majandusaasta aruanne 2005 aruanne 2005.pdfriigi poolt kunstimuuseumi ehituse sa-le eraldatud laenu...

EESTI KULTUURKAPITAL

Majandusaasta aruanne 2005

Eesti Kultuurkapital 2005. a majandusaasta aruanne

Juhataja allkiri_________________ 2

Nimi Eesti Kultuurkapital

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riiklik registri number

74001328

Aadress

Suur-Karja 23, 10148 Tallinn

Telefon

6 999 150

Faks

6 999 166

E-post

[email protected]

Kodulehekülje interneti aadress

www.kulka.ee

Majandusaasta algus

01. jaanuar 2005

Majandusaasta lõpp

31. detsember 2005

Põhitegevusala

Kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise toetamine

Juhataja

Raul Altmäe

Audiitor

Rimess MRI OÜ

Lisatud dokumendid

audiitori järeldusotsus



Sisukord Tegevusaruanne..................................................................................................................... 4 Raamatupidamise aastaaruanne............................................................................................ 10

Juhataja deklaratsioon...................................................................................................... 10 Bilanss............................................................................................................................. 11 Tulude-kulude aruanne .................................................................................................... 12 Rahavoogude aruanne...................................................................................................... 13 Omakapitali muutuste aruanne ......................................................................................... 14 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise arvestusmeetodid ja hindamise alused15 Lisa 2. Raha..................................................................................................................... 19 Lisa 3. Lühiajalised finantsinvesteeringud........................................................................ 19 Lisa 4. Viitlaekumised ja ettemaksed ............................................................................... 20 Lisa 5. Maksuvõlad ja maksude ettemaksed ..................................................................... 21 Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud ..................................................................................... 21 Lisa 7. Materiaalne põhivara ............................................................................................ 22 Lisa 8. Rendivarad ........................................................................................................... 22 Lisa 9. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud .............................................. 23 Lisa 10. Kultuuriobjektide sihtfinantseerimine ................................................................. 23 Lisa 11. Lühiajalised eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks.............................. 24 Lisa 12. Sihtannetused ..................................................................................................... 24 Lisa 13. Tulud riigieelarvest............................................................................................. 25 Lisa 14. Tulud ja kulud vara investeerimisest ................................................................... 25 Lisa 15. Stipendiumide ja toetuste kulud .......................................................................... 26 Lisa 16. Tulud ja kulud kinnisvara haldamisest ................................................................ 27 Lisa 17. Administratiivkulud............................................................................................ 28 Lisa 18. Muud nõuded ..................................................................................................... 28 Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega.............................................................................. 29

Juhataja ja nõukogu liikmete allkirjad majandusaasta aruandele........................................... 30



Tegevusaruanne Sissejuhatus Eesti Kultuurkapital (edaspidi Kultuurkapital) on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Kultuurkapitali stipendiumid üksikisikutele võrdsustatakse riiklike stipendiumidega. Eesti Kultuurkapital toetab Eesti Kultuurkapitali seaduses (edaspidi EKS) nimetatud kultuurivaldkondi alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust laekuvatest tuludest, põhikapitalilt teenitavast tulust, Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest, muust majandustegevusest tulenevast tulust ja muudest laekumistest. Eesti Kultuurkapital tähistas 2005 aastal organisatsiooni loomise 80 aastapäeva ja 2005 aasta oli mitmete muudatuste aasta

1. Eesti Kultuurkapital tähistas 2005 aasta 04. veebruaril oma loomise 80. aastapäeva

Kultuurkapitali 80. aastapäeva tähistamise raames korraldati pidulik kontsert/vastuvõtt “Estonia” kontserdisaalis. Kontserdil esinesid ERSO ning segakoor Latvija koos solistidega ning ettekandele tuli F.Händeli “ Salomon”. Juubelipidustuste raames ilmus ajalooraamat “Eesti Kultuurkapital 1921 – 1941”, mille autoriks on Jüri Uljas. Samuti valmis ajalooline dokumentaalfilm koostöös ETV-ga ning näitus ajaloolistest arhiivifotodes ja karikatuuridest. Näitust koos dokumentaalfilmiga näidati mitmetes Eesti linnades.

2. 2005 aastal muudeti Kultuurkapitali organisatsiooni struktuuri

Võrreldes 2004 aastaga on 2005 aastal struktuuriliselt juhataja asetäitja ametikoha asemel lisandunud kantselei juhataja. Samuti jõustus 01.03.2005 muudatus, millega koondati 15 maakondlike ekspertgruppide raamatupidajat ja Kultuurkapitali raamatupidamine muutub tsentraliseeritumaks. Maakondlike ekspertgruppide raamatupidamise võttis üle üks raamatupidaja, mis on parandanud raamatupidamise üle kontrolli ja tõstnud üldist töökvaliteeti ning andnud efektiivsemalt terviklikuma ülevaate. Kokku on Eesti Kultuurkapitali organisatsiooni struktuuris seisuga 31.12.2005 172 ametikohta, mis koosneb 11 liikmelisest nõukogust, sihtkapitalide 56 liikmest, maakondlike ekspertgruppide 75 liikmest ja 29 töötajast. Seisuga 31.12.2004 on täitmata 1 ametikoht.

3. 2005 aastal jätkati hasartmängumaksust kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekuvate summade eraldamist Kunstimuuseumi Ehituse SA-le Kunstimuuseumi uue hoone ehituseks ja Eesti Rahva Muuseumile hoidlahoonete ehituseks ja renoveerimiseks Raadi mõisakompleksis

Alates 01.04.2002 laekub Eesti Kultuurkapitalile Hasartmängumaksu seaduse alusel 46% hasartmängumaksust, millest omakorda 63% kuulub sihtotstarbeliselt jaotamiseks kultuuriehitiste finantseerimiseks ning 37% kuulub stipendiumide jagamiseks ja administratiivkuludeks. 2004 aasta juulikuust jõustus Hasartmängumaksu seaduse muudatus,



