märka last mai 2016

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri5/2016

Kui teadmised puuduvad, küsi nõu!

Väikelapse toitumisest saavad alguse toitumisharjumused kogu eluks

Euroopa teeb lapse õiguste parimaks tagamiseks koostööd

Kristi Kruus: Iga laps on andekas

Millele tuleb tähelepanu pöörata enne lapse laagrivahetuse algust?

SISUKORDKristi Kruus: Iga laps on andekas

Ave Pappe: „Aasta liikme“ tiitel on kui pai aktiivsetele liikmetele

Kui teadmised puuduvad, küsi nõu! Euroopa teeb lapse õiguste parimaks tagamiseks koostööd



Kas tead oma teismelise või noore täiskasvanu usaldusisikut?

Rahvusvaheline lapserööv – kas laps tuleb alati tagastada?

Lastekaitse Liit ning Valio Eesti koguvad raha vähekindlustatud laste sporditegevuseks

Selgusid Eesti koolide kõige nutikamad netis

3

10

13

18

28

30

34

36

44

46

Toimetaja:Kadi Hainas

Ajakirja kontakt: [email protected]

Kujundus:Katrin Nõu

Kasutatud pildid:www.stockphotos.com https://stocksnap.io/

"Lapsed on tohutult targad ja ma usun, et nad on tulnud siia maail-ma meid, suuri inimesi, õpetama ja targemaks tegema. See tarkus ei tule koolipingist – see on kõik see, kuidas nad maailma näevad, tunneta-vad ja kogevad. Ma usun, et iga laps on andekas ja eriti meeldivad mulle need noored, keda muu maailm nimetab “keerulisteks ja kasvatamatuteks” noorteks. Nemad on kõige ausamad ja otsekohesemad." Kristi Kruus

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Kristi Kruus: Iga laps on andekas

Lastekaitse Liidu vanematekogu kõige värskem liige Kristi Kruus mõistab laste mõttemaailma ning leiab end tihti nendega samamoodi mõtlemast. Kristi on veendunud, et osalemine Lastekaitse Liidu vanematekogus annab talle oluliselt laiema vaate laste olukorrast. Teisalt on Kristi vahetu kokkupuude noortega kasulik ka vanematekogu jaoks, sest lastega igapäevaselt suheldes saab ta nende olukorra kohta otsest ülevaadet. Ajakiri Märka Last uuris lähemalt uue vanematekogu liikme mõtete ja tegemiste kohta.

Ajakirja kontakt: [email protected]

Kujundus:Katrin Nõu

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Küsis: Kadi Hainas, Ajakirja Märka Last toimetaja, MTÜ Lastekaitse Liit kommunikatsioonijuht

4

Kui peaksid selgitama noorsootöö

olemust neile, kes seda ei tea, siis

kuidas sa seda teeksid?

Eelkõige olin muidugi meelitatud,

et mu pikaaegsed kolleegid, kes on

ühtlasi ka aastaid kuulunud Saue

linna lastekaitse ühingusse ja teinud

erinevate projektide kaudu koostööd

Lastekaitse Liiduga Eestis ja partneri-

tega mujal maailmas, arvasid, et ma

võiksin vanematekogusse kuuluda

ja et mul ehk on midagi väärtuslikku

enda poolt anda. Teisest küljest on

Lastekaitse Liit nii pika ajalooga

tähtis organisatsioon, et tundus just-

kui prestiizi küsimus siia kuuluda

ja kõige olulisematel laste heaolu

puudutavates teemadel kaasa rääkida.

See on minu jaoks üks järjekordne

võimalus maailma paremaks muuta.

Kolmandaks, oma töös ja elus näen

paljusid lapsi, kes vajavad abi ja tuge,

aga keda justkui seadusesüsteemide

kaudu aidata ei saagi. Noortekesku-

sesse tulevad lapsed, kes on kogu

aeg näljased ja peavad kodus järje-

korras ootama, kas väiksematest ka

neile süüa üle jääb – aga kuna pere

elab pealpool toimetulekupiiri, siis

on väliselt justkui kõik korras. Ma

ei hakka siinkohal rääkima nendest

lastest, kes on hilisõhtuni õues ja

kellega vanematel pole aega kodus

rääkidagi, sest nad on kas tööl või

siis tööst liiga väsinud. Need on väga

suured mured ja et neid lahendada,

tuleb muuta suuri süsteeme – kasvõi

lühendada täiskasvanu töönäda-

la pikkust, kui vaja- Lastekaitse Liit

on kindlasti üks tugev eestkõneleja,

kes saab suurte süsteemide muut-

mise juures kaasa rääkida ja

miks mitte neid ka ise algatada.

“Lastekaitse Liit on kindlasti üks tugev eestkõneleja, kes saab suurte süsteemide muutmise juures kaasa rääkida ja miks mitte neid ka ise algatada.”

Kristi Kruus

Igapäevaselt töötad Saue Noorte-

keskuses, kuulud Eesti ANKi juha-

tusse ning Saue Linna Lastekaitse

Ühingu juhatusse. Kuidas toetab

Lastekaitse Liidu vanematekogus

osalemine sinu igapäevategevusi

ning vastupidi?

Kuna noorsootöö põhieesmärk on luua

lastele ja noortele arendavaid tingi-

musi ja võimalusi vabatahtlikkuse

alusel väljaspool kodu, kooli ja tööd,

siis sellega ma igapäevaselt ka tegelen.

See ei sisalda endas aga laste eksis-

tentsiaalsete murede lahendamist,

kuigi me seda jõudumööda koostöös

kohaliku võrgustikuga teeme.

Lastekaitse Liidu vanematekogusse

kuulumine annab kindlasti oluliselt

laiema vaate laste olukorrale Eestis

üldiselt ja siitkaudu saan kaasa mõelda

kõigile neile lapse põhivajaduste

rahuldamisele, mis eelnevad tema

arendavale vaba aja sisustamisele.

Teisest küljest leian, et ka vanemate-

kogu jaoks on positiivne ja kasulik,

et ma tegutsen otse “platsil”, sest nii

näen ma olukordi rohujuure tasandil

ja saan infot otse allikast - lastelt.

Oled töötanud aasta vabatahtli-

kuna Krimmis. Millised olid suuri-

mad õppetunnid, mida Krimmis

veedetud aeg sulle andis?

Täna, 10 aastat hiljem (olin Krimmis

aastatel 2006-2007), võin endiselt

liialdamata väita, et see oli mu

senise elu parim aasta. See aasta

tegi minust parema inimese. Selles

väikeses Krasnodarka külas, kuhu

mahtus mitmeid erinevaid rahvuseid

(eestlased, venelased, tatarlased,

ukrainlased jt) sain ma esimest korda

elus aru, mida tähendab kogukond

ja mis tunne see kogukonnatunne

tegelikult on. Seal õppisin, kui vähe

on heaks äraelamiseks vaja ning

nägin inimestevahelist austust. See

oli nagu rännak ajas tagasi, kus kõik

oli nii nagu meil 20 aastat tagasi ja

ma arvan, et mind ei ole kusagil nii

hästi ja soojalt vastu võetud ning nii

palju toetatud ja armastatud kui selles

pisikeses külas. Lisaks aastasele

vabatahtliku-teenistusele läksin ma

aastal 2008 noortevahetusprojekti

raames Krimmi tagasi – siis juba koos

20 Saue noorega, et ka neile seda

elamust vahendada – ja uskuge mind,

see õnnestus! Nagu sellest oleks veel

vähe, läksime 2009. aastal veelkord

tagasi, seekord viie noorega, et õpetada

ja tutvustada kohalikele meie töö-

55

6

maleva kultuuri. Sel aastal tõime sealt

ka 5 noort endaga Eestisse kaasa, et neile

kohapeal toimivat süsteemi näidata.

Elu viis mind Krimmi puhkama

ka veel aastatel 2010 ja 2012 ning

viimasel korral leidsin sealt endale

eestlasest elukaaslase, kes oli juhus-

likult samal ajal samas kohas puhka-

mas ning kellega tänaseni koos oleme.

Krimmis loodud sidemed on tugevad

ja oma eestlannast perenaise Ritaga

suhtleme tänaseni, nüüd juba Skype

vahendusel. Krimmi-elu tähendas ka

seda, et aegajalt laekus meile külla

erinevat sorti kodueestlasi, kellest

mitmetega suhtleme ikka veel.

Raske on kirjeldada seda tunnet,

mis mind valdab, kui ma oma

Krimmi-elu peale mõtlen ja sellest

räägin – see tunne on lihtsalt nii suur!

Pidasin terve selle aasta jooksul ka

blogi, mis on endiselt kättesaadav

aadressil: http://krasnodarkakristi.

blogspot.com.ee, aga seda lugedes

arvestage siis, et see on pärit ühe

20-aastase noore inimese sulest ja

kirjeldab tema hetkeemotsioone ja

olukordi nii nagu need toona hetkedel

tundusid.

“Mina usun, et laps räägib siis, kui tal on midagi rääkida ja kui see nii on, siis on suurte inimeste asi teda kuulata.”

6

Eelkõige tunnen ma, et lapsed on tohutult tar-gad ja ma usun, et nad on tulnud siia maail-ma meid, suuri inimesi, õpetama ja targemaks tegema.

http://krasnodarkakristi.blogspot.com.ee

http://krasnodarkakristi.blogspot.com.ee

Oled öelnud, et kümme aastat,

mil sa oled lastega töötanud, on

andnud sulle avara vaate selle

kohta, kuidas lapsed mõtlevad,

mida nad tunnevad ja milleks nad

suutelised on. Kas selgitaksid seda

mõtet lähemalt?

Eelkõige tunnen ma, et lapsed on

tohutult targad ja ma usun, et nad

on tulnud siia maailma meid, suuri

inimesi, õpetama ja targemaks tegema.

See tarkus ei tule koolipingist – see on

kõik see, kuidas nad maailma näevad,

tunnetavad ja kogevad. Ma usun, et

iga laps on andekas ja eriti meeldivad

mulle need noored, keda muu maailm

nimetab “keerulisteks ja kasvatama-

tuteks” noorteks. Nemad on kõige

ausamad ja otsekohesemad. Võib-olla

tunnen nendega teatavat sarnasust

ja sealt ka see sümpaatia – ka mind

on terve elu liiga otsekoheseks

nimetatud ja taktitunne ei ole just mu

parim sõbranna. Ma arvan, et lapsed

on täpselt sama tähtsad ja võrdsed kui

suured inimesed ja sellepärast ei ole

ma kunagi nõustunud lausega “Laps

räägib siis, kui kana pissib” – mina

usun, et laps räägib siis, kui tal on

midagi rääkida ja kui see nii on, siis

on suurte inimeste asi teda kuulata.

Lapsed on jube tähelepanelikud ja

neil on imetlusväärne mälu – veel

aastaid hiljem tuletavad nad mulle

meelde, mida ma olen neile kunagi

öelnud ja mis mul sel hetkel seljas oli.

Mu mõte sellest, et ma mõistan, kuidas

lapsed mõtlevad, tuleneb ilmselt sellest,

et ma tihti leian end nendega sama-

moodi mõtlemast. Olukordades, kus on

tekkinud konflikt täiskasvanu ja lapse

vahel, leian ma enamasti, et olen tege-

likult lapse poolel, aga keeruline on

seda siis ju täiskasvanule väljendada,

sest miskipärast kehtib täiskasvanute

vahel vaikiv kokkulepe, et me peame

moodustama laste vastu ühisrinde.

Sellepärast mulle meeldibki see töö

mida ma teen – noorsootöös on kõik

võimalik. Siin on iga laps andekas

ja ta saab teha seda, mis just temale

meeldib. Kuna lapsed tulevad meie

juurde vabatahtlikult, siis nad ei karda

meid – nad on meiega harjunud ja

räägivad meile kõikidest teemadest,

mis neil südamel on. Sellepärast ma

arvangi, et ma ilmselt aiman laste

tundeid ja mõtteid paremini, kui

inimesed, kes iga päev laste keskel ei

viibi.

77

8

Kui peaksid selgitama noorsootöö

olemust neile, siis kuidas seda

teeksid?

Enamasti selgitan seda nii: “Ma saan

palka selle eest, et ma su lapsega

mängin ja teda kuulan.”

Veidi keerulisemaks minnes – püüame

luua noortele võimalikult palju

erinevaid ja arendavaid võimalusi,

kuidas sisustada oma aega sel ajal,

kui nad parasjagu koolis, kodus või

tööl ei ole. Seda tehes, katsume saada

võimalikult palju infot noortelt endilt,

et mida neile teha meeldiks. Sauel

oleme loonud noortele eraldi fondi

selleks, et nad saaksid oma ideid ellu

viia ja meilt selleks rahastust taotleda

ja kohe on selline noortealgatuste

toetamise süsteem avanemas ka üle-

riigiliselt. Minu jaoks kõige tähtsam

j a s ü d a m e l ä h e d a s e m o n a g a

avatud noorsootöö – lihtsalt olla

noorega koos, teda kuulata, temaga

suhelda, soovi ja vajaduse korral

mängida/matkata/sportida ning selle

käigus aidata tal avastada oma andeid

ja leida lahendusi oma muredele.

Oled öelnud, et Lastekaitse Liit

on hea kanal selleks, et inimestele

noorsootöö olemusi selgitada.

Millised on sinu arvates Lastekai-

tse Liidu ja noorsootöö liitumisko-

had?

Muidugi . Kõigepealt alustame

Lastekaitse Liidu endaga, sest ilmselt

nii, nagu mina ei pruugi noorsoo-

töötajana teada kõike laste õigustest

ja olukorrast riigis, ei pruugi Liidu

liikmed ja töötajad päris hästi aru

saada, mis loom see noorsootöö on.

Lastekaitse Li idu kaudu saab

propageerida ja julgustada inime-

si kasutama rohkem noorsootöö

meetodeid ja võtteid nii koolides kui

mujal töös lastega. Alati ei ole vaja

olla nina- ja näppupidi õppekavas ja

teha asju nii nagu “alati on tehtud”.

Mul on üks suur unistus – et formaal-

haridussüsteem üha rohkem hakkaks

tunnustama ka mitteformaalset koge-

must kui õpikogemust. Kui noor on

ühe projekti täiesti algusest lõpuni ise

kokku kirjutanud, eelarvestanud ja

aru andnud, siis võiks see katta ühe osa

tema ühiskonna- ja/või matemaatika-

tunnist. Või kui teine noor käib 5x

nädalas tantsutrennis, siis see võiks

olla juba piisav kehaline koormus,

mida ka kehalise tunnid arvestavad.

8

Tunnen Kristit juba sellest ajast kui ta alles noorsootöötajaks õppisis. Noorusele omaselt tegutses ta väga kiirelt ja ütles otse. Nii on ka praegu. Diplomaatia- kunst, leebemalt öeldes kompromissid ja poolik tegutsemine, ei ole Kristi kõige tugevam pool. Kristi on panustanud noor-sootöösse palju „ületunde“. Tundub, et riskid talle meeldivad ja suured projektid samuti. Ajaga on Kristi õppinud jagama ülesandeid ja vastutust. Mul on hea meel, et see ei ole muutnud teda „staabiohvitseriks“ - sõidab jalgrattaga, magab telgis, kitkub umbrohtu või puhastab lauta – ikka koos noortega. Juhiks olemine on nagu töömalev noortele - iga päev õpetab midagi uut!

Ja vastupidi. Noorsootöötajad on

aastaid oodanud, et kaoksid piirid

selle vahel, kes võib lapse kohta infot

omada ja kes mitte. Et lastekaitse,

politsei/arst ja kool teavad, aga

noorsootöötajale ei räägita, sest ta pole

“lubatud inimeste nimekirjas”. Igasu-

gune info aitaks meil aga oluliselt

paremini last aidata ja toetada ning

teiste võrgustikuliikmetega ühte jalga

astuda.

Üldiselt arvan, et neid kokkupuute-

kohti on väga palju ja mõlemas

suunas tulevad teise suuna teadmised

ja kogemused kasuks. Ma usun ka, et

tulevikus võiksid kaks suurt organisat-

siooni – Lastekaitse Liit ja Eesti Avatud

Noortekeskuste Ühendus – teha

palju rohkem koostööd ja kujundada

lapsi ja noori puudutavates küsimus-

tes ühiseid seisukohti. Siis on meid

rohkem ja meil on veelgi rohkem

kaalu.

99

Üllar Põld,noorsootöötaja ja töökaaslane

Saue noortekeskusest

10

Ave Pappe: „Aasta liikme“ tiitel on kui pai aktiivsetele

liikmetele

Kadi Hainas MTÜ Lastekaitse Liit kommunikatsioonijuht,

Ajakirja Märka Last toimetaja

„Meie jaoks tähendab „Aasta liikme“

tiitel väga palju. See on pai meie

aktiivsetele liikmetele, sest üksi ei

suuda sa midagi. Oleme tiitli üle

ülirõõmsad ja katsume ikka samas

vaimus jätkata,“ väljendab oma

rõõmu Tapa Lastekaitse Ühingu eest-

vedaja Ave Pappe. Ta lisab, et rahalist

preemiat plaanitakse kasutada

liikmetele mõeldud motiveeriva

ürituse korraldamiseks ning omafi-

nantseeringu katmiseks.

Tapa Lastekaitse Ühingu 2015. aasta

oli tegus ning paljudesse tegevustesse

oli kaasatud terve kogukond. Kuidas

aga on üks lastekaitseühing jõudnud

selleni, et tema tegevus jõuab terve

ümbruskonnani ning kõik on meeleldi

valmis aktiivselt kaasa lööma?

„Meie kogukond Tapal on väga tore

ning oleme aastatega võitnud laste,

noorte, lapsevanemate ja kogukonna

usalduse. Kindlasti on meie puhul ka

see väga oluline, et juba aastaid on

eestvedajateks ühed samad inimesed.

Oma asju teeme me alati väga korrali-

kult ning ma julgen väita, et ka kvali-

teetselt. Inimestele meeldib, kui nad

ei pea muretsema oma laste/noorte

pärast ning samas saavad oma murede

ja rõõmudega alati meie poole pöör-

duda ja neid ei saadeta minema, vaid

kuulatakse ära, jagatakse rõõmu

ja muret,“ selgitab Pappe ühingu

edukuse võtit. „Kui vahepeal on aga

raske ja tundub, et enam ei jaksa, siis

võtke paariks nädalaks aeg maha ja

siis on jälle jaksu, et hoogsalt edasi

minna,“ soovitab ta teistele ühingutele.

Peamiste motiveerijatena toob ta välja

rõõmsad lapsed ja noored, kellega

päevast päeva tegeletakse. Vähem

tähtsad ei ole ka lapsevanemad ja

vanavanemad, kes tihtipeale ühingu

Juba seitsmendat korda kuulutati Lastekaitse Liidu üldkogul välja „Aasta liikme“ tiitli omanik, kelleks sai tänavu MTÜ Tapa

Lastekaitse Ühing. Aasta liikme tiitliga kaasneb lisaks tunnustusele preemiafond 640 eurot, mida saab liige kasutada oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks või organisatsiooni

arendamiseks. „Aasta liikme“ konkursi eesmärgiks on väärtustada vabatahtlikku laste õiguste ja lastekaitsealast tegevust ning

tõsta MTÜ Lastekaitse Liidu liikmete motivatsiooni, seehulgas soodustada uute ideede sündi ning võimaldada neil realiseeruda.

1111

12

eestvedajaid hea sõnaga kostitavad.

Pappe sõnul on neil väga hea partner-

lussuhe ka Tapa vallavalitsusega.

„Kui kohalik omavalitsus on valmis

koostööks ja on huvitatud teenus-

test ja tegevustest, mida ühing välja

pakub, siis on võimalik teha kõiki

osapooli õnnelikuks ja samas olla ise

motiveeritud,“ Tapa Vallavalitsus on

Pappe sõnul siinkohal väga hea näide,

kes toetab igati oma valla MTÜsid ning

kelle poole võib alati pöörduda.

Lastekaitse Liidu „Aasta liige 2014“ tiiitli pälvimine tähendas suurt au, tunnustust ja kinnitust, et oleme teinud õiget asja ja meid on märgatud meie tegemistes. Sellega kaasneb loomulikult vastutus ja kohus-tus täita võetud ülesandeid. Kuigi meie maakond on väike, siis on tore teada, et on tegemisi, mida mujal ei ole tehtud ning millega saame olla teistele ees- kujuks, nõuandjaks.

Rahalise preemia ühe osaga katsime projekti „Pillipank” omafinantseeringu summa Selle tulemusel soetati erinevaid rütmipille, mida saavad tasuta kasutada kõik Hiiumaa lastega tegelevad asutused. Eelmise aastal augustis toimus Hiiumaal suur kogupere üritus, kus olime väljas oma wok-panniga ja tegime umbes 300

osalejale tasuta pannkooke. Üritusel osalemisel kasutasime samuti toetust. Veel sellel aastal tahaksime korraldada juhatuse liikmete külastuse teiste tublide Lastekaitse Liidu liikmete juurde. Hetkel käivad läbirääkimised kuupäevade osas. Marsruudiks on Eesti põhjakallas.

Eelkõige annavadki tegutsemiseks motivatsiooni toredad ja hakkajad liikmed, kellega koos on hea ideid reali-seerida. Vastavalt vajadusele oleme oma maakonnas ellu kutsunud üritusi, tegevusi, koolitusi ja programme, mille järele on nõudlus. Meie liikmetel on suur kogemus, tahe ja missioon Hiiumaa laste heaks erinevalt panustada.

Hiiumaa Lastekaitse Ühingu juhatuse esinaine Merle Salusoo „Aasta liige 2014“ tiitlist:

12

Kui teadmised puuduvad, küsi nõu!

Mari-Liis Mänd, Lasteabitelefoni 116111

projektijuht

14

Kehaline karistamine on üks levinu-

maid laste vastu suunatud vägivalla

vorme, mis tihtipeale leiab aset kodus

pereringis. Kehalise karistamise

alla kuulub muuhulgas tutistamine,

laksu andmine, raputamine, tõuka-

mine. Tõsisematel juhtudel löömine,

rihma andmine – kõik teod, mis ohus-

tavad lapse vaimset või füüsilist

tervist ja heaolu. Eestis on veel

suhteliselt levinud mentaliteet, kus

kehalist karistamist aktsepteeritakse

ja kasutatakse kasvatusmeetodina.

LAPSE KARISTAMInE MõjuTAb LAPSE AREnguT TuLEVIKuS Lastekaitse Liidu 2015. aasta uuringu

„Lapse osalemine pereelus“ tule-

muste järgi on 14% lastest kogenud

karistus viisina löömist ning 23%

lastest puutunud kokku tutista-

misega. Lasteabitelefoni 116111

kampaania „Karistamine ei kas-

vata“ eesmärgiks on pöörata

tähelepanu laste kehalisele karis-

tamise temaatikale ning julgus-

tada abi küsima ja abivaja-

dust märkama. Oluline on mõista, et

lapse kehalisel karistamisel on pikema-

ajalised tagajärjed ning see mõjutab

lapse arengut ja tema edasist käitu-

mist tulevikus. Kehaline karistamine

hirmutab ja alavääristab last, pärsib

tema suhtlemisoskust ning julgustab

ka last ennast vägivaldselt käituma.

Lapsel pole võimalik õppida sellisel

juhul konflikti olukordade lahen-

damist rahumeelselt ja ta käitub

teistega nii nagu temaga on käitutud

ning seeläbi kordub vägivaldse

käitumise muster. Seepärast on

väga oluline, et tekkinud lahk-

helide korral suudab täiskasvanu

jääda rahumeelseks ning oskab

toime tulla olukorra lahendamisega

ja emotsioonide juhtimisega, andes

selliselt eeskuju lapsele. Eesmärk on

püüelda selle poole, et lapsed saavad

kasvada positiivses ja turvalises

keskkonnas, kus väärtustatakse

üksteise mõistmist ja ära kuulamist.

1. jaanuaril 2016 hakkas Eestis kehtima uus lastekaitseseadus, millega on lapse kehaline

karistamine keelatud, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab lapse vaimset,

emotsionaalset või füüsilist tervist.

141414

AbI jA nõu SAAb MITMEST KAnALIST

Kui lapsevanem tunneb, et teadmised

või oskused konflikti olukordade

lahendamiseks on napid ning ta ei

oska situatsioonis õigesti toimida, on

võimalik ka lapsevanematel abi ja

nõuannet küsida. Lapsevanematele

korraldatakse erinevaid pereteema-

lisi ja kasvatusalaseid koolitusi, mida

viivad läbi näiteks pereterapeudid,

psühholoogid. Sellist liiki koolituste

informatsiooni leidmisel on toeks ja

heaks abiliseks enda piirkonna laste-

kaitsetöötaja või sotsiaaltöötaja, kes

oskab soovitada kodukohas paku-

tavaid võimalusi. Samuti võib helista-

da ja konsulteerida lasteabitelefoniga

116111. Eesti, vene ja inglise keeles

nõustamist pakkuv lasteabitelefon

töötab ööpäevaringselt üle-eestiliselt

ning on helistajale tasuta. Lisaks

telefonile saab ühendust võtta ka

kodulehe www.lasteabi.ee, e-maili,

Skype´i või lasteabi mobiiliäpi

kaudu.

“Kehaline karistamine hirmutab ja alavääristab last, pärsib tema suhtlemisoskust ning julgustab ka last ennast vägivaldselt käituma. “

1515

http://www.lasteabi.ee

16

Kui lahendust ei leita kohe, tuleb

võtta aega selle leidmiseks.

Konflikti osapooled peaksid proovima

olukorda kohe lahendada. Kui aga

ei teata, mida öelda või teha, tuleb

seda lihtsalt endale tunnistada ning

öelda: „Me räägime sellest natukene

hiljem.“ See annab lapsele märku,

et probleemi ei unustata vaid selle-

ga tegeletakse kindlasti hiljem edasi.

Kuula lapse seisukohta.

On oluline, et lapsevanemad kuula-

ksid ka lapse seisukohta. Lapse jaoks

on tähtis, et teda kuulatakse ning ka

mõistetakse.

Selged reeglid ja selgelt edastatud

sõnum lapsele.

Lapsevanem peab edastama selge

sõnumi selle kohta, milline käitumine

on aktsepteeritav ning milline mitte.

Tihtipeale algavad konfliktid sellest,

kui lapsed saavad aru, et lapsevanem

on mõne reegli osas ebakindel või

vastupidi, on mõne reegli osas liiga

karm. Kõige efektiivsem lapse kasvatus

on see, kus on selged reeglid, mis

samas väärtustavad laste arvamusi ja

ideid.

Sa pole oma murega üksi.

Sageli rääkides teistega oma prob-

leemidest avastatakse, et nad pole

ainsad, kellel on lastega tülid ja

erimeelsused. Kui lapsevanem

tunneb, et ta pole oma murega üksi,

siis saab ta jõudu, et probleemiga

edasi tegeleda ning lahendus leida.

Jää rahulikuks.

Probleeme tuleb lahendada rahu-

meelselt, sest lapsed võtavad sellest

käitumisest eeskuju.

Tunnustage teineteist lahenduse

leidmise eest.

Kui konflikt/probleem on leidnud

lahenduse, siis tuleb ka seda rõhutada

ning selle eest teineteist tunnustada.

MIDA TEHA LAPSEVAnEMATE jA LASTEVAHELISTE KOnFLIKTIDE PuHuL?

