mesilased ja mullastik - mesinikud.ee · mesilased ja mullastik priit penu mullaseire büroo pmk....
TRANSCRIPT
Mis on muld?• Mullast oled sa tulnud...,sest esimene inimene,
Aadam oli tehtud mullast (piibli järgi). Adam tähendab heebrea keeles inimest ja tuleneb sõnast adamash, mis tähendab savikas punane muld
• Muld on maakoore pindmine kobe kiht, millele kinnituvad taimejuured ja ammutavad sealt toitaineid ja vett
• Seega ümbritseb selline õhuke “mullakile” kogu planeeti
• Muld on tekkinud taimede, kivimite, mikroorganismide vastastikuse mõjutuse tulemusel erineva veereziimiga kliimatingimustes
• Pedoloogia-kr keelsest sõnast pedon-muld,maapind. Muld-algggermaani laen muldo
• Ladina keeles on humus mitmetähenduslik (muld, maa) ning sellest tuleneb inglise keeles human, prantsuse keeles homme, hispaania keeles hombre.
Mulla ökoloogilised ülesanded• Biomassi produktsioonis osalemine
• Filtreerimis-, puhverdus- ja akumulatsioonifunktsioon. Vähendab saaste sattumist põhjavette, akumuleerib C, viitsütikuga pommi ahelas osalemine
• Geneetiline funktsioon-mullas säilitatakse palju geneetilist ressurssi (floora ja fauna)
Inimesega seotud ülesanded• Mullale rajatakse inimese füüsiline
keskkond, sageli kõige viljakamatele muldadele
• Tooraineallikas-mullas leidub ohtralt vett, mineraalaineid ja süsinikku
• Mullas säilib meie arheoloogiline pärand-muld kui meedia
Maailmakell, muldade kaitse
• http://www.tranquileye.com/clock/
• Inimeste arv-7,418,992,234
• Viljakas maa-8,518,129,016 (ha)
• 1935a. USAs esimene mullakaitse akt
• Theodor Roosvelt-“Rahvas, kes hävitab mulla, hävitab iseenda“
• EL Mulladirektiiv
Mulla kujunemine
Orgaaniline aine
Murenev kivim
Aluskivim
Lähtekivim
Aluskivim Aluskivim
Lähtekivim Lähtekivim
Aluskivim
C horisont C horisont
Mineraalsed osakesed ja
orgaaniline aine
Huumus
Orgaaniline
aine
A horisont A horisont
B horisont
Aluskivim hakkab
murenemaOrgaanilise aine
ladestumine
Horisontide
kujunemine
Kujunenud mullakiht
soodustab taimede kasvu
Paepealsed mullad – Kh, Khg, Gh
• Koreserikkad, looduses koresevabad
• profiil A-D• Mullakiht õhem kui 30
cm• Väga õhukesed (<10cm),
õhukesed • Karbonaatsed• Huumusrikkad 5-15%• Kõrge toitainete sisaldus• 1,2% Eesti muldkattest• Põuakartlikud• Boniteet 25-35 hp• Puisniidud, looduslikud
rohumaad, kadastikud
A
D
Rähksed mullad - K
Karbonaatsed• Koreserikkad• Huumusrikkad• Kõrge toitainete sisaldus• Kasutussobivus sõltub
koresesisaldusest (vähene veevaru mullas, raskesti haritavad)
• Kultuuridest sobivad paremini lutsern, mesikas, samuti oder ja rukis (rühvelkultuuridele ja kartulile eriti ei sobi)
Leetunud mullad - Lk
• Kihisemine 1 m sügavuseni puudub, happelised mullad
• Kerge lõimis (liivad või saviliivad)
• Võib esineda hele väljauhtehorisont –leethorisont
• Huumuse- ja toitainete sisaldus madal
• Põllukultuuridest sobivad paremini rukis, kartul ja oder, veidi halvemini kaer, nisu ja põldhein
Gleimullad - G
• Liigniisked, vajavad kuivendamist
• Huumushorisont kõrge huumusesisaldusega, kuid sisaldab ka lagunemata orgaanilist ainet
• On väga laialt levinud, eriti Lääne-Eestis ja saartel
• Kuivendatud gleimullad sobivad eelkõige heintaimede kasvatamiseks aga ka rukkile ja kaerale (leostunud ja leetjad gleimullad sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks)
Kuidas oma mullastikku selgitada?
• Digitaalne mullastikukaart-Maa-ameti kodulehelt leitav geoportaal-http://geoportaal.maaamet.ee/est/
• Vaja teada mullasifreid ja muid lühendeid-selleks on olemas vastavad abimaterjalid
• Jaanus Paal-kasvukohatüübid http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf
Mulla šifrid
kaardil
Kh' väga õhuke paepealne muldKh" õhuke paepealne muldKr koreserikas rähkmuld K rähkmuld Kk klibumuld Kor koreserikas leostunud muld Ko leostunud muld KI leetjas muld LP kahkjas leetunud muldLkI-III nõrgalt kuni tugevalt leetunud muldKh'g gleistunud väga õhuke paepealne muldKrg gleistunud koreserikas rähkmuldKg gleistunud rähkmuldKorg gleistunud koreserikas leostunud muldKog gleistunud leostunud muldKIg gleistunud leetjas muldLPg gleistunud kahkjas leetunud muldLkI-IIIg gleistunud nõrgalt kuni tugevasti leetunud muldGo leostunud gleimuldGI leetjas gleimuldLPG kahkjas leetunud gleimuldLkG leetunud gleimuld
Lõimised kaardill liivpl peenliivplsl peenliivakas saviliivsl saviliivtsl tolmjas saviliivdk liivakivi rähkls1 kergeliivsavils2 keskmine liivsavils3 raske liivsavitls tolmjas liivsavis savi
Mullast mesilaseni
• Igal mullal areneb temale omane kasvukohatüüp
• Igal kasvukohatüübil areneb temale omane taimestik
• Seega on võimalik mullastiku abil teada saada, kus mingi kultuur kasvab
• Osad kultuurid kasvavad ainult ühes kasvukohas, osad on väga laia diapasooniga
• Ka kpõllukutiiridel on oma kindlad eelistused
Mõnede meetaimede lemmikmullad
• Ahtralehine põdrakanep LIIg,LIIIg, L(k)IIg, L(k)IIIg) raiestikel
• Pärn-Ko, Kor ja leetjad KI,lammimullad,Go,G(o),Gor, Khg, Gh
• Mets-pajulill (Go, Gor, G(o), Gk’’
• Pune Ko,KI
• Humallutsern-Kh,K,K’’’,Ko,KI,LP
Muldade kasutussobivus
• Sõltub enamasti kultuurist ja lõimisest– Lisaks veel teistest mulla omadustest, mis määravad mulla
produktiivsuse.
– Olulised nii agronoomilised, keskkonnakaitselised ja sotsiaalmajanduslikud aspektid.
• Agronoomilisest aspektis:– Mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele
vajadustele
– Mulla harimiskindlus erineva harimisviisi korral
– Mulla haritavus maade harimise tehnoloogia seiskohalt
– Kultuuri kasvuperioodi pikkus ja seos mullaniiskusega
Muldade puuded
Igal kultuuril oma „ideaalmuld“, vajakajäämised ideaalmullast vähendavad muldade kasutamise universaalsust ja esitavad tehnoloogilisi erinõudeid
a. Veerežiimi varieerumineb. Mullapeenese väheneminec. Õhuke profiil, suur koresesisaldusd. Turvastuminee. Leetuminef. Happesusg. Vähene bioloogiline aktiivsush. Erosiooni. Muldade kirjususj. Lõimise mittesobivusk. Kivisusl. Üleujutusedm. Muldade saastatus
Parasniiskete ja hästi kuivendatud liigniiskete muldade kasutussobivus põllukultuuride kasvatamiseks
(V. Valler 1973, täiendanud R. Kõlli 1994, E. Leedu 2002)
Mulla kood Lõimis
Od
er
Ru
kis
Nisu
Kae
r
Tera
vili
kesk
m.
Tata
r
Lin
a
Põ
ld-h
ein
Sega
tis
Pu
nan
e
rist
ik
Lutsern
Lup
iin
Mes
ikas
Her
nes
Söö
da-
juu
rvili
Kartul
Põua-
kartlikud
Rendsiinad Kh'', Kr, Kk r2-r3 sl, ls, (l) 6 5 5 5 5 0 2 4 4 4 8 0 7 3 4 4
Leostunud ja leetjad Kop, KIp l, l/sl 6 7 4 4 5 5 2 5 5 4 7 8 6 3 6 6
Leetunud Lkp l, krl, sl/l 6 6 4 5 5 7 3 5 5 5 4 9 3 4 6 6
Paras-
niisked
Rendsiinad K r1-2 (v1-2) sl, ls 9 9 8 8 8 1 4 7 7 6 10 0 10 6 8 6
Leostunud ja leetjad Ko, KI
l, sl/l 6 7 4 5 6 6 3 6 6 6 7 7 6 4 7 6
sl, ls 10 9 10 10 10 7 9 9 9 9 9 8 10 9 9 9
ls3, s 8 7 10 9 8 0 6 9 9 10 7 7 9 6 7 6
Näivleetunud LP sl/ls, ls1/ls2 9 10 9 9 9 8 10 9 9 9 4 8 8 7 9 10
Leetunud LkI-III
l, sl/l 6 7 4 5 6 7 3 5 5 5 4 10 3 4 7 7
sl, ls 9 9 8 8 9 8 10 9 9 9 4 8 8 9 9 10
ls3, s 7 7 10 9 8 0 7 9 9 10 3 3 7 6 7 6
Hästi
kuiven-
datud
liig-
niisked
Rendsiinad, leostunud
Khg, Gh sl, ls (l, s)/p 5 6 5 5 5 0 3 5 6 5 7 2 7 3 5 4
Kg, Gk r2...3 (v) sl, ls 7 8 8 9 8 2 5 9 10 7 8 6 9 8 8 8
Kg, Gk, Kog, Go sl, ls/p (l, s/p) 6 7 7 8 7 3 4 7 9 6 8 5 9 4 7 7
Leostunud ja leetjadKog, KIg,
Go, G(o),
GI
l 8 8 7 8 8 6 7 8 9 6 6 6 7 5 8 8
sl, ls 9 9 10 10 9 7 6 9 10 9 5 7 9 9 8 8
ls3, s 8 7 9 9 8 0 5 10 10 10 4 7 6 6 6 6
Näivleetunud/kahkjas LPg, LPG sl/ls 9 9 9 9 9 7 7 9 10 8 4 9 8 8 9 8
Leetunud Lkg, LkG
l 7 8 6 8 7 6 7 8 9 5 3 8 6 4 8 8
sl, ls 8 8 7 9 8 7 7 9 10 9 3 8 8 8 9 8
ls3, s 7 7 9 8 7 0 6 9 9 9 2 8 5 5 6 6
TurvastunudGo1 t3 6 6 5 7 6 0 4 10 10 7 0 0 5 5 4 4
GI1 t2 6 6 4 6 6 0 4 9 9 8 0 0 5 7 4 4
Turvas
M, AM t3 7 7 5 8 7 0 4 9 7 6 0 0 5 5 4 4
M, SM t1-2 6 6 4 7 6 0 4 8 7 7 0 0 4 6 3 4
R, SR t1 5 6 3 6 5 0 3 8 6 7 0 0 3 0 3 3
Kultuurmaaks sobimatud: Kh', Gh1, Gk1, L, LG127
Raps• Eelistab suhteliselt sarnaseid tingimusi odrale, kuid
veidi nõudlikum• pH 6-7, keskmine lõimis, nõuab väävlit enam kui
teised kultuurid• Ei sobi raske lõimisega külmad mullad ega
põuakartlikud• Üldiselt ei sobi ka turvasmullad, kuid ka neil on
saavutatud tegelikult häid tulemusi-suviraps• Hea eelvili-põhk jääb põllule• Ei saa kasvatada samas kohas vähemalt 3-4 aastat• Suhteliselt kõrge pestitsiidide foon• Hinnatumad mullad on Ko,KI, LP ja nende
gleistunud variandid
Head ja halvad mullad
HEAD UNIVERSAALSED MULLAD
Ko, KI sl, ls 9,1
LPsl/ls, ls1/ls2 8,6
LkI-III sl, ls 8,5
Go, G(o), sl, ls 8,4
LPg, LPG sl/ls 8,3
PIIRATUD KASUTUSEGA MULLAD
Go1 t3 4,9
GI1 t2 4,9
M, AM t3 4,9
Khg, Ghsl, ls (l, s)/p 4,6
M, SM t1-2 4,5
Kh'', Kr, Kkr2-r3 sl, ls, (l) 4,1
R, SR t1 3,6
Maakond Kaalutud reaalboniteet
Harju maakond 39
Hiiu maakond 28
Ida-Viru maakond 38
Jõgeva maakond 46
Järva maakond 49
Lääne maakond 33
Lääne-Viru maakond 46
Põlva maakond 39
Pärnu maakond 35
Rapla maakond 40
Saare maakond 35
Tartu maakond 41
Valga maakond 40
Viljandi maakond 42
Võru maakond 38
Eesti 40
32
Maakondade ja Eesti keskmise
reaalboniteedi hindepunktid
Mullastiku koosseis korjealadel
1,3%
11,5%
3,3%
0,8%
7,7%
0,1%
10,7%
18,0%
9,2%
23,1%
7,7%
0,3%
6,5%
Kog K Ko D KIg E2I LP,Lk M’’,Go1 Kg G KI Kh’’g LkIg
15 15
7
3
0
2
4
6
8
10
12
14
16
40 50 30 More
sagedus
Boniteediklass
Korjealade mullaboniteedid ja nende sagedus
Korjemaa muldade parameetrid vs Eesti
39
156
82
6
3,4
40
130
45
6
3
0 20 40 60 80 100 120 140 160 180
boniteet
K
P
pH
Corg
kesmine/soovitus tegelik
Korjeala taimed
• Valge ristik pH 4,4-8, parasniiske, põhjavesi 0,6-1m, liigniiskus halb
• Valge mesikas-põuakartlikud, neutraalne ja leeliseline reaktsioon, happelist mulda vaja lubjata,
• Tatar-niiskusenõudlik, mulla suhtes leplik,ph 5-7,5, liigniisked ei sobi, omastab raskestilahustvaid ühendeid
• Roosa ristik leplik, talub põhjavett,üleujutusi ja happesust
• Keerispea ph 6-8, pigem madal viljakus, lõimise suhtes pole valiv,aga pigem raske muld, pigem hästi dreenitud, mitte varjus
Happelisel mullal
• Kuldpöörispuu harilik
• Magnoolia
• Nõiapuu
• Rododendronid
• Asalead
• hiidiisop
• Ussikeel-talub
• Mailane-kohaneb happelise mullaga