MUUSIKA

Muusika üldhariduskoolis

(1) Muusikaõpetusel on tähtis osa õpilase tundemaailma rikastamisel ja tasakaalustatud isiksuse arendamisel, muusikakultuurilise aluse rajamisel ning tervikliku

maailmapildi kujunemisel, sotsiaalkultuuriliste hinnangukriteeriumide ja muusikalise maitse kujundamisel.

(2) Muusikaõpetuse oluliseks ülesandeks on rahvuslike kultuuritraditsioonide säilitamine ja edasikandmine. Selles on oluline koht koorilaulu ja pillimängu edendamisel

ning kaasaja muusika tutvustamisel.

(3) Muusikaõpetuse ülesanded on muusikahuvi äratamine ja muusikakogemuse rikastamine; aktiivse ja emotsionaalse muusikataju, muusikalise kirjaoskuse, teadliku

muusika kuulamise oskuse, muusikalise kujutlusvõime, mälu, tähelepanu, rütmitunde ja koordinatsiooni arendamine ning esitamisoskuse kujundamine.

Muusikaõpetaja ülesanne on õpetada muusikat võimalikult mitmekesiselt vastu võtma, seda väärtustama ja ennast loovalt väljendama. Musitseerimises lähtutakse

eakohasusest ja õpilaste muusikalisest võimekusest.

(4) Muusikaõpetuse põhitegevused on laulmine, pillimäng, muusika kuulamine, liikumine, muusikalise kirjaoskuse arendamine ja muusikaloo käsitlemine.

(5) Muusikaõpetus üldhariduskoolis lähtub R. Pätsi ja H. Kaljuste didaktilis-metoodilistest printsiipidest, milles on ühendatud Z. Kodaly meetod ning C. Orffi

muusikaõpetuse süsteem.

(6) 1.3. klassis on muusikaõpetuse keskmes musitseerimisrõõmu tekitamine. Häälekujunduslikus töös on tähelepanu keskmes õigele hingamisele toetuv loomulik

ülehäälne laulmine. Olulisel kohal on õpilaste muusikaliste võimete, muusika kuulamise oskuse ja loovuse arendamine.

(7) 4.6. klassis on peatähelepanu suunatud õpilase motivatsiooni, huvitatuse ja hinnangulise suhtumise kujundamisele. Vokaalsete võimete arendamisel pööratakse

tähelepanu hääle kõlavusele, ilmekusele ning hääle individuaalsetele omadustele (tämber, diapasoon). Arendatakse mitmehäälset laulmist, iseseisvat

musitseerimisoskust, loovust ja improvisatsioonivõimet. Õpilaste muusikalist maailmapilti avardatakse erinevate maade rahvalaulude, muusikapalade ja tantsude

kaudu.

(8) 7.9. klassis on musitseerimise aluseks eakohane laulurepertuaar ja pillimäng. Muusikalisi teadmisi ja oskusi rakendatakse musitseerimisel, muusikavormide ja -

žanrite tundmaõppimisel.

Põhikooli ainekava

Õppe-eesmärgid

Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane

1) arendab vokaalseid võimeid;

2) arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust;

3) arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu kaudu;

4) musitseerib aktiivselt;

5) omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused;

6) arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust;

7) arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel;

8) oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada.

Muusika ainekava 1.3. klassile

Õppetegevus

(1) Algõpetuse põhieesmärgiks on aktiivse musitseerimise kaudu muusika vastu huvi äratamine. Muusikatund peab kujunema oodatud sündmuseks, mis pakub õpilastele

positiivseid elamusi. Selles eas on oluline õpetaja positiivne suuline hinnang õpilase muusikalistele tegevustele. Hindamine muusikaõpetuses peab kajastama ja toetama

iga õpilase individuaalsete muusikaliste võimete arengut.

(2) Oluline koht meie muusikatraditsioonide säilitamisel ja edasiviimisel on koorilaulul ning pillimängul. Sellele pannakse alus 1.3. klassis, kus moodustatakse

mudilaskoor. Poistele luuakse võimalus laulda mudilas- või poistekooris. Vastavalt võimalustele tegeldakse vokaal- ja instrumentaalansamblitega ning solistidega.

(3) Laulmisel on tähelepanu a capella ühislaulmisel. Lisaks ühehäälsele laulmisele lauldakse ka kaanoneid.

(4) Pillimängus tutvutakse erinevate rütmi- (k.a kehapill) ja meloodiapillidega. Muusikahuvi süvendatakse rütmilise liikumise (liikumismängud, mängulaulud, lihtsad

tantsud) kaudu.

(5) Rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide abil arendatakse muusikalist mõtlemist ja loovust.

(6) Muusikalise kirjaoskuse põhialused omandatakse muusikalise tegevuse kaudu.

(7) Muusika kuulamisega kujundatakse muusikalist maitset; muusikaliste kujundite kaudu õpetatakse tunnetama ja mõistma ümbritsevat maailma, elavalt sekkuma muusika

loomisse ja positiivselt suhtuma muusikakultuuri.

1.-3. klassis muusika õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

lau

lab

vab

a ja

lo

om

uli

ku

hin

gam

ise,

õig

e k

ehah

oiu

, se

lge

dik

tsio

on

iga

nin

g i

lmek

alt;

on

om

and

anu

d ü

his

lau

luv

ara:

Ees

ti h

üm

n (

Fr.

Pac

ius)

,

“Em

akes

ele”

(M

. H

ärm

a), “M

u k

odu

ke”

(A

. K

iiss

),

“Ro

ng

isõ

it”

(G.

Ern

esak

s),

“Til

iseb

, ti

lise

b a

isak

ell”

(L

.

Wir

kh

aus)

, ee

sti

last

e- j

a ra

hval

aule

: “K

es e

lab

met

sa

sees

”, “

Lap

sed

, tu

pp

a”,

“Tee

le,

teel

e, k

ure

kes

ed”,

“Ket

ram

as”,

“K

evad

el”,

“Mu

tio

nu

pid

u”,

“S

ok

uk

ene”

, “T

iiu

, ta

lutü

trek

ene”

,

“Kae

ra-J

aan

”, 2

om

a m

aako

nna

rah

val

aulu

;

tun

neb

2-

ja 3

-osa

list

tak

tim

õõtu

ku

ulm

ise

ja n

oo

di

järg

i;

osk

ab k

asu

tad

a ta

kti

joo

nt,

lõpu

mär

ke,

ko

rdu

smär

ki

ja

mär

ke

<,

>;

tun

neb

rü

tmiv

orm

e n

ing

osk

ab n

eid

kas

uta

da

rütm

iüle

san

net

e la

hen

dam

isel

ja

rütm

iim

pro

vis

atsi

oo

nid

e

loo

mis

el;

tun

neb

rü

tmiv

orm

e n

ing

osk

ab n

eid

kas

uta

da

rütm

iüle

san

net

e la

hen

dam

isel

ja

rütm

iim

pro

vis

atsi

oo

nid

e

loo

mis

el;

teab

JO

-võ

tme

täh

end

ust

ja

astm

eid

Jo

, L

e, M

i, N

a, S

o,

Ra,

Di,

Jo

1,

Ra1

, S

o1

, o

skab

nei

d

kas

uta

da

lau

lmis

es j

a

pil

lim

äng

us;

osk

ab k

asu

tad

a m

usi

tsee

rim

isel

mär

ke

p, f,

< ,

> .

osk

ab k

irje

ldad

a m

uu

sik

ateo

se m

eele

olu

ja

kar

akte

rit;

eris

tab

vo

kaa

l-ja

in

stru

men

taal

mu

usi

kat

nin

g m

uu

sik

at

kee

l-,

puh

k-

ja l

öö

kp

illi

de

esit

use

s;

eris

tab

mu

usi

kaž

anre

ma

rss,

po

lka

, va

lss,

osk

ab n

eid

isel

oo

mu

stad

a;

teab

mõ

iste

te l

uu

leta

ja, h

elil

oo

ja,

soli

st,

an

sam

bel

,

koo

riju

ht,

dir

igen

t, o

rkes

ter

täh

end

ust

.

1. klass - 70 tundi X X X LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Muusikalisele fraasile toetuv vaba ja loomulik

hingamine laulmisel: õige kehahoid, huulte aktiivne rakendamine kõla, diktsiooni selguse

ja ilmekuse saavutamiseks. Kõlalise puhtuse ja emotsionaalsuse taotlemine ühehäälsel

laulmisel. Laulude esitamine liikumise ja kujundlike liigutustega. Lastelaulud. Kaanonid.

Eesti ja teiste rahvaste rahvalaulud.

X X X X X MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Meetrum. Pulsi tunnetamine, rõhulised ja rõhuta helid.

Kaheosalise taktimõõdu tundmaõppimine kuulmise järgi, takti viipamine. Laulurütmi,

rütmiharjutuste ja kaasmängude mängimine kuulmise ja noodi järgi 2 –osalises

taktimõõdus. Pikk ja lühike heli muusikas. Kõnerütmile toetuv töö ettevalmistusena

helivältuste suhete tundmaõppimiseks. Rütmivormide

tundmaõppimine neljandik – taktimõõdus ning nende kasutamine laulurütmis,

rütmiharjutustes. Kõrged ja madalad helid, nende võrdlemine kuulmise järgi ning

kujutamine visuaalselt. Meloodia liikumise suundade jälgimine ja iseloomustamine

laulmisel ja muusika kuulamisel. Heliastmete SO, MI, RA tundmaõppimine. Mõistete

piano (p), forte (f), märkide >(vaibudes) ja < (valjenedes) tundmine ja kasutamine

musitseerimisel.

X X MUUSIKA KUULAMINE. Laulude ja instrumentaalsete karakterpalade kuulamine.

Muusikapala meeleolu ja karakteri kirjeldamine. Mõistete luuletaja, helilooja, dirigent,

orkester tundmaõppimine. 2. klass - 70 tundi X X LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Muusikalisele fraasile toetuv vaba ja loomulik

hingamine laulmisel: õige kehahoid, huulte aktiivne rakendamine kõla, diktsiooni selguse

ja ilmekuse saavutamiseks. Kõlalise puhtuse ja emotsionaalsuse taotlemine ühehäälsel

laulmisel. Laulude esitamine liikumise ja kujundlike liigutustega. Lastelaulud. Kaanonid.

Eesti ja teiste rahvaste rahvalaulud.

X X X X X MUUSIKALINE KIRJAOSKUS: kolmeosalise taktimõõdu tundmaõppimine kuulmise

järgi, takti viipamine. Laulurütmi, rütmiharjutuste, ja kaasmängude mängimine kuulmise

ja noodi järgi 2 – ja 3 – osalises taktimõõdus. Taktijoonte, lõpumärkide, kordamismärgi,

fermaadi kasutamine. Rütmivormide

ja pauside tundmaõppimine neljandik taktimõõdus ning nende kasutamine

laulurütmis, rütmiharkutustes, laulu rütmisaadetes ning improvisatsioonides. Heliastmete

JO, LE, MI, SO, RA tundmaõppimine noodi järgi. JO – võtme tundmaõppimine ja

kasutamine.

X X X MUUSIKA KUULAMINE. Muusikapala meeleolu ja karakteri kirjeldamine muusikalisi

väljendusvahendeid meloodia, rütm , tempo, dünaamika kasutades.

Mõistete solist, ansambel, koor, koorijuht tundmaõppimine. 3. klass - 70 tundi

X X X LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Muusikalisele fraasile toetuv vaba ja loomulik

hingamine laulmisel: õige kehahoid, huulte aktiivne rakendamine kõla, diktsiooni selguse

ja ilmekuse saavutamiseks. Kõlalise puhtuse ja emotsionaalsuse taotlemine ühehäälsel

laulmisel. Laulude esitamine liikumise ja kujundlike liigutustega. Lastelaulud. Kaanonid.

Eesti ja teiste rahvaste rahvalaulud.

X X X MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. rütm. Uus rütm neljandik taktimõõdus ja

nende kasutamine. Heliastmete Jo1, Ra1, So1, Na, Di tundmaõppimine noodi järgi. Jo- ja

Ra-lõpuline astmerida; pool- ja tervetoon. Õpitud heliastmete ja rütmivormide kasutamine

laulmisel, pillimängus, rütmilis–meloodiliste improvisatsioonide loomisel.

X X X X MUUSIKA KUULAMINE. Mõistete vokaal – ja instrumentaalmuusika tutvustamine.

Muusikažanrite marss, polka, valss tundmaõppimine.

Muusika ainekava 4.6. klassile

Õppetegevus

(1) Selles vanuseastmes on põhieesmärgiks eale iseloomuliku erilise aktiivsuse suunamine muusikalisse tegevusse. Individuaalsete õpiülesannete lahendamise kõrval on

otstarbekas kasutada ka rühmatööd. Hinnatakse õpilase muusikalise tegevuse aktiivsust, muusikalisi teadmisi ja oskusi ning laulmist. Õpilastele, kelle laululised võimed

on tagasihoidlikud, antakse võimetekohaseid ülesandeid, mida ka hinnatakse.

(2) Selle vanuseastme õpilased kaasatakse lastekoori, poisid poistekoori. Jätkatakse tööd vokaal- ja instrumentaalansamblitega, solistide ja võimaluse korral orkestritega.

(3) Laulmisel jätkatakse tööd õpilase hääle igakülgse arendamisega. Tegeldakse võimetekohase kahehäälse laulmisega. Süvendatakse pillimänguoskust. Liikumistegevuse

põhirõhk asetatakse ringmängudele ja tantsudele. Improvisatsiooni kaudu arendatakse iseseisvat muusikalist mõtlemist ja loovust. Jätkuvalt süvendatakse muusikalist

kirjaoskust. Muusika kuulamisel arendatakse muusikalist analüüsivõimet ja võrdlusoskust.

4.-6. klassis muusika õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

lau

lab

võ

imet

eko

has

elt

ja h

ääle

in

div

idu

aals

eid

om

adu

si

arv

esta

val

t;

on

om

and

anu

d ü

his

lau

luv

ara:

Ees

ti h

üm

n (

Fr.

Pac

ius)

,

“Ees

ti l

ipp

” (E

. V

õrk

), “

Kas

tu

nn

ed m

aad

” (J

. B

erat

),

“Ku

ng

la r

ahv

as”

(K.

A.

Her

man

n),

“M

u i

sam

aa a

rmas

”

(rah

val

ik l

aul)

, “Ä

rkam

ise

aeg

” (R

. E

esp

ere)

, “J

aan

läe

b

jaan

itu

lele

” (e

esti

rh

l),

“Oh

sa,

õn

nis

tav

” (k

ora

al,

sits

iili

a

rhl)

, “P

üh

a ö

ö”

(F.

X.

Gru

ber

), k

aan

on

“N

ood

itäh

esti

k”

(W.

A.

Mo

zart

) ja

2 k

aan

on

it n

ing

3 e

esti

rah

val

aulu

õp

etaj

a v

alik

ul;

tun

neb

tak

tim

õõ

te 2

/4,

3/4

, 4

/4

kuu

lmis

e ja

no

od

i jä

rgi

;

tun

neb

nel

jan

dik

-tak

tim

õõd

us

ku

ulm

ise j

a n

oo

di

järg

i

rütm

ivo

rme

nin

g o

skab

nei

d k

asu

tad

a rü

tmiü

lesa

nn

ete

lah

end

amis

el j

a rü

tmii

mpro

vis

atsi

oo

nid

e lo

om

isel

;

teab

kah

eksa

nd

ik-t

akti

mõõ

du t

ähen

du

st;

lau

lab

ast

men

imed

ega

lih

tsai

d l

aule

ja

har

jutu

si;

teab

mõ

iste

id d

uu

r- j

a m

oll

-hel

ila

ad

nin

g e

rist

ab n

eid

ku

ulm

ise

järg

i;

teab

vii

uli

võ

tme

täh

end

ust

ja

osk

ab s

eda

noo

dij

oon

esti

ku

le

mär

kid

a;

teab

täh

tnim

etu

ste

c d

e f

g a

h

asu

ko

hta

no

od

ijo

on

esti

ku

l

nin

g k

lav

iatu

uri

l;

teab

hel

isti

kk

e C

-a,

G-e

, F

-d;

teab

d

iees

i, b

emo

lli

ja b

ekaa

ri t

ähen

du

st;

kas

uta

b m

uu

sik

a an

alü

üsi

mis

el õ

pit

ud

mu

usi

kam

õis

teid

ja

-tea

dm

isi;

tun

neb

2-

ja 3

- o

sali

st l

ihtv

orm

i;

teab

eri

nev

aid

hää

leli

ike:

so

pra

n,

alt,

ten

or,

bas

s; t

eab

ko

duk

oh

a ja

ees

ti t

un

tud

lau

ljai

d;

teab

eri

nev

aid

ko

ori

liik

e: m

udil

as-,

las

te-,

po

iste

, n

ais-

,

mee

s-,

seg

ako

or;

tea

b k

od

uk

oh

a ja

ees

ti t

un

tud

ko

ore

;

osk

ab

is

elo

om

ust

ada

ees

ti

rah

vam

uu

sik

at:

rah

val

aule

,

-tan

tse,

-p

ille

ja

-an

sam

ble

id;

teab

om

a k

odu

koh

a ja

ees

ti

tun

tum

aid

rah

vam

uu

sik

a es

itaj

aid

.