161616

Allikas: ParentFurther, 2015

MTÜ Lastekaitse Liidu seisukoht on,

et igasugune lapse väärkohtlemine

on keelatud ning taunitav. Lapsele

füüsilise valu tekitamine ei kanna

kindlasti karistamise eesmärki, vaid

tegemist on lapse alavääristamisega

ning rikub lapse õigust kehalisele

puutumatusele, õigust inimvääri-

kusele. Lapse kehaline ja vaimne

väärkohtlemine toob endaga kaasa

lapse alandamise ning mõjutab

negatiivselt lapse edasist vaimset ja

füüsilist arengut (nt vaimse tervise

probleemid, õpiraskused, hälbiva

käitumise kujunemine jt). Lapse

löömisel või vaimsel alavääristamisel

saadame lapsele signaali, et prob-

leeme lahendatakse vägivalla teel

ning lisaks lapse väärkohtlemisele

võtab tulevikus laps üle samad

käitumismustrid.

K u I D A S L A P S E D I S E REAgEERIKS ID , KuI nEnDE LAPSED REEgLEID RIKuKSID?

>Arutaks olukorda ja annaks nõu käitumisel;

>Räägin nendega ja ütleksin, mida teha tuleb;

>Arutaksime seda ja määraksime õige karistuse;

>Räägiksin rahulikult, sest jube tunne on näiteks kui sind pannakse koduaresti;

>Ma paluksin, et nad rääkiksid oma teo põhjustest, oleksin rahulik, olenevalt teost või suhtumisest noomiksin;

>Küsiksin rahulikult miks nad seda tegid ja räägiksin nendega kuidas seda enam mitte teha;

>Ma räägiks nendega asjad rahulikult läbi ja arutaks mida saaks selle vältimiseks teha;

>Ma üritaks selgitada välja miks ta nii tegi ja räägiks miks on oluline kokkulepetest kinni pidamine;

>Ma arutan sel teemal lapsega ja leiaks lahenduse;

>Prooviksin rääkida rahulikult ja uuriksin, äkki on põhjuseks mured koolis/sõpradega.

Allikas: Kokkuvõte uuringust „Lapse osalemine pereelus“ (2015) Lastekaitse Liit

1717

18

Euroopa tEEb lapsE õigustE parimaks tagamisEks koostööd

Aprilli alguses toimus Bulgaaria pealinnas Sofias suurejooneline Euroopa Nõukogu lapse õiguste konverents „Reaching the heights for the rights of the child“ (Kõrgustesse pürgimine lapse õiguste tagamisel). Konverentsil esitleti Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegiat 2016-2021, mis on täna sisuliselt ainus rahvusvahelisel tasemel riikide ühine strateegiline kokkulepe, mille suunas lapse õigusi arendada.

Kiira Gornischeff, Projekti „Lapsesõbralik õigusemõistmine“ projektijuht

Kerli Kuusk,Projekti „Targalt internetis“ teavitustöö koordinaator

20

Uuel strateegial on viis peamist

prioriteeti: võrdsete võimaluste loo-

mine kõikidele lastele; laste osalus-

õigus; vägivallavaba elu; lapsesõbra-

lik õiguse mõistmine ja lapse õigused

digitaalses keskkonnas. Kõik viis priori-

teeti on Eesti jaoks võrdselt aktuaalsed.

Käesoleva aasta maist novembrini on

just Eesti Euroopa Nõukogus eesistuja-

riik ning meie prioriteetideks on samuti

lapse õigused, täpsemalt laste suurem

kaasamine ja osalus otsustusprotses-

sides, laste õigused digitaalses kesk-

konnas ning lapsed migratsioonikriisis.

Et tagada lapse õigused erinevatel

tasanditel, on Euroopa Nõukogu uue

strateegia eesmärk juhtida järgmise 6

aasta jooksul 47 riiki ühiste eesmärkide

saavutamiseni. Strateegia koostamisel

kaasati lisaks riikide esindajatele ka

lapsi ja noori ning kodanikeühendusi

üle kogu Euroopa – nii oli ka Lastekaitse

Liidul võimalik sellesse oma sisend

anda.

Kahe päeva jooksul arutasid Euroopa

Nõukogu liikmesriikide kõrgetase-

melised esindajad strateegiaga seatud

eesmärkide üle. Konverentsil osales

Eestist nii riiklike institutsioonide kui

ka kodanikeühenduste esindajaid.

Lastekaitse Liidust osalesid konve-

rentsil lapsesõbraliku õigusemõistmise

projektijuht Kiira Gornischeff, projekti

“Targalt internetis” teavitustöö koor-

dinaator Kerli Kuusk ning konverentsi

olulisim külaline - Lastekaitse Liidu

noortekogu liige Mia Marta Ruus.

Esmakordselt olid Euroopa Nõukogu

kõrgetasemelisel konverentsil kohapeal

esindatud ka Euroopa riikide lapsed ja

noored. Kümne noore roll oli kuulata

ja jälgida konverentsi ettekandeid,

osaleda töötubade aruteludes ning

lõpuks raporteerida töötubade sisu-

kokkuvõtteid plenaariumis kõikidele

osalejatele. Just see oli konverentsi

kõige põnevam osa - näha lapsi ja noori

kümnest erinevast riigist rääkimas oma

isiklikke lugusid, läbielamisi, sidudes

seejuures päriselu Euroopa Nõukogu

lapse õiguste strateegiaga. Laste ja

noorte aktiivne konverentsil osalemine

andis kogu üritusele erilise mõtte ja uue

sisu. Võttes arvesse, et konverentsist

võtsid osa kõrgetasemelised riikide

esindajad (presidendid, ministrid,

kantslerid jt), siis jõudis noorte hääl

kohe kindlasti otsustajateni, kuid samas

nõudis niivõrd auväärsete riikide

esindajate ees kõnelemine ka palju

julgust. Sellest noortel juba puudust

polnud ning oma sõnavõttudega tegid

nad silmad ette nii mõnelegi eelmise

põlvkonna noorele.

Eesti jaoks on kõik strateegias seatud eesmärgid võrdselt olulised, kuidas ja miks, räägivad lähemalt

konverentsil osalenud spetsialistid.

Kuigi Lastekaitse Liidu jaoks on kõik strateegias nimetatud eesmärgid võrd-selt olulised, siis sel korral olime seotud ka Euroopa Nõukogu lapse osaluse hindamisvahendit tutvustava töötoaga. Euroopa Nõukogu töötas vä l ja 10. indikaatorist koosneva hindamis- vahendi, mille eesmärgiks on hinnata laste osaluse tagatust riigis kolmel erineval tasandil: osalemisõiguse kaitse, osaluse edendamine ja sellest teavitamine ning osaluse jaoks ruumi loomine. Kokku proovisid antud hindamisvahendit kolm riiki – Iirimaa, Rumeenia ning Eesti. Eestis katsetas hindamisvahendit Lastekaitse Liit koostöös Sotsiaal- ministeeriumi nõunik Elise Nikonoviga. Sofia konverentsi l andsime koos ülevaate Eesti katseperioodist, meie edusammudest ja puudustest.“

Lastekaitse Liit on koordineerinud nüüd-seks juba peaaegu kuus aastat Eesti turvalise interneti keskuse projekti „Targalt internetis“, mille raames oleme tõstnud laste, lapsevanemate ja õpeta-jate teadlikkust interneti ja nutivahen-dite turvalisemast kasutamisest. Mul oli hea meel näha, et esmakordselt on Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia üheks prioriteediks ka lapse õiguste tagamine digitaalses keskkon-nas ning et esmakordselt olid kõrgetase-melisel konverentsil osalemas ka lapsed ja noored ise. Kuna üks kolmandik inter-neti kasutajatest on lapsed, kelle jaoks on nutivahendid ja internet igapäevaelu lahutamatu osa, siis on tähtis tagada, et lastel oleksid vajalikud oskused ja digipädevused nutimaailmas edukaks toimetamiseks ning et interneti teenuste pakkujad ja interneti tööstus arvestaks oma teenuste ja toodete arendamisel

Eesti jaoks on kõik strateegias seatud eesmärgid võrdselt olulised, kuidas ja miks, räägivad lähemalt

konverentsil osalenud spetsialistid.

Kiira Gornischeff, Projekti „Lapsesõbralik õigusemõistmine“ projektijuht

Kerli Kuusk, Targalt internetis“ teavitustöö koordinaator

2121

22

lapse õiguste ja huvidega. Selleks on vaja laste kaasamist, uuringuid, õppe-programme, seadusi ja poliitikaid, et kaitsta lapsi digitaalses keskkonnas jne. Kuna internet ei tunne riigipiire, siis on riikidevaheline koostöö lapse õiguste tagamiseks digitaalses keskkonnas väga oluline, ning Euroopa Nõukogus vastu-võetud uus strateegia aitab sellele kind-lasti kaasa. Nüüd on aeg hakata stratee-giat ellu viima ning Lastekaitse Liit oma tegevustega annab sellesse kindlasti oma panuse.

Olen Eesti esindaja Euroopa Nõukogu tsiviilkoostöö komitees (CDCJ) ja minu komitee on aastate jooksul panusta-nud laste õiguste tagamisse erinevates Euroopa Nõukogu soovitustes (lastega seotud kohtuvaidlused, laste õiguste tagamine kohtumenetluses jne). Ka lapse õiguste strateegias olime osalised ja seetõttu tundus mulle mõistlik suure töö viljade esitlemisel osaleda. Minu jaoks on oluline, et Eesti õiguskord oleks kaasaegne ja arvestaks rahvusvahelisel tasandil heaks kiidetud põhimõtetega. Laste õigustega tegelemine on osa minu igapäevatööst. Eelkõige on minu ülesanne õigusloomes jälgida, et laste huvid oleksid kaitstud. Minu jaoks oli väga huvitav just see osa konverentsist, kus käsitleti teemasid, millega igapäeva-selt kokku ei puutu - radikaliseerumine, küberteemad. Teisalt osalesin menet-lusõiguse blokis ja pikaaegse kohtuni-kuna oli minu jaoks oluline saada teada, millised on kohtute praktilised prob-leemid. Laste kaasamine on hea mõte ja nende nägemuse kuulamine tõesti

Kuna internet ei tunne riigipiire, siis on riikide-vaheline koostöö lapse õiguste tagamiseks digitaalses keskkonnas väga oluline, ning Euroopa nõukogus vastuvõetud uus strateegia aitab sellele kindlasti kaasa.

Kai Härmand, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler:

222222

oluline. Samas ei ole lapsi mõtet lihtsalt kaasata, vaid ikkagi kuulata nende konk-reetset kogemust või peegeldust mõne olukorra kohta. Seega võiks laste kaasamine olla otstarbekam nö töötubades või praktilisemates seminarides.

Konverents oli ehitatud üles uue Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia vastu-võtmisele. Kuigi tulenevalt laiast teema-deringist ei jõutud minna kõiges väga süvitsi, kaeti ära kõik strateegia valdkon-nad. Strateegia suureks väärtuseks on selle lihtsus ja selgus. Soovitan kõigil, kes laste õigustega kokkku puutuvad, sellega tutvuda. Konverentsil oli äärmi-selt rõõmustav näha, kui suur roll anti lastele endile. Konverentsil osalenud erinevatest riikidest pärit lapsed võtsid osa töötubadest, rääkisid seal aktiivselt kaasa ja kandsid seejärel kõikidele konverentsil osalejatele ette, mis järeldustele töötoas jõuti ning mida nad ise käsitle-

tud teemade osas oluliseks peavad. Laste mõtted olid sisukad, asjakohased ja selgelt väljendatud. Kuigi mõned täiskasvanutest, kes olid töötubasid juhtinud, näisid soovivat pigem ise rohkem rääkida, lasti üldiselt lastel rääkida nii pikalt ja põhjalikult, kui nad soovi- sid. Bulgaarlannast moderaator, kes töötubade kokkuvõtteid modereeris, suhtles lastega väga soojalt ja lugu- pidavalt. Kogu õhustik laval ja saalitäie kuulajate seas tekitas tunde, et nendesse lastesse suhtuti kui tõsiseltvõetavatesse partneritesse last puudutavate küsimuste arutamisel.

“Laste mõtted olid sisukad, asjakohased ja selgelt väljendatud. “

Elise Nikonov, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist

2323

24

Konverentsil osalemine andis võima-luse viia ennast kurssi viimaste arengu- tega valdkondades, mis ka Eestis hetkel aktuaalsed on, nagu näiteks lapse- sõbralik õigussüsteem ning laste ja noorte õigused digitaalmaailmas. Sain veelkord kinnitust, et õigussüsteem saab olla samaaegselt nii efektiivne kui ka lapsesõbralik. Seejuures sõltub palju konkreetsete ametnike hoiakut-est ja oskustest. Samuti oli hea kuulda tasakaalustatud lähenemist teemal lapsed ja digitaalne maailm. Ohtude kõrval teadvustati selgelt ka võimalusi, mida uued tehnoloogiad pakuvad. Noorte osalemine konverentsil ja nende isiklikud lood andsid konverentsile palju juurde, puudutades sügavalt ja tuletades osalejatele meelde, et nende otsused mõjutavad konkreetsete laste elusid.

„Konverentsil osalemine jättis mulle üllatavalt positiivse mulje. Sain rääkida asjadest, mis olid mulle olulised, inimestele, kelle käes on võim neid asju muuta. Suhtlesin teiste noortega erine-vatest riikidest, seehulgas noortega, kellel on erinev kultuuriline ja usulise taust ning hakkasin paljusid probleeme teise nurga alt nägema ja laiemalt mõtle-ma. Veendusin taaskord, et on siiski olemas inimesi, kes hoolivad sellest, mida nad teevad ja teevad seda hästi.

Minu jaoks olid kõik konverentsi põhi-punktid võrdselt olulised. Kõigi näol on tegu asjadega, mida paljud peavad iseenesestmõistetavaks või lihtsasti lahendatavaks, kuid tegelikult on tegu keeruliste olukordadega, mille lahen-damiseks peavad kõik ühiselt vaeva nägema. Seaduste muutmisest ei piisa, tuleb jõuda inimesteni ja muuta nende mõtteviisi (nende probleemide osas).

Mulle meeldis väga, et meile, noortele anti võimalus konverentsil kaasa rääkida niivõrd palju ja häälekalt. See jättis tunde, et meid on tõesti kuulda võetud

Andres Aru, Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja:

Mia Marta Ruus (14) õpilane

242424

4. novembril toimub Tallinnas Eesti eesistumise lõpeta-mise puhul rahvusvaheline lapse õiguste konverents, mille ettevalmistamisse ja läbiviimisesse kaasatakse ka Lastekaitse Liidu vahendusel lapsi ja noori. Lastekaitse Liidu esindus sai Sofia konverentsist palju häid mõtteid ja ideid Eestis toimuva konverentsi korraldamiseks ning laste ja noorte sisukaks kaasa- miseks konverentsi korral-damisse.

Vaata lisainfot

Euroopa Nõukogu lapse

õiguste strateegia

2016-2021 osas

siin.

ja meie arvamust tähtsustatakse. Konve- rentsi toetavas õhkkonnas kadus ka hirm laval esinemise ja võõrkeeles rääkimise ees.

Teiste riikide noortega kohtumine oli kindlasti kõige mälestusrikkam osa konverentsist. Olin nende hulgas kõige noorem, üleüldse oli meid väga erine-vates vanustes. Igaüks esindas erinevaid organisatsioone erinevate põhimõtete ja suunitlustega, seepärast oli tore mõtteid vahetada niivõrd kirju seltskon-naga. Need on inimesed, kellega tahak-sin kindlasti veel koos töötada.

Ma olin tegelikult natuke üllatunud kui kuulsin, et see oli Euroopa Nõukogule esimene kord noori oma tegevusse kaasata. Kindlasti oli asju, millele oleks pidanud rohkem eelnevalt mõtlema, kuid need ununesid konverentsi käigus kiiresti ja seega meelehärmi eriti ei tekitanud.

2525

https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=09000016805a9206

26

noored bulgaaria presidendi vastuvõtul

Sotsiaalmeedial oli konverentsil oluline roll! Osalejad postitasid erinevaid sõnumeid nii Twitteris kui ka Facebookis:

Lisaks konverentsil osalemisele oli noortel erakordne võimalus kohtuda Euroopa nõukogu asekantsler gabriella battaini- Dragoni’ga

Lastekaitse Liidu delegatsioon: vasakult Kerli Kuusk, Mia Marta Ruus ja Kiira gornischeff

28

Kui vanem ja laps on ühiselt otsustatud, et laager on tore ja meelepärane koht suviseks ajaveet-miseks, tuleks lapsevanemal enne laagripro-grammi algust oma last ette valmistada. Et ettevalmistusperiood sujuks hõlpsamini ning kõik vajalik tehtud saaks, on Lastekaitse Liidu lastelaagrite juhataja Alar Tamm kirja pannud nõuanded, millele tuleks enne laagrivahetuse algust tähele- panu pöörata.


Tutvu laagriprogrammi ning selle sisuga.

Tee valikud koos lapsega, kooskõlas tema soovide ning huvidega.

Veendu, et lastelaagri korraldajal oleks tegevusluba.

Küsi ja võimalusel külasta koos lapsega paika esmamulje saamiseks, vaata infot laagri kodulehel.

Aruta lapsega läbi eelneva ja järg-neva perioodi plaanid, et lapsel olek ülevaade oma suvest ja puhkustest.

Vii lapsega läbi kodune ettevalmistusperiood, mille käigus koha-nege päevarežiimiga (äratus, hommi-kuvõimeline, söök kindlatel kella- aegadel, hügieenireeglid).

Kaasa laps vajalike asjade pakkimisse, et tal oleks ülevaade kaasa panda-vatest esemetest ja arusaam nende funktsioonidest.

Pane lapsele kaasa piisav varu riietus-esemeid, arvestades erinevaid tege-vusi ja ilmastikumuutusi.

Vii laps isiklikult laagrisse kohale või laagrisse sõidu kogunemiskohta.

Teavita kasvatajat lapse eripäradest ja võimalikest terviseprobleemidest. Selleks on vaja eelnevalt täita ka osalejakaart.

Anna lapsele kaasa mõni tema lemmik- asjadest, see aitab kodust eemal olles luua turvatunnet.

Veendu, et laps teab vanemate ja lähedaste inimeste andmed, kellega vajadusel ühendust võtta.

Pane lapsel kaasa väike taskuraha (ca 10 eurot), ja selgita talle, milleks ja kuidas raha kasutada.

Kui laps läheb laagrisse esmakordselt, siis on hea eelnevalt lapsega kokku leppida, millal helistate ja võimalusel teda külastate.

Koduigatsus võib lapsel tekkida viiendal või kuuendal päeval. Ära kiirusta last laagrist koju tooma, toeta teda ja motiveeri teiste lastega koos tegustema.

Vaata ka: http://lastelaagrid.eu/


2929

30

Mida tervislikum on toitu-mine imiku- ja väikelapseeas, seda tervem on laps ka hilisemas elus. Väikelapse toitumine sõltub sellest, mida vanemad talle süüa annavad, kuid sellest saavad alguse ka toitumisharjumused kogu eluks. Laste toitumisharjumistest räägib lähemalt toitumis- teadlane Dr. Mai Maser.


Dr. Mai Maser

32

Mitmekülgne toit tagab vajaliku

energia, kuid selle kõrval on igas

toiduaines veel lisaks olulisi aineid,

mida on vaja väga väikeses koguses –

need on vitamiinid, mineraalained

ja taimsed toitained, mis kuuluvad

asendamatute mikrotoitainete hulka.

Nendel on organismis mitmesugused

ülesanded alates haigustevastasest

kaitsest, erinevate toitainete imen-

dumise soodustamisest ja ainevahe-

tuse toetamisest kuni hammaste ja

luude terviseni.

Vitamiinidest rääkides on oluline

teada, et need ei anna toiduenergiat,

kuid neid tuleb pidevalt saada sega-

toidust, sest vitamiinide varud orga-

nismis ei ole väga pikaajalised.

A-vitamiin aitab paljudel organitel areneda, sealjuures ka hammastel ja luukoel ning hoiab organismi kaitsevõimet haiguste vastu, tagab kudede arengu ja silmade kaitse. Teda leidub vaid loomse päritoluga toiduaine-tes ning imendumiseks on vaja rasvast keskkonda.

D-vitamiin hoiab luud ja hambad terved. Teda saame loomset päritolu toidust, nagu kala, kalamari, munakollane, maks, või , pärm. Kuid kõige paremini toimib nahas paikesekiirguse toimel tekkiv D-vitamiin, mis salvestub maksas ja rasvkoes.

Raud on oluline aneemia vältimiseks ja närvisüsteemi arengu toetamiseks ning normaalseks vaimseks tegut-semiseks, parandab immuunsust ja on vajalik kasvamiseks. Seda saab näiteks punasest lihast, veretoode-test, linnulihast, vähem täisteratoode- test ja rohelistest lehtköögiviljadest. jood mõjutab ainevahetust, kasvamist ja arengut ning edendab valkude sünteesi. Seda saab jodeeritud soolast, kalast ning teistest mereandidest, juustust ja munast.

Kuigi tasakaalustatud toitumiseks tuleks jälgida toidugruppide osakaalu menüüs, on oluline toite ka toidugrupi siseselt varieerida: süüa erinevaid leibu, puu- ja köögivilju, marju, piima-tooteid, erinevate loomade liha, erinevaid kalasid jne.

Kui laps toitub mitmekesiselt. tema

päevases menüüs on kõikidest soovi-

tatud toidugruppidest toiduaineid

ning ta kasvab hästi, siis ei ole vaja

talle lisavitamiine pakkuda. Kuigi

tasakaalustatud toitumiseks tuleks

jälgida toidugruppide osakaalu

menüüs, on oluline toite ka toidugrupi

siseselt varieerida: süüa erinevaid

leibu, puu- ja köögivilju, marju, piima-

tooteid, erinevate loomade liha, erine-

vaid kalasid jne. Sealjuures peaks

puu- ja köögiviljade, marjade ning

teraviljatoodete ja kartuli koguseline

osakaal igapäevases toidus olema

kõige suurem.

Enamik vitamiine on leitavad mingil

määral pea kõikidest toidugruppidest,

kuid näiteks vitamiini D ja B12 saab

inimorganismile sobival ja kõige

paremini omastataval kujul ainult

loomset päritolu toitudest.

Kui arvestada eelnevaid soovitusi,

saab laps toidust vajalikud vitamiinid

kätte ning purgist juurde ei ole neid

vaja võtta. Toidust saadavate vita-

miinide ületarbimine pole võimalik,

kuid ostetavate vitamiinide puhul on

selline oht olemas. Vitamiinide ületar-

bimise esimesteks nähtudeks võivad

olla näiteks kõhulahtisus, täpid

nahal või üleüldine halb enesetunne.

Toidulisandeid ja vitamiine tasub ikka

võtta vaid siis, kui mingil põhjusel

toidust neid piisavalt ei saada, ning ka

siis eelkõige arsti soovitusel ja tema

nõuandeid järgides. Ainsaks erandiks

on D-vitamiin, mida tuleb lapse

esimesel kahel eluaastal anda juurde

10 mg päevas, hiljem aga vastavalt

arsti soovitusele.

Kui tavatoit lastele ei meeldi ja nad

söövad seda suhteliselt vähe või ei söö

kõiki toite, seehulgas aedvilju, siis võib

lastele anda vitamiinidega rikastatud

toite ja jooke. 1–3 aastastele on müügil

väikelapsepiimad, millele on lisatud

valku, kaltsiumi, rauda, joodi,

D-vitamiini , probiootikume, oome-

ga-3 ja oomega-6 polüküllastumata

rasvhappeid. Kõik nimetatud vitamii-

nid ja toitained on vajalikud väike-

lapse tervisele, kuid igasuguse toitu-

lisandi võtmine väikelapse menüüsse

peab järgima tasakaalustatud toitu-

mise põhimõtteid.

3333

34

Kas tead oma teismelise või noore täiskasvanu

usaldusisikut?

Illustratsioon: «Leia oma võimaluste mitmekesisus!» (Autor: Kati Orav)

Grete Landson,

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse kommunikatsioonijuht

343434

Noorte Tugila on tegutsenud pool

aastat ning praeguseks osaleb

programmis 581 noort, kes liitu-

mise hetkel ei õppinud ega tööta-

nud. Programmis osalejatest 20% on

endale leidnud juba sobiva raken-

duse õppimise, töötamise või vaba-

tahtliku töö näol. Noorte Tugilad

asuvad 40 erinevas paigas igas

Eesti maakonnas. Lisaks sotsiaal-

pedagoogikale põhinevatele suhtle-

misoskuste arendamisele keskendu-

nud töövõtetele ühendab Tugilaid

ka võrgustikupõhine koostöö kohali-

ku ja riikliku tasandi omavalitsuste,

haridusasutuste ja tööandjatega.

Õppimise või tööga hõivamata noorte

profiilid ja kojujäämise lood on erine-

vad. Noorte Tugilast jõustamist saanute

hulgas leidub nii põhihariduse oman-

damise pooleli jätnuid kui ka vane-

matekodus elavaid teaduskraadiga

mitteaktiivseid noori. Iga juhtum on

unikaalne ja lähtub eelkõige noore

soovidest ja huvidest.

Noortekeskuste Noorte Tugi la

programmi tegevuste elluviimist

rahastatakse haridus- ja teadusministri

kinnitatud ja ESF kaasrahastatud

programmi „Tõrjutusriskis noorte

kaasamine ja noorte tööhõivelisuse

parandamine“ alusel. Eesti Avatud

Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK)

tegutseb Eesti noorte heaolu nimel

alates 2001. aastast.

Iga noor vajab oma ellu üht täiskasvanut, kellele oma mõtted lõpuni rääkida. Alati ei pruugi see olla lapsevanem, sest päris

kõike ei soovi tundlikus eas noored oma ema-isaga rääkida. Alati ei ole vanemast ka kuulajat. Õnn on see, kui noor avab

end vanavanematele või onudele-tädidele. Kui sellest võrgustikust ei piisa, on õpetaja või noorsootöötaja sageli

see, kelle kõrval tuge otsitakse ja leitakse.

ROHKEM InFOT: www.tugila.ee

3535

Rahvusvaheline lapserööv – kas laps tuleb alati tagastada?

Helen Pajumaa ALTERNA advokaadibüroo

Mis on lapserööv ning milline on senine kohtupraktika? Sellel teemal kirjutab lähemalt advokaadibüroo ALTERNA perekonnaõigusele spetsialiseerunud jurist Helen Pajumaa.

Kasvav üleilmastumine inimsuhetes ning juurdepääs rahvus-vahelisele transpordisüsteemile on lapseröövi juhtumite ühed peamised põhjused. Sellised juhtumid lahendatakse Haagi 24.10.1980. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni (nn Haagi konventsioon) ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel.

38

Kui ei esine eeltoodud asjaolusid, ei ole

tegemist lapserööviga ning puudub

alus lapse tagastamise nõudmiseks.

Kui aga lapse äraviimine või kinni-

hoidmine on vastuolus vanemale

viibimiskoha seaduse alusel antud

hooldusõigusega või kui lapse äravii-

mine või kinnihoidmine takistas teisel

vanemal hooldusõiguse teostamist

ning lapse äraviimiseks ei olnud selle

vanema nõusolekut, loetakse juhtum

lapserööviks ning laps kuulub eeldus-

likult tagastamisele. Näiteks on Riigi-

kohus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-06

06.12.2006. a tehtud otsuses asunud

seisukohale, et last võib ainult sel

juhul Haagi konventsiooni alusel

tagastamata jätta, kui see toob kaasa

äärmiselt tõsise kahju lapse heaolule.

Sealjuures rõhutas Riigikohus, et

selline erakordne oht peab olema

piisavalt konkreetne ja tõenäoline.

Kohus leidis tookord, et konventsioonis

sätestatud lapse tagastamisest

keeldumise aluste avara tõlgendamise

korral oleks kahjustatud konvent-

siooni eesmärgi saavutamine. Eeltoo-

dust tulenevalt ei pidanud Riigi-

kohus näiteks tol ajal võimalikuks

jätta last tagastamata üksnes seetõttu,

et väikelapsele on oluline ema hoolit-

sus ja et laps on seni elanud pidevalt

koos emaga ning tal puudub isaga

MILLAL On TEgEMIST LAPSERööVIgA? Lihtsustatult öeldes on lapserööviga tegemist siis, kui lapse välisriiki riiki viinud vanem takistas lapse äraviimisega teisel vanemal talle kuuluva hooldus- õiguse teostamist ja see vanem seda hooldusõigust ka enne lapse ära- viimist teostas või oleks teostanud. Lapseröövist saab rääkida muidugi vaid siis, kui lapse äraviimiseks ei olnud teise vanema nõusolekut. Ka Riigi- kohus on 10.10.2012. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-109-12 välja toonud, et lapse tagastamise küsimust lahendades tuleb esmalt tuvastada, kas laps on viidud õigusvastaselt ära tema hariliku viibimiskoha riigist või takistatakse tal õigusvastaselt hariliku viibimiskoha riiki naasmast. Seega kõige esimesena tuleb selgeks teha, kas tegemist on üldse lapse õigusvastase äraviimisega ehk lapserööviga. Viimane võib seisne-da siis nii õigusvastases lapse senisest harilikust viibimiskohast äraviimises kui ka sinna tagasipöördumise takistamises.

üksi elamise kogemus. Seega üld-

reeglina tuleks lapseröövi juhtumil

laps tagastada, kuid seda siiski mitte

alati.

Autori hinnangul peaks enne otsuse

langetamist kohus tuvastama konk-

reetse juhtumi asjaolud ning hindama

selle pinnalt muuhulgas seda, ega ei

esine selliseid asjaolusid, millest tule-

nevalt lapse tagastamine ei ole lapse

huvides. Selliseid vaidlusi ei tohiks

kunagi lahendada ilma konkreetse

lapse huve välja selgitamata ning

tema huvisid arvestamata.

LAPSE HuVID On PRIMAARSED

Kirjeldatud vaidlustes võib tekkida

võistlevus lapseröövile tugineva vane-

ma (kes nõuab lapse tagastamist) ja

lapse huvide vahel. Sellistel juhtudel

tuleb arvestada, et Haagi konvent-

siooni eesmärgiks on kaitsta lapsi, kes

on õigusvastaselt viidud teise riiki.

Lapse parimate huvide printsiip on

lapse tagastamise menetluses kesksel

kohal. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus

(edaspidi EIK) on selgelt välja öelnud,

et Haagi konventsioon on siiski

mõeldud kaitsma lapsi, mitte vane-

maid (EIK 26.11.2013. a kohtuotsus X.

“Lapse parimate huvide printsiip on lapse tagastamise menetluses kesksel kohal. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on selgelt välja öelnud, et Haagi konventsioon on siiski mõeldud kaitsma lapsi, mitte vanemaid.”

3939

40

vs. Läti). Ka näiteks EIK 15.05.2012.a

otsuses M.R ja R.L vs. Eesti on kohus

käsitlenud „lapse huvide“ printsiipi,

märkides, et lapse huvideks peetakse

eelkõige kahte aspekti. Esiteks lapse

arengu tagamist kindlas keskkonnas

ning teiseks sidemete säilitamist oma

perega. Viimasest on erandiks olukor-

rad, kui on tõendatud, et need sidemed

on ebasoovitavad. Kohus asus selles

lahendis seisukohale, et lapse parimad

huvid sõltuvad mitmest individuaal-

sest asjaolust, eelkõige lapse vanusest

j a k ü p s u s a s t m e s t , v a n e m a t e

olemasolust või nende puudu-

misest ning keskkonnast ja koge-

mustest. Seega peaks kohus eelkõige

keskenduma just lapse huvide

väljaselgitamisele ja tegema lapse

tagastamise või tagastamata jätmise

otsuse lapse parimatest huvidest

lähtudes. Näiteks võidakse jätta laps

siiski tagastamata, kui on põgenetud

äärmiselt vägivaldse vanema eest või

kui uuest elukohast on kujunenud

lapse harilik viibimiskoht. Sellis-

tel juhtudel võib lapse tagastamine

põhjustada lapsele liigseid üleelamisi

(mh füüsilisi ja psüühilisi kannatusi),

mistõttu tagastamine ei oleks lapse

huvides.

näiteks võidakse jätta laps siiski tagastamata, kui on põgenetud äärmiselt vägi-valdse vanema eest või kui uuest elukohast on kujunenud lapse harilik viibimiskoht. Sellistel juhtudel võib lapse tagastamine põhjustada lapsele liigseid üleelamisi (mh füüsilisi ja psüühilisi kannatusi), mistõttu tagastamine ei oleks lapse huvides.

OTSuS SõLTub KOnKREETSEST juHTuMIST

Kas sellest kohast, kuhu laps õigusvas-

taselt viidi või kus teda kinni hoiti, on

kujunenud lapse jaoks harilik viibi-

miskoht või mitte, tuleb iga juhtumi

korral eraldi hinnata. Sealjuures

arvestatakse tavaliselt lapse kohane-

mist uue elukohaga, kuid ka näiteks

vanema kavatsusi uude riiki püsivalt

elama jäämise osas ning sealse

sotsiaal- ja tugivõrgustiku olemasolu.

Näiteks on mõnedel juhtudel kohtud

leidnud, et ka alla ühe aasta kestnud

lapse tagastamise menetluses on laps

jõudnud selle aja jooksul juba koha-

neda uue elukeskkonnaga, mistõttu

uuest elukohast on kujunenud lapse

harilik viibimiskoht ja selline olukord

on juba põhjustanud pöördumatud

tagajärjed lapse ja lahuselava vanema

suhetele (vt nt EIK 05.04.2005.a otsus

Monory vs. Rumeenia ja Ungari).

Viidatud juhul jättis kohus asjaolusid

kogumis hinnates lapse tagastamata

ning EIK nõustus käsitlusega lapse

harjumisest uue elukeskkonnaga.

Samas hindas kohus näiteks eelnevalt

viidatud EIK otsuses M.R ja R.L vs. Eesti,

et kuivõrd laps elas enne õigusvas-

taselt Itaaliast Eestisse toomist

ligikaudu 2 aastat Itaalias, oli laps

kohanenud Itaalia sotsiaalse ja pere

keskkonnaga. Tartu Ringkonna-

kohus on kõnealuses menetluses

möönnud, et on loomulik, et lapsel

tekkisid samasugused suhted ka

Eestis pärast tema ebaseaduslikku

kinnihoidmist, kuid suhete tekkimine

ega lapse varasemad külaskäigud

Eestisse ei tähenda, et tema asu-

kohariik on Eesti. Kohus võttis arvesse,

et lähtudes Haagi konventsioonist

eeldatakse, et lapse kiire tagastamine

tema harjumuspärasesse elukesk-

konda on tema enda huvides. See on

kohtu hinnangul ka üldiseks enneta-

vaks meetmeks, mis aitab kindlustada,

et vanemad ei vii oma lapsi eba-

seaduslikult teise riiki. Samas määruses

on kohus veel välja toonud, et kahju-

likke mõjusid, mis võivad tekkida

lapse eraldamisel vanemast, saab

vältida lapse tagasipöördumisega

koos kõne all oleva vanemaga. Seega

4141

näiteks kõnealuses vaidluses otsus-

tasid kohtud, et laps tuleb tagastada

Itaaliasse. EIK nõustus täielikult Eesti

kohtute käsitlusega eelkirjeldatud

olukorrast.

Seega nähtub senisest kohtuprak-

tikast, et otsused võivad olla väga

erinevad. Kuni see on aga tingitud

asjaolust, et on lähtutud konkreetse

lapse parimatest huvidest, ei tohikski

teisiti olla. Iga juhtumit tuleb eraldi

käsitleda. Seda enam, et praktikas on

lapse hariliku viibimiskoha määratle-

mine erakordselt keeruline, sest laste

varasemad elukorraldused, harju-

mused jms võivad olla väga erinevad.

Näiteks rahvusvahelistest abieludest

sündinud lapsed on tihti pidanud

elama erinevates riikides ja kolima

ühest riigist teise. Samas võib kogu

varasema elu ühes riigis ning sealses

püsivalt toetavas tugi- ja sotsiaalvõr-

gustikus elanud lapsele võõras riigis

elamine olla äärmiselt traumeeriv.

Seetõttu on oluline, et kohtud tuvas-

taksid iga vaidluse puhul alati konk-

reetse juhtumi asjaolud ja teeks

selgeks, mis on vastavaid asjaolusid

arvestades vaidluse keskmes oleva

konkreetse lapse parimates huvides.

Ainult selliselt on laste kaitsefunkt-

siooni efektiivselt teostatud ning laste

huvidest tegelikult lähtutud.

Seetõttu on oluline, et kohtud tuvastaksid iga vaidluse puhul alati konk-reetse juhtumi asjaolud ja teeks selgeks, mis on vastavaid asjaolusid arvestades vaidluse keskmes oleva konkreetse lapse parimates huvides. Ainult selliselt on laste kaitsefunktsiooni efektiiv-selt teostatud ning laste huvidest tegelikult lähtutud.

42

Kutsu oma laps põnevat maailma avastama! http://www.kiusamisestvabaks.ee/karumaailm/

Alates aprilli lõpust pakub "Kiusamisest vabaks!" kodulehekülg arendavat

tegevust ka lastele

Nimelt saab laps avastada Sõber karu põnevat maailma, kus on võimalik teha mitmeid arendavaid tegevusi. Näiteks saab laps arutleda erinevate igapäevaste situatsioonide üle ning pakkuda

välja lahendusi; mängida Sõber Karu hüppamis- ja võidusõidumängu; vaadata tantsunumbrit ning ise kaasa tantsida; teha juba

"Kiusamisest vabaks!" metoodikast teada tuntud massaaži ja palju muud!

44

Lastekaitse Liit ning Valio Eesti koguvad raha vähekindlustatud

laste sporditegevuseks

Lastekaitse Liit ning Valio Eesti on ühendanud jõud ning otsustanud “Liblikaefekti”

kampaania abil aidata ühiselt nendel lastel trennis käia, kes senimaani pole selleks

vahendeid leidnud.

Liikumine ning veelgi olulisemana

harjumus regulaarselt liikuda on üks

olulisemaid tervisliku eluviisi kompo-

nente ning just seepärast otsustati

ühiselt toetada spordiga tegelemise

võimalusi. Alma liblikaga kohupii-

makreemide müügi pealt kogunenud

heategevussumma eest makstakse

välja valitud toetusesaajate poolt ära

märgitud treeningu aastamakse ning

lapsed saavad aasta aega käia trennis,

ilma et peaks finantseeringu pärast

pead murdma ja südant valutama.

Mida teha, et laste sporditegevust toetada?

Kui soovid anda oma panuse laste

sporditegevusse, osta Alma väikeses

topsis liblikaga kohupiimakreeme.

Nii toetad Sa 1. sendiga vähekind-

lustatud laste sportimisvõimalusi.

Kogunenud toetusesumma aitab

vähekindlustatud laste sportimis-

võimaluste parandamiseks laiali

jagada Lastekaitse Liit.

Alma liblikaefekti toetussumma

saamise kriteeriumid ning taot-

lused pannakse siia lehele üles alates

01.06.2016. Toetuste saajate hulk

sõltub müügi pealt kogunenud raha-

summast. Esimesed toetustesaajad

saavad vabalt trennis käima hakata

2017. aasta algusest ning selleks peavad

nad olema taotluse esitanud hilje-

malt 15. oktoobriks 2016. aastal ning

osutunud valituks. 2017. aasta toetus-

esaajaid teavitatakse nende valituks

osutumisest hiljemalt 01.12.2016.

Kuidas ära tunda LibLiKaefeKti Kampaania tooted?

Alma kohupiimakreemid, mille pealt läheb

1 sent vähekindlustatud laste sportimis-

võimaluste toetuseks, leiad Sa poeletilt

ülesse armsate liblikate järgi. Kinnituse,

et oled õige toote ostnud, leiad Sa Alma

kohupiimakreemi kaane peal asetseva

märke abil.

4545

46

17. mail toimus Energia Avastuskeskuses „Nutikalt netis“ koolidevahelise võistlusmängu finaalvõist-lus, mille esikoha võitsid Kristiine Gümnaasiumi õpilased koosseisus Madli Kaljo, Henri Haugas, Oliver Sild, Rasmus Lukas, Kristjan Mäetalu ja

Tuuli Torop.


Fotol: „Nutikalt netis“ finalistid, zürii ja juhendajad

F i n a a l i s v õ i s t l e s i d o m a v a h e l

eelvoorude parimad, kelle seast pälvis

teise koha Kuusalu Keskkool, kolmanda

koha Elva Gümnaasium ning neljanda

koha Ilmatsalu Põhikool.

Iga kooli võistkonda kuulusid kuni

kuus 6.-7. klasside õpilast, kellel oli

tulnud eelnevalt läbida nii piirkondlik

voor kui ka poolfinaal. Finaalis tuli

õpilastel tutvustada oma kooli ja võist-

lusmängu käigus õpitut ning näidata

oma teadmisi interneti ja nutivahen-

dite kuldvillaku stiilis viktoriinis.

Lisaks olid kõik finaalis osalenud

meeskonnad läbi viinud ulatusliku

veebiküsitluse, kus uuriti kaasõpilaste

aktiivsust Facebooki keskkonnas,

nutiturvalisuse strateegiad, nende

teadlikkust targaltinternetis.ee ja

Lasteabi telefoni olemasolust jne.

V õ i s t l u s m ä n g u p e a m i s e k s

eesmärgiks oli innustada õpilasi

omandama teadmisi ja oskusi

i n t e r n e t i n i n g d i g i t a a l s e t e

kommunikatsioonivahendite

targemaks ja turvalisemaks

kasutamiseks.

Targalt internetis teavitustöö koordi-

naator ja võistlusmängujuht Kerli

Kuusk selgitas, et lisaks teadmistele,

kuidas nutiseadmeid ja nende raken-

dusi turvaliselt kasutada, on oluline,

et lapsed saaksid infot ja õpiksid

ka ise looma kasulikke veebilehti,

videoid ja rakendusi, mida nende

eakaaslased saavad õppimiseks

või meelelahutuseks kasutada.

„Võistlusmängus osalenud õpilased

said sellega suurepäraselt hakkama,“

kiidab Kuusk võistlejaid.

„Meie meeskona koostöö kogu võistlus-

mängu vältel sujus väga hästi ja meie

tiimi jaoks oli oluline, et alati oleks

lõbus. Õppisin ka seda, et kui midagi

läheb halvasti, ei tohi pead norgu

lasta,“ sõnas võidutiimi liige Kristjan

Mäetalu ning lisas, et peale teadmiste

omandamise andsid võistlusmängud

hea võimaluse saada tuttavaks ka

teiste koolide õpilastega.

Kristiine Gümnaasiumi meeskonna

juhendaja Anu Rannuse sõnul tulid

võistlusmängude jooksul välja laste

enda sisemised tugevused. Samuti

õpetas meeskonnatöö noori omavahel

koostööd tegema. „Grupi areng kogu

võistlusmängu jooksul oli märgatav,“

tähendas Rannus.

Võistlusmängu finaali züriisse

kuulusid Lastekaitse Liidu, HITSA

Innovatsioonikeskusese ning Polit-

sei- ja Piirivalveameti esindajad. zürii

hinnangul olid kõik finaali pääsenud

võistkonnad väga tublid, finaa-


http://targaltinternetis.ee/

48

Kõik võistlusmängude

jooksul loodud materjalid

ning võistluste tulemused on

leitavad

www.targaltinternetis.ee.

liks hästi valmistunud ning võistlus

kujunes väga tasavägiseks.

Suur tänu kõikidele võistlusmängul

osalenud koolidele: Tallinna Kristiine

Gümnaasium, Elva Gümnaasium,

Ilmatsalu Põhikool, Kuusalu Kesk-

kool, Tartu Veeriku Kool, Lähte Ühis-

gümnaasium, Ehte Humanitaar-

gümnaasium, Tallinna Humanitaar-

gümnaasium, Tallinna Tõnismäe

Reaalkool, Pelgulinna Gümnaasium,

Kadrina Keskkool, Tamsalu Güm-

naasium, Lihula Gümnaasium, Pärnu

Rääma Põhikool, Avinurme Güm-

naasium, Kohtla-Järve Järve Gümnaas-

ium, Virtsu Kool, Tallinna Laagna

Gümnaasium, Jüri Gümnaasium,

Pärnu Kuninga Tänava Põhikool,

Pärnu Vanalinna Põhikool, Kiili

Gümnaasium, Emmaste Põhikool,

Tallinna Kunstigümnaasium, Järva-

Jaani Gümnaasium, Varstu Keskkool,

Esku-Kamari Kool, Mustvee Gümnaa-

sium, Saaremaa Ühisgümnaasium,

Konguta Kool ja Lustivere Põhikool.

Võistlusmäng oli korraldatud projekti

„Targalt internetis“ raames, mida viivad

ellu MTÜ Lastekaitse Liit,, Politsei-

ja Piirivalveamet ja MTÜ Eesti Abikes-

kused. Projekti tegevusi finantseerib

50% ulatuses Euroopa Komisjoni

programm „Connecting Europe

Facility“.

http://www.targaltinternetis.ee/

Tutvu erinevate Lastekaitse Liidu projektidega

www.lastekaitseliit.eeajakiri.lastekaitseliit.ee

www.targaltinternetis.eewww.kiusamisestvabaks.ee

uuri ka Lastekaitse Liidu lastelaagrite kohta

www.lastelaagrid.eu

50

MEIE VÄÄRTuSEDMTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtade-ga arvestamine.

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSõnAD• Märka last!

• Ära löö last – ka sõnadega!

• Kasvame koos!

• Samal poolel – lapse poolel!

• Targalt internetis!

• Lapse hääl!

• Kiusamisest vabaks!

KASuLIK TEADAKülasta kodulehte:www.lastekaitseliit.ee

Vaata kasulikku infot:www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

Loe veebiajakirja „Märka Last“:http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/

Liitu ja ole kursis:www.facebook.com/Lastekaitseliit

Tutvu lastelaagritega:www.lastelaagrid.eu

MTÜ LASTEKAITSE LIIT Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128

Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee

Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank

MTÜ Lastekaitse Liit on katus- organisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapse- sõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiiv-selt paljudes siseriiklikes ja rahvus-vahelistes võrgustikes. Liikmes- organisatsioonid tegutsevad üle Ees-ti.

MEIE TEgEVuSED: • tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloome- protsessis

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt)

• koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

mtÜ LasteKaitse Liit

märka last mai 2016

Documents