhelm von Krusenstern, kelle

algatusel hakati välja ehitama uut mõisakeskust.

• Kahekorruseline härrastemaja pärineb 18. saj lõpust.

•Korrapärase planeeringuga park rajati 18. saj II poolel.

•Keila jõe ääres asuvat mõisaparki ehivad 19. saj lõpust pärinevad

neogooti sillakesed.

Lohu peahoone neogooti stiilis sillaga.

Foto P. Säre

Põhireeglid G.Kuphaldti kujundajaloomingus:

1. Pargi ülesehitus lähtub tema asukohast looduses.

2. Aiakunst tegeleb kolmemõõtmelise ruumiga, mis kulgeb ajas.

3.Parkide ja aedade kujundamise põhielemendiks on taimestus.

4. Maastiku komponeerimisel tuleb arvestata kontrasti ja

harmooniaprintsiipe, pidades silmas pargi ruumilist iseloomu.

5. Vesi - on maastikul koos Maapinna vormide mänguga,

ammendamatu meeleolude loomise allikas.

6. Pargi kompositsioon ehitatakse üles maalilistele vaadetele ja

huvitavatele perspektiividele arvestades liikumisteid pargis

või tähtsamaid vaatepunkte.

7. Pargi maastik ja ehitiste arhitektuur pargis peavad moodustama

ühe kompositsiooni terviku.

1862 asutati Eestimaa Põllumajandusseltsi juures

Eestimaa Aiandusühing

Eesmärgid:

1. Aianduse edendamine kõigis tema harudes

Näiteks: aiakultuuri täiustamine; ilu- ja kasulike taimede

tutvustamine; maastikuaianduse arendamine; aednike

hariduse täiendamine jm.

2. Kasulike aiandusteadmiste levitamine ja elanikkonnas

huviäratamine.

3. Kogemuste vahetamine ühingu liikmete vahel.

Eerik Lepp. Aiakujundus Nõmmele. Ajakirjast Aed.

1937

Botaanikaaiad Eestis

Tartu ülikooli botaanikaaed

1803 a. paiknes nüüdse Vanemuise väikese

maja piirkonnas

1806 a. kujundas J.A. Weinmann, Tartu ülikooli

botaanikaaia

endise linnamüüri ja Emajõe vahele. Põhijoontes püsib tema loodud aia

jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade

pärnade all. Laial tn 3,5 ha

Kujunes Ida-Euroopa oluliseks botaanikakeskuseks.

Tallinna Botaanikaaed

1961.a. ENSV TA teadusasutus. (üle 123 ha)

Toimus maastikuarhitekt Aleksander Niine projekti järgi

Esmaülesanne oli taimekogude rajamine.

Avamaakollektsioonid avati külastajatele 1970. ja

kasvuhoonekollektsioonid l971. aastal.

Tartu Ülikooli

Botaanikaaed

Anton Starkopf’I

Tukkuv karu (1960)

Tallinna Botaanikaaed

EMÜ 1994. aastast Eestis maastikuarhitektide koolitus

Lõputööd MAASTIKUARHITEKTUURI erialal

2002 aastal

Jalgrattarajad Elva ümbruse virgestusaladel

Kivi ja selle tähendus

Tartu-Elva jalgrattatee

Saare mõisapargi rekonstrueerimis--projekt

Avinurme Veskipaisu looduslähedase taastamise ja

ümbruse kujundamise ideekavand

Lasnamäe linnaosa Paepargi ideelahendus

Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts

EMÜS

Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts loodi 1999.

aasta kevadel

Eesmärk

•aidata kaasa maastikuarhitektuuri tudengitele parema

haritustaseme andmisele,

•kaitsta üliõpilashuve nii haridus- kui

majandusringkondades.

Oluline on maastikuarhitektuuris

säästva arengu põhimõtte järgi käitumine, mis oleviku

põhinõudeid arvestades peab silmas tuleviku vajadusi ja

võimalusi.

Säästev maastikukasutus on jätkusuutlik suundumus, mis püüab

viia kooskõlla aja ja ruumi vajadusi ning võimalusi.

Vajalik põhjalik suhtumine planeerimis- ja ehitusseadusesse.

Erineva funktsioonidega maastike kujundus jaguneb:

• kaitsealade kujundamine

• puhkemaastiku kujundamine

• põllu- ja metsamajandusmaastiku kujundamine

• tööstus- ja kaevandusmaastiku kujundamine

• teede ümbruse kujundamine

• linnade ja asulate haljastamine.

6 KUTSEOSKUSNÕUDED

6.1 Üldoskused ja -teadmised

6.1.1 Planeerimise ja projekteerimisega seonduvad õigusaktid - kesktase

6.1.2 Keskkonnaaudit ja riskianalüüs keskkonnas - kesktase

6.1.3 Esitlustehnika

1) kaardid ja plaanid, nende tasapinnaline ja ruumiline kujutamine, graafiline keel projekti eri staadiumides:

kohaanalüüsi joonised, kontseptsiooni joonised, eskiisi- ja illustratsioonijoonised, tööjoonised, sh. istutus-,

niisutus-kuivendus- jm konstruktsioonijoonised, perspektiivijoonised, lõiked, jmt - kõrgtase

2) töö- ja esitlusmaketid - kõrgtase

3) vertikaalplaneerimine - kõrgtase

4) erialased arvutioskused (sh CAD, GIS, pildi töötlemine) - kesktase

6.1.4 Inseneri- ja tehnilised teadmised - kesktase

1) teoreetiline mehaanika, tugevusõpetuse ja ehitusstaatika põhialused

2) matemaatilise statistika kasutamine

3) keskkonnafüüsika

4) kartograafia ja maamõõdualused (sh maamõõdistamise alused)

5) ehituskonstruktsioonide põhialused

6.1.5 Humanitaar- ja sotsiaalteadused

1) suhtlemis- ja käitumispsühholoogia

2) esteetika

3) filosoofia

4) antropoloogia

5) üldkunstiajalugu

6) kultuuriajalugu

7) asustusgeograafia

6.1.1 Üldkunstiained - kesktase

1) üldkompositsioon

2) joonistamine

3) värvusõpetus

4) maalimine

5) vormiõpetus, sh skulptuur

6.1.2 Ökoloogia ja kliima

1) globaalökoloogia

2) üldökoloogia

3) kliima

6.1.3 Keeleoskus (vt lisa A) - kesktase

1) eesti keel

2) üks võõrkeel

6.2 Põhioskused ja –teadmised

6.2.1 Geoloogia alused

1) Eesti geoloogiline ehitus (sh hüdrogeoloogia) ning selle kujunemine - algtase

2) Eesti maavarad, nende esinemine, kaevandamine ja kasutamine - algtase

3) Eesti pinnavormid - kesktase

6.2.2 Ehitusgeoloogia - kesktase

6.2.3 Mullad - kesktase

1) mullaliigid

2) Eesti muldade iseloomustus ja levik

6.2.4 Hüdroloogia - kesktase

1) veerežiimi seotus aluspõhja, mulla ja reljeefiga

2) Eesti veestik ja selle kaitse

3) märgalad, nende tähtsus, kasutamine ja kaitse

4) vooluveekogude renatureerimine

6.2.5 Taimestik - kesktase

1) Eesti looduslikud rohttaimed

2) välisruumis enamkasutatavad rohttaimed, sh looduslikud dekoratiiv-, ohustatud, kaitstavad jm taimed

3) Eesti looduslik dendrofloora

4) välisruumis enamkasutatavad introdutseeritud puu-, põõsa- ja liaaniliigid, sh ohustatud ja kaitstavad

liigid

6.2.6 Ökoloogia - kesktase

1) aut-, dem-, ja sünökoloogia

2) Eesti biotoobid, nende elustik ja kaitse maastike planeerimisel ja kujundamisel

3) maastikuökoloogia

4) mikrokliima

6.2.7 Maastikutüpoloogia - kesktase

1) Eesti maastike tüpoloogia ja genees

2) Eesti asustuskeskkonna kujunemine

3) ajaloolised alad ja mälestised Eestis

6.2.8 Maastikuanalüüs - kõrgtase

1) probleemianalüüs (suuremad piirkonnad, linnalik asula, elamukeskkond, paik jt)

2) metoodikad (ajalooline analüüs, ruumilis-struktuuriline analüüs, väärtusanalüüs,

piirkonnaanalüüs, lokaliseerimisfaktorite analüüs)

3) looduslike komponentide analüüs (sh maastikuökoloogiline analüüs)

4) keskkonnamõjude analüüs

5) analüüsi kasutamine planeerimis- ja projekteerimistegevuses

6.2.9 Arhitektuuri ajalugu ja –teooria - kesktase

1) üldine arhitektuuri ajalugu, sh moodsa arhitektuuri ajalugu

2) planeerimise ajalugu

3) arhitektuuri teooria ja selle ajalugu

4) Eesti 19 – 21. sajandi arhitektuur ja maastikuarhitektuur, sh aia- ja pargikunst

5) üldine maastikuarhitektuuri ajalugu, s.h. aia- ja pargikunsti ajalugu ning kaasaegs.

6.2.10 Maastiku ja maa-ala planeerimine - kõrgtase

1) planeerimisstrateegiad ja meetodid, sh avalikkuse kaasamine

2) ruumilise planeerimise alused,

3) üldplaneerimine (s.h. hoonetevahelise ruumi käsitlemine, rohestruktuuri, kergliikluse ja

rekreatsioonikeskkonna planeerimine)

4) detailplaneerimine (s.h. hoonetevahelise ruumi käsitlemine)

5) puhke- ja spordialade planeerimine

6) ajaloolised alad ja mälestised

7) kalmistud

8) linnaruumi kujundamine

9) tänavad, teed jt liiklusalad, sh maanteed ja raudteed

6.2.11 Objekti projekteerimine ja selle etapid - kõrgtase

1) lähteandmete kogumine, projektülesande formuleerimine

2) lähtesituatsiooni analüüs lähtuvalt säästva arengu põhimõtetest

3) üldidee väljatöötamine

4) eskiisprojekti koostamine

5) tehnilise projekti koostamine

6) tööjooniste koostamine

7) projekti juhtimine ja taotluseelarve

6.2.12 Maastikuehituse tehnika ja tehnoloogia - kesktase

1) tehnilised ja looduslikud ehitusmaterjalid

2) ökoloogilise ehituse alused

3) ehitustehnoloogiad

4) ehituskonstruktsioonid

5) valgustustehnika, elektri installatsioon

6) ehitusökonoomika

7) vesi ja kanalisatsioon

8) liiklusrajatised

6.3 Isikuomadused ja võimed

1) loomingulisus

2) kompositsioonitaju

3) analüüsivõime

4) ruumiline kujutlusvõime

5) saavutusvajadus

6) suhtlemisoskus

7) pingetaluvus