14

N|teine plaan

küll imevähe, kuid mood-sates võrkudes saavad nad kokku. See on meie Ees-ti ilm. Mille poolest on Austraalias elav eestlane vähem eestlane kui Aluta-gusel? Ei ole ju.

Mida arvad mugavuspagulusest?

Eks inimesed püüavad

ikka seal elada, kus neil parem on. Mul on välis-maal palju eestlastest sõp-ru, kes elaksid hea meele-ga Eestis, aga meil siin ei ole veel sellise tasandi töö-kohti. Ei saa ju inimesele pahaks panna, et ta läks tööle Citybanki osakon-najuhatajaks või maail-ma ühe suurima kontserni tootmisjuhiks. Meil liht-salt ei ole veel sellisel tase-mel majandust ja võib-olla ei tulegi. Ma ei räägi siin ametnikest, vaid kõrge-ma taseme erasektorist. Seega ma ei nimetaks seda mugavuspaguluseks. Eestikeelse maailma suu-ruse juurde tagasi tulles… Nägin Brüsselis ETV kor-respondendina töötades palju, kuidas eesti pered panid oma satelliittald-rikud üles ja eestikeelne televisioon mängis ter-ve päeva taustaks, seal-samas kõrval väljaspool eurokvartalit olid näiteks süürlased ja marokolased oma taldrikud üles pan-nud ja veidi eemal hiin-lased ja nii edasi. Paljud hoiavad kontakte oma keeleilmaga.

Kuhu läheb eesti keel?Ma ise pole fi lo-loog, aga pean kurbusega nen-tima, et keele valdami-se tase ei ole kiita. Kui aga keelt ei val-da, pii-rab see tajumis-võimet. Sõnad sõna-deks, aga konst-rueeritakse lauseid, mis lihtsalt ei ole loogilised. Olen Soomes ja Tallinnas õpetades tudengeid võr-relnud. Meie tudengid on supertoredad, aga soom-lased mõtlevad lahtise-malt. See on tõenäoliselt koolis kinni. Eesti kooli-süsteem on üsna hea, aga iseseisvale mõtlemisele väga ei panustata. Ooda-takse ka, et teadmised lähevad lihtsamaks, aga elu kisub pigem keeruli-seks. Demokraatia annab võimaluse arenguks, ent samas ka vabaduse olla

rumal, eba-professionaa-lne ja laisk.

Mis on Sinu kolm

lemmikasja maailmas?

Matemaatika, keeled ja muusika. Matemaati-ka meeldib mulle tohu-tult! Mu esimene kõrgha-ridus on tehnikaülikoolist, olen elektroonikainsener. Mind tohutult huvitab, miks ja kuidas inimene midagi välja mõtleb. Ma pole praktilises matemaa-tikas eriline tegija, aga mind huvitab see teaduse-na. Matemaatika on terve-nisti inimvaimu looming, nagu ka keel. Eri keeli on mõnus võrrel-da. Kui oskad mõnes kee-les kasvõi kahte sõna, hak-ka neid kohe kasutama!

See annab täiesti uued töövahendid. Ma ise ei ole eriline polüglott. Mõned keeled on tulnud lihtsa-malt, mõned raskemalt. Olen pigem anglosak-si mõtlemisega, prantsu-se keel on tulnud seetõttu raskelt. Mõned keeled on kiirelt tulnud ja ka läinud, nagu hispaania ja jaapa-ni keel. Mu lühimälu on üsna tõhus, võin kiirelt meelde jätta suvalisi teks-te, mida teles on tihti vaja, niisugune tekst võib olla ka suvalises keeles. Muusika on tore tegemise seisukohalt. Mul on kodus väike digitaalklaver. Mitte kõige kipakam, vaid päris korraliku klaviatuuriga. Saan seda ka kõrvaklappi-dega mängida. Olen küll džässihuviline, aga üldi-selt muusika kuulamisel kõigesööja. Heliloojate ja muusikastiilide eelistami-ne oleneb mu meeleolust, pole ühtainsat lemmikut.

Mis on maailma suurimad probleemid?

Õhtumaise maailma ini-meste probleem on muga-vus. Midagi ebamuga-vat ei taheta teha. Vaata-me praegu kasvõi NATO kontekstis. Kui oleks vaja midagi karmi ette võt-ta, asuda kaitsele, kas Euroopa on selleks val-mis? Majanduslikus mõt-tes võime oma mugavusse uppuda, lootes, et leia-me kusagilt odava tööjõu. Läänes on see üldjoontes juhtunud. Ka mõtlemine on pingutus, millest loo-bume. Olen oma üliõpi-laste pärast vahel mures – lühendan neile tekstid kaheleheküljelisteks jup-pideks, aga ikka on nurin, et igav on, sest on vaja pingutada. Teine prob-leem on silmakirjalikkus, näiteks keskkonnakait-ses ja kodanikuliikumises. Inimesed räägivad üllas-test ideedest, et tähele-panu võita, aga tegelikult maksab rohkem väline hoiak kui tegelik sisu.

Ma ei ole eriline polüglott.

Mõned keeled on kiirelt

tulnud ja ka läinud.

Tokyos kolleegidega Jaapani rahvus-ringhäälingust, kes vabal ajal tegele-vad teetseremooniate korraldamisega.

New Yorgis Ameerika telemaastikku uurimas.

Rännak paljukeelse Šveitsi Alpides.