mille alusel kultuuriehitistele eraldatud summast 75 protsenti eraldatakse Riigikogu 1996. aasta 5. novembri otsuse «Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta» (RT I 1996, 78, 1384) alusel ehitatava Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise rahastamiseks. 2005. aastal sihtotstarbeliselt kultuuriehitistele laekunud hasartmängumaksust otsustas Kultuurkapitali nõukogu eraldada Kunstimuuseumi Ehituse SA-le Kunstimuuseumi uue hoone ehituseks 64 miljonit krooni ja täiendavalt tehnika soetamiseks 5,7 miljonit krooni. Alates 2006. aastast arvestab Rahandusministeerium igal järgneval aastal vastavalt hasartmängumaksu laekumisele 75% Eesti Kultuurkapitalile mõeldud eraldusest automaatselt riigi poolt Kunstimuuseumi Ehituse SA-le eraldatud laenu katteks. Samuti otsustas Kultuurkapitali nõukogu eraldada Eesti Rahva Muuseumile Raadi mõisakompleksis asuvate hoidlahoonete IV ehitusjärgu ehituskulude katteks 2005. aastal 5,5 miljonit krooni, mis toimus esialgselt ehitajapoolse finantseeringuna. 2008. aastaks on plaanitud katta ehitusega seonduvalt kõik finantskulud. 2004. aastast jäänud lisatööde katteks eraldati Eesti Rahva Muuseumile täiendavalt 1,6 miljonit krooni. Eesti Rahva Muuseumi ning Hansa Liisingu vahelise faktooringlepingu finantseerimiseks eraldas Kultuurkapital varasemalt ajavahemikuks 2003-2005 3 miljonit krooni, igal aastal 1 miljon krooni ja 2005. aastal maksti välja viimane osamakse. Alates 2005. aastast alustati ettevalmistustöid (arhitektuurikonkurss) Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehituseks Raadi Mõisakompleksi ja Eesti Kultuurkapital eraldas arhitektuurikonkursi läbiviimiseks 3,74 miljonit krooni, millest 1,33 miljonit makstakse välja 2005. aastal ja ülejäänud 2006. aastal peale arhitektuurikonkursi lõppu.

4. Kultuurkapitali uus andmehaldusprogramm

2005. aastal piiratud vähempakkumise teel alustati Eesti Kultuurkapitalile uue andmehaldusprogrammi väljatöötamist, et tsentraliseerida kogu informatsioon ja kõik tegevused ühte terviklikku andmebaasi. Uue andmehaldusprogrammi eelisteks on info kiirem käitlemine kõigi struktuuriüksuste vahel ja läbi kodulehekülje avalikkusele ja kõikide tegevuste kiirema ning parema jälgimise. Programmi ehitamisel lähtutakse kui ühest sisekontrollimeetmest.

5. Arengustrateegia 2006 – 2010 väljatöötamine

2005. aastal alustati Eesti Kultuurkapitali 2006 – 2010 aasta arengustrateegia väljatöötamisega mitmete töögruppide ühistööna. Eesmärgiks on sõnastada Eesti Kultuurkapitali missioon, visioon, strateegilised arengueesmärgid, sõnastada väärtused ja teostada SWOT analüüs.

6. Stipendiumide jaotamise põhimõtted

Igal aastal vaadatakse üle sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide jaotamise põhimõtted, mille alusel tehakse stipendiumieraldamise otsuseid. Jaotamise põhimõtetest antakse ülevaade ja selgitatakse igal aastal ka taotlejatele mõeldud ja Eesti Kultuurkapitali poolt korraldatavatel teabepäevadel, samuti on jaotuspõhimõtted kättesaadavad ka Kultuurkapitali kodulehelt.

7. Kultuurkapitali stipendiumide jagamine ja järelevalve

2005. aastal kinnitati sihtkapitalide ja nõukogu poolt eraldatud sihtstipendiumide kasutamise järelevalve kord, mis reguleerib Kultuurkapitalis stipendiumide kasutamise järelevalve. Kultuurkapitalis eraldatakse kahte liiki stipendiume: siht- ja toetusstipendiumid. Sihtstipendiumide kasutamise üle teostab Kultuurkapital aruannete kontrolli ja stipendiumi mittesihipärase kasutamise korral nõuab stipendiumisumma tagasi. Aruandevõlglastele Kultuurkapital stipendiume ei eralda ja aruandevõlglaste suhtes teostatakse teavitustööd ning informeeritakse neid täiendavalt aruandevõlgnevusest

8. Kehtestatud sisemised normatiivdokumendid

2005. aastal koostati uus raamatupidamise sise-eeskiri, koostati palgajuhend, Kultuurkapitalis kasutamisel olevate dokumentide loetelu ja töötati välja uus asjaajamise kord, mis hakkas kehtima alates 01.01.2006.a. Stipendiumide ja toetuste taotlused ja eraldused

Kultuurkapitali jätkusuutlik areng taotluste mahu ja taotletavate rahasummade kasvades

Kultuurkapital jaotab stipendiumeid neli korda aastas ning stipendiumitaotluste esitamise tähtajad on 20. veebruar, 20. mai, 20. august ja 20. november. Iga jaotusega suureneb stipendiumide taotluste arv ning üha rohkem küsitakse raha esitatud projektide rahastamiseks. Iga taotlemise korraga esitatakse üha paremini ettevalmistatud projekte ning paremini kirjutatud taotlusi, mis teeb otsustamise üha raskemaks. Kultuurkapitali sihtkapitalid vaatasid 2004. aastal üle oma sihtkapitalide jaotuspõhimõtted ja teevad seda edaspidiselt igal aastal. See on vajalik, et taotlejatele öelda konkreetselt, milliseid projekte Kultuurkapital finantseerib ja millises mahus. Kultuurkapitalis jätkati 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide nõukogude poolsete varasemate algatuste toetamist (nt. eristipendiumid "Ela ja sära", tõlkeprogramm "Traducta", “Avatud Eesti Raamat”, ajakirjade ja ajalehtede toetamine) ning projektide rahastamist esitatud taotluste alusel. 2005. aastal algatati eristipendiumidena Interpreedi aastastipendium ja helikunsti sihtkapitali õppestipendium. Laekunud taotluste ja eralduste jaotus 2005. aastal.

Esitatud taotlused summas

Eraldatud stipendiumid Summas

Kirjandus 762 30 862 447 543 12 711 278 Audiovisuaalne kunst 627 46 640 549 318 16 653 658

Kujutav-rakenduskunst 934 26 023 861 661 13 891 440

Arhitektuur 309 21 326 774 311 8 055 193

Näitekunst 640 28 977 597 744 16 311 531

Helikunst 1209 41 839 873 1170 16 583 371

Rahvakultuur 1506 42 758 220 1016 12 703 011

Kehakultuur ja sport 1653 56 595 796 794 16 673 102

Kultuurkapitali nõukogu 208 22 773 916 151 10 822 412

Maakonnad 5362 32 131 114 4345 16 482 820

KOKKU 13 210 349 930 147 10 053 140 887 816



Tulud Eesti Kultuurkapitali 2004. aasta tegelikud tulud kokku olid 190,5 miljonit krooni ning 2005 aasta tegelikud tulud kokku olid 251,1 miljonit krooni. Kultuurkapitali tulude kasv võrrelduna 2004 aastaga oli 60,5 miljonit krooni ehk 31,7 %. Võrreldes 2004 aastaga suurenesid laekumised alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksust ning hasartmängumaksust 32,5%. Vara paigutamisest saadavad tulud suurenesid 38,3%. Kultuurkapitalile laekus 2005. aastal annetustena kokku 0,87 miljonit krooni. Eesmärgid järgmiseks majandusaastaks

� suurendada kultuuriavalikkuse ja taotlejate rahulolu lepingute menetlemisprotsessi efektiivsemaks muutmise kaudu;

� pakkuda Eesti erinevatele kultuurivaldkondadele sõltumatuid ja professionaalseid ekspertiise ning täiendada ekspertiisitulemuste tagasisidet;

� teavitada paremini avalikkust Eesti Kultuurkapitali tegevustest ja jaotamise põhimõtetest;

� täiustada ja kiirendada Eesti Kultuurkapitali erinevate struktuuriüksuste vahelist informatsiooni liikumist;

� taotlejate nõustamis- ja koolitussüsteemi loomine ja rakendamine; � töötajate ja ekspertide motivatsioonisüsteemi loomine ja rakendamine; � stipendiumide kasutamise üle järelevalve tõhustamine; � Eesti Kultuurkapitalile tehtavate annetuste suurendamine; � Eesti Kultuurkapitali arengukava 2006 – 2010 kinnitamine; � eelarve tasakaalus hoidmine ja Eesti Kultuurkapitali stabiilse ning jätkusuutliku

arengu tagamine; � mitte tõsta Eesti Kultuurkapitali halduskulusid rohkem kui on aastane inflatsioonitase.

Eelarve täitmine Kultuurkapital on lähtunud eelarve koostamisel Eesti riigi eelarvestrateegiast, eelarveaasta riigieelarve mahust, Eesti Vabariigi kultuuripoliitikast, Eesti Kultuurkapitali seadusest, eesmärkidest ja eelarve ettevalmistamise nõuetest. Eelarve täitmine 2005. aastal

(kroonides) 2005 eelarve koos lisaeelarvega

2005 täitmine

Eelarve täitmise %

TULUD Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5 % 111 800 000 111 046 000 99,33 Hasartmängumaksust 46 % 116 886 000 133 695 376 114,38 Tulu vara paigutusest 2 000 000 4 545 589 227,28 Tulu muust majandustegevusest 120 14 263 11885,83 Annetused ja pärandused 500 000 857 824 171,56 2004 aasta reserv 922 000 922 000 100,00 TULUD KOKKU 232 108 120 251 081 052 108,17



KULUD Kultuuriehitiste sihtfinantseerimine 73 638 200 84 228 086 114,38 Jääk kultuuriobjektide finantseerimisest Sihtkapitalidele stipendiumide jagamiseks 117 785 900 123 794 159 105,10 Maakondadele stipendiumide jagamiseks 15 986 300 17 067 020 106,76 Nõukogule stipendiumide jagamiseks 13 079 700 13 079 700 100,00 Annetustest ja pärandustest stipendiumide jagamiseks 500 000 857 824 171,56 Jääk stipendiumide jagamisest Halduskulud 10 680 605 10 279 900 96,25 Sh Halduskulud - nõukogu 368 200 345 797 93,92 Halduskulud-sihtkapitalid 1 484 300 1 455 137 98,04 Halduskulud-ekspertgrupid 1 512 000 1 459 492 96,53 Halduskulud-siseaudit 391 825 372 032 94,95 Halduskulud-kantselei 5 864 280 5 621 552 95,86 Investeeringud 490 000 468 207 95,55 80 aastapäeva korralduskulud 570 000 557 684 97,84 Halduskulude jääk 400 705 Reserv 1 334 367 426 385 Reservi jääk 907 982 KULUD KOKKU 233 005 072

Investeeringud Eesti Kultuurkapitali põhikapitali suuruseks on 33 miljonit krooni, millest Eesti Kultuurkapitali seaduse järgi ei või organisatsioon omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem, kui 10 protsenti Kultuurkapitali põhikapitalist. 2005 aastal jätkas Kultuurkapitali põhikapitali haldamist AS Sampo Baltic Asset Management. Alljärgnevalt ülevaade investeeringutest :

Osakaal investeerimis-

portfelli suhtes Osakaal põhikapitali

suhtes Hoiused 21,82% 29,09% Intressiinstrumendid 48,48% 42,42% Aktsiafondid 29,70% 25,99% Kokku investeerimisportfellis 100,00% 87,51% Kinnisvarainvesteeringud 12,49% Kokku investeeringud 100,00%

Kultuurkapitali administratiivkulud Kultuurkapitali administratiivkulud jagunevad viieks – nõukogu, kantselei, sihtkapitalide, maakondlike ekspertgruppide ja siseauditi kuludeks. Administratiivkulud kokku olid 2005 aastal 10, 38 miljonit krooni. Kultuurkapitali töötajatega seonduv administratiivkulu oli kokku 4,908 miljonit krooni. Tööülesanneteks on tagada Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike



ekspertgruppide töö, tagada taotlejate kvaliteetne teenindamine, stipendiumide saajatele õigeaegne ning täpne stipendiumide väljamaksmine ning kontrollida raha kasutamise sihipärasust koostöös sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppidega. Sihtkapitalide kuludest moodustas suurema osa (1 455,1 miljonit krooni) ekspertiisitasud tulenevalt 56 inimese poolt taotlusele eksperthinnangu andmisest. Maakondlike ekspertgruppide ja nende tegevusega seotud kulud (1 459,5 miljonit krooni) on seotud 15 maakonnas taotluste vastuvõtmise, neile 75 eksperdi poolt eksperthinnangu andmise, stipendiumide väljamaksmise ning raamatupidamisarvestuse pidamisega. Eesti Kultuurkapitalis oli 2005 aastal hõivatud 142 eksperti (Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide nõukogud, maakondlikud ekspertgrupid) ja töötajaid 29 inimest. 2005. aastal moodustasid Kultuurkapitali tööjõukulud kokku 6, 513 miljonit krooni, kasvades aastaga 8%. Kultuurkapitali juhataja töötasu moodustas majandusaastal 0,375 miljonit krooni, mis võrreldes 2004 aastaga ei ole oluliselt muutunud. Nõukogu liikmetele maksti tasusid kokku 0,224 miljonit krooni.

Raul Altmäe juhataja



Raamatupidamise aastaaruanne Juhataja deklaratsioon Eesti Kultuurkapitali juhataja deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

� raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted ja –meetodid on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

� raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Kultuurkapitali

finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;

� kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;

� Eesti Kultuurkapital on jätkuvalt tegutsev.

Kuupäev Allkiri Raul Altmäe juhataja _____________ _____________



Bilanss (kroonides) VARAD Lisa 31.12.2005 31.12.2004

korrigeeritud Käibevara Raha 2 73 944 747 62 939 772Lühiajalised finantsinvesteeringud 3 17 323 475 13 495 746Nõuded ostjate vastu 6 072 17 338Muud lühiajalised nõuded 18 2 429 248Viitlaekumised ja ettemaksed 4; 5 29 711 467 31 450 910Käibevara kokku 120 988 190 107 904 014Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 6; 14 4 800 000 3 625 000Materiaalne põhivara 7 161 148 382 565Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 240 520 0Põhivara kokku 5 201 669 4 007 565VARAD KOKKU 126 189 858 111 911 579 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 109 039 74 899Maksuvõlad 5 438 956 452 923Viitvõlad ja tulevaste perioodide ettemakstud tulud 9 5 984 548 4 518 659Kultuuriobjektide sihtfinantseerimine 10 13 320 932 17 395 207Lühiajalised eraldised 11 45 001 347 39 592 932Lühiajalised kohustused kokku 64 854 822 62 034 620Pikaajalised kohustused Muud pikaajalised võlad 9 661 500 179 650Pikaajalised kohustused kokku 661 500 179 650KOHUSTUSED KOKKU 65 516 322 62 214 270 Omakapital Põhikapital 33 000 000 33 000 000Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 16 697 310 1 194 793 Aruandeaasta tulem 10 976 227 15 502 517OMAKAPITAL KOKKU 60 673 537 49 697 310 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 126 189 858 111 911 580



Tulude-kulude aruanne (kroonides) Lisa 2005 2004

korrigeeritudTULUD Tulud alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumistest Kultuurkapitali tegevuseks

13 234 286 354 190 531 565Sihtannetuste tulud 12 865 324 2 662 234Tulem vara investeerimisest 14 5 220 349 3 287 644Muud tulud 18 14 143 13 131Tulud kokku 240 386 170 196 494 574 KULUD Tegevuskulud Stipendiumide ja toetuste eraldamise kulu 15 -143 106 936 -119 023 514Kultuuriobjektide finantseerimise kulud 10 -76 978 970 -53 500 000

Tulem kinnisvara haldamisest 16 -55 737 -54 551Tegevuskulud kokku -220 141 643 -172 578 065 BRUTOTULEM 20 244 526 23 916 509 Administratiivkulud 17; 8 -10 137 841 -8 837 222 TEGEVUSTULEM 10 106 685 15 079 287 Finantstulud ja -kulud 2 869 542 423 230 ARUANDEAASTA TULEM 10 976 227 15 502 517



Rahavoogude aruanne (kroonides) Lisa 2005 2004

korrigeeritud Rahavood põhitegevusest Aruandeaasta tegevustulem 10 106 685 15 079 287Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 231 090 237 685 Kahjum põhivara mahakandmisest 7 11 021 0 Kasum põhivara müügist 7 -250 0 Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse muutus 14 -1 581 519 -468 474 Aktsiate ja väärtpaberite muutus 3 -3 827 728 -2 082 313Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 4 1 748 528 -18 639 379Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus

9 -2 106 363 2 260 877

Eraldiste muutus 10;11;12 5 408 415 26 151 473Makstud intressid -156 -209Kokku rahavood põhitegevusest 9 989 723 22 538 946 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 7 -261 215 0Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 7 250 -212 341Kinnisvarainvesteeringute soetamine ja parendused 6 -73 481 -11 526Kinnisvarainvesteeringute müük 6 480 000 0Laekunud intressid 2 869 698 423 439Kokku rahavood investeerimistegevusest 1 015 252 199 572 RAHAVOOD KOKKU 11 004 975 22 738 518 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 62 939 772 40 201 254Raha ja raha ekvivalentide muutus 11 004 975 22 738 518 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 73 944 747 62 939 772 sh tähtajalised deposiidid 2 16 301 606 17 964 910



Omakapitali muutuste aruanne (kroonides)

Põhikapital

Eelmiste perioodide

akumuleeritud tulem

Aruandeaasta tulem Kokku

Saldo 31.12.2003

33 000 000

-2 318 343 3 513 136

34 194 793

Aruandeaasta tulemi suunamine eelmiste perioodide akumuleeritud tulemisse

0 3 513 136 -3 513 136 0

Aruandeaasta tulem 0 0 9 649 717 9 649 717 Saldo 31.12.2004

33 000 000

1 194 793 9 649 717

43 844 510

Korrigeerimine seoses arvestuspõhimõtte muutusega 0 0 5 852 800 5 852 800

Korrigeeritud saldo 31.12.2004

33 000 000

1 194 793 15 502 517

49 697 310

Aruandeaasta tulemi suunamine eelmiste perioodide akumuleeritud tulemisse

0 15 502 517 -15 502 517 0

Aruandeaasta tulem 0 0 10 976 227 10 976 227

Saldo 31.12.2005 33 000 000 16 697 310 10 976 227 60 673 537



Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise arvestusmeetodid ja hindamise alused Üldpõhimõtted Eesti Kultuurkapitali 2005. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhendid ning Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Juhul kui Riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuded erinevad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhenditest, lähtutakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. Eesti Kultuurkapitali raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses kehtestatud bilansiskeemi. Tulemiaruanne on koostatud raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeemi 2 põhjal, mille kirjete struktuuri on muudetud lähtudes Eesti Kultuurkapitali tegevuse eripärast. Majandusaasta algas 01.jaanuaril ja lõppes 31.detsembril 2005. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud Eesti kroonides. Majandustehinguid kirjendatakse soetamismaksumuse printsiibi järgi nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Raha ja raha ekvivalendid Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid ja lühiajalisi pangadeposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Raha hoidmisel ja paigutamisel lähtutakse printsiibist, et ühte krediidiasutusse paigutatud hoius ei või moodustada rohkem kui 40 % Kultuurkapitali varast (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 7). Tulude ja kulude arvestus Eesti Kultuurkapitali tulu moodustub riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist, hasartmängumaksust, Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest, Kultuurkapitali vara paigutamisest saadavat tulust ja muust majandustegevusest saadavast tulust (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4 ). Kultuurkapitali aastatulust eraldatakse pärast põhikapitali täiendamist ja vastavalt hasartmängumaksu seadusele (§ 7 lg 2 p1 ) kultuuriehitiste sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 % sihtkapitalide käsutusse ning 25 % maakondlike ekspertgruppide käsutusse, kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks täitmaks Eesti Kultuurkapitali tegevuse eesmärki, milleks on kunstide, rahvakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 1), ning halduskuludeks.



Toetamine seisneb stipendiumide jagamises ja silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele elutöötoetuste määramises. Tulud kajastatakse tekkepõhise arvestuspõhimõtte alusel. Tulenevalt Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjast kajastatakse riiklikest maksudest tulenevad tulud maksuhalduri poolt esitatud andmete põhjal maksudeklaratsioonide alusel kogutavate maksude kohta. Riiklikest maksudest laekuv tulu kajastatakse seega deklaratsioonide laekumisel, näidates maksutulu selles perioodis mille kohta deklaratsioonid esitati. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt ja dividenditulu kajastatakse vastava nõudeõiguse tekkimisel. Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide poolt tehtud otsuste alusel kajastatakse eraldatud stipendiumid aurandeperioodi kuluna ning moodustatakse eraldised stipendiumide maksmiseks. Tagastatud ja loobutud stipendiumid kajastatakse kulude vähendamisena. Välja makstud elutöötoetused kajastatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel väljamaksmise perioodi kuluna. Lühiajaliste finantsinvesteeringute arvestus Lühiajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja võlakirjadesse on bilansis hinnatud lähtudes nende õiglasest väärtusest. Õiglase väärtuse hindamisel on aluseks finantsinvesteeringu turuväärtus bilansipäeval. Juhtudel kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on lühiajalised finantsinvesteeringud hinnatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Investeeringute tegemisel lähtutakse printsiibist, et ühe isiku ja selle isikuga ühte kontserni kuuluvate isikute poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus ei või kokku moodustada rohkem kui 20 % Kultuurkapitali põhikapitalist (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 8) Nõuete ja viitlaekumiste hindamine Nõuded ja viitlaekumised hinnatakse individuaalselt ja kajastatakse bilansis konservatiivsuse printsiibi alusel lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline , kantakse aruandeperioodi kuludesse ning näidatakse bilansis miinusmärgiga. Kinnisvarainvesteeringute arvestus Kinnisvarainvesteeringuks on vara, mida hoitakse eesmärgiga toetada Eesti teenekate kultuuritegelaste perekondi ja/või renditulu teenimise0 ja väärtuse kasvu eesmärkidel. Kinnisvarainvesteering on võetud bilansis arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteering hinnatakse bilansipäeval tema õiglases väärtuses kasutades professionaalsete hindajate abi. Õiglase väärtuse määramisel on lähtutud objekti turuhinnast, milleks loetakse soodsaimat hinda, mida müüja võiks saada avatud turul objekti müümisel või ostja selle ostmisel. Väärtuse muutusest tulenevad kasumid või kahjumid on kajastatud aruandeperioodi tulemiaruandes. Kinnisvarainvesteeringute tegemisel lähtutakse printsiibist, et Eesti Kultuurkapital ei või omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem kui 10 % Kultuurkapitali põhikapitalist (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 6).



Materiaalse põhivara arvestus Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 30 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on määratud järgmised amortisatsiooninormid/kasulikud eluead: Materiaalse põhivara grupp Amortisatsiooninorm Kasulik eluiga Seadmed 20 - 33% 3 - 5 aastat Sõidukid 20 - 33% 3 - 5 aastat Muu inventar 25 - 50% 2 - 4 aastat Kasutus- ja kapitalirendi arvestus Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad rentnikule üle lepingu sõlmimise hetkest. Vastasel juhul loetakse rendileping kasutusrendilepinguks. Rendilepingu klassifitseerimine kapitali0 või kasutusrendiks sõltub tehingu sisust, mitte lepingu juriidilisest vormist. Kasutusrendi puhul renditud varaobjekti ettevõtte raamatupidamisarvestuses arvele ei võeta. Eraldiste arvestus Eraldised moodustatakse juhul kui kohustav sündmus on toimunud enne bilansipäeva ning kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kultuurkapitalis moodustatakse eraldised kohustustele, mis tulenevad Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide otsustest ning mis on avalikustatud ning teisele osapoolele teavitatud. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse bilansipäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal bilansipäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil - põhitegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud tegevustulemit elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuse saldode muutused. Arvestuspõhimõtete muutus Riigi Raamatupidamise Üldeeskirja alusel klassifitseeriti seni tuludes ja kuludes kajastatud kultuuriobjektide finantseerimine ümber kultuuriobjektide sihtfinantseerimiseks.



Riiklikest maksudest laekuvad tulud kajastati seni tegelike laekumiste alusel maksuhaldurile. Aruandeaastal muudeti antud arvestuspõhimõtet kooskõlas Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjaga. Tulud kajastatakse maksude deklareerimisel maksuhaldurile.

Arvestuspõhimõtete muutuse tulemusena on korrigeeritud 2005.a. aastaaruandes esitatud 2004.a. võrdlusandmeid. Muutustest tulenev mõju on selgitatud omakapitali aruandes ning lisas 10. Korrigeerimised 2005. aasta raamatupidamise aastaaruande algsaldodes on tulenevalt arvestuspõhimõtete muutusest tehtud järgmised korrigeerimised:

� Suurendatud on „ Viitlaekumiste ja ettemaksete“ saldot ja „Aruandeaasta tulemit“ ning tulude - kulude aruandes „Tulud alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest Kultuurkapitali tegevuseks“ saldot summas 12 948 007 krooni seoses saadava maksutulu kajastamisega maksudeklaratsioonide alusel varasema tegelike laekumiste kajastamise asemel.

� Suurendatud „Sihtfinantseerimise“ saldot ja seeläbi vähendatud „Aruandeaasta tulemit“ ning tulude - kulude aruandes vähendatud „Tulusid alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest Kultuurkapitali tegevuseks“ summas 7 095 207 krooni seoses kultuuriobjektide finantseerimise sihtfinantseerimisena kajastamisega vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirjale.

� Vähendatud on „Viitvõlad ja tulevaste perioodide ettemaksed“ saldot ning suurendatud „Muud pikaajalised võlad“ saldot summas 179 650 krooni. Tegemist on stipendiumilepingutega, mille väljamakse tähtaeg on pikem kui 12 kuud.

Bilanss 31.12.2004 enne korrigeerimisi

Korrigeerimised 31.12.2004 korrigeeritud

Viitlaekumised ja ettemaksed 18 502 903 12 948 007 31 450 910

Sihtfinantseerimine 10 300 000 7 095 207 17 395 207

Viitvõlad ja tulevaste perioodide ettemaksed 4 698 309 -179 650 4 518 659

Muud pikaajalised võlad 0 179 650 179 650

Aruandeaasta tulem 9 649 717 5 852 800 15 502 517

2004.a. tulude korrigeerimine sisaldab osaliselt varasema perioodi tulusid, mis tulnuks kajastada eelmiste perioodide jaotamata kasumi korrigeerimisena. 31.12.2004 seisuga ei ole jaotamata kasumit korrigeeritud kuna varasema perioodi tulu hindamiseks puudub piisav informatsioon ning selle mõju võib hinnata ebaoluliseks.



Lisa 2. Raha

31.12.2005

31.12.2004 Kassa 9 881 13 788

Nõudmiseni hoiused pankades 57 633 260 44 961 074

Tähtajalised hoiused pankades 16 301 606 17 964 910 Raha kokku 73 944 747

62 939 772

Tulemiaruandes on kajastatud real finantstulud ja kulud üleöödeposiitidelt saadud pangaintresside tulu kokku 869 698 krooni. Lisa 3. Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised aktsiad ja väärtpaberid 31.12.2005 31.12.2004

Võlakirjad (kauplemiseesmärgil soetatud) 7 336 489 4 191 566

Aktsiafondid 9 986 985 9 304 180 Lühiajalised aktsiad ja väärtpaberid õiglases väärtuses kokku

17 323 474

13 495 746

Lühiajalise investeeringuna on kajastatud võlakirjad, mis on soetatud kauplemise eesmärgil. Võlakirjad

Soetus-

kuupäev Lunastamis-

tähtaeg Soetus-

maksumus Õiglane väärtus

31.12.2005 Hansapank VK 17.03.2003 17.03.2006 1 562 020 1 605 800 Sampo Pank VK 13.04.2005 13.04.2006 1 023 407 1 041 596 Soome Vabariik VK 12.09.2005 04.07.2006 1 217 359 1 221 910 Austria Vabariik VK 19.09.2005 15.07.2006 568 508 571 892 Belgia Kuningriik VK 19.09.2005 28.03.2009 415 292 412 077 KFW Kredit Wiederaufbau VK 03.08.2004 03.08.2009 876 936 886 144 Royal Bank of Scotland VK 10.08.2004 10.08.2010 624 299 632 489 Saksamaa Vabariik VK 19.09.2005 04.07.2012 304 122 301 291 Den Norske Bank SubVK 22.09.2003 15.09.2013 657 097 663 290

Võlakirjad kokku 7 249 039 7 336 489

Väärtpaberite õiglases väärtuses kajastub ka kogunenud intress seisuga 31.12.2005. Ümberhindluse tulud ja kulud on kajastatud tulemiaruandes ja käesoleva aruande lisas 14.



Aktsiafondid

Soetusväärtus

Õiglane väärtus31.12.2005

DJ EUROSTOXX 50 1 469 754 1 859 755Dow Jones Stoxx 50 EX 1 516 411 1 989 543Sampo Uus Euroopa Fondi osak 274 474 574 345Mandatum Russia K 788 510 1 763 854Sampo Japanese Equity Fund 1 001 300 998 477Mandatum Black Sea Fund 1 001 300 1 001 300Mandatum Latin America 1 280 000 1 363 774DJ Stoxx EU Enlarg 15SMEX 422 755 435 937 Aktsiafondid kokku 7 754 504 9 986 985 Ümberhindluse tulud ja kulud on kajastatud tulemiaruandes ja käesoleva aruande lisas 14.

Lisa 4. Viitlaekumised ja ettemaksed

31.12.2005

31.12.2004

Pangaintressid 9 511 12 978

Riigikassast laekumata alkoholi- ja tubakaaktsiisimaks 15 069 279 20 471 976

Riigikassast laekumata hasartmängumaks 13 228 031 10 933 952 Muud viitlaekumised

0 4 594

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 5) 10 152 11 575

Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise nõuded (lisa 10) 1 335 494 0

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 59 000 15 835

Viitlaekumised ja ettemaksed kokku 29 711 467 31 450 910



Lisa 5. Maksuvõlad ja maksude ettemaksed

31.12.2005 31.12.2004

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Üksikisiku tulumaks 0 161 013 0 173 499

Sotsiaalmaks 0 259 335 0 264 221

Töötuskindlustusmakse 0 10 013 0 6 814 Kohustusliku kogumispensionikindlustuse makse 0 8 595 0 8 389

Erisoodustuse tulumaks 5 933 0 7 356 0

Intressid 4 219 0 4 219 0 Kokku 10 152 438 956 11 575 452 923 Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud Eesti Kultuurkapitali kinnisvarainvesteeringute koosseisus on 31.12.2005 seisuga:

� Elamu Tallinnas Oru tänaval (seotud Gustav Ernesaks´ga) � Korter Tallinnas Gonsiori tänaval

Elamu

Tallinnas Korter Pärnus

Korter Tallinnas

Kokku

Õiglane väärtus seisuga 31.12.2003 2 250 000

330 000

565 000

3 145 000

Soetamine ja parendused (lisa 14) 0 0 0 11526

Õiglase väärtuse muutus 250 000 150 000 80 000 468 474

Õiglane väärtus seisuga 31.12.2004 2 500 000 480 000 645 000 3 625 000 Soetamine ja parendused (lisa 14) 73 481 0 0 73 481

Kinnisvarainvesteeringu müük 0 -480 000 0 -480 000

Õiglase väärtuse muutus 1 326 519 0 255 000 1 581 519

Õiglane väärtus seisuga 31.12.2005 3 900 000 0 900 000 4 800 000 Tulud ja kulud kinnisvara investeerimisest on kajastatud tulemiaruandes ja käesoleva aruande lisas 14. Kinnisvara haldamisest saadud tulud ja kulud on kajastatud tulemiaruandes ja käesoleva aruande lisas 16.



Lisa 7. Materiaalne põhivara

Muu materiaalne põhivara

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2003 1 488 665 Soetatud põhivara 2004 212 341

Müük ja mahakandmised 2004 -239 676

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2004 1 461 330 Soetatud põhivara 2005 20 695

Müük ja mahakandmised 2005 -120 972

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2005 1 361 053

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2003 -1 080 756 Aruandeperioodi amortisatsioonikulu -237 685

Müük ja mahakandmised 2004 239 676

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2004 -1 078 765 Aruandeperioodi amortisatsioonikulu -231 090

Mahakantud põhivara kulum 2005 109 951

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. 2005 -1 199 904

Jääkväärtus seisuga 31.12.2003 407 909

Jääkväärtus seisuga 31.12.2004 382 565

Jääkväärtus seisuga 31.12.2005 161 148 Lisa 8. Rendivarad Kasutusrent Eesti Kultuurkapital rendib rendilepingu alusel kasutusrendi tingimustel ühte sõiduautot.

31.12.2005 31.12.2004

Aruandeaastal kuludes kajastatud kasutusrendi maksed 70 387 70 387 Järgmistel perioodidel tasumisele kuuluvad kasutusrendimaksed sh: 181 834 252 221

Maksetähtajaga kuni 1 aasta 70 387 70 387

Maksetähtajaga 1-5 aastat 111 447 181 834

Maksetähtajaga üle 5 aasta 0 0



Lisa 9. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajalised viitvõlad 31.12.2005 31.12.2004

Võlad töövõtjatele 19 569 83 133

Puhkusetasude reservfond 198 663 174 933

Võlad aruandvatele isikutele 2 235 732

Lepingute alusel väljamaksmata stipendiumid ja toetused 5 755 437 4 168 030

Lepingute alusel väljamaksmata sihtannetused (lisa 12) 0 85 000

Muud tulevaste perioodide tulud 8 644 6 831 Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud kokku 5 984 548 4 518 659 Pikaajalised viitvõlad 31.12.2005 31.12.2004 Lepingute alusel väljamaksmata stipendiumid ja toetused 661 500 179 650

Kokku pikaajalised võlad 661 500 179 650 Lisa 10. Kultuuriobjektide sihtfinantseerimine Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast 46 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile. Nimetatud summast 63 % eraldatakse kultuuriehitistele (alus: Hasartmängumaksu seadus §7 lg 2 p 1). Riigikogu on kinnitanud Kultuurkapitali poolt finantseeritavateks kultuuriobjektideks Eesti Rahva Muuseumi Raadi hoidla ehituse Tartus ja Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehituse Tallinnas.

2005

2004 Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise saldo perioodi alguses 17 395 207 3 752 725 Aruandeaastal väljamakstud eelmiste perioodide lepingulised kohustused -10 300 000 -2 000 000

Aruandeaastal laekunud vahendeid sihtfinantseerimiseks 84 540 189 58 842 482

Kultuuriobjektide finantseerimise kulu -76 978 970 -53 500 000 Aruandeaastal ettemakstud sihtfinantseerimise nõuded (lisa 4) -1 335 494 0 Aruandeaastal sõlmitud lepingulised kohustused , mis kuuluvad väljamaksmisele järgnevatel perioodidel 0 10 300 000 Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise saldo perioodi lõpus 13 320 932

17 395 207



Lisa 11. Lühiajalised eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks Kultuurkapitali aastatulust eraldatakse pärast põhikapitali täiendamist ja kultuuriehitiste sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 % sihtkapitalide käsutusse ning 25 % maakondlike ekspertgruppide käsutusse, kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks ning halduskuludeks (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4¹ lg 3). 31.12.2005 31.12.2004 Sihtkapitalide otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 35 778 956 33 588 137 Maakondlike ekspertgruppide otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 4 334 720 2 605 437 Nõukogu otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 4 887 671 3 399 358 Lühiajalised eraldised kokku 45 001 347 39 592 932 Lisa 12. Sihtannetused Eesti Kultuurkapital võib kasutada sihtotstarbelisi annetusi ja pärandusi ainult annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4¹ lg 2).

2005

2004

Eraldamata sihtannetuste saldo perioodi alguses 48 034 0 Välja maksmata sihtannetuste saldo perioodi alguses 85 000 20 000

Aruandeaastal laekunud sihtannetused 865 324 2 662 234

Aruandeaastal välja makstud sihtannetused 809 500 2 549 200 Lepingute alusel välja maksmata sihtannetuste saldo perioodi lõpus (lisa 9) 0 85 000

Eraldatud sihtannetuste saldo perioodi lõpus 62 000 0

Eraldamata sihtannetuste saldo perioodi lõpus 126 858 48 034



Lisa 13. Tulud riigieelarvest Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile (alus: alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus §29 lg 2). Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast 46 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile. Nimetatud summast 63 % eraldatakse kultuuriehitistele (alus: Hasartmängumaksu seadus §7 lg 2 p 1).

2005 2004 Tulud alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksu laekumisest Kultuurkapitali tegevuseks 106 312 303 103 531 976

Tulud hasartmängumaksu laekumisest Kultuurkapitali tegevuseks 49 659 587 28 157 107 Hasartmängumaksu laekumisest kultuuriobjektide sihtfinantseerimise tulud 78 314 464 58 842 482

Riigieelarvest eraldatud tulud kokku 234 286 354 190 531 565 Lisa 14. Tulud ja kulud vara investeerimisest

2005

2004

Finantsinvesteeringud Võlakirjade ja aktsiafondi osakute õiglase väärtuse muutus 3 394 463 2 394 127 Intressitulud deposiitidelt 87 635 368 780

Dividenditulu 106 732 56 263 Tulem finantsinvesteeringutest 3 588 830 2 819 170

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutus 1 655 000 480 000

Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist 50 000 0

Kinnisvarainvesteeringute parendused (lisa 6) -73 481 -11 526

Tulem kinnisvarainvesteeringutest 1 631 519 468 474

Kokku tulem vara investeerimisest 5 220 349 3 287 644 Finantsinvesteeringute õiglane väärtus on kajastatud käesoleva aruande lisas 3. Kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on kajastatud käesoleva aruande lisas 6.



Lisa 15. Stipendiumide ja toetuste kulud Eesti Kultuurkapitali tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 1). Toetamine seisneb stipendiumide jagamises ja silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele elutöötoetuste määramises. 2005 2004 Stipendiumid 137 887 536 112 330 214

Elutöötoetused 4 494 900 4 079 100

Sihtotstarbelised annetused 724 500 2 614 200

Stipendiumide ja toetuste eraldamise kulu kokku 143 106 936 119 023 514 Stipendiumid Stipendiumide jagamise otsustamine toimub sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide poolt nende koosolekutel. Kultuurivaldkondadevaheliste projektide alusel stipendiumide jagamise otsustamine toimub Kultuurkapitali nõukogu poolt. Koosolekutel tehtud otsuste alusel kajastatakse eraldatud stipendiumid aurandeperioodi kuluna ning moodustatakse eraldised stipendiumide maksmiseks. Tagastatud ja loobutud stipendiumid kajastatakse kulude vähendamisena. 2005 2004 Kehakultuuri ja spordi sihtkapital 16 406 657 13 695 364 Helikunsti sihtkapital 16 229 649 12 873 443 Rahvakultuuri sihtkapital 12 637 940 11 636 495 Audio-visuaalse kunsti sihtkapital 16 087 886 13 141 886 Kujutav- ja rakenduskunsti sihtkapital 13 838 169 11 839 552 Kirjanduse sihtkapital 12 637 114 10 168 140 Näitekunsti sihtkapital 15 553 357 9 634 891 Arhitektuuri sihtkapital 7 544 199 7 592 031 Ida-Virumaa ekspertgrupp 1 188 795 954 120 Viljandimaa ekspertgrupp 1 043 055 889 370 Pärnumaa ekspertgrupp 1 303 421 871 576 Põlvamaa ekspertgrupp 1 165 629 864 900 Võrumaa ekspertgrupp 1 144 935 859 400 Tartumaa ekspertgrupp 1 163 401 851 960 Harjumaa ekspertgrupp 956 854 841 800 Valgamaa ekspertgrupp 1 144 042 821 075 Järvamaa ekspertgrupp 1 099 911 819 416 Saaremaa ekspertgrupp 1 228 915 817 310 Läänemaa ekspertgrupp 1 008 352 753 800 Jõgevamaa ekspertgrupp 1 066 720 732 975 Raplamaa ekspertgrupp 925 100 717 424 Lääne-Virumaa ekspertgrupp 1 042 348 705 234 Hiiumaa ekspertgrupp 745 175 593 070 Kultuurivaldkondade vaheliste projektid 10 725 912 9 654 982 Stipendiumide kulud kokku 137 887 536 112 330 214



Elutöötoetused Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide nõukogude otsuste alusel toimub elutöötoetuste määramine silmapaistnud kunsti0, kultuuri0 ja sporditegelastele nende surmani. Välja makstud elutöötoetused kajastatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel väljamaksmise perioodi kuluna. Sihtotstarbelised annetused Sihtotstarbelisi annetusi võib Eesti Kultuurkapital kasutada ainult annetaja poolt näidatud eesmärgil. Annetaja poolt näidatud eesmärgi alusel eraldab Kultuurkapital annetuse saajale stipendiumi. Sihtotstarbeliste annetuste alusel määratud stipendiumid kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

2005

2004 Elutöötoetused 4 494 900 4 079 100 Sihtotstarbeliste annetuste stipendiumikulu 724 500 2 614 200 Elutöötoetuste ja annetuste kulud kokku 5 219 400 6 693 300 Lisa 16. Tulud ja kulud kinnisvara haldamisest

2005

2004

Renditulu kinnisvarainvesteeringutelt 43 603 50 403

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -99 340 -104 954 Tulem kinnisvara haldamisest -55 737 -54 551 Kinnisvarainvesteeringutes toimunud muudatused on kajastatud käesoleva aruande lisas 6.



Lisa 17. Administratiivkulud

2005

2004

Administreerimisega seotud tegevuskulud kokku, sh 3 393 635 2 582 127

Tallinnas 3 195 599 2 410 934

Maakondlikes ekspertgruppides 198 036 171 193

Personali- ja ekspertkulu kokku, sh 6 513 116 6 017 410 Töötasud ja puhkustasude reservfond 3 361 379 3 090 549

Nõukogu liikmete tasud 224 000 214 000

Ekspertiisitasud 1 301 650 1 214 135

Sotsiaalmaksud 1 626 087 1 498 726

Põhivara kulum 231 090 237 685

Administratiivkulud kokku 10 137 841 8 837 222 Lisa 18. Muud nõuded 2004.aasta veebruaris vabastati kinnipidamiskohast Kultuurkapitali endine tegevdirektor A.Viiol, kelle vastu on Kultuurkapitalil esitatud nõue suuruses 8 539 778 krooni, mis on hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeks, konservatiivsuse põhimõttel , arvestades selle laekumise tõenäosust. Seisuga 31.detsember 2005 on A. Viiol osaliselt kustutanud tema vastu esitatud nõude summas 16 274 krooni, sh 2005 aastal summas 3 143 krooni . 2005 2004

Muud lühiajalised nõuded 2429 248

Muud nõuded 8 523 504 8 526 647

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -8 523 504 -8 526 647

Kokku muud lühiajalised nõuded 2 429 248



Lisa 20. Tehingud seotud osapooltega Kultuurkapital loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooled on Kultuurkapitali juhataja, töötajad ja nõukogu liikmed, välja arvatud juhul, kui eelpoolnimetatud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju Kultuurkapitali stipendiumide ja toetuste eraldamise otsustele. Lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted. Kultuurkapital on aruandeaastal seotud osapooltega sõlminud stipendiumide lepinguid alljärgnevalt: Osapoole nimi Osapoole kirjeldus Summa Amrion OÜ Nõukogu liikmega seotud ettevõte 200 000 Eesti Gregoriaani Ühing Nõukogu liikmega seotud ettevõte 85 000 Eesti Harrastusteatrite Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 48 000 Eesti Heliloojate Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 40 000 Eesti Interpreetide Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 461 000 Eesti Kirjanduse Teabekeskus Nõukogu liikmega seotud ettevõte 116 000 Eesti Kirjanike Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 213 145 Eesti Kooriühing Nõukogu liikmega seotud ettevõte 242 000 Eesti Muusika Infokeskus Nõukogu liikmega seotud ettevõte 63 000 Eesti Muusikafestivalid Nõukogu liikmega seotud ettevõte 45 500 Eesti Muusikanõukogu Nõukogu liikmega seotud ettevõte 150 000 Eesti Tantsupedagoogide Liit Töötajaga seotud ettevõte 69 200 Eesti Teatriliidu Teabekeskus Nõukogu liikmega seotud ettevõte 22 813 Eesti Vabaharidusliit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 100 000 EstKoorFest Nõukogu liikmega seotud ettevõte 147 000

Juudi Kultuuri Festival Nõukogu liikmega seotud ettevõte 80 000 Juuru Mihkli Kiriku Oreli Fond SA Nõukogu liikmega seotud ettevõte 40 000 Kaerepere Spordiklubi Töötajaga seotud ettevõte 2 000 Kagu Kabujalakõsõ MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 26 632 Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühendus

Töötajaga seotud ettevõte

48 000

Lasteekraani Muusikastuudio Töötajaga seotud ettevõte 163 000 Põlvamaa Kultuuri SA Töötajaga seotud ettevõte 120 000 Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 8 000 Saaremaa Rahvateater Töötajaga seotud ettevõte 43 000 Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts Töötajaga seotud ettevõte 8 000

Kultuurkapitali juhataja hinnangul ei ole tehingutes eelpoolnimetatud osapooltega otsuste tegemisel seotud osapooled osalenud otsuste tegemisel.



Juhataja ja nõukogu liikmete allkirjad majandusaasta aruandele Eesti Kultuurkapitali juhataja on koostanud 2005. aasta majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest ning millele on lisatud audiitori järeldusotsus, on Eesti Kultuurkapitali nõukogu läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Juhataja

Kuupäev Allkiri

Juhataja

Raul Altmäe

______________

_____________

Nõukogu Nõukogu esimees

Raivo Palmaru

______________

_____________

Nõukogu aseesimees

Lylian Meister

______________

_____________

Nõukogu liige

Olav Ehala

______________

_____________

Nõukogu liige

Riin Kivinurm

______________

_____________

Nõukogu liige

Kalju Komissaarov

______________

_____________

Nõukogu liige

Karin Paulus

______________

_____________

Nõukogu liige

Ilmar Raag

______________

_____________

Nõukogu liige

HannesTamjärv

______________

_____________

Nõukogu liige

Tauno Tats

______________

_____________

Nõukogu liige

Hanno Tomberg

______________

_____________

Nõukogu liige

Märt Väljataga

______________

_____________

majandusaasta aruanne 2005 aruanne 2005.pdfriigi poolt kunstimuuseumi ehituse sa-le eraldatud laenu...

Documents