LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 41 (2952) Kolmapäev, 28. oktoober 2009

Muljeid Sydney maailmamängudeltÜks väga tore Austraalias

veedetud nädal on möödunud spordiveteranide maailmamän-ge nautides.

Ausalt ‒ ma ei teadnud sellest spordisündmusest suurt mida-gi enne kui siia jõudsin ja minu sõbranna Katre mind valgustas. Tema algatusel läksime vaata-ma üht korvpallimängu, ja siis ei saanud enam pidama.

Nii et võin julgelt öelda, et olen saanud nautida ja kaasa elada oma kaasmaalaste palli-mängule siin Sydneys, rohkem ja kindlasti suurema entusias-mi ja rahuloluga kui seda oleks teinud Eestis.

Meie erilised lemmikud olid 40+ vanusegrupi naiskond ja 40+ meeskond.

Naiste seas oli Katre endine õppejõud ülikoolipäevilt ning lisaks veel toredaid naiskorvpal-lureid, kellega me headeks sõp-radeks saime ja koos Sydneys ja selle ümbruses ringi reisisime.

Tallinna Vombatite meeskond 40+ vanusegrupis oli tuntud muidugi selle poolest, et seal mängisid mitmed meie oma- aegsed iidolid, kelle mängu-dele sai televiisori vahendusel särasilmil kaasa elatud. Võitis ju Tallinna Kalev 1991. aastal Nõukogude Liidu meistritiitli. Ja nüüd oli väga hea võimalus neid sportlasi siinsamas toeta-da ja hiljem isegi juttu puhuda.

Südantsoojendav oli ka see, et meie lastele ‒ väikestele kaasa-elajatele, kingiti Tallinna Vom-batite särgid, kuhu nad suure õhinaga kõikide mängijate au-togrammid peale kogusid.

Mängude ajal külastasime ka Olümpiaparki, mis oli elamus omaette. Tore oli leida olümpia- tule alt kullavõitjate nimede seast meie endi Erki Nool.

Kogu olümpiakompleks oli väga huvitav ja ilus ning neil päevil kindlasti ka rahvarohkem kui muidu.

Mängude nädal tipnes vas-tuvõtuga Eesti Majas, kus oli võimalik kohtuda mängudel osalenud Eesti sportlastega - kohale tulid kõik, kes polnud veel Sydneyst lahkunud. Juttu sai vesta nii korvpallurite, võrk-pallurite kui ka orienteerujate-ga.

Ürituse avas Eesti aukonsul Sydneys Aivo Takis, kes tervitas Eesti sportlasi ja andis väikese ülevaate Sydney maailmamän-gudest ja mängude ajaloost. Sydney maailmamängudel osa-les kokku 28 892 sportlast 95st riigist. See number teeb aukon-suli sõnul nendest maailma-mängudest isegi Sydney olüm-piamängudest suurema ürituse ning samas suurima osavõtjate arvuga rahvusvahelise spordiü-rituse terves maailmas selle aja-loo jooksul.

Aivo Takis tundis heameelt: „Rõõm oli suur kui saime teada, et 2009. aasta maailmamängud toimuvad Sydneys. Veel suurem oli kohalike eestlaste rõõm siis, kui kuulsime, et Eestist saabub mängudele 91 sportlast. Ar-vestades Eesti rahvaarvu, teeb see 1 osaleja 15 000 elaniku kohta.“ Aivo Takis tunnustas sportlasi, kes otsustasid trotsi-da masu, et tunda siin Sydneys ehtsat spordirõõmu: „Sõltuma-ta sellest, kui palju medaleid tuli, on tulemus fantastiline, arvestades Eesti väikest rah-

vaarvu!“Vastuvõtu lõppedes oli või-

malus suunduda Darling Har-bourisse maailmamängude lõputseremooniale, mis oli ka elamus omaette. Vahva oli näha eri maade sportlasi omavahel suhtlemas, üksteist tervitamas ja õnnitlemas. Astuti juurde ja küsiti, et mis alaga tegeled ja kust maalt pärit oled, imetleti kirkaid medaleid ja vahetati su-veniire. Loomulikult tehti koos palju pilte. See kõik tekitas väga meeldiva ühtekuuluvuse tunde, mis jätkus veel peo lõppedes

linnast koju minnes. Ikka ja jälle astus keegi ligi ning alustas jut-tu, just mängude teemal.

Väga õigel ajal tulin siia!

Karin Alamaa,tugitoolisportlane Pärnust

Eestist osales Sydney maailmamängudel 91 sportlast. Kõige edukamalt läks seekord meeskondlikel spordialadel. Eestist osales 3 korvpallinaiskonda ja 3 meeskonda ja kõik võistkonnad said medali. Naised 45+ vanusegrupp - kuld Naised 35+ vanusegrupp - hõbe Naised 40+ vanusegrupp - hõbe Mehed Tallinna Vombatid 40+ vanusegrupp - hõbe Mehed Simuna Ivax 45+ vanusegrupp - pronks. Mehed Kalev 65+ vanusegrupp - pronks

Samuti sai pronksmedali 50+ vanusegrupi võrkpallimeeskond.Lisaks osales Eestist veel orienteerujaid, kergejõustiklasi, rannavõrkpallureid.Palju õnne kõigile sportlastele ning edu edaspidiseks!Väikesed fännid Artur, Mari ja Iti Miina elasid Tallinna Vombatite

korvpallimängule hoogsalt kaasa. Foto: Indrek Ulmas

Võidukad korvpallurid Sydney Eesti Majas. Fotol on kolm Eesti naiskonda ja üks meeskond - Tallinna Vombatid. Fotolt puudub Simuna Ivax’i meeskond, kes polnud pildistamise hetkeks Eesti Majja veel jõudnud ning samuti Kalev 65+ meeskond, kes olid juba Uus-Meremaale reisinud.Foto: Indrek Ulmas

2 “MEIE KODU” 28. oktoober 2009

Austraalia eestlaste kodulehekülg nüüd uues kuues www.eesti.org.au

Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) esitas Ameerika Ühendriikide patendiametile taotluse paten-teerida ülikooli teadlaste avas-tatud uus vähiravimeetod. TTÜ teadlased eesotsas professor Priit Kogermaniga on avastanud kinaasi HULK3 uue kasutusvõi-maluse. Tegemist on kinaasiga, mis võib sobida ravimimärk- lauaks vähkkasvaja ravimisel.

Kogermani sõnul tähendab vähk enamasti rakkude ülemää-rast produktsiooni, millest osa-del on tüvirakkude omadused. “HULK3 on oluline tüvirakkude taastootmist mõjutav valk rakus ja HULK3 mõjutamisega saab mõjutada vähirakkude hulka,” selgitas ta. “Samuti võib selle abil õnnestuda alla suruda vä-hirakkude liikumist algsest vä-hikoldest välja ehk vähendada siirete ehk metastaaside teket.”

Professor Kogermani uuri-misrühm kasvatab vähirakkude uurimiseks vähirakke näiteks kana- ja hanemunades ning jäl-gib, kuidas vähirakud kasvavad,

endale verevarustust tekitavad ja algsest vähikoldest edasi lii-guvad. Neid protsesse saab uu-rimisrühma hinnangul mõjuta-da uudsete eksperimentaalsete vähiravimite kandidaatidega.

“Pärast pikaajalist ja kallist arendustööd, mis kestab kesk-miselt kümme aastat, võivad need preparaadid jõuda ka meie kliinikutesse ja patsiendid saada ka reaalset kasu,” lausus uurimisrühma juht. “Kui see unistus ei teostu, siis saame ik-kagi uusi teadmisi, mis aitavad vähktõvest paremini aru saada ja selle vastu võidelda.”

Miinimumprogrammina näe- vad TTÜ teadlased rakendusena kliinikus kasutatavaid teste, mis aitavad vähktõbe diagnoosida ja selle edasist kulgu prognoo-sida. “Seda hiljemalt viie aasta pärast,” lisas Kogerman.

TTÜ pressiesindaja sõnul on patenditaotluse koostamisel abiks olnud ülikooli teadus-arendusosakonna ning teh-noloogia- ja innovatsiooni-

keskuse töötajad. Patendi spetsiifilisust arvestades palgati appi USA patendiadvokaat Wa-shingtoni advokaadibüroost Dodds & Associates.

HULK3 puudutavad teadus-tulemused ilmuvad lähiajal rahvusvahelises teadusjakirjan-duses, esimene neid tulemusi kirjeldav artikkel on avaldami-seks vastu võetud ajakirjas Ex-perimental Cell Research, töö põhiautoriks on doktorant Alla Maloverjan.

Priit Kogerman on varem esi-tanud mitmeid rahvusvahelisi patenditaotlusi ja saanud pa-tente, millest osa on välja lit-sentseeritud Eesti biotehnoloo-giafirmadele.

Praeguseks on välja töötatud ja ka Eestis müüdavad vähira-vimid, mille märklauaks on ki-naasid, kuid mitte HULK3, lisas pressiesindaja, tuues näiteks rinna- ja emakakaelavähi ravimi Herceptin/trastuzumab ja leu-keemiaravimi Glivec.

BNS, 19.10

TTÜ esitas USA-s vähiravimeetodi patenditaotluse

Pentus: meil tuli võidelda majanduskriisi ja pronkssõduriga

Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Keit Pentus ütles esmaspäeva hommikul erakonnale saadetud tänukirjas, et vaata-mata kõigi aegade parimale tulemusele Tallinnas, oli valimisvõitlus ebavõrdne. “Vastaspoolel võitlesid meie vastu ka majanduskriis ja pronkssõdur,” vahendas erakonna pressiesindaja BNS-ile Pentuse kirja.

Keskerakonda valimisvõidu puhul õnnitlenud Pentuse sõnul on tallinlaste langetatud otsus seaduseks, millega tuleb järgmisel neljal aastal leppida. “Pool Tallinna vaatab täna just Keskerakonna ja (esimees Edgar) Savisaare poole ja ootab neilt linna väikeste ja suurte kodanike murede kiiret lahendamist,” lausus ta viitega muu-hulgas majandusseisu parandamisele, tööpuuduse leevendami-sele ja Tallinna muutmisele üheks Euroopas tuntud ja armastatud linnaks.

Pentus märkis, et Reformierakond kavatseb jälgida eesmärkide saavutamist ja maksurahade kulutamist “väga pingsalt”. “Luban, et me ei jäta ühtki vääritut tegu päevavalgele toomata ega väärikat tegu kiitmata,” sõnas ta.

Pentus kogus pühapäeval peetud kohalike volikogude valimistel Lasnamäel 3416 häält, Savisaart toetas 38.978 valijat.

BNS, 19.10

Ansip: Keskerakonna tulemus Tallinnas on tõsine signaal

Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip ütles, et Keskerakonna ülekaalukas võit Tallinnas on signaal teistele partei-dele.

“Tallinna elanikud on valimistulemuste kohaselt (Keskerakonna-ga - BNS) valdavalt rahul, mina rahul ei ole. Kui meelsus Tallinnas on selline nagu ta on, siis on see signaal teistele erakondadele,” ütles Ansip intervjuus ETV valimissaatele.

“Küsimus on selles, kas valijad peavad loomulikuks, et 500.000 eest soetatakse kartuleid ja puuhalge ja siis kahe miljoni krooni eest neid reklaamitakse,” sõnas Ansip.

Reformierakonna juhi sõnul ei kujuta ta ette, et mõni erakond oleks valmis pealinnas Keskerakonnaga ühisesse koalitsiooni mine-ma, kuna jääks kindlasti “väikese venna” staatusesse.

Endast lugupidav erakond usutavsti seda ei tee,” sõnas Ansip. Kui loetud oli enamus häältest saavutas Keskerakond pealinnas

enam kui 53-protsendilise toetuse ja 79-kohalises linnavolikogus 44 kohta. Reformierakond sai volikogus 14, Isamaa ja Res Publica Liit 13 ning sotsiaaldemokraadid 8 kohta.

BNS, 19.10

Savisaar näeb kriisiajal laialdase koalitsiooni eeliseid

Tallinnas valimised võitnud Keskerakonna juht ja linnapea Edgar Savisaar näeb majanduskriisi ajal laialdasel koalitsioonil eeliseid ning nimetab põnevaks mõtet kaasata loodavasse pealinna võimu-liitu ka Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).

“Kahtlemata on koalitsioonil jõudu rohkem, kui volikogus ei ole mitte 44, vaid näiteks 50 mandaati,” rääkis Savisaar Postimehele. “Jõudu on rohkem, et oma põhimõtteid selgitada, et volikogus töötada ja linnaosades tegutseda. Eriti kui arvestada keerulist krii-siaega, siis on laialdasel koalitsioonil ka oma võlu.”

Savisaare sõnul on Keskerakond teinud IRL-iga viimastel aastatel tõhusat koostööd. “Enne valimisi hakkasid nad end meile rohkem vastandama, aga igal juhul oleks perspektiiv nendega ju päris hu-vitav,” märkis Keskerakonna juht. “Eks me püüame mitmetega läbi rääkida ja oleme võrdlemisi tolerantsed. Aga kui mõned tahavad jääda opositsiooni ja kulutada aega nääklemisele, siis pole midagi teha.”

Reformierakonna ja Keskerakonna programmi nimetas Savisaar liiga vastandlikuks ning koostöö korral kuluks suur osa jõudu, et “nende rumalusi ära hoida”. “Ärge käsitlege seda kui vihjet, aga meil on selge arvamus, et Ansip ei vea välja ja Reformierakonnale oleks kasulik, kui ta välja vahetataks,” ütles Savisaar ajaleheintervjuus. Ta lisas, et Ansipi valitsus püsib vaid Mart Laari juhitava IRL-i ja rohelis-te toel, kusjuures “rohelised teevad nii, nagu Mart Laar ütleb”.

BNS, 20.10

Euroopa Komisjonis töötab üle 200 eestlase

Euroopa Komisjonis töötas septembri alguse seisuga 225 eestlast, neist kolm kõrgema ametnikuna.

Kõrgematest ametnikest on Henrik Hololei komisjoni asepresidendi Siim Kallase ka-binetiülem ning Maive Rute ja Signe Ratso töötavad vastavalt teadusuuringute ja kaubanduse peadirektoraadis direktorina.

Komisjoni andmetel töötab keskastme juhina ja nõuniku-na 14, administraatorina 130 ja assistendina 54 eestlast, üle-jäänud on lepingulised töötajad ja riiklikud eksperdid.

Kokku töötab Euroopa Komis-jonis üle 30.000 inimese.

BNS, 18.10

Välisminister Urmas Paet avab täna, 20. oktoobril Mins-kis Eesti suursaatkonna Valge-venes. Paeti sõnul soovib Eesti Valgevenega kahepoolsete su-hete ning Valgevene ja Euroo-pa Liidu suhete tihendamist, et toetada Valgevene ühiskonna jätkuvat avanemist euroopa-likele väärtustele. Paet avab homme visiidi raames toimu-va Eesti-Valgevene ärifoorumi, millest võtab osa 30-liikmeline Eesti ettevõtjate delegatsioon.

Välisminister allkirjastab Valgevenes Eesti ja Valgevene vahelise investeeringute soo-dustamise ja vastastikuse kaitse lepingu, mis loob mõlema riigi investoritele ja ettevõtjatele võrdsed tegutsemisvõimalu- sed.

Paet rõhutas, et Valgevene pakub Eesti ettevõtjatele suurt huvi, mistõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka majan-duskontaktide edendamisele. „Meie ettevõtjate investeerin-gud Valgevenesse on viimaste aastate jooksul kasvanud korda-des. Suursaatkond saab edaspi-di olla Eesti ettevõtjatele abiks kontaktide loomisel Valgevene poolega,“ märkis välisminister.

Paet kohtub täna ka Valge-vene kodanikuühiskonna esin- dajatega. Eesti välisminister toonitas, et inimestevahelistel otsekontaktidel on oluline roll kahepoolsete suhete elavdami-sel.

„Suhete arenemisel tuleb Val-gevenel jätkata ka inimõiguste ja vabaduste alase olukorra pa-randamisega. Selleks on oluline just kodanikuühiskonna tugev-nemine,“ sõnas Paet „Eesti on toetanud mitmeid Valgevene kodanikuühiskonna arengule suunatud projekte,“ lisas ta.

Paeti sõnul on Eesti ja Euroo-pa Liidu huvi Valgevene järk-järguline avanemine Euroopa-le. „Euroopa Liidu idapartnerlus pakub Valgevene ja Euroopa Liidu koostööks mitmeid prak-tilisi võimalusi,“ ütles Paet. „Euroopa Liidu tehnilise abi ja vahendite kaasamise eelduseks on kindlasti Valgevene enda koostöötahe,“ lisas ta.

Homme peab Paet loengu Valgevene Riiklikus Ülikoolis. Kavas on ka kohtumised Val-gevene presidendi Aleksandr Lukašenka ja välisminister Ser-gei Martynoviga.

20.-21. oktoobril toimuv visiit on Eesti välisministri esimene visiit Valgevenesse alates dip-lomaatiliste suhete sõlmimisest 1992. aastal.Välisministeeriumi pressitalitus

20. oktoober 2009

Välisminister avab täna Eesti suursaatkonna Minskis

President Ilves andis programmis “Tagasi kooli” tunni Haljala GümnaasiumisPresident Toomas Hendrik

Ilves andis täna koolitunni Haljala Gümnaasiumi 10., 11. ja 12. klassi õpilastele rääkides õpetajatest, kes teda on kõige enam mõjutanud. Haljala koolis, mis on Viru-

maa vanim kool, õpib 360 õpi-last ja seal töötab 40 õpetajat.“Igaüks ‒ kui ta tahab edu-

kas olla ja eluga toime tulla ‒ peab ikka õppima ja vanus ei ole siin oluline,” ütles riigipea, lisades: “Ning teisi õpetades, ka “Tagasi kooli” algatuses, õpib õpetaja rolli asunud ini-mene endalegi midagi tarvi-likku.”“Tagasi kooli” on Vabarii-

gi Presidendi ja Sihtasutuse Noored Kooli algatus, et tu-gevdada Eestis sidet koolide ja ühiskonna vahel. Tänavu veebruaris käis “Tagasi kooli” programmis tundi andmas 687 inimest.Vastates ajakirjanike küsi-

mustele eile toimunud koha-like omavalitsuste volikogude valimistest, tunnustas presi-dent Ilves suurt valimisaktiiv-sust.“Mul on hea meel, et nii pal-

ju inimesi ‒ rekordiliselt palju ‒ kasutas eile demokraatia suurepärast võimalust teha oma valik ja tulla valima,” sõ-nas riigipea. “Ma tänan kõiki neid, kes aitasid kujundada oma koduvalla või kodulinna järgmise nelja aasta tulevik-ku.”

Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond

Haljalas 19. oktoobril 2009

VALIMISTEST Ta l l i nnas

3“MEIE KODU” 28. oktoober 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Kohalike volikogude valimis-tel olid Eestis kõige edukamad Keskerakond ja Reformiera-kond, parteidest suurim kaotaja oli Rahvaliit, kelle poliitikud kan-dideerisid mitmel pool valimis-liitudes. ❖ Keskerakond sai Tallinna uues linnavolikogus taas absoluutse häälteenamuse, kogudes 79-liik-melises volikogus 44 kohta. Era-konda toetas 114.024 valijat ehk 53,5 protsenti valimisõiguslikke tallinlasi. Reformierakond sai 14, Isamaa ja Res Publica Liit 13 ja sotsiaaldemokraadid kaheksa mandaati. ❖ Tartus võitsid kohaliku voliko-gu valimised Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Reformierakond kogus 30,7-protsendilise toetuse ja sai 49-kohalises volikogus 17 man-daati, IRL-i toetas 23,4 protsenti valijaist, mis tagab 13 saadiku-kohta. ❖ Pühapäevastel kohalike oma-valitsuste valimistel osales 60,4 protsenti valijate üldarvust, mis on taasiseseisvumisaja kõrgeim näitaja. ❖ Energiatuulikud segavad Ve-nemaa-suunalist radaripilti ning seetõttu tahab kaitseministee-rium kolme tuulepargi rajamise Ida-Virumaale ära keelata, kirju-tab Postimees.❖ Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) esitas Ameerika Ühendriikide patendiametile taotluse paten-teerida ülikooli teadlaste avas-tatud uus vähiravimeetod. ❖ Läti lennufirma Airbaltic peatab alates oktoobri lõpust lennud Tallinna-Vilniuse liinil. ❖ Arhitektuuri- ja projektee-ri-misbüroo EA Reng AS-i Minski tütarettevõte EA Reng Project alustas Valgevenes kuni 60 1500-2500 ruutmeetri suuruse kaupluse projekteerimistöid. ❖ Selle aasta üheksa kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 60,9 miljardit krooni ehk 71,6 protsenti kehtivas eelarves pla-neeritust. ❖ Eesti omavalitsuste voliko-gude valimistest kirjutanud suuremad Soome ajalehed seos-tavad Keskerakonna suurt edu venelaste häältega ja partei esi- ‘mehe Edgar Savisaare isikuga.❖ Tööstustoodangu tootja-hinnaindeks tõusis 2009. aasta septembris võrreldes augustiga 0,1 protsenti ja langes võrreldes eelmise aasta septembriga 1,5 protsenti, teatab statistikaamet.❖ Olympic Enetertainment Grou-pi tütarettevõtte Olympic Casino Eesti AS-i 2009. aasta üheksa kuu auditeerimata äritulu on võrrel-des eelmise aasta sama ajaga vähenenud 50 protsendi võrra 265,1 miljoni kroonini. ❖ Swedbanki Eesti üksuse kol-manda kvartali kahjumiks kuju-nes 323 miljonit krooni, teatas pank teisipäeval. ❖ Pariisis tegutsev rahvusvahe-line organisatsioon Piirideta Re-porterid (Reporters sans frontieres - RSF) paigutas Eesti teisipäeval avalikustatud maailma ajakirjan-dusvabaduse indeksis 175 riigi seas kuuendale kohale.

(Allikas: BNS, 17.10.-20.10)

❖ Roheliste juhatus võttis äs-jased valimised kokku tõdemu-sega, et konkurents suuremate erakondadega jäi ebavõrdseks. ❖ Keskerakonna hinnangul peaks Rahvaliiduga (RL) liitumi-se järel partei jätkama Keskera-konna nime all. Keskerakonna juhatus saatis Rahvaliidule pöördumise, milles kutsus Rah-valiidu liikmeid edaspidi kõne-lema Eesti arengus kaasa Kes-kerakonna lipu alt.❖ Sotsiaaldemokraatliku Era-konna (SDE) juhatuse liige Mar-ju Lauristin avaldas arvamust, et SDE-l on võimalik jõuda Keskerakonnaga kokkuleppele Tallinnas võimuliidu moodusta-miseks, kuid ta kinnitas, et SDE ei kavatse loobuda oma põhi-mõtetest.❖ Reformierakonna peasekre-täri Kristen Michali hinnangul üritab Keskerakond rahvaliitlasi endaga ühinema kutsudes va-baneda peaasjalikult vene keelt kõnelevate toetajatega partei mainest.❖ Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Margus Tsahkna hinnangul võib Keskerakonna ühinemisettepanek Rahvaliidu sisemiselt lõhki ajada.❖ Valgevene president Alek-sandr Lukašenka kinnitas kolma-päeval Minskis visiidil viibivale välisminister Urmas Paetile vas-tuseisu gaasitrassi Nord Stream rajamisele Läänemerre. ❖ Parlamendi sotsiaalkomisjon ei toetanud opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu, mis alandaks järgmise aasta juulist kolmandiku võrra vanemahüvitise maksimaalset määra. ❖ Eesti Pank hindab kolmapäe- val avaldatud majandusprog-noosis, et Eesti majanduslangu-seks kujuneb tänavu 14,2 prot-senti ja tuleval aastal tõuseb majandus 1,4 protsenti.❖ Rahvaliidu esimehe Karel Rüütli sõnul kaalub erakond peale võimaliku liitumise Kesk-erakonnaga ka ühinemist Sot-siaaldemokraatliku Erakonna ja Eestimaa Rohelistega. ❖ Valitsus toetas kaitseväe missioonide pikendamist Af-ganistanis, Iraagis, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos, missioonide pikendamise peab veel heaks kiitma ka riigikogu. ❖ Sotsiaaldemokraatliku Era-konna (SDE) esimees Jüri Pihl kutsub rahvaliitlasi ning rohelisi ühinema oma erakonnaga. ❖ Töötukassa registreeris aja-vahemikul 16.-22. oktoobrini 2525 uut töötut, millega re-gistreeritud töötuse määr üle-tas Eestis 12 protsendi piiri. ❖ Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõidab järgmisel nädalal visii-dile Ameerika Ühendriikidesse, kus tal on kavas mitu kõrgeta-semelist kohtumist. ❖ Tallinna börsil liikusid akt-siahinnad reedel erisuunaliselt, enim käivet tõi turule Tallinki aktsia. Indeks OMXT kasvas 0,1 protsenti 423,64 punktini. Kok-ku oli 532 tehingu käive 23,9 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 21.10-23.10)

President Ilves külastas mööblitoot-jat Bellus Furniture ja Palmse mõisa

President Toomas Hendrik Ilves külastas täna Haljalas pehme mööbli tootmisega tegelevat Bel-lus Furniture OÜ-d, mis annab üle Eesti tööd 313 inimesele ning mille valdavalt ekspordile suunatud tootmismahud kasvavad majandussurutisest hoo-limata.

Kuue töötajaga 12 aastat tagasi alustanud väike-firma, mis on nüüdseks tõusnud Eesti üheks eduka-maks mööblitootjaks, on leidnud viimasel ajal uusi kliente Põhjamaades, laiendades nii oma turgu ja kasvatades tootmist.“Teie tegevus kinnitab, et praegusel majandusele keerulisel ajal jääb pinnale ja osutub edukaks ettevõtja, kes ei kurda käed rü-pes majanduslanguse üle, vaid suudab leida oma toodangule uusi turge,” ütles president Ilves.

Riigipea külastas ka Palmse mõisa, kus tutvus värskelt avatud koolituskeskusega ja mõisa aren-damise kavadega.

Vabariigi Presidendi Kantselei Haljalas 19. oktoobril 2009

Mikser: peame nõudma Kesk-erakonnalt garantiisid

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatuse liikme Sven Mikseri hinnangul peaks Keskerakon-naga pealinnas toimuvatel koalitsioonirääkimistel nõudma kindlasti garantiisid, et ei surutaks läbi partnerile sobimatuid otsuseid.

“Ma olen seisukohal, et iga pakkumine, mis esita-takse, tuleb kindlasti läbi kaaluda,” ütles Mikser ja kinnitas, et ei ole põhimõtteliselt selle vastu, et pea-linnas loodaks maailmavaatliselt vasaktsentrist- lik koalitsioon.

Samas on Mikseri sõnul suur vahe, kas luuakse koalitsioon, kus ühel partneril on võimalus oma tahet üksinda läbi suruda või koalitsioon, kus part-neritel on olemas kriitiline hääl.

“Läbirääkimistel tuleb kindlasti arvestada, et meil ei ole viimase instantsi kontrolli ja võimalust vajadusel hädapidurit tõmmata,” nentis Mikser, kelle hinnangul peaks Keskerakonnalt küsima, kas neil on võimalik oma partnerile vajalikke garantii-sid anda. “Sest on ju olnud ka meie poolt viimase nelja aasta jooksul põhjendatud kriitikat linnas ai-nuvõimu teostanud Keskerakonna mitmete otsus-te suhtes.”

Mikseri hinnangul soovib Keskerakond koalitsi-ooni moodustamisega demonstreerida oma polii-tilist koostöövõimet.

Sotsiaaldemokraadid teatasid kolmapäeva hom-mikul, et SDE Tallinna piirkond otsustas võtta vas-tu Keskerakonna teisipäeval tehtud kutse alustada Tallinnas koalitsiooniläbirääkimisi. SDE teatas, et “vaid võimul olles saab tõhusalt oma valijate hu-vide eest seista”.

SDE moodustas läbirääkimisteks Keskerakon-naga delegatsiooni, kuhu kuuluvad erakonna esi-mees Jüri Pihl, aseesimehed Katrin Saks ja Peeter Kreitzberg ning Tallinna piirkonna juht Jaak Juske.

Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare hinnan-gul algavad läbirääkimised koalitsiooni moodusta-miseks veel sel nädalal.

BNS, 21.10

Inimeste oodatav eluiga tõusisEesti elanike keskmine oodatav eluiga sünnihet-

kel tõusis statistikaameti andmeil möödunud aas-tal 74 aastani.

Kui 2007. aastal oli keskmine oodatav eluiga sün-nihetkel 73,01 aastat, sealhulgas meestel 67,13 ja naistel 78,73 aastat, siis eelmisel aastal vastavalt 74,06, 68,59 ja 79,23 aastat, selgub statistikaameti neljapäeval avaldatud andmetest.

Oodatava eluea arvutamisel võetakse arvesse suremust ja aasta keskmist rahvaarvu.

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhtivstatistik Nele Peil ütles BNS-ile, et eluea pikenemine pole ainult Eestile iseloomulik, vaid eluiga pikeneb ka teistes Euroopa Liidu rii-ki-des.

Samuti tuleb tema sõnul arvesse võtta majandu-se olukorda. “2008. aastal majandus veel kasvas. Kui inimestel on raha rohkem, siis on neil ka enam võimalusi panustada tervisesse, kust raskedel ae-gadel sageli kokku hoitakse.”

Peili sõnul oli igapäevategevust piiravate ter-viseprobleemide vähenemise trend kooskõlas eelmise aasta üldise trendiga, kui kogu Eestis paranesid inimeste hinnangud oma tervislikule seisundile.

BNS, 22.10

President Ilves president Zatler-sile: Läti ei ole oma muredega üksi

“Reformid ja eelarve kärped, millega mitmed rii-gid praegu ka rahvusvaheliste organisatsioonide toel ja survel tegelevad, on hädavajalikud nende maade endi majandusseisu parandamiseks, nende endi tulevikule,” ütles president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Läti riigipea Valdis Zatlersiga.

“Majanduskriisi sattunud ühiskondi saab aidata vaid valitsuse ja parlamendi sihikindel, otsustav te-gevus kriisist väljumiseks ning majandusolukorra edendamiseks. Seejuures on oluline, et peetakse kinni kokkulepetest nii riigi sees kui ka rahvusva-heliselt.” ütles Eesti riigipea.

Presidendid Ilves ja Zatles tõdesid, et Balti rii-kide finants- ja majandusolukord on erinev, kolme maa probleemid on erinevad, kuid igaühe õnnes-tumised või ebaõnnestumised mõjutavad kogu piirkonna mainet.

“Vastutades muidugi eelkõige iseenda prob-lee-mide lahendamise eest, vastutame me samal ajal ka kõigi Balti riikide eest,” sõnas president Ilves. “Olen kindel, et Läti saab oma probleemide lahen-damisega hakkama. Mina usun Lätisse. Läti ei ole oma muredega üksi, tema kõrval seisavad kindlate liitlastena Eesti ja Leedu, kogu Euroopa Liit.”

Kõneldes Euroopa Liidu tulevikust, rõhutasid presidendid Ilves ja Zatlers Lissaboni lepingu jõus-tumise olulisust, et saaksime edasi minna dünaa-milisema, ühtsema, tugevama Euroopaga.

Kohtumisel räägiti samuti Läänemere strateegia tähtsusest piirkonnale, mis sõltub kõigi siinsete rii-kide panustamisest.

Vabariigi Presidendi Kantselei Riias 23. oktoobril 2009

Riigikaitse nõukogu arutas NATO uue strateegilise kontseptsiooni koosta-mist ja Afganistani operatsiooni

President Toomas Hendrik Ilvese kutsel ko-gunenud riigikaitse nõukogu istungil arutati NATO uue strateegilise kontseptsiooni koos- tamist, ettekande tegi välisministeeriumi asekants- ler Harri Tiido.

Riigipea rõhutas, et tegemist on olulise doku-mendiga, mis määrab NATO arengusuunad järg-nevaks kümmekonnaks aastaks.

“Selles tuleb leida tasakaal alliansi välisoperat-sioonide ning enda liikmesmaade territooriumi kaitsmise vahel, kusjuures olulised on NATO usu-tavus, nähtavus, heidutus ja dünaamilisus,” ütles president Ilves.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis ülevaate Afganistani operatsioonist, kus praegu osaleb ka ligi 300 Eesti kaitseväelast.

“Meil on olnud traagilisi kaotusi, kuid samas on selge, et tegemist on NATO ja seega ka Eesti pi-kaajalise missiooniga, mis lõpeb siis, kui Afganis- tani võimud suudavad ise täiel määral kanda vas-tutust julgeolekuolukorra eest oma riigis,” ütles president Ilves.

Riigikaitse nõukogu pidas oluliseks, et Afganis-tanis teenivad kaitseväelased oleksid parima või-maliku varustusega ning nende teenistus sellel NATO operatsioonil täidaks Eesti strateegilise part-nerluse huve.

Vabariigi Presidendi Kantselei Kadriorus 20.oktoobril 2009

XVIII EESTI PÄEVAD AUSTRAALIASADELAIDE

27. - 31.12.2010

4 “MEIE KODU” 28. oktoober 2009

Tallinna Vombatid pistsid rinda endiste NBA mängijatega

Nüüd on hõbemedal kaelas ‒ mis tunne on pärast finaali?

Väga hea tunne on. Hõbe sellelt turniirilt oli absoluutne maksimum, mida võita.

Võitsime turniiri jooksul nii Austraalia kui ka Kanada mees-kondi mõlemaid kaks korda ‒ see on väga hea saavutus, ma olen tõsiselt rahul.Täna finaalis jäi vastane kät-

tesaamatuks, kuigi andsite kõva lahingu. Palun kommen-teerige tänast mängu!

Täna me mängisime oma pa-rima mängu Chicago meeskon-naga. Sellel turniiril saime nen- dega mängida kolm mängu, tänane mäng oli absoluutselt kõige parem. Üritasime anda endast parima, aga tasemevahe oli olemas.

Et nendele vastu saada, olek-sime pidanud ületama iseen-nast ja nemad oleks pidanud väga kehvalt mängima. Kuigi esimesel poolajal mängu algu-ses oli täiesti võmalik neile vas-tu hakata, aga teise veerandi algus, kui kuue minuti jooksul ei saanud me ühtegi punkti, sai mängus saatuslikuks.Vastasvõistkonnas olid mit-

med endised NBA mängijad?Vastastel oli väidetavalt 9

meest meeskonnas, kes on NBA

kogemustega. Mõned neist on mänginud põhiliigas, mõned suveliigades. Aga see on ikka väga kõva tase.

Kuid ka meil oli meeskonnas 4 endist NL meistrit ‒ Rauno Peh-ka, Ivo Saksakulm, Aivar Too-miste ja Harri Drell, kes 1991. aastal Tallinna Kaleviga võitsid NL meistritiitli ‒ viimase, mis tookord välja anti.Kas jäite oma meeste män-

guga täna rahule või jäi midagi vajaka?

Nii ja naa. Päris kõik ei andnud endast 100%. Oleks oodanud rohkemat, aga üldiselt olen ra-hul. Et võitu saavutada, oleks pidanud ime juhtuma.Kas mõned teie tugevamad

mängijad jäid koju?Mõned jäid küll koju, kes

oleksid olnud meile vajalikud, aga ikkagi oli meil siin päris hea koosseis. Kokku 15 meest.Osalesite ka 2002. aastal

Melbourne’is maailmamängu-del. Kuidas tookord läks?

Siis oli võistkond natuke tei-ne, 60% meestest on nüüd sa-mad. Melbourne’is võitsime samuti hõbemedali. Tundub, et Austraalia on meie jaoks õnne-lik maa.Milline oli tulemus 2005.

aastal maailmamängudel Ka-

nadas Edmontonis?Siis võitsime kuldmedali.

Nüüd on kolmedelt mängudelt kolm medalit, suhteliselt hea saavutus.

Nii tugevas klassis, nagu siin Sydneys, pole me kunagi män-ginud. Siin on kõigis vanuse- klassides kolm tugevusastet ‒ A, B ja C. Varem oleme mänginud nii B- kui C-grupis. Nüüd otsus-tasime, et mängime A-grupis ja vaatame, mis tase on.

Ja väga hea tulemus ‒ A-klassi hõbemedal. Oleme 40-aastaste meeste maailma teised.Meeskonna nimi ‒ Tallinna

Vombatid, tekitas ka kohalike

Meeskonna nimi tekitas kohalike sportlaste seas elevust

Käisime kaasa elamas Simuna Ivaxi 45+ vanusegrupi mees-konnale, kui nad mängisid Ve-nemaa võistkonna Tauras-Feni-xi vastu. Selle mängu eestlased küll kaotasid sinimustvalgeid särke kandnud vastastele, kuid ees oli ootamas veel heitlus pronksmedali pärast. Ja pronks-medali Simuna Ivax ka sai!

Pärast pingelist mängu oli minu vestluskaaslaseks HELDUR ALLESE, kes tegeleb turismi-valdkonnas, olles Eestis reisibü-roo ja hotelli omanik ning kes tõi Austraaliasse kaasa ka 22 turisti Eestist.

Enda kohta ütles Heldur Al-lese veel, et tegelikult peaks ta vanuse poolest mängima 50+ vanusegrupis, aga seekord mängis ta koos 45-aastastega.Kuidas kommenteerite tä-

Austraalia mängijate seas ele-vust. Rääkige selle nime saa-misloost!

See nimi sai meeskonnale pandud aastal 2002, kui me käi-sime esimest korda Austraalias Melbourne’is maailmamängu-del. Külastasime loomaaeda, kus tutvusime kõigi eksootilis-te elukatega, kes Austraalias elavad. Üks loom, vombat, oli selline haruldane vend, kes magas kogu aeg. Ja kuna me oleme juba vanad kogenud me-hed ja suhteliselt laisad, kes ei viitsi ennast palju liigutada, siis leidsime, et see on meie mees-konnale väga sobiv nimi. Ühise

hääletuse käigus võetigi nimi vastu.Ja selle nime all mängite te

ka Eestis?Täpselt nii, juba seitse aastat.

Selle nime all esineme me Ees-ti seenioride meistrivõistlustel. Sel aastal võitsime kaks meistri-tiitlit, oleme 40+ ja 45+ vanu-segrupis Eesti meistrid.Kas osalete ka edaspidi maa-

ilmamängudel?Igal juhul! Järgmised maail-

mamängud tulevad 2013. aas-tal Torinos.Kohtumiseni seal!

Küsitles Katre Ulmas

Tallinna Vombatite jaoks on Sydneys saavutatud hõbemedal erinevatelt maailmamängudelt juba kolmas medal. 2002. aastal Melbourne’is saavutati samuti hõbemedal, aga 2005. aastal Edmontonis koguni kuld. Foto: Indrek Ulmas

Maailmamängudel pakkusid korvpallilahingud palju põne-vust. Käisime kaasa elamas 40+ vanusegrupi meeskonnale Tal-linna Vombatid, kes mängisid kõige tugevamas ehk A-raskuska-tegoorias.Väga põnevas finaalimängus jäi vastaseks olnud Chicago

meeskond küll võitmatuks (lõppskoor 61:86), kuid eestlased saavutasid hõbemedali. Tallinna Vombatite treener HANNES REINOLA jäi tulemuse-

ga igati rahule, nagu selgus pärast mängu lõppu tehtud inter-vjuus.

Simuna Ivaxi meeskond oli täis mängulusti ja indunast mängu?

Meie meeskond võitles väga hästi, aga kahjuks meie suur idanaaber oli meist parem.

Aga samas ma arvan, et kao-tusele aitasid kaasa ka Austraa-lia kohtunikud, kes olid suure riigi poolt.

Kuid sellegipoolest oli meil mängulust ja ind olemas. Tõe-näoliselt saame homme kol-manda koha mängust jagu.Teil oli ka varem üks raske

mäng venelastega olnud?Mängisime esimesel päeval

ühe teise Venemaa meeskon-naga ja kaotasime suuremalt.Kuidas on läinud teised män-

gud?Ülejäänud mängud võitsi-

me. Seega oleme võitnud neli mängu ja nüüd kaotasime teise

mängu. Homme on võitlus pronksmedali pärast.Kas olete varem Austraa-

lias käinud?Mina olen käinud 2002.

aastal Melbourne’is maail-mamängudel ja siis me sai-me pronksmedali. Mis on nendel mängu-

del kõige rohkem meelde jäänud?

Kohaliku rahva suur sõb-ralikkus. Nad on väga abi-valmid. Abistavad igal pool, kui küsid midagi. Kui vaatad kaarti, tullakse kohe juurde, et kuhu on vaja minna.

Kohalik press on mänge väga hästi valgustanud.

Väga positiivsed muljed on Austraaliast!

Küsitles Katre Ulmas

Simuna Ivaxi meeskond (tumedates särkides) võitlemas Venemaa meeskonna Tauras-Fenixi (valgetes särkides) vastu. Foto: Indrek Ulmas

5“MEIE KODU” 28. oktoober 2009

Sport on eluterve ellusuhtumine

Kirjeldage oma emotsioone selles maailmamängude virr-varris!

Katrin: Väga põnev on ise ko-geda nii suurejoonelisi mänge, kus on kõigi spordialade esinda-jad koos. Sellises vanuses saada osa rahvusvahelisest suurspor-diüritusest ‒ juba see väärib nii kaugele tulemist. Ürituse ava- tseremoonia oli erakordselt muljetavaldav ja meeleolukas.

2/3 mängudel osalejatest on austraallased. Me tajume siin maailma paljuski nende kau-du ‒ nähes, mille peale nemad naeravad ja mille peale elevile lähevad.

Liivi: Korvpalli poole pealt on

austraallaste mängu ülesehitus hoopis teine. Meil on oma kool-kond, austraallaste mängustiil on jõulisem ja kiirem. Meie ole-me natuke õrnemad. Jälle uus kogemus!

Katrin: Austraallased on vas-tutulelikud, tähelepanelikud ja sõbralikud. Nii kui ma teenur-gale kaardiga seisma jäin, tuli keegi kohe juurde ja hakkas teed juhatama. Mis on kõige rohkem Aust-

raalias meeldinud?Katrin: Loodusmatkad ja pik-

nikukorvid! Piknikukorv tähen-dab head seltskonda, suhtlust ja mõnusat olekut, kui aeg maha võetakse. Piknikupidamine on

niivõrd emotsionalne tegevus.Loomulikult meeldib siinne

taimestik ja loomastik. Maailm on siin ikka hoopis teistsugune. Ma ei väsi imetlemast neid tuk-kuvaid koaalasid. Et ka selline elustiil on võimalik ‒ müstiline elamus!

Muljetavaldav on kogu kul-tuur ning Sydney linn. Iga nurk, mille alt sa vaatad Sydney Oo-perimaja, on nii imeline!Kas olete siin ka teiste Eesti

sportlastega kokku puutu-nud?

Liivi: Eestil on üle aegade suu-rim esindus maailmamängudel väljas. Nooremad on särtsa-kamad ja käisid rohkem teiste mänge vaatamas. Aga eks me hoiame ikka kokku.

Katrin: Kõik võistkonnad on siin küll rohkem tuttavamaks saanud, aeg-ajalt ikka satutakse ühte rongi või ühte pallisaali.

Liivi: Võetakse laul ja kaera-jaani tants üles palliplatsil!Käisite ringi väikeste Eesti

lippudega. Kas tahate mõista anda, et olete Eestist?

Katrin: Ikka peab ju Eestit tut-vustama ja väikse rahvana end nähtavaks tegema. Kui siin mai-nida, et sa oled Eestist, siis kõik teevad sõbraliku näo ja noogu-tavad. Kuigi ma südamest kaht-len, kas kõik teavad, kus Eesti üldse on. Aga reaktsioon on sel-line, nagu me oleks üks tuntud maa.

Liivi: Tundub, et paljud tead-vustavad siin Eestit tänu Eurovi-sioonile.

Katrin: Aga me oleme siin

hoomanud, et rahvus- ja riik- likel tunnetel väga ei taheta mängida. Siin on loodud män-gudele erialapõhine identiteet, mitte riikidepõhine. Seetõttu ei läinud osavõtjad Eestist ava-misele ühe suure grupina, vaid korvpallurid läksid eraldi ja võrkpallurid eraldi jne.

See hakkab mõjutama ka ini-mestevahelisi suhteid. Näiteks kui kohtad teisi mängudel osa-lejaid, siis kõigepealt küsitak-se ikka, mis spordiala sa teed. Luuakse globaalsemat identi-teeti, mitte rõhutades liialt rah-vuslikke ja riiklikke piire. Korvpall ei ole ju teie töö,

millega te leiba teenite?Katrin: Meil on hästi kirju selts-

kond. Kõige rohkem on kehalise kasvatuse õpetajaid. Meie seas on veel raamatupidajaid, äri-naisi. Ma ise töötan Tallinna Üli-koolis kommunikatsioonieriala õppejõuna.

Liivi: Minu pere arvab küll juba, et minu põhitööala on sport! Aga tegelikult olen ma raamatupidaja.Mida tähendab sport ja korv-

pall teie jaoks?

Katrin: Huvitav on see, et pä-rast 40ndat eluaastat hakkas selline uus elu, kus me avasta-sime korvpalli uue nurga alt. Nüüd on see seotud reisimise, aktiivse ja lõbusa ajaveetmi-sega. See on võimalus, kuidas aktiivselt tulevikku vaadata ja ignoreerida neid aastaid, mis hakkavad ette tiksuma.

Liivi: See on eluterve ellusuh-tumine. Me võtame võimalusel mitut asja korraga ‒ turism, sport, kultuur, üksteise selts-konna nautimine.Kui tihti käite Eestist väljas

võistlemas?Liivi: Sõltub sellest, kes kusa-

gil on käinud ja mis maa kellegi jaoks atraktiivne on. Enamasti toimub väljaspool Eestit üks võistlus aastas, mis langeb su-vekuudele või sügisele. Käiakse võistlemas nii kuidas võimalu- sed on. Aga välisvõistlus annab aastale sellise toreda aktsendi!

Katrin: Inimesed hakkavad ohverama oma suvepuhkusi, näiteks kogu naiskond ohver-das oma suvepuhkuse, et Aust-raaliasse tulla.

Küsitles Katre Ulmas

Teekonnal Sinimägedesse olid minu vestluskaaslasteks KATRIN AAVA ja LIIVI TOOMELA Eesti 40+ vanusegrupi korvpallinaiskonnast (B-raskuskategooria), kes saavutas maailmamängudelt hõbemedali. Sport ja korvpall tähendab nende naiste jaoks elutervet ellusuhtumist.Nende naiskonnas pole peale Liivi keegi varem Austraalias käinud, seega ei tekitanud idee siia

maailmamängudele tulekust naiste seas suuremaid kahtlusi. Huvi seda maad näha oli nii suur. Ka maailmamängudel osalevad nad kõik esimest korda.

”Küll on ikka elutahe sellel puul,” tõdes Katrin Sinimägedes tunnusta-valt. Ka Liivi (fotol vasakul) ja Katrin (paremal) ise pakatavad elujanust ning naudivad sportimist täiel rinnal. Foto: Katre Ulmas

Eesti korvpallinaiskond 40+ vanusegrupis osales maailmamängudel es-makordselt ja nad võitsid hõbemedali. Fotol mängu alguses lahtihüppel naiskonna kapten Lea Vene (hüppel vasakul). Lea sõnul jõuavad tema muljed Austraaliast alles tükk aega hiljem pära-le: “Esialgu ma ainult ahmin kõike endasse ja talletan muljeid! Ma lähen koju, vaatan pildid üle ja alles siis tulevad emotsioonid.” Foto: Katre Ulmas

Intervjuud maailmamängudel osalenud Eesti sportlastega

ilmuvad ka järgmises MEIE KODU numbris!

Sõrve noorte suvelaager 8. - 15.01.2010

PIRET JAHILO (fotol keskel) män-gis maailmamängudel Eesti 45+ vanusegrupi naiskonnas ja võitis kuldmedali.

Piret sai Sydney Eesti Majas sportlastele korraldatud vastu- võtul kokku oma sugulasega - nimelt on Sydney Eesti Seenioride Koondise tegevust juhtiv MAUD KALJOT (fotol paremal) Pireti abikaasa kaudu talle sugulane.

”Soe tunne on südames, kui keegi ees ootab! Tulin Eesti Maja saali ja tundsin Maudi kohe ära!” rõõmustas Piret. Ta on Maudiga kohtunud ka varem Eestis sugu-võsa kokkutulekutel.

Sydney maailmamängudelt võidetud kuld tähendab Piretile väga palju - sõpradega kohtumist, mõ-nusat ajaveetmist. Need olid Piretile juba teised maailmamängud - ka 2005. aastal Edmontonis Kana-das võideti 40+ vanusegrupis kuldmedal.

Järgmisena asub Piret ja tema naiskond treenima ülejärgmisel suvel Brasiilias toimuvate korvpalli maailmameistrivõistluste jaoks. Muidugi on plaan osaleda ka järgmistel maailmamängudel Torinos.

Katre Ulmas

Kohtumine sugulasega

6 “MEIE KODU” 28. oktoober 2009

Lennud Tallinna & teistesse EL linnadesseLõppemas on odavahinnaliste lennupiletite müük, mis on

kehtivad väljalendudeks kuni 1. septembrini 2010.

Lennupiletite hind alates $ 1,180.00 + maksud,milliste müük lõpeb 30. oktoobril 2009.

Maksuvaba ühendust meiega saate numbril 1800 888 386 ESTOURS TRAVEL

38 Murray Road, CORRIMAL EAST NSW 2518 Tel. 02-4284 1688 & Faks. 02-4284 7823E-mail: Tallinn@estours-travel.com.au

Kodulehekülg: www.estours-travel.com.au

Eesti Sõjaveteranide Liit tähistab oma 40 aasta juubelit

Piduliku õhtueinega28. novembril, 2009, algusega kell 16.00

Bankstown Sports Club’i ruumidesmillest võivad osa võtta kõik meie liikmed ja sõbrad.

Osavõtuks registreerida koos vastava summa tasumisegakaasvõitlejate Leo Laanemaa, tel. 9642 4045

või Kalju Aare, tel. 9688 3147 juures. Soovitav moodustada 10-sed laudkonnad.

Meelelahutuseks peale sõnavõttude kontinentaalne orkester.

Jõulutervitused!Rahvuskaaslased! Saatkem oma jõulu- ja uue aasta õnnitlused toetusena ”Meie Kodu” ühistervituste raames. Nimed avaldatakse ”Meie Kodu” jõulu-numbris.Õnnitluse hind on $ 5.00 isikult või perekonnalt.Õnnitlused koos nime ja rahaga palume saata ajaleht ”Meie Kodule” HILJEMALT 1. detsembriks 2009 aadressil:Meie Kodu, PO Box 147Darlinghurst, NSW 1300Jõulutervitusi võetakse vastu ka ”Meie Kodu” toimetuses selle lahtioleku aegadel.”Meie Kodu” telefon on (02) 9212 2113.Thirlmeres võtab tervitusi vastu Marge Kongas.Hilinenud tervitajate nimesid ei ole võimalik ajalehes avaldada.

Tellige MEIE KODU 02 9212 2113

Sydney Eesti Seltsi korraldusel

ÜHINE JÕULUKOOSVIIBIMINESydney Eesti Majas

Laupäeval, 5. detsembril 2009 kell 13.00

Lõunasöök $30, seltsi liikmetele $25,Lastele 6 – 12 a. $10 ja alla 5 a. prii.

Jõuluvana, etteastedSoovijail võimalus tuua kingitusi lasteleOsavõtust teatada ja lõuna eest tasuda

hiljemalt reedel,27. novembril 2009 Tiina Alvrele

e-mail: tiina.alvre@optusnet.com.autel. 9617 1986

Melbourne’i uudised- Balti Festival Soome Majas

Nädalavahetusel Melbourne’i Soome Majas korraldatud Balti Festival oli juba viies sellenimeline üri-tus, mille nimeks sel korral oli “Lilled”.

Soomlaste eestvedamisel on sellest koosviibimisest saanud tõeline rahvusüritus. Kui Ees-timaa eestlastel on võimalik koguneda iga viie aasta tagant Lauluväljakule, et näha ja kaa-sa lüüa rahva taasühinemise-ga ja taas lasta tärgata süda-meis rahvuslikku tunnet, siis Melbourne’i eestlastel on seda võimalik olnud teha juba viis aastat järgemööda.

Balti Festival on nelja rahva, Soome, Eesti, Läti, Leedu rahva-muusika, laulu ja tantsu üritus, kus neli rahvast saavad jagada oma traditsioone. Viie aasta-ga on see üritus kasvanud üha suuremaks ja saali täitis pea kakssada viiskümmend koos-viibijat. Ühe vaheajaga nelja tunnine üritus on täis muusikat, tantsu, lusti ja maitsvaid soo-me maiuspalasid. Kõrvale saab tellida veini ja kanget Soomest tellitud kohvi. Samuti on väike pood avatud, kust saab osta rootsi heeringat, heledat rukki-jahu, kohvi ja shokolaadi.

Üritus on alati alguse saanud Karjala ‒Soomest Austraaliasse elama saabunud Tuire eestve-damisel, kes põimib lapsepõlve mälestusi ja muid legende ja müüte esinemiste vahele. Sel aastal üheks meeldejäävamaks oli näiteks, et soome neiud kor-javad Jaaniööl seitse erinevat metsalille ja panevad need oma aknalauale ning magama min-nes soovivad unes näha oma tulevast abikaasat, kui sel ööl keegi peaks unenäos ilmuma, siis saabki noorik tuleval aastal mehele. Mõtlesin kohe samuti ilusatele aasalilledele armsal suvisel Eestimaal. Meelde tulid nurmenukud, oja ääres kasva-vad kullerkupud, metsmarga-reetad ja rukkililled.

Rahvariietus nelja rahva vahel on mõneti sarnane, kuid siiski paneb mõtlema ja tänama oma

esivanemaid nende oskuses lei-da värve ja mustreid, et eri maa-kondi omamoodi tutvustada või eristada. Näiteks soomlaste rahvariietest paistab eriti silma Karjala oma. Sinine pihikseelik on veidi sarnane Setu omaga. Samuti on neil varrukatel pea sarnane muster, kuid nende värviks on pigem kollane ja oranzh, meie madara punase asemel, ka põllel on hoopiski tillukesed narmad ümberrin-gi. Leedu poiste rahvariided jätsid hoopiski huvitava mulje, nende püksid on samasugused kui vestid, mis on hallil taustal punase triibu-ruudulised. Kuigi rahvariided on neil väga huvi-tavad, eestlase lihtsa maitse pu-hul meeste pükste osas, ei usu, et meie esivanemad oleks meie vanaisasid sellistesse pükstesse riietanud.

Esinemiste puhul peaksime tänama kõiki osavõtjaid, kuid siinkohal eriti tahaksin välja tuua meie nooremaid “Eiderat-taid” ja armsaid vanemaid tant-sijaid “Sügislilled”, kes eale vaa-tamata on väga agarad ja tublid tantsijad. Soomlaste koor Hilja Toomi eestvedamisel on ka suu-

repärane, eriti kui mõelda, et koor on multikultuurne, enamik vist isegi teisest rahvusest kui Soome. Mandoliini kasutus tausta muusikaks oli ka väga tore ja viis minu mõtted taas aa-sadele ja väljadele, kus lapsena jooksin. Läti ansambel, kasutas ka kontrabassi ja klaverit, et väl-ja tuua sügavat meeleolu müsti-lisel laulul “Blow-blow Goddess of the Wind”. Laul algas tasake-si ja tõusis järgemööda kõvaks Põhjamaa tuuleks.

Eriti tahaksin siinkohal nüüd rõhutada ja tänada Leedu noori rahvatantsijaid, kelle keskmine vanus oli umbes 18, kes tantsisid vahva rahvatantsu. Muusika oli tänapäeva techno ja vanaaeg-se rahvamuusika koostöö. Tantsu sammud olid nii vana-moodsad rahvatantsusammud kui tänapäeva aeroobilised sammud. Minu 7-aastane poeg oli vaimustatud ja olen kindel, et kui laseme evolutsioonil ka rahvatantsus areneda oma loo-mulikku rada, siis lootus jääb, et meie rahvatants, riided ja kul-tuur säilivad sajandeid ka tule-vikus.

Diana RitchieMelbourne

Melbourne’i Eesti Ühing “Kodu” Naiskoori

50. aastapäeva JUUBELI KONTSERT-PIDUtoimub

Eesti Majas 67 Melville Road, West Brunswick14. november 2009 kell 5.00 p.l.

Sissepääs 10.00 Einelaud $15.00KÕIK ON TERETULNUD!

Leedu tüdrukud keerutavad. Foto: Diana ja Ambrose Ritchie

Rahvuspapude looja pälvis Rootsi äriauhinnaSel nädalal anti rahvuspapude idee autorile Indrek Kaingile kui

silmapaistvale innovaatorile Rootsi Eksportnõukogu, Rootsi Suur-saatkonna ning Swedbanki poolt üle Rootsi Äriauhind.

Esile toodi Kaingi fi rma Reklaamilahenduste OÜ leidlikkust, kui-das kaunid rahvariidemustrid muuseumist välja tuua ja neid täna-päevastel esemetel kasutada. Žürii arvates ammutati projektiga inspiratsiooni minevikust, edendamaks kultuuri- ja identiteeditun-net tänapäevasel ja innovaatilisel moel.

Eesti Ekspress, 22.10Pommüllatus Kadrioru kunstimuuseumist

Eesti muuseumist sai kunstiajaloo ühe tippnime Hieronymos Bo-schi uurimise keskus maailmas.

Kadrioru kunstimuuseumi kogus on puutahvlile maalitud õlimaal, mis pälvib üha suuremat rahvusvahelist tähelepanu.

Kas 91 x 150 cm suurune “Rahavahetajate ja kaubitsejate välja-ajamine templist” on loodud Madalmaade kuulsa ja müstilise meistri Hieronymos Boschi (u 1450-1516) eluajal? Oli siin mängus meistri enda käsi?

Kadrioru muuseumi algatusel loodi nendele küsimustele vasta-miseks rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuuluvad maailma pari-mad Boschi loomingu tundjad ja restauraatorid.

Eesti Ekspress, 18.10

7“MEIE KODU” 28. oktoober 2009

Viido veerg Veel alternatiivenergiast

Külaliseks härra Mati Viiul Eestist Thirlmeres, Sydneys ja Brisbaneis

Teemaks Kodu enne ja nüüd. Näitamisele tulevad fi lmid on tehtud eri aegadel ja näitavad nii inimeste saatust kui ka kodukoha saatust ennast.

Esinemised9. nov.Thirlmere Huviringis.12. nov. SESKis Sydney Eesti Majas.14. nov. kirjanduslikul kadripäeval Brisbaneis.

Härra Mati Viiuli lühitutvustus.Elan Tallinnas ning senini, st alates aastast 1976, töötan Tal-linna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudis. Alustasin labo-randi ametikohalt ning viimased 24 aastat olen töötanud haldusdirektorina.Hobiks on muusika ja fi lm. Olen õppinud 10 aastat klaverit, 9 aastat laulnud lastekooris Ellerhein ning 1984-1992 osalenud ansambli Leegajus liikmena - rahvakannel, laul, tants. Lee-gajus osales ka koos oma juhi hr Igor Tõnuristiga Austraalia ESTOl. Peale Leegajuse laialiminekut mängime Igoriga kahe-kesi edasi.Teiseks hobiks on fi lm. Kõik Austraalias näitamisele tulevad fi lmid on minu enda tehtud. Filmi olen õppinud erakursustel ning osa võtnud nii Eesti sisestest kui ka rahvusvahelistest fi lmifestivalidest.Kui kolm aastat tagasi näitasin Austraalias looduse fi lme, siis sel korral valisin teemaks kodu.Filmikavad panen kokku vahetult enne fi lmide näitamist.Kohtumiseni!Sydney eesti kultuuriklubi juhatus

KULTUURIKLUBI

Kõik Euroopa Liidu liikmes-riigid on nõustunud sellega, et aastaks 2020 tuleb alandada sü-sihappegaasi õhku paiskamist fossiilkütuste põletamise taga-järjel 20% võrra. Järelikult peab ka Eesti mahtuma selle kritee-riumi alla, mis toob päevakorda alternatiivenergia probleemi. Isegi Kurenurme lapsed, kes käivad kohalikus Osula koolis, arutasid tunnis taastuvenergia küsimuse üle.

Kui minu naabritüdruk Kris-tin viimati meil külas oli, le-hitses ta läbi suure hulga reklaambrošüüre, mis ma olin Hamburgist päikeseenergia konverentsilt toonud. Ta küsis, kuidas see kõik toimib. Isegi täiskasvanud, kes küll mõista-vad, et päikeselt saab energiat, ei tea enamasti, kuidas seda ka-sutada saab.

Kõigepealt selgitasin ma Kris-tinile, et ka põlevkivi on tek-kinud päikeseenergiast, aga miljoneid aastaid tagasi. Kui ma aga liigselt füüsikasse süve-nesin, siis nägin, kuidas Kristini silmist peegeldus tahe kiiresti minu jutu eest plehku panna. Nõnda pidin ma muutma oma taktikat. Palusin tal energia ase-mel mõtelda vee peale. Kuju-tame ette, et kogu Kurenurme saaks oma vee Keema järvest. Keema järv on 36 meetrit sügav, üks sügavamaid Eestis. Võib juhtuda, et hästi palju inimesi läheb järve suplema ja võtab sealt nii palju vett pesu pese-

miseks, et järv hakkab kuivama. Tulevad kohale eksperdid, kes ütlevad, et kui vee raiskamine jätkub, siis pole tulevikus lastel ja lastelastel enam kohta, kust vett võtta. Nüüd tulevad kõik laste isad Kurenurmes kokku ja mõtlevad, mida peale hakata, et vesi otsa ei lõppeks. Üks tark-pea soovitab panna majade ka-tustele veeanumad, kuhu kogu-neks vihmavesi, talvel ka lumi, sellega kaetaks kõik vajadused vee järele ja järvevett ei peaks enam kasutamagi. Mõte tundus päris toredana, kuni üks ema kü-sis, mis juhtub siis, kui vihma ei saja või kui seda tuleb liiga pal-ju, nii et vesi ujutab kogu maja üle. Probleemile leiti lahendus veetorude abil, mis üleliigse vee katuselt ära otse järve juhiksid. Nüüd meeldis see mõte kõigile lastevanematele.

„Kas me peame vee eest ikka maksma?“ küsiti veel.

Üks veemõõtja mõõdab vee hulka, mis tuleb reservuaarist majja. Veemõõtja võib panna ka veetorusse, mis juhib vee ka-tuselt reservuaari. Esimesel ju-hul on tegemist kogusega, mille eest tuleb maksta, teise puhul aga antakse krediiti. Kuu lõpul tuleb ametnik ja paneb need kaks numbrit kokku. Kui järve oli lastud 100 gallonit vett, aga tar-bitud 60, siis maksab Kurenur-me veekompanii tarbijale vahe-raha. Nii võib teenida kasumit, kuigi inimene ise on võib-olla kuskil kaugel maal puhkamas.

Vähene kasutamine pole mitte kokkuhoid, vaid see on teenis-tus! Sellise süsteemi kasutegur on silmaga näha ‒ Keema järve mitte ei tühjendata, vaid see päästetakse. Ka ei pea minema naabrite juurde uurima, kas ne-mad ei lubaks oma veereservu-aarist vett võtta. Naabrid võivad sinult nii palju raha küsida, et sul pole võimalik nendega kok-kuleppele jõuda. Võib juhtuda, et neil ei jätku vett enda jaoks-ki. Ja pole tähtsuseta lisada, et sõdu on peetud väiksemategi asjade pärast.

Meie jaoks on tähtis hoida oma rahvuslikke loodusvarasid. Miks ei võiks Eestist saada Saudi Araabia sarnane riik päikese-energia küsimuses Põhja-Eu-roopas? Eestis on lauskmaad 80% pindalast. Kui kunagi mõeldakse välja mingi parem energia saamise viis, siis on liht-ne päikesepatareid maha võtta, meie maad ja loodusvarasid ei ole keegi kuidagi kahjustatud. Päikesefarm võiks olla liidetud Euroopa energiavõrgustikuga, nii et kõik teeniksid raha, kui päike paistab. Isegi lumi pee-geldab nii palju energiat, et meie päikesepaneelid oleksid töös ka talvel.

Kristinile meeldisid minu mõttekäigud, aga ta kahtles tõsiselt, kas ujumine on lastele tõesti kõige olulisem asi.

Viido PolikarpusEesti Maja, Tallinn

viido@eestimaja.ee

HELENA AURELIA COOK (Kukk)

Igavesele unele suikus armastatud hea sõber ja sugulane

sünd. 20.02.1921 Sinalepassurn. 18.10.2009 Sydneys

Hugo ja AmandaHeljo, John ja Ingrid HensleyÜlle Margus, Tallinnas

Mineviku meenutusi Meie Kodu esimestest numbritest

Eestlane lavadekoraatoriksSydneys, Pitt tänaval asuvas teatris Palace on juba üle kuu aja män-

gitud „Two Mrs. Carrolls“, milles primadonnaks Viini lavatäht Eliza-beth Bergner ja lavastajaks tuntud lavastaja dr. Zinner.

„Daily Telegraph’i“ 26. juuni numbris, kus lavastuse kohta arvus-tavalt sõna võeti, mainiti ka kiitvalt lavadekoratsioone ja dekoraa-torit, eestlasest kunstnik Enn Lemitsa nime. Austraalia teatri kombe kohaselt on ka mainitud tüki lavastamisel võõrsilt külalistena kohale jõudnud ainult peategelased ja lavastaja, kuna vähemate osade ke-hastajad kohalistest jõududest komplekteeritakse. Olgu muide mai-nitud, et dr. Zinner on tuntud ja väga nõudlik lavastaja ning tema hinnangut meie kunstniku valmistatud lavadekoratsioonile tuleb võtta kui kaaluva tähendusega asjatundja tunnustust.

Enn Lemits oli teatri juures tegev juba kodumaal, töötades Töölis-teatris näitlejana ja nii otsis ta kahe aasta eest ka siin jälle ühendust teatriga. Teatriinimene on ka kunstniku abikaasa, end. näitlejanna Juta Viire „Estoniast“ (augustis meie keskelt lahkunud Juta Sanders, toim.).

Enn Lemits sündis Rakveres 13. septembril 1907.a. Lõpetas Tallinna Rakenduskunst-kooli 6-aastase kursuse 1942. a. aiaarhitektuuri alal. Tundis huvi ka kujutava kunsti vastu ja õppis mainitud kooli õppe-jõudude skulptor prof. V. Melliku, kunstnike Nymanni ja A. Jannseni ‒ eriti viimase juhatusel maalimist. Kodumaal oli tegev aiandusar-hitektina, töötades kaasa Toompää ja Kadrioru losside iluaedade kujundajana. Tema looming puhtal kujul oli Oru lossi iluaiad ‒ eriti kivitaimlad.

Peale pagulasaastate Saksamaal peatus Pariisis ja Tahiiti saarel, kus eriti viimasel leidis tänuväärset materjali maalimiseks. Austraaliasse saabus maabumisloaga 1947.a., olles nii üheks esimeseks uustulnu-kaks eestlaseks sellel mandril. Teotses alul kaks aastat vabakutselise kunstnikuna. Tema viljelusalaks on õlimaal ja monotüüpia, aga on samal ajal tegev ka rakenduskunstnikuna puunikerduse ja vasevoo-limise alal. Hilisemast loomingust oleks nimetada: „Etüüd balletist“ ‒ monotüüpia, Sydney vaateid ja maastikke - õli. Müügiks on tööd välja pandud Morley ja Dorda Kaunite Kunstide Galeriis, St. James Building Elizabeth’i tänaval.

Loova kunstnikuna on jätkunud Lemitsa tegevus kogu aeg, niipal-ju kui selleks teenistuskoht võimalusi on annud. Palgalise lavadeko-raatiorina on tegev olnud pidevalt viimased kaks aastat.

Pili (Meie Kodu nr 28, 27. juulil 1950)

Stockholmi Eesti Majas kor-raldati väliseesti tuntumale viiulikunstnikule Alfred Pi-sukesele pühendatud mäles-tusõhtu.

Alfred Pisuke oli pärit Val-gast, ta sündis 1926. aastal. Elas 1945. aastast alates Rootsis. 3. oktoobril oleks maestro saanud 83-aastaseks, ent lahkus tänavu aprillis.

Rootsi Raadio meelelahutus-orkestris ja Raadio Sümfoonia-

orkestris töötanud Pisuke oli ka aktiivne kammeransamb-list ning aastakümneid kandev artist Stockholmi eestlaste muusikaüritustel. Ta oli toonud esiettekandele mitmeid eesti heliloojate teoseid.

Mälestusõhtu korraldasid Eesti Kultuuri Koondis Stock-holmis ning viiuldaja muusiku-test sõbrad ja kolleegid.

Õhtul esines sõnavõtuga Eesti Kultuuri Koondise esimees Enno Penno. Seejärel astusid kahe-osalisel kontserdil üles Alfred Pisukese ansamblikaaslased pianistid Klarika Kuusk, Solveig Wikman, Sigfrid Carlioth, laulja Katrin Meerits, fl ötist Liis Jaani-vald ja tšellist Åke Olofsson.

Eesti muusikast oli õhtu kavas teoseid Juhan Aaviku, Eduard

Tubina, Kaljo Raidi, Paul Tam-meveski ning Heino Elleri loo-mingust.

Publik sai näha ka videoüles-võtet, kus Alfred Pisuke ja Klari-ka Kuusk mängivad Eduard Tu-bina “Külakarjase sarvelugu”.

Meeldejäävast õhtust kirju-tas Stockholmi Eesti Päevale-hes pianist ja Alfred Pisukese omaaegne duopartner Hilma Nerep-Mossin.

Alfred Pisuke kuulus pikka aega Eesti Kultuuri Koondise juhatusse ja oli selle muusika-toimkonna esimees. Teenete eest eestluse hoidmisel Rootsis autasustas president Toomas-Hendrik Ilves Alfred Pisukest 2007. aastal Valgetähe V klassi ordeniga.

ERR, 18.10

Stockholmis toimus Alfred Pisukese mälestusõhtu

8“MEIE KODU” 28. oktoober 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik Toimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 16.00 neljapäeval kell 13.00 ‒ 16.00Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St.,Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Neljapäeval, 29. oktoobril:SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Proviisor Karin Alamaa Pärnust, Ülikoo-li Apteegist räägib üldtervise, liigese-vaevuste ja toidulisandite teemal. Kõik teretulnud!Pühapäeval, 1. novembril:Leedu Segakoori ”Daina” kontsert kell 15.00 Sydney Leedu Klubis, 16-20 Meredith St., Bankstown. Solistina esineb Tara Williams. Pääsmed saadaval uksel. Kõik teretulnud.Laupäeval, 7. novembril:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Pühapäeval, 8. novembril:Eesti Meeskoor Austraalias pühitseb koo-ri 62. aastapäeva kell 16.00 Leedu Klubis, 16-20 Meredith St., Bankstown. Osavõ-tust teatada 4. novembriks Bruno Tohve-rile tel. (02) 9987 4846. Neljapäeval, 12. novembril:SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Kavas: Külaliskõneleja Mati Viiul Tallin-nast. Kõik teretulnud.Neljapäeval, 12. novembril:Eesti Sõjaveteranide Liidu korraline kuu koosolek Sydney Eesti Maja klubiruumis algusega kell 12 keskpäeval. Juhatus loo-dab heaarvulist osavõttu.Laupäeval, 21. novembril:Sydney Eesti Rahvatantsurühm ”Virma-

lised” pühitseb oma nime 40. aastapäeva Eesti Majas algusega kell 18.00. Ettetelli-mused kuni 14. november $30.00. Osavõ-tust teatada: tiina.alvre@optusnet.com.au; tel. Madis Alvre 0418 484 769.

THIRLMERENeljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Laupäeval, 31. oktoobril:Huviringi kokkutulek kell 16.00 küla saa-lis. DVD 2009.a. laulupeo 1. päeva kont-sert. Pääsmed koos supi ja veiniga.Esmaspäeval, 9. novembril: Mati Viiul näitab kell 14.00 küla saalis fil-me ja annab kommentaare Eesti kohta.

CANBERRALaupäeval, 14. novembril:Kokkutulek St. Petersi kiriku pühapäeva-kooli ruumis kell 14.00. Edgar Midri ja Hugo Mitt kõnelevad teemal ”Meredest, maadest ning meridiaanidest”.

BRISBANEOktoobris kokkusaamisi ei ole. Järgmine üritus on ”Kirjanduslik Kadripäev” no-vembris. Info järgneb.

MELBOURNEKolmapäeviti:Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Info Karin Adamson (03) 9439 4157.Laupäeval, 7. novembril:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 8. novembril:Videofilmi pealelõuna kell 13.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 12. novembril:Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Laupäeval, 14. novembril:M.E.Ü. ”Kodu” Naiskoori 50. aasta juubeli Kontsert-pidu kell 17.00 Eesti Majas.

KIRIKUSAALIS jumalateenistus armulau-aga pühapäeval, 1. novembril kell 11.00, järgneb kohvilaud.THIRLMERE küla saalis sõnajumalateenis-tus pühapäeval, 8. novembril JÄÄB ÄRA! SURNUAIAPÜHA jumalateenistus Rook-woodi eestlaste kalmistul pühapäeval, 15. novembril kell 11.00. SURNUAIAPÜHA jumalateenistus Thirl-mere eestlaste kalmistul pühapäeval, 22. novembril kell 13.30. Halva ilma kor-ral Thirlmere küla saalis.KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSIgavikupüha armulauaga jumalateenis-tus toimub pühapäeval, 15. novembril kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Järgmine jumalateenistus, ingliskeelne, on pühapäeval, 6. detsembril kell 14.00 Eesti Majas. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E.E.L.K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus pühapäeval 22. novemb- ril kell 11.00 Fawkneri kalmistul eesti osa-konnas. Teenib õpetaja Phil Haar. Järgmine jumalateenistus on neljapäeval, 24. detsembril kell 14.00 St. John kirikus, teenib õpetaja Phil Haar.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

Neljapäeval, 19. novembril:Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 22. novembril:Välis-Eesti päev kell 13.00 Eesti Majas. Info: Bruno Metsar tel. 9836 0516.

ADELAIDEPühapäeval, 1. novembril:Adelaide’i Eesti Majas peakoosolek kell 14.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 1. novembril:Eesti Majas Baari peakoosolek järgnevalt eelnevale.Esmaspäeval, 2. novembril:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 4. novembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 9. novembril:Kunsti- ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 9. novembril:AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 18. novembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Reedel, 20. novembril:Esto Pub Night 8 kell 19.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 22. novembril:AES Naisringi jõululaat kell 14.00 Eesti Majas.

PERTHLaupäeval, 5. detsembril:Lääne Austraalia Eestlaste Seltsi ja Lääne Austraalia Eesti Naiste Klubi ühine pe-rekondlik jõulukoosviibimine kell 15.00 aukonsul Anu van Hattem’i kodus, 11 Langsford Street, Claremont. Kõik läänes viibivad eestlased teretul-nud!

RISTSÕNAD nr 24021 2 3 4 5 6 7

8 9

10

11 12 13

14 15

16 17

18 19

20

21 22 23 24

25 26

27 28 29 30

31

32 33 34 35

36 37

PAREMALE: 1. Raamatu- kauplus 7. Sõjataller- maad 8. Ihult10. Terane12. Sa13. Maas15. Aukudes17. Ennak18. Uhe19. Aaker21. Naber23. Nnn25. Nõe26. Esine27. Kraana29. Õe30. Leelu32. Saima33. Uss34. Keelik

ALLA: 1. Ristikhein 2. Maailm 3. Uulitsarenn 4. Ameeriklane 5. Laane 6. Sedasi 9. Tahkuranna11. Nõdra- meelne14. Anub16. Nurmenukk20. Kui22. Aer24. Nõges27. Kask28. Alis31. Eel33. Ui

ALLA: 2. Nurjatu 3. Hirmumine 4. Kõneaine 5. Hääldusviis 6. See, millesse on pakitud 7. Poliitiline v. administratiivne omavalitsus11. Ammendama12. Moorima14. Koorik15. Vanus17. Rumal (käitumine)19. Küsisõna22. Õigeusu kõrgem vaimulik mõnes riigis24. Institutsioon26. Viiamasena soetatud28. Teravili30. Olend33. Juba35. Aktsiaselts

PAREMALE: 1. Tallele panema 6. Jäänus 8. Ajamäärsõna 9. Käitumisreeglid10. Aimamine11. Kümne aste; arv13. Nõndanimetatud14. Piiristatud maatükk16. Salaja18. Väike poiss19. Vennas20. Ahnelt21. Ignorantse23. Liduma, sibama25. Pidulik koosviibimine27. Seeliku äärispael28. Nina (loomal)29. Liitunud rahvaste organi- satsioon algupäraselt31. Ajaühik32. Ajend, mõjutaja34. Läbematu, püsimatu36. Pimedavõitu37. Appikutse

LAHENDUS NR 2401