.-',

Maarah.va niidalalehf· ' ' - .

Netjapiev, 21. mai 1992-

Kui kevade kiilm votab konnakudu, votab siigise vi/ja. V .\!NO UERESMAA foto

(Jiirva-Madise vanasona, Tiiri lillelaada pilt.)

v oitegu koerailmaga Raba talus Jarvamaal. Nada­

lapijcvad lagasi. 6ues on koe­railm. Ja selle~t on lea mO­Icmad koerad kOOgis. Suure ja laia pingi peal klilili. Ei tule kOne allagi, et teine neist voiks magada pingi all. Ei mingit sei­susevahet. Demokraatia. VOrd­scd Oigused. Ka illejalinud pere on kOOgls. Noh, peremeest en­nast kiili betkel ei ole, aga scllel on ka teada pBhjus.. MOni paev tagasi ajanud ~remees juuu vana emiseg8, kes Ule aia kip­punud. Selle vestluse ldi.igus tOuganud peremees vestlus-

Wslas! ja pisut Onr,ctuh-- pe­remehe pBia1 pOrg<Jnud sea kib­vakese OlS3. Varsti,tuli palavik ja veremiirgitus. Arsl andis abi ja mllid on parema- !die pOiai seotud. Noorem poeg varuab -, aknast ibna ja LuSal'\cb: "Ah, ikka sajab, mitte midagi ci saa tmktoriga teha" ---;-. "Hakka vOid tegema," soovitab ema. "Pole enne teinud."- "Dks­kord on ikka esimene, selle koore juba lahutasid sina, rna toon.koore kohe siia ... " Kolme­liilrine purk on illircni tiiis. J>e:.·· renaine, kougib sealt lusikaga,

sest kallatcs ei jookse hapukoor valje.. "Kuidas sa krore nii pak­suks said?-" ki.L<iih ema .. "Peab oskama masinat rihtida," vastab poeg. Siis ·an koor kausis,_pere­pojal puulusikas pcos_ning kOik edasine k.Oigil teada. Perenaine lo:Usib minu -kliest: ""IUs sa kas­sipocgi tahad niiha?" Paar nii.­dalat tagasi rna nagin ncid, kuid loomtilikult vaataksin veel. Oo, suurek_esed. juba! Hinnus himu on i.iks scesuf;o.ne ta,<iku torgata, aga mis saab Lemast Lisnanlllel. ~i te;t, kas ka see kassipoeg ... Ukskon:i koduki.ilas viisin naab­ri Jiiri ldicsl kassipoja, nob, oli umbes nii suur nagu need. Vii­sin ja lasin kiisukcse uues elu­prugas Iahti. Ta pistis kohe pUO­sassc. Ja rna panin Ulhele, et ta jooksis tlipselt sinnapoolc, kus

. Jl • f9f2

llmilltokloobrist 1987

Punaviielased peremehetsevad

VOros kutsotakse Suvorovi linnaosaks Kubija rnaodide all asuvat linnaosa, kus senini elavad ohvirserid. lipnikud, Uleajateeni~ ja muud Punaarmeed teenivad inime.sed. Neile kuulub lisaks veel osa k!lf(ereid Korell tllnava nn Talvepaleest, luitunud sinist vlrvi. tuid kiillaltki ouest elUmajasL VOru J)3S$ibiiroo andmeil on seDc aasta nelja kuuga voru trunkonnast \1ilja kirjutatudja llbdasi Eeslist l@b­kunud 156 inimesL Enamus Deist Veoemaale (Tu""*aid SRUst on k.Umrae, nagu kvoot lubab.) "!}snagi paijud neist CD s0jav.1clas:cd ee.spool mainitud SuvorovisL Kas otfud oft seal mitotibmneDd kor­terit ka tObjaks jrulnud? Vajab ju etamispinda Yl~mrpaiknev Ecsb kaitsevigi. Kahjulcs ei! -

VOru bassibnroo juhalaja Renno Maesalu: "'SOjavlelased on en­diselt peremebed. Teevad edasi, mis aga taMvai Meic iilc:amliu­kogu vOttis vasto otsuse, mis naeb ette Eesti pooh vMrvlgede vara UlevOlmise. Kui otsus olnuks lllbi,mOeldnd, siis pidanuks ~lge ole­rna selle tllideviimise kord, vOi.malus. Paraku seda pole. 1JiemoOu.. ko&u tMtab nagu veski, kuid tulu oo. pisike. Suvorovis saavad lab­kunute asemelkcrteri elamistingU.- porandarui>e sildi all endi· sed v60rVAe tcenistujad ja ohvitserid, kas siis Vemst vOi mujak Eestist Vene ~javllgi loeb seda endiselt oma elam~, Tar­tus asuv KETS imnab v.lilja vasravaid ordereid Me et saa sekkuda ning orderi alusel oleme sunnitud nad endistviW sisse kirjutama. r.~eie vOimuses on iiksnes lf.lljastpoolt Eestil tulnukaile .. lssetirju­lusest keelduda.·'

Lastekodulapsed, kuhu nemad ...

Koolitalv saab varsti labi ja lastel priius ldies ning rOOmu palju, igaiiks neist lliheb kuhugi vabadust rumtima. Aga kuhu lliheb Wle· kodulaps'l Meil on n\i,iid juba talusid ja taluperesid. ctlk ba)awucs neist keegi kodula laste peale, vOtah neid suvets oma peresse IM-­le ja lustile (l:ascekodu annab kaasa ka veidi- toidoraba). Hca1eosl teatada aadressil E£2881 Viljandi maakond, Viliatsi I....a.srekodu. te19 43 33 ja 944 66.

KAU,E MOTIUS, lastekocbadi-

Linaviistrik postkastis Elu on nii ara pOOranud, et linnOOki hakkavad inimeste i1le. irvita­

ma - nii harva k!Ub post._ tuleb ajaleht ja ei_ tule ajaleht, lmn~ ji'ludis vahepeal postkasti pesa teha, mina teisle lrodu ll.Jhkuda ct taha; nii nad !eodavadki seal lustlikult edasi--tagasi, ligidalt rna neid nainud ei ole, vist linadmikud.

oli tcma stinnikodu. Kas tOesti teab ta sed<!? PUlidsi.n kiisu kit:­ni, viisin teise kohta, lasin uuesti Iahti, ikka lipsas ta oma paris kOOu suunas. Proovisin vee!. Jalle! Veel ja veel. Ikka. Kuratl kusL ta seda teab ... Ime­kass kasvas tollest, ta oli allcs poisike, kui Mscl kMgis rotiga rjnnutsi juhtus. Mina kuulsin toast ainult madinat.·mina mOt.­lesin, et kassilaps ml1ngib. Aga bommikul, kui kOOki laksin, luli ta mulle, suur roll risti ham­bus, ukscl vastu., ffilbi Oli, mina pUUdsin lOJrisuga ja ,sain vaid vaetikesi ... Vtlen perenai­sele elutargalt, et noon kassi peab roti eest hoidma. Perenai~ ne rMgib vastu: "Meii ei olegi rotte ... Kui linnas elasime, siis tiks oli ... Milte kuidagi ei saa-

V AJKE HANG Ku-

nud kiitte, vana ja kaval oli. Ma ci tea, kas mOni soovitas vOi to­lime ise sellc tarkuse peale ••• Me pakkusime miirgi _asemel rotile viina, panime sOOdasisse, nob ... Ei fllinudki palju aega ~ rott tuH trepist iiles, kahe jala peal pilsti, kl!ed Iaiali ... Oligipeos. .. "

"Ema, vOion vist valmis!"

OLEV ANTON

,, VALLAST VALDA

NOPPEID MAAKONNALEHTEDEST

Veidi aega tagasi ajas rahva meeli arevile valijaskonna laiendami--·"- se plaan.sec· on <.Uendanud lugejaid ka maakonnalehtedes rohkesti

poliitikast kirjutama. .. "Et saaraseid ebameeldivusi, nagu on Eesti elanikkonda esindava Ulemn6ukoguga, ei tuleks Riigikoguga, peame eelolcvatel valimis­tel olema viiga ti:ihelepanclikud. P6hjust kartuseks aga on, sest nagu o!iha, tegutseb n6ukogulik v6imustruKtuur tiiie auruga edasi. Seda t6endab ka 30. aptilli "Sakal as" avaldatud s6num maakonna valimis-tc territoriaalkomisjoni kinnitamise kohta. ·

Selles teates ali puudu kaks olulist asja. Esiteks polnud m<'irgitud, kas k6ik valimiskomisjoni liikmed on ikka Eesti Vabariigi kcxlani­kud. Pracgusel ajal on sec tingimus eriti oluline.

Teiseks ei olnud teavet selle kohta, millisesse parteisse kuulub v6i on kuulunud iga komisjoni liige. On ju valimiskomisjon organ, kes maakonnas valimisi korraldab, mist6ttu valijad peavad teadma, kes sinnakuuluvad."

Nii kirjutab Ernst Riiiisak 14. mai "Sakalas". .. Temaga on ilmselt n6us ka Ella Volmer sama paeva "UhistOOs". "Aitame kaasa oma riigi iilesehitamisel! Lei dub vee! neidki, kes

maad raiskavad. Teame, et rahva paremik havitatija allcsjiiiijad v6t­sid omaks okupantide ornadused. Need inimesed tuleb alles kasvata­da, kes hakkavad tOOga elu edasi viima. Siis Ieiame ka Ulemn6uko­gusse praeguse kraaklejate karja asemele tOOinimesed," kirjutab ta.

12. mai ''P6hjatannik" pajatab lda-Viru maakonnas olevast Soo­me--Eesti Uhisettev6ttest ETI, kes on maksuametile v61gu 9,4 miljo­nit rubla. See firma pidi arcndama maakonna turismi ja va!ismajan­dust.

''Praktiliselt tegeles firma. aga ainult alumiiniumi v.ii.ljaveoga Ees­tist USA-sse Jabi ~me," kirjutab Tiia Linnard. .

Maksuametile teatati tuluks 20000 dollarit, tegelik tulu peaks mak­suameti arvates olema v.ii.hemalt miljon dollarit. Tulu varjamisi avas­tati ka rublades- 9,4 rniljonit. Selle asemel, et v6lgnevusiJikvidee­rida, hakkas Soome Vabariigi kodanik, firma direktorTero Afelt pan­gaarveid likvideerima. Muide, tema kuupalk_siin ali 450 000 rubla.

Sel!ise palgaga mees v6ib tulevikule kinde! olla. Kas ka teised? Rapla elanike tulevikust k6neldi avalikult Rapla haldushoone suures saalis.

"Selgitusi andma ali kutsutud alevi-:_alitsus ja k6ik 15 volikogu Iii­get,"' tcatab lime Vcctarnrn 16. mai "Uhist66s".

Pamus toirnus P6hja- ja Baltimaade tarbijakaitsepoliitika konve­rents.

Ma}anduskandidaat Valve Kirsipuu vastab 14. rnai "P.ii.rnu Posti­mel'les" klisimustele. Muu hulgas ta iitleb: "Tegelikulron meil juba pracgugi tarbijakaitsega tegelevaid Uhinguid, neid on umbes 10 rin­gi:;; Eestimaa crincvais paigus. See liikumil'Je kindlasti tugevneb, sest elu ise sunnib tagant. Arvan, et ji:irgmise aasta alguses v6ib oodata ~mes"i samme Ule-eestilises ulatuses. Probleem on liidris - kes hakkaks seda Vankrit vedama? Seni pole soovijat Jeldunud.lse olen tarbijakaitsega tegeldes juba kUllalt pcaga vastu seina jooksnud."

Jargmise paeva "Piirnu Postimehes" on samal teemal selline tea­_ve:

"Leedu esindaja kinnitas", et Lccdus klill tarbljad nii 6igusetusolu­korras ei ole kui Eestis. Leedus on pal gad k6rgemad, hinnad mada­lamad ja viilisvaluuta eest mUUakse kaupa vaid valuutapoodides, mida on m.ii.rksa vi:ihem, kui Pi:irnus silma torkas, ammugi mitte keld­reis v6i kioskites.

Uitlanna v.ii.itis, et mciJon silmatorkavalt OOavamad lastekaubad."

See teave peaks otseselt puudutama nn r,iskirUhmi. Kes neisse kuu­luvad?

''Meie Jinnasoo riskirUhmade nitnekiri koostatud teadmata tunnus­te j.ii.rgi. Rahvas aga mi:ii:iramatusega ei lepi. Ta ootab konkreets~st. Kummalinc kUll, et Eestis on j6utud rniilirata missid, piigad, miste­rid ja isegi n.ii.k.id, kuid pole. selleni j6utud riskirUhmadesse kuuluva­te isikute ringiga," seisab 12. rnai "Saarte Hai:iles".

Veidike heidab-valgust sellesse n.6 riskirlihma kuuluvate inimes­te elamisele 16. mai "P6hjarannik".

"On raske ette kujutada, kuidas inimesed, enamasti eakad inime­sed, selles barakis (teisiti seda nimetada· ei saa) aa.sta ,aasta-ji:irel ela­vad. Tubade vahel on vineerist vaheseinad, millest k6ik li:ibi kostab. Niinimetatud Uhise vannitoa ahi ei t66ta ammu, torud on li:ibi rooste­tanud, p6randad k6dunenud, seinad niiskusest mustaks t6mbunud, katus laseb Iabi, vi:iliselektriv6rk illivardab tulekabjuga."

Nii on loOO.

AGNES JURGENS

Pollumajandus­ja metsandus­niiitus kogu perele

AGRI92' 11.-14~juunini on Tii:ril rah­

vusvaheline pOllumajandus­ja metsandusniiitus AGRI 92. AS SDM mii:ii:gidirektor Avo Artov, kes niiitusel osatevadja mida seal niiha vOib?

Firmasid on Saksama<i.lt, lng­lismaalt, Rootsist, Soomest, loo­mulikult ka meie ettev6tted, asu­

, tused ja eraisikud, kes ~oovivad oma kaupa v6i too¢l.ngut tutvus­tada v6i mUUa. Naitusele v6ib

niiitama v6i vaatarna tulla k6ike, mida vajatakse kaasaegses talu­pidamises, alates sU:urtest trakto­ritest ja 16petades pisiasjadega. Kohal on ka konsultatsioonifir­mad, kes tutvustavad meie talu­nikele esmajoones turutingimu­si vi:iljaspool Eesti Vabariiki.

N.ii.itus on m6eldud peami1>elt sidemctc loorniseks, kuid seal saab tcha lea sisseostc. Planecri­tud on samuti oksjon.

Samal teemal (vt ML 9.ja 23. apr)

. .

M6eldud on kogu perele. Pe- . remebele on :masinad ja sead ... / med, perenaisele kodusc rnaja­pidamise vab.endid, aiandusriis­tad, lastele meelelahutus. Miiiiakse jiiatist, suupisteid, ei puudu ka Olu.

Kes meie firmadest v6i Uksik­isikutest midagi viilja panna soo­vib, peaks v6tma Uhendust AS SDMaadressil: Tallinn, S6pruse pst 179/181, tel 52 72 07.

Miks ajada asja keeruliseks? o Uhe viiitluse 16petuseks o

Juriidiliselt aluseta viiidab Heino Lindaru enesekindlalt, et "seadustest ja muudest 6igusak­tidest riiiikides on aluseks nende vastuv6tmise aasta ( .. .)". Oma seisukoha rajah HL mb minu niiitele 1974.a Rootsi p6hisea­dusest.

Ilmselt v.ii.ljendasin ennast ebaselgelt. Nimelt ni:iitab minu poolt mainitud seadusc number ei midagi muud, kui seaduse re­gistreerimisnumbri~ mille si­sust selgub, millal seadus hak­kab kehtima. Eestis aga puudus (ja puudub) taoline rcgistreefi=­mine. Selleparast n6uab Eesti

seaduStest rili:ikimioe erilist tiip­sust viiltimaks arusaamatusi. HLi ·poolt esitatud oi:iide Ernst Kirsi viiljeodist "1937. aastal kehtim.id 1933. p6hiseadusest" on ilmekas, sest just tiinul·uurde­lisatud Kirsi, selgituse e IXJle v6imalik valesti aru saada sel­lest, mida Kirs mQtleb. K6ik: tea­

'· vad, millest on jutt. HLi vaide, et k6ik teavad, mil­

lest on jutt, kui Oeldakse 1937 .a p6biseadus, ei pea paika, sest taoline vi:iide mahutab endasse nii 1937 .. aastal kehtinud p5hi­seaduse kui 1937. aastal vastu­v6etud ja 1938. aasta1 kehtesta-

Kas tagasi kiisitsitoole?

trleEesti tuntud ja lugupeetud talupidaja Jiir:i Liivak, Kefie elu­lugu on niilid ka raamatuna il­munud ("Palve p6llu eest"), saa­tis Eesti Vabariigi valitsusele kirja, mille ta ise ~lkirjastas avaldusena. 130 heKtari suurust Miku talu pidav peremees t6stab oma kirjas Ules mitu problcemi.

Ta_kirjutab: "Praegu on mu18 ltipsilehma, 12 nuumpulli ja 20 p5rsast. Taastan karjalauta (mil­le Arukiila kolbocrs mooctuoud silgisel maha p61etas), mis on ette niihtud 30 liipsilebmale. Et karja suurendada, on bactavaja­lik karja- ja heinamaad kiires koi"ras taastada." Talu endised rohumaad on v6ssa kasvanud ja praegu on tal haritavat maad 28 ha. Peremehe kulul on maapa­randust6id tehtud 150 000 rubla vaartuses. "Mina olen ise n6us oma talus maaparandust66d te­gema, kui riik ':'_iihemalt 50% ku­ludest tasuks. Uhtiasi palun scni tehtud kuludest rninule viibemalt 75 000 rbl tasuda, et saaksin maaparandust66d j.ii.tkata," kir­jutab JUri Liivak.

Maaparanduse kohta on vist sobimatu 6elda, et see on kallis 16bu. L6bust on asi kaugel, aga kallis on see tOOalati aloud. Ees­ti tiik peaks nagti olema maapa­randamisest samamoodi huvlta­tud kui talunik. Vahepealsetel aastakiimnctcl harjuti m6ttega, ct maaparandus k.ii.ib nimelt rii-

.l!}kassa. arvel. Niifid, kui oleme lilhti saanud "suurest ja laiast", oleme ilma ka suurest riigikat­last, kust osati Usna palju ka Ees­tisse pumbata. Oma riigi rahako­ti pa{Csus ripub ara ma"ksumaks­jatest. Et alustavad v6i taastata­vad talud pole enamik:ul jubtudel v6imclised oma kulul maad pa­randama, tundub olcvat viimane aeg riigi tasandil otsustada, rriis­sugustesse majandusharudesse oma riigi napist rahakotist vara Umber pumbata.

Hi:irra Liivak pole tuntud Uks­nes talupidajarui., vaid ka poliiti­kuna ja tdeoloogina. Temal pole mingtt kabtlust, mida nimelt peaks soodustatama. "Talud on Eesti vundament. See t6de ei vaja t6estamist. Minule tuodub, et vabariigi valitsus ci p66ra kiil­laldaselt tahelepanu Eesti riigi vundamendi ehitamisele. Ka puudub _p6llumajandusjuhtidel 6igc arusaarnine sellest, milline peab Eesti talu olema. Otsitakse eeskujusid viilismaalt, aga v.ii.lis­maa talu ei ole Eesti talu." JUri Liivak soovitab vahendada talu­tOOs mehhaniseerimist ja teha rohk.em kiisitsit66d. N.ii.iteks p6hjendab ta kombainidest loo­bumist senega, et vihku seotud viii saab pollul jiirelklipseda. Riigi rabvastikust peaks tema ar­vates 65% elama maal ja tegele­ma p611urnajandusega. Kirja vii­mased read k61avad nii: ''See, mis .. tebakSe p611umajandtJSega vahs'maal, on vale ega k6lba

tud p6hiseaduse. Teiste-s6nade­ga, seda. m6istet saab erioevalt t61gendada. Erinev. tfilgendus on aga vilistatud, kui riiligi­takse 1938.a pOhiseadusest. Miks ajada asja keeruliseks, kui seda on v6imalik lahendada liht­salt, kasutades selleks · taluJ?Oja tavam6istust? V6i kummJtab siin sakslaste tuntud Utlus: "Wa­rum eii:llacb, weon man es so schOn komplizieren kann?" (Miks libtsalt, ICui·nii ilusti sa<i.b ajada asja keeruliseks?).

AGU KRIISA

meie oludesse. Arvan, et ka va­lismaa txJliitikud j6uavad kord arusaamisele, et sellise IXJliitika j.ii.tkamine hlivitab elu maake­ral."

Probleeme kui palju! llmselt oleks rahvas tervem, kui teeks rohkem ffiiisilist ti'rid ja elaks loodusli:ihedasemat elu. Lad­sung "Tagasi loodusesse!" on kiillalt vana iileskutse, ainult et P;?le selge, ~es j~ kui kaugele on nous tagast mme~a. Kes on need linnaprouad ja -preilid, kes liibevad maale vokkide ja kan­gastelgede taha? Kust v6taks k.ii.­sitsi to6tav eesti talumees raha, kui vale mallij.ii.rgi arenenud va­lismaa tootja ujutab meie turu iilc mitu korda odavama toidu­ga?

VOLLI SILLET

200106 TALLINN PEATOIMETAJA MAJANDUSTOIMETUS 4507 07 KUULUTUSTE KONTOR HIND 3 RBL TOOMPUIESTEE 16 OLEV ANTON POLIITIKATOIMETliS 45 18 77 - T06P-KL 10-16 TEL45 17 19 TlRAAZ 115 500 Ffi.X45 2902 45 35 21 KOOU- JA KULTiJURITOIMETUS 45 3518- TOOMPUIESTEE 16 INDEKS 69784

KU U L U T US I V6ETAKSE VASTU: TARTU. K00TAI16. "RUMOR'; VIWANC.I. TALLINNA TN 11, "PELE"; V6RU, LINDA 1A. "V6E'!9"; PARNU. R00TU 34. "SEL": K..JARVE, NARVA MNT26·12, KF "EVEKA& IVILIN"; RAKVERE. TALLINNA TN 28, "VIRUMAA TEATAJA"; HAAPSALU, SAUE 5·5, "l.AAI~E ELU".

'fellimise nr 1947_

HETKESE/S

90aasta.<;el Anne Rebaselon saksa, prantsus:!, inglise keelgi suus, aga J-;:;.igus ei hooli sell est. , -

Loksa haiglat ei panda kinni

ULDPILT Loksa haigla asub maakonna

iilirea!al, uuendused j6uavad sinna ~ hilinemisegaja v6etak:se vastu rand­lase rahulikkusega, ei paanikat ega_ v~risemist.

Ministridki (vahemalt viimased k.olm) ~i ole oma inspektccrimisret­kedega hirmutanud. Kuid ega Lok­sa arstid neid kardalcski.

Alevis ja Umbruskonnas on omad sponsorid, kes n6u ja j6uga aitavad vahel.

Ajakil.]'aridus ja avalik arvamus on tiles puhunud kired k6ikide muu­datustc puhul tervishoiustisteemis, kuid asjaosalisOO Loksalteevad en­diselt oma t66d, nagu polck:s mida­gi juhtunud; suurtcs linnades vaid strcigitakse ja protestecrik'lk!>C, Lok­sal mine.

Muidugi - alluvusvahckord on ni.iiid !cine: maakonna keskpoilklii­niku alt minnakse Harju Haigck<Jssa alla, ~c::~ll tulcvad niliid palg<J.d ja muud rahad. Arstc koond<J.lud p val­landatud pole.

!{<J.ha on, teadag~ v~hem:1k~ j<ia­nud. /\ga maksta tulev<J.d veel cd­mistegf kuude toiduvO\ad ja eks haigcte !9itlustamisega ong1 palju prob\eeme. See on ka arusaadav. On JU hinnad pidevat tOusnud. Pesupe­semist ei jOuU.gi kooperatiivide\e kinni maksta, se\lest Oe\di juba ara. Pcab omajOududega Uibi apma.

Kuid haiglat sulgeda ei kavatseta, nagu mOn~! r:>ool, kuulda, tehakse. Paar kuud ~- ""le <~eel vastu, olla ka haigla maj3nouSJUhataja Oelnud.

Nn humanitaarabist pole haigla peaarst Naima Paardalu eriti vai­mustatud - llhekordsetel sllstaldel ning veeninOeltel, mida va\jamaalt saadetakse, on tarvitamiskOlblikku­se tahtajad ammu Jabi, ju need selle­piira.st n e i l s e a I il]eliipeteks osutusidki ning ega Loksalg1 riskita instrumente enam kasutusele vOtta.

Toidutund on saabunud.

Ainult leukoplastiruUidc cest ollak­se tanulikud.

Kohalik ~pteek varustab haiglat paris korralikult. MOmngad rohud (nliit aspiriin) on rga kogu W;lbarii­gis de:fitsiit

Uus suund on hooldus-pOeh,Jsra­vi. See kliib haigete ja iiksikute va­nainimeste kohta, kel pole omakseid. Nemad vOivad haiglas pl­kemat a ega viibida ja maksavad ku­lud ise klnni, esimesel kuul v6etaksy nende pensionist 25% ara, hiljcm enam kui 90%. ·

Need-ei ole suured summad, mida haigla nlimoodi saab, kuid ncnde eest vOib tcha jooksvat remonti ja parandatakse ara mOnigi aken.

Haiged arstide ille ei nurise. KOi­ki kap-natusi ei suudagi <J.rstid lee­vendada.

HAIGED 90aastaneAnne Rehane ongi Uks

niisugune vanainimene, kellel pole om<J.kseid. Ni.liid on ta_l jalg haige ja muw.l hiidad kallaL Uhc~i'maga -voodis pika!i. Aga -W ;,a~!:1! tlriku­k(XJris laulnu harJutah -.ill1!'1 oma h.a.iilt. Teaks Roman Toi kaugcst Ka­nadast, kuidas "JumaL kaitsc Ees­tit!" kauni\t ja kOvasti kOiab_ Aime Rebase vanaisa oli Sangaste l'.rahvi­lossis kokala:, isa r3.ndas valja Vene­maale, tOlar lOpelll.s Peterburis saksa gtimnaasiumi, oskab ka !Jnmtsusc ning inglise keelt Haritud inimene! 1942.a talvel t6i Anne R""':-llne oku­peerittiC alalt Gat:Sino I"'"' i)}l kiilast Eestimaale 27 eestlast, piiiistt.s nen­de elu tu\evaste repressioonide kaest. "Olin nagu Mooses tcejuhiks, panime pambud kelkude\e ja tulime 50 kilomeetrit labi lumebangede Gat:Sino jaam&ni, seallcppisin Sak-~ sa ohvitseridega kokku, lasid rongi pe~de, k~eleoslrus aitas," meenutab ha1ge name.

Pelageja Orda lttgu on keeruli-

Pelag~ja Orda on p.iirit Krim­mist, tillar on ta Loksale-inahajat­nud.

scm. Pariton ta Krimmist, krceklan­na (vahemalt vanaisa-vanacma olid m6lcmad kreek:lased). Mees suri 1976. aastal. Seni elas ilksinda, kuni lihtritehast ehitama tulnud tlitar kut­sus ta Loksa!e. See juhtus 1989.a. Viimased kuud on vanaproua haig­las veetnud (halvatus), nlilid JUba kOnnib veidi. Haiglas viibimise- ajal aga sOitis tiitar ootamatult Bra p jEt­tis ema maha. Miles Pelageja Orda tiilar .iira si'litisJ See oleks jilrgmJSC arllkli tccma. Loksalt on sci ;mstal juba lilc 400 venelasc Jahkunud __ ,

Ning ka teised P.O. lapsed (pocg. tiitar), kes mOOda N Liitu laiall -kcs kus -, ei tunne Vi\ncma vaslu huvi. Kurvalt ki'innib ta p•k1 haigla lmridori, aga on ka mi kangc. et c\ nuta. Oleks kiisi lCf\"C. \'o)l;;b surn;,­tl~ni. s6id~ks ise m6n<? l~psc' JWild.__-, aga jaksu pole, raagib I'dageja Orda. Ta on ni'ius minema mOnda IOelisessc vanadckodusse Eestis, selles suunas asju <JCiakse.. Kui koha leiaks.

Kuid seda oleks vaja ka A.Reba­sele, temal pole illdsc lapsi, ta pole abieluski olnud.

Nii P?le Loksa haig!a ainult hai~­la, vatd ka hooldu::£.sutus, vajaht hooldusasutus maakonna 1\1\remaal.

]AAN KRUUSV AIL

VAlNO MERESMAA fotod ·

Muulased Eestis

ANTS KASESALU

Teistest rahvustest inimesi on--Eestis alati elanud. Tiinapaeva eestlane ise on antropoloogilisclt tliiip~ine segarahvus, k_elles soomeugrili~d joon~ on selgelt a11a Jii3?-ud ~i1ise~tele lts~­dustele.lsegt kui var]atumad lastetegemiSe aSJad mOisates ko~­vale jiitta1 on ajaloost dokumentaalse1t teada, et piirast l~tavatd Liiv1 ja P6bjas6da asustati tiihjaks j&anud_ Eestl!Daal~ vaga pal­ju v6orast rahvast. Arvatakse, et 1640.a pat_Jru oh HarJumaal um­bes 12 ja Virumaal iile 20 protscndi ko!giSI: asustatud talud~t soomlaste Kagu-Eestis aga 7,6 protsenti taludest venelaste kaes (E.Blumfeldt). Kuid soomlased ja venelased ci _oln~d ainsad. 1638.a revisjoni jiirgi ali uusasunike hulgas veelliltlast_, le~ula­si, poolakaid, sakslasi, ungarlasi, masuure, rootslasi, lSCgt hol­lanaJasi.

Hoolimata sellest, et v66rast verd ali 17. sajandil meie maal rohkesti- mandri-Eesti taludest 20 protsenti ali v66rast rahvu­sest inimcste kiics-, ei suutnud tulnukad pikcmat a ega oma ra~­vust siiilitada. Seda seeparast, et neist ei kujunenud kompaktsetd milte--eestlaste asualasid, vaid cnamasti hajusid nad iiksikpere­dena laiali eestlaste sekjca, sattudes kohe eestilise i.imbruse assi­mileeriva mOju alla. Umbruse m6ju ali nii tu~ev, ct nende cestistumine toimus n8.htavasti juba tciscs suguiXJlvcs.

Nii ali rootsiaegses Eestis_ AgH vOOrast verdon eesti taludes­se tulnud nii cone kui parast rootsi aega. Mis linna~esse puutub, siis ncis olid iilekaalus sakslased, kmd oil tohkest1 ka teJSI rah­vusi. Linnadon oma rahvuslikult koosseisult olnud alati kircva­mad k1,1i kiiJa_

Vaatam;~ta sellcle ali Ecsti cnne vii mast sOda rahvu~riik, mil­k ajakX)h<;tc,.., pllnd<::.<; ul<Jtu~ pOhirahvuse Osa lilc 90 prot~<Cndi

(Na-rva jOe tagused a lad ja endlse Pihkva kuOermangu maad Ian­getasid eestlaste protsendi juba siis all a 90.) Eestlased olid ena­miku v66rrahvus1 endasse assimileerinud, eestlasteks vorminud.

Praegune olukord erineb toonasest sell~ poolest, et ajaloo vaa- · tcpunktist vaga liihikesc aja, vaid iihe inimp61ve jooksul on Ees­timaale tulnud iile poole miljoni v66ra, valdavas enamikus 1daslaavlased: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Paljudel

l·uhtudel elavad nad kompaktselt,ja see teeb raskeks ncnde eest­aste hulka assimileerimJS(.. Sam<~s ei saa vfUa, et assimileeru- •

mist iildse poleks toimunud v6i ei toimuks, Maa-asulates ja vtiikelinnades on suur osa muulasi assimileerumas, nende lapsed on ecsti keelele i.ile liiinud. Pal jus on see s6ltunud sell est, kas an­tud asulas on vene kool v6i mitte. Kus seda pole, tuleb ka vene 1astel eesti kooli minoa.

Rahvusprobleemi tuum praeguses Eestis on selles, et enamik eestJasi tahaks uut Eestit niiha samasuguse rahvusriigina, nagu oli s6jaeelne Eesti Vabariik. Kahjuks ei ole see reaalselt teosta­tav. Rahvuslaste s6nav6tud teemal "venelased on kolonistid" on ju sisuliselt 6iged. Ainult sene 6igusega _pole mitte midagi pea­le hckata. Seda on niiha rahvuslaste ench pealt, sest kaugemale k6ndemisest nad ei ole osanud minoa. Enamik venelasi ei soo­vi Eestist kuhugi s6ita ja viigisi neid iile eiiri saata ei ole v6ima­lik. Maailmas ei otsusta asju mitte vastuvoetud resolutsioonid­kui Ciged need ka ci oleks! -, vaid_tegelik j6udu<ie vahckord. Pool miljonit subteliselt kompaktselt elavat tcisest rahvusest ela~ nikku on j6ud, mis cestlastest arvukamalegi rahvale Ule j6u ld!iks - juhul, kui asju tahetaks hakata lahcnctama surve abil.

Secga, j6u niiitamisele me panust teha ei saa- seda meillihl­sal_t napib. Pealegi ei peeta seda nUildis-Euroopas kuigi ilusaks. Mis siis tehaJ Ivfina n3en lahendust tolle muulastehulga jiirkjiir­gulises assimileerimises. K6igepealt eurooplasteks, secjarel ecstlasteks. Seegi on raske, aga viihemalt teoreetiliselt teostatav. Argem unustagem ka, et liihiaastatel ei saa me lilbi ilma v66rt00-listeta: rna ei usu, et eesti noored eriti innukalt kaevandustesse

v6i Krcenholmi Manufaktuuri tOOlc t6ttaksid. Parcm siis koha­likud venelased kui tiirklased, pakistanlased v6i aafriklased, kes on Euroopa juba iiJe UJ!lta­nud.

]AAKOLEP

Nr 21 (243) e Neljapiev, 21. mai 1992 ,'~1

~J'f& ~~

3

I •

OIGusVASTASELT VOOIWIDA1UD MAA ASENDAMISE AVALDUS

(Vt+altk variant aHa krll_pstada}

"ukarrtu• aiamlrk (sltttolal8r¥e) on

(mUvaltt.-le ¥61 v._.llkllku llnna vaUtaueele)

~tmtletavmaaasub-

-___ <;_..-., __ _:_ldllas_ ;Iinnas,atevls- udrNS)

Ja oolle ouurus on 11a (ni'~

~ Olemuolu kon'al ....a.e rn&likaautamt­....,_ - - (maa andmise otsuse ja

moa Ioodu- .-alclilwupiev ja number)

SooYin asenduamaacl 6iguavastueft ll66tandatud maa arve~-

maa

(allklrl)

Usa: Taotletava maa asukoh .. k$erb mMtkavas 1:10 000 (lin­-nas. alevis 1:500 v6i 1 :2000) NOudeOiguse k»ovutamise kOtTal andmed nOude61Quse· loovu· ta}a·'kohta: N6ude0iguseloovutap" >--------------

Vlna,

(ees- ja perekonnantmi, el.-oht, sugulusa.sle avalduse esitajaga}

MAAOSTMISE AVAlDUS

LISA2

linn&-, alevh vallavaUtsusele)

ees-ja perekonnanbni, eJukoht) soovlnos&a maad, 1} tnls on nwlle antud p6Useks kasutamiseks talumaana vOi kus palknevad minu omanduses olevad hooned; 2) n:tida kiiesoleval ajal kasutan v61 mls pllmeb mulle kuuluva v61 minu omandusse antava maaga; 3) baldusplirkonnas, kus ma alalleeH elan; 4) haldusptlrkonnas., kus asus minurt 61gusvastasert vOOranda­tudmaa; 5) enampakkumise teeL

(Vajalik variant alia krlipsutada)

SoovHava maa asukoht on maakonnas, kUias; linnas, alevls -

aadress)

:====b;(;;;;~------ Ja suurus----8 (m2).

Maakasu.tamiSoiguse olemasolu korral senlse inaakasutus6i­guse alu

(maa andmise otsuse ja maa looduses eraldamlse akti kuupiiev ja number)

.

Maakasutuse eesmirk {sihtotstarve) on

ilmus - '' ''-"

1992.a S:mail kinnitas EV ValiiSUs maa vOitlhisomanikud Tipsemava~WSCaabpuok· asendainise. --ostmise ja rentimise avalduste eS:i- lis!. 7. 1amise tQmL On mOned pmktid; millele tahan. 4. Varem csiuhMJ avaldused. jaa.vad tdttima, ecaldi tlhelepanu j_!Jhli,da, sest seda peab lead- st uut avaldust ci ole vaja esiWia. lCui ~ ... igaiiks. - 00 puudusi, peal> ""'· Ires avaldusi

I.IDimeste ja _iuriidiliste isikute avaldusi y6- nOUd vasto vOI:ab, ise J)Olkduma avaldaja poole tavad vastu IC:ed esmatasandi kobaliku omava- japduma eodistavalcfust tAimdada litsuse (vald,alev ja·linn) organid.kelle haldus- 3. Ja rWOd kOige IJbtsaroast Awldaste tsi­tetrilDoriumil_ laodetav (soovitav) maadikk. U.ise tibtaeg t* k a k s k • ad 8liinlse (elan'lu-- ja wvemaja krunt, 6ue-aiamaa, gar8a-"-_;.:'analduiiscst .,.-.,._- A.......,..s M'akblmi­fikrum, lalt .. aa) asub. AvaldUSie vasiUY!>tmae " .. .........,. ....... "Rlici Teaflllal", mliOruse mpne aeg ja !roht avaldarakse ko~us_ ajale- llatrtlkkimine aialeh1eclt$ m ainu1t inimeslele hes. Loodan, et ka keskajalehod lciavad ruumi · viga vajalik eefiufo. Loodan. et tjalebed,· raa­koondoimel:irjade avoldamiseks" dio ja ldevisiaon avoldavad kdle sdJe "RHg;

2. Maa aseOOamise, osnnise vOi rentimise Tearaja'" ilmumise ja seep ta tiidaja a1guse avalduse VOib esilada isikllkult, poSti teel (saO- kuupleva. vitav Uihtkirjana)' vOi esindaja kaudu. Viimasel Niilid siis mUrus Dii, nagu ta Toompeal alia lclhel juhul peab avaldaja allltiri olema li!Jiyii, on mjulalll<t sillliestatud. JUHAN KALBUS, -

3. Avalduse vOivad esitada ka hoooote kaas- Eesli Ma-e•.eti IIOanik

Maa asendamise, ostmise ja rentimise avalduste esitamise kord

1. Seni kehliva m.aakasuta­misiiiguse iimbervormistami­.{eks, moo eraomondi Ioomisdcs ja UJOtlejaile maako.suuunistJi­guse andmiseks Eesti Vabariigi maareformi seaduse (edaspidi - mao.reformi seadus) alusel esitavad mao. asendamise, ost­mise v6i renlilni.u OWJldJue jiirgmised isibd:

I) .{Wlsilised isikud, kes soo­vivad asendusmaana neile p6li­seks kasutamiseks antud maad vastavalt_ maarejormi seaduse pan:lgrahvile 8 v6i mood, iuJs asuvad n.ende oll'ltliUiuses (seaJ­Iudgas-kaas- v6i ilhisomilndJI.­ses) olevad hooned vastavalt mo.areformi seaduse paragrah­videle 7 ja 9;

2) fii.ilsilised isik.ud, kes soo­vivad asendusmaana . maad, milia nad kiiesOleval ajai kasu- · tavad v6i /his 'piirneb neile k.u.u­luva _v6i nende omandusse an­lava maaJia Wi mtiad haldus­piirkonnas, kus nad alaliselt elavad wii halduspiirJwnnas, Jw.s asus OigUSVastaselt VOiiran­c:atudmaa;

3)jililsilised isikud (sealhul­gas senisea 1n(lll}casJUajiu1), kes soovivad maad osta Oigusvasta­selt v66randal.ud vara kompen­seerimisel viiljaantud viiiirtpa­berite, rahvakapitali obligat­sioonide v6i raha eest;

4) fliilsilised ja juriidiliSed isikud, kes soovivad ka.~Utadi:J maad rendilepingu. alusel (seal­hulgas k6ik senised maakasu.ta­jad, kes soovivad }iitkata maa

vOi teise vajalikke teodmi.Ji omava ametiisik.u.

4. A vald.uste vastuviitja on kolwstatud kontroUima avaldu­se vormistamise Oigsust ja va­jaduse /wrral osutama taotleja­le abi avalduse ja selle jUJJTde kmduva maa asJlkohaskumi WJrmislllmisel. Vastu.'oJOtja on kolwstatud avoldu.se ja sellele lisatud muud dokumendid re­gistreerima ning andma allkirja vastu Wendi ava/dase vastuvOt­miselwhla.

Taotlejale, kes saalis avaldu~ se posti teel, viiljasiab avaldu.se vastu.viitja vasrava tiiendi viie piieva .jooksul avalduse loeh­mise piievast arvates.

5. A valduse vastu.vOtmisel selgilab WJStu.v6tja · avalduse e.sitajale mao. asauiomise, ost­mise ja rentimise. avaldMsre-lii­bivaatamise korda. A vaitbue vastuviitja ei v6i keeldJida ava/.­duse vast uviitmisest.

6. Man asendmnise, ostmise v6i rentjmise avalduse v6ib esi­tadd isiklihdt, posti teel viii esindnja ·kaudu.. Avaldusele kir­ju.tab alia avaldu.se ,esita]a. Posti -teel saadetud ja esinilaja poolt iile aJUu.d avaldusel peab allkiri olema tOestatu.d.. Avaldtt­se ·uteandmisel esindaja poolt miirgib avalduse vastuviitja avaldu.sele tema passi.a.ntitned.

8" VQ/d aadressil SDQbwwd avaldused edastab avalduse vostuVOtja vastavall buduvu.se­le, tealadt:s sellest viie piieva jooksul taotlejale.

9" lsik, kes 17" Y,anumiks J992.a esitas Oigu.svastaselt vOOrti/UkJlud maa tagastamise, asendamise vOi kompenseerimi­se avaldu.se ja taotleb maa asendamisi, esitab kiiesoleva korra lisas I etlentihtu.d vormi kOhase avtJidiise sellele esmata­sandi kohalikuomavaliuuse or­ganile, 1celle llaldu.sterritooriu.­mil ta aselldusnwad taolleb.

10. Mtliirata nende maa asendamise, ostmise viii renti­mise aval.dJiste, mis on w:mr.is­laUUJ vasravall kiiesolewl korra lisadele 1, 2 ja 3, esitainise tlih­wjaks kola kMud /Uiuokva mQiiruse nRiigi TeatajM' twal­damisest arvares.

11. 1 sibd, k:t!T UUU!. kiJesote­va korra ~~on esita­IIUd maa aseJtdomise, ostmise wX renlimise ava/dJlSe taotleta­va mao asukohajdrgsele uma­tasandi kohalik.u omava/itsu.se organile, ei pea ailama lUll avaldust. .IJUull, kui esiuuud avalduses pwuluvad I11PIIm<d, mis on vajalikud vastavalt kiiesolevale korrale, piJOrdub tl.iioadavale andmete ~taanriseks 1a0tle}a poole. avalduse vastu.­viitja.

kasutamist). -------:-:----1 2. Avald_usi. v6tavad fiiasilis-

{allkiri} tell ja jutiidilistelt isiku.telt vas­

- 7. Kui taotletaval maatiiki1 asuvad hooned on mitme isibt kaas- v6i Uhisomanduses, esi­tavad nad maa ase.ndamise, osJm.ise v6i rentimise kohta Uhi­se avafduse, mille/e. Jdrjutavad. all a k6ik omanikud.

Kaasomaniku.d esitavad

,_ 12. Kiiesolev Jwrd laieneb ka isikutele, kellele on loovuuuu.d maa tagastamise vOi asendami­se n6ud.e0igus maareformi sea­duse parilgrahvi 19 alusel.

13. Maa omandiOiguse vor­mistamine ·faeku.nud avaJduste alusel ja uu.te 11'Ultlkasutuslepin­gute s6lmimine toimu.b Eesti Vabariigi Valitsuse poolt keh­testatud korras .

{kuupiiev)

Lisa: Taotletava maa asukohaskeem (linnas, alevis 1:500 vOi 1 :2000)

mOOtkavas: 1 :10 000 : tu. need esmatasandi !«Jhaliku nmavalitsuse organid, ·kelle lw!dusterritooriumil taotletav rrwatUk.k asub.

. i Esmatasandi lwhaliku omavalitsuse organid teevad kohalikus ajalehes teatavaks J\"{lldusle ·vastuv6tmise t'liJse ,.",l ]'1 kuha ning mtiiira:':Jd •;, .," ;~i\" 1( ;\J:iU!\!51/ilk> "'',''!:!. r;:, rc vui l'al!u l!iihlicorru)iilljD

igaUk.s eraldi avalduse, kui nad n6uavad maa tagastamisJ vOi asendamist vastavalt maarefor­m.i .seadu.se paragrahvi 12 ·l6i­kele 2 hoonele iseseisvate oma­nikena, samuttjuhul, ku.i nende. taotluSed.on er{ liild (tagasta­minc, !lscndatmnr, vifli'lostmi­~-;.·; w;, ~·ai t:or) ci Jf!UJ kokku-

14. Piirast kiiesolevas korras kehtestatud tiihtaja miiOdumist esitatud avaldused vaadatakse lii"bi U.ldise.o kerras piira.\1 ktksol.<:""a korra afusei e::;iratud a~fi!d:!Ste {of;,_,,;,i:r.·li.\:i.

•

FUOs:Une isik

'IIAA~ AVALDUS

Olnna-; ate~. valtaYalhsusete}

TaotleJa

Jurildiline lslk

{ees- }a perekonnaniml}

(eiUkOht) Ettev6ttereglstri kood_

PostfaadreH

Maakasutamta6lguse ol8lndoJU korrai sef'l~ maakaautamts­Oigusealu

(maa andmise otsuse ja--maa IOOduses. eraldamlse aktl kuu­piov) )a nu-)

T.rt~av~asu~.~---c-c----c----------C----­(maakonnas, kUias;-Hnn"'-aleYis • aadress) '-------------ja SUUN ha (m2)

Maattasutuse eesmirk (slhtotatarYe) on

~-·~--~~-------------------

(aiHdrl)

Usa: TaotletaYa maa asukohnkMHn m661:ki'IU: 1:10 000 (lin· nas, al*"'s 1 :500 '1611 :2000-)

50 rubla eest 1 kroon

Kogu Eesti valmistub hiippeks tnndmatusse, i.ileminekuks oma konverteeritavale rahale. Siin--seal on arvatud, el Eesti kroon saab oma vii.artuselt ligiUihedaselt v6rdseks Saksa margaga. Scei.Otlu peaks pakkuma Uldisemat huvi ~hitoiduaincte jaehinnad Saksa­maal.

Jaanuaris maksis Saksamaa kauplustes 1 kg kondiga loomaliha csitilkk 10.40 (hinnad Saksa markades), IOomaliha rinnarutitad 20.10, va'>ikaSnitsel 31.90, sealiha 8.30, kanalilul 5.04, 10 muna 2.78, l kg vOid 8:31, 1 liiter pakendis 3,5protsendilist piima 1.22, kceduvorst 12.52 J3 45protsendilisc T$Vasisaldusega "Edami" juusl 12.73. - .-

Mcie hinnakujundust hakkab i.iha rohkem m5jutallia Ulline vaba­llug, selle tnkmusena muutuvad ka hinnaproportsioonid ja pOhitoi­duaincte hinnad. Kui neid muidut,ri riik1ikull ei mOjutat.a. Oma lOO· dangu hinda pcavad aland&.ma linnukaSvatajad. Tunduvall oda .. ·ncb vOi. Hind tOu~b vfu"skel !:alai, 20--30 protSenti kallineb piim ja keeduvorst, looma- ja sealiba vahekord sai.lib, kuna meillihaloomi prak:tiliselt ei kasvatata ja loomaliha kvaliteet on madal. Miune­kordselt 'peab alanema suhkru hind, mis on k:WlStlikuh kOrgeks aemd. (See on olnud v6imalik, kuna paljudes maades on suhkur ja suhkrut sisaldavad tooted tltiendavalt maksustatud, meil aga mhte.)

Eestimaalasi huvitab praegu ka see, milliseks kujuneb Eesti krooni vnartus Vene rublades. Saksa marga ostuvOime on- kaubasl olenevall vaga erine.v. Toiduainetel vastab 1 mark 10 rublaic, auto­deja elektroonika puhul 30 rublale ja enamgi. Oleme kuulnud, et V CfiC.lu<.a tahab kehtestada USA dollW.ga suhte 1 dollar= 80 ::!bla. Kui vaadelda Eesti krooni vttrdsena Saksa margaga, peaks tema rublavamtus t.ulema ligikaudu SO rubla. Loogiline, et Eesti Pank kehteslab Veel korgema vahetu8kursi, kui rublasid tildse krOOnidc vastu vahetama hakaratse. Eriti tOenlioline sec ei ole. Siiski ei maksa murt:tscda, kUllteidD:b euevOtlikkc inimesi, kes rublad kok-~ ku ostavad Ja Venemaale tOJmetavad, kus neil on olemas kaubakH­te.

Jl,)RISALMRE

Ei usu oma silmi Rootsis Vasterbottenis on siindinud'varss, kes on takk-·

ja mara korraga.Tal on olemas kOik, mis mOiemal olema-peab. ·

"Ma ei uskunud oma silmi, kui tOstsin ta saba Utes, et vaadata, mis soost ta on," oli Oelnud varsa omanik.

lahkuvad laevastikust Ttmpuudus ei hakka kimbu· ,

tama mitte ainult pOllumehi vaid ka kalureid. Kalatoot_iaid­on Eestis kuus~seitse korda va. jadusest rohkem~ Kui arvestada et iga Eestimaa elanik sOOb ~ tas 20 kg .. kala, siis piisaks ainuiiksi OU ESMAR (endine Kirovi nim rulidiskaltirlk:ol­hoosj toodan.gusL Nii rruikis ESMARi kalatMtlemise eue­vone "Eltrort" direktor Aado

, Vatnra ja Iisas_: "Kalaturul vOi-dab see, Ires toodab odan­malt" Praegu on aga hinnad teadagi kQrgeks aetud. Muidugi tuleb see Ita kUtuse_ja kalapUil­givahendiu: kallinemisest "Ek­tonis" aga ei oodata, millal neid kalaluiult vlllja siluakSe, vaid otsitakse· teid piiSima. jQmi­scks. Selge on see. et kala oma-­hinda tuleb alandada.· Kuidas: seda teha'? '

AadO Valltral 00 Ollide ,Ole­~ Kui seni-on-Leesi osalron­nas kaks kalwite paatkooda, kummaski kuus mees&, siis edasp;di ta!>eW<se hald:ama saada vije mebega: Ja- kui kol­mas ~ moodnstaratse, on , sm~ ·, JQiks "koondatud" mccst jubtk ·iJtemas. V.iiiksema mecste arvu puhul paadis on voima1ik IOsta kalurile tOOtasu, mis seni on vaga madal. Lecsi k:alurid said n3.iteks martsis kOi­gcst paar-kolm tuhat rubla. VAi­kepalk on tingitud aga eelki')ige sell est, et kalurid saavad pi.ii.itud raimekilost 1.40 rubla. "Ektoo" maksab ESMARi laevastikule kala eest aga 8.60 rubla (llihi­minevikus olid kalurid saanud kala hinnast tile kolinandiku ~ 38% ~ omaie). Vaheraha eest peaks laevastik kindlustama ka­lurid kiituse, paatide ja pili.igi­riistadega Leesi osakonna ka­lurid Verner Vendt, Aarne Palmroos ja Yello Viisitamn1-aga V"aitsid, et sel aastal pole nad jaevastikult muud, kui seit­sc tonni ki.itust saanud. Oks tr..talpaat on Uiiesti vananenud. Kalapaadid mak:savad aga juba iilc miljoni rub Ia. Lisaks 40 un­palki.

Nii otsustasid Leesi osakonna , kalurid oma 23. aPrilli i.ildkoo­solekul ESMARi laevastiku al­luvuSest "Ektoni" alta Ule min­na. KoosoJ.e!:.cu protokoll on saa­detud ka OU ESMAR juhatusc esimehele Kaljo Visnapuule. LahkulOOmisega loodavad Lee­si kalurid nii omP palka suuren­dada kui ka paremat varusta-

tUS:L Ptiris eraettevOtlusele ei julge kalurid veel min~ sest siis pea vad na(l ise hakkama nii varustamise kui ka turustamise eest hooh kaodma. ''Ekton" on aga huvitatud Lcesi kalurite pi­de¥ast tOOst ja kalapOiigi suu­rendamisest.

Kui seni on pliiitud aasaaS 150 tonni kala (selline oli li­miit), siis niiild loodetakse piill· da 200 tonni. Seni on "Ekton'' umbcs 50% kalast saanud ko· halikelt kal ureilt, kuid Aado Vahtra peab Oigeks, kui see on 8Q%,.

Leesi osakonnas on mOeldud ka veokulitde vahendamisele. Kui scni rnnduvad kalapaadid Tapurlas, mis asub kaJasuitsu­tuscsehhist 12 km kaugusel, siis praegu rajatakse nut sadamat Otse tsehhi alia. Uus sadam ta­hetakse Leesi osakonna juhata-­ja Ahti Ruusi s{lnul saada val­mis hiljemalt septembriks. Li­saks veokulude tunduvale vii· hendamisele paraneb ka kala kvaliteeL JM_b ara kala autOdele laadimine, kala lillleb sadamast t6stukiga otse tsehhi. See on meeltmOOda ka kalureile, sest nii kaob veeJ iiks vaheliili -

Baaside maa kiisimus ikka veellahendamata

AIV AR P ARTlUi toto

'kala- vastuv'Otja (~ suurcn-_ dab kalurite palka). KW.urid an- -navad ise oma J)iiiitud kala tsehhi iile ja on selle koalwriise juures. Kahui sibna aU m~-· takse ka kala sordilisus. ~i lSehh suudab pa.evas

vastn vOtta 10 tonni kala Seega v6iks traalpaate ona rohkemgi - neli paari kindlasti-. Noori mehi on metele patisemist oota--maski ·

Kalasadama 11hedus annab Ahti Ruusi ,Wkalasuitsutustseh­hi juhataja Ester Ruusi arvates kindlustunde ka kalalilOtlejat'k Kuilldavasti .on juba nii m6nel­gi pool vaikesi kalasuilSU­tustsehhe suletud. Kalapi.ilik ja -tMtlemine peavad aga koos klilinlL

Leesi osak:oonas tehtav on il-

- -· kuidas kala oda­vamalt merest vAija wua. Suund on rannaettevOtete ise-­seisvumisele. Edaspidine koos­lOO "Ektoni" ja osakondade va­hel peaks toimuma Iepingute alusel.

MERIKEPITK

Eesti Vabariigi OiemnOukogu otsuse '"EV Maarefor­miseaduse rakendamise kohta" 2. punktis on kirjas· ''Ncnde endi.ste omanike, kelle m~and riigislati EV kalt 19?J. J& 19~. aas.tal_J':ISV L1idu sOjaviiebaaside­.~ andnuseks (kum 16;JUUR~.l940.a), ja. riende Oigus­Jargl~~ maa tagastarmS:C vmkompenseerimisega seo­rud klisJ?lUSCd reguleentakse eraldi seadusega. Teha EV Vahtsusele Ulesandeks esitada nimetatud seadus­·celnOu EV OlemnOukogule 11he kuu jooksul kiiesoleva otsusc vasruvOtmise piievast arvates. ' Otsus v-Oeti vas­ru JUb~ 19.dct~ 1991, paraku aga otsuses Jubatud sea­dusl e~ ole tllmni. OJemnOukogu liikmete viiitel ei ole­vat 1'\Clie v~tavat seaduseelnOud esitatud.lvfuidugi, va­hepcal_on J~.valit.<;us v~~ud ja uus ei pruugi tahta vana volgu orendada VOl ne1st leadagi. Paar rahvasaa-

-dikut on ·~" pJrimisc peale kogtmi imesl\lSt avaldanud, et baas1de maa vee! Oldse ldlsimus on Ne­ma? leiavad, et selle kiisinluse vOilcsid lahendad~ ko­hahkuQ. omavalitsused. Mille alusel aga. kui seadust ei ole?

Ainutlksi Saaremaal vOeti sOjaviiebaaside alla 491 mlu maad (paljud neist jaid NSV Liidu sOjavie poolt puutumata). Kui kaua vee] peavad nende maade k:una­gised omanikud' leadmaluses olema? Seda enam et neid maid on juba hlmustanud ja selles suunas ta' te­l;Utsev~ aktsiaseltsid jms. Kuul& on, etrnOni vallava­lttsus taotleb baaside maid munitsipaalomandisse.

MERIKEPITK

Nr21 (243) e Neljapiev, 21. mai 1992 f~J

Savisaare ajal Sai Tmiinna linnapeaks savisaarlane Aas­nl.ite.Tiit Vahi valitsusjuhiks saades v3liti Talihina linna­peaks peamtnistri erakonna­kaaslane Jaak Tamm, Kas naete siin mingit seaduspii.ra?

Ei nae. N!!.en, et jOudude va­hekord on ajaga muutunud, aga mscst seost siin pole. llmselt on tegemist iihtede poliitiliste-jOu­dude populaarSuse Iafiguse ja teiste tOusuga. Seesama parla­ment ja seesama linnavolikogu, kes omal ajal panid peaminist­riks Savisaare ja Jinnapeaks• Aasm1ie, on ntiiid -teinud Lcisl­suguse ot,<;use. J u nad on aruka otsusc teinud.

Sellest vistusest Ohkub op­timismi KoOnderakonna tule­viku suhtes,

Tcisclt poolt on Koondera­konnal tisna raske, kuna meii" ei ole parlamendis tihtegi esinda­jat. Samal ajal_ oleme populaar­Sustabelites kOigc populaarsem erakond. Sec ei ole kaugeltki nonnaalne olukord. Jltrelik_ult on tOcsti aeg viia Uibi uued Par­lamendivalimised. Olen kinde!, ct parast seda tulevad mOne aja piirast ka uued kohalike vOimu- · de valimised. VOimuorganid tOOtavad ainu it siis hlisti ja edu­kalt, kui neis kajastub poliitilis­te jOudude tegelik vah~kord.

Olite eelmise linnapeaga head sObrad ja kauased tOO­kaaslased. Kuidas te tema te­gevust kommenteeriksite? Mida kavat<>eb nus linnapea llldjoo!ltes teisW teha

Mlna Harcio Aasm~e teg.:. .-ust ei kommenteeri, kas vOi juba mainitud pOhjustel. Mis rOhku­sid praegune_linnavalitsus a"e­tab? MOnedki suunad on sa­mad. On vaja vOimalikult kii­resti Hibi viia omandirefonn. Erinevus eclmise linnavalitsu­sega vOrreldes on see, et kui ne­mad toetasid tugcvalt munitsi­paalomandil, ~s minu arvates pole riiklikui ja munitsipaal­omandil erilist vahet Mina olen seda meelt, et peame ikkagi jOudma tegeliku omandi ja te­gelikul craomandil- pOhineva majanduse juurde. Seda kOikjal, kaasa arvatud selline valus koht __ nagu Tallinna vanalinn. Eelmi­ne linnavalitsus toetas vanalin­na ioomist munitsipaaloman­disse. Mina tahaks, et vanalin­nas oleks omanikud. Selleks on va_ia vaga head vanalinnasea-

KUS/MUS JA VASTU.S

dusl, mis reglementeeriks, mida vanalinnas tohib ja mida ci tohi ning mida p e a b tegema. Ta­haks, -C~ craomanikke tekiks ka. kaubanduses, teeninduses, koikjal, kus vahegi vOimalik. ·

Kuidas Olete rahul linnaV""O­Iikogu kompetentsusega?

See on Tallinna linna elanikc esinduskogu ja vastab sellisena meie iildisele tasemelc. Dks­kOik millise kogu kohta alates p<!flamendist kuni majavalitsu­sc koosolekuni saab alati beida, et ta vOiks kompetentsem olla. Aga rna olen kinde!, et praegu­se volikoguga saab- ja vOib koostOOd teha.

d<tb ;.asti t::.indada ja lahedas­ti ara el~da?

Kes meist pracgu lahedasti elab? Ma lausa ei teagi, kuidas toimc tulia. Praeguse palgaga kiill ara ei ela. Koos lisatasudc­ga on see 10 000 rubla. Sell est peab elatud saama terve perc, kuna naine on kodus. Kui hoiu­kassas olevad viihesed silli.stud otsa lfipcvad ja rna kuskile vas­,tuvOtule katk:iste ptikste ja kin­"gadega ilmun, siis chk vaada­takse see asi volikogus llibi.

Milliste omaduste jtirgi te endale kolleege ja alluvaid valite?

Ei tahaks inimesi, kes on kiill

tuf..:ics ja kiit:aks soojak.:; ktilmad ja niisked koncrid, ei ole ole­mas. Jiirclikult tuleb ktitust osta ja miitia tarbijale edasi tegeliku hinnaga. Kuid meil ei ole raha. Kui inimestel ka enam maksmi­seks raha ei ole, siis ei ole mO­tet cdasisel hindade tOstmiscl. Mida vOiks Tallinn selles olu­korras teha? VOib v5tta paar miljonit laenu kfivas rabas, kui kcegi annab, ja elada m5nda aega edasi. Kuid vOlg tuleb ku­nagi tagasi maksta. Teine vOi­IUalus on midagi oma vruirtus­test fua miiiia. Suvalise vanal.in­na maja eest saaks mOned head miljonid, kui vaid linmtelani­kud ei tOstaks kara, et niiiid par­seldab linnavalitsus meie rah­vusliku vaartuse maha.

Tallinnas ei ole -monus elada

Intervjuu Jaak Tammega

Nii et tOsisemaid konnikte te ei karda?

Ma usun, et asi ei Hille isikli­kule pinnate. Muidugi on voli­koguga tiks raskus,/See valiti omal ajal isikuvalimiste pOhi­

-' mottel. JOUda kokkulcppelc tik­sikisikuga eraldi on tisna vOi-matu asi. Hoopis kergem oleks tOOtada, kui volikogus oleks 5~7 tugevat rtihma, kellega saaks asju eelnevalt Uibi aruta­da ning volikogu ette jOuaksid sisuliseks otsustamiseks juba klipsed projektid. Nii tOOtatakse Helsingis ja Kotkas. Tallinnas on see vaga raske, sest meil ei ole selliseid riihmi.

Kas teil on varasemate lin­napeade seas mOni eeskuju? ·

Mitmete endiste linnapCade- ~ ga olen tuttav, ja p1Uis hltr>ti. SOjaeelsest ajast aga ... Aastatel 1934--!939 oli linnapeaks minu vanaonu kindral Jaan Soots. Eks .rna selles mattes teda '{~ikselt ikka eeskujuks pean. Uritan ennast tema tegc­vusega rohkem kurssi. viia, kui praegu olen. Natuke on ema mulle raakinud.

Kas linnapea peab olema populaarne vOi pole sellel tahtsust?

Noh, kas just populaarne, aga ta peab olema ~tsepteeritud. Suur osa linnapca iilesannetest seisneb linna esindamises. Aga ta ei esinda ju maju, tl!.navaid ega valjakuid, vaid ikka linna­elanikke. Klli linnaclanikud teda esindajana ei tunnista, siis muutub asi iisna mOttettlks.

Kas linnapea palk vOimal-

head kasutl!.itjad,- kuid kellel pole enda1 initsiatiivi ja lean­gust, soovi ise otsustada. See oleks surm, kui linnapea tahaks kOike ise otsustada., korjaks kOik prolilcemid enda katte ja hakkaks iilevalt alia iiksikkiisi­musi lahendama. SeetOttu ta­haks enda kOrval naha otsustus­vOimelisi, tark~u, meeskonnana tOOtavaid inimesi.

Kas Tallinn peab olema kallis linn, kus elamine ei tar­vitse igaiihele taskukohane olla?

Ma ei tahaks nii vfiljenduda. Kuid maailmas on elukallidus pealinnades LOcpootest kOrgem. Hclsingis on kulukam elada kui Tamperes vfii Rovaniemis. See on paratamatus. Kuid rna ei arva, et see peaks olema linna­vl'iimude tead.lik poliitika. V.as­tuDidi, linnavalitsus peaks para­tamatut elukallinemist suurlin­nas pliildm:-__liiiia nii alia, kui suudab. Ta peaks- eelkOige hea seisma elanike eest, et linnas elada oleks mugav ja meeldiv.

Tallinna elauikud heaolust just ei hOiska. Keskkonna saastumine on suurenenud, iiletades mitmekordselt piir­norme. Niisked ja kUimad korterid, stress, kehv toit. Nii­sugusesse sotsiaalsesse hai­gusse nagu tuberkuloos, on halgestumine kasvanud mOO­dunud aasta algusega vOrrel~ des ka!::s ja pool korda. Samal ajal suletakse iiksteise- jii.rel raviasutusi.

See -on vaga valusate ki.isi~ muste ring. Kuid see ei ole ainult Tallinna, vaid terve Eesti probleem. Paljud neist asjadest on Tanus, Haapsalus ja Ttiril samasugused. J5illuvana, -kes

Tallinn ei ole tfiesti elamiseks manus. Tallinn ei ole enam tor­valine. IDI.da on selles, et polit­sei ei ole Tallinna linnavalitsu­se alluvuses. Meil on ktill le­ping koostOOks ja me ait;,ur.e neid niipalju, kui suudame,'3ga ikkagi ... Ma arvan, et peaks olema munitsipaalpolitsei. Kui Tallinn koosneks suhteliselt iseseisvatest asumitest vOi ra­joonidest, siis peaks nende ela­nikel endil tekkima. vOimalus oma turvaJisuse asjus kaasa looa. Naiteks oleks Merivatjal oma, Mcrivalja politsei, kuhu kuulukSid sealsed parimad noo­red mehed ja hoiaksid Merivai­ja asjad kOrras. Alvan, et .seda teed tulebki minna. Hetkel aga me politsei tOOsse otseselt sek­kudaei saa~

Sarna asi on naiteks hoiupan­kadega, kus me ktlik sabas sci­same. Need alluvad Eesti Pan­_gale ja linnavalitsusel siin _eriti midagi ette kirjutada ei ole.

Kuidas on linnas korterikit­sikusega lood? Mil viisil vOib inimene iildse korterit saada?

Ehitusmaht on langenud ko­hutavalt Samal ajal ei ole kor­terikitsikus kasvanud, sest lin­naelanike arv on vahenenud. Omaette ktisimus, mis see kor­tcrikitsikus ikkagi on. Kui me Oige pcil kl'lik omanikeks muu­tume ja ise oma elamuid U1al pidama hakkame, tekib Osna pea korteriturg. Hoogustub kor­terte vahetamine. Mujal maail­mas kaib nobe korterite vaheta­mine, ost ja miiiik:. Vastavalt sellele, kuldas muutuvact ini­meste vfiim:ilused, sissetulek, perc smJTus, miitiakse vana eluase maha ja ostet,akse uus, sobivam. Nii hakkab toimuma ka meil.

Selge on, et uusi Lasnamage-

Nr21 (243) e Neljapiev, 21; mai 1992

sid ei hakata ehitama- miue mingil juhul. Tekib palju ehi­tusorganis"atsioone, kes ehita­vad vaga erinevaid maju exinc­vatcle inimestele. lima, kingitu­sena keegi kellelegi cnam kor­terit ei anna. Noorel, kel raha.ei ole, peab tekkima vOimalus • saada pangast kort6ri ostuks krediiti.

Mis saab palju kirutud Yiru tiinava putkadest?

· Viru tl!.nav ei ole neile sobiv koht Leping on nendega sOlmi­tud kuni 1. juulini. Piirast seda peaks olema vOimalik need ara koristada. Aga siis jMvad t.aas silma torkama nood varemed. Mina lli1eksin selle koha peal

hea meelega suvekohvikut. Seda oleks suhteliselt lihble teha: kataks varemed liivaga, paneks tiles lauad ja paik.ese­varjud. Kui hr Baskin leiab oma teatri ehitamiseks sponso­rid ja rahad, nii et ehitus vl'liks mOne kuu piirast alata, siis mui­dugi pole suvekohvikut mOtet teha. Kui aga teatri ehitamine edasi llikkub, siis teeme nii kauaks kohviku.

Tallinna-linnalt siis hr Bas­kinil abi loota pole? Nagu ka paljudel teistel abivajajatel?

Tallinna linn on nii suures pankrotis, et meil ei ole anda mine midagi mitte kellelegi. Me ei suuda maksta isegi nende asjade eest, mida on linnaelu kiiignshoidmiseks Widavajalik teha Prtigi on vaja vedada, transport tuleb klli.gus boida, kiirabi ja tuletOrje peavad toi­mima, surnuid ei saa jatta mat­mata. Praegu oleks vaja talveks kiitet osta. Ma ei tea sedagi, kas suvcl on vOimalik purskkaev ~¢Ole panna vOi muru niita. Uiirist ka ei lacku raha. Palju­del ei olegi raha, millest iiiiri maksta. Defitsiit linna rahakotis ·oR umbes 200 miljonit rubla. DollariU<s oleks see aga umbes miljon - vaik:e summa tegeli­kuh. Nii et see pankrot ise on vaileke kunstlik.Me saaksime selle raha ja hoopis rohk:emgi iiksk:Oik millise esinduslikuma vanalinnahoone miitimisest. Kahjuk:s ei saa nOnda teha, sest seadus ei luba seda pracgu ja -protseduur loa saamiseks on kohutavalt pikk ja keeruline. Nii et pean1e leidma mingeid teisi reid.

Kiisitlenud ~UL KILGAS

I ' I I

VALLAST VALDA

Toopuudus on ka meie tiinavas

KESA 'I'ANAV, endine kar- on varem kuskil ettevfitte juu~ jamaa iirgoru serval, on ltihikc res oma tOO kaima pannud, tci-teejupp POlvas, mis viib va•ja sed, nende hulgas ka Aime,jaa-kOrgele nOivakule, kust on hasti vitd tOOta. Oma eramus ei ole n~ha paisjarvctagllllc pikk Jaa- vOimalik lliOruulni sisse seada. rna tanav, linavabriku hooned, Alevi kauneirria kodu omani-sumuacd, kirik, osa AS PO!va kud MAlE JA KALJ,U MAI-Piim hooncid - peaaegu pool KALO on samuti varased t.Ous-alevi{t jad. Iga piiev, ka ptihapaeval,

Selle! t:anavajupil on vai<• sOidavad pad 15 km alevist vtil-kiimme Uhe-- vOi kahekordse<. ja, POigastesse, "Kalcvi" kol­eramut, mine enam uut, kuid hoosi· notsusid talitama. Kcsk­sclle eest kuolsat tile alevi, kas pii.eval jalle tagasi. Teatakse se!le omaniku vOi maja cnda raakida, ct majand kavatseb piirast. Eramutc i.imber on hool- Iahti saada ja osalt on juba datud puuviljaaiad. On Lunda saanudki rohkem kui kilm­jOukust, on tunda tOOd. nest autojuhist ja sama pal-

"Ammapildiga" majas clavad just traktoristist. Ka seatali­vennad VAHUR JA TUDOR tajatel on tODd vahemaks jiiii­LAUL on aga olnud aastaid nud. Paar tuhat karssnina on ta­POlva EPT tublimad autojuhid, valis~st yahem, kuirl sOOta. vee! kes om~. tul1apiittide~a ka(" \eitakse ja palk talitajate_k 12-14 tundi piicva" mOOda makslakse. Kahe peale satd pOide on tiirutanud. Hiljcmalt Maikalod eelmise kuu ccst kell kuus hommikul olid nende kolm tuhat lditte. Kuid tot:lle masinatel hililicd s·ees. Kui oli sOitmint: valge ":liguli" 06:1ga vaja Kundasse t<>emcndi j8.1:cle teeb rahakoti kahe poole tuhan-sOita, siis t.Ousti kell kolm~neli. derubla vOrrakuuskOhnemaks. Rckordina tegid mehed OOpiie- Ise tuleb sO:it kinni maksta. vas kolm rcisi POl vast Kundas- Kaua sa nii sOidad? se ja tagasi. See oli siis, kui rii- Pcrcti.itar Hille on t_clefoni-gil raha jiilkus maapartrnduscks nem Polva TelefomvOrgus. ja chitajatel~tellijatel chitami- Rllil.gib nii: "Neljast inimesest seks. vist kaks siigisel koondatakse.

Niiiid on mOlemad tuhapiHid Niipea kui arvuti tOOle hakkab. ka. kclla kaheksa ajal, mil teised Pracgu on tegemist vee! kOigil sama ~nava inimesed tOOle tOt- nJ>ljal, sest koostamisel on ka tavad, tanavaserval ootamas. uus telefoojraamat." Nii on kolmandat kuud. Riik Viiimees Andres on ehitus-maaparandust ei toeta. Lagunc- mees POlva PO asja iseseisvu.-vad majandid ja tarkavad talud nud rendiettevOttes. Neil on ei suud"a kallist pOlevkivituhka tOOd nii majandis kui ka PO!va tcllida, ehitajad ei jaksa tse- alevis. Andresc hrigaad remon-menti osta. dib sigalat, valab vundamen-

EPT on jagunenud iseseisva- diplokk.e, ka mi.iiigiks. . teks isemajandavatcks iiksus- POlva Kommunaalkombmaa-tcks. Maaparandusbliroo tcllib di laomccs LE~POLD "POllumajandusvedudelt" veo- PEETS en omal alai h~nn~lud keid. Kumbki tiihab omadega Ja ascndamatu ka pensmmcas. villja tulia. Viimanc tahab saada Tunneb praegu puhkuscst 35---40 ruhla tonnkilomcctri mOnu, kuid lubab aastak.ese ka eest, es1mene ci suuda makst,a. tOOtada. Tema kaasa Elma ci Raudtced pidi mOni tuhavagun ole tulcvikus ni_i kin~iel. TO~ta-ikka vee\ P6lva jaama saabub. des POlva Terv1sekattse Tahtu-On piiiitud secta traktori jiircle se osakor.nas, mis tegeleb nari-pandud tuhapiitiga tUhjaks ve- liste ja teiste parasi~tide havi~-dada. Tulevat odavam kui amo- miscga, iitleb, et km asutused JU ga. Niilld vist .. ot<;ustalakse ikka cttcvOtted ei suuda enam maks­auto kasuks. Ulemused sclgita- ta, on tOOl IOpp. Osakond saa­vad, vaidlevad. Ehk saavad detakse laiali. Praegu majanda-vennad Laulud tile mitme kuu takse· end ise. Kui iltir, vesi, 3--4 piieva t:Ot>d. kiite ja elekter kallinevad ja

Kui pole totid, siis pole ka keegi ci aita neid maksta, annab palka. Paris l:!.hti n0!d ei lat:tud. see hoobi. Mis sc'"t, et osakon­Tuhat rubla maksti ka scisaku na kadumisega nlliiliste hulk ecst kUL .. ,;-,alegi pco peale. !'.1is vGib r.ii suur~neda, et taud;..::u. saab aga cdasi? POlvamaal nende kaudulevima hakkavad. aulojuhte suurt ei vajata. Kas Elma tiitar Viigi sal 16. april-jiliidll_ vana pensicnarist ema lillahti ametist ettevOtte.<; "POI­Elsa iilalpidamisele? Emal on va Vesi". Tiitai elab klill mujal, talugi tagasi saada. Kuid pole kuid _mured ulatuvad s~iagi. tehnikat. Ei jC:ua enam osta ka. Kellelt sa ikka hadas toetust Vahuril on tiltar iilikoolis java- leiad, kui mittc cmalt. jab neli aastat toetust. Abikaa- Pensionarist majaomanik ja sal Aimel on 19. mail viimane suure viljapuuaia rajaja RRNA t.OOp1!.ev juuksurina. 24 aastat KIVIOJA enda piirast ei mu-pidas ta seda ametil, ni.ilid on retse.Dks pojattitar lclib lilikoo-see lcib lOppenud. PO!va Tee- lis. Loomulik, et talle an.taksc ninduskeskus laseb vOi on juba , pisut abi. Teine tlitar Karin on lasknud enamiku juuk.surejd Himmaste algkoolis Opctaja. Iahti ja !Opetab oma olemasoli.I Tema kill! rillikinud, ei. vOib--l.juunist. J uuksurite ja kosmec- olla siigisel koondatakse. tikute 10 tOOruumi sisustus paar Kohe Laulude kahe tuhaauto aastat ta.gasi valminud tecnin- vastas teisel pool tiinavat asuva du~majas lii.heb 15. mail kol- maja kOrval on seisnud tavali-mand<it konla oksjonile. Seni ci selt "Ikarus"'-buss. VII.LU ole mtjaid ja ruumidc tdevasi OINLING vedas alevi :rahvasl kawtajaili valja ilmunud. Paar raudtecjaamaja bu<;sijaama v<J­mec~tc- ja · nai~tcjuuksurit het. "Ikarusc" asemelc on tck­koondarakse Uhtc ruumi. MOni ·:kinud roostes ja purustatud Ia-

tematega LAZ-buss. Tartu Bussipark vOttis oma "lkaru­sed" PO!vast lira, kui maa­kond hakkas ise reisijatevedu korraldama. Autobaas andis mOnc vana bussi iiiirile. Kuu.lda oli, et tahetud ka oma juhid peale panna. Siis olek~ Villu Qinling tOOtuks jiillnud. Onncks nii ei Jainud, buss saab varsti reffionditud, et jil.Jic alevi reisi­jaid vedama hakat:l!.

PO!va Tarbijate Uhistu konto­ris tOOt.avat Juta Oinlingi. csial­gu koondamine ci ahvarda. Ametiiihingukomitee esinaise­na peab ta aitama langetada ot­suseid aga teiste kohta. Ti.itrel Liivilgi on kinde! tOO alevi suu­rimas toidukaupluses.

Rohkem lillekasvata.jana tun­tud HARMO .JAHU on ka_chi­tusmees, pottsepp ja mehhaa­nik. Sellisena lliheb leda ikka vaja aktsiaseltsiS ''PO!va Piim", kus s.amui.i on tMtajaid vahen­datud. Suurem t60j5u kokk.u­tOmbamine jllil.b stigiseks. Prac­gu vOetak.se "POlva Piima" hooajattiOlisi isegi juurde. U\­Ieariga Jubas Har~o aga lOpeta­da. "Lilli ei osteta. Kasvuhoone ktiunine on kale kallis," sOnas Hanno.

Minnes hommikuti m60da kahcst seisvast autost, mOtled

· ka ise: kauaks vee! sr-da hom­mikust tOOleminekut Ka mu­nitsipaalettev6tte "Koit" toime­tuscs t.Ommataksc koomale. Kui pcatoimer.aja ja toimemse kol­leegium otsuStavad, tuleb ehk neljal~viiel toimetuse tOOtajal peatselt ;.unetist lahKuda. VOib-­olla ka endal. Scllest erilist~mu­rct ci ole - pensionini jiijib vaid mOni kuu. Teistel kulub selleni aastaid. Ehk on Oigem ise noorematclc teed anda?

Ei ole erilisi valjavaateid neil, kes ametita jfiiivad. Siin, PO\vas vahemalt. Maavalitsuse tOOhOi·re biiroost moMudes vQt<;in viimased andmcd 8.mai hommikul 340 tOOotsijat, um­bes niisama palju_ tOOtuid. Paljud ei registreerigi end tOO­hOive bi.iroos. Nagunii kohta ei saa ja abi ka ei saa. Moni ei ta­hagi tOOtada.

PO!va alevis ja POlva· vallas on nii t600tsijaid kui ka tOOtuid kOige cnam - pool maakonna koguarvust. Die saja autojuhi, traktoristi, siis vee! palju' miiti­jaid, kondiitreid;··kokki, f:rrmi­tOOlisi.

TOOpuudus on jOudnud mitte iiksi meie tilnavasse.

ELMARKUUS

Igaiiks otsib oma Et see elukene siin Eestimaal aastaga selliseid kannapOOr­

deid teeb ja majan.duslik eksistents iia firma erahuviks jiiiib, vaevalt kiJ.Il keegi arvata oskas.

Kuigi- mine tea. !gal juhul AS PO/va Piim on teadlikult oma elu seadnud nii, et paljudki neile kadedtJid pilke heidavad. Pii.rast seda, kui POlva Piimatoodet.e Kombinaadist sai aktsia­se/ts "P6lva Piim", on tegevuses miirgata .edumeelsust. Ning

-pange tiihele - laborikorrusel oh piiris tavaline asi kohata majandite esimehi--direktoreid. Talunikke }a peazootehnikuid loomulikult ka.

"POiva Piima" seob hoUandlastega pooleaastane koostOO­leping.

Aktsmseltst ''POlva Piim" tcgevdirektor ENN SOKK: "Jaa, nii see !Oepoolest on: Leidmine on omaette lugu ja holla11Cllaste valik hinges meie firmale suuresti seetOttu, et meil osaleb eraomand. Praegu ci taha mitre keegi tegemist teha riigiettevi'ltetega, rna mOt­len kellegi all valisfinnasid."

TavamOtlejale mOnevOrra mOist.atuslik. on hollandlase Loek De Ruijteri tegutsemismal~: omades AS_ .J.>lllva. Pii~a aktsiatep~st 31%, pole ial ei hlliileOigust ega ka dtvtdendide mgust. Hr RutJ~ on se!l"' ettepaneku ise teinud, leppides tliielikult sell~ga, et IE sat oma kapitali iihte- Eestimaa aktsiaseltsi paigutada_. ~imaail~ kiillalt mOeldamr...:..: nahtus ja arvata, et selle otsusc tmg1s hr ~tjte-ri pikema aja peale ettc vaatamise oskus. . ..

OnJevinud arusaa.m: kui juba valismaalastega tegu, JU SllS ptiil~ tak.se midagi vOileivahinna eest maha parseldada. Paistab, et "POI­va Piim" on koostOOs paar astet k5rgemal. . .

Enn Sokk:.: "Ma ei saa scda protsenwaalselt Oelda, palju lOsst­pulbrit cksporti Ulheb, ku~e kaupa_on s~v~ga~ erinev. Pool too­detust jllil.b·Eestimaale. Kmdlalt vOm vil.tla, et nn suurele koguse!e lOssipulbrile mis tuleb meic tsehhist, Eestimaal turgu pole. Mete kaudu on p~lbrit eksportinud ka Viljandi ja Paide kombinaat ning vOib julgelt vilita, et suhtlcmine Hollandi poolega ldiib vOrdsetel alustel, see tahendab, ncid ei piliita tiiSsata. Selline nliide: otsisime "pergamenti, andsime Hollandi~partnerile oma soovist teada, ~ uurisime tasakcsi ka Saksamaalt ja Rootsist pakutud kauba hmda. Tuli valja, et hollandlased otsisid meile valja kOige soodsama hin­naga materj&li. Nii et h~vitatus ja ii.rime~ ~u~us -:-n~ on antu~ juhul olemas. Oleme stsse ostnud seebi~IVl .Ja. tnn~tnumfosfaatJ (vOimasinatc pOhiline puhaStusvahend) mng mtUe amult oma akt­siasc\tsi iarbeks."

·vaJuutalc, mida tootja saab eksponpulbri miii.igist, lisandub tea­tud milii.ral ka kind.lustunne, mis samuti on vaartus omacttc. Ka te­gevdirektor kinnitas, et kaubav~hctuses ei piirduta mitte ainult\Os­sipulbriga, leping on sOlmitud ''TaluvOi" eksportimiseks ning edas­pidi on. plaanis valispannerlga kooslOOd laiendada. ..

Aga majandite direktorid-esimehed on t.Oepoolcst "POlva Pu­mas·• sagedased klilaliscd. Tootja suhtumlne muutus pii.rast seda, kui ASi juhatuse koosolekul septcmbrikuus otsustati ~ksportpulbrit lOOta. Nii et- raha on see, mis paneb mehed tt:ltile. Oigc raha vee! eriti.

KAJA GRIGORJEV

Kanepi lasteaias Kanepi lastepiie~alwdru on 72 Jasl. Juhataja L Y LAUGA sOnutsi sclle viiilc.ese

asula kohta paras jagu. Vanemad. kes soovivad. et nende laps oleks IOOajal kindla kaitse al..l, pisipere pealt kokku ei hoia. Praegu on sUn iiks sOim.e- ja ?eli aia~~­Varem oli s6imeriihmi kaks,.aga kui mammade Japsehoolduspuhkus pikenes, ptsike­si lasteaeda enam nii palju ei tooda.

Kanepi lasteaeda muaksc mudilasi nii Kanepist lrui iimbtuskonnast- ''Kalevi"· kolhoosisl ja Val.gjiirvelt. Varem oli lasteaia baasmajand Kanepi kolhoos. tinavu I. jaanuarist mindi valla haldusse. Valia ja lasteaia koos!OO on laabunud. valla mOis­tev s:..htumine ja toetus tccb lastcaiatOOtajatclc h=eelt.·

l..aulud k6ige paremast, ilusamast ja targemast inimesest maailmas - emast -5petas vili\;estele ;:oistcle ja tudrukutcle selgeks muusikahsvataja EDA HEINAS­TE. Tema annab muusikatunde ka naaberlasteai.as Savemas.

Kanepi Jastcaias on wblid kasvatajad. Aastaid on riiJ.! ~ud, mitrneid lende koolit.eele saatnud MALL AIGRO, LEA VllN ja IliA HAMALAINEN. Kokk LEI­DA LEIS jiithh tO&! ka pensionipOlves.

Nr21 (243)eNeljapiiev,21.mai1992 ~

7

r i

81

K l'alikctse Olsflw moodustamlleks vajab lipi.I'J.eJ.k.apsas pti&a-vah Yettja toltealoeid. . .

Sademetevaesel soojaJ suvel Oisikud pui.ruvad ja jlilivad Jcid~. Oiepwtgad. avanev~ kiiresti. Seeplirasl on soovit.av, kasvalada spargel­bpsast vatakcvadiseks ja sfigiseseks tarbimiseks. Vihmava.esd ajai peab hoolik.ah kastma. " '

P:mmini kasvab SJ)al&elkapsas lwgel huumusrikkalliiVSO"intullal. Oluline:on, et muUas oleks rohkesLi kajesti onlast&iavaid laiffie toi­teaineid. Orgaaniline vietis mda eelkultuurile. Piihivietisek$..aoc&sCt­·gisel40-50 1 superfc»fa.ati.ja 2~2.S g k.aaliwnkloriidi l m~. keva­dcll'£Cl paras annus liimmaStiklw (nlit20 g am mooniwusalpcdrit I .... Ia). . ·. .

Sp•1-:"elkapsas on blndlik boori puuduse Alhtes, seeplirast hoolitsed-.. et muUas Ctteks ka killlalduelt boori. .

kbatamine ja ltooldaaOi.Jd oo samlllllgUSed ugu lillkapS& kas-Vatullsel. -

Y Najasl uaki $()0t.!jcb islUtada spargelkapsas avamaaJe.mai algut Et spargelkapsa istikuperiood on lillkapsa. omast veidl ltlhlml. vOib

· 5CCmned kOlvata mOnj ~ biljem. Kui i&he&akse-histi varajast saaki, kana taimed pirast_ isrutamist ajutiste kilekatele vOi perforeeritud-buts-­kilega (&aak nidala vOm varan). SO.giseseb saagiks isP.ttada spargd-bpsas juuli esitnesel poolel. · " -- lstutada vahedega 40x50 kuni 30x50 em. Liiga tiheda1 istuwsd ei III1IUl kOrv alharud korralikku s:taki.. -

Spargelkapsas 011 vliga nmdlik mulla kooriku suhres, ieepllrasllco­bestad;:. ,,mJda hoolikalt. Vll.ga tiinulik on ::pargellcapsas kastmisek. Lehestiku' incensiivse kasvu ajal anda F,Jtvieljseks umbes 10 g am­moortiwns!llpcetrit vOi luubamiidi 1 m kohta. Piimst kesbnise O_isiku ~dami'st-anda lllmmastikbl teistkordsellld (5-10 g ammooniuin­salpeetrit v-Oi kati>amiidi 1 m~). Linur.astikuga ei tohi lea Jiialdada., sest see vOib esile kuts\&da ldlestiku liipe vohamise ja OiRkud jUvad vlikeseks.

Spargelkapsas korlstada V,likU:Uselt. vastavatt Oisi.kute va;lmiml-$de.- '

Koristamiseks on 'Oige Beg. kui Oksikpungad Oisikt:is on ~ti Viilja­arenenud, kuid vee! mitte avanenud. Sooja ihnaga avanevad fiiepungad kiiresti. Seepiirast )leah Oisikute arengut hoolega jilgima, et 6iget kQ­ris~isaega tabada. Soojas kasvukohas hakkavad vamjased sordid saak:i andma 45---50 p!eva piinst istutamlsL

KoristQmisel IOigataOisik koos 10-15 em pikkuse lihaka Oisijcuvar­rega. 20-25 pieva plirast keskOisiku koristamist saab sa.aki k&valha­rurldL

Ara10igatud Oisilrud nlirbuvad kiircsti - koristatud saak tarvitada vOirnalikuJt kohe. Kfilrnikus O"C lCmJX:Tatuuril ja 90-95% Ohuniisku­scs vOib spargcl_kapsast siiilitada .kuni 2 nadakt, sfigavkfilmutawlt mirksa kaucm.

SPINAT Rohke vitamiinide ja mineraa\sooladC sisaJduse tO!'u on spinal

viga 1en1slik kOOgivlli ning teda tu!eks mhkern tarvitada, eelkOige laste toitmlsel.

Toiduks tarvitatakse·noorte, leheroseti faasis taimede Jehti peamisell keOOetult ja konserveeritult mitmcsuguste roogade (supi, hautise, kast­mcte jne) valmistamisel. Vaga vaartuslik on spinal ka toorsalatina. Veelleiab ta kasutamist mah\a ja pulbrina.'Lched sisaldav~ rohkesti .Cvitamiini, samuti karotiini:, PP, 81, B2, Eja Kvitamiini. Rohkcsti on -spiruu:ilehtedes inimorganismile vajalikke mineraalsooli. Suure kaltsiu­mi- ja fosforisisaldusega mOjub spinat vi.ga hiisti noore organismi arengule. KOrge raua-, joodi- ja kaaliwnisisalduse tOttu soodustab ve­reloomeelundite ja sise~krelSiooninlUinne_te tegevusL Avaldab -regu­leerivat m6ju kilpniiinne talitiusele.

Spi:nalj kO.-gct dieetilist vaartust kahandab rohk:e oblikhappesisaldus. Seetouu ci ole hea sfiiia spinatit liiga palju korragaja liiga sageli Ob­likhappe kahjulilcu mOju vlihendamiseks siiila spinatit koos pi.imaga, sest piimas sisaldav kaltsium seob vab;~. oblikhappeja muudab selleor-

'ganismis kahjutuks. . Spinal on maltsaliste sugukonda kuuluv kUlmaklnde\ liihlkese

~uajaga ii:beaastane kahekojallne. rohttaim. Seemned hak\avad idanema 3--4' puhul, tOu~ed taluvad -5 kuni

-6' kiUma. Optimaalne k:asvutemperatu~r on 15'C. Seemnetest kasvab is&£-- j;~. ernaStaimi enamviihem vOrdselt. Emastaimed on ja lr.d--.k_'lVPrl hHjem Oitsema kui isastaimed ning on seetiittn ·· · · na suurema viiirWsega. Tsastaimed kolmvad ja surevad kohe

Eelmises lehes tOodud tole-­muSed olid saadud samastes loodusJikes tingini-ustes (pOhili­sell Siku ~I) kasva­nud k.eskmise suurusega k.artu­

- li-.nugulateanai.Oiisimisel. VaatlUSle ldiigus Il\8tbsin, ~

Maa erinevatel lciH-gusviljlidel ehk geomagneetiliStel viiljadel (rahvalceeli veeaoootel) oli sama sordi kanulitel ~ga&a­

. vaid erioevusi saagilwses, kir­·uasuses ja toimes ~e. Oldjubul suurenesid Maa v.lllja­de negailiv~ a1ade1 bnuli

negatiivsed ~uSed.--Ka samas pcsas oli erineva ·

StJuruscga mugulatel crinevW W:nnuscid. Enamikul sortide1 olea mllrpoud. " iihet 1cind1a Slttlflise' ja kUjuga rnugulal _pn ~'kwn toime inimesele. Mugu!ate SUUI\I.'!e jargi 00 kOi·­ge paremad keskmised, siis vili­kcsed kartulid. Vahima soodsa· toimega on .soured mugulad. Vl:ikesed muguJad. on -soodsad .seede9rganire talitlusele.

Tunduvalt paremad tulemu­sod <>lid samadel tinaimUSicl

--- -~~-~~~----~--

kasVOIIU<I merisleenuneetol saadud .kanulimugulatel.

-Kanuli · slilivuse seisukobalt .olen aga mlrganud. et paremini .dilivad suured ja ...aikesed mu­gulad koos. IJI(lO(]usoodes ._­giitvtrjllde ···icisukohalt len'ik­~.mi.

KOKKUVO'ITEKs: kartul ei ole "eel · inimese looming~ Yaid Ia .uuJ> Jooduse """""1>"­~Je~ mida rob~ meie. neid. -.e arveslada, soda 'lr:tYemat saaki me saame.

ENNOKALDE '

Kirjastuselt "Valgus" pollumeestele

Maj;lnduslik ebamaarasus· {Uhri suurenevad paberi ja trtik­kimise hinnad, miitijate kasu­miprotsendidjne) on avaldanud mOju ka "Valgusele", kes on siiani olnud Uks peamisi pOilu­majanduslike raamatllte kirjas­tajaid. Tarbekirjanduse val­jaandmisel on tulnud olla vaga valiv, et temaatika oleks palju­dele huvipakkuv ja tiraaZid Oiged.

Niiiid on iile pikema aja il­munud kak.s raamatut ka tegeli­kele pOllumeestele. --Need on JURI VAHURI -"Kodukeld­rid" (96 :k) ning EN'DEL PIIRSOO ja V ALDEKO

HUSSARI "Viiiketraktorid ja -tnehlianiseerimisvahendid" (360 lk).Kuna pOrsitst ei osteta kotis, tasuks neid natuke tut­vustada.

"KODUKELDRID" on mOeldud nii talupidajaile _kui ka aiandushuvilistele. Raamatus on kolm peatiik:ki. Algul-, klsit­letakse sailitustehnik.a aluseid: viljades sAilimisel- toimuvaid protsesse. sailivusc mOjureid ja sailitusreZiime .. Oksikasjalikull kirjeldatakse kartuli. aed- ja puu.viljade.- marjade ning hoi­diste sailitamist.

Teine peattik.k "Hoiuniwnid"

annab vastuse kfisimusclc. kas ehitada maja- vN maakclder ning kui suur see tildsc ehitada. Esmalt ka'sitletakse vajalikke ehitusmateijale, jargneb prakli­liste tt>Me: kirjeldus alates keld­ri mahamai-kimisesl kuni sisus­tuse valmistamiseni.

Koltnas peatiikk annab nOu jnurviljade ja kartuli kubjades ning kraavides hoidmiseks.

Raamatu tech hinnatavaks / keldri ehil:amisele lahenemise prakt.ilisus. Selle j!rgi saab k:eldri valmis tclta ka mees, kes on siiani ehitamisega Osna viD\e k:okku. puutunud.

ANTS SILO

..... ,_ .......•................ -......... -. ................................. ~ ....................... -----.. --···-··· ...... _ ......... _ ... -... -......... . Kaup Kesk.turg NOmme Tartu JOhvt Parnu ~ Narva Vlljandt Valga .............................................................................................. -................................. -------········

Loomafilee Loomaribi Seaka:rbonaad­Searlbl Lamballha 7o,oo SuUsusink 150

. ~--;ultsuvorst 130 \'(Jt 150 !'lim (I) 15.00 !\anamunad (tk) 3.50 l\artul 14.00 i\.apsas 15.00 \'organd 10.00 Peet .10.00 Kaal!kas ·10.00 Slbul 20.00 Kiiiislauk 200 Hapukapsas 25.00 Hapukurk 50.00 Mesl 280 6unad 65.00 Kurk 40.00 Tomat 150 Rcd!s 70.00 Till 140

10 00

120 60.00 90.00 75.00 70.00

140 !50

3.10 12.00

8.00 5.00

"16.00 200

35.00 280

60.00 32.00

50.00 80 00 lO.OG

90.00 70.00 85.00 60.00 80.00

160 150

3.00 11.00

7.00 6.00 7.00

35.00

10.00 15.00

75.00 70.00

120 80.00

302

9!;00 50.-00 85.00 70.00

3.05 11.00 10.00 9.00 7.00 6.00

12.00 20.00

50.00

75.00 50.00

70.00 60.00

55.00 120 120

13.00 11.00 4.00 3.50

10.00 12.00 7.00 9.00 6.00 4.00 6.00 3.50 5.00 3.50

25.00 25.00 120 120

15.00 14.00 20.00 18.00

300 210

33.00 35.00 !50

80.00 30.00 40.00 l~ 00

90.00 65.00 75:00 50.00 85.00 65.00 60.00 75.00 65.00 55.00 70.00 55.00

120 100 120 l!O l!O 160 140

12.00 3.50 3.00 2.70

13.00 10.00 8.00 11.00 5.00 5.00 8.00 5.00 6.00 7.00 5.00 4.00 6.00 4.00 4.00

20.00 65.00 100 150 !00

10.00 6.00 10.00 18.00 20.00 15.00

250 )85 45.00

45.00 100

40.00 50.00 45.00 3Q.OO 70_00

7 ('0 Q !)(} ,., ... _,,.,"_ . ....,.....,., .. __

:<._}dj'.JOJ;;,I; :.-';;,-,c_• ,.,_;i

I

• enne vette p;tnellliSl IOigata varrest. ira I cm·.-Siis imeb Van veu paremini.

* koju .tuues _liiJed paariks tunniks paberisse ,PWa. SUs jOuavad nad veu imeda ~ ~ varred piisti hoidmajalvad.

* neile anda 3-12" sooja vett_ ja soda ~ iga plle_v. ~-- .. neid hoidajahcdas, bs IUul ei lOmba. ..••. Jleld ..• OOseks ~ .koh .. filsta. . .

l'ulbid lllirlluvad tili.m;ru kui nende laliedal on v~ puuvttr

"Lad"

~-~h B\!.t TOALILL

>-"

Honensia on vaeva nGudev ja tundlik -toalill. Teda pole kerge uuesti Oitsema saada. Aga- Jrui teda lligesti hooldada, korrali­kuJL kasta. hoida iilitlases tem­p..nuuuris ja vietada oi&eJ ajal, pils!b ta vtihema<>ti 3--4 aastaL Kui !ill parast 6itsemist Oue viia, on teil alas Irena viDke -· Parim koht hortensiale on vaJge 16-18" tempcrntuuriga -tuba. Magamistuba vOiks olla lpile v.iiga sobiv. Tugeva paike­sc kaes vajub Jill longu. Vctt ta­. hab ta tublisti ja nii lubjavaest ku i _v6im3lik. Ei ole hea anda oLse kraanist vOetud ven. vesi -peaks vahemasli paar p&eva seisma. Parim.oleks vihmaves_'. Lillele vrNb ka -dut§i teba, aga mittc 6itclc - neilc ilmuvad siis pruuni4-plekid. Kollased le­bed vOivad oUa lubjilrikka v<;e­ga kastffiisc tagajHrg.

Kui hortensia IOpetab Oitse­mise, tuleb tema eest basti hoo­litseda, et ta uuesti Oitsema hakkaks.

•l.oHQIIS'E'W\•Ioto

Hortensia igale uuele varrele. Kui liU va­jab Umberistutarnist, orr nUiid pants aeg. SiniseOidiste bonen­siate ~mullale lisada turvast, teiste vatvitoonidega taimedele sobib Slandardn_e mul-:1.

* Parast IOikamist asetage horLensia jahcdasse._ Kui teil on aed. sobib talle seal m6ni varju­

!ine nuik. Lillc -voib viia ka ri>­dule turb<1ga t:aidetud kasti.

* Vaetage ja kastke lille nagu _harilikult umbes kuu aega. See­jiirel kaslke aeg-ajalt veidi, et Jill elus _pi)siks, kuid .iirge enam vaetage .

*Parast natjaaega tuleb vii­mane vaetamine enne lalvepuh­kust. Niilid lmstke lille tugeva vaetisega 2-3 korda 10 pieva jool<sul. SeejOrel l6pelage .... tam~ kuid jatkake kastmist:

aeg lille Bralada. Pange ta veidi soojemats(t:koh&a. ja aodke rob~ kern vett. Hakake ka vaeti:se­veega kastma. Kui ilmuvad Died, asetage fillepott sooje­masse paita. kuid mitte tile

_+]8·. Et ioosa hortensia siniseks la­

heks, tulcb lille kasta alumii­niumsulfaadiga. Sobivaim aeg sel)eks on vecbruar. Kui 19J>eta­da alumiiniumsulfaadiga kast­mine,llilievad pied pikkamOOda jalle roosaks. Hortensiaid vOib ka kuivatada. Vltrv killl kahva­tub, kuid ilu j.Mb.

Hortensiat palj.mdalakse pis-· tikutesL Hilissuvei, kui IOikate lille p9rast bitsemist, on parim aeg veua pistikuid.

VOtke 10--15 em pikkune vars, millele jaab 2---6 lehte k;iilge. Kastkeiisja lOigatu~ var­reots mingisse juurekasvu soo­dustavasse hormoonprepanuui. Istutage pistik rurbasse ja kast­ke b~ti. J uured hakkavad iisna ruttu afenetna ja kui naete, et taim on kasyama bakanud, voib teda pOui haritiku muuit sisse Umber istutada.

·Voitegemise asjus ¥alju .. _ kiisitad, kuklas ise teba k~b Wild. Xas .....

saab· tdta poest ostet&td rOOsast k~? kuidas viid slf!it* · pil<ana ajajool<sol? Ja IBidatdla 5iiS, kul ,;;; ldpob ..._.?

V-b I'EETERKARD. . . ,, '- { .

-Juuu ~ kWI ~ ~d inaanhvalgi on siit 1llOOda lt!£~ va laba panna, kW:gi ·nemaa £aaVad oma vftimaterjati tuUava Iduna kliest.

-·- - - - ise ja S<da saab"""' ka i">"'1 osteiUd """"""· ArYestage - ct rdlise vOi IUod ...,_ v.mbes vecr:andi varil- kaUimaks kui poel(UJ. 5elle korwb • IUn­duval_t ~ maitse ja _va-ga vunuslik peti.piim, n:Wia lQIIecame · ehk aioolt ~ lapsep<>ivest. . -·ci·ole- kodus- ja poest­

.29%liDC bapukoor ...Oi vaJmistamiseks c;i kCibL Tuleb ~ 35'1biist t06slulkoort, see ltapendada ja -lilbi vOi_.. Plast­niassist yQimasU:iass1;, inis maksi~ tigi bmmc _ V me ~ ja meil welliHjaaesu miWgii oli, mabubiciloopol<l;i -.looa.llap:o­

.. ·clamiseks valada rOOsk koa bs t•aas'St_VOi roOoC$t ......alllppc-

. lcindlast mare.-jalist n6usse ja lisadaliloi l'"rl<ltapttk~n NOn baa kaimega, et k&vatiscd - ligi ci pillsd<s, ja lasra ......,;as hapneda.JlkgJitiselpile>al vOibasuda vOid-ja-objuka leivad. Vaevalt on midagi maitsvamat kui bmm leib vfin;ke vOi ja peUpiimaga, 'milles ujuvad tillukesed vOikObemed.

See plostmassist vOiniasinleeb ...,.;a kiirttsep .-._. Pi vbi valmis I J minuiiga TSiis msca vdi masinast sobiva ~ bussi ja pesta lllbi. Pesuvesi olgu lil.<~ti pubas ja kfilm_ Klaani\'eSi on soovitav labi keeta ja jahutada. Pesuvesi 'valada vftilc ja anaaft -lusikaga .surudes pi~ -sinna v6is sisalchN peu. Vesi v81ada Ira. Toimingut korrata,_ koni ·pesuvesi jUb pal!ub._ Viimane pesuvcsi vOi.b sOOvi konal olla kergelt soolaga maitsestalud. Uipulu vOi si· JIKJa,ja valada peale Ohuke ldbt soolveu. VOid Siiili&ada _kiUmas ruo­rnis.

SOOLAVOI: VALMISTAMISEKS eht vOi soolamiseks sega­da tOasoe varske vOi ha$6 peene soolag;ija stiJitada samuri· kilmas­kobas; Soola lisada maitse jargi, kuid nlesoolatud vOid on raske IOi-. duks tanntada.

v(nSEGu valmistaniseb segada varitkele vOile juwde k8s -k:a­kaopulbrit ja suhkrut v6i mf,U v6i histi ~-madaroigast v6i maitserohelist vOi tomatipiireed vOi aedviljaptireed vOi labi SOela bi.JOrutud viirtsik:ilu vOi heeringat vOi sinki v6i muod: Vlluv6i valmistamiseks kuumutada puhastatud ja peenest.atud keedeuKI vnhkide kestad vahese v6iga, valada ~e vcidi keeva vett ja pin­nate IOOsnud viihiv6i lasta kiilmas kohas hanguda. Seda'v6id tarvi­-tada kalatoitude kaunistamiseks ja maitsestamiseks. V6isegu hoida samuti kiilmas. Kuna segud kana ei saili, valmislada neid vAik.estes kogustes.

Mida teha aga siis, KUI VOl KIPUB RJKNEMA vOi oleme juba -poest meie Uuslirimeestelt ostnUd kfilbmatu vi)i? Praegu ei saa ju ka sellist vOid priigikasti viia . Sellest vOib valmislada sulatatud vOid.- mis sobib igasuguseks pmadimiseks. Stagnaaegne jutt, et vOi ei olegi praadimiseks ene nahtud, On tiihi lora. TOOdeldav vOi pan­na kuuma veue, -las!a suJada ja lusikaga segades pesta vilja pet1 ja muud lisandid Lasta vOil killmas kohas hanguda ja t6sta-~ su­Iatatud v6i teise o6usse. Ka suJatatud v6id hoida klilmas k~. SeJiinc v6i on iiks parimaid praadimisaineid.

ROOGIYILJ~Eb LILLBSEBHIIBD MAITSSTAlMEDE BEEMlfBD

8..-oed vAikepakeadia, •1llel kaaaaa 18hike 1nfo~tatoon kOlvJaja,-aGga~ ,tatutua­tineduse,taJ~ kOrguae jne. kobta.

Hind ol&nevalt -...nete vaartuaaat ja koguaee~

3.- ja 5.- PIM~t pakk

AIANPUST06TJA1 - mete kaudu aaad oat• k01k

* Kui horter_1sia on suvi llibi Oit.senud, tuleb teda fisna palju klirpida, Ara lOigata kQik vanad varred ja jatta vaid 2-3 lehte

* Koni kiilmadeni vOib hor­tensia Oues olla Alia +5' tem­ptnbJur v6ib talle aga juba lii­ga teha. Kui IOOte hon,ensia sis­se, naete vaikesi aimatavaid Oiepungi. Need j.i.iiivad alles ka. siis, kui lilt kollaSeks Iainud le­hed maba Jaseb. NUiirl pange ta jahedasse (7-10" on sobivaim) ja kasike napilt.

* Veebruari- alguses on· Oige Ajakirjast "1001 ID~" \ - vaj-tnevad J<OOgivtl_ja- jli lillaaa-ad

~~-----------------------~·--Uusi lillesorte oma aeda Rapla Aianduse ja Mesinduse Sellsist' on jlba kaks aastal olnud vOimalik tei­

Jida eluiOngade islikuld ja gladioolisibulaid. Alales 1991.a siigisest sai 1u tiga tellida ka tulbi-- ja nartsissisibulaid. SeJHne teenus, mis on laiah levi!~ tis ja leedus, on Eestis olnud vahem tuntud. lstutusmaleljali kasvatavad meile tunlud eluiOngakasvatajad Uno ja Eodel Kivistik, Eerika Mahhova, Tiiu Sarv ning sbtll~ledekasvata,adJUri Trismus, JaniS VeikSiS, Mart Alamaajt.

Seni oleme istikuid ja sibulaid saatnud valjapoole Eest~. Kodus oleme end reklaaminud valle. .

Lunasaadetisena saab tellida jatgmiselt. T uleb saata meie kiri, kus ilra miir­kida, J..as soovite eiuJ6ngatsfikuid, tulbi- ve; nartsissisibulaid. VastavaH S6:lele saadelakse teile kalal0?:9 kiljeldusega. Et kil}avahetus kiitemini laheks, Jisage tellimusele Umbrik oma lapse aadressiQa.

Elu16nga-istikuid saadame viilja aprrllis, mals, septembris, !tdbi- ja nartsissi· sibutaid juUlis, augustis. Kirjad registreerime saabumise jfujekorras ja vas1ava~ sell!<le saadame valja tellimused. Teenustasud ja pos1ikulud kannab tellija.

dotame teilt temmusi. Meie aadress: EE3500 Rapfa, KUusiku tee _6. Rapla AMS.

-----.---~-------··--- --- -- ~'

LOODUS A/TAB

Niiges toidulaual KEVADSUPP Korjata 200 g roheJisi lehti~

nOges, vOilill, koomen, hiire­kOrv. Kaks viimast hsada supile maitseks varskena. Esimesed­pesta, pcenestada ja keeta. Rasvaines rOstida 35 g jahu, li­sada rohclised lched ja I liiter kecdulecnt. Maitsestada ja lasta w~ascl tulcl kccma tOust:.L Mai1serohe!mc lisada ennc lawtk 2nriwL,c.

IWRJI: - Farbio Pl (DeRu)-sobib ka&vuhoonea-. - vUjade pikkwi 30-35 ~·

Bolo~l-a Fl (EZ)-IIObib kaa'fUbooneaae, · vUjade p1kJma 30-35 ca;

Petite Fl (EZ)-n11 kile- kU1 klaaakaBYU­boonease aobiv •~kurk, v1ljade pikkua 20-25 ~;

WU.a Pl (RS)-auperaort lf001a.1aek•; sobib nil avaaaala kui kile alla,e1 vaja tolaut~at~

NBIAiandustootjatele ja jaemUQjatele kOik kaubad -eie kontoriat MUSTAMlE TEE 60 - 16.

d-f'f'rr iY1 r ~ 1 1

ScHetehg AS SCUBTEL> 'l BY MUSTI\MAK <;B 60 EE-0109 ;--l>!"~lNN 'l'EL, ~ ' •'··9 FAT , ,-319764

,, li floret JJ!lelnp!Uied:Talllln;Riuo t~ 1l.autw."<"

·~!, r•Uiu, ·, 1-R lt-11 ;

··:1 ~~!lUau! tn o.mtud R-~-. ,

AS l!ltiSordhUie,Migu};~ph~-\!~DIE!f\V 1!\. !Itt&),, .·l~; loiUm AJandu!mb~1l.1ol'!'"·''-'·1'•:' :., ~Ul1im!~~;.~;o. 1·'·11.1 Hk 1uu,~Jlln•hoof! O;u<Jc' •,,_.~.,~,·· •,_,,: ""~"i,'iu""jl,!f!t~C o-R!~-~~

I 10

i

'

'

S U VI

Linnapoisid •

talus tool Looritsa percle kuuluv Aila­

mae !alu Saku vallas on pracgu­scs Eestis lipris .tavaline. 27 ha maad, mili<~st vaid 12 haritavat, ning ehitam'isjargus hooncd, mis· matavad endasse \Oputult tOOd. ~)eremehc, perenaise ja kolmc ttitre (ncist noorim on neljane) katcjoust ji:iltb napiks, tubli suiase rarvis (kul ka vOLta oleks) aga rahakott kOhnaks.

Tallirma Ptihavaimu kirik alus~ mullu tanuvaarsct tiri­tust; ptihapaevakooli lapsed ko­gu~ad an'1eJusraha, mis kingiti loosiga valitud Liimncle Saku talunikule. Seejuures avaldas ptihapaevakooli juhataja Sirje Kiivit kDtust, ct ehk tulevikus saavad :tnnabpsed suvcks talu­desse u0Pi minoa.

MuH•_t· ~m-el helistaski Aila­!:1~','- per-:-r:,c{'.~ kirikusse ~a tema kutse oealc lilies kolm 14--­! S:>..asm.s! nconneest tal!u lOOle. _ "£\,tsime takas, ilmad olid ju

vaga ilusad. Esmalt Oppisime masinaga lehmi liipsma ja proovisimc ka kiisitsi. Piima saime juua nii palju, kui soovi~ sime. Nagime ka, kuida~ vOid tehti. -Hommikul &gates oligi csuneseks WOks lehmaltips ja piima arasaatmine. Siis alles laksime hommikust s60ma. Stij,i.a sai seal vaga hasti.

Oppisime traktoriga sOitma, sellega tehli suurcm osa tOid. Vedasime hcina koju ja puid meto'lSt valja. Metsa<> oli hool­dusmict tehtud. Rohimas lctibi­me ja Qppisime ka miltiri ladu­ma.

Septembris kiiis1me kartuleid

votmas. Jru-gmisel suvel Jaheme jllllc!"

Nii k6nelesid oma_ suvest Taavi, Jtiri ja Kaarel. Percmehe arvatcs oli poistest suur abi. Li­saks ilusale suvcle said nad pi­sut ka taskuraha. Percnainc oli jut'*am-: "Nii toredad poisid olidl Mul oli_ hirm, et nad pole rahul. Tingimused olid ju nii rasked. Meil pole maja valmis, ise dame iii'irimajas, ncmad elas;_d lakas. TOusta. tuli vara. Panin tiihele, et lauda istudes ei hakanud nad kohe sMma. Ml:it­lesin, et habencvad, ia piflin juba litkma, mis te ootate. On­neks taipasin, et nad lugesid sOOgipalvet. Kui nadalavahetu­seks koju laksid, panin ikka LUki vOid voi midagi mu•~d ko­dustele kaasa"

Hea tunnc o!i k0igiL sc~t andmine-saamine oli V'\S-tasti­:~une.

Uks hoolelaps, mitu riiomulast

\ Emadepticva eel olid suurrc

pereae cmad kOigist maakonda­dest, TaHinnast, Tartust, Par­oust, Kohtla-Jarvelt ja Narvast kutsutud Tallinna Arnold Rliiit­li vastuvOtule. Kokku oli neid 43 naist, kes olid leidimd mahti ja vOimalust tuBa kuulama rii­gijuhi tanusOnu scl!e tOO eest, m!llel nende clus pole lOppu ega vahet - lastc Ja lastelastc kasvaL:lmise eest.

Iga ema sai kin@ks kaunei­mates varvides __ ri:illku, nartsis­'siOic, iimbriku rahaga ja koju lastele kommikoti.

Kui Arnold RUUtel ja Olo Nugis olid Qma head soovid Oelnud, sai sona Lehte Hainsa­lu. "Hoidke sidemeid oma laste vahcl," oli Lema soov. "Peamc vaeva niigema, et hoida koos peret ja suguv5sa. Just laste kaudu loome lihtekuu\uvustun­d~, sl:lguv5&'1. uhkuse, au ja tra­ditsioonid. f'o:i_i ehitame tiles uue Eesti riigi, ku ausiame, armas­tame ja hoiar ' .. iiksteist. Kus on iilte pere tum y~tasin il ""~_neid rik-

kaid J.!i kaur. · m6cldes sellele, milli 1 silu-re pcre ema

VOluv ja ·~t~<: kleidb, hool sarava nacr .une oli tiks kut . ..ilinc-Virumaalt. .1.1ga kilsi-sin, mitme 1 .... -~ ema tema on. Kii.mn"/ Kuus tUdmkut ja neli

poissi, vanim 18 ja noorim 3aastane. K6ige vanem tiitar 16-pctab tanavu Tartu medit<>iini­kooli ja tahah Ulikoolis edasi Oppida Jargminc, samuti ttid­ruk, Opib samas koolis. Pere~­wa tMtab aktsiaseltsis "Viru Olu",. pere~sa on Pajusi kl~bi kunsulme juht. Kogu sMgik­raami ostab see suur perc poest.. Ki.isimuse!e, kuidas viilja tul-

Emad tiinusOnu kuulamas.

lakse, sain vastuseks: peab viil­ja tulema.

Praegu e\atakse Laekveres 3toalises kortcris, kuid oma maja o~ tahcmd ja niiild on sec ka saadud. Veer on vaid tead­,oata, kuidas ost-miiiik vonnis­f.?da. Maja on vaja korda teha. Uleks selle varcm kline saanud, oleks ehk materjaliga lihtsam olnud. Aga hakkama peab saa­ma, 15petas SJL VI ROHU-

Nr21 {243) • Neljapaev, 21. mai 1992

'

VAINO MERESMAA fotod

METS naeratades. Emade nimel tii.nas Arnold

RliUtlit -BIRUTA TUULIK Hiiumaalt ja soovis, et Ecsti rii­ki juhitaks jumalike printsiipide jlirgi. Temal on kuus last. Va­nim' on juba abielus, saab suvel 20 ja hakkab Tallinnas kooli 15-petama. Noorim, 6~sLane pcsa­muna, on ainus pot<>S ja loomu­likult k5igi lcmmik.

"Mcil oli_ kolm last," jutustas

v astastikune room MtNgimaal Hcimtali Jahedal

asuvas JMgre talus on pere­mees ja pcrenaine Aivar ja Leili VoH. Neil on neli.last ~ kOige noorem llkuune ja var.im 5aastane. MOOdunud suve! ·(Jli oma lastele lisak.s peres ne;i last Viiratsi Jastekodust- 16aasta­ne neiu p kolm 15aastast noor­mcest.

Olcmt'lbdunud suvcl oli nen­dc per~s kaks neidu lasteko~ dust. Aivar ja Leili arvasid, et poisid kohancvad kiiremini, vQ­tavad pererahva paremini omak:s. Mullu kevadel perre v.Oetud neiu tahtis rohkem sei­gelda, kui perenaist aidata. Noormeeste kohta Oeldi kiit­vaid s5otf Ja arvati, et koosole­miscsL saadi vastastikust rOO­mu. Tore oli kuulda, et lasteko­du noormccstpst rliagiti lugupi­davalt na!!:ll oma poistest Ki.isi­sin Lei!i ja Aivar Vollih, mi!li­

·-sed problecmid tckkisid ja mida peaks arvestama lastekodulast mna perekonda vOttes.

"Ncli last vO~ta bn liialt palju - raske kogu perega reisida. Neli last on. liiast juba sellepii­rast, et eriti alguses peab kogu aCg juhcndama, _£Ue naitama, selgitama, se:>t igat asja kiisi­takse, sageli kiill kindluse mOt-tes. """

Igallapsel on omad hingemu­red ja igaiihcga peab arvestama, igailhe ja:oks aega olema Nen­dega peab jat.Kuma kannatust, pikka meelt.

Kasvandik.ust peaks vOimali­kult palju teadma, et teadmatu-

Kauni ratiku saab kaela lapse ema Silvi Rohumets.

·Biruta. ''Elasime Kiirdla linnas tiilrikoncris. Pere kasvas. Ot­sustasime, et ehitame maja. Mces kiiis siis Uksi tOOl, tema palk oli 150 rubla kuus. Mina olin lastega kodus. Hakkasime ehitama kopikat kopika kOrvale pannes, aga niii.id on maja val­mis. 0\i aec;, kui meil oli ril.ske, aga siis toetas ilks ja teine tut­tav ktimne rublaga, mis oli mei­le suur raha.

fvla ei ole kunagi kurtnud, et ei tule vlilja. Lapsed on sellega harjunud, eL me ei saa endale kOike Jubada. Toiduga pcab m5tlema, mida osta; mida mit­tc. M5ni 2-3\iikmeline perc sOOb leaks kana korraga, mina

sest ei teeks haiget Algusest peale peab flendega palju suht­lema- meie poisid tahtsid Oh­tuti vaga raak:ida, -arutleda. Koos arutasime ka rahaasju, rruildsime majapidamisest, homsc-illehomse plieva plaani-'" destjne.

Kergekaeliselt ei tohi lubadu-• si anda ja lubadused peab tii.it­

ma. Ainult tOOtegemiseks ei to­hiks lastekodulast tallu vbtta, peab ka tema hingele midagi pals;kuma. Ei ole vaja last halet­seda, pidevalt tema kurba sei­sundit meclde tuletada, seda r5-hutada." '

Nendcl noonneestel Oli selles peres hea olla ja neil jatkus meelepamst tegevust. Igalihel olid talus omad kohustuscd. Vahel tehti rohkemgi, kui oli n6utud. Kaksikyennad Alar ja _AigQ toimetasid laudas ja olid percmehel kOikjal abis. Maario­le ali kc:;c cnam m~eltmOOda traktoristiamet. Tema tegeles palju tehnikaga. Maario jaigi sellesse tallu ja laheb siigisel · kutsekooli mehhanisaatoriks Oppima. Poiss oleks tahtnud juba lllinud siigisel Oppima minoa, aga ta oli vee! liialt noor, ei vOetud. Perekond Valli on vOimaldanud tal aasta tOi­selt, eluk.ogemusi omandades mOOda saata.

Mullu oli mitmes talus laste­kodust vOetud lapsi. Suve tule­kuga on taas vOimalus valmis­tada rMmu neile. kes igatscvad elada maal pfui.s kodus.

ANTSTAMMAR

teen tihest kanast kolm korda sil_ila Villjatulek on suhteline as1.

Ma ei ole oma lastele banaa­ne ostnud, aga meil ei ole selle­p3r'dSt nurinat tekkinud. Pere­konnas on kOige olulisem Uks­meel, iiksteise austamine ja ar­vestamine. Harjutasime end mMema, et iiks kiimnendik sis­setulekust ei lamlu meile. Pani­me selle kOrvale ja kasulaSime nii, kuidas vaja. Kas andsime oma kogudusele vOi kellelegi, kes abi ·vajas. Sellest ajast, kui otsustasime niisugust kiimnist maksta, on meil imeline onnis­tus olnud. Onnistus igas moues.

Laosed on samamoodi tei­nud, kui nad tMl ldl.ivad. Seda ei saa sundusega teha," nad on nii ise otsuscinud"

Biruta puhapaevad kuuluvad aga hwp1s suurele perele, 67 lapsele, kes ldtiYad ptihapaeva· koolis. "Just lastes on vaja hea­dust ja armastust kasvatada," titles ta, tundes rOOmu, et Kard­la uues koguduses on palju noori. "Inimesed saavad aru, et raha, millele elu on ehitatud, on tiihine, et on olemas midagi ki"irgemat, vaartuslikumat," ar­vas "Biruta Tuulik.

HOrgutistega kaetud kauni kohvilaua aares meenutas Ar­nold Rliiitel -mOninga¢ arve. Tsaari-Venemaa - 1896/97.a rahvaloenduse ajal oli Sooines soomlasi 1 100 000. Eestlasi oli tol ajal Eestis iile 900 000. Kui suur sOda _algas, oli eestlasi Eestis 1 100 000, ja kui sOda 15ppcs, oli meid alia 900 000. Poole sajandiga oleme saanud oma rahvaarvuks 950-960 000. Soomlasi on praegu 5 miljonit.

ANNIKA POLDRE

I;:csti n1aaspordi kuulsusriio;­kai m ala tOsLmine on cri aega­dcl ikka tugevaid maapoissc kangi ligi meelitanud. Viimane tQusutaine, mis alg,as kuueki.im­ncndatel aastatel Jaarl' Taltsiga, vajus koos kogu Eesti· tOste­SP.ordiga olematussc cclmise kiimnendi algul. To! viimasel kuldajastul tegi poolraskekaa­lus Suure Jaani vadus mehetc­gusid j5gevalane Vakleko Aaving. Eesti ·meistrivOistlus­tcillanges tema saagiks kuradi­tosin mitmevOistluse medalit, neist leaks kuldsed. Vahcsed on jOudnud sellise medalisaagini. Kuid Valdeko Aa·.ring JXllnud mine ainult tOstja omas ajas, vaid k~ omas maailmas. Iga v5it ja cekord oli kurtummalc mehcle vOit ja rekord ka iseen­da tile.

Siindinud kurttummana "0nnctuse vOis pOhjusfada

see, et kui poiss alles cmaihus oli, siittis pikselOOgist meie ko­dut.ilu 1Calevis ja i}5les maaai m11ha. MOni kuu parast scda ch­matust siindis Valdcko," rlliigib isa Hugo, sam uti terve elu spor­titeinud mces.

isa oli lea sec, kes pojale puust tOstekangi meisterdas. Ning et esialgu raskus tile jOu kfus, tuli pakkude otsast jupid maha saagida. Isa-ema abiga sai ka kuuri all esimesed tree­ningud tehtud.

"Paris vaikesest peale kan­nustas mind soov teistega jOudu proovida. Sport pakk:us selleks hilid vi'iimalusi. Liiati oli spor­ditegemine meie suguvOsas ala­ti au sees olnud. Kui Oppisin Porkuni criintemaatkoolis, oli lemmikalaks kaugushlipe. Siis tulid heitealad. Proovisin b. kiimnev5istlust ja sain isegi tile nelja tuhande punkti. Kuidas rna aga kodurajooni naastcs just tfislmisc juurde jilin, ei tea U!.p-

selt iscg1. Ju olid siis viJ!malu­scd seal ~uure01ad."

Eesti pareinikkll' j5udis Val­deko Aaving 1967. aastal. Sa­mal aa~tal, mil Jaan Talts csi­mesc · poolrask~kaallasena maailmas kolme tOstega poole..­le tonnile tuule alia tcgi.

V8ikelinna spordisangar Valdeko Aaving on Jiibi

aegadc olnud vaat et JOgeva ni­mekamaid sportlasi. Kui keegi arvab, et see on talle elus ava­nud rohelise tee '{Oi andnud eeliseid, siis La eksib. Raske isegi arvata, miks endistel, suh­teliselt rikastel aegadel oma tippmehe va~tu scdavOrd iikS­ki'iikne oldi.

Mehel endal ei ole olnud aga lunimise kcmmet. Oma tOO ja spordiga ptitidis ta ikka isc (Di­me tulia. Pidas riitsepaamctit, kills suviti maaparandustO'Odel (et jOudu koguda), tOOtas tarbi-

E L U 0 L U

Valdeko Aavingu jaks kais kOrgvormi paevil ka sellisest rauahunnikust Ule.

Tostekangiga '

omas maailmas jatc kooperatiivis laadijana. Spordiga oli rohkem isekeskis.

"Trceneril mul ei olnud, vaid trccningulaagrites juhendas mind Taimu Viir. ()ldse pean temale olema vfiga Ulnulik, sest just need treeningukogunemi­sed mind vormis hoidsidki. Ja Taimu Viir ei unustanud mind kunagi kutsumast.

JOg(?.va1 oli treeningutingi­mustega raskusi. Isegi kangi­tleeninguga. Vanas spordihoo­nes hokivaljHku lliires oli ktill ti'isteruwn, aga milline. Muidu-

gi sain seal need vajalikud ton­nid tOstetud. Ants Pajuga teine­teise uhal tegime."

Kes selles- vanas tOsteruumis kangi sikutanud, teab, et slida­talvel oli ruumis sedavOrd kiihn, et kangi vOisid puuduta­da ainult sOrmkinnastes. Et ala­tasa olid aknaklaasid puruks pekstud, el duSiruumi polnud iildse ja jarjekordne fiktiivne "ktitja-kOristaja Maali" oli jiit­nud selle ainsagi vingu sisse ajava plekkahju ktitmata. Aga ometi mindi ka sellest ruumist

suurele t0step5randale medalitc jiirele.

"Ntitid on uues spordihoones paris ideaalsed tingimused, a:inult tOstjaid pole. Terves Ees­tis ei ole, sesl huv~ on kadunud. Tugevaid mchi, nci<l. peaks lea praegu jiitkuma."

Visa medalinOudja Oma parimad kogusummad

tOstis Valdeko Aaving kahe­ktimne aasta eest. Vee! siis, kui vOitja selgus treeningu_tel kogu­tu, mine sissesooctud keemia-

11 l:ob:.:.;c \'aral. Kolme t5stega tegi Vald.ekO- 400 -kilo-.. -Surumi­se kOrvalejatmine ei olnud te­malegi mceltmOOda. Ntmdis

·see ala ju eelktlige joudu ja seda· thl jatkus. Kuigi surumisc­ga olid tal ka oma<lraskused.

"Surumine kais teatavasti plaksuga, mille kohtunikud pa-· rast raskuse rinnal fikseerimist illessurumiseks andsid. Mina

- pidin aga pingsalt jillgima koh­tl,Jllike klisi. See oli tohutu lisa­pingutus."

KahCvOis~luscs .jOudis Valde­ko Aaving oma parima tulerriu­se 327,5ni veel 1977. ruistal, tOukamises laks siis tiles juba 180kilonc Ieang. Raskus, mida Arnold Luhalliire piievil inim­vi'iimetc piiriks scati.

Bihtede seis Qli aga seitsme­kUmnendatel aastatel selline, et poolraskekaalus. vali!Ses ikka tiks kindel Hider, kes Valdeko eest tavaliselt kulla nlippas. Kas siis vOOrdd V Pe;repjolkin ja B.Severov vOi iiks Eesti viima­seid tOstenimesid A.Paavo. Aga oma medali vOttis V aldeko pea alati ara. Ka ::!is, kui Ji)gev<tle juba paris omaette -harjutama oli jlliinud.

••• On JOgevaltld sirgunud hilid

spordimehi. Aga koolide spor­distendidel on ikka ilutsenud viirViliste neegrite ja teiste leau­gete maade sportlastc pilte. Nii on koolipoistele jillinlld teadma­ta, et ka nende kodulinnas on maailma klitindinud tulemuste tegijaid. Sport on seel1tbi kaota­nud peamise likumapaneva jOu - jiitnud teadvustamata, et ka vaikelinnast vo-ib kaugcle jOu­da Nii kalke's Valdcko Aavin­gu.taandumisega suuresti ka JO­geva I.Ostesport. Jiirjepidevust ei hoitud tallel.

"TOstmiscga tf'lestasin rna mi­dagi iseendale," usub kurttumm spordimccs praegugi.

TIITLAANE

Rohkem hooldust, viihem ravimeid Kiitkist Stockholmis on arstiabi- ja

sc•siaalhooldussiisteemis t:ana­vu 1. jaanuarist alustatud suurte maudatuste elluviimist: ADEL­projekti nime kandev reform hOimab 26 pikaajalise hoolduse haiglat, 550 tOOtajat, kes on tc­gevad hooldusega nii haiglas kui kodus, ja 4000 patsienti. RUonni lulemuscna Hi.heb lb nale tile kogu tOO ja vastutus, mis on st:!Olud vauade ja invalii­dide hooldamisega Varem te­geles sellcga maak:onna nOuko­gu. Rohkem hooldust- viihem ravimeid, nii on reklaamitud muudatuste eesmiirki.

Stockholmi linn vajab _vanade ja invaliidide hooldamiseks 1992. aastal 5,4 miljardit kroo­ni. Eelarvet suurendati tanavu 184 miljoni krooni vOrra, et ehitada (vOi Umber chitada) va­nadekodusid, mida linnal on mitut liiki. On selliseid, kus on omaelt_e hrterid ja lisaks iihls­ning personaliruumid. On ma­jad suurt abi vajavatele inimes­tele, kcl on omacuc korterid, a_ga Uhised sOOgisaalid. On in­valiidide majad; kus abi OOpiiev Hi:bl kiiepfu'ast, ning majad, kus oma:cue clades saab abi ja hool­dust vajadusc jargi. On vanade­kodud, kus igatihel on omaette

-

tuba, ja on haiglad neilc, kes vajavad pidcvat hooldust.

SABBATSBERGI HAIGLA on Stockholmis vanim. Esimc­sed patsiendid vOcli vastu 21. jaanuaril 1879. Sabbatsbergi haiglasse voetakse vanu inimesi ptisiravile. Enne ktilastatakse vanainimest kodus, peclakse n5u arstiga ning siis tehakse ct­sus. V astu tahtmist kedagi haig­las.seo .;i viida.

Minul Onnestus Sabbatsber­gis nillla osakonda, kus patsicn­te vaevab rauk usest. tulenC'' n5rgamt>istuslikkus. Osakonnas on 30 kohta, 4 neile, kcl kodus mi.ngeid problecme tekih ja kes vOetaksc haig\asse mllneks p1te­vaks puhkama. On ka paeva­hoolduse v5imalus. Siis tuleb inimerle hot'nmikul haiglasse (taksoga, mis on talle tasuta), saab arstiga kokku, v5ib seal lOunat stitia ning 111heb _seejiitel koju tagasi. Need, kes on haiP­las pikemat aega, elaVad kahe­kesi -vOi neljakesi toas, mis on nii suured, et meie oludes sei­saks seal 8 vOi 10 voodit. Tuba­des on kodunt kaasa toodud pil­did scinal, m6ni kapike, laud vai tool, mis kodu mccnutab. '

Haiglas olcminc on tasuline, kuid si'iltub sisselulekust, kOi-

kudes · 40---70 krooni vahel Mplievas. Teatud osa pensio­nist peab vanainimesclc jHiima ja kui tal on korter alles, jaetak­se ka raha Uiiri maksmiseks, tilejlliinust vOetakse haiglatasu.

Sabbatsbcrgis on ametis Qed ja hoolduspersonal, · arst kutsu­taksc vajaduse korral. 30 pat­siendi kohta D'l piicval tOOl 23 inimest, lisaks kahe maja peale 3 MOde. Peale nendc u<><ikon­najuhataja ja koristajad. Dm­berkorraldustc aja.ks on pooltei­scks aastaks ameti~se vOetud projekti juht. Et kOik tb6tajad uuendustega kursis olcks, set­leks antaksc valja eriajak:irja.

Oma vil.ikese ringkaigu ajal Sabbatsbergis, kus mu teeju­hiks oli osakonnajuhataja pr Marjatta Kriisa, nfigin rna heledates toonides avaraid ruu­mc, puhtust ja korda ning lah­keid inimesi. Oli lOunaacg ja vanakesed istusid hubases soo­gitoas keset toalilli ning paikf..­sevalgust. Seinal hakkasid si\­ma ·fotad 'mullusest valja<>Oi­dust: kOik patsiendid olid vii­dud viieks paevaks puhkust veetma Ekero saarcle.

ANNIKA POLDRK

viiljas • .· I

Kui mullu kevadel Jaan TOnissoni Instituut loodi, oli pahan­damist selle tile, et instituudile Eesti aatcmehe nimi oli voetud ja cl avamisel pokaal !iampust juleti juua. Niilid, aasia hiljem, ali algalajatel pOlljUst Tallinna raaoua kokku tulia, sest insti~ tuudi nOukogu Jiikme Mart Laari si"inu kasutades: ''Tiinu solgu­tamisele kasvas lapsuke tugevaks ja on katkist villja tulnud."

Agu Laius, instituudi tegevdircktor, tutvustas aasta jooksul tehtut, pidade~ oluli.<;eks kaht km:!verentsi, kus teemadcks olid sotSialismij1trgne Euroopa ja POhjala ning Bait~ riikide julge­olck:Peetud on poliitikute koolitusseminare ning loodud kon­taktid Venemaa erakondJldega. Koostt>Od tehakse mitmc riigi­ga. Oma tegevuses on instituut l$tunud dcmokraatia pOhimO­tetest ning tiritused on olnud avatud kOigile. Loomisel on oma kirjastus, avamisel keskused Tartus ja Parous. Heast koostOOst asutuste ja organisatsioonidega kOneldes nimetas Agu Laius kOigepealt Piimu Humanitaargtimnaasiumi ja Eesti Ajaloo Ar­hiivi Tartus.

Samas tehu teatavaks mullu stigisei viiljakuuiutatud essec­konkursi laureaadid. Nendeks olid Kaur Kareda essee "Kas me olcme mongolite jfirglased?", Jaanus Arukaevu ''Kultuurilinc

murrang Eestis 19. sajandi kcsker· ja Lauri Vahtre "Ecsti kul­Luuri enesekaitsest nOukogude perioodil."

ANNIKA POLDRE

.

Nr21 (243) e Neljapiev, 21- mai 1992

Kc.sk-Eesti lillepeol Jarvamaa kulruUrikeskuses osalesid mM<IIl'" nud recdcllilleseadjad JOgevalt (Viive Mibkelsoo, Meljo Kaavis­te), Rakverest (Vilja Paclonik), Kaiust (Maarika Riismaa, lime S~e), Pamust (Marika Diievski), Harj_umaalt (Aare Tooming) ja Pmdest (Jane Siimso). Publiku silme all nllidali oola fantaasiat pealcauc detmeerimisel {Jlublikuprtemia Aare TOOming_jUe)'ja vat­mis pidulik lillckimp (publikupreemia Jane Siimsole). Zurii, kcda. juhti~ _Pi rita lillckooli direktor Krista Perli, tunnistas kulddiplomi vMnliscks Jane Siimso. H®ediplomi sai Meljo Kaaviste ja pronksdtplomi Viive Mihkelsoo. --

Taas oli tegu kauiti ja meeldejaava lillepcilga Paides. Kui seni oli seda tehtud nO omade vahel; siis nUiid oli esmakon1sclt vOisliejate hulgas n~ 611escadjaid. Vilistlejad.le;&id. et sellist iiritust ja kogemuste omandamist on oeile vAga vaja. JAab vaid loo­ta, et Jarvamaa KultuuriteSkuse tOOtajail jatkuts laitmist ka edas-pidi lillepidusid korraldada. .....

MAD SA,ARE(ot_o

Tallinna esimene sekspood as\,II:J millegiparast pcaaegu '"Maalehe" toimetuse vastas, avasiASime esmas­pievf bommikultO<He rulles. Ari ili1rib pisukest mUilgiruumi nugas Toom­puiestee 17a. mida seni teati reisi- ja ekskursioonibili"oona. Avamisest. s.o Iaupae:vast saadik pole sisseastujaist ja twdistajaist puudust, seletab mllilja lahkesti Umbcs igakiimnes ostvat kah. Harjumuse asi,ja kaupon ka suhu:­liselt kallis. llinnad on DEMides, sest kOik need m!inguasjad, pildid ja vi­gwid tulevad Saksam.aalt. Videokasseti saab siit siiski kaue hulga odava­maJt kui Soomest.

Mida ostetaksc kDige rohkem'! MOOja sQnullilhevad seni kOige paremini igasugu stimulccrivad tinktuurid ja kreemid. Hispaania ldirbse tilgad nlii~ leks said kolmandaks pievaks orsaja nilild on kiirc uue kaubapartii tellimi­sega.. ''Eks esialgu vaatamegi rohkem, mida ostjad kilsivad," seletab noor miiiija usalduslikult. •Tahame jOuda Selleni, et suudaksime rahuldada ka kai.ge nOudlikwna maitsega kliente."

Esimesil piievil on omajagu tegu, etkilrbseparvedena sis.se triigivaid poi­sikesi eemale peletada. Pood on ju ainult tiiiskasvanuile. Kes nlle.b v!lja nomem kui ISaastane, saadetakse ukselt tagasi. Olemisek riiulilt pilgutab 1alle ~Obusalt h£ivastijltuks oma vasikasilmi korralikult kokk:u:rullitud kwn-mmetu.

RAULKII:.GAS

Kes kilnud Varbla koolis, kes iipetanud Varbla koolis,

kiiiki neid ootame 30. mail kell 15 vana koolimaja juures.

MANIVALD M00RIPEAL

~iiri ·~ ---··-- -

Nr 21 (243) e Neljapiev, 21. mai 1992

ML,on tervts? Rabvusvahelise llllUratluse ko~

l)asclt on ter:vis kdtalise ja vaimse hc·;.uiu seisund. ', Heaolu tlihendab · ~<llk,_ lugeja, seda, et sinu keha pcab rundma md hisli - mine ku­sagilt ei tOm valutada. torgiMa, kis­kuda -. kuid ka vaim peab olema rei bas, teotlbteQne ja hing rMmus.

' Arvad, et sa pole lefVC, kui su\ un maotwlvand. Sui on Oigus. Kuid sa pole terv:: ka siis. kvl mn­nist wndi,. picvast plieva, -kuusl kuusse pole sui TUJU. Jg·a viiik­semgi asi ajab sind nlirvi; suured

tiOhingu olemasolen\atus. paindu-­matu Oppim~kesldrond. Pluss Vii-mase aja hiidAd. ·

MOtlesin kasitleda mitmeid valu­said, naenrv!Uirseid ja·hibi tundma panev aid leemasid, nagu fiieJJwse­alluva suhted praegusajal, kooli te-­gelik .siseelu, valitsusmeeste uper; pallid, nendc vOsukeste vilisreisid, klienti. alandav reJdaam. Aga. mi~ , edasi, -seda suuremaks virvarriks. kogu elu on ll!inud. Pole kelleltki lctisida, paluda, rodat8., -loota. Pole kellcgi poole pOOrdudagi. PEALE ISEENDA. Sellepiirast otsustasin, et kesk~urne sinule, kallis lugeja.

. Psiihholoog REET POOL

Ise kiisin • zse vas tan

asjOO ci cdene su kaes ootustmOO­da; koer, naine. kass ja naaber on alal6pmata jalus; filemllS juhtub olema seal ja siis, kus ja kunas teda vaja pole; ncid asju. mida aga just leatud kohas ja ajas vaja on. seal ei ole. Nliiteks pole traktori tagavara­mutrit, masinaOli (bensiinist raaki­mata), korralikku rehavart, tcrvct sokiPaari, prilliraarne, mis ka nina! ptisiksid, ja vee! tuhandet muud asja Ja mida iildse pole, on RAHA. KOik see kokku mOjub suf­le pidevalt, sekund-sekundih ja niiiid juba paar aastat jiirjest.

Kui sa 'kOige sellc tulemuscna ei ole oma meeleoluga rahul, ruju on allapoole nulli, tahendabki see. et su vaim pole enam terve. Paraku pole sa siis ka ISE terve! Raske en­da_le mnnistada? Midagi pole teha, nu see on.

Olgu stille- pseudolohuluseks teadmine, et soomlastest vajavat praegu vairnu-hinge turgutamist ehk: ravi kaheksa inimest kilmnest. Nad on seda korduvalt avalikult tunnistanod.

Kuidas meie rahva tervisega on? Kui niiiid tervise all mOelda ikka

scda. mida mOtleb kaasaegne maailm, s.t hOimates- ka vaimuter­vist, siis on ainull liks vastus: 01-01 KUI HULLUSTI!

Julgen vaita, ct just psiihholoo­gid on need, kes juba ~tafl:ilmneid on sUJUJitud olnud teadma, mida te­~·,likult tlihendab meie inimestele , • ·~terite nappusest tingitud sunnis­rn;u·-tts, sorsiaalhoolduse tegelik pit\~<IUminc, tiiOtajakeskse arne--

Vaat.ame, kas saab midagi iseenda heaks lira teha, ehk:.:-

Mida leba siis, lrui enam midagi tchaeijOua?

Kui oled viilja lrumarud ja vlilja vii.JtnaLud? Kui mitte ilkski asi ei edene? Kui kOik on UkskOik ja ab­soluutselt- kOigele 160d kiega1 Kui kOik on su maha jitnud'! Kui tun­dub, et mitte kusagilt ega mlue ku­nagi ei- paj~ta p!ikesekiirt'! Siin on kuldne nOuanne: AIT A ENNAST ISE! See on raske. kohe _vliga ras­kc, kuid - alustagem piskust, sammhaavaJ. Niiiteks nii.

• Katsu leida nisimaski asjas ja stindmuses eneselc midagi rOO-­muslavat.

... Omberrinii sopp, pori. oksa­raod._ teed on ligased kOdunevatesr lclui"jaanustesL Pilk ei !cia midagi trOOstivat. Aga nile, siit sammu kaugusel on ilks sini-sinine lilleke· ne oma nupu rllmpsu vahelt vilja lrii.ginud. InW! TOesti ime - kust see siia selliscsse kohta sanus'!! See sattus siia sinu plirasL See on looduse kingitus sinule. Vaata teda - La ann;~b jOudu· ..

• VOta u~ja mo"istuslikull, nalja­ga. Sa olcd tOOle hiljaks jlifunas. Enne kodunt liraminekut juhtus vee! scda, teist ja ·k"'lmandat. Tor­mad, nii e1 hing kurgus. Trarruni­bussijuht nliitab ag~ jlirjekordselt, kes on kaplen laevas. ja tOmbab sui nina eest uksed kinni. Mida teed'l Juht naerab su peale (kahjurOOm­salt vOi ttidinult, kas pole see llks­kOik:), ktii sOimad ja rusikatega ve­hid. Mida" teed1 Naerata. losta ju-

-~~,--------

!rile wbut vOi lehvita·kauDilt kiic­git. lse m&le - llkski ltlsii! Sest jlrgmine., mis mleb,' on parcm ~ parem _juht, paremad istmed jne. Nilrvis juhiga vOib ju Onnetuski juhtuda... Ning nnme · kahjurOOmu - las· juht mOdeb, ~ sa 'talle naeruaiid. Naenta edasi ja jutusta kailsootajale mOni anekdoot.. Ole kindel, piieva illejii.iinud osas ei juh'w enam ei seda,, teist ega kol.­mandat. Sina ise valitsed stlndmu--si, initte Jletl'!!!d sind. ·

• Val~ ise rada, mida mOOda oma mOneid iiikuda lased.

Oled Ulemuse juures. Ta juhen­dab, noomib ja Op!iltllb sind. Ehk. _targutab, sliimab ja kiri'jub. Oleneb, kwmna osapoole sOnadega olukor­da kiijeldada. Sina aga vaata -Ulemuse pllksid on ik:ka lUhik:esed. lcitsal ja vllja Veninud. Juba viis­teist aasW OA ta nJemtis. kuid pahkluud ikka kargelt paljad ja ta­gumik: IOlabsl K11i Olemuse piiks­te reemA oled amm.endanud. kabi­netist aga veel vlilja ei lasta, vOta enesele uus teema. samuti haarav ja -· •;-:Sinu rudio-ja televiisori nupoJ On tJ.iW · SlNU kisulada. Kui sealt IUiev~ -lood ja naljad, uudised ja teared 'iOi bti diktDrid tunduvad rulle lr::uivade tiing kuhmute vOi llicpljsuubdc Ding llhl5alala vOi lilunlt t:;:.ad n.lrvidele. keer:a nupfiu.. sist pole midagi, lrui u jutuumisi keelt ei mOista - vaata sObnlikku pilti _vOi kuula rahustava limbriga hliiL Las alateadvus tech omatOO.

• Kutsu end ise kiilla! See po1e naerukohl, sest rna miit­

len ~ viga Wsiselt: kulliu end kiilla. See on sils. lruL. sa olcd ii.ksi, ... smd ei oodala. •.. su pirast ei kacta Iauda. . . . keegi ei kutsu sind kunagi ... Milngi ldillakutsu mise miingu. Ara mOtle 'sel\el(\ kuidas sa viimati killas kaisid vili is.:: v_OOraid ootasid, vaid sellclc. kuidas lapsena sai tehmd. Kuidas mling kAiski'! KOigepealt tuli laud korda leba. Kui see on igasugust kraami tlis, siis korista, tee ruUmi. Tee ruumi 8he kfilalise tarvis. Pane lina vOi vilike servjett Keeda val~ mis kuhv vOi tee ja pane sec ienno­sesse. Valmista midagi-suupisteks. Kui vorsti-juusn,a jaoks on rahakott llibjavc1itu. sUs tead ju killl. et pal­jas vOiga leibki on .vaga hea. Pane vOileivad ilusli taldrikule, kfuvale tass alustassiga ootama. Ara lusikat unusta. N'U. Ja nuud mine vii.lja. Mine 0\le jalutama. Kui on ldilm ja sajab vihma, tOmba jalga kummi­kud ning viSta kline vihmavari. Kui mOnllS Oft jalutada vj.Juna ja tuule­ga, kui oled soojalt riides. Kui juh­tumiri ei saja, paistab paike v5i sa­tab kuu. Jaluta. Hulgu ringi. K.ii­rosrada pole kuhugi. Kai meelega nii palju, et tunned vlisimust. Ning lrui sW. jubtuvad pihe tulema kur­vad mOUcd.. las tulla1- Las kipitab kmgus. Polemidagi, kui silrn liiheb miljaks. EDesebaletsusest vOib ja pcahki nutma. On heagi. ln4 nutad. Nuta wblisti. Keegi ei Die. Nuta viilja solvumine, vaesus, petetud Joontsed. Nuta. Kas tead, et meele­laOeduse pisarad eemaldavad orga­rlismisr kahjuJikke aineid1 Just neist, stressi tek.itavatest ainetest ongi vaja lahti saada. Pinge on maandatud. Nfifid koju! Tuleb sulle meclde. et sind oodatakse1 Ooda­takse kui kallist kiilalist! Sest kui­das teisiti seda nimetada. kui laud on kaetud.. Tass, alustass, taldrik suupistega. Kuum jook tennoses teeb kondid sooj.akS ja hinge ka.

Mida rna soovin"! Soovin. et Eestiinaa vliikesOO,

· keskmised. k.Orged ja kOige kOrge­inad juhld ja O.~mused ei unustaks, et neil on KOHUSTUS teenida oma rahvast, eesti rahvasl, tema ihu, hinge, rnOistust ja vaimser ter­vist.

V8ino Meresmaa foto

-

' ' '

-~ - ~---~~··--~~~~~~~~~~~~~~~~-~---~~~~~ -~~~-

-· .. "V.aid dissidendid o~ Oiged iatmvd," Iotas mulle iikS latit!. '"Viii nil, • nentisin. "Siis on praegu vaid EKPs Oigc!d ini=esed!" .. •. Mioisteeriumi Jwau' vObm liiheb eesti sininmstv•Jaekk:iu leliDaa aretamisele. ,

IDN'USEEllO

OLGEM SOLIIDSED!

1ARMO VAARMETS - -JIKI SUVA

Kiri abikaasale Kallis mee$, kui koju jbuad,

sOida pal\lll mustale tunlle ja osta Kati jaoks jiille iiks milrgigaasi balloon. Ttidruk liiheb ju homme jiille kooli, aga see balloon, mis ma tallc: kolme paeva eest ostsin, on juba tOhi. Kui balloonc: ei ole, v()id vOtla gaasipiistoli, kOige etem on ltaalia oma. MOOda min­ncs tiii palun liibi teenindusmajasl ja anna ema revolverremonti! See on nii roostes, et kleidile jaiivad pidevalt roostejiiljed, aga uut ka­buuri pole kUskift saada ja seda vana namkat ema ei kavatse kan­da,. se'e on ju Vene--Jaapani sOja oegn<.

Samas uuri viUja, milia! meie granaadiheitja lira parandatakse, IOppudc-IOpuks nlidal aega juba seisab sees, iikki keegi viis Jihtsalt end<lle koju ja kasutab oma huvi­des. Vihja neile igaks juhuks, et meie pojal on tSuvasi maffiaga ii.o;(la tihedad sidemc:d. Masinal

F.aa.D.! fl sa:a ana, _lms, rahvas valis "J:alitswe vOi valllsus valis rahva!

RAKVERE

ANTS K/\.St:~:, LL'

polnudki ju muud remOntida, k.ui ainult uus lutk panna.

Veel olets hea, b,li- lciaksid aega meie rask:ekuulipilduja -utiili viia. See, misseisab rOdul vasakut ldm. P3rempoolset lira puutu, see tOOtab vee!, ehkki eile ~I said kuulid otsa. lsa Iubas tiiM kusldll tuua. Ahjaa, et meclest ei liihek:s - pane ometi Kada automaat kokku, ta vt"ltabseda muudkui kii­ruse peale Iahti ja jlitab alati osad laiali. Ja etta selle kindlasti k.aasa vOtab, kui disk.ole lliheb. Ja et pa­neks soojalt tiidesse, kuulivesti peale kindlasti ka1""1psuni. Kui hak:!-:ab vastu punnima, pOruta paar lasku ta pea k.ohal,et mOistu­se selgemak.sehmatak.s! Kui tuled koju enne mind ja elusana, v6ta k.Uimk.apist paar- ~lm !Ohk:epimi, need on muoade tiiulis, - keera slitik.ud klUge ja pane jalatsikappi. Kui Alma tuleb kontrollima, kas meil pealtk.uulamisseadmeid on

Olgu yOim milline tabes, ena­~us on ikka avalikult selle poolt ja kuijiirgmine vOim tuleb, sUs kah~

LAEKVERE

paigaldatild, anria vastulasuk:s.uil­le. Samuti Otle minu .poolt aitii:h k:ummlnuia ees-t, mis ta mulle emadepiievak:s k:in.kis, k:olme meest olen juba tOOdelnud ja viiga edukalt - mitte k:riimustustki ei jiiin~ha! -

Enne magamaminek:ut pane akna alla paar tankimiini, et teis­mek.ad oma soomusautodega M ~bi maja ees ringi ei miiristaks. Ara on juba tilUdanud. Aga ukse­paku juulde vaiba ana pista see lame IO!iti, mis hundikocrte biiil­tega makilindi ldiima paneb. Mui­dc, scaJt lindi pei'!t on oagu !tats lroera vlhemaks j.litnud, seda asja tulek.s uurida. Head Md, k:uUake! Politsei mobiiltelefon on nagu ikk:a minu padja all. Suudlen. Kaie:

PRIIT AJMIA IOige SERGEI SILINI palast

jaak olla koera saba maha raiunud, -et 10ee seda teise partei liikme lastele liputada ei ~~aaks.

HIIUMAA

Rabvasuust korjaolld MARGUS LEPA

i\'\T>RFS ITJNFFl.i>T i -·-----·~,.-- -·- ·--· -· ·--,.~-~--··-··'· ·--- --N-·--·---· ""·----· _. -··----·----· ------~---~-----.. ~~~ ______ j

Vfk "Estimpex• VAt! EN DAB.

igll ~a 1eisipievalja t<olnulpiellal ettev6Mtelt ja ere,isikutelt TaiHnna ~a puidukalviravas

PABEAIPUITU EKSPORDIKS ~ MAND, pikkus 3 m, hind 165 SEK/tm, KASK, pilckus 3 m, hind 150 SEK/tm, HAAS, pikkus 3m, hind 110 SEI/tm. --odiO%­K)JUSK, pilckus 3 m, hind 170 SEK/tm,

mid8nikic.u .IUbatud ei Ole. · .·Lib~ .rates 6 em.

KUUSEPALKI pikkus s---6 m, bind 200 SEK/tm, ~ lub-ei ole. L..ibim66t iiii'Ul koortta. tiive p e e nea'!ast otaaat ~c~ .

Kuusepalki v6tame vastu 15. JIUiini. • Mahalaadimise v61malus .on kohapeat·

Tasu garanteerime valuutas Ulekandega 2 nidala jooksui, okaspuul1 kuu jOQksul.

Sadamasse slssesOiduks vajalik auto saateleht.

Info tel 44 40 17, 23 67 60.

ASBALTRED paiWb TaJUnna- uusl

TAKTOREID "VIadimlrwets" T 25A3.

Aoutame VAHETUSVARJANTE autode v61 orgtehn­g2. Hanglme tellltud TRAKTORID Eesllsse aellsn'le paeva jooksul. MQilme JAAPANI VIDEOTEHNIKAT, "-e· TAGATIIBU, ELAVH0BEDAT P 1 ja P 2, erlll puhast ALUMIINIUMI, mAANI. Tulge mele juunle, kus te v61te tutvuda pika ettepane-­kute loeteluga Baltlkumi, Peterburi kauba-, tehnika- ja tooraineturul. Oleme huvttatud koost66st ettev6tete varustusosakondadega.

Tallinn, Paavli tn 2a. Plleval tel47 46 81, 47 21 80, 6htultel34 36 59, 53 04111,

faks 49 6660.

Uldhariduskoolide IOpetajad! Pollumajanduslik haridus on teil voimalik omandada

TUR!KORGEMAS POLLUMAJANDUSKOOLIS.

P 6 h i k o o I i d e lopetanud saavad 4,5 aas· taga keskharlduse ning potlulnajandusliku kutsehariduse

• looniakasvatuse ja kodunduse oppesuunaga,

• taiunduse ja mehaniseerimise oppesuunaga.

Dokumentide vastuvott pohikooli lopetanu· telt kestab 31. juulini Siireveres.

· K e s k k o o I ! d e iopetanute vastuvott koos Eesti Pollumajanduslilikooliga 29. juunist--1 0. juuiini. Taotleda voib korg· voi keskhariduse oman· damist.

l~fo igai toopiieval ~ kl 8-'-16 tel 7 82 73, 7 44 38

1( v51 tulla Si}.reveresse. - !1 [\ '··==:-e;_-,c,-.,"",.O::'=C""-----·----·-~ -;-~~'-"-~':';~""--"'--~;,.·c;:c-.=·-- _. __ ,-·:c_,-~-""'"'"'J;

-

14

'

22. mail k.a algusega kell 10 toimllb Liiiine-Nigulas

_ 'S6pruse' iihisl!laJand!~ POLLUPIDAJATE OPPEPAEV.

6ppep3eval tutvustavad -spetsialistid Soome firmast OY Juko -koos Eesti firmaga MEstonia Engineering" OY ~uko poolt toodetavaid p611utOOmasinaid. Soome spetsialistidel kaasas olev videomaterjal ja prospektid tutvustavad tera­viljakOlvikut,-kivivaalutaja-\aadurit. s3mas on v6imalik tutvuda masinate praktilise tOOga p611ul ja saada .spetsiaKstidelt nbu masinate kasutamise kohta.

Eelinfo tel9 61 37 ·sopruse• Uhismajandis, maakondade pOIIumajandusosakondadelt

vOi Tallinna tel60 13 66 •Estonia Engineering".

·.~=================d

Kutteks ara anda suur puidust

MAJA Tallinnas.

Toop tel44 9917.

VALMISTAME

PITSATEID ja TEMPLEID liine tehnoloogia ja materjalidl

Tihtaeg 24-72 tundll Ku)unduseks v6imalus kasutada

-Eesti maakondade ja linnade vappel Tasumisel k61k variandid!

AS LEOPARD, TALLINN, RATASKAEVU20. E-Rkl9-18, Lk19-17

. TEL 44 63 52.

VAJAD HOMSEKS PITSATIT- TULE TANA! . .

TEA TED

. AS mOOb NURGADIIVANEID

"Eva 1" Olekandega ja sularaha eest. Tel 5863 24.

AS realiseerib •HAPA•.tUUpi

TANKLA·AGREGAATE. Hind ja tarnetihtaeg -~--kokkuleppel.

K\19-23 tel 44 11 53, kl1o:-:-13-tel62 5? 54, kl14-18 tel21 58 47, kl 10-13 tel 55 as 23.

Votame tOOie tubti ELEKTAIKU.

Teave esfnaspaevitl ja kolmapAeviti

Viljandi tel6 31 41 ja 6 31 91 vOi

EE2843 Halliste, AS HAL Pl.

FIRMA mUUb SOIDUAUTOSID • Mercedes Benz" MB 300E, 1986,

103 ooo km, suitsuh6be;

MB 230E, 1986,74 000 km,. suitsuh6be,

automaatkiigukast; MB 230E, 1987,90 ooo km,

malahhiit, automaatkiigukast;

MB 230E, 1987, ' 120000 km,

tumesinine, automaatkiigukast.

Tel586284.

firma ostab ASTAPP pidevalt

PABERIPUUD. Tasumine koheselt.

Tin tel 44 86 82.

MOfla TIGUTRANSPORT00R L5,

KATUSEKAITE· AGREGAAT CO 100

Rja Ahtme VAIKEPLOKID. TOOpkl9-17

lei (242) 4 36 51.

MOOa vOi vahetada uus

TERAVILJAKOMBAIN ~·Jenissel1700".

VOimalikud variandid. Tartu, KOOtri 16,

kood 1316.

ERAFIRMA vajab ettev6tlikku

loomakasvatust vOi lihatehl'!_oloogiat tundvat

· ARIJUHTI. Teave esmasp ja kolmap

Viljandi tela 31 41 v6i 6 31 91. Lauri Kallaste.

ASTORMAL ostab

suurtes kogustes OKASPUUPALKI soodsa hinnaga.

lOOp kl9-12, 13-16 lei 55 71 57.

valmistab teile liihikese tiihtajaga puidust

UKSI, AKNAID, VARAVAID, TREPPE. Suuremate koguste puhul vajalik

tellija materjal.

Tellimuste vormistamine Tallinn, Liivalaia tn 40,

kolmapiieval ja neljapaeval kl11-17 tel44 60 87 v6i

Harju mk, Arukula, Piiri tn 12 kl6-14tel7711 07.

Fitma muub juriidilistele isikutele

VEOAUTOSID GAZ 52,.GAZ 53, GAZ 66

ja KA VZti.ii.ipi BUSS I. Samas mUUa suures koguses

TERASTORU 0 108 mm '

(seinapaksus 5 mm)

ja PUNAST TAISTELLIST (ka eraisik1Jiele).

Info toop kl8-17tel74 52 81,74 52 46.

TAMMIKU METSKOND mUUb 2a

KUUSESEEMIKUID ja LUUDASID.

Rapla tel 3 44 51, Harju l.el 75 21 26.

Firma mUUb pidevalt VALGET EMAIU,

HALLI AUTOEMAILI ~mporl),

OLIVARVE. tel (8 244) 2 25 49.

m Nr 21 (243) e Neljapiev, 21. mai 1992

r--------------·-----------------~-------, ' ' ' '. ' ' ' ' ' ' ' ' ' ' ' ' ' ' '

Kui teie firma vajab sujuvaks tookorralduseks

KAASAEGSET TELEFONSIDESUSTEEMI,

tutvuge SONETTI

voimaluste ja soodsa hinnaga!

: --~~~~~----~=---~~--~~---: Toop kl11--15 Tin tel42 48 88. L--- ... -- -------------.--- ...... ----- ...... -- ...... ---- ....J

Asutus mOOb ·BENSIINI AI 92 ULEKANDERUBLADE

EEST. , Viljandi tel 5 49 59, 5 21 49.

....... ······ ............................................... .. Kasitsl KOORELAHUTAJA .

ja palju muud kaupa leiate kauplusest "BALTIC" Tallinn·Kopli, Belinski 8, tel49 46 53.

'

Ainult meilt! Odav ja rub lade eest.

Ootame teid tOOpiieval klll-18 . I ~

. .

••••••••••••••••• ········-··· •••••••••••••••••••••••••••••••• .I

OSTAME eraisikutelt ja ettev6tetelt

leht~ ja okaspuu SAEP ALKI. VALMISTAME

• SISE-ja V ALISUKSI,

• 2· ja 3kordseid AKNAID,

• laias valikus SAEMA TERJALI, HOOVELLAUDU ja LIISTE,

• tiiispuidust LAEKILPE (kinnitus· eleffiendid varjatud),

• tiiispuidust KAHEKORDSEID LAPSEVOODEID koos madratsitega ja PEEGLIKAPPE.

<;iaranteerime k6rge kvalitE!edi. Hinnad soodsad. Tasu sularahas Ulekandega v6i saepalgis. Variandid.

MUUk kohapeal ilma kaubandusliku juurdehindluseta.

J3.rvakandi, v3ikeettev6te 11 Puit 11•

Tel772 89.

Rendime soodsalt

LOOMAPIDAMISHOONEID. Asume L6una-Eestis, V6rumaal.

Koost66v6imalused, mUUgiv6imalus jt variandid,

Info tel (8 241) 5 57 55, 5 54 94.

-

.

OST • MUUK • VAHETUS

IKKA VIIN- VIIN- V/IN

oma vilja Moe/e! MOE PIIRITUSTEHAS

solmib juba tiina lepinguid 1992.a sugise saagile

- NISU, RUK/5, ODER. Tasu kehtivas rahas.

Soodsate lepingute solmimine

EE2210 Liiiine-Virumaa, Moe. Tel (232) 7 61 42, 7 62 42. .

SUGAWEEPUMBAD 411 611 ' ... .

e PUMBAD ja LISASEADMED,

e PAIGALDUS ja HOOLDUS,

e KONSULTATSIOON.

Esmaspiieviti kl1 Q-13 tel 42 74 90. Tallinn, Tartu mnt. 16, korpus C, tuba 4.

MAA El ANNA MAGADE~

TAHELEPANU, NOORED! .

OLUSTVERE TEHNIKUMIS saate AGRONOOMIA ERIALAL mitmekiilgse

pOllumajanduskoolituse. PraktiJine villja6pe 6ppemajandis ja taludes. Tublimatel v6ima-

Jus praktiseerida viilismaal. Vastu v6etakse p6hikooli 16petanuid. 6ppeaeg 4,5 aastat koos

kcskharidusc omandamisega. ' Dokumentide vastuv6tt 1. juunist 31. juulini.

mWfu:i&VID'RWW I ;;;;;; ;w;; ;;wr I ::::::: @

EE2913 Viljandimaa, Olustvere sjk. Tel7 42 90.

0Ks 6IGE AGRONOOM MAAL JANNI EI JAA!

HARJUAGROVARUSTUSBAAS pakub talunikele ja asutustele

ji.rgmist pOUumajandustehnikat

e TRAKTOR DT 75 NB 4,

e VAIKETRAKTOR T 010 (koos agregaatidega),

e TRANSPORTOORLAADUR TZK 30 kartuiHe laadimiseks,

e ROOTORKARTULIVOT JA KTN 1 B,

e ADRAD 2·, 3- ja 4hiilmalised,

e PIIMAJAHUTID 160 I,

e LIBISTUSAKKED- 4,0 m,

e AUTODE ja TRAKTORITE VARUOSI.

Tallinn-5aue, Piirnasalu 11. ; Tel 59 61 82, 59 61 03.

TERE TULEMAST!

LOOMAO

MUUa tOutunnistusega eesti hagija kut­sikad. Tel,{8'247) 4 4435,

Miiiia KNL tunnistusa.ga prantsuse buldogl kutslkad. TOOp tet68 2J 96 vOI Ohluti tel49 54'71 v61tuKa Ehte 5-11.

Miiiia Kennalliidu_ paborltega iiirdell­terjari kutsllu:ld. Ohtuti tar 72 88 23. Edasi.

Miiilit 2 tOOhobust ja lambad vOi vahe­tada viiiketraktorf va&tu. POJtsamaa, Vahe tn 2a, te.j (8 237) 5 15 52.

Miilia tilne m1,1Jlikas. Lagedi sid<i-, Loo­devaha kiila. Tel21 91 90. TOnisson.

MOiia maiiOpus poegiv.mullikas (soev vaiUutas). Piimu mk, Kilingi~Omma, Hommiku4a.

Oslan, vahetan hobuse liine mullika v6i vaslkate vas&u. Samu ostan VOl vahetiin "Pioneeri" pilldl, puna,stteiUst ning muud ehit mat vaslkate vastu. Miiua odairalt vasikald~ Vahetan "SAK" traktoli vasty. V61mallkud varlandld. Rapla mk, Jiluru v, Hargta, Kaerarnaa tatu. 1S.aprillll kadunud emanB· saksa lam­bakOIIra (hundlkoera) Skuune kutsi­kas. KN181 on must laik. KOikl, kes on nilnud, ostnud VOlleld!'lUd salltse ko&­ra, palun taatada te17721 83, 51 17 29. Karralik vaevatasu,

Miiiia kilresti sept liipslle tulev mulli­kas. Harju', Rae v, tel 72 84 .23. POlO. mas.

MUUa 4kuuno pullvasikiJB. Harju mk, Saku savh, TiniJISSIImli· k, Jaagu lalu. Puhm.

Miiiia 2 nool118hma, pull- Ja lehm'IIIBI­kas, liipslmasln vOi vahet VA2J v6i uuema M 2140 vastu. Tattu mk~-.Ais'ts­klvi veld. strauss vOi helist H ja L k1H--22tel 9 5771.

SO/DUK/0

/ Vahetan viga haas korras siiiduauto "Skoda"'·aasri1atsrjali viii palgi vastu. Tel44 81 34.

Vahsl V AZ 2103 (1975, uus moator) ja VAZ 2107 (1983, moator kap rem 1992) maamaja, suvlla v6i ahllusmaterjarl yastu. Samas ostan karas aku .. Tel 43 64 22.-Vahet GAZ 24 "Volga" 191J1, (135 DOD km)_uue "Tauria", VAZi vOi M 2141 vas­tu. Ol:tutl tel (8 244) 2 14 18.

Vahet siiidukorl"iiS GAZ 938 vilksema tiiOstuslil!ou trnktori vaatu, VOib vajada remonti. Ohtuti tel (233) 3 32 30. Pihol.

Vahet M 4121E (84.a) uuema LUAZ . 969M vOi LUAZ 1302-Huxnpansatsioo­ni vastu. KuululLI$8IImumisest nidaia jooksul tel 74 47 11 vOI Wri EE3053, Keila, Vasara 1-2. Andres.

MUU<l W-GOLF (80.a), hess korras. Hind 7500 FIMi. Tel (8 232)9 04 46.

MUUa haas seisukorras GAZ 52 koos tagavaraosadega. Tin 18161 40 30.

Vahet hess karras VAZ 2101ja GAZ 51 kallur okaspuupalgi vastu. Ohtuti Jar­vamaatel79391.

MUUa UAZ ~porte) kabiln, Tallinn, Nur­ms 62, tel 51 48 05, soov 12-14 niid jooksuL

Miiiia ZAZ 968U (86.a, 75 000 km) v6i mootor ja ksre eraldi. Tel 49 90 22. Tamm.

MUUa rem Vajsvad VAZ 2101 ja M 401. L-Virumaa, Triigi sjk, Pudlvsre. Jaan­son.

Ostan auto (3000 FIMi). Tel {244) 217 21.

Vahet VAZ 2101 rataatraktai vast~o~ (MTZ, T 25). "Maalsht", kood 764.

Vahet "Datsun 120A" (nali ust) + sas­n\aterjal dllsetbussi vastu. Tel (232) 511 40.

MUUa "MoskvitS 412''. Soovi korrai kOO!I varuosadega. Ohtutl tel 51 48 90. Olev;

Vahet VAZ 2101 (1971}ja traktor DT 20 varuosadega helnakaaruti ja -prsssi vastu. Tel (8 242) 5 50 56. Matt;

Mliii~ vOi vahet UAZ 3303 (452) 15 000 km. Ohtuli tel (8 244) 2 28 80. Raul.

Vahet VAZ 21081raktori ja motoblokk MB 1 "Multlcari" vastu. Parnu tel 6 33 19.

Vahet GAZ 3502 (bllur) kap remondl­tud UAZi v61 traktorl vastu. VOimalikud variandid: SOiduaulo, pOilutOOriislad, kompensatsloon. P.irnu pk. 121, NT2.

MUUa soodsalt uuem VAZ 21063 .. Tel (8 244) 4 36 97,

ULliia 'avariiline M 412 (70.a, mootor 4 aastat), mlkroleinaahl Ja 12 kal padru­nid. Tel 68 25·31. Nilson.

-MUUa UAZ 31512 (uus), GAl 24 (SOil· nud 60 000 km). Piirnu tel4 47 51.

Vahet YAZ 21063 (2C}'OOO km) palgi vOi . saematerjall vastu. Oh1utitel51 10 74.

Vahet v1ilismaisaid pislbusse ja s!ll­duautosld saamaterjall v6i palkide vastu. Tel44 81 34.

MUUa UAZ46,.9B (vi8S.a)."Aighind 6000 FlMi. TOOp tel (234)-3 48 88. Marak.

MUUa s6idukorras GAZ 24 Palun teha pakkuinissd. "Eesti Ekspress", kood 5799.

MUOa M 2141 '(1991.a, 13 000 kl'tl). Tel (247) 9 63 02.

Miiilll kaub11buss "Toyota Hiace Diesel" (84.a). Hind 4300 USD. 6hlutl tel 52 29

"· MUUa mltmesuguseid GAZ 24 tagava­raosi {tiivad, mootori rem detallid jne). Jiitta tel nr ~Mlj11lehl~ ,.kood 765,

TRAKTOR/0

Ostan !real kartullvotumasina Ia latt-· Qiiduki alum rihmratta vom {vOikoosJ. Ohtuti tel n 09'67. Kallas.

DT 75 baa$11 kopp-4ll;adur vahet vilkss­ma laadurl vastu. MUUa GMC dllsel­mootor 5,71. Ohtutl ttl (8 241) 3 1003,' 41611. '

Vahat teraviiJakulvafl traktorl T 16 VOl T 40 vastu. O.tan .GAZ 52 dokull'llln­dld. K121at tel (8241) 9 45 36.

Vahat T 14 vintv611 T 80 Dmlllga ja P01> Ia kartuliv61um111Jin pulduftelts))lngi· vastlol. te!{B241)73166.

MiiOa motoblokkJugosiaavla ~ ga, j.iralklru + frees, kullivaatot je ader. Pimu pk 12 (Jitta tel)-

MUUa teravlljekombaln SK s ja uued T 40 AMid. Tel (8 243) 4 15 48._Tiit.

T 74 (buldooser, rlppsOsteem) vahet rataslraktorl vastu. Vil~aodl tel 5 45 78.

MUila siinnlkulaotur MTZie. Tel (8 230} 2 13 JO.

0sta.1 uue T 25A ja uue vDsaiOiiulja odavamalt andj"'t. Pakkumlsed nidala jooksui pirast kuulutuse ilmumist tel 74 98 3D. Eve.

MITMESUGUST

firma ostab taruvalku. 6htuti tel 51 31 .. Vahat ruloonpressl P.~P 1 6 (uusj uue It 2715 (pirukas) vastu. 'vnjandl tel (8243)92371,

Ostan 11Uioraadio AD 5663 "lkarus" va­luutas. TOOp tel23 77 56. Mihkel.

AS mOUb raudbetoonpaneal;l -(1\1 6~00x2000x140 :;a Olekandega), kunl 800 m t911iseid t$lnklorusid, mitmes mOOdUS raudtorusJd. Tasu kokkulsp­pel. T60p 1&173 72 39.

24a; noorm- ja 19a nalu otslvad su­veks lalut66d. Tartu, KOO!rl 16, kood 1365.

MOiia 10 t ITII!huti vOi vahet lehma vOi kahe Wne mul:llka vastu. Tartu, KO(ltrl 16, kood 1359.

Ostame head Minniprussl 153x53, 103x53. Tasume·soblvu rahas. Tartu tel7 51 29. Aare. MUOIIMI seernnekartulh 'Vigrl', traklor MTZ (Yedav esisild + lldsr), sooma P1!J1P1 ning raamha autotsistem (5,8 m;. VOib ka vahat ehituematerjali, kO­tusa, korraliku aOiduauto v6l v.illks­

'· bussl vasto. Kl 21-23 tel (8 237) 35;J06. .

MUUa T 16 vatJsHharija (liilustatud klvi­kaitse), M 24 kiigukast, el kaevituS!ta­lo (61)....:370 a), a.(ude laadija 160180 a), atsetliissni generaator, mehaanillnE! lorude keermestamlse pink, jDOnes­tuslaud, fooliumtaldrlkud {15 000 tk) ja rildevirvl (punane, 50 kg). Tel (8 243)5 45 49.

Vahet 6tollina llligi!V\'eepump (komp­Jekt) ka_s kasutatud T 40 vOI uue T 25 vastu. Ohtuti tel (8 243) 9 54 59,

Vahet 45 tm kuusapalki uuerra s6i­duauto vastu. Tatlp slates kl 18st VIJ.. jandi lel5 71 64.

MUUa valuuta east netJarattaline oma- ~ •• valmistatud hOdraulikaga aiatraktor ~ Muua kCiimU!_usagragaat FAK 1,5 M3. (4,5 hj) ja hobukartuliVOtumasln. Pirnu Peals kl20 Jogeva 1815 02 89. pk 121, kood M49. MOUa vartlkaalpuurpink 1H 135, unl­

MUUa v1iike bDnsllnimootorlga traktOI' kooo. kartulikasvalusriistadega, hobu­niidumasin, betoonlseglsti, 3x220 V mOQtorita eleklrijaam ja 20 kJJ inglistl­na. Pirtou tel 4 57 08 vtii Parnu P.O, box: 121, kood M53.

MilUa vihs tOO!anud T 15DK ja toiikor­ras UTZ 80. Varlandld. Pimu pk 121, kood M51.

Vahst van tUlip! teraviljakombaln "Ma­ssy Ferguson" (haarde iaius 1,7 m) vihe kasut vOi uue traktod MTZ 82 vast'-l. Tel (244) 2 35 24 vt.ii Pirnu pk 121, kood M52.

MUUa UIIB sOnnikulaotur PRT 7. Tasu­da VOib j;irelmaksuga. Pirnu pk 121, kood ....

MUCa lraktQf MTZ 52 (74.a) 1- ader. Hind 6000.FIMi. 6htuti kJ 20-23 tel 52 3J 42.

Vah81 traktor T 4DAM vilismaise siii­cluaulo vastu. Tel21 87 60.

MUUa ws greit811udur PC 0,2 (161e). "Maaleht~, kood 459.

MUila uus M1Z 05. ~l!laalaht", kood 459.

MOG.a uus alatraktor "Super 610". "Maalaht", kood 717.

Vah~: uus 3h61mallne (vinl) hOdrokail­sega ader (T 741e) viiksema tOOstusli­kutraktori vastu. Tel (233) 9 84 64.

MUUa IOOkorras varuosadega karluli­panemismasin SIN 48. Otiiuti Harju mk tel5 45 10.

"Hio.a uued traktorid MTZ 80 ja T 25. Ohtutl kl16-20 tel 52 72 44.

Milila sularaharublacle vOi valuuta seat odavau uus MTZ 82 ja rem vaJevad JUMZ kopp, DT 75, T ~M ja valuula east RAP. 2203 (1986). Ohtutl Tin tel 23 95 64 Vai "Maalsht", ~ood 762.

MAJAO

Anda rendlle taluhooned VOrumaal (loomapidamise vOimalusj. VOru mk, Kuutsi sjk, LKivlsalu.

Rendin (hlljem ostu viiim} viija korras maam'lja {aed, kartulimaa) Via Baltica liiires. Pirnu pk 121, kood JIJJSO. MUOa maje vundament Slndf linnas. Tel(244)22283.

MiiU'I talumaja LOuna-Eestls. Tin tel 4214 83.

Vahet 3toal mug kortsr {I k, 62,6 rrl) kokkupandava maja det (7 tuba) ·ja M 2141 v6i dlisetkaubabuss maja vas­tu Tallinnas VOl Jlihemas Omb{Uses (30 km). 6htuti tel 59 6726 .. Tarmo.

uuo.a korras talumaja 35 .m:. Tallinnast ja 16 kal jahipiiss (12: 58). Tel (8 248) 3 23 69.

KOSJLASEO

24a naine 3a tlltrega ootab loodavas;se Kesk-Eesti tallu peremesst. Kui oled hakkaja ja ef parga ma8t60d, klrjutal "Maaleht", kood 763.

versaalt!Wlpink· PT 222 (rauatreimine, puidusaag ja h05vel, kil).lnfo kl 8-10 1a 18-21 te166 S6 98.

Noor mesinik otsib tODd (3a praktilise tOO kogemus.). Tel {8 247) 4 56 44.

Miiila a!ra. 6htuti Rapla tel 2 44 35. Vana-Vigal11, Pargi talu. Hilns H11tto.

Vahet viii miiiin elutoa mOObJI "Dimi­no" talutehnil(a vastu. Parnu pk 121, kood NT3,

MiiOa paadimootor "Veterok 8M" (500 FIM_i) la paat "Progress 2M" (2000 FIMi). 'r60p Ohtuli tel 51 17 51, 5114 52.

MUOa vanem merapaat 6--.7 m, 5 hj. Parnu tel 9 60 n. MUUa uus 11:-"Juplteri" mootor,-samas ostan vOI vahet s06gikartuli vaatu RS 09 adra parempoolse kotpusa. Piir­nu tel9 86 81.

MiiUa 4sliindriline "Balkancar" diisel­mootor, pilmajahutusseadmald ja lehm ostja valikuJ. P.ilrnu mk, Aiuste sjk. E.L.ilits.

MUOa kulvi je kena profiliiga viilis­voodrilaudu. Tel (232) 511 49.

Head maaomanikud! Tele pool! pesn­ramae, mellt ... Soov Tallinnast liine suunas. Tin 18159 03 36.

Ostame palka. AfnuH lOOp kl9-11 tel 449987.

Osten pidsvaH s.aematsrjall, 2500--6000 rblllm. TranspordivOimalus. Tel 4481 34.

MOOs viga soodsall T 150 traktorlhaa­gis, siivaveepump 6 0, T 16 tOstuk, hLidrofoor, taitnekaitseprlts, L.iti liipsl• masin Ja Sak$a vaalwmpump. Ostan kultivaatorl, sOnnfkutransportOOri ja malmradiaatoraid. EE2700 Antsta sjk, pk 47. Villem. .

Vahet saematerjali (servamata laud ja poolpunnlaud), · okaspuupalgl n.stu. Tel42 33 25. Tamm.

MUiia saematarjali (mOOdud vastavaft tellija soovile), vundamendfplokks, "Eiektra 1001", VAZ 2109 (88.a). Tel (8 242) 3 37 as. TOrva.

P611umajandusliku kOrgharidUSGQa kasksaline tilsltarsldana m.ees soov1b abistada maatOOI Ukslkut korrallkku naist. "Maalsht", kood 761.

Perekond otsib tOOd. Mees zootehnik, ·toQtanud peazootehnlkuna Elan:tl$eks soovilav Ohepareel~~:mu. "Maaleht", kood 760.

MUiia post-Omblusmasin "Singer" (na­hatiiiideks). Tel (8 232) 9 04 46.

MUlia val vatJst bensilnrvastu 2 t nurk• raudii 45x45x5 mm. Tel 47 81 7&.

Teen ehituslikka projakteerimistiiid. EE0001 Tallinn, Lilli 3-5.

Mlliia virskat saemalerjaii (plank, pruss, tolline servatud ja servamata laud). E, T, N, R kl9-15 Paidetel 4 21 39. Ostetakse palkj.

MilOa uus kaater'"Amuur''. "Maaleht'', kood717.

Talu linna lihedal vajab 10 aastaks pe~ rameest, vOib olla perekond. Harju mk, Tabasalu, Kase 3-16. Limbach.

Nr21 (243) e Neljapiev,,21. m~i 199'2 ~

'

f --

I I

I I

SOODNE! Telefon SJ 96 22

AGRI92' IWMJSVAHBJNE !'Ou.uMAJANDUSHAmJs

TORI11...14.6.1992

INFO TAUJNNA mEFONlL 5!Z7-ro7

AKTSIASEL TS vajab vaga head TRAKTORISTI jaLUPSJAT,

soovitav perekond. Palk kokkuleppel.

< t.aane mtc., Martna, tel9 26 24,9 26 97.

VOtame vastu I e II im us i:

PEst}MASIN_,AD 'Vjatka", SUGAVKULMIKUD,

KULMKAPID, -. . "'Eiel<tra 10Q6"',

SOIDUAUTO HAAGISED. Tel tOOl 44'-43 50.

---------Asjaavatud

ARIINFOKESKUS (Tartu, Befooni 7, tel. (234) 612 64)

I e TARBEKAUPADE JA E~ITUSMATERJALIDE I TELLIMUSTE VASTUVOTT,

-, I I

I I I I I· I I I

1 e INFO VAHENDAMINE,

I e PRAEGU MUUGIL I • I I I

l::- ---- --- .. -

\ -~ -,

I I

·• I .. I

PAJUSI KOLHOOS .. . ·mOO!>

• ·' PAEKJVIKILLUSTIKKU fr0-10, S'--20ja 20-50.

J<!gevamk, Pajusl sjk. . Tef502 22v61

5 93 33 (l<aijlar).

,Milila MTz.80 v6l vahetada PUIDU vaS1U.

Tel (8 2~7) 4 42 04.

MUUauUs

Nilild ori Tell Y6i1Nlue ostaflrma

SAC-SENIOR . =jamuud

.

==· 'VIrve 1. ····· Tel526948.

OOtame Teid lgal T,K,N keiiB-11.

'URAL 5557 041' idilsel). Liane mk. T06p

kiB-16.30 te17 56 11!._

PELLONPAJA OY aslndus ~;estis. · ··

TEXAS INSTRUMENTS MM.ILMA -PARilW) QI.JWI,AATOJUD.l

'!1-503 ••••••••••• 875.· I !lm!IIXII +llw, I, lllll!illlll !I~ 91UL ••• US5.· SIIID WIIILIISlD, PimSIPAMI '!1-501 -. ••• ms.- Sllllill) ILIIi'llD, PimSIPmm '!I-5Gfl!i n ...... 5!50.- ft!'lmttc!, 10 - DIS!!.Il !1-503~ • ..-....... 1015... RWQ, lD JMlGl DISPIII '!1-JO sm •••••• lHS.- 54 !118'lSIIXIIGl !llllft GPD.ismZ ft-<'UD 4111. • .JI5o.• !!IIJI!l!l!!lml(-, liii:ID) I'I·3SL ......... lCO.- Iii IIIII!., lllw, !I!SWMin

,'!I·36191UL ••• ll!ill.- Iii !llll!lllll, PiJD111rmm ft.,&l .......... 17325.- IJWILIII SIPIIIIil!!l, l7 -I'IIIISSIII12l ... GIO.· lii!BUlD i.Rnls LlmLI! I'IIIISSIII MC. .. QOO.- l&TSIIIII.Ii!!IIIIS J,1B1!L1 -· - wet m,IJIU! lot llllUIAL!!

rsi141ja Etst.is:

GAB.Aif1'II 2 MSTAT! ! ! . . .. IC)WUtftR . ~L .. ---··- -

!I'IJOOl, \'al.J..iDo, LlliJe ll,tel.450759, fill 452315

Ettev6te mOilb enampakkumisel

kasutatud GAZ24, M 2140.

Tel23 89 81.

MOO a PESUMASINAD

""Vja1ka"', VIBROPUMBAD

"lnser"', SUGAVVEEPUMP

10 tolll, SIIBRID.

ventiil 0 25-50, TAPEETI,

''Eiektn:i 1006" VAZ 2108 (87.a). Tel tOOl 44 43 50.

Ostame PABERIPUITU, Vahetame PUITU POLLUTOOMASINATE (Tume OY)

ja TRAKTORITE "Valmet" vastu.

INFO TALLINNA TEL 23 71 66.

PUIDU VASTUVOTT: Mind, kuusk: Piimu, Savi 32 (Piirnu tel2 26 92, Enn Liiber). Kask, haab: Sonda rdtj (K-Jarve leiS 51 58, Eda Grigorovfts). Mind, kuusk, kask, haab: Tamnn, Vana-Narva mnt 18 (let 23 71 95, Aimi Krais).

Finna ostab kiiresti suunes kogustes

kvaliteetset Ot:ASPUUPALKI

(labimOOt 20-40 em, pikklls 4-6 m).

Tel 56 65 65.

MOOa "lkaruS" 250 59. Tel (8 247} 4 42 04.

Teostame LAEVAGA VEDUSID kuni INGLISMAANI

iihekordse lastiga kuni 100 t. Tasu kokknleppel.

Tallinna tel44 09 96 voi J6geva tel 5 02 32.

_ HG.Ume .SQNLQGIX_personaalaryutejd AT~386 SX/2/25HHz AT-486/4/33HHz

Color VGA /256Kb/14"' 1. 44 Mb FDD 1 . 44 Mb FDD

Firma mOOb soodsalt

suurtes kogustes­VOODRILAUDU.

Tel66 65 65. 85Mb HDD """' ............. ,._,.. 120Mb HDD ,i Mouse ~NJrrVU~CK Mouse

ASI<EMASOL mUOb

VETERINAAR­PREPARAATI .. Estufalaan".

Tallinn, Akadeemia tee 15/1,

tel 53 10 61,53 64 40

•· · z:nooo. -Rbl. 372750. -Rbl.. • Garantii 1 aasta.

Teostame XT ja AT arvutite MODERNISEERIMIST ja HEHONTI .

I1Uii11e BORLAND! ja SYMANTECI tarkvara, HINNAD ODAVAIMAD EEsTIS!

·Tallinn, Luise 38, tel. 45-23-15

l ' •