4. klass - 70 tundi

X

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Hääle kõlavuse ja

väljenduslikkuse arendamine fraseerimisel, kõlaühtluse ja

pehme tooni saavutamine, vältides forsseerimist. Laulude

ilmekas ettekanne. Hääle individuaalsete omaduste (tämber,

diapasoon) kujundamine. Harmooniataju arendamine:

kaanonid ja lihtsad kahehäälsed laulud.

X X

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Meetrum. 4-osalise

taktimõõdu tundmaõppimine kuulmise ja noodi järgi.

Vahelduva taktimõõdu tundmaõppimine; eeltakti

tundmaõppimine. Rütm. Rütm.

Rütmivormide tundmaõp

pimine neljandik – taktimõõdus ja nende kasutamine

laulurütmis, rütmiharjutustes, laulu rütmisaates ja

rütmiimprovisatsioonides. Pide tähenduse tundmaõppimine.

X X X X

MELOODIA JA HELILAAD. Helilaadilise mõtlemise

arendamine. Duur -, moll – helirida ja helilaad., kolmkõlad.

Viiulivõtme tähendus. Klaviatuur ja oktaav. Absoluutsete

helikõrguste c, d, e, f, a, h tundmaõppimine noodijoonestikul ja

klaviatuuril ning nende seostamine relatiivsete astmetega.

Dünaamika- ja agoogikamärkide pp, ff, mf, cresc., dim., a

tempo ning mõiste da capo al fine tähenduse mõistmine ja

kasutamine musitseerimisel.

X X X

MUUSIKA KUULAMINE. Muusikalise analüüsivõime

arendamine. 2 – ja 3 –osaline muusikaline vorm õpitud

lauludes ja kuulatud muusikas. Hääleliigid: mõisted sopran, alt,

tenor, bariton, bass; eesti ja kodukoha tuntumad lauljad.

Pillirühmade tutvustamine ja tutvumine karakteersemate pillide

tämbri ja kõlaga.

X X

5. klass - 35 tundi LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Hääle kõlavuse ja

väljenduslikkuse arendamine fraseerimisel, kõlaühtluse ja

pehme tooni saavutamine, vältides forsseerimist. Laulude

ilmekas ettekanne. Hääle individuaalsete omaduste (tämber,

diapasoon) kujundamine. Harmooniataju arendamine:

kaanonid ja lihtsad kahehäälsed laulud.

X X X MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Harmooniline ja meloodiline

moll – helirida. Helistikud C – a, G – e, F – d; märgid diees,

bemoll, bekaar.

X X

MUUSIKA KUULAMINE. Võrdlusoskuse arendamine.

Seoste loomine ja leidmine kirjanduse, kunsti ja

tänapäevaga. Kooriliigid: mudilas - , laste - , poiste - ,

mees - , segakoor; kodukoha ja eesti tuntumad koorid ja

dirigendid. Eesti ja kodukoha rahvalaulud, -laulikud, -

tantsud, -pillid, -ansamblid ja orkestrid.

6. klass - 35 tundi

X X

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Hääle kõlavuse ja

väljenduslikkuse arendamine fraseerimisel, kõlaühtluse ja

pehme tooni saavutamine, vältides forsseerimist. Hääle

individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon) kujundamine.

X X X X X X X X X

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Kaheksandik – taktimõõdu

tundmaõppimine seoses laulude õppimisega. Tempo. Tempo

terminid.

Rütmivormide kordus,

kasutamine laulurütmides, rütmiharjutustes. Meloodia ja

helilaad. Duur-, moll- helirida ja helilaad. Dünaamika – ja

agoogikamärkide pp,ff,mf,mp,crescm, dim.,a tempo, da capo al

fine kasutamine musitseerimisel.

X

MUUSIKA KUULAMINE. Võrdlusoskuse , muusikalise

analüüsivõime arendamine. Seoste leidmine ja loomine

kirjanduse, kunsti ja tänapäevaga. Euroopa rahvaste muusika

tutvustamine.

Ainekava 7.9. klassile

Õppetegevus

(1) Põhikooli lõpuklassides on tähelepanu keskpunktis iseseisva muusikalise mõtlemise süvendamine ja väärtushinnangute kujundamine. Õpiülesannete lahendamiseks

sobivad individuaalne ning rühmatöö, aga ka projektide koostamine ja läbiviimine. Hindamisel on olulisel kohal omandatud muusikateadmiste ja -oskuste loov ning

praktiline rakendamisoskus.

(2) Muusikaliselt võimekad õpilased kaasatakse koolikooridesse. Jätkatakse tööd vokaal- ja instrumentaalansamblite ning solistidega, võimaluse korral ka orkestritega.

(3) Laulmisel pööratakse tähelepanu hääle individuaalsete omaduste arendamisele. Häälemurde iga arvestavalt rakendatakse võimetekohast mitmehäälsust. Pillimängus

rakendatakse rütmilis-meloodilisi improvisatsioone ning innustatakse õpilasi looma iseseisvaid muusikalisi kompositsioone. Praktilise muusikalise tegevuse kaudu

omandatakse uusi teadmisi muusikalises kirjaoskuses. Muusikalises liikumistegevuses lähtutakse eale omasest liikumis-ja tantsuhuvist. Žanrilisest mitmekesisusest

lähtuvalt arendatakse teadlikku muusika kuulamise oskust. Muusikaloos tutvutakse maailma rahvaste muusikaga.

7.-9. klassis muusika õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

lau

lab

vas

tav

alt

vo

kaa

lset

ele

võ

imet

ele

vab

alt

ja

emo

tsio

naa

lsel

t;

osk

ab k

asu

tad

a h

äält

hää

lem

urd

eper

iood

il;

on

om

and

anu

d ü

his

lau

luv

ara:

Ees

ti h

üm

n (

Fr.

Pac

ius)

,

“Ho

ia,

Jum

al,

Ees

tit”

(J.

Aav

ik),

“K

aun

imad

lau

lud

” (F

r.

Sae

bel

man

n),

“M

u i

sam

aa o

n m

inu

arm

” (G

. E

rnes

aks)

,

“Mu

ko

du

” (U

. N

aiss

oo

), “

Põh

jam

aa”

(Ü.

Vin

ter)

, “V

alg

ed

Jõu

lud

” (I

. B

erli

n),

kaa

no

nid

“D

on

a n

ob

is p

acem

”, “

Viv

a

la m

usi

ca”

ja 3

ees

ti r

ahv

alau

lu õ

pet

aja

val

iku

l;

eris

tab

lau

lud

es j

a k

uu

latu

d m

uu

sik

as 2

/4,

¾,

4/4

tak

tim

õõ

tu;

tun

neb

ku

ulm

ise

ja n

oo

di

järg

i rü

tmiv

orm

e n

ing

osk

ab n

eid

kas

uta

da

rütm

iüle

san

net

e la

hen

dam

isel

ja

inst

rum

enta

alse

te

kaa

smän

gu

de

loo

mis

el;

osk

ab m

äära

ta k

uu

lmis

e jä

rgi

lau

lu,

muu

sik

apal

a h

elil

aad

i;

tun

neb

hel

isti

kk

e C

-a,

G-e

, D

-h,

F-d

, B

-g;

teab

in

terv

alli

ja

akord

i m

õis

tet;

teab

ag

oog

ikam

ärk

ide

rit.

, a

ccel

., a

lleg

ro,

mo

der

ato

,

an

dan

te a

da

gio

, la

rgo

n

ing

art

iku

lats

ioo

nim

ärk

ide

sta

cca

to,

leg

ato

täh

endu

st,

osk

ab n

eid k

asu

tad

a

mu

sits

eeri

mis

el j

a m

uu

sik

a is

elo

om

ust

amis

el;

kas

uta

b m

uu

sik

a an

alü

üsi

mis

el

mu

usi

kat

erm

inei

d;

teab

, er

ista

b j

a o

skab

ise

loo

mu

stad

a h

ääle

- ja

ko

ori

liik

e;

teab

ko

du

koh

a, e

esti

ja

maa

ilm

a tu

ntu

mai

d l

aulj

aid

,

ko

duk

oh

a ja

ees

ti t

un

tud

ko

ore

ja

dir

igen

te;

teab

, er

ista

b j

a o

skab

ise

loo

mu

stad

a k

eel-

, pu

u-,

vas

k-,

löö

k-

ja k

lah

vp

ille

;

teab

, er

ista

b j

a o

skab

ise

loo

mu

stad

a sü

mfo

on

ia-,

pu

hkp

illi

-,

kee

lpil

li-

ja d

žäss

ork

estr

it;

teab

ko

du

koh

a, e

esti

ja

maa

ilm

a

tun

tum

aid

ork

estr

eid

ja

dir

igen

te;

eris

tab

ho

mo

foo

nil

ist

ja p

olü

foo

nil

ist

mu

usi

kat

;

on

tu

tvu

nu

d m

uu

sik

avo

rmid

e ja

-ža

nri

teg

a: v

aria

tsio

on

id,

ron

do

, fu

ug

a so

naa

t-al

leg

ro, m

issa

, p

relü

üd

ja

fuu

ga,

son

aat,

sü

mfo

on

ia,

ko

nts

ert,

kee

lpil

lik

var

tett

, sü

it,

avam

äng

, k

anta

at, o

op

er,

ora

too

riu

m, o

per

ett,

mu

usi

kal

,

bal

lett

;

kü

last

ab k

on

tser

te j

a m

uu

sik

alav

astu

si n

ing

kas

uta

b

om

and

atud

te

adm

isi

ja o

sku

si m

uu

sik

a an

alüü

sim

isel

.

7. klass - 35 tundi

X X X X

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Hääl ja

hääleliigid. Eesti ja maailma tuntumaid lauljaid – soliste.

Hääle individuaalsete omaduste (tämber ja diapasoon e.

ulatus) tundmaõppimine. Hääle tervishoid häälemurde

perioodil.

X X X

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Intervallid: mõiste,

nimetused. Akordi mõiste. Meloodia ja harmoonia mõiste.

Helivältused, rütmivormide meetrum ja rütm. Rütmivormide

tundmaõppimine

neljandik – taktimõõdus ja nende kasutamine harjutustes,

rütmiimprovisatsioonides ja instrumentaalsetes

kaasmängudes.

MUUSIKA KUULAMINE. Teadliku muusika kuulamine

arendamine. Sümfoonia- ,puhkpilli - ,keelpilliorkester. Pillid

ja pillirühmad: keel - ,puu - , vask – ja löökpillid. Eesti ja

maailma tuntumad orkestrid, dirigendid, interpreedid, Eesti

ja maailma tuntumaid ansambleid.

8. klass - 35 tundi

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Harmooniataju

arendamine lihtsate mitmehäälsete laulude ja kaanonite

kaudu.

X X X

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Helistik ja helilaad –

mõisted, liigid. Meloodia ja helilaad. G – a kordus, D – h, B

– g tundmaõppimine, Taktimõõdud 2/4, ¾, 4/4, kordus.

Võtmed: viiulivõti ja bassivõtme tutvustamine seoses

lauludega. Agoogikamärkide ritenuto (rit), accelerando

(accel.), allegro, moderato, andante, adagio, largo ning

artikulatsioonimärkide staccato, legato tähenduse mõistmine

ja kasutamine musitseerimisel.

X X

meetrum ja rütm. Rütmivormide

tundmaõppimine

neljandik-taktimõõdus ja nende kasutamine harjutustes,

rütmiimprovisatsioonides ja instrumentaalsetes

kaasmängudes.

X X

MUUSIKA KUULAMINE. Tutvumine muusikavormidega

ooper, operett, muusikal, ballett. Maailma rahvaste muusika

(Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, India, Hiina, Jaapan,

Indoneesia, Polüneesia, Austraalia, indiaanlased, Lõuna –

Ameerika, Põhja – Ameerika). Populaarmuusika stiilid.

9. klass – 35 tundi

X X X X X

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Muusikalise lauseehituse

s.t. teose vormilise külje tundmaõppimine (motiiv, fraas,

lause, periood) seoses laulude õppimisega ning

artikulatsioonimärkide staccato, legato tähenduse mõistmine

ja kasutamine musitseerimisel;

X X LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Väljendusrikas

laulmine ja kõlaühtlus. Harmooniataju arendamine.

X X X X X X

MUUSIKA KUULAMINE. Homofoonilise ja polüfoonilise

mitmehäälsuse tundmaõppimine seoses muusikavormide ja

žanritega. Tutvumine muusikavormide ja -žanritega:

variatsioonid, rondo, fuuga, sonaat-allegro; missa, prelüüd ja

fuuga, sonaat, sümfoonia, kontsert, keelpillikvartett, süit,

avamäng, oratoorium, kantaat, ooper, operett, muusikal,

ballett. Väljapaistvamad heliloojad muusikaajaloos seoses

muusikavormide ja žanrite tundmaõppimisega. Tutvumine

populaarmuusika stiilidega; maailma, eesti ja kodukoha

tuntumad ansamblid, orkestrid, solistid. Jazzmuusika. Selle

liigid ja filmimuusika.

Põhikoolis muusika õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega

INTEGRATSIOON TEISTE ÕPPEAINETEGA LÄBIVAD

TEEMAD

ÕPPESISU

Ees

ti k

eel

Kir

jan

du

s

Võ

õrk

eel

Mat

emaa

tik

a

Lo

od

usõ

pet

us

Geo

gra

afia

Bio

loo

gia

Inim

eseõ

pet

us

Aja

lug

u

Üh

isk

on

naõ

pet

us

Kee

mia

Fü

üsi

ka

Mu

usi

ka

Ku

nst

Tö

öõ

pet

us

Keh

alin

e k

asv

atu

s

kes

kk

ond

ja

sääs

tev

are

ng

töö

alan

e k

arjä

är

ja s

elle

ku

jun

dam

ine

info

teh

no

loo

gia

ja

mee

dia

õp

etu

s

turv

alis

us

1. klass - 70 tundi

X X X

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Muusikalisele fraasile toetuv vaba ja

loomulik hingamine laulmisel: õige kehahoid, huulte aktiivne rakendamine kõla,

diktsiooni selguse ja ilmekuse saavutamiseks. Kõlalise puhtuse ja emotsionaalsuse

taotlemine ühehäälsel laulmisel. Laulude esitamine liikumise ja kujundlike

liigutustega. Lastelaulud. Kaanonid. Eesti ja teiste rahvaste rahvalaulud.

X X X X

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Meetrum. Pulsi tunnetamine, rõhulised ja rõhuta

helid. Kaheosalise taktimõõdu tundmaõppimine kuulmise järgi, takti viipamine.

Laulurütmi, rütmiharjutuste ja kaasmängude mängimine kuulmise ja noodi järgi 2

–osalises taktimõõdus. Pikk ja lühike heli muusikas. Kõnerütmile toetuv töö

ettevalmistusena helivältuste suhete tundmaõppimiseks. Rütmivormide

tundmaõppimine neljandik – taktimõõdus ning nende kasutamine laulurütmis,

rütmiharjutustes. Kõrged ja madalad helid, nende võrdlemine kuulmise järgi ning

kujutamine visuaalselt. Meloodia liikumise suundade jälgimine ja

iseloomustamine laulmisel ja muusika kuulamisel. Heliastmete SO, MI, RA

tundmaõppimine. Mõistete piano (p), forte (f), märkide >(vaibudes) ja <

(valjenedes) tundmine ja kasutamine musitseerimisel.

X X X

MUUSIKA KUULAMINE. Laulude ja instrumentaalsete karakterpalade

kuulamine. Muusikapala meeleolu ja karakteri kirjeldamine. Mõistete luuletaja,

helilooja, dirigent, orkester tundmaõppimine.

2. klass - 70 tundi

X X X

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Muusikalisele fraasile toetuv vaba ja

loomulik hingamine laulmisel: õige kehahoid, huulte aktiivne rakendamine kõla,

diktsiooni selguse ja ilmekuse saavutamiseks. Kõlalise puhtuse ja emotsionaalsuse

taotlemine ühehäälsel laulmisel. Laulude esitamine liikumise ja kujundlike

liigutustega. Lastelaulud. Kaanonid. Eesti ja teiste rahvaste rahvalaulud.

X X

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS: kolmeosalise taktimõõdu tundmaõppimine

kuulmise järgi, takti viipamine. Laulurütmi, rütmiharjutuste, ja kaasmängude

mängimine kuulmise ja noodi järgi 2 – ja 3 – osalises taktimõõdus. Taktijoonte,

lõpumärkide, kordamismärgi, fermaadi kasutamine. Rütmivormide

ja pauside tundmaõppimine neljandik taktimõõdus ning nende kasutamine

laulurütmis, rütmiharkutustes, laulu rütmisaadetes ning improvisatsioonides.

Heliastmete JO, LE, MI, SO, RA tundmaõppimine noodi järgi. JO – võtme

tundmaõppimine ja kasutamine.

X X X

MUUSIKA KUULAMINE. Muusikapala meeleolu ja karakteri kirjeldamine

muusikalisi väljendusvahendeid meloodia, rütm , tempo, dünaamika kasutades.

Mõistete solist, ansambel, koor, koorijuht tundmaõppimine.

3. klass -70 tundi

X X

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Muusikalisele fraasile toetuv vaba ja

loomulik hingamine laulmisel: õige kehahoid, huulte aktiivne rakendamine kõla,

diktsiooni selguse ja ilmekuse saavutamiseks. Kõlalise puhtuse ja emotsionaalsuse

taotlemine ühehäälsel laulmisel. Laulude esitamine liikumise ja kujundlike

liigutustega. Lastelaulud. Kaanonid. Eesti ja teiste rahvaste rahvalaulud.

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. rütm. Uus rütm neljandik taktimõõdus

ja nende kasutamine. Heliastmete Jo1, Ra1, So1, Na, Di tundmaõppimine noodi

järgi. Jo- ja Ra-lõpuline astmerida; pool- ja tervetoon. Õpitud heliastmete ja

rütmivormide kasutamine laulmisel, pillimängus, rütmilis–meloodiliste

improvisatsioonide loomisel.

X X X MUUSIKA KUULAMINE. Mõistete vokaal – ja instrumentaalmuusika

tutvustamine. Muusikažanrite marss, polka, valss tundmaõppimine.

4. klass - 70 tundi

X X

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Hääle kõlavuse ja väljenduslikkuse

arendamine fraseerimisel, kõlaühtluse ja pehme tooni saavutamine, vältides

forsseerimist. Laulude ilmekas ettekanne. Hääle individuaalsete omaduste (tämber,

diapasoon) kujundamine. Harmooniataju arendamine: kaanonid ja lihtsad

kahehäälsed laulud.

X

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Meetrum. 4-osalise taktimõõdu

tundmaõppimine kuulmise ja noodi järgi. Vahelduva taktimõõdu

tundmaõppimine; eeltakti tundmaõppimine. Rütm. Rütm.

Rütmivormide tundmaõppimine neljandik –

taktimõõdus ja nende kasutamine laulurütmis, rütmiharjutustes, laulu rütmisaates

ja rütmiimprovisatsioonides. Pide tähenduse tundmaõppimine.

MELOODIA JA HELILAAD. Helilaadilise mõtlemise arendamine. Duur -, moll

– helirida ja helilaad., kolmkõlad. Viiulivõtme tähendus. Klaviatuur ja oktaav.

Absoluutsete helikõrguste c, d, e, f, a, h tundmaõppimine noodijoonestikul ja

klaviatuuril ning nende seostamine relatiivsete astmetega. Dünaamika- ja

agoogikamärkide pp, ff, mf, cresc., dim., a tempo ning mõiste da capo al fine

tähenduse mõistmine ja kasutamine musitseerimisel.

X X X MUUSIKA KUULAMINE. Muusikalise analüüsivõime arendamine. 2 – ja 3 –

osaline muusikaline vorm õpitud lauludes ja kuulatud muusikas. Hääleliigid:

mõisted sopran, alt, tenor, bariton, bass; eesti ja kodukoha tuntumad lauljad.

Pillirühmade tutvustamine ja tutvumine karakteersemate pillide tämbri ja kõlaga.

X

5. klass - 35 tundi LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Hääle kõlavuse ja väljenduslikkuse

arendamine fraseerimisel, kõlaühtluse ja pehme tooni saavutamine, vältides

forsseerimist. Laulude ilmekas ettekanne. Hääle individuaalsete omaduste (tämber,

diapasoon) kujundamine. Harmooniataju arendamine: kaanonid ja lihtsad

kahehäälsed laulud.

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Harmooniline ja meloodiline moll – helirida.

Helistikud C – a, G – e, F – d; märgid diees, bemoll, bekaar.

X X X

MUUSIKA KUULAMINE. Võrdlusoskuse arendamine. Seoste loomine ja

leidmine kirjanduse, kunsti ja tänapäevaga. Kooriliigid: mudilas - , laste - ,

poiste - , mees - , segakoor; kodukoha ja eesti tuntumad koorid ja

dirigendid. Eesti ja kodukoha rahvalaulud, -laulikud, -tantsud, -pillid, -

ansamblid ja orkestrid.

6. klass - 35 tundi

X X X X

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Hääle kõlavuse ja väljenduslikkuse

arendamine fraseerimisel, kõlaühtluse ja pehme tooni saavutamine, vältides

forsseerimist. Hääle individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon) kujundamine.

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Kaheksandik – taktimõõdu tundmaõppimine

seoses laulude õppimisega. Tempo. Tempo terminid.

Rütmivormide kordus, kasutamine

laulurütmides, rütmiharjutustes. Meloodia ja helilaad. Duur-, moll- helirida ja

helilaad. Dünaamika – ja agoogikamärkide pp,ff,mf,mp,crescm, dim.,a tempo, da

capo al fine kasutamine musitseerimisel.

X X X

MUUSIKA KUULAMINE. Võrdlusoskuse , muusikalise analüüsivõime

arendamine. Seoste leidmine ja loomine kirjanduse, kunsti ja tänapäevaga.

Euroopa rahvaste muusika tutvustamine.

7. klass - 35 tundi

X X X

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Hääl ja hääleliigid. Eesti ja maailma

tuntumaid lauljaid – soliste. Hääle individuaalsete omaduste (tämber ja diapasoon

e. ulatus) tundmaõppimine. Hääle tervishoid häälemurde perioodil.

X

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Intervallid: mõiste, nimetused. Akordi mõiste.

Meloodia ja harmoonia mõiste. Helivältused, rütmivormide meetrum ja rütm.

Rütmivormide tundmaõppimine neljandik –

taktimõõdus ja nende kasutamine harjutustes, rütmiimprovisatsioonides ja

instrumentaalsetes kaasmängudes.

X X X X MUUSIKA KUULAMINE. Teadliku muusika kuulamine arendamine.

Sümfoonia- ,puhkpilli - ,keelpilliorkester. Pillid ja pillirühmad: keel - ,puu - , vask

– ja löökpillid. Eesti ja maailma tuntumad orkestrid, dirigendid, interpreedid, Eesti

ja maailma tuntumaid ansambleid.

8. klass - 35 tundi

X X LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Harmooniataju arendamine lihtsate

mitmehäälsete laulude ja kaanonite kaudu..

X X

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Helistik ja helilaad – mõisted, liigid. Meloodia

ja helilaad. G – a kordus, D – h, B – g tundmaõppimine, Taktimõõdud 2/4, ¾, 4/4,

kordus. Võtmed: viiulivõti ja bassivõtme tutvustamine seoses lauludega.

Agoogikamärkide ritenuto (rit), accelerando (accel.), allegro, moderato, andante,

adagio, largo ning artikulatsioonimärkide staccato, legato tähenduse mõistmine ja

kasutamine musitseerimisel.

meetrum ja rütm. Rütmivormide

tundmaõppimine neljandik-taktimõõdus ja

nende kasutamine harjutustes, rütmiimprovisatsioonides ja instrumentaalsetes

kaasmängudes.

X X X

MUUSIKA KUULAMINE. Tutvumine muusikavormidega: ooper, operett,

muusikal, ballett. Maailma rahvaste muusika (Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania,

India, Hiina, Jaapan, Indoneesia, Polüneesia, Austraalia, indiaanlased, Lõuna –

Ameerika, Põhja – Ameerika). Populaarmuusika stiilid.

9. klass – 35 tundi

X X

MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Muusikalise lauseehituse s.t. teose vormilise

külje tundmaõppimine (motiiv, fraas, lause, periood) seoses laulude õppimisega

ning artikulatsioonimärkide staccato, legato tähenduse mõistmine ja kasutamine

musitseerimisel;

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Väljendusrikas laulmine ja kõlaühtlus.

Harmooniataju arendamine.

X X X

MUUSIKA KUULAMINE. Homofoonilise ja polüfoonilise mitmehäälsuse

tundmaõppimine seoses muusikavormide ja žanritega. Tutvumine

muusikavormide ja -žanritega: variatsioonid, rondo, fuuga, sonaat-allegro; missa,

prelüüd ja fuuga, sonaat, sümfoonia, kontsert, keelpillikvartett, süit, avamäng,

oratoorium, kantaat, ooper, operett, muusikal, ballett. Väljapaistvamad heliloojad

muusikaajaloos seoses muusikavormide ja žanrite tundmaõppimisega. Tutvumine

populaarmuusika stiilidega; maailma, eesti ja kodukoha tuntumad ansamblid,

orkestrid, solistid. Jazzmuusika. Selle liigid ja filmimuusika.

Kasutatav õppekirjandus:

1. S. Veskimäe, K. Härma “Laulik I klassile” Avita, Tln. 1995.

2. S. Veskimäe, K. Härma “Laulik II klassile” Avita, Tln. 1996.

3. L. Urbel, M. Pullerits “Muusikaõpik III klassile” Avita, Tln. 2001.

4. Sepp, H. –M. Järv “Muusiakõpetus IV klassile” Avita, Tln. 1998.

5. Sepp, H. – M. Järv “Muusikaõpetus V klassile” Avita, Tln. 1999.

6. R. Kangro “Helisev maailm VII klassile”

7. E. Karp, I. Garšnek, J. Ojakäär “Laulik VII – VIII klassile”

8. E. Karp “Muusikaõpik IX klassile”

9. Sepp, I. Garšnek, J. Ojakäär “Muusikaõpik IX klassile”

10. R. Kangro “Helisev maailm VIII klassile”

11. Kull, O. Tuisk “Muusikaajalugu keskkoolile” Tln., Valgus 1988

12. T. Siitan “Õhtumaade muusikalugu” Avita, Tln. 1998

13. E. Karp, I. Raudsepp, A. Liho “Koolirahva lauluraamat” “Talmar ja Põhi”, Tln. 1996

14. Entsüklopeediline teatmeteos “Klassikaline muusika” Varrak, Tln. 2000