Suurimate võitude taga on alati hea koostöö.Selle pärast tahamegi jagada seda auhinda omaparimate partneritega – meie klientidega.Tänu Sulle on SEB 2012. aasta Eesti parim pank.

LEH

T +

DV

D

9 772228 226012 9 772228 226029LEH

T

Indrek ToomeKuidas ta rikkaks sai?

Indrek ToomeKuidas ta rikkaks sai?

LILLEORU KOMMUUNomapärane oaas linna külje all

MAI LOOG armastusest ja kehakeemiast

KUUM: KEIT PENTUS-ROSIMANNUS AUTOROLLO SKANDAALI TAGAMAADEST

ALLAN MARTINSON jälgib telefoniga taevast

LIISI KOIKSONsai Londonis täiskasvanuks

+ UUDISED / SPORT / TELEKAVA

NR 1015. detsember 2012

Hind 1.15

3

PPole vist raske arvata, miks teleseriaal „ENSV” on endiselt ülipopulaarne. Kaks aastat taga-si ETV ekraanil alanud nõukaaega peegeldav sari ei ilmuta väsimuse märke, vaid seda on õhinal vaatama hakanud ka need, kes võõ-rastavatesse parukatesse-vuntsidesse ja nai-londressidesse esiti umbusklikult suhtusid. See seriaal tekitab sooja tunde, paneb mui-gama toonase elu absurdsuse üle ja ühtlasi ka heldima. Lapsepõlve ja noorusaja meenutu-sed tekitavad alati heatahtlikku nostalgiat. Ja mida iganes nõukaajast ka ei räägitaks, õnne-tuks ei saa meie põlvkond oma lapsepõlve küll kuidagi nimetada. Jah, olime oktoobri-lapsed, pioneerid ja kommunistlikud noored. Ja mis siis?!

Ma ei tea oma tutvusringkonnas ühtki ini-mest, kes oleks lapsena punast pioneerikaela-rätti kaela sidudes mõelnud, et sellise teoga kindlustab ta Nõukogude võimu püsimist ja et see on midagi reeturlikku. Kes kahetseks,

et ta võttis koolielust osa. Vastupidi – organi-satsioonidesse kuulumine andis tohutult või-malusi arendada endas igasuguseid võimeid, sealhulgas juhi omi.

Õnneks hakkab nõukaaja häbenemise faas ühiskonnas läbi saama. Pärast taasiseseisvu-mist maad võtnud vastikustunne kõige nõu-kaliku vastu on asendunud stiilipidude ja näitustega (hiljutine „Mood ja külm sõda” Kumus oli ülipopulaarne), telerite ees istutak-se pühapäeviti lausa perekonniti, mitu põlv-konda koos, ja räägitakse lastele, miks asjad on „ENSV-s” just nii, nagu nad on.

Mõned asjad on seniajani samasugused. Kui meid hirmutati lapsepõlves tuumasõja-ohuga, siis tänased lapsed kardavad maailma-lõppu. Täiskasvanute poolearulised sõnavõ-tud on väikesed inimesed täiesti ära hirmu-tanud – mingi hirm peab ju kogu aeg naha vahel olema. Täpselt nagu vanasti.

Tänases LP-s saime heale jutule kunagise

võimueliidi tippu kuulunud Indrek Toome-ga. Tema sõnum on, et lõpetame kaksikmo-raali teemal, kes on kõvem kommunist – kes kõlbab pjedestaalile ja kes tuleks kunagise tegevuse pärast mutta tampida. „Me tahtsi-me oma eluajal olla tegusad, mitte katlaküt-jad,” ütleb Toome ja raske on teda sellise vali-ku pärast hukka mõista.

Hea lugeja, mida arvad sina? Kas peaksi-me lõpetama Nõukogude ajal karjääri teinud inimeste halvustamise või jätkame ühiskon-na lõhestamist loosungitega stiilis „Komma-rid ahju!”? Kirjuta mulle. 1

Nädal pildis! Kas lapsena kogetud toidupuudus aeglustab vanaduses mandumist? Vanavanaema rattal

Töönarkomaani treeningupäeviku 3. osa „Tassike elu topeltkoorega” teeb meeltele pai

„Me hoiame maailma üleval oma mõtetega,” ütleb üks Lilleoru kom-muuni asukas lk 14 pikas teemaloos. Õigus tal ilmselt on. Miks nad sagedasti Lilleorus käi-vad ja mida sealt saavad, räägivad teiste seas ettevõtja Ville Jehe ja turundaja Aigi Vahing. „Meist kõigist ju ei saa tipud, ei mahu,” nendib Liisi Koikson leheküljel

24. Praegu on lauljatar Londonis koolis ning just seda, kuidas selle kibeda teadmisega toime tulla ja end siiski tippu mahu-tada, ta seal õpibki. Kas inimene, kes mängib ennastunustavalt poole ööni arvutimänge, saab samal ajal olla igati vastu-tusvõimeline täiskasvanu, edukas ühiskonnaliige? Leheküljelt 12 selgub, et saab küll.

NostalgiastEESSÕNA

PANE TÄHELEÄRA MAGA MAHA!

LISAKS DIGILEHES

Peatoimetaja: Ingrid Veidenberg, 680 4400, ingrid.veidenberg@lehed.eeToimetus: tegevtoimetaja Heidit Kaio, heidit.kaio@lehed.ee, toimetajad Kristjan Jõevere, kristjan.joevere@lehed.ee, Piret Kooli, piret.kooli@lehed.ee, reporter Mari Sarv, mari.sarv@lehed.ee, toidutoimetaja Margit Tõnson, margit.tonson@lehed.ee, moetoimetaja Merit Boeijkens, merit.boeijkens@lehed.ee, digilehe toimetaja Ave Tampere, ave.tampere@lehed.ee, kujunduse autor Raimo ReimanToimetuse üldtelefon: 680 4400 Toimetuse aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post lp@lehed.ee LP Online lp.epl.ee Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521; ISSN 2228-2262

Peatoimetaja Urmo SoonvaldEesti uudised 680 4400, kohalikud uudised 322 3487, välisuudised 680 4455, arvamus 680 4450, kultuur 680 4470, sport 680 4490, foto 680 4400. Tellimine 680 4444, tellimine välismaale KE Ajakirjanduse OÜ 6411753, reklaam 680 4500.

iPad

Rohkelt lisamaterjale videos ja pildis LPdigileht.ee

Reedel on toomapäev ja jõu-luaja algus. Vanasti viskas töö-

rahvas siis jalad seinale. Õlu pane käima ja kodu tee kor-

da, kroonid riputa lakke ja õled too tuppa. Pärast seda enam

tööd ei tehta (mis ei tähenda, et võib ainult arvutis istuda). Ainult jõulukaarte võib veel

meisterdada.

Ehk võiks tänavu jätta pakitud kuuse ostmata? Parem sõida riigimetsa, tõsta seal lapsed kelgule ja valige endale ise päris jõulupuu. Saagige maha, tirige katusele, makske mobiiliga ja ehtige kodus ära. Uuri süsteemi rmk.ee, kuusekohad on nende mobiilirakenduses eraldi esile toodud!

Täna kell 13 vallutavad Tartu raeplatsi... rahvatantsijad! Talvine tantsupidu toob tantsulumele üle 400 rahvatantsija ja see on hoopis teistmoodi kui suvine tantsupi-du. Käpikud kätte!

Mine suusatama või trenni kohe, sest pärast jõule on hilja! Kui on

veel ettekäändeid, miks mitte min-na, siis telli jõuluvanalt vähemalt

jõusaali abonement.

Süüta kolmas advendiküünal ja vali Pileti-levi.ee või Kultuur.info kodulehelt üks jõu-lukontsert, kus end hästi tunneksid. Neid on praegu igale maitsele, nii üksikuid kui ka tuuritavaid, nii kirikuis kui ka rokiklubi-des. Jõulumaade valiku leiad sealtsamast.

Ingrid Veidenbergingrid.veidenberg@lehed.ee Loe meie digilehte LPdigileht.ee

Hakka meie sõbraks Facebookis:www.facebook.com/laupaevalehtlp

Eesti filmiklassika sarja järgmine film poodides juba 22. detsembril!

eestifilm.epl.ee

KESKEA RÕÕMUD

Vaata www.epl.ee/lp

Parim jõulukingitus

on LP tellimus!

4 UUDISED

midagi juhtunud ei ole. Ma elus ei arvanud, et midagi sel-list juhtunud on. Sisuliselt järgmisel päeval Rain nõusta-ja leidis. Isale ka arstid väga soovitasid mitte üldse nende teemade peale mõelda, aga ta ei osanud teistmoodi, tah-tis ise kursis olla, tõestada, et saab hakkama. Minu roll oli see, et tütrena... ma ei kujuta ka praegu ette, et oleksin saa-nud teistmoodi käituda. Isa palus, et saadaksin tema pal-ve peale mõned e-kirjad, küsik-sin infot, edastaksin selle info asjatundjale, kes appi oli tul-nud. Kuidas ma oleks saanud seda mitte teha? Minu esime-ne mure oli sel hetkel isa ter-vis ja ma olen seda öelnud ma ei tea kui mitu korda, et ma ei ole kunagi selle � rma juhtimi-ses osalenud. See ei ole olnud minu roll. Ma ei ole ka kuna-gi kuulunud Autorollo oma-nike ringi.

Selle juhtumi puhul on ju põhiküsimus selles, kuhu kadus Autorollos olnud vara. Sellele küsimusele saab vas-tust pärida siis, kui on teada, kes nendel hetkedel tegeli-kult fi rmat juhtisid. Kes neid asju korraldas, kui raha fi r-mast välja jalutas?Ma ei tea, mul puudub selle kohta igasugune info. Kui-das ma seda tõestan? Mu käest küsis esimest korda väidetava laenulepingu kohta samamoo-di ajakirjanik, kellel oli see paber käes. Mina ei ole seda näinud. Veel kord: ma ei ole ettevõtte juhtimisega seotud. Ma ei tea seda.Need  ajakirjanduses aval-datud e-kirjad, neid te olete saatnud ja näinud?

Jänku-onu ja naeris

Kui Kristen Michal minist-rikohalt tagasi astus ja rii-gikokku kolis, küsiti aja-kirjanduses: kas nüüd on kõik korras? Ja loomuli-kult vastasid kõik, et kus

ta siis korras on, see sunni-tud samm, mida saatis piin-

lik avaldus, ei lahenda mit-te midagi. Mulle aga tuli kohe

meelde üks vana ja kuulus onu Remuse lugu. Nimelt see, kus Rebase-onu vaigust nukuke-se meisterdab ja tee äärde sätib. Jänku-onu läheb mööda, vihastab, kui nukuke teda ei tereta, hakkab vaigust mehi-kest klohmima ja jääb kleepuva olendi külge lootusetult kinni. (Üsna samamoodi, nagu mässis end oma lõpututes-se valedesse Reformierakond.) Rebase-onu kargab põõ-sast välja, rõõmustab ja hakkab arutama, mis moel oleks kõige õigem Jänku-onu hukata. Kas uputada, küpsetada või puua? Jänku-onu on samal ajal väga alandlik ja soiub ainult üht: tee minuga, mis tahad, uputa või prae, ära ainult kibuvitsapõõsasse viska! Ja korrutab seda nii kaua, kuni Rebase-onu läheb õnge ja käratab: „Ah seda kardad sa kõi-ge rohkem? Ma viskan su just sinna!”

Seda ta teebki. Tsiteerin peast onu Remust: „Naksudes tuli nukk Jänku-onu küljest lahti ja Jänku-onu lendas põõ-sasse, nii et ragin taga.”

Kui Rebase-onu seejärel vaatama läks, mis Jänku-onust on saanud, kükitas see põõsas, nakitses vurre vai-gust puhtaks ja kisas suureliselt: „Kibuvitsapõõsas on mu

kodu, mu kindlus, kallis vennas!”

Ka Kristen Michal on jõudnud õnnelikult kodu-sesse põõsasse ja võib seal rahumeeli oma määr-dunud vurre puhastada. Istuda Kalev Lillo kõr-val ja vilet lasta. Tõepoo-lest, see on nagu naeri väl-jatõmbamine tuntud vene

muinasjutus! Ühe positsiooni tõrges juurvili loovutas, aga ainult selleks, et meeter eemal maasse kaevuda, samal ajal kui taat, eit ja lapselaps, koerast, kassist ja hiirest rääkima-ta, sikutavad, nii et näost sinised.

Minu meelest on elementaarne, et kui inimene ei sobi ministriks, siis parlamendiliikmeks ei kõlba ta ammugi mitte. Riigikogu pole ometi mingi karistuskoloonia!

Heldimus tuleb peale, kui meenutada, kuidas lahendas elamislubade skandaali Mart Laar: asjaosalised lendasid joo-nelt nii riigikogust kui ka erakonnast. Ja rahu majas. Aga Reformierakond muudkui venitab justkui mõni tüütu küla-line, kes ei taha kuidagi aru saada, et pererahvas on temast ammu surmani tüdinud. Sa ulatad talle mantli, aga tema laotab selle põlvedele, istub ikka lauas ja räägib oma habe-mega anekdoote. Ammu enam pole naljakas, kulla mees!

Muidugi, võib-olla pole neil tõesti kuhugi minna. Sel-les ongi suurim erinevus vanade parteituusade, näiteks Siim Kallase ja pealekasvanud kaadri vahel. Siim Kallas võib sõita Brüsselist Tallinna ja juhtida „Mnemoturniiri” nagu vana raadiomees – ta on osake Eesti ajaloost ja kul-tuurist, kes on istunud ühe laua taga Hardi Tiidusega, ta on päris inimene. Aga praegustel aparatšikutel pole mine-vikku, kui mitte arvestada teismeeas valimisplakatite klee-pimist ja kaubanduskeskustes pastakate jagamist. Nad on nagu valged laborihiired, keda metsikus looduses ei esine. Nende ainus kibuvitsapõõsas ongi võimukoridorid.

Nii et ehkki ma ei arva, nagu peaks riigikogu täitma sana-tooriumi ülesannet, kus oma töös ebaõnnestunud ja kelmus-tega vahele jäänud eksministrid saavad rahulikult vegeteeri-da ja kontidele uut rasva kasvatada, olgem lähenevate jõu-lude puhul südamlikud ja head. Tõmbame väheke hinge. Las naeris loodab, et tema kangekaelsus on ennast ära tasu-nud. Las puhkab pühade puhul soojas toas. Aga uuel aastal – taat, eit, lapselaps, koer, kass ja hiir – olete taas oodatud! Siis sikutame edasi, kuni juurikas mullast väljas! 1

Andrus Kivirähk

Keit Pentus-Rosimannus: teeksin oma isa aidates kõik samamoodi

Kas te olete avalikkusele vale-tanud, mis puudutab osa-lemist teie isale kuulunud firma Autorollo juhtimi-ses ja sealt väidetavalt raha kadumisest?Ma olen algusest peale rääki-nud tõtt.Olete peaaegu algusest peale väitnud, et aitasite koos abi-kaasaga Autorollo asjus oma isa. Mida te selle aitamise all silmas peate?Sel ajal kui isa tervise kaotas ja palus Rainilt (Rosimannuselt – U. J.), et ta leiaks asjatundja, kes oskaks talle nõu anda, vaa-taks üle � rma seisu ja annaks juhtimisnõu, siis Rain selle ini-mese leidis. Mina olen isa pal-vel edastanud ja küsinud infot, saatnud mõned e-kirjad pärast isa haiglasse sattumist.Te ei ole rääkinud, miks teie isa haiglasse sattus. Nagu Delfi kirjutab, üritas teie isa seoses oma fi rma käekäiguga väidetavalt enesetappu. Vas-tab see tõele?Jah, vastab tõele. Olen tahtnud isa säästa sellest, et ta peaks seda uuesti läbi elama. Ja ma ei ole tahtnud sellest rääkida. Te ilmselt saate aru, et see on ühe inimese isiklik tragöödia. Ma ei taha sellest detailselt rääki-da. Mina ta leidsin. Sel päeval. Ja ma ei taha sellest rääkida.Püüdsite teda sel hetkel aida-ta nii palju kui võimalik. Kas teil oli selge, kuhumaa-ni saate teda firma asjade-ga aidata?Tolsamal esmaspäeval rääkisin hommikupoole telefoni teel isaga ja ta ütles, et tal on abi vaja nõustaja leidmise näol, et ta lihtsalt ei jaksa enam. Kui isa ühel hetkel enam telefo-nile ei vastanud, siis ma läk-sin koju kontrollima, et ega

Reformi-erakond on

nagu tüütu külali-ne, kes ei taipa, et pererahvas on tast ammu tüdinud.

Jaa, ja need on saadetud perioo-dil, mis järgnes vahetult minu isa enesetapukatsele. Kui neid kirju lugeda, ja mitte sellisel kujul, nagu need on väljapres-sijate poolt valikuliselt meediale sokutatud, vaid kui neid vaada-ta terviklikult, tõestavad ja kin-nitavad need seda, mida ma rää-gin – ma ei ole olnud Autorol-lo juhtimisega seotud.Teie isa palus Rain Rosi-mannusel leida asjatund-ja, kes fi rmaga tegeleks. Ta leidis  advokaat  Siim Roo-de. Miks tegelesite te  siis edasi selle kirjavahetusega , kui asjatundja oli olemas? Te pidite tol hetkel mõist-ma, et tegelete oma tööajast teise firma asjadega. Miks ei võiks suhtlus käia otse ja vahenduseta?Vaadake, kui te olete ühel het-kel leidnud oma isa, kutsunud talle kiirabi ja hoidnud pöialt, et ta ellu jääks, ja ta palub, et

te hoiaksite teda kursis, siis ma ei kujuta ette, kuidas saaks öel-da, et ei tee seda. Mina ja Rain käisime isa vaatamas tööajast. Hoidsime teda kursis ja ma teeksin seda täna samamoodi. Ma ei ole teinud midagi vales-ti. Veel kord – ma teeksin seda täna samamoodi.Te olite fi rma asjadega kur-sis neid isale vahendades: mis seal toimus, kuidas käis varade liikumine, kuidas fi r-ma saatus kujunes. Kas teil ei tekkinud mingite rahaasjade kohta küsimusi?Te proovite nüüd mulle taas inkrimineerida asju, mida ma ei ole teinud. Minu roll pää-dis sellega, et edastasin ja küsi-sin oma isale tema palvel infot. Ma ei ole selle � rma majandus-

tegevusega kursis ega ole ka olnud Autorollo majanduste-gevusega seotud. Ma ei tea, miks seda üritatakse mulle järjekindlalt inkrimineerida.Küsin siis nii: teie isa palus teil hoida end fi rma asjadega kursis. Aga te ei ole kursis fi r-ma rahaasjadega. Kuidas nii?Isa oli ühel hetkel haiglas olu-korras, kus ta ei saanud ise ilma minu abita pidevalt telefoni teel ühenduses olla ega elektrooni-liselt pidevalt 24 tundi ettevõt-tega tegeleda, ehkki ta tahtis seda jätkuvalt teha. Periood, kui mina infot vahendasin, oli siis, kui isa seda palus, kui ta oli haige. Ma ei ole seda ette-võtet juhtinud, ma ei ole ennast detailidega kurssi viinud, sest mul oli sel hetkel kõige olulise-maks isa tervis. Transpordiette-võtte detailid ei ole see, mille-ga ma olen tegelenud.Kui teile oli arusaadavalt sel hetkel tähtsaim isa tervis, siis teie abikaasa, ma saan aru, tegeles Autorollo asja-dega rohkem?Isa juures haiglas ei käinud me Rainiga alati koos ja Rain oli see, kes Siim Roode appi leidis. Kui aja mõttes tundus olevat kriitiline, et saaks või-malikult kiiresti inimese, kes oskab neutraalselt väljastpoolt olukorda hinnata, siis me ei kaalunud kümnete erinevate asjatundjate vahel. Rain lei-dis selle, kes tol hetkel paras-jagu silma jäi. Rain on sama-moodi isa palvel infot vahen-danud, see on olnud tema roll, ei enamat.

See on selge väljapressimine. Mind ähvardatakse raha nõud-

misega ajalehe vahendusel millegi eest, mida ma ei ole teinud.

INTERVJUU: Reformierakonna aseesimehe ja keskkonnami-nistri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul oli tal oma isa fi rma-asjades aitamiseks traagiline põhjus. Firmast kadunud raha kohta ei tea aga tema ega ta abikaasa midagi. kohta ei tea aga tema ega ta abikaasa midagi.

Urmas Jaagant reporter

UUDISED 5

Kõik kingitused soki sisse lihtsalt ei mahu ;)8konoomne, vQimas ja luksuslik – uus KIA Sorento on proovisQiduks valmis. Tule tutvu uue ja avara KIA Viking Motorsi salongiga Tammsaare teel.

Viking Motors: Tammsaare tee 51, 665 2600, kia@vikingmotors.ee, KIA Tallinn: <lemiste tee 1, 605 0150, kia@kia.ee

Ootame teid uues KIA VIKING MOTORSi salongis.

Te ilmselt saate aru, mille pärast on see asi teie ümber...Muidugi saan. Põhjuseid on kaks. Üks põhjus on see, et praeguseks mulle kummalise skeemi tulemusel võlad kok-ku ostnud nn võlakütt näeb, et kuna mu isa kaotas kõik, on isiklikus pankrotis, siis sealt ei ole võimalik mida-gi võtta. Ju siis on tekkinud arvamus, et alusetult mind ja Raini kogu sellesse asja tõmmata püüdes õnnestub meilt midagi välja pressida. Mulle on selle viimase kol-me nädala jooksul erinevad vahendajad soovitanud tun-givalt minna kompromissile,

sest sel juhul õnnestuks mee-dias surve maha võtta. Ma ei ole ilmaasjata nimetanud seda väljapressimiseks. Mind ähvardatakse raha nõudmise-ga ajalehe vahendusel millegi eest, mida ma ei ole teinud. See on üks pool. Teine pool on poliitiline. Ma olen polii-tiliselt haavatav, see on selge.Kuidas võib see kõik mõjuta-da teie karjääri poliitikuna?Ma ei ole jaksanud sellele isegi mõelda. Aga ütlen veel

kord, et kui oleksin tead-nud, et see kõik sellisel kujul hiljem kellegi huvides üles tuleb, oleksin käitunud täp-selt samamoodi. Ma ei ole tei-nud midagi valesti ja see, et ma oma isa aitasin... teeksin seda täna samamoodi.Kas olete kaalunud tagasi-astumist?See mõte on mul muidugi peast läbi käinud. Kui mind tahetakse panna vastutama asjade eest, mis on seotud minu tegevusega, siis sellele on lihtne vastu vaielda, seal on lihtne end kaitsta. Aga kui rünnatakse ühest küljest minu pere selle tõttu, et ma olen poliitikas, ja teisest küljest rünnatakse mind minu pere kaudu, siis see on asi, mille eest kaitsta on end keeruline. Aga ma ütlen praegu veel, et ma ei ole teinud midagi vales-ti ja ma ei saa omaks võtta, kui mulle proovitakse inkriminee-rida asju, mida ma teinud ei ole. Ma ei saa seda teha.Seega te ei saa ka taga-si astuda?Ma ei saa omaks võtta asju, mida ma ei ole teinud. Milline on Reformierakonna saadav mainekahju? Eks me peame oma igapäevase tööga, milleks on riigi juhtimi-ne, tõestama, et me suudame Eestit ka keerulistest aegadest, mis on ilmselgelt liiga pikalt kestnud, välja juhtida. 1

Kui mind rünnatakse

minu pere kaudu, siis see on asi, mille eest on end keeruline kaitsta.

Keit Pentus-Rosiman-nus kinnitas veendu-nult, et ei ole kuidagi

osalenud oma isa firma juhtimises, vaid

aidanud teda info edastamisega.

Foto: Tiit Blaat

Loe pikemalt digilehestLPDIGILEHT.EPL.EE

6 UUDISED

Kaal: riik peaks loomaaeda märksa rohkem toetama

Reformierakond langes kolmandaks

Aastapäeva kontserdi lavastab Elmo Nüganen

„Normaalsetes riikides toeta-takse niisuguseid ettevõtmi-si omandisuhtest sõltumatult otsese või kaudse riikliku toe-tusega,” ütles Kaal, kommen-teerides kultuuriminister Rein Langi väidet, et loomaaia käe-käigu eest vastutab eelkõige Tallinna linn.

Kaal osutas ka sellele, et ajal, mil Lang istus loomaae-da kureeriva abilinnapea too-lil, tuli ta välja ideega, et täna-päevase loomaaia väljaehita-miseks tuleks kümmekond aastat järjest kasutada võrdses mahus nii linna- kui ka riigi-eelarve raha.

Lapsik vastasseis„Paraku on lapsik linna ja rii-gi omavaheline vastasseis sega-nud selle suurepärase mõt-te elluviimist – kõik riigieel-arvest või selle kaudu tehtud investeeringud, millest minis-ter rääkis, moodustavad napi kolmandiku viimase kümne aasta jooksul loomaaia aren-damiseks tehtud ehitusinves-teeringutest,” märkis Kaal.

Pikka aega erakondade reitin-gutabeli esikohal olnud Refor-mierakond langes detsembris kolmandaks, saades 22% vasta-nute toetuse, selgus ERR-i tel-litud Emori küsitlusest. Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul jätkas Reformierakon-na reiting langemist peaaegu kõikides sotsiaal-demograa�-listes rühmades. „Langus on olnud väiksem noorte ja kõr-gema sissetulekuga kodanike hulgas, kes on olnud ka Refor-mierakonna stabiilsemad toe-tajad,” märkis Voog ERR-ile.

Populaarseimaks tõusis

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva piduliku kontserdi lavastab Tallinna Linnateatri peanäi-tejuht Elmo Nüganen.

„Elmo Nüganen on väga hea valik ja meil kõikidel on väga hea meel, et ta oli nõus lavastama,” ütles presidendi avalike suhete nõunik Too-mas Sildam.

Seekord Tallinnas Esto-nia teatris toimuva kontser-

Sotsiaaldemokraatlik Era-kond, keda toetas 28% küsit-letutest. Siiski on sotsidel vara rõõmustada, kuna Voo-gi sõnul paranes nende reiting eriti jõudsalt madalama hari-duse ja väiksema sissetuleku-ga kodanike hulgas, kelle eelis-tused pole aga väga püsivad.

24%-ga teisel kohal ole-va Keskerakonna reiting on olnud viimased neli kuud küllaltki stabiilne, muutudes vahemikus 23–25%.

Kõige enam võib rõõmus-tada Isamaa ja Res Publica Liit, kelle reiting on taas tõu-sule pöördunud – erakond saavutas 18%-ga aasta kõrgei-ma toetuse. 1

Loomaaeda kütab amorti-seerunud, 1982. aastast pärit maagaasile seadistatud kon-teinerkatlamaja. Keskkonna-investeeringute keskuselt on nüüdseks saadud nõusolek kohalikule taastuvenergiale ülemineku projekti rahasta-miseks 350 000 euro ulatuses.

„Loodan väga, et linn leiab võimaluse lisada sellele puu-duva omafinantseeringu,” sõnas Kaal.

Loomaaial on pooleli kaks Euroopa Liidu raha toel kavan-datavat ehitusprojekti.

Kohe peaks allkirjad alla saama teisel katsel õnnestunud

Kristi Helmeuudised@epl.ee

Kärt Anveltkart.anvelt@epl.ee

Tallinna looma-aia direktor Mati Kaal leiab, et raha-saamine ei peaks sõltuma linna ja riigi suhetest. 

Oleme koos – see on parim jõulukingitus!

Broneeri jõulukruiis al. 37 €/in.

www.tallink.ee

Erakondade populaarsus Erakond Detsember Oktoober August Reformierakond 22 32 39 IRL 18 13 13Keskerakond 24 25 20SDE 28 22 20

riigihange liigikaitse laboratoo-riumi hoone ehitamise lepingu-le. Lõpetamata on ka paksuna-haliste maja rekonstrueerimine, kus on jäänud korda teha veel kääbusjõehobude osa.

Kultuuriminister Rein Lang ütles sel nädalal riigiko-gus, et riik on Tallinna looma-aia vastu olnud igati armulik: 2012. aastal eraldati looma-aiale investeeringuteks 10 000 eurot ja selle eest sai ninasarvik endale uue põranda. „Ninasar-vikul on põhjust rahuloluks,” korrutas ta. Lang lisas, et loo-maaia käekäigu eest vastutab eelkõige Tallinna linn. 1

Jääkaru tahab uut kodu

Tallinna loomaaias on kõi-ge halvemas seisus jääka-rud. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on Kaalu sõnul teinud lausa ettepane-kuid nende viimiseks muja-le, nagu juhtus Riia looma-aias elevantidega.

Tänapäevase jääkarude ekspositsiooni ehitamine läheb maksma kuni 3,5 mil-jonit eurot.

Paksunahaliste maja kerkib Mati Kaalu rõõmuks praegu hoogsalt. Foto: Tiit Blaat

di sisu ja kontseptsiooni koh-ta ütles Sildam, et seda saavad inimesed näha 24. veebruaril. „Üldisem teema on muidugi Eesti Vabariigi 95. sünnipäev,” lisas Sildam.

See, kellest saab presiden-di vastuvõtu heerold ehk kut-sutud külaliste ja nende kaas-laste sissehõikaja, ei ole Sil-dami sõnul veel selge. 1 Kristi Helme

UUDISED 7

Lille nimeks prügimägi

Peteri üks eestikeelseid lemmiksõnu on „prügimä-gi”. Nii imelise kõlaga sõna, arvab Peter. Millalgi Šveit-sis olles ütles ta oma tutta-vatele prooviks sõna „prü-gimägi”. Palus arvata, mida see küll võiks tähendada. Ju see on mõni imeilus lill, arva-tud vastu.Kord olnud Wüthrichidel söögikohas kahvlit vaja. „Palun andke meile kühv-lit,” küsinud nad siis.

Šveitslane tõlkis rasedale võimlemist

Täna pärastlõunal süütavad šveitslane Peter ja sakslanna Elke Wüthrich Võhmas tuhan-deid küünlaid, et kuulutada avatuks eriline jõululaat küün-lavalguse säras. Vapustav vaa-tepilt, Peteri sõnul maailmas kordumatu.

Praegu on Elke ja Peter tõe-näoliselt kunagise vorstipea-linna Võhma ühed kuulsa-mad inimesed. Nende käivita-tud küünlatehas Eesti Valgus on Võhmale toonud enamgi kuulsust kui sovetiaegne hii-gellihakombinaat, mille vare-med senini asula veert risusta-vad. Võhmasse jõudjal tasub

aga valgusepealinna küünla-vabrikusse jõudmiseks liht-salt ninasõõrmed avatud hoi-da. Ükski teine asula ei lõhna nii hästi kui Võhma. Pulma-küünlad, lasteküünlad, Ees-ti motiividega küünlad, küm-netes eri värvides ja lõhnades küünlad, millest pikimad väi-kemehe suurused. Lisaks para-� inist uisuväli. See kõik on soravat eesti keelt rääkivate Elke ja Peteri maailm.

Võimlemistõlk rasedatelePeter jõudis Eestisse 1996. aastal, käis ringi, sõnaraa-mat pihus. Lettidega poodi-dest sai Peter osta vaid kilo või saja grammi kaupa, sest just need kaalumõõdud olid

raamatus. „Kolmesadat gram-mi vorsti või kommi osta pol-nud sõnaraamatu puudus-te tõttu võimalik,” naerab Peter praegu.

Kord soovis Peter jogur-tit osta, aga ei teadnud, kui-das see eesti keeles on. Sõna-raamat ei aidanud. Nii valiski Peter poest kaasa kõikvõima-likku jogurtit meenutavat kraami. Kodus selgus, et kaasa on toodud kohupiim, kee� r, hapupiim… Ja suurima ülla-tusena selgus, et jogurti koh-ta polegi eestlastel keerulist omakeelset sõna, nagu tava-liselt kombeks.

Elke seiklused eesti keeleil-

Rein Sikk Võhma, Viljandimaa

Nutitelefoni omanikud,

vaadake videot

Vaata videot digilehestajaleht.epl.ee

Räägib eesti keelt. 7. lugu:Küünlameistrid Peter ja Elke on tõenäo-liselt Võhma ühed kuulsamad inimesed.

KEELSUUS

mas algasid 1999. aastal kohe pärast siia saabumist. Elke ootas esimest last ja läks rase-date võimlemisrühma, kus töö käis loomulikult eesti keeles. Et ikkagi õpetustest aru saa-da, oli tõlgina kaasas Peter, kes kõik tulevase ema tarku-sed saksa keelde ümber pani. Pärast sünnitust läks Elke juba vanemate prouade võimle-misrühma. Prouadel oli aega temaga võimlemise eel, ajal ja järel suhelda, keelt õpetada.

Tänaseks on Wüthrichidel kolm last. Kodus räägivad nad vanematega saksa keeles, koo-lis õpivad eesti keeles, omava-helgi suhtlevad eesti või sak-sa keeles.

Ära kasutada!Peteril on meeles: kord sai küünalde jaoks valmis sega-tud vale värv, mis kohe sugu-gi ei sobinud. Peter jättis hom-mikustele töölistele kirjaliku teate, et ärge seda segu kasu-tage. Saabus mõne aja pärast küünlatehasesse ja mis ta avas-tas: katel tühi, kogu segu ära kasutatud. Tohoo tonti, miks korraldust ei täidetud!? Tööli-sed aga osutasid ülemuse kir-jale, kus seisis selges eesti kee-les: „Ära kasutada!”

Võhma volikogus tegutse-des on Elke suhu saanud ka juriidilise, seaduskeele. Peterit aga lausa lunitakse küünlate-hases eestikeelseid ekskursioo-ne tegema, sest tema keeleka-sutus olla ühtaegu nii vahva, siiras kui ka veider. 1

Hiigelküünalt näitavad Elke ja Peter rahustavad vaata-jaid: Jakobson ja mälestus viiesajakroonisest ei põle sugugi ära, sest tahid vaha sees on vaid vaksapikkused. Foto: Rauno Volmar

8 VÄLISMAA

Septembris kirjutas Eesti Päe-valeht otse Hispaaniast suure majanduskriisi eest Tallinna tööd otsima saabunud Francesc Xavier Bonetist (28). Vastse üli-koolilõpetajana tundis ta His-paanias sama, mida paljud eakaaslased: tööd oli sama häs-ti kui võimatu lei da. Pealehak-kamist täis, uuris ta internetist, mis muus riigis võiks tööd saa-da, ja Eesti majandusnäitajad jäid talle silma.

Kui Bonet rääkis septemb-ris ajakirjanikule oma lootu-sest Eestis tööd leida, teatas ta, et kavatseb ameti leida kahe kuuga. Lubas ka teada anda, kui see õnnestub. Läks oktoo-ber ja november ning kuulda polnud midagi, mis pani mõt-

„Olen väga õnnelik!” Hispaania tööotsija leidiski Eestis töökohaKaks kätt taskus sügisel Tallinna jõudnud noormees pidi peaaegu alla andma, kui ühtäkki unistus täitus.

lema, et ju ei läinud päris nii, nagu noor hispaanlane soovis. Aga võta näpust, nädala eest saabus kokkulepitud kiri: ma sain tööd.

Oleks juba loobunud„Kohtusime septembris. Jätka-sin pärast seda töö otsimist,” alustas Bonet teistkordsel koh-tumisel kohe õhinaga. „Esial-gu keskendusin õigusvaldkon-nale, kuid advokaadibüroode inimesed ütlesid, et kuna ma ei räägi eesti keelt, oleks väga raske õigusega tegeleda,” nen-tis Hispaanias õigushariduse saanud noormees. Seega tuli tal oma ootusi ja lootusi pisut ringi seada.

„Vaatasin seejärel otse töö-kuulutusi vahendavaid veebi-lehti ja leidsin pakkumise, mis saigi minu töökohaks. Interne-

Raimo Poomraimo.poom@epl.ee

tiettevõttesse otsiti viieliikme-list klienditoetiimi, mille liik-med räägiksid inglise keelt.”

Asi ei edenenud eriti kiires-ti ja lõpliku kinnituse saami-ne võttis omajagu aega. Kogu-ni nii palju, et endale seatud

kahekuuline tööleidmise täht-aeg hakkas täis tiksuma ja opti-mistlikult alustanud tööotsija mõtted kiskusid juba äramine-ku poole. „Kui kohtusime, siis mulle tundus, et Eestis on iga-

suguseid võimalusi ja mind ei saa miski peatada. Aga kui tuli oktoober ja juba ka november, mõtlesin: jeerum, läheb aina külmemaks ja pimedamaks. Aga tööd pole ikka. Seega hak-kasin juba mõtlema koju taga-siminekule.”

Ent päev pärast seda, kui Bonet oli helistanud vanema-tele sõnumiga, et vist tuleb las-ta käiku plaan B ja koju naas-ta, tuli loodetud kõne, kus ta kutsuti teise vooru intervjuu-le, ja siis oli asi juba tundide-ga selge. „Kaks tundi pärast teist intervjuud helistati ja öel-di, et sain selle töökoha, mis tegi mind väga-väga-väga õnnelikuks.”

Nii palju „vägasid” on täies-ti kohane kasutada, sest see tähendab, et noormees on esi-mest korda elus iseseisev. „Palk lubab mul maksta oma korteri-üüri, olla iseseisev. Detsember on esimene kuu, kui maksin ise oma üüri! See lubab mul end

siin sisse seada, maksta jõusaa-lis käimise eest ja isegi säästa. Ma olen väga-väga õnnelik,” kordab ta näost lausa särades.

Bonet nentis, et muidugi oli ootamine raske, kuid õnneks leidis ta palju toetust teistelt Tallinnas elavatelt hispaanlas-

Francesc Xavier Bonet leidis külmas Eestis tööd ja on eluga äärmiselt rahul.

Foto: Tanel Meos

Mõtlesin: jeerum,

läheb aina kül-memaks ja pime-damaks. Aga tööd pole ikka.

VÄLISMAA 9

Prints Philip pankuritele: vaadake, et enam nii ei tee

VÕI

AASTAT

GARANTII

VÕI

AASTAT

GARANTII

Suurbritannia riigipea, kunin-ganna Elizabeth II ja tema kuninglik abikaasa prints Philip külastasid neljapäeva pärastlõunal riigi keskpanka, et tänada sealseid töötajaid rahvusvahelise majanduskrii-si ohjeldamiseks tehtud pin-gutuste eest.

Tavapäraselt on sellised visii-did väga vaoshoitud. Tema Majesteet surub inimestel kätt, tehakse pilti ja naerata-takse. Samamoodi oleks pida-nud minema ka sel korral, kui poleks olnud üht Inglise Panga töötajat, kes otsustas monarhile pikemalt seletada, miks ei osa-tud 2008. aastal avaldunud rah-vusvahelist � nants- ja majan-duskriisi ette näha.

Kuna kohal oli palju kaa-meraid ja ajakirjanikke, tek-kis erakordne olukord, kus

avalikkus sai kuulda ka riigi-pea arvamusi asjade põhjus-test. Kuninganna võtab ava-likult sõna haruharva ja siis ka ettevalmistatud kõne vormis. Tema spontaanseid mõtteid ei kuulda peaaegu kunagi.

Laisad inimesedKui pangatöötaja oli oma loengu teemal, miks kriisi ei osatud ennustada, ära pida-nud, võttis monarh asja kok-ku. „Ma arvan, et puhtalt raha mõttes on seda väga raske ette näha. Kuid eks inimesed olid muutunud pisut laisaks, eks ole?” märkis 86-aastane Eliza-beth II teraselt. Kuninganna viitas ka Briti � nantsinspekt-siooni nõrgale sooritusele, mil-

lel tema andmeil kriisi algus-ajal „puudusid hambad”.

Vestluse võttis kokku kunin-gannat saatnud prints Philip, kes on tuntud oma otsekohe-se lähenemisega. „Ega’s ometi uut pole oodata?” naljatas ta ja viibutas sõrme reas seisnud pankurite poole, kes ei osanud kriisi ette näha. „Vaadake, et te enam nii ei tee!”

Kuna pärast finantskrii-si on selgunud, et paljudes rahvusvahelistes pankades vilistati pahatihti mõistlikele ettevaatusabinõudele ja ise-gi seadustele, siis tasub pan-gandustegelastel kuninglikku hoiatust tõsiselt võtta. Kui nad just ei taha Toweri vanglasse heitmisega riskida. 1

Inglise Pangas külas käies sel-gusid kuningan-na Elizabethi mõt-ted majanduskrii-si põhjustest.

Raimo Poomraimo.poom@epl.ee

Kataloonia iseseisvus pole päris realistlik

Nüüd ennast töökoha kau-du Eestiga sidunud Francesc Xavier Bonet on täpsemalt pärit Katalooniast. Tegeli-kult peakski teda nimetama katalaaniks, sest tema ema-keel on katalaani, mitte his-paania keel. Ajal, mil ta Ees-tis tööd otsis, on Kataloonias toimunud valimised, mille peateemaks oli Hispaaniast lahkulöömine. Kuigi Bonet nendib, et ta on kasvanud katalaanimeelses perekon-nas ja paljud lähedased usu-vad siiralt iseseisvusse, vaa-tab ta ise asja realistlikult.

„Tulen Kataloonia rah-vuslikust perekonnast, mu isa on ka kodukülas voliko-gu liige,” rääkis Bonet. „Jah, paljud inimesed arvavad, et kui lööme Hispaaniast lahku, läheb kõik kohe paremaks. Ma ise nii ei arva. Ega asjad siis kohe üleöö parane. Kui sünnib uus riik, oleks vaja hakata uusi kaubandussuh-teid arendama.

Kuid paljud inimesed suh-tuvad sellesse optimistlikult. Seetõttu näeme arvatavas-ti kahe-kolme aasta pärast referendumit, kas Hispaa-niast lahku lüüa. Inime-sed võtavad seda kui loo-tuskiirt.”

telt. Kuid teist päris endasugust hulljulget, kes oleks tulnud, kaks kätt taskus, külmale ja lumisele põhjamaale õnne otsi-ma, pole ta veel kohanud. Ena-mik teisi temavanuseid hispaan-lasi on sattunud Eestisse isikli-kel põhjustel. „Kõige tavalisem

viis, kuidas hispaanlane on Ees-tisse sattunud, paistab olevat siiski selline, et Eesti neiu on kohanud Hispaania noormeest, kes nüüd on siin. See on tüüpi-line viis, mulle näib. Aga et tul-la üksinda tööd otsima, selliseid tean ainult ennast.” 1

Varandust takseerimas Foto: Reuters/Scanpix

10 ARVAMUS

Olgu sul naiseks printsess või meheks prints, aga kui homme

on sama mis eile, hakkab igav. Tahaks uut ja teistsugust, tahaks põnevust.

Su suu minu suussu hing minu ihussu suu mu suusme vili küpseb samas vihus.Su suu mu suussu närvilülid mu närvikees,su suu mu suussu süda tuksub kui minu sees. Kus lõped sa?Kus algan ma?Kes lahutas küll lained merest?Su verelibled minu verest? Üksteisest kumbki põlev laast.(Suudlus. Marie Under)

Lisaks kunstnikele ja kirjanikele pälvib armastus ka teadlaste tähelepanu, kes uurivad, miks armumine lõpeb ja miks mõned armuvad mölakatesse.

Mai Loog fi losoofi adoktor

Kas armastus on õnn või õnnetunne?

Muinasjuttudes õnnestub kan-gelasel või kangelannal kohata seda õiget, nad armuvad metsi-kult, abielluvad kaunilt ja ela-vad õnnelikult koos kuni sur-mani.Tänapäeva läänemaa-ilmas, kus vähem kui pool täiskasvanud elanikkonnast on abielus ja pooled abielud lahutatakse, on psühholoogid ja antropoloogid asunud uuri-ma õnne, õnnetunde, armastu-se ja abielu seoseid.Hüpotees, et abielus inimesed on õnnelikumad, ei vastavat tõele.Tegelikult elavad vastabi-ellunud romantilise armastuse ülevoolava õnnetundega vaid aasta, maksimum paar. Seejä-rel romantiline tunne lahtub, kaob ja mõlemad on oma isik-

liku õnnetundega samal tase-mel kui enne kohtumist ja abi-ellumist, on leidnud teadlased Richard E. Lucas ja Andrey E. Clark, kes uurisid 15 aasta jooksul 24 000 inimest. Mõned abielus inimesed usu-vad, et kuna romantiline kirglik armastus on läbi, siis oli tegemist vale ja sobimatu partneriga, õige on siiski veel „kuskil seal”, tuleb ta vaid lei-da ja kõik saab korda. Inime-sed lahutavad. Kokku jäävad need, kes on sõpradeks ja kaas-lasteks saanud, kellel on koos turvaline ja hea olla, kellel on koos vaja lapsi kasvatada või kellel on ühised majandusli-kud huvid, aga ka ühiskond-lik surve mitte lahutada.

Armastus: õnn ja valuAga mis saab uue õnnetunde otsijaist? Romantiline armas-tus, mida tuleb eristada sek-suaalsest kirest, on teadlaste väitel üks inimese primaarseid tunge. Nagu janu ja nälg, on väitnud romantilist armastust uurinud Arthur Aron, Lucy Brown ja Helen Fisher. Väidet tõestavad mitmed katsed, kus värskelt armunute aju toimi-mist uuriti magnetresonants-tehnikaga (fMRI). Selgus, et armunutel aktiveerusid värvi-liseks samad ajupiirkonnad, mis elavnevad inimese esma-tungide rahuldamise ajal ja mis toodavad ergutit dopamii-ni ning annavad neile korrali-ku õnnelaksu, mis uimastab, tõstab kõrgustesse, viskab lai-netesse, paneb pea pööritama ja südame leegitsema. Sa võid olla kogu öö üleval, sa suudad keskenduda vaid ühele inime-sele kogu maailmas, kõik keer-leb vaid ümber su armastuse objekti. Tekib sõltuvustunne, täpselt nagu tarbiks kokaiini. Sest sa tahad seda õnnetunnet kogeda veel ja veel.

Kahju on inimesest, kes aina uue laksu nimel ei pea enam ümbritsevaid lähedasi inime-si tähtsaiks. Nii hävitavad nad sõprus- ja peresuhted, omaen-da turvalise elu. Mõni jääbki

liblikana õielt õiele lendama, nagu Don Juan või Elizabeth Taylor, mõnel õnnestub leida teine, kuid „õige” romantili-ne armastuspartner ja sellega kokku jääda.

Romantiline armastamine ei too inimesele ainult õnne-tunnet, vaid ka hirmu, ängis-tust, valu ja hirmu mahajäetu-se ees, selgus samast Aroni ja

Browni magnetresonantskat-sete seeriast, kus õnnelikus armusuhtes inimestele näida-ti nende partnerite pilte. Siin sõltub ka inimese enda tuge-vusest, kui klammerduv ta on,

kui palju suudab ta end üksi ilma armastatuta ette kujuta-da. Helen Fisher tegi katseid mahajäetud ja armuvalus ini-mestega: nende ajus aktivee-rusid osad, mis on seotud suu-re riski võtmisega, kuid toime sarnanes taas kokaiini toime-ga. Fisher tõdes, et romantili-ne armastus on dopamiiniga seotud sõltuvus, esmatung olla oma armastatu lähedal, temaga koos. Ja kui inimene ei saa, mida ta tahab, võib ta teha imelikke ja hirmsaid asju: ta võib hakata oma armastatut jälitama, päevade ja ööde vii-si jälgima, ta võib end meele-heites ära tappa, ta võib pime-

das vihas tappa oma endise armastatu või tema uue kalli-ma või kelle iganes, kes tema tungi rahuldamise teel ees juh-tub olema.

Armastatu kaotusevalu on reaalne keemiline protsess ajus, mis mõjutab kogu keha. Ootamatult mahajäetud või lesestunud inimesed tunne-vad reaalset valu nagu haiged.

Mis saab aga neist, kes oma armastatuga kokku jää-vad, kuigi leek enam ei põle, süda ei puperda, pea ei käi rin-gi? Nad on parema tervisega ja üldiselt rikkamad kui nende lahutatud eakaaslased. Amee-riklaste uued uuringud sedas-

Euroapteek on edukas rahvusvahelisse kontserni kuuluv apteegikett. Seoses ettevõtte

laienemisega, ootame tööle arenemis- ja arendamissooviga kolleege.

Pakume tööd alljärgnevatel ametikohtadel:

• Lao juhtaja• Proviisor/farmatseut

erinevates Eesti piirkondades• Konsultant• Abitööline

Sind ootab:

• Huvitav töö

• Motiveeriv töötasu

• Töötajate soodustused

• Koolitused

• Karjäärivõimalus

Tööle asumise aeg: kokkuleppelTöö tüüp: osaline või täistööaeg

Tutvu meie tööpakkumistega lähemalt CV Keskuse tööportaalis.

E-post: CV@euroapteek.eeKontakttelefon: 667 5026, 5556 6778

Illustratsioon: Hillar Mets

ARVAMUS 11

Ootamatult mahajäetud või lesestunud inimesed tunnevad

reaalset valu nagu haiged. Nendega võib juhtuda hirmsaid asju.

Ka loomad armuvad ja tunne-vad armastust. Nad ei vali part-

nerit juhuslikult. Võib-olla ainult siis, kui nad on koos puuri pandud.

Ootamatuse nauding

Psühhiaater Gregory Berns tegi katse, kus jagas ühele rühmale vett ja mahla regu-laarsete intervallide tagant, teisele aga ootamatult ja ebaregulaarselt. Nendel, kes said jooki ebaregulaarselt, vallandus ajus rohkem õnne-tunnet tekitavat dopamiini. See katse selgitab, miks ini-mesi köidavad sageli ettear-vamatud partnerid.

Täna Delfis:Miks tõstab Riigikogu Rait Maruste pensioni?

tavad, et abielus vanemate las-tel on paremad eelised olla elus edukamad, rikkamad, õnneli-kumad. 11. detsembri ajaki-ri Economist väidab, et riik peaks soodustama abielu kui institutsiooni, sest see aitab kaasa tervema ja jõukama rah-va taastootmisele.

Ootamatuse võluMiks siis romantiline armas-tus aasta-paari järel kuhtub? Mis juhtub? Uurimustest sel-gub, et meie bioloogiline mina vajab aina uut erutust, uut dopamiini, vaheldust. Olgu su naine ilus printsess või mees superprints, aga kui homme on sama mis eile, hakkab igav ja tekib rahutus: tahaks midagi uut, teistsugust, tahaks põne-vust ellu, tahaks midagi tah-ta ja seda siis saada, tunda õnnetunnet ja sügavat rahul-dust. Ja kui siis taas igav hak-kab, tahaks selle ringi taas läbi teha, et tunda õnnetunnet ja rahuldust ja aina uute soovi-de täitumist.

Kaua abielus olnud inimes-tega tehtud katsetest selgus, et kirglik seks mitu korda päe-vas, iga päev, iga nädal, muu-tus kiiresti igavaks. Partner on ju sama, seks sama. Bioloogi-line valik paneb ohusignaa-li undama: kui su pikaaeg-ne partner on sama kodune ja lähedane kui su vend või õde, käsib sisetung intses-ti vältimiseks otsida uus ja teistsugune. Esimesena hak-kavad igavust tundma nai-

sed, kes tahavad rohkem fan-taasiat, eri olukordi, teistsu-gust lähenemist. Kui partner seda pakkuda ei suuda, kaob suhtest seks. Vähetähtis ei ole ka tõik, et tihti on need ühe-sugust romantikavaest tähe-lepanu saavad naised lastega kodus, üleväsinud ja emot-sionaalselt kurnatud. Väsi-nud naine taasärkab roman-tilise armastuse jaoks, kui ta tunneb end ilusana, ihaldus-väärsena, kui ta tunneb mehe (ja mitte ainult enda mehe) erutavat tähelepanu.

Siin ka ehk üks võti mõist-maks teose „Viiskümmend hal-li varjundit” populaarsust naiste hulgas: inimesed taha-vad üllatusi, midagi teistsu-gust, midagi sellist, mille koh-ta nad ei usu iial, et nad seda tahavad. Ootamatu meele-hea vabastab rohkem dopa-miini kui oodatud meeldiv tasu, ootamatu ei-tea-kust ja ei-tea-miks tulnud meelehea pakub palju rohkem rahul-dust. Katsest selgus, et ini-mesed ei olnud oma reagee-ringutest teadlikud. Selgus, et nende aju aktiveerus nau-dingut tundma isegi vastupidi eelistustele, mille need inime-sed ise olid sõnastanud. Tea-dustulemused selgitavad osa-liselt, miks mõned inimesed, kes kurdavad oma armasta-tu truudusetuse üle, hoiavad tast ikka kinni või leiavad uue partneri, kes on sama truudu-setu: katsed on näidanud, et mida ettearvamatum on nau-

ding, seda tugevam see on. Kõigi poolt põlatud ja kee-latud vili on magus ja erutav.

40: elu raskeim igaTeadlased soovitasid paaridel kirjutada üles neid erutavad tegevused (nt tantsimine, spor-timine, restoranis käimine) ja neile meeldivad tegevused (nt poodlemine, koos kokkamine, kinoskäik), seejärel paluti paa-ridel koos neid tegevusi har-rastada. Selgus, et paarid, kes tegid koos neid mõlemaid eru-tavaid tegevusi, olid oma suh-

tega rohkem rahul ja seksuaal-selt aktiivsemad. Siit järgnes soovitus romantilise armastu-se elushoidmiseks: tehke koos uusi ja erutavaid asju, ärge lan-gege rutiini. Rutiin on isegi loomadele igav!

Aga Andrew Oswald on uurinud õnnetunde seost vanusega ja tema uuring järeldab, et see on U-kujuli-ne, õnnelik oled sa noorena ja vanana. 40-aastased puuduta-

vad U põhja, on kõige õnne-tumad ja depressioonis. Tema uurimisrühm leidis, et sama juhtub ahvidega, ka nemad on oma keskeas õnnetud. Järeli-kult on tegu bioloogilise sättu-musega, mitte inimese valiku-te ja otsuste tagajärjega. Ahvid ju ei lahuta keskikka jõudnu-na, kuid õnnetumad kui muus vanuses on nad ikka. Fisher väidab, et ka loomad armuvad ja tunnevad armastust. Nad ei vali partnerit juhuslikult, võib-olla ainult siis, kui nad on koos puuri pandud. Muidu valib iga loom ja lind endale selle, kes talle ligitõmbav tundub, kellesse ta armub, isegi esime-sest silmapilgust, nagu elevan-did. Helen Fisher on nüüdseks aastaid uurinud, miks me vali-me „toatäiest samasugustest inimestest, kellel on samasu-gune taust, staatus ja välimus

kui meil”, ikka välja vaid sel-le ühe, kellesse me meeletult armume. Mis toimub, miks? Oma küsitlusveebi chemist-ry.com abil jõuab uurija jär-jest lähemale vastusele: põh-juseks on keemilised protses-sid ajus, meie bioloogia. Mis täpselt, selgub ehk varsti. Prae-gu teame vaid, et romantiline armastus on kõige võimsam tunne meie maailmas planeedil Maa. Aroni ja Fisheri uuringu-test selgus veel, et üle 25 aasta koos olnud paaridel tuli tihti uus romantilise armastuse lai-ne siis, kui lapsed pesast väl-ja lendasid ja jäi taas rohkem aega teineteise jaoks.

Aju-uuring aga näitas, et vanadel abielupaaridel, kes väitsid teineteist armastavat, aktiveerusid teineteise pilte nähes needsamad primaarse tungi keskused, mis toodavad dopamiini. Vaat kus pikaaeg-sed sõltlased! Nad on olnud armunud ja tundnud õnne-tunnet, joovastust, aga ka ängi ja hirmu. Neil on olnud õnn olla partneriga, kelle-ga koos on hea, turvaline ja üllatusrohke, neil on olnud elu täis emotsioone! Neil on olnud õnne. 1

18-aastane Chuang oli tänavu suvel Taiwani internetikohvi-kus „Diablo 3” mänginud juba 40 tundi, kui ta äkitselt kokku varises. Kiirabi kuulutas noor-mehe surnuks. Uudised mee-letu mängumaratoni järel sur-nud teismelisest ei üllata vii-mastel aastatel kedagi, see on muutunud üsna tavaliseks. Ent Eestis ringi vaadates ei tundugi, et arvutimängurid on antisotsiaalsed teismelised, nad võivad hoopis olla edukad ühiskonnaliikmed.

Meelis on eduka reklaa-miagentuuri loovjuht, kes hakkas mängima üle 20 aas-ta tagasi ja teeb seda tänaseni kui mitte iga päev, siis vähe-malt üle päeva. Martin on kõr-gelt haritud juhtiv riigiamet-nik mõjukas ministeeriumis. Varsti on tema 30. sünnipäev ja selleks ajaks on ta mänginud ligi veerand sajandit. „Hakka-sin mängima esimeses klassis, võib-olla varemgi,” meenutab Martin. Aleksandras ehk Alex, nagu ta end kutsuda eelistab, on tippjuht, kelle käe all on Del� kasvanud Leedu suuri-maks uudisteportaaliks. Alex on aastaid mänginud regulaar-selt „Call of Duty” mängusee-riat ja ostab alati müügile tul-les selle uue episoodi.

„Kui sa mängid, siis sa õpid mingi oskuse, aga see ei ole ainult mänguoskus,” seletab Meelis, miks arvutimängud ta elus on. „Mäng treenib minu

aju eri olukordades reageeri-ma: see õpetab kiiresti otsusta-ma ja samamoodi näiteks kao-tust üle elama.”

Meelis mängib selliseid mänge nagu MMORPG (massively multiplayer online roleplaying game, eesti keeles paljude osalejatega võrgu-rollimäng – toim). Need on „RIFT”, „World of Warcraft” või „² e Secret World”, mil-le puhul ühes internetimän-gus osaleb korraga isegi sadu tuhandeid inimesi üle maailma.

Mängijad täidavad ülesan-deid, võitlevad üksteisega ja moodustavad ka gruppe. „See on väga õpetav, näha MMO-s

grupikäitumist,” ütleb Mee-lis. Alati on näha inimesi, kes ujuvad vastuvoolu, kes näevad kõiges halvimat või on kohe valmis alla andma. „Kui män-gus seda kümneid kordi koge-da, siis ei ole see igapäevaelus enam üllatav,” selgitab Meelis, miks mäng on talle ka töökol-lektiivis olles kasulik.

Martini jaoks on mäng prae-guseks hobi, lõõgastumisva-

hend, mis aitab säästa muidu kõrtsides või baarides maha-joodavat raha. Kunagi oli see aga tõeline ambitsioon. Mar-tin mängis klassikalisi tulis-tamismänge nagu „Quake” „klannis” ehk professionaal-ses meeskonnas ja osales rah-vusvahelistel võistlustel, kus edukad võisid teenida suuri summasid. „See on uskuma-tu motivatsioon, kui sa näed mitme miljoni mängija seas end kolmandal kohal,” rää-gib Martin oma tippsaavutu-sest. „See on võimas tunne, et sina oledki see 0,001%.” See, kui sind mänguserverisse sisse logides virtuaalselt lausa kum-mardatakse ja austatakse, aval-dab eriti teismeeas suurt mõju. „See on väga tähtis, eriti kui sa oled jõmpsikas, kes on mui-du ebakindel kas või neiude-ga suheldes.”

„Mängimine puhastab tõeli-selt hästi su pead,” ütleb Alex. Tema mängitav „Call of Duty” on justkui lõppematu sõjaväe-line missioon, kus ta on teiste mängijatega pidevas raadiosi-des, igaühel on oma ülesanne, et ühiselt vastane võita. Alex mängib elutoas, kus ekraan on neljameetrine projektoripilt ja heli tuleb supersuurest ste-reost. „See on keskkond, kus

saab mõtted päevastelt tege-mistel väga efektiivselt mujale suunata,” ütleb ta. Kuid Alexi sõnul on oluline mitte kaota-da ajataju. „Lihtne on alusta-da õhtul kell kuus mängimist ja avastada, et järsku on kell kolm öösel.”

Raha ja aega läheb kõvastiSelline mänguvarustus nagu Alexil maksab ilmselt tuhan-deid eurosid, sellele lisandub igal aastal uue „Call of Duty” osa ostmine. Martini sõnul on ta elu jooksul mängimi-se alla pannud meeletu sum-ma. Eriti kallis oli võrgumäng modemi ajastul, kus iga minut internetis maksis hulga raha.

Mängude tegelikud igakuised osalustasud on tänapäeval sel-lega võrreldes üsna väikesed. Meelise sõnul kulub tal selle-le iga kuu umbes kahe kino-pileti jagu raha. Muidugi on mängimisel peale raha ka tei-ne hind, kuid keegi ei tunnis-ta, et see segaks tema igapäe-vaelu, tööd või suhteid lähe-dastega. „Mul on ilmselt väga vedanud, sest mul on väga aru-saaja naine,” ütleb Alex. „Inim-suhted põhinevad ikkagi kon-sensusel,” lisab Meelis. Sama kehtib ka töökohustustega, mille arvelt aega varastada ei saa. „Tõsi küll, ülikoolis ma loengutesse põhimõtteliselt ei jõudnud,” sõnab Martin.

Suurimatel võrgupidudel ehk üritustel, kus mängijad tulid oma arvutitega kokku, sai ka 30 tundi järjest mängitud. „Kodus üle 20 tunni üldiselt ei viitsinud. See oli hull and-mine,” ütleb Martin.

Nüüd on Martini CV-s välis-maise ülikooli magistrikraad. Kõrvalseisjal ongi kirglik-ku mängimist lihtne pidada paheks, hälbeks ja sõltuvu-seks. Hasart- ja muude män-gude sõltuvusega tegelenud psühholoog Pille-Riin Kaa-re andmetel näitavad uurin-gud, et 92% mängijatest teeb seda ikkagi vastutustundlikult. „Üldjuhul ma kõrvalt halvus-tamist tundnud ei ole,” sõnab Meelis, kuigi ikka küsitakse, kas see liiale ei lähe.

Martini sõnul on väline sur-ve ja teiste arvamus eriti olu-line teismeeas. Tema reagee-ris sellele nii, et asus kirglikku arvutimängimist maskeerima sama kirgliku sporditegemise-ga. „Mul oli tulemuseks väga hea füüsiline vorm ja väljast-poolt ei saanud keegi öelda, et ma olen hull geek (nohik – toim). Kuigi ma olekski võib-olla tahtnud see geek olla, aga sotsiaalne surve sundis mind sportima.”

Martin ei lõpeta mängi-mist hetkekski, kui ma tema-ga ta kodus juttu ajan. „Kas ma kunagi lõpetan? Ei,” ütleb ta kindlalt ja umbes sama arva-vad ka teised. Ent nii Meelis kui ka Martin rõhutavad, et vastutustundlikult mängides on hobil hariv ja arendav mõju alates strateegilisest mõtlemi-sest, otsuse langetamisest kuni meeskonnatööni.

Facebook kui virtuaalne raharöövel

Inimesi, kes mängutungi või hasardi ajel teevad kehvi otsu-seid, ähvardab tänapäeva arvutimängumaailm ka väga kopsakate arvetega. Ilmselt on paljud Facebooki kasuta-jad aega surnuks löönud eri mängudega, nagu „FarmVil-le”, „Mafi a Wars” või „Happy Kingdom”, mida sotsiaalvõr-gustikus mängida saab. Raha eest saab aga neis mängu-des osta valuutat, relvi, väär-tuslikke resursse või muul moel konkurentide ees edu saavutada.

Vince, kes on kõrgepalga-line keskealine mees, rääkis novembris ajakirjale Wired, et ta kulutab nädalas mitu õhtut Facebookis mängides

paarsada dollarit. Oma vii-mase aja kulusid kokku lüües avastas ta, et on üksnes män-guvaluutale kulutanud 16 000 USA dollarit (u 12 300 eurot). Samuti 40-ndates eluaastates California ärimees Lee rääkis, et mõnel õhtul kulub tal män-guhoos isegi 6000 dollarit (u 4600 eurot).

Vaid alla 3% kõigist Facebooki mängijatest kulu-tab sellele päris raha, hiigelku-lutajaid on nende hulgas väga vähe. Mängutootjad nimeta-vad isekeskis selliseid inime-si „vaaladeks” ja püüavad neid iga hinna eest mängimas hoi-da, sest osaliselt maksavad nad kinni miljonite teiste tasu-ta mängulusti.

Hans Lõugas

Pühadeaeg on hoolimata kingistressist ikkagi mõnus aeg, sest see vabastab töökohustusest või koolist. Aga on üht tüüpi inimesed, kelle jaoks pühadeaeg tähendab võimalust istuda ekraani ees veel rohkem kui töö- ja kooliajal: need inimesed mängivad arvutimänge.

Mäng aren-

dab otsustus-

võimet, kui seda mõõdu-

tundega teha. Foto: Tanel Meos

Arvutimängud: hullus ja hobi

See on uskumatu motivatsioon, kui näed

end mitme miljoni mängija seas kolmandal kohal.

12 FENOMEN

HAWAII EXPRESSwww.hawaii.ee

Ainult üks rahvas sünnib suusad jalas− kõiki teisi aitab HAWAII EXPRESS

JN murdmaa komplekt:

LUMELAUAD alates

JOPED alates

153.85 109.-

129.-

75.-

SUUSK Karhu Ferran Cap, SAABAS Karhu Touring, SIDE Rottefella touring manual

TALLINN Hawaii Express Pirita 53 443 777, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603 PÄRNU Hawaii Express Aida 7, 444 0470, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Tallinna mnt 41, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, VALGA Hawaii Express Raja 5, 76 61 284, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541, PÕLVA Hawaii Express Tuglase 1, 79 94 945 Hooldus ja garantii Hawaii Expressi kauplustes. Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks.

14 REPORTAAŽ

Lilleoru: piilume elu teispool umbusu müüri

Tallinna lähistel, lumme mattunud põldude vahel elab vaikset ja omamoodi salapärast elu Lilleoru kogukond. Mis inimesed seal elavad ja käivad? Mida nad mõtlevad ja kuidas elu näevad? LP käis oma silmaga uurimas.

„K Kirsti Vainküla

as sa tead, kus Lilleoru asub?”

„Jaa, kuskil Rapla kandis oli vist. Või oli see Viljandi teelt pöörata?”

„Ei, kas see polnud mitte Tartu maanteelt alla kuhugi? Viikingite külas?”

Selline vestlus on muidugi piinlik. Mitte keegi ei tea, kus asub Lilleoru eluviisikeskus! Aga see ei takista neid arva-mast, et „seal elavad natuke imelikud!”.

Nii kõrgub tegelikult ka minu sees suur umbusumüür, kui GPS-i juhatusel Lilleoru hangedest ümbritsetud hoo-vi keerame. Nõukaaja inime-sel, kes on karastunud laste-aias, pioneerilaagris või male-vas, on oma tähendus sõnale „ühiselamu” või „kogukond”. Üldjuhul ta võbistab õlgu. Sest see seostub sunduslikuga.

Hiiglaslikud neoonoran-žid kummikud askeldavad Lilleoru õuel hangede vahel. Need on Lilleoru peremehe Enno Pauli jalas, kui ta lund roogib. Suur käsi tervituseks ettesirutatult ees, annab Enno väga tõsise, samas heatujulise näoga teada, et „oleme ooda-tud!”. Ennol on seninägema-tud tumesinised silmad – või tundub see nii! – ja tema pilk läbistab nagu triipkood kassa-lindil kaupa.

Algatuseks ei ütle Enno midagi muud. Ta hakkab möö-da kitsast jalgteed minema kes-kuse peamaja poole, tema selg õhkab rahu ja kindlust. Minu

umbusumüür hakkab natuke kõikuma. Kuidas ta saavutas selle „väga tõsise, samal ajal heatujulise näo”?

Lilleoru kollase kahekord-se peamaja tuulekoridoris on riiulid, kus on reas tohutult jalanõusid, muuseas lai valik väga suuri kummikuid.

Maja esikus särab Lilleoru krapsakas ja teismelisest saa-ti Lilleoruga seotud juhatuse esinaine Ave Oit. Tema kõr-val seisab šatääni poisipeaga naine, kes oma tasase (et mit-te öelda vaga) olekuga tundub justkui pühapildilt välja astu-nud. Pea pisut kaldu, jälgivad naise kaks erakordselt hiig-laslikku mandlikujulist silma tulijaid. Midagi tuttavlikku on neis, kuid juba jõuab mand-lisilm end tutvustada: „Aigi.”

Uhh, muidugi! Aigi Vahing! Kobistan, et „vabandust, ma ei tundnud ära!”, sest on väga ebaviisakas, kui ei tunne ära kunagist seltskonnalõvi. Aga Aigi naeratab hubaselt. Ta on sellest üle.

Istume Lilleoru peamaja suur-de raudrohulõhnalisse kööki, kus seinariiulid on täidetud eri nimetustega taimeteepur-kidega. Mikser undab manna-vahus, sest kohe on lõunasöö-giaeg. Sel päeval kokaks olev Küllike valmistas ahjukartu-leid, hautas juurikaid, tegi toorsalati. Lilleorus ja kõr-valasuvas Taevasmaa ökokü-las elab iga päev kokku 30 ini-mest, kuid kõik ei tule sööma, sest käivad linnas tööl.

Aigi on küpsetanud kuhja kuldseid krõbedaid kaeraküp-siseid. Täpselt seitse kuud on see köök olnud ka tema isiklik köök ja Lilleoru tema kodu.

Elumuudatuse aegTänavu maikuus lõpetas Aigi oma Tallinna kolmetoalise kor-teri rendilepingu ja tuli, kott eluks esmavajalike asjadega käe otsas, Lilleorgu elama. Aga mitte elamise, vaid „õppi-mise pärast. Inimese sisemaa-ilma korrastava ja muutva õpe-tuse pärast”. Aigil ei ole oma tuba, kõik isiklik on „ühine”. See tähendab, et tema nurk on seal, kus on parajasti vaba ruu-mi, magamismatt läheb ööseks sinna, kuhu mahub. Üldjuhul magab Aigiga ühes ruumis veel kaks inimest, kuid kur-suste ja õppelaagrite ajal on olnud ka 20–25.

Hakkasin põhjuseid otsima: miks ma lähen

inimestega tülli? Miks raskused tulevad minu ellu?

Lilleoru päevakava

Äratus on Lilleorus kell 6. Päev algab jooga ja meditatsiooni-ga, olenevalt inimesest võib sellele kuluda kuni poolteist tundi. Järgneb hommikutee ja kogukonna heaks tegutse-

mine põhimõttel „heade taga-järgedega endale ja teistele”.

Nädala sees on ühised aarati teenistused (igapäe-vane hinduistlik palveteenis-tus, ohverdatakse tuld, lõhna-

küünlaid, puhastatud võid, lil-li, riisi ja muud – toim) kell 20 õhtul ja nädalavahetusel kell 7.30 hommikul. Ühiselt süüak-se lõunat ja õhtust. Öörahu algab kell 23.

Kui enne Lilleorgu kolimist arvas Aigi, et on privaatsust hindav inimene ega kujuta ette, et magab ühel päeval koos võõraste inimestega ühes ruumis (ja veel põrandal!), siis Lilleorus selgus, et see sobib talle. Hingata ja elada koos inimestega, kelle eesmärk on „muuta oma sisemaailma soovitud suunas”. Nii nime-tab Aigi eri joogapraktikaid, mille pärast Lilleorgu tullakse.

Algul kohtas Aigi tuttava-

te võõristavat suhtumist, kuid ei pannud pahaks. „Eks see tuleb sellest, et ei teata, mille-ga siin tegeletakse. Igaühel on omad hirmud: minagi kartsin teismelisena, et jumala eest ei satuks joodikuks või usuhul-luks. Inimene kardab, et miski võtab tema üle võimust. Ta ei pane tähelegi, et see miski on juba ammu võtnud võimust: inimese oma emotsioonid ja mõtted!”

Vastus küsimusele „kuidas sa, Aigi, jõudsid Lilleorgu?” on mahukas. Aigi elas seitse aas-tat Ameerikas. Kui ta hakkas Eestisse tagasipöördumismõt-teid mõlgutama, sai ta aru, et endist viisi ta jätkata ei taha. Olla taas kõikjal klantsajakir-jades, suu kõrvuni, ilus ja kät-tesaamatu? Ei.

„On lihtne elada välisrii-gis, kus sul pole minevikku, perekonda või läbitud suh-teid. Sain aru, et pean selle kõik kodus korraks „läbi vaa-tama”,” ütleb Aigi. Pöördeli-ne oli tema jaoks India joo-gi Paramhansa Yogananda „Joogi autobiograa� a” läbilu-gemine. Aigi sai aru, et oma elu remonti peab ta alustama seestpoolt.

„Ma ei saanud aru, kust tulevad mu mõtted. Miks nad on nii halvad mu enda või teis-te vastu? Miks nad tekitavad mulle probleeme teiste ini-mestega? Ma ei tahtnud enam põgeneda nende asjade eest lõbutsemisse või söömises-se või suhetesse, vaid prob-leemidele otsa vaadata ja ära lahendada. Eks seda põgene-mist oli kaua praktiseeritud ja nagu näha oli, tegi elu hoopis raskemaks.”

Aigi sattus Lilleorgu vei-di üle aasta tagasi. Ta osales

aktiivselt Lilleoru keskuse asu-taja ja õpetaja Ingvar Villido loengutel, kursustel ja laagri-tes, kuni ta ühel kevadpäeval endalt küsis: „Miks ma linnas elan, kui siin on kõik need ini-mesed, kes teevad neid asju, mida mina tahan teha?”

Aigil on täpselt meeles tun-ne, millega ta lahkus oma elu esimeselt, kell 6.30 alanud tuletseremoonialt metsama-jakeses ühel talvehommikul. Poolteist tundi hiljem lahku-des oli Aigi siseruum heledam!

„Siinne õpetus on parim, mis ma siin maailmas olen leidnud,” sõnastab Aigi oma avastuse.

Täpselt sama ütleb ka „nel-jakümnendates, sest täpne iga pole oluline” Aimar Säärits, kes on vaikselt kööki tulnud ja endale portsu lõunasööki ette kandnud.„Sellega on nii, et kui Lilleorgu ei oleks, võib-olla ma ei elaks Eestis,” sõnab Aimar. Ta on Lilleoru mõtte-viisiga elanud 20 aastat, viima-sed kümme aastat elab Lille-orus. Alguses elas suures majas teistega koos, nüüd elab oma perega eraldi.

Enne Lilleorgu otsis Aimar end paljudes vaimsetes keskus-tes üle maailma: oli Taizé krist-likus kloostris Prantsusmaal, elas Korea budistlikus kesku-

Aigi Vahing

Lilleoru peamaja köögi lagi on kujundatud Ingvar Villido idee jä rgi: peakohal kõrgub muster looduse algelementidest – maa, vesi, õhk, tuli ja ruum.

TULEVIKUMÕTE 15

nevaid aspekte, et nendega oma tegevusi toetada.

Ville sõnul võib ju võimel-da oma füüsilise keha ideaal-seks, kuid tähtis on eelkõige töö sisemaailmaga. „Igaüks teab, et kui hingad kümme korda sügavalt sisse-välja, siis seisund muutub. Aga enamas-ti ei teata, miks ja mis täpselt aset leiab ja et loodusjõudude poole õigesti pöördudes saab midagi samamoodi praktili-selt muuta. Tuleb vaid vasta-vaid tehnikaid valdama õppi-da,” selgitab Ville.

Põgenikke vastu ei võetaLilleoru köögilaual on toit jahtunud. Jutuajamise jook-sul on käinud söömas mitu inimest. See maailm tundub väliselt romantiline, turvaline ja pealetükkimatu. See koht võiks meeldida neile, kes end üksikuna tunnevad või elus oma kohta ei leia. On neid palju, kes tahaksid siia ela-ma tulla?

Ave Oit hakkab naerma: „Jah, päris palju helistatak-se, kuid siin pole ruumigi, et tulla.”

Lilleoru ei ole pelgupaik, kuhu maailma eest põgene-da, vaid eelkõige õppekes-kus. Kõik siinsed elanikud on pühendunud enesearendami-sele, enamik neist tegeleb kri-ja joogaga. Kogukond ise aga ulatub üle Eesti ja kaugemale-gi, regulaarseid õppimas käi-jaid on mitusada inimest. Aas-tas külastab Lilleorgu umbes 2000 inimest. Ikka satub nen-de sekka neid, kes „unusta-vad” end kauemaks kui kaks nädalat.

„Siis me räägime selle ini-mesega. Kui on näha, et ta on

ses, osales erinevatel indiaa-nipraktikatel. Mitte keegi ei osanud talle selgitada, miks maailm on selline, nagu ta on. Aga siis sattus Aimar Ingvar Villido loengule ja ta sai oma vastused.

„Me hoiame maailma üle-val oma mõtetega,” sõnastab Aimar tähtsaima. Seega on ini-mese elus tähtsad kolm asja: saada teadlikuks iseendast ja enda sisemaailmas toimu-vast, samuti peab vähenema emotsionaalne ja mentaalne koormus.

Enno luguPeremees Enno ütleb, et ka tema tuttavad ja pereliikmed arvasid algul, et „Enno on ära pööranud”.

„Teadmatus on arusaama-tuste põhjustaja,” ütleb Enno. Tema oli 45-aastane, kui tun-dis, et ei oska enam elada. „Hakkasin põhjuseid otsima: miks ma lähen inimestega tül-li? Miks ei meeldi üks või tei-ne asi, miks raskused tulevad minu ellu? Ei saanud elus hak-kama, vihastasin inimeste pea-le, ei tahtnud tööl käia,” rää-gib Enno. Ta elas Viljandis ja töötas seal viimati piimaauto-juhina. Kuni ühel päeval sat-tus Ingvar Villido loengule.

Mis on Lilleoru õppe- ja külastuskeskus?Ligi 20 aasta jooksul on Rae valla 20-hektarilisele maala-pile rajatud vabatahtlike toel looduslähedane eluviisikes-kus. Seal toimuvad joogale, sisemisele arengule ja tervikli-kule eluviisile pühendatud kur-sused. Korraldatakse iidseid tuletseremooniaid ja higista-

mistelke, mis aitavad tuua häid muutusi ellu.

Praegu kurdetakse Lille-orus tõsise ruumipuuduse üle, ja seda mitmes mõttes: nii elu-, töö- kui külastuskeskkon-na seisukohalt. Asi aga muu-tub lähiajal, sest köögiaknast paistvale lagendikule haka-

takse kevadel püsti panema endist NO99 Põhuteatrit.

Sellest saab Lilleoru uus õppe- ja külastuskeskus, mis tähendab praegusest oluli-selt ruumikamat ja aastaring-set võimalust kohapeal loen-guid, kursusi ja loovtöötube korraldada.

Lilleoru keskus on nagu suur kodutalu avara peretoaga. Fotod: Ilmar Saabas

siia tulnud põgenemise pärast, siis Lilleoru pole lahenduseks. Eesmärk on, et inimesed saa-vad ikka oma igapäevaeluga normaalselt hakkama,” sel-gitab Ave.

Ave ise Lilleorus veel ei ela, kuid on veendunud, et „üks-päev kindlasti kolib siia”. Praegu on tal palju Lilleoru-ga seotud toimetamisi linnas, sest Ave korraldada on usal-datud eri tegevusvaldkondade juhtimine, sealhulgas ka aasta ringi toimuvad koolitused nii Eestis kui kaugemal, raamatu-te kirjastamine ja kaubandus-tegevus. Lisaks koolitaja töö Biomarketi ökopoodides.

Teel linnaKisub hämaraks, kui hilise-le lõunale tuleb lahmakates töötunkedes mees, mobiilte-lefoni käed-vaba-süsteem kõr-va küljes.

„Tema ongi,” annab Enno teada.

Kes?Ingvar Villido, Lilleoru asu-

taja ja õpetaja. Pärast põgusat vestlust taban, et ükski sõna ei jäänud meelde! Ainult terekäe tunne ja Ingvari sõnad „Miks tüdrukul käed nii külmad on?” See ehmatas. Selline pisiasi!

Meenub Aimari öeldu: „Kui elus läheb kõik hästi, siis on kerge elada. Aga kui inime-ne kannatab, siis ei ole kerge. Kui sa tahad kannatusest lah-ti saada, siis peab olema hea õpetus. Aga head õpetust otsi tikutulega!”

Minu umbusumüüri käri-seb tõsine pragu!

Lahkumisel hüppab Aigi meie fotograa� autole, sest pooleteise tunni pärast algab tal Solarises uue raamatu „Eestlanna Pariisis” esitlus. Aga Aigi on rahu ise.

„Mõnikord on küsitud, et kas ma kahetsen midagi,” ütleb Aigi, jänesenahkne kõr-vik peas, silmadega autoak-na taga valgeid lagendikke mõõtes. „Aga ei, ma ei kahetse. Enne oli mu töövaldkond meelelahutus ja üri-tuste korraldamine, kuid mu mälestused sellest elust on väga kaootilised ja seda aega ma tagasi ei igat-se. Elus on praegu pal-ju rohkem rahu ja teen hommikul hea tundega silmad lahti.”

Kas on ka hea tunne,

et on nii vähe asju? Võtad oma koti ja astud edasi?

„On, on,” heliseb Aigi. „Ruumi on juures. Välist ruu-mi on küll vähem, kuid sise-mist rohkem. Vähem aega ja energiat kulub selle füüsilise ruumi haldamise peale.”

Aigi maksab iga kuu oma elamise eest umbes 50 eurot. Kui on vaja nipet-näpet, siis Aigi ostab ka ise, näiteks praegu kavatseb ta tuua esi-kusse vihmavarjuhoidja. Ja kogu lugu.

Ville Jehe

Enno Paul

Ville luguEttevõtja Ville Jehe ei ela Lille-orus, kuid käib seal mitu korda nädalas. Ta on Lilleoru MTÜ liige ja ostnud sinna ka krun-di koos vana taluhoonega. Ta usub, et ühel päeval rajab ta sinna ühe oma kodudest.

„Miks ma seal käin?” küsib Ville ja püüab sõnastada Lil-leorus valitseva joogaõpetuse eesmärgi: „Õpin ennast tund-ma. Kui ma õpin ennast tund-ma ja elan teadlikumalt, olen parem inimene. Maskita ja iseendana.”

Ville oli 11-aastane poisike, kui hakkas tegelema idamais-te võitluskunstidega.

Ville kasvas isata, seetõttu paelus teda idamaades levi-nud komme, et igal õpilasel on vaimne õpetaja.

Viimased neli aastat on Ville õpetajaks olnud Ingvar.

„Igal inimesel võiks olla vajaduse korral võimalus saa-da samamoodi juhendatud, aga selleks on vaja saada möö-da oma suurimast takistusest, egost. Minul võttis see aega 22 aastat,” ütleb Ville.Ta selgitab, et nii nagu kunagi võitluskunstides õppis ta kasu-tama vastase liikumist, õpib ta kasutama loodusjõudude eri-

Temaatiline teeviit, loetav nii otseses kui ka kaudses tähenduses.

Lilleoru peamaja köögi lagi on kujundatud Ingvar Villido idee jä rgi: peakohal kõrgub muster looduse algelementidest – maa, vesi, õhk, tuli ja ruum.

Valge tempel Lilleoru keskuses.

16 RUBRIIK

Jõukust nautiv

Indrek Toome

Fotod: Rauno Volmar

17SUUR PLAANSUUR PLAAN

Jõukust nautiv

Indrek Toome

N Heidit Kaio

Nõukogude ajal võimueliidi ülemisse tippu kuulunud mehest sai võimu vahetudes üks Eesti märkimisväärsemaid kinnisvaraärimehi. Praegu naudib ta jõudeelu.

õukogu-deaegne tipp-poliitik Indrek Toome sukeldus pärast uue vabariigi tulekut ettevõtlus-se ning on jõukas mees, üks Viru keskuse ja Rävala park-la omanikke.

Rantjee-elu nautivast Ind-rek Toomest (69) õhkub rahul-olu ja head vormi ning rohket vaba aega: ta loeb läbi vähe-malt kaks raamatut kuus, män-gib tennist, hoolitseb tervise eest, ei pea paljuks massaažis käia ja mõtleb ühiskonnas toi-muvaga kaasa.

Kaheksateist aastat taga-si võttis Indrek Toome põhi-mõttelise hoiaku, et suure-maid intervjuusid ta ei anna. Jättis käimata Urmas Oti saa-tes ja andis küsijatele viisa-kalt, kuid järjekindlalt kor-vi. Ei olnudki täpselt teada, miks ta nii tegi. Umbes 2007 hakkas ta uuesti vastama, kui küsiti, ja käesolev intervjuu on esimene nii mahukas käsitlus kunagise tipp-poliitiku elust. Selgituseks ütleb Indrek Too-me, et teda häiris, et ajaloost hakkas kujunema must-valge pilt, kus Nõukogude ajal olid ainult head ja pahad.

Selgub, et Toome „vai-kuse aja” põhjus oli

1994. aasta juh-tum, kui

prokuratuur süüdistas teda kaitsepolitsei ametnikule alt-käemaksu pakkumises. Nimelt kahtlustati, et üks Toome äri-partner Mark Rivkin ja tema perekond on saanud Eesti Vabariigi kodakondsuse vale-andmeid esitades, ja neilt võe-ti passid ära. Hiljem selgus, et asjata.

Miks te pärast seda, kui oli-te läinud ettevõtlusse, hoid-site avalikkuses tagasihoid-likku joont?Vältisin avalikkusega suhtle-mist pärast 1994. aasta koh-tuasja, kui minust tehti kurja-tegija. Olin tookord ise rumal, et hakkasin sellega (Mark Riv-kini lugu – H. K.) tegelema.

Edaspidi küll küsiti interv-juusid, aga ma keeldusin. Ühel hetkel siiski võtsin vas-tu otsuse, et räägin sellest, mis puudutab möödunud aega ja ajalugu.Miks te nii otsustasite?Ajaloos pole valget ja musta, on vaid halli varjundid. Ker-ge on hukka mõista, aga raske on mõista. Kui hakati inime-si peaaegu mõnitama, et keegi oli partei käsilane ja eesti rah-va vastane, siis mõtlesin, et sel-line suhtumine on jama. Ini-mene elab nendes tingimustes, kus ta elab. Kogu rahvas ei saa

emigreeruda või metsavennaks minna. Komparteis oli 100 000 inimest, neid ei saa ajaloo prü-gikasti visata.Teie arvates kiputakse täna-päeval liialdama sellega, kui suured rahvuslased Nõuko-gude ajal oldi? Normaalne inimene, eriti eest-lane, ei taha olla võõra teenistu-ses, see aeg tuli üle elada. Pea-aegu taheti siin Gustav Erne-saksale kaikaga kallale minna, ja Georg Otsale, Jaak Joalale. Kui õudne, nad on suurepära-sed kultuurimeistrid!

Meil on Nõukogude aja ini-mestele hinnangute andmisel kujunenud kaksikmoraal. Näi-teks Jaan Kross oli Eesti NSV rahvakirjanik, see on aunime-tus teenete eest ja ärgem unus-tagem, et lõpliku hinnangu andis Eestimaa kommunistli-ku partei keskkomitee büroo. „Moskva käsilaste” arvates oli Jaan Krossil Eesti NSV ees tee-neid, kindlasti oligi. Unusta-takse ära, et Lennart Meri oli Eesti NSV teeneline kirjanik. Eestimaa kommunistliku par-tei keskkomitee büroo pidas nii Krossi kui ka Merit lojaal-

seteks inimesteks. Nüüd aga kujundatakse arvamust, et Lennart Meri oli hea inime-ne, aga mingi koolidirektor või kolhoosiesimees ei ole. Mind Rüütliga võib noomi-da, et miks me nii tegime.Miks siis teid võib?Me tahtsime oma eluajal olla tegusad, mitte katlaküt-jad. Me läksime õiget rada ja kindlasti oli Eestimaale parem meiesuguste ja mitte mõne Moskva kuberneri toimeta-mine. Aeg annab arutust ja juba annabki.

Millega te praegusel ajal tegelete?Natuke rohkem kui aasta taga-si oli tunne, et peame partner Alvar Ildiga nõustuma ettepane-kuga, et me iga päev enam tööl ei käi. Müüsime Soome partne-rile kahepeale maha 35-protsen-dise osaluse SRV Kinnisvaras.

Tõsine Soome ärimees Ilpo Kokkila tahtis, et meie 20-aas-tane koostöö mingil moel säi-liks, ja me nõustusime jääma kolmeks aastaks nõudandja-teks. Ega ta väga palju nõu meilt ei küsi, aga vahel saa-me kokku.

Me läksime õiget rada ja kindlasti oli Eestile parem

meiesuguste ja mitte mõne Moskva kuberneri toimetamine.

18

49-aastaselt elus uue lehe-külje pööramine pole vist eri-ti kerge?Oh jumal, ma olin ikka üsna vana. Olin olnud üsna „kõr-gel” ehk Eestis valitsusjuht, aga tegin otsuse, et lähen äris-se. Sain tol 1992. aasta sügi-sel juhuslikult tänaval kok-ku vana tuttava Alvar Ildiga. Temal oli kontakt Soome äri-mehe Ilpo Kokkilaga, kes tah-tis siin �rmat teha. Kokkila-le oli Eesti tuttav, sest ta oli ENSV ajal ehitanud Rakvere lihakombinaadi. Alvarile oota-matult ütlesin mina „aga tee-me”. Alvar on hiljem rääkinud, et seda ta ei uskunud.

Tookord käisid ringi oma-pärased ärimehed, kes arva-sid, et ühe või kahe tehingu-ga tuleb miljonäriks saada. Äri aga pole õnnemäng, sest õnne-mängus ei tule kunagi peavõi-dud järgemööda.Kas hiljem polnud tunnet, et läheks poliitikasse tagasi?Ei (vastus tuleb väga kiiresti). Kui lahkusin poliitikast ja enam ei kandideerinud, siis ütlesin midagi taolist, et ini-mestel, kes olid varem poliiti-kas, on uue vabariigi ajal ras-ke poliitikat teha. Mäletan, et ütlesin „annaks jumal, et nen-del läheb hästi”. Seevastu Arnold Rüütel tegi hiilgava tagasituleku.Rüütel tegi tõsise comeback’i. Kuni tegutses nõukameel-ne Karl Vaino, hoidis Rüü-tel ülemnõukogu presiidiumi esimehena tagasihoidlikku joont, seal oli kärarikkamaid esinejaid.

Pärast 1988. aasta novemb-ri suveräänsusdeklaratsiooni

hakkasime toimetama kolme-kesi – Väljas, Rüütel ja mina. Rüütel tegi head tööd, tal oli hea meeskond ning tema kõr-val oli ülemnõukogu presiidiu-mi sekretär Arno Almann, kes on praegu EBS-i rektor. Väga tark ja süsteemne mees. Ta on tänamatult tähelepanust kõr-vale jäänud. Just rahva toetus ei võimaldanud Rüütlit hil-jem poliitikast täielikult väl-ja mängida. Äri juurde tagasi tulles: siis võib öelda, et Viru hotell oli teie lotovõit?

Kahtlemata oli Viru hotell lotovõit. 1994. aastal arva-sime meie Alvar Ildiga, et tuleks osaleda Viru hotelli erastamisel, ja käisime Ilpo Kokkilale peale. Eks seal oli pinget, aga meie ta ära ost-sime. Tagantjärele võib tar-gutada, et saime superoda-valt, aga tegelikkuses maksi-me osturaha ikka pikka aega. Meile oli see raske ja ega ka meie Soome parteril polnud pärast lama head ajad. Rah-vusvaheline hotellikett Accor – meie suur konkurent – loo-bus. Viru hotelliga tulime me esimest korda suurele pildile. Hiljem sai hotell ümber ehi-tatud, tegime kaubakeskuse. Järgmiseks ehitasime hotel-

li Radisson ja bürookeskuse ning Postimehe maja Maakri tänaval. Suured ja märgilised asjad, millega saime kenasti hakkama.Nendega te tõestasite, et Indrek Toome saab äris hakkama?Ma usun, et esimest korda sai-me mingid dividendid umbes viis aastat pärast seda, kui oli-me tööd teinud. Käive ja pal-gad olid olnud väga väikesed. Mäletan, kuidas saatsime kol-leegi ehitusinsener Toomas Tammet bürookaupade kaup-

lusse värvilisi A4-lehti ostma – aga mitte tervet pakki, vaid 20 tükki kollast ja 20 rohelist.

Me tegime tõsiselt tööd. Ma ei karda tööd, olen Pelgulin-na agulis üles kasvanud. Meie pere elas Taime tänaval man-sardiga majas. Olid oma väi-kesed kuurid, kus remontisi-me rattaid. Kes olid teie vanemad?Minu vanemad olid kõige tavalisemad inimesed. Nad abiellusid 1939. aastal. Muu-seas, isa ja ema olid juba häs-ti noorest peast tuttavad. Isast sai hea lukksepp köievabrikus. Mu vanem vend, kes on siit ilmast lahkunud, läks ka sin-na tööle ja temast sai ka väga hea lukksepp.

Ema oli samuti Pelgulinnast ja töötas sukavabrikus. Elas kõr-ge vanaduseni ja suri mõned aastad tagasi, kui oli üle 90 aas-ta vana.

Õde sündis 1940, vend 1941 ja mina 1943. Korter oli kahe-toaline ja ma mäletan täpselt, et seda oli 24,2 ruutmeetrit. Seal me elasime – isa, ema, õde, vend, mina ja hulk aega hiljem noorem vend Ain, kelle poeg on nüüd suur laulumees (Koit Toome – H. K.). Teil oli ju proletaarne pere-kond, Nõukogude võim või-nuks teid toetada?Ei mäleta küll. Ema oli mingit aega tegev oma tsehhi ameti-ühingus, aga ma ütleks, et ema ja isa olid poliitiliselt tasalü-litatud.

Mäletan, et pärast sõda oli söögiga kitsas, sest meie perel ei olnud maal sugula-si. Me oleme kogu suguvõsa-ga linnainimesed, käinud Pel-gulinnas koolis. Mul on silme ees pilt, kuidas ema pani meid köögis laua taha istuma ning kallas lõunasöögiks alustassi-desse peedisiirupit ja andis lei-ba, et sellesse kasta. Koolis olite oivik?Õppimisega mul probleeme polnud. Muuseas, esimesest klassist oli mu pinginaaber Ülo Nugis. Evald Hermakü-laga olime sketšivennad ja tegi-me igasugu vigureid.

Tantsisin rahvatantsu veel TPI ajalgi ja kui Gustav Erne-saks tegi RAM-i noortekoori, laulsin seal mitu aastat. Aas-taid hiljem käisime Ernesak-saga isegi perekonniti läbi ja ma olin laulupeokomisjoni esimees.

•••Kommunistlikku parteisse jõudis Toome Eesti üliõpilas-te ehitusmaleva (EÜE) kaudu. Parteiladvikus, kus oli ka meie maal juurteta ja tuimi tegela-si, oli ta eestimeelne tegela-ne. Nõukogude ajal tegutse-mist nimetab Toome poliiti-kas osalemiseks.Kuidas see juhtus, et sattusite TPI-st komsomolitööle ja mit-te tööstusse?Komsomol tuli minu ellu EÜE kaudu. Muuseas, järgmisel aastal tähistame Eesti üliõpi-laste ehitusmaleva 50. töösu-ve! Tiit Pruulile just eelmisel nädalal meenutasin, kuidas käisin 1964. aastal TPI-s müür-seppade brigadirina Kasahsta-nis. Pruuli küsis, et kõik tea-vad, et ma laulsin Kasahsta-nis „Käi p…., uhke ratsamees”. Igasugu metsavendade laule laulsime. Ma olen väikest vii-si kitarri mänginud. Kasahhid vaatasid meid oma suurte sil-madega (kissitab silmi) ega saa-nud midagi aru.

Peale teist suve EÜE-s tek-kis meil seltskond, kes püüdis arendada demokraatlikku aru-saama ühiskonnast. Tartu üli-kooli komsomolikomitees olid üsna terased inimesed: Mar-ju Lauristin, Jaak Allik, Laur Karu, Mikk Titma, Sirje End-re, Toomas Alatalu.

Nemad võtsid ühendust ka TPI-ga, kus mina õppisin. Seal oli natuke tuimem selts-kond. Samuti võeti ühendust kunstiinstituudi ja konserva-tooriumiga. Muide, Leonhard Lapin oli kunstiinstituudis komsomolikomitee sekretär. Praegune konservatooriu-

Indrek Toome loeb Viru keskuse raamatu-poes teost ma�a-bossist Don Corleonest.

Iga inimene peab mõistma, et raha

tuleb teenida, mitte nõuda vanematelt või riigilt.

Teine asi on, et oleme omani-kud oma �rmas Harmaron, kes on osanik Viru keskuses ja Kaubamaja juures Räva-la parklas. Nendes �rmades tuleb omanikukohuseid täita.

Teisalt tuleb järjest rohkem tegeleda lastelastega. Mul on kolm poega ja kõigil neil on kahekaupa lapselapsi, kokku neli tüdrukut ja kaks poissi. Neist kõige vanem on 17 ja kõi-ge noorem, väike tüdruk läheb järgmisel aastal kooli. Kuidas te perega aega veeda-te? Käite koos reisimas?Tõesti, me oleme kaks korda selle suure seltskonnaga reisi-mas käinud. Üks kord Kanaari saartel ja eelmisel aastal Costa del Solis. Oli suur logistiline ülesanne kõik 14 inimest kok-ku saada!

Meie pere on väga kokku-hoidev rahvas. Kolm poega, miniad ja nende lapsed on minu meelest suurimad sõb-rad. Poegadel on ühised ärid, suhteliselt väikesed. Kuidas te üldse ärisse sattusite?Oi-jaa, see oli keeruline lugu. 1990. aasta aprillis loobusin kandideerimast uue valitsu-se etteotsa ja sinna sai Edgar Savisaar. Olin ülemnõukogus väliskomisjoni esimees ja mul-le oli saanud selgeks, et seal pole mõtet istuda. 1992. aasta sügisel olin 49-aastane ja pidin tegema põhimõttelise otsuse, kuigi arvan, et riigikogu vali-mistel oleksin isegi läbi läinud – mulle polnud midagi hul-lu ette heita. 1990. aastal olin ma saanud Nõmme piirkon-nas kõige rohkem hääli saa-nuna ülemnõukogusse sisse.

Muuseas, Lennart Meri ei saanud tookord Nõmmelt pii-savalt hääli.Teie pangaarvel peaks prae-gu olema piisavalt raha, et teie lapsed võiksid rantjeede-na elada, aga te ei anna neile seda võimalust?Päris nii see ei ole. Me oleme väga ühtehoidev pere. Igal aas-tal – ja nii 20 aastat – oleme jõulude ajal kokku saanud, nii ka sel aastal, ning lihavõtte ja jaanide ajal. Oleme koos sel-le suure perega teinud välis-sõite ja sünnipäevadel saame kokku. Käime tihedalt läbi ja jälgime, et kõigil läheks kenas-ti. Ma arvan, et kokku hoidmi-ne on olulisem kui rantjeeelu. Iga inimene peab mõistma, et raha tuleb teenida, mitte nõu-da vanematelt või riigilt. Ma olen kindlalt Hiina vanasõna poolt, et hädalisele anna õng ja mitte kala.Lapsed peavad raha ikka ise välja teenima?Ikka! Mujal maailmas on näha olnud, et rantjee-elu ei toimi, kui sa ise pole seda raha tee-ninud. See ainult rikub ini-mest. Tänapäeva maailm on üsna keeruline: see pole pulli-tegemise maailm, vaid maailm, kus läbi töise elu tuleb minna edasi, et vanemaks saades mõt-leksid, et oli huvitav ja rikas elu. Juba noorelt ja vanemate abiga tuleb aru saada, et jutt ja kaunid riided ei tee edukat inimest.

Fo

tod

: Ilm

ar S

aab

as; e

rako

gu

RUBRIIK 19

guga, mis tekitas detsembripi-meduses suurejoonelist ühte-kuuluvustunnet.Kas karjääri mõttes oli Tartu tagasiminek?Oli, aga kui ma nüüd tagantjä-rele mõtlen, siis olid need kuus aastat tööelus ilusaim aeg! Oli-me seal terve perega, lapsed käi-sid Tartus 10. keskkoolis. Naine töötas Tartu telestuudios.

Ma võtsin endale eesmärgi, et Tartust peaks saama Eestis linn number kaks, sest võim-konnas kõik tahtsid, et linn number kaks oleks Kohtla- Järve.

Olin kakssada kilomeetrit võimkonnast eemal, ise seal toimetasin – oli rahulik töö-tegemise aeg.Teisalt jäid Tartu aega 1980. aasta noorterahustused ja iga jumala talv Julius Kuper-janovi haual käinud trall.No see Kuperjonovi haual käimine oli naljategu. Kee-gi ei arvanud, et sellest oleks Nõukogude võimule ohtu. Ma arvan, et üliõpilastele oli see adrenaliinilaks (Indrek Tarand visati ülikoolist välja – H. K.). See oli vigur ja mina ei usu neid jutte, et olid mingid organisatsioonid või midagi. KGB pidi näitama, et ta mil-legagi tegeleb, jooksis samu-

ti seal surnuaial ringi ja tegi pilti. Vastastikune luuremäng. Mind ei veena ümber, et see oli midagi muud.No aga KGB ju jälitas inimesi?Minu toimetamiste ajal, kui ma olin informeeritud ini-mene, oli minu meelest KGB tööstiil Eestis üsna rahulik. Oli aeg, mil KGB tegutses väga tõsiselt, inimesi saadeti Siberisse, hiljem ta aga vestles ja kutsus välja. Kui siin nüüd on arvatud, et Tartu ülikoo-li rektor Arnold Koop püü-dis isiklikult tohutult ideoloo-gilist puhtust jälgida, siis see

pole õige. Ülikoolis tuli rep-resseerimise initsiatiiv nende kaudu, kes pidid KGB käsi-lastena inimesi jälgima. Et aga Koop oleks nuuskurkoe-rana toimetanud, seda ma ei usu. Rääkimata Vanemuist juhtinud Kaarel Irdist, kes oli täiesti omaette suurus. Tema ei kartnud keskkomi-teed ega KGB-d.Kas te olete käinud oma KGB toimikut vaatamas?Ei ole, ei ole… Peaks minema.Ometi inimesi kuulati pealt.Oi, ma ei kahtle hetkegi! Oli küll ja küll informaatoreid ning anti riigivastastest ette-võtmistest teada. Ma olen kin-del, et nomenklatuurist KGB

Indrek Toome lükkab

lund oma Roosikrantsi

tänava korteri rõdult.

Tartust Tallinna kolimise järel elasid Toomed Nõmmel, pildil on Indrek Toome koos abi kaasa Sigridi ja kolme pojaga – Marek (praegu 44), Andres (40) ja Sander (37).

Viru erastamise konkurss. Indrek Toome surub Alvar Ildil kätt. Soome äripartner Ilpo Kokkila on kõhkleva näoga.

Indrek Toome koos ülikooli rektori Arnold Koobi (vasakul) ja Vanemuise juhi Kaarel Irdiga. Toom elas Irdiga ühes majas Taara puiesteel. „Tal olid sellised silmad nagu oleks kogu aeg vintis olnud, aga tegelikult ei olnud. Saime väga hästi läbi, istusime tundide viisi külas, jõime kohvi,” räägib Toome.

Indrek Toome: „Kadunud Rein Ristlaan (pare mal) oli vastuoluline. TPI-is polnud ta komsomolis, tegi kenasti karjääri, oli ühe ettevõtte direktor, järsku tunnetas, et seinad on ees. Võttis vastu otsuse, et tuleb minna parteisse, ja läks karjerismi teele. Tema keeras vinti üle, oli tõsine ideoloogilise puhtuse eest võitleja.”

Oh jumal, ma olin ikka üsna vana. Olin

olnud üsna „kõrgel”, aga tegin otsuse, et lähen ärisse. JÕULUKS EESTI VANIM LIKÖÖR KRISTALLKÜMMEL!

HÕBEMEDALIGA HINNATUD LIKÖÖR KRISTALLKÜMMEL ON MÜÜGIL 500 ML PUDELIS, KINKEKARBINA JA SUVENIIRPUDELIS.Eesti köömneliköör valmib traditsiooniliselt 4–5 nädala jooksul käsitööna. Jook on 45% kangusega, sahharoosikristallidega, sellele pole lisatud essentse ega toiduvärve.

Köömneleotist kasutati juba 11. sajandil Hollandi kloostrites. Liköör ise sai tuntuks alles 15. sajandil Hollandis ja seejärel Saksamaal. Saksamaalt on pärit ka sõna “kümmel” – der Kümmel, s.o köömen. 1870. aastal tootis Viljandis seitset erinevat kümlit sakslane A. W. Werncke. See oli esimene Eesti aja kikilipsunaps.

Liköör on hea ja naturaalne igapäeva, peolaua ning ka külma ja sooja ilma naps. Sobib tarvitada toatempera-tuuril. Kümlit võib nautida ka segatuna naturaalsete ainetega: vahukoore, greibi- ja sidrunimahla, köömnetee, kuiva vahuveiniga jne. Jook sobib hästi nii suusa-, jahi- kui ka mereretkedele.

MÜÜGIL ÜLE EESTI: RIMI, SELVER, MAKSIMARKET, COMARKET, FEENOKS, KAUPMEES, MAXIMA XX JA XXX JA...TALLINNAS lisaks: WineStore (Lootsi 7), Kaubamaja, Stockmann, Tallinki poed, Solarise keskus, Comarket, Regalia, Naltu, Konsum, Eesti Vabaõhumuuseum, HÄÄ Eesti Asi, Viimsi Market jt.TARTUS lisaks: Kaubamaja, Konsum, Eeden, Lembitu, Lõunakeskus, Maxima, Feenoks ja teisedPÄRNUS lisaks: Kanpol, Port Artur, Jussi, Pärnu-Jaagupi, Maxima ja teised

Hulgimüüja: AS Avallone, tel 682 8800Tootja ja hulgimüüja: OÜ Kümmel ATM, Tallinn, tel/faks 670 3713

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

mi rektor Peep Lassmann on omaaegne komsomolisekre-tär. Me hakkasimegi Tartu ülikooli komsomoli kaudu läbi käima.1965. aastal oli Teisest maa-ilmasõjast möödunud 20 aastat, sama palju kui meil praegu taasiseseisvumisest. Teie olete sündinud sõja ajal. Kas teie põlvkond mäletas vabariiki?Eelmisest vabariigist ei olnud suurt juttu, me olime ikka uus põlvkond.

•••Pärast ülikooli töötas Toome komsomolitööl, tegi seal kar-jääri ning oli lõpuks kogu Ees-ti komsomolijuht. 1978. aastal käis aga parteiladvikus või-muvõitlus ja Eesti esimeseks meheks sai Toomet toetanud Johannes Käbini asemel vene-meelne Karl Vaino.

Indrek Toomele tähendas Vaino võimuletulek pagendust Tartusse kohaliku kommunist-liku partei esimeseks sekretä-riks ehk Tartu kõige kõvemaks võimumeheks. Tartlased mee-nutavad Toome-aega helgelt. Peeti Tartu 950 aasta juubelit, mil kesklinn sai üles vuntsitud ja pandi uut asfalti ehk „asfal-di imitatsiooni”, nagu Toome ise meenutab, sest tänavakate ei pidanud kaua vastu. „Päi-ke paistis ja linn säras,” mee-nutab Toome. Kaks aastat hiljem peeti suurejooneliselt Tartu ülikooli 350. sünnipäe-va. See oli tähelepanuväär-ne, sest eelmine oli 1952. aas-tal olnud ikka 150. sünnipäev. Rootsiaegset kõrgkooli algust tähistati tõrvikutega rongkäi-

informaatoreid ei värvatud, seevastu dissidentlikes selts-kondades oli neid palju. Eri-nevalt nomenklatuurist pidi KGB saama dissidentide seast informatsiooni. Kas te kodus eeldasite, et teid kuulatakse pealt?Nomenklatuuri inimestele ei tohtinud pealtkuulamisvi-dinaid panna. Kui see oleks välja tulnud, oleks olnud suu-ri pahandusi, aga ma ei välis-ta, et teatud tingimustel neid võidi panna. Kelle suhtes oli kahtlusi, siis ikka pandi. Te olite ka Nõukogude ajal jõukas?Ma sain komsomoli keskko-mitee esimese sekretärina pal-

ka 320 rubla kuus. Kuna ma olin vabariigi ülemnõukogu saadik, siis sellele tuli juurde 50 rubla. Kolhoosiesimees-te palkadega ei saanud seda võrrelda. Tartusse minnes jäi mu palk väiksemaks, oli 300 rubla – ma olin linna kõige kõvem funktsionäär ja sain vähem palka kui dotsent, kes oli teaduste kandidaat ja kelle palk oli 320 rubla. Kui esine-sin televisioonis, siis võisin 25 rubla juurde saada. Mu naine sai vast 85 rubla, see oli juba hea palk. Ministrite nõukogu esimehe palk oli midagi 600–700 rubla ringis. Pikka aega oli minu palk kaks tolleaeg-set pensioni.

Miks teil on suvekodu Saa-remaal, aga mitte Nizzas või Hispaanias?Väga mitmed mehed on tei-nud endale välismaale suve-kodud, mina aga mõtlesin, et tahan olla Eestis pika suve kevadest hilissügiseni. Suvel ma ei liigu üldse ja talv mulle meeldib. Kui ma tahan reisi-da – kuigi viimasel ajal vähem –, lähen sügisel või varakeva-del päikest püüdma. Kui mul oleks suvekodu Prantsusmaal või Costa del Solis, siis oleksin seotud ühe kohaga, aga seda ma ka ei taha. Mulle meeldib Eestimaal. Ma arvan, et minu füüsisele ja vaimule on see ela-miseks parim koht.

Fo

tod

: Ilm

ar S

aab

as; e

rako

gu

20 RUBRIIK

T

A

Birk RohelendLP kolumnist

ELUST ENESEST

Need imelised

juuredTänapäeval on tavaline, et lah-kuläinud paarid kolivad taga-si oma vanematekoju. Minu-gi vanemad tülitsesid pal-ju ja lahutusest räägiti pikki aastaid, enne kui see päriselt teoks sai. Nende omavahelised suhted olid sassis juba siis, kui mina sündisin. Kui minu ema oleks tookord mind kaasa võt-nud ja tagasi oma vanemate-koju läinud, oleksin sündi-nud linnakärast kaugel, pak-su metsa sees.

Kui mu ema suri, pärandas ta oma kodutalu meile, kol-mele lapsele. Selles rohkem kui saja-aastases rehetares on kolmsada aastat vana ahi, mil-le ümber on istunud põlvkon-dade kaupa erinevaid inimesi. Sõjad on tulnud ja läinud, ahi

on püsinud üsnagi ühesugu-sena. Ikka on talviti tõusnud korstnast suitsu ja magus värs-ke leiva lõhn on täitnud terve tare sadu ja sadu kordi. Palgid seintes on näinud nii paljude võimude vahetumist, et seda ei jõua kokkugi lugeda, ja nurga-kivi toreda numbriga 1877 on olnud tunnistajaks lugematu-te paljaste ja saabastatud jal-gade ja jalakeste tatsumisele.

Justkui muinasjutustMinu ema käis koolis jala läbi metsa, kuulates huntide ulgumist. Ta ei olnud kunagi näinud treppi ja kukkus sel-lest esimesel koolipäeval alla. Tema riided õmbles õde, söö-gi tegi ema ja kodu hoidis kor-ras isa. Kui mina oleksin üles

kasvanud emakodus, oleksin minagi lipanud kaevule vett jooma ja kasvanud üles tele-visiooni ja internetita. Olek-sin teadnud, kuidas liikuda

rabas, missugune näeb välja karu käpajälg, kuidas erista-da söödavaid ja söödamatuid seeni, ning trehvanud maja-ümbruses aeg-ajalt mõnd põt-ra, metssiga või rebast. Selle

asemel kasvasin üles ontliku väikelinna viiekorruselises majas, kus teise korruse vana-daam armastas väikseid lapsi hirmutada, karjudes aknast:

„Kui te muru peal mängite, kallan teile keeva vett kaela!” Veetsin lugematuid lapsepõl-vetunde sõpradega pooleliole-vatel ehitustel kodu mängides ja mõnuga unistades, et üks-

kord valmib maja ette kavan-datud tehisjärv ja vahvate soo-mülgaste asemel kerkib sinna kaunis supluskohake.

Kivilinna lapsedSeda õnneks ei juhtunud, sest kiuslik soine pinnas vääras iga-sugused plaanid ja rõõmustas põlvkondade kaupa lapsi rik-kaliku samblastiku ja loomas-tikuga, andis meile imetoreda võimaluse suviti parvetada ja talviti uisutada, õpetas selgeks kiivitajate kileda hüüu ja pani meid tõdema, et konnad, keda muidu ei märkakski, võivad suveöödel teha uskumatult valju häält.

Minu lapsed kasvavad üles suurlinna kivist kõrghoones. Mina käin nendega „jalu-

tamas” nii, et pistan lapsed tagaistmele ja sõidan nende-ga linnadžunglis ringi. Mõni-kord teeme peatuse Nõmmel, mõnusate mändide all. Teine-kord jalutame Stroomi rannas. Nemad teavad hästi, mis on televiisor ja internet ja kuidas mängida Angry Birdsi män-gu. Nad ei tea, kuidas hüpa-ta keksu või mängida trihvat, ega hüüa kunagi valjult: „Üka, üka, mina prii!” Aga õnneks on olemas see talu, ahi ja mets. Seesama muutumatu loodus, imehea õhk ja vaikus, mida ei usuks, kui ei teaks selle ole-masolust. Meie ühised juu-red, mis on seal kusagil kau-gel sügaval mulla sees – pak-su koheva lumevaiba all, ilusa Eesti südames.

Nad ei tea, kuidas hüpata keksu või mängida

trihvat, ega hüüa kunagi valjult: „Üka, üka, mina prii!”

Airis Meier BrüsselisTALENT, MIKS SA KOJU EI TULE?

LP küsis välismaal elavatelt eestlastelt, miks nad pole veel Eestisse tagasi tulnud. Vastajad toovad esile viis põhjust.

Airis läks 2004. aastal Brüsse-lisse, kus elab ja töötab prae-gugi. Ta on Euroopa Parla-mendi liberaalide ja demo-kraatide (ALDE) fraktsiooni ametnik.

Airis Meier (34)euroametnik

• Kõige olulisem põhjus on kindlasti see, et mul on lapsed mitte-eestlasega, kes poleks nõus Eestisse kolima külma kliima, pimeduse, kauguse ja professionaalse rakendama-tuse hirmu tõttu.

• Teine põhjus on see, et ma töötan praegu rahvusvahe-lises institutsioonis, kus mul on vahetu kontakt vähemalt 27 eri riigi kodanikega. See avardab võrratult silmarin-gi ja harib. Taolise kogemuse omandamise võimalus Eestis puudub.

• Kolmas põhjus tuleneb eelne-vast: praeguse töökoha laial-

dased arenguvõimalused ja töötasu hoiavad kinni.

• Neljandaks oluliseks fakto-riks on Eesti asukoht. Peaaegu kõik on Eestist kaugel. Näiteks reisimine Eestist välja on kee-ruline ja kallis, suured artistid (muusikud, kunstnikud ja tei-

sed) ning suurürituste korral-dajad ei taha tihti nii kaugele nurka kohale tulla.

• Kõige vähem oluline, aga siis-ki: kliima.

Aga muidu mulle Eestimaa, eestlased ja Eesti riik sobib. Kindlasti tulen tagasi.

Fo

to: M

artin

Dre

mlju

ga

Fo

to: e

rako

gu

21

KINGIPAKISPAREM VORM

Näita, et hoolid – kingi jõuludeks Polari toode! Spordialast ja eesmärgist olenemata saab Polar alati suunata ja motiveerida. Ideaalne kink sinu jaoks kallile inimesele.

» Leia sobiv k ingitus Polari k ingiotsija abiga:polar.f i/gift_finder/ee/

DETSEMBRIS POLARI PULSIKELLAD JÕULUHINNAGA -15% RADEMARI, SPORTLANDI JA HAWAII EXPRESSI KAUPLUSTES!

Allan Martinsoni iPhone jälgib Eesti õhuruumi

MINU TELEFON

Allani telefoni ja tahvli ärevamad äpidShazam, Facebook, Pargi, Ins-tagram, Solaris, Skyscanner, Cherry, taskulamp - tavalised asjad, nagu ikka.

Chrome – eelistatud brauser, sest see süngib kõik järje-hoidjad ja salasõnad teiste seadmete Chrome’iga.

Nokia Here kaart – kuna Apple rikkus oma kaardi ära.

Google Latitude – saan sellega jälgida oma lähedaste ini-meste asukohta.

Flightradar24 Pro – lennun-dusentusiasti jaoks tore asi, üle Eesti läheb palju huvi-tavaid lende. Ja kui mõni lennuk saadab hädaabisig-naali või hakkab alla kukku-ma, annab rakendus mulle kohe märku.

Tweetlogix – Twitteri kontode haldamiseks. Mul on u 60 erinevat ettevõtetega seo-tud kontot, 58-l neist säut-suvad minu eest masinad.

Foursquare – sotsiaalvõrgus-tik, kus sõbrad check in’i teevad. Saan siit teada, kes

parasjagu mis restoranis või muus kohas on, ja kui tahan ise nt samasse kohta söö-ma minna, uurin kommen-taaridest, kuidas sõbrad menüüd hindavad.

RunKeeper – Endomondo kõrval teine populaarne spordipäevik, mõlemal on umbes sama palju kasu-tajaid. Mul on RunKeepe-ris üleval kõik mu jooksud ja suusatamised, saan oma arengut jälgida.

Cobook – ühe Läti fi rma väga hea kontaktihaldusraken-dus, mis süngib kõik nii Facebooki, Twitteri kui ka LinkedIniga.

Photosynth – ruumilised panoraamfotod.

Zite, Prismatic, Flipboard – uudiste jälgimise raken-dused, mis panevad vali-tud uudistest personaalse ajalehe kokku nii selle põh-jal, mida olen linnukesega märkinud, kui ka selle põh-jal, mida ma olen ise lahti klikkinud.

Find My iPhone – kui telefon ära kaob, saab mõne teise internetti ühendatud sead-me kaudu telefonist kõik andmed ära kustutada.

Stress Check – mõõdab mu pulssi, ütleb selle järgi, kui stressis ma olen, ja aitab sellega toime tulla.

GetTaxi – Londonis, Moskvas ja Tel Avivis toimiv raken-dus, kus eraldi taksofir-mat polegi, on äpiga klient ja äpiga taksojuht oma autoga. Kogu suhtlus käib rakenduse kaudu, alates tellimisest ja kaardil jälgimi-sest kuni krediitkaardikon-tolt sõidutasu võtmiseni.

Getaround – pole seda veel kasutanud, aga kavatsen kindlasti. USA-s saab sel-lega tunnihinnaga autot rentida. Need on eraisikute autod, mis seisavad ju kogu tööpäeva niisama kuskil parklas. Kasutajabaasi ma täpselt ei tea, aga pakun, et Silicon Valleys on valida tuhandeid autosid.

TTehnoloogiaettevõtja Allan Martinson reisib töö tõt-tu palju ja tal on kuue riigi SIM-kaardid. Eestis kasutab ta iPhone 4 ja välismaal Sam-sung Galaxy S2. Välismaal eelistab ta Androidi platvormi kahel põhjusel: esiteks on seal vahel raske leida mini-SIM-i ja teiseks on Androidi kasuta-tavad Google Mapsi kaardid paremad. Võõras pole Martin-sonile ka tahvelarvuti iPad.

Fo

to: M

artin

Dre

mlju

ga

Fo

to: e

rako

gu

22

Kingiideed hirmsas ajahädas jõuluvanale Jõulukingituste otsimine on teadagi väga piinarikas, seega tuleb LP appi: pakume välja viis väga toredat mõtet alates kallist tehnikast kuni isevalmistatud jõulurõõmuni.

Mälumäng „Raamat”Mäng on huvitav viis oma kirjandusteadmi-si proovile panna või uusi tarkusi ammutada. Isegi niisama lehitsemiseks pakub 600-lehe-küljeline raamat põnevat sisu. Mälumängu-dega kaasnev hasart garanteerib, et kord juba mängu alustanud, on väga raske peatuda. Eri-ti hea mäng ka suurema seltskonnaga, isegi võistkondades mängimiseks. Mõnus alterna-tiiv jõuluajal teleri vaatamisele.

Mängijad saavad endale järjehoidja, mis on „mängunupuks”, veeretatakse täringut ja vastavalt veeretatud silmade arvule liigutakse raamatus edasi. Mängujuht esitab kirjandus-teemalisi küsimusi ja võidab see, kes jõuab esimesena raamatu lõppu. Küsimustes domi-neerib eesti kirjanduse teema, kuid ei puudu ka populaarkirjandus. Mäng on ajendatud sellest, et Rahva Raamatu kauplus Suur-Kar-ja tänava ja Pärnu maantee nurgal sai saja-aastaseks.

Saadaval Rahva Raamatu kauplustes.Hind 19.90

„Kuus aastaaega”Tore leid meeleolumuusi-ka austajatele, kellele meel-divad George Gershwin või Raimond Valgre. Plaadil on põhjendamatult vähe tuntud eesti helilooja Evald Vainu muusikat.

Viiulikunstnik Maano Männi, kes mängib plaadil pilli ja kellele kuulub Vainu plaadile kõrvetamise idee: „Avastasin Evald Vainu viiu-lipala „Kaks karakterit” juhus-likult, kui Eesti Raadio eetris kõlasid 1960-ndate salvestu-sed Jossif Šagali soleerimisel. Ma ei saa tänaseni aru, kuidas nii lummav muusika on teeni-matult pool sajandit tähelepa-nuta jäänud. Evald Vainu lop-sakas džässisugemetega heli-keel tekitas minus suurt huvi ning raadio arhiivist leidsin veel teisigi tema teoseid viiu-lile ja orkestrile.” Plaadi teisel poolel on Argentina helilooja Astor Piazzolla tangopalad.

Hind 10.–

KindleTahvelarvutite hullus on maad võtnud, aga vana hea luger Kindle uue madalama hin-naga aitab keskenduda ühele asjale: lugemisele. Kindle’iga ei saa mängida „Angry Birdsi„ ega vaadata seebikaid, aga see ongi hea, sest kõiksugu sega-vaid meelelahutajaid on elu niigi täis. Loomulik ekraan ei väsita silmi ja ligi kuu aega kes-tev aku lubab läbi lugeda kogu kirjandusklassika.

Netikullerist Eestisse telli-des 103.–

Köögimasin Kenwood Titanum ChefTegemist on köögikombai-nide Lexusega, aga kui on vähegi suurem pere, on söö-gitegijail sellest palju rõõ-mu. Mõnekümne minutiga vuristab masin valmis ter-ve nädala makaronivaru; tänu elektrilisele hakkliha-masinale on edaspidi kot-letid ja hakklihakastmed puhtast lihast ning pasteedi kokkukeeramine on tühiasi. Huvi pärast võib katsetada ise grillvorstide tegemist. Masinaga saab valmistada eri tainaid ja pressida mah-la, ekstremistid võivad isegi lehtsalatist ja peedist essent-si välja pigistada.

Alates 400.–

TrühvlidVeereta ise oma parimatele sõpradele šokolaaditrühvlid. Kellele rummiga, kellele rosi-natega, kellele rummis leota-tud rosinatega; osa kakaopu-rust ja osa pähklipurust katte-ga, osa tumedast ja osa valgest šokolaadist.

Täpselt nii palju, kui on parimaid sõpru, on šokolaadi-eelistusi ja õnneks ka trühvli-retsepte. Leiad nad kõik inter-

netist üles, nii eesti kui ka ing-lise keeles guugeldades. Hea juhis oli ka eelmises LP-s.

Kui sa hoolega järele mõt-led, tead täpselt, kes millist kommi eelistab. Ja kuna sa teed ju neid niikuinii vähemalt kuut sorti, saad igasse karpi laduda personaalse valiku mit-mest sordist.Karpe otsi näiteks Tiimarist, punast paela piduliku lehvi jaoks kangapoest.

TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee;Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee;Pirita Selver 6668158 | pirita@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

Mah

atõm

mat

ud hi

ndad

e näo

l on t

egem

ist to

odet

e tav

ahind

adeg

a. Ka

mpa

ania

kesta

b 04.1

2.201

2 - 31

.12.20

12. K

aupa

on pi

iratu

d kog

uses

. Kõik

pildi

d on i

llustr

atiiv

sed

Vali üks meelepärane kingitus: kõrvaklapid, hiir, kott või ID-kaardi lugeja.

Iga sülearvutiga kaasa kingitus! Vali kõrvaklapid, hiir, kott või ID-kaardi lugeja.

Viru Keskus

Vali kõrvaklapid, hiir, kott või ID-kaardi lugeja.kingitus* Tähelepanu! Järelmaks on � nantskohustus.

Enne lepingu sõlmimist konsulteeri asjatundjaga ning tutvu tingimustega www.klick.ee/jarelmaks

Kingikoti maiuspalad leiad

www.klick.ee

• DVD-kirjutaja • kuni 782MB Intel HD graafika• WiFi • 3xUSB • HDMI • VGA • kaal 2,45 kg

Compaq Presario CQ58-255SAParim sülearvuti pakkumine!

kingitus*

15.6"ekraan

CeleronIntel

B830

Windows8

4GBmälu

320GBkõvaketas aku tööaeg

5:458.33€

329.-48 kuud

kuumakse alates

499€

-34%

Antud mudel on varustatud Intel Celeron B830 protsessoriga, mis on oma klassi võimsamaid. Võrreldes levinud AMD E-300 seeriaga on antud protsessor kuni 3,5 korda võimsam.

15.6"ekraan

6GBmälu

2,48kgkaal

Dual-CoreAMD

A4-4300M

Windows8

aku tööaeg

6:30

3agarantii

750GBkõvaketas

Võimas sisu uues kuues!

10.86€

429.-48 kuud

kuumakse alates

599€

• kõvaketta kaitsesüsteem • DVD-kirjutaja • kuni 3060MB AMD Radeon HD 7420G graafika• WIFI • 2xUSB3.0 • 1xUSB2.0 • HDMI • VGA

HP Pavilion g6-2203sa

-28%

kingitus*

7.57€

299.-48 kuud

kuumakse alates

449€-33%

Kauni ja õhukese disainiga energiasäästlik LED teler!

32"80cm

DVB-T/Cdigituunerid

USB VIDEOMKV DivX MP3 JPG

USBSALVESTUS

UUS!

LED LCD-TVFinlux 32FLYR137L

Kaasa 10EUR KLICK'i kinkekaart!

EUR

kinkekaart

DIGIKAAMERA

TAHVELARVUTI

Samsung ST66

ASUS Google Nexus 7

• 16,1 MP • 2,7"/6,9cm ekraan • 5x opt. suum, lainurk, (25-125mm), F2,5-6,3

• 720p HD video • reaalajas panoraam • Smart Filter 2.0, pilt pildis

F2,5 ere objektiiv - selgemad pildid pimedas!

Lihtsalt parim!

77.-109€

• 5x opt. suum, lainurk, (25-125mm), F2,5-6,3• 5x opt. suum, lainurk, (25-125mm), F2,5-6,3• 720p HD video • reaalajas panoraam

F2,5 ere objektiiv - selgemad

-29%

ESPRESSOMASIN

Siemens TK53009

• esmane kohv - 60 sekundit • veepumba võimsus 15 bar• Aroma Whirl Plus fi ltreerimissüsteem

• reguleeritav kangus: 2 astet • reg. temperatuur: 3 astet• manuaalne piimavahustaja • katlakivi eemaldus

• veepaagi maht 1,8 liitrit

Täisautomaatne espressomasin!

Kingituseks 1kg kohviube!

-29%8.08€

319.-48 kuud

kuumakse alates

449€

Kingituseks 1kg kohviube!Kingituseks 1kg kohviube!Kingituseks 1kg kohviube!

UUS!

• 720p HD video • reaalajas panoraam • 720p HD video • reaalajas panoraam • 720p HD video • reaalajas panoraam • 720p HD video • reaalajas panoraam

16GBmälu

340gkaal

AndroidOS.

4.1.Tegra 3

protsessor

1.2GHz7"

ekraan

800x1280

aku kestvus9,5tundi

-20%

6.50€

239.-44 kuud

kuumakse alates

299€

MOBIILTELEFON

Samsung E1081

Parima hinnaga mobiiltelefon!

10.-20€

energiasäästlik LED teler!

Parima hinnaga mobiiltelefon!

-50%

64,5gkaal

1.5"ekraan

128x128

kõne-/ooteaeg7,5/550

tundiLUKU-VABA

PILDIRAAM

Rollei 7" Pictureline 5007

Elegantne kingitus!

• ekraan 7'' (17,8cm), 800 x 400 pikslit• sobivad mälukaardid: MMC, SD, SDHC

• JPEG failiformaat • pult• heledus 200 cd/m2 • USB 2.0

40.-

*

• veepaagi maht 1,8 liitrit Kingituseks 1kg kohviube!Kingituseks 1kg kohviube!Kingituseks 1kg kohviube!

Elegantne kingitus!

• ekraan 7'' (17,8cm), 800 x 400 pikslit• ekraan 7'' (17,8cm), 800 x 400 pikslit• sobivad mälukaardid: MMC, SD, SDHC• sobivad mälukaardid: MMC, SD, SDHC

• JPEG failiformaat • pult• heledus 200 cd/m2 • USB 2.0• heledus 200 cd/m2 • USB 2.0

Unustamatud mälupulgad!

MÄLUPULK

Emtec Angy Birds

• 8GB mälu • pehme kummist kate

• võimalik kasutada võtmehoidjana • USB 2.0 toega • lugemiskiirus kuni 15MB/s

• kirjutamiskiirus kuni 5MB/s

7"7"7"7"ekraanekraan

800x1280800x1280800x1280

Unustamatud mälupulgad!Unustamatud mälupulgad!Unustamatud mälupulgad!Unustamatud mälupulgad!Unustamatud mälupulgad!

14.99

Lõbus kaugjuhitav helikopter!

U807

• infrapuna kaugjuhitav• 3 kanalit • metallraam • güroskoopiline stabilisaator

• sisseehitatud aku, lennuaeg: 5 -7 min• puldi töökaugus: kuni 15m • saadaval eri värvid

29.-49.90€

-42%

Parim sülearvuti pakkumine!Parim sülearvuti pakkumine!Parim sülearvuti pakkumine!Parim sülearvuti pakkumine!Parim sülearvuti pakkumine!Parim sülearvuti pakkumine!Parim sülearvuti pakkumine!

SINU DIGIPOOD

KINGIKOTI

MAIUS-PALAD

Liisi Koiksonsaab Londonis täiskasvanuks

Londonis juba teist aastat elukutseliseks muusikuks õppiv Liisi Koikson käis korraks jälle kodus ja esitles plaati „Vaikne esmaspäev”. Millised on Liisi argipäevad tegelikult ja kas nüüd jääbki nii, et Londonis elav lauljatar annab Eestis plaate välja?

L Piret Kooli

auljatar Liisi Koikson (29) on muutu-nud. Kunagisest lapstähest sir-gunud noorest naisest on just-kui ühtäkki saanud täiskasva-nud inimene. „Ma ise tundsin ka aasta algul, et olengi muu-tunud. Kuid mis teha, Londo-nis sa lihtsalt pead suureks saama, et osata seal olla ja toi-me tulla. Keegi ju ei nunnuta sind ja lapsena jäädki hätta.”

Kuid see polnud põhjus, miks Liisi lennupileti ostis. „Läksin, et avastada ene-sest midagi uut. Leidsin, et on aeg suureks saada ja olla organiseeritum. Mul oli vaja distantsi enda minast siin rii-gis,” võtab ta põhjused lühi-dalt kokku.

Kannapöörde vajalikkuses pole Liisi hetkegi kahelnud. „Mul polnud enam motivat-siooni. Sest no ma ei võtnud enam telefoni vastu. Ei taht-nud vastata, hoolimata sellest, et see oleks võinud olla mõni töövõimalus,” tunnistab Liisi.

Nüüd professionaal -seks muusikuks õppiv Lii-si tõdeb, et suureks saamine on ikka veel raske. Isegi tal-le, kes ta juba kümme aastat tagasi Kilingi-Nõmmelt Tal-linna kolides iseseisvat elu alustas. Ja et raha mängib ta elus praegu suuremat rolli, kui

Liisi aimatagi osanuks. Kuid nüüd on tal taas motivatsioon.

Melus lahustumine„Ma tunnen, et mulle on seal [Londonis] oma koht olemas,” särab Liisi ja joob naerulsui lonksu jõhvikamahla. „See suurlinna tunne, selles meele-tus melus lahustumine on nii mõnus ja ma saan olla mina ise, hästi väikene.”

Muide, oma Eestis elatud elust ja kogetud menust ei ole Liisi Londonis peaaegu kelle-legi rääkinud. „Kartsin, et kui panen plaadid lauale, siis ei sulandu ma kooli kohe üld-se. Ja no kuidas ma seal tun-nis siis olen? Osa on meil tul-nud ju otse keskkoolist,” tun-nistab ta. Nii algas G. Otsa nimelise muusikakooli lõpe-tanud Liisi jaoks kõik jälle otsast peale.

Kuid sealt rohujuuretasan-dilt vaadates leidis ta üles ka

sihid ja klaaris ära oma mõt-ted: tahan olla funktsionaal-ne; mul on ju mingid osku-sed, mida vajatakse; kuidas ma siis tegutsema pean; kui-das ma oma elu siit edasi ette kujutan?

Kooli lõpudiplomini on küll veel poolteist aastat aega, kuid juba praegu teab Liisi, et tema unistus on kord õpeta-jaks saada.

„Ma tunnen, et olen muu-sika- ja lauljamaailmas seda-võrd kodus, et oskan nori-da ja soovitada, kuidas oleks parem. Usun, et olen võime-line lauljale toeks olema, nõu

andma,” alustab Liisi ja täp-sustab: „Näiteks enne salves-tust või selle ajal, sest inime-sed lähevad krampi, hääl ehk ei ole konditsioonis. Kuid sal-vestuseks on aega vaid tunni-ke. Neis olukordades on või-malik lauljat aidata.”

Niisiis on Liisil missioon, sest Eesti stuudiokultuur olevat auklik. Näiteks ei ole mõistlik panna lauljat pil-le tassima või kutsuda liiga vara proovi. Ja üleüldse: laul-ja keha on tema instrument...

Liisi räägib kirega ja tellitud kohv jahtub täiesti.

Kui sageli Liisi Londonis kohvikusse jõuab või pääseb ja millal ta viimati kontser-dil käis?

„Muuseumisse ikka saan minna, pühapäeviti on min-gid asjad tasuta. Kuid kont-serdid... Meie kool asub lin-naosas, kus on palju vanu džässiklubisid, ja õpetajad käi-vad seal musitseerimas. Liht-salt istuvad n-ö välja valgus-tamata kuskil pubi nurgas ja mängivad. Ilmselt tasuta, kuid selleks, et oma taset hoida ja areneda,” teab Liisi ja räägib, kuidas needsamad õpetajad on aeg-ajalt suurte staaride (näiteks Annie Lennoxi või Madonna) turneedel kaasas. Sest staaridel pole püsibändi ja õpetajatest saavad n-ö hoo-ajamuusikud.

Jaa, kogemus, mida sellise taustaga õpetajad õpilastele anda oskavad, on juba pel-galt neile faktidele mõeldes võimas. Mida ta tegelikult Tech Music Schoolis õpib?

„Üks peamine on oskus muusikamaailmas ellu jääda. Sest meist kõigist ju ei saa tipud, ei mahu. Õpetajad hoo-litsevad selle eest, et me oleks võimalikult teadlikud sellest, mis muusikaäris toimub, ja et me suudaks pro¼ dena karmil turul püsida. Sul peab olema väga oma asi ja süda selle sees – siis leiad ehk ka mänedžeri ja suurema publiku,” tõdeb ta.

Pärast pisukest pausi ütleb

Üks peamine on oskus muusikamaailmas ellu

jääda. Sest meist kõigist ju ei saa tipud, ei mahu.

24 VAADE

Mis on „Vaikne esmaspäev”?

„Oi, see on kihvt plaat,” muhe-leb Liisi ja täpsustab, et Ardo Ran Varrese muusika ongi just talle kirjutatud. „Ardoga töötades mõistsin, et mul on luues vaja teist inimest kõrva-le – ta täitis lünki, mis minust

jäid. Ja need tekstid… Anzo-ri Barkalaja luulekogu leidsi-me kumbki Ardoga omal moel ja siis selgus, et see kõnetas meid ühiselt. Suure ja karu-se mehe sulest olid tulnud nii õrnad read...”

Liisi, et ta oli Eestis ilmselt vajalikum... „Kuid Londonis on areng. Olgugi et ma ei saa end seal praegu loomeinime-sena väljendada ja mul puu-dub sealsete muusikutega veel vaimne side.”

Šarmantseks nohikuksTema jutus kõlab kohati koos nii nukrus kui ka sära – eluli-ne kooslus ju.

„Olen väga palju juba elus kogenud, kuid alles Londonis olles mõistsin, kui hea ja liht-ne elu mul oli.

Ma tahan leida oma tee, mitte teisi järele teha. Läksin ju kooli selleks, et saada muu-sikat sügavuti tundma. Ja ehk-ki olen laule kirjutanud, on mu komponeerimine olnud juhuslik. Tahan jõuda sinna-ni, et valed sammud ei heidu-taks mind.”

Kui Liisist saab kord õpe-taja, siis milline?

„Otsa-koolis meeldis mul-le väga Kustas Kikerpuu, kes õpetas meile popmuusika aja-lugu ja mängis klaveril stiili-näiteid. See oli põgus, ent sügav kokkupuude korüfee-ga. Just tema pani mulle eri-liselt südamele, et ma oma annet kindlustaksin ehk õpik-sin ikka edasi,” naeratab Liisi ja jätkab: „Oluline on ka Too-mas Voll, mu esimene õpeta-ja. Tema trump oli nõudlik-kus. Tõsi, sellepärast ta mulle lapsena vahel ju ka ei meeldi-nud. Aga ma ju olingi laps!” Liisi võtab korraga peast kin-

ni ja kinnitab siis, et nüüd ta mõistab Toomast.

„Kui sa nüüd aga küsid, et milline ma ise olla tahaksin, siis tore, sõbralik, konkreetne ja nõudlik. Nagu ka üks mu praegune õpetaja – kitarrino-hik, väga šarmantne 40-ndates naine, kes on asjaliku jutuga,

kuid teeb enda üle nalja. Sel-line tahan olla ja selline, kes oskab anda raskemaid ülesan-deid. Sa lihtsalt pead võtma mingeid asju, mis on rasked. Ja tundma seda, et ah, ma ei oska. Kui sa ei lase sel tundel end murda ja lähed ikka eda-si, siis sa õpidki.”

Alles Londonis olles mõistsin, kui hea ja lihtne elu mul Eestis oli, tõdeb Liisi Koikson tagantjärele. Foto: Tiit Blaat

VAADE 25

26 AUTO

VOLVO kuuekümned

sinu turvaliseksteelolekuks

volvo.infoauto.ee

Kui ostad Info-Autost nüüd uue Volvo S60, V60 või XC60 saad soodustusena kaasa 3000-eurose Volvo boonuskaardi. Kaardisumma ulatuses võid oma uuele autole tellida vajalikku Volvo lisavarustust, saada lisa oma vana auto tagasiostuhinnale või uue auto soodsamalt kätte, ise otsustad. Vali milline mudel meeldib, kõrge turvalisuse saad kaasa juba Volvo põhivarustuses.

Kui ostad Info-Autost nüüd uue Volvo S60, V60 või XC60 saad soodustusena kaasa 3000-eurose Volvo boonuskaardi. Kaardisumma ulatuses võid oma uuele autole tellida vajalikku Volvo lisavarustust, saada lisa oma vana auto tagasiostuhinnale

Volvo V60, S60 või XC60 ostuga KAASA 3000-EURONE VOLVO BOONUSKAART

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Info-Autowww.infoauto.ee

Vaata kampaaniatingimusi volvo.infoauto.ee Pildid on illustratiivsed. Kampaania kehtib kuni 31. detsember 2012.CO2 heide: 114-237 g/km; Keskmine kütusekulu: 4,3-10,7 l/100 km

Auto ainult väljavalitutele

N Raivo Murde

Hell nagu geiša, vaikne kui ninja, kokkuvõttes aga võimas samuraide ratsaarmee, ainult et moodsas ja tehnoloogiat tulvil varustuses. Vaat selline on Lexuse uus lipulaev LS.

etikommen-taatorid, kes te hakkate kalli auto pilti nähes sappi pritsi-ma, ärge rohkem edasi luge-ge, rahustage end parem Birk Rohelennu kolumniga. For-di ja Opeli meestel ei ole ka mõtet edasi lugeda, teil (õige-mini siiski meil) niikuinii selle auto jaoks raha ei ole. Edasine jutt on kirjutatud väga eksklu-siivsele lugejaskonnale, keda on Eestis umbes 50 isikut. Täp-selt nii palju uusi luksusauto-sid siinmail aastas ostetakse.

Sinna seltskonda pääse-miseks ei piisa magalakorteri müügist, käepärast peab ole-ma vähemalt 100 000 eurot. Raha peaks õigupoolest olema vähemalt viis korda rohkem-gi, sest siis te ka sobite selle auto rooli. Üks võimalus Lexu-se lipulaeva juhi kohale pääse-da on siiski veel: hakake palga-liseks sohvriks, sest Lexus LS-i

omaniku õige koht on tagaist-mel. Eelkõige neil, kes eelista-vad pikast autost veelgi pike-mat versiooni. Seda tagumise lamamistooliga, kus pneumo- ja vibromassaažiaparaat teie tuharaid mudib ja Mark Levin-soni helisüsteem koos Blu-ray multimeediamängijaga meelt lahutab. See on maailmas esi-mene auto, mille istmetes paik-nevad sensorid mõõdavad iga sõitja temperatuuri ja seadis-tavad jahutuse või soojendu-se tema soovidele vastavaks.

Kõik see toimub hellita-va vedrustuse rüpes sügavas vaikuses. Kogu tänapäeva-ne mugavus- ja turvavarustus on seal olemas. Näiteks uud-ne kaugtulede automaatika, mis vastutulevat autot mär-gates varjustab automaatselt vaid teatud osa LED-tule-sid. Viienda põlvkonna LS on ülim, mida Toyota luksus-

mark Lexus on võimeline loo-ma. Ainus, kes Saksa suurele kolmikule Mercedes-Benzi S-klassile, BMW 7. seeriale ja Audi A8-le võrdväärset konku-rentsi pakub.

Aastavahetusel Eestisse jõu-dev uus Lexus pakub üle 3000 uuenduse, millest kolm on maailmas esmakordsed. Põh-jalikult on muudetud välis- ja sisedisaini. Jaapani vaos-hoitud luksus on asendunud euroopaliku agressiivsusega. LS ei ole enam igav, eestvaa-tes suisa kuri, nagu Lexuse uus disainikeel. Kõige meel-divam värskendus on täna-

päevane interjöör šampanja-valgete LED-sisevalgustite ja hiiglasliku 12,3-tollise multi-meediaekraaniga.

Rooliratast olevat Jaapani puidumeistrid voolinud ja lih-vinud 67 moel 38 päeva! Istus väga mõnusalt kätte, kuid samal ajal mõtled, mis küll selline käsitöö maksta võiks. Rohelembid peaksid rõõmus-tama selle üle, et salongi kogu nahk on tellitud farmidest, kus tarana ei kasutata okastraati, ja iluliistude puit pärineb üksnes metsadest, kus iga raiutud puu asemele istutatakse uus.

Lexus LSVõimsus V8/elektrimootor, hj 389/221Pöördemoment V8/elektri-mootor, Nm: 520/300Suurim kiirus, km/h: 250Kiirendus 0–100 km/h, s: 6,1Keskmine kütusekulu,l/100 km: 8,6CO2 pääst, g/km: 199Pikkus/laius/kõrgus, mm: 5210/1875/1465Telgede vahe, mm: 3090

Täismass, kg: 2765Hind alates, €: 130 340Baasmudel LS 460, €: 91 920

Plussid Mugavus, vaikus, tehnoloogia, sõiduomadused

MiinusedVäike mudelivalik; kui raha ei ole, siis ka hind

Auto ainult väljavalitutele

Raivo Murde

Hell nagu geiša, vaikne kui ninja, kokkuvõttes aga võimas samuraide ratsaarmee, ainult et moodsas ja tehnoloogiat tulvil varustuses. Vaat selline on Lexuse uus lipulaev LS.

omaniku õige koht on tagaist-mel. Eelkõige neil, kes eelista-vad pikast autost veelgi pike-mat versiooni. Seda tagumise lamamistooliga, kus pneumo- ja vibromassaažiaparaat teie tuharaid mudib ja Mark Levin-soni helisüsteem koos Blu-ray multimeediamängijaga meelt lahutab. See on maailmas esi-mene auto, mille istmetes paik-nevad sensorid mõõdavad iga sõitja temperatuuri ja seadis-tavad jahutuse või soojendu-se tema soovidele vastavaks.

Kõik see toimub hellita-va vedrustuse rüpes sügavas vaikuses. Kogu tänapäeva-ne mugavus- ja turvavarustus on seal olemas. Näiteks uud-ne kaugtulede automaatika, mis vastutulevat autot mär-gates varjustab automaatselt vaid teatud osa LED-tule-

mark Lexus on võimeline loo-ma. Ainus, kes Saksa suurele kolmikule Mercedes-Benzi S-klassile, BMW 7. seeriale ja Audi A8-le võrdväärset konku-rentsi pakub.

Aastavahetusel Eestisse jõu-dev uus Lexus pakub üle 3000 uuenduse, millest kolm on maailmas esmakordsed. Põh-jalikult on muudetud välis- ja sisedisaini. Jaapani vaos-hoitud luksus on asendunud euroopaliku agressiivsusega. LS ei ole enam igav, eestvaa-tes suisa kuri, nagu Lexuse

päevane interjöör šampanja-valgete LED-sisevalgustite ja hiiglasliku 12,3-tollise multi-meediaekraaniga.

Rooliratast olevat Jaapani puidumeistrid voolinud ja lih-vinud 67 moel 38 päeva! Istus väga mõnusalt kätte, kuid samal ajal mõtled, mis küll selline käsitöö maksta võiks. Rohelembid peaksid rõõmus-tama selle üle, et salongi kogu nahk on tellitud farmidest, kus tarana ei kasutata okastraati, ja iluliistude puit pärineb üksnes

Lexus LSVõimsus V8/elektrimootor, hj

389/221Pöördemoment V8/elektri-mootor, Nm: 520/300Suurim kiirus, km/h: 250Kiirendus 0–100 km/h, s: 6,1Keskmine kütusekulu,l/100 km: 8,6CO2 pääst, g/km: 199Pikkus/laius/kõrgus, mm:

5210/1875/1465

Täismass, kg: 2765Hind alates, €: 130 340Baasmudel LS 460, €: 91 920

Plussid Mugavus, vaikus, tehnoloogia, sõiduomadused

MiinusedVäike mudelivalik; kui raha ei ole, siis ka hind

Foto: Lexus

27TOIT

jooki edasi annab. Või nagu ütleb suur matearmastaja Arvo Kukumägi: „Mate joo-mine ei ole „kähkukas” vaid hell ja pikk armumäng.” Ärge külmetage!

TšiiliTšiilis armastatakse külmal ajal end hõõgveiniga turgu-tada. Tuliseks aetud punasele veinile lisatakse kaneeli, apel-sinikoort ja tublisti suhkrut. Lõuna pool on populaarne matetee törtsu agua ardiente’ga – sõna-sõnalt tõlkides „tulivee-ga”, mis pidavat olema üks õige kange alkohol!

PeruuPeruust on tänapäeval saanud kogu maailma gastronoomia-huviliste oluline reisisihtkoht.

Lisaks mitmekesisele köö-gikunstile leiame siit ka mit-mesuguseid omapäraseid soo-jendavaid jooke nagu pisco (Peruus ja Tšiilis levinud vii-namarjaviin, nagu grappa) ja sellest valmistatud koktei-lid, mida tarbitakse peamiselt suurtel pidustustel.

Joogid Andide mäestikustJärgmised kolm jooki on ise-loomulikud kogu Andide piir-konnale, kus külm on kõige läbilõikavam.

Kuum tots (calientito)Traditsiooniline Andide piir-konna jook, mida valmistatak-se spetsiaalselt mõne piduliku sündmuse jaoks, tihtipeale võtab võõrustaja valmistami-

Margit TõnsonLP toidutoimetaja

margit.tonson@lehed.ee

S on parim juust heas seltskonnas. auti des selle juustu maitset unustate aja jooksu ning jutulõng hargne märkamatult. segi väike t kk kõva ti hke struktuuriga juustu paku oma pikantsuse ja kerge mõrudusega unustamatuid

maitseelamusi haprad kaltsiumisoolade kristallid aga krõmpsuvad meeldivalt. S on aristokraati de suupiste mis so i suurepäraselt klaasi veini täiusliku lõuna või õhtusöögiga mis või llatada isegi juustueksperte või gur

maane. See on luksus ja kõrgeim kvaliteet. a neeritus ja elegantsus. uust S on tuntud maitse peente n ansside poolest mis tulevad esile erinevates k psemise staadiumites.

uust S eli ate- küpsemisaeg v emalt kuudK ps tahke juust milles on tunda peent k llastatust. Puhta pikantse tugeva maitse

elegantsus põimu juustu ja kuivatatud puuviljade pehmete aroomidega. So i eriti hästi pidulike söögilaudade mitmekesistamiseks.

K va uust S i uant- küpsemisaeg v emalt kuudKeskmise k psusega juust milles avane intensiivsete aroomide ja

teravapoolse maitse harmoonia. a neeritud krõmpsuvuse saa see juust kaltsiumsoolade kristallidest mis annavad tunnistust et alga

uus k psuse etapp. ripäraks on tugev kollakat värvi koorik.

K va uust S ild- küpsemisaeg v emalt kuudSee on juust milles hakkavad ilmnema k psele juustule iseloomulikud

jooned. Sellele on omane meeldiv v rtsikas aroom ja kerge pikantne kõrvalmaitse mis kõdita õrnalt suulage. uustule on omane kreemjas

värv mis on kooriku juurest veidi intensiivsem. htlase tugeva tekstuuriga hästi murduv juust.

.d iugashouse.lt

Tulised tassitäied Ladina-Ameerikast

Teatrifestivalile „Talveöö unenägu” jõuavad sel korral trupid Tšiilist, Peruust, Argentinast ja Boliiviast. Mäestikurahval on sageli külmemgi kui meil Eestis, seega küsisime, milliste eliksiiridega nemad end üles kütavad.

BBoliivia Boliivia kuumim jook, mida juuakse aasta ringi esimese asjana varahommikul, on api. Api morado keedetakse puna-sest maisist jahvatatud pulb-rist, api blanco valgest. Ühtae-gu nii hommikusöögi kui -joo-gi, tõhusa ja toitva api ajalugu ulatub otsapidi inkade kultuu-ri. Tulimagusat jooki, mida maitsestatakse piirkonniti ka kaneeli, nelgi ja apelsinikoore-ga, tarbitakse regulaarselt just jahedama kliimaga linnades.

Samuti armastatakse seal-kandis, eriti talvise pööripäeva paiku, mida Boliivias tähista-takse 21. juunil, juua ponche’t. Ponche’de retsepte on palju, üks populaarsemaid kannab nime Leche de Tigre ehk Tiig-ripiim ja kujutab endast väike-se alkoholisisaldusega kuuma jooki, mida tehakse suhkru ja kaneeliga maitsestatud kuu-maks aetud piimast, kuhu lisa-takse törts odavat singan’i (vii-namarjaviina).

ArgentinaArgentina teatritrupi vastus nende traditsioonilise soojen-dava lemmiku kohta sai lihtsa-mast lihtsam: neil on ju mate! Punkt. Selle valmistamiseks pole vaja muud kui spetsiaal-set anumat (calebasse), spet-siaalset kõrt (bombilla) ja spet-siaalset mate-tee puru (yerba). Mate on jook, mida tuleb jaga-da! Leppige omavahel kok-ku, kes on cevador ehk ini-mene, kes matele törtsu kau-pa kuuma vett peale valab ja

se enda peale ja kutsub teised appi. Seda jooki keedetak-se aromaatsetest, enamasti mündimaitselistest maitsetai-medest, suhkruroonapsust ja laimist.

Lase vesi potis keema, see-järel lisa maitsetaimed, nagu piparmünt või münt, lase mõni minut tõmmata, et nende lõhn ja maitse mõjule pääseksid.

Kui on piisavalt tõmma-nud, võta taimed välja, seejä-rel lisa maitse järgi suhkrut, suhkruroonaps (võid kasu-tada näiteks Eestis saadaole-vat cachaca’t, Brasiilia suhk-rurooviina või juba mainitud pisco’t või mõnd sarnast nap-su) ja lõpuks laimimahl. Koos-tisosade kogused võtab valmis-taja enda maitse järgi.

Punš kuivatatud puuvil-jadest (ponche de fru-tos secos) Selle valmistamiseks kasuta-takse kuivatatud musti ploo-me, rosinaid, viigimarju, nel-ki ja kaneeli.

Lase vesi potis keema koos kõigi koostisosadega, kuni nende maitsed ja lõhnad mõju-le pääsevad, ja serveerimisel lisa törts pisco’t.

Svipsis (té piteado)Té piteado on kodusem jook, seda valmistatakse külalistele kas lonksu pisco’ga või aniisi-likööriga.

Valmista tee ja vala tassides-se, lisa maitse järgi suhkrut, pits pisco’t või aniisilikööri ja lõpuks värske laimi mahl.

Mate Hõõgvein

Punš kuivatatud puuviljadest

Fotod: Margit Tõnson

28 TOIT

E

Lusikatki ei näe suhu pista!Õhtusöök pimedas koos pimeda giidiga annab elava ettekujutuse maailmast, kus pole ei koidukuma ega tähesära.

lamuskin-gituste veebipood Kingitus.ee tõi enne pühadeaega välja pilkases pimeduses õhtusöögi-pakkumise. Aastaid tagasi suu-rimad Euroopa metropolid jär-jepanu vallutanud ja otsapidi Ameerikassegi jõudnud trend ei ole kindlasti gurmaanidele võõras. Eestis on eri restoranid seda varem serveerinud klienti-dele, kelle silmad on kinni kae-tud/seotud, kuid igaüks teab, et pimesikumängus saab soovi korral ikka sohki teha.

Kottpimeda Tai restorani Krua tagumine saal Aia täna-vas Tallinnas välistab igasu-

guse trikitamise. Kuna telefo-nid palutakse välja lülitada ja helendava displeiga kellad tas-kusse panna, on ainus valgu-setäpp, mida silm pimedusega harjudes kinni püüdma hak-kab, ettekandja night-vision-prillide infrapunalambike. See tulipunane tontlik silm meenu-tab Tai �lmis „Onu Boonmee, kes mäletab oma eelmisi elu-sid” tegutsenud esivanemate vaimu, kes džunglisügavusest elavate tegemisi jälgis.

Usaldusliku atmosfääri loo-misel on tähtis roll glaukoomi tõttu nägemise kaotanud gii-dil Julia Kabanoval, kes juha-

Margit Tõnson

Mõista, mõista, mis see on? Kalamari? Tarretis? Õige vastus on tapioki puding.

Ettekandja saab pimedas hakkama, teda aitab öönägemisvarustus. Fotod: restoran Krua

ku: nii tundub söömisprotsess turvalisem. Algul ajab lausa naerma, kui suurt rolli näge-mismeelega antav hinnang maitseelamuse juures mängib.

Pimedas on toidu lõhn mit-temidagiütlev, maitse on mit-temidagiütlev: tekstuuri eri-nevused tulevad küll esile, aga „krõmpsuv pudi” ei ole ju see, mille pärast restorani sööma minna!

Õnneks muutuvad tajud siiski iga käiguga paremaks, iga järgmine äratundmine („ingver!”, „pähkel!”, „por-gand!”, „laim!”, „krevett!”) lisab enesekindlust. Küll aga kuluksid pärast esimest käi-ku marjaks ära märjad salvrä-

tid, et sõrmi puhastada. Igaks juhuks tuleks tulevastelt eines-tajatelt siiski nende toidutalu-matuse ja allergiate kohta täp-semalt järele pärida, sest pime-das ei ole tõesti võimalik toidu seest midagi ebasobivat „väl-ja nokkida” ja taldrikuserva-le lükata.

Lõpuks, kui küünal lauda tuuakse, tuleb suure ehmatu-sena tõdemus, et oleme ruumis viibinud pea kaks tundi! Aeg tõesti lendab, kui olla nii kes-kendunud ühele tegevusele.

*Igalt kingitud õhtusöögilt läheb 5% Põhja-Eesti pimedate ühingu-le nägemispuudega inimeste tege-vuse toetuseks.

tab külalised lauda, õpetab veepudelit avama, vett klaa-si valama ja pühendab meid kõiki nagu muuseas ka Tallin-na ühistranspordi ja keeruliste ristmike, juhtkoerte iseloomu-de ja muidugi oma kahe väike-se lapse kasvatamise erakord-sesse maailma.

Enne eelroogade lauda jõudmist saab igaüks end veel proovile panna: Julia palub meil pisikestesse kotikestesse pandud toidu- ja maitseaineid „tuvastada”. Mis seal salata, kui nina ja kompimine ikka alt vea-vad, siis tuleb see köömen või rosmariin hamba all „läbi kat-suda”. Esimese suupistevaliku puhul laseme ka sõrmed käi-

TOIT 29

Vahetu ja võrgutav Veneetsia

Šokolaadikook toorjuustukreemikihtidega6 dl jahu 2 tl küpsetuspulbrit3 dl suhkrut1 tl vanillisuhkrut 1,5 dl kakaod 100 g võid, sulatatuna 3 muna 3 dl kee� ri1 apelsini riivitud koorTäidis:300 g Farmi köögitoorjuustu, toasooja0,5 dl suhkrut1 pk (150g) Farmi Šokolaadiga toorjuustukreemi, toasoojaImmutamiseks:1,5 dl piima2 sl kreemlikööri (soovi korral)Kate:200 ml rõõska koort (35%)1 sl suhkrut

Koogi valmistamine: sega omavahel kuivained. Seejärel lisa segades juurde ülejäänud ained. Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud üm-margusse (Ø22cm) koogivormi ja küpseta 175 kraadi juures 50-55 minu-tit. Lase siis koogil veidi jahtuda ning lõika kook horisontaalselt kolmeks.

Sega vahule toorjuust ja suhkur. Sega piim ja liköör omavahel ning niisuta sellega alumist koogipõhja. Määri peale toorjuustutäidis. Kata keskmise koogiringiga ning immuta piimaseguga. Seejärel määri peale šokolaadi-toorjuustukreem. Immuta pealmist koogipõhja ning seejärel aseta see koogile kõige peale. Lase maitsestuda ööpäev. Vahusta koor ja suhkur ning kaunista kook vahukoorega.

Foto

ja re

tsep

ti au

tor:

Ragn

e Vä

rk

ww.farmi.ee/retseptid

Terve Eesti kiidab!

Venetolaste menüüsid on kuuldavasti kaunistanud ka kassid, kuid tänapäeval tasuks teha panused pigem polentale, pastale ja parimal juhul ka hobuselihale.

V Tanel Veenre

eneetsia köök eristub märkimisväärselt naabrite Põhja-Itaalia, Aust-ria ja Sloveenia köögist, kuid samas on avatud sadamalinna-na imenud endasse nii nende kui ka kaugemate maanurka-de mõjutusi. Kokkuleppeliselt võiks Veneetsia kööki kutsuda laiema maakondliku piirkonna järgi ka Veneto köögiks.

Igal külal oma saladusSee jaguneb omakorda kol-meks väga selgete geograa�-liste eripärade tõttu: ranniku, sisemaa ja mägede menüü. Tohutult rikka traditsiooniga alale omaselt uhkeldab veel iga linn või küla oma eripä-rase panusega toidukultuuri. Kuid toit, milleta venetolased hakkama ei saa, on polenta ehk maisimannast puder. See võib saata rooga nii pehme ja vahusena kui ka näiteks tih-

ke ja grillituna. Parima polen-ta sisse on kindlasti lisatud ka mõnd tugevamaitselist juus-tu (Gorgonzola, Parmesan). Polenta esinemise tõenäosus suureneb kõrguse kasvades: mägedes on see koos lihaga (siga või kits) juba põhitoit.

Loomulikult pitsa!Turistide absoluutne lemmik on muidugi pitsa: selle saab tänavalt kaasa haarata või res-toranis süüa, kvaliteedis (krõ-be ja tuhamekine põhi, kor-ralik juust) võib üsna kindel olla. Korraliku pitsalõigu hin-nad algavad vaid pooleteisest eurost. Üks varem välja luu-ratud kohtadest Veneetsias oli Rosticceria Gislon – kohalike seas popp söökla Rialto silla läheduses. See pere-ettevõte meenutab kulinaariapoodi, kus saate lettidelt toitu valida, et siis hädapärase laua taga hea

maitsta lasta. Kõik proovitu – pasta nero, lasanje, mereandi-de risoto, mereandide salat – oli värskelt vahetu, ei min-geid dekoratsioone või ilutse-vaid garneeringuid.

Kõige ebaharilikum põhja-maise maitsemeele jaoks tun-duski seepiaga mustaks värvi-tud pasta, omapäraselt merese maitsega roog, kus peale pas-ta ei ole ühtegi tahket koos-tisosa. Aimata võis veel vaid kerget veini- ja küüslaugumait-set. Klaasi veini hind algab 1.80 eurost (veneetslaste vali-kus on ALATI Pinot Grigio ja Prosecco), sealsamas veini-kõrvaseks proovitud friteeri-tud kraam (näiteks mozzarella anšoovisega taignas) oli tänu rasvaprotsendile ideaalne mao-vooderdaja.

Iga maakond uhkeldab oma pastaga. Veneto kandis on selleks bigoli, paksemat sorti spagett (võib olla ka auguga, n-ö makaroni tüüpi). Otsus-tasin seda maitsta ei kusagil mujal kui Alfredo’s Fresh Pas-ta To Gos, mis on TripAdviso-ri edetabelis Veneetsia 894 söö-

gikohast hinnatud parimaks. Paik on miniatuurne, asub kahe umbes meetrilaiuse täna-va ristumiskohal. Avanev pilt oli kõike muud kui restorani-lik – tegu on kiirsöögikohaga, kus kokkade poolel oli rohkem ruumi kui järjekorras seisvatel klientidel.

Süsteem on lihtne: kliendi silme all pannakse värske pasta keema ja lisatakse kaste (pasta-sid on valikus kümne ringis). Hinnad on üliõpilaslikud, jää-des 5 ja 8 euro vahele. Tulemus oli suurepärane.

Veneetsia ümbruses on aegade jooksul hinnas olnud nii hobused kui ka kassid. Seda just vaagnal aurava toidupoo-lise, mitte koduloomana!

Sellest tuleneb ka piirkon-na rahva hüüdnimi magnagati või mangiagatti, mis tähendab kassisööjaid. Kuna praegu on Itaalias selline tegevus keela-tud, siis kassilihast peate suu puhtaks pühkima.

Hobuseliha õnnestus aga riivitud ja kuivatatud kujul proovida, see maitses igati hõrgult.

Fotod: Tanel Veenre

Seepiamust pasta

Pitsa kvaliteedis pole põhjust kahelda.

30 RUBRIIK

T

Merit BoeijkensLP moetoimetaja

merit.boeijkens@lehed.ee

Ehi ennast!Tark naine teab, et aastalõpugarderoobi juu-

res mängivad olulist rolli õigesti valitud akses-suaarid. Alati ei peagi tormama poodi uut kleiti ostma. Vana hea väike must muutub lausa nõi-

duslikuks koos pilkupüüdva kingapaari ja ehe-tega. Just lihtsalõikeline ja ühevärviline kleit on suurepärane peogarderoobi alustala. Ehte rol-lis on ka dekoratiivne vöö ja pidulik ridikül.

Harmooniline tasakaal üldpildis saavutatakse just kontrastide kaudu. Seetõttu on mõistlik teha valik, mida oma garderoobi juures rõhu-tada tahetakse.

Kaela

Kätte

Jalga

Noa Noa 54.95

Kaubamaja 7.90

Swarovski 320.-

Swarovski 360.-

Hõbekett. Pesavento. Kaetud roosa kullaga. Time&Diamonds 1290.-

Kaubamaja 89.95

Karen Millen 196.-

Karen Millen 242.-

Guess Kaubamaja 259.95

L.K. Bennett Stockmann 229.-

Guess Stockmann 179.-

Marks&Spencer 49.99

DKNY Kaubamaja 189.95

Tamaris ABC King 39.95

Karen Millen 219.-

Moschino. Stockmann 239.-

Furla. Stockmann 219.- Karen Millen 149.- Ted Barker. Stockmann

NoaNoa 54.95.-

Sinu kallimate kõige luksuslikumad jõulud

www.lorealparis.ee

REVITALIFT TOTAL REPAIR 10

Mitmetoimeline hooldus võitlebkorraga 10 vananemisilmingu vastu.

Pinguldab nahka ja muudab jume säravamaks

YOUTH CODE LUMINIZE SEERUM

Muudab jume säravaks.

Ühtlustab nahatooni ning võitleb tumedate laikude vastu.

NUTRI-GOLD

Väärtuslikke õlisid, mesilaspiima ja pro-kaltsiumi sisaldav hooldus.

Toidab nahka ja kaitseb karmide ilmastikutingimuste eest

AGE PERFECT PRO-CALCIUM

Nahka tugevdav lõtvumisvastane hooldus küpsele nahale.

Niisutab ja tugevdab naha struktuuri.

Kullake, sinu särale jäävad alla isegi jõulutuled.

Ema, sinu nooruslik sära on võrreldamatu. Päkapikkudel on sulle väike abimees, et

see alati nii oleks. Armas vanaema, ka jõulutaat teab, et sa oled

väärt ainult parimat.REVITALIFT REVITALIFT TOTAL REPAIR 10

Mitmetoimeline hooldus võitlebkorraga 10 vananemisilmingu vastu.

Pinguldab nahka ja muudab jume

Ema, on võrreldamatu. Päkapikkudel on sulle väike abimees, et

on võrreldamatu. Päkapikkudel on sulle väike abimees, et

on võrreldamatu. Päkapikkudel

Nahka tugevdav lõtvumisvastane hooldus küpsele nahale.

Niisutab ja tugevdab naha

ka jõulutaat teab, et sa oled väärt ainult parimat.väärt ainult parimat.

ka jõulutaat teab, et sa oled väärt ainult parimat.

ka jõulutaat teab, et sa oled

YOUTH CODE

Kullake, Kullake, särale jäävad alla isegi särale jäävad alla isegi jõulutuled. jõulutuled. särale jäävad alla isegi jõulutuled. särale jäävad alla isegi särale jäävad alla isegi jõulutuled. särale jäävad alla isegi

Väärtuslikke õlisid, mesilaspiima ja Väärtuslikke õlisid, mesilaspiima ja pro-kaltsiumi sisaldav hooldus.

Toidab nahka ja kaitseb karmide ilmastikutingimuste eest

NUTRI-GOLD YOUTH CODE LUMINIZE SEERUMLUMINIZE SEERUM

Muudab jume säravaks.

Ühtlustab nahatooni ning tumedate laikude vastu.

Kallis, tea, et kaitsen sind alati külma ja tuule eest.

Sinu Jõuluvana

MOOD32

Inimese välimus ja riie-tus ütlevad tema kohta roh-kem, kui esmapilgul tundub. Mood mõjutab meid kõi-ki. On neid, kes jookse-vad kaasa viimase kui trendiga, ja neid, kes jätavad oma välimu-se sootuks lohaki-le. Suurem osa meist jääb sinna vahepeale.

Kõige inspi-reerivamad on inimesed, kes on leidnud oma isikupärase stii-li. Ainult tugevatel isiksustel on võime muutuda ajas ise-ennast kaotamata. Üks sel-line inimene on näitlejatar Merle Palmiste. Ta teab suu-repäraselt, kuidas igas olu-korras glamuurne välja näha. Tema puhul on see lihtsalt loomulik.

Targa inimesena teab Mer-le, et aksessuaarid mängivad naise garderoobis võtmerol-li ja parimad palad kogune-vad aastatega. Igal asjal on alati rääkida oma lugu. Ka üks väike ridikül võib kroo-nida garderoobi ja äratada ellu mälestusi. 1

KINKEKAART

Kingitus, mis tuleb südamest

AQVA Hotel & Spa Rakveres ootab Sind. Vaata www.aqvahotels.ee, Parkali 4,

44308 Rakvere, Tel 326 0000

Aqva Spa kinkekaardid on saadaval Estraveli kontorites

Tallinnas Suur-Karja15 ja Stockmannis,

Tartus Vallikraavi 2, Pärnus Kuninga 34

või telli e-posti teel info@aqvahotels.ee.

Kingi oma lähedastele spaaelamus

See on Mura kott. Paar aastat tagasi mängis Merle Jänedal

suveetenduses „Pärast surma Jendalis”. Kott sai ostetud mõisaproua rolli tarvis.

Kuigi lavalaudadele punane iludus ei

jõudnudki, meenutab ta omanikule ikka markantset mõisa-prouat.

Merle armastab sametit. Samet ja karusnahk kuuluvad talve juurde.Lilled on käsitsi tikitud, koti valmistas Eesti disainer Krista Rääk.

Kotikogu täielik pärl. Vahel võtab Merle selle kapist välja ja riputab kuhugi nagu (kuuse)ehte. Kui tüdimus peale tuleb, paneb peitu tagasi.

Kott on pärit Gibraltarilt, kus Merle käis kunagi koos tütrega reisil. Eredalt on meeles, kui ahv väikest Elisabethi ründas. Kuigi ehmatus oli suur, para-nes laps komplikatsioonide-ta. Ahve ta kartma ei hakanud.

Igavene teine, mis ootab oma aega. Selle koti tõi Merlele sõbranna eksootili-selt reisilt. Kuigi kingitus uuele omanikule meeldib, ei ole see veel kasutust leidnud.

Glamuurse Merle Palmiste ridikülikogu

mood

toit

kolumn

artikkel, vaatlus

kivirähk

tehnika - auto

arvamus

vaba aeg - meelelahutus

kultuur

pildi kirjeldus

sport

mood

toit

kolumn

artikkel, vaatlus

kivirähk

tehnika - auto

arvamus

vaba aeg - meelelahutus

kultuur

pildi kirjeldus

sport

mood

toit

kolumn

artikkel, vaatlus

kivirähk

tehnika - auto

arvamus

vaba aeg - meelelahutus

kultuur

pildi kirjeldus

sport

mood

toit

kolumn

artikkel, vaatlus

kivirähk

tehnika - auto

arvamus

vaba aeg - meelelahutus

kultuur

pildi kirjeldus

sport

mood

toit

kolumn

artikkel, vaatlus

kivirähk

tehnika - auto

arvamus

vaba aeg - meelelahutus

kultuur

pildi kirjeldus

sport

Merle Palmiste Fotod: Karin Kaljuläte

Foto: Ilmar Saabas

KULTUUR 33

Kauboi võidab gangsterit

Tõlge lk 44

„Lindpriides” on krambivabalt kokku segatud vesternitegelased kuiva seaduse aegse Chicago allilmaga, maavillased kangelased tümitavad pahelisi linnavurlesid.

E Andres Laasik

smapil-gul võib ju tunduda, et tegu on kapsasupi ja mustikakisselli kokteiliga, kuid tegelikult on asi täitsa söödav. Austraalla-se John Hillcoati lavastuses on väga võimekas näitlejavä-gi. Kolme laia kaabuga maa-mehelikult aeglaselt rääkivat venda Bonduranti mängivad Shia LaBeouf, Tom Hardy ja Jason Clarke. Keeluaja Amee-rikas vaikselt salaviina ajava kolme venna põhiline vasta-ne on korrumpeerunud sea-dusesilm Charlie Rakes, keda mängib Guy Pearce.

Võluvaid naisi, kes kind-lameelseid Bonduranti ven-nakesi � lmis ahvatlema pea-vad, mängivad sarmikal moel Jessica Chastain ja Mia Wasi-kowska. Päris ma¼ a ristiisa-kest Floyd Bannerit män-gib le Carré põnevusromaa-ni „Plekksepp, rätsep, sõdur,

nuhk” ekraniseeringust tuttav Gary Oldman. See on väga tugev koosseis, silma torkab, et näitlejate seas on vähemu-ses ameeriklased ja põhirol-le teevad Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II ala-mad, olgu nad pärit Albioni saartelt või ülemeremaadest, nagu varem öeldi.

Eastwoodi kannulTegelikult pole selline konf-likt, kus maavillased karmid kutid seisavad vastu osavate-le linnavurledele, Ameerika � l-mile päris võõras. Hea näide on Clint Eastwoodi „Räpase Harry” � lmid, kus laia äärega kaabu ja pika revolvritoruga maasoolane kangelane man-dunud linnas korda majja lõi. Vast kõige rohkem klappis samasse ritta Forrest Bondu-ranti kehastav Tom Hardy, kes tõelise vesternikangelase edasi-

arendusena vaikis pikalt, enne kui midagi ütles. Ja kui ütles, polnud lause pikem mõnest sõnast, kuid öeldud sai roh-kem kui küllalt.

Forrest ja Howard (Jason Clarke) olid mehed, kellel oli kinolinal tajutav valmisolek vajutada päästikule või viru-tada rusikaga. Selles olid näit-lejad meistrid John Wayne’i traditsioonis. Hobuste asemel on küll autod, kuid nendega kihutatakse, justkui kapataks hobustega.

Vanad tükid, uus pakendGuy Pearce mängis võimu-esindaja sildi alla pugenud kaabakat täiesti mustvalgelt, nii nagu gangsteri� lmides liht-sustatud moel kurikaelu näi-datakse. Film kasutas teadli-kult varasematest kultuurikih-tidest näpatud stereotüüpe ja manipuleeris nendega osavalt loo raames, kus on olemas ette-võetud žanrite stambid. Ka vii-mane surmaheitlus oli lavas-tatud kui kulminatsioon, mis klappis kokku nii vesterni kui ka gangsteri� lmi kaanonitega.

Heast materjaliga mani-

Film „Lindpriid”

Lavastaja: John HillcoatOsades: Tom Hardy, Shia LaBeouf, Gary Oldman, Guy Pearce

Kinodes alates 14. detsembrist

Shia LaBeouf, üks kindlameelseid heeroseid. Kaader fi lmist

puleerimise oskusest räägib ka � lmi postmodernistlikult vaimukas huumor, mis seos-tus Bonduranti vendade sure-matuse müüdiga. „Lindpriid” on postmodernistliku kunsti paradoksiga teos: kasutatud on tüütuseni tuttavaid tükike-si, kuid pärast andekat ja osa-vat kokkupanemist mõjub ter-vik igati värskena.

Isegi loo moraal on ära-leierdatud: maa-juurtega poi-sid võidavad moodsa vägival-la. Aga � lm on tehtud nii, et jääd uskuma. Ja lootma terve-le külamehemõistusele, millest ei peaks puudu tulema isegi moodsas Ameerikas.

34 KULTUUR

Jüri Reinvere: ”Peer Gynt” on piibellik lugu Berliinis elav helilooja võtab ette tõeliselt suure suutäie: ta kirjutab Norra rahvusooperi tellimusel muusika ja libreto Henrik Ibseni näidendile „Peer Gynt”.

Jüri Reinvere: ”Peer Gynt” on piibellik lugu Berliinis elav helilooja võtab ette tõeliselt suure suutäie: ta kirjutab Norra rahvusooperi tellimusel muusika ja libreto Henrik Ibseni näidendile „Peer Gynt”.

Rja libreto Henrik Ibseni näidendile „Peer Gynt”.

Mart Niineste

einvere on noorusest alates sattunud aina heasse seltskonda, olgu selleks Sibeliuse akadeemia õppe-jõud-kaasõpilased või pianist ja kirjanik Käbi Laretei või � l-mirežissöör Ingmar Bergman. Tema esimene ooper „Puhas-tus” tõi talle põneva, kaaluka ja riskantsegi tellimuse Norra rahvuslikult ooperi- ja balleti-teatrilt: kirjutada muusika ja libreto ooperile „Peer Gynt”. 1867. aastal valminud näidend ja sellele kirjutatud Edvard Griegi muusika on tuntud kogu maailmas. „Peer Gynt” on toiminud Norra rahvusli-ku sümbolina. Mis tunnetega haarab helilooja trollil sarvist?Kuidas rahvusvahelises oope-rimaailmas asjad käivad, kui-das saavad kokku tellimus ja helilooja, kasvõi tänavu-se „Puhastuse” või sellesa-ma töösse mineva „Peer Gyn-ti” näitel?„Puhastust” käidi Helsin-gis vaatamas kõikjalt Euroo-past. Nii Skandinaavia kui ka Euroopa ajakirjandus kajas-tas etendust tänuväärselt pal-ju. Minuga võttis juba teisel esitusnädalal ühendust Norra ooperi juhtkond, kes oli eten-dust näinud. Nii see algas.

Hiljem sain aimamisi aru, et „Peer Gynti” tegijat oli otsi-tud juba kümmekond aastat. Arvatavasti usuti, et võin tuua „Peer Gyntile” juurde midagi, mis teosele kasuks tuleks: kaas-aegse ja modernse vaatenurga.

Samas, ehkki „Peer Gyn-tist” oli algusest peale juttu, anti mulle vabad käed valida ka mõni muu sobiv ainestik. Päris kiiresti läksin ise õhinas-se ikkagi „Peer Gyntist”. Esi-teks, ooperiheliloojale on toi-miv draama alati hindamatu alus, teiseks oli mul taustal kakskümmend aastat Ing-

mar Bergmani lähipiiris. Ing-mar omakorda pidas Ibsenit oma vaimseks isaks. Kogu see maailm on mulle väga omane ja lähedane, pean end kunst-nikuks kujunenuks just oma Stockholmi-aastatel. Raske oli hoopis leida aega, ma olin sunnitud kiires korras ära tege-ma juba muud lubatud tööd ja planeerima paar omaenda ideed kõige selle vahele. „Peer Gynti” puhul ei saa me kuidagi mööda Edvard Grie-gist. Kas teie ülesannet liht-sustab ajaline distants ehk tõik, et iga helilooja kunstili-ne ambitsioon on ikkagi kir-jutada oma ajas relevantset muusikat?

Astudes pinnasele, kus ees on Edvard Grieg, ei aita mind eriti miski, sest inimestel on vaidlustamatud ettekujutused „Peer Gyntist”. Aga ma olen küllalt külmavereline. Hirm ainult laostab, teame eestlas-tena seda omal nahal. Mida „Peer Gynt” teie jaoks tähendab?Pea kõik Euroopa rahvad ja mõtlejad küsivad praegu: mil-lest oleme loobunud ja kas sel-le hind pole mitte liiga suur? Küsimused, mis löövad uues-ti lõkkele pärast Breivikit, igal rahval omaette, olukorras, kus euroopalikul ideoloogial on rohkem valupunkte kui lahendusi. Lisaks poliitilis-te ja majanduslike labürinti-de paisumine, selle vahel ini-

Kes ta on?Jüri ReinvereheliloojaTa õppis Tallinna muusika-keskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. Kom-positsiooniõpingud jätku-sid aastatel 1990–1992 Vars-savi Chopini-nimelises muu-sikaakadeemias Zbigniew Rudzinski juures. 1994–2004

õppis ta Sibeliuse akadee-mias, lõpetades magistrikraa-diga. Tema õpetajad Sibe-liuse akadeemias olid Erkki Jokinen, Veli-Matti Puumala ja Tapio Nevanlinna. Reinve-re peab oma oluliseks õpeta-jaks ka Käbi Lareteid. Aasta-tel 2001–2003 tegi Reinvere Berliini kunstide akadeemias koostööd koreograaf Michae-

la Fünfhauseniga. 2005. aas-tast elab Reinvere Berliinis. Ta on avaldanud artikleid Eesti ja Soome meedias, sealhulgas aastaid Eesti ja Soome raa-dios, produtseerinud ja kirjuta-nud dokumentaalfi lme, olnud raamatute tõlkija ja kaasautor. Sofi Oksanen on teda iseloo-mustanud kui „tõelist eesti päritolu kosmopoliiti”.

mese hullumine, mida rasken-dab meie suhteliselt aegunud ettekujutus endast rahvastena, tekkinud hoopis teisel ajastul koos Sibeliuste, Tammsaarede ja ² omas Mannidega.

Ibsen on teistmoodi, ta on ikka veel ajast ees. See kõik on „Peer Gyntis” olemas. „Peer Gynt” on minu jaoks fantas-tiline Euroopa kultuuri läte-tel asuv draama, mille põhjal kumavad läbi paljud sarnased algteosed, nagu piibellik lugu kadunud pojast või Odüsseus. Ja Põhjamaade olemus. Müto-loogia ja reaalsuse kokkupõr-ge. Sellel on omaette väga suur võlu: töötada materjaliga, mis on moodustunud sümboliks romantilisel ajastul. Olla helilooja ja libretist ühes isikus, see on ju topeltvastu-tus, samas pole see žanri aja-loos sugugi pretsedent. Kust te selle sisemise kindluse ja

äratundmise leiate, et mõle-mad loodud pooled – muu-sika ja tekst – tõepoolest toimivad? Kes on teie jaoks eeskujud-maamärgid heli-loojate-libretistide seas?Olles ise libretist, avanevad võimalused, mida partner-autorsuse puhul ei ole. Wag-ner muidugi on hea näide, aga ma siiski ei taha võistel-da Wagneriga.

Ma usun, et kindlus selleks tuleb väga laialt pinnalt: minu aastatest Klassikaraadios või ajad soomekeelse esseistina, ingliskeelsetest luuletustest või „Puhastuse” libreto kirjutami-sest. Teksti kirjutamist õppi-sin väga palju ka Käbi ja Ing-mari juures, lastes neil minu kirjutusi halastamatult mulle

Kõik Euroopa rahvad ja mõtlejad küsivad praegu:

millest oleme loobunud ja kas selle hind pole mitte liiga suur?

Fo

tod

: era

kog

u

KULTUUR 35

endale tagasi valgustada. Usun ka, et olen käinud väga heades koolides: 1990-ndate Sibeliuse akadeemia oli erandlikult kõr-geklassiline. „Puhastus” oli teie debüüt täispika ooperi vallas. Kas tuli ette midagi ootamatut, mis teid selle töö juures kõi-ge enam üllatas?„Puhastust” kirjutades soo-visin, et ma oleks maratoni-

jooksja, kelle pingutus oleks paari tunniga möödas. Ooperi kirjutamine on võrreldav sel-lega, et planeerid ja siis ehi-tad suure hoone oma kätega, üksi, pooleteise aasta jooksul, ilma abiliste ja ilma masinate-ta, ilma tarnijateta. Ise mõtled, ise tarid sarikaid üles katusele.

Kõige selle juures tuleb

otsustada väga palju asju täies-ti eri valdkondadest. Alates poliitikast, � losoo� ast, teat-ri olemusest, diplomaatiast, diivade sisemisest vastupida-vusest; lahendada logistikat: näiteks just eile pidin juurdle-ma, et kui lastekoor tuua lava-le teises vaatuses, kas nende kojusõitmiseks ja magamami-nekuks on kell siis juba liiga hiline või mitte, ja milliste lif-

tidega laval ma arvestan ja mil-listega mitte. Ja et ma ei saa luua tervikut, mille eelarve val-gub teatris laiali. Seejärel tuleb kohe otsustada, kas trummil on vedrud peal või mitte. Kuidas te muidu kirjuta-te, kas avamängu esimesest taktist otse viimase noodi-ni või jupiti siit-sealt tervi-

kut kokku ladudes, kust siis hakkavad hargnema lühe-mad teosed?Ma kirjutan kõigepealt lib-reto, saksa keeles. Tekst on minu edaspidiseks töötami-seks hädavajalik alus, kirju-tan Ibsenit kõvasti ringi, ka uusi stseene juurde.

Seejärel kirjutan paar ker-gemat stseeni muusikasse, et näha, millised küsimused mul selles teoses ette tulevad. Siis alustan muusikaga algusest, esimesest stseenist. Kui kõik on lõpuni kirjutatud, siis kir-jutan veel kord algusest pea-le. Siis kui lauljad juba õpivad rolle, mina orkestreerin, jällegi ilusasti algusest lõpuni.

Nii suurte mõõtkavade puhul nagu ooper on kasulik hoida korda ja järjekorda, mui-du lähevad asjad mingil hetkel väga sassi.

Ooperiteos muutub ühel hetkel tema looja jaoks ela-vaks. Ta kolib sinu koju, hak-kab esitama oma nõudmi-si, tahtmisi ja korraldab kõik sinu kavandatu ringi. Kui teda kohe algusest peale kindla-meelselt ei suuna, siis hiljem ta lihtsalt käib üle pea.

Kuidas võeti vastu „Puhastus”?Andres Laasik: Lavaaugust kostev moodne muusika on oma esituskvaliteedi poo-lest ekstraklass. „Puhastuse” lavatehnika, piltide transfor-meerumine ja üldine lavakul-tuur on vaimustavad. Panus-tatud on kõvasti ja tulemus ei ole jäänud tulemata. Moodne ekspressiivne helikeel nõuab esitajalt avatust ja teatud liiki meisterlikkust, mida lauljad ka imetlusväärsel moel ilmutasid. Aga kas algupärasest teosest ka kõik väärtused välja võetud said, seda näitab aeg. Samuti on laval koori kasutatud pigem dekoratsiooni või statisti rollis. (Eesti Päevaleht, 26.04.12)

Kristel Pappel: Painavust on „Puhastuse” loos piisavalt, aga nüüd ooperis, koos muu-

sikaga, lisandus sellele pal-ju uusi mõõtmeid, põhjendu-si, ka helgeid värve. Helilooja enda kirjutatud libreto kesk-mes on romaani põhiliinid ja esmajoones Aliide, keda esita-vad kaks lauljat (noor ja vana Aliide). Tekstis on keskendu-tud olulisele, see on põhjenda-tult napp, jättes rohkem ruu-mi muusikale, seejuures on iga sõna suure kaaluga ja vaata-ja tähelepanu ei rauge. Teksti ja muusika areng, selle kulmi-natsioonid ja taandumised on dramaturgiliselt täpselt pai-ka pandud. Reinvere ooper demonstreerib ooperižanri elujõulisust.(Sirp, 26.04.12)

Ia Remmel: „Puhastus” algab väga järsku, kuulaja tõmma-

takse kohe, peaaegu vägi-valdselt sündmuste keeri-sesse. Mulle avaldas sügavat muljet, et „Puhastus” on väga vokaalne ooper. Vokaalsus peaks ju põhimõtteliselt olema üks ooperi alusprintsiipe, kuid nüüdisooperi puhul ei ole see nii lihtsalt saavutatav. Täna-päeva ooperi rütmikas kasuta-takse sageli kiireid muutlikke vältusi, mistõttu on vokaalpar-tiid sageli nagu instrumentaal-partiid. „Puhastuses” on palju laululisi osi, pikki noote, mil-lest meloodilisus ju moodus-tub. „Puhastuse” vokaalsus on klassikalises mõttes kau-nis, samas originaalne, nüü-disaegne ja psühholoogiliselt seotud tegelaste emotsionaal-se seisundiga. (Ajakiri Muusika, mainumber)

Töö, uue ooperi loomine, algab saksakeelsest libretost.

Ooperi kirjutamine on võrreldav sellega, et

planeerid ja siis ehitad suure hoone oma kätega, üksi.

Fo

tod

: era

kog

u

36

1. Telli. Tellides Eesti Ekspressi täispaketi või digipaketi vähemalt 6 kuuks või otsekorraldusega, osaled kolme uhke reisi loosis.

2. Registreeru reisile. Loosis osalevad kõik uued ja olemasolevad tellijad, kes annavad oma reisisoovist teada aadressil www.ekspress.ee/avastamaailma.

3. Võida! Mida varem tellid, seda rohkemate reiside loosis osaled! Ära koba pimeduses – avasta maailma koos Eesti Ekspressiga!

Telli ja registreeri aadressil www.ekspress.ee/avastamaailmawww.ekspress.ee/avastamaailmawww.ekspress.ee/avastamaailmaKlienditugi: tel 680 4444, e-post klienditugi@lehed.ee

Ohtralt Aasiat: Hiina müür, Keelatud linn, Taevatempel…

Reisi loosime 8.01.2013. Telli leht enne 6.01.2013.

Peking

Maailma metropol: Vabadussammas, Empire State Building, Broadway muusikal…

Loosi tahtel sõidab New Yorki Aire Hansen. Palju õnne!

New York

Müstiline Egiptus: Püramiidid, Niiluse kruiis, Luxor, Kuningate org…

Reisi loosime 18.12.2012. Telli leht enne 16.12.2012.

Kairo

Kohale viivad Wris Reisibüroo ja Lot Polish Airlines.

ja avasta maailma!

Telli

Teine reisiloos viib Kairosse!

Spordilehe toetajad

Heatahtlik fotograaf Toomas Aring armastas prantsuse keelt

AJAPEEGEL

Lembit Peegel fotograaf

Möödunud laupäeval lahkus 93. eluaastal meie seast vanim spordiajakirjanik ja -fotograaf Toomas Aring, kes alustas tööd 1964. aastal Spordile-hes, kus ta töötas ka pensio-nieas kuni spordirahva hääle-kandja ilmumise lõppemiseni 1993. aastal.

Toomas Aring oli üks neist tuhandetest eestimaalastest, kes 14. juunil 1941. aastal küü-ditati Stolõpini reisivagunites külmale maale koos vanema venna ja õega. Oma isa, Tallin-na linna politseiametnikku ei näinud ta enam kunagi. Ema, kes sel hetkel oli raskelt haige Tallinna keskhaiglas, saadeti kümme aastat hiljem samuti Kirovi oblastisse.

Sõja ajal nälginud noor-mees tundis huvi Eesti las-kurkorpuse vastu, kuid sõjako-missariaadis öeldi talle: „Selt-simees, teid on siingi tarvis”.

Pärast sõda tutvustas foto-graaf, üks vendadest Parikatest Aringut fotograa�ga, ajapikku sai temast kohaliku rajoonile-he fotokorrespondent.

Toomas Aring naasis kodu-maale koos kaksikute, poja ja tütrega ning abikaasaga, kes oli Rakvere linnapea tütar. Ela-misluba anti neile linna lähe-dale maale Keilasse. 1964. aastal haigestus Spordilehe toimetuse fotograaf ja lehe peatoimetaja Reginald Kal-las kutsus Aringu Spordileh-te tööle. Peatoimetaja kaalu-kas sõna mängis rolli ka pere sissekirjutamisel pealinna.

Spordilehes töötasid nor-maalsed inimesed, kes vahe-tevahel ka napsitasid. Too-mas hakkas siis prantsuse keeles rääkima, sest ta oli õppi-nud Prantsuse lütseumis. Üks-kord unustas Aring oma kal-li, 800 rubla maksnud kaame-ra Nikon Pirita metsa kännu otsa. Ülejärgmisel päeval tõi aus leidja fotoka Spordilehe toimetusse.

Toomas Aring oli kohuse-truu fotograaf, kes täitis täp-selt seda, mida talle öeldi. Ja ta oli hea pereisa. 1 Toomas Aring oma 70 aasta juubelil

Aeg: 1990Koht: TallinnFoto: Lembit Peegel

MEELESPEA

Eeloleval nädalal on sündinud17. detsember – Katrin Marks, lauatenni-

sist ja treener – Marek Kaleta, kergejõus-

tiklane ja sporditegelane – Grethe Grünberg,

iluuisutaja18. detsember – Einari Talviste, allvees-

portlane – Erkki Jallai, suusataja – Egle Uljas, kergejõus-

tiklane 19. detsember – Toomas Ristlaan, auto-

sportlane – Kalev Svilberg, käsipallur – Janno Prants, laskesuu-

sataja20. detsember – Ruth Vaar, sõudetreener – Allan Oras, jalgrattur21. detsember – Maria Veessaar, purjetaja – Kairit Olenko, kergejõus-

tiklane 22. detsember – Vello Kade, poksitreener

ja sporditegelane – Rein Sillamaa, käsipallur – Priit Vene, sporditege-

lane – Johannes Ahun, purje-

taja 23. detsember – Virgo Usin, jalgrattur

91aastat täi-tus eile Ees-ti jalgpalli liidul. Ees-ti suurimas

spordiorganisatsioonis töö-tab ala arengu nimel iga päev ligi 40 inimest, kellele lisan-duvad projektipõhised tööta-jad. Möödunud aasta seisuga oli jalgpall riigi kõige harras-tatavam spordiala. Eesti meist-rivõistlustel osaleb kümnes täiskasvanute liigas ja noorte võistlustel kokku ligi 600 võist-konda. Rahvusvahelisel tasan-dil esindab EJL-i näiteks küm-me FIFA kategooria kohtunik-ku, neli UEFA delegaati, kaks UEFA kohtunike vaatlejat. 1

37

Atonen jookseb homme tänavuse 20. maratoni

Venno siirdub Prantsusmaale

Venelanna põrus dopinguproovis

Armstrong valiti kurikaelaks

Laskesuusatajad punkte ei saanud

Hispaania vutikoondise müüt sai kaante vahele

MARATON

KALENDER LÜHIDALT

Kolme järjestikuse suurvõist-luse võitmisega ajalugu tei-nud Hispaania jalgpallikoon-dise kohta on küsitud, kuidas saab triumfeerida füüsiliselt nõrgapoolne meeskond, kus puuduvad staarid. Äsja ilmu-nud raamat „Legend meeskon-nast. Hispaania jalgpallikoon-dise edulugu” annab küsimu-sele vastuse.

Veel mõnikümmend aastat tagasi oli Hispaania Euroopa mõttetu ääreala, kuhu turist-ki jalga tõsta ei tahtnud, tipp-jalgpallureist rääkimata. Pärast diktaator Franco surma pii-rid tasapisi avanesid ning see tõi kaasa hollandlaste Johan Cruyffi ja Rinus Michaelsi karjääri Barcelonas, millega tasapisi pandi alus praegu-seks kogu maailma vaimus-tanud tiki-taka-mängustiilile. Hoolimata klubide õitsengust pidid koondislased veel mitu-kümmend aastat tippvõistlus-tel ridamisi mõru kaotuseki-bedust neelama. 2004. aastal koondise etteotsa astunud ja hispaanlased esimese EM-või-duni tüürinud peatreener Luis Aragonés meenutab raama-tus, kuidas ta leidis eest vähe-se motivatsiooni, kuid see-eest suurte egodega mehed, kel-le füüsilised võimed vastasid Prantsuse noortekoondislas-te omadele.

Mängu mõtestab KivisildRaamatu toimetaja, Eesti Päevalehe spordiajakirjani-ku Aet Süvari sõnul on raa-matus juttu sellest, millise hinnaga kasvasid tavalistest hispaania poistest maailma-kuulsad vutimehed, heidetak-se pilk koondist tüürinud tree-nerite töö iseärasustele, laha-takse Hispaania mängustiili ja meenutatakse meeskonna säravamaid hetki.

Raamatu autor, neljandat aastat Hispaanias elav endi-ne Eesti Päevalehe ajakirja-nik Helen Eelrand rõhutab, et eesti lugeja jaoks on tege-mist eksklusiivse materjaliga, sest mõnigi Hispaania koon-dise põhimees ei räägi peale emakeele ühtki muud keelt ja keelebarjääri tõttu ei jõua nen-de jutt muu maailma meedias-se. Tehnilise poole pealt aitab nende mängu lahti mõtestada Eesti koondise abitreener Jan-no Kivisild. 1 EPL

Võrkpallur Oliver Venno liitub Prantsusmaa kõrgliigaklubiga Rennes Volley 35. Klubi käsu-tusse peab ta ilmuma 26. det-sembriks, esimese mängu võib pidada 2. jaanuaril. „Hea, et nii läks, Eestisse poleks taht-nud veel tagasi tulla,” ütles Venno. Volley.ee

Käimises Euroopa juuniori-de meistriks tulnud venelanna Tatjana Minejeva sai dopingu-ga vahele jäämise eest kaheaas-tase võistluskeelu. Venelannal leiti olevat liiga kõrge hemog-lobiinitase. Viimase nädala jooksul sai dopingukaristuse veel kaks venelannat. EPL

Suurbritannias korraldati küsitlus, millega valiti lõppe-va aasta spordi kurikael. Tiitli pälvis dopingu süül seitsmest Tour de France’i võidust ilma jäetud USA jalgrattur Lance Armstrong. Esikümnesse mah-tus koguni kaheksa jalgpalli-ga seotud isikut. EPL

Pokljukas toimuval laskesuu-satamise MK-etapil sai nais-te 7,5 km sprindidistantsil esikoha tšehhitar Gabriela Soukalová. Kadri Lehtla sai 72. (+3.08), Johanna Talihärm 73. (+3.16) ja Kristel Viigipuu 88. koha (+4.05), kõigil kolm trahvi. Delfi

Paukugu homme pakane või tuisaku teed lund täis, Meelis Atonen ja Indrek Jürgenstein stardivad 10. DNB vana-aas-ta heategevusjooksule suure hasardiga.

„Kui ikka Eestis maraton korraldatakse, lähen jooksma,” lausus 46-aastane Atonen, kes on sel aastal 42,195 km pikkuse distantsi läbinud ka Lätis (1), Soomes (2), Rootsis (2), Nor-ras (1), Saksamaal (2), Türgis (1) ja USA-s (1).

Aprillikuises Bostonis võist-les Atonen tapva pala-vusega, mida jooksuajaloo kõige vane-mal, 1897. aastast saadik peetud maratonil pole varem iial olnud.

„Väga karm ilm,” meenu-tas ta seitse minutit üle nelja tunni kestnud teekonda kuni 35-kraadises leitsakus, mis sundis üle nelja tuhande osa-leja startimisest loobuma. Ligi

2000 maratoonarit vajas rajal arstiabi, sadakond inimest vii-di kiirabiga haiglasse.

Palavus ja haigusest põh-justatud jõupuudus vajuta-sid pitseri Atoneni Salomoni maratonile Harjumaal Kolga-külas. Norra sõpra külastades leidis ta lähedusest Romsko-gist pikkade tõusude ja langus-tega maratoniraja.

„Alguses oli nagu Pühajär-ve künklikul maastikul, mis mulle meeldis, distantsi tei-sel poolel üllatusin: ohoo, kui meeletud tõusud,” lausus Atonen. Haanja 100 km jooksu raames peetud maratonil sõt-kus ta värskelt sadanud lumes ja poris.

90 maratoni koos„Kõige vahvam, parem ja kii-rem rada on Berliinis,” ütles Saksamaa pealinnas kolmteist korda jooksnud Meelis. Oma 90 maratonist kuusteist on ta läbinud Stockholmis.

Katkestanud on ta vaid korra – debüüdil 1988. aas-tal Vändras. „Sain aru, et ei saa soovitud aega, ja astusin kõrvale,” meenutas ta algaja

kärsitust.Atonenist mõni kuu noo-

rem Jürgenstein on maratone kogunud vaid kuus aastat, ent juba on tal neid 46 koos.

„Naudin maratone, ma pole tulemust peamiseks pidanud,” ütles Jürgenstein. Tänavus-

test jooksudest hindas ta kõi-ge elamusterohkemaks Stock-holmi olümpia 100. aastapäe-vaks korraldatud Jubileumsi maratoni.

Muide, ühel suvisel ühisel jooksul leppisid Meelis ja Ind-rek kokku, et püüavad kaks-kümmend maratoni kokku saada. Võrdluseks: tippjooks-jad aastas üle kolme-nelja maratoni ette ei võta. „Meelis läheb pärast jõule perega suu-sapuhkusele, mul oleks võima-lus joosta 31. detsembril Lau-lasmaal, aga pean kokkulep-pest kinni,” ütles Indrek. 1

Raamat„Legend meeskonnast. Hispaania jalg-pallikoondise edulugu”Autor: Helen EelrandKirjastus Randvelt196 lk

Täna Delfi por is:as aarel ur salu a ail i o teeni a

M punkte?

Meelis Atonen ja Indrek Jürgen-stein jooksevad nädalavahetusel Tallinnas tänavu-se kahekümnenda maratoni.

MaratoonaridMeelis Atonen (46)• Jooksnud 90 maratoni. • Tänavu 19, esimest kor-

da 1989. • Isiklik rekord 2:39.48

(1991, Oslo).Indrek Jürgenstein (45)• Jooksnud 46 maratoni. • Tänavu 19, esimest kor-

da 2007. • Isiklik rekord 3:32.49

(2010, Tallinn)

Meelis Atonenil on põhjust rõõmustada. Kui homme kõik korda läheb, jätab ta tänavu seljataha 20. maratoni.

Foto: Kayvo Kroon

Andrus Nilk reporter

Katkestanud on Meelis Atonen maratoni vaid korra –

debüüdi 1988. aastal Vändras.

Mida teha?

LaupäevMine kohale!09.00 Eesti sisekarikavõist-

lused vibuspordis, Koigi spordimajas

16.00 Balti korvpalliliiga, TÜ/Rock – Juventus, TÜ spordihoones

16.00 Iluuisutamise Eesti meist-rivõistlused, Premia jäähallis

17.00 Schenkeri võrkpalliliiga. Pärnu VK – TTÜ, Pärnu spor-dihallis

18.00 Schenkeri võrkpallilii-ga. Tallinna Selver – Dau-gavpilsi Universitate, Kale-vi spordihallis

18.00 Balti korvpalliliiga. TYCO Rapla – Šiauliai, Raplas

18.30 Balti korvpalliliiga. TTÜ KK – Palanga, TTÜ spor-dihoones

19.00 Schenkeri võrkpallilii-ga. Bigbank Tartu – Rak-vere Fruit Xpress, TÜ spor-dihoones

Vaata televiisorist10.00 Ujumise MM Türgis

(Eurosport)13.45 Laskesuusatamise MK-

etapp Pokljukas, meeste jäli-tussõit (Eurosport)

16.00 Laskesuusatamise MK-etapp Pokljukas, naiste jäli-tussõit (Eurosport 2)

21.30 Murdmaasuusatamise MK-etapp Canmore’is, sprin-did (Eurosport)

PühapäevVõta osa!9.30 DNB 10. vana-aasta

jooks, kavas: maraton, 8,4 km jooks ja kepikõnd, start Roccal al Mare kooli juurest

Mine kohale!10.00 Eesti sisekarikavõist-

lused vibuspordis, Koigi spordimajas

13.00 Iluuisutamise Eesti meist-rivõistlused, Premia jäähallis

15.00 Schenkeri võrkpalliliiga. Rakvere Fruit Xpress – Tal-linna Selver, Rakveres

17.00 Schenkeri võrkpalliliiga. TTÜ – Daugavpilsi Universi-tate, TTÜ spordihoones

Vaata televiisorist!13.45 Laskesuusatamise MK-

etapp, meeste ühisstardist sõit Pokljukas (Eurosport)

20.00 Murdmaasuusatamise MK-etapp, naiste 15 km klas-sikat (Eurosport)

21.15 Murdmaasuus atamise MK-etapp, meeste 30 km klassikat (Eurosport)

38

Riho, nelja-aasta pikkune olümpiatsükkel on läbi ja sinu peatreeneriks olemi-se leping lõppeb detsemb-rikuus. Või on ujumisliidu juhatus sind juba uuesti ame-tisse kinnitanud?Ei veel. Kui lähen siit Istan-bulist tagasi Eestisse, istume juhatusega koos maha ja aru-tame, kuidas edasi minna.Mis on sinu hinnagul nende nelja aasta jooksul kõige suu-rem muutus, mis Eesti ujumi-ses on toimunud, kui tulemu-sed kõrvale jätta?Oleme üritanud luua erine-vates küsimustes süsteemset lähenemist, mis ei ole kinni nii palju mitte emotsiooni-des või ühekordses olukorra lahendamises, vaid perspek-tiivides, mida üks või teine asi meile mitme aasta jätkusuutli-

kus mõttes annab. Väga kõva sõna on Audentese ujumisosa-konna avamine, mille esimesed viljad hakkavad nüüd ilmne-ma. Audentese tegelikku väär-tust saame tulemuslikkuses näha täiskasvanute tippspor-dis ilmselt umbes nelja aas-ta pärast. Noorte ettevalmis-tus käib pidevalt, selles rattas pole palju katkiseid kodaraid sees, need keerutavad meile uusi sportlasi.Jah, mõnel spordialal on häda käes: staarid on „pensionile” läinud ja uusi sportlasi pole kuskilt võtta. Ujumises seda häda pole karta? Üks väga kõva põhja laduv ele-ment seisneb selles, et meil on tänu uutele basseinidele tek-kinud uusi klubisid, kes „too-davad” koos vanade klubide-ga noori sportlasi kogu aeg juurde. Mina koondise pea-treenerina pean lihtsalt suut-ma neid sportlasi näha. Pidev toetuse süsteem aitab ka kaasa sellele, et meil ei jää auku sis-se. Finantsmudeli koha pealt

olen näinud ette toetusrahad ka noorematele sportlastele. Kogu süsteem on üles ehita-tud objektiivsetele sportlike-le tulemustele, jälgides mingil määral ka vanuselist elementi.Mida see praktikas tähen-dab: teatud vanuses teatud tulemuse eest kindel summa?

See tähendab näiteks seda, et nimelist tegevustoetust hakkavad meil saama need, kes kvali� tseeruvad Euroopa juunioride meistrivõistluste-le. Vanemad sportlased saavad vastavalt täiskasvanute tiitli-võistlustele kvali� tseerudes. Lisaks saavad esimest aastat täiskasvanute klassis võistle-vad sportlased ka ülemineku-puhvertoetust. See on eriti täh-tis meesujujate-le, sest juunio-rist meheks ei saa ühe hooajaga, see võtab kaks-kolm hooaega ja rohkemgi.Kust ujumisse raha tuleb?Eesti riigilt läbi kultuurimi-nisteeriumi, kultuurkapita-li ja hasartmängumaksunõu-kogu. Muidugi ka EOK-lt. Ning lõppude lõpuks on meil ka oma majandustegevus: star-di- ja liikmemaksud, sponso-rid, mida ennevanasti oli ole-

matu hulk. Paljudel osavõtja-tel on taga ka omaosalus, kus kas lapsevanemad või klubid tasuvad ise treeninglaagrite või võistluste eest. Ka tiitlivõist-lustele sõites on selline kord, et A-normi täitjad saavad uju-misliidu kulul sõita, B-nor-miga sõitjad peavad ise leid-ma raha, kuigi ka neid saab olümpiatoetuse korras vaja-duse korral abistada.Kas sponsorite teke on seotud Triinu ja Martti heade tule-mustega viimastel aastatel?Mitte päris. Ma ütleks, et Ees-ti väikeses majandusruumis on sponsorlus ehedal kujul küsi-tav. Pigem on tegemist toe-tuse saamisega tegevusele ja

selle taga on tihtipeale tutvus või sõprus mõne ettevõtja-ga. See toimib sponsorlusena selles mõttes, et loob ettevõt-jast temale potentsiaalse ost-jagrupi jaoks positiivse kuvan-di, kuid mitte ikkagi päris nii, nagu suurtes riikides, kus sponsorid saavad selle kaudu oluliselt endale reklaami teha.

Aga miks mitte? Miks ei võiks Triinu või Martti pildiga mõn-da toodet müüa, neid suurel plakatil välja reklaamida?No eks seda ongi juba ka teh-tud. Kui palju see aga nende rahakotti on mõjutanud, peab küsima nende käest. Mina liht-salt ei tea seda. Ja muidugi võib see toimida. Aga sellest on sponsorile vähe, sest Ees-tis on ostjaskonda vähe. Väi-ke protsent müügitõusu, mis sellest tuleb, pole ilmselt ette-võtjale väga tulutoov.Triin elab ja treenib Slovee-nias, kus tal tuleb maks-ta nii treenerile kui tasuda oma võistlusreiside eest. Kas tal on võimalik ka ujumise-

ga mida-gi teeni-da: võist-luste eest preemiat s a a d e s ? Või pead

sina lapsevanemana teda toetama?Tegelikult ei ela Triin Slovee-nias. Tema kohta võiks öelda, et ta elab maailmas, sest ta liht-salt nii palju tiirleb ringi eri-nevates laagrites ja võistlustel. Sloveenias toetab teda ka klu-bi, Ilirija, kelle eest ta võistleb.

Kesk-Euroopas on selliseid

võistlusi küll, kus saab esikol-mikukohtade eest raha, aga nende peale ei saa küll oma majanduslikku baasi rajada. Triinu kulusid saab osaliselt katta olümpiaprojekti kau-du, lisaks on tal EOK stipen-dium. Sellest aastast on Trii-nul ka sponsor, Europark, kes on valmis tema kulusid katma. Muidugi on teda tulnud aas-tate jooksul toetada, aga Trii-nuga on asi olnud suhteliselt lihtne, sest ta on EOK-lt aas-taid toetust saanud ja ta on ise suutnud ennast ära toita. Ülikoolis õppides oli enamik tema kulusid kaetud. Kas Marttit on rohkem tul-nud rahaliselt aidata?Jah, tema ujumiskarjääri toe-tamiseks oleme pidanud küll kogu aeg oma rahakotist juur-de panema. Juba toidu peale läheb tal tunduvalt rohkem kui Triinul ja ta pole ka sel-list toetust saanud nagu Triin.See nüüd kindlasti muutub?Jah, see kindlasti muutub. Ma loodan, et nüüd õnnestub ka temale leida sponsor. Nüüd, kui ta on tagasi Eestis, saame teda mõnele sponsorile roh-kem „söödavaks” teha.Kui palju sa tunnetad, et ini-meste huvi ja tähelepanu uju-mise vastu on koos Triinu ja

Martti karjääri toetamiseks oleme pidanud oma rahakotist juurde panemaRiho Aljand:

INTERVJUU: ujumiskoondise peatree-ner ja esiujujate Triin ja Martti Aljandi isa Riho rõõmustab, et tähelepanu uju-mise vastu on kõvasti kasvanud.

Aet Süvari Istanbul

Riho Aljand: tõsi on, et ujumine ei ole nii atraktiivne

ala kui pallimängud või kas või Gerd Kanteri kettaheide.

Riho Aljandi üks edukas pea-

treeneritsükkel on seljataga.

Uut hakatakse arutama

Istanbulist naastes.

Foto: Aet Süvari

39

Ruta Meilu-tyte· : sain

kodus olla vaid väga lühikest aega, tahtsin selle pigem veeta oma lähedastega, mit-te mööda telejaa-masid joostes.

Martti heade tulemustega kasvanud?On kasvanud, täiesti selgelt on kasvanud. Tegelikkuses on nii, et meedia võib teha heast väga uhke asja, aga ka väga heast üsna tavalise asja. See on kinni selles, kui palju ja mis valguses üht või teist sportlast vaataja või lugeja ette tuuakse. Ujumi-ne on natuke raskem ala mee-dia kaudu rahvaga suhtlemi-seks, sest meil ei ole võimalik käia iga kahe või kolme nädala tagant rahvusvahelistel võist-lustel. Tiitlivõistlusi on harva ja needki pole alati teles või netis pildiga kättesaadavad. See aga tähendab, et sportla-se tulemus loetakse ette mõne lakoonilise reaga. Lisaks olid meie tipud paraku viis aastat ära, nendega kontakti saavuta-mine oli sellises olukorras ras-ke. Ning tõsi on seegi, et uju-mine ei ole nii atraktiivne ala tavavaatajale kui pallimängud või kas või Gerd Kanteri ketta-heide. Huvitav on ju vaadata: ketas lendab 62 meetri peale, uuel katsel 69 meetri peale... See on mitmekordne sooritus. Aga ujumises on ühekordne distants, mida eduka esinemi-se korral saad veel kaks korda korrata, see on minutiga läbi ja siis ei ole kolm kuud mit-te midagi neist kirjutada, sest nad nühivad nelja seina vahel trenni teha. 1

Ruta Meilutytė on pidurdama-tus hoos. Kolmapäeval Istan-bulis alanud lühiraja MM-il hakkas 15-aastane leedulan-na kohe rekordeid purusta-ma, alistades 50 meetri rinnu-liujumise eelujumises 2010. aastal Dubais ujutud võistlus-te rekordi. Mõni tund hiljem saavutas ta juba sellestki tipp-margist parema tulemuse. Järg-mise päeva hommikul võist-les ta edukalt nii 100 meetri vaba- kui ka kompleksdistant-si eel ujumistes, võitis õhtul 50 meetri rinnuliujumise kul-la, kirjutades oma nimele just-kui mängeldes juba kolmandat korda lühiraja MM-i rekordi, ja hüppas tund aega hiljem veel uuestivette 100 meetri komp-leksujumise pool�naalis, kust pääses kolmandana �naali.

Kui ta basseinist välja tuleb ja läbi meediatsooni läheb, saa-dab teda ajakirjanike ja kaame-rameeste parv – mitte üksnes leedulased, vaid ka teiste maa-de sulesepad, peamiselt muidu-gi Inglismaalt, kus Ruta õpib ja elab. Sellist populaarsust ei naudi siin Istanbulis ükski teine ujuja, kui ehk Michael Phelpsi mantlipärijaks pürgiv Ryan Lochte välja arvata.

Aga Lochte on rekordeid tei-nud ja medaleid võitnud aas-taid, Ruta Meilutytėst polnud maailm enne Londoni olümpia-mänge mitte midagi kuulnud. Seal kerkis 15-aastane imelaps äkitselt rambivalgusse ja võitis kõigile ootamatult 100 m rin-nuliujumise kuldmedali koos uue Euroopa rekordiga.

Tookord ei oodanud seda ka leedulased ise. Kuid kuna lee-dulased said Londonist kokku viis medalit – ja nendest ainult

kaks kuldset: peale Ruta oma veel Laura Asadauskaitė mood-sa viievõistluse kuldmedali –, võis arvata, et uus rahvuskan-gelane on sündinud.

Kuidas teda vastu võeti? Leedu president Dalia Gryba-uskaitė tänas neiut kümnete tuhandete juubeldavate kaas-maalaste ees Vilniuse kesklin-nas. Ta sai riikliku ordeni, rii-gilt 115 000 eurot auhinnaraha ja uhke BMW.

Pole muutunudKuidas vaatab Ruta sellele kõi-gele tagasi peaaegu pool aas-tat hiljem? Kui palju on tema elu pärast olümpiavõitu muu-tunud? Ruta raputab pead. „Minu elu ei ole eriti muutu-nud,” ütleb ta perfektses ingli-se keeles, milles pole enam jäl-gegi leedu aktsendist. Neli Ing-lismaal elatud aastat on jätnud oma jälje. „Ainus, mis on muu-tunud, on tähelepanu, mida ma saan. Aga muidu olen ma ikka mina ise, minu iseloom ei ole sellest muutunud.”

Kodus Leedumaal on ta pärast olümpiavõitu käinud vaid korra – tolsamal mäles-tusväärsel korral, kui president ta kesklinnas rahvahulga ees vastu võttis ja talle Komandö-ri Suurristi ordeni rinda pani. Pärast seda veetis ta mõned päevad pere keskis, enne kui lendas tagasi Inglismaale, et Plymouthis uut kooliaastat alustada. „Jah, Leedus olen ma tõeline kuulsus,” ütleb ta naer-des, kuid tõsineb kohe. „Tege-likult mulle ei meeldi ennast kuulsuseks nimetada. Leedu-laste toetus ja tähelepanu on olnud täiesti jalustrabav. Aga ma sain kodus olla vaid väga lühikest aega ja tahtsin selle aja pigem veeta oma lähedas-

tega, mitte mööda telejaama-sid joostes.”

Nüüd on ta basseinis taga-si. Enne MM-i „soojendas” ta ennast Stockholmis maailma-karikavõistlustel ja on ka kodu-ses Plymouthi basseinis kaasa võistelnud. Kas polnud raske motiveerida end pärast suurt olümpiaedu detsembriks uues-ti tippvormi ajama? „Ei, see ei olnud väga raske. Oleks ma terve suve laiselnud, siis ehk,” ütleb ta ja naerab kavalalt. „Üldiselt on nii, et kui ma hak-kan liigutama, siis mõtlen seda tõsiselt.”

Ja nüüd? Mida ta nüüd veel tahab saavutada? „Lihtsalt veel paremaks saada! Ma tõepoo-lest ei oodanud siit seda kuld-

medalit,” ütleb Ruta pärast 50 meetri rinnuliujumise võitu. „Praegu on tunne, nagu oleksin lihtsalt mingil tavalisel võist-lusel ujunud, kuid juba hak-kab see mõte vaikselt settima, et olen nüüd maailmameister. See on hullumeelne!”

Pilk tulevikkuPoodiumil Leedu hümni kuu-lates on Rutal pisarad silmis. Enam kunagi ei vaata keegi teda kui mingit tavalist leedu tüdrukut. Ta on tõeline tšem-pion ja favoriit. Ühtpidi tuleb tal selle pingega elama õppi-da ja teistpidi võib ta nauti-da tõesti erilisi hetki, kui saab pakkuda endale ja ühe väike-se riigi rahvale midagi unusta-

Eestlaste jaoks edukas ujumis-paik Sinan Erdem Arena, kus ujumise lühiraja maailmameist-rivõistlused aset leiavad, ei ole-gi tegelikult üldse ujula. Tege-mist on ühe Euroopa suurima multifunktsionaalse spordihal-liga. Saali on seni eriti agaralt kasutanud korvpallurid, samu-ti on siin korraldatud tennise-võistlusi ja kontserte.

2010. aastal valmis saanud ja Türgi endise olümpiakomitee juhi Sinan Erdemi nime kan-

dev spordihall sai valmis alles kaks aastat tagasi. Istanbu-li kesklinnast asub see umbes tunniajase sõidu kaugusel, Ata-köy eeslinnas.

Saali om kasutanud nii Tür-gi liiga kui ka Euroliiga matši-deks Anadolu Efese ja Fener-bahce Ülkeri korvpallimees-konnad, 2010. aastal peeti siin korvpalli maailmameistrivõist-lused ja tänavu kevadel Euro-liiga Final Four. Nii eelmisel kui ka sellel aastal on hall võõrus-

tanud WTA tuuri meistrivõist-lusi tennises. Nii tennise kui korvpalli jälgimiseks pakub hall pealtvaatajakohti umbes 18 000 inimesele.

Ujumisega on teine lugu – bassein toodi siia sisse spet-siaalselt nendeks võistlusteks, kuigi halli ehitades oli vajalik veejuhtimis- ja -puhastustehni-ka juba paigaldatud. Selleks et basseini ja ümbritsevat tehni-kat ära mahutada, tuli 18 000 istmest 8000 ära võtta, nii jäi

järele umbes 10 000 istekohta. Kuid needki pole kaugeltki täis – ülemised istmeread on kin-ni kaetud, õhtusi �naale jälgib kõige rohkem mõni tuhat ini-mest. Ilmselt on türklased roh-kem korvpallihullud kui uju-misfännid.

Martti Aljand, kes tegi eile hommikul stardi 50 m liblik-ujumises, diskvalifitseeriti, kuna ta ujus stardis üle 15 meet-ri vee all – lubatud on 15 meet-rit. 1 Aet Süvari, Istanbul

matut. „Ma ei mõtle sellele, et olen favoriit. Me ei räägi sel-lest treeneriga enne võistlust. Ma lihtsalt teen, mida teen, ja püüan seda nautida.”

MM pole tema jaoks veel lõppenud ja kes teab, kui mit-me medaliga ta siit lõpuks lahkub. Ruta pilk on aga juba tulevikku suunatud. Leedula-sed vajavad pärast vanameister Virgilijus Alekna hiilgeaja lõp-pu uut rahvuskangelast, kelle-le kaasa elada. Nooruke Ruta sobib selleks suurepäraselt. Tal on veel ees mitu olümpia-aas-tat. „Rio on mu järgmine suur eesmärk,” nendib Ruta. Sellega on lühike intervjuu lõppenud, sest Ruta peab ruttama. Jälle basseini. Uuele võistlusele. 1

Imelaps Ruta Meilutyte on endiselt kuldmedalisoonelUJUMINE: Leedu imelaps, 15-aastane ujuja võitis Istanbulis suvisele olümpia-kullale lisaks ka maailmameistri tiitli. Kuidas see on teda mõjutanud ja milli-ne on ta elu praegu?

Aet Süvari Istanbul

Ruta Meilutytė kinnitas, et ta ei ole ühekordne imelaps. Ka lühiraja MM-ilt viib ta koju kuldmedali. Foto: AFP/Scanpix

Martti karjääri toetamiseks oleme pidanud oma rahakotist juurde panema

Eesti ujumine elab olümpia- ujula ootuses

Mõni aeg tagasi ütles jalg-pallikoondise peatreener Tarmo Rüütli, et sport ei saa areneda, kui taristu ei tule järele. Ka ujumine sõltub väga suures osas tingimus-test: ujuda ei saa, kui pole korralikku basseini. „Ujuda saab, aga kõrgel tasemel sporti ei saa teha!” täpsus-tab Riho Aljand.

Suure ujula rajamisest on palju juttu olnud, kuid vahe-pealne masu ei andnud just palju võimalusi koppa maas-se lüüa. Aljandi sõnul on aga tunneli lõpus valgust näha. „Kabinetikokkulepe on suu-re basseini osas olemas: kul-tuuriministeerium ja EOK on olnud nõus sellega, et 2014. aastal algava EL-i uue majan-dusperioodi toetustaotlus-tesse pannakse sisse niini-metatud olümpiaujula pro-jekt,” räägib ta. Tema sõnul oleks sellisest olümpiauju-last suur kasu tõusmas järg-mise 20 aasta perspektiivis. Lisaks planeerib tema sõnul nii Tallinna linn kui tehnika-ülikool uusi ujulaid ja hakkab neid ehitama. „Sportliku uju-mise jaoks on meil ujulapin-da ikka praegu väga vähe! On väga armas, et vanemad tahavad oma lapsi ujulates-se tuua, aga kui vaadata, kui tihedalt on seal ruum jaotu-nud, on täiesti kindel, et Ees-tis on veel ruumi uutele bas-seinidele.”

Türklased ujumise vastu suurt huvi ei ilmuta

Ainult digilehes! Kuidas läks Triin Aljandil 50 meetri liblikujumise finaa-lis LPDIGILEHT.EPL.EE

IsiklikkuRuta MeilutyteLeedu ujuja• Sündinud 19. märtsil 1997• Klubi: Plymouth Leander,

Inglismaa• Treener: Jon RuddTulemused: • kuldmedal 50 m rinnuliuju-

mises lühiraja MM-il 2012, kuldmedal 100 m rinnu-liujumises Londoni OM-il 2012, kuldmedal 100 m rinnuliujumises noor-te olümpiafestivalil 2011, hõbemedal 50 m vaba-ujumises noorte olümpiafes-tivalil 2011, pronksmedal 100 m vabaujumises noor-te olümpiafestivalil 2011

Tulemused3. päev IstanbulisMehed50 m liblikat: 46. Pjotr Degt-jarjov 24,65 (isiklik rekord); Martti Aljand diskvalifitsee-riti; 200 m kompleksi: Pavel Naroškin ei startinud

40

Eurohooaeg ja ülitugevad itaallasedTallinna Selveri eurosari piir-dus sel hooajal nelja mängu-ga. Ületamatuks takistuseks kujunes lõpuks hirmtugev Itaa-lia sats Piacenza Elior Copra. Mõlemad matšid saapamaa klubiga vältasid 70 minutit ja kui Tallinnas sai Selver geimi-des vastavalt 17, 18 ja 22 punk-ti, siis Itaalias 20, 19 ja 22.

Üldjoontes jäi Keel aga mängudega rahule, sest sel-lest seeriast võitu loota oleks olnud juba utoopia valdkon-da kuuluv soov. „Ma ei tea, mitukümmend mängu peak-sime mängima, et ühe kohtu-mise võidaksime. Meie poolt peab selleks olema ideaal-ne mäng,” väidab meeskon-na peatreener. Rääkides sel-lest, kuidas vahet itaallaste-ga kinni nõeluda, rõhutab Keel märksõnana stabiilsust. „Kõik mänguelemendid peak-sid minema stabiilsemaks, kuid selle eelduseks on see, et mängijad saaksid paar aas-tat ka ainult selliste vastaste-ga mängida,” selgitab pea-treener.

Samas on selge, et just sellised män-gud on Ees-ti meestele võimaluseks ennast rah-vusvahelisel tasemel näidata ning mõne välisriigi klubi agendile sil-ma jääda. Kes noortest suut-sid Keele hinnangul oma akt-siaid kohtumistes Piacenzaga korralikult lauda lüüa? „Kaks esimese tempo meest (Timo Tammemaa ja Andri Aganits – toim), kuigi mõlemad on sel hooajal suure koormuse saa-nud ja pole kõige värskemad, Martti Juhkami, [Hindrek] Pulk tegi siin väga tipp-topp mängu,” hindab juhendaja.

Eesti koondise seisustAastatel 2009 ja 2011 jõudis Eesti koondis EM-ile. Sel sügi-sel me valiksõelast läbi murda ei suutnud. Kuigi Eesti võrk-pallile suurt kuulsust too-nud põlvkond eesotsas Argo Meresaare, Kristjan Õuekal-

Avo Keel räägib noortest, enda tulevikust ja kaardimängustVÕRKPALL: Tallinna Selveri ja Eesti koondise peatreener Avo Keel lahkab nii koduklubi kui ka Eesti koondise sei-su ja enda tulevikku neis mõlemas.

lase ja Kert Toobaliga astub paari aasta pärast kõrvale, ei ole põhjust hädakisa tõstmi-seks. Praeguseks – Keele väl-jendeid kasutades – muumia-staatusesse jõudnud mängija-te tuules ning omal ajal Eesti liigas nende vastu mängides hakkasid pead kandma paar aastat nooremad Keith Pupart, Ardo Kreek, vennad Esnad jt, kes on järgemööda nüüdseks juba piiri tagagi tegusid tei-nud. Ja juba tõstab pead uus noor põlvkond, kelle sünniaas-ta algab numbritega 199.

Koondise edu üheks võt-meks võib pidada ka eelmise kümnendi keskel lätlastega kahasse loodud Schenkeri lii-gat. „Lätti minek oli igati õige, nüüd on tekkinud küsimus, et kui tahame edasi minna, oleks aeg nii-öelda superklubi loo-miseks,” mõtiskleb Keel. „Selle väljund ja tingimused saaksid olla sellised, nagu korvpallis on näiteks VTB liiga. Kossu-mehed on olnud selle sideme loomisel tublid ja olen nende peale sportlikus mõttes ääre-

tult kade.” Sarnaselt

ukrainlaste ja valgevene-lastega Vene-maa lahtiste meistrivõist-lustega lii-tumisest on siinmail ka juttu olnud

ning mullu sai piiregi kom-batud, ent tänavu kõnelused edasi liikunud ei ole. Selge, et liigaga liitumiseks on mui-dugi vaja suurt eelarvet ning tugevaid mängijaid.

Öine kaardimängÜsna tavaline on, et välisreisi-de puhkehetkedel leiab Kee-le istumas bridžilauas. Sama oli ka Itaalias, kus mängujärg-sel õhtul statistiku Alar Rik-bergi, meeskonna mänedže-ri Marko Vantsi ja kauaaeg-se meeskonna toetaja Peep Keskkülaga vältas mäng lau-sa kella neljani hommikul. Samamoodi sisustas kaardi-mäng ka meeste aega ajal, mil Piacenzast Milano lennujaa-ma sõideti, ning ka siis, kui õhusõidukit oodati.

Bridžimängu juurde jõudis Keel 1980. aastate algul Tal-linna Kaleviga liitudes. „Olu-kord muidugi soosis ka, sest Nõukogude Liidus mängimas käies oli palju lennukiga sõit-mist ja udu või mingitel teistel põhjustel oli graa� k ikka häi-ritud. Lisaks ei olnud ju meie põlvkonnal ka arvuteid,” rää-gib Keel.

Suureks kaardiässaks Sel-veri peatreener ennast siiski ei pea. „Ega ma eraldi teooriat juurde ei loe, kõik on mitme-kümne aasta jooksul enda käel õpitud tarkused. Mõni natuke haritum bridžioskaja naeraks meie mängimist nähes ennast puruks,” arvab Keel.

Isa tuules on kaardimängu ära õppinud ka Selveri mees-konna sidemängija Martti. „Kui poiss koju tuleb, siis män-

gime sageli kahe sülearvutiga internetis. Vahel teeme ka natu-ke pettust ja logime ühte lauda ja oleme paaris, ja kui asi eri-ti tuliseks läheb, siis saab ikka üle laua küsida, et kuule, mis kaardid sul on,” pajatab Keel.

Tuleviku kohta vastuseid pole Keel on Selveri eesotsas olnud 2005. aastast, Eesti koondise tüüri juures aastakese rohkem-gi. Mõlemad lepingud saavad tal läbi tuleval kevadel, ent tule-viku kohta Keel veel vastuseid jagada ei oska. Samas on ta val-mis jätkama ning tüdimust ja rutiini ametipostidel veel tek-kinud ei ole. „Siis tüütab ära, kui kuus aastat oleks jummala samad mehed ja ainult pingiot-sal keegi vahetuks. Praegu ini-mesed vahetuvad ja siis on ikka erinevust,” räägib Keel.

Samuti ei sega Paikusel ela-vat Keelt seegi, et pea iga päev tuleb ette võtta retk Tallinnas-se ja tagasi. Aastas koguneb seega Keelele autoroolis ligi 65–70 000 kilomeetrit.

„See on kujunenud juba sel-liseks harjumuseks, et raske on lahti saada. Kui nüüd sõitmi-ne peaks ära jääma, siis peak-sin vist võrkpallile mõtlemise ajaks niisama autoga ringi sõit-ma minema,” naerab Keel.

Siiski ei lõpe juhendaja jaoks võrkpallimõtted auto-ukse kinniklõpsatamisega. Töö tarvis tuleb aega näpistada ka kodus, sest mingil hetkel on vaja ju ka mänguvideoid ana-lüüsida. 1

Samuti ei sega Paiku-

sel elavat Keelt, et pea iga päev tuleb sõitaTallin-nasse ja tagasi.

Mõni natu-ke haritum

bridžioskaja nae-raks meie män-gimist nähes ennast puruks.

Avo Keel on koondist juhendanud 2004. aastast. Mida toob tulevik ja kas ta jätkab treeneritööd, on veel selgusetu. Foto: Andres Putting

Pärt Talimaa toimetaja, Piacenza

PÜHAPÄEV TELES 41

Hispaania ajakiri Seventeen uuris hil-juti Robert Pattinsonilt, kes elas üle lahkumineku ja taaskohtumise Kris-ten Stewartiga, kas ta usub tõelises-se armastusse, mis filmikeeli kestab terve elu.„Kindlasti, jah. Kõlab moosiselt, kuid ma näen seda oma vanemate pealt. Mu isa kohtus mu emaga, kui ta oli vaid 17-aastane, ja nad on siiani õnnelikult koos,” sõnas 26-aastane „Videviku” saaga staar. Pattinsoni sõnul on tema vanemate suhe päris armas. Näiteks kooliajal, kui teiste vanemad aina lahutasid, oli tore, et nemad kokku hoidsid.Pattinsoni võid näha romantilises draamas „Mäleta mind” Kanal 11 eet-ris laupäeval kell 11.30.

Kuulduste järgi kavatseb filmikaunitar Hilary Pariisi korteri osta, et olla oma värske kalli-ma lähedal.

Ameerika näitlejanna ja Pariisi maakler Laurent Fleury on paar ja tundub, et romanss on muutumas tõsisemaks. Swank soovib teha drastilise elumuutuse, ta on hakanud lausa prantsuse keelt õppima, et uues, enne-olematult romantilises keskkonnas filmilikku elu elada.

Oma kodu California osariigis USA-s pani ta müüki pea 10 miljoni dollariga.

Hiiglaslik maja sisaldab kuut magamistu-ba, kino, veinikeldrit, jõusaali ja söögituba, mis mahutab 20 inimest. Jääb üle loota, et Pariisil on talle midagi samaväärset pakkuda.

Laupäeval kell 21.15 näed Oscareid võitnud kaunitari Kanal 2 eetris filmis „PS! Ma armas-tan Sind”.

Robert Pattinson pole kaotanud usku armastusse!

Nagu filmis! Hilary Swank kolib Pariisi armastatu järele

09.00 Lastesari Max (Taani 2006) 09.25 LE. Londiste, 3/4 (ETV 1992)* 09.55 Stella ja Sam (Kanada 2011)* 10.05 Tule õue!* 10.35 Reporterhiir Marvi Hämmer (Saksa 2007) 11.00 Hercule Poirot: Kollane iiris (Inglise 1993)* 11.50 OP!* 12.20 MI* 12.50 Vaesus? Park Avenue: raha, võim ja Ameerika unelm (USA 2012)* 13.40 Vaesus? Niit (Taani 2012) 13.50 Vaesus? Maapalavik (USA 2012)* 14.40 Vaesus? Josephine’i otsimas (Taani 2012) 14.55 AegRuum Orbiit – Maa erakordne teekond, 2/3 (Orbit – Earth’s Extraordinary Journey, Inglise 2012)* 16.00 Laulukarussell 2012: 1. poolfinaal* 16.50 Mis mõttes?: Elu 17.00 Lastefilm Minu vanaisa – pan-garöövel (Hollandi 2011) 18.25 Buratino tegutseb jälle: Suguvõsa (ETV 2003)* 18.55 Iidne leping: 15. detsember (Norra/Taani 2009)* 19.20 AK (viipekeeles) 19.30 AK (vene keeles) 19.45 Unustatud filmid. Sportlik sajand (Eesti 1976) 20.05 Unustatud filmid. Kellamäng (Eesti 1977) 20.15 Unustatud filmid. Talu (Eesti 1988) 20.40 Unustatud filmid. Oktoober Kaunispe sadamas (Eesti 1987) 21.00 55 – mis siis!: Otseülekanded, otse üle kivide ja kändude (ETV 2010) 21.30 Teatriõhtu Revident (ETV 1990) 23.50 Estraaditähestik: Ita Ever (ETV 1979) 00.37 ERR-i uudised

06.15 Inga Lindström – Minu mehe pulmad (Inga Lindström – Die Hochzeit meines Mannes, Saksamaa 2011) 07.45 Kastitäis kodu 08.15 Kim lööb korra majja 08.45 Top Shop 09.00 Agentuur* 09.30 Mis sul seljas on?!* 10.00 Minu Küprose köök 10.30 Lihtne, kiire, maitsev!*: Tere hommikust, päikesepaiste! 11.00 10 aastat nooremaks USA*: Sama tüdruk, kes olin 11.30 Mängufilm Mäleta mind* (Remember Me, USA 2010) 13.40 Ellen* 14.35 Ellen* 15.30 Ellen* 16.25 Ellen* 17.20 Ellen* 18.15 Miljonäri salamissioon 19.10 Miss Marple, 11: Süütuse tuleproov (Agatha Christie’s Marple 3, UK ) 21.00 Mängufilm Rosamunde Pilcher – Lootuse tiivad (Rosamunde Pilcher – Flügel der Hoªnung, UK/Saksamaa 2007) 22.45 e-armastus, 14: Terri ja Bob 23.15 Piinlikud kehad* 00.10 Repor-ter+ 00.40 Kummaline seks*: Augustamine ja mehe õudseim luupainaja 01.05 Sex sexy* 01.30 Täiuslik koduperenaine 2 02.25 Inga Lindström – Minu mehe pulmad* (Inga Lindström – Die Hochzeit meines Mannes, Saksamaa 2011) 03.55 Unelmate hotell – Lõuna-Aafrika (Das Traum-hotel: Südafrika, Austria/Saksamaa 2007) 05.25 Klikitähed: Vanad ja noored 05.50 Kohtumine vanematega: Koolidirektor 05.50 Reporter+*

06.00 SMS-mäng 07.00 Tenerife 1, 8 07.55 Kalamehejutud 3, 22 08.30 Kameeleon 3, 51 09.25 Kalamehejutud 4, 4 10.00 Estraalia, 1 10.55 Kut-suge Cobra 11 14, 7 11.50 Brigaad 3 1, 5 12.45 Brigaad 3 1, 6 13.45 Wilfred 1, 8 14.15 TELEESILINASTUS! Härrasmeeste liiga apokalüpsis 16.00 Kõige naljakamad koduvideod 16.30 Salajane ladu 13 1, 8 17.30 Õigluse nimel 1, 9 18.30 Simpsonid 15, 16 19.00 Ninjasõdalane 1, 9 19.30 Head 1, 18 20.30 Simpsonid 15, 17 21.00 Top Gear USA 1, 4 22.00 ÕUDUKAÕHTU: Kadu-nud hõim 23.45 Paljalt naljakas 1 00.15 ÕUDUKAÕHTU: Härjapõlvlane 2 01.55 Kõige naljakamad koduvideod 02.25 Kutsuge Cobra 11 14, 5 03.15 Hommikuraadio 05.20 Ida-Virumaa uudised 05.25 Seitsmesed uudised 05.50 Uudistemagasin

06.00 Galileo 06.25 Miljonäri salamissioon 07.10 Reporter* 08.05 Joonissari Kanade linn: Limo-

naadimasin. Elektrooniline tibu. Superlaulja

08.35 Joonissari Rotid: Kütus otsas. Juust üle parda

09.00 Kodusaade 10.00 Kokasaade – Lusikas 10.45 Hooaeg 11.30 Rooli võim 12.00 Subboteja

13.00 Loodusfilm Ookeanid (Oceans, Prantsusmaa/Šveits/Hispaania 2009)

15.05 Aiadetektiivid: Piki aiateed 16.10 Eastwick: Saagikoristus 17.05 Lilly Schönauer: Takistused

armastuse teel (Lilly Schö-nauer: Liebe mit Hindernissen, Austria/Saksamaa 2010)

19.00 Reporter+ 19.35 Joonisfilm Farmi peoloomad

(Barnyard, USA/Saksamaa 2006)

21.15 Mängufilm PS! Ma armastan sind (P.S. I Love You, USA 2007)

23.40 Mängufilm Viirus (Outbreak, USA 1995)

02.00 Mängufilm Juukselakk (Hairspray, USA/UK 2007)

03.50 Mängufilm Mullivanniga minevikku* (Hot Tub Time Machine, USA 2010)

05.30 Reporter+

07.30 Animasari Tegus Timmu: Timmu liugleb (Inglise 2009)

07.40 Animasari Muumioru lood: Muumitroll õpib suusatama (Kanada/Prantsuse 1990)*

08.00 Animasari Maša ja karu: Pesu-päev (Vene 2012)*

08.05 Seiklussari Iidne leping: 15. detsember (Norra/Taani 2009)

08.35 Buratino tegutseb jälle: Sugu-võsa (ETV 2003)

09.00 Puutepunkt (subtiitritega)*

09.30 Mõistlik või mõttetu, 2/4 10.00 Maahommik 10.45 Draamasari Õnne 13 (subtiitri-

tega)* 11.15 Pealtnägija (subtiitritega)* 12.00 Perepidu: Superfinaal* 13.20 Jüri Üdi klubi* 14.15 Kahekõne* 15.10 Dokfilm Püha tuli (Eesti 2010) 16.00 Draamasari Kiirabihaigla:

Lunastus (ER, USA 2007) 16.40 Komöödiasari Riigimehed:

Rahvusvaheline edu (Eesti 2010)*

17.10 Draamasari Vaalasaarte Maria: Tige-tädi (Hvaler, Norra 2008)*

18.00 TV 10 olümpiastarti 18.30 Aktuaalne kaamera 18.45 Loodusdokk Jäine planeet,

1/6: Retked maailma otstesse (Frozen Planet, Inglise 2011)

19.35 Reisisari Reisile minuga: Aasta reisid

20.00 ETV kuld: Pop, 1 20.30 Õnne 13 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.20 Sport. Sport 21.35 Draamasari Võimu kants,

3/10: Viimane töörügaja (Bor-gen, Taani 2011)

22.35 Kriminaalsari Midsomeri mõrvad: Kommuuni mõrvad (Midsomer Murders, Inglise 2011)

00.05 Tähelaev: Liisa Pakosta* 01.15 Draamasari Kiirabihaigla:

Lunastus (ER, USA 2007)* 02.05 ERR-i uudised

06.30 Kirgede torm, 1015 07.25 Multifilm Bakugan 07.45 Multifilm Teismelised ninja-

kilpkonnad 08.10 Multifilm Transformerid:

Prime ja tema tiim 08.35 Multifilm Nõiad 09.05 Glee 3, 13: Süda 10.00 Heimari kokaklubi 10.30 Stiilipäevik: Appi tõttab Ženja

Fokin 11.00 Nurgakivi 11.30 Naistesaade 12.00 Castle 2, 19: Surma sisse mäs-

situd 13.00 Blondid veinimõisas* 14.00 Elu keset linna 17, 15* 14.30 Dr House 6, 12: Kahetsus* 15.30 Mina, mu naine ja naabrimees,

3* 16.05 Mängufilm Härra Magoo (Mr

Magoo, USA 1997). Komöödia 18.00 Sind otsides 2, 3 19.00 Seitsmesed uudised. Nädala-

lõpp 19.30 Elu keset linna 17, 16 20.00 KINO3: Mängufilm Üksinda

kodus 3 (Home Alone 3, USA 1997). Komöödia

22.00 KINO3:Mängufilm Kapten ja komandör: Retk maailma äärele (Master And Comman-der: The Far Side, USA 2003). Seikluspõnevik

ETV KANAL 2 TV3 ETV2

KANAL 11

TV6

06.30 Postimees.ee 08.30 Vanaraua automeistrid: Ratastel mortiirid, 2 09.20 Reporter 10.10 Wrestling: SmackDown*, 23 11.00 Kuulsuste surmaheitlus* 11.30 Viva La Bam*, 10: Don Vito kohtingud 12.00 Kli-kitähed*: Reklaamid 12.30 Duudsonid*: Duudsonite ajalugu 13.00 Mängufilm Ärkvel* (Awake, USA 2007) 14.25 Kriminaalne Venemaa*: Valerahategijad, 1 14.55 Kriminaalne Venemaa*: Valerahategijad, 2 15.25 Rooli võim* 15.55 Mängufilm Zombipäevikud* (The Zombie Dia-ries, UK 2006) 17.20 Mängufilm Elumeeste kool* (School for Scoundrels, USA 2006) 19.00 Wrestling: RAW, 24 20.00 Rooli võim 20.30 Ekst-reemkalapüük Robson Greeniga: Kanada 21.30 Mängufilm Sin City (Sin City, USA 2005) 23.45 Mängufilm 1408 (1408, USA 2007) 01.35 Night Chat 05.00 Postimees.ee

KANAL 12

00.38 TV3play.ee uudised 00.40 Mängufilm Amanda leidmine

(Finding Amanda) USA 2008 romantiline komöödia

02.20 Mängufilm Sarah Caini pääst-mine (Saving Sarah Cain) USA 2007 draama

03.55 Võimalik vaid Venemaal* 04.25 Mina, mu naine ja naabri-

mees, 3* 04.50 Nurgakivi* 05.15 Seitsmesed uudised. Nädala-

lõpp 05.40 Kirgede torm, 1016

„Kodune naine on ühiskondlikus plaanis märkamatu,” tõdes Kaja Kallas nukra-meelselt Kanal 2 saates „Avameelselt”, kuidas lapsega kodus olles oli ta küll väikse poja maailma naba, kuid suure-mas plaanis pea mittekeegi.

Pärast lapse saamist üllatas Kaja Kal-last see, et kui ta trepist alla kukkus, küsisid kõik jahmatusega, kas laps oli süles, mitte seda, kas ta sai haiget. Saa-tes „Avameelselt Kaja Kallasega. Kus on naise koht?” arutleb Kaja nii ema, poliitiku kui ka naise rolli üle. Lisaks saab sõna Jürgen Ligi, kes on tema suhtes väga kriitiline olnud.

Teisipäeval eetris olnud saade väärib vaatamist ja on kordusena Kanal 2-s pühapäeval kell 13.20.

Elina Born on 18-aastane Lääne-Virumaa neiu, kes ainsa naisena veel superstaari konkurent-sis püsib.

Ženja Fokin usutles hiljuti Elinat ja sai tea-da, et noore naise võtab jalust nõrgaks mees, kes end oma riietes hästi tunneb ja kes on enesekindel, teades, kes ja mis ta on. Raha ei ole aga Elina jaoks oluline. „Mind ei huvita absoluutselt, mis toimub mehe rahakotis,” sõnas ta Fokinile ja kinnitas, et tema jaoks ei ole probleem ka mehele kohvi välja teha.

Kuidas sobib Elinale duett enesekind-la ja iseteadliku Tanel Padariga, selgub pühapäeval, kui kell 20.30 läheb otse-eet-risse „Eesti otsib superstaari” eelviimane saade ja selgub, kes hakkavad 23. det-sembril toimuvas finaalis omavahel tiit-li nimel võistlema.Tekstid: www.Publik.ee

Kaja Kallas: pärast lapse saamist olin mittekeegi

Elina Born: superstaariks pürgija, kes mehe rahast ei hooli

07.30 Tegus Timmu: Timmu lume-memm (Inglise 2009)

07.40 Vahva Roosi: Ürgne kutse (Inglise 2010)

07.50 Baleriin Angelina: Angelina ja katkine viiul (Inglise 2009)

08.05 Iidne leping: 16. detsember (Norra/Taani 2009)

08.35 Maksikoer Fik (Tšehhi 1984) 08.40 Kuulsad muinaslood: Kolm

karu (Saksa 2008) 08.45 Lastetuba: Meisterdame

Mariga* 09.00 Prillitoos

10.00 Tähelaev: Sirje Runge 11.15 Jamie Oliveri 30 minuti

road: Pitsa (Jamie Oliver’s 30-minute Meals, Inglise 2010)

11.40 Loodusdokk Jäine planeet, 1/6: Retked maailma otstesse (Frozen Planet, Inglise 2011)*

12.30 Mõistlik või mõttetu, 2/4* 13.00 Komöödiasari Minu pere:

Trooja Susan (Inglise 2006) 13.25 Ilus maa: Veskimehe jahvatu-

sed 13.35 Osoon* 14.05 Minuscule (Prantsuse 2011) 14.10 Reisisari Reisile minuga:

Aasta reisid* 14.35 Meie inimesed: Sebastien* 15.00 Ajalik ja ajatu 15.30 Puutepunkt 16.00 Võimu kants, 3/10: Viimane

töörügaja (Borgen, Taani 2011)*

17.00 Midsomeri mõrvad: Kom-muuni mõrvad (Inglise 2011)*

18.30 Aktuaalne kaamera 18.40 Ajavaod: Mitte ainult välgust 19.10 Laulukarussell 2012: 2.poolfi-

naal 20.05 Pehmed ja karvased 20.30 ENSV: Lõks 21.00 Aktuaalne kaamera: Nädal.

Ilm 21.40 Sport. Sport 21.59 Harju 1-50: Kaarel Tarand 22.00 Inspektor Banks, 4/3: Haud

on külm (Inglise 2011) 23.30 Kodutänav (The Street, Ing-

lise 2009) 00.35 Ajalik ja ajatu* 01.06 ERR-i uudised

09.00 LE. Minu vanaisa – pangaröövel (Hollandi 2011)* 10.30 LE. Päka-pikula, 2/4 (ETV 1981)* 11.00 Kinoklassika Hädas preili (A Damsel in Dist-ress, USA 1937)* 12.40 Kaadris: Karu süda* 13.00 Mängufilm Karu süda (Eesti 2001)* 15.05 Spioonid (Spooks, Inglise 2007)* 16.00 Unustatud filmid. Sportlik sajand (Eesti 1976)* 16.20 Unustatud filmid. Kellamäng (Eesti 1977)* 16.30 TV 10 olümpiastarti* 17.00 LE. Max (Taani 2006)* 17.25 Maksikoer Fik (Tšehhi 1984)* 17.35 LE. Londiste, 4/4 (ETV 1992) 17.50 Vahva Roosi (Inglise 2010)* 18.00 LE. Päkapikula, 3/4 (ETV 1981) 18.20 Talvelaul (ETV 1993) 18.35 Professor Saarma harivad seiklused: Kuuseehted (Prantsuse 2010) 18.40 Tegus Timmu (Inglise 2009)* 18.50 Iidne leping: 16. detsember (Norra/Taani 2009)* 19.20 AK (viipekeeles) 19.30 AK (vene keeles) 19.45 Ilus maa: Laste folk 19.55 Teemaõhtu. Üle-rahvastatud maailm (How Many People Can Live in Planet Earth?, Inglise 2009) 20.45 Teemaõhtu. Teekond Nirvaanasse (Eesti 2000) 21.00 Teemaõhtu. Uus veeuputus (Earth Under Water, Inglise 2011) 21.50 Tee-maõhtu. Lõpuõhtu (Eesti 2007) 22.05 Teemaõhtu. 2012: Algus (2012: The Beginning, Soome 2012) 23.00 Teemaõhtu. Muna (Eesti 2012) 23.10 Teemaõhtu. Hullunud Maa aasta (2011: The Year The Earth Went Wild, Prantsuse 2011) 23.55 Teemaõhtu. Nõiutud saar (Eesti 1985) 00.05 Teemaõhtu. Saada nägijaks (ETV 1987) 00.32 ERR-i uudised

06.15 Kohtumine vanematega: Usklik pere 06.40 Mängufilm Rosa-munde Pilcher – Lootuse tiivad* (UK/Saksamaa 2007) 08.15 Rõõmuga täidetud elu 08.45 Top Shop 09.00 Mehi jalaga segada*: Esimene osa! 10.00 Minu Kreeka köök 10.30 Kodusaade 11.25 Kokasaade – Lusikas 12.10 Hooaeg 12.50 90210*: Tüdrukute kaklus 13.40 Doktor Oz*: Jenni-fer Hudson 14.35 Doktor Oz*: Kas te tarbite piisavalt nooruse vitamiini? 15.30 Doktor Oz*: Goldie Hawni nooruse saladused 16.25 Doktor Oz*: Dr Ozi haigustedetektiivide uued ravimeetodid 17.20 Doktor Oz*: Toi-dusõltuvus 18.15 Miljonäri salamissioon 19.10 Miss Marple, 12: Betrami hotellis (Agatha Christie’s Marple 3, UK) 21.00 Mängufilm Avastades Eikunagimaad (Finding Neverland, UK/USA 2004) 23.00 Lõbulinnu salapäevik 23.25 Kadunud* 00.15 Reporter+ 00.45 Drag queenide võidujooks*: Rokenroll 01.30 Kamenskaja*: Kannatanu nimi – eikeegi, 1 02.15 Unelmate hotell – Hiina (Das Traumhotel: China, Austria/Saksa-maa 2008) 03.45 Minu Küprose köök* 04.10 Minu Kreeka köök* 04.35 Kohtumine vanematega*: Koolidirektor 05.00 Kohtumine vanematega*: Usklik pere 05.25 Reporter+*

06.00 SMSmäng 07.00 Kolmeraudne 4 07.55 Kalamehejutud 3, 23 08.30 Kameeleon 3, 52 09.25 Kaugel Maast 1, 5 10.20 Kinominutid 10.55 Kutsuge Cobra 11 14, 8 11.50 Tantsi tagumik trimmi: Higi ja pisa-rad 1, 8 12.20 Tantsi tagumik trimmi, 8 13.45 Wilfred 1, 9 14.15 Üksik ratsanik 16.00 Kõige naljakamad koduvideod 16.30 Salajane ladu 13 1, 9 17.30 Õigluse nimel 1, 10 18.30 Simpsonid 15, 17 19.00 Ninjasõdalane 1, 10 19.30 Totaalne muutumine: kodu eri 8, 20 20.30 Simpsonid 15, 18 21.00 KINOÕHTU: Saage tuttavaks – Dave 22.45 Päästjad 6, 8 23.40 KINOÕHTU:TELEESILINASTUS! Terror jäärajal 01.25 Kõige naljakamad koduvideod 01.55 Kutsuge Cobra 11 14, 6 02.45 Kolmeraudne 4 03.35 Hommikuraadio 05.20 Ida-Virumaa uudised 05.25 Seitsmesed uudised 05.50 Uudistemagasin

06.30 Postimees.ee 08.30 Vanaraua automeistrid 09.20 Ekstreemka-lapüük Robson Greeniga*: Kanada 10.10 Wrestling: RAW*, 24 11.00 Sin City* (Sin City, USA 2005) 13.00 1408* (USA 2007) 14.40 Hiromant II* 15.35 Mängufilm Zombistripparid* (Zombie Strippers!, USA 2008) 17.10 Rünnak 13. jaoskonnale* (Assault on Precinct 13, USA/Prantsus-maa 2005) 19.00 Wrestling: SmackDown, 24 20.00 Eesti kiirendajad Soomes medalijahil 2012, 4 20.30 Teismelised ninjakilpkonnad (TMNT – Teenage Mutant Ninja Turtles, Hongkong/USA 2007) 22.00 Mängu-film Vennad Grimmid (USA/UK 2005) 00.05 Amityville’i õudus (The Amityville Horror, USA 2005) 01.40 Night Chat 05.00 Postimees.ee

06.00 Galileo 06.25 Rooli võim* 06.50 Lilly Schönauer: Takistused

armastuse teel* (Lilly Schö-nauer: Liebe mit Hindernissen, Austria/Saksamaa 2010)

08.25 Joonissari Tom ja Jerry: Õudus

08.55 Karvakerad: Pidžaamapidu. Lõa otsast vaba

09.20 Galileo* 10.15 Kodutunne* 11.15 Kuldvillak* 11.50 Sa ei ole üksi*: Uus! 12.20 Kelgukoerad*: Hooaja vii-

mane!

13.20 Avameelselt Kaja Kallasega. Kus on naise koht?*

14.10 Pilvede all*: Hooaja viimane! 15.10 Unelmate hotell – Domini-

kaani Vabariik (Das Traumho-tel: Karibik, Austria/Saksamaa 2008)

17.05 Utta Danella: Kuu järve keskel (Utta Danella: Der Mond im See, Saksamaa 2004)

19.00 Reporter+ 19.30 Romet ja Julia: Kus isa on? 20.30 Guinness World Records –

pööraseimad rekordid 22.00 Mängufilm Kasuvennad (Step

Brothers, USA 2008) 00.00 Mängufilm Võluv märklaud

(Fair Game, USA 1995) 01.40 Mängufilm PS! Ma armastan

sind* (P.S. I Love You, USA 2007)

03.40 Aiadetektiivid*: Piki aiateed 04.30 Reporter+* 05.00 Unustamatu*: Carrie helistaja

06.30 Kirgede torm, 1017 07.25 Multifilm Bakugan 07.45 Multifilm Teismelised ninja-

kilpkonnad 08.10 Multifilm Transformerid:

Prime ja tema tiim 08.35 Multifilm Nõiad 09.05 Glee 3, 14: Olen teel 10.00 Loodusetark 11.00 Mängufilm K-9: eradetektiiv

(K-9: P.I., USA 2002). Kogupe-rekomöödia

13.00 Stop! 13.30 Mängufilm Üksinda kodus

3 (Home Alone 3, USA 1997). Komöödia*

15.30 Mängufilm Grease (Grease, USA 1978). Muusikaline komöödia

17.40 Miss Fisheri mõrvalood 1, 1: Kokaiinibluus*

19.00 Seitsmesed uudised. Nädala-lõpp

19.30 Faktuaalne kaamera

20.00 Eesti otsib superstaari: Lava taga

20.30 Eesti otsib superstaari. Täna selguvad superfinalistid!

22.00 Eesti otsib superstaari: Hääle-tus

22.15 KINO3: Mängufilm Kaldale uhutud (Cast Away) USA 2001). Seikluspõnevik

01.00 Politseipere 1, 16: Süütuse aeg 01.53 TV3play.ee uudised 01.55 Mängufilm Tavalised kahtlus-

alused (The Usual Suspects, USA/Saksamaa 1995)

03.35 Eesti otsib superstaari, 24* 05.00 Seitsmesed uudised. Nädala-

lõpp 05.25 Kirgede torm, 1018

ETV KANAL 2 TV3 ETV2

KANAL 11

TV6

KANAL 12

LAUPÄEV TELES42

KUULUTUSED 43

13:00(ainult L)

15:30(ainult P)11:30(ainult L)

14:40(ainult P) 18:10(ainult N)

Saal 6Saal 6Saal 3

Saal 2

KINODES 21.12. eesti k!

vene k!vene k!

eesti k!

EELLINASTUSED!

12:15(R, E, T) 16:15(R, E, T) 20:15(R, P, E, T)

14:45(v.a. P) 17:15(ainult P) 18:40(R, L, N) 21:00(ainult P)

12:15(L, K, N) 13:25(ainult P) 16:15(L, K, N) 19:45(ainult P)

18:40(ainult K)

18:40(ainult E, T)

13:55(ainult L, N) 17:50(ainult L) 20:45(ainult N) 21:45(ainult L)

19:50(R, T, N)

11:30(ainult E) 13:55(R, T) 15:25(ainult E) 17:50(R, T) 20:15(ainult K) 21:45(R, T)

Saal 2 HFR 3D

Saal 7 3D

Saal 1 HFR 3D

Saal 6 3D

Saal 5 3DSaal 2 HFR 3D

A.Le Coq Sviit 3D

Saal 1 HFR 3D

15:20 18:00

12:10(v.a. P)

22:15

Saal 8Saal 7Saal 3

LINDPRIID, KELLEST SAID KANGELASED

TOMHARDY

SHIALaBEOUF

JASONCLARKE

GARYOLDMAN

JESSICACHASTAIN

GUYPEARCE

eesti keeles!

eesti keeles!

eesti keeles!

vene keeles!11:50 16:2020:15(ainult N)

21:00(ainult R)22:20(v.a. P)17:10(ainult P)

21:10(ainult L)

18:05 20:10

13:15 19:00

L

MS12

MS12

MS12 MS12

K14

Saal 5 2DSaal 1

Saal 5Saal 7 2DSaal 2

Saal 6

Saal 4

Saal 10

SEITSE PSÜHHOPAATI

VIDEVIKU SAAGA: KOIDUKUMA OSA II

21:15

20:05(v.a. K)22:15(ainult K)

16:25

21:00(v.a. R, E, T)

K12

K12

K12

K12Saal 9

Saal 3Saal 6

Saal 10

Saal 5

HOLY MOTORS

TULEGA TULE VASTU

ARGO

ÕNNETERAAPIA

13:30 22:05K14

Saal 4DEEMONID

20:00(ainult L)

19:00(ainult E)

17:00(ainult P)

12:00(ainult P)20:00(ainult L)

L

L

L

Saal 1

Saal 1

Saal 1

Saal 7A.Le Coq Sviit

MET OOPER: AIDA

MET OOPER: MASKIBALL

BOLSHOI BALLETT: PÄHKLIPUREJA

PII ELU 3D

SEENELKÄIK

007 SKYFALL

SUHETE MÄNGUVÄLJAK

MS12

MS12

Saal 6

Saal 9

12:00(v.a. L) 17:45(v.a. K)

14:25 18:45

PILVEATLAS

360

eesti keeles, venek subt!

EELLINASTUSED! AEROAUTOD

VIIS LEGENDI

KUI JÕULUMEES ALLA SAJAB

PERE

PERE

PERE

15:50

11:20 15:55

12:30 16:50Saal 3 3D

Saal 4

Saal 9 2D

Saal 10

Saal 8

22:00

12:45 20:30 

14:00

13:40 20:05(K)

15:30(v.a. P, K)

17:55

11:30(v.a. L)11:40(L,K,N)

11:40(R, T)

Saal 5 3D

Saal 3 2D

Saal 6 3D

Saal 3 2D

Saal 3 3DSaal 2 2DSaal 1 2D

vene k!

vene k!

eesti keeles!eesti keeles!

eesti keeles!eesti keeles!

vene keeles!

Saal 5 18:30(v.a. E, T, K) 22:10(E, T, K)

21:10(v.a. L)Saal 6

www.forumcinemas.eemobile.forumcinemas.ee

Piletihinnad: E-N ja reede kuni kl 18:00 tavapilet 4,50€/lastepilet 2,50€, 3D-pilet 5,00€/lastepilet 3,50€. E-N alates kl 18:01 tavapilet 5,00€/lastepilet 2,70€, 3D-pilet 7,00€/lastepilet 3,70€. Reede (alates 18:01), L-P ja riiklikel pühadel tavapilet 6,50€/lastepilet 2,90€, 3D-pilet 8,00€/lastepilet 3,90€. A.Le Coq Sviit E-N pilet 17€. R-P pilet 21€

*A.Le Coq Sviidi seansid tööpäeviti alates 17:00, nädalavahetustel ja pühadel 13:00

44 KUULUTUSED

Mälestame kauaaegset spordifotograafi

TOOMAS ARINGUTja avaldame kaastunnet

lähedastele

Eesti Spordiajakirjanike Selts

Avaldame kaastunnet

PISIPOJA surma puhul

Daniel Luhale

Onninen AS

LEMBIT NÕLVAKAvaldame sügavat kaastunnet

Kaupo ja Leho Nõlvakule isa kaotuse puhul

EÜE Väinamere Segakoor

Avaldame kaastunnet Maire Karule armsa

EMA surma puhul

AS Fertilitas

Südamlik kaastunne Hannes Veskile

ISAkaotuse puhul

Töökaaslased Filter ASist

Avaldame sügavat kaastunnet Tarmo Kuubile

EMA surma puhul

Töökaaslased

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusest

Mälestame endist töökaaslast

VILMA LILIENBERGI

.. - ..

Eesti Rahvusringhääling

Avaldame siirast kaastunnet Enno Tähvele perega

armsa isa

EDUARD TÄHVEsurma puhul

Ärasaatmine .. kl .

Pärnamäe Krematooriumi suurest saalist

Päästeameti Põhja päästekeskus

VEO- ja KOLIMISTEENUS

T . detsember kell Vanemuise kontserdimaja K . detsember kell Pärnu kontserdimaja N . detsember kell Estonia kontserdisaal Haydn. “Te Deum” EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid Kädi Plaas, Iris Oja, Mati Turi ja Uku Joller, Dirigent Daniel Reuss Mozart. “Missa longa” Joseph Haydn. “Te Deum” Joseph Haydn. Sümfoonia Es-Duur

Kassa: 66 50 800www.linnateater.ee

Festival Talveöö unenägu17. – 21. detsembril

Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma (Tšiili)19., 20., 21. detsembril 18.00

Viimane proov (Peruu)19., 20. detsembril 20.00,21. detsembril 18.00

tel 5553 3064, 5554 0620 e-post info@holmesmeyers.eu

AEG KAUBELDA!

Holmes & Meyers kutsub metsaomanikke

läbi rääkima metsas planeeritavate raiete üle.

Ostame kasvava metsa raieõigust. Pakkuda võib lageraidest

harvenduseni.

ERIPAKKUMINE! Pakume kasvava lepiku eest head hinda.Lõhutud küttepuude

müük, tellimine: tel 600 5323

Ost�1 Kunstisalong Allee, Pikk .

Vanema kunsti ost ja müük, oksjonid, näitused. Avatud E-R -, L -. Tel , info@allee.ee www.allee.ee

Müük�1 Müüa lõhutud kuivad ja märjad

küttepuud. Tel �1 Müügis palju kasutatud kontori-

mööblit. Defekte võib ka leiduda. Tähetorni -j Tall. E-R - Kauplusladu APUNEKS OÜ�1 Küttepuud ja brikett,

tel .�1 Saetud, lõhutud küttepuud:

kuiv lepp (cm ), metsakuiv kuusk (pikkus tellija soovil) ja kuiv kask (cm) võrkkotis koos transpordiga. Tel , mob Võtikmetsa OÜ

Kinnisvara�1 Ostan korteri Tallinnas,

tel .

Töö�1 Transpordifirma Tallinnas vajab

vanemdispetserit ja traktoristi. Tel .

Tervis�1 Uus ja eksklusiivne massaažisalong

ootab lõõgastavale massaažile. Tel .

Laen

�1 Laen kinnisvara tagatisel. AS A&O LaenuGrupp. Tartu mnt Tln. www.aolaenud.ee Tutvuge tingimustega, konsulteerige asjatund-jatega.�1 ABC Laenude AS / Lombard

Laenud tagatise vastu. Kulla ja hõbeda kokkuost. www.abclaenud.ee, tel .

Teenus�1 KAARDID ENNUSTAVAD Tel

h, h , €/min www.ennustus.ee�1 NÕUANDELIIN tel .

Kui elumure vaevab ja vajad hingeabi, anname soovitusi. Vastame eraelu, töö ja tervise küsimustele. Kõne hind ,€/min.

Teated�1 Aleksei Jaštšuk (pankrotis),

pankrotihaldur Mari Männiko müüb enampakkumisel korteriomandi asukohaga Tallinna linn, Haabersti, Õismäe tee - (pindalaga , m), alghinnaga eurot. Enampakku-mise aeg ja tingimused on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Info tel .

TõlgeÄRA MAGA MAHA SUUREPÄRAST TÖÖPAKKUMIST. Tahad teada saladust? H&M-is varus-tame kõiki kauplusi uue suurepärase moekaupade valikuga iga päev. Sadagu taevast rahet või lund. Ehk on see üks põhjustest, mis teeb meist juhtiva moe-kaupade müüja euroopas. Ehk seepärast oleme olnud edukad üle aasta -s riigis üle kogu maail-ma. Lõpuks ometi jõuame ka sinu juurde suurepärase moekaupade valikuga, mis parima hinna ja kvaliteediga on mõeldud kõigile. Otsime inimesi oma uutesse kauplustesse Eestis, Tallinnas. Värbame : kaupluse juhataja, dekoraator-müüja, osakonna juhataja ja vanemkassapidaja. Kandideeri : www.manpower.ee hiljemalt .dets. Lisainfo telefonil: + Rohkem infot H&M-i kohta leiad hm.com.

Reakuulutusi saab edastada ka e-postiga anni.koppel@lehed.ee ja kõikides Eesti Posti kontorites üle Eesti. Lisainfo telefonil 680 4506.

Telli kuulutus Eesti Päevalehte, Eesti Ekspressi ja Maalehte ühest kohast!

Vali rubriik, kirjuta tekst ja tasu internetipangas.

Nüüd kuulutuste tellimine veelgi

lihtsam!

kuulutus.lehed.ee

EMMA DONOGHUETUBA

Kujuta ette, et kogu su elu on möödunudväikeses kambrikeses, millel ei ole ühtegiakent. Vaid killuke taevast headel päevadel.(Kätlin Kaldmaa)

Sarja „Areeni bestseller” 2. raamat

Saadaval raamatupoodides. Tellimiseks helistatelefonil 680 4444 või klienditugi@lehed.ee

RISTSÕNA 45

Nim

eta ristsõnapildil oleva džässpianisti 2012

ilmunud C

D pealkiri (1-11).

Vastus ilm

ub 29

. Detsem

bri LP

-s.Lahtistele p

ostkaartid

ele kirjutatud vastuseid

o

otam

e 24. D

etsemb

riks aadressil N

arva mnt 13,

10151 Tallinn, E

esti Päevaleht, LP

ristsõnad

.Õ

igesti vastanute vahel lo

osim

e välja Eesti

Päevalehe ühe kuu tellim

use. 1. D

etsemb

ri laupäevalehes ilm

unud ristsõ

na õ

ige lahend

use Maarja kuulutam

ine eest saab

auhinna Ülle M

ägi.

Palum

e teil pö

örd

uda E

esti Päevalehe levio

sa-ko

nda telefo

nil 68

0 4

44

4.

46 MEELELAHUTUS

JÄÄR Laupäeval võid Kuu ja Marsi ühenduse mõjul olla üliaktiivses meeleolus. Niisama passimine teki-tab rahutust. Kui midagi muud teha ei ole, siis pai-

guta kasvõi mööblit ümber. Pühapäev toob õhulisema ja uudishimulikuma meeleolu – vajad uusi muljeid.

SÕNN Laupäeval tarbi kultuuri, eksootikat, kunsti. Või mine külla mõnele boheemlasest vandenõu-teoreetikule, kes teab sulle kindlasti rääkida üksik-

asju saabuvast maailmalõpust. Pühapäeval tunned vaja-dust olla kodus ja majapidamises nokitseda.

KAKSIKUD Kui keegi sulle midagi lubab või teeb mõne ettepaneku, suhtu asjasse ettevaatusega. Võidakse tõmmata ettevõtmisse, mis võib kahjus-

tada su mainet. Laupäevas on sügavaid ja müstilisi vib-ratsioone. Pühapäev sobib vaimu tuulutamiseks, kunsti ja eksootika nautimiseks.

VÄHK Laupäevast võib kujuneda aktiivsete suhe-te päev, ent võimalikud on ka vaidlused ja pinged sinu ja teiste vahel. Päev sobib selleks, et võtta

koos kaaslasega ette mõni mahukam ja raskem kodune töö. Energiat on vaja kulutada. Pühapäev toob müstilise-maid ja salapärasemaid toone.

LÕVI Laupäeval tasuks hoida tervist ja mitte üle-määra rahmeldada. Eriti tundlik võid olla külma ja niiskuse vastu. Laupäev sobib siseruumides mõne

töö kallal vaikselt nokitsemiseks. Pühapäeval on olulisem partnerlus ja kõik üks-ühele-suhted.

NEITSI Laupäeval vajad enese aktiivset väljaela-mist – vänta treeninguseadet, jookse oma lem-mikloomaga võidu, mine ujulasse, tantsi! Kui

oled noor ja vallatu, võib tekkida armuseiklus. Pühapäev peaks jääma täielikuks väljapuhkamiseks. Kodused suh-ted võivad sellel nädalavahetusel olla keerulised.

KAALUD Laupäev sobib kenasti igasugusteks kodusteks töödeks või selleks, et koos perega midagi energiamahukamat ette võtta. Kui hak-

kad süüa valmistama, siis käi nugade ja muude köögitar-vikutega ettevaatlikult ümber. Pühapäev sobib ideaalselt aktiivseks meelelahutuseks ja pidutsemiseks.

SKORPION Nädalavahetus ei kõlba kindlasti tehnikakaupade, eriti arvutite ja sidevahendite ostmiseks, laiemas plaanis üldse suuremateks

ostudeks. Laupäev sobib külaskäikudeks ja ka külalis-te kutsumiseks. Pühapäev kujunda rahulikuks, ole lihtsalt koos oma perega või üksi kodus.

AMBUR Laupäeval säästa jõudu ja energiat, väl-di külmetumist ja söö-maga korralikult. Osta võiks praktilisi tööriistu või majapidamisvahen-

deid. Ühtlasi võib raha ja asjade pinnalt kellegagi tüli tõusta. Pühapäeval vajad uusi muljeid ja suminat enese ümber. Ei tohiks minna kaasa asjadega, millest sul puu-dub ülevaade.

KALJUKITS Laupäeval võid olla kangust täis, nii et kipud suhetes olema puine ja kinnine. Samas sobib päev raskemateks kodusteks töödeks, asja-

de parandamiseks. Samuti võiksid lastele elutarkust jagada. Pühapäevas on kiirust ja liikuvust, sul on raske teistega sammu pidada.

VEEVALAJA Laupäeval tasuks aeg maha võt-ta ja korralikult välja puhata. Võiksid minna kin-no mõnda müstilist fantaasiafi lmi vaatama või

külastada sürrealistliku sisuga näitust. Pühapäeval on Kuu Veevalajas ja see muudab sinu suhted teistega ehk kohati liiga emotsionaalseks.

KALAD Laupäeval võiksid minna oma lemmik-klubisse või pubisse – kohta, kus on korraga koos rohkem inimesi. Kellegagi võib tekkida huvitav ja

inspireeriv jutuajamine või annab keegi sulle väärtusliku idee. Sõbrad võivad sind millegagi üllatada või sinu nõu vajada. Pühapäev sobib passiivseks puhkuseks.

ROHKE DEBELAKI LIBAUUDISED

ILM MEIL JA MUJAL HOROSKOOP

PILTMÕISTATUS

KOOMIKSID

Suuremad poliitilised par-teid on eilsel juhtkondade tasandil toimunud kohtumisel välja töötanud valimisseadu-se muutmise seaduse. Siiani on rahvas valinud poliitikuid ja tulemus ei ole kumbagi poolt rahuldanud. Muude-tud valimisseaduse kohaselt aga ei valiks mitte enam rah-vas poliitikuid, vaid poliiti-

kud valiksid rahvast. Pärast valimisseaduse muudatust pääseksid inimesed tüütava-test valimiseelsetest perioo-didest ja peaksid selle asemel hoopis ise valimiskampaaniat tegema, et neid valitaks. Kui mõni elanikkonnagrupp ei suuda poliitikutele olla pii-savalt atraktiivne, siis neid ei valitagi. 1

Erakondade rahastamise infokeskus annab teada, et elanikkonna kartusel, nagu telliksid erakondade salaja-sed rahastajad ka kogu poliiti-ka ja otsused, ei ole tõepõhja all. Raha maksmine ja vastu-teenete osutamine ei ole üks-teisega kuidagi seotud, mär-

Poliitikud valivad edaspidi enesele rahva

Salajasest rahastajast pole mingit ohtu!

London +10

Pariis +10

Madrid +13

Rooma +15

Stockholm 0

Moskva -13

Riia -6

Helsingi -4

Reykjavík +1

New York +6

Berliin +3

Viin +4

Ateena +14

Bukarest -3

Ankara +4

Los Angeles +16

Sydney +29

Tokyo +14

New Delhi +23

Tunis +20

Dil

ber

tS

CO

TT

AD

AM

SL

ISA

MY

HR

EN

emi

Laupäev

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Pühapäev

-8 °C -8 °C

-10 °C -10 °C

9 M/S 9 M/S

82% 91%

-12 -14 -14 -14 -13

-9 -11 -13 -11 -11

Õigesti vastanute vahel loo-sime välja raamatu.Vastus saada aadressilmoistatus@epl.ee

Eelmise nädala vastus:Mart Laar

Eelmise mängu võitisLemme MäeAuhinna saab kätte Narva mnt 11e, E–R 9.00–17.30

gitakse infokeskuse värskes uuringus. Ka rahvas maksab poliitikutele iga päev oma maksudest palka ega ole siia-ni vastu saanud ühtegi teenet ega muud kasu. Seega võivad inimesed olla rahulikud: raha poliitikuid ei mõjuta ja neid tegutsema ei pane. 1

Maailma kergeim õhu käes kuivav modelleerimismass. Mugav, ei määri riideid ega lauda. Veebaasil. Kaasas selged õpetused, kuidas samm-sammult valmistada küpsetisi, autosid, ehteid ja palju muud.

Peale kuivamist dekoreeritav Amos-e klaasivärvide Glass Deco või sädeleva liimimassiga.

Kaunista oma erinevaid asju – kleepub enamustele läikivatele pindadele.

Dekoreeri Amos-e I Clay-st valmistatud kooke ja küpsetisi. Õhu käes kuivav.

Ideaalne 3D modelleerimiseks. Värve omavahel kerge segada. Õhu käes kuivav.

Dekoreeri keha ja nahka turvaliselt. Toode on praktilises plastkarbis.

Liikuv komplekt – erinevad vitraažid, lihtne kaunistada selgete ja säravate Amos-e klaasivärvidega.

Amose toodete edasimüüjad (toodete valik erinev) – Üle Eesti: Apollo Raamatupood, Selver, Prisma • Tallinn: Maksimarket (Lasnamäe, Laagri) • Tartu: Penpoint OÜ • Rakvere: A ja O, Kristallkotkas, Maksimarket Põltsamaa: Merit Tarkvara • Jõgeva: Kaubamaja • Haapsalu: Tack MR, Kaubamaja Konsum • Pärnu: Büroomark Pluss, kpl. Lepopold • Võru: Lexika, Maksimarket • Põlva: TÜ Kaubamaja • Viljandi: Brigitta Äri, Maksimarket • Rapla: Taig • Paide: Taig, Maksimarket • Saaremaa: Kaseoru, Arthemis • Hiiumaa: Reko AKM

Paljudel juhtudel on lapse arengule kasuks kui vähendada arvuti ja televiisori ees veedetud aega. Siin on abiks mit-med Amose tooted, mis stimuleerivad laste loogilist ja ratsionaalset mõtlemist, arendavad koordinatsiooni ja püsivust ning edendavad üldist arengut. Paraneb käeline osavus, värvitaju ja samuti koguse- ja proportsioonitaju. Erinevate põnevate ja lõbusate teemakomplektidega tegelemine on lastepäraselt lihtne. Kaasas on värvide segamisõpetused ning samuti ülevaatlik valmistusjuhend. Mitmetele toodetele on pakendile märgitud, millisele vanusele toode on sobiv kasutada. Näiteks I CanB on sobiv juba alates 3-ndast eluaastast, I Clay alates 4-ndast.

Amose tootevalik on lai: liimid ja liimipulgad, Glass Deco (klaasivärvid), I Clay (modelleerimismass), I CanB (modelleerimis-, dekoreerimismass), tekstiilivärvid, viltpliiatsid ja palju muud.

Tooted on turvalised – on omistatud EN71, CE ja Conforms to ASTM D-4236 sertifi kaadid.

KAS SINU LAPS VEEDAB AEGA ARVUTI JA TELEVIISORI EES?

KUIDAS SEDA AEGA VÄHENDADA?

Paiguta terakesed, pihusta veega ja peale kuivamist ongi vahva kujukene valmis.

CREAMY CLAYJELLY DECO BEADS-BEADSMOBILE KIT I CAN B NÄOVÄRVID

„Pere ja Kodu“

ning „Naistelehe“

toimetuselemmikmass.

1. Veereta pall, millest tuleb pea.

4. Vooli pikk vorst kaelaks ja kinnita see pea külge.

5. Kehaks vooli ovaalne pall.

6. Veereta neli vorstikest jalgadeks.

7. Peenikesest vorstist tee saba.

8. Tee massist lakk ja kinnita kaelale.

9. Viimaseks tee värvilised triibud ja kinnita need kehale.

KASUTAKIRJAKLAMBREID!Kasuta kirjaklambrit kaela ja keha vahel tugevaks kinnituseks.

Vaata Amos I Clay kasutamist ka Youtube-ist.

2. Vormi kõrvad ja kinnita pea külge.

3. Tee silmad ja pressi pea külge.

Amos esindaja Eestis:Mamear AS • Tel: 673 5530

info@mamear.ee • www.mamear.ee

Sebra

PARIMAD KINGID LAPSE LOOVUSE ARENDAMISEKS AMOS-ELT!

GLASS DECO abil on lõbus ja lihtne ise ehteid kujundada. Palju võimalusi kaunistamiseks. Korduvalt kasutatav, saab eemaldada vanema kaunistuse ja asendada uuemaga.