mooduli nimetus maht (ekap) 1 keel ja kirjandus 6 ekap · keel ja kirjandus 6 ekap eesmärk:...
TRANSCRIPT
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
1
Kinnitatud
Narva Kutseõppekeskuse
Direktori 29.10.2014.a
käskkirjaga nr 1.1-7/69
Üldõpingud
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
1 KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.
Nõuded mooduli alustamiseks: Põhikooli õppekava on läbinud
Õpetajad: Tatjana Toropova
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid
Mooduli teemad ja
alateemad
Maht
(tundides)
Õppemeetodid
Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
Õpilane
1) väljendub selgelt,
eesmärgipäraselt ja kirjakeele
normile vastavalt nii suulises
kui ka kirjalikus
suhtluses
2) arutleb teemakohaselt ja
põhjendatult loetud,
vaadatud või kuulatud teksti
põhjal
3) koostab eri liiki tekste,
kasutades alustekstidena nii
teabe- ja ilukirjandustekste kui
ka teisi allikaid neid
kriitiliselt hinnates
4) loeb ja mõistab sidumata
tekste (tabel, graafik,
diagramm), hindab neis
esitatud infot, teeb järeldusi
ja loob uusi seoseid
5) väärtustab lugemist,
suhestab loetut iseendaga ja
tänapäeva elunähtustega, oma
kodukohaga
6) tõlgendab ja analüüsib
Õpilane
kõneleb arusaadavalt,
valib sobiva sõnakasutuse
vastavalt
suhtlussituatsioonile
koostab ja vormistab teksti
vastavalt juhendile,
järgides kirjutamisel
õigekirjareegleid
leiab sidumata tekstist
vajaliku info ja kasutab
saadud teavet
eesmärgipäraselt suulises
esinemises
või enda loodud tekstides
koostab etteantud faktide
põhjal tabeli või
diagrammi
kasutab erinevatest
infoallikatest saadud
teavet enda loodud
tekstides ja igapäevaelus,
põhjendab
infoallika valikut
„Praktiline vene keel I-II
(kõnekultuur, suulise teksti
vastuvõtt ja loomine,
ortograafia
korrektsioonikursus)“ – 1
EKAP :
Suulise teksti vastuvõtt ja
loomine.
Suhtlusviisid
Ametlik suuline kõne.
Suhtluseetika.
Ortograafia.
Praktiline vene keel III–IV
(kirjaliku teksti vastuvõtt
ning loomine,
interpunktsiooni
korrektsioonikursus)“ – 1
EKAP:
Kirjaliku teksti vastuvõtt ja
loomine.
Arutlev kirjand.
Essee kui vaba
tekstitüüp.
T
24
24
Pt P I
2
2
1.Materjali valimine
loetud teosest
2.Ettekande
valmistamine ja
esitamine
3.Harjutamine
4.Rühmatöö teksti
koostamisel
1.Teksti koostamine
ja esitamine
2.Essee kirjutamine
3.Arutleva
teksti kirjutamine
4.Harjutamine
Diskussioon
1.Test/ kombineeritud
kirjalik töö (prefikside
з-/c-, пре-/при-,
sufikside –н-/-нн-, -
ск-/-к- õigekiri, -и/-ы ,
tüvide vaheldus,
liitsõnade kirjutamine,
määrsõnade lõppude
õigekiri, не-/ни-
kirjutamine)
2.Esitlus valitud
teemal (Keel ja kõne)
3.Etteütlus
loomingulise
ülesandega
1.Erinevate stiilide
tekstide koostamine (u
160 sõna)
2.Essee (u 160 – 200
sõna)
3.Arutlev kirjand
(300-400 sõna)
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
2
kirjandusteost, seostab seda
ajastu ühiskondlike ja
kultuuriliste sündmustega
põhjendab oma
lugemiseelistusi ja -
kogemusi
tutvustab loetud
kirjandusteose autorit,
kirjeldab tegevusaega ja -
kohta ning olulisi
sündmusi,
iseloomustab tegelasi
avaldab ja põhjendab oma
arvamust, kasutab oma
väidete kinnitamiseks
tekstinäiteid ja tsitaate
arutleb teose probleemide
ja väärtushinnangute üle,
toob sobivaid näiteid nii
tekstist kui ka oma elust
selgitab ja kasutab teksti
analüüsimiseks tarvilikke
põhimõisteid
Tarbetekst.
Ametlik kiri.
Teaduslik tekst.
Publitsistlik tekst.
Interpunktsioon.
„Kirjandus antiigist 19.
sajandini“ – 1 EKAP
Muistsete müütide ja
rahvapärimuste kandumine
kirjandusse.
Võitlus
inimese kui isiksuse
vabastamise eest, usk elu
tähenduslikkusesse.
Rahvuskirjandus kui
rahvuskultuuri kestmise
tagatis.
Minevikutõlgendused
ja kujutlused tulevikust.
Looduse kujutamine
kirjanduses.
Loomuliku ja haritud
inimese
ideaal.
Mõistuse ja tunnete
tasakaal ja konflikt
inimeses.
„19. sajandi kirjandus“ – 1
EKAP
Vabaduspüüd kui inimese
loomupärane
omadus.
Inimsuhete probleeme
Kunstniku koht maailmas,
kunsti kõrge missioon.
24
24
2
2
1.Aeglane lugemine,
kommenteeriv
lugemine.
2.Tekstide
ümberjutustamine
eri viisil.
3.Küsimuste
esitamine ja
küsimustele
vastamine.
4.Diskussioon
1. Teksti mõistmise
ja analüüsioskuste
arendamine (teose
põhiteema
esiletoomine,
problemaatika ja
põhikonflikti
1.Kohustuslikuks
lugemiseks ja
terviklikuks
käsitlemiseks valitakse
järgnevast loendist
Vähemalt 2
ulatuslikumat teost, 3
luuletust ja 1
draamateos
2.Vastused
küsimustele loetud
teksti järgi
3.Ümberjutustus (eri
viisil)
1.Kohustuslikuks
lugemiseks ja
terviklikuks
käsitlemiseks valitakse
järgnevast loendist
Vähemalt 2
ulatuslikumat teost, 3
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
3
Saatuse probleem, elu mõte
ja surma saladus.
Põlvkondade probleem.
„20. sajandi kirjandus“ – 1
EKAP
Inimese individuaalsus ja
selle võimalused.
Poliitiline terror ja selle
tagajärjed eri
rahvuste esindajate jaoks.
Armastus kodumaa vastu ja
mõttevabadus.
Kirjanik ja ühiskond.
Inimene ajalookeerises.
Imelikud inimesed
kirjanduses ja elus.
Inimene ja aeg.
24
2
määramine; faabula
ja süžee leidmine;
tegelaste struktuuri
esiletoomine; autori,
jutustaja ning
kirjandusliku
kangelase
vaatepunkti
määramine)
2. Küsimuste
esitamine ja
küsimustele
vastamine
3.Diskussioon
1.Kirjanduse
seostamine teiste
kunstiliikidega.
2.Kirjandusteoste
kõrvutamine nende
ekraniseeringute,
teatrilavastustega
3. Arutleva kirjandi
kirjutamine
1. Kommenteeriv
lugemine.
2.Arutlus
3.Esitlus
4.Essee kirjutamine
luuletust ja 1
draamateos
2.Kirjalik töö
(vastused küsimustele)
3.Diskussioonist osa
võtmine
1.Kohustuslikuks
lugemiseks ja
terviklikuks
käsitlemiseks valitakse
järgnevast loendist
Vähemalt 2
ulatuslikumat teost, 3
luuletust ja 1
draamateos
2.Töö videofilmi järgi
3. Arutlev kirjand ( u
300 sõna)
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
4
„Eesti kirjandus“ – 1
EKAP
Eesti kirjanduse algus.
Rahvusliku liikumise aeg.
Eesti kirjandus 19.–20.
sajandi vahetusel.
Eesti kirjandus 20. sajandi I
poolel.
Eesti kirjandus 1950.
aastatel.
Eesti kirjandus 1960.–1980.
aastatel.
Eesti kirjandus nüüdisajal.
24
2
1.Kohustuslikuks
lugemiseks ja
terviklikuks
käsitlemiseks valitakse
järgnevast loendist
Vähemalt 2
ulatuslikumat teost, 3
luuletust ja 1
draamateos
2.Esitlus (ühe autori
kohta)
3.Essee (160-200
sõna)
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
1. Ettevalmistamine ja esitlus (iseseisev töö)
Töö on arvestatud, kui õpilane on leidnud materjali vastavalt loendist valitud teemale, töödelnud ja koostanud loogilise
ettekande ning esitanud arusaadavalt oma grupikaaslastele.
2. Töö loendist valitud teostega (iseseisev töö)
Töö on arvestatud, kui õpilane on valinud teose loendist vastavalt teemale, läbi lugenud ja esitanud kas oma grupikaaslastele
või õpetajale (süžee, tegelaste iseloomustus, teos püstitatud probleemid), vastanud täpsustavatele küsimustele teose ja autori
kohta.
3. Diskussioonis või ümarlaua töös osalemine.
Töö on arvestatud, kui õpilane on osalenud aktiivselt diskussioonis või ümarlaua töös, valdas õppematerjali sisuga, avaldas ja
põhjendas oma arvamust, kulles ka teiste arvamusi, esitas küsimusi ja vastas temale esitatud küsimustele.
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Kõneleb arusaadavalt
valib sobiva sõnakasutuse vastavalt
suhtlussituatsioonile
koostab ja vormistab teksti vastavalt
juhendile
järgib kirjutamisel õigekirjareegleid
leiab sidumata tekstist vajaliku info ja
kasutab saadud teavet
eesmärgipäraselt suulises esinemises
või enda loodud tekstides
Kasutab oma kõnes sünonüüme
Kasutab oma kõnes sünonüüme,
parafraase
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
5
koostab etteantud faktide põhjal
tabeli või diagrammi
kasutab erinevatest infoallikatest
saadud teavet enda loodud tekstides
põhjendab infoallika valikut
põhjendab oma lugemiseelistusi ja -
kogemusi
tutvustab loetud kirjandusteose
autorit
kirjeldab tegevusaega ja -kohta ning
olulisi sündmusi
iseloomustab tegelasi
avaldab ja põhjendab oma arvamust
kasutab oma väidete kinnitamiseks
tekstinäiteid ja tsitaate
arutleb teose probleemide ja
väärtushinnangute üle, toob sobivaid
näiteid nii tekstist kui ka oma elust
selgitab ja kasutab teksti
analüüsimiseks tarvilikke
põhimõisteid
kasutab lisaks iseseisvalt leitud infoallikat
iseloomustab aega ja tingimusi, mil tegutses
autor
võrdleb tegelasi teiste loetud ja/või mainitud
tundides teoste tegelastega, teeb järeldusi
toob sobivaid näiteid teistest loetud ja/või
mainitud tundides tekstidest
põhjendab iseseisvalt leitud infoallika
valikut
nimetab ka teisi autoreid, kes elas
samal ajal ja/või kirjutas samal
temaatikal, analüüsib, mis on autori
roll ja omapärasus teiste autorite seas
võrdleb tegelasi iseseisvalt loetud
teoste tegelastega, teeb järeldusi
toob sobivaid näiteid teistest
iseseisvalt loetud tekstidest ja/või
ajaloost ning tänapäevasest elust
Hindekriteeriumid Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritatud kirjalikud ja praktilised ülesanded vähemalt hindele “3”, teoste esitlus on
arvestatud.
Kokkuvõttev hinne on kirjalik eksam, mis koosneb kahest osast: töö tekstiga (vastused 3-5 küsimusele teksti põhjal, iga vastus
on 50-100 sõna ) ja kirjandist (300-400 sõna). Positiivne tulemus on 50% 100%-st.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Kohustuslik kirjandus:
Maailma loomise müüdid ja muistendid; eri rahvaste loomismüüte.Vana kreeka müüdid.
Antiikkirjandus (Homeros),
Renessansikirjandus (Francesco Petrarca,William Shakespeare),
Klassitsistlik kirjandus (Molière)
Nikolai Karamzin „Vaene Liiza“
Nikolai Nekrassovi luuletused,
Fjodor Tjuttševi luuletused,
Afanassi Feti luuletused,
Aleksandr Ostrovski „Äike“,
Ivan Turgenev „Isad ja pojad“,
Fjodor Dostojevski „Kuritöö ja karistus“,
Anna Ahmatova luule,
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
6
Aleksandr Bloki luule,
Vladimir Majakovski luule
Andrei Platonov „Auk“ (katkend),
Jevgeni Zamjatin „Meie“,
Lydia Koidula luule,
Juhan Liivi luule
Eduard Bornhöhe „Tasuja“,
Mati Unt „Sügisball“
Soovitatav kirjandus:
Каковы встречи - таковы и речи. Учебное пособие для гимназий - Н.Мальцева-Замковая, Н.Раудсепп - Коолибри, 2000
Язык как средство общения - И. Моисеенко, Н. Раудсепп - Коолибри, 2000,
Функциональная стилистика русского языка - С. И. Рагрина - Коолибри, 2000,
Справочник по правописанию и литературной правке - Д. Э. Розенталь - Москва, 1997
Ветви единого древа. Учебник-хрестоматия по литературе для 10 класса (1-Ш) - С. Митюрев, А. Полева, Н. Чурилин -
Коолибри, 1997
Русская литература I половины 19 века - Р. Митюрев, В. Маранцман - Коолибри, 2000
Русская литература II половины 19 века - Р. Митюрев, В. Маранцман - Коолибри,
2000
Литература XX века - И, Белобровцева и др. - Коолибри, 2001
Эстонская литература - Р. Калласс, И. Белобровцева - 1997
Mihhail Lermontov „Meie aja kangelane“, „K***“ („Мы случайно сведены судьбою …“), „Farewell (Byronist)“;
Aleksandr Puškin „Jevgeni Onegin“;
Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“,
Anna Ahmatova „Reekviem“,
Nikolai Gumiljovi Itaalia luuletused kogumikust „Koltšan“,
Vladimir Majakovski „Pilv pükstes“,
Boriss Pasternak luule, „Doktor Živago“,
Mart Kivastik „Külmetava kunstniku portree“.
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
7
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
2 VÕÕRKEELED INGLISE / SAKSA KEEL 4 .5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana.
Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Maria Šustova, Tatjana Tkatšenko
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad
ja alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamis-meetodid
ja hindamis-
ülesanded T Pt P I
Õpilane:
kirjeldab võõrkeeles
iseennast, oma võimeid ja
huvisid, mõtteid, kavatsusi ja
kogemusi seoses valitud
erialaga
suhtleb õpitavas võõrkeeles
argisuhtluses nii kõnes kui
kirjas iseseisva
tutvustab vestlusel iseennast ja
oma sõpra/eakaaslast
koostab oma kooli (lühi-)
tutvustuse
põhjendab kooli ja erialavalikut,
hindab oma sobivust valitud
erialal töötamiseks
väljendab end/suhtleb õpitava
keele erinevate osaoskuste kaudu
(loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1
tasemel)
hindab oma võõrkeeleoskuse
taset
1. MINA JA
MAAILM
1.1 Mina j
eakaaslased -
kutseõppurid
1.2 Mina ja
keskkond
50
(14)
(10)
10 Lugemis- ja/või
kuulamisülesande
täitmine juhendi alusel
(tekstid sihtkeele riigi
kutseõppest,
eakaaslastest -
kutseõppuritest; info
leidmine ja esitamine)
vestlus senistest
töökogemustest ja
tööplaanidest,
kohtumine eriala
vilistlasega /
lõpukursuse õpilasega,
rühmatöö: kooli ja
eriala tutvustuse
koostamine (poster)
koos kutsega tulla
õppima ja
põhjendusega, miks just
sellesse kooli
õppekäik
koolihoone(te)s
(õpilased on giidid)
dialoogid
terviseprobleemidest ja
nende ennetamisest
Intervjuu / dialoog
(enese- / sõbra-
tutvustus)
essee “Minu
töökogemused ja
tööplaanid”
“Kooli ja eriala”
sõnavara test
Dialoogid “Arsti
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
8
keelekasutajana, esitab ja
kaitseb erinevates
mõttevahetustes/suhtlussituat
sioonides oma seisukohti
mõistab Eesti ja teiste
rahvaste elukeskkonda ja
kultuuri ning arvestab
nendega võõrkeeles
suhtlemisel
arvestab sihtkeele kõnelejate
kultuurilise eripäraga
kasutab iseseisvalt võõrkeelset
põhisõnavara ja tuttavas
olukorras grammatiliselt õiget
keelt
kirjeldab suhtluskeskkondi, mida
kasutab (nende eeliseid, puudusi
ja ohte) ja suhtlemist nendes
keskkondades
võrdleb sihtkeele/emakeele
maa(de) ja Eesti elukeskkonda,
kultuuritraditsioone ja -norme
arvestab sihtkeele kõnelejate
kultuurilise eripäraga
tutvustab (oma eakaaslasele
välismaal) Eestit ja soovitab
külastada mõnda sihtkohta
1.3. 1 Mina ja
Eesti
1. 3. 2 Erinevad
inimesed ja
rahvad
(26)
rollimäng: visiit arsti
juurde
lugemis - ja/ või
kuulamisülesande
täitmine
(keskkonnaalased
tekstid, lindistused)
ristsõnade koostamine
ja lahendamine
Interneti seletava
sõnaraamatu alusel
(keskkonnaalase
sõnavara kohta)
rühmatöö: posteri
kujundamine
inimtegevuse
negatiivsest ja/või
positiivsest mõjust
keskkonnale.
lugemis - ja/või
kuulamisülesande
täitmine juhendi alusel
(tekst Eesti kohta,
praktilised harjutused
sõnavara, väljendite,
sõnastiku kasutamise
jms kohta)
video / filmi vaatamine
(nt mõnest Eesti
kultuurisündmusest, -
traditsioonist või
sihtkohast) ja juhendi
alusel sisukokkuvõtte
koostamine.
arutelu
kultuuritraditsioonide ja
juures”
essee “Tervis ja
keskkond“
test „Eestimaa“
esitlus „ Eesti
vaatamisväärsused“
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
9
-
sündmuste,
vaatamisväärsuste,
kirjanduse, kunsti, teatri
jms üle
õpimapp (faktid
Eestimaa kohta,
võõrkeelne info
vaatamisväärsuste,
kultuuritraditsioonide ja
-sündmuste, tuntud riigi
– ja kultuuritegelaste
jne, õpilase poolt
valitud sihtkoha või
kultuuriobjekti kohta).
Lugemis - ja/või
kuulamisülesande
täitmine
juhendi alusel (sihtriigi
kultuurisündmused,
tuntud persoonid
ajaloost ja/või
tänapäevast,
eakaaslasteelu - olu) ja
õppimine
video/filmi vaatamine
(sihtriigi loodusest
ja vaatamisväärsustest)
ja arutelu
mõistekaardid
(sihtkeele riigi eripära)
ajurünnak (oma rahva
ja kultuuri võrdlus
teistega)
essee „Oma rahva ja
kultuuri võrdlus
teistega”
suuline arvustus filmi
järgi
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
10
kasutab võõrkeeleoskuse
arendamiseks endale
sobivaid võõrkeele õppimise
strateegiaid ja teabeallikaid,
seostades võõrkeeleõpet
elukestva õppega
on teadlik edasiõppimise ja
tööturul kandideerimise
rahvusvahelistest
võimalustest, koostab tööle
asumiseks vajalikud
võõrkeelsed
taotlusdokumendid
kirjeldab võõrkeeles oma
tööpraktikat ja analüüsib oma
osalemist selles
tutvustab õpitavas võõrkeeles
oma eriala hetkeseisu tööturul ja
edasiõppimise võimalusi
põhjendab võõrkeele õppimise
vajalikkust, loob seoseid eriala ja
elukestva õppega
Tõlgendab töökuulutuste ja
näidistöölepingu tekste
Koostab võõrkeeles töökohale /
praktikakohale kandideerimise
avalduse, CV / Europassi,
arvestades sihtmaa eripära
Sooritab võõrkeeles
näidistööintervjuu
2. HARIDUS JA
TÖÖ
2.1 Mina
õppijana
2.2 Mina
tööturul
50
(22)
(28)
7 analüüs: aja
planeerimine
essee kirjutamine: oma
tugevuste ja nõrkuste
analüüs õppimises,
sobivate õpistrateegiate
valik ja kasutamine,
edasiõppimisvõimaluse
d, võõrkeele osatähtsus
karjääri planeerimisel
Lugemis - ja/või
kuulamisülesande
täitmine
juhendi alusel
(Kutsehariduse süsteem
Eestis)
mõistekaardid (karjääri
etapid, töötingimused,
Euroopa Liit)
info otsimine ja
esitamine
(töökuulutused;
edasiõppimise, praktika
võimalused)
töölehtede täitmine
(CV/Europassi)
videoklipi vaatamine ja
arutelu
(näidisintervjuud,
kehakeel, eduka
tööintervjuu
sooritamise nipid)
rollimäng (tööintervjuu
sooritus)
intervjuu/dialoog
(töö/koolipraktika
kohta)
essee „Minu eriala“
Rollimäng: näidis
tööintervjuu
sooritamine
Avalduse, CV /
Europassi, kaaskirja
kirjutamine
Sõnavara test
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
11
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Teema 1:
1.1 Essee “Minu töökogemused ja tööplaanid”
1.2 Ristsõnade koostamine ja lahendamine Interneti seletava sõnaraamatu alusel (keskkonnaalase sõnavara kohta).
1.3.1 Õpimapp (faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne info vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide ja -sündmuste, tuntud riigi –
ja kultuuritegelaste jne, õpilase poolt valitud sihtkoha või kultuuriobjekti kohta).
Esitlus „ Eesti vaatamisväärsused“.
1.3.2 Essee „Oma rahva ja kultuuri võrdlus teistega”.
Teema 2:
2.1 Essee „Minu eriala“
„Karjääri planeerimine“ (Info leidmine internetist)
2.2 Avalduse, CV / Europassi kirjutamine. Info otsimine ja esitamine (töökuulutused)
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Eristav hindamine
Hindamisülesande kesmise hinde alusel pannakse välja mooduli kokkuvõttev hinne.
„3“ „4“ „5“
intervjuu/dialoog: kasutab
temaatiline sõnavara, teeb
intervjuu/dialoogi näidesi järgi
essee: korrektselt vormistatud, õppija
on avaldanud oma mõtteid etteantud
teemal, essee kokkuvõttes on
korratud selle kõige olulisemat
sõnimit, essee kirjutab näidise järgi
ja sõnastiku abil,
struktureeritud test: 45-69%
esitlus:esitleb teemakohast materjali,
demonstreerib, et materjal on
loogiliselt üles ehitatud, esitatud
väiteid on põhjendatud, väljendab
ennast selgelt, tagab, et esitluse
pikkus jääb 2-3 minutit
suuline arvustus filmi järgi: kasutab
temaatiline sõnavara, põhjendab ja
intervjuu/dialoog: kasutab temaatiline
sõnavara korrektselt, teeb intervjuu/dialoogi
sõnastiku abil
essee: korrektselt vormistatud, õppija on
avaldanud oma mõtteid etteantud teemal,
essee kokkuvõttes õppija põhjendab ja
selgitab oma arvamust, essee kirjutab
sõnastiku abil
struktureeritud test: 70-89%
esitlus:esitleb teemakohast materjali,
demonstreerib, et materjal on loogiliselt üles
ehitatud, esitatud väiteid on põhjendatud,
väljendab ennast selgelt, tagab, et esitluse
pikkus jääb 3-4 minutit
suuline arvustus filmi järgi: kasutab
temaatiline sõnavara, põhjendab ja selgitab
oma arvamust, võib jutustada filmi sisu (2-3
intervjuu/dialoog: kasutab temaatiline
sõnavara korrektselt, teeb
intervjuu/dialoogi ilma sõnastikut,
võib täpsusta ja selgitada.
essee: korrektselt vormistatud, õppija
on avaldanud oma mõtteid etteantud
teemal, , essee kokkuvõttes õppija
põhjendab ja selgitab oma arvamust,
õppija on ilustreerinud oma seisukohti
näidete abil kirjandusest/wikipeediast,
essee kirjutab ilma sõnastikut
struktureeritud test: 90-100%
esitlus:esitleb teemakohast materjali,
demonstreerib, et materjal on
loogiliselt üles ehitatud, esitatud
väiteid on põhjendatud, väljendab
ennast selgelt, , tagab, et esitluse
pikkus jääb 4-5 minutit, illustreerib
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
12
selgitab oma arvamust,
Õpimapp: õpimapis on erinevate
faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne
info vaatamisväärsuste kohta (5
fotot)
lauset)
Õpimapp: õpimapis on erinevate faktid
Eestimaa kohta, võõrkeelne info
vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide
kohta (7fotot)
esitlust visuaalsete vahenditega
suuline arvustus filmi järgi: kasutab
temaatiline sõnavara, põhjendab ja
selgitab oma arvamust, võib jutustada
filmi sisu (5-8 lauset)
Õpimapp: õpimapis on erinevate
faktid Eestimaa kohta, võõrkeelne info
vaatamisväärsuste,
kultuuritraditsioonide ja –sündmuste
kohta (10 fotot)
Hindekriteeriumid Kuulamine: saab aru vahetus suhtlussituatsioonis kuuldust, kui vestlus on tuttaval igapäevaeluga seotud teemal. Mõistab tele-
ja raadio-saadete ning filmide sisu, kui teema on tuttav ja pakub huvi ning pilt toetab heliteksti. Saab aru loomuliku tempoga
kõnest, kui hääldus on selge ja tuttav
Lugemine:Loeb ja mõistab mõneleheküljelisi lihtsa sõnastusega faktipõhiseid tekste (nt kirjad, veebi-väljaanded,
infovoldikud, kasutusjuhendid). Mõistab jutustavat laadi teksti põhiideed ning suudab jälgida sündmuste arengut. Suudab leida
vajalikku infot teatmeteostest ja internetist. Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke.
Rääkimine: oskab lihtsate seostatud lausetega rääkida oma kogemustest ja kavatsustest. Suudab lühidalt põhjendada oma
seisukohti. On võimeline ühinema vestlusega ja avaldama arvamust, kui kõneaine on tuttav. Kasutab õpitud väljendeid ja
lause-malle õigesti; spontaanses
kõnes esineb vigu. Hääldus on selge ja kõne ladus, kuid suhtlust võib häirida ebaõige intonatsioon.
Kirjutamine: oskab kirjutada õpitud teemadel lühikesi jutustavat laadi tekste, milles väljendab oma tundeid, mõtteid ja
arvamusi (nt isiklik kiri, e-kiri, blogi). Koostab erinevaid tarbetekste (nt teadaanne, kuulutus). Suhtleb online- vestluses (nt
MSN). Oskab kasutada piiratud
hulgal teksti sidumise võtteid (sidesõnad, asesõnaline kordus).
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Cutting Edge. Pre-intermediate. Intermediate. Sarah Cunningham, Peter Moor, Longman, 2005
Energy 3, Steve Elsworth, Jim Rose, Longman, 2005
English for life, Tom Hutchinson, Oxford, 2007
Lehrbücher: „Themen Neu“ Bände 1, 2, 3. Hueber Verlag 2010
„Der grüne Max“ Grammatische Übungen. Hueber Verlag 2010
Internetmaterialen. "Deutsch als als Fremdsprache" Hueber Verlag
,,Menschen"A2, A2+ Hueber Verlag 2012
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
13
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
3 MATEMAATIKA 5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Tatjana Abdurahmanova, Tatjana Norman, Natalja Sidorova, Žanna Gusseva
Õpiväljundid
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht
(tundides)
Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T P
t
P I
Kasutab õpitud
matemaatikateadmisi
ja -oskusi uutes
situatsioonides ning
eluliste ülesannete
lahendamisel,
analüüsides ja
hinnates tulemuste
tõepärasust
Kasutab matemaatika
võimalusi enda ja
teiste tegevuse
tasuvuse ning
jätkusuutlikkuse
hindamisel
Teeb järeldusi tulemuse
tõepärasuse kohta lähtudes
igapäevaelust
Nimetab järguühikuid ja
teisendab pikkus-, raskus-
pindala, ruumala, mahu,
aja- ja rahaühikuid, arvutab
protsente ja promille
Kasutab muutumist ja
seoseid käsitlevat
matemaatikat, võrdleb
erinevaid suurusi
Kasutab analoogiat
objektidevaheliste seoste
leidmiseks
Teab ja kasutab
matemaatilise statistika ja
tõenäosusteooria elemente
Selgitab matemaatiliste
tehete abil loteriide ja
laenudega seotud riske
Arvutab bruto- ja netopalka
ning mitmesuguseid
igapäevaeluga seotud
tulusid ja kulusid ning
teisendab enamkasutatavaid
valuutasid
ARVUTAMINE Tehted ratsionaalarvudega;
arvuhulgad (naturaalarvud N,
täisarvud Z, ratsionaalarvud Q,
irratsionaalarvud I, reaalarvud
R).
Ümardamine.
Arvu absoluutväärtus
(mõiste ja geomeetriline
tähendus).
Täisarvulise, negatiivse ja
ratsionaalarvulise astendajaga
aste (arvu juur). Tehted
astmetega. Arvu kümme astmed.
Arvu standardkuju. Arvutamine
taskuarvutiga.
Ühend ja ühisosa
(sümboolika , , , , ,
kasutamine; ülesanded hulkade
ühendi ja ühisosa kohta,
graafiline kujutamine).
Elulise sisuga
tekstülesanded. (raha igapäevane
kasutamine, pere eelarve,
vahemaad, majapidamine jms).
MÕÕTÜHIKUD
Mõõtühikute vahelised
54 12 Harjutus
Individuaalne
töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mäng
Osalejad
õpetavad
Rühmatöö
Õpimapp
E-õpe
Joonistamine
Loov töö
Kirjalik kontrolltöö
„Arvutamine. Mõõtühikud.
Protsendid.“
Kirjalik kontrolltöö
„Majandusmatemaatika
elemendid.
Tõenäosusteooria ja
statistika“
Iseseisev töö: ülesannete
lahendamine „Arvutamine.
Mõõtühikud. Protsendid.“
Iseseisev töö: ülesannete
lahendamine
„Majandusmatemaatika
elemendid.
Tõenäosusteooria ja
statistika“
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
14
Arutleb säästmise
vajalikkuse üle, toob
näiteid tarbimise ja
kulutamise
tasakaalustamise
võimaluste kohta
seosed, teisendamine.
Elulise sisuga
tekstülesanded.
Kasutab mõõtkava tegeliku
mõõtme leidmisel
Lahendab elulisi ülesandeid,
esitab tõepäraseid vastuseid
lähtuvalt igapäevaelust
PROTSENDID
Osa ja tervik, protsent,
promill.
Elulise sisuga
tekstülesanded.
MAJANDUSMATEMAA-
TIKA ELEMENDID
Raha ja valuuta.
Liht-ja liitintress. Laen ja
hoiustamine, laenu
tagasimakse-graafik.
Palk ja kehtivad maksud
töövõtjale ja tööandjale.
Käibemaks, hind
käibemaksuga ja
käibemaksuta.
Hinnamuutused (soodushind,
hinnatõus jt).
Diagrammide lugemine.
TÕENÄOSUSTEOORIA
JA STATISTIKA
Sündmuse tõenäosus,
tõenäosuse summa ja
korrutis (sh tõenäosus loteriis
ja hasartmängudes).
Statistika põhimõisted ja
arvkarakteristikud.
Statistiline ja
variatsioonirida,
sagedustabel ja suhteline
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
15
sagedus, diagrammid
keskväärtus, kaalutud
keskmine, mediaan, mood,
maksimaalne ning
minimaalne element,
standardhälve.
Statistiliste andmete
kogumine,
süstematiseerimine,
statistiline andmetöötlus.
Seostab matemaatikat
teiste õppeainetega,
kasutades õppimisel
oma
matemaatikaalaseid
teadmisi ning oskusi
Esitab oma
matemaatilisi
mõttekäike
loogiliselt, väljendab
oma mõtet selgelt ja
täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
Kasutab loogikat etteantud
probleemide lahendamisel
ning eristab olulist
ebaolulisest
Sõnastab ülesande mõtte,
toob/kirjutab välja andmed,
määrab otsitavad suurused
toob/kirjutab välja
vajalikud seosed ja valemid
Kirjeldab lahenduskäiku,
vajadusel illustreerib seda
joonisega/skeemiga, teeb
vajalikud arvutused,
vormistab lahenduskäigu,
kontrollib lahenduskäigu
õigsust
Koostab tabeleid, jooniseid,
graafikuid ja diagramme
õpitud materjali ulatuses
Valib ja kasutab ülesannete
lahendamisel ülesande
sisust lähtuvalt õigeid
valemeid ja matemaatilisi
sümboleid
TRIGONOMEETRIA
Pythagorase teoreem.
Teravnurga siinus, koosinus,
tangens. Täisnurkse
kolmnurga lahendamine.
Elulise sisuga
tekstülesanded.
PLANIMEETRIA
Tasapinnaliste geomeetriliste
kujundite (kolmnurk, ruut,
ristkülik, rööpkülik, romb,
trapets, korrapärane
kuusnurk, ring) elemendid,
ümbermõõdud ja pindalad.
Elulise sisuga
tekstülesanded.
STEREOMEETRIA
Püstprisma, korrapärase
püramiidi, silindri, koonuse
ja kera (sfääri) elemendid,
pindalad ja ruumala.
Elulise sisuga
tekstülesanded.
32 6 Harjutus
Individuaalne
töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mäng
Osalejad
õpetavad
Rühmatöö
Õpimapp
E-õpe
Joonistamine
Loov töö
Kirjalik kontrolltöö.
Iseseisev töö: ülesannete
lahendamine
Kasutab vajadusel
erinevaid
teabeallikaid ning
saab aru erinevatest
Kasutab vajadusel õpetaja
koostatud juhendmaterjale
ja näpunäiteid ülesande
õigeks lahendamiseks
AVALDISED. VÕRRANDID
JA VÕRRATUSED
Ratsionaalavaldiste
lihtsustamine.
22 4 Harjutus
Individuaalne
töö
Info kogumine
Kirjalik kontrolltöö.
Iseseisev töö: ülesannete
lahendamine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
16
matemaatilise info
esitamise viisidest
Esitab oma
matemaatilisi
mõttekäike
loogiliselt, väljendab
oma mõtet selgelt ja
täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
Kasutab vajaliku teabe
leidmiseks nii paberkandjal
kui ka Internetis leiduvaid
teabeallikaid
Leiab tekstist, tabelist,
jooniselt, graafikult,
diagrammilt vajaliku info
Sõnastab ülesande mõtte,
toob/kirjutab välja andmed,
määrab otsitavad suurused
toob/kirjutab välja
vajalikud seosed ja valemid
Kirjeldab lahenduskäiku,
vajadusel illustreerib seda
joonisega/skeemiga, teeb
vajalikud arvutused,
vormistab lahenduskäigu,
kontrollib lahenduskäigu
õigsust
Koostab tabeleid, jooniseid,
graafikuid ja diagramme
õpitud materjali ulatuses
Valib ja kasutab ülesannete
lahendamisel ülesande
sisust lähtuvalt õigeid
valemeid ja matemaatilisi
sümboleid
Võrre. Võrdeline jaotamine.
Valemite teisendamine.
Võrdeline suurendamine ja
vähendamine (mõõtkava,
plaan).
Lineaarvõrrand.
Ruutvõrrand. Kahe
tundmatuga lineaarvõrrandi-
süsteem.
Arvtelje erinevad piirkonnad.
Lineaarvõrratuse mõiste ja
omadused ja lahendamine.
Lineaarvõrratuste süsteem.
Elulise sisuga tekstülesanded
JOONED TASANDIL Punkti asukoha määramine
tasandil.
Lõigu pikkus, kahe punkti
vaheline kaugus, vektori
mõiste ja tähistamine, vektori
pikkus, nullvektor,
ühikvektor, vastandvektor,
vektorite geomeetriline
liitmine.
Sirge, parabooli ja ringjoone
võrrandid.
Sirge joonestamine võrrandi
järgi.
Kirjalikud tööd
Loeng
Mäng
Osalejad
õpetavad
Rühmatöö
Õpimapp
E-õpe
Joonistamine
Loov töö
Iseseisev töö
moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Kõik iseseisvad tööd on ülesannete lahendamine. Eesmärgid: ettevalmistamine kontrolltööks. Teemad on „arvutamine, mõõtühikud ja
protsendid“, „trigonomeetria, planimeetria, stereomeetria“, „avaldised, võrrandid, võrratused, jooned tasandil“,
„majandusmatemaatika elemendid, tõenäosusteooria ja statistika“. Kõik tööd peavad olema arvestatud, kui töödes on vead, siis
õpilane teeb vigade paranduse ning esitab selle õpetajale.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Mitteeristav hindamine
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
17
Hindekriteeriumid Ülesanded lahendatud õigesti. Ülesannete
lahendamise ajal õpilane kasutab oma
konspekti.
Ülesanded lahendatud õigesti. Ülesannete
lahendamise ajal õpilane kasutab lehti
valemitega.
Ülesanded lahendatud õigesti ning
abimaterjalideta.
Hindekriteeriumid Eeldused igaks kontrolltööks on õigesti tehtud iseseisvad tööd ja vahepealiste tööde keskmine hinne „3“.
Lõplik hinne moodustatakse neljast tööst, mis igaüks peab olema sooritatud vähemalt „3“ peale.
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Matemaatika kursus. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=8a1g#euni_repository_10895
N. Sidorova. Rakendusstatistika. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/statistika/
K. Reim. Matemaatika. http://arvutaja.blogspot.com/
A. Küüsmaa. Matemaatika. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7eau#euni_repository_10895
J. Aru, K. Korjus, E. Saar. Õhtuõpik. 2014
A. Veelmaa. Matemaatika. 2009
L. Vedler. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele I. 2003
T. Leego. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele II. 2003
T. Leego, L. Vedler, S. Vedler. Matemaatika õpik kutseõppeasutusele. 2005
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
18
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
4 LOODUSAINED 6
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid.
Seos gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ainetega.
Nõuded mooduli alustamiseks: puudub
Õpetajad:
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
ja
hindamisülesanded T Pt P I
Mõistab loodusainete
omavahelisi seoseid ja
eripära, saab aru
mudelite tähtsusest
reaalsete objektide
kirjeldamisel.
Leiab iseseisvalt
usaldusväärset
loodusteaduslikku
informatsiooni ja
kasutab seda erinevate
ülesannete
lahendamisel.
kirjeldab maa sfääre kui
süsteeme ja nendega seotud
mudeleid
kirjeldab maa evolutsioonilist
arengut, elus- ja eluta looduse
tunnuseid
kirjeldab abiootiliste tegurite
toimet organismidevahelisi
suhteid ja looduses toimivaid
aineringe
kirjeldab organismide ehitust,
aine- ja energiavahetust,
paljunemist ja arengut (eristab
rakutüüpe)
kirjeldab mehaanika nähtusi ja
kasutades selleks õigeid
füüsikalisi suurusi ja mõisteid
kirjeldab korrektsete mõistete
ja füüsikaliste suurustega
elektromagnetismi nähtusi ja
nendevahelisi seoseid
kirjeldab õigete füüsikaliste
suurustega ja mõistetega
valguse tekkimise, levimise ja
kadumise nähtusi
kirjeldab tähtsamaid
mikromaailma mudeleid,
tuumareaktsioone ning
Bioloogia:
Organismide koostis
Elu olemus ja tunnused
Makro- ja mikroelemendid
Anorgaanilised ja
orgaanilised ained
organismis
Valgud, DNA ja RNA
võrdlus
Rakuõpetus
Aine- ja energiavahetus
Geograagia:
Maa kui süsteem
Maa sfäärid
Maa energiasüsteem
Geoloogiline ajaskaala
Keemia:
Aatomi ja molekuli ehitus
ja mudelid
Aatomi ehitus
Oksüdatsiooniastmed
Keemiline side
Keemia aineklassid ja
ühendid
Anorgaanilised aineklassid
7
5
6
16
2
2
1
6
Arutelu
Juhtumi uurimine
Juhtumi
kirjeldused
Debatt
Diskussioon
klassis
Esitlus
Ettekanne
Harjutus
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Rühmatöö
Mõistekaart
Projektitöö
Referaat
Õpikäik
E-õpe
1. Kirjalik töö:
Loodusainete
omavahelised seosed
ja eripära.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
19
radioaktiivsust
kasutab keemiliste elementide
perioodilisustabelit ja
ühendite molekulaarmudeleid
mikromaailma kirjeldamisel
ja ainete omaduste
selgitamisel
lahendab loodusteaduslike
ülesandeid ja probleeme,
kasutades erinevaid
usaldusväärseid teabeallikaid
koostab erinevate andmete
põhjal tabeleid ja graafikuid
Metallid, mittemetallid
Alused, happed ja soolad
igapäevaelus
Keemia probleem- ja
arvutusülesanned
Füüsika:
Kehad, nende mõõtmed,
mõõtühikute süsteemid ja
teisendamised
Liikumine ja selle
mõõtmine.
Taustsüsteemid.
Vastasmõjud.
Jõud, mass ja energia.
Elektromagnetvälid
looduses ja tehnikas
Valgus
Valgus kui
elektromagnetlaine
Geomeetriline optika
Spektr
Valguse energia
Aine olekud
Gaas, aine
mikroparameetrid
Ideaalse gaasi
olekuvõrrand.
Isoprotsessid.
Aine struktuur
Aatomimudel
tuumafüüsika: prooton,
neutron, massiarv, isotoop
radioaktiivsus,
poolestusaeg
tuumareaktsioonid
2
10
4
8
4
1
4
2
2
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
20
Mõtestab ja kasutab
loodusainetes
omandatud teadmisi
keskkonnas toimuvate
nähtuste selgitamisel
ja väärtustamisel ning
igapäevaelu
probleemide
lahendamisel.
Leiab iseseisvalt
aldusväärset
loodusteaduslikku
informatsiooni ja
kasutab seda erinevate
ülesannete
lahendamisel.
iseloomustab inimese
keemilist koostist ja mõistab
pärandumise seaduspärasusi
iseloomustab soojusenergia
muutmise viise, nähtusi,
seaduspärasusi
selgitab evolutsiooni kulgu
ning seostab protsesse
looduses nähtavaga
nimetab majandustegevusega
kaasnevaid looduskeskkonna
probleeme
selgitab loodus- ja
sotsiaalkeskkonnas
omavahelisi seoseid ja
probleeme
võrdleb erinevate piirkondade
kliima, mullastiku, taimestiku
ja loomastiku omavahelisi
seoseid
selgitab tervisliku toitumise
põhimõtteid
selgitab nakkushaiguste
vältimise võimalusi
kirjeldab teaduse ning
tehnoloogia võimalusi ja
piiranguid ühiskonna heaolu ja
majanduse arengu tagamiseks
Bioloogia:
Evolutsioon
Evolutsiooniteooria
Olelusvõitlus ja looduslik
valik
Liigiteke ja
makroevolutsioon
Inimese evolutsioon
Ökoloogia ja
keskkonnakaitse
Ökosüsteem
Bioloogiline mitmekesisus
Liikide kaitse
Looduskaitse
Viirused ja bakterid
Viirused ja
nakkushaigused
Bakterite levik
Biotehnoloogia
Geenitehnoloogia
Geograafia:
Loodusvarad ja nende
kasutamine
Põllumajandus ja
toiduainetööstus
Energiamajandus ja
keskkonnaprobleemid
Keemia:
Orgaanilised ained
eluslooduses
Orgaanilised aineklassid
Biomolekulid ja nende
tähtsus
Toiduainete toiteväärtus,
lisaained ning tervislikkuse
seos koostisega
Füüsika:
7
6
6
7
14
1
2
1
1
4
2. Kirjalik töö.
Loodusainetes ja
keskkonnas
toimuvad nähtused.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
21
Aine olekud
soojusenergia muutmise
viisid
Aine agregaatolek ja selle
muutumine, soojushulk.
4
Mõistab teaduse ja
tehnoloogia saavutuste
mõju
looduskeskkonnale ja
inimesele, saab aru
ümbritseva keskonna
mõjust inimese
tervisele.
Leiab iseseisvalt
usaldusväärset
loodusteaduslikku
informatsiooni ja
kasutab seda erinevate
ülesannete
lahendamisel.
võrdleb looduslikke ja
tehismaterjale ning nende
omadusi
kirjeldab orgaaniliste ja
anorgaaniliste ainete toimet
inimestele ja keskkonnale
kirjeldab inimese arengut ja
tervislikku seisundit sõltuvalt
sotsiaalsest, majanduslikust
või looduskeskkonnast
nimetab loodusteaduste ning
tehnoloogia arengu
positiivseid ja negatiivseid
ilminguid ning võrdleb
erinevaid eetilis- moraalseid
seisukohti ning nende
usaldusväärsust
kirjeldab ja toob näiteid
loodusteaduste, tehnoloogia ja
ühiskonna vahelistest seostest
kirjeldab oma elukoha
(loodus) keskkonda, uurides
ja analüüsides seal erinevaid
probleeme
kirjeldab ja kohandab
korrektsete lähteandmetega
ülesandele õige
lahendusmudeli ning fikseerib
otsitavad suurused, kasutades
õigesti mõõtühikute süsteeme
Bioloogia:
Organismide areng
Mitoos ja meioos
Inimese viljastumine
Looteline areng
Lootejärgne areng
Inimese talitluse
regulatsioon
Geograafia:
Loodusressursid
Vesi ja veega seotud
probleemid
Maailmameri ja kalandus
Maailma metsad
Keemia:
Loodusteaduste
rakendusvõimalusi
Kaasaegsed materjalid
Organismi kahjustavad
ained
E-ained
7
9
4
2
2
1
3. Kirjalik töö:
Teaduse ja
tehnoloogia
saavutuste mõju
looduskeskkonnale
ja inimesele.
4. Kirjalik töö:
Ümbritseva
keskkonna mõju
inimese tervisele.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
22
arvutab õigesti, kontrollides
saadud tulemust ning
vormistab ülesande vastuse
korrektselt
Füüsika:
Aine struktuur
Tuumaenergeetika
Tuumapomm
Kiirguskaitse.
Aine olekud
Ülekandenähtused aines.
Soojusmasin,
soojusmasina kasutegur.
4
4
2
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Lahendab ülesannet oma abimaterjalidega. Lahendab ülesannet õpetaja
abimaterjalidega.
Lahendab ülesannet abimaterjalideta.
Hindekriteeriumid 1. Eeldus lõpliku hindamisülesanneteks on vahepealised tööd keskmise hinnaga „3“.
2. Loodusainete kursuse lõplik hinne moodustatakse neljast tööst, mis igaüks peab olema sooritatud vähemalt „3“ peale.
3. Kirjalikud tööd (1-3 ) moodustavad igaüks 30% mooduli lõpphindest ja kirjalik töö 4 moodustab 10 % mooduli lõpphindest.
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Füüsika:
http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=88u6#euni_repository_10895
Ülo Ugaste «Füüsika gümnaasiumile I osa» Tallinn 1997
Ülo Ugaste «Füüsika gümnaasiumile II osa» Tallinn 1998
Enn Pärgmäe «Füüsika õpik kutsekoolidele»
Keemia:
http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=88u6#euni_repository_10895
Kohustuslikud õppemateriaalid:
1. E.Külanurm (2003) „Keemia õpik kuttseõppeasutusele”
2. L.Tamm, H.Timotheus (2001), Keemia IX klassile.
3. H.Karik (1998), Keemia IX klassile.
4. M.Karelson, A.Tõldsepp, A.Lukason (2001), Keemia IX klassile: Anorgaanilised ja orgaanilised ained.
5. L.Tamm (2005), Keemia X klassil: Üldine ja anorgaaniline keemia.
6. E.Külanurm (2003) „Keemia õpik kuttseõppeasutusele”
7. M.Karelson, A.Tõldsepp (2007), Orgaaniline keemia
8. Л.Е. Гаймонсен „Oрганическая химия”
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
23
9. E-õpe
Soovituslik kirjandus:
1. Л.Е. Гаймонсен „Общая химия”
2. Л.Е. Гаймонсен „Неорганическая химия”
Bioloogia: Kohustuslikud õppemateriaalid:
Tago Sarapuu „Bioloogia gümnaasiumile“ 1,2 kursus Eesti loodusfoto
M.Viikmaa, U.Tartes, T.Sarapuu, I.Puura “Bioloogia gümnaasiumile” 3,4 kursus Eesti loodusfoto
T.Sarapuu „Bioloogia töövihik” Eesti loodusfoto
Toetav:
Bioloogia gümnaasiumile. Elu olemus. Rakk. Avita kirjastus
Bioloogia gümnaasiumile. Inimene. Avita kirjastus
“Eesti loodus”, “Tiitrutaja” ajakiri.
Internet:
http://www.ibiblio.org/virtualcell/tour/cell/cell.htm
http://www.cellsalive.com/cells/3dcell.htm
Geograafia:
Kohustuslikud õppemateriaalid:
1) Üldmaateadus gümnaasiumile. Koostaja: Ülle Liiber, 2004
2) Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile.Koostaja: Garri Raagmaa, 2003
3) Töövihikud
E-õpe
http://moodle.hitsa.ee/maateadus
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunni
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
24
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
5 Sotsiaalained 7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga,
lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne
kodanik. Seos gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna ajaloo. Ühiskonnaõpetuse,
inimeseõpetuse, inimgeograafia õppeainetega.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Viktorija Sokolovskaja, Irina Aleksejeva, Jelena Bulejeva, Nadežda Mirošina
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides)
Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
omab adekvaatset
enesehinnangut ning
teadmisi, oskusi ja
hoiakuid, mis
toetavad tervikliku
ja terviseteadliku
inimese kujunemist.
analüüsib juhendamisel enda
isiksust ja kirjeldab enda tugevusi
ja nõrkusi, lähtudes erinevatest
rollidest ja kohustusest
ühiskonnas
analüüsib üksikisiku, perekonna ja
erinevate institutsioonide rolli
ühiskonna arengus
nimetab ja teab terviseriske ning
võimalikke vigastusi, kirjeldades
nendele reageerimist ja
ennetamise võimalusi
tegeleb teadlikult ja
võimetekohaselt tervisespordiga,
treenides sobiva koormusega ning
sooritab treeningujärgselt
taastumist soodustavaid harjutusi
1.Inimeseõpetus
1.1Perekond
1.Püsisuhe
1.3 Abielu
1.4 Lapsevanemaks olemine ja
selle komponendid
1.5 Laps
1.6 Kodu ja abielu
1.7 Perekonna majanduselu ja
õigusaktid
1.8 Perekond inimese elus
2. Mina ja tervis(kehaline
kasvatus)
2.1Kehalise aktiivsuse
tähtsus ja mõjuinimorganismile.
2.2Vigastuste vältimine
Sportimisel,erinevate spordialade
ohutusnõuded
2.3.Kooli ja lähikonna
sportimisvõimalused.
2.4.Mitmekülgsuse arendamine
spordis.
2.5.Kalorid ja tervislik toitumine.
22
4 Arutelu
Diskussioon
Väikeses
rühmas
Esitlus
Essee
Harjutus
Individuaalne
töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Koolitus läbi
Küsimuste
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Õpimapp
Treeningud
Mõistekaart teemal ,,Abielu ja
perekond läbi ajalugu“
(monogaamia, polügaamia,
promiskuiteed, emajagsus,
patriarhaat, perekond, abielu) , kus
ta peab teadma vähemalt seitse
õige mõistet.
Mõistekaart teemal “Minu õigused
ja kohustused”, kus iga rolli
(abikaasa, laps, tulevane
lapsevanem, ) puhul on välja
toodud vähemalt viis õigust ja viis
kohustust.
Töö väikeses rühmas teemal
„Tänapäeva erinevad
perekonnavormid“.
Essee teemal ,,Nõrgestatud pere
põhjused“.
Õpilase tervise päevik (tema
päevaplaan, treeningud, söök ja
kalorid).
Eneseanalüüs „Minu
tervisekäitumine“, kus on välja
toodud õpilase tervisekäitumise
õiged aspektid ja eksimused ning
arvamus, kas ja mida peaks oma
tervisekäitumises muutma.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
25
Rühmatööna tehtud ühe päeva
ideaalse menüü koostamine
arvestades toidupüramiidi ja
soovituslikke portsjoneid.
Kehaline kasvatus
1.Võimlemine
2.Kergejõustik
3.Sportmängud
3.1 Korvpall
3.2 Võrkpall
3.3 Jalgpall
26
6
4
16
Võimlemise
harjutused.
Kergejõustik.
Mängud
(jalgpall,
korvpall).
Hüpped.
Jooksmine
Jõu-, venitus- ja
lõdvestusharjutused erinevatele
lihasrühmadele.
Harjutused akrobaatikas,
rööbaspuudel ja kangil.
Toenghüpe.
Kergejõustikualade tehnika
täiustamine ja kinnistamine. Kiir-
ja kestvusjooks. Kaugus- ja/või
kõrgushüpe. Kuulitõuge.
Sööt ja lõige rünnakul. Katted.
Mees-mehe ja maa-ala kaitse.
Korvpallitehnika .
Suunatud palling ja pallingu
vastuvõtt. Ülalt sööt hüppelt ette ja
taha. Blokeerimine. Pettelöögid.
Tehnika täiustamine erinevate
kombinatsioonide ja mänguliste
situatsioonide kaudu.
Jalgpalluri individuaalne
ettevalmistus ja oma tugevate
külgede arendamine. Tehnika
täiustamine erinevate
kombinatsioonide ja mängu
liste situatsioonide kaudu.
Spordimängude elementide
täitmine (põhilised printsiibid,
mängudes osalemine).
omab arusaama
esinevatest
nähtustest,
protsessidest ja
konfliktidest
ühiskonnas ning
selgitab nüüdisühiskonna
kujunemist, struktuuri ja
korraldust
määratleb Eesti ajaloo olulisemad
pöördepunktid sündmused
muinasajast tänapäevani,
Ühiskonnaõpetus,
inimgeograafia
1.Globaliseerumise mõju
majandusele.
2.Erinevate riikide rahvastik
ja majandustrendid.
22
4 Arutelu
Diskussioon
väikeses
rühmas
Esitlus
Essee
Rühmatööna tehtud graafik-
„Eesti ja ühe Euroopa riigi
rahvastiku iseloomustus”, kus
kajastub Eesti ja valitud
riigi rahvastiku muutusetrendid
minevikus, olevikus, tulevikus.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
26
nende seostest ja
vastastikusest
mõjust
paigutades tähtsamad Eesti ajaloo
ja kultuuri sündmused õigesse
ajaperioodi ja Euroopa ning
maailma ajaloo konteksti
toob asjakohaseid näiteid
sotsiaalainetes käsitletavate ja
ühiskonnas esinevate nähtuste
omavaheliste seoste kohta
3.Eesti ja Euroopa rahvastiku
muutumine ajas ja selle põhjused.
4.Kaasaegse maailma poliitiline
kaart.
5.Immigratsioon. Tööturg,
tööhõive ja tööränne.
6.Ühiskonna jätkusuutlikkus.
7.Maailma rahvastik ja
rahvastikuprotsessid.
8.Kaasaegsed muutused
maailmamajanduses.
9.Energiamajandus.
Põllumajandus. Transport ja side.
Harjutus
Individuaalne
töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Koolitus läbi
küsimuste
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Õpimapp
E-õpe
Treeningud
Diskussioon või väitlus teemal
„Mida teha, kui
rahvastik vananeb”
Essee teemal “Hea kodanik” 160
sõna
mõistab kultuurilise
mitmekesisuse ning
demokraatia ja selle
kaitsmise tähtsust
ning jätkusuutliku
arengu vajalikkust,
aktsepteerides
erinevus
selgitab, millised muutused on
toimunud taasiseseisvumisjärgses
Eesti majanduses, õigusruumis,
valitsemiskorralduses, riigikaitses
ja kultuurielus, eristades põhjusi
ja tagajärgi
arutleb teiste rahvaste kommete,
traditsioonide ja religiooni ning
nende omavaheliste konfliktide
teemadel
iseloomustab demokraatliku
valitsemiskorralduse
toimemehhanisme Eesti ja
Euroopa Liidu näitel
selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja
ÜROs
kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja
selgitab nende erisusi, lähtudes
Eesti poliitmaastikust
kirjeldab Eesti riigikaitse
strateegiat, ülesehitust ja ressursse
põhjendab inimeste ja riikide
jätkusuutliku käitumise
vajalikkust
Ühiskonnaõpetus, ajalugu
1.Eluolu nõukogude perioodil,
taasiseseisvunud Eestis ja
tänasel päeval.
2.Üleminek plaanimajanduselt
turumajandusele, omandireform.
3.Eesti Vabariigi põhiseadus ja
riigiaparaadi
ümberkujundamine.
4.Erakondade teke ja areng ning
erisused.
