MATKARADA KURESSAARETERVISEPARGIS.

KOOSNEB: MATKARAJA PLAAN, MÄNGUDE KIRJELDUSED JA VAHENDID, NUMBRIKAARDID 1 – 6 MATKARAJA PUNKTIDE TÄHISTAMISEKS.

KOOSTAJAD: KURESSAARE ROHU LASTEAIA ÕPETAJAD MAI UMAL, HELI IVASK, GALINA PÄRNAMÄGI, ARDE RASSEL.

KURESSAARE TERVISEPARK PAIKNEB LINNA ÄÄRES 36- HEKTARILISES METSATUKAS. SEAL OOTAB SIND 2 KM. PIKKUNE MATKARADA PÕNEVATE MÄNGUDE JA ÜLLATUSTEGA. TOREDAT MATKAELAMUST!

2012

MATKARADA KURESSAARE TERVISEPARGIS.

EESMÄRK: LOODUSE TUNDMAÕPPIMINE LÄBI ERINEVATE MÄNGUDE JA MÄNGULISTE TEGEVUSTE.

MATKARADA ON MÕELDUD 5-6 AASTASTE JA 6-7 AASTASTE LASTE VANUSERÜHMADELE. ÜHE RÜHMA LASTEGA TULEB KAASA 4 TÄISKASVANUT, SEEGA IGA TÄISKASVANUGA LÄHEB MATKARAJALE 6 LAST. LAPSED JAGUNEVAD GRUPPIDESSE MATKARAJA ALGUSES.

MATKARAJAL TULEB LÄBIDA KUUS PUNKTI, MIS ON KA KAARDILE MÄRGITUD. IGA PUNKTI JUURES TULEB SOORITADA ERINEV MÄNGULINE TEGEVUS. MATKARAJA PUNKTID ON TÄHISTATUD NUMBRITEGA 1 – 6.

MÄNGUD JA MÄNGULISED TEGEVUSED MATKARAJAL.

1. RISTSÕNA LAHENDAMINE.Matkaraja punkti 1 suunduvad kõik neli lastegruppi korraga. Iga grupp saab ristsõna ja hakkab seda lahendama.Kuna meie tegevused toimuvad Kuressaare Tervisepargis , siis ristsõna lahendus on TERVISEPARK. Ristsõna vastus on roosaga tähistatud ruutudes. Kõik sõnad on loodusega seotud. Grupp, kes lahendab ristsõna esimesena, läheb matkaraja järgmisesse punkti. Samamoodi teevad ka järgmised kolm lastegruppi, seega liiguvad grupid edasi erinevatel aegadel.

5- 6 a. laste vanuserühmas lahendavad lapsed ristsõna koos õpetajaga.

2. VÕISTLUSMÄNG „PUUDE VEDAMINE“.Ettevalmistus mänguks: lapsed jaotatakse kaheks võrdseks võistkonnaks. Võistkonnad seisavad kolonnis ühekaupa stardijoone taga.Kummagi kolonni ette 15 m kaugusele on asetatud kolonni liikmete arvule vastav arv „puid“ ( puukettaid).Mängu käik: õpetaja stardisignaali peale jooksevad mõlema võistkonna esimesed mängijad nende ette asetatud 15 m kaugusele „puude“ (puuketaste) juurde ja võtavad ühe „puu“ (puuketta) ning jooksevad koos „puuga“ (kettaga) oma võistkonna kolonni lõppu. Mängitakse, kuni iga mängija on „puu“ (ketta) tagasi toonud. Võidab võistkond, kes esimesena korralikult ülesrivistatuna oma kohal seisab.

Reeglid: # võistkonnad alustavad jooksu õpetaja märguande peale üheaegselt. # kõik mängijad peavad jooksma ketasteni ja ühe ketta tagasi tooma.

3. ORIENTEERUMISMÄNG „LEHT JA PUU“Vahendid: kaardid puudest ja puulehtedest.Eesmärgid: # laps leiab temale antud kaardi järgi vastava puu või puulehe # kinnistuvad varem õpitud puude nimetused ( kask, vaher, kastan, tamm, pihlakas, mänd, kuusk) # kinnistuvad mõisted lehtpuu, okaspuu, leht, okasMängu kirjeldus:

# iga laps saab ühe kaardi, kus peal on puu pilt. Laps otsib üles kindlaks määratud maa- alalt vastava puu. Mängu saab mängida ka nii, et jaotatakse puulehe kaardid ja lapsed leiavad selle puu, kuhu see leht kuulub. Laps nimetab puu nimetuse ja vastava puulehe nimetuse. # lapsed seisavad ringis, igaühel käes üks puulehega kaart. Keskel on laps- „puu“, kes hoiab käes pilti puust, mis puu ta antud hetkel on. „Puu“ kõnnib ringi ja küsib: “Kas te teate, mis puu ma olen? Ole hea ja ütle minu nimi!“ Vastava puu leht ütleb: „Sina oled vaher, mina olen vahtraleht.“ Koos otsustatakse, kas puuleht sobib sellele puule. Seejärel tuleb uus laps ( õigesti arvanud puulehe kaardiga laps) ringi keskele, kellele antakse järgmise puu kaart. # vastavalt aastaajale ( näit: sügis) saab mängida ka looduslike vahenditega: puulehed, okkad. Puulehti saab võrrelda, öelda erinevusi ja sarnasusi. Saab võrrelda lehtpuu ja okaspuu erinevusi.

KASK

VAHER

HOBUKASTAN

TAMM

PIHLAKAS

KUUSK

MÄND

4. KAARDI TEGEMINE LOODUSLIKUST MATERJALIST. Igale lapsele antakse kaardi suurune papist väljalõigatud ja kahepoolse teibiga kaetud alus. Laps otsib looduslikku materjali ja valmistab sellest endale kaardi. ( kaardi valmistamise mõte on saadud MTÜ Hared looduskoolituselt)

5. MÄNG „AARDEKOTIKE“.Iga laps saab aardekotikese ja ülesandeks on leida lähiümbrusest viis erinevat eset loodusest. Õpetaja märguande peale lapsed kogunevad ja moodustavad ringi. Seejärel iga laps näitab ja kirjeldab oma kogutud esemeid. ( Näiteks: sammal on pehme ja roheline, võilill on kollane, kivi on kõva ja ümmargune jne.). Toimub asjade rühmitamine kokkulepitud tunnuste alusel ( näiteks: puu- taim- kivi või värvuste järgi jne.). Kokkuvõtteks loendatakse rühmitatud esemete hulgad ja arutletakse saadud tulemuste üle.

6. SUUPISTETE JA JOOGI PUNKT.Suupistete hulgas on ka kaasavõetud puu- ja köögivilju. Laste ülasandeks on need ülejäänud suupistete hulgast ära tunda ja nimetada.

MATKARAJA PLAAN

NUMBRIKAARDID MATKARAJA TÄHISTAMISEKS