Ürituste kalender

JÄRVE COOLaprill 2007 nr. 30

Meie kooli kuumad paarid...

(lk. 4)

Persoon - Elga Lekk

(lk. 2-3)

Hind 3 EEK

APRILLIKUU TÖÖPLAAN 2007

30.03-01.04 Õppeekskursioonil Peterburis 8.a, 8.b klass

03.04 Õppeekskursioon Toompeale,

Riigikogusse 3.a, 4.a klass

03.04 Kohtumine lastekirjanikuga 3.b, 4.b, 5.b

05.04 Algab noorte jalgratturite koolitus

05.04 Munade veeretamise võistlus 1.-12.klass

05.04 Lihavõttepühade laat 1.-12.klass

09.04 X koolinoorte tantsupeo 2.ülevaatus 1.b,3.a,4.a,5.b

neiud, C- segarühm

10.04 Algklasside ainekomisjoni töökoosolek

10.-11.04 Pioneeripall 3.-5.kl.tüdrukud võistkond

11.04 Kooli hoolekogu koosolek

12.04 Näidendite esitamise päev 5.-6.klasside

Maakondlik 5.-6.klasside matemaatika- esindus

olümpiaad

“Tähelepanu, start!” vabariiklik pool- võistkond

finaal Viljandis 2.-5.klass

16.-20.04 Metsanädal

20.04 Kooli 41.tantsupidu tantsurühmad

21.04 Kindral A.Tõnissoni rännak-jooks

Pannjärvel Noorkotkad ja kõik soovijad

23.04 Jüriööjooks 1.-12.klass

24. 04 Lõpukell

25.04 Eesti keele tasemetöö 3.klassidele 3.a, 3.b klass

25.04 Linna orienteerumisvõistlused võistkond

26.04 Eesti keele tasemetöö 6.klassidele 6.a ja 6.b klass

26.04 Maakondlik õpioskuste olümpiaad 4.klassid

27.-29.04 Geograafiaolümpiaadi lõppvoor Narvas

27.04 Maakondlik abiturientide ball 12.klass

28.04 Vabariiklik „NUPUTA” võistlus Raplas 7.kl. võistkond

TV3 otsis meie koolist Eesti superstaari

(lk. 5)

▲Jaanipäevast algab suvine koolivaheaeg ja siis võime kõik jalad lauale lüüa!

Riigieksamid:

14.aprill eesti keel – kirjand

27. aprill ühiskonnaõpetus

05-10. mai inglise keel

14. mai ajalugu

18. mai matemaatika

22. mai saksa-, vene-,

prantsuse keel

28. mai bioloogia

1. juuni geograafia

5. juuni keemia

12. juuni füüsika

Põhikooli lõpueksamid:

4. juuni eesti keel ja kirjandus

11. juuni matemaatika

15. juuni valikaine

LÕPUAKTUSED

Põhikool 21. juunil 2007 algusega kell 18.00 Kohtla-Järve Järve Gümnasiumi aulas.

Gümnaasium 22. juunil 2007 algusega kell 16.00 Kohtla-Järve Järve Gümnasiumi aulas.

Millega Te enne Järve gümnaasiumisse tööle tulekut tegelesite?

1954. aastal läksin Tartu ülikooli ajalugu õppima, lõpetasin 1959. aastal. Erialalt olen keskkooli ajalooõpetaja. Peale ülikooli polnud mulle sobivat ajalooõpetaja kohta ja nii andsin 12 aastat tunde õhtukoolis ja tulin alles seejärel Järve gümnaasiumisse (end Kohtla-Järve 1. keskkool).

Kui Te poleks siia kooli tulnud, siis kus ja kellena Te praegu töötaksite või mida teeksite?

See on raske küsimus. Arvatavasti oleksin ikka õpetaja või töötaksin kusagil muuseumis. Kindlasti mitte arhiivis, sest mulle meeldib inimestega suhelda, mitte tolmuseid toimikuid ringi tõsta.

Kas olete alati ajaloo vastu huvi tundnud? Miks?

Alati, sest see on huvitav ja pärast oma 10. klassi ajalooõpetajaga kohtumist suurenes huvi veelgi. Eriti meeldivad mulle ajaloolised romaanid, lugedes kujutan ette, kuidas asjad tegelikult olla võisid.

Kuidas jõudsite kooli ajaloomuuseumi juurde?

Ajaloomuuseum, tollase nimega Lahingukuulsuse tuba, rajati 1985. aasta 15. mail. Selle põhirajajaks oli Elle Ruusmaa, mina üksnes abistasin teda. Aga kolme aasta pärast jäi ta lapsepuhkusele ning ühel päeval tuli toonane direktor minu juurde ja ütles, et nüüd olen mina selle eest vastutav. Nõustusin, aga sel tingimusel, et sain muuseumi kujundada selliseks nagu ise tahtsin. Nii nimetati see ümber ajalootoaks, ajaloomuuseumi nimetus tuli veelgi hiljem.

Mis on selle juures paremuse suunas muutunud ja millisena näeksite seda ideaalvariandis?

Järg lk. 3

2

Persoon - Elga Lekk

Kogu koolipere teab, et koolis on olemas ajaloomuuseum ning enamik meist on seal vähemalt korra käinud. Seoses läheneva kooli juubeliga küsitlesingi inimest, kes muuseumi ja sügisel toimuva ajalookonverentsi eest vastutab ning kellest kõik võiksid teada natuke enam kui ainult seda, et ta pidevalt ajalooga tegeleb.

Kelleks tahtsite lapsena saada? Kes olid Teie eeskujud?

Õpetajaks, seda teadsin kindlalt juba 4. klassis. Suurim unistus oli saada bioloogiaõpetajaks, aga kuna ma keemias just parim ei olnud ja alatihti spikerdasin, poleks ma keemia eksamit ära teinud, seetõttu jäi see unistus täitumata. Ajaloo juurde jõudsin 10. klassis, kuna meil oli tugev ajalooõpetaja, väga tore naine. Õpetaja tuli alati ilma igasuguste märkmeteta tundi ja lihtsalt rääkis ning meie pidime ise kodus konspekti valmis kirjutama ja talle selle järgmises tunnis esitama. Temalt võtsin ma konspekteerimise meetodid üle ja kasutasin oma tundides ka ajaloolisi romaane kui oli vaja näiteid tuua. Õpilased küsisid minult siis, et kas selles romaanis armastust ka sees on ja mina vastasin et ikka on. Siiani on selline rumal komme, et kui mõnda ajaloolist romaani loen siis kriipsutan olulisemad kohad enda jaoks alla.

Kas tänapäeva õpilased erinevad teieaegsetest? Kui jah, siis mille poolest?

Erinevad küll, sest meil oli teine aeg. Me olime sellised tagasihoidlikumad, ei rääkinud õpetajatele vastu. Käisime väga palju tantsimas, koolis toimus ka korralikke pidusid.

Tänapäeva õpilasi on minu arvates arvutid väga palju mõjutanud, ollakse tunduvalt avatumad ja mõnikord lausa ülbed.

Milline õpilane Te ise olite?

Nagu ma ennist mainisin spikerdasin keemias ja üldse reaalainetes- matemaatikas ning füüsikas ka. Aga evolutsiooniõpetus ja kirjandus meeldisid mulle väga. Koolis korraldati kirjandusõhtuid ja tegime huvitavaid referaate. Aga õpetajateks olid enamjaolt, alles tehnikumist tulnud noormehed. Eks me, noored tüdrukud, pidime siis ikka tundides end näitama. Üldiselt hindan ennast keskmiseks õpilaseks, poppi ei pannud, mõni kolm vahel sattus tunnistusele, aga muidu olid hinded korras. Samas päris eeskujulik ma ka polnud. Meie ajal oli nn. must tahvel, kuhu kõigi pahategijate nimed üles märgiti. Mina käisin tihti salaja pidudel ja nii oli minu nimi ka seal kirjas.

Päris eeskujulik ma ka polnud. Meie ajal oli nn. must tahvel, kuhu kõigi pahategijate nimed üles märgiti. Mina käisin tihti salaja pidudel ja nii oli minu nimi ka seal kirjas.

Mida plaanite kooli juubeliks?

Tahaks korraldada suure näituse kõigist neist fotodest, mis kooli kroonikatest välja on jäänud, aga ma ei tea, kuhu see ära peaks mahtuma. Lisaks juhendan ma ka uurimistöid, mis ajalookonverentsile lähevad, ise küll ainult ühte “Traditsioonid kooli elus.” Kooli koduleheküljel on osade kaupa ilmunud kooli ajalugu,

alates esimesest majast. Välja jääb ainult see maja, kuna see on niigi konverentsi põhiteemaks. Aga viited konverentsist tulevad kooli veebileheküljele ja keda asi huvitab saab sealt info kätte. Lisaks olen korrastanud klassi- ja komsomolikroonikad ning need on nüüd lendude kaupa korralikult olemas.

Millega Te vabal ajal tegelete?

Vaba aega eriti viimasel ajal polegi. Aga lehti ikka loen ning sündmustega olen kursis. Ristsõnu lahendan, et oma mälulünki vähendada ja vaatan niisama televiisorit kui midagi vaadata on.

Maili Lehtpuu 11.a klass

3

VÄLJA! VÄLJA!

Kas olete tähele pannud, kui kiiresti on kätte jõudnud kevad? Nii tore! Talv saabus sel aastal küll kohutavalt hilja ja oli erakordselt lühike, kuid mõnus soe päikesepoiss taevas teeb igatahes meele rõõmsaks. Suusasõbrad võivad meid sellise jutu eest kiruda, aga olgem ausad, kes seda Eesti kehva suusailma ikka kaua kannatada suudab. Pealegi, arvestades meie linna „oivalisi“ teeolusid, on ikka päris jubejõlehirmus sulaajal mudalompides hulpida. Sel aastal möödus see periood õnneks ruttu. Selles on muidugi süüdi kliimasoojenemine, mis iseenesest on väga murettekitav ning tõsine probleem. Isegi sai ühe lumememme moodi olendi protestiks valmis vorbitud.

Aga see selleks… tähtis on see, et kevad on käes ja keegi selle vastu ei saa, isegi kui väga tahaks. Kuid mida siis sellisel mõnusal ja soojal ajal ette võtta? Võimalusi on mitmeid, kuid üks on selge – tuppa ei tohi küll passima jääda. Arusaadav, et praegusel aastaajal ei taha enam keegi koolipinki nühkida, eriti kui päike lihtsalt kutsub läbi aknaklaasi õue chillima, kuid ärgem unustagem, et meie tähtsaim kohustus on seda siiski teha. Niisiis tuleb leppida selle ajaga, mis koolitundidest üle jääb. Võib-olla aga õnnestub isegi mõni õpetaja ära seebitada, et tund õues läbi viia.

Kevad on ärkamise aeg… ärgake ka teie ning laske talvemasendus hingest välja. Kui päike taevas palavalt särab, siis on see ju suurepärane võimalus sõbrad kampa võtta ja kuhugi rohelusse peesitama minna – ideaalne variant oleks midagi piknikulaadset. Usinamad koolijütsid saavad ka koolitükke vabas looduses teha – värskes õhus on ju ka selgem mõistus. Üleüldse… unustage kasvõi hetkeks rate.ee ja msn ning tundke vahelduse mõttes ka millestki reaalsest mõnu. PS: looduspilt desktopil ei ole vabandus!

Lõpetuseks mainiksime, et seda positiivsusest ja optimismist pakatavat üllitist oli meil äärmiselt raske kirjutada, kuna me käisime alles paar tundi tagasi vaatamas uut eesti mängufilmi „Klass“, mis räägib koolivägivallast. Teie aga unustage kiusamine ja mõttetu tõmblemine ning nautige kevadet ja kaunist päikesepaistet niikaua kui seda vanajumal meile annab.

Maarja Vilumets ja Mari Halliksaar 11.a klass

1993. aastal kolisime alt keldrist ümber siia ruumi. Eriti tänulik olen oma kunagistele õpilastele, kes on andnud mulle praktiliselt kõik koolielu puudutavad pildid ja lisaks suulised mälestused, sest vanalinna koolist ei saanud me midagi kaasa. Muuta ei tahakski suurt midagi. Olen rahul selle ruumi ning mööbliga, võib-olla kui keegi peale mind seda tuba edasi arendab, siis kolitakse kuskile edasi, aga praegu on kõik nii nagu tahan. Üks suur töö tuleks veel ära teha- kõik kroonikad ja kirjalikud materjalid peaks digitaliseerima, aga see on väga suur töö.

Kas õpilased tunnevad kooli ajaloo vastu huvi? Millist teavitustööd võiks ja peaks rohkem tegema?

Tunnevad küll, kuid gümnasistid võiksid rohkem muuseumis käia. Nooremad klassid tulevad organiseeritult koos õpetajaga kui uus näitus üles pannakse, aga gümnaasiuminoored võiksid ise vahetundidel sisse astuda, uks on alati lahti. Eriti aktiivsed olid ja on praegugi vene päritoluga noored, kes on alati ise kohal, kui mõni uus näitus üles pannakse. Praegu on siin, muide, 62. näitus: Eesti vapi kujunemisest.

Teavitustööd küll rohkem ei peaks tegema. Muidugi kui keegi just tahab reklaami teha ega ma siis vastu pole, aga leian, et parem kui jutt suusõnaliselt levib. Ajalooõpetajad võiks muidugi rohkem initsatiivi üles näidata ja noori teavitada kui midagi uut üleval on.

Gümnasistid võiksid rohkem muuseumis käia.... Ajalooõpetajad võiks muidugi rohkem initsatiivi üles näidata ja noori teavitada kui midagi uut üleval on.

4

Meie kooli kuumad paarid

Kas pole ilus, tore ja armas kui sa kõnnid koolis ringi ning näed kusagil nurgas või pingil istuvaid paarikesi( loe: tuvikesi)? Või kas pole tore kui sulle, kes sa meie lehte loed, on keegi oma klassist või hoopiski teistest klassidest meeldima hakanud?

Tavaliselt aga püüavad õpilased algul oma suhet varjata. Seda vist rohkem sellepärast, et siis ei saa teised selle poisi või tüdruku välimust ja muud sinna juurde kuuluvat kommenteerida. Kui aga inimesed teineteisele meeldivad, siis ei tohiks seda varjata. Kas oma armastust just tervele maailmale näidata, aga siiski koolis sõpradele või ka õpetajatele. Lootes, et keegi midagi halba ei ütle. Üks artikli tegijatest ütleb: “ Mäletan isegi veel seda aega...”

Teine artikli tegijatest ütleb: “ Jaa, kevad on ilus aeg“

Kevad on tõesti ilus aeg armumiseks. Õppimisele enam nii suurt tähelepanu ei pöörata( v.a abituriendid ja tundides ollakse hajameelsed. Kui päike paistab ja ilm on soe, siis on õpetajatel kriis, kuidas õpilasi õppima ja lõpuni pingutama motiveerida. Aga mitte sellest ei tee me artiklilt vaid ikka nendest ninnu-nännu tuvikestest.

Juba ammustest aegadest on erinevate koolide õpilased endile kaaslasi otsinud nii koolist kui ka väljaspoolt kooli. Meie võtame nüüd vaatluse alla meie kooli õpilased ja nende tormilised suhted.

Leidsime koolