mardilaat ja maailma- rekord? s12.00 meistrite esitlus 12.10 harju kek kapell 13.00 meistrite...

4
7.–10. november 2019 XXIII Mardilaat Tähelepanu keskmes on ajatud käsitöötehnikad, pärandoskustega meistrid ja kihelkondlikud rahvarõivad. S el korral üritatakse Mardilaadal talgutöö põhimõttel külastajate ja vabatahtlike abiga teha maailma kõige suuremat geomeetrilist rookrooni (ingl World largest himmeli ornament). Praegu on Guinnes- si rekordite raamatus suurima krooni autoriks leedukas Raimundas Rotkevičius. Miks üldse Mardilaadal maailmarekordit üritada ning mis võiks ühist olla Eesti kvaliteetsel käsitööl ja kvantiteedile rõhuval rekordil? Võib öelda, et maailmarekordile pürgimiseks on meil kolm head põh- just: me oleme väga töökad, meil on palju pilliroogu ning me tahame olla leedukatest paremad. Veidi tõsisemalt mõeldes võime rekordiüri- tust seostada Eesti ja Läänemere riikide ajaloo ja geograafiaga, aga ka integratsiooni ja okupatsiooniga ning pärandi hoidmise ja arendami- sega. „Traditsioonid – see pole tuha säilitamine, vaid tule hoidmine,“ on öelnud Gustav Mahler. Õlest ja roost geomeetrilised kaunistused ehtisid meie talutaresid peamiselt 19. sajandi teises pooles, kui rannarootslaste eeskujul hak- kasid ka eestlased oma kodudesse pilliroost kaheksatahukaid tooma. Jõulukuuske siis veel ei tuntud. Need kombed on tänaseks unustatud. Keskajast peale meie väikesaari asustanud nn eestirootslased on ka- dunud. Endisest elust kõnelevad vaid talude vundamendid ning ime- kombel ERMi hoidlatesse jõudnud kümmekond pilliroost valmistatud krooni. Meil on säilinud rookatuste meisterdamise traditsioon. Miks mitte kasutada keskkonnasõbralikku pilliroogu rohkem ka mujal – joogi- kõrtena, dekoratsioonides, valgusti- ja mööblidisainis? Käsitöölistena oskame hinnata isetegemise rõõmu ja loodame, et koostegemise rõõm on veelgi suurem. Ootame kõiki huvilisi endale ja teistele rõõmu tegema ning lööma kaasa rekordkrooni valmistamisel! Urmas Veersalu Rookroon. Autor Urmas Veersalu. Foto Sandra Urvak Rahvarõiva nõuandekoda. MTÜ Rahvarõivas Laadaplats nr 11. rahvaroivad.folkart.ee Mardilaat ja maailma- rekord?

Upload: others

Post on 26-Jan-2021

1 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

  • 7.–10. november 2019

    XXIII Mardilaat

    Tähelepanu keskmes on ajatud käsitöötehnikad, pärandoskustega meistrid

    ja kihelkondlikud rahvarõivad.

    Sel korral üritatakse Mardilaadal talgutöö põhimõttel külastajate ja vabatahtlike abiga teha maailma kõige suuremat geomeetrilist rookrooni (ingl World largest himmeli ornament). Praegu on Guinnessi rekordite raamatus suurima krooni autoriks leedukas Raimundas Rotkevičius.

    Miks üldse Mardilaadal maailmarekordit üritada ning mis võiks ühist olla Eesti kvaliteetsel käsitööl ja kvantiteedile rõhuval rekordil? Võib öelda, et maailmarekordile pürgimiseks on meil kolm head põhjust: me oleme väga töökad, meil on palju pilliroogu ning me tahame olla leedukatest paremad. Veidi tõsisemalt mõeldes võime rekordiüritust seostada Eesti ja Läänemere riikide ajaloo ja geograafi aga, aga ka integratsiooni ja okupatsiooniga ning pärandi hoidmise ja arendamisega. „Traditsioonid – see pole tuha säilitamine, vaid tule hoidmine,“ on öelnud Gustav Mahler.

    Õlest ja roost geomeetrilised kaunistused ehtisid meie talutaresid peamiselt 19. sajandi teises pooles, kui rannarootslaste eeskujul hakkasid ka eestlased oma kodudesse pilliroost kaheksatahukaid tooma. Jõulukuuske siis veel ei tuntud. Need kombed on tänaseks unustatud. Keskajast peale meie väikesaari asustanud nn eestirootslased on kadunud. Endisest elust kõnelevad vaid talude vundamendid ning imekombel ERMi hoidlatesse jõudnud kümmekond pilliroost valmistatud krooni.

    Meil on säilinud rookatuste meisterdamise traditsioon. Miks mitte kasutada keskkonnasõbralikku pilliroogu rohkem ka mujal – joogikõrtena, dekoratsioonides, valgusti ja mööblidisainis? Käsitöölistena oskame hinnata isetegemise rõõmu ja loodame, et koostegemise rõõm on veelgi suurem.

    Ootame kõiki huvilisi endale ja teistele rõõmu tegema ning lööma kaasa rekordkrooni valmistamisel!

    Urmas Veersalu Rookroon. Autor Urmas Veersalu. Foto Sandra Urvak

    Rahvarõiva nõuandekoda.

    MTÜ Rahvarõivas

    Laadaplats nr 11.

    rahvaroivad.folkart.ee

    Mardilaat ja maailma-rekord?

  • Päranditöötoad Mardilaadal

    Sel aastal on Mardilaadal tähelepanu all ajatud käsitöötehnikad ja pärandoskustega meistrid. Kõik saavad nende tegemisi jälgida ja meistrikodades kaasa lüüa.

    • Eve Tiidolepp – Viltimine lõiketehnikas• Koordikamber, Monika Hint – Luutöö• Wanakuramuse Nahakamber – Käeehete, võtmehoidjate jt nahk

    esemete valmistamine• Kihnu Maalamba Selts – Nahatöötlemine, nahatöö, kõlavöö, nõel

    tehnika, kedervarre ja vokiga ketramine, püsttelgedel kudumine• Meelis Kihulane – Rahvuslik puutöö• PuupARTei – Tohutöö, küübid, lusikad, ummiknõud, karjapasu

    nad ja puupillid, korvipunumine, kivivoolimine• Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool – Pastelde valmista

    mine, nahast kärbsepiitsa valmistamine, keraamikatuba, kipsivalu, kangaribadest põhjatähe valmistamine

    • Viljandi Kultuuriakadeemia – Nuku valmistamine, Muhu vardakottide valmistamine

    • Peipsimaa Külastuskeskus tuleb Mardilaadale oma Sinilniku kollektsiooniga. Demonstratsioonõpitoas näitab Õnne Uusi reservtrüki ja indigoga kangaste värvimist.

    Lisaks hulgaliselt teisi töötubasid!

    Mardilaada parimad 2018

    MTÜ Edev Eremiit, Meelis KihulaneLaadaplats nr 14.FB edeveremiit

    Koosdisain OÜLaadaplats nr 46.koosdisain.ee

    Radikainen OÜ, Inga RadikainenLaadaplats nr 81.Radikainen.com

    Etnomood Käsitöö-ÖÖlMärk Tunnustatud Eesti Käsitöö.

    Esitleme: Piiri Peal.  Kollektsioon Sinilnik. Laadaplats 273.Villapai. Kudumid lastele. Laadaplats 170.Ulve Kangro. Setu pitsi ainetel rõivad. Laadaplats 76.Riina Tomberg. Silmuskoelised rõivad. Laadaplats 109.Kodukäsitöö. Raja Kohv, rahvuslikud jakid. Laadaplats 69.Kango Tekstiil. Kangastelgedel kootud kangas - rõivad ja aksessuaarid. Laadaplats 182.Lembe Sihvre.  Tikitud mantlid. Laadaplats 205.Katre Arula. Originaaltehnikas valmistatud rõivad ja aksessuaarid. Laadaplats 97.Haapsalu Käsitööselts. Traditsiooniline haapsalu sall ja rätik. Laadaplats 204.Sirje Raudsepp. Kadrioru karud. Laadaplats 133.Tõstamaa Käsitöökeskus. Roosega sõrmkindad. Laadaplats 11.Kagu Kudujad. Külli Jacobson, rahvusmustrites kirikindad. Laadaplats 125.

    Teised märgi  Tunnustatud Eesti Käsitöö tooted Mardilaadal:Angelika Nöps. Niplispitsi tehnikas valmistatud rahvuslikud pitsid. Laadaplats 202.Imbi Karu. Loodusvärvidega lõngadest käsitsi kootud kindad ja sokid. Laadaplats 63.Vildiveski. Tooteperekond Koe. Laadaplats 70.Anu Sergo. Kangastelgedel kootud linasest linikud ja vaibad. Laadaplats 2.Porcellisa. Tootepere von Lauw käsimaalinguga portselannõude sari. Laadaplats 127.

    Õnnitleme!Märk Tunnustatud

    Käsitöö omistatud aprill

    2019

    Keiu KullesLaadaplats 139.

    Katre ArulaLaadaplats 97.

    Riina Tomberg, Ruut ja Triip OÜLaadaplats 109.

    Õnnitleme!E. Strauss OÜ

    Käsitööettevõtja 2019Avinurme puiduait

  • Uus Toode Mardilaadal 2018Karulühkarid Liina Laaneoja, Sing Sale Pro OÜ, Etnowerk Külluslikud Etnokudumid, etnowerk.comLaadaplats nr 64.Lühikesed siidivoodriga karupüksid on kootud lambavillasest lõngast. Karulühkarid sobivad näiteks sombuse ilmaga suure ja sooja kampsuni juurde, uisuväljakule pehme kukkumise tagamiseks ja kasvõi seeliku alla, kui on vaja istuda külmal kirikupingil.Etnowerk tooted on toodetud jätkusuutlikult. Vastupidavad püksid on kootud lõikekohaselt ning kangastena on kasutatud suuremate esemete kõrvalt järgi jäänud kangatükke.

    Talunaise argipäeva pulloverHelja Jõgisman, bränd Astrid, heinbutiik.ee/Laadaplats nr 73.Pullover on kootud käsitsi puuvarrastel Gotlandi lamba mahevillasest lõngast. Argipäeva pullover on olnud ajast aega tarvilik riideese talunaise argipäevases garderoobis, kõrge kaelus kaitseb hästi kargete meretuulte eest.

    Norskaja nüpeldajaKersti Loite, Viru Käsitöö Salong, www.aale.ee Laadaplats nr 164.Norskava kaaslase mõnusaks ja pehmeks müksamiseks. Siingi on kasutatud erinevaid tootmise jääke: villaseid kampsuni tükke ja rahvariide triibukangast. Käepide looduse poolt kujundatud puunotist.

    TeatrikotikeMarju Tamm Vormsi Käsitöö Selts, bindbongen.blogspot.com/Laadaplats nr 74.Toode on valminud Vormsi vardakoti ainetel. (Vormsi keeles bindbongen) on olnud läbi aegade lahutamatu osa Vormsi naise rahvarõivaste juures. Vardakoti kangas on kootud peenikesele puuvillasele lõimele, koeks kasutatud villaseid värvilisi lõngu. Tavapäraselt oli vardakoti põhitoon punane, mida kaunistasid kollased, sinised, valged, rohelised ja roosad mustritriibud.

  • REKLAAMID JA INFO

    Neljapäev, 7. novemberRookrooni ehitamine

    13.00 AvamineUus toode MardilaadalRaamatute esitlus14.10 Huvistuudio ÕHIN, väikesed rahvamuusikud15.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Traditsiooniline nahaparkimine - Kristina Rajando15.10 Huvistuudio Õhin16.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Potisinisega värvimine - meister Liis Luhamaa16.10 Leesikate pillirühm17.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Muhu tikand - meister Alliki Oidekivi17.10 Keila Kooli ja Ökula Huvikooli väikekandle õpilased ja õpetajad18.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Traditsiooniline villatöö - meister Julika Roos18.10 Leesikate pillirühm

    Reede, 8. novemberRookrooni ehitamine

    11.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Kirivöö kudumine - meister Maret Lehis11.10 Kutsekoolide tutvustus12.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Kihnu troi kudumine - meister Elly Karjam12.10 Arno Kalbus ja Kadi Uibo isetehtud pillidel13.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Pastelde valmistamine - meister Inna Raud13.10 Helle, lapsed ja karmoshkad14.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Vitstest korvi punumine - meister Margus Rebane14.10 Kedrafesti � naal15.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Ettevalmistustööd ja kudumine kirikangastelgedel - meister Veinika Västrik15.10 Rahvaviisid Hiiukanneldel16.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Luust nõelakoja valmistamine - meister Monika Hint16.10 Tuuleviiul, keelpilliorkester

    18.00 Käsitöö-ÖÖMardisandidEtnoMoodRahvarõivadRIFFARRICA- jõuline ri� folk!!!!!

    Laupäev, 9. novemberRookrooni ehitamine

    11.00 Film kodalukkudest, Heidi Solo11.10 Peenid sõrmed12.00 Meistrite esitlus12.10 Harju KEK kapell13.00 Meistrite esitlus13.10 Kadri ja Küllike14.00 Meistite esitlus14.10 Harju KEK kapell15.00 Meistrite esitlus15.10 Kandleansambel LiuLi16.00 Meistrite esitlus16.10 VaRes17.00 Meistrite esitlus17.10 Hanila Laulu-ja Mänguselts18.00 Meistrite esitlus18.10 VaRes

    Pühapäev, 11. novemberRookrooni ehitamine

    11.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Tohutöö ja märsi valmistamine - meister Andres Rattasepp11.10 Arno Kalbus ja Kadi Uibo isetehtud pillidel12.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Silmuskudumine suka näitel - meister Anu Pink12.10 Maria ja sõbrad. Romantilised rahvalaulud13.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Niplispitsi valmistamine - meister Angelika Nöps13.10 Reevele, rahvalaulu ansambel14.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Traditsiooniline kasukavalmistamine - meister Made Uus14.10 Uurikad - laste folkansambel Uuri külast Harjumaal15.00 Käsitöötehnikaid tutvustavad lühi� lmid. Haapsalu salli kudumine - Haapsalu pitsimeistridRookrooni mõõtmine ja esitlus ja Mardilaada lõpetamine.

    Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi.

    Reedel, 8. novembril kell 11.00 tutvustavad kutsekoolide

    käsitööerialad laval oma tegevusi

    Mardilaada PROGRAMM 2019

    Eestis on praegu kuus kutsekooli, kus õpetatakse käsitööerialasid:• Tallinna Kopli Ametikool: tekstiilkäsitöö, puukäsitöö, sepatöö,

    nahkkäsitöö, kangakudumine;• Haapsalu Kutsehariduskeskus: tekstiilkäsitöö, kangakudumine,

    silmuskudumine;• Kuressaare Ametikool: tekstiilitöö, nahkkäsitöö, keraamikaese

    mete valmistamine, keraamika;• Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool: tekstiilkäsitöö, ke

    raamika, klaasipuhumine (assistent), kangakudumine, masinkudumine, rahvarõivaste valmistamine;

    • Räpina Aianduskool: tekstiilkäsitöö;• VanaVigala Tehnika ja Teeninduskool: sepatöö, keraamika,

    puukäsitöö.Õpetatakse nii põhikooli lõpetanud õpilasi kui ka täiskasvanuid, käsitööõppe head taset koolides näitavad kutsekvalifi katsiooni eksamite tulemused. Erialad ja õpe on kooliti erinevad ning lisaks toimub koolides lühemaid käsitöökoolitusi ja kursusi. Kõigil koolidel on tänaseks väljakujunenud oma nägu ja oma tugevused. Mardilaadal saab tutvuda koolidega ja uudistada nende töid. Hea ettevõtja, FIE, käsitöömeister! Kui oled valmis endale praktikanti võtma, siis anna sobivale koolile teada! See on koolidele ja käsitöö arengule Eestis suureks abiks!

    XXIV Mardilaat toimub 5.–8. novembril 20202019. aasta näitused Rahvakunstigaleriis (Pikk 22, Tallinn)12.11–02.12 Pehmed väärtused. Lembe Sihvre3.12–02.01.2020 Otepää kudumite jõulud pealinnas. Marge Tadolder

    Rahvusliku käsitöö müük ja käsitöökeskused:

    EESTI KÄSITÖÖ MAJAPikk 22, Tallinn

    ALLIKAMAJA KÄSITÖÖLühike jalg 6a, Tallinn

    EESTI KÄSITÖÖ KODUVene 12, Tallinn

    3D kultuur – meistriklass (Lühike jalg 6a, kell 18.00)

    20. november, kudumismeister Carla Meijsen (Holland)

    18. märts, pitsimeister Olga Kublitskaja

    15. aprill, pitsimeister Priit Halberg

    Mardilaada toimkondLiina VeskimägiIliste, Liivi

    Soova, Katrin Lükk, Anu Randmaa, Lembe Maria Sihvre,

    Karin Vetsa, Liis Burk, Kätli SaarkoppelKruuserSuur tänu kõikidele

    vabatahtlikele!Aitäh eestvedamast rookrooni

    ehitamist, Urmas Veersalu.Aitäh toetamast rookrooni

    ehitamist, Vestra EX.

    Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

    www.folkart.eePikk 22, Tallinn 10133

    Tel 51 878 [email protected]

    Kujundus ja trükk: Vali Press OÜ

    Mardilaada toetajad ja koostööpartnerid: