meie päästjad

Antti Lääts Meie. Päästjad

1


2

Tuleingel

Millised on tuleingli silmad?

Siis kui väljas tuulised on ilmad,

kaminas või ahjus nurru lööb,

sooja annab, teeb ta oma tööd.

Silmad säravad ja hellad tal,

kuni praksub tuli pliidi all.

Millised on tuleingli käed?

Võitmatud on nende käte väed.

Siis kui taevast välguna ta tuleb,

ingel oma hellad silmad suleb.

Käed nii vägevad on tal,

kaunid näivad ainult taeva all.

Millised on tuleingli kannad?

Hävitada võivad metsad, rannad.

Mets ei taha ingli jalgu tunda,

Ta ei jõua kuumi taldu kanda.

Kannad kiired, tulised on tal,

metsa ilu tahmub nende all.

Millised on tuleingli palged?

Nende paistel lapsel olla valge.

Ingel annab talle sooja, valgust,

võimalikku uut ja puhast algust.

Palgeid erisuguseid on tal

lapsel üksi ohtlik olla nende all.

Kristel Lempu

Luunja Keskkooli klassiõpetaja


3

ALUSTAME ALGUSEST ....................................................................................................... 9

MIS ON PÄÄSTETEENISTUS ............................................................................................................................. 9

PÄÄSTETEENISTUS ON OLEMAS ALATI .......................................................................................................... 9

PÄÄSTEAMET .................................................................................................................................................. 9

EESTIS ON NELI PÄÄSTEKESKUST ............................................................................................. 10

LÕUNA – EESTI PÄÄSTEKESKUS .................................................................................................................... 11

LÄÄNE- EESTI PÄÄSTEKESKUS ....................................................................................................................... 11

PÕHJA- EESTI PÄÄSTEKESKUS ....................................................................................................................... 12

IDA-EESTI PÄÄSTEKESKUS ............................................................................................................................. 13

PÄÄSTETEENISTUS EI OLE AINULT PÄÄSTJAD .......................................................................... 14

JÄRELEVALVETÖÖTAJAD ............................................................................................................................... 14

PLANEERIJAD ................................................................................................................................................ 15

HALDUSTÖÖTAJAD ....................................................................................................................................... 15

PRESSIESINDAJAD ......................................................................................................................................... 15

KOOLITAJAD ................................................................................................................................................. 15

ENNETUSTÖÖTAJAD ehk ENNETAJAD .......................................................................................................... 15

NUBLU .......................................................................................................................................................... 15

LAPSED JA PÄÄSTETEENISTUS ................................................................................................. 17

PÄÄSTEALA NOORTERINGID ......................................................................................................................... 17

PÄÄSTEALA NOORTELAAGER........................................................................................................................ 20

DEMINEERIJAD ....................................................................................................................... 24

DEMINEERIJATE VARUSTUS ......................................................................................................................... 25

HÄIREKESKUS ................................................................................................................. 27

HELISTADES HÄDAABINUMBRIL 112 ............................................................................................................ 29

MINU ABIPALVE ............................................................................................................................................ 29

MIS JUHTUB PÄRAST HELISTAJA ABIPALVET ................................................................................................ 30

RÄÄGIME PÄÄSTJATEST .................................................................................................. 31

KES ON PÄÄSTJA ........................................................................................................................................... 31

PÄÄSTETÖÖDE JUHT ..................................................................................................................................... 34

PÄÄSTEKOMANDO .......................................................................................................... 35

RÄÄGIME NATUKENE TULETÕRJE AJALOOST ................................................................... 37

EESTI TULETÕRJE AJALOOST .................................................................................................... 37

TALLINN ........................................................................................................................................................ 37

PÄRNU .......................................................................................................................................................... 38

EESTI ESIMESED TULETÕRJEKOMADOD ................................................................................... 39

TALLINNA MUSTPEADE VENNASKONNA TULETÕRJEKOMANDO ................................................................. 39

ESIMESED KUTSELISED TULETÕRJEKOMANDOD .......................................................................................... 39

PÄÄSTJA VARUSTUS ........................................................................................................ 41

PÄÄSTJATE KAITSERIIETUS ...................................................................................................... 43

VAHERIIETUS ................................................................................................................................................ 43

TULEKUSTUTUSRIIDED EHK LAHINGRIIDED .................................................................................................. 43


4

KIIVRISUKK .................................................................................................................................................... 44

KUMMIKUD VÕI SAAPAD ............................................................................................................................. 44

KINDAD ......................................................................................................................................................... 45

KIIVER ........................................................................................................................................................... 45

VÖÖ .............................................................................................................................................................. 47

HINGAMISAPARAAT ..................................................................................................................................... 48

PÄÄSTEMASK ................................................................................................................................................ 50

RÄÄGIME PÄÄSTEAUTODEST .......................................................................................... 50

PÕHIAUTO .............................................................................................................................. 50

IGAL PÕHIAUTOL ON NIMI ...................................................................................................... 51

RÄÄGIME PÕHIAUTODEST JA NENDE NIMEDE SAAMISLOOST ................................................. 51

KÄRMAS KATARIINA ..................................................................................................................................... 51

MEITE MATHILDE ......................................................................................................................................... 53

TEELE ............................................................................................................................................................ 55

BARBARA ...................................................................................................................................................... 57

TIIU ............................................................................................................................................................... 58

ERIAUTOD ...................................................................................................................... 60

PAAKAUTO ............................................................................................................................. 60

TÕRS ............................................................................................................................................................. 61

REDELAUTO JA TÕSTUK .......................................................................................................... 62

ROBERT JA PIKK ROBERT .............................................................................................................................. 62

KARL.............................................................................................................................................................. 64

PIKK JAKOB ................................................................................................................................................... 65

JUHTIMISAUTO EHK STAABIAUTO ................................................................................... 65

KUBJAS .......................................................................................................................................................... 65

KILTER ........................................................................................................................................................... 66

SUUR TÕLL .................................................................................................................................................... 67

PÄÄSTMISEKS ON VEEL TEHNIKAT- ABITEHNIKA .......................................................................................... 68

KUIDAS SÜNNIB PÄÄSTEAUTO ................................................................................................ 70

RAADIOSIDE ................................................................................................................... 77

RAADIOSIDE KUTSUNG ................................................................................................................................. 78

VÕRDLEME PÄRNU PÄÄSTEAUTOSID JA NENDE RAADIOSIDE KUTSUNGEID ............................................... 79

Kiirabiautod .................................................................................................................................................. 79

MIS ON KARUL KÕHUS. EHK MIS ON PEIDUS PÕHIAUTO KAPPIDES .................................. 80

Tõstame kappide uksed üles ja vaatame natukene lähemalt .................................................... 80

PÕHIAUTO VASAKU POOLE KAPID ............................................................................................................... 80

PÕHIAUTO PAREMA POOLE KAPID ............................................................................................................... 83

MIDA SAAB TEHA PÕHIAUTOGA ................................................................................................................ 86

RÄÄGIME PÄÄSTMISEST.................................................................................................. 86

PÕHIAUTO PEAL OLEVAD VAHENDID PÄÄSTMISEKS ................................................................ 86


5

HÜDRAULILISED PÄÄSTEVAHENDID ............................................................................................................. 86

KUIDAS PÄÄSTETAKSE LIIKLUSÕNNETUSEL INIMESI KUI NAD ON AUTOS KINNI ...................... 90

AUTO UKSE EEST ÄRA VÕTMINE .................................................................................................................. 92

PNEUMAATILISED PÄÄSTEVAHENDID .......................................................................................................... 97

KITSASSE KOHTA KINNI JÄÄNUD INIMESE PÄÄSTMINE .............................................................................. 101

KUI ÕNNETUS JUHTUB VEES ........................................................................................... 102

PÄÄSTJATE VARUSTUS INIMESE PÄÄSTMISEKS VEEST ............................................................. 102

INIMESE PÄÄSTMINE VEEST ....................................................................................................................... 108

KUI ÕNNETUS JUHTUB MEREL ........................................................................................ 113

LOOMADE PÄÄSTMINE .......................................................................................................... 114

ÕNNETUSED OHTLKIE AINETEGA .................................................................................. 116

PÄÄSTJATE VARUSTUS KEEMIAÕNNETUSE LIKVIDEERIMISEKS .................................................................. 117

KUI ON JUHTUNUD KEEMIA ÕNNETUS ................................................................................... 118

RÄÄGIME TULEST JA TULEKAHJUDEST ............................................................................ 123

TULI EHK PÕLEMINE JA KUIDAS TEKIB TULEKAHJU .................................................................................... 123

KUIDAS TULEKAHJU ARENEB ...................................................................................................................... 124

MIKS ON TULEKAHJUD OHTLIKUD .............................................................................................................. 125

RÄÄGIME ERINEVATEST TULEKAHJUDEST ............................................................................... 128

HOONETE TULEKAHJUD .............................................................................................................................. 128

METSATULEKAHJUD .............................................................................................................. 129

TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE ........................................................................................ 132

MILLISE VARUSTUSEGA TULD KUSTUTATAKSE ........................................................................ 132

TULETÕRJEPUMBAD ................................................................................................................................... 132

TULETÕRJEVOOLIKUD ................................................................................................................................ 134

JOATORUD JA LAFETID ............................................................................................................................... 136

VEESEINJOATORU ....................................................................................................................................... 137

NAELJOATORU ............................................................................................................................................ 138

LAFETID ....................................................................................................................................................... 139

HARGNEMINE ............................................................................................................................................. 140

KUIDAS SAAB KUSTUTUSVESI PÄÄSTEAUTO PAAGIST TULLE ..................................................................... 142

MIKS RÄÄGITAKSE, ET PÄÄSTEAUTO PAAK ON ALATI TÜHI ................................................................... 143

MIS SAAB SIIS KUI PÄÄSTEAUTO PAAK ON TÜHI ..................................................................... 144

TULETÕRJEHÜDRANT ................................................................................................................................. 144

PAAKAUTO BASSEINID ................................................................................................................................ 149

MIKS ON TULEKAHJUDEL JA ÕNNETUSTEL NII PALJU PÄÄSTEAUTOSID ..................................................... 150

TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE ........................................................................................ 151

HOONETE TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE ................................................................................ 151

SUITSUSUKELDUMINE ................................................................................................................................ 151

KUSTUTAMINE ............................................................................................................................................ 155


6

TSISTERNIDE JA MAHUTITE KUSTUTAMINE ............................................................................................... 158

METSA JA MAASTIKUTULEKAHJUDE KUSTUTAMINE .................................................................................. 159

MIS SAAB SIIS KUI TULEKAHJU ON KUSTUTATUD ...................................................................................... 165

PÄÄSTJA ELUKUTSE ....................................................................................................... 166

KAASAEGNE PÄÄSTJA JA KESKAEGNE RÜÜTEL ........................................................................................... 166

PÄÄSTJAD KUI ORGANISATSIOON .......................................................................................... 167

NAISED JA PÄÄSTETEENISTUS .................................................................................................................... 168

TULETÕRJUJATE HÜMN .............................................................................................................................. 170

PÄÄSTJA VANNE ......................................................................................................................................... 172

KUIDAS SAAB PÄÄSTJAKS ....................................................................................................... 173

KES SAAVAD OLLA PÄÄSTJAD ..................................................................................................................... 173

MIDA PÄÄSTJALT NÕUTAKSE ..................................................................................................................... 173

ELUKUTSELISED PÄÄSTJAD ......................................................................................................................... 174

VABATAHTLIKUD PÄÄSTJAD ....................................................................................................................... 175

KUIDAS PÄÄSTJAID ÕPETATAKSE JA TREENITAKSE ........................................... 175

PÄÄSTEKOOL ......................................................................................................................... 176

EESTI RAHVUSLIK PÄÄSTEMEESKOND ............................................................................. 177

PÄÄSTEMEESKONNA AJALOOST ................................................................................................................. 177

VABATAHTLIK RESERVPÄÄSTERÜHM ...................................................................................... 178

KODUSED ABIVAHENDID ........................................................................................................ 179

SUITSUANDUR ............................................................................................................................................ 179

KUIDAS TÖÖTAB OPTILINE SUITSUANDUR .......................................................................................... 180

IOONANDUR ............................................................................................................................................... 181

SUITSUANDUR KURTIDELE ......................................................................................................................... 182

SUITSUANDURITE AJALUGU ....................................................................................................................... 183

SUITSUANDURITE MUUSEUM .................................................................................................................... 183

VINGUANDUR ............................................................................................................................................. 183

TULEKUSTUTI, MIKS ON TEDA VAJA JA KUIDAS TA TÖÖTAB ...................................................................... 184

KUIDAS PULBERKUSTUTI TÖÖTAB .............................................................................................................. 184

TULEKUSTUSTEKK ....................................................................................................................................... 186

PÄÄSTEVEST ............................................................................................................................................... 188

KINDLUSTUS ............................................................................................................................................... 188

TULETÕRJESPORT KUI PÄÄSTJATE SPORT ....................................................................... 189

100m TAKISTUSRIBA LÄBIMINE .................................................................................................................. 189

KONKSREDELIGA RONIMINE....................................................................................................................... 190

MEESKONNA HARGNEMINE MOOTORPUMBAGA ..................................................................................... 192

4x 100m TEATEJOOKS................................................................................................................................. 193

TULETÕRJESPORDI VÕRDLUS PÄÄSTJA TÖÖGA ......................................................................................... 196

TULETÕRJESPORDI VARUSTUS ................................................................................................................... 196

KÕRGHOONE KUNINGAS ............................................................................................................................ 201

PÄÄSTJATE AUSTAMINE ................................................................................................. 202

PÄÄSTJATE AUMÄRGID .......................................................................................................... 202


7

ELUPÄÄSTJA MEDAL ................................................................................................................................... 202

PÄÄSTETEENISTUSE RIST ............................................................................................................................ 203

KA PÄÄSTJATEGA JUHTUB ÕNNETUSI ........................................................................................................ 204

HUKKUNUD PÄÄSTJA ÄRASAATMINE ......................................................................................................... 204

LAPSED-ELUPÄÄSTJAD 2002-2009 .................................................................................. 211

2002 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA ............................... 211

2003 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA ................................ 212





2008 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA ............................... 217


RAAMATU AUTOR TÄNAB ............................................................................................. 219


8

1978. aasta maist detsembrini olin Ameerika Ühendriikides föderaalne

metsatuletõrjuja. Ma tean, kuidas süsi ja suits ja vesi mõjuvad su nahale ning

kuidas see ära parkub. Ma tean, mis tunne on, kui sa ei saa hingata. Minu kõige

pikem missioon oli järjepanu üksteist päeva pikk ja ma mõistan päästjaid.

Päästjad kaitsevad Eestimaad. Kaitsevad tule ja kaitsevad naftareostuse eest,

kaitsevad veel paljude õnnetuste eest. Olen uhke Eesti päästjate valiku ja

pühendumise üle.

Astudes aga minevikust tänapäeva, siis näeme, et päästja ei tähenda enam vaid

tuletõrjujat. Päästetöötaja on ka demineerija. Kriisireguleerija. Ennetaja ja

järelevalvaja. Ka hädaabitelefonile 112 vastaja.

Nii on päästjatel oluline roll meie sisejulgeoleku hoidmisel. Nagu politsei,

piirivalve, kodakondsus- ja migratsiooniametnikud või kaitsepolitsei, on

päästeteenistus osa sisejulgeoleku tervikust, millel – ja seda on oluline mõista –

pole Euroopa Liidus enam vaid riigisisene roll.

Mina usun päästjatesse nagu ka vabatahtlikesse pritsumeestesse. Ma usun

kõigesse sellesse, millest räägib tuletõrjujate hümn, kui vasksarvede hüüd ja

abikaja on kõlanud:

„Nüüd ülesse maast, meid nüüd sinna on vaja,

Et ligimest päästa, peab jääma meil võit.“

President Toomas Hendrik Ilvese esinemistest organiseeritud tuletõrje 90.

aastapäeval Estonia teatris (07.09.2009) ja tänuüritusel Eesti

päästetöötajatele (20.11.2006)


9

ALUSTAME ALGUSEST

MIS ON PÄÄSTETEENISTUS

Päästeteenistus või siis ka lühemalt PÄÄSTE on inimesed, kes võtavad vastu

hädaabikõne, tulevad õnnetuse korral appi nii inimestele, loomadele, loodusele,

uurivad miks mingi õnnetus juhtus ja teevad kahjutuks ohtlikud lõhkekehad .

Teistpidi öeldes Päästeteenistus on kokku kõik Eesti päästjad,

häirekeskused, pommigrupid, ja päästekeskuste töötajad.

Huvitavaid fakte:

Eesti Vabariigis töötab 2658 päästetöötajat

PÄÄSTETEENISTUS ON OLEMAS ALATI

Päästeteenistus on olemas alati . Nii päeval kui öösel. Laupäeval ja pühapäeval.

Isegi riiklikel pühadel, kui kõik inimesed on kodus ja tähistavad pühi on

päästeteenistus olemas. Päästjad on alati olemas ja valmis inimestele,

loomadele ja kõigile teistele abivajajatele appi sõitma. Nagu ma juba ütlesin

ükskõik, mis ajal, ükskõik millisesse kohta.

PÄÄSTEAMET

Väga palju kuuleme uudistest ja inimeste jutus ja ajalehtedes sõna päästeamet.

Kirjutatakse-räägitakse, et kutsuti välja päästeamet, päästeamet kustutas

tulekahju, päästeamet päästis inimesi, räägitakse päästeautodest kui

päästeameti autodest.

Tegelikus elus see päris nii ei ole. Päästeamet on olemas küll. Päästeamet asub

meie riigi pealinnas Tallinnas. Aga päästeamet ei kustuta tulekahjusid ja ei

päästa inimesi. Seda tööd teeb nagu sa nüüdseks juba tead päästeteenistus.


10

Millega Päästeamet tegeleb

Nagu ühes suures perekonnas ikka on seal olemas isa, ema, lapsed.

Päästeamet on Eesti riigi päästjate pere isa. Isa hoolitseb ju oma pere eest.

Päästeamet hoolitsebki selle eest et üle terve meie riigi oleks olemas

päästeteenistus ja võetakse vastu hädaabikõnesid. Ostab kõikidele päästjatele

kaitseriietuse, päästevarustuse, päästeautod. Päästeameti ametnikke me päris

igapäevases elus õnnetustel ja tulekahjudel tegelikult ei näe.

TEA - kui poleks päästeametit, poleks ka päästjaid. Siis ei oleks päästjatel

uusi ja moodsaid päästeautosid, päästjatel puuduks vajalik riietus ja

päästevarustus ning väljaõpe. Ja siis jääksid küll inimesed, loomad ja loodus

päästmata ning tulekahjud kustutamata.

EESTIS ON NELI PÄÄSTEKESKUST Eesti riik on jagatud neljaks päästekeskuseks. Kui päästeamet on päästjate pere

isa, siis päästekeskused on päästjate pere ema. Neli keskust tähendab tegelikult

seda, et terve Eesti peale on päästjatel neli kontorit. Ühe päästekeskuse alla

kuulub mitu maakonda. Nende maakondade päästeteenistusi hoitaksegi elus

nende kontorite ehk päästekeskuste kaudu. Päästekeskuse kontorites töötavad

kõik need päästetöötajad, keda õnnetustel ja tulekahjudel tegelikult ei näe, aga

selleks, et päästeteenistus oleks olemas on vaja ka neid. Igal keskusel on oma

lipp ja vapp.


11

LÕUNA – EESTI PÄÄSTEKESKUS

Lõuna-Eesti Päästekeskuse piirkonda kuuluvad Jõgevamaa, Põlvamaa,

Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa. Keskuse kontor asub Tartus.

Lõuna- eesti päästekeskuses töötab

25 operatiivkorrapidajat

8 rühmapealikku

123 meeskonnavanemat

397 päästjat

LÄÄNE- EESTI PÄÄSTEKESKUS

Lääne- Eesti päästekeskuse piirkonnaks on Pärnumaa, Järvamaa, Saaremaa,

Hiiumaa, Raplamaa. Päästekeskuse kontor asub Pärnus.

Lääne-Eesti päästekeskuses töötab


114 meeskonnavanemat

353 päästjat


12

PÕHJA- EESTI PÄÄSTEKESKUS

Põhja-Eesti päästekeskuse piirkonda jääb Tallinn ja Harjumaa.

Päästekeskuse kontor asub Tallinnas.

Põhja-Eesti päästekeskuses töötab


20 rühmapealikku

62 meeskonnavanemat

317 päästjat


13

IDA-EESTI PÄÄSTEKESKUS

Ida-Eesti Päästekeskuse piirkonda kuuluvad Ida-Virumaa ja Lääne-

Virumaa. Keskuse kontor asub Kohtla- Järvel

Ida-eesti päästekeskuses töötab


12 rühmapealikku

72 meeskonnavanemat

255 päästjat


14

PÄÄSTETEENISTUS EI OLE AINULT

PÄÄSTJAD Nüüd sa juba tead, et rääkides päästeteenistusest ei saa me rääkida ainult

päästjatest. Peale päästjate on päästeteenistuses teisigi väga vajalikke ameteid.

Vaatame neid ameteid natukene lähemalt ja räägime sellest, kes mida teeb ja

milline on tema osa päästeteenistuses.

JÄRELEVALVETÖÖTAJAD

Järelevalvetöötajate töö on päästeteenistuses jagatud kaheks osaks:

Tuleohutuse järelevalve ja tuleõnnetuste uurimine.

Tuleohutuse järelevalve- järelevalvetöötajad jälgivad seda, kuidas meie riigi

inimesed ja ettevõtted arvestavad tuleohutuse nõuetega. Näiteks kui keegi tahab

kusagile mingi hoone ehitada, siis tuleb ta päästekeskusesse järelevalvetöötaja

juurde ja koos vaadatakse üle arhitekti tehtud projekt ja koos lepitakse kokku

mida ja kuidas tohib ehitada et hoone oleks võimalikult tuleohutu. Seda kõike

tehakse selle jaoks, et inimestel oleks sellises hoones võimalikult ohutu ja

turvaline. Keegi meist ei taha ju elada majas, mis on tuleohtlik või on ohtlik seal

olijatele.

Tuleõnnetuste uurimine- seda nimetatakse menetlemiseks. Pärast päästjate

lahkumist ja vahel ka tulekahju kustutamise ajal tulevad tulekahju kohale

uurijad ehk menetlejad. Nemad on need, kes ütlevad miks mingi tuleõnnetus on

juhtunud.

Lääne- Eesti päästekeskuse menetleja tulekahju tekkepõhjust otsimas


15

PLANEERIJAD

Planeerijad on need päästetöötajad, kes planeerivad uue päästevarustuse ja

tehnika ostmist. Samuti peavad nad arvet erinevate õnnetuste üle- seda

nimetatakse statistikaks. Planeerijad valmistavad ette suuri õppuseid. Veel

jälgivad nad tähelepanelikult seda, kuidas maailmas areneb päästetehnika ja

kui leitakse midagi sellist, mida ka meie päästjad kasutada võiksid toovad nad

selle päästjatele proovimiseks ja katsetamiseks.

HALDUSTÖÖTAJAD

Keeruline sõna haldus tähendab tegelikult neid inimesi, kes maksavad päästjate

palga ja päästeteenistuse arved, korraldavad päästekomandode remonti ja

ehitust, peavad arvet päästjate üle. Need on siis raamatupidajad, koristajad,

personalitöötajad ja haldustöötajad.

PRESSIESINDAJAD

Pressiesindajad on need päästetöötajad, kes räägivad ajakirjanikega ja

saadavad uudistesse teateid õnnetustest. Kui kusagil on juhtunud väga suured

õnnetused või nagu päästjad ütlevad hädaolukord, siis on pressiesindajad need,

kes räägivad inimestele mis juhtus ja mida peaksid inimesed tegema, et nad ohus

ei oleks.

KOOLITAJAD

Päästeteenistuses on koolitajad nagu koolis õpetajad. Koolitajad planeerivad

ja viivad läbi kõik päästajte õppused ja harjutused. Enamus päästjate tööajast

kulubki tegelikult õppuste ja harjutuste tegemise peale.

ENNETUSTÖÖTAJAD EHK ENNETAJAD

Ennetajad on need päästetöötajad, kes tulekahjudel ja õnnetustel ei käi, aga

püüavad teha kõik, et õnnetusi ja tulekahjusid oleks võimalikult vähe.

Tegelikult on ennetajate töö väga tähtis. Ennetajad ongi ju need, kes käivad

lasteaedades ja koolides lastele ohutusest rääkimas. Ka Nublu kuulub ennetajate

hulka. Suur osa ennetajate tööst kulub tööks lastega.

NUBLU

Nublu on Eesti päästeteenistuse maskott. Ükskõik, mis päästealane üritus ka

lastele ja peredele ka ei toimuks, alati on kohal Nublu. Samuti käib Nublu

ennetajatega kaasas lasteaedades, erinevatel pereüritustel. Nublul on päris oma

nimega ettevõtmised. ``Nublu kaitseb ja õpetab`` teavad ju kõik lasteaialapsed.


16

Kuidas Nublu saadi

NUBLU on Jaan Rannapi kirjutatud ja Edgar Valteri kujundatud raamatu

“Nublu” tuletõrjujate Mustpea ja Valgemaa truu abiline. Kui päästjad hakkasid

otsima omale maskotti jäigi neile silma selline suur ja vahva koer, keda lapsed

mäletavad ja teavad. Pealegi võib ju üks korralik koer lubada endale nii mõnegi

vahva koeruse, jäädes päris eluski truuks ja abivalmiks.

Endast ja oma tööst räägib Nublu nii

``Tere. Mina olen päästekoer Nublu. Ma elan päästjatega samas päästekomandos

ja minu tööks on päästjate saatmine lasteaedades, erinevatel päästealastel

loomingukonkurssidel, etendustel, õppustel, noortelaagrites, huviringides ja

tuletõrjespordi üritustel. Olid kunagi ajad kui ma koos päästjatega õnnetustel ja

tulekahjudel kaasas käisin. See oli väga kole aeg. Nii palju õnnetusi ja

tulekahjusid. Minu ümber olid ainult õnnetud ja kurvad inimesed, keda päästjad

kõigest väest aidata püüdsid. Ühel hetkel ma lihtsalt väsisin sellest kõigest. Ja

siis ma ütlesin endale. Nii Nublu, aitab nüüd õnnetutest ja kurbadest inimestest.

Mõtle välja midagi, mis aitaks inimestel oma kodusid tuleohutumaks teha ja

elada nii, et õnnetusi oleks võimalikult vähe. Ja siis ma läksingi oma murega

ennetajate juurde. Ennetajad kuulasid mu ära ja pakkusidki mulle ennetusalast

tööd. Ja nüüd ma käingi lasteaedades, päästeüritustel, laagrites. Ja mul on väga

vahva. Isegi minu ``õnnetused`` on sellised iselaadi lõbusad. ``

Nublu oli nõus rääkima meile ühe oma õnnetuse, kui ta käis Pärnu Tammsaare

lasteaias iga-aastasel pereüritusel. Seal oli üks suur tort. Kohe väga- väga

suurtort. Mõtles, siis Nublu, et teeb lastele ja õpetajatele natukene nalja ja tõstab

tordi endale natukene lähemale. Et siis on hea koera kombel kohe esimesena

tordi juures olla. Aga oh häda, tort oli raskem ja Nublu käpad pehmemad ja

libedamad kui ta arvas. Nii, nagu Nublu oma käpad tordi alla ajas, kukkus tort

laua pealt ja Nublu käppade vahelt maha. Ja nii nad seal olid: kägarasse kokku

kukkunud tort ja selle kohale kummardunud niutsuv Nublu. Tõstnud oma suure

ja õnnetu koonu nägi Nublu tema ümber kogunenud õpetajate ja emade pilke.

Need olid ikka tõeliselt kurjad kassipilgud ja kõik nad olid valmis Nublu kohe

silmagi pilgutamata hiire pähe ära sööma. Sellest väga piinlikust olukorrast

pääses Nublu ainult lubadusega järgmisel aastal tulla oma tordiga. Ja seda

Nublu ka tegi. Ja jällegi said kõik öelda et lõpp hea– kõik hea.


17

Nublu koos Pärnu Tammsaare lasteaia Orava rühma lastega.

LAPSED JA PÄÄSTETEENISTUS Lapsed on päästeteenistuses alati väga oodatud külalised. On ju praegused

lapsed ise tulevased päästjad, lapsevanemad, maksumaksjad. Lastele

korraldatakse igal aastal väga palju erinevaid päästeala üritusi. Igas komandos

on lahtiste uste päevad, korraldatakse laste loomingukonkursse. Kevadeti toimub

Pärnus Tuletõrjeolümpia, kus saavad kaasa lüüa juba lasteaialapsed. Suviti

toimub Päästeala Noortelaager, kus saavad kokku kõikide päästeringide lapsed.

Kõik lastele mõeldud päästeala ettevõtmised on laste seas väga populaarsed.

PÄÄSTEALA NOORTERINGID

Paljudes päästekomandodes päästeala noorteringid, kus saavad kokku erinevate

koolide lapsed ja päästjad. Nendes noorteringides räägitakse kõigest, mis

puudutab päästeteenistust. Näiteks räägitakse päästja elukutsest, käiakse külas

teistel päästekomandodel, pannakse käima ja proovitakse oma käega tööd teha

erineva päästevarustusega.


18

Eestis on kokku 27 päästeala noorteringi. Maakondade kaupa toimuvad need

ringid 2009/2010 õppeaastal:

Harjumaal Muuga päästekomandos, Kose –Uuemõisas Kosejõe koolis, Assaku

päästekomandos, Sakus

Ida Virumaal Kiviõli päästekomandos, Narvas, Toilas

Lääne Virumaal Rakveres ja Võsu kooli juures

Tartumaal Puhjas

Jõgevamaal Jõgeva linnas ja Põltsamaal

Valgamaal Valga linnas

Võrumaal Võru linnas

Pärnumaal Pärnu päästekomandos

Järvamaal Koerus ja Türi linnas

Raplamaal Kehtnas ja Rapla linnas

Läänemaal Lihulas

Saaremaal Kuressaare linnas, Orissares, Lümanda kooli juures

Hiiumaal Emmastes ja Palades

Pärnu päästekomando noorteringi lapsed 2009.aasta jõulude ajal päästekomandos vaverühmale

piparkooke küpsetamas

Lapsed on ka päästeautode vaderiteks. Lavassaare Lasteaed- algkooli kooli

õpilane Karl Kajo on vaderiks Pärnu päästekomando redelautole Karl. Karl käib


19

päästeala noorteringis Pärnu päästekomandos. Redelauto vaderiks saades oli

Karl 9- aastane.

Kaks Karli. Redelauto ja 9-aastane Lavasaare koolipoiss. Fotol toimub redelauto õnnistamine.

Pärnu päästeala noorteringi lapsed Pärnu päästekomando redelauto ristimisel


20

PÄÄSTEALA NOORTELAAGER

Igal suvel toimuvad Päästeala Noortelaagrid. See on tõeliselt vahva üritus.

Noortelaager kestab viis päeva ja seal saavad kokku päästeala noorteringide ja

erinevatel päästeala üritustel silma paistnud lapsed. Lapsed on laagris

kümneliikmeliste rühmadena päästetöötajate hoole all.

Laagris ollakse viis päeva ja kogu laagrinädal on jagatud viieks erinevaks

teemapäevaks. Igal teemapäeval toimuvad erinevad vahvad teemakohased

üritused ja võistlusmängud. Kaasa löövad kõik laagris osalejad.

Terepäev. Sellel päeval saadakse laagris kokku. Öeldakse üksteisele tere,

saadakse tuttavaks ja harjutatakse meeskonnatööd.


21

Ellujäämispäev. Õpitakse hakkama saama erinevates olukordades. Näiteks

lõhkekeha leides, metsas eksinuna.


22

Tulepäev. Päeva teemaks on tuli. Toimuvad tuleohutusega seotud harjutused ja

võistlused.

Veepäev. Vesi ja veeohutusega seotud harjutused ja võistlused, veepark. See on

kõigi laagriliste lemmikpäev.


23

Sõbrapäev. Ühise suure sõbratordi söömise, muljete jagamise ja laagri

lõpetamise päev.


24

DEMINEERIJAD Demineerijad on need päästetöötajad, kes kutsutakse appi siis, kui keegi on

kusagilt leidnud lõhkekeha või mingisuguse pommi meenutava asja, aga ka siis,

kui on tehtud pommiähvardus.

Eestis on neli demineerimiskeskust, neid keskusi nimetatakse pommigruppideks.

Need on siis: Põhja- Eesti pommigrupp, Lõuna- Eesti pommigrupp, Lääne-

Eesti pommigrupp, Ida- Eesti pommigrupp.

Demineerijaks koolis õppida ei saa ja iga pommigrupp koolitab oma

demineerijad ise. Selleks korraldatakse neli põhikursust: abidemineerija-,

demineerija-, pommitehniku- ning instruktori kursused. Peale kõige selle viiakse

läbi täiendkoolitusi. Osa väljaõppest saavad demineerijad välisriikides.

Öeldakse: “Demineerija saab eksida vaid korra”. Selleks, et eksimise võimalus

oleks võimalikult väike, tuleb igal demineerijal omandada väga palju erialaseid

teadmisi.


25

Demineerijad koolitusel

DEMINEERIJATE VARUSTUS

Demineerijate varustus on väga kallis, aga ükski kallis asi ei ole kallim kui

inimese elu. Demineerijate varustus, mida ma siin piltide peal näeme ongi

mõeldud demineerija kaitsmiseks.

Pommiülikond Kaitseb demineerija nägu, käsi ja keha eestpoolt. Pommiülikonda valmistades

arvestatakse sellega, et pommiülikond kaitseks demineerijat kuni ühe meetri

kaugusel plahvatanud granaadi kildude eest.


26

Pommiülikond ja Pärnu pommirgupi auto

Pommirobot.

Pommirobotit kasutavad demineerijad sõna otseses mõttes iseenda säästmiseks.

Kui on vaja lähemalt uurida midagi, mis võib iga hetk plahvatada, siis kasutavad

demineerijad inimese asemel pommirobotit.

Pommirobot pommirobot ja pommiülikonnas demineerija


27

Veekahur.

Demineerijate abistamiseks. Veekahuriga lasevad demineerijad puruks kõik

kahtlased asjad, mida ei ole mõistlik ise puutuda.

Veekahur

HÄIREKESKUS

Häirekeskus on see koht, kuhu inimesed pöörduvad abi saamiseks. Selleks

helistavad hätta jäänud inimesed numbril 112. Eestis on neli häirekeskust.

Tallinnas, Elvas, Pärnus, Jõhvis. Häirekeskusesse lähevad kõik 112 numbrile

helistatud hädaabikõned. Häirekeskus ongi see, kes tegelikult saadab välja


28

päästemeeskonnad ja kiirabibrigaadid. Häirekeskus töötab ööpäevaringselt, ehk

kogu aeg, nagu päästjadki. Häirekeskuses töötavaid inimesi nimetatakse

päästekorraldajateks. Päästekorraldajad võtavad vastu hädakõned, kui vaja

rahustab helistajat, teevad kindlaks, kus ja millist abi vaja on ja saadavad abi

välja. Päästjad peavad häirekeskusega pidevalt raadiosidet. Häirekeskus teab

alati, kus päästeautod hetkel on, millega päästjad tegelevad, milline päästeauto

saab välja sõita, milline ei saa. Selleks, et kõike seda teha on päästekorraldajal

ees mitu monitori. Monitoride pealt näeb päästekorraldaja kõiki kogu meie riigis

juhtunud õnnetusi, nendele välja sõitnud päästeautosid ja välja sõitnud

kiirabiautosid. Kõik telefonikõned ja kogu raadioside salvestatakse. Miks? Aga

sellepärast, et kui midagi juhtub siis saab kontrollida ja vaadata, kes mida rääkis,

kui millal sõitsid päästeautod sündmuskohale, millal jõudsid päästeautod

õnnetuskohale, millal hakati kustutama, millal tulekahjud kustutati ja õnnetused

likvideeriti. Kõike seda läheb vaja siis, kui inimesed tunnevad, et päästjad

sõitsid liiga kaua, ei teinud õnnetusel midagi või tegid inimese arvates midagi

valesti.

Päästekorraldaja töös


29

HELISTADES HÄDAABINUMBRIL 112

Kui on juhtunud õnnetus ja sul on vaja abi, siis helista 112. Püüa jääda hästi

rahulikuks, siis on sinust kergem aru saada. Tähtis on, et sa ütled väga täpselt

kuskohas õnnetus on juhtunud, sest kui sinu lähima häirekeskuse liinid on kinni,

siis suunatakse sinu abipalve mõnda teise häirekeskusesse.

Seletan natukene lähemalt. Näiteks sa elad Viljandis ja sul juhtub õnnetus.

Helistad telefonil 112. Tavaliselt lähevad Viljandist helistatud hädaabikõned

Elvas olevasse häirekeskusesse. Aga just sel hetkel, kui sina abi vajad on Elva

häirekeskuses kõik telefonid korraga töös ehk kinni. Siis suunataksegi sinu

abipalve ehk hädaabikõne mõnda teise häirekeskusesse kas siis Tallinnasse,

Pärnusse või Jõhvi. Ja nemad ju ei tea, kus on Männimäe tee. Sina ütledki, et sa

helistad Viljandi linnast, Männimäe teelt. Pärast seda ütled, mis on juhtunud.

Häirekeskuses tööl olevad päästekorraldajad aitavad sind ja küsivad abi

väljasaatmiseks vajalikke küsimusi. Samal ajal, kui sina alles häirekeskusega

räägid saadab häirekeskus välja lähima päästemeeskonna või kiirabiauto. Sa

võid seda isegi läbi telefoni kuulda, kui sa rahulikult kuulad, mis teisel pool

telefonitoru toimub. Vasta rahulikult kõikidele küsimustele, mida küsitakse.

Sedasi on lihtsam vajalik abi sinuni saata. Tee peal inimestele appi sõitvad

päästjad küsivad häirekeskuselt igasuguseid küsimusi, millele häirekeskus

jällegi sinult vastuseid tahab. Päästjad nimetavad sellist informatsiooni

lisainfoks ja neil on seda päästmise jaoks väga vaja.

MINU ABIPALVE

Igas kodus võiks olla ühes kindlas kohas valmis kirjutatud abipalve

häirekeskusele. Seda sellepärast, et kui midagi juhtub, on inimesed paanikas ja

mures. Ununevad ära majade aadressid, teejuhatus läheb sassi või tuleb hoopis

vastupidine. Hea on ju maha lugeda varem valmis kirjutatud teksti.

Minul on kodus kapi peal teiste väga tähtsate asjade kõrval selline valmis

kirjutatud abipalve häirekeskusele ja teejuhatus päästemeeskonnale.

Tere. Helistan teile Pärnu maakonnast, Saarde vallast Väljaküla külast

Liisu talust. Meil juhtus õnnetus ja meil on vaja päästjate abi. Meie juurde

saab sõita nii. Sõidate Kilingi- Nõmmest välja Viljandi poole. Umbes 2

kilomeetri pärast tuleb Lauri krossirada ja bussipeatus . Kahe

bussipeatuse vahelt keerate paremale. Edasi sõidate umbes 300 meetrit.

Paremale jääb Metsise metsaveotraktorite töökoda . Teie keerate vasakule

põlispuude allee vahele. Sealt veel umbes 200 meetrit edasi, tee viib maja

juurde ja oletegi kohal.


30

Tähtis on see, et teejuhatus oleks abile suunaga sinu poole. Arvesta ka sellega et

sinu jaoks pähe kulunud tee võib päästjatele olla täiesti võõras. Mõtle ka sellele,

mida näevad päästjad autoaknast öösel pimedas. Nad ei näe ju mitte midagi!!

Mida parem ja lihtsam on teejuhatus, seda kiiremini jõuab abi sinuni. Lihtsa

teejuhatuse suudab paberi pealt maha lugeda igaüks, kes lugeda oskab.

Lugedes paberilt varem valmis kirjutatud teejuhatuse võid olla kindel, et see on

õige teejuhatus. Mõtle sellele, kui suur ja raske on päästeauto. Ja kui palju võtab

aega selle ümberpööramine kusagil metsateel, kui sa oled päästjatele vale

teejuhatuse andnud.

MIS JUHTUB PÄRAST HELISTAJA ABIPALVET

Näiteks on Pärnu linnas Suur- Kuke tänaval elav inimene tulnud koju ja leidnud,

et kogu maja on suitsu täis.

Juhtub tegelikult juba sellel ajal kui helistaja alles häirekeskuse

töötajatega räägib. Kui häirekeskuses on teada, kuhu ja millist abi vaja on

saadab päästekorraldaja välja õnnetuskohale lähima kiirabibrigaadi või

päästemeeskonna. Selleks vajutab päästekorraldaja päästekorraldaja alla arvuti

klaviatuuril vastava päästekomando nupu ja ütleb milline päästeauto välja

sõidab ja mis on juhtunud.

Samal ajal päästekomandos

Kõlavad häirekellad. Kõik päästjad jätavad kohe kõik oma tegemised ja

toimetamised. Ka õppused ja koolitunnid jäetakse kohe pooleli. Kõikidest

komando väljuhääldistest on kosta’’ tähelepanu, tähelepanu. Teise astme

väljasõit. Sõidavad välja Pärnu 11; 12; 21;41; 69; 51; 91 Pärnu linnas, Suur-

Kuke tänaval on elumaja suitsu täis, inimesed sees’’. See tähendab seda, et

välja sõidavad kõik Pärnu päästekomando autod ja ka kiirabiauto. Nüüd on

päästjatel aega väljasõiduks üks minut. See tähendab seda, et ühe minuti pärast

peaks olema tänavalt kuulda päästeauto sireen. Kõik päästjad jooksevad kiiresti

garaazi päästeautode juurde, panevad kiiresti selga kustutusriided, ronivad

autodesse ja päästeautod sõidavad välja.

Sõitnud garaazist välja, teel õnnetuskohale küsib rühmapealik häirekekuselt

lisainformatsiooni. Mäletate sellest oli enne juttu? Näiteks: kas on teada, mis

juhtus, kuipalju on inimesi põlevas majas, kus on lähimad veevõtukohad. Kui

vaja helistab päästekorraldaja tagasi sellele inimesele, kes neile helistas.

Teel õnnetuskohale. Kuna on teada, et maja on suitsu täis ja inimesed on majas

sees, panevad päästjad juba autos sõidu ajal selga hingamisaparaadid. Seejärel

kontrollivad päästjad omavahelist raadiosidet. Lepitakse kokku, kes mida

tegema hakkab. Päästjad panevad taskusse raadiosaatjad ja taskulambid. Kui

vaja ühendatakse hingamisaparaadi külge päästemask.

Päästjad on tegutsemiseks valmis.


31

Jõudnud õnnetuskohale ütleb päästetööde juht kuhu jäävad seisma

päästeautod, milline auto jääb rünnakuautoks ja tehakse luure. Luure tähendab

seda, et kõigepealt tutvub päästetööde juht olukorraga. Luure tehakse

võimalikult kiiresti, tihti jagatakse käsklusi juba sõidu ajal. Kõigepealt läheb

paika rünnakuauto. See on tulekahjul see päästeauto, mille pealt võetakse kogu

vajalik päästevarustus ja millest lastakse vesi tulekustutamise voolikuliinidesse.

Tavaliselt on see esimene põhiauto. Saanud käsu hakata tegutsema viskavad

päästjad lahti tuletõrjevoolikud, panevad pähe hingamisaparaadi maski ja

lähevad põlevasse majja inimesi otsima ja päästma ning tulekahju kustutama.

RÄÄGIME PÄÄSTJATEST

KES ON PÄÄSTJA

Päästjad ongi need, kes päris elus tulevad appi inimestele, loomadele ja

loodusele, kui on juhtunud mingi õnnetus või keegi on hätta jäänud. Päästja on

tuletõrjuja kaasaegne nimetus ja kõiki Eesti Vabariigi tuletõrjujaid nimetatakse

päästjateks. Päästjaks nimetatakse neid sellepärast, et päästjad ei käi ainult

tulekahjudel. Praegusel ajal käivad päästjad kõigil õnnetustel, mis on juhtunud

ja kus on vaja kas aidata, kaitsa, päästa. Kas inimesi, loomi, loodust. Nii toovad

päästjad puu otsast alla sinna lõksu jäänud kassipoja, aitavad metsa tagasi viia

inimeste juurde linna tulnud ja seal ära eksinud metsloomad, saevad katki ja

tõmbavad tee äärde tee peale langenud puud. Aitavad liiklusõnnetustel

kannatada saanud inimesi, abistavad ja päästavad vees hätta jäänud inimesi,

tulevad appi keemiliste ainetega juhtunud õnnetustele. Ja veel väga- väga palju

muid õnnetusi.

Eestis töötab 2009 aasta detsembris 1322 päästjat

VALVERÜHM JA MEESKOND

Valverühm - suuremates komandodes, kus on korraga välja sõita võivad

põhiautosid rohkem kui üks. Peale põhiautode sõidab veel välja redelauto

paakauto. Kõiki korraga ühes vahetuses olevaid päästjaid nimetataksegi

valverühmaks.

Sellised komandod on näiteks mõned Tallinna päästekomandod, Tartu

päästekomando, Pärnu päästekomando.


32

Osa Pärnu päästekomando valverühmast.

Meeskond- väiksemad komandod, kus päästjaid jätkub ainult ühele põhiautole

ja paakautole. Meeskonnaks nimetatakse ka neid päästjaid, kes on koos ühe

auto peal.

Kaks eraldi põhiautot ja kaks eraldi meeskonda


33

Rühmapealik Nagu nimigi ütleb on ta pealik. Rühmapealik on ainult suurtes

komandodes, kus on valverühm ja kust sõidab korraga õnnetusele välja mitu

põhiautot. Kui päästjad sõidavad õnnetuskohale, siis istub rühmapealik

esimeses põhiautos ja tema on see, kes ütleb mida ja kuidas tehakse.

Meeskonnavanem väiksemates komandodes. Nende päästjate pealik, kes

hetkel valves on. Samuti on meeskonnavanem suurtes komandodes, kus on mitu

põhiautot. Kui esimese põhiauto meeskonda juhib rühmapealik, teise põhiauto

meeskonna tööd juhib meeskonnavanem. Kui ühel tulekahjul on korraga olemas

meeskonnavanem ja rühmapealik, siis juhib päästjaid rühmapealik.

Operatiivkorrapidaja- Operatiivkorrapidaja vastutab kogu maakonna

päästjate eest. Samuti juhib tema päästjaid suurtel õnnetustel.Tema teab täpselt,

millises komandos kuipalju autosid ja päästjaid korraga olemas on. Kui kusagil

maakonnas või linnas sõidab välja päästeauto siis saab sellest kohe teada ka

operatiivkorrapidaja. Näiteks kui Viljandimaal sõidab välja Suure- Jaani

päästeauto, siis saab sellest kohe teada ka Viljandimaa operatiivkorrapidaja.

Viljandi maakonna operatiivkorrapidaja tööhoos.

Komandopealik-. Päästetöötaja, kes hoolitseb selle eest, et päästeautod

sõidaksid, päästjatel oleks vajalik varustus ja et see varustus oleks korras.

Komandopealik on päästekomandos peremees.


34

PÄÄSTETÖÖDE JUHT

Kui kusagil on juhtunud õnnetus ja päästjad sõidavad inimestele appi, siis

keegi peab päästjate tööd juhtima. Tema ütleb, kes, kus mida tegema hakkab.

See tähendab, et päästetööde juht vastutab õnnetuse likvideerimise eest.

Päästetööde juht on peale abi vajajate päästjatele kõige tähtsam inimene sellel

õnnetusel. Päästetööde juht on nii tähtis, et tema paneb tööle päästjad, kiirabi,

appitulnud politseinikud ja kõik teised abilised. Kui vaja paneb päästetööde juht

tööle ka Eesti Vabariigi peaministri. Päästetööde juhile vastu ei vaielda ja tema

sõna sellel konkreetsel õnnetusel on kõige tähtsam. Nagu ma juba ütlesin

kuulavad ka kiirabi ja politsei tema sõna ja teevad seda, mida päästetööde juht

ütleb. Päästetööde juhte on igal õnnetusel või tulekahjul üks. Päästetööde juhiks

on väiksematel õnnetustel rühmapealikud, meeskonnavanemad. Suurtel

õnnetustel operatiivkorrapidaja. Väga suurtel õnnetustel regioonide vastutavad

korrapidajad.

Väga suurtel õnnetustel juhivad päästetöid regioonide vastutavad korrapidajad. Kiri Lääne RKG

tähendabki: Lääne regiooni korrapidamisgrupp.


35

PÄÄSTEKOMANDO

Päästekomando on see koht, kus päästjad tööle tulles elavad ja toimetavad. Tööl

olles on päästekomando päästjate teine kodu valverühm või meeskond on sellel

päeval päästja perekond. Päästekomandos olles on päästjad alati valmis välja

sõitma. Päästekomandos on olemas kõik see, mida on vaja, et päästjad saaksid

süüa teha, õppida ja puhata.

Igal päästekomandol on nimi. Päästekomando nimi tuleb sellest kohast, kus

päästekomando asub. Mina elan Pärnu linnas ja töötan Pärnu Päästekomandos.

Pärnu päästekomando on Lääne- Eesti päästekeskuse kõige suurem komando,

kus on korraga valveteenistuses 11 päästjat. Meie garaazis seisavad kaks

põhiautot, paakauto, redelauto, juhtimisauto. Peale päästeautode on Pärnu

päästekomandos veel päästepaat, keemiaõnnetuste likvideerimise varustuse

haagis, mootorsaan ja ATV.

Eestis on detsembris 2009 a. 88 päästekomandot.

Selle foto peal on Jõgeva päästekomando. Ülemisel korrusel asuvad meeskonnaruumid ja all

on garaaz, kus seisavad päästeautod.


36

Garaaz

Garaaz on päästeautode kodu ja osa komandost. Nagu ma juba ütlesin seisavad

kõik päästeautod päästekomando garaazis. Sealt sõidavad päästeautod ja

päästjad väljakutsetele ja sinna tulevad nad alati tagasi. Igal päästeautol on

garaazis oma kindel koht. Garaazis on põrandale maha joonistatud valged

jooned, mille kõrvale sõidetakse päästeauto. Joone peal on väike ristike, mis

näitab autojuhile, et siia jääb seisma päästeauto esiratas. Sedasi teavad alati kõik

päästjad kui kaugele auto garaazi sisse sõidab. Kui sa päästekomandosse

päästjatele külla lähed, siis mine piilu ise järele. Garaazis hoiavad päästjad ka

sellist varustust, mida neil kõige rohkem vaja läheb. Nii on garaazis

voolikuriiulid puhaste ja kuivade voolikutega, päästjate kustutusriided on

samamoodi garaazis kappides. Garaaz on ka see koht, kus võetakse vastu uued

noored päästjad ja saadetakse ära lahkunud päästjad.

Päästeautod seisavad garaazis ja on valmis vajadusel kohe välja sõitma. Päästeautode vahele on

päästjad valmis pannud kustutusriided, et väljakutsele sõites need kiiresti selga tõmmata. Näha

on ka valge joon, mille järgi päästeautod garaazi sisse sõidetakse. See foto on tehtud Pärnu

päästekomando garaazis


37

RÄÄGIME NATUKENE TULETÕRJE

AJALOOST Tegelikult saavad päästjad uhkusega öelda, et nemad peavad maailma ühte

kõige vanemat ametit. Kunagi väga- väga ammu kui inimene tulega kohtus,

õppis ta seda enda kasuks ära kasutama. Ise inimene tuld teha tol ajal veel ei

osanud. Tuld tegi tema eest loodus. Kui välk kusagil midagi põlema pani tõid

inimesed endale tule ja said nii sooja kui ka kaitset metsloomade eest. Paraku

juhus ikka nii, et vahel läks tuli inimese kontrolli alt välja ja selle tulemused

olid inimese jaoks kohutavad. Hirm tule jõu ees panigi inimese seda kontrolli all

hoidma või siis teistmoodi öeldes inimene ei lasknud tulel liiga suureks minna.

Nii hakkasid inimesed enda kaitseks tuld tõrjuma

Targad inimesed räägivad, et esimesed tuletõrjekomandod maailmas loodi

Egiptuses umbes 600 aastat peale kristuse sündi. Nii võimegi öelda et esimesed

tuletõrjekomandod maailmas on peaaegu sama vanad kui jõulud.

EESTI TULETÕRJE AJALOOST

TALLINN

Eesti tuletõrje sai alguse Tallinnast. Eesti arhiivides on säilinud vanim

tuletõrjemäärus aastast 1555 ja selle andis välja Tallinna Raad.1698aasta 11.

Juulil jagas Tallinna raad ehk linnavalitsus linna neljaks jaoskonnaks. Need olid

Rannavärava, Turu, Viruvärava ja Harjuvärava. Peale nende oli veel Toompea,

kus kehtis erikorraldus. Iga jaoskond sai omale jaoskonnaülema. Meie ajal

nimetatakse sellist ametimeest arvatavasti päästetööde juhiks. Jaoskonnaülema

ülesanneteks oli kustutustööde juhtimine ja kustutusvarustuse hoidmine.

Tollel ajal hoiti tulekahjude kustutamise jaoks Tallinna Raekojas 300

ämbrit, Oleviste kiriku õues 4 redelit ja 6 pootshaaki. Suure tulekahju

korral pidid tulekahju kustutustöödest osa võtma kõik töövõimelised

kodanikud. Kes hiilis kõrvale, seda karistati. Kõrvalehoidjatele anti vitsa,

pandi vangi või saadeti hoopis linnast välja.


38

PÄRNU

Pärnu linna kodanikuna ei saa ma mööda minna Pärnu tuletõrje ajaloost.

Kasutasin oma kodulinna tuletõrje ajaloost rääkimiseks teise Pärnu kodaniku ja

päästja Mati Raidma tehtud uurimistööd.

Esimene teadaolev Pärnu linna tuletõrjekorralduse alus oli rootsiaegne

21.11.1707.a tuletõrjemäärustik. Selle määrustiku eestikeelne tekst käsikirjas on

säilinud Pärnu linnaarhiivis. Selles määruses on lisaks erinevatele tulekahjusid

ennetavatele nõuetele sätestatud ka tulekustutamise korraldus. Nii pidi näiteks

linnas igaühel redel, kolm- neli nahk veeämbrit, kirved, pritsid ja kuival ajal

tünnid veega õues ja pööningul valmis olema. Selle Nõude rikkumine tõi kaasa

2 taalrit trahvi.

Määrus ütleb: ``Kui tuli lahti pääseb( Jumal võiks seda, aga keelata), siis peab

igaüks, kes seda esmalt juhtub nägema, kõvasti lärmi tegema ja appi hüüdma, et

see brandmeistritele teada saaks. Need peavad kohe valmis olema, kui kahjutule

kella lüüakse, kustutusriistu kaasa võttes, kahjutule kohta tulema.``

See määrustik kehtis kuni 1765. aastani, kui kehtestati täiuslikum tuletõrje ja

tulekaitse määrustik, mis jäi Pärnus kehtima ligi 100 aastaks.

Selle määrustiku järgi oli Pärnu jagatud nelja jaoskonda. Kodanike hulgast valiti

neli rotmeistrit, kaks suurgildist ja kaks Marie- Magdaleena gildist. Need

rotmeistrid koos kahe magistraadi (linnavalitsuse) poolt nimetatud tulehärra

(Brandherr), ühe müürsepa, ühe tisleri ja Brandmeistriga olid kohustatud

teostama tuleohutuse ja tulekustutusvarustuse kontrolli linnas.

Tulekahju korral oli kõigepealt iga linnakodaniku kohus appi hüüdmise ja

kloppimisega naabritele ja lähimale vahile teada anda. Tulehärrad korraldasid

tuletõrje alarmeerimise. Tuletõrjepritsi pidi kohale tooma raeteener ja

linnakubjas. Brandmeister pidi jälgima, et prits viga ei saaks. Nüüd asusid

tegevusse rotmeistrid. Iga rotmeistri juurde oli määratud nimekirja järgi 24

meest- kandjaid ja kalamehi, kes tulekahju korral pidid koheselt kogunema oma

rotmeistri juurde või koos temaga tulekahju kohale.Igal rotmeistril oli linna

tuletõrjeabinõude hoiuruumide võti. Peale selle oli iga rotmeistri juures kodus

12 ämbrit ja üks kirves.

1860 ndaks aastaks oli Pärnus 6 suuremat ja 1 väiksem tuletõrjeprits koos

vajaliku varustusega paigutatud 6 erinevasse pritsihoiuruumi üle linna. Iga pritsi

juurde oli määratud 28 inimest. Kodanike hulgast üks rotmeister ja üks joajuht,

tööliste hulgast 1 abirotmeister ja 34 töölist (sulased ja kalamehed).


39

EESTI ESIMESED TULETÕRJEKOMADOD

TALLINNA MUSTPEADE VENNASKONNA

TULETÕRJEKOMANDO

Organiseeritud tulertõrje alguseks peetakse 23. Maid. 1788 aastal. Siis kutsuti

kokku Mustpeade vennaskonna liikmed ja loodi Tallinnas Mustpeade

vennaskonna vabatahtlik tuletõrjekomando. See tuletõrjekomando oli oli

esimene Esimene Tsaari Venemaal ja üks esimesi tuletõrjekomandosid terves

Euroopas. Sellele komandole osteti 26. mail 95 rubla eest järelveetav käsiprits,

mis paigutati Pikk tn. 26 asuvasse Mustpeade hoone eesruumi. Komando

tuletõrjujatel olid mundrikuub ja kiiver. Kuna Tallinna linn kasvas kogu aeg

suuremaks ja linna tuli rahvast juurde asutati 1862 aastal Tallinna Vabatahtliku

Tuletõrje Selts. Nendega liitus ka Mustpeade vabatahtlik tuletõrjekomando.

Teised Eesti linnad lõid oma tuletõrjekomandod Tallinna eeskujul. Nii loodi

1866 aastal Tartu tuletõrjekomando, 1867 Pärnu tuletõrjekomando, 1868 Võru

tuletõrjekomando.

ESIMESED KUTSELISED TULETÕRJEKOMANDOD

Esimene palgaline tuletõrjekomandod loodi Narva Kalevivabriku juurde

1850.aastal.

Kutseliste tuletõrjekomandode loomisega alustati 1910- ndatel aastatel.Selleks

ajaks olid linnad kasvanud juba nii suurteks ja tulekahjudega võitlemine oli

vabatahtlikele tuletõrjujatele juba liiga suur koorem.

Esimesed kutselised tuletõrjekomandod eestis loodi 1917 aastal Tartus ja 1919

aastal Tallinnas. Need komandod olid praeguste elukutseliste komandode

eelkäijad.

06.-07.septembril kogunesid 43 erineva tuletõrjeorganisatsiooni esindajad

Estonia teatrisse esimesele Eesti Üleriigilisele Tuletõrje kongressile. Kongressil

asutati Eesti Üleriikne Tuletõrje Liit ja võeti vastu Liidu põhikiri. Seda päeva

tähistatakse tänase päevani, kui üleriigilise organiseeritud tuletõrje aastapäeva.

Tallinna kutselises tuletõrjes oli 1938 .a. tööl 42 inimest ja nende kasutada oli 2

autopritsi, 2 mootorpritsi, 3 veepaakautot, 1 autoredel (28 meetrit), 1

gaasikaitseauto, 1 veoauto, 6 hüdropulti, 1 vahugeneraator 21 erinevat redelit,

3487 meetrit survevoolikuid ja 35 gaasimaski, mis ilmselt on praeguste

hingamisaparaatide eelkäijad.


40

Üleriigilise tuletõrje juubeli puhul toimus 06. septembril Tallinnas päästjate ja

päästetehnika paraad, millega tähistati Päästeteenistuse 90 aastapäeva.


41

PÄÄSTJA VARUSTUS Päästjad peavad tulekahjul tööd tehes kaitsma ennast nii tule kui ka vee eest.

Samamoodi külma ja kuuma eest. Õnnetustel peavad kaitma ennast kõige eest,

mis võib neid vigastada. Päästjad käivad väga palju erinevatel õnnetustel,

sellepärast tehaksegi päästjatele spetsiaalsed riided, mida meie päästjad

nimetame kustutusriieteks või siis ka lahingriieteks- ka päästjad käivad nagu

sõdurid lahingus. Ühtede ja samade kaitseriietega käivad päästjad aitamas

liiklusõnnetustel, päästavad tulekahjudel inimesi, toovad puu otsast alla

kassipoja, aitavad kiirabiarstidel inimesi aidata ja teevad väga palju muid töid.

Ja need riided on päästjatel oma tööd tehes alati seljas, olgu siis palav suvi,

tulekahju põrgukuumus või paukuv pakane.

Pärnu päästjad suvekuumuses supelrannast kobrast ära viimas


42

Läbi külmunud Pärnu päästekomando päästja tulekahjul sooja teed joomas


43

PÄÄSTJATE KAITSERIIETUS

VAHERIIETUS

Riided, mis on päästjal tööl olles alati seljas. Nagu sinu igapäevasd riided. See

tähendab seda, et kui päästjad on tööl 12 tundi, siis need riided on tal kogu aeg

seljas. Oma nime on nad saanudki sellest, et päästjal on nad kogu aeg seljas.

Need riided jäävad päästja keha ja kustutusriiete vahele. Aga mis tahes

õnnetusele välja sõites tõmmatakse nende peale kustutusriided.

TULEKUSTUTUSRIIDED EHK LAHINGRIIDED

Need riided kaitsevadki päästjat ennast kuumuse eest tulekahjul, külma eest

külmal talvel. Millisel iganes eest õnnetustel. Tulekustutusriided pannakse

vaheriiete peale Oma tööd tehes on ju päästjad ümber kuumus, tuli, sädemed,

tuul, vihm, lumi, tulekustutusvesi, liiklusavariidel autode rusud, ka kurja koera

eest peavad päästjad ju ennast kuidagi kaitsma. Vaatamata sellele, et nad on

mõeldud päästjatele ei ole kustutusriided tulekindlad. Suure kuumuse ja tule

sees lähevad ka need riided põlema.

Kustutusriided ise koosnevad kahest osast- jopest ja pükstest

Kustutusriiete jope. Spetsiaalselt päästjatele tehtud jope kaisteb päästjat tule

ja vee, külma ja kuuma, sädemete ja teravate servade eest. Jope küll kaitseb, aga

kui sellega kauaks tulle jääda läheb see nagu ma juba ütlesin ikkagi põlema.

Jopel on taskud raadiojaamale ja taskulambile. Jopel on peal helkurid, et

päästjat ka pimedas näha oleks.

Kustutusriiete püksid. Nagu jopegi on püksid tehtud spetsiaalselt päästjatele.

Pükstel on suured traksid, et päästjad saaks püksid kiiresti jalga tõmmata ja et

püksid tulekahjul alla ei vajuks kui nad märjaks saavad. Pükstelgi on taskud ja

helkurid.


44

KIIVRISUKK

Kiivrisukk kaitseb päästja pead ja kaela kuumuse, külma ja natukene ka tule

eest. Kiivrisukka kasutavad päästjad alati töötamisel hingamisaparaadiga. Sukk

katab kogu päästjad pea ja kaela.

KUMMIKUD VÕI SAAPAD

Päästjate kummikud on kõik raudninaga ja raudse tallaga. Kummikutel on peal

sangad, et kummikut oleks mugav jalga tõmmata, sest päästjad peavad ju ennast

väga kiiresti riidesse panema. Raudtald ja nina on kummikutel sellepärast, et

kaitsta päästjate jalgu naelte, kuumuse ja jala peale kukkuvate raskete asjade

eest. Samuti on kummikutel suur ja sügav muster, et päästjad ei libiseks.

Võrreldes tavaliste kummikutega on need väga suured, rasked ja kohmakad.

tuletõrjesaabas lahti võetuna tuletõrjekummik


45

KINDAD

Kindad, mis ongi tehtud päästjatele. Kindad panevad päästjad tööd tehes alati

kätte, sest päästjad töötavad ju väga palju kätega. Nende ühtede ja samade

kinnastega teevadki päästjad kõiki töid: kustutavad tulekahjul tuld, lõikavad

liiklusõnnetustel katki autosid, aitavad loomi ja linde. Tuletõrjekindad on väga

kallid ja vastupidavad. Päris tavalisest poest neid osta ei saagi.

Pildi peal näevad kindad välja sellised

KIIVER

Kiiver kaitseb päästja pead. Kiiver päästjatel tööd tehes alati peas, ükskõik, mis

õnnetusel päästjad hetkel töötavad. Kiivril on ees klaas, mis kaitseb päästja

nägu ja silmi. Kiivri kuklapoolel on lakk, mis kaitseb päästja kaela ja kõrvu.

Kinni käib kiiver rihmaga lõua alt ja kiivri saab igaüks endale ise parajaks teha.

Kiivri värvi järgi teavad päästjad kellega nad koos töötavad. Nii on päästja

kiiver valge või must, meeskonnavanema ja rühmapealiku kiiver sinine ja

operatiivkorrapidaja kiiver on punane või oranz.


46

Päästja kiiver

Kõrvuti operatiivkorrapidaja, rühmapealiku/meeskonnavanema ja päästja kiivrid


47

Päästja lahingriietes

VÖÖ

Vööd kasutatakse rohkem siis kui päästja peab tööd tegema kohtades, kus võib

kõrgustest kukkuda. Vöö abil saab pääästjat kas tõsta kõrgemale või lasta

allapoole näiteks kaevu või kraavi. Vöö küljes on rauast aas, mida nimetatakse

karabiiniks. Karabiini külge pannaksegi nöör kui päästjat või päästetavat inimest

või looma on vaja kas üles tõsta või alla lasta.


48

Vöö

HINGAMISAPARAAT

Päästjatele väga- väga tähtis abivahend. Võiks öelda, et üks tähtsamaid.

Hingamisaparaadi abil saab päästja hingata seal, kus inimene ise enam hingata

ei saa, kas on siis palju suitsu, vingu või mingit muud gaasi või mürki. Kui

päästjad lähevad põlevasse majja kustutama või inimesi päästma siis nad

panevad selle alati selga.

Hingamisaparaadil on kolm tähtsat osa: mask ja balloon ja raam, mille külge

pannakse balloon. Mask on see, mille päästjad panevad pähe et tulekahjul

hingata ja kaitsta oma nägu. Balloonis sees on õhk, mida päästja hingab. Õhk

balloonis on tavaline õhk, mida ka sina sisse hingad, aga väga suure surve alla

kokku pressitud. Palju suurema survega kui näiteks veoauto rehv. Korraga saab

päästja ühe ballooniga tööd teha umbes pool tundi. Kui balloon hakkab tühjaks

saama, siis hakkab hingamisaparaat päästja seljas vilistama. Nii saab päästja

aru, et õhk hakkab otsa saama. Siis tulevad päästjad põlevast majast välja ja

vahetavad ballooni teise vastu välja. Igal päästeautol on alati balloone

tagavaraks. Kui tulekahju on ära kustutatud ja päästjad on komandosse tagasi

jõudnud pumbatakse balloonid uuesti täis. Komandos puhastatakse ja pestakse

hingamisaparaat, et seda saaks kohe uuesti kasutada, kui seda vaja on.

Kui tulekahjul on kindlasti teada, et inimesed võivad tules või suitsus vangis

olla, siis lähevadki päästjad kõigepealt päästma inimesi ja võtavad kaasa

inimeste päästmiseks mõeldud päästemaski.


49

Komplektne hingamisaparaat

Hingamisaparaadi õhuballoon hingamisaparaadi mask


50

PÄÄSTEMASK

Päästemaski võtavad suitsusukeldujad kaasa siis, kui on teada, et põlevas hoones

on kindlasti sees tule ja suitsuvaangi jäänud inimesed. Päästemask näeb välja

nagu tavaline hingamisaparaadi mask. Ühendatakse päästemask päästja

hingamisaparaadi külge ja õhu saab päästetav inimene sel juhul päästja

hingamisaparaadist. Päästemaskil on küljes pikk õhuvoolik, et päästjad saaks

koos inimest välja kanda. Päästemaskil on külje peal roheline nupp. Selle abil

saavad päästjad teha päästetavale inimesele kunstlikku käigus hingamise õhu

sissepuhumist.

päästemask hingamisaparaat, mille külge on ühendatud päästemask

RÄÄGIME PÄÄSTEAUTODEST Päästeautod on erilised autod. Eriliseks teeb nad see, kuidas ja mille jaoks on

nad ehitatud. Päästeautosid ei ehitata päris nii nagu tavalisi veoautosid. Kõik

päästeautod ehitatakse käsitsi ja täpselt sellisena, nagu päästekomando tahtnud

on.

PÕHIAUTO Nimi tulebki sellest, et seda autot kasutavad päästjad kõige rohkem. Ehk siis

päästjate põhiline auto. Sealt ka nimetus- põhiauto Sellel autol on peal nii

veepaak ja võimas pump. Peale paagi ja vee on sellel autol peal väga- väga


51

palju päästevarustust, mida saab erinevatel õnnetustel päästmisel kasutada.

Põhiauto katusel on lühikene redel, mida mööda saavad päästjad ronida kuni

kolmanda korruse aknasse. Kappides on varustus õnnetustesse sattunud

inimeste aitamiseks, seda nii maal kui vees. Põhiauto veepaak mahutab

tavaliselt umbes 3 tonni vett. Veepaak on peidetud kappide vahele kabiini taha.

Põhiautol on suur kabiin, kuhu mahub ära kogu päästemeeskond.

IGAL PÕHIAUTOL ON NIMI Peale seda kui Eesti riik on ostnud uued põhiautod ja päästjad on käinud juba

esimestelgi väljasõitudel hakatakse otsima uuele autole nime. Nime saab

päästeautole panna iga Eesti Vabariigi kodanik. Nime leidmiseks kuulutatakse

üle riigi välja konkurss, kus igaüks saab pakkuda päästeautole nime. Iga

nimega käib kaasas legend, miks autole selline nimi on pandud. Koos nimega

saavad päästeautod endale ka ristiisa ehk vaderi. See on juba väga vanast

traditsioon. Nii nagu meremehed panevad oma laevadele naisenimed, nii

panevad ka päästjad põhiautodele naisenimed. Preagu sõidavad eestis ringi

Kärmas Katariina, Meite Mathilde, Teele, Barbara ja Tiiu. Päästeautod on väga-

väga kallid. Üks uus päästeauto maksab umbes samapalju kui 15 pereautot. Igas

päästekomandos on vähemalt üks põhiauto, suuremates komandodes on neid

kaks. Sellepärast on neid autosid üle eesti päris palju.

RÄÄGIME PÕHIAUTODEST JA NENDE NI-

MEDE SAAMISLOOST

KÄRMAS KATARIINA

Kärmas Katariina on saanud oma nime 1910. aastal Saksamaalt Tallinna

tuletõrjele ostetud võimsa aurupritsi järgi. See auruprits oli omal ajal

tuletõrjetehnika viimane sõna. Kuna need olid noore Eesti päästeteenistuse

esimesed täiesti uued autod said need päästeautod oma nime aurupritsi järgi.

Kahujks ei õnnestunud kusagilt leida auto ristiisade nimesid ja Kärmas Katariina

saabumise aegasid.


52

Kilingi-Nõmme päästekomando Kärmas Katariina

Puhja päästekomando Kärmas Katariina


53

MEITE MATHILDE

Uuele põhiautole kuulutati nimekonkurss välja 14.09.2004. Kahjuks läks nii, et

tollel ajal Eestimaa inimesed ei osanud veel päästeautole nime panna. Nii sai ka

see põhiauto oma nime ajaloost.

Nimelt otsustati 21. Veebruaril 1882 aastal tuletõrje peakoosolekul tellida

Laussi vabrikust Saksamaalt auruprits. Tolleaegses vääringus maksis auruprits

4873 rubla ja jõudis Tallinnasse juunikuus 1882. Nimeks sai auruprits

Mathilde.

29. 10.2004. kokku tulnud nimekomisjon otsustas ajaloo raamatutest järge

ajades panna päästeauto nimeks Meite Mathilde. Meite Mathilde nime

autoriteks saab seega pidada nimekomisjoni, kuhu kuulusid Mati Raidma, Heiki

Perli, Priit Laos, Anne Martin, Jaanus Rahumägi.

Mathilde alusautoks on Scania ja päästeauto ehitas Soome firma Saurus.

Tollel ajal oli täiesti uue põhiauto saamine päästjatele tõeline suursündmus ja

nii on sellel põhiautol igal autol eraldi oma ristiisa.

29.10.2004 aastal ristiti Põlvas Põlva ja Keila päästekomando Mathilded. Põlva

päästekomando ristiisaks sai Margus Leivo ja Keila Päästekomando Mathilde

ristiisaks sai tolleaegne Soome siseminister Kari Rajamäki.

29.10.2004 Põlva ja Keila päästekomandode Mathilde ristimine Põlvas.

1. 07. 2005 aastal ristiti Ida- Viru Päästeteenistuse ja Väike- Maarja Päästekooli

Mathilded.

Päästekooli Mathilde vaderiks sai Aivar Naudi ja Ida- Viru Mathilde vaderiks

sai Priit Männik


54

25. 10. 2005 aastal ristiti Tallinna raekoja platsil Harjumaa Muuga

päästekomando ja Tallinna Lilleküla päästekomando Mathilded. Muuga

Mathilde vaderiks sai Kalle Laanet ja Lilleküla Mathilde ristiisaks Jüri Ratas.

Põhiautode vaderid Jüri Ratas ja Kalle Laanet omavahel

27.10.2005 aastal ristiti Võrus Võru päästekomando Mathilde. Vaderiks autole

sai Võru linnapea Ivi Eenmaa.

Ivi Eenmaa ja Mathilde


55

Võru päästekomando ``Mathilde``

TEELE

Teelega algas Eesti päästeteenistuses uus ajastu. Eesti riik oli saanud juba

jõukamaks ja uusi põhiautosid osteti partiide kaupa. Neid autosid osteti juba

korraga 40 ja see tähendas seda, et täiesti uue põhiauto said juba väga paljud

päästekomandod. Teele alusautoks on MAN ja päästeauto ehitas Saksa firma

EMPL Fahrzeugwerk Ges.m.b.H. Ka sellele põhiautole korraldati

nimekonkurss, kuhu saabus juba väga palju erinevaid nimepakkumisi. Kokku

kutsuti nimekomisjon, kuhu kuulusid Mati Raidma, Alo Tammsalu Heiki Perli,

Toomas Taul, Anne Martin. Komisjon valis paljude nimepakkumiste seast

välja nime ``Teele``

Teele nime autoriks on Kristel Tuul ja tema legend uue põhiauto nimele oli

selline.

Lutsu Raja Teele oli ja on tubli ja targa naisterahva võrdkuju, olles samal ajal nii

ilus kui ka vahel pisut jonnakas. Loodan, et seda varianti ainult

päästeoperatsioonidel ülimalt harva ette tuleb.

Teele ristiti 25.05.2007 aastal Tallinna raekoja platsil. Ristiti Nõmme

päästekomando Teele. Teele vaderiks on Nordea Panga presidentVahur Kraft.


56

Kristel ja Teele.

Tartu päästkomando ``Teele`` väljasõidul


57

BARBARA

10.10.2008 aastal ristiti Pärnu jahisadamas uued põhiautod, mis said omale

nimeks Barbara. Konkurss põhiauto nimele oli väga suur ja välja pakuti väga

palju erinevaid nimesid. Et valida paljude nimede seast just see õige nimi kutsuti

kokku nimekomisjon, kuhu kuulusid Kalev Timberg, Mati raidma, Heiki Perli,

Janar Kärner, Kuno Tammearu, Tarvi Ojala. Komisjon valiski uuele põhiautole

nimeks Barbara. Nime pakkus välja Pärnu päästekomando päästja ja selle

raamatu autor Antti Lääts.

Barbara nimelegend oli selline

Peale seda kuningast isa oma usu-ja otsusekindlal tütrel Barbaral

vastuhakkamise karistamiseks pea maha raius, tabas kurja isa välgunool ning

too põles ära. Seeläbi seostus Barbara igasuguse tule, välgu ja pauguga ning sai

tuletõrjujate, aga ka näiteks kahurväelaste kaitsepühakuks. Püha Barbara pilte

riputati relvahoidlatesse ja lõhkeaineladudesse, kaitsmaks neid plahvatamise

eest. Et Barbara palvetel pidi taevas suur mõju olema, tasub meiegi

pritsumeestel teda plahvatusohu korral appi hüüda!

Barbara on päästjatele ainuke naispühak meeste kõrval.

Barbara alusautoks on MAN ja auto ehitati Poolas Wawrzaszek`i tehases.

Barbara vaderiks sai tolleaegne Pärnu maavanem Toomas Kivimägi.

Toomas Kivimägi Pärnu jahisadamas Barbarat ristimas


58

Pärnu päästekomando Barbara

TIIU 10.10.2008 aastal ristiti Pärnus teinegi põhiauto. See auto sai omale nimeks Tiiu.

Tiiu on natukene teistmoodi, kui teised põhiautod. Nimelt on Tiiu tehtud

sellistele päästekomandodele, millel on väikesed meeskonnad. Tiiu kabiin on

lühem ja sinna mahub korraga istuma kolm päästjat. Muus osas on ta sarnane

oma õe Barbaraga. Tiiu alusautoks on MAN ja päästeauto ehitati Poolas

Wawrzaszek`i tehases

Nimi Tiiu valiti välja koos Barbaraga samal ajal toimunud nimekonkursil,

nimekomisjonis, kuhu kuulusid Kalev Timberg, Mati Raidma, Heiki Perli, Janar

Kärner, Kuno Tammearu, Tarvi Ojala. Tiiu vaderiks sai tolleaegne

siseminiteeriumi asekantsler Marek Helm.


59

Marek Helm ja Tiiu koos Pärnus

Iisaku päästekomando Tiiu


60

Tüdrukud omavahel: Barbara,Teele ja Katariina. Kokku said tüdrukud 29. 07. 2008. Rakveres

Eesti meistrivõistlustel

ERIAUTOD Päästjad jagavad päästeautod kaheks. Põhiautod ja eriautod. Kui põhiauto on

päästjate põhiline tööauto, siis eriautoks on paakautod, redelautod,

konteinerautod. Kuna igas päästekomandos on vähemalt üks, osades kaks

põhiautot, siis eriautosid on päästekomandodes vähem. Et need autod on juba

mehisemad autod pannakse sellistele autodele tavaliselt mehenimed.

PAAKAUTO Nagu ütleb nimi, siis sellel autol on tegelikult peal ainult veepaak ja mõned

voolikud, kõige tähtsam asi sellel päästeautol on veepaak. Kui põhiautol

veepaak on väike- umbes 3 tonni, siis paakauto veepaaki mahub 10 kuni 20

tonni vett. Kõigil paakautodel pole isegi pumpa, nende autode paagist lastakse

vesi basseini- umbes sellisesse, mida saab lastelegi suveks õue üles panna, aga

see bassein on siis juba paakauto peal. See auto ongi mõeldud ainult vee

viimiseks tulekahjule. Tegelikult on ta peaaegu samasugune auto millega

bensiinijaamadesse autokütust tuuakse, või piima veetakse. Vahe on selles, et ta

on värvitud päästeauto värvi ja talle on peale pandud vilkurid, sireen ja

raadiosaatja.


61

Viljandi päästekomando paakauto, mille veepaaki mahub umbes 20 tonni vett. See on eesti üks

suuremaid paakautosid. Sellel autol nime ei ole.

TÕRS

Tõrs on Eesti Vabariigi ajaloos esimese uue autona ostetud paakauto.

Nimekonkurss uuele paakautole kuulutati välja 21. 09. 2009.aastal. Tõrs ristiti

06. 10. 2009 aastal Raplas. Oma nime sai auto suure veepaagi järgi. Tõrs oli see

koht, kus vanad eestlased hoidsid oma tarbevett. Tõrs sai omale vaderiks Lauri

Lugna. Alusautoks on Scania ja päästeauto on ehitatud Poola firmas

Wawrzaszek.


62

Keila päästekomando uus ja moodne paakauto `` Tõrs``

REDELAUTO JA TÕSTUK Redelautod ja tõstukid- need on need autod, mida saab kasutada siis, kui on vaja

kusagile kõrgemale ronida, kas siis mõne kõrgema maja aknasse või katusele.

Redelauto ja ka tõstukid on mõeldud inimeste päästmiseks ja päästetööde

tegemiseks kõrgemalt kui kolmekordne maja. See on nüüd küll selline auto,

mida igal komandol ei olegi, sest redelautod on väga kallid ja keerulised. Kui

kusagil juhtub õnnetus ja on vaja redelit või tõstukit, aga kõige lähemal

päästekomanol seda ei ole,siis tuleb tõstuk või redelauto kaugemalt komandost.

Nii on käinud Pärnus tulekahjul tõstukauto Raplast ja Ida- Virumaal tõstukautod

Tallinnast.

ROBERT JA PIKK ROBERT

Need korvtõstukid on saanud nime Robert Lepiksoni järgi, kes oli nende autode

saamise ajal siseministriks. Autode erinevad töökõrguse poolest. Kui robert

tõstab korvi maksimaalselt kuni 43 meetri kõrgusele maapinnast, siis Pikk

Robert tõstab korvi kuni 54 meetri kõrgusele maapinnast.


63

Lilleküla päästekomando korvtõstuk Pikk Robert

Tartu päästekomando korvtõstuk Robert


64

KARL

Pärnu päästekomando redelauto. Nimi Karl on võetud Pärnu tuletõrje ajaloost ja

on pandud kunagise Pärnu tuletõrjepealiku Karl Lorenzi auks. Redelauto

alusautoks on MAN ja redelauto ehitas valmis saksa firma METZ. Karl sai

omale vaderiks tollal 9- aastase Lavassaare kooli õpilase Karl Kajo. Karl ristiti

3. Märtsil 2009. aastal Pärnus.

Kaks Karli ja Lääne- Eesti Päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun redelauto ristimisel Pärnus


65

PIKK JAKOB

Kesklinna päästekomando redelauto Pikk Jakob

JUHTIMISAUTO EHK STAABIAUTO Selline auto, mis asub ainult maakonna ühe komando garaažis. Tavaliselt

maakonna pealinnas ja neid ongi igas maakonnas ainult üks. Selle autoga

sõidab operatiivkorrapidaja. Juhtimisautos ei ole ei voolikuid, pumpa, paaki ega

päästevarustust. Juhtimisauto on selline auto, kuhu kogunevad suurtel õnnetustel

pääste-, kiirabi-, politsei- pealikud. Seal saab pidada väikest koosolekut või

nõupidamist. Juhtimisauto päris igale väiksemale õnnetusele ei sõida.

KUBJAS

Kubjas oli mõisa ajal tähtis ametimees. Tema oli teotöö sundija ja piiratud

karistusõigusega järelevalvaja. Sellepärast oli see Eesti päästeteenistuse esimese

juhtimisautole parim nimi, sest ka maakondade operatiivkorrapidajad on sama

tähtsad ametimehed kui mõisas Kubjas.


66

Päästekooli Kubjas päästjate paraadil 2009 aastal

KILTER

Kilter oli mõisas kupja abiliseks. Et esimesed juhtimisautod Kupjad hakkasid

oma aega päästeteenistuses ära elama, osteti nende asemele uued kaasaegsed

juhtimisautod. Auto aluseks on VW Tiguan, päästjate jaoks ehitas autod ümber

Avestark. Uuele juhtimisautole pakkusid nimeks KILTER Antti Lääts, Virgo

Asumägi, Raul Aarma ja Anne Martin. Auto vaderiks sai Päästeameti

peadirektori asetäitja Ain Karafin. Kilter ristiti 06. 10. 2009 aastal Raplas.


67

Rapla maakonna operatiivkorrapidajate juhtimisauto `` Kilter``

SUUR TÕLL

Suur Tõll veab seljas päästjatele vajalikku abitehnikat ja varustust


68

Saaremaa vägilase järgi nime saanud päästeauto ristiti 06.10. 2009 aastal Raplas.

Suur Tõll on oma olemuselt pääste konteinerauto. Oma nime on Suur Tõll

saanud Saaremaa vägilaselt. See on päästeauto, mis veab konteinerisse pandud

erinevat päästevarustust. Need on näiteks pumbad, voolikuliinid,

õlitõrjevahendid, roomikautod, ATV-d. Nime Suur Tõll pakkusid päästeautole

Antti Lääts, Jüri Arumets, Toomas Trommel. Suure Tõllu vaderiks sai

päästeametist Tarmo Terep.

PÄÄSTMISEKS ON VEEL TEHNIKAT- ABITEHNIKA

Abitehnika on selline tehnika, mida päästjad ei kasuta igapäevaselt. Abitehnika

on mõeldud päästjaid aitama seal, kuhu enam muu päästetehnikaga sõita ei saa.

Need on metsad, sood, rabad.

Assaku komando metsakustutamise auto Metsavend


69

Metsa ja kulu kututamise ATV

Tartu Metsakustutamise roomik Metsa Tõnn


70

KUIDAS SÜNNIB PÄÄSTEAUTO Nagu ma juba enne rääkisin on päästeautod erilised autod ja need ehitatakse

valmis tavaliselt käsitsi. Päästeautosid ehitatakse selleks eraldi loodud tehastes.

Tehase inseneridele pannakse kirja, missugust päästeautot tahetakse, milline

saab olema auto varustus, kui võimas pump- selle töö teeb Päästeamet. Kui tehas

on saanud kõik vajaliku teada, hakatakse päästeautot projekteerima. Alles

tuuakse autotehasest alusauto, millest hakatakse päästeautot ehitama. Kõik see

võtab väga palju aega. Alates päästeauto planeerimisest päästekomandosse kuni

päästeauto jõudmisega päästekomandosse võib kuluda mitu aastat.

Kõike seda on natukene lihtsam piltide pealt vaadata kui rääkida. Siin on sulle

pilte erinevate Eesti päästeautode valmimisest.

Päästeauto valmistatakse tegelikult tavalisest veoautost. Sellist palja raami ja

kabiiniga veoautot nimetatakse alusautoks.

Tulevane Teele. Alusauto


71

Peale seda, kui alusauto on jõudnud päästeautode tehasesse hakatakse sellest

ehitama päästeautot. Kõigepealt pannakse auto raami peale paika veepaak, peale

seda varustuse kappide kinnitamiseks sõrestik.

Teele on saanud endale veepaagi ja varustuse kappide sõrestiku

Tõrs on ehitatud klaasplastist. Tema pelisehitus on valatud ühes tükis klaasplastist. Sellist keret,

nimetatakse toorikuks. Olemas ongi ainult kere. Puudu on kõik muu.


72

Karlile on peale pandud pealisehituse toorik ja redeli torn. Kõik muu on veel ees.

Peale sõrestiku või kere valmis tegemist hakatakse hakatakse päästeautole peale

ehitama pumpa, varustuse kappe, redelautole redelit. Redelauto redel tehakse

töökojas eraldi valmis ja tõstetakse siis päästeautole peale.

Karli eraldi aluse peale pandud redel


73

Veepaak ja pump on põhiauto süda. Ümber nende ehitatakse kõik muu.

Teelele on peale pandud peale veepaagi ka pump ja nüüd saab hakata varustuse kappe ehitama

Kui varustuse kapid on valmis ehitatud hakatakse kappidesse varustust paika

sobitama. Kogu varustus mõõdetakse ja kaalutakse. Kappidesse tehakse

varustuse kinnitused.

Kapid valmis, käib päästevarustuse paika sättimine


74

Kui kõik on valmis kontrollitakse kõik mitu korda üle.

Teele on valmis saamas. Nüüd vaadatakse kogu auto ja varustus veel kord üle

Kõige viimasem tegevus on päästeautole näo tegemine. Alles nüüd saab

tavalisest veoautost äratuntav päästeauto.

Veel on kleepida esiuksed üle valge kilega ja uksele kirjutada päästekomando nimi


75

Karl on saanud kõik kleepsud ja kirjad

Kui kõik on valmis, siis proovitakse kogu tehnika ka reaalselt järele.

Autotehaste juures on suured platsid ehk polügoonid, kus katsetatakse kogu

tehnika.

Karli katsetamine sünnikohas


76

Tõrs tehase polügoonil katsetustel

Kui kõik on päris valmis ja järele proovitud, on päästeauto valmis tehase hoovi

pealt ära sõitma päästekomandosse.

Karl oma sünnikohas Metz-i tehase õuel Eestisse sõitu ootamas


77

RAADIOSIDE Raadioside on mingisuguse informatsiooni edasi andmise jaoks ühenduse

loomine saatja ja vastuvõtja vahel ning elektriliste signaalide edasi andmine,

milleks kasutatakse raadiolaineid. Targemad inimesed ütlevad et raadiolained

on elektrilained, mis liiguvad õhus ehk keskkonnas.

Oli liiga keeruline?? Seletame lähemalt:

Oled sa seisnud jõe, kraavi või oja ääres ja vaadanud voolavat vett? Vesi

hakkab kusagilt väga kaugelt liikuma ja voolab edasi niikaua kuni ta jõuab

suuremasse veekogusse. Kutsu vanemad kaasa ja tehke oma klassi või sõbraga

üks katse: üks teist kirjutab sõbrale kirja ja paneb selle pudelisse. Pudelis olev

kiri on nüüd informatsioon, mida üks sõber tahab teisele öelda. Minge koos

jõe, kraavi või oja äärde. Olge kaldal erinevates kohtades. See, kes kirjutas

kirja viskab nüüd pudeli vette. Pudelit vette visates paneb ta informatsiooni

liikuma. Pudel ehk informatsioon hakkab liikuma. Varsti jõuab pudel ehk

informatsioon allavoolu teise sõbrani, kes seda kaldal ootab. Kaldal olija tõstab

pudeli veest välja- ta on informatsiooni kätte saanud. Nüüd tehakse pudel lahti ja

loetakse kirja- informatsiooni töödeldakse. Kogu see pikk ja keeruline protsess

ongi side pidamine. Üks pool, kes tahab teisele midagi öelda ehk saatja, saadab

oma informatsiooni teele, teine pool ehk vastuvõtja saab informatsiooni kätte,

töötleb seda ja kui vaja saadab vastuse. Vesi nende vahel oli keskkond, milles

informatsioon liikus. Veelaine, mis kandis pudeli vetteviskajast väljavõtjani oli

raadiolaine, pudel selles raadiolaines oli informatsioon. Omavahelist

suhtlemist nimetatakse side pidamiseks.

Raadiod mida päästjad kasutavad nimetetakse raadiojaamadeks- nendega saab

kuulata seda mida teised räägivad ja saab ka ise rääkida. See ei ole päris selline

raadio, mida ema- isa kodus ja autos kuulavad. Nemad saavad raadiot ainult

kuulata. Ise raadiosse rääkida ei saa. Raadiojaamadega saab aga nii kuulata kui

rääkida. Tegelikult päris elus on raadioside nagu side kahe mobiiltelefoni vahel.

Raadiojaam näebki välja umbes samasugune kui sinu ema- isa vana

mobiiltelefon.

Päästjate jaoks on raadioside väga tähtis. Raadio kaudu antakse häirekeskusele

teada väljasõidust, õnnetuspaigale jõudmisest, õnnetuse likvideerimisest,

ärasõidust ja komandosse tagsi jõudmisest, küsitakse sõidu ajal õnnetuse kohta

lisainformatsiooni, palutakse juurde abijõudusid. Päästjad kasutavad raadiosidet

ka omavaheliseks side pidamiseks õnnetuskohal. Siis ei pea kõva häälega

karjuma, kui midagi juurde vaja on. Päästja vajutab raadiojaama nuppu, ütleb

mida tal vaja on. See, kellega päästja rääkis kordab talle mida päästja ütles ja

toob selle, mida küsiti. Erinevates päästeautodes ühele õnnetusele või


78

väljakutsele sõitvad meeskonnad räägivad raadio kaudu üksteisega. Läbi raadio

saavad omavahel sidet pidada ka päästjad ja kiirabi. Ka suitsusukeldujad ja

keemiasukeldujad peavad väljas olijatega raadiosidet. Nemad räägivad

päästetööde juhile, mida nad näevad ja millega nad tegelevad või tegelema

hakkavad. Kõige selle jaoks on igal päästjal taskus oma raadiojaam.

Väljakutsele sõites lülitab päästja raadiojaama tööle ja paneb endale

raadiojaama tasku. Kuulnud raadijaamast et keegi päästjat või päästeautot

kutsub siis ta vastab sellele. Siit jõudsime edasi järgmise keerulise nimetuseni:

raadioside kutsung

RAADIOSIDE KUTSUNG

Selleks, et päästajd, autod ja häirekeskus üldse saaksid omavahel rääkida on

vaja raadiokutsungeid. Kutsung on päästja, päästeauto või häirekeskuse nimi

raadios. Raadiokutsungid on eestis kõik ühesugused. Erinevad on ainult nimed

ja numbrid. Seda on vaja sellepärast, et teha vahet erinevatel

päästekomandodel ja erinevatel päästeautodel. Suurtel õnnetustel võib muidu

päästjate jaoks tekkida väga suur segadus. Keegi ju ei saaks aru kes kellega

räägib ja kes mida tegema peab. Häirekeskuses oleks siis kogu aeg suur segadus.

Vaatame lähemalt

Kutsungis on kaks tähtsat osa: - komando nimi ja nime taga kaks või kolm

numbrit.

Komando nimi on nimi nagu nimi ikka- näitab päästeauto ja päästja

kodugaraazi ehk komandot.

Numbrid näitavad päästeauto liiki ja järjekorda selles päästekomandos.

Toon kaks näidet:

Esimene näide: häirekeskusel vaja kätte saada Põltsamaa päästekomando

põhiautot. Häirekeskus kutsub siis nii: Põltsamaa 11 tule kuuldele.

Raadios öeldakse nii: ``Põltsamaa üks- üks keskus kutsub kuuldele``

11 ei ole üksteist vaid on kaks kõrvuti olevat ühte

Põltsamaa- päästekomando, mille päästeautot kustutakse

1(üks) näitab et kutsutakse põhiautot

1(üks) näitab seda mitmes põhiauto see selles päästekomandos on. Põltsamaal

ongi üks põhiauto

Keskus – häirekeskuste kutsungid üle terve Eesti

Kui Põltsamaa meeskonnavanem on raadios sellist kutsungit kuulnud siis ta

vastab sellele nii: ``Keskus, keskus Põltsamaa üks- üks kuuleb``

Teine näide: häirekeskusel on vaja kätte saada Viljandi päästekomando teist

põhiautot. Häirekeskus kutsub siis nii: Viljandi 12 tule kuuldele. Raadios

öeldakse nii: ``Viljandi üks- kaks keskus kutsub kuuldele``.


79

Viljandi- komando, mille päästeautot kutsutakse

1(üks) – näitab, et kutsutakse põhiautot

2(kaks)- näitab, mitmes põhiauto see selles komandos on. Viljandi

päästekomandos on põhiautosid kaks. Auto kutsungit kuulnud vastab Viljandi

meeskonnavanem: `` keskus- keskus Viljandi üks- kaks kuuleb``

Üle Eesti tähistatakse päästeautod

1- Põhiauto

2- Paakauto

3- Tulekustutusauto

4- Redelautod ja tõstukid

5- Juhtimisautod

6- Päästetööde abitehnika (muud tehnikat vedavad autod)

7- Muu tehnika(päästepaat, mootorsaan, ATV)

8- Demineerijate autod

9- Kiirabiautod

VÕRDLEME PÄRNU PÄÄSTEAUTOSID JA NENDE

RAADIOSIDE KUTSUNGEID

Põhiautod Pärnu 11 Pärnu esimene põhiauto Pärnu üks-üks

Pärnu 12 Pärnus teine põhiauto Pärnu üks-kaks

Paakauto Pärnu 21 Pärnu paakauto Pärnu kaks- üks

Redelauto Pärnu 41 Pärnu redelauto Pärnu neli-üks

Juhtimisauto Pärnu 51 Pärnumaa juhtimisauto Pärnu viis-üks

Tulekustutamise abitehnika Pärnu 69 Pärnu kuus-üheksa

Muu tehnika: Selline tehnika, mis on pandud haagisele. Järel veab seda

päästeauto

Pärnu Paat

Pärnu Keemia haagis

Pärnu Voolikuhaagis

Pärnu mootorsaan

Kiirabiautod

Pärnus on neli kiiraabiautot:

Pärnu 91 Pärnu esimene kiirabiauto Pärnu üheksa- üks

Pärnu 92 Pärnu teine kiirabiauto Pärnu üheksa- kaks

Pärnu 93 Pärnu kolmas kiirabiauto Pärnu üheksa-kolm

Pärnu 94 Pärnu neljas kiirabiauto Pärnu üheksa- neli


80

MIS ON KARUL KÕHUS. EHK MIS ON

PEIDUS PÕHIAUTO KAPPIDES Tegelikult on oma ehituse poolest põhiautode üksteisele üsnagi sarnased.

Võtame lahti Pärnu 11 ehk Teele varustuse kappide luugid.

TÕSTAME KAPPIDE UKSED ÜLES JA VAATAME NATU-

KENE LÄHEMALT

PÕHIAUTO VASAKU POOLE KAPID

Selline näeb välja avatud kappidega põhiauto vasak külg.

Päästjad on oma elu lihtsamaks tegemiseks pannud igale päästeauto kapile oma

järjekorranumbri. Numbrite lugemist alustatakse juhipoolsest küljest.


81

Kapp nr.1

Selles kapis on päästmiseks mõeldud varustus. Siin on hüdrauliste

päästevahendite komplekt, pneumaatiliste päästevahendite komplekt, esmaabi

andmise vahendid. Lisaks veel päästjate hingamisaparaatide varuballoonid,

tekid, millega katta õnnetustel kannatanud.

Kapp nr.2

Selles kapis on mootorsaed ja ketaslõikurid. Lisaks veel sündmuskoha piiramise

lint ja vedelikke endasse imav absorbent, mida valatakse liiklusõnnetustel maha

valgunud õlidele. Ka ämber on päästjatele vahel väga vajalik.


82

Kapp nr.3

Selles kapis on kõik lõhkumisel ja lammutamisel vajaminevad tööriistad.

Kangid, kirved, lõiketangid. Harjad on tänava pühkimiseks maha pudenenud

pisematest autotükkidest peale liiklusõnnetust. Näha on pootshaagid,

vahtkustuti ja labidas. Punaste kastikeste sees on paigad tuletõrjevoolikutele ja

muud päästjatele vajalik pisem varustus- voolikupaigad ja erinevad

tuletõrjevoolikute üleminekud. Pikk hall toru on sooja õhu voolik, millega saab

viia päästeautost eemale sooja õhku.


83

PÕHIAUTO PAREMA POOLE KAPID

Selline näeb välja avatud kappidega põhiauto parem külg

Kapp nr.4

Selles kapis on peidus generator, mis annab elektrit prozektoritele ja ükskõik

millesele teisele elektritööriistale. Paremal pool all nurgas on ülerõhuventilaator

millega päästjad tugevat tuult ehk ülerõhku teevad. Veel selles kapis tulekustutid

ja pikendusjuhtmed. Oranzides kohvrites on keemiaõnnetustel kasutatavad


84

mõõteriistad. Näha on ka kaks suurt kotti pinnaltpäästevarustusega. Sinises

kastis on natukene keemiaõnnetusel likvideerimise varustust.

Kapp nr.5

Selles kapis ongi ainult tuletõrjevoolikud. Siit pildi pealt näed kui palju on

põhiautol tuletõrjevoolikuid. Näha on jämedamad tüviliini ja peenemad

tööliini voolikud.

Kapp nr.6


85

Selles kapis on tule kustutamiseks vajalikud joatorud ja lafett. Siia on pandud

ka hargmikud ehk jagajad- mäletad üks suur voolik ehk tüviliin läheb sisse ja

kolm väiksemat voolikut ehk tööliini tuleb välja. Selles kapis on ka ,

tuletõrjehüdrandi püstik

Põhiautol on veel tõmberedel, valgustusmast ja päästelaud

Tõmberedeli ja päästelaua saab päästeauto katuselt sahtlina alla tõmmata

Valgustusmast tuleb välja päästeauto kappide vahelt. Elektri prozektorite jaoks annab auto

peale pandud generator.


86

MIDA SAAB TEHA PÕHIAUTOGA

Seda on küsitud laste käest, kes on käinud päästekomandos päästjatel külas.

Lapsed arvavad tavaliselt, et päästeautoga saab kustutada tuld, päästa inimesi,

sõita, vett lasta, redelil ronida. Päris nii see ei ole. Need tööd teevad ära

päästjad. Päästeauto on neile selle juures suureks abiks.

Põhiautoga saab

Sõita ja viia päästjad ja vajaliku päästevarustuse õnnetuskohale.

Anda tulekahjule või õnnetuskohale vett ja vahtu. Keemiaõnnetustel tehakse ka

vajadusel sooja vett.

Teha tugevat tuult, ehk nagu päästjad ütlevad- ülerõhku

Teha elektrit, et panna tööle elektriga töötavad prozektorid ja tööriistad.

RÄÄGIME PÄÄSTMISEST

PÕHIAUTO PEAL OLEVAD VAHENDID

PÄÄSTMISEKS

HÜDRAULILISED PÄÄSTEVAHENDID

Kui kusagil on juhtunud õnnetus ja inimesed või loomad on niimoodi kinni või

kusagile vahele jäänud, et nad ei saa ise liikuda või näiteks autost välja, siis

kasutavad päästjad hüdraulilisi päästevahendeid. Hüdrauliliste

päästevahenditega saavad päästjad näiteks teha mõne minutiga üsnagi

korralikust sõiduautost kabrioleti.

See on tegelikult terve komplekt ja siia kuuluvad:

Leviti- kasutatakse igasuguste materjalide kokku surumiseks ja laiali

lükkamiseks.

Kokku pandud leviti laiali lükatud leviti


87

Lõikur- nagu suured käärid, nendega lõikavad päästjad autode plekist keret

nii, nagu lapsed lõikavad kääridega paberit

Lõikur kokku pandud lõikur laiali lükatuna

Voolikud- need käivad pumba ja tööriista vahele, voolikuid mööda liigub õli,

mis paneb tööriistad tööle

Voolikud on päästeauto kapis kastis eraldi teki peale laotatud voolik


88

Tungraud- tungarauaga saab suruda seal, kuhu levitiga ei ulata.

Tungraud kokku tõmmatuna lõpuni lahti lükatud tungraud

Pump- pumpab õli, mis läheb tööriistadesse ja paneb need tööle.


89

Toestustrepid.

Toestustreppe on päästjatel vaja õnnetusse sattunud auto toestamiseks, et see

rohkem kusagile poole ei liiguks ja ohtlik ei oleks.

Toestustreppidele toetatakse õnnetusse sattunud auto, mida hakatkse lõikama

Klaasilõikamise nuga- klaasinoaga saavad päästjad lõigata auto esiklaasi.


90

Siin on hüdrauliliste päästevahendite komplekt tekile laotatud.

Siin on kogu komplekt. Leviti, lõikur, tungraud, toestustrpid, klaasinuga,pump ja voolikud, tekk

Kõige rohkem kasutatakse hüdraulilisi päästevahendeid liiklusõnnetusse

sattunud ja autosse kinnijäänud inimeste või päästjad ütlevad kannatanute

päästmiseks.

KUIDAS PÄÄSTETAKSE LIIKLUSÕNNETUSEL

INIMESI KUI NAD ON AUTOS KINNI Need fotod, mida sa siin näed tegid pärnumaa Pärnu- Jaagupi ja Vändra

päästekomandode päästjad, siis kui nad harjutasid liiklusõnnetusse

sattunud inimeste päästmist.

Kõigepealt tuleb õnnetusse sattunud auto päästetööde juht ja vaatab kui palju

on inimesed ja autod kannatada saanud ja kas auto uksed tulevad lahti. Seda


91

nimetatakse luureks. Kui inimesed autost ise välja ei saa, siis vaatab kiirabiarst

kannatanud üle ja ütleb päästjatele keda on vaja kõige rohkem ja keda kõige

kiiremini aidata.

Luure on tehtud ja kiirabiarstid abistavad õnnetusse sattunud autos olevaid inimesi. Päästjad

toovad välja hüdraulilised päästevahendid.

Kui mõni aken on lahti poeb üks päästja autosse ja paneb üks inimestele tekid

peale. Tekid pannakse peale sellepärast, et inimesed saaksid sooja ja et

klaasikillud neile pihta ei läheks. Teine päästja hoolitseb selle eest, et auto

kusagile poole rohkem ei liiguks ja võimalikult vähem ohtlik oleks. Selleks

paneb ta auto alla trepi moodi klotsid-seda nimetakse toestamiseks.

Kui vaja torgatakse katki auto kummid ehk rehvid ja auto jääb toestustreppide

peale püsima. Siis tehakse katki kõik auto klaasid. Seda sellepärast, et kui need


92

hiljem autot lõigates katki lähevad võivad inimesed või päästjad

klaasikildudega pihta saada. Päästetööde juht otsustab arstidelt saadud info järgi,

millise kannatanu päästjad kõigepealt autost välja võtavad.

Siis võetakse autol ära kas katus, uksed või külg. Autoõnnetusel autot lõigates

päästjad auto peale ei mõtle, seda enam päästa ei saa. Küll saab päästa autos

olevad inimesed.

Ükskõik, mida päästjad ka katkise auto juures ei tee, peavad nad seda tegema

väga- väga ettevaatlikult. Miks? Sellepärast et need inimesed või nagu

päästjad ütlevad – kannatanud rohkem kannatada ei saaks. Kui on juhtunud

õnnetus ja auto on katki läinud kannatanud siis need kannatanud , kes on autos

tunnevad ära iga väiksemagi liigutuse, mis päästjad teevad. Aga neil on valus,

mõnel on väga- väga valus. Sellepärast teevadki päästjad seda tööd väga

hoolikalt, rahulikult ja ettevaatlikult.

AUTO UKSE EEST ÄRA VÕTMINE

Õnnetusse sattunud auto teostatakse toestustreppidega, et auto ei hakkaks rohkem kusagile

liikuma

Üks päästja võtab leviti, teine võtab lõikuri. See päästja, kes võttis leviti paneb

selle auto kere ja ukse vahele pilusse ja surub tasakesi ust auto kerest natukene

eemale kuni auto ukse hinged tulevad kere küljest lahti. Kui ukse hinged on

auto küljest lahti tulnud surutakse levitiga lõikuri jaoks uksele vahe sisse ukse

luku juurde. Lõikuriga lõigatakse läbi ukse lukk ja uks viiakse eemale

ohutumasse kohta, kus ta päästjaid ei sega.


93

Levitiga ukse hingede eemale surumine

Lõikuriga lõigatakse läbi ukse lukk


94

Lahti lõigatud uks võetakse ettevaatlkult eest ära ja viiakse sinna, kus ta päästjaid ei sega

Auto külje ära võtmine

Vahel juhtub nii, et autol ühe ukse eest ära võtmine ei aita. Siis tuleb lahti võtta

kogu avariis olnud auto külg. Selleks tehakse või surutakse lahti auto mõlemad

uksed ja lõigatakse ülevalt ja alt läbi keskmine uksepost. Siis tõstavad päästjad

lahtilõigatud osad autost eemale ja terve auto külg on lahti ja vaba.

Auto külg on ära võetud. Kannatanu on kühvelraamiga autost välja tõstetud ja kiirabiarstidele

üle antud. Päästevarustus on veel kokku korjamata


95

Auto katuse ära võtmine.

Lõikuriga lõigatakse läbi kõik auto uksepostid ja aknaraamid. Seal kuhu

lõikuriga lõikama ei ulata pigistatakse levitiga kokku ja siis saab need ka

lõikuriga läbi lõigata. Kui kõik auto katust toetavad postid on läbi lõigatud

tulevad teised päästjad appi ja auto katus tõstetakse eemale maha ja viiakse

eemale ohutusse kohta, kus ta päästjaid ei sega.

Kõik uksepostid ja aknaraamid lõigatakse läbi

Kus vaja pigistatakse levitiga laiemad osad kokku, et lõikur mahuks ukse posti läbi lõikama


96

Levitiga kokku pressitud ja väiksemaks tehtud posti läbi lõikamine

Ka auto katus viiakse teiste auto küljest ära lõigatud autoosade juurde


97

Pea meeles

Õnnetusse sattunud inimesi päästetakse väga- väga ettevaatlikult ja väga suure

hoolega. Muidu võib haiget saanud ja katki läinud inimene veelgi rohkem

haiget saada. Seda ei taha ju keegi. Eriti päästjad. Sellepärast pealtvaatajatele

tundubki, et midagi ei tehta ja inimeste päästmine võtab palju aega. Nagu sa

nüüd aru said ei saa päästjad inimesi päästes olla tormakad ja teha seda suure

kiiruga. Päästjad hoolivad kõigist õnnetuses kannatada saanud inimestest väga

ja nad teevad kõik, et kannatanud saaks nende poolt parimat abi. Päästjate

jaoks väärivad päästmist KÕIK inimesed!!!

PNEUMAATILISED PÄÄSTEVAHENDID

Neid vahendeid kasutatakse siis kui kedagi või midagi on vaja päästa kitsast

kohast. Näiteks kui on olnud varing ja on vaja päästa inimest paneelide vahelt.

Selles komplekti kuuluvad:

Tõstepadjad. Tavaliselt on komplektis tõstepatju kaks. Need padjad on nagu

kummist kandilised õhupallid- sinna puhutakse õhk sisse ja alguses pisikene

olnud padi läheb suuremaks. Üks selline tõstepadi tõstab üles mitme tonnise

raskuse. Korraga saab üksteise peale panna kaks tõstepatja. ga saab s

Sellised näevad tõstepadjad välja. Õhku nendesse veel lastud ei ole


98

Tõstepatjadesse on õhk sisse lastud

Voolikud. voolikuid mööda liigub õhk balloonist patjadesse ja õhk paneb padja

tööle.

Kahe erineva padja õhuvoolikud. Kõik padjad ühendatakse erinevat värvi õhuvoolikuga


99

Reduktor. Reduktor keeratakse balloni külge ja reduktoris tehakse

õhuballoonide kõrgest rõhust tõstepatjadele vajalik madalam töörõhk.

Reduktor, mis pannakse hingamisaparradi ballooni otsa.

Juhtpult. Võib öelda ka kraanid, kust päästjad patjadesse õhu sisse lasevad

Juhtpult. Punast või kollast kangi liigutades lastakse tõstepatja õhku sisse või padjast õhku välja


100

Õhuballoon. Hingamisaparaadi õhuballoon, millest võetakse kogu tööks vajalik

õhk

Balloonis on õhk, mis lastakse tõstepatjadesse ja paneb need tööle

Selline näeb välja kokku ühendatud ja töövalmis komplekt


101

Kogu komplekt. Tõstepadjad, voolikud, reduktor, juhtpult, tekk, balloon, toestustrepid.

KITSASSE KOHTA KINNI JÄÄNUD INIMESE PÄÄSTMINE

Kui on juhtunud õnnetus ja inimene on paneeli all kinni

Kõigepealt vaatavad päästetööde juht ja kiirabiarst õnnetuskoha ja kannatanu

üle. Kaks päästjat võtavad tõstepadjad ja ühendavad nende voolikute otsad.

Kolmas päästja ühendab ballooni, reduktori ja tõstepatjadesse minevad

voolikuotsad. Päästjad otsivad paneeli alt koha, kust seda saab ohutult inimese

pealt ära tõsta ja panevad padjad paika. Päästjad, kes on patjade juures näitavad

kolmandale päästjale, et nad on valmis ja kolmas päästja laseb õhu ettevaatlikult

patjadesse. Kui tõstepadjad on paneeli inimese pealt niipalju üles tõstnud, et

päästjad saavd inimese sealt alt kätte, annavad nad käega märku. Rohkem

patjadesse õhku juurde ei lasta. Jälle tuuakse toestustrepid, millega toestatakse

paneel, et ta rohkem ei vajuks. Nüüd tuuakse kanderaam. Inimene tõmmatakse

väga ettevaatlikult paneeli alt välja, pannakse kanderaamile ja antakse

kiirabiarstidele üle. Tundub jällegi väga lihtne. Päris elus võtab selline

päästmine vahel päris palju aega, sest inimesele ei tohi ju teha rohkem haiget kui

ta juba paneeli alla jäädes saanud on.


102

KUI ÕNNETUS JUHTUB VEES Eestis on väga palju veekogusid. Jõgesid, järvi, tiike, karjääre. Eesti on ju

mereriik ja meil on ka meri, mida nimetatakse rannikumereks. Kui inimesega on

juhtunud veekogul õnnetus, siis sõidab talle appi see meeskond, kes on

õnnetuskohale kõige ligemal. Päästjad saavad päästa üsna madalassse vette –

kuni paar- kolm meetrit kukkunud või vajunud inimesi. Seda nimetatakse

pinnaltpäästeks. Veest inimesi päästvaid päästjaid nimetakse

pinnaltpäästjateks. Pinnaltpäästjaid, kes päästma lähevad on alati vähemalt kaks

PÄÄSTJATE VARUSTUS INIMESE PÄÄSTMI-

SEKS VEEST Päästepaat- kui õnnetus on juhtunud kaldast kaugemal kui 300 meetrit siis

kasutavad päästjad päästepaati. Päästepaat on garaazis käru peale pandud.

Välja sõites haagitakse see kiiresti päästeautole järgi

Pärnu päästekomando päästepaat

Pääste- ehk Hansa laud kelgu moodi plastmassist laud, mille peale päästjad

tõmbavad veest hätta jäänud inimese. Hansa laud on päästeauto katusel, ehk siis

alati päästjatega kaasas. Sõidetakse sellega nii, et üks päästja istub Hansa laual

ja teine lükkab lauda ujudes enda ees. Hansa lauale pannakse järgi nöör, millega


103

peale inimese päästmist tõmmatakse päästjad, päästetud inimesed ja hansalaud

kaldale. Nööri on umbes 300 meetrit. Kui õnnetus on kaldast kaugemal siis

minnakse appi päästepaadiga.

Päästerõngas- visatakse hätta jäänud inimesele, kui ta on kalda lähedal vees ja

suudab ise sinna sisse pugeda.

Pinnaltpääste ülikond- Veekindel ülikond, kuhu päästja poeb sisse vaheriietes.

See on peaaegu samasugune ülikond nagu sukeldujatel. Päästjad kasutavad

kuiva ülikonda- sinna ei lähe vesi sisse ja nii aitab ülikond päästjat vee peal

püsida. Pinnaltpääste ülikonnaga saavad päästjad päästa inimesi ka talvel

jääaugust.


104

pinnaltpäästja kindad müts


105

Ujumislestad ja –mask, hingamistoru, müts- neid on päästjale vaja

ujumiseks ja vee alla vaatamiseks. Pannes maski ette ja hingamistoru suhu saab

päästja ujuda pea vee all ja sedasi otsida hätta sattunud ja vee alla vajunud

inimest.

pinnaltpäästja mask hingamistoru

Ujumislestad


106

Päästevest. Päästevest on päästjale abiks siis, kui päästja endaga või inimest

päästes midagi juhtub. Seda saab kasutada ka enda ja hätta sattunud inimese

vee peal hoidmiseks, kui millegipärast ei saa inimest aidata. Päästjatel on

sellised päästevestid, mille sees on pisikene gaasiballoon, mida nimetatakse

padruniks. Päästja tõmbab vajaduse või häda korral punasest käepidemest ja

padruni sees olev gaas puhub päästevest gaasi täis.

Päästevest padrun päästevesti täitmiseks

Kogu pinnaltpäästja varustus teki peale laotatud. Kõik on olemas: lestad, kindad, müts, mask,

hingamistoru, rakmed nööri jaoks, päästevest. Kõik need asjad on käepärases kotis päästeauto

kapis.


107

Pinnaltpäästja on riietatud ja valmis minema vette inimest päästma. Sellest,

et kõik on korras annab pinnaltpäästja märku nii, et ta paneb nimetissõrme ja

pöidla kokku. Kui sa hoolikalt vaatad siis sa näed et pöial ja nimetissõrm

moodustavad O- tähe. Päästja näitab käega, et kõik on OK ja ta saab minna

vette inimest päästma. Hingamistoru paneb päästja suhu siis kui ta on vette

läinud.


108

INIMESE PÄÄSTMINE VEEST

Mida teevad päästjad kui vees on inimesed hätta jäänud

Fotod tegid Pärnu päästjad ja Väike- Maarja Päästekooli koolitajad, kui

nad harjutasid inimese päästmist veest ehk pinnaltpäästet.

Päästekomandos

Kõlavad häirekellad ja läbi valjuhääldite öeldakse, et inimesed on vees hätta

jäänud. Kõik päästjad jätavad kohe pooleli kõik oma tegemised ja lähevad

kiiresti garaazi.Kohe, kui päästjad garaazi jõuavad võtavad kaks päästjat ehk

pinnaltpäästjad päästeauto kapist pinnaltpäästeülikonnad ja hakkavad neid

päästeautos sõidu ajal selga panema. Päästeautos lepitakse sõidu ajal kokku, kes

mida õnnetuskohal tegema hakkab. Välja sõidavad kõik selle päästekomando

põhiautod.

Päästeautod jõuavad õnnetuspaika.

Vees paistab hätta jäänud inimene. Kaks päästjat, kes endale pinnaltpääste

ülikonda selga ei pannud lähevad mööda jõge üks ühele teine teisele poole. Neid

nimetatakse märkijateks. Märkijad vaatavad ainult otse hätta jäänud inimese

poole. Niimoodi tekib kolmnurk, kus ühes nurgas on üks päästja, teises nurgas

teine päästja. Kolmurga tipus on hätta sattunud inimene. Kui inimene vajub vee

alla siis märkijad juhatavad pinnaltpäästjad selle kohani, kus inimene vee alla

vajus.

Selle pidi peal on märkijad ja näha see, kuidas nad ``märgivad`` hätta jäänud inimese.

Samal ajal kaldal: meeskonnavanem või rühmapealik räägib häirekeskusele,

mida ta näeb ja mida parasjagu tehakse, kutsub välja kiirabi kui seda veel tehtud

ei ole. Kaks pinnaltpäästjat astuvad päästeautost välja ülikonnad seljas ja vaba

päästja vaatab vette minevad pinnaltpäästjad piinliku täpsusega üle. Päästeauto

katuselt võetakse maha hansalaud, pinnaltpäästjad panevad lestad jalga ja

maskid kaela. Hansa lauale ja vees ujuvale päästjale pannakse järgi nöör.

Meeskonnavanem räägib hätta jäänud inimesega ja julgustab teda ennast vee


109

peal hoidma. Pinnaltpäästjad lähevad vette inimest päästma. Kogu see tegevus

võtab aega kuni paar minutit.

Mis saab edasi

Pinnaltpäästjad ujuvad- sõuavad hädas oleva inimeseni, tõmbavad ta

päästelauale. Nüüd lähevad märkijad teiste juurde tagasi. Kui pinnaltpäästjad on

inimese laua peale tõmmanud ja on kindlad, et võib kaldale minna annavad nad

selleks käega märku. Kõik need, kes on kaldal tõmbavad päästelaua kiiresti, aga

ettevaatlikult kaldale, kus inimene kiirabiarstidele üle antakse.

Kogu see jutt ka fotodel

Päästjad on teel hätta jäänud inimese poole. Üks päästja istub päästelaua peal ja aerutab, teine

ujub laua taga ja juhib seda hätta jäänud inimeseni.


110

Päästelaud on jäetud mõned meetrid hädas olevast inimesest eemale ja päästelaua taga ujunud

päästja läheb inimest päästma. Eemale jäetakse päästelaud sellepärast, et muidu võib pääste-

laud lainetega hätta jäänud inimesele pihta minna. Ka on nii lihtsam inimest päästelaua peale

tõmmata

Kannatanu on päästetud ja ollakse teel päästelaua poole


111

Kannatanu tõmbamine päästelauale. Üks päästja tõmbab kannatanut riietest ja teine lükkab

kannatanut mööda päästelauda.

Päästjad on päästetud inimese tõmmanud Hansa lauale ja laua peal olev päästja tõstab käe. Sel-

lega annab ta kaldal olevatele päästjatele märku, et inimene on päästetud ja ohutult päästelaua

peale tõmmatud. Kaldal olevad päästjad hakkavad nöörist Hansa lauda tagasi kaldale tõmbama.


112

Peale inimese arstidele üleandmist pakivad päästjad oma varustuse kokku,

päästelaud pannakse päästeauto katusele tagasi, pinnaltpäästjad võtavad

ülikonnad seljast ja panevad selga kustutusriided. Kogu varustus vaadatakse üle

ja sätitakse nii, et kui on vaja saab kohe uuesti kusagile mujale appi minna.

Komandosse jõudes varustus pestakse, vaadatakse üle, kuivatatakse ja

hooldatakse.

Päästjad garaazis peale väljasõitu pinnaltpäästevarustust hooldamas


113

KUI ÕNNETUS JUHTUB MEREL Kui õnnetus on juhtunud merel nii kaugel, et päästjad oma paadiga sinna ei jõua

või Peipsi ja Pihkva järvel, siis päästab vees hätta jäänud inimesi piirivalve.

Selle jaoks on piirivalvuritel päästekopter. Ka päästekopteri meeskonnas on

pinnaltpäästjad ja kui päästekopter on jõudnud õnnetuskohale, lastakse

pinnaltpäästja kopterist vintsiga alla. Kui pinnaltpäästja on jõudnud vees hätta

jäänud inimese juurde paneb pinnaltpäästja inimesele rakmed ümber ja nad

vintsitakse üles päästekopterisse. Päästekopteris on arst, kes hakkab siis

kannatanuga tegelema.

Fotod on teinud veebel Kaido Koit, kes on Õhuväe Staabi

teavitusallohvitser

Pinnaltpäästja on ennast trossiga kinnitanud, oma varustuse korralikult üle vaadanud ja valmis

alla laskuma


114

Nii vintsitakse pinnaltpäästja päästekopterilt vette hätta jäänud inimest päästma.

LOOMADE PÄÄSTMINE Väga palju tuleb päästjatel tegeleda loomadega. Nii nagu inimestel, nii on ka

loomadel õigus hätta jäädes abi saada. Tihti eksivad meie linnadesse põdrad ja

metskitsed, kassid ei saa puu otsast alla, linnupojad kukuvad peasast välja,

Aidata ja päästa tuleb ka tulekahjudel hätta jäänud kariloomi.

Päästjate kõige tähtsamaks ülesandeks loomade päästmisel ümbruskonna

inimeste ja hätta sattunud looma ohutuse tagamine. Linna eksinud suured

metsloomad aetakse kas metsa tagasi või kutsutakse loomaarst, kes neile

uinutava süsti teeb, et neid saaks metsa tagasi viia.

Tallinnas tegeleb loomade päästmisega Mustamäe komando, kus on olemas

vajalikud vahendid loomade päästmiseks. Mujal Eestis spetsiaalset varustust ei

ole ja päästjatele tulevad appi loomakliinikud ja varjupaigad.


115

Mustamäe päästekomando loomade päästmiseks mõeldud päästeauto

Sõiduauto mootori vahele kinni jäänud kass. Selle looma päästmiseks läks vaja päästjate abi


116

Linna tulnud rebane teel metsa tagasi

ÕNNETUSED OHTLKIE AINETEGA Väga palju kasutatakse meie ümber igasuguseid keemilisi ja ohtlikke aineid.

Vahel juhtub ka nii, et kõik ei lähe päris nii, nagu inimesed tahavad ja juhtub

õnnetus. Päästjad nimetavad selliseid õnnetusi kemikaalidega saastumiseks. See

tähendabki tegelikult sedasama – õnnetust keemilise ainega. Päästjate jaoks on

need väga ohtlikud ja rasked õnnetused ja selliseid õnnetusi on väga raske ja

ohtlik likvideerida. Sellepärast päris kõik päästekomandod Eestis

keemiaõnnetusi ei likvideeri. Eestis tegelevad keemiliste ainetaga juhtunud

õnnetuste likvideerimisega Tartu päästekomando päästjad, kes käivad

keemiaõnnetustel Lõuna – Eestis , Pärnu päästekomando päästjad, kes käivad

keemiaõnnetustel Lääne- Eestis, Tallinnas ja Põhja- Eestis käivad

keemiaõnnetustel Lilleküla ja Kesklinna päästekomandode päästjad ja Ida-

Eestis Sillamäe ja Kohtla- Järve päästekomandode päästjad.


117

PÄÄSTJATE VARUSTUS KEEMIAÕNNETUSE

LIKVIDEERIMISEKS

Kuna sellist varustust on väga palju, räägime sellest, millega päästjad kaitsevad

iseennast

Hingamisaparaat. Keemiaõnnetustel kasutatakse kahe suure ballooniga

hingamisaparaati. Ühe sellise komplektiga saab keemiakoldes tööd teha umbes

tund aega.

Kahe ballooniga hingamisaparaat

Keemiakaitse ülikond. Päästja kaitsmiseks kõige selle eest, mille sisse ta läheb.

Päästja jaoks tegelikult väga raske, väga ebamugav ja väga umbne.

Keemiakaitse ülikond on väga kallis ja sellega käiakse ümber väga hoolikalt ja

ettevaatlikult

Keemiakaitse ülikond


118

KUI ON JUHTUNUD KEEMIA ÕNNETUS Fotod tegi Pärnu Postimehe fotograaf Ants Liigus Pärnus juhtunud

keemiaõnnetusel.

Ühes ettevõttes on läinud katki kanister ohtliku ainega. Päästjad on jõudnud

õnnetuskohale ja saanud käsu alustada keemiasukeldumist. Samal ajal

juhatatakse kõik hoones olevad inimesed ohtlikust tsoonist välja. Päästjad

ütlevad- inimesed evakueeritakse. Pärnu päästjatel on keemiaõnnetuste

likvideerimise varustus pandud keemiahaagisele, mille viib õnnetusele esimene

põhiauto.

Päästjad on saanud käsu alustada keemiasukeldumist. Keemiahaagis tehakse lahti ja hakatakse

vajaliku varustuse lahti pakkimist.

Päästjad alustavad vajaliku varustuse lahti pakkimist. Keemiakoldesse

sukeldujad hakkavad selga panema keemiakaitseülikondasid. Üks päästja

abistab keemiasukeldujaid ja kontrollib keemiasukeldujate varustuse ning nende

balloonides oleva õhutagavara väga korralikult üle.


119

Keemiasukeldujad on keemiakaitse ülikonnad selga pannud, kõik on üle

kontrollitud ja nad on valmis alustama keemiasukeldumist. Meeskonnavanem

räägib keemiasukeldujatele, mida neilt oodatakse. Keemiasukeldujad sisenevad

reostunud alale.


120

Keemiasukeldujad on katnud ohtliku aine absorbendiga- ainega, mis imab

endasse vedelikke. Peale seda kui absorbent on vedeliku endasse sisse imanud

korjavad keemiasukeldujad selle kokku. Seda tööd tehakse kõige tavalisemate

kühvlite ja harjadega. Päästja jaoks on selline töö väga kurnav. Töötatakse püsti

siseruumis, kus tavaliselt inimesed on tubaste riietega, aga päästjad on ju

paksust ja umbsest materjalist keemiakaitse ülikonnas. Peale selle ei tohi

keemiasukeldujad toetuda põlvega põrandale, sest põrandal võib olla midagi,

mis lõhub keemiakaitseülikonna ja võib nii panna ohtu keemiasukelduja enda

elu


121

Ohtlik aine ja absorbendi segu on kokku korjatud ja pandud kinnisesse

anumasse. Sinises tünnis olev aine ja absorbendi segu viiakse ohtlike ainete

vastuvõttu, kus see hiljem kahjutuks tehakse. Need kaks keemiasukeldujat tegid

hoones tööd umbes tund aega.


122

Peale kasutamist ja ohtliku ainega kokkupuutumist pestakse ja loputatakse

keemiakaitseülikonnad ning saadetakse eraldi konteineriga töökotta, kus

ülikonnad korralikult puhastatakse, hooldatakse ja väga hoolikalt üle vaadatakse.

Siis saadetakse keemiakaitseülikond päästekomandosse tagasi ja seda saab

uuesti kasutada. Võib juhtuda ka nii, et ohtlik aine on keemiakaitse ülikonda

kõigest hoolimata niipalju vigastanud, et seda ei saa enam kasutada. Sellisel

juhul ülikond puhastatakse, hooldatakse ja saadetakse päästekomandosse tagasi,

kus teda saab kasutada ainult õppe ja treeninguülikonnana.

Ohtlikaine on kokku kogutud. Jääb veel pesu


123

RÄÄGIME TULEST JA

TULEKAHJUDEST

TULI EHK PÕLEMINE JA KUIDAS TEKIB TULEKAHJU

Päästjad ütlevad et tulekahju on kontrollimatu põlemine, mis ei toimu

spetsiaalses koldes. Ehk siis teistpidi öeldes- põlemine, mis ei toimu pliidi all,

kaminas, ahjus, grillis, lõkkekohas. Tulekahjuga käivad kaasas kuumus ja suits.

Kui on tulekahju, siis on alati kuumust ja suitsu.

Targad inimesed ütlevad keeruliselt: põlemiseks kutsutakse keemilist

reaktsiooni, kus põlev materjal, hapnik ja süüteallikas saavad kokku ja

reageerivad omavahel ja nagu juba öeldud sai eralduvad põlemise käigus

kuumus ja suits.

Räägime põlemisest lähemalt:

Hapnik- selle saab tuli õhust. Seesama õhk, mida me sisse hingame

sellestsamast õhust saab ka põlemine hapniku. Tulel on hapnikku vaja

põlemiseks

Põlev materjal- kõik, mis tulekahjul vähegi põleb ongi põlev materjal.

Kuidas ikkagi läheb maja põlema

Mingil põhjusel saavad kokku põlemiseks vajalikku kolm osapoolt. Need on

põlev aine, kuumus ehk süüteallikas ja hapnik. Kuumus ehk kõrge temperatuur

hakkab tasakesi soojendama põlevat materjali. Soojenemine kestab niikaua, kuni

põlevast materjalist hakkavad eralduma põlemiseks vajalikud aurud ehk

põlemisgaasid. Ühel hetkel lähevad kuumad põlemisgaasid põlema. Hapniku

saab tuli välisõhust.Tulekahju ongi nüüd tekkinud. Ruumis läheb järjest

palavamaks, järjest rohkem tekib põlevaid gaase ja järjest suuremaks läheb

tulekahju.

Vaatame lähemalt.

Kuidas lähevad isal puud kaminas põlema

Kõigepealt toob isa puud ja laob need kamina koldesse. Siis paneb ta puude

vahele paberit. Paber ja puud ongi põlev materjal.

Peale seda, kui isa on puud ja paberi kaminasse pannud, paneb ta tikuga põlema

paberi. Põlev tikk on nüüd süütav asi, mis paneb põlema paberi.

Paber läheb põlema. Põlev paber hakkab tekitama kuumust puude ümber. Ühel

hetkel läheb kuumus puude ümber nii suureks, et küttepuude pinnalt hakkavad

tekkima põlevad gaasid-puud hakkavad aurama. Needsamad põlevad gaasid ehk

aurud lähevad põlema põleva paberi tekitatud kõrge temperatuuri tõttu. Leek

kamina koldes läheb järjest suuremaks. Mida suuremaks läheb leek kaminas


124

seda kõrgemaks läheb temperatuur ja seda rohkem tekib koldes olevatest

puudest põlevaid gaase. Ja järjest suuremaks läheb leek kaminas. Oled sa

kuulnud tuld praksumas? Praksumine ongi tegelikult puu aurustumine. Suures

kuumuses aurustuvad põlevad materjalid tegelikult auruks nagu jää sulab veeks.

Aga õhk ehk hapnik? Kust saab tuli omale põlemiseks vajaliku hapniku?

Hapniku saab tuli tegelikult sellestsamast õhust, mida me kõik sisse hingame.

Oled sa kuulnud ema- isa rääkimast põleva kamina pliidi või ahju juures

tõmbest. Selleks, et koldes tuli põleks on vaja suits ehk põlemise jäägid kuidagi

toast välja viia. Kotti neid ei pane ja prügiämbriga välja ei vii. Selle jaoks ongi

majal korsten. Korstna kaudu läheb suits välja. Miks? Suits ehk põlemise jäägid

on väga kuumad. Aga nagu sa tead tõuseb soe õhk ülespoole. Öeldakse, et

kortnas tekib hõrendus. Hõrendus ongi korstna tõmme. Niimoodi imebki

korstnas ülespoole minev kuum suits värske õhu tuppa. Ja sealt edasi

kaminasse. Korsten on nagu suur toru sinu käes. Sa puhud ühest otsast õhku

sisse ja teiselt poolt tuleb samapalju õhku välja.

KUIDAS TULEKAHJU ARENEB

Tulekahju jõud on väga kole, sellepärast, et tuli hävitab ära kõik, mis talle ette

jääb. Tulekahju arengu puhul räägivad päästjad erinevatest etappidest.

See on nagu trepist üles kõndimine. Võrdlemegi tulekahju arengut trepist

kõndimisega.

Esimesed kolm astet

Süttimine – vahel võib süttimine juhtuda üheainsa hetkega- näiteks peale

plahvatust tekkinud tulekahjud. Samas võib süttimine võtta aega väga kaua. Igal

aastal on eestis olnud rabatulekahjusid. Rabas läheb tavaliselt põlema turvas.

Suured turbaaunad lähevad kuumaks ja siis ühel hetkel põlema. Tulekahju

puhul kestab süttimise faas tavaliselt mõned minutid.

Kolmas kuni kuues terpiaste

Põlemine- süttinud materjalid hakkavad järjest rohkem tuld võtma ja tuli hakkab

levima. Põlevatelt pindadelt hakkab tõusma järjest rohkem suitsu ja põlemise

jääke ning varsti on kogu ruum suitsu täis, kuna suits on kuum tõuseb see üles.

Kui ruum, kus on tekkinud põlemine on kinnine- uksed ja aknad on kinni

hakkab suitsukiht kõigepealt tekkima lae alla ja et suitsu tuleb järjest juurde

hakkab see allapoole vajuma. Suitsu, tuld ja kuumust on järjest rohkem. Tuli

tuleb välja akendest, läheb läbi lagede, katusele. Kogu maja on üleni leekides.

Seda nimetatakse juba lahtiseks tulekahjuks.

Seitsmes kuni üheksas terpiaste

Jahtumine- tulekahjud ei kesta lõpmatuseni. Ühel hetkel saab otsa kas põlev

materjal või põlemiseks vajalik hapnik. Lausleegis põlenud maja põleb lihtsalt

ära kuni maja materjal ehk põlev aine saab otsa. Kinnisel põlemisel saab otsa


125

põlemiseks vajalik hapnik. Ehk siis tuli hakkab vaikselt vaibuma, kuni ta

lõplikult kustub ja alles jäävad ainult tukid. Nii võib juhtuda, et kivimajas , kus

on korralikud ja head uksed- aknad ruum söestub kuumast ja tuli kustub ära.

MIKS ON TULEKAHJUD OHTLIKUD

Meile inimestele on tulekahjudel kõige ohtlikumad suits, leegid ja kõrge

temperatuur. Aga inimene pole ju ainuke, kellele tulekahjud kurja teevad.

Suits. Tulekahjul eraldub põlemise käigus palju suitsu ehk teiste sõnadega

põlemise jääke ja mürgiseid gaase. Inimesele ongi nad ohtlikud sellepärast, et

hingates suitsu sisse tekib inimesel kiiresti hapnikupuudus ja mürgitus. Oled Sa

midagi kuulnud vingugaasist? Vingugaas on ohtlik sellepärast, et tal pole ei

lõhna, ega värvi, aga ta on väga mürgine. Peale inimese on tulekahjude suits

ohtlik loomadele. Kui on suured metsatulekhjud on ju seesama mürgine suits

ohtlik metsloomadele ja lindudele.

Metsatulekahju suits. Kujuta ennast ette sellises suitsus elama ja tööd tegema


126

Leegid ja kõrge temperatuur. Tulekahjul on tavaliselt leegid ja kõrge

temperatuur. Tulekahjul võib temperatuur tõusta kuni 800 kraadini. Oled sa

käinud saunas? Oli kuum ja palav? Saunas on temperatuur ainult 100 kraadi.

Tulekahjul tõuseb temperatuur 10 minutiga umbes 350 kraadini. Kujuta ennast

ette sellises saunas.

Lausleegiga tulekahju. Selline põlemine hävitab kõik.

Konstruktsioonid- need on majade seinad, katused, põrandad, laed ja lisaks

veel kõik see, mis maja koos hoiab. Tulekahjude korral võivad majad saada nii

palju kannatada, et elada nendes enam ei saa, sellepärast, et maja võib kokku

kukkuda.


127

Vaata seda pilti ja sa saad aru miks on konstruktsioonid ohtlikud

Loodus ja elukeskkond See on kõik see, mille keskel me elame. Kõik oleme

ju näinud televiisorist uudiseid suurtest tulekahjudest. Oled sa näinud kui palju

tekib siis suitsu? Ka see suits on väga mürgine. Metsatulekahjudel pole ju

metsloomadel kusagile põgeneda ja paljud loomad ei jõuagi tule eest ära joosta.

Metsatulekahjul hävitab tuli kogu elusa looduse.

Põlevas metsas ei jää ellu ükski elusolend, kes tule eest põgeneda ei jõua


128

RÄÄGIME ERINEVATEST TULEKAHJUDEST

HOONETE TULEKAHJUD

Hoonete tulekahjud on kõik elumajades, töökodades, garaazides,

tööstushoonetes toimunud tulekahjud. Neid tulekahjusid ongi kõige rohkem.

Mida see kõik tähendab? See tähendab seda, et kellelgi põleb ära kodu, keegi

saab tulekahjus vigastada, kellelgi põleb ära töökoda ja ta ei saa enam seal tööd

teha ja peret toita. Põlevad ära ka suured tehased ja kaubanduskeskused. Aga see

on ju kõik inimeste kätega tehtud. Kõige selle nimel on nähtud vaeva ja tehtud

tööd. Kas sulle meeldiks kui sinu töö ja vaev ära põleb? Kindlasti mitte.

Päästjad jagavad hoonete tulekahjud kaheks

Sisetulekahjud- päästjate jaoks tähendab see seda, et majas põleb näiteks üks

tuba või mingi osa hoonest. On näha paksu musta suitsu, aga tuld veel kusagilt

ustest ja akendest väljas ei ole. Siin saavad päästjad päästa kõike seda, mis on

tulest puutumata. Näiteks korrusmajades on tavalised sisetulekahjud. Sellisel

tulekahjul on päästjatel veel võimalus päästa neid inimesi, kes on tulle jäänud

või tulevangis.

Siin on pildi peal ühe elumaja sisetulekahju Tallinnas


129

Lahtised välistulekahjud. Tuli on põlevast majst juba ustest ja akendest väljas.

Tavaliselt ütlevad päästjad et maja põleb lahtise leegiga. Siin pole enam suurt

midagi teha. Kõigepealt päästetakse seda, mis veel ei põle. Selle kohta ütlevad

päästjad- nad hoiavad ära tule levikut kõrval asuvatele hoonetele. Seal, kus tuli

juba mööda katuseid kõnnib on päästjatel väga- väga raske midagi ära teha.

Tulle jäänud inimesi nüüd enam aidata ei saa. Nende jaoks on tulekahju juba

liiga kaugele arenenud.

Lausleegis elumaja

METSATULEKAHJUD Suvel kui on väga soojad ja kuivad ilmad võib vahel juhtuda, et mingil põhjusel

läheb põlema mets. Looduses mets ise põlema ei lähe. Enamus

metsatulekahjusid on ikkagi inimese põhjustatud. Nii näiteks tehakse metsas

lõket, aga pärast ei kustutata seda korralikult, samamoodi viskavad inimesed

metsa alla maha suitsukonisid, mis võivad metsa põlema panna.


130

Päästjate jagavad metsatulekahjud:

Maatuli- selline metsatulekahju, kus tuli on pugenud maa alla. Tavaliselt juhtub

nii turbaväljadel. Ka siis kui metsa on jäänud korralikult kustutamata lõke.

Maa sees põlev tuli võib läbi põletada puude juured ja nii võivad puud

päästjatele peale kukkuda. Ka päästjad ise võivad kukkuda maa sisse põlenud

aukudesse. Pealt neid auke näha ei ole, aga välja sealt enam ei saa. Autoga

sellistel tulekahjudel sõita ei saa. Võib juhtuda, et tuli on nii sügaval maa sees,

et kevadel põlema läinud turvas kustub ära alles sügiseste vihmadega.

Pinnatuli- siin on kõige tavalisemad kulupõlengud. Mere ja järvede ääres

põlevad pilliroog ja kõrkjad. Metsas põlevad põõsad ja väikesed noored puud.

Mõtle, mis jab järele nendest lindudest ja loomadest kellele metsaalune ja

niitmata põllud on koduks.

Pinnatuli mööda maad levimas

Ladvatuli- See on juba väga ohtlik. Ladvatuli on tihti koos pinnatulega. Aga siis

põlevad juba ka suurte puude tüved ja ladvad. Tegelikult tähendab see seda, et


131

metsas on kõik kohad tuld täis. Ladvatuli levib rohkem okasmetsas, need on siis

kuuse- ja männimetsad. Ohtlik on see sellepärast, et tuli levib väga kiiresti.

Mõned targad raamatud ütlevad, et tuli liigub kiirusega 5 meetrit sekundis. See

on kiiremini kui sina või mina pikka maad jooksta jõuaks. Sellepärast kardavad

ladvatuld ka päästjad ise. Siis võib tavaline tuuleiil puhuda tule ükskõik

millisesse suunda. Võib juhtuda, et metsas puhub tuul ladvatule tagasi juba

kustutatud aladele. Ja siis tuleb kustutamist jälle otsast alata. Samamoodi võib

juhtuda, et ladvatulega põlevad metsas ära voolikuliinid.

Ladvatuli. Sellise tulega enam võidu ei jookse.

Mõtle kõigele sellele kui sa metsas või looduses ringi liigud!!


132

TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE

MILLISE VARUSTUSEGA TULD KUSTUTA-

TAKSE

TULETÕRJEPUMBAD

Üheks tähtsaks osaks tulekahjude kustutamisel on tuletõrjepumbad.

Tuletõrjepumbad jaotatakse ära selle järgi, kus see pump asub ja mida sellega

teha saab. Nagu sa juba tead on põhiautol peal pump. Peale päästeauto

pumpade kasutavad päästjad veel kantavaid pumpasid. Neid nimetatakse ka

mootorpumpadeks. Need on kerged pumbad, mille päästjad võtavad

päästeauto pealt ja viivad sinna kuhu suure ja raske päästeautoga sõita ei saa.

Need pumbad ei ole nii võimsad kui autopumbad, aga tööd saab teha ka

nendega.

Tuletõrjepumbad jagatakse

Autopumbad

Pumbad, mis on päästeauto peal pumbaruumis. Selle pumba paneb käima auto

enda mootor. Nagu ma juba ütlesin on need kõige keerulisemad, võimsamad ja

suuremad pumbad. Päästjad teevad pumpadel vahet selle järgi kui palju

mingisugune pump vett minutis välja pumpavad. Seda nimetatakse pumba

tootlikkuseks. Tavaline põhiauto pump võib tulekahjule anda umbes 3000

liitrit kustutusvett minutis.

Selline näeb välja põhiauto pumbaruum. Siin on väga palju erinevaid lüliteid ja toruotsasid


133

Kantavad pumbad ehk mootorpumbad

Väiksemad ja nõrgemad kui autopumbad. Sellise pumba tööle panemiseks on

vaja mitut päästjat. Need pumbad paneb tööle pumba enda küljes olev mootor.

Päästjad kasutavad erineva suuruse ja võimsusega mootorpumpasid.

Kantav tuletõrjepump Fox. kantav pump Otter

Ujuvpumbad ehk sukelpumbad

Kõige väiksemad tuletõrjepumbad. Neid pumpasid saab tööle panna üks

päästja. Teistest pumpadest erinevad ujuvpumbad selle poolest, et need pumbad

pannakse vette ujuma. Sellised pumbad annavad küll vähem vett kui

mootorpumbad, aga teda saab tööle panna väikese tiigi või kraavi peale. Väga

palju kasutatakse selliseid pumpasid metsa ja rabatulekahjudel, kuhu raskete

päästeautodega ligi ei pääse.


134

TULETÕRJEVOOLIKUD

Päästjad kasutavad erinevad voolikuid. Ühed on väga jämedad ja lühikesed

rasked kummist voolikud. Need on imivoolikud. Imivoolikuid kasutavad

päästjad kustutusvee võtmiseks näiteks jõest, järvest või veevõtukohast.

Teised voolikud on imivoolikuga võrreldes peenemad ja pikemad. Neid

voolikuid nimetatakse survevoolikuteks. Survevoolikuid on vaja selleks, et

tulekahjul jõuaks päästeauto pumbast kustutusvesi tulle. Kui voolikuid lähemalt

vaada, siis on näha,et voolikuid on kahte mõõtu- jämedamad ja peenemad.

Jämedamad voolikud ühendatakse ühte otsa pidi päästeauto pumba külge ja

neid nimetatakse tüviliini voolikuteks. Tüviliini teine ots ühendatakse

spetsiaalse jagajaga ehk hargmiku külge. Hargmiku sisse läheb üks jämedam

tuletõrjevoolik ja välja tuleb kolm otsa tuletõrjevoolikutele, mille külge

ühendatakse peenemad ehk tööliinivoolikud.

Siit on näha erinevad tuletõrjevoolikud. Suur must voolik, mis läheb silla alla jõkke on imivoolik,

mida mööda päästeauto pump imeb endale vee jõest või veevõtukohast. Valged voolikud on tüvi-

liini voolikud, mida mööda pumbatakse pumbast kustutusvesi lõpuks päästjateni


135

Tüviliini voolik

Peenemate survevoolikutega töötavad päästjad ja sealt lähebki lõpuks vesi

tulekahju kustutamiseks tulle. Neid voolikuid nimetatakse tööliini voolikuteks.

Tööliini vooliku üks ots ühendatakse hargmiku ehk jagaja külge ja teise otsa

ühendatakse joatoru.

Tööliini voolik

Selle pildi pealt on näha, kui palju tuletõrjevoolikud üksteisest erinevad.

Jämedam voolik on tüviliini ja peenem tööliini voolik.

Vasakul pool on tööiini, paremal pool tüviliini voolik


136

JOATORUD JA LAFETID

Joatoru ongi see asjandus, mis on tuletõrjevooliku küljes ja mida päästjad

hoiavad tuld kustutades käes. Need joatorud, mida päästjad käes hoiavad

nimetatakse käsijoatorudeks. Joatorust lähebki vesi tulle. On väga palju

erinevaid joatorusid . Oleneb sellest millist tulekahju päästjad kustutavad

valivad nad joatoru. Näiteks saavad päästjad teha kahe maja vahele veeseina,

kui näiteks on vaja kaitsta veel mittepõlevat hoonet kõrval põleva hoone tule ja

kuumuse eest. Veel on päästjatel naela moodi pikk joatoru, mida saab lükata

näiteks põlevasse heinakuhja.

Päästjad jagavad joatorud

Kombineeritud joatoru. Sellist joatoru kasutavad päästjad kõige rohkem.

Sellega saab teha nii lehviku kujuga kui kompaktset veejuga. Päästja saab tööd

tehes joatorust välja tuleva joa kuju ise reguleerida, vastavalt selliseks, nagu

hetkel vaja on.

Lihtjoatoru. Selline joatoru, millest tuleb ainult kompaktne juga. Sellisel

joatorul veejoa kuju reguleerida ei saa.

Käes hoitavad joatorud näevad nad sellised:

Kombineeritud joatoru lihtjoatoru


137

Niimoodi on joatorud päästeauto kapis. Alati kättesaadaval kohal, kust päästjad nad kiiresti

kätte saavad.

VEESEINJOATORU

Selle joatoru nimi ütleb tema kohta kõik. Selle joatoruga saab teha sõna otseses

veest seina. Seda saab kasutada näiteks põleva maja kõrval oleva ja veel

mittepõleva maja kaitsmiseks tule ja tulekahju kuumuse eest. Selle joatoru suur

häda on selles, et see kulutab väga- väga palju vett. Kui tulekahjul on

kustutusveest puudus, siis selliseid joatorusid kasutada ei saa.


138

Veeseinjoatoru ise näeb välja selline

Töötav veeseinjoatoru

NAELJOATORU

Ka selle joatoru nimi ütleb, mida see joatoru endast kujutab. Sellise joatoruga

saab kustutada näiteks turbaaunasid, heina ja põhuhunnikuid.Selleks surutakse

joatoru ots sügavale turba või heinakuhja sisse ja tehakse lahti joatoru kraan


139

Nnnnnnnnnnn

Päästja töötava naeljoatoruga

LAFETID

Suuri joatorusid nimetatakse lafettideks. Lafette päästjad käes ei hoia,

sellepärast et nad on suured ja rasked. Lafettidele külge ühendatakse tavaliselt

üks või mitu tüviliini voolikut ja siis jäetakse lafetid maha päästjad ütlevad -


140

tööle. Lafetid on ka tõstukitel ja redelitel. Kui päästetööde juht näeb et

tulekahju on väga suur ja päästjale liiga ohtlik siis pannaksegi tööle lafetid.

Lafetid on väga võimsad ja tavaliselt pannakse nad tööle teise päästeauto

pumbast. See on vajalik juba sellepärast, et päästjad saaksid oma väikeste

käsijoatorudega tööd teha. Suurtel tulekahjudel kasutatakse väga palju

autoredelite ja tõstukite lafette. Neid saab vastavalt vajadusele lihtsalt ümber

tõsta ja liigutada.

Selle pildi peal on näha suur ja võimas lafett `` Apollo`` Sellesse lafetti läheb kolm jämedat vooli-

kut, voolikud on ühendatud hargmiku ehk jagaja külge

HARGNEMINE

Oled sa näinud ema või vanaema niidirulli või lõngakera harutamas?

Samamoodi harutavad päästjad lahti tuletõrjevoolikuid. Seda kui päästjad

tulekahjul voolikutega ringi jooksevad ja need rullist laiali viskavad nimetatakse


141

hargnemiseks. Igal hargnemisel on nimi. Näiteks imivoolikute ühendamist

päästeauto pumba külge veevõtukohast vee võtmiseks nimetatakse imiliini

hargnemisteks, tööliini pumba külge ühendamist nimetatakse tööliini

hargnemiseks.

Siin käibki alles hargnemine. Tuletõrjevoolikud on juba lahti visatud, need

ühendatakse omavahel. Peale seda vesi lastakse voolikuliinidesse ja alustatakse

kustutamisega.


142

Hargmik ehk jagaja. Sisse tuleb jämedam tüviliini voolik ja välja läheb peenem tööliini voolik

KUIDAS SAAB KUSTUTUSVESI PÄÄSTEAUTO PAAGIST

TULLE

Kõikidel põhiautodel on veepaak ja pump. Paak asub auto kabiini taga ja ta on

peidetud varustuse kappide vahele. Tavaliselt on päästeauto tagaosas

pumbaruumi peidetud pump. Paagi ja pumba vahel on väga jäme toru.

Tulekahjukohale jõudes paneb autojuht kõigepealt tööle pumba, teeb lahti

kraani, mis on päästeauto paagi ja pumba vahel ja laseb päästeauto veepaagist

vee pumpa. Seda need autojuhid päästeauto taga natukene aega toimetavadki.

Pärast seda ühendatakse auto külge voolikuliinid.


143

Pildi peal näeb see asi välja nii. Jämedama vooliku ehk tüviliini vooliku üks ots

on ühendatud päästeauto pumba külge. Tüviliini vooliku teise otsa on

ühendatud jagaja ehk hargmik. Hargmiku külge väljaminevasse otsa on

ühendatud tööliini vooliku üks ots. Tööliini teises otsa on kinnitatud joatoru.

Joatoru hoiab päästja käes ja sealt lähebki surve all vesi tulle. Need voolikud,

mis on selle pildi peal rullis maas visatakse tegelikult tulekahjul lahti. Rullis on

nad siin sellepärast, et muidu ei mahuks need asjad ühe pildi peale ära.

MIKS RÄÄGITAKSE, ET PÄÄSTEAUTO PAAK ON ALATI

TÜHI

Alati kui on olnud suured tulekahju räägivad pealtnägijad, et päästeauto tuli

tulekahjule, aga tal oli veepaak tühi. On see võimalik? Päris nii see ei ole.

Päästeauto veepaak on tulekahjule sõites alati kustutusvett täis. Jõudes

tulekahjule, hargnevad päästjad ju kiiresti voolikud laiali ja hakkavad

võimalikult kiiresti tulekahju kustutama. Et päästeautodel on väga võimsad


144

pumbad ja vett on korraga väga palju vaja, siis saabki põhiauto veepaak tühjaks

umbes kahe- kolme minutiga, sest korraga töötab tavaliselt mitu joatoru. Selle

paari minutiga, mis kulub põhiauto veepaagi tühjakssaamiseks jõuavad

tulekahjudele pealtvaatajad. Nii, et selleks ajaks kui pealvaatajad kohale jõuavad

ongi juba esimestel autodel vesi paagist otsas. Ja siis kõik räägivadki tühja

paagiga tulekahjule tulnud päästeautost. Nüüd tead sinagi kuidas lood tegelikult

on.

MIS SAAB SIIS KUI PÄÄSTEAUTO PAAK ON

TÜHI Nagu ma juba rääkisin on tulekahjudel korraga vaja väga palju vett ja nii

saavad päästeautode paagid tühjaks juba mõne minutiga.

Juba tulekahjule sõites hakkavad päästjad mõtlema sellele, kuidas saada

tulekahjule lisa kustusvett. Kõige esimesena ühendatakse põhiautole külge

paakauto, mille paagis olevast veest jätkub kustutajatele umbes 5-10 minutiks.

Selle ajaga tuleb leida asulates ja linnades kõige lähem tuletõrjehüdrant, seal kus

tuletõrjehüdrante ei ole otsitakse tuletõrje veevõtukohta.

TULETÕRJEHÜDRANT

Tuletõrjehüdrant on päästjate jaoks koht linnatänavate veevõrgus, kust nad

saavad tulekahju kustutamiseks võtta lisavett. Tuletõrjehüdrant on nagu ma juba

ütlesin tegelikult linna veevärki suurte magistraaltorude vahele ehitatud tuletõrje

lisavee võtmise koht. Tuletõrjehüdrandid on päästjate jaoks tähistatud ja

päästjatel on päästeautode peal kaardid, kuhu on märgitud kõik linna hüdrandid.

Tuletõrjehüdrandid on ehitatud maa alla või maa peale.

Tuletõrjehüdrandi tähisele on kirjutatud päästjate jaoks väga vajalikud andmed.

Nii saavad päästjad teada kui jäme on see toru, mille vahele hüdrant on pandud,

kui kaugel on hüdrant tähisest. Veel on tähisele kirjutatud hüdrandi number.


145

Maa aluse tuletõrjehüdrandi tähis selline näeb maa aluse hüdrandi tähis välja tänaval

Mida need numbrid siis tähendavad

350 näitab kui jäme on toru maa sees. See number näitab päästjatele kui palju

saab sellest hüdrandist korraga vett. Mida suurem on see number, seda rohkem

saavad päästjad hüdrandist korraga vett.

3,5 näitab, mitme sammu kaugusel tähisest on maa aluse hüdrandi kaevu kaas.

Maapealsel hüdrandil kaugust märgitud ei ole, sest see hüdrant on peidus punase

mütsi all.

201 see on hüdrandi number.

T täht näitab hüdrandi tüüpi. See täht näitab päästjatele, millise püstiku nad

sellele hüdrandile panna saavad.

Ole hea, ära riku ja lõhu kunagi seda päästjate jaoks hädavajalikku abilist.


146

Maapealne hüdrant päästeauto kapis ollev tuletõrjehüdrandi püstik.

Hüdrandi maa alune osa, siia peale maa aluse tuletõrjehüdrandi kaev

keeratakse hüdrandi püstik


147

Põhiauto panemine hüdrandile

Võetakse ära keavu kaas, hüdrandi peale keeratakse hüdrandi püstik, ühendatakse tuletõrjevoo-

likud, avatakse hüdrandi enda ja püstiku kraanid ning lastakse vesi päästauto pumpa või paaki

Hüdrandile pandud põhiauto


148

Vahel juhtub ka nii, et tuletõrjehüdrant on kaugel ja üks päästeauto tuleb

kusagile kaugemale hüdrandile panna. Sellisel juhul veetakse kahe päästeauto

vahele jämedatest tuletõrjevoolikutest voolikuliin. Üks päästeauto pannakse

hüdrandile ja see auto pumpab kustutusvee edasi rünnakuautole.

Voolikuliini mahapanek põhiautolt

Punane voolik kahe päästeauto vahel ongi kaugemalt tulev voolikuliin


149

PAAKAUTO BASSEINID

Tulekahjud ei puhke ainult linnades ja asulates, kus on tänavate alla peidetud

tuletõrjehüdrandid. Tulekahju korral sellistesse kohtadese, kus ei ole

tuletõrjehüdrante sõidavad alati välja nii põhiauto kui ka paakauto. Sellistel

tulekahjudel on kiirest vaja lisa kustutusvett. Lääne- Eesti päästekeskuse

paakautodel on kapis kokkupandavad veebasseinid, kuhu mahub korraga kogu

paakauto veepaagis olev kustutusvesi. Jõudnud tulekahjule, paneb paakauto juht

maha paakauto peal oleva basseini, paakauto laseb oma veepaagi kiiresti tühjaks

ja läheb uuesti veepaaki täis võtma. Paakautodele on peale ehitatud veepaagi

kiiresti tühjendamiseks spetsiaalsed kraanid ja nii saab paakauto paak tühjaks

mõne minutiga. Tulekahju kustutamiseks võtab rünnakuauto kustutusvee

basseinist, mida paakautod pidevalt täidavad.

Paakauto tühjendamine basseini


150

Rünnakuauto võtab tulekahju kustutamiseks kustutusvee basseinist

MIKS ON TULEKAHJUDEL JA ÕNNETUSTEL NII PALJU

PÄÄSTEAUTOSID

Kui on puhkenud tulekahju või juhtunud mingisugune õnnetus ja inimesed on

häirekeskusesse helistanud ja öelnud mis on juhtunud, siis hakkab häirekeskus

saatma tulekahjule või õnnetusele päästeautosid. Meil Eestis on õnnetused ja

tulekahjud jagatud klassidesse nagu lapsed. Päästjad ütlevad väljasõidu

astmeteks. Väljasõiduastmeid on neli. Vaatame neid astmeid natukene lähemalt

I Aste põleb prügikast või midagi pisemat või on juhtunud mingisugune

väiksem õnnetus. Ka tulekahjualarmid esimese astme väljasõit. Sellisele

väljakutsele sõidab ainult üks päästeauto ja üks meeskond.

II Aste põleb maja või mingisugune hoone või on juhtunud mingisugune

suurem õnnetus. Sellisele väljakutsele sõidavad põhiautod, paakautod, redelauto,

juhtimisauto, kiirabiauto ja kui vaja, siis ka politseiauto.

III Aste suured tulekahjud ja suured ünnetused. Sellisele tulekahjule või

õnnetusele sõidavad ühes maakonnas appi ka teise maakonna päästeautod ja

päästjad.

IV Aste väga suured õnnetused ja tulekahjud.

Sellepärast sõidabki tulekahjudele või õnnetustele välja korraga palju

erinevaid autosid. Suurtele tulekahjudele sõidavad korraga välja põhiautod,

paakautod, redelautod ja juhtimisauto.


151

TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE

HOONETE TULEKAHJUDE KUSTUTAMINE

SUITSUSUKELDUMINE

Suitsusukeldumiseks nimetavad päästjad hingamisaparaadis põlevasse hoonesse

sisse minemist ja seal töö tegemist. Kas siis inimeste päästmiseks või tulekahju

kustutamiseks. Kui päästjad on teel tulekahjule ja on teada ettulekahjul on kohe

vaja alustada suitsusukeldumist, siis panevad päästjad tavaliselt juba autos

sõidu ajal hingamisaparaadi selga. Sellepärast päästjad tegutsevadki tulekahjul

alguses ballonid seljas. Hiljem kui hingamisaparaati enam vaja ei ole võtavad

päästjad hingamisaparaadid seljast ära. Kui päästjad töötavad tulekahjul

hingamisaparaadis ja neil saab õhuballoon tühjaks vahetatakse balloon ära ja

päästja saab tööd edasi teha.

Suitsusukeldumine on väga raske ja ohtlik. Kui päästjad lähevad põlevasse

majja, siis on maja tavaliselt suitsu täis, pime ja seal on ka väga- väga kuum.

Peale selle lähevad nad ju võõrasse hoonesse tööd tegema või hätta jäänud

inimesi päästma, nad ei tea seda, mis neid seal ees ootab. Suitsusukeldumine on

päästja töös üks ohtlikumaid töid üldse. See nõuab päästjalt väga- väga palju

julgust, vaprust ja veel suuremat füüsilist vastupidavust. Suitsusukeldumist

teevad korraga alati vähemalt kaks päästjat. Sellist päästjate paari nimetatakse

suitsusukeldumispaariks. Suitsusukeldumist tehes sõltuvad paaris olevad

päästjad ainult üksteisest ja kui nendega midagi põlevas hoones juhtub on väljas

olevatel päästjatel neid väga raske aidata. Suitsusukeldujad peavad kogu aeg

väljas olevate päästjatega raadiosidet. Nii saavad ka teised teada, mis põlevas

hoones toimub ja millega suitsusukeldujad tegelevad.

Selleks, et päästeteenistuses saada suitsusukeldujaks tuleb käia koolitustel ja

teha suitsusukelduja eksam. Kui kõik see on käidud- tehtud, alles siis võib

meeskonnavanem või rühmapealik lubada päästjal suitsusukeldumist teha.

Suitsusukeldumine on päästja jaoks tegelikult niivõrd raske ja ohtlik, et igaüks

sellega hakkama ei saa. Ja need, kes sellega hakkama ei saa on paratamatult

sunnitud päästeteenistusest ära minema.

Tahad seda ka ise proovida? Pane ennast väga paksult riidesse, seo oma

silmad tugevasti kinni, sest ka päästjad ei näe isegi omaenda väljasirutatud kätt,

lase ennast neljakäpukile, ja proovi niimoodi minna ühest toast teise. Samas

kujuta endale ette, et sinu ümber on elav tuli, meeletu kuumus ja sa pead otsima

kusagile tule ja suitsuvangi jäänud abitut inimest. Arvesta alati võimalusega, et

kusagilt võib sulle midagi peale kukkuda ja et sa ise võid kusagile kukkuda. Usu

mind, see ei ole kerge.


152

Suitsusukeldujatest on väga vähe fotosid. Ka kõige paremad kaamerad ei pea

vastu ja sulavad selles kuumuses, kus päästjad töötavad, sellepärast tuleb leppida

eemalt tehtud fotodega

Suitsusukeldujad enne põlevasse majja sisse minemist

Suitsusukeldujad töös


153

Alajaama tulekahju Pärnus. Suitsusukeldujad on oma töö teinud


154

Suitsusukeldujad valmis hoonesse sisenema


155

KUSTUTAMINE

Tulekahju kustutamine on tegelikult põleva aine ja tule jahutamine

kustutusveega. Vett tulle lastes jahutatakse põleva materjali pinda niikaua kuni

sellest enam põlevaid gaase ei erladu. Ka küünla leegi ära puhumine on

tegelikult küünla leegi jahutamine kuni see ära kustub. Veega kustutatakse

sellepärast, et vett on meie ümber väga palju ja vesi on kõige odavam vahend

tule kustutamiseks.

Selleks, et tulele ligi pääseda peavad päästjad tihti lõhkuma hoonete seinu,

katuseid, põrandaid. Selle jaoks on päästeautode peal mootorsaed ja kived,

kangid. Väga suureks abiks on päästjatele tulekahjude kustutamise juures

redelautod ja korvtõstukid. Nende abil saavad päästjad päästjad päästa suurtes

hoonetes tule vangi jäänud inimesi, pääsevad tuld kustutama katusele või

siseneda näiteks põlevasse korterisse akna kaudu. Muud kunsti polegi. Tuleb

lihtsalt lasta tulle vett. Sellest kui palju kulub kustutusvett sõltub tulekahju

suurusest ja sellest kui suur hoone põleb. Siis, kui päästjatel on vähe

kustutusvett listakse kustutusveele vahuainet. Sellist vahuaine nimetatakse

märgajaks ja kustutusvett nimatatakse märjaks veeks. Märg vesi kleebib ennast

seina külge. Nii kulub tulekahjul vähem kustutusvett. Märga vett kasutavad

tulekahjudel väga palju Saaremaa päästjad.


156

Päästeautode paiknemine tulekahjul. Kaks põhiautot, paakauto. Vasakpoolne

põhiauto on pandud tuletõrjehüdrandile ja tema annab vett parempoolsele

põhiautole. Pildil on näha punane tuletõrjehüdrant, millele on peale pandud

hüdrandi püstik. Kollane jäme voolik läheb hüdrandist põhiauto pumpa ja

pumbast läheb tüviliini voolik ehk toide parempoolsesse põhiautosse.

Parempoolne põhiauto on rünnakuautoks, rünnakuauto pumbast on tehtud kõik

hargnemised tulekahju kustutamiseks ja rünnakuauto pealt võetakse ka kogu

vajaminev päästevarustus. Paakauto seisab rünnakuauto ees. Niikaua kui

vasakpoolset põhiautot hüdrandile pannakse toidab rünnakuautot lisa

kustutusveega paakauto. Selle foto peal on näha, kahe põhiauto vahel voolikut

keriv paakauto juht, sest paakautot ei ole enam vaja kuna pidev ehk päästjate

keeles katkematu kustutusvesi on tagatud tuletõrjehüdrandilt. Põhiautod on

sõidetud põlevast majast natukene eemale. Nii jäetakse põleva maja juurde

redelautole vajaminev ruum ja päästeautosid ei pea enam ümber paigutama.


157

Tuli on pugenud katuse alla ja selleks et tulele ligi pääseda tuleb katus lahti

lõigata. Selle jaoks kasutavad päästjad suuri ketaslõikureid

Redelautoga võetakse lahti põleva maja katust


158

Märja veega kustutamine

TSISTERNIDE JA MAHUTITE KUSTUTAMINE

Kütusetsisterne ja mahuteid veega kustutada ei saa. Vesi on raskem kui kütus ja

õlid ning selle asemel, et kustutada vajub kustutusvesi kütusest läbi ja pritsib

selle igale poole laiali. Tsisterne ja kütusemahuteid kustutavad päästjad vahuga.

Vaht on kütusest kergem ja ei vaju sellest läbi. Vahuga kaetakse kogu põlev

kütus. Sellega jahutatakse ja lämmatatakse põlevat pinda, sest läbi vahukorra ei

saa tuli enam põlemiseks vajalikku hapnikku ja vahukiht ise jahutab leeke.


159

METSA JA MAASTIKUTULEKAHJUDE KUSTUTAMINE

Metsatulekahjud on päästjate jaoks väga rasked tulekahjud. Metsa ei saa sõita

suure ja raske päästeautoga ja metsatulekahjud on avastamise ajaks juba

paisunud suurteks ning levinud väga suurtele pinadadele. Metsatulekahjude

kustutamiseks veetakse metsa suured võimsad pumbajaamad ja väga pikad

vooliukuliinid. Mõned voolikuliinid võivad olla isegi kilomeetrite pikkused.

Selliseid suuri ja võimsaid voolikuliine nimetatakse magistraalliinideks.

Magistraalliinile ühendatakse suurte voolikute vahele jämedad hargmikud,

millest lähevad tüviliinid erinevatesse põlevatesse metsa osadesse. Metsas

kustutatakse tuld kõige tavalisemate lihtjoatorudega, sest siin ei ole vaja erinevat

joa kuju. On lihtsalt vaja lasta metsa all põlevasse tulle või turbasse väga palju

vett. Metsatulekahjud on sellised tulekahjud, kust päästjatelt ei nõuta kogu

komplekti lahingriiete kanmist. Jalas peavad olema tuletõrjekummikud ja seljas

lahingriiete püksid.

Suurtele metsatulekahjudele kutsutakse päästjatele appi vabatahtlikke üle eesti.

Samuti käib siis päästjatel abis Kaitseliit, Piirivalve lennusalga päästekopter.


160

Metsatulekahjude kustutamiseks rajatakse laager- sinna kogunevad päästjad ja

vabatahtlikud. Ka kogu vajaminev päästevarustus ja tehnika kogutakse

laagriplatsile. Kustutustöid juhitakse kustutustööde staabist, mis võib olla

kusagil eemal ohutus kohas. Põlev mets või raba jagatakse erinevateks

lõikudeks, igal lõigul on oma lõigujuht. Lõigujuhiga peab kustutustööde staap

pidevalt raadiosidet.

Suur ja võimas pumbajaam on pandud veevõtukohale


161

Põleva kulu kututamine kululuudadega

Põlev pilliroog Pärnus


162

Vahel on ka ämbrist suur abi

Käib vajaliku varustuse pealelaadimine roomikmasinale, mis varustuse metsa kustutajateni viib


163

Vabatahtlikud turbaauna kustutamas

Laagriplats. Tehnika ja kustutajate kogunemise koht


164

Tulekustutus ja päästetööde staap. Siit juhitakse metsakustutustöid

Söögipaus. Söök tuuakse eraldi iga kustutuslõigu juurde


165

Üks töölõik metsatulekahjul

MIS SAAB SIIS KUI TULEKAHJU ON KUSTUTATUD

Peale seda kui päästetööde juht on häirekeskusele öelnud, et tulekahju on

kustutatud ehk päästjate keeles likvideeritud korjavad päästjad kokku kogu

varustuse, mis on tulekahju kustutamiseks vaja läinud. Kui kogu varustus on

auto peal tagasi kontrollitakse veel kord üle põlenud hoone. Siis sõidetakse

tagasi päästekomandosse. Päästekomandos võetakse kogu kasutatud varustus

päästeauto pealt maha, tehakse puhtaks ja hooldatakse. Pannakse peale puhtad ja

kuivad tuletõrjevoolikud, kui tulekahjul kasutati hingamisaparaate, siis võetakse

need lahti, pestakse puhtaks, kuivatatakse ja pannakse kokku tagasi.

Hingamisaparaadi õhuballoonid laetakse uuesti täis ja hingamisaparaat pannakse

päästeauto peale tagasi.

Ühesõnaga päästeauto peab saama vajadusel võimalikult kiiresti uuesti

väljakutsele sõita. Vahel tuleb sõita ka otse ühelt väljakutselt teisele.


166

PÄÄSTJA ELUKUTSE

KAASAEGNE PÄÄSTJA JA KESKAEGNE RÜÜTEL

Kaasaegseid päästjaid saab võrrelda keskaegsete rüütlitega. Nii nagu keskajal

sõitsid rüütlid uhkete hobustega, sõidavad päästjad kaasaegsete ja uhkete

punase-valgekirjude hobustega. Kui keskaegne rüütel kandis lahingus seljas

uhket ja kallist riietust ja selle all turvist, siis päästjalgi on seljas kallid

lahingriided, mis tema keha kaitsevad. Rüütel läks lahingusse relv käes, päästja

läheb lahingusse kas joatoru või päästevahendiga.

Sarnasus on ka vappides. Üle maailma on päästjad võtnud üle ammuse rüütlite

vapi risti ehk Malta risti.

Malta risti kaheksa tippu sümboliseerivad keskaegse rüütli ja kaasaegse päästja

kaheksat ilusaimat omadust: lojaalsust, jumalakartlikkust, tagasihoidlikkust,

suuremeelsust, julgust, surmapõlgust, abivalmidust vaeste suhtes ja austust.

Malta rist oli ajalooliselt Ristirüütlite Ordu rist. Praegu kasutavad seda risti oma

vapil päästeteenistused üle kogu maailma.

Malta ordu vapp päästjate vapp


167

Keskaegne rüütel kaasaegne rüütel

PÄÄSTJAD KUI ORGANISATSIOON Nagu nüüdseks juba tead on päästja ehk tuletõrjuja elukutse väga vana ja oma

rahva seas väga lugupeetud. Üle kogu meie riigi on päästjaid väga palju ja nii

on päästjad justnagu omaette organisatsioon. Meil on olemas oma lipp, vapp,

hümn. Ja selles suures organisatsioonid ei ole päästjad üksi, vaid on ka päästjate

pered. Päästjad teevad väga paljusid erinevaid asju koos peredega. Käiakse

üksteisel külas, organiseeritakse erinevaid pidusid ja ettevõtmisi. Igal aastal

suvel toimuvad päästjate perepäevad, kus saavad kokku päästjate pered üle terve

Eesti.


168

NAISED JA PÄÄSTETEENISTUS

Päästeteenistuses töötab palju naisi. Rohkem küll selliste ametitel, kus ei puututa

otseselt kokku tulekahjude kustutamise ja päästmisega. Väga paljud naised on

päästjate abikaasad, elukaaslased, emad, lapsed.

Aga on ka naisi, kes on valinud endale päästja elukutse. Palusin kahel

naispäästjal rääkida meile sellest, mida nad päästjana tööd tehes tunnevad ja

kuidas nad meeste kõrval on hakkama saanud

Kui Anneli oli tuletõrjuja-päästja

Anneli läks Keila päästekomandosse tööle 2004. aastal 19. aastasena ja töötas

seal tuletõrjuja-päästjana 3 aastat. Päästetöö hakkas talle meeldima, kui ta

Väike-Maarja Päästekoolis seda tööd õppis. Seal, nagu ka hiljem tööl, sai

proovida hoone tulekahju kustutamist, autode katki lõikamist, nööripäästet ning

muud nende tööde jaoks vajalikku, nagu redelist ronimine, voolikute

lahtiviskamine, auto pumba abil vee laskmine ja muu selline.

Anneli arvab oma kogemuse põhjal, et tuletõrjuja-päästja töö on huvitav, kuid

samas ka raske ja ohtlik. Et päästja töö ohutum oleks, toimusid Keila komandos

igapäevaselt pisikesed loengud, et tööks vajalikud teadmised ikka värskelt

meeles seisaksid. Sageli mängiti õnnetusi ka päriselt läbi. Selleks lasti mõni

mahajäetud hoone kunstlikku suitsu täis ning paarilisega koos pidi

hingamisaparaadis sisenemas majja ja otsima kannatanuid. Vahel mängiti läbi

inimeste päästmine autoavarii korral. Nagu öeldakse, raske õppusel, kerge

lahingus.

Päris sündmused olid siiski iga kord erinevad. Sündmuskohale sõites oli

tavaliselt väike ärevus. Kuna Annelil ei olnud nii palju füüsilist jõudu, kui

meeskonnakaaslastel, siis kartis ta, et äkki ei saa mõne raskema tööga hakkama.

Isegi voolikute omavahel ühendamine võib olla pisut vaevanõudev. Suurt hirmu

ei saanud tekkida, sest meeskonnakaaslased olid rahulikud. Autos tehti kõik

ettevalmistused, et õnnetuskohale jõudes sujuks kõik viperusteta. Kui aega üle

jäi, lobiseti omavahel või visati isegi nalja. Ühtegi tõsisemat õnnetust õnneks

kordagi ei juhtunud. Siiski sai Anneli korra sädemetega kõrvetada, kuna ei

tõmmanud kaelust korralikult kinni. Ühel õppusel toimus ka pisike õnnetus, kui

kaaslased redeliga keerasid ning redelitald vastu nägu lajatas. Kuna redel kaalub

20 kilo, oli löök küllaltki tugev. Sellest tekkis sinikas silmanurka, mis küll

õnneks kiiresti ära paranes.

Tuletõrjuja-päästjana töötades õppis Anneli kiiresti selgeks meeskonnatöö. Seda

tööd saab teha ainult üksteisega arvestades ning üksteist usaldades.

Aastatepikkune töö andis teadmisi, kuidas tulekahju alguse saab ja kui kiiresti

tulekahju levib. Anneli sai imestuseks teada, et lisaks puumajale võib isegi


169

sõiduauto avariilisena või süüdatuna väga kiiresti maha põleda. Uuesti ta

päästjaks ei hakkaks, kuna selle töö jaoks sobivad paremini tugevad ja seda

ametit õppinud mehed. Lisaks sellele peab päästjal olema kindlasti veel palju

sobivaid omadusi. Näiteks ei tohi karta kõrgust või pimedaid ja kinniseid ruume.

Igatahes oli Anneli päästetöö aeg niivõrd meeldejääv, et ta soovib sellel alal veel

kaua töötada. Päästjana saadud teadmised aitavad tal nüüd paremini inimesi

teavitada ohtudest praegusel tuleohutusjärelevalve inspektori ametikohal, kus

Anneli praegu Põhja-Eesti Päästekeskuses töötab.

Anneli

Pireti lugu

Minu päästealane karjäär algas 2006a augustis kui ma Sisekaitseakadeemias

kõik kehalised katsed positiivselt sooritasin ja mind kooli vastu võeti. Esialgu

tundus hirmus, et ma olengi terve kursuse peale ainuke tüdruk. Peas käisid juba

mõtted, et kuidas ma selle meeste karjaga nüüd hakkama peaks saama? Aga

suur tüdruk nagu ma olen mõtlesin, et kõik läheb hästi. Ja nii oligi, mul on

maailma parimad kursusekaaslased. Ja läksingi siis Väike-Maarja Päästekooli.

Kõik oli super. Uskumatu. Ei arvanudki, et üks kool saab lihtsalt nii tore olla.

Muidugi oli raskeid hetki ka, aga meeles on vaid head mälestused. Väike-Maarja

Päästekooli aeg läks väga kiiresti, enamus tunnid on õues ja seal saab tunda

tõelist päästja maitset. Ju see pisik natuke aega päästja olla seal külge hakkaski.

Kõik oli nii vahva, ja alles siis tundsin ma tõelist rahulolu, et ma kõikide koolide

seast just selle kooli valisin. Muidugi tuli palju trenni teha, et iga-aastased

kehalised katsed korralikult tehtud saaks. Kui aus olla siis on nad päris rasked,

aga ma saan hakkama, muidu ma sel tööl olla ei saakski. Pärast Väike-Maarja

osa tuli siis praktikale minna ja mina valisin selleks kohaks oma kodulinna,

Haapsalu, päästekomando. Praktika läks edukalt ja hiljem võeti mind sinna tööle

ka. Haapsalus töötasin ma pisut üle aasta ja peale seda läksin ma tööle

Kohilasse, kus ma olen siis olnud nüüdseks juba üle aasta. Päevast päeva meeste

seltskonnas olla, nii koolis kui ka tööl, harjub kiiresti ära ja nalja saab rohkem

kui küll. Ja inimesi on ka väga erinevaid, kindlasti on mõni kes mõtleb et miks

ma seda teen, et see pole naiste töö, aga nii palju kui ma tööl olen olnud, pole

keegi mulle veel midagi halvasti öelnud ja ise olen andnud igal sündmusel

endast parima, et keegi minus pettuma ei peaks. Kuigi päästjate seas kehtivad

vanasõnad, et vigadest õpitakse ja tegijal juhtub nii mõndagi üritan ma vigu

mitte teha. Eriti palju kogemusi olen ma saan viimase aasta jooksul Kohilas tööl

olles. Mul on väga hea meel, et minusse suhtutakse kui meeskonna kaaslasesse,

mitte kui naisterahvasse. Eriti hea meel on ka selle üle, et minusse. Väga suuri

sündmusi minul veel pole olnud, ja selle üle on mul siiralt hea meel : kellel ikka


170

teiste inimestega juhtunud õnnetuste puhul hea meel saaks olla. Igatahes

kogemusi olen saanud selle kolme aasta jooksul päris palju ja loodan jätkata ka

edaspidi päästesüsteemis. Ka kõik tüdrukud, kes te tahate päästjaks saada, siis

ärge norutage, pole olemas sellist asja: meestetöö ja naistetöö. Kõik võivad teha,

mis iganes tööd ta soovib, kui tal on vaid tahtejõudu ja ta sellega hakkama saab.

Kindlasti on Eestis palju tublisid tüdrukuid/ naisi, kes tuleksid päästja ametiga

igati toime. Nii et pea püsti ja kõik Päästekooli.

Piret

TULETÕRJUJATE HÜMN

Tuletõrjujate hümn on teiste hümnidega võrreldes natukene teistsugune. Nimelt

lauldakse tuletõrjujate hümnist tavaliselt kaks esimest salmi. III salmi lauldakse

päästja matuseteenistusel

Eesti Tuletõrjujate hümn loodi Tallinna Tuletõrjeühingu 50. aastapäevaks 1912.

aastal. Saksakeelsed sõnad kirjutas arhitekt O. von Schott, kes palus tuntud

näitlejal Paul Pinnal tõlkida see eesti keelde. Hümni helilooja oli Friedrich von

Nottbeck. Hümn on Paul Pinna kingitus tuletõrjujatele.

Esmakordselt kanti hümn ette Tallinnas Balti tuletõrjujate päevadel. Eesti

Tuletõrjujate hümn võeti kohe kasutusele kõigis Baltimaade tuletõrjeseltsides.

Tallinna Tuletõrjeühingu 140. aastapäeva tähistamise kavandamisel tekkis

Tallinna Tuletõrjeühingu Puhkpilliorkestri dirigent Vello Loognal ja

muusikakrahv Hubert Rooheinal idee 90 aasta vanune, omal ajal rahva seas

populaarne hümn taas kasutusele võtta. Uus tuletõrjujate hümn kanti esimest

korda ette 2002. aasta 17. märtsil Tallinna Tuletõrjemajas.


171

Tuletõrjujate hümn

Vasksarvede hüüd ja kuulda abikaja

Kus näeb kahjutuld viib kiirelt me sõit

Nüüd ülesse maast, meid nüüd sinna on vaja,

Et ligimest päästa peab jääma meil võit.

Taas püsti meie lipp on tulemöllu sees

Ja lipukiri seismas on silmade ees.

Hüüd julgustab meid tunnil tähtsamal:

Kõik Jumala auks, abiks ligemal.

Ei meelita risk, ei miski oma kasu,

meil tagasiteed ei leekide eest

Suur on meie rõõm, see on me ainus tasu

Kui päästa saab õnnetu leekide seest.

Ei hooli meie muust – kui kustutama peab! –

Heast lootusest on tulvil me üksmeelsed read.

Hüüd julgustab meid tunnil tähtsamal:


Hümni III salm on mõeldud leina- ja matusetalituseks

Meid varitseb surm, on tuld, mis ohvreid nõuab

ja vapramaid riisub vaprate seast.

Nüüd andkem sel au, kes surma rüppe langend

ja läikivad kiivrid me tõstame peast.

See mullavaiba all nüüd rahus puhaku,

Kel võitlemine viimne lõppenud ju

Hüüd julgustab meid tunnil tähtsamal –



172

PÄÄSTJA VANNE

Nagu arstid annavad vande arstiks saades, nii annavad ka kõik päästjad päästjaks

saades vande.

Pärnu päästekomando päästja Märtin Rõõmusaare päästja vanne


173

KUIDAS SAAB PÄÄSTJAKS

KES SAAVAD OLLA PÄÄSTJAD

Päästja saab olla terve ja keskkooli lõpetanud Eesti Vabariigi kodanik. Ka ei

tohiks teha lapsepõlves selliseid rumalusi, mis sind politseiga kokku viivad. See

tähendab seda, et ka sina lugeja võid saada päästjaks. Kui sa seda ikka kindlalt

soovid ja väga tahad. Eriti tähtis on see, et sa väga tahad seda tööd teha. Miks?

Sellepärast, et päästja töö on väga raske ja väga ohtlik. Päästja peab olema väga

vapper. Mina ütleksin, et vapram kui sõdur. Nüüd sa küsid- kuidas nii. Sõdureid

kaitseb lahingus tank, tema keha ümber on kuulivest, vaenlase eest peidab sõdur

ennast kaevikusse. Peale selle on sõduril relv, millest ta saab vaenlase pihta

tulistada.

Päästjatel ei ole relvi, tanke ega kuulivesti ja päästjad ei saa tule eest mitte

kusagile peitu pugeda, sest tuli leiab ta igalt poolt üles. Nemad saavad tulekahjul

loota ainult iseendale ja teistele päästjatele. Päästja peab alati olema alati valmis

kõigeks, mis teda ees ootab, aga päästjad sõidavad väljakutsele minnes alati ees

ootavasse teadmatusse. Peale kõige selle näevad päästjad oma töös väga palju

väga koledaid ja väga- väga hirmsaid õnnetusi. On ju päästjad esimesed, kes

kõigile õnnetuse korral appi tulevad. Ükskõik, mis ja kuidas ka juhtunud ei ole.

Alles peale päästjaid tulevad teised ablilised. Sina lugeja ikka tead, et ainult

filmides jäävad õnnetustesse sattunud inimesed ja autod terveks. Päris elus see

nii ei ole. Vahel lähevad nii inimesed kui ka autod väga- väga katki. Ja selleks

peab iga päästja alati valmis olema, kui ta tahab oma tööd teha.

Peale kõige selle, peab päästja tegema üsnagi palju sporti ja päästja tervis peab

olema peaaegu sama hea kui kosmonaudil.

MIDA PÄÄSTJALT NÕUTAKSE

Päästjatelt nõutakse tegelikult väga palju. Kui päästja tahab teha oma tööd, siis

ta peab tegema sporti, kogu aeg ennast täiendama, käima erinevatel kursustel ja

koolitustel. Igal aastal teevad päästjad palju erinevaid katseid, teste ja teadmiste

kontrolle. Ka päästja tervis peab olema väga hea ja et päästja saaks oma tööd

teha käivad nad iga kolme aasta järel arstide juures tervisekontrollis.

Kehalised katsed

Igal kevadel tehakse päästeteenistuses kehalised katsed. See on päästjate jaoks

umbes sama tähtis kui koolis kehalise kasvatuse eksam, sest kui päästja kehalisi

katseid ära ei tee, ei saa ta enam päästjana tööd teha. Et päästeteenistuses

töötavad erineva erineva vanusega päästjaid, siis on päästjad jagatud vanuse

järgi nelja erinevasse gruppi 18-30 aastased, 30-40 aastased, 40-50 aastased ja

vanemad kui 50 aastat vanad päästjad. Mina olen praegu 36- aastane. Katsetel


174

on päästajtele ette antud kindlad normid, millega saab katsed tehtud ja millega ei

saa. Mina olen praegu 36- aastane. Mina pean katsetel jooksma 2700 meetrit

mitte kauem kui 14 minutit, suruma rinna pealt 45 kilo kaaluvat kangi vähemalt

17 korda kahe minuti jooksul, kükitama 45 kilo klaaluva kangiga vähemalt 21

korda kahe minuti jooksul, tõusma lamavast asendist istukile vähemalt 28 korda

kahe minuti jooksul, tõmbama rippudes lõua üle kangi vähemalt 4 korda. Katsed

tehakse tavaliselt poole päeva jooksul. Kui päästjad vabal ajal sporti ei tee, siis

on tal neid kehalisi katseid teha väga raske. Nagu ma juba ütlesin, kui päästja

kehalisi katseid ära ei tee, ei saa ta enam päästjana tööd teha, sest ta ei ole

piisvalt tugev ja sitke ja võib juhtuda, et ta ei saa enam hakkama inimese

päästmisega.

Teadmiste testid

Aasta lõpus, tavaliselt detsembrikuus teevad päästjad ära ka teadmiste testi.

Testidesse on kokku pandud küsimused absoluutselt kõigest, mis puudutab

päästeteenistust. Erinevate komando päästjatele on erinevad testid. Mina Pärnu

päästekomando päästjana teen kolm testi. Päästja testi, keemiapäästega tegeleva

päästekomando päästja testi, pinnaltpäästega tegeleva päästekomando päästja

testi. Erinevalt koolis tehtavatest testidest on päästja testi ära teinud siis, kui

kogu testis on õigeid vastuseid vähemalt 75%. Ehk vähemalt kolmveerandile

küsimustest tuleb testis vastata õigesti.

Arstlik kontroll

Päästjad peavad käima regulaarselt arstide juures oma tervist kontrollimas. Ka

tervisekontrollis käimise sagedus sõltub päästja vanusest. Kuni 45 aastased

päästjad käivad arstlikus kontrollis iga kolme aasta järel. Kui päästja on saanud

vanemaks kui 45 aastat käib ta tervisekontrollis igal aastal. Arstid vaatavad

päästja tervise väga hoolikalt üle, kuna riik on päästja tervisele esitanud väga

kõrged nõudmised. Arstid kontrollivad päästja kuulmist, nägemist, südame tööd,

kuulavad kopsu ja mõõdavad kopsumahtu. Tehakse ka palju erinevaid

vereproove. Üle 45 aasta vanustel päästjatel kontrollitakse seda, kuidas päästja

süda kannatab füüsilist koormust, seda tehakse haiglas, kus päästjale pannakse

külge kõikvõimalikud andurid ja päästja sõidab velotrenazööril erinevate

koormustega umbes 10 – 15 minutit.

Kui arstid leiavad, et päästja tervis ei vasta riigi poolt kehtestatud nõuetele, siis

tuleb päästjal päästeteenistusest lahkuda.

ELUKUTSELISED PÄÄSTJAD

Elukutselised päästjad on need päästjad, kellele päästmine on nende töö.

Lihtsamalt öeldes saavad elukutselised päästjad palka. Palka maksab päästjatele

Eesti Vabariik. Riik saab oma raha maksudest. Ka sinu vanemad maksavad

riigile makse ja tööl käivaid inimesi nimetatakse maksumaksjateks. Järelikult

maksategi teie päästjatele palka. Elukutseliseks päästjaks õpitakse


175

Päästekoolis. Kõikides Eesti päästekomandodes töötavad elukutselised

päästjad.

VABATAHTLIKUD PÄÄSTJAD

Vabatahtlikud päästjad on need päästjad, kes ei tööta päästeteenistuses, aga

käivad abistamas tulekahjudel ja õnnetustel. Väga palju on vabatahtlikkke

päästjaid sellistes valdades ja linnades kus ei ole elukutselist päästekomandot.

Näiteks on suurtes tehastes vabatahtlikud päästjad, kes ise tavaliselt töötavad

samas tehases ja kui tehases juhtub mõni õnnetus või tulekahju lähevad

vabatahtlikud päästjad oma töökohalt õnnetuskohale appi. Samamoodi tulevad

vabatahtlikud tuletõrjujad appi elukutselistele päästjatele. Olgu need siis

suurõnnetused või metsatulekahjud. Nagu ma juba kirjutasin ei saa

vabatahtlikud päästjad oma töö eest päästmisel palka. Aga nemad peavad

vastama peaaegu samasugustele nõuetele nagu elukutselised päästjad. Kuna

päästevarustus on väga kallis, siis vabatahtlikel päästjatel ei ole nii head

varustust ja nii kaasaegseid autosid, kui on elukutselistel päästjatel. Aga kõik see

ei tee vabatahtlikke päästjaid kehvemaks kui elukutselisi päästjaid. Tihtipeale

on see vastupidi. Kuna Eestis on elukutselised päästjad koondatud rohkem

linnadesse ja maakonnakeskustesse, siis maal kaugematesse küladesse ja

taludesse sõitmine võtab neil väga palju aega. Sellistele õnnetustele jõuavad

esimestena kohale vabatahtlikud päästjad.

Vabatahtlikud päästjad õpetatakse välja päästekeskuste juures. Vabatahtlikud

päästjad käivad koos elukutseliste päästjatega erinevatel õppustel ja harjutustel.

Väga palju kasutatakse vabatahtlikke päästjaid metsatulekahjude kustutamisel,

sest elukutselisi päästjaid sellistele suurtele ja kaua kestvatele tulekahjudele

lihtsalt ei jätku.

KUIDAS PÄÄSTJAID ÕPETATAKSE JA

TREENITAKSE Päästjad õpivad kogu aeg. Ikka ja jälle tuleb päästjatele uut varustust või

tehnikat. Päästja peab oskama oma varustuse ja tehnikaga kasvõi une pealt tööd

teha. Heaks päästjaks saamine võtab aega aastaid. Miks? Sellepärast, et

päästekoolis ei suudeta iialgi katsetada ja proovida kõiki päästmise ja

tulekustutamise võimalusi. Ja ka sellepärast, et ükski õnnetus ei kordu. Kõik

tulekahjud, õnnetused ka loomade päästmine- kõik need on uued ja erinevad

olukorrad. Päästjad õpivadki pidevalt ka tööd tehes. Tihti käiakse koolitunnis

varem õpitut uuesti üle kordamas, külastatakse koole, lasteaedu,

tööstusettevõtteid, haiglaid. Kõik selle jaoks, et õnnetuse korral ei oleks see

koht nende jaoks võõras.


176

Samamoodi käivad päästjad harjutamas hargnemisi ja inimeste päästmist. Sa

oled võibolla isegi näinud päästjaid harjutamas ja õppimas. Päästjad kasutavad

harjutustel ja õppustel kannatanutena teisi päästjaid. Nii saavad ka päästjad ise

teada ja tunda, mida tähendab olla päästetav.

PÄÄSTEKOOL Päästekool on kool, kus päästjad õpivadki päästjateks. Peale päästja saab koolis

õppida meeskonnavanemaks ja rühmapealikuks. Siin tehakse kõik puust ja

punaseks. Kool on nagu üks suur komando, kus õpitakse kõike päris algusest.

Päästeautodest on koolis põhiautod Kärmas Katariina, Mathilde, Barbara.

Päästekoolil on ka keemiahaagis, mis on täpselt samasugune kui

keemiaõnnetustele rageerivates päästekomandodes. Päästekoolil on

kahekorruseline harjutusmaja, kus õpetakse suitsusukeldumist ja tulekahjude

korral inimeste päästmist. Liiklusõnnetusi ja keemiaõnnetusi õpitakse

likvideerima kooli harjutusväljakul. Kool kestab ühe õppeaasta. Kooli lõpetades

saabki päästjast päris elukutseline päästja. Päästekooli lõpus teevad päästjad

päästja eksami. Seda nimetatakse lõpusõjaks. Lõpusõda on mitu päeva

erinevatest õnnetustest koosnev päästeoperatsioon, kus noored päästjad saavad

lahendada erinevaid päästealaseid ülesandeid ja korrata kõike seda, mida aasta

jooksul õpiti.

Ka mina ise olen lõpetanud 2001 aastal Päästekooli tuletõrjuja-päästjana.

Päästekooli garaaz


177

EESTI RAHVUSLIK

PÄÄSTEMEESKOND

Eesti Päästemeeskond (inglise keeles Estonian Disaster Relief Team -

EDRT) on päästemeeskond, mis on kokku pandud eesti päästjatest. Eesti

Päästemeeskond sõidab appi suurte loodusõnnetuste korral hädaolukordadele

üle terve maailma ja siis kui vaja aitab ka eestis juhtunud suurõnnetuste korral.

Eesti päästemeeskonna embleem

Päästemeeskond saadetakse missioonile rahvusvahelise abipalve alusel. Kui

kusagil riigis on juhtunud mingisugune loodusõnnetus või katastroof ja hätta

sattunud riigil endal ei ole nii palju päästjaid kui korraga vaja läheb, siis

paluvad need teistelt maailma riikidelt abi. Sellist teistelt riikidelt abi palumist

nimetataksegi rahvusvaheliseks abipalveks. Päästemeeskonna sõitmist teisele

riigile appi nimetatakse missiooniks.

PÄÄSTEMEESKONNA AJALOOST Päästemeeskond loodi tegelikult Eestis juhtunud suurte õnnetuste ja tulekahjude

likvideerimiseks. Peale seda hakati mõtlema võimalustele osaleda

rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel.

Alates 1997. a on päästemeeskond osalenud rohkem kui 20 rahvusvahelisel

õppusel

2002-2005.a. töötasid päästemeeskonna demineerimisüksuse liikmed koos

pommikoertega Afganistanis


178

Eesti Päästemeeskonnas on viis rühma:

otsingu- ja päästerühm (U-SAR), sellesse rühma kuuluvad

otsingukoerajuhid koertega, tehnilise otsingu grupp ja nööripäästegrupp;

meditsiinirühm (MED), see kõik kujutab endast esmaabi,

elupäästmiseoperatsioonideks ja operatsioonijärgseks patsiendi hooldamiseks

võimelist välihaiglat;

keemiarühm (NBC), mille koosseisu kuuluvad ohtlike ainete tuvastamise,

keemiapääste ja degaseerimise grupid;

toetusrühm (SUP), mille ülesandeks on meeskonna laagri püstitamine, side ja

IT-lahendused. Nemad hoolitsevad teiste meeskonna liikmete eest õppusel või

missioonil.

ekspertide grupp (EXP), rühm mis korraldab ja juhib kogu meeskonna tööd

missioonil, õppusel. Ekspertide gruppi kuuluvad ka erioskustega spetsialistid,

näiteks demineerijad ja hindamise-koordineerimise spetsialistid.

MEESKONNAGA LIITUMINE JA KOOLITAMINE

Päästemeeskonna liituda soovija peab olema vähemalt 21-aastane ühte

võõrkeelt valdav Eesti Vabariigi kodanik, kellel on keskharidus, vähemalt 3-

aastast töökogemust päästjana, B-kategooria autojuhiluba.

Uutele päästemeeskonna liikmetele korraldatakse erialakursused. Peale selle

korraldatakse aastas vähemalt üks või kaks erialast täiendkoolitust igale

rühmale, millele lisandub individuaalne ettevalmistus. See tähendab seda, et

igaühel on rühmas kindlad ülesanded ja kohustused.

Kõige parem koolitamise meetod on õppused ja harjutused. Sellepärast osaleb

päästemeeskond suurtel rahvusvahelistel õppustel. Sedasi saavad

päästemeeskonna liikmed teada mida nad oskavad ja mida on veel vaja

harjutada.

VABATAHTLIK RESERVPÄÄSTERÜHM Tegutsenud Tallinnas aastast 2002. Päästerühma eesmärgiks on kutseliste

päästjate abistamine suurõnnetustel milleks on siis metsapõlengud,

õlireostused, tulekahjud, varingud. Abistatakse ka politseid kadunud inimeste

otsingutel.

Rühmas on 143 päästjat, nendest 14 koerajuhti koos päästekoertega.

Reservpäästerühm on omale võtnud eesmärgi toetada oma tegevusega pääste-

ja otsingutöid tegevaid asutusi.

Reservpäästerühm abistab päästjaid: otsingutel maismaal ja varemetel- kui

keegi on kaduma läinud või metsa ära eksinud inimeste otsimisel; õlireostuse

likvideerimisel; suurõnnetustel, metsa- ja kulupõlengutel .


179

Reservpäästerühma liikmed Aegna saarel

KODUSED ABIVAHENDID

SUITSUANDUR

Öeldakse, et suitsuandur päästab elusid. Tegelikult ei päästa. Suitsuandur teeb

väga kõva ja ebameeldivat häält, mis annab inimesele märku, et kusagil on

andur leidnud põlemisesl tekkivat suitsu ja sellest toast või ruumist tuleb väga

kiiresti välja minna. Nagu ma juba ütlesin teeb suitsuandur kõva ja üsnagi

ebameeldivat kisa. See ajab sind ka öösel üles. Tea seda, et suitsuandur avastab

tulekahju ammu enne sind. Eriti öösel kui sa magad ei ole sul kellegi peale loota.

On juhtunud ka seda, et korrusmajas inimesed on kodust ära, naabrid kuulevad

suitsuandurit häält tegemas ja kutsuvad selle peale päästjad. Nii on ära hoitud

suuri tulekahjusid ja päästetud nende kodust ära olnud inimeste vara.


180

Kaks erinevat suitsuandurit

Suitsuandurid jagunevad tööpõhimõtte järgi: ioonandur ja optiline andur.

Ioonandur ja optiline andur on nagu kaks venda. Üks näeb hästi, teine tunneb

pisematki suitsulõhna.

KUIDAS TÖÖTAB OPTILINE SUITSUANDUR Optiline andur on vendadest see, kes näeb hästi. Optilise anduri sees oleks nagu

silm, mis jälgib hoolikalt seda, mis toimub tema sees ja ümber. Kui suitsuandur

näeb, et tema sisse hakkab kusagilt tulema suitsu, siis ta annab sellest kõva

häälega teada. Päästjad ütlevad selle peale- andur läks häiresse.

Selline näeb välja optiline suitsuandur

Võtsime lahti ühe optilise suitsuanduri, et rääkida see töötab. Must ribiline asi

on suitsuanduri mõõtekamber. Selle ribilise asjanduse vahel on kaks silma.

Ühest saadatakse iga natukese aja tagant välja pisikene valgustäpikene, mille

püüab kinni teine silm. Kui valgus ei jõua ühest silmast teise, annab andur

häiret, sest tema jaoks on mõõtekambris midagi väga valesti.


181

Lahti võetud optiline suitsuandur

IOONANDUR

Võime öelda, et ioonandur tunneb suitsulõhna. Ioonandur on natukene

tundlikum ja reageerib juba väga väikesele suitsule. Kui me võtame ioonanduri

lahti, siis ka tema sees on mõõtekamber. Mõõtekambriks on pisikene piludega

plekist anum. Kui suits läheb nende pilude vahelt mõõtekambrisse, tekib

mõõtekambris keemiline reaktsioon ja andur läheb häiresse.


182

Seest näeb ioonandur välja selline.

Selle pildi peal on näha mõõtekamber ja õhupilud, millest õhk sisse ja välja liigub

SUITSUANDUR KURTIDELE On olemas veel üks eriline suitsuandur. See on suitsuandur kurtidele. Tavalise

suitsuanduri kisa ju kurdid ei kuule. Kurtide suitsuandur koosneb mitmest osast

ja sellele on juurde pandud lisaseadmed. Üheks lisaseadmeks on eriline tablooga

vastuvõtja, millel on tabloo erinevate märkidega. Teise lisaseadmena saavad

sellise suitsuanduri kasutajad kaasa vibreeriva seadme, mille saab panna näiteks

padja või lina alla. Ühele sellisele seadmele saab liita veel näiteks uksekella

anduri, telefoni helisemise anduri, lapsenutu anduri. Kui tööle hakkab suitsu-,

lapsenutu, uksekella- või telefonihelina andur, siis hakkab vastuvõtja vilkuma ja


183

padja või lina alla pandud seadeldis tugevasti vibreerima ja annavad nii

magajale märku, et midagi on juhtunud.

Vastuvõtjas süttib punane tuluke vastava anduri märgi juures, mille järgi on

näha, millest andur märku annab. Sellise anduri kõige suurem probleem on tema

hind. Sellised andurid on väga kallid.

SUITSUANDURITE AJALUGU

Esimene teadaolev elektriline tulekahjualarmseade leiutati 1890. aastal Francis

Robbins Uptoni poolt (USA patent nr. 436.961). Kodudesse hakkasid andurid

jõudma alles 1960. aastal, kuid seadmed olid liiga kallid ja neid said endale

lubada peamiselt suured ettevõtted ja teatrid. Esimene tavainimesele

taskukohane suitsuandur majapidamistesse leiutati 1965. aastal Duane D.

Pearsalli ja Stanley Bennett Petersoni poolt. Oluline leiutises oli see, et anduri

jõuallikaks oli üksik aku, mida sai hõlpsasti paigaldada või asendada.

Kaubanduses muutusid andurid laiemale rahvale kättesaadavaks umbes 1969.

aastast, ehk 40 aastat tagasi.

SUITSUANDURITE MUUSEUM

Viljandi päästekomandos on loomisel Eestis ainulaadne muuseum, mis kajastab

suitsuandurite ajalugu ja eksponeerib kasutusel olnud ja olevaid andureid.

Esimene suitsuandur muuseumis on pärit Viljandimaa Tarvastu valla

majapidamisest. Pereisa tõi selle 90-ndate aastate keskpaigas Soomest.

VINGUANDUR

Vinguandur on üsna sarnane suitsuanduriga, kuid tema funktsioon võrreldes

suitsuanduriga on hoopis erinev. Vinguandur avastab vingugaasi (CO), mis on

õhust raskem lõhnatu ja värvitu gaas, mis võib olla teatud koguses tervisele

surmavalt ohtlik. Vinguandurid aga on tunduvalt kallimad kui suitsuandurid.

Vinguandur


184

Vinguanduri paigaldamine

Tähtis on teada, et vinguandurit ei paigaldata lakke, vaid seinale! Soovitatavalt

küttekoldega ruumi seinale maksimaalselt 1-1,5m kõrgusele või voodiservast

madalamale, et andur jõuaks enne reageerida CO tekkele, kui võimalik ohver

ehk inimene jõuab seda sisse hingata. Ka vinguanduril on olemas suitsuanduriga

sarnane testnupp, millega saab vinguanduri töökorrasolekut helisginaaliga

kontrollida.

TULEKUSTUTI, MIKS ON TEDA VAJA JA KUIDAS TA

TÖÖTAB

Tulekustuti on pisikeste tulekahjude kustutamiseks mõeldud abivahend. Sellega

saame me kasutada siis kui oleme avastanud väikese tulekahju.

Kõige mugavamad on pulberkustutid, sest sellega saab kustutada peaaegu kõiki

igapäevaseid asju ning peale kustutamist on võimalik suhteliselt lihtsalt

(tolmuimejaga) jäätmed kokku koguda. Koju võiks osta 6 kg pulberkustuti, sest

see on piisavalt suur, et kustutada kodus toimunud pisematest põlengutest.

KUIDAS PULBERKUSTUTI TÖÖTAB

Pulberkustutis on sees rõhu all olev pulber, milles on natukene sees selliseid

keemilisi aineid, mis tulle lastes kõrgel temperatuuril sulavad. Nii jääb põleva

aine peale koorik, mis ei lase enam tulel põlemiseks hapnikku saada. Umbes

samasugune koorik tekib ka sinu haavale kui sa oled kusagil näiteks

kukkunud või ennast ära löönud. Pulberkustuti on mugav sellepärast, et peale

tule kustutamist saab tulest mööda läinud pulbri kasvõi tolmuimejaga kokku

koguda. Nii ei riku pulber ära näiteks diivanit, vaipa või tugitooli.


185

Lahti lõigatud pulberkustuti

Tulekustuteid võid näha kaubanduskeskustes, koolides, haiglates, töökodades.

Ka autos peab olema tulekustuti. Mõnes kohas on tulekustuti peidetud inimeste

eest seina sees olevatesse kappidesse. Siis on nende juurde seina peale

kleebitud märk, mis näitab kus on tulekustuti. Kindlasti oled sa sellist märki

näinud koolimajades, kauplustes, teatris, kinos, koolimajas. Sellise märgiga

tähistatakse tulekustutit

Tulekustuti tähis


186

TULEKUSTUSTEKK

Tulekustutustekk. Teki koti alt ulatavad välja käepidemed ehk sangad

Tulekustutustekk on tulekindlast klaasriidest valmistatud riidetükk, mille külge

on õmmeldud väikesed käepidemed ehk sangad, millest saab kinni hoida.

Sellega saab kustutada näiteks rasvapõlengut pannil või inimest kellel on

süttinud riided.

Tulekustutustekki saab kasutada ainult korra, sest tulekustutusteki materjal

võib tule kuumusega saada kannatada. Inimene ju ise teki materjali sisse ei

näe ja teisel korral võib juhtuda, et tulekustutustekk enam tuld ära ei lämmata

ja kustutaja võib ise viga saada.

Tulekustutustekk pannakse seina peale sellise koha peale kust saab teda

allapoole sangadest koti seest välja tõmmata.

Kuidas töötab tulekustutustekk

Tulekustutustekk kututab tule lämmatades. Tulekolle kaetakse ettevaatlikult

tekiga. Nii takistatakse tulele vajaliku õhuhapniku juurdepääs ning tuli sumbub.

Selleks peab peale tulekolde katmist tuletekiga jälgima, et tekk kataks süttinud

aine täielikult.

Kuidas kasutada tulekustutustekki

Võta kinni teki all olevatest sangadest ja tõmba tekk koti seest allapoole välja.

Kui tekk on kotist välja võetud voldi tekk lahti. Selleks tuleb hoida kinni teki

ülemisest servast ja umbes oma näo kõrguselt tekk üle põlengukoha panna. Ikka

nii, et sirutad käed endast eemale ja püüad panni kinni katta nii hästi kui

suudad.


187


188

Kui oled sellega valmis saanud ja leegid on summutatud, lase enne teki eemale

võtmist põlenud kohal täiesti jahtuda.

PÄÄSTEVEST

Päästevest on mõeldud paadis sõitjate kaitsmiseks. Paadiga sõitma minnes peab

igaüks, kes paati tuleb päästevesti selga panema. Miks?? Kui paadiga juhtub

õnnetus ja inimesed kukuvad vette, siis hoiab päästevest inimest vee peal ja nii

on võimalik inimene päästa. Vees hulpinud inimene on küll maha jahtunud, aga

ta on elus ja mõne aja pärast saab ta minna tagasi tööle, kooli.

KINDLUSTUS

Ükskõik kui hästi me ka ennast ei kaitse juhtub õnnetusi kõigest hoolimata.

Tulekahju puhul hävitab tuli enda teel kõik. Põlevad ära inimeste kodud,

varandus. Mis ei põle, seda kahjustab tulekustutusvesi. Et kõik kaotanud

inimeste elu natukenegi lihtsamaks teha on olemas kindlustus. Kindlustada saab

kõike elu, kodu, auto. Kui kindlustatud varaga juhtub õnnetus ja uurimine on

näidanud, et inimene ise tahtlikult õnnetust ei põhjustanud hüvitab kindlustus

hävinud vara maksumuse.


189

TULETÕRJESPORT KUI PÄÄSTJATE

SPORT Ka tuletõrjespordiga tegelejad puutuvad kokku vee ja tulega, ületavad takistusi

ning ronivad kõrgustesse. Kõigeks selleks on vajalik hea füüsiline

ettevalmistus, omada head koordinatsiooni, olla hea sprinter ja mitte karta

kõrgust. Tuletõrjespordiga tegelejatel eeldatakse osavust, julgus, kiirust, jõudu,

vastupidavust, meeskonnatöö oskust, koordinatsiooni ning keskendumisvõimet.

Tuletõrjespordis tuleb tegeleda erinevate aladega n-ö mitmevõistlusega. On

eraldi meeskonnale mõeldud alad individuaalsed spordialad. Kaudselt on need

nagu kergejõustiku jooksualad, aga siin on vaja peale kiiresti jooksmise ka väga

suurt osavust.

100M TAKISTUSRIBA LÄBIMINE

See on spordiala, kus sportlasel tuleb läbida 100m, ületades erinevaid takistusi ja

tehes jooksu pealt voolikuühendusi. Tuletõrjespordis 100m distantsil ületab

sportlane plangu, haarab maast voolikurullid, jookseb üle poomi, seejärel

sooritab mitmeid voolikuühendusi ning finišeerib. Aeg fikseeritakse siis kui

sportlane on ületanud kõik takistused ja sooritanud kõik voolikuühendused

nõuete kohaselt. Kui sportlasel jääb mingisugune osa tegemata, siis ta tulemust

kirja ei saa. Sellepärast saavad sportlased teha kaks starti, millest võistluse

tulemuseks pannakse kirja parem aeg.

Tuletõrjesportlased takistuseks padud planku ületamas


190

Poomi ületamine

Viimased voolikuühendused

KONKSREDELIGA RONIMINE

Tuletõrje konksredeliga starditakse tuletõrjetornist 32,25 m kauguselt, joostakse

tornini ja ronitakse mööda redelit. Vastavalt võistleja vanusele ronitakse kas

õppetorni esimesse, teise, kolmandasse aknasse. Kõrgemale korrustele ronides

istutakse vahepeal aknalaudadel ja tõstetakse sedasi istudes redel järgmistesse

akendesse. Aeg fikseeritakse kui sportlane on vastavale korrusele jõudnud ja

asub kahe jalaga korruse põrandal.


191

Start on antud

Redelil hakatakse ronima õppetorni

Nii toimubki konkksredeliga ronimine


192

MEESKONNA HARGNEMINE MOOTORPUMBAGA

See on meeskonna ala, kus igal sportlasel on täita oma kindel ülesanne.

Seitsmeliikmeline meeskond stardib 10 m kauguselt alusest, kus asuvad varem

valmis pandud tuletõrjevoolikud, mootorpump ja selle läheduses on 4m

kaugusel veemahuti. Sportlased jooksevad aluseni, ühendavad voolikud ja

võtavad vett veemahutist, käivitavad tuletõrjepumbamootori ning jooksevad

voolikud lahti kuni tulejooneni mis asub kuni 80m kaugusel alusest. Tulejoone

taga on sportlastel ülesanne joatorude abil täita märklaua veepaagid, mis asuvad

tulejoonest 5 m kaugusel. Aeg fikseeritakse kui märklaua anumad on täidetud

veega millest annab märku signaallamp.

Start on antud


193

Igal sportlasel on täita oma ülesanne

Joatorudega sportlased tulejoonel

4X 100M TEATEJOOKS

Jällegi meeskondlik spordiala, mis koosneb neljast etapist. Esimese etapi

võistleja stardib tuletõrje keppredeliga, ületab tuletõrjemaja mis on 2,30m kõrge


194

ja 4m pikk, pealse seda, annab teatevahetuse üle. Teatepulgaks joatoru. Teise

etapi võistleja ületab oma etapil asuva kuni 2m plangu ja annab teatevahetuse

üle. Kolmanda etapi võistleja läbib 100m takistusriba ning annab teatevahetuse

üle. Neljanda etapi võistleja haarab jooksu pealt pulberkustuti, kustutab põleva

vanni ning finišeerib.

4x100m esimene etapp


195

4x 100m teine etapp

4x100m neljas etapp


196

TULETÕRJESPORDI VÕRDLUS PÄÄSTJA TÖÖGA

Tuletõrjesport sai alguse tuletõrjujate- päästjate igapäevasest tööst.

Tuletõrjespordis ronitakse kõrgustesse, kasutades selleks redeleid, ühendatakse

ja joostakse lahti tuletõrjevoolikuid, ületatakse mitmesuguseid takistusi,

kustutatakse tuld ning meeskonna võistlusaladel peab olema väga hea

meeskonnatöö.

Seda kõike on ju vaja ka päästjate töös, kui nad käivad kustutustöödel. Paljudel

tulekahjudel on vaja ronida kõrgustesse, lahti joosta ja ühendada voolikud,

ületada mitmesuguseid takistusi, kasutada erinevaid kustutustehnikaid. Selleks,

et lahendada erinevaid õnnetusi peab olema väga hea meeskonna koostöö ning

keskendumisvõime mingile kindlale tegevusele.

Ka kehalise poole pealt vaadatuna saame võrrelda tuletõrjesporti ja päästja

tööd. Päästjale antakse oma töös õnnetuste likvideerimiseks erinevaid

ülesandeid, mis on väga keerukad, rasked ning suure füüsilise koormusega.

Päästja kasutab oma töös mitmesuguseid päästevahendeid, teostab

veestpäästmist, vajadusel transpordib kannatanuid, suitsusukeldumise ajal

puutub kokku suure kuumuse ja pikaajaliste suurte koormusega.

Tuletõrjespordiga tegelejad peavad omama head füüsilist vormi ja ka päästja töö

eeldab häid füüsilisi omadusi. Selleks et tuletõrjesportlased saavutaksid häid

sportlikke tulemusi ning päästjad suudaksid oma tööd teha hästi, vajavad nad

ühtmoodi head füüsilist ettevalmistust.

TULETÕRJESPORDI VARUSTUS

Tuletõrjespordi harrastamiseks on vajalik vastav varustus. Varustustele on

kehtestatud teatud kindlad nõuded. Tippsportlased kes osalevad Eesti sisestel ja

rahvusvahelistel tiitlivõistlustel peavad lähtuma tuletõrjespordivõistluste

eeskirjast, mis vastab ka rahvusvahelistele nõuetele.

Mootorpumbaga hargnemise varustus


197

4x100m maja

100m takistusriba sportlase

isiklik varustus


198

4x100m kustutusvann, kus pannakse põlema kütus, mida sportlased kustutavad

Mootorpumba hargnemise märklaud


199

100m takistusriba plank

100m takistusriba poom


200

Õppetorn konksredeliga ronimiseks 4x100m keppredel

Konksredel


201

KÕRGHOONE KUNINGAS

Kõrghoone kuninga jooks toimub 2009 aastal kümnendat korda aastat.

Võistlusel osalejad peavad päästja osalises kaitsevarustuses tõusma Tallinna

kõrgeima hotelli Swissoteli 25. korrusele. Võistlusest võtavad osa päästeameti ja

päästekeskuste töötajad üle Eesti ning osaleda saavad ka hotellide töötajad. Tegu

on väga tugevat füüsilist pingutust nõudva katsumusega ja sellepärast

julgestavad võistlejaid kõrghoone erinevatel korrustel Tallinna Kiirabi

meedikud.

Võistleja rajal peale võistluse lõppu


202

PÄÄSTJATE AUSTAMINE

PÄÄSTJATE AUMÄRGID Nii, nagu riik annab oma kodanikele mingisuguste suurte ja ilusate teenete eest

aumärke nii on ka päästeteenistusel aumärgid, millega peetakse meeles neid

päästetöötajaid ja inimesi, kes on teinud midagi, mis väärib päästjate tänu. Neid

aumärke nimetatakse Päästeteenistuse aumärkideks. Päästeteenistuse aumärk

antakse vapruse eest inimeste või vara päästmisel või siis ka teenete eest

päästeala tööde tegemisel. Aumärke antakse kõigile, kes on selle välja teeninud,

selleks ei pea olema päästja.

Päästjate aumärke on kahte liiki päästeteenistuse medal ja päästeteenistuse rist.

ELUPÄÄSTJA MEDAL

Nagu ütleb nimigi antakse see medal ainult sellele inimesele, kes on päästnud

inimese elu. See medal on päästjate seas väga hinnatud, sest see antakse ju

konkreetse teo- inimese elu päästmise eest. Päästjad nimetavad seda medalit ka

lõvi medaliks. Miks? Sellepärast, et sellel medalil on vapruse ja julguse sümbol

lõvi. Aga väga palju vaprust ja julgust inimese päästmiseks ju vaja läheb. On ju


203

inimese elu päästmine õilsaim tegu, mida üleüldse saab kaasinimesele teha.

Väga- väga palju peavad päästjad lugu nendest inimestest, kes on päästnud

inimese elu, aga ise ei tööta päästjana eriti lastest. Ka mind on autasustatud

Elupäästja medaliga.

Elupäästja medal päästeteenistuse medal

PÄÄSTETEENISTUSE RIST

Päästeteenistuse rist antakse päästealale suuri teeneid osutanud inimesele, või

päästjale. Päästeteenistuse Kuldristi on antud väga vähestele inimestele

Päästeteenistuse kuldrist päästeteenistuse hõberist


204

KA PÄÄSTJATEGA JUHTUB ÕNNETUSI

Ka päästjad on inimesed. Ja juhtub õnnetusi ka päästjate endiga. Nagu sa

nüüdseks juba tead on päästjate töö ohtlik ja ettearvamatu. Vahel juhtub nii, et

ka päästjatel ei lähe nii, nagu nad loodavad. Suur soov teist inimest aidata võib

päästja panna eksima. Ja siis tuleb teistel päästjatel aidata päästjat ennast.

Tavalised õnnetused päästjaga on kukkumised, põletused, vingumürgitused,

kuumarabandused. Kahjuks juhtub ka selliseid õnnetusi, kus päästjad jätavad

elu.

HUKKUNUD PÄÄSTJA ÄRASAATMINE

Elus käivad koos sünd ja surm. Paratamatult lahkuvad ka päästetöötajad.

Hukkunud päästjale saame meie, ülejäänud päästjad avaldada suurimat austust ja

lugupidamist teda austusväärselt ära saates. Need on ääretult kurvad sündmused.

Eriti kurb on selline sündmud päästja omastele. Paljudel meist on abikaasad,

lapsed, me ise oleme kellegi lapsed. On väga vana tava kinkida lahkunud päästja

omastele päästja tuletõrjekiiver.

Siia juurde lisan ainult tuletõrjujate hümni III salmi read. Laseme fotodel

rääkida.

Meid varitseb surm, on tuld, mis ohvreid nõuab

ja vapramaid riisub vaprate seast.

Nüüd andkem sel au, kes surma rüppe langend

ja läikivad kiivrid me tõstame peast.

See mullavaiba all nüüd rahus puhaku,

Kel võitlemine viimne lõppenud ju

Hüüd julgustab meid tunnil tähtsamal –



205


206


207


208


209


210

Hukkunud päästjate mälestuspäev 23. detsember Lahkunud tuletõrje- ja päästetöötajate mälestamine erinevatel Eestimaa

surnuaedadel ja mälestusmärkide juures. Sellel päeval süütavad küünlad

päästjad hukkunud kaaslaste mälestuseks päästjate haudadel ja

päästekomandodes.

Pärnu päästekomando III valvarühm hukkunud päästjale austust avaldamas


211

LAPSED-ELUPÄÄSTJAD 2002-2009 Nagu ma juba ütlesin, siis väga- väga peavad päästjad lugu neist lastest, kes on

julgenud ise minna appi hätta jäänud inimestele. Sellepärast, et päästjad teavad

kui palju nõuab jõudu ja vaprust inimese päästmine. Selles raamatus räägivad

oma loo alates 2002 aastast kaasinimese elu päästnud lapsed.

NENDELE JULGETELE JA VAPRATELE LASTELE KUULUB

PÄÄSTJATE SUURIM LUGUPIDAMINE!!

2002 AUTASUSTATUD PÄÄSTETEENISTUSE

AUMÄRGIGA MEDAL LÕVIGA

Ivar Lembke ja Rain Veideman

12. märtsil 2002 päästsid Haljala Gümnaasiumi poisid Ivar Lembke ja Rain

Veideman kahe uppumisohtu sattunud väikese tüdruku elu.

Ivar ja Rain räägivad oma teost ise nii:

Meil pidi algama rahvatantsutrenn, aga me tulime pool tundi varem kohale.

Jooksime just saali, kui läbi suurte koridoriakende nägime kahte tüdrukut, kes

jää peal mängisid. Nad jooksid jääl ja loopisid puupulki. Vahepeal käisid silla all

ja siis jälle jää peal. Ühel oli veel koolikott ka seljas. Arvasime, et midagi vist

hakkab juhtuma.

Tüdrukud jooksid liiga lähedale lahtisele veele ja kukkusidki vette. Nägime seda

ja jooksime kohe välja. Tüdrukud karjusid juba appi…

Jooksime nii 15 meetrit ja kui tüdrukuteni jõudsime, siis hakkasime neid veest

välja sikutama. See tüdruk, kellel koolikott oli seljas, oli juba vee alla vajunud.

Tõmbasime ta jää peale. Ja siis teise tüdruku ka. Pikali me jää peale ei visanud,

aga oleks vist pidanud. Olime niisama ühe põlve peal.

Viisime tüdrukud Rahvamajja, kus nad mässiti soojade tekkide sisse. Meid viidi

koju riideid vahetama, sest need olid ju läbimärjad. Ja meil oli külm ka, sest

jopesid ju seljas polnud. Kui tagasi tulime, siis oli kiirabi juba kohal ja

tüdrukutega tegeldi.

Õhtul tuli Indra ema meid koju tänama.

Merilin Helinurm ja Margit Koni

Margit Koni, Kiili kooli 8. klassi õpilane ja Merilin Helinurm,

Viljandi Paalalinna gümnaasiumi 6. klassi õpilane päästsid 2001. aastal 5-

aastase tüdruku uppumissurmast.

Merilin meenutab, et kell oli juba kuue ringis õhtu ning nad hakkasid end

minekule asutama. Nende tähelepanu köitsid aga kaks teist last, kes jää ja vee


212

piiril mängisid. Kui Margit ja Merilin olid arutada jõudnud, et jälgivad neid

veidi veel, kartes, et äkki kukuvad vette, siis mõne hetke pärast see juhtuski –

jää murdus ning väike viieaastane, juhuse tahtel samuti Merilin, oli vajunud

külma vette.

Merilin Helinurm: „Hakkasime kohe sinnapoole tõttama. Mina kukkusin

kiirustades põlvili ja lõin jala valusasti ära. Margit jooksis edasi ning hüüdis

mulle , et ära edasi tule, jää on nõrk.“

Margit Koni: „ Pool maad jooksin, siis viskasin pikali ja hakkasin roomama. Kui

jääauguni jõudsin, siis hakkas väike tüdruk juba vee alla vajuma. Ta üritas

midagi öelda aga vesi vajus talle suhu. Andsin talle käe ja ütlesin, et võta kinni.

Ta klammerdus mu käe külge ning kuna jää serv oli üsna tugev suutsin ta välja

tõmmata.“

Tüdrukud võtsid päästetul seljast märja jope ning mässisid ta Margiti jope sisse.

Kohe võeti suund Margiti vanaema juurde, kes tegi väikesele Merilinile teed ja

aitas tal märjad riided ära vahetada.



SIGRID KÜLAOTS

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Vd klassi õpilane

9. mail 2003. a päästis Sigrid Külaots Jõgevamaal Põltsamaa vallas Kamari

külas olevasse tiiki kukkunud 7-aastase Janari. Poiss mängis tiigi kaldal palli,

kuid pall kukkus vette. Pallile järgi minnes Janar libastus ja kukkus ise ka vette

ning tuul hakkas teda kaldast eemale ajama. Sigrid nägi juhtunut pealt ja teades,

et poiss ujuda ei oska, läks last päästma. Ta lükkas ujudes nii poisi kui palli

kaldasse tagasi.

ANDREI MELNITSHUK

ROBERT JAKOBSON

6-aastased Steven ja Imbi läksid 28. märtsil 2003. a Kohilas Kooli tänaval

jõekaldale rajatud paadisillale. Steven tahtis kätte saada jääl vedelenud roigast.

Kiire veevool oli aga jää õhukeseks sulatanud ning Steven vajus vette. Imbi

püüdis jääkülmas vees ulpivat sõpra päästa, kuid poisil käest haarates vajus ka

ise läbi jää.

Laste hüüdeid kuulnud Robert Jakobson ja Andrei Melnitshuk tõttasid lastele

appi. Andrei aitas Robertil Steveni välja tõmmata ning siis tiris Robert ka

tüdruku jääaugust välja, päästes niimoodi lapsed uppumissurmast.


213



IVO ROSIN

Põltsamaa Gümnaasiumi III b klassi õpilane Ivo Rosin päästis 16. detsembril

2003. aastal Jõgevamaal Põltsamaa linnas Lossihoovi juures vallikraavi katnud

jääst läbi vette vajunud 9-aastase Allari.

Olles teel koolist koju otsustas Ivost eespool kõndinud Allar vallikraavi jääle

minna, kuid vajus läbi jää vette. Õnneks oli Allaril seljas ranits, mis jäi jää

servale toetuma ja hoidis poisi rindkeret vee peal. Näinud juhtunut, tegutses Ivo

Rosin väga arukalt, informeerides mobiiltelefonilt juhtunust kõigepealt

häirekeskust. Siis lähenes ta kükakil jääaugule ning ulatanud Allarile käe, tiris ta

viimase jääle tagasi. Peatselt jõudsid kohale ka kiirabi ja päästeteenistus ning

alajahtunud Allar toimetati Põltsamaa haiglasse, kust ta pärast ülevaatust koju

lubati.



ANDRE VIIKHOLM

2005. aasta 7. veebruaril mängisid kaks poissi Rakvere teatripargis

mänguväljakul, kus on vahvaid puid ja sildu. Seal on ka tiigid, mida sel ajal

kattis jää. Siis otsustas poistest noorem, et toredam ongi mängu jätkata tiigijääl.

Kuid mõne aja pärast käis raksatus ning väikemees leidis ennast üle rinna

ulatuvast jäisest veest. Uppumisohtu sattunud 8-aastast koolivenda nähes oli

Rakvere Eragümnaasiumi kolmanda klassi õpilane Andre ainus pargis

mängivatest lastest, kes pead ei kaotanud. Ta jooksis mööda jääd sõbra juurde,

laskus kõhuli ja tõmbas väikemehe veest välja. Mis edasi juhtus, ei ole keegi

täpselt suutnud taastada, aga igatahes taipas Andre, et läbimärg ja külmetav

koolivend tuleb kiiresti lähimasse sooja kohta toimetada. Nii jooksiski ta,

päästetu kelgul, ennastunustavalt üle poole kilomeetri kaugusel asuva

Eragümnaasiumini, kust märgades riietes poiss kohe tema koju toimetati. Tänu

9-aastase Andre Viikholmi kiirele ja taibukale käitumisele, olid mõlemad sõbrad

järgmisel päeval kenasti taas koolis, kus Andre, tõsi küll, peab õppima

eriprogrammi järgi, kuna teda ennast vaevab ränk ja seni veel arstide

pingutustele allumatu haigus.


214

KADRI ŽUKOV

2005. aasta 18. jaanuari pärastlõunal hakkasid Räpina Ühisgümnaasiumi III A

klassi tüdrukud Kadri ja Geija koolist koju minema. Kuna bussini oli aega,

otsustati aega parajaks teha jalutamisega. Tee viis tüdrukud jõe äärde, mida silda

mööda ületama asuti. Kuid sild oli jäätunud, Geija libastus ning hetke pärast

oligi ta juba kaelani jääkülmas jõevees. Tüdruk sumas ringi, püüdis välja saada,

aga libises üha uuesti ja raske vettinud koolikott seljas kiskus teda tagasi vette.

Õnneks ei läinud 10-aastane Kadri seda nähes paanikasse. Kuna läheduses

polnud ühtegi täiskasvanut, kellelt abi paluda, siis lähenes ta hästi ettevaatlikult

ja eriti libedaid kohti vältides Geijale kuni suutis ulatada talle käe ning tiriski

klassiõe kaldale. Kuigi ka Kadri sai sõbratari päästes märjaks, arvas ta ise, et see

polnud ikka võrreldes Geijaga midagi, ta ei jäänud isegi haigeks.

JAAK RIGOR

2005 aasta 23. oktoobri õhtul läks Valgamaal elav Veronika sõbrannale külla.

Tema lapsed, 6-aastane Jaak ja 3-kuune Lisette jäid küünlavalgel, kuna elektrit

ei olnud, koju magama. Öösel kella kahe paiku ärkas Jaak väikese õe nutu peale,

läks talle lutti suhu panema ja uinus peale seda uuesti. Peagi ärkas ta aga taas

õhus olnud vingu peale ja avastas, et süttinud oli küünlale kukkunud riideese.

Jaak proovis tuld kustutada algul särgi, siis padjaga, kuid tuli läks aina

suuremaks ja põletas ka lapse käsi. Nüüd haaras Jaak väikese õe sülle, viis ta

teise tuppa, avas akna ning hüppas koos temaga aknast alla. Õnneks oli tegemist

esimese korrusega ning Jaak maandus koos beebiga õnnelikult murule. Siis

jooksis ta, õde süles, kõrvalmajas elavate vanaema ja vanaisa juurde, kellele

juhtunust teada andis. Tänu kiirele tegutsemisele päästis Jaak oma 3-kuuse õe ja

ka enda kindlast tulesurmast.

ERIC-RAIMOND PAJU, STEN METS, TIIT SADAM, AIN KAASIK

2005 aasta 15. veebruaril sammusid kaks sõpra Saaremaal Randvere külas

lasteaiast kodu poole. Teest vaid mõne sammu kaugusel asunud lahtise

settekaevu uudistamine lõppes aga ootamatult 6-aastasele Elarile üle pea vette

sulpsamisega. Õnneks ei kaotanud Elariga koos lasteaiast tulnud Eric-Raimond

pead, vaid jooksis imekiiresti abi kutsuma. Kui Eric koos puidutöökoja omanik

Ainiga sündmuspaigale tagasi jõudis, tõmbasid Sten ja Tiit juba last kaevust

välja. Ain kutsus kiiresti kohale kiirabi, kuid samas selgus, et Elari oli juba

alajahtunud ega hinganud enam. Viivitamatult asuti ühiselt lapsele kunstlikku

hingamist ja südamemassaaži tegema. Kuigi vahepeal oldi juba lootust

kaotamas, otsustati kõigest hoolimata elustamist jätkata kuni kiirabi

saabumiseni. Lisaks soojendati alajahtunud last seljastvõetud sooja


215

kombinesooniga. Need otsused Elari elu päästsidki – veidi enne kiirabi

saabumist hakkas laps vaevumärgatavalt hingama.

Robert Sarv

2005. aasta 10. juulil suvitas Valgamaal Pedeli jõe ääres Valga haigla arst Jaan,

kes otsustas ennast palava ilma tõttu jõevees veidi jahutada. Kahjuks ei

hinnanud ta aga oma võimeid õigesti ning vajus vee alla. Seda nägi pealt 11.

klassi õpilane Robert Sarv, kes õnneks ei kõhelnud, vaid kohe uppujale appi

tõttas. Robertil tuli aga enne kolm korda sukelduda, kui tal õnnestus

põhjavajunud inimene taas kaldale tuua. Kannatanut tuli elustada kuni kiirabi

saabumiseni ning ta veetis peale juhtunut haiglas ligi kolm nädalat. Selle inimelu

päästis just Roberti kiire, otsustav ja hooliv käitumine.

Kaie Kiil

2005. aasta veebruarikuu lõpus sõitis Saaremaa Pihtla algkooli 4. klassi õpilane

Kaie Kiil jalgrattaga raamatukogust koju, kui märkas Pihtla valla Sutu küla

juures tee peal maaslamavat vanainimest. Kaie jättis oma jalgratta maha ja

jooksis kohe kiiresti abi järele. Lähimas majas polnud kedagi kodus, teisest

majast tulid kaks meest appi ja aitasid 84-aastase memme Kuressaare haiglasse

viia. Kaie korjas teelt kokku ka vanaproua mahakukkunud kotid, et vanainimene

oma asjadest ilma ei jääks. Kuressaare haiglas selgus, et 84-aastane memm oli

juba tugevalt alajahtunud ja ta paigutati intensiivravi osakonda. Oma

hoolivusega päästis Kaie vanamemme elu.



TÕNIS PILL

Pühapäeval, 2006. aasta 15. jaanuaril korjas 13- aastane Tõnis oma koduaias

Kehras tormiga maha langenud puuoksi. Samal ajal mängisid jõe jääl kaks

väikest poissi. Äkki kuulis Tõnis üsna nõrku karjeid, mis kostsid Jägala jõe

poolt. Tõnis jooksis kiiresti jõe poole ja nägi, et pisipõnnid olid läbi jää jäisesse

vette vajunud. Ta viskas jope jooksult maha, roomas üle jää laste juurde ning

ulatas käe. Kuid poisid olid raskemad, kui ta arvas ning jää väga libe nii et Tõnis

jaksas lapsi ainult vee pinnal hoida. Teatada ei jõudnud Tõnis kellelegi, et ta jõe

äärde jooksis, samas hakkas väiksem poistest juba vee alla vajuma. Õnneks

juhtus Tõnise ema aknast poja jõe suunas tormamist nägema ning andis sellest

teada abikaasale, kes toasussides Tõnisele appi tõttas. Selleks ajaks oli pisem

vettekukkunud poistest juba külmast kangestunud ning Tõnisel tekkis oht ka ise


216

vette kukkuda, kuna jää hakkas lagunema. Nüüd viskas isa Tõnisele jope, mille

Tõnis omakorda poistele jääauku viskas. Läbi suurte pingutuste õnnestus kaks

väikemeest taas jääle sikutada. Oma julge, kiire ja ennastsalgava tegutsemisega

päästis Tõnis kahe väikese lapse elud.

TAIVO REBANE

29. aprillil 2005. aastal otsustasid 6. klassi poisid Taivo, Urmas ja Tanel

Viljandimaal Tääksi järve ujuma minna. Taivo ja Urmas läksid koos vette ning

Tanel, kes polnud just kõige parem ujuja, liitus nendega mõne aja pärast. Ühel

hetkel, kui hakati juba veest välja tulema, märkas Taivo, et Tanel on kahtlaselt

kauaks vee alla vajunud. Hetkegi mõtlemata hüppas Taivo uuesti vette ning tõi

klassikaaslase kiiresti taas pinnale, päästes sellega sõbra elu.

KARL JUNSON

ELMO KERGAND

2006. aasta 21. aprillil kella seitsme paiku õhtul jalutasid Räpina

Ühisgümnaasiumi VII b klassi õpilased Karl Junson ja Erko Ledjanov Räpinas

Vabaduse tänava sillal. Karl nägi järve ääres sama kooli II a klassi õpilast

Joonatani õuna veest välja „õngitsemas“. Karli keelavale märkusele tähelepanu

pööramata jätkas Joonatan oma tegevust ja kui ta hakkas õuna veest haarama,

kadus tasakaal ning laps kukkus vette. Karl hõikas sillal kala püüdnud Joonatani

klassivennale, II klassi poisile Elmo Kergandile, et Elmo ulataks Joonatanile

õngeridva. Karl koos Elmoga tõmbasid Joonatani kaldale ning päästsid oma

tegevusega väikese poisi elu.

KADI PIIRSALU

17. juulil 2006. aastal kella viie paiku pealelõunal päästis 16-aastane koolitüdruk

Kadi Piirsalu uppumissurmast 73 aastase Eena.

Sündmus leidis aset Viimsi Vabaõhumuuseumi juures. Kadi oli kodus ja vaatas

telerit, kui nägi, et inimene on vees ja ainult abitud käed veel paistavad lainetest

välja. Enne kui Kadi isegi aru sai, oli ta juba rinnuni vees ja püüdis uppujani

jõuda. Kadi sõnul oli rannas veel inimesi, kuid uppujale kiirustas appi vaid tema.

Lained oli suured ja käisid tütarlapsel üle pea. Vahepeal käis peast läbi isegi

mote, et ta võib ka ise niimoodi ju ära uppuda, kuna päästetav vanaproua oli

Kadist tunduvalt kogukam. Proua Eena kaotas vees teadvuse. Õnneks tuli Kadile

meelde isa õpetus, et uppujal tuleb peast kinni võtta, kuid Eena juukseid ta

kätte ei saanud, mistõttu haaras ta vanaproual käest. Üheks hetkeks kaotas Kadi

uppuja, kuid suutis temast jälle kohe kinni haarata. Suurte lainetega võideldes

tõi õbluke tütarlaps vanaproua kaldale. Kaldal ootas naabrist arst ning kohale

jõudis ka kiirabi, millega proua Eena haiglasse toimetati.


217

Kiire ning oskusliku tegutsemisega, samas ka enda eluga riskides päästis Kadi

Piirsalu inimelu.



LAUR LÄÄNEMETS ja SANDER HIIE

4. juunil 2007 märkasid Nõo paisjärve ääres olnud inimesed, et keegi on vee

alla vajunud. Kuna täpne asukoht teada ei olnud, siis mõned sukeldumised ei

andnud tulemusi. Seejärel võtsid järve ääres viibinud Nõo Reaalgümnaasiumi

õpilased ahelasse ja hakkasid nii järve ”läbi kammima”, kuni leitigi vee alla

vajunud tüdruk. Laur ja Sander viisid Solemari veest välja ja hakkasid teda

elustama - tehti suult-suule hingamist ja südamemassaaži. Kohalejõudnud

kiirabi ja reanimobiili meedikud viisid elustamise lõpule ning viisid Solemari

siis haiglasse.

GERT KARIVERE

Rapla Ühisgümnaasiumi õpilane Gert Karivere oli veel viimaseid päevi

kaheksane, kui tal tänu kiirele ja asjalikule tegutsemisele õnnestus päästa oma

nelja-aastase venna elu. Väike Kevin tahtis kangesti, nagu ta vanem vendki,

rattaga üle Lohu jalakäijate silla sõita, kuid keeras kogemata teelt välja ja

kukkus koos jalgrattaga jõkke. Gert jutustas oma tegutsemisest hiljem ise nii:

“Kuulsin tugevat plärtsatust, nagu oleks suur kivi vette kukkunud. Viskasin oma

ratta maha ja jooksin jõe äärde. Venda kohe ei paistnud - ta oli juba vee all ja

siples seal. Hüppasin jõkke ja võtsin tal kombeka varrukast kinni”. Kui Gert

poleks nii targalt ja ennastsalgavalt käitunud, mine tea, kas tal täna väikevenda

olekski olnud…



Maksim Jakovlev ja Artjom Taar

24. augustil 2007. aastal jalutasid kaks 16-aastast noormeest – Maksim ja

Artjom, Sillamäel Sõtke jalakäijate silla läheduses. Siis nägid nad, et sillal

viibiva noorteseltskonna juurde saabus keegi jalgrattaga mees, kes ühtaegu

ootamatult sillalt vette hüppas. Ta proovis küll veidi ujuda, ent siis hakkas vee

alla vajuma. Saanud aru, et ilma abita mees upub, hüppasid Maksim ja Arjom


218

samuti vette ning vedasid juba vee olnud mehe kaldale. Ilma nende noorte

meeste sekkumiseta oleks mees suure tõenäosusega uppunud.

Peadirektori tänukiri – elupäästmine

(ei saa Medalit Lõviga anda, kuna sündmused pole ühegi operatiivteenistuse

(pääste, politsei, kiirabi) logis registreeritud)

Heinrich Kasser

Eelmise, 2007. aasta suvel oli 11-aastane Heinrich koos 5-aastase väikevennaga

külas oma vanaemal, kes elab Rootsis. Heinrich on hea ujuja, tema vanaema nii

hea ei ole ja väikevend ei osanud siis veel üldse ujuda. Kuna oli ilus suvepäev,

otsustati minna järve äärde ning hakati vees kulli mängima. Vanaema oli küll

enne mängu algust järele kontrollinud, kust vesi sügavaks läheb, aga mängu

käigus ei tulnud see enam meelde. Nii juhtuski, et ühtäkki oli väikevennal ja

vanaemal põhi jalge alt kadunud ning vanaema, väike Erich kramplikult tema

kaela ümber klammerdununa kukil, oli vee all. Vanaema pingutas küll, et tagasi

pinnale tõusta, kuid kahjuks see ei õnnestunud. Samuti ei õnnestunud tal väikese

lapselapse haardest vabaneda.

Rannas oli rahvast palju – lapsed kilkasid ja mängisid, ja nii ei pannud keegi

tähelegi, et kellegagi on saatuslik õnnetus juhtumas. Vanaema sõnul jõudis vaid

veel mõelda, et kas nii lihtsalt see kõik juhtubki, kui äkki oli Erich ta kukilt

kadunud ning ta suutis taas pinnale tõusta. Õhku ahmides suutis ta vaid

õnnelikult tõdeda, et Heinrich ujub venda hoides kalda poole. Kuna kõik oli

lõppenud õnnelikult, ei kutsunud šokis vanaema isegi kiirabi ja suutis alles

koduteel Heinrichilt küsida, kuidas ta nii ruttu taipas, et ilma tema tegutsemiseta

võivad vanaema ja väikevend uppuda…

PEADIREKTORI TÄNUKIRI ENNASTSALGAVA TEGUTSEMISE

EEST INIMESTE PÄÄSTMISEL

Kermo Oks

Steven Luuk

2008. aasta maikuus toimus Võru maakonnas Kubija järve ääres noorte

motokrossi laager. Peale treeninguid kella seitsme paiku õhtul läksid poisid – 7-

aastane Gerret, 10-aastaen Kermo ja 8- aastane Steven, järve äärde, enda

ettevalmistatud rajale jalgratastega sõitma. Gerret sõitis hooga paadisillale, kuid

sild oli märg ja libe, poiss kaotas tasakaalu ning kukkus koos rattaga vette. Kuna

ratas polnud tema oma, hoidis ta sellest kõvasti kinni ja vajus nii koos sellega

vee alla. Õnneks ei kaotanud Kermo pead, vaid tõttas sõbrale kohe appi, ulatas

sillalt Gerretile käe ja tõmbas ta vee alt välja. Ent sild oli kõrge ja Kermol üksi


219

nappis jõudu, et kaaslane veest välja sillale sikutada. Nüüd ruttas Kermole

omakorda appi Steven ja ühisel jõul suudetigi Gerret veest välja sillale tõmmata.



Alari Ots

15. jaanuaril 2009 läks Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 8. klassi õpilane Alari

parajasti koolist koju, kui ta Koreli oja sillale jõudes märkas mööda habrast jääd

enda poole tulemas kolme väikest poissi. Üks neist istus kelgul, teine vedas

kelku eest nöörist ja kolmas tõukas seda tagant. Ühtäkki vajusid kõik kolm läbi

jää ja, ise vaevaga vee peal hulpides, appi hakkasid hüüdma. Alari ei kõhelnud

hetkegi, viskas koolikoti käest, tõmbas jope seljast ja kiirustas jääle. Tal

õnnestus jope varruka abil kaks lähemal olnud poissi veest välja sikutada ja

kaldale toimetada. Kolmanda hädasolija tõmbasid veest välja juhtunut eemalt

pealt näinud ja samuti appi tõtanud kaks meest, kelle nimesid me kahjuks täna ei

tea. Oma ennastsalgava ja targa tegutsemisega päästis Alari kahe väikese

koolipoisi elud.

JARMO AAVISTE ja TANEL KILP

2009. aasta 23. märtsil oli Valga Põhikooli IIIa klassil tavapärane kehalise

kasvatuse tund. Lapsed pidid tegema Pedeli jõe ääres oma jooksuringi, aga

Jaagup otsustas millegipärast kõrvalepõike teha ja jõge katvale õhukesele jääle

vett katsuma minna. Jää aga ei pidanud tema raskusele vastu ning poiss

prantsatas jääkülma jõevette. Seda pealt näinud Jarmo ja Tanel otsustasid

klassivennale kiiresti appi rutata. Poisid heitsid end jääle kõhuli ja tõmbasid

hättasattunu veest välja. Ka õpetaja oli õnnetust märganud ja kiirustas

õnnetuspaika, kuid tema kohale jõudes oli Jaagup juba klassivendade poolt

hullemast päästetud. Kuna omal jõul poleks laps jäisest jõevoolust kuidagi välja

pääsenud, päästis tema elu vaid Jarmo ja Taneli kiire ning õige tegutsemine.

RAAMATU AUTOR TÄNAB


220

Minu enda kallis abikaasa Marika ja lapsed Tanel, Taavi, Teele, Tuule,

Tuuli, Teeli, Teevi, kellega koos olemise aja arvelt see raamat sündis.

Vabariigi presidendi kantselei

Pärnu päästekomando päästjad

Lääne- Eesti Päästekeskus

Ivar Kaldasaun

Kiira Udu

Karmo Kuru

Kristi Raidvere

Anne Martin

Viola Murd

Anneli Ambel

Tiina Laube

Reimo Raja

Päästeamet

Lääne- Eesti pommigrupi töötajad

Ants Liigus

Siim Sülla

Ester Vilgats

Mihkel Merimaa

Scania Eesti

If kindlustus

Gert Sädem

Vändra päästekomando päästjad

Pärnu- Jaagupi päästekomando päästjad

Viljandi päästekomando päästjad

Kaili –Reili Riiga, Brigitta Markus, Anette Pehap

Mati Raidma

Kristel Lempu

Margo Lempu

Janno Vool


221

Päästja käib oma töös läbi nii tulest kui ka veest. Kõike seda ühe asja nimel-

päästa. Päästja on näinud ja tundnud, kuidas surm võtab tema enda käte vahel

ära elu. Võite vaid ette kujutada tundeid, mida tunneb päästja vaadates kustuvaid

abituid silmi oma käte vahel.

Päästja on näinud kindlast surmast pääsenud inimese tänulikku pilku talle otsa

vaatamas. On ülev ja uhke teada, et sa oled päästnud inimese elu.

Küsige päästjalt, miks ta on valinud omale ameti, mis nõuab suurt julgust, külma

verd, ääretut vaprust ja sitkust. Ta ei oska sellele küsimusele vastata. Mitte keegi

meist ei oska. Miks? Sest meie töö on PÄÄSTA ja päästjaks sünnitakse.

Suurima austuse ja lugupidamisega. MEIE. PÄÄSTJAD


222

meie päästjad

Documents