Loomade kohastumused eluks vees

Kuidas kalad ja konnad hingavad? Kuidas loomad vees liiguvad?

1. Selgrootud vees

• Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne.

Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma

elupaiga suhtes väga nõudlik.

Kuidas selgrootud vee all hingavad?

• Jõevähk hingab lõpustega.• Paljud putukavastsed samuti lihtsamate

lõpusetaoliste elunditega.• Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark).

VESIHARKÕhutoru

2. Kuidas kalad vees hingavad?

• Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.).

• Kalad ei pea veepeale hingama tulema.• Nad hingavad lõpustega.

1. Mida tähendab väljend ,,ma tunnen end kui kala vees”?2. Mis kala on pildil?

LÕPUSEKAANED

Lõpused

• Vees hingamiseks spetsialiseerunud hingamiselund.

• Vesi läheb suu kaudu sisse, liigub lõpustesse, kust veest (H₂O) omistatakse hapnik (O₂) ning vesi liigub uuesti lõpusekaante avanedes välja.

Kalade hingamine – skeem

VESI

VESI

O₂CO ₂

3. Kuidas kahepaiksed vees hingavad?

• Kahepaiksed e amfiibid on konnad, kärnkonnad ja vesilikud.

• Nad saavad elada ja hingata nii vees, kui maismaal.

Rohukonn on üks Eesti tavalisemaid

kahepaikseid. Tema tuleb vette vaid kudema.

Konnade tunnusedPUNNIS SILMAD

LAME KERE

SUURED TAGAJÄSEMED

TRUMMIKILE

Kahepaiksete hingamine

• Kahepaiksed hingavad nii kopsude kui naha kaudu.

• Vees hingavad nad naha kaudu, kuid aktiivselt vees liikudes vajavad nad rohkem hapnikku ning seega peavad vahel veepinnal hingamas käima.

• Kõik konnakullused hingavad lõpustega.

Mudakonn on üks haruldasemaid kahepaikseid Eestis. Teda leidub veel vaid Ida-Eestis, suurim asurkond asub Piirissaarel. Mudakonnal on eriliselt suured kullesed.

Keskkonnaameti pilt

4. Kuidas veeimetajad hingavad?

• Kõik imetajad hingavad kopsudega.• Veest kopsudega hapnikku kätte ei saa (seda

on seal lihtsalt palju vähem).• Veeimetajad peavad aeg-ajalt veepeal

hingamas käima.• Neil talletub hapnik paremini ning seega

peavad nad veeall kauem vastu kui meie.

Hallhüljes

5. Kuidas kalad vees liiguvad?

• Kaladel on mitmesuguseid kohastumusi vees kiirelt liikumiseks:

1. VOOLUJOONELINE KEHA – väike veetakistus2. SUHTELISELT PAINDUV KEHA – aitab edasi liikuda3. UIMED – sabauimega lisab kala hoogu, selja-,

kõhu- ja rinnauimed aitavad tasakaalu säilitamiseks ning liikumissuuna reguleerimiseks.

4. UJUPÕIS – aitab liikuda üles- ja alla.

VIDEO KOIKALADE UJUMISEST: http://www.youtube.com/watch?v=SBVgKSJPM7Q

Latikas

6. Kuidas kahepaiksed vees liiguvad?

• Konnade pikkade varvaste vahel on ujunahad.• Edasi liiguvad nad tagajalgadega vett tõugates.• Kullestel jäsemeid pole, nemad liiguvad vees

sarnaselt kaladele, sabaga hoogu andes.• Ka vesilikud liiguvad peamiselt sabaga

liigutades, jäsemeid kasutavad nad haaramiseks.

VIDEO KONNADE UJUMISEST: http://www.youtube.com/watch?v=aGuonxvHrro&NR=1&feature=endscreen

Konnade kohastumused eluks vees

TUGEVAD TAGAJÄSEMED

UJULESTAD

SILMAD JA NINAAVA ÜHEL TASAPINNAL

7. Kuidas linnud vees liiguvad?

• Paljudel veelindudel on varvaste vahel ujulestad.

• Enamiku veelindude suled ei märgu (näiteks kormoran on lind, kes peale ujumist peab end kuivatama → tema suled märguvad)

Kormorane tuleb Eestisse järjest rohkem. Nende arvukuse kontrollimiseks õlitatakse osasid kormoranide mune. Nii ei saa loode piisavalt õhku ning ta sureb varajases staadiumis.

8. Kuidas imetajad vees liiguvad?

• Eestis elavatest veeimetajatest keegi alaliselt vees ei ela st nad on poolveelise eluviisiga.

• Näiteks saarmas ja kobras.• Ujumiseks on neil varvaste vahel ujunahad,

suunda muudavad nad sabaga.

Saarmastele meeldib elada voolava veega

veekogude ääres.

SAARMAS UJUMAS:http://www.youtube.com/watch?v=68_o3RaVizA

Pärisveeimetajatel on loivad

• Vaaladel, hüljestel jne. on jalad arenenud loibadeks, vaalaliste saba on uimekujuline.

• Sinivaal on maakera suurim loom.

VIDEO SINIVAALAST: http://www.youtube.com/watch?v=9pjI2XkmoL0

Mõisted

• Lõpused – veest hapniku kättesaamiseks kohastunud elundid.

• Uimed – kalade ujumiselundid.• Loivad – imetajate jäsemed, mis on

kohastunud ujumiseks.

Ülesanded

• Kuidas hingavad vees selgrootud?• Võrdle kalade ja veeimetajate hingamist.

KALAD VEEIMETAJAD

Millega hingavad?

Kuidas hingavad?

Kuikaua saavad veeall viibida?Kes? (too näiteid)

Täienda skeemiKAHEPAIKSETE

HINGAMINE

KULLESTEL TÄISKASVANUTEL

Ülesanded

• Millised kohastumused on kaladel eluks vees?

• Mille poolest erineb kormoran teistest veelindudest?

• Kas saarmas liigub vees hästi? Mis seda võimaldab?