5.Riigikaitse ümberkorraldamine
ja liikumine ELs ja NATO suunas.
6.Muutused sotsiaal- ja
kultuurivaldkonnas.
Intervjuu
pereliikme,
sugulase või
tuttavaga.
Ühiskonnas
toimunud
muutuste
põhjuste
kaardistamine
Taasiseseisvun
ud
Eesti
erakondade
võrdlus ja
infotabelisse
kandmine
Ajaleheuudiste
uurimine ja
seostamine
õpilase isikliku
elukaarega.
1.Tabel ühiskonna erinevate
nähtuste kohta kindlatel aastatel,
kus 3-4 mõõdiku puhul on eraldi
väljatoodud
toimunud
muutuste põhjused
2.Ülevaade muutustest Eesti elus
allikate põhjal
3. Essee “Demokraatia näited”
160 sõna teemal
4. Mõistekart “NATO”
5. Ajurünnak “Euroopa Liit”
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
27
teabeallikate abil riigi majanduse
struktuuri ning panust maailma
majandusse
tunneb üleilmastumise
majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi
ja kultuurilisi tahke, nimetab
erineva arengutasemega riike
analüüsib kaartide ja statistiliste
andmete põhjal riigi või regiooni
rahvaarvu muutumist, rahvastiku
paiknemist ja soolis-vanuselist
struktuuri
hindab üldinimlikke
väärtusi, nagu
vabadus,
inimväärikus,
võrdõiguslikkus,
ausus, hoolivus,
sallivus,
vastutustunne,
õiglus, isamaalisus
ning lugupidamine
enda, teiste ja
keskkonna vastu
kasutab teabeallikaid sh
geograafilisi, poliitilisi ja
topograafilisi kaarte info
leidmiseks ja rakendamiseks,
määrab enda asukohta kaardil,
kasutades koordinaatide süsteemi,
mõõdab vahemaid ja määrab
asimuuti
selgitab inimõiguste olemust ja
nende vajalikkust, analüüsib
inimõiguste tähenduse muutumist
20.-21. sajandil ning toob näiteid
üksikisiku põhiõiguste
muutumisest ajaloo vältel
selgitab enda õigusi ja kohustusi
kodanikuna
orienteerub õigusaktides,
kasutades erinevaid infokanaleid
kasutab kontekstis sotsiaalainete
põhimõisteid nimetab erinevaid
julgeolekuriske, sh Eesti
Vabariigile ning selgitab nende
maandamise võimalus
Ajalugu
1.Ajaloo
periodiseerimine.Ajalooallikad
Arheoloogia ja ajalooteadus.
2.Eesti mäluasutused ja seal
leiduvad ajalooallikad.
3.Muinas- ja kiviaeg Eestis.
Pronksi-, rauaaeg
4. Keskaeg. Vana-Liivimaa
4.Sõdade periood (Liivi sõda,
Põhjasõda, sõjad Euroopas ja
nende mõju siinsetele aladele).
5. Eesti erinevate riikide võimu all
(Poola, Rootsi, Venemaa).
6. Ärkmisaeg Eestimaal. Esimene
laulupidu
7. Esimene maailmasõda.
8.Eesti Vabariigi väljakuulutamine
ja omariikluse
Areng. Vabadussõda
9.Maailm 1920.-1940. aastatel
10. II maailmasõda ja eestlaste
erinevad saatused
11.Nõukogude okupatsioon.
12.Taasiseseisvumine. Maailm 20.
Sajandi lõpul
60 18 Esitlused.
Filmide
vaatamine.
Loengud.
Ajalooliste
allikaga ja
õppematerjalide
ga töötamine.
Töölehtede
täitmine.
Esitluste
koostamise
juhend.
Kaartidega
töötamine.
Uudiste
kuulamine
Töölehtede “Muinasaeg. Muistne
vabadusvõitlus”, “Rootsi aeg”,
“Ärkamisaeg”, “Esimene
maailmasõda”, “Teine
maailmasõda”, “Maailm 21.
sajandi algul” täitmine.
Kontrolltööde kirjutamine
teemadel “Ajaloo
periodiseerimine. Allikad”,
“Muinasaeg. Muistne
vabadusvõitlus”, “Vana-Liivimaa.
Liivi sõda”; “Balti erikord”,
“Ärkamisaeg”, “Esimene
maailmasõda”, “Maailm 1920.-
1940. aastatel”, “Teine
maailmasõda”.
Proovitöö “Muinasaeg”, “Rootsi
aeg”, “Maailm 20. sajandi lõpus”,
““Maailm 1920.-1940. aastatel”
õpiku alusel.
Esitlused “Ärkamisaeg”,
“Ajalooline isik”, “I
maailmasõda”, “II maailmasõda”.
Rühmatööna tehtud plakatid
teemal “ Muinasaeg”, “I
maailmasõda”, “II maailmasõda”.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
28
Iseseisev töö
moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Õpilasel arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini. Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja oskused. Toetada
hindamiskriteeriumide ja õppeväljundite saavutamist.
Iseseisva töö teemad esitatakse õpiväljundite hindamisülesannetes
Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteeriumile.
Mooduli hinde
kujunemine:
Mitteeristav hindamine
Hindamisülesanded: kirjalikud tööd, õpimapp, essee, referaat, mõistekaart, proovitöö
Hindamiskorraldus:
Hindamise eelduseks on juhendis esitatud nõuetele vastav õpimapi esitamine
Teoreetilisi teadmisi hinnatakse eristavalt teemasid kokkuvõtvate testide või kontrolltöödega.
● Praktilisi oskusi hinnatakse proovitööde ja probleem-ülesannete lahendamisega
Hindamisjuhend:
kirjalike tööde vormistamise juhend
Hindekriteeriumid:mitteeristav hindamine
Kirjalikud tööd, esseed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui: õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis
õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale; õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita
etteantud proovitöid õpiväljundi nõuetele.
Et õpilane saaks positiivset hinnet antud moodulis on vaja, et tal oleks saadud arvestus järgmistes punktides:
Inimeseõpetus, mina ja tervis - Mõistekaart teemal ,,Abielu ja perekond läbi ajalugu“; Töö väikeses rühmas teemal „Tänapäeva erinevad
perekonnavormid“; Essee teemal ,,Nõrgestatud pere põhjused“; Eneseanalüüs „Minu tervisekäitumine“.
Kehaline kasvatus - Harjutused akrobaatikas, rööbaspuudel ja kangil; Kiir- ja kestvusjooks. Kaugus- ja/või kõrgushüpe; Spordimängude
elementide täitmine (põhilised printsiibid, mängudes osalemine).
Ühiskonnaõpetus, inimgeograafia, ajalugu - Rühmatööna tehtud graafik „Eesti ja ühe Euroopa riigi rahvastiku iseloomustus”; Diskussioon
või väitlus teemal „Mida teha, kui rahvastik vananeb”; Essee teemal “Hea kodanik” 160 sõna; Mõistekart “NATO”.
Ajalugu - Kontrolltööde kirjutamine teemadel “Muinasaeg. Muistne vabadusvõitlus”, “Vana-Liivimaa. Liivi sõda”; “Balti erikord”;
Proovitöö “Muinasaeg”, “Rootsi aeg”, “Maailm 20. sajandi lõpus”, ““Maailm 1920.-1940. aastatel” õpiku alusel.
Esitlused “Ärkamisaeg”, “Ajalooline isik”, “I maailmasõda”, “II maailmasõda”.
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Hindekriteeriumid
Kasutatav
õppekirjandus
(avalikult
kättesaadav)
/õppematerjal
Õpikud“Perekonnaõpetus“ T.Annuk,
“Eesti ajaloo konspekt gümnaasiumi jaoks;
“Eesti ajalugu” I. ja II.osa,
ajalehed, ajakirjad, internetiallikad
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
29
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht
6 Kunstiained 1,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
Seos gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna muusika, kunsti õppeainetega.
Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad
Õpetajad:
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht
(tundides)
Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T Pt P I
Eristab näidete alusel
kunstiliike ja
muusikažanreid
1.võrdleb näidiste alusel erinevaid
kunstiliike ja muusikažanreid
2.määrab kunsti- ja muusikakultuuri
ajastuid ajateljel
Kunst ja muusika meie
ümber
Kunsti ja muusika mõisted,
liigid, nende vahelised
seosed
Tänapäevane
muusikamaastik
10 4 Kogemuste
vahetamine/vestlus:
fotografeeritud või
filmitud pildiseeria
või lühifilmi
(taustamuusika)
põhja
Referaat/ülevaade koos
esitlusega eri kunst- ja
muusikažanride mõjust
kuulatud muusika põhjal
või erikunstiliikide mõjust
nähtu põhjal
Tunneb maailma ning Eesti
kunsti ja muusika olulisi
teoseid ning seostab neid
ajalooga
1.tutvustab Eesti kunsti ja muusika
eripära ja tähtteoseid
2.uurib ja kirjeldab kunsti- ja
muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist
tausta
Eriajastute kunsti ja
muusika seoseid tänapäevaga
Maailma kunsti ja
muusika olulisi teoseid
Maailma kunsti ajaloo
Eesti kunsti ajaloo
6 1 Arutlus, kunstnike
teoste matkimine,
kogemuste
vahetamine, vestlus
Uurimisülesanne, esitlus,
koostamine oma Eesti
lemmikteostest virtuaalse
kogu ja esitlemine seda
Analüüsib oma suhet
kultuuriga ja
loomingulisust läbi vahetu
kogemuse
1.koostab oma Eesti lemmikteostest
virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3
muusikateost), asetab valitud teosed ja
nende autorid “suuremasse pilti”,
analüüsides nende suhet vastava ajastu ja
teiste autoritega ning esitleb seda
2.mõistab ja esitleb ühte enda jaoks
tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja
põhjendab oma valikut, kirjeldades selle
emotsionaalset mõju endale
Rahvakunst ja muusika kui
identiteedi kujundaja
Eesti kunsti tähtteosed
Eesti muusuka
tähtteosed
nende seoseid maailma
kunstiga
8 2 Esitlus virtuaalses
keskkonnas: Eesti
lemmik- autorid ja
teosed valimine,
valikute
põhjendamine ja
võrdlemine
Ülesanne Eesti lemmik-
autorid ja teosed
valimiseks ja valikute
põhjendamine ja
võrdlemine
kasutab kunsti ja muusikat
elukvaliteedi tõstmiseks ja
isiksuse arendamiseks
1.kirjeldab kogetud kunsti- ja
muusikaelamust ja/või oma loomingu
eelistusi
Kultuur kui elukvaliteedi
tõstja
4 Arutlus, gruppitöö Arutlus eri muusika- ja
kunstižanride
elukvaliteedi tõstmisele ja
isiksuse arendamisele
mõju
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
30
väljendab ennast läbi
loomingulise tegevuse
1.mõistab ja esitleb ühte enda jaoks
tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja
põhjendab oma valikut, kirjeldades selle
emotsionaalset mõju endale
Tänapäevane muusika- ja
kunstimaastik. Erinevad
stiilid ja vormid. Eri
kultuurid, nende sarnasusi ja
erinevusi ning nende
väärtustamine
4 Loovtöö/grupitöö Kogemuste
vahetamine/vestlus
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Eesmärk: õpilasel arendada iseseisva töö oskust, enesedistsipliini. Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja
oskused. Toetada hindamiskriteeriumide ja õppeväljundite saavutamist.
Teema: koostada oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu ja esitleb seda (3 kunstiteost + 3 muusikateost).
Iseseisev töö hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Kirjalikud tööd, esseed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:
õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale;
õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitöid õppeväljundi nõuetele.
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks, kui õppija:
1. võrdleb näidiste alusel erinevaid kunstiliike ja muusikažanreid
2. määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel
3. tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid
4. uurib ja kirjeldab kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta
5. koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3 muusikateost), asetab valitud teosed ja nende autorid
“suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet vastava ajastu ja teiste autoritega ning esitleb seda
6. mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle
emotsionaalset mõju endale
7. kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või oma loomingu eelistusi
8. mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle
emotsionaalset mõju endale
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
Kangilaski, J. 2003, „Kunstikultuuri ajalugu 10 klass“
Kangilaski, J. 2010, „Kunstikultuuri ajalugu 11 klass“
Leesi, I. 2012, „Kunstilugu koolidele“
Sepp, A. Siitan, T. 2008, „Muusikaõpik gümnaasiumile“
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
31
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
7 Eesti keel teise keelena 5
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Õpetusega taotletakse, et õpilane
suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonna eesti keel teise keelena
õppeainega.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Julia Pill
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht
(tundides)
Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T Pt P I
1. suhtleb eesti keeles
argisuhtluses nii kõnes kui kirjas
iseseisva keelekasutajana,
esitades ja kaitstes erinevates
mõttevahetustes/
suhtlussituatsioonides oma
seisukohti
kasutab iseseisvalt
eestikeelset põhisõnavara ja
tuttavas olukorras
grammatiliselt üsna õiget keelt
esitab ja põhjendab lühidalt
oma seisukohti erinevates
mõttevahetustes
väljendab end/suhtleb
õpitava keele erinevate
osaoskuste kaudu (loeb,
kuulab, räägib, kirjutab B1
tasemel
Grammatikakonstruktsioonid
a) Lausendid ja mallid
arvamuse kirjalikuks
väljendamiseks.
b) Väide, poolametlik kiri.
c) Lausendid ja mallid
arvamuse suuliseks
väljendamiseks
d) Monoloog, dialoog, väitlus
22 4 Loeng,
harjutustund,
õppijate intervjuud,
jutustus, vestlus,
lugemine,
kuulamine,
kirjalike tööde
täitmine,
demonstratsioon,
illustratsioon,
ekskursioon;
piltide, tabelite,
filmide näitamine,
õpimapi
koostamine, e-õpe
1) Kirjalik hindeline töö:
poolametliku kirja ja
väite kirjutamine klassis
etteantud andmete
alusel
2) Suuline paarisintervjuu:
oma arvamuse
väljendamine
monoloogis, dialoogis,
väitluses
3) Õpimapp: 4 väidet
2. kirjeldab eesti keeles iseennast,
oma võimeid ja huvisid, mõtteid,
kavatsusi ja kogemusi seoses
valitud erialaga
tutvustab vestlusel iseennast
ja oma sõpra/eakaaslast
koostab oma kooli (lühi)
tutvustuse, esitleb seda oma
kaaslastele
põhjendab kooli ja
erialavalikut, hindab oma
sobivust valitud erialal
töötamiseks
hindab oma eesti keele taset
Inimene ja ühiskond
a) Inimene kui indiviid
b) Inimeste suhtlus ja
suhtlusvahendid
22 4 Loeng,
harjutustund,
õppijate intervjuud,
jutustus, vestlus,
lugemine,
kuulamine,
kirjalikud tööd
täitmine,
demonstratsioon,
illustratsioon,
ekskursioon;
piltide, tabelite,
1) Kirjalik hindeline töö
teema Inimene ja
ühiskond: poolametliku
kirja ja väite kirjutamine
klassis etteantud
andmete alusel
2) Suuline paarisintervjuu
teemal Inimene ja
ühiskond: oma
arvamuse väljendamine
monoloogis, dialoogis,
väitluses
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
32
filmide näitamine,
õpimapi
koostamine, e-õpe
3) Õpimapp: 4 väidet
3. kasutab eesti keeleoskuse
arendamiseks endale sobivaid
võõrkeele õppimise strateegiaid
ja teabeallikaid, seostades
võõrkeeleõpet elukestva õppega
põhjendab eesti keele
õppimise vajalikkust, luues
seoseid eriala ja elukestva
õppega
kirjeldab suhtluskeskkondi,
mida kasutab (nende eeliseid,
puudusi ja ohte) ja suhtlemist
nendes keskkondades
eristab eestikeelseid
teabeallikaid info otsimiseks,
kasutab neid ja hindab nende
usaldusväärsust
Keskkond ja tehnoloogia
a) Elukeskkond ja
suhtluskeskonnad
b) Tehnoloogia (internet,
meedia, elektroonilised
materjalid ja abivahendid,
raamatud)
22 4 Loeng,
harjutustund,
õppijate intervjuud,
jutustus, vestlus,
lugemine,
kuulamine,
kirjalikud tööd
täitmine,
demonstratsioon,
illustratsioon,
ekskursioon;
piltide, tabelite,
filmide näitamine,
õpimapi
koostamine, e-õpe
1) Kirjalik hindeline töö:
poolametliku kirja ja
väite kirjutamine klassis
etteantud andmete alusel
kasutades erinevaid
teabeallikaid
2) Suuline paarisintervjuu
teemal Keskkond ja
tehnoloogia: oma
arvamuse väljendamine
monoloogis, dialoogis,
väitluses
3) Õpimapp: 4 väidet
4. mõistab Eesti elukeskkonda ja
kultuuri ning arvestab nendega
suhtlemisel
võrdleb emakeele maa ja
Eesti elukeskkonda,
kultuuritraditsioone ja –
norme
arvestab suhtlemisel
eestlaste kultuurilise eripäraga
tutvustab (oma eakaaslasele
välismaal) Eestit, soovitades
külastada mõnda sihtkohta
Eesti ja maailm
a) Eesti riik ja rahvas
b) Mitmekultuuriline ühiskond
c) Eesti keel ja eesti meel,
traditsioonid.
d) Eesti ja teised rigid
22 4 Loeng,
harjutustund,
õppijate intervjuud,
jutustus, vestlus,
lugemine,
kuulamine,
kirjalikud tööd
täitmine,
demonstratsioon,
illustratsioon,
ekskursioon;
piltide, tabelite,
filmide näitamine,
õpimapi
koostamine, e-õpe
1) Kirjalik hindeline töö
Eesti ja maailm teemal:
poolametliku kirja ja
väite kirjutamine klassis
etteantud andmete alusel
2) Suuline paarisintervjuu
Eesti ja maailm teemal:
oma arvamuse
väljendamine
monoloogis, dialoogis,
väitluses
3) Õpimapp: 4 väidet
5. on teadlik edasiõppimise ja
tööturul kandideerimise
võimalustest; koostab tööle
asumiseks vajalikud eestikeelsed
taotlusdokumendid
kirjeldab eesti keeles oma
tööpraktikat ja analüüsib oma
osalemist selles
tutvustab eesti keeles oma
eriala hetkeseisu tööturul ja
Haridus ja töö
a) Pere ja kasvatus
b) Haridus (õppeasutused,
koolitused, elukestev õpe)
22 4 Loeng,
harjutustund,
õppijate intervjuud,
jutustus, vestlus,
lugemine,
1) Kirjalik hindeline
töö: tööga soetud
poolametlike kirjade
kirjutamine klassis
etteantud andmete
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
33
edasiõppimise võimalusi
koostab eesti keeles
töökohale/praktikakohale
kandideerimise avalduse,
CV/Europassi
viib läbi eesti keeles
näidistööintervjuu
c) Tööelu (tööintervjuu, avaldus,
cv)
kuulamine,
kirjalikud tööd
täitmine,
demonstratsioon,
illustratsioon,
ekskursioon;
piltide, tabelite,
filmide näitamine,
õpimapi
koostamine,e-õpe
alusel
2) Suuline
näidistööintervjuu.
3) Õpimapp: 4 väidet
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
EESMÄRK: Õpilasel võimaldada arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada.loengus ja harjutustundides
omandatut, luua elektrooniline või paberkandjal õpimapp teatud osaoskuse või kinnistamisele dokumentide näidiste olemasoluks.
Õpimapp koosneb 5 osast: iga teema raames kirjutatakse 4 väidet, kokku 20 väidet kursuse teemadel. Õpimapi eest saab õpilane
kursuse jooksul 5 hinnet, hinnatakse iga osa eraldi. Õpimapi iga osa hindamisel rakendatakse kirjaliku hindelise töö hindamise
kriteeriumid iga teema raames.
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Kirjalik hindeline töö
.
Ülesandest saadakse aru ja selle
täitmi-
sega saadakse rahuldavalt hakkama.
Sisu pealiskaudne, tekst enam-vähem
õige
pikkusega (120/160 sõna) ja piisavalt
sidus,
et selle mõttest aru saada. Kirjutis –
eeskätt esimene ülesanne – vastab
üldtunnustatud vorminõuetele osaliselt.
Rahuldav keelekasutus. Kirjutaja on
valinud sobiva
registri. Üksikutes kohtades võib
esineda ebaloogilist lausestust või pisut
lihtsakoelist sidumist. Sõnavara üsna
piiratud, mistõttu väljendus
lakooniline. Üksikutes kohtades esineb
ebatäpset sõna- ja vormikasutust.
Ülesandest saadakse aru ja selle täitmisega
saadakse üsna hästi hakkama. Sisu asjakohane,
tekst õige pikkusega (120/160 sõna), loogiline
ja küllaltki sidus. Kirjutis – eeskätt poolametlik
kiri – vastab üldtunnustatud vorminõuetele. Hea
keelekasutus. Kirjutaja on valinud sobiva
registri. Lausestus loogiline ja mitmekesine.
Sõnavara ülesande täitmiseks piisav, aga
väljendus lakooniline. Esineb üksikuid
kontekstilisi tähendusvääratusi ning kirja- ning
keelevigu, mis ei sega tekstist arusaamist.
Ülesandest saadakse aru ja see
täidetakse
täpselt ja laitmatult. Sisu ammendav,
tekst õige pikkusega (esimene ülesanne
u 120 sõna, teine u 160 sõna), loogiline
ja ladus.
Kirjutis – eeskätt poolametlik kiri –
vastab
üldtunnustatud vorminõuetele.
Kontekstile ja stiilinormile vastav
keelekasutus. Lausestus loogiline ja
mitmekesine. Kasutatakse sisu
täpseks edastamiseks vajalikke
keelestruktuure. Sõnavara osutab võimet
praktiliselt igasuguste ülesannetega
toime tulla, on asjakohase ulatusega,
sõnakasutus
täpne. Üksikuid lünki sõnavaras
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
34
Esineb kirja- ja keelevigu, kuid teksti
mõte on siiski enamasti arusaadav.
osatakse enamasti kompenseerida
sünonüümsete keelenditega.Võib
esineda üksikuid kirja- ja keelevigu ning
stiili-
konarusi, mis ei häiri tekstist arusaamist.
Suuline intervjuu
Kõne on aeglane, esineb pikki
ebaloomulikke pause. Tihti tuleb toeks
võtta mitteverbaalseid vahendeid.
Hääldus erineb selgelt eesti keele
normist. Interaktiivsed oskused
viletsad.
Sõnavaras esineb ülesannete täitmist
takistavaid lünki, sõnavara
puudujääkide kompenseerimine hakkab
häirima. Kuulaja saab siiski öeldust
aru. Laused on lihtsakoelised. Esineb
häirivaid grammatikavigu, mis
kohati takistavad öeldu mõistmist.
Kõne on arusaadav, aeglane, kuid ilma pikemate
ebaloomulike pausideta.Suudab end mõistma
panna ning ületab enamiku suhtlemisel ette
tulevatest raskustest. Hääldus hea, kui ka
emakeele aktsent on tajutav.Oma tekst on
arusaamiseks piisavalt seotud, kõnevoorude
sidumine võib olla konarlik.Sõnavaras esineb
ülesannete täitmisel lünki, kuid sellest
hoolimata
suudetakse mõtet üldjoontes moonutusteta edasi
anda. Kuulaja taipab öeldu mõtet ilma suurema
pingutuseta. Esineb grammatikavigu, kuid öeldu
üldmõte on arusaadav.
Kõne on suhteliselt vaba ja arusaadav.
Hääldus hea,kui ka emakeele aktsent on
tajutav. Oma teksti sidumine on hea,
kõnevoorude sidumine pisut hakkiv.
Sõnavaras esineb ülesannete täitmisel
üksikuid lünki, sel juhul väljendutakse
kaudsel viisil. Grammatika tundmine
hea, kuigi võib esineda ebakorrektsusi.
Öeldu
mõistetav.
Hindekriteeriumid Mooduli hinde kujunemine - mooduli hinne pannakse teemade hinnete alusel. Teema hindamine – õpimapi osa, suuline ja kirjalik
hindamisülesanne on täidetud postiivsele hindele.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
1) "Eesti keele õppekomplekt vene õppekeelega kutsekoolile: õpik, töövihik, CD kuulamismaterjalidega, õpetajaraamat (Mare
Kitsnik, kirjastus ILO, Tallinn 2008), www.kutsekeel.ee
2) Riigieksami materjalid www.innove.ee
3) T nagu Tallinn. Eesti keele õppekomplekt kesktasemele (Mall Pesti, Helve Ahi, kirjastus TEA, Tallinn 2010)
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
35
Põhiõpingud
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
1 Sõiduautotehniku alusteadmised 30 EKAP
sh lõimitud võtmepädevused 12 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab sõiduautotehniku erialaseks tööks vajalikke alusteadmisi
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Kalmer Koemets, Igor Morozov, Viktor Kirichuk, Tajana Tkatšenko, Maria Šustova, Tatjana Toropova, Julia Pill, Tatjana Abdurahmanova, Natalja
Sidorova, Larissa Zarkova ,Aleksandr Beljakov ,Jelena Ibragimova , Gennady Medkov , Viktooria Sokolovskaja .
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht
(tundides)
Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T Pt P I
1.Omab ülevaadet
sõiduautotehniku kutsest,
eriala õppekava
ülesehitusest ning õppe- ja
praktikakorraldusega
seonduvast
1.iseloomustab sõiduautotehniku kutset ja
selle eripära, tunneb vastava
kutsestandardi põhisätteid
2.iseloomustab sõiduautotehniku eriala
õppekava ülesehitust, tunneb õppe- ja
praktikakorraldusega seonduvaid õigusi,
kohustusi ja võimalusi
3.külastab ja analüüsib lähtuvalt
tööülesandest vähemalt kolme Eestis
tegutsevat mootorsõidukite hoolduse ja
remondiga tegelevat ettevõtet
4.annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
5.järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ning kirjakeele normi
6.selgitab infokandjates esitatud teksti
sisu ja terminoloogiat nii vene, eesti kui
ka inglise keeles
1.Eriala üldõpingud
1.1Sõiduautotehniku kutse ja
selle eripära.
1.2Kutsestandart
1.3Õppekava ülesehitus
1.4Õppe ja praktikakorraldusega
seonduvd õigused kohustused ja
võimalused
1.5 Õppeekskursiion
mootorsõidukite hoolduse ja
remondiga tegelevatesse
ettevõttetese (3)
1.6Garaaži seadmed ja tööristad
Lõimitud võtmepädevuste õpe
Keel ja kirjandus
Võõrkeel
Eestikeel
Arvutiõpe
2
2
4
4
8
8
6
6
4
6
6
1
1
1
1
Arutelu
Diskussioon klassis
Esitlus
Essee
Enesehindamine
Harjutus
Individuaalne töö
Info kogumine
Jutustamine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
Referaat
Õpikäik
Õpimapp
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Esse 400-600 sõna teemal
Sõiduautotehniku kutse ja
kutsestandart.
Mõistekaart garaaži
seadmed ja tööristad
Kirjalik analüüs
mootorsõidukite hoolduse
ja remondiga tegelevatest
ettevõtetest
Referaat teemal õppekava
ülesehitus ja õppe ja
praktikakorraldusega
seonduvad õigused
kohustused ja võimalused
2.Tunneb mootorsõidukite
ajalugu, liigitust ja
arengusuundi;
1.kirjeldab sõiduautode liigitust ja
tehnilist arengut
2.järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ning kirjakeele normi
3.vormistab kirjalikud tööd, kasutades
teksti- ja tabeltöötlusprogramme
4.selgitab infokandjates esitatud teksti
sisu ja terminoloogiat nii vene, eesti kui
2.Eriala üldõpingud
2.1Auto loomine ja areng
2.2Sisepõlemismootori loomine
ja areng
2.3Sõiduautode liigitus ja
kasutusala
Lõimitud võtmepädevuste õpe
Keel ja kirjandus
4
4
4
12
3
2
Arutelu
Diskussioon väikeses
rühmas
Enesehindamine
Ettekanne
Individuaalne töö
Info kogumine
Jutustamine
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Esse 400-600 sõna teemal
Autode ja mootorite
loomine ja areng.
Kirjaliktöö sõiduautode
liigitus ja kasutus.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
36
ka inglise keeles
Võõrkeel
Eestikeel
Ajalugu
Geografia
Arvutiõpe
10
8
8
4
10
2
1
1
2
Kirjalik küsitlus
Kirjalikud tööd
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Mõttega lugemine
Referaat
Õpimapp
3.tunneb sõiduauto ja selle
lisaseadmete üldist ehitust,
tööpõhimõtteid,
kasutusalasid, hooldusel ja
remondil kasutatavaid
materjale ning nende
töötlemistehnoloogia
aluseid;
1.selgitab sõiduauto ja selle lisaseadmete
ehitust, tööpõhimõtteid ja kasutusalasid
2.eristab sõiduauto ehituses, hoolduses ja
remondis kasutatavaid materjale,
kirjeldab nende füüsikalisi ning keemilisi
omadusi ja ohutut käitlemist
3.järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ning kirjakeele normi
4.vormistab kirjalikud tööd, kasutades
teksti- ja tabeltöötlusprogramme
5.selgitab infokandjates esitatud teksti
sisu ja terminoloogiat nii vene, eesti kui
ka inglise keeles
3.Eriala üldõpingud
3.1 Sõiduauto ehitus ja
tööpõhimõtte
3.2Lisasasedmete ehitus,
tööpõhimõtte ja kasutusala
3.3Sõiduauto ehituses
kasutatavad materjalid
3.3.1Mustad metallid
3.3.2Värvilised metallid
3.3.2Polümeermaterjalid
3.4Sõiduauto hooldusesl ja
remondil kasutatavad materjalid
3.4.1Kütused
3.4.2Määrdeained
3.4.3Hooldusmaterjalid
3.4.4Abrasiivid
3.4.5Grafiitmaterjalid
3.5Jäätmekäitlus
Lõimitud võtmepädevuste õpe
Keemia
Füüsika
Bioloogia
Keel ja kirjandus
Võõrkeel
Eestikeel
Arvutiõpe
8
10
12
24
6
12
12
6
20
12
12
10
3
3
3
2
2
1
Arutelu
Joonistamine
Diskussioon
Essee
Harjutus
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
Referaat
Õpimapp
E-õpe
SWOT-analüüs
Kirjaliktöö
Sõiduauto ehitus ja
tööpõhimõtte
Lisasasedmete ehitus,
tööpõhimõtte ja
kasutusala
Mõistekaart
Sõiduauto ehituses
kasutatavad materjalid
Sõiduauto hooldusesl ja
remondil kasutatavad
materjalid
4.loeb tehnilisi jooniseid ja
skeeme, tunneb tingmärke,
joonistab eskiise ning
tunneb tehnilise mõõtmise
1.loeb tehnilisi jooniseid ja skeeme,
selgitab tingmärkide tähendust
2.joonistab etteantud detailist eskiisi
3.teostab tehnilisi mõõtmisi, kasutades
4.Eriala üldõpingud
4.1 Joonestamine
4.1.1Tingmärgid
4.1.2Vaated
2
1
2
Joonestamine
Enesehindamine
Ettekanne
Harjutus
Tehniliste jooniste
lugemine
Joonestab etteantud
detailist eskkise kasutades
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
37
põhialuseid;
mõõteriistu (nihikut, indikaatorkella,
joonlauda, nurgamõõdikut, kruvikut jms)
4.arvutab, liigitab, võrdleb ja hindab
tolerantse (lõtk ja ist) etteantud
parameetrite järgi
5.koostab erinevaid liiteid vastavalt
tööülesandele, valides sobiva tehnoloogia
6.valib asjakohase tehnilise
dokumentatsiooni ja kasutab seda
etteantud ülesande lahendamisel
7.valib ja kasutab erinevate tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid
otstarbekalt ja ohutult
8.kasutab isikukaitsevahendeid ja ohutuid
töövõtteid vastavalt ohutusjuhendile
9.teeb vastavalt tööülesandele
lukksepatöid
11.kontrollib ja häälestab remondil
kasutatavaid tööriistu ja seadmeid
12.kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja
annab selle kohta asjatundlikke selgitusi
13.annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
14.järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ning kirjakeele normi
15vormistab kirjalikud tööd, kasutades
teksti- ja tabeltöötlusprogramme
4.1.3Lõiked ja ristlõiked
4.1.4Liited
4.1.5Kujutised masinaehituses
4.1.6Skeemide,koostejooniste ja
eskiiside lugemine
4.1.7Eskiiside joonestamine
4.2Tehniline mõõtmine
4.2.1Mõõteristad
4.2.2Mõõtevead ja mõõtetäpsus
4.3Tolerandsid ja istud
4.3Praktika töökeskkonnas
4.3.1Tehniliste mõõtmiste
teostamine
4.3.2 lõtkude ja istude
koostamine
4.3.3Liidete koostamine
Lõimitud võtmepädevuste õpe
Matemaatika
Bioloogia
Võõrkeel
Eestikeel
1
1
1
4
4
4
2
6
10
6
8
8
16
40
8
16
16
2
2
1
1
1
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Kokkuvõte
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Lugemine
Referaat
Vaatluskäik
Vastastikhindamine
Õpimapp
mõõtkava.
Koostam erinevaid liiteid
etteantud joonistele,
mõõtmetele ja ajale.
Hindab oma töö
kvaliteeti.
5.tunneb mehaanika,
elektrotehnika,
pneumaatika ja hüdraulika
aluseid ja masinaelemente;
1.selgitab sõiduauto töötamisel toimivaid
mehaanika seadusi
2.mõõdab elektrilisi suurusi ja rakendab
elektrotehnika seadusi etteantud
ülesannete lahendamisel
3.mõõdab pneumaatilisi ja hüdraulilisi
suurusi ja rakendab pneumaatika ja
hüdraulika seadusi etteantud ülesannete
lahendamisel
4,liigitab sõiduauto ehituses kasutatavaid
5.Eriala üldõpingud
5.1Sõiduauto ehituses
kasutatavad masinaelemendid ja
kasutusvõimalused
5.2Elektrotehnika alused
5.2.1Elektrotehnikas kasutatavd
mõõteseadmed
5.2.2Elektrotehnika üldmõisted
5.2.3Elektriskeemid
5.2.4Praktika töökeskkonnas
40
16
30
16
40
6
8
Joonistamine
Juhtumi kirjeldused
Enesehindamine
Esitlus
Essee
Ettekanne
Harjutus
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Kirjalikudtööd
Sõiduauto ehituses
kasutatavad
masinaelemendid ja
kasutusvõimalused
Elektrotehnika alused
Pneumaatika ja
hüdraulika alused
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
38
masinaelemente ja selgitab nende
kasutusvõimalusi
5.teostab tehnilisi mõõtmisi, kasutades
mõõteriistu (multimeeter, mõtekellad
jms)
6.valib asjakohase tehnilise
dokumentatsiooni ja kasutab seda
etteantud ülesande lahendamisel
7.valib ja kasutab erinevate tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid
otstarbekalt ja ohutult
8.kasutab isikukaitsevahendeid ja ohutuid
töövõtteid vastavalt ohutusjuhendile
9.teeb vastavalt tööülesandele
lukksepatöid
10.teostab lõike-, surve-, termotöötlemise
operatsioone vastavalt tööülesandele ja
etteantud tehnoloogiale, järgides ohutuid
töövõtteid
11.kontrollib ja häälestab remondil
kasutatavaid tööriistu ja seadmeid
12.kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja
annab selle kohta asjatundlikke selgitusi
13.annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
14.järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ning kirjakeele normi
15.vormistab kirjalikud tööd, kasutades
teksti- ja tabeltöötlusprogramme
16.selgitab infokandjates esitatud teksti
sisu ja terminoloogiat nii eesti kui ka
inglise keeles
5.3Pneumaatika ja hüdraulika
alused
5.3.1Pneumaatikas ja hüdraulikas
kasutatavad mõõteseadmed
5.3.2Pneumaatika ja hüdraulika
füüsikalised suurused
5.3.3Õhu ja vedeliku füüsikalised
omadused’
5.3.4 Pneumaatika üldmõisted
5.3.5Hüdraulika üldmõisted
5.3.6Praktika töökeskkonnas
Lõimitud võtmepädevuste õpe
Füüsika
Matemaatika
Keemia
Keel ja kirjandus
Võõrkeel
Eestikeel
Bioloogia
8
4
4
20
22
12
14
10
22
10
10
2
40
10
2
2
1
3
1
1
Klassikaline loeng
Kokkuvõte
Koolitus läbi
küsimuste
Mõistekaart
Proovitöö
Referaat
Õpimapp
E-õpe
Prakttilised tööd
Elektriskeemide
koostamine,vajalike
mõõtmiste teostamine ja
arvutuste tegemine
pneumaatika ja
hüdraulika skeemide
koostamine, vajalike
mõõtmite teostamine ja
vajalike arvutuste
tegemine tehniliste
jooniste lugemine
6.Tunneb ja kasutab
erialast terminoloogiat nii
vene, eesti kui inglise
keeles
Läbiv õpiväljund 1-5 õpiväljundis
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
39
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema,
vajadusel hindamine)
Õpilasel arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja
osskused.Toetada hindamiskriteerjumide ja õppeväljundite saavutamist.
Iseseisva töö teemad esitatakse õppiväljundite hindamisülesannetes
Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteerjumile.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
kirjalikud tööd, õppimapp,
essee
referaat, mõistekaart,
proovitöö
Hindamiskorraldus
Hindamise eelduseks on
juhendis esitatud nõuetele
vastav õpimapi esitamine
Teoreetilisi teadmisi
hinnatakse eristavalt
teemasid kokkuvõtvate
testide või
kontrolltöödega.
● Praktilisi oskusi
hinnatakse proovitööde ja
probleem-ülesannete
lahendamisega
Hindamisjuhend
kirjalike tööde
vormistamise juhend
Hindekriteeriumid
eristav hindamine
Mitteeristav hindamine
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste
kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid
puudutavatele küsimustele kasutades
õppematerjale.
Õpilane lahendab iseseisvalt
probleemülesandeid ja soorita etteantud
proovitöid õppiväljundi nõuetele.
Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis
õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele
küsimustele õppematerjale kasutamata ja vastab
teemakohastele lisaküsimustele.
Õpilane lahendab iseseisvalt
probleemülesandeid ja soorita etteantud
proovitöid õppiväljundi nõuetele, kasutades
efektiivsemaid töövõtteid ja ajafaktorit.
Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste
kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid
puudutavatele küsimustele
õppematerjale kasutamata ja vastab
teemakohastele lisaküsimustele, suudab
analüüsida oma tulemust.
Õpilane lahendab iseseisvalt
probleemülesandeid ja soorita etteantud
proovitöid õppiväljundi nõuetele,
kasutades efektiivsemaid töövõtteid ja
ajafaktorit, suudab analüüsida oma
tegevust.
Hindekriteeriumid Moodul loetakse hinnatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud tööd,
vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi tasemel.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
1. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by Richard
Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;
2. H. Ots. Autosõnastik. – Tln: Mats 1993;
3. J. Mihhailovski, K. Serebrjakov, J. Tur. Auto ehitus. – Tln: Valgus, 1991;
4. K. Aleksius. Autoaabits. – Tln: Valgus 1987;
5. R. Metsik. Autode korrosioon ja selle tõrje. – Tln: Valgus 1989;
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
40
6. H. Kullerkupp. Sõiduauto õppematerjal. – Tallinna Tehnikakõrgkool 2005;
7. H. Kullerkupp. Veoauto õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
8. H. Kullerkupp. Bussi õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
9. H. Tamm. Bensiinimootorite sissepritse. – Tln: Teadus 1994;
10. M. Urve. Ottomootori süütesüsteemid. – Tln: Avita 2000;
11. H. Tamm. Mootori algõpe. – Tln: Ilo 2004;
12. H. Tamm. Jõuülekandeseadmete algõpe. – Tln: Ilo 2007;
13. V. Tiitsu. Juhtimisseadised. – Tln: Avita 1999;
14. V. Tiitsu, Matti Vatanen. Autoelektroonika. – Tln: Ilo 2004;
15. H. Rütman. Autode remont, I ja II osa. – Tln: Avita 1999;
16. H. Rütman. Sõiduautode remont. – Tln: Valgus 1986.
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
41
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
2 Sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont 4 EKAP
sh lõimitud võtmepädevuste õpe 2 EKAP
Eesmärk: õpetusega taodeltakse, et õpilane viib läbi sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamise hoolduse
Nõuded mooduli alustamiseks: sõiduautotehniku alusteadmised.
Õpetajad: : Kalmer Koemets, Igor Morozov, Viktor Kirichuk, Tajana Tkatšenko, Maria Šustova, Tatjana Toropova, Julia Pill, Tatjana Abdurahmanova, Natalja
Sidorova, Jelena Bulejeva, Larissa Zarkova .
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht
(tundides)
Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T Pt P I
1.Tunneb sõiduauto kerele
ja sisustusele esitatavaid
hoolduse ja tehnonõudeid;
1.Kirjeldab sõiduauto kere ja
sisustuse pesemisele, puhastamisele,
osandamisele, defekteerimisele,
markeerimisele, komplekteerimisele
ja ladustamisele esitatavaid nõudeid
2.Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
1.Eriala üldõpingud
1.1Sõiduauto kere ja sisustuse
hooldamise tehnoloogia
1.1.1 Värvkatte
hooldustehnoloogia
1.1.2Salongi hooldustehnoloogia
1.1.3Mootoriruumi
hooldustehnoloogia
1.1.4Sõiduki puhastamisel
rakenduvad
keskonnaohutusnõuded
1.2 Sõiduauto kere osandamise ja
komplekteerimise tehnoloogia.
1.2.1Autokere detailide ehitus,
tööpõhimõtte
1.2.2Salongisisustuse ülesanne,
ehitus, tööpõhimõtte
1.2.3Detailide markeerimine,
pakkimine ja ladustamine
Lõimitud võtmepädevuste õpe
Keel ja kirjandus
Võõrkeel
Eestikeel
12
4
4
4
3
1
1
1
Arutelu
Essee
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
Referaat
Õpimapp
E-õpe
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Esse 200-300 sõna teemal
Sõiduauto kere ja sisustuse
hooldamise tehnoloogia
Esse 200-300 sõna teemal
Sõiduauto kere osandamise
ja komplekteerimise
tehnoloogia
Mõistekaart Detailide
markeerimine, pakkimine
ja ladustamine
Kirjalikud tööd
2.Hindab sõiduauto kere ja
sisustuse seisundit;
1.Selgitab auto osade puhastamise
vajadust lähtuvalt sõiduauto
seisukorrast
2.Järgib tööülesannete täitmisel ja
2.Eriala üldõpingud
2.1Sõiduauto kere ja sisustuse
seisundi hindamine
2.1.1 Värvkatte seisundi
8
1
Arutelu
Essee
Individuaalne töö
Info kogumine
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Esse 200-300 sõna teemal
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
42
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
hindamine
2.1.2Salongi seisundi hindamine
2.1.3Mootoriruumi seisundi
hindamine
Lõimitud võtmepädevuste õpe
Keel ja kirjandus
Võõrkeel
Eesti keel
4
4
4
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
Referaat
Õpimapp
E-õpe
Sõiduauto kere ja sisustuse
seisundi hindamine
Mõistekaart
Kirjalikud tööd
3.Arvestab töös
kasutatavate kemikaalide
mõju inimese tervisele ja
keskkonnale;
1.Selgitab ohutus- ja tehnoloogilistel
kaartidel olevat infot nii suuliselt
kui ka kirjalikult
2.Selgitab auto puhastamisel
kasutatavate kemikaalide mõju
inimese tervisele ja keskkonnale
3. Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
3.Eriala üldõpingud
3.1Sõiduauto kere ja sisustuse
hooldamisel kasutatava
kemikaalide mõju
3.1.1 Värvkatte hooldamisel
kasutavad kemikaalid
3.1.2Salongi hooldamisel
kasutatavad kemikaalid
3.1.3Mootoriruumi hooldamisel
kasutatavd kemikaalid
3.1.4 Tehnoloogilised kaartid
Lõimitud võtmepädevuste õpe
Keel ja kirjandus
Keemia
Inimeseõpetus
4
2
5
6
2
2
Arutelu
Essee
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
Referaat
Õpimapp
E-õpe
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Esse 200-300 sõna teemal
Sõiduauto kere jasisustuse
hooldamisel kasutatava
kemikaalide mõju
Mõistekaart
Tehnoloogilised kaartid
Kirjalikud tööd
4.Peseb, puhastab ja
hooldab säästlikult
sõiduauto kere välis- ja
sisepindasid ning nende
komponente;
1.Valib asjakohase tehnilise
dokumentatsiooni ja kasutab seda
etteantud ülesande lahendamisel
2.Valib sobiva puhastustehnoloogia
ja põhjendab oma valikut
3.Järgib kemikaalidega töötades
tervise- ja keskkonnaohutuse
nõudeid
4.Valmistab pesuaine(te)st sobiva
töölahuse
5.Puhastab sõiduautot või selle osi
säästlikult, kasutab ergonoomilisi
töövõtteid
6.Kirjeldab arusaadavalt töö käiku
4.Eriala üldõpingud
4.1Sõiduauto kere ja sisustuse
hooldamine ja puhastamine
1.1.1 Värvkatte hooldamine ja
puhastamine
1.1.2Salongi hooldamine ja
puhastamine
1.1.3Mootoriruumi hooldamine
ja puhastamine
Lõimitud võtmepädevuste õpe
Kehaline kasvatus
4
14
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon
väikeses rühmas
Enesehindamine
Individuaalne töö
Info kogumine
Koolitus läbi
küsimuste
Meeskonnatöö
Proovitöö
Vastastikhindamine
Prakttilised tööd
Sõiduauto kere ja sisustuse
hooldamisel ja
puhastamisel
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
43
ja annab selle kohta asjatundlikke
selgitusi
7.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke
rühi-, koordinatsiooni ja
võimlemisharjutusi
8.Annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
9.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
10.Hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha
ning paigutab töövahendid
ettenähtud kohale
11.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja,
arvestab materjalikulu, täidab tehtud
tööde kohta vastava
dokumentatsiooni
12.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
13.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
5.Osandab ja koostab
sõiduauto kere ja sisustust,
kasutades sobivat
tehnoloogiat;
1.Valib asjakohase tehnilise
dokumentatsiooni ja kasutab seda
etteantud ülesande lahendamisel
2.Selgitab detailide liitmisviise
3.Osandab ja koostab sõiduauto kere
ja sisustust vastavalt tööülesandele
4.Kirjeldab arusaadavalt töö käiku
ja annab selle kohta asjatundlikke
selgitusi
5.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke
5.Eriala üldõpingud
1.2 Sõiduauto kere osandamine ja
komplekteerimine
1.2.1Autokere detailide
kinnitamine reguleerimine ja
sobitamine
1.2.2Salongisisustuse
kinnitamine reguleerimine ja
sobitamine
Lõimitud võtmepädevuste õpe
4
8 Juhtumi kirjeldused
Diskussioon
väikeses rühmas
Enesehindamine
Individuaalne töö
Info kogumine
Koolitus läbi
küsimuste
Meeskonnatöö
Proovitöö
Vastastikhindamine
Prakttilised tööd
Sõiduauto kere
osandamisel ja
komplekteerimisel
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
44
rühi-, koordinatsiooni ja
võimlemisharjutusi
6.Annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
7.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
8.Hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha
ning paigutab töövahendid
ettenähtud kohale
9.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja,
arvestab materjalikulu, täidab tehtud
tööde kohta vastava
dokumentatsiooni
10.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
11.täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
Kehaline kasvatus
6.Markeerib ja ladustab
sõiduautode osandatud
detaile;
1.Valib asjakohase tehnilise
dokumentatsiooni ja kasutab seda
etteantud ülesande lahendamisel
2.Markeerib, komplekteerib,
pakendab ja hoiustab või ladustab
detailid vastavalt tööülesandele
3.Kirjeldab arusaadavalt töö käiku
ja annab selle kohta asjatundlikke
selgitusi
4.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke
rühi-, koordinatsiooni ja
võimlemisharjutusi
5.Annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
6.Eriala üldõpingud
6.1Detailide markeerimine,
pakkimine ja ladustamine
Lõimitud võtmepädevuste õpe
2
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon
väikeses rühmas
Enesehindamine
Individuaalne töö
Info kogumine
Koolitus läbi
küsimuste
Meeskonnatöö
Proovitöö
Vastastikhindamine
Prakttilised tööd
Detailide markeerimine,
pakkimine ja ladustamine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
45
6.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
7.Hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha
ning paigutab töövahendid
ettenähtud kohale
8.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja,
arvestab materjalikulu, täidab tehtud
tööde kohta vastava
dokumentatsiooni
9.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
10.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
7.On valmis füüsilist
pingutust nõudvaks tööks.
Läbiv õpiväljund 1-6 õpiväljundis
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Õpilasel arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja
osskused.Toetada hindamiskriteerjumide ja õppeväljundite saavutamist.
Iseseisva töö teemad esitatakse õppiväljundite hindamisülesannetes
Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteerjumile.
Mooduli hinde
kujunemine:
Hindamisülesanded
kirjalikud tööd, õppimapp,
essee, referaat, mõistekaart,
proovitöö
Hindamiskorraldus
Hindamise eelduseks on
juhendis esitatud nõuetele
vastav õpimapi esitamine
Teoreetilisi teadmisi
hinnatakse eristavalt
teemasid kokkuvõtvate
Mitteeristav hindamine
Kirjalikud tööd, essed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis
õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale; õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja
soorita etteantud proovitöid õppiväljundi nõuetele.
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
46
testide või kontrolltöödega.
● Praktilisi oskusi hinnatakse
proovitööde ja probleem-
ülesannete lahendamisega
Hindamisjuhend:
kirjalike tööde
vormistamise juhend
Hindekriteeriumid
mitteeristav hindamine
Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud tööd,
vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi tasemel.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
1. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by Richard
Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;
2. H. Ots. Autosõnastik. – Tln: Mats 1993;
3. J. Mihhailovski, K. Serebrjakov, J. Tur. Auto ehitus. – Tln: Valgus, 1991;
4. K. Aleksius. Autoaabits. – Tln: Valgus 1987;
5. R. Metsik. Autode korrosioon ja selle tõrje. – Tln: Valgus 1989;
6. H. Kullerkupp. Sõiduauto õppematerjal. – Tallinna Tehnikakõrgkool 2005;
7. H. Kullerkupp. Veoauto õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
8. H. Kullerkupp. Bussi õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
9. H. Tamm. Bensiinimootorite sissepritse. – Tln: Teadus 1994;
10. M. Urve. Ottomootori süütesüsteemid. – Tln: Avita 2000;
11. H. Tamm. Mootori algõpe. – Tln: Ilo 2004;
12. H. Tamm. Jõuülekandeseadmete algõpe. – Tln: Ilo 2007;
13. V. Tiitsu. Juhtimisseadised. – Tln: Avita 1999;
14. V. Tiitsu, Matti Vatanen. Autoelektroonika. – Tln: Ilo 2004;
15. H. Rütman. Autode remont, I ja II osa. – Tln: Avita 1999;
16. H. Rütman. Sõiduautode remont. – Tln: Valgus 1986.
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
47
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
3 Mootori hooldus, diagnostika ja remont 6 EKAP
sh lõimitud võtmepädevuste õpe 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab sisepõlemismootori hooldamist, ülddiagnostikat ja remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning
ohutuid töövõtteid.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid sõiduautotehniku alusteadmised ja sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont
Õpetajad: Kalmer Koemets Igor Morozov Viktor Kirichuk Tajana Tkatšenko Maria Šustova Tatjana Toropova Julia Pill Tatjana Abdurahmanova Natalja Sidorova,
Larissa Zarkova
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht
(tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
1.Liigitab mootoreid ehituse,
tööpõhimõtte ja kasutatava
energiaallika järgi
1.Kirjeldab mootoreid ehituse,
tööpõhimõtte ja kasutatava
energiaallika alusel
2.Kirjeldab alternatiivkütustel (gaas,
elekter, vesinik jm) töötavate
mootorite tööpõhimõtet
3. Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
4. Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
1.Eriala üldõpingud
1.1Mootori ehitus
1.1.1Mootori mehhanismid,
süsteemid ja abiseadised
1.1.2Põhimõisted (ÜSS, ASS,
surveaste, kolvikäik, töömaht,
üldmaht
1.1.3 Neljataktiline,
kahetaktiline mootor
1.1.4 Ottomootori,
diiselmootori, vankelmootori
töötsükkel
1.1.5 Alternatiivkütusel
töötavate mootorite
tööpõhimõtte
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Keel ja kirjandus
Matemaatika
Keemia
Eestikeel
Võõrkeel
4
4
4
2
4
4
2
Arutelu
Joonistamine
Diskussioon klassis
Ettekanne
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
E-õpe
Kirjaliktöö
Mootori ehitus
Mõistekaart
Mootori ehitus
2.Tunneb sisepõlemismootorite,
hübriid- ja elektriajamite ehitust
ja tööpõhimõtet;
1.Kirjeldab hübriid- ja elektriajamite
ehitust ja tööpõhimõtet
2.Selgitab sisepõlemismootorite, selle
süsteemide ja mehhanismide ehitust
2.Eriala üldõpingud
2.1Sisepõlemismootori ehitus
ja tööpõhimõtte
2.1.1Väntmehanism
6
1
Arutelu
Joonistamine
Diskussioon klassis
Enesehindamine
Kirjaliktöö
Sisepõlemismootori
ehitus ja tööpõhimõte
Elektri- ja
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
48
ning tööpõhimõte
3.Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
4.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
2.1.2Gaasijaotusmehhanism
2.1.3Jahutussüsteem
2.1.4Õlitussüsteem
2.2Hübriidajamite ehitus ja
tööpõhimõte
2.3 Elektriajamite ehitus ja
tööpõhimõte
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Keel ja kirjandus
Eestikeel
Võõrkeel
4
4
4
1
1
Esitlus
Harjutus
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
E-õpe
hübriidajamite ehitus ja
tööpõhimõtte.
Mõistekaart
Väntmehanism,
gaasijaotusmehanism,
jahutussüsteem,
õlitussüsteem,
3.Teeb hooldusjuhise kohaselt
sisepõlemismootori hooldustöid
1.Kirjeldab ja selgitab
sisepõlemismootori hoolduse
põhimõtteid
2.Valib vajaliku sisepõlemismootori
hooldusjuhise ja teostab selle kohaselt
hooldustöö
3.Planeerib tööde tegemiseks kuluva
aja ning arvestab materjalikulu
4. Teostab hoolduse ja/või
remondijärgse kontrolli
5.Annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
6.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
7.Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
8.Hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha ning
paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
9.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
3.Eriala üldõpingud
3.1Sisepõlemismootori
hoolduse põhimõtted
3.2Sisepõlemismootori
hooldamine
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Kehaline kasvatus
4
8
8
Arutelu
Joonistamine
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon väikeses
rühmas
Enesehindamine
Esitlus
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Koolitus läbi
küsimuste
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Vastastikhindamine
Kirjaliktöö
Mootori hooldus
Mõistekaart
Mootori hooldus
Prakttilised tööd
Sisepõlemismootori
hooldamine, vajalike
mõõtmiste teostamine ja
tehnilise
dokumentatsiooni
lugemine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
49
kohta vastava dokumentatsiooni
10.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
11.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
12.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
13.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
4.Hindab töötava
sisepõlemismootori tehnilist
seisundit ja teeb selleks vajalikud
mõõtmised ning võrdleb
mõõdetud parameetreid tehniliste
andmetega
1.Planeerib tööde tegemiseks kuluva
aja ning arvestab materjalikulu
2.Kontrollib heitgaasi koostist ning
hindab mõõtmistulemuste põhjal
sisepõlemismootori seisukorda
3.Loeb ja salvestab rikkekoode ning
selgitab nende tähendust
4.Salvestab andurite ning täiturite
parameetreid ning võrdleb neid
tehniliste andmetega
5.Aktiveerib andureid ja täitureid
ning veendub nende toimimises
6.Hindab töötava sisepõlemismootori
müra ja vibratsiooni
7.Mõõdab sisepõlemismootori
rõhkusid ja elektrisignaale ning
võrdleb saadud näitajaid tehniliste
andmetega
8.Annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
9.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
10.Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
4.Eriala üldõpingud
4. Töötava
sisepõlemismootori tehnilise
seisundi hindamine
4.1Süütesüsteemid.
4.1.1halli anduriga
süütesüsteemid
4.1.2induktsioonanduriga
süütesüsteemid,
4.1.3optilise anduriga
süütesüsteemid
4.1.4kahesädeme süütepooliga
süütesüsteemid
4.1.5otsesüütepooliga
süütesüsteemid.
4.2.Ostsillogrammide
lugemine.
4.3. Küttesegu ja heitgaas.
4.3.1küttesegu erirežiimidel,
4.3.2heitgaaside koostis,
4.3.3summuti,katalüüsmuundu
rid ja tahmafiltrid
4.3.4Heitgaasi
tagastussüsteem (EGR)
4.3.5Bensiinipaagi tuulutus.
4.4 Ottomootorite
1
1
1
1
2
3
Arutelu
Joonistamine
Juhtumi uurimine
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon väikeses
rühmas
Enesehindamine
Esitlus
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Referaat
Vastastikhindamine
Õpimapp
Kirjaliktöö
Mootori tehnilise
seisundi hindamine
Mõistekaart
Mootori tehnilse
seisundi hindamine
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Reveraat 400-600 sõna
teemal
Ottomootorite
pritsesüsteemid
Diiselmootorite
toitesüsteemid
Prakttilised tööd
Sisepõlemismootori
tehnilise seisundi
hindamine, vajalike
mõõtmiste teostamine,
arvutuste teostamine ja
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
50
normi
11.Hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha ning
paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
12.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
pritsesüsteemid.
4.4.1hargpritse
4.4.2keskpritse.
4.4.3Otsepritse.
4.5 Diiselmootorite
toitesüsteemid.
4.5.1kõrgrõhupumbad.
4.5.2hõõgküünlad
4.5.3elektrooniliselt juhitav
diiseltoitesüsteem (EDC).
4.5.4ühisrõhusüsteem
(Common Rail)
4.5.5Pumppihustisüsteem
(PDI).
tehnilise
dokumentatsiooni
lugemine
13.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
14.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
15.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
16.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
4.6Andurid.
4.6.1temperatuuriandurid
4.6.2labatüüpi õhumõõturid
4.6.3õhurõhumõõturid
4.6.4pöörlemissagedusandurid
4.6.5induktsioonandurid
4.6.6halli andurid
4.6.7optilised andurid
4.6.8magnettakistuslikud
andurid (MRE)
4.6.9potentsiomeetrid
4.6.10rõhuandurid
4.6.11detonatsiooniandurid
4.6.12tsirkoonium-
hapnikuandurid
4.6.13titaan-hapnikuandurid.
4.6.14lairiba-hapnikuandurid,
4.7Täiturseadised.
4.7.1otto- ja diiselmootorite
pihustid
4.7.2tühikäiguregulaatorid
4.7.3lisaseadiste juhtklapid
4.7.4elektromagnetklapid
4.7.5solenoidid.
4
2
24
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
51
4.8 Sooritab praktilisi
ülesandeid vastavalt
kriteeriumidele
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Kehaline kasvatus
Keel ja kirjandus
Võõrkeeel
Eesti keel
Füüsika
2
2
2
4
16
2
5.Remondib sisepõlemismootori
vastavalt remondijuhisele
1.Osandab sisepõlemismootori
vastavalt tööülesandele
2.Mõõdab sisepõlemismootori
detailide geomeetrilisi ja füüsikalisi
parameetreid, võrdleb neid
etteantutega ja annab tulemusele
hinnangu
3.Defekteerib, markeerib,
komplekteerib ja ladustab
sisepõlemismootori komponente
4.Koostab ja seadistab
sisepõlemismootorit vastavalt
juhendile
5.Teostab hoolduse ja/või
remondijärgse kontrolli
6.Annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
7.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
8.Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
9.Hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha ning
paigutab töövahendid ettenähtud
5.Eriala üldõpingud
5.1 Sooritab praktilisi
ülesandeid vastavalt
kriteeriumidele
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Kehaline kasvatus
16
8
Juhtumi uurimine
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon väikeses
rühmas
Enesehindamine
Ettekanne
Individuaalne töö
Info kogumine
Koolitus läbi
küsimuste
Meeskonnatöö
Vastastikhindamine
Prakttilised tööd
Sisepõlemismootori
remont, vajalike
mõõtmiste teostamine,
arvutuste teostamine ja
tehnilise
dokumentatsiooni
lugemine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
52
kohale
10.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
11.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
12.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
13.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
14.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
6.Kasutab töötamisel
ergonoomilisi töövõtteid
Läbiv õpiväljund 1-5 õpiväljundis
7.On valmis füüsilist pingutust
nõudvaks tööks.
Läbiv õpiväljund 1-5 õpiväljundis
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Õpilasel arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja
osskused.Toetada hindamiskriteerjumide ja õppeväljundite saavutamist.
Iseseisva töö teemad esitatakse õppiväljundite hindamisülesannetes
Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteerjumile.
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
kirjalikud tööd, õppimapp, essee
referaat, mõistekaart, proovitöö
Hindamiskorraldus
Hindamise eelduseks on juhendis
esitatud nõuetele vastav õpimapi
esitamine
Teoreetilisi teadmisi hinnatakse
eristavalt teemasid kokkuvõtvate
testide või kontrolltöödega.
● Praktilisi oskusi hinnatakse
proovitööde ja probleem-
Mitteeristav hindamine
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste
kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid
puudutavatele küsimustele kasutades
õppematerjale.
Õpilane lahendab iseseisvalt
probleemülesandeid ja soorita
etteantud proovitöid õppiväljundi
nõuetele.
Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis
õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele
küsimustele õppematerjale kasutamata ja vastab
teemakohastele lisaküsimustele.
Õpilane lahendab iseseisvalt
probleemülesandeid ja soorita etteantud
proovitöid õppiväljundi nõuetele, kasutades
efektiivsemaid töövõtteid ja ajafaktorit.
Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste
kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid
puudutavatele küsimustele
õppematerjale kasutamata ja vastab
teemakohastele lisaküsimustele, suudab
analüüsida oma tulemust.
Õpilane lahendab iseseisvalt
probleemülesandeid ja soorita etteantud
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
53
ülesannete lahendamisega
Hindamisjuhend
kirjalike tööde vormistamise
juhend
Hindekriteeriumid
eeristav hindamine
proovitöid õppiväljundi nõuetele,
kasutades efektiivsemaid töövõtteid ja
ajafaktorit, suudab analüüsida oma
tegevust.
Hindekriteeriumid Moodul loetakse hinnatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud tööd,
vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi
tasemel.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
1. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by Richard
Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;
2. H. Ots. Autosõnastik. – Tln: Mats 1993;
3. J. Mihhailovski, K. Serebrjakov, J. Tur. Auto ehitus. – Tln: Valgus, 1991;
4. K. Aleksius. Autoaabits. – Tln: Valgus 1987;
5. R. Metsik. Autode korrosioon ja selle tõrje. – Tln: Valgus 1989;
6. H. Kullerkupp. Sõiduauto õppematerjal. – Tallinna Tehnikakõrgkool 2005;
7. H. Kullerkupp. Veoauto õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
8. H. Kullerkupp. Bussi õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
9. H. Tamm. Bensiinimootorite sissepritse. – Tln: Teadus 1994;
10. M. Urve. Ottomootori süütesüsteemid. – Tln: Avita 2000;
11. H. Tamm. Mootori algõpe. – Tln: Ilo 2004;
12. H. Tamm. Jõuülekandeseadmete algõpe. – Tln: Ilo 2007;
13. V. Tiitsu. Juhtimisseadised. – Tln: Avita 1999;
14. V. Tiitsu, Matti Vatanen. Autoelektroonika. – Tln: Ilo 2004;
15. H. Rütman. Autode remont, I ja II osa. – Tln: Avita 1999;
16. H. Rütman. Sõiduautode remont. – Tln: Valgus 1986.
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
54
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
4 Jõuülekande hooldus, ülddiagnostika ja remont 4 EKAP
sh lõimitud võtmepädevuste õpe 2 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab jõuülekande hooldamist, ülddiagnostikat ja remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid
töövõtteid
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised, sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont.
Õpetajad: Kalmer Koemets, Igor Morozov, Viktor Kirichuk, Tajana Tkatšenko, Maria Šustova, Tatjana Toropova, Julia Pill, Tatjana Abdurahmanova, Natalja
Sidorova
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht
(tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
1.Tunneb jõuülekannete ehitust
ja tööpõhimõtet
1.Selgitab jõuülekannete, nende
süsteemide ja mehhanismide ehitust
ning tööpõhimõtteid
2.Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
3.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
1.Eriala üldõpingud
1.Jõuülekande ehitus ja
tööpõhimõtte
1.1Jõuülekande skeemid,
rattavalem
1.1.1 Esisillavedu
1.1.2Tagasillavedu
1.1.3Nelikvedu
1.2Siduri ehitus ja
tööpõhimõtte
1.2.1Ühekettaline sidur
1.2.2Kahekettaline sidur
1.2.3Siduri survelaager
1.2.4Siduriajamid
mehaniline ajam, hüdrauliline
ajam, siduri pneumovõimendi,
hüdrosidur
1.3Käigukasti ehitus ja
tööpõhimõtte
1.3.1 Manuaal käigukast
Sünkronisaatorid, liugurid,
fiksaatorid, lülitus- ja
lukustusseadmed,võllid,
laagrid, hammasrattad
1.3.2 Automaatkäigukast
a. Mehaanika
8
2
Arutelu
Enesehindamine
Essee
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
Referaat
Vastastikhindamine
Õpimapp
E-õpe
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Esse 400-600 sõna
teemal Jõuülekande
ehitus.
Mõistekaart jõuülekande
tööpõhimõttest
Kirjalikud tööd
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
55
(hüdrotrafo, sidurid ja pidurid,
planetaarülekanne,
variaatorülekanne, õlipump)
b.Hüdraulika
(rõhuregulaatorid,
käiguvahetussiibrid, rõhuakud,
c.Elektroonika
(andurid, juhtplokk,
täitursedised
1.4Jaotuskastide ehitus ja
tööpõhimõtte
1.5Veosildade ehitus ja
tööpõhimõtte
1.6Diferentsiaalide ehitus ja
tööpõhimõtte
1.7Kardaanide ja rattavõllide
tüübid, ehitus ja tööpõhimõtte
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Keel ja kirjandus
Eestikeel
Võõrkeel
Matemaatika
Füüsika
4
4
4
2
2
1
1
1
2.Teostab hooldusjuhise kohaselt
jõuülekannete hooldustöid
1.Kirjeldab ja selgitab jõuülekande
hoolduse põhimõtteid
2.Valib vajaliku jõuülekande
hooldusjuhise ja teostab selle kohaselt
hooldustöö
3.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
6.Teeb hoolduse ja/või remondijärgse
kontrolli ning hindab töö tulemust
7.Annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
8.Valib ja kasutab tööülesannete
2.Eriala üldõpingud
2.Jõuülekande hooldus tööd
2.1Siduri hooldus
2.2Käigukastide hooldus
2.2.1 Manuaal käigukasti
hooldus
2.2.2 Automaatkäigukasti
hooldus
2.3Jaotuskastide hooldus
2.4Veosildade hooldus
2.5Diferentsiaalide hooldus
2.6Kardaanide ja rattavõllide
hooldus
4
4
0,5
Arutelu
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon
väikeses rühmas
Enesehindamine
Ettekanne
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalik küsitlus
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Referaat
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Referaat 400-600 sõna
teemal Jõuülekande
hooldus.
Kirjalikküsitlus
Prakttilised tööd
Jõuülekande
hooldamine, ja tehnilise
dokumentatsiooni
lugemine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
56
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
9.Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
10.Hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha ning
paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
11.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
12.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid pakkudes
13.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
14.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi
15.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Kehaline kasvatus
Keel ja kirjandus
Võõrkeel
4
4
4
1
1
Vastastikhindamine
Õpimapp
3.Hindab jõuülekande tehnilist
seisundit;
1.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
2.Loeb ja salvestab rikkekoode ning
selgitab nende tähendust
3.Salvestab andurite ning täiturite
parameetreid ning võrdleb neid
tehniliste andmetega
4.Aktiveerib andureid ja täitureid
ning veendub nende toimimises
5.Annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
3.Eriala üldõpingud
3.Jõuülkande tehnilise
seisundi hindamine
3.1Siduri tehnilise seisundi
hindamine
3.2Käigukastide tehnilise
seisundi hindamine
3.2.1 Manuaal käigukast
3.2.2 Automaatkäigukast
3.3Jaotuskasti tehnilise
seisundi hindamine
3.4Veosildade tehnilise
seisundi hindamine
4
4
0,5
Arutelu
Diskussioon
väikeses rühmas
Enesehindamine
Essee
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalik küsitlus
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Õpimapp
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Esse 400-600 sõna
teemal Jõuülekande
tehniliseseisundi
hindamisest.
Kirjalikküsitlus
Prakttilised tööd
Jõuülekandetehnilise
seisundi hindamine.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
57
6.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
7.Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
8.Hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha ning
paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
9.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
10.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
11.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
12.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
13.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
3.5Diferentsiaalide tehnilise
seisundi hindamine
3.6Kardaanide ja rattavõllide
tehnilise seisundi hindamine
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Kehaline kasvatus
Keel ja kirjandus
Võõrkeel
4
4
4
1
1
E-õpe
4.Määrab vea põhjuse ja valib
remondimeetodi
1.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
2.Hindab töötava jõuülekande müra ja
vibratsiooni
3.Mõõdab jõuülekande
tööparameetreid ning võrdleb saadud
näitajaid tehniliste andmetega
4.Reguleerib ja kalibreerib
jõuülekannet vastavalt tööjuhisele
5.Annab hinnangu oma tegevusele
4.Eriala üldõpingud
4.Jõuülekande vea põhjuse
määramine ja remondimeetodi
valimine
4.1Siduri tehniliese rikke
määramine ja remondimeetodi
valimine
4.2Käigukastide tehniliese
rikke määramine ja
remondimeetodi valimine
4.2.1 Manuaal käigukast
4.2.2 Automaatkäigukast
4
8
0,5
Juhtumi uurimine
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon
väikeses rühmas
Enesehindamine
Essee
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalik küsitlus
Koolitus läbi
küsimuste
Loeng
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Esse 400-600 sõna
teemal Jõuülekande vea
põhjustest.
Kirjalikküsitlus
Jõuülekande
remondimeetodid
Prakttilised tööd
Jõuülekande vea
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
58
õppeprotsessis
6.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
7.Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
8.Hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha ning
paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
9.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
10.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
11.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
12.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
13.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
4.3Jaotuskasti tehniliese rikke
määramine ja remondimeetodi
valimine
4.4Veosildade tehniliese rikke
määramine ja remondimeetodi
valimine
4.5Diferentsiaalide tehniliese
rikke määramine ja
remondimeetodi valimine
4.6Kardaanide ja rattavõllide
tehniliese rikke määramine ja
remondimeetodi valimine
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Kehaline kasvatus
Keel ja kirjandus
Võõrkeel
4
4
1
Meeskonnatöö
Proovitöö
Vastastikhindamine
Õpimapp
E-õpe
põhjuse märamine ja
remondimeetodi
valimine
5.Teostab jõuülekande remondi
vastavalt remondijuhisele
1.planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde
tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
2.osandab jõuülekande vastavalt
tööülesandele
3.mõõdab jõuülekande detailide ja
sõlmede geomeetrilisi parameetreid,
võrdleb neid etteantutega ja annab
tulemusele hinnangu
4.defekteerib, markeerib,
4.Eriala üldõpingud
4.Jõuülekande remont
4.1Siduri remont
4.2Käigukastide remont
4.2.1 Manuaal käigukast
4.2.2 Automaatkäigukast
4.3Jaotuskasti remont
4.4Veosildade remont
4.5Diferentsiaalide remont
4.6Kardaanide ja rattavõllide
remont
4
8
0,5
Juhtumi uurimine
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon
väikeses rühmas
Enesehindamine
Essee
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalik küsitlus
Koolitus läbi
küsimuste
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Esse 400-600 sõna
teemal Jõuülekande
remondi vajadusest.
Kirjalikküsitlus
Jõuülekande detailide ja
sõlmede geomeetrilised
parameetrid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
59
komplekteerib ja ladustab
jõuülekande komponente
5.koostab ja seadistab jõuülekande ja
selle komponente
6.teeb hoolduse ja/või remondijärgse
kontrolli ning hindab töö tulemust
7.annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
8.valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
9.järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
10.hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha ning
paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
11.planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
12.kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
13.sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
14.suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
15.täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Kehaline kasvatus
4
Loeng
Meeskonnatöö
Proovitöö
Vastastikhindamine
Õpimapp
E-õpe
Prakttilised tööd
Jõuülekande remont,
vajalike mõõtmiste
teostamine ja tehnilise
dokumentatsiooni
lugemine
6.On valmis füüsilist pingutust
nõudvaks tööks
Läbiv õpiväljund 1-5 õpiväljundis
seseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
Õpilasel arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja
osskused.Toetada hindamiskriteerjumide ja õppeväljundite saavutamist.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
60
hindamine) Iseseisva töö teemad esitatakse õppiväljundite hindamisülesannetes
Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteerjumile.
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
kirjalikud tööd, õppimapp, essee
referaat, mõistekaart, proovitöö
Hindamiskorraldus
Hindamise eelduseks on juhendis
esitatud nõuetele vastav õpimapi
esitamine
Teoreetilisi teadmisi hinnatakse
eristavalt teemasid kokkuvõtvate
testide või kontrolltöödega.
● Praktilisi oskusi hinnatakse
proovitööde ja probleem-
ülesannete lahendamisega
Hindamisjuhend
kirjalike tööde vormistamise
juhend
Hindekriteeriumid
eeristav hindamine
Mitteeristav hindamine
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste
kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid
puudutavatele küsimustele kasutades
õppematerjale.
Õpilane lahendab iseseisvalt
probleemülesandeid ja soorita
etteantud proovitöid õppiväljundi
nõuetele.
Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis
õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele
küsimustele õppematerjale kasutamata ja vastab
teemakohastele lisaküsimustele.
Õpilane lahendab iseseisvalt
probleemülesandeid ja soorita etteantud
proovitöid õppiväljundi nõuetele, kasutades
efektiivsemaid töövõtteid ja ajafaktorit.
Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste
kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid
puudutavatele küsimustele
õppematerjale kasutamata ja vastab
teemakohastele lisaküsimustele, suudab
analüüsida oma tulemust.
Õpilane lahendab iseseisvalt
probleemülesandeid ja soorita etteantud
proovitöid õppiväljundi nõuetele,
kasutades efektiivsemaid töövõtteid ja
ajafaktorit, suudab analüüsida oma
tegevust.
Hindekriteeriumid Moodul loetakse hinnatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud tööd,
vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi
tasemel.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
1. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by Richard
Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;
2. H. Ots. Autosõnastik. – Tln: Mats 1993;
3. J. Mihhailovski, K. Serebrjakov, J. Tur. Auto ehitus. – Tln: Valgus, 1991;
4. K. Aleksius. Autoaabits. – Tln: Valgus 1987;
5. R. Metsik. Autode korrosioon ja selle tõrje. – Tln: Valgus 1989;
6. H. Kullerkupp. Sõiduauto õppematerjal. – Tallinna Tehnikakõrgkool 2005;
7. H. Kullerkupp. Veoauto õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
8. H. Kullerkupp. Bussi õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
9. H. Tamm. Bensiinimootorite sissepritse. – Tln: Teadus 1994;
10. M. Urve. Ottomootori süütesüsteemid. – Tln: Avita 2000;
11. H. Tamm. Mootori algõpe. – Tln: Ilo 2004;
12. H. Tamm. Jõuülekandeseadmete algõpe. – Tln: Ilo 2007;
13. V. Tiitsu. Juhtimisseadised. – Tln: Avita 1999;
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
61
14. V. Tiitsu, Matti Vatanen. Autoelektroonika. – Tln: Ilo 2004;
15. H. Rütman. Autode remont, I ja II osa. – Tln: Avita 1999;
16. H. Rütman. Sõiduautode remont. – Tln: Valgus 1986.
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
62
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
5 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus, ülddiagnostika ja remont 4 EKAP
sh lõimitud võtmepädevuste õpe 1,5 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldust, diagnostikat ja remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid
ning ohutuid töövõtteid
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised, sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont.
Õpetajad: Kalmer Koemets, Igor Morozov, Viktor Kirichuk, Tajana Tkatšenko, Maria Šustova, Tatjana Toropova, Julia Pill, Tatjana Abdurahmanova, Natalja
Sidorova
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht
(tundides)
Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T Pt P I
1.Tunneb elektriseadiste ehitust,
mugavussüsteeme ning nende
tööpõhimõtteid.
1.Selgitab elektriseadiste ehitust,
mugavussüsteeme ning nende
tööpõhimõtteid
2.järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
1.Eriala üldõpingud
1.1Elektriseadmete ehitus ja
tööpõhimõtte
1.1.1Akud
1.1.2Akulaadimissüsteemid
1.1.3Laternad ja
siignaallambid
1.1.4Juhtmed
1.1.5Kaitsmed
1.1.6Relled
1.1.7Käivitussüsteemid
1.1.8Süütesüsteemid
1.1.9Mootori elektroonika
1.1.10Klaasipükijad ja
pesurid.
1.2Mugavussüsteemide ehitus
ja tööpõhimõtte
1.2.1Audiosüsteemid
1.2.2Navigatsioonisüsteemid
1.2.3Käivitustõkestid
(immobilaatorid)
1.2.4Istmesojendid
1.2.5Isekohanduv
püsikiirusehoidi
1.2.6Elektrilised peeglid
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
6
6
1
Arutelu
Joonistamine
Essee
Harjutus
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
Referaat
Õpimapp
E-õpe
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Esse või referaat 200-
300 sõna teemal
Elektriseadmete ehitus
ja tööpõhimõtte
Mõistekaart
Mugavussüsteemide
ehitus ja tööpõhimõtte
Kirjalikud tööd
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
63
Keel ja kirjandus
Matemaatika
Eestikeel
8
4
6
1
2
2.Tuvastab elektriseadiste ja
mugavussüsteemide tehnilise
seisundi.
1.Kontrollib ja annab hinnangu
elektriseadiste ja mugavussüsteemide
tööle (nt valgustid, klaasipühkijad ja -
pesurid, lukustussüsteemid,
istmesoojendused, helisignaal, käiviti,
generaator jne)
2.Valib tööülesandele vastava
tehnilise dokumentatsiooni,
mõõtevahendid ja teostab mõõtmised,
võrdleb saadud tulemusi etteantud
parameetritega ning annab hinnangu
3.Annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
4.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
5.Hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha ning
paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
6.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
7.Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
8.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
9.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
10.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
2.Eriala üldõpingud
2.1Elektriseadmete tehnilise
seisundi tuvastamine ja
hindamine
2.2Mugavussüsteemide
tehnilise seisundi tuvastamine
ja hindamine
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Arvutiõpe
Võõrkeel
2
2
6
6
2
2
1 Joonistamine
Juhtumi uurimine
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon väikeses
rühmas
Enesehindamine
Essee
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Koolitus läbi
küsimuste
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Referaat
Vastastikhindamine
Õpimapp
E-õpe
Kirjalikud tööd
Elektriseadiste ja
mugavussüsteemide
tehniliseseisundiu
tuvastamine
Prakttilised tööd
Elektriseadiste ja
mugavussüsteemide
tehniliseseisundiu
tuvastamisel
.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
64
lahendusvõimalusi pakkudes
11.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
3.Loeb elektriskeeme, mõõdab ja
salvestab elektrisignaale ja
tuvastab rikke põhjuse.
1.Loeb ja salvestab kliendiseadeid
(raadiomälu, istme asend, peeglite
asend jne)
2.Loeb ja salvestab rikkekoode
3.Valib tööülesandele vastava
tehnilise dokumentatsiooni,
mõõtevahendid ja teostab mõõtmised,
võrdleb saadud tulemusi etteantud
parameetritega ning annab hinnangu
4.Salvestab andurite ja täiturite
parameetreid
5.Annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
6.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
7.Hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha ning
paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
8.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
9.Järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
10.kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
11.sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
12.suhtleb korrektselt, lahendab
3.Eriala üldõpingud
3.1Elektriseadmete
elektrisignaalde mõõtmine
salvestamine ja rikkepõhjuste
tuvastamine
3.2Mugavussüsteemide
elektrisignaalde mõõtmine
salvestamine ja rikkepõhjuste
tuvastamine
3.3Elektriskeemide lugemine
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Füüsika
Kehaline kasvatus
2
1
1
8
8
4
4
2
1
2
Arutelu
Joonistamine
Juhtumi uurimine
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon väikeses
rühmas
Enesehindamine
Essee
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Koolitus läbi
küsimuste
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Referaat
Vastastikhindamine
Õpimapp
E-õpe
Kirjalikud tööd
Elektriseadiste ja
mugavussüsteemide
rikke põhjuste
tuvastamine
Elektriskeemide
lugemine ja
joonistamine
Prakttilised tööd
Elektriseadiste ja
mugavussüsteemide
elektrisignaalide
mõõtmine salvestamin,
rikkekoodide lugemine
ja hinangu andmine.
Rikkepõhjuste
tuvastamine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
65
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
13.täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
4.Hooldab ja vahetab
elektriseadiseid,
mugavussüsteeme ja nende
komponente, aktiveerib andureid
ja täitureid;
1.valib tööülesandele vastava
tehnilise dokumentatsiooni,
mõõtevahendid ja teostab mõõtmised,
võrdleb saadud tulemusi etteantud
parameetritega ning annab hinnangu
2.vahetab akumulaatoreid,
madalpingeosasid ja süütesüsteemi
kõrgepingeosasid ning paigaldab
sõidukitele lisaseadmeid
3.aktiveerib andureid ja täitureid
4.taastab kliendiseaded (raadiomälu,
istme asend, peeglite asend jne)
5.annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
6.valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
7.hoiab töötamisel korda, töö
lõppedes korrastab oma töökoha ning
paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
8.planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde
tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
9.järgib tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel kõne ja kirjakeele
normi
11.kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
12.sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
4.Eriala üldõpingud
2.1Elektriseadmete hooldus ja
komponentide vahetamine
2.2Mugavussüsteemide
hooldus ja komponentide
vahetamine
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
2
2
6
4
Arutelu
Joonistamine
Juhtumi uurimine
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon väikeses
rühmas
Enesehindamine
Essee
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Koolitus läbi
küsimuste
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Referaat
Vastastikhindamine
Õpimapp
E-õpe
Kirjalikud tööd
Elektriseadiste ja
mugavussüsteemide
hooldus ja
komponentide vahetus
Prakttilised tööd
Elektriseadiste ja
mugavussüsteemide
hooldus ja
komponentide
vahetamine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
66
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
13.suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
14.täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
5.On valmis füüsilist pingutust
nõudvaks tööks
Läbiv õpiväljund 1-4 õpiväljundis
seseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Õpilasel arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja
osskused.Toetada hindamiskriteerjumide ja õppeväljundite saavutamist.
Iseseisva töö teemad esitatakse õppiväljundite hindamisülesannetes
Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteerjumile.
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
kirjalikud tööd, õppimapp, essee
referaat, mõistekaart, proovitöö
Hindamiskorraldus
Hindamise eelduseks on juhendis
esitatud nõuetele vastav õpimapi
esitamine
Teoreetilisi teadmisi hinnatakse
eristavalt teemasid kokkuvõtvate
testide või kontrolltöödega.
● Praktilisi oskusi hinnatakse
proovitööde ja probleem-
ülesannete lahendamisega
Hindamisjuhend
kirjalike tööde vormistamise
juhend
Hindekriteeriumid
mitteeristav hindamine
Mitteeristav hindamine
Kirjalikud tööd, essed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:
õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale;
õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitöid õppiväljundi nõuetele.
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud
tööd, vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi
tasemel.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
1. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by Richard
Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;
2. H. Ots. Autosõnastik. – Tln: Mats 1993;
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
67
3. J. Mihhailovski, K. Serebrjakov, J. Tur. Auto ehitus. – Tln: Valgus, 1991;
4. K. Aleksius. Autoaabits. – Tln: Valgus 1987;
5. R. Metsik. Autode korrosioon ja selle tõrje. – Tln: Valgus 1989;
6. H. Kullerkupp. Sõiduauto õppematerjal. – Tallinna Tehnikakõrgkool 2005;
7. H. Kullerkupp. Veoauto õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
8. H. Kullerkupp. Bussi õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
9. H. Tamm. Bensiinimootorite sissepritse. – Tln: Teadus 1994;
10. M. Urve. Ottomootori süütesüsteemid. – Tln: Avita 2000;
11. H. Tamm. Mootori algõpe. – Tln: Ilo 2004;
12. H. Tamm. Jõuülekandeseadmete algõpe. – Tln: Ilo 2007;
13. V. Tiitsu. Juhtimisseadised. – Tln: Avita 1999;
14. V. Tiitsu, Matti Vatanen. Autoelektroonika. – Tln: Ilo 2004;
15. H. Rütman. Autode remont, I ja II osa. – Tln: Avita 1999;
16. H. Rütman. Sõiduautode remont. – Tln: Valgus 1986.
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
68
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
6 Juhtimisseadmete ja veermike hooldus, ülddiagnostika ning remont 4 EKAP
sh lõimitud võtmepädevuste õpe 2 EKAP
Eesmärk: : õpetusega taotletakse, et õpilane teeb juhtimisseadmete ja veermike hooldust, ülddiagnostikat ning remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid
ning ohutuid töövõtteid
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised.
Õpetajad: Kalmer Koemets, Igor Morozov, Viktor Kirichuk, Tajana Tkatšenko, Maria Šustova, Tatjana Toropova, Julia Pill, Tatjana Abdurahmanova, Natalja
Sidorova
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht
(tundides)
Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T Pt P I
1.Tunneb juhtimisseadmete ja
veermike ehitust, liigitust ning
nendele esitatud tehnilisi
nõudeid;
1.Kirjeldab juhtimisseadmete ja
veermike liigitust, ehitust ja
tööpõhimõtteid
2.Selgitab juhtimisseadmete ja
veermiku seadistuse aluseid ning
tehnilisi nõudeid
3.Tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel järgib kõne ja
kirjakeele normi
1.Eriala üldõpingud
1.1Roolimehhanismide liigitus
ja ehitus ja tööpõhimõtte
1.1.1Rooliajamid
1.1.2Roolivõimendid ja
pumbad
1.1.3Rattad
1.2Veerniku liigitus ehitus ja
tööpõhimõtte
1.2.1Vedrustuse Kinemaatika
1.2.2Vedrud amortisaatorid
1.2.3 Kõrguse reguleerimine
(juhitavad vedrustssüsteemid)
1.2.4 Rattalaagrid
1.2.5 Puksid
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Keel ja kirjandus
Füüsika
Matemaatika
Võõrkeel
Eestikeel
4
4
8
8
8
6
6
1
1
2
2
2
1
1
Arutelu
Essee
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Referaat
Õpimapp
E-õpe
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Esse 400-600 sõna
teemal
Roolimehanismide ja
veermiku liigitus ning
ehitus.
Mõistekaart
roolimehanismide ja
veermiku
tööpõhimõttest
Kirjalikud tööd
2.Tunneb juhtimisseadmete ja
veermiku hoolduse,
diagnoosimise ja remondi
tehnoloogiaid;
1.Valib juhtimisseadmete ja veermike
hoolduseks, vigade diagnoosimiseks
ning remondiks sobiva tehnoloogia ja
põhjendab oma valikut
2.Eriala üldõpingud
1.1Roolimehhanismide
hoolduse põhimõtted,
diagnoosimise töövõtted,
4
1
Arutelu
Essee
Ettekanne
Individuaalne töö
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Esse või referaat 200-
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
69
2.Tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel järgib kõne ja
kirjakeele normi
3.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
remondi tehnoloogi valimine.
1.2Veermiku hoolduse
põhimõtted, diagnoosimise
töövõtted, remondi
tehnoloogi valimine.
1.3 Veermiku ja
juhtimisseadmete hooldusel ja
remondil kasutatavad
seaadmed ja stendid.
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
4
2
1
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
Referaat
Õpimapp
E-õpe
300 sõna teemal
Roolimehanismide ja
veermiku hooldusest
vigade diagnoosimisest
ning remondi
tehnoloogiast.
Mõistekaart Veermiku
ja juhtimisseadmete
hooldusel ja remondil
kasutatavad seadmed ja
stendid.
Kirjalikud tööd
3.Hooldab ja remondib
juhtimissüsteeme ning
veermikke;
1.Valib juhtimisseadmete ja veermike
hoolduseks, vigade diagnoosimiseks
ning remondiks sobiva tehnoloogia ja
põhjendab oma valikut
2.Kasutab tööülesandest tulenevalt
juhtimisseadmete ja veermiku
diagnoosimisel ja remondil
kasutatavaid seadmeid, stende ja
mõõteriistu ja analüüsib stendide
raporteid
3.Osandab ja defekteerib
juhtimisseadmete ja veermike
komponente ning valib
remonditehnoloogia
4.Koostab juhtimisseadmeid ja
veermikke vastavalt tööjuhisele
5.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
6.Valmistab ette töökoha vastavalt
tööülesandele, hoiab töötamisel
korda, töö lõppedes korrastab töökoha
ning paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
7.Annab hinnangu oma tegevusele
3.Eriala üldõpingud
3.1Roolimehhanismide
hooldamine, diagnoosimine ja
remondi tehnoloogia
kasutamine
3.2Veermiku hooldamine,
diagnoosimine ja remondi
tehnoloogia kasutamine.
3.3 Seadmete ja stendide
kasutamine.
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Arvuti õpe
2
4
8
8
Arutelu
Juhtumi uurimine
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon väikeses
rühmas
Enesehindamine
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Koolitus läbi
küsimuste
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Vastastikhindam ine
Õpimapp
E-õpe
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Kirjalikküsitlus
Seadmete ja stendide
kasutamine
Prakttilised tööd
Roolimehanismi ja
veermiku hooldamine
vigade diagnoosimine.
Juhtimisseadmete ja
veermiku osandamine ja
koostamine vastavalt
remonditehnoloogiale.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
70
õppeprotsessis
8.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
9.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
10.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
11.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
12.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
4.Diagnoosib ning seadistab
juhendi alusel juhtimissüsteeme
ja veermikke;
1.Kasutab tööülesandest tulenevalt
juhtimisseadmete ja veermiku
diagnoosimisel ja remondil
kasutatavaid seadmeid, stende ja
mõõteriistu ja analüüsib stendide
raporteid
2.Kontrollib ja reguleerib
rooliseadmeid, pidurisüsteeme ja
veermikke, kasutades ettenähtud
tehnoloogiat
3.Valib, koostab, tasakaalustab ja
vahetab rattaid, hindab ja põhjendab
rehvide valikut ja seisukorda; liigitab
ja eristab rehve ning velgesid
markeeringu alusel
4.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
5.Valmistab ette töökoha vastavalt
tööülesandele, hoiab töötamisel
korda, töö lõppedes korrastab töökoha
4.Eriala üldõpingud
4.1Juhtimissüsteemide
seadistamine
4.2Veermiku seadistamine
4.3Rataste ja rehvide vahetus
ja tasakaalustamine
4.3.1Rehvide ehitus
4.3.2Velgede markeering
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Kehaline kasvatus
2
2
4
3
3
2
Arutelu
Juhtumi uurimine
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon väikeses
rühmas
Enesehindamine
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Koolitus läbi
küsimuste
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Vastastikhindam ine
Õpimapp
E-õpe
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Kirjalikküsitlus
Rehvide ehitus ja
velgede markeerimine
Prakttilised tööd
Juhtimisseadmete ja
veermiku seadistamine
Rehvide vahetus ja
tasakaalustamine
Rataste vahetamine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
71
ning paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
6.annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
7.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
8.kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
9.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
10.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
11.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
5.On valmis füüsilist pingutust
nõudvaks tööks.
Läbiv õpiväljund 1-5 õpiväljundis
seseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Õpilasel arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja
osskused.Toetada hindamiskriteerjumide ja õppeväljundite saavutamist.
Iseseisva töö teemad esitatakse õppiväljundite hindamisülesannetes
Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteerjumile.
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
kirjalikud tööd, õppimapp, essee
referaat, mõistekaart, proovitöö
Hindamiskorraldus
Hindamise eelduseks on juhendis
esitatud nõuetele vastav õpimapi
esitamine
Teoreetilisi teadmisi hinnatakse
eristavalt teemasid kokkuvõtvate
testide või kontrolltöödega.
● Praktilisi oskusi hinnatakse
proovitööde ja probleem-
Mitteeristav hindamine
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste
kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid
puudutavatele küsimustele kasutades
õppematerjale.
Õpilane lahendab iseseisvalt
probleemülesandeid ja soorita
etteantud proovitöid õppiväljundi
nõuetele.
Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis
õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele
küsimustele õppematerjale kasutamata ja vastab
teemakohastele lisaküsimustele.
Õpilane lahendab iseseisvalt
probleemülesandeid ja soorita etteantud
proovitöid õppiväljundi nõuetele, kasutades
Õpilane vastab teoreetiliste teadmiste
kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid
puudutavatele küsimustele
õppematerjale kasutamata ja vastab
teemakohastele lisaküsimustele, suudab
analüüsida oma tulemust.
Õpilane lahendab iseseisvalt
probleemülesandeid ja soorita etteantud
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
72
ülesannete lahendamisega
Hindamisjuhend
kirjalike tööde vormistamise
juhend
Hindekriteeriumid
eeristav hindamine
efektiivsemaid töövõtteid ja ajafaktorit proovitöid õppiväljundi nõuetele,
kasutades efektiivsemaid töövõtteid ja
ajafaktorit, suudab analüüsida oma
tegevust.
Hindekriteeriumid Moodul loetakse hinnatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud tööd,
vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi
tasemel.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
1. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by Richard
Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;
2. H. Ots. Autosõnastik. – Tln: Mats 1993;
3. J. Mihhailovski, K. Serebrjakov, J. Tur. Auto ehitus. – Tln: Valgus, 1991;
4. K. Aleksius. Autoaabits. – Tln: Valgus 1987;
5. R. Metsik. Autode korrosioon ja selle tõrje. – Tln: Valgus 1989;
6. H. Kullerkupp. Sõiduauto õppematerjal. – Tallinna Tehnikakõrgkool 2005;
7. H. Kullerkupp. Veoauto õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
8. H. Kullerkupp. Bussi õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
9. H. Tamm. Bensiinimootorite sissepritse. – Tln: Teadus 1994;
10. M. Urve. Ottomootori süütesüsteemid. – Tln: Avita 2000;
11. H. Tamm. Mootori algõpe. – Tln: Ilo 2004;
12. H. Tamm. Jõuülekandeseadmete algõpe. – Tln: Ilo 2007;
13. V. Tiitsu. Juhtimisseadised. – Tln: Avita 1999;
14. V. Tiitsu, Matti Vatanen. Autoelektroonika. – Tln: Ilo 2004;
15. H. Rütman. Autode remont, I ja II osa. – Tln: Avita 1999;
16. H. Rütman. Sõiduautode remont. – Tln: Valgus 1986.
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
73
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
7 Kliimaseadmete (soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) hooldus,
ülddiagnostika ja remont 1 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb kliimaseadmete hooldust, ülddiagnostikat ja remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid
töövõtteid
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised, sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont.
Õpetajad: Kalmer Koemets, Igor Morozov, Viktor Kirichuk
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht
(tundides)
Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T Pt P I
1.Tunneb mootorsõidukite
kliimaseadmete ehitust ja
tööpõhimõtet.
1.Kirjeldab mootorsõidukite
kliimaseadmete ehitust ja
tööpõhimõtet
2.Tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel järgib kõne ja
kirjakeele norme
1.Eriala üldõpingud
1.1Kliimasedmete üldehitus ja
tööpõhimõtte
1.1.1 Konditsioneeride
üldehitus ja tööpõhimõte
1.1.2 Sojendusseadmete
üldehitus ja tööpõhimõtte
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
4
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
Õpimapp
E-õpe
Kirjalikud tööd
Kliimasedmete
üldehitus ja
tööpõhimõtte
2.Tunneb külmaaineid
sisaldavate mahutite
käitlemisalaseid nõudeid ja
õigusakte;
1.Leiab keskkonna- ja käitlemisalased
õigusaktid ning rakendab nendes
sätestatut gaaside käitlemisel
2.Tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel järgib kõne ja
kirjakeele norme
2.Eriala üldõpingud
2.1Külmaine mahutite nõuded
2.2 Külmaine käitlemise
õigusaktid
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
1 Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
Õpimapp
E-õpe
Kirjalikud tööd
Külaine mahutite
nõuded ja käitlemisega
seotud õigusaktid.
3.Teab mootorsõidukite
kliimaseadmetes külmaainena
kasutatavate gaaside ja tehniliste
vedelike kasutamise ja omaduste
põhialuseid
1.Nimetab ja eristab kliimaseadmetes
kasutatavaid gaase ja selgitab nende
omadusi
2.Tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel järgib kõne ja
kirjakeele norme
3.Eriala üldõpingud
3.1 Külmaine tehnilised
omadused.
3.1.1 Gaasid
3.1.2 Vedelikud
3.2 Külmaine kasutamise
nõuded.
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
1
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
Õpimapp
E-õpe
Kirjalikud tööd
Kliimaseadmetes
kasutatavad tehnilisete
gaaside ja vedelike
nimetused ja nende
omadused.
4.Kontrollib, hooldab ja vahetab
kliimaseadmeid ja nende
1.Kontrollib ja hooldab
kliimaseadmeid ning vahetab nende 4.Eriala üldõpingud
4.1Kliimaseadmete kontroll
4 16 Juhtumi uurimine
Juhtumi kirjeldused
Kirjalikud tööd
Kliimaseadmete kontroll
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
74
komponente komponente
2.Loeb ja salvestab rikkekoode
3.Salvestab andurite ja täiturite
parameetreid
4.Aktiveerib andureid ja täitureid
5.Mõõdab rõhkusid ja salvestab
elektrisignaale
6.Osandab, defekteerib ning koostab
soojendus-, ventilatsiooni- ja
jahutusseadmeid
7.Hindab mootorsõidukite
kliimaseadmete tehnilise seisukorra
vastavust kehtivatele tehnilistele
nõuetele
8.Valib ja kasutab tööülesannete
täitmisel kaitsekatteid, tööriistu,
seadmeid ja infotehnoloogilisi
vahendeid otstarbekalt ja ohutult
9.Valmistab ette töökoha vastavalt
tööülesandele, hoiab töötamisel
korda, töö lõppedes korrastab töökoha
ning paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
10.Annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
11.Tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel järgib kõne ja
kirjakeele norme
12.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
13.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
14.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
15.Suhtleb korrektselt, lahendab
4.2 Kliimaseadme hooldamine
4.3 Kliimaseadme vahetamine
4.4 Kliimaseadme
komponentide vahetamine
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Enesehindamine
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Meeskonnatöö
Proovitöö
Õpimapp
ja hooldamine
Prakttilised tööd
Kliimaseadmete kontroll
Kliimaseadmete
hooldamine
Kliimaseadmet
vahetamine
Kliimaseadme
komponentide
vahetamine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
75
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
16.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
5.Tunneb töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna ning
jäätmekäitluse nõudeid;
Läbiv õpiväljund 1-4 õpiväljundis
6.On valmis füüsilist pingutust
nõudvaks tööks.
Läbiv õpiväljund 1-4 õpiväljundis
seseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Õpilasel arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja
osskused.Toetada hindamiskriteerjumide ja õppeväljundite saavutamist.
Iseseisva töö teemad esitatakse õppiväljundite hindamisülesannetes
Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteerjumile.
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
kirjalikud tööd, õppimapp, essee
referaat, mõistekaart, proovitöö
Hindamiskorraldus
Hindamise eelduseks on juhendis
esitatud nõuetele vastav õpimapi
esitamine
Teoreetilisi teadmisi hinnatakse
eristavalt teemasid kokkuvõtvate
testide või kontrolltöödega.
● Praktilisi oskusi hinnatakse
proovitööde ja probleem-
ülesannete lahendamisega
Hindamisjuhend
kirjalike tööde vormistamise
juhend
Hindekriteeriumid
mitteeristav hindamine
Mitteeristav hindamine
Kirjalikud tööd, essed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:
õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale;
õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitöid õppiväljundi nõuetele.
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud
tööd, vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi
tasemel.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
76
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
1. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by Richard
Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;
2. H. Ots. Autosõnastik. – Tln: Mats 1993;
3. J. Mihhailovski, K. Serebrjakov, J. Tur. Auto ehitus. – Tln: Valgus, 1991;
4. K. Aleksius. Autoaabits. – Tln: Valgus 1987;
5. R. Metsik. Autode korrosioon ja selle tõrje. – Tln: Valgus 1989;
6. H. Kullerkupp. Sõiduauto õppematerjal. – Tallinna Tehnikakõrgkool 2005;
7. H. Kullerkupp. Veoauto õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
8. H. Kullerkupp. Bussi õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
9. H. Tamm. Bensiinimootorite sissepritse. – Tln: Teadus 1994;
10. M. Urve. Ottomootori süütesüsteemid. – Tln: Avita 2000;
11. H. Tamm. Mootori algõpe. – Tln: Ilo 2004;
12. H. Tamm. Jõuülekandeseadmete algõpe. – Tln: Ilo 2007;
13. V. Tiitsu. Juhtimisseadised. – Tln: Avita 1999;
14. V. Tiitsu, Matti Vatanen. Autoelektroonika. – Tln: Ilo 2004;
15. H. Rütman. Autode remont, I ja II osa. – Tln: Avita 1999;
16. H. Rütman. Sõiduautode remont. – Tln: Valgus 1986.
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
77
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
8 Sõiduauto hooldus, ülddiagnostika ja remont 16 EKAP
sh lõimitud võtmepädevuste õpe 7 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb sõiduauto ning selle töö- ja lisaseadmete hooldust, ülddiagnostikat ning remonti vastutustundlikult, ennast ja
keskkonda säästes.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised, sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont, mootori
hooldus, ülddiagnostika ja remont, juhtimisseadmete ja veermiku hooldus, ülddiagnostika ning remont, paktika I.
Õpetajad: Kalmer Koemets, Igor Morozov, Viktor Kirichuk, Tajana Tkatšenko, Maria Šustova, Tatjana Toropova, Julia Pill, Tatjana Abdurahmanova, Natalja
Sidorova, Larissa Žarkova, Veronika Žurina
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht
(tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
1.Hindab sõiduauto ning selle
lisaseadmete vastavust
kehtivatele tehnilistele nõuetele
1.Selgitab ja põhjendab sõiduauto
erinevate mehhanismide ja
süsteemide hooldusvajadust
2.Valib tööde tegemiseks tööjuhiseid,
kasutades asjakohaseid andmebaase
3.Põhjendab hoolduses ja remondis
kasutatavate materjalide ja
tehnoloogia valikut
4.Kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja
annab selle kohta asjatundlikke
selgitusi
5.Tööülesannete täitmisel ja
vormistamisel järgib kõne ja
kirjakeele norme
6.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
7.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
Eriala üldõpingud
1.Hüdropidurid
1.1Pidurite liigid
Sõidupidur, seisupidur,
varupidur,
kestuspidur, pealejooksupidur,
rattapidurid.
1.2 Piduriharud.
(K; TT; HT; LL; HH).
1.3 Piduriajamid.
mehaaniline piduriajam,
hüdrauliline piduriajam.
1.4 Pidurdusjõu võimendid.
Hüdrovõimendi,
pneumovõimendi.
1.5Pidurdusjõu regulaatorid.
mehaanilised ja
elektroonilised regulaatorid.
1.6Trummelpidurid.
trummel pidurite tööpõhimõte.
1.7 Ketaspidurid.
ketaspidurite tööpõhimõte.
1.8õhu eemaldamine
pidurisüsteemist.
õhueemaldamis seadmed ja
võimalused
20
2
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Mõistekaart
Õpimapp
E-õpe
Kirjaliktöö
Hüdropidurite ehitus,
tööpõhimõtte,
õhueemaldamine
pidurisüsteemist
Mõistekaart
Õhu eemaldamise
seadmed ja võimalused,
piduriseadiste diagnoosi
seadmed ja võimalused.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
78
1.9 Piduriseadise
diagnoosimine. diagnoosi
seadmed ja võimalused
2.Piduri, veojõu ja juhitavuse
korrektorid
2.1Blokeerumatud pidurid.
ABS süsteem.
2.2Kaapeväldik.
ASR süsteem.
2.3Pidurdusjõu jaotur.
EDS süsteem.
2.3Juhitavuskorrektor
ESP süsteem.
2.4Mootorpidurduse leevendi.
MSR süsteem.
2.5Hädapidurduse korrektor.
BAS süsteem.
2.6Lülitid ja andurid.
piduripedaali ja -tule lüliti,
ratta pöörlemissageduse-,
rooliratta pöördenurga-,
külgkiirenduse-,
pöördliikumise- ja
pikikiirenduse andurid.
3.Omadiagnoosisüsteem
(OBD)
3.1OBD I. OBD II. EOBD.
Diagnoosisüsteem ja standard,
Põhimõisted,süsteemi valve,
heitgaaside koostist
mõjutavate komponentide
enesediagnoos,
heitgaaside koostist
mõjutavate toimingute
järelevalve, sõidutsükkel
(mootori soojenemisest
jahtumiseni),tripp (sõiduaeg
liikumahakkamisest
20
32
2
3
Kirjaliktöö
Piduri, veojõu ja
juhitavuse korektorid
Reveraat 400-600 sõna
teemal
Omadiagnoosisüsteem
(OBD)
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
79
peatumiseni),tüübi test
(mudeli ja standardi vastavus).
3.2.Rikkemälu ja
rikkekoodide lugemine.
signaallambi aktiviseerimine,
rikkekoodid ja infoedastamise
protokollid, diagnoosimise
etapid, andmed ja parameetrid,
rikkemälu tühjendamine,
kontrollsõit.
4.Tehnohooldus ja diagnostika
4.1.Tehnohooldus.
Tehnohoolduse vahendid ja
meetodid.
4.2.Auto diagnoosimine.
diagnoosimise vahendid ja
meetodid.
4.3.Tehnoülevaatus.
sõiduki tehnoseisundi
eeskirjad, tehnoülevaatuse
teostamine.
5.Kliendi nõustamine
5.1Suhtlemine kliendiga.
teenuste ja teeninduse mõiste,
olemus, kvaliteet,
teeninduskultuur,
suhtlemistehnikate kasutamine
teenindamisel, toimetulek
erinevate, klientidega,
kaebuste ja probleemide
kliendikeskne lahendamine,
erinevate
suhtlemissituatsioonide
praktiline lahendamine.
kasutamine.
24
8
2
1
Kirjaliktöö
Tehnohooldus ja
diagnostika.
Mõistekaart
Suhtlemine kliendiga.
teenuste ja teeninduse
mõiste, olemus,
kvaliteet,
teeninduskultuur.
5.2.Tehnoseisundi hindamine
ja kalkulatsioonide
koostamine.
Kirjaliktöö
Tehnoseisundi
hindamine ja
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
80
auto tehnoseisundi
hindamine,tööde mahu
hindamine ja arvestamine,
materjalide kulu ning
tööde järjestuse kavandamine.
CABAS-programmi
3.5.Garantiitingimused ja
kvaliteedinõuded.
garantiinõuded sõidukitele ja
töödele, garantiiaeg,tööle
esitatavad kvaliteedinõuded
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Keel ja kirjandus
Matemaatika
Võõrkeel
Eestikeel
Füüsika
Keemia
Arvutiõpetus
Bioloogia
20
16
20
20
8
8
24
6
3
2
3
3
2
2
4
1
kalkulatsioonide
koostamine,
garantiitingimused.
2.Teeb sõiduauto ning selle töö-
ja lisaseadmete hooldust,
diagnostikat ja remonti
1.Valib tööde tegemiseks tööjuhiseid,
kasutades asjakohaseid andmebaase
2.Põhjendab hoolduses ja remondis
kasutatavate materjalide ja
tehnoloogia valikut
3.Teeb mehhanismide ja süsteemide
ülevaatust ning mõõtmisi, analüüsib
tulemusi ja võrdleb neid tehniliste
nõuetega
4.Teostab sõiduauto tehnilist hooldust
ja/või remonti vastavalt tootja
kehtestatud nõuetele
5.Kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja
annab selle kohta asjatundlikke
selgitusi
6.Kasutab tööriistu, seadmeid ja
infotehnoloogilisi vahendeid
Eriala üldõpingud
1.Hüdropidurite hooldus ja
remont
2.Piduri, veojõu ja juhitavuse
korrektorite hooldus ja remont
3.Omadiagnoosisüsteem
(OBD) hooldus ja remont
4.Sõiduautotehnohooldus ja
diagnostika
5.Kliendi nõustamine
Lõimitud võtmepädevuste
õpe
Kehaline kasvatus
24
16
40
32
8
40
Juhtumi uurimine
Juhtumi kirjeldused
Diskussioon väikeses
rühmas
Enesehindamine
Ettekanne
Individuaalne töö
Info kogumine
Koolitus läbi
küsimuste
Meeskonnatöö
Proovitöö
Vastastikhindaine
Prakttilised tööd
Hüdropidurite hooldus
ja remont
Piduri, veojõu ja
juhitavuse korrektorite
hooldus ja remont
Omadiagnoosisüsteem
(OBD) hooldus ja
remont
Sõiduautotehnohooldus
ja diagnostika
Kliendi nõustamine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
81
tööülesannete täitmisel otstarbekalt ja
ohutult
7.Valmistab ette töökoha vastavalt
tööülesandele, hoiab töötamisel
korda, töö lõppedes korrastab töökoha
ning paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
8.Annab hinnangu oma tegevusele
õppeprotsessis
9.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest
tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab
materjalikulu, täidab tehtud tööde
kohta vastava dokumentatsiooni
10.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi
töövõtteid
11.Sooritab oma eriala kutsetöö
spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-,
koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi
12.Suhtleb korrektselt, lahendab
lahkhelisid rahulikult ja
lahendusvõimalusi pakkudes
13.Täidab töö- ja tuleohutuse,
töökeskkonna- ning jäätmekäitluse
nõudeid
3.On valmis füüsilist pingutust
nõudvaks tööks.
Läbiv õpiväljund 1-2 õpiväljundis
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Õpilasel arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja
osskused.Toetada hindamiskriteerjumide ja õppeväljundite saavutamist.
Iseseisva töö teemad esitatakse õppiväljundite hindamisülesannetes
Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteerjumile.
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
kirjalikud tööd, õppimapp, essee
referaat, mõistekaart, proovitöö
Hindamiskorraldus
Hindamise eelduseks on juhendis
esitatud nõuetele vastav õpimapi
Mitteeristav hindamine
Kirjalikud tööd, essed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:
õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale;
õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitöid õppiväljundi nõuetele.
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
82
esitamine
Teoreetilisi teadmisi hinnatakse
eristavalt teemasid kokkuvõtvate
testide või kontrolltöödega.
● Praktilisi oskusi hinnatakse
proovitööde ja probleem-
ülesannete lahendamisega
Hindamisjuhend
kirjalike tööde vormistamise
juhend
Hindekriteeriumid
mitteeristav hindamine
Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud
tööd, vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi
tasemel.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
1. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by Richard
Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;
2. H. Ots. Autosõnastik. – Tln: Mats 1993;
3. J. Mihhailovski, K. Serebrjakov, J. Tur. Auto ehitus. – Tln: Valgus, 1991;
4. K. Aleksius. Autoaabits. – Tln: Valgus 1987;
5. R. Metsik. Autode korrosioon ja selle tõrje. – Tln: Valgus 1989;
6. H. Kullerkupp. Sõiduauto õppematerjal. – Tallinna Tehnikakõrgkool 2005;
7. H. Kullerkupp. Veoauto õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
8. H. Kullerkupp. Bussi õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
9. H. Tamm. Bensiinimootorite sissepritse. – Tln: Teadus 1994;
10. M. Urve. Ottomootori süütesüsteemid. – Tln: Avita 2000;
11. H. Tamm. Mootori algõpe. – Tln: Ilo 2004;
12. H. Tamm. Jõuülekandeseadmete algõpe. – Tln: Ilo 2007;
13. V. Tiitsu. Juhtimisseadised. – Tln: Avita 1999;
14. V. Tiitsu, Matti Vatanen. Autoelektroonika. – Tln: Ilo 2004;
15. H. Rütman. Autode remont, I ja II osa. – Tln: Avita 1999;
16. H. Rütman. Sõiduautode remont. – Tln: Valgus 1986.
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
83
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
9 Liiklusõpetus 3 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused ja hoiakud vastavalt sõiduauto juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised, sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont.
Õpetajad: Kalmer Koemets, Jelena Bulejeva
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht
(tundides)
Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded
T Pt P I
1.Teab ja järgib liiklusõigusakte
ning liiklusohutusnõudeid;
1.Selgitab ja analüüsib
liiklusõigusaktides sätestatut
2.Lahendab iseseisvalt
liiklusteste ja analüüsib
tulemusi
1. Liiklus kui süsteem
2. Ohutu liiklemise põhimõtted
3.Teiste liiklejatega arvestamine
4. Sõiduki turvalisus, inimene
sõidukijuhina
5. Sõidu alustamine ja sõiduki
asukoht sõites
6. Sõidujärjekord sõites
7. Sõidu eripära asulavälisel teel,
kiirteel ja tunnelis
8. Sõiduki peatamine ja sõidu
lõpetamine
9. Käitumine liiklusõnnetuse korral
10. Möödasõit, möödumine ja
ümberpõige
11. Sõidu planeerimine riski vältimise
eesmärgil
12. Keskkonda säästev auto
kasutamine
13. Sõitmine rasketes tee- ja
ilmastikuoludes. Pimeda ajal sõiduki
juhtimine
14. Peatamisteekonna pikkust
mõjutavad tegurid
2
2
1
2
2
2
2
2
2
1
1
1
2
2
1
1
1
1
Loeng,
Vestlus,
Esitlus
Suuline tunnikontroll
Vahekontroll – test,
milles on 50 küsimust.
Minimaalne õigete
vastuste arv on 45.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
84
2.Tunneb sõiduautole esitatavaid
tehnilisi nõudeid
3.Teostab iseseisvalt
sõiduauto igapäevase tehnilise
seisukorra kontrolltoimingud
1. Sõiduauto igapäevase
tehnilise seisukorra
kontrolltoimingud
2. Sõidu alustamine ja sõiduki
asukoht sõites
3. Sõidu planeerimine riski
vältimise eesmärgil
4
2
3
1
1
3.Juhib sõiduautot ohutult;
1.Peab kinni liiklusohutuse
nõuetest
2. Juhib sõiduautot sujuvalt ja
ohutult
3. Kasutab õigeid
esmaabivõtteid vastavalt
olukorrale
1. Juhi tööasend ja turvavarustus
2. Sõiduki käsitsemine
3. Sõiduki juhtimine vähese
liiklusega teedel
4. Sõiduki juhtimine erinevates
liiklussituatsioonides
5. Möödasõit, möödumine ja
ümberpõige
6. Sõiduki juhtimine planeeritud
teekonnal
7. Keskkonda säästev sõiduki
juhtimine
8. Pimeda ajal sõiduki juhtimine
9. Algastme libedaraja
riskivältimise harjutused
(Aseris)
10. Arvestussõit
1
1
5
9
1
1
1
2
2
Proovitöö,
harjutustunnid
Praktiliine arvestus
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
85
4.Tunneb ja rakendab
esmaabivõtteid
1.Kasutab õigeid
esmaabivõtteid vastavalt
olukorrale
1. Sissejuhatus (Esmaabi olemus,
sissejuhatus esmaabisse.
Elusignaalide tähtsus esmaabis,
kannatanu seisundi hindamine, kiirabi
kutsumine, esmaabi andmise taktika)
2. Elustamine (Kinnised
hingamisteed. Võõrkeha
eemaldamine hingamisteedest. Valud
rinnus. Elustamine südameinfarkti
korral. Vereringe ja
hingamisseiskumise algoritm.
Elustamine)
3. Välised verejooksud ja šokk
(Verejooks: väline, sisemine.
Abistamine, verejooksu peatamise
põhiprintsiibid. Šoki olemus,
tunnused.)
4. Haavad (Haavade tekkepõhjused.
Sidumise tehnikad, praktilised
oskused. Kolmnurkräti kasutamine)
5. Traumad ja luumurrud (Traumade esmaabi põhivõtted.
Liigesetraumad. Lahtised ja kinnised
luumurrud. Lahastamise viisid.
Trauma algoritm)
6. Esmaabi andmise korraldamine
(Esmaabiandja ohutus.
Ohutusmärgid)
7. Praktika (Pulssi mõõtmine.
Elustamine mannekeen-nukul.
Sidemed, sidemete panemine, s.h.
elastiksidemed. Lahase panemine.
Kolmnurkrätiku kasutamine. Kaelatoe
kasutamine. Esmaabivahendite karp,
kasutamine. Õppevideo)
1
2
2
1
1
1
8
Loeng,
diskussioon,
ajurünnak,
harjutused
Suuline küsitlus,
proovitööd
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
Õpilasel arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja
osskused.Toetada hindamiskriteerjumide ja õppeväljundite saavutamist. Kirjeldab kehtivaid õigusakte
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
86
hindamine)
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
Hindamiskorraldus
Hindamisjuhend
Hindekriteeriumid
Mitteeristav hindamine
Hindamise eelduseks on juhendis esitatud nõuetele vastav õpimapi esitamine
Teoreetilisi teadmisi hinnatakse eristavalt teemasid kokkuvõtvate testide või kontrolltöödega.
● Praktilisi oskusi hinnatakse proovitööde ja probleem-ülesannete lahendamisega
Mooduli lopphinde saamiseks kontrollitakse lavendi tasemel teoreetilisi teadmisi järgmistel teemadel:
liiklusõigusaktides sätestatu ja liiklusohutuse nõuetest ning sooritatakse lavendi tasemel järgmised praktilised tood: sõiduauto
igapäevase tehnilise seisukorra kontrolltoiming, l liiklustestide lahendamine, tulemuste analüüs
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud
tööd, vähemalt lävendi tasemel , on osalenud 100 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi tasemel.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
1. https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021
1. Loengutes koostatud konspekt
2. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by Richard
Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;
3. H. Ots. Autosõnastik. – Tln: Mats 1993;
4. J. Mihhailovski, K. Serebrjakov, J. Tur. Auto ehitus. – Tln: Valgus, 1991;
5. H. Kullerkupp. Sõiduauto õppematerjal. – Tallinna Tehnikakõrgkool 2005;
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
87
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
10 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP
Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva
õppe põhimõtetest.
Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad
Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Natalja Pekarskaja
Õpiväljun
did
Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad
Maht
(tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid
T P
t
P I
ÕV1.
Mõistab
oma
vastutust
teadlike
otsuste
langetamis
el
elukestvas
karjääripla
neerimise
protsessis.
1.1. analüüsib juhendamisel
enda isiksust ja kirjeldab
oma tugevusi ja nõrkusi
1. Enesetundmine karjääri planeerimisel. 4 t
1.1 Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp,
temperament ja iseloom. Väärtused, vajadused,
motivatsioon, hoiak, emotsioonid, mõtlemine
1
1
Loeng, arutelu,
praktiline töö,
grupitöö
Praktiline töö
(töölehtede täitmine
„Minu omadused“
„Temperamenditüübid“
„Väärtused ja soovid“)
1.2 Võimed, intelligentsus, huvid, oskused
(üldoskused, erioskused). Minapilt, enesehinang,
identiteet, reflektsioon, sotsiaalne küpsus
(Eneseanalüüsi läbiviimine oma tugevate ja nõrkade
külgede väljaselgitamise kaudu.)
1 1 Loeng,
praktiline töö,
grupitöö,
arutelu
Praktiline töö
(töölehtede täitmine
„ Huvid“, „Vajadused“,
„Võimed“, „Oskused“,
„Elurollid“ „ Minapilt“)
1.2. seostab kutse, eriala ja
ametialase
ettevalmistuse nõudeid
tööturul rakendamise
võimalustega
1.3. leiab iseseisvalt
informatsiooni, sh
elektrooniliselt tööturu,
erialade ja
õppimisvõimaluste kohta
2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine
karjääri planeerimisel. 4 t
2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine eriala
valdkonnas: nõudlus ja pakkumine, konkurents,
trendid ja arengusuunad, prognoosid.
Nõutud kompetentsid tööturul, tööandjate ootused,
kutsestandardid, ametid ja kutsed, kutseoskused,
kutse-eelistused ja kutseriskid eriala näitel.
1
1
Loeng, esitlus,
arutelu,
praktiline töö
Praktiline töö
(töölehtede täitmine
„Erinevad tööturgu
tutvustavad infoallikad
internetis“), „ Nõutud
kompetentsid tööturul“,
„Kutsed ja ametid“)
2.2. Tööseadusandlus. töötamist mõjutavad
õiguslikud alused. Kutsestandardid, kutse ja
Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused.
Elukestev õpe. Töömotivatsioon. Valdkonna
erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus,
hariduse ja tööturu vahelised seosed,
õpimotivatsioon ja elukestev
1 1 Loeng, esitlus,
arutelu,
praktiline töö
Praktiline töö
(töölehtede täitmine
„Töövõtulepingu näidis“
„ Töölepingu näidis“,
„ Hea töö“)
1.4. leiab iseseisvalt
informatsiooni,sh
elektrooniliselt praktika-
3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine 5t
3.1. Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad.
Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid, alternatiivid ja
Loeng, arutelu,
paaristöö,
praktiline töö
Praktiline töö
(töölehtede täitmine
„Elurollid“, „Kuidas on
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
88
ja töökohtade kohta valiku tegemise tagajärjed. Ametialane
karjäär.Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess:
karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja
karjääriinfo otsimine. Karjääriteenused ja
karjäärinõustamine. Tööotsimine: tööotsimisallikad
ja tööinfo otsimine.
1 1 võimalik tööd leida?“)
1.5. koostab juhendi alusel
elektroonilisi
kandideerimisdokument
e- CV, motivatsioonikiri,
sooviavaldus-, lähtudes
dokumentide
vormistamise heast
tavast
1.6. valmistab juhendi alusel
ette ja osaleb
näidistööintervjuul
1.7. koostab juhendamisel
endale, sh
elektrooniliselt lühi-ja
pikaajalise karjääriplaani
3.2.Kandideerimisdokumendid, tööintervjuu eriala
näitel. Isikliku karjääriplaani koostamine:
eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja planeerimine.
Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan eriala valdkonna
näitel.
1 2 Loeng,
iseseisev töö,
grupitöö
Grupitöö
(„Tööintervjuul“
osalemine)
Iseseisev töö
(Curriculum Vitae ja
motivatsioonikirja
koostamine ja esitamine)
(Lühi- ja pikaajalise
karjääriplaani kirjutamine)
ÕV2.
Mõistab
majanduse
olemust ja
majandusk
eskkonna
toimimist.
2.1 kirjeldab oma
majanduslikke vajadusi,
lähtudes ressursside
piiratusest
2.2 selgitab nõudluse ja
pakkumise ning
turutasakaalu kaudu
turumajanduse olemust
2.3 koostab juhendi alusel
elektrooniliselt oma
leibkonna ühe kuu
eelarve
2.4 loetleb Eestis kehtivaid
otseseid ja kaudseid
makse
2.5 täidab juhendamisel
Majanduse alused
Alateemad:
Mina ja majandus (Majanduslikud otsused.
Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused.)
Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused (Ressursid majanduses. Majanduse põhivalikud.
Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid.)
Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus, pakkumine.
Turu tasakaal. Turuhind.)
Maksud (Riigi roll majanduses. Otsesed ja
kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.)
Finantsasutused Eestis (Eestis tegutsevad
pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.)
6 9 5 loeng,
esitlus,
kirjeldus,
analüüs,
selgitus,
rühmatöö
loeng-
seminarid
arutelu
videod
harjutused
(sh
veebipõhised)
töölehed
praktiline töö
Mitteeristav (A)
Infootsing e-
andmebaasidest
Eesti maksusüsteem;
finantsasutuste hüviste
võrdlus;
Eesti majanduse
põhinäitajad;
Uurimistöö
Turumajanduse olemuse
kirjeldamine turu nõudmise,
pakkumise ja tasakaalu
seisukohast;
Harjutused (sh
veebipõhised)
Tuludeklaratsiooni täitmine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
89
etteantud andmete alusel
elektroonilise
näidistuludeklaratsiooni
2.6 leiab iseseisvalt
informatsiooni peamiste
pangateenuste ja nendega
kaasnevate võimaluste
ning kohustuste kohta
2.7 kasutab
majanduskeskkonnas
orienteerumiseks juhendi
alusel riiklikku
infosüsteemi „e-riik“
probleemsitu
atsiooni
lahendamine
iseseisev töö
juhendi alusel;
Probleemülesannete
lahendamine (majanduslike
vajaduste kirjeldamine ja
eelarve koostamine);
Testid
ÕV3.
Mõtestab
oma rolli
ettevõtlusk
eskkonnas.
3.1 kirjeldab
meeskonnatööna
ettevõtluskeskkonda
Eestis oma õpitavas
valdkonnas
3.2 võrdleb iseseisvalt oma
võimalusi tööturule
sisenemisel
palgatöötajana ja
ettevõtjana, lähtudes
ettevõtluskeskkonnast
3.3 kirjeldab
meeskonnatööna
vastutustundliku
ettevõtluse põhimõtteid
3.4 selgitab meeskonnatööna
ühe ettevõtte
majandustegevust ja seda
mõjutavat
ettevõtluskeskkonda
3.5 kirjeldab
meeskonnatööna
kultuuridevaheliste
erinevuste mõju ettevõtte
majandustegevusele
Ettevõtluse alused
Alateemad:
Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus (Ettevõtluse
olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning
kodumaakonnas.)
Ettevõtja ja töövõtja ettevõtluskeskkond
(Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond.
Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond.)
Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede leidmine
ja hindamine. Äriplaani olemus ja näidisstruktuur.
Äriplaani koostamine.)
6 9 4 loeng,
esitlus,
kirjeldus,
analüüs,
meeskonnatö
ö,
loeng-
seminarid
arutelu
videod
harjutused
(sh
veebipõhised)
töölehed
praktiline töö
probleemsitu
atsiooni
lahendamine
Õppemängud
Õpilasfirma
Õppekäik
Ettevõtlusalas
e info otsing
(www.eas.ee;
Töölehtede täitmine
juhendi järgi teemadel:
ettevõtja ja palgatöötaja
erinevused,
ettevõtluskeskkond,
ettevõtte töökorraldus,
äriidee
Praktiline töö (ÕF)
Test
Suuline esitlus: Eesti
ettevõtluse areng ja olukord
Enesehindamine
Ülesanne/harjutus
Tööleht (Äriideede
leidmine ja hindamine)
Majandustegevuse
ülevaate koostamine
praktikaettevõtte või
õpitava valdkonna ettevõtte
näitel;
Ärimudeli püstitamine,
lihtsa äriplaani koostamine
meeskonnatööna või
ettevõtlusprojektis
osalemine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
90
3.6 kirjeldab ja analüüsib
ettevõtte äriideed õpitava
valdkonna näitel ja
koostab juhendi alusel
meeskonnatööna
elektrooniliselt
lihtsustatud äriplaani.
www.eesti.ee
jm)
iseseisev töö
Ärimudeli püstitamine,
selle põhjal lihtsa äriplaani
koostamine
meeskonnatööna või
ettevõtlusprojektis
osalemine.
Tunnikontroll
Iseseisev töö: Oma
võimaluste hindamine
tööturule sisenemisel
palgatöötaja või
ettevõtjana;
Õpimapp/portfoolio
(kokkuvõttev)
ÕV4.
Mõistab
oma õigusi
ja
kohustusi
töökeskko
nnas
toimimisel
.
4.1 loetleb ja selgitab
iseseisvalt tööandja ja
töötajate peamisi õigusi
ning kohustusi ohutu
töökeskkonna tagamisel
4.2 tunneb ära ja kirjeldab
meeskonnatööna
töökeskkonna üldist
füüsikalisi, keemilisi,
bioloogilisi,
psühhosotsiaalseid ja
füsioloogilisi ohutegureid
ja meetmeid nende
vähendamiseks
4.3 tunneb ära tööõnnetuse ja
loetleb meeskonnatööna
lähtuvalt õigusaktides
seadustes sätestatust
töötaja õigusi ja
kohustusi seoses
tööõnnetusega
4.4 kirjeldab tulekahju
ennetamise võimalusi ja
oma tegevust tulekahju
Teema1. Sissejuhatus
töökeskkonda.Töökeskkonnaalase töökorraldus
1.1 Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahendid.
1.2 Ergonoomia.
1.3 Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused.
Teema2.Töökeskkonna ohutegurid
2.1 (Töökeskkonna füüsikalised, keemilised,
bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed
ohutegurid Meetmed ohutegurite mõju
vähendamiseks.)
Teema3. Tööõnnetused ja kutsehaigused
3.1 Kutsehaigus ja tööga seotud haigus.
3.2 Tööõnnetus.
3.3Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning
registreerimine
Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus
4.1 Esmaabikorraldus. Esmaabivahendid ja
põhilised esmaabivõtted.
4.2 Tulekahju ennetamine. Tegutsemine tulekahju
puhkemisel
6
4
4
4
loeng
esitlus
diskussion
e-õppe
keskkond
õppefilm
meeskonnatö
ö
iseseisev töö
situatsioonüle
sanne
kirjalik töö
analüüs
selgitus
arvestus
paaritöö
Teema1. Struktureeritud
kirjaliktöö:test (õige-vale
vastustega küsimused)
Teema2.Struktureeritud
kirjaliktöö:test
(valikvastustega
küsimused)
Teema3.Struktureeritud
kirjaliktöö: küsimus -
vastus
Teema4.. Struktureeritud
kirjaliktöö: test (õige-vale
vastustega küsimused)
Teema5.Analüüs. NB!
Vaata iseseisev töö
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
91
puhkemisel
töökeskkonnas
4.5 leiab juhtumi näitel
iseseisvalt eri allikatest,
sh elektrooniliselt
töötervishoiu ja
tööohotuse alast
informatsiooni
Teema5. Riski analüüs ja hindamine
2
6
4.6 leiab iseseisvalt
töölepinguseadusest
informatsiooni
töölepingu,
tööajakorralduse ja
puhkuse kohta
4.7 nimetab töölepingu,
töövõtulepingu ja
käsunduslepingu peamisi
erinevusi ja kirjeldab
töölepinguseadusest
tulenevaid töötaja õigusi,
kohustusi ja vastutust
4.8 arvestab juhendi abil
iseseisvalt ajatöö, tükitöö
ja majandustulemustelt
makstava tasu bruto- ja
netotöötasu ning ajutise
töövõimetuse hüvitist
Tööseadusandlus
1. Lepingulised suhted
(Füüsilised ja juriidilised isikud. Leping, selle
liigid, sisu ja sõlmimise kord).
2. Töölepinguseadus –põhimõtted
(Töölepingu mõiste ja sisu. Tähtajalise töölepingu
sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu muutmine.
Töölepingu pooled, nende kohustused. Töölepingu
lõpemine.
3. Töökorraldus
(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Palk, lisatasu.
Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise
kord.
Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid: põhipuhkus,
vanemapuhkused, õppepuhkus. Puhkuse
tasustamine ja kasutamata puhkuse hüvitamine
4. Kollektiivleping
(Põhimõtted, vorm, sisekord. Lepingu sõlmimine,
õigused ja kohustused)
1
3
7
6 Esitlus
Loeng, kirjalik
ja praktiline töö
Loeng, kirjalik
ja praktilised
töö,situatsioonü
lesanne
Loeng, kirjalik
ja praktilised
töö,situatsioonü
lesanne
Loeng
Mitteeristav hindamine,
esitlus.
Mitteeristav hindamine,
kirjalik töö.
Mitteeristav hindamine,
kirjalik töö.
Mitteeristav hindamine,
praktiline töö,
situatsioonülesanne.
Mitteeristav hindamine,
situatsioonülesanne.
4.9 koostab ja vormistab
juhendi alusel iseseisvalt
elektroonilise algatus- ja
vastuskirja ning e-kirja
sh allkirjastab digitaalselt
Dokumentide loomine
1. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine
dokumentide vormistamisel.
2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi
elemendid. Dokumentide liigid.
3. Dokumendiplank. Dokumendiplankide liigid.
4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm. Kirja
koostamine ja vormistamine. Kirja liigid.
5. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja
vormistamine.
6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja esitusvorm. E-
8 1
0
4 loeng
esitlus
diskussion
e-õppe
keskkond
iseseisev töö
praktiline töö
analüüs
rühmatöö
test
1. Algatuskirja ja
vastuskirja korrektne
vormistamine. Digitaalselt
allkirjastatud kirja e-
poostiga saatmine.
2. Test Moodle keskkonnas
„Dokumentide loomine“
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
92
kirja koostamine ja vormistamine. E-kirja saatmine.
E-post. E-posti haldamine.
7. Dokumentide, sh digitaaldokumentide
säilitamine: Dokumentide hoidmine, dokumentide
säilitamise vajalikkus, dokumentide säilitamise
tingimused, säilitustähtajad, dokumentide
hävitamine.)
4.10 kirjeldab iseseisvalt
dokumentide säilitamise
vajadust organisatsioonis
ja seostab seda isiklike
dokumentide
säilitamisega.
Asjaajamine ja dokumendihaldus
organisatsioonis
1. Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus,
dokumendihaldussüsteem.
2. Dokumentide haldamise vajalikkus.
3. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused.
4. Dokumendihalduse õiguskeskkond (seadused,
määrused, standardid, juhised). Organisatsiooni
dokumendisüsteemi alusdokumendid
(asjaajamiskord, dokumentide liigitamine.)
2
2 loeng
esitlus
diskussion
e-õppe
iseseisev töö
praktiline töö
analüüs
rühmatöö
test
lünktekst
1. Lünktekst „Asjaajamine
ja dokumendihaldus“
2. Test Moodle keskkonnas
„Asjaajamine ja
dokumendihaldus“
ÕV5.
Käitub
vastastikus
t
suhtlemist
toetaval
viisil.
5.1 kasutab situatsiooniga
sobivat verbaalset ja
mitteverbaalset
suhtlemist nii ema- kui
võõrkeeles
5.2 kasutab eri
suhtlemisvahendeid, sh
järgib telefoni- ja
internetisuhtluse head
tava
5.3 järgib üldtunnustatud
käitumistavasid
5.4 selgitab tulemusliku
meeskonnatöö eeldusi
5.5 kirjeldab juhendi alusel
meeskonnatööna
kultuurilisi erinevusi
suhtlemisel
1. Suhtlemise olemus
1. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded.
2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
3. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine.
4. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.
5. Telefonisuhtlus.
6. Internetisuhtlus.
7. Kirjalik suhtlemine.
8. Suhtlemisbarjäär ja selleületamise võimalused.
9. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid.
10. Tõepärane enesehinnang.
2. Käitumine suhtlemissituatsioonides.
1. Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja
läbirääkimised.
2. Positiivse mulje loomine.
3. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine.
4. Erinevad suhtlemissituatsioonid.
5. Konfliktid javeaolukorrad ning nende
tekkepõhjused.
6. Grupp ja meeskond.
8
8
2
2
Loeng,arutelu
Esitlus
Diskussion
Ruhmatöö
Meeskonnatöö
Analüüs
Loeng
Loeng
Situatsioonüles
ande
lahendamine
Teema1.
Arvestustöö.
,, Suhtlemise olemus,
meeskonnatöö iseärasuste
ja tähtsuse tundmine,,
Teema2.
„Käitumine
suhtlemissituatsioonides“
Struktureeritud kirjaliktöö:
Kirjalik test.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
93
7. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid grupis.
8. Meeskonnatöö põhimõtted.
9. Meeskonda kuulumise positiivsed ja negatiivsed
küljed.
10. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.
3. Toimetulek stressiga.
1. Pingete tekkepõhjused.
2. Stress ja seda põhjustavad tegurid.Tööstress.
3. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.
4. Klienditeenindus
1. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted.
2. Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine
2
2
2
Esitlus
Diskussion
Analüüs.
Esitlus
Teema3.
Ruhmatöö.,,Stress ja seda
põhjustavad tegurid.
Tööstress“
Iseseisev
töö
moodulis:
(eesmärk,
teema,
vajadusel
hindami-
ne)
Iseseisevtöö:
1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t. Portfoolio kohustusliku osa:
Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab järgmiseid osi:
tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.
Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)
Mitteeristav hindamine (arvestatud)
2. Karjäär – 2t.
Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine –mitteeristav
Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine- mitteeristav
Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t) Hindamine- mitteeristav
3. Suhtlemine – 6t.
Õppija teeb esitluse või referaati teemal: „Suhtlemise päritolu“.
4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.
Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemappis peab olema: dokumendiblank, algatuskiri, vastuskiri, CV,
motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“.
5. Tööseadusandlus – 6t.
Esitlus: „Tööseadusandluste põhimõtted“
6. Majanduse alused – 5t.
Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana". Analüüsida iseseisvalt turumajanduse
toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas. Lisada oma uurimistöö kokkuvõttev õpimappi.
Mooduli
hinde
kujunemi
ne:
Hinda
Mitteeristav hindamine
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.
Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist (Moodle
keskkonnas).
Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
94
misüles
anded
Hinda
miskorr
aldus
Hinda
misjuhe
nd
Hindek
riteeriu
mid
Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)
Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan
Enda leibkonna 1 kuu eelarve
Lihtsustatud äriplaan
Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.
Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)
Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)
Algatus- ja vastuskiri, e-kiri
Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus
Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"
Kasutatav
õppekirja
ndus
(avalikult
kättesaada
v)
/õppemat
erjal
1. Töötervishoid ja tööohutus –http://ti.ee/index.php?page=16&
2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus -https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtivTöökeskkonnaohutuse alused. Ohutegurid -
https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpEsmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpRiski- ja ohutusõpetus -
https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895
3. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee
4. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011
5. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed,
2013
6. Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004
7. Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.
8. Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013
9. Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee
10. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf
11. Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011
12. Rahandusministeerium www.fin.ee
13. Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008
14. Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013
15. Maksu- ja tolliamet www.emat.ee
16. Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063
17. Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf
18. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060
19. Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030
20. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009
21. Töö- ja teenuste osutamise lepingute koostamine
22. http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html
23. Tööinspektsioon. Töötervishoid ja tööohutus. Kaubandus.
24. http://www.ti.ee/index.php?page=987&
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
95
25. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee
26. http://rajaleidja.ee/106352/ - Abram Maslow püramiidi kirjeldus
27. SA Innove Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015
28. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011
29. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed,
2013
30. Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26
31. Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26
32. Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23
33. Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43
34. Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7
35. http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamenditüüpid
36. http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas
37. http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi
38. http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.p
df - karjääriteemalised loengud koolides
39. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles
40. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC
41. www.sekretar.ee
42. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)
43. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine
44. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html
- Personalidokumendid
45. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“
46. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/
47. http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
96
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
11 Praktika I 15 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub praktika käigus töökeskkonnaga, õpib tundma mootorsõiduki tehnilise hoolduse ja remondiga tegeleva ettevõtte
töökorraldust, mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust, täidab lihtsamaid tööülesandeid ning arendab isiksuse omadusi.
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised, sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont, mootori
hooldus, ülddiagnostika ja remont, juhtimisseadmete ja veermiku hooldus, ülddiagnostika ning remont, jõuülekande hooldus, ülddiagnostika ja remont.
Õpetajad: Määrab ettevõtte, Jelena Bulejeva
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht
(tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
1.Tunneb ettevõtte sisekorraeeskirja
vastava töökoha ametijuhendit ja
töökeskkonda ning –korraldust
1.Selgitab ettevõtte
sisekorraeeskirjades ja
ametijuhendis esitatut
2.Kirjeldab ettevõtte töökeskkonda,
selle korraldust ning ettevõttes
kasutatavaid
keskkonnaohutusmeetmeid
1.Tutvub ettevõtte
sisekorraeeskirjaga ja
ametijuhenditega
2. Tutvub ettevõtte
töökeskonnaga, ettevõtte
töökorraldusega ja
keskkonnaohutusmeetmetega
4
4
2.Mõistab töötervishoiu ja töö- ja
keskkonnaohutuse tähtsust
1.Kirjeldab ettevõtte töökeskkonda,
selle korraldust ning ettevõttes
kasutatavaid
keskkonnaohutusmeetmeid
2.Kasutab töötamisel ohutuid ja
ergonoomilisi töövõtteid ning
isikukaitsevahendeid
3.Valmistab ette töökoha vastavalt
tööülesandele, hoiab töötamisel
korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid
ettenähtud kohale
1.Kirjeldab ettevõtte
sisekorraeeskirja ja
ametijuhendit
2. Kirjeldab ettevõtte
töökeskonnda, ettevõtte
töökorraldust ja
keskkonnaohutusmeetmeid
vastavalt töötervishoju,
tööohutuse ja
keskkonnaohutuse nõuetele.
4
4
Esse 600-800 sõna
Teemal ettevõtte
sisekorraeeskirja
ametijuhendite ja
töökorraldusest.
3.Täidab korrektselt
praktikajuhendaja poolt antud
tööülesandeid
1.Täidab juhendamisel lihtsamaid
etteantud tööülesandeid, peab kinni
tööajast ja kokkulepetest
2.Valmistab ette töökoha vastavalt
tööülesandele, hoiab töötamisel
korda, töö lõppedes korrastab
töökoha ning paigutab töövahendid
ettenähtud kohale
1. Sõiduauto kere ja sisustuse
seisundi hindamine ja remont.
2.Mootori hooldus,
ülddiagnostika ja remont.
3.Jõuülekande hooldus,
ülddiagnostika ja remont
4.Juhtimisseadmete ja
veermiku hooldus,
90
90
90
90
Prrovitööd antud
teemadel ja
töödekirjeldused tehtud
töödest.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
97
3.Kirjeldab töövarjuna läbitud
tööülesandeid ja –protsesse
ülddiagnostika ja remont.
4.Suhtleb kaastöötajatega sõbralikult
ning korrektselt
1.Planeerib tööde tegemiseks
kuluva aja ning arvestab
materjalikulu
2.Kirjeldab töövarjuna läbitud
tööülesandeid ja –protsesse
1. Planeerib tööde tegemiseks
kuluva aja ja arvestab
materjalikulu.
2. Suhtleb kaastöötajatega.
3.Kirjeldab läbitud
tööülesandeid ja –protsesse.
2
4
Lisab proovitööde
kirjeldusele ajakulu
planeeringu ja
materjalikulu arvestuse.
5.Täidab praktikaga seotud
dokumente nõuetekohaselt
1.Koostab ja esitab nõuetekohase
dokumentatsiooni õigeaegselt ning
annab hinnangu läbitud praktikale
Praktika päeviku täitmine
Tööpassi täitmine
Praktika aruande koostamine
Kirjalikud tööd
2
2
4
Täidab nõutud
dokumentatsiioni.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
kirjalikud tööd, essee, tööpass,
praktika päevik, praktika aruanne,
proovitöö
Hindamiskorraldus
Hindamise eelduseks on juhendis
esitatud nõuetele vastav
dokumentatsiooni esitamine
● Praktilisi oskusi hinnatakse
proovitööde ja probleem-ülesannete
lahendamisega
Hindamisjuhend
kirjalike tööde vormistamise juhend
Hindekriteeriumid
mitteeristav hindamine
Mitteeristav hindamine
Kirjalikud tööd, essed, praktika aruanne loetakse arvestatuks kui: õpilane esitab nõutud kirjalikud tööd ja aruanded
õigeaegselt ja õppiväljundi nõuetele.
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud
tööd, vähemalt Lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd
lävendi tasemel.
Kasutatav õppekirjandus (avalikult
kättesaadav) /õppematerjal
1. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by
Richard Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;
2. H. Ots. Autosõnastik. – Tln: Mats 1993;
3. J. Mihhailovski, K. Serebrjakov, J. Tur. Auto ehitus. – Tln: Valgus, 1991;
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
98
4. K. Aleksius. Autoaabits. – Tln: Valgus 1987;
5. R. Metsik. Autode korrosioon ja selle tõrje. – Tln: Valgus 1989;
6. H. Kullerkupp. Sõiduauto õppematerjal. – Tallinna Tehnikakõrgkool 2005;
7. H. Kullerkupp. Veoauto õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
8. H. Kullerkupp. Bussi õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
9. H. Tamm. Bensiinimootorite sissepritse. – Tln: Teadus 1994;
10. M. Urve. Ottomootori süütesüsteemid. – Tln: Avita 2000;
11. H. Tamm. Mootori algõpe. – Tln: Ilo 2004;
12. H. Tamm. Jõuülekandeseadmete algõpe. – Tln: Ilo 2007;
13. V. Tiitsu. Juhtimisseadised. – Tln: Avita 1999;
14. V. Tiitsu, Matti Vatanen. Autoelektroonika. – Tln: Ilo 2004;
15. H. Rütman. Autode remont, I ja II osa. – Tln: Avita 1999;
16. H. Rütman. Sõiduautode remont. – Tln: Valgus 1986.
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
99
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
12 Praktika II 30 EKAP
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub praktika käigus mootorsõiduki tehnilise hoolduse ja remondiga tegeleva ettevõtte töökeskkonna ja -korraldusega,
täidab vastutustundlikult tööülesandeid, arendades seeläbi isiksuse omadusi, meeskonnatöö- ja kutseoskusi, mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust
Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodulid: sõiduautotehniku alusteadmised; sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont; mootori
hooldus, ülddiagnostika ja remont; juhtimisseadmete ja veermiku hooldus, ülddiagnostika ning remont; jõuülekande hooldus, ülddiagnostika ja remont;
elektriseadmeteja mugavussüsteemide hooldus, ülddiagnostika ja remont; kliimaseadmete(soojendus-,ventilatsiooni-, ja jahutusseadmete) hooldus, ülddiagnostika ja
remont; sõiduautohooldus,ülddiagnostika ja remont; liiklusõpetus; karjääri planeerimine ja ettevõtte alused; liiklusõpetus; praktika I.
Õpetajad: Määrab ettevõtte, Jelena Bulejeva
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht
(tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
1.Teeb sõiduauto hooldus-,
diagnostika- ja remonditöid.
1.Täidab tööülesandeid korrektselt,
järgides sisekorraeeskirja peab kinni
tööajast ja kokkulepetest
2.Kasutab töötamisel ohutuid ja
ergonoomilisi töövõtteid ning
isikukaitsevahendeid
3.Planeerib tööde tegemiseks kuluva
aja ning arvestab materjalikulu
4.Valmistab ette töökoha vastavalt
tööülesandele, hoiab töötamisel
korda, töö lõppedes korrastab töökoha
ning paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
5.Teeb juhendamisel erinevaid
sõiduauto hoolduse, diagnostika ja
remondiga seotud tööprotsesse,
tööülesandest mittearusaamise korral
pöördub selgituste saamiseks
juhendaja poole
1.Teeb sõiduauto hooldus-,
diagnostika- ja remonttöid
554 Erinevad praktilised töö
ülesanded.
2.Tunneb ettevõtte
sisekorraeeskirja sõiduautotehniku
ametijuhendit ja töökeskkonda
ning –korraldust;
1.Valmistab ette töökoha vastavalt
tööülesandele, hoiab töötamisel
korda, töö lõppedes korrastab töökoha
ning paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
2.Kirjeldab ettevõtte töökeskkonda,
1.Kirjeldab ettevõtte
sisekorraeeskirja ja
ametijuhendit
2. Kirjeldab ettevõtte
töökeskonnda, ettevõtte
töökorraldust.
6 Esse 600-800 sõna
Teemal ettevõtte
sisekorraeeskirja
ametijuhendite ja
töökorraldusest.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
100
selle korraldust ja ettevõttes
kasutatavaid
keskkonnaohutusmeetmeid
3.Koostab ja esitab nõuetekohase
dokumentatsiooni õigeaegselt ning
annab hinnangu läbitud praktikale
3.Mõistab töötervishoiu ja töö- ja
keskkonnaohutuse tähtsust;
1.Kasutab töötamisel ohutuid ja
ergonoomilisi töövõtteid ning
isikukaitsevahendeid
2.Valmistab ette töökoha vastavalt
tööülesandele, hoiab töötamisel
korda, töö lõppedes korrastab töökoha
ning paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
3.Koostab ja esitab nõuetekohase
dokumentatsiooni õigeaegselt ning
annab hinnangu läbitud praktikale
1.Kirjeldab ettevõtte
töökeskonnda, ettevõtte
töökorraldust ja
keskkonnaohutusmeetmeid
vastavalt töötervishoju,
tööohutuse ja
keskkonnaohutuse nõuetele.
6 Esse 600-800 sõna
Teemal ettevõtte
ettevõtte töökeskonnda,
ettevõtte töökorraldust
ja
keskkonnaohutusmeetm
eid vastavalt
töötervishoju,
tööohutuse ja
keskkonnaohutuse
nõuetele.
4.Täidab korrektselt
praktikajuhendaja poolt antud
tööülesandeid
1.Täidab tööülesandeid korrektselt,
järgides sisekorraeeskirja peab kinni
tööajast ja kokkulepetest
2.Väärtustab koostööd, näidates
korrektse suhtlemise ja konflikti
lahendamise oskust
3.Kasutab töötamisel ohutuid ja
ergonoomilisi töövõtteid ning
isikukaitsevahendeid
4.Planeerib tööde tegemiseks kuluva
aja ning arvestab materjalikulu
5.Valmistab ette töökoha vastavalt
tööülesandele, hoiab töötamisel
korda, töö lõppedes korrastab töökoha
ning paigutab töövahendid ettenähtud
kohale
6.Teeb juhendamisel erinevaid
sõiduauto hoolduse, diagnostika ja
remondiga seotud tööprotsesse,
tööülesandest mittearusaamise korral
pöördub selgituste saamiseks
Teeb sõiduauto hooldus-,
diagnostika- ja remonttöid
praktikajuhendaja poolt antud
ülesannetele
200 Erinevad praktilised töö
ülesanded.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
101
juhendaja poole
7.Võtab ettevõttepoolselt
praktikajuhendajalt tööpassi tehtud
tööde kohta hinnangu
8.Koostab ja esitab nõuetekohase
dokumentatsiooni õigeaegselt ning
annab hinnangu läbitud praktikale
5.Suhtleb kaastöötajate ja
klientidega sõbralikult ning
korrektselt
1.Väärtustab koostööd, näidates
korrektse suhtlemise ja konflikti
lahendamise oskust
1.Suhtleb kaastöötajatega.
6 Täidab praktika
dokumentatsiooni
6.Täidab praktikaga seotud
dokumente nõuetekohaselt
1.Planeerib tööde tegemiseks kuluva
aja ning arvestab materjalikulu
2.Võtab ettevõttepoolselt
praktikajuhendajalt tööpassi tehtud
tööde kohta hinnangu
3.Kirjeldab tööpassis fikseerimata
tööprotsesse töövarju kogemuse
põhjal
4.Koostab ja esitab nõuetekohase
dokumentatsiooni õigeaegselt ning
annab hinnangu läbitud praktikale
1.Praktika päeviku täitmine
2.Tööpassi täitmine
3.Praktika aruande koostamine
4.Kirjalikud tööd
8 Täidab nõutud
dokumentatsiioni.
Iseseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
kirjalikud tööd, essee, tööpass,
praktika päevik, praktika aruanne,
proovitöö
Hindamiskorraldus
Hindamise eelduseks on juhendis
esitatud nõuetele vastav
dokumentatsiooni esitamine
● Praktilisi oskusi hinnatakse
proovitööde ja probleem-
ülesannete lahendamisega
Hindamisjuhend
kirjalike tööde vormistamise
Mitteeristav hindamine
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Õpilane täidab prakikal antavad
tööülesanded juhendamisel, vormistab
praktika aruanded õigeaekselt ja esitab
need tähtajaliselt õppiväljundi
nõuetele.
Õpilane täidab prakikal antavad tööülesanded
iseseisvalt, vormistab praktika aruanded
õigeaekselt ja esitab need tähtajaliselt
õppiväljundi nõuetele.
Õpilane täidab prakikal antavad
tööülesanded iseseisvalt kasutades
efektiivsemaid töövõtteid ja ajafaktorit,
vormistab praktika aruanded õigeaekselt
ja esitab need tähtajaliselt õppiväljundi
nõuetele.
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
102
juhend
Hindekriteeriumid
eeristav hindamine
Hindekriteeriumid Moodul loetakse hinnatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud tööd,
vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi
tasemel.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
1. “SILMARING” AUTO: tõlge J. Habicht. – Tln: Koolibri 2000 / originaal: “Eyewiness Guides” CAR, written by Richard
Sutton, Dorling Kindersley LONDON,1990;
2. H. Ots. Autosõnastik. – Tln: Mats 1993;
3. J. Mihhailovski, K. Serebrjakov, J. Tur. Auto ehitus. – Tln: Valgus, 1991;
4. K. Aleksius. Autoaabits. – Tln: Valgus 1987;
5. R. Metsik. Autode korrosioon ja selle tõrje. – Tln: Valgus 1989;
6. H. Kullerkupp. Sõiduauto õppematerjal. – Tallinna Tehnikakõrgkool 2005;
7. H. Kullerkupp. Veoauto õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
8. H. Kullerkupp. Bussi õppematerjal. – Tln: Eesti Autokoolide Liit 2004;
9. H. Tamm. Bensiinimootorite sissepritse. – Tln: Teadus 1994;
10. M. Urve. Ottomootori süütesüsteemid. – Tln: Avita 2000;
11. H. Tamm. Mootori algõpe. – Tln: Ilo 2004;
12. H. Tamm. Jõuülekandeseadmete algõpe. – Tln: Ilo 2007;
13. V. Tiitsu. Juhtimisseadised. – Tln: Avita 1999;
14. V. Tiitsu, Matti Vatanen. Autoelektroonika. – Tln: Ilo 2004;
15. H. Rütman. Autode remont, I ja II osa. – Tln: Avita 1999;
16. H. Rütman. Sõiduautode remont. – Tln: Valgus 1986.
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
103
Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)
13 Riigikaitse 4 EKAP
Eesmärk: Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilased saavad põhiseadusest lähtuvalt teadlikuks oma riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest ning ettekujutuse
kaitseväeteenistuse liikidest.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õpetajad: Kalmer Koemets
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja
alateemad
Maht
(tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja
hindamisülesanded T Pt P I
1.On Eesti Vabariigile
lojaalne kodanik, järgib
demokraatlikke väärtusi ning
on vajaduse
korral valmis Eestit kaitsma.
Läbiv õpiväljund 2-8 õpiväljundis
2.Tunneb sõjaajaloo, sh Eesti
sõjaajaloo olulisemaid
sündmusi ja nende mõju ning
tagajärgi
ühiskonna arengule ja oma
lähedastele;
1.Selgitab sõjanduse arengu põhijooni
ning kirjeldab sõdade mõju ühiskonna
arengule ja inimeste saatusele; seletab
näidete kaudu, kuidas sõjapidamine ja
sellesse suhtumine on ajaloo jooksul
muutunud;
2. Nimetab Eesti ja Euroopa sõjaajaloo
olulisemaid sündmusi ning nende
põhjusi maailma ajaloo kontekstis,
analüüsib sõja tagajärgi ja mõju
3.Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi
mõisteid: sõda, sõjaajalugu, sõjandus,
sõjateadus, strateegia, taktika,
palgasõdur, üldine sõjaväekohustus,
ohvitser;
4.Kirjeldabajaloolisi isikud M.
A.Barclay de Tolly, J. Laidoner,
A.Tõnisson, J. Kuperjanov ja J. Pitka,
ning iseloomustab nende tegevust.
5.Külastab sõjaajalooga seotud
muuseumid.
2.1Sõjaajalugu
2.1.1Sõjaajaloo mõiste ja
sõjateoreetiline mõte
2.1.2Sõjanduse osa ühiskonna
ajaloos
2.1.3Eesti sõjaajalugu üldise
sõjaajaloo konteketis
2.1.4Okupatsiooniarmee
kohalolek
2.1.5Eesti riigikaitse
taastamine
6 1 Arutelu
Diskussioon väikeses
rühmas
Essee
Info kogumine
Jutustamine
Kirjalikud tööd
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Õpikäik
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Kirjalikküsitlus
Mõistekaart
Riigikaitse taastamine
3.Tunneb ning analüüsib
peamisi aktuaalseid
1.Kirjeldab kriiside, konfliktide
põhjuseid ja tunnuseid, analüüsib
3.1Kriisid ja julgeolek
3.1 Rahvusvahelised kriisid ja
4 Arutelu
Juhtumi kirjeldused
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
104
rahvusvahelisi probleeme ja
nende mõju Eesti
ühiskonnale ning NATO
kollektiivse kaitse põhimõtet;
mõningate konfliktidega seotud arengut
ning nende ärahoidmiseks või
ohjamiseks kasutatavaid meetodeid;
2.Eristab rahvusvahelise
julgeolekukeskkonna erinevaid
arenguetappe ja tunnuseid ning toob
näiteid külma sõja aegsest ja
tänapäevasest julgeolekukorraldusest;
3.Selgitab julgeoleku üldisi põhimõtteid
ning peamisi julgeolekuga tegelevaid
organisatsioone (NATO, EL, ÜRO,
OSCE);
4.Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi
mõisteid: kriis ja konflikt, sõda,
julgeolekurisk, traditsiooniline ja
asümmeetriline oht, küberjulgeolek,
kollektiivne kaitse ja julgeolek,
koostööjulgeolek, lubatud ja keelatud
relvad, terrorism, totaalkaitse.
5.Selgitab Eesti julgeoleku- ja
kaitsepoliitika põhijooni rahvusvaheliste
suhete ning Euroopa julgeoleku
kontekstis;
6.Iseloomustab Eesti peamisi
julgeolekuriske ning teab ja kirjeldab
erinevaid hädaolukordi;
7.Kirjeldab NATO kujunemist, väärtusi,
kollektiivse kaitse ja otsuste langetamise
põhimõtteid;
8.Näitab kaardil NATO laienemist ja
liikmesriike.
9.Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi
mõisteid: NATO, kaitsevõime,
julgeolekurisk, hädaolukord
konfliktid
3.2Eesti julgeolekuriskid
3.3 NATO, EL, ÜRO, OSCE
Essee
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Referaat
jaotusmaterjale,
Mõitekaart
NATO, EL,ÜRO, OSCE
4.Loeb, leiab ja kasutab
vajaduse korral riigikaitsesse
puutuvat olulist infot, sh Eesti
riigikaitse
1.Kasutab põhiseadust, „Rahuaja
riigikaitse seadust”, „Sõjaaja riigikaitse
seadust”, „Kaitseväe korralduse seadust”
ja „Kaitseliidu seadust”;
4.1Riigikaitse üldine korraldus
4.1.1 Eesti kaitsejõud
4.1.2Eesti kaitsevägi
4.1.3Väeliigid
6 1 Arutelu
Joonistamine
Diskussioon väikeses
rühmas
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Kirjalikküsitlus
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
105
üldist korraldust reguleerivaid
õigusakte
2.Selgitab kaitseväe ja Kaitseliidu
ülesehitust;
3.Toob näiteid kaitseväe ja Kaitseliidu
ülesannete kohta;
4.Selgitab riigikaitses vabatahtlikuna
osalemise võimalusi;
5.Kirjeldab kaitseväe vormiriietust,
auastmetunnuseid ja eraldusmärke.
6.Kirjeldab kaitseväe ja Kaitseliidu
traditsioone ning sümboolikat;
4.1.4Kaitseliit
4.1.5 Seadused
Loeng
Meeskonnatöö
Mõttega lugemine
Õpikäik
5.Tunneb kaitseväeteenistuse
põhialuseid, sh on omandanud
esmase ettekujutuse
ajateenistusest ning
Kaitseliidust ja selle
eriorganisatsioonidest ning
teab ja väärtustab
kaitseväelase elukutset
1.Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi
mõisteid: lahingpaar, jagu, rühm,
kompanii, pataljon, brigaad,
kaitseringkond, väeliik, staap, ülem,
staabiülem, kaitseväe juhataja.
2.Kirjeldab kaitseväeteenistust ja selle
liike „Kaitseväeteenistuse seaduse”
alusel;
3.Kirjeldab
kaitseväeteenistuskohustuslase õigusi ja
kohustusi, kutsealusena arvele võtmise
korrada, kaitseväeteenistuskõlblikkuse
määramise, ajateenistusse kutsumise,
ajapikenduse ja vabastuse saamise
põhjuseid ja korda, asendusteenistusse
kutsumise korra üldaluseid;
4.Kirjeldab ajateenistust, ajateenija
õigustesi ja kohustusi ning kaitseväe
distsipliini;
5.Kirjeldab kaitseväelase elukutset ja
teenistust reservis;
6.Kirjeldab, mida toob endaga kaasa
riigikaitsealaste kohustuste eiramine,
ning hinndab tagajärgi;
7.Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi
mõisteid: kutsealune, ajateenija,
reservväelane, kaitseväelane,
kaitseväekohustuslane,
5.1Kaitseväeteenistuse
põhialused
5.1.1Kutsealusena arvele
võtmineja
tegevteenistuskõlblikuse
määramine
5.1.2Ajateenistusse kutsumine
5.1.3Ajapikendus
5.1.4Asendusteenistus
5.1.5Ajateenistus
5.1.66Kaitseväelase elukutse
5.1.7Teenistus reservis
5.1.8Vaidluste lahendamine ja
vastutus
8 2 Loeng
Mõistekaart
Mõttega lugemine
Referaat 200-300 sõna
teemal
Kaitseväeteenistus
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
106
kaitseväeteenistuskõlblikkus,
asendusteenistus.
6.Tunneb rivilise liikumise,
relvaõppe, sh ohutuse
põhialuseid, oskab käituda
kriisiolukordades ja anda
esmaabi
1. Kasutab rivivõtteid ning täidab
käsklusi;
2.Tegutseb organiseeritult jao ja rühma
koosseisus;
3.Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi
mõisteid: rivi, viirg, kolonn, rivi laius,
rivi sügavus, kahe-, kolme- või
neljaviiruline rivi
4.Selgitab sõjaväelist rivikorrda ning
kasutab esmaseid rivivõtteid paigal ja
liikumisel kolonnis
5.Kirjeldab, mis relvi ja relvasüsteeme
Eesti kaitseväes kasutatakse;
6.Järgib ohutusnõudeid tulirelva
kasutamisel; käitub lasketiirus
turvaliselt, kasutab ohutuid relva
hooldamise võtteid.
7.Nimetab käsitulirelva (AK 4 või Galil
AR näitel) põhiosad ja selgitab nende
koostööd;
8.Kirjeldab lasu sooritamist mõjutavaid
tegureid;
9.Valib iseseisvalt laskeasendi ning
kasutab õiget päästmistehnikat;
10.Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi
mõisteid: automaatrelv, püstol,
kaartulerelv, laskemoon, lask
11.Hindab olukorda õnnetuse korral,
kasutab abi kutsudes õiget
tegutsemisjärjekorda ning kasutab
erinevaid kannatanu transportimise
võtteid;
12Kaitseb ennast ja abivajajaid
võimalike ohtude eest;
13.Kasutab elupäästva esmaabi võtteid
6.1 Riviõpe
6.1.1Rivikord
6.1.2Üksiksõduri riviõpe
6.1.3Jagu koondrivis
6.1.4Rühma kooseis
6.2Relvaõpe
6.2.1Relv
6.2.2Balistika
6.2.3Ohutusnõuded
6.2.4Tiirulaskmine
6.3 Esmaabi
6.3.1Tegutsemine õnnetuse
korral
6.3.2 Elupästev esmaabi
6.3.3Esmaabi vigastuste ja
haiguste korral
6.4Massihävitusrelvad ja
kodanikukaitse
6.4.1Massihävitusrelv
6.4.2Kaitsevahendid
6.4.3kodanikukaitse
6.4.4Tuleohutus
6.4.5Mürkaineoht
6.4.6 Plahvatusohtlikud
esemed
6.5Keskonnakaitse kaitseväes
6
6
6
4
2
4
4
4
1
1
Joonistamine
Esitlus
Harjutus
Individuaalne töö
Info kogumine
Koolitus läbi
küsimuste
Proovitöö
E-õpe
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale,
Kirjalikküsitlus
Prakttilised harjutused
Riviharjutus
Laskmine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
107
14.Kasutab võimalikke käepäraseid ja
meditsiinilisi abivahendeid
15.Annab esmaabi erakorraliste
haiguste, mürgistuste ja traumade korral.
16.Kirjeldab massihävitusrelvade
põhitüüpe, kasutamise eesmärke ja
tagajärgi, nende kasutamist ajaloos ning
keelustamist;
17.Selgitab kodanikukaitse põhialuseid
ja eesmärke ning tegutseb
hädaolukorras;
18.Hindab ohte ja käitub vastavalt ohule:
tuleoht, mürkaineoht, radiatsioonioht
ja plahvatusohtlikud esemedt, kasutab
esmaseid tulekustutus-vahendeid;
19.Kirjeldab gaasimaski põhiosi ja
hooldust ja kasutab gaasimaski;
7.Orienteerub iseseisvalt
maastikul kaardi ja
kompassiga, arvestades
keskkonnakaitse
põhimõtteid ja norme.
1.Selgitab topograafilisi kaarte ja mis
eesmärgil Eesti kaitseväes kasutatakse;
2.Määrab paberkaardil kasutatavat
mõõtkava ja teisendab seda maastikul
sammupaaridesse; mõõdab pabeririba
kasutades kaugusi ning hindab maastikul
silma järgi erinevaid kaugusi; analüüsib
topograafilise kaardi leppemärke ja
iseloomustab kaardil kajastatud objekte
4.Määrab kaardil malli abil
direktsiooninurga ja looduses maastikul
kompassi järgi asimuudi ning kaitseväe
kaardil UTMi koordinaadid
5.Orienteerub maastikul kompassi järgi
ning orienteerub kaardi ja kompassi järgi
vähe- ja keskmiselt liigendatud
maastikul mööda etteantud marsruuti;
kirjeldab öist orienteerumist piiravaid
tegureid;
6.Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi
mõisteid: mõõtkava,
7.1Topograafia
7.1.1Topografia sissejuhatus
7.1.2Kaartide kasutamine
7.1.3Kompass, asimuut,
direktsiooninurk
7.1.4 Kaardi orienteerimine
7.1.5Maastikul orienteerumine
6
8
Joonistamine
Harjutus
Individuaalne töö
Info kogumine
Kirjalikud tööd
Loeng
Meeskonnatöö
Mõistekaart
Proovitöö
Õpimapp
Õppimapp
Õppimapp sisaldab:
jaotusmaterjale
Kirjalikküsitlus
Prakttilised harjutused
orienteerumine
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
108
kaardi leppemärgid, kaardi
koordinaadid, direktsiooninurk,
magnetiline asimuut, suunaparand,
punkt-, joon- ja pindobjektid maastikul
7. Kirjeldab riigikaitselise tegevusega
kaasnevat mõju keskkonnale;
8.Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi
mõisteid: ettevaatuspõhimõte,
väljaõppelaagri keskkond, tuleohutus,
metsatulekahju, reostus, kahjustusala
9.Kasutab keskkonnakaitse põhimõtteid
välitingimustes majutuse korraldamisel
8.Tegutseb meeskonna
koosseisus kaaslasi abistavalt
ja toetavalt.
Läbiv õpiväljund 1-7 õpiväljundis 8.1Praktiline õpe välilaagris 24 Juhtumi kirjeldused
Diskussioon väikeses
rühmas
Enesehindamine
Harjutus
Mäng
Väliharjutused laagris
seseisev töö moodulis:
(eesmärk, teema, vajadusel
hindamine)
Õpilasel arendada iseseisva töö oskust,enesedistsipliini.Kinnistada loengutes ja harjutustundides omandatut teadmised ja
osskused.Toetada hindamiskriteerjumide ja õppeväljundite saavutamist.
Iseseisva töö teemad esitatakse õppiväljundite hindamisülesannetes
Iseseisev töö hinnatakse vastavalt hindekriteerjumile.
Mooduli hinde kujunemine:
Hindamisülesanded
kirjalikud tööd, õppimapp,
essee
referaat, mõistekaart,
proovitöö
Hindamiskorraldus
Hindamise eelduseks on
juhendis esitatud nõuetele
vastav õpimapi esitamine
Teoreetilisi teadmisi
hinnatakse eristavalt teemasid
kokkuvõtvate testide või
kontrolltöödega.
● Praktilisi oskusi hinnatakse
Mitteeristav hindamine
Kirjalikud tööd, essed, referaadid, kontrolltööd ja proovitööd loetakse arvestatuks kui:
õpilane vastab teoreetiliste teadmiste kontrollis õigesti nõutud õpiväljundeid puudutavatele küsimustele kasutades õppematerjale;
õpilane lahendab iseseisvalt probleemülesandeid ja soorita etteantud proovitöid õppiväljundi nõuetele.
Eristav hindamine
„3“ „4“ „5“
Narva Kutseõppekeskuse Sõiduautotehnik 180 EKAP, tase 4 õppekava moodulite rakenduskava
109
proovitööde ja probleem-
ülesannete lahendamisega
Hindamisjuhend
kirjalike tööde vormistamise
juhend
Hindekriteeriumid
mitteeristav hindamine
Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks kui õppilane on osalenud vähemalt 75 % ulatuses teooriatundides, on sooritanud kõik kirjalikud tööd,
vähemalt lävendi tasemel , on osalenud vähemalt 90 % ulatuses praktika tundides ja sooritatud kõik praktilised tööd lävendi tasemel.
Kasutatav õppekirjandus
(avalikult kättesaadav)
/õppematerjal
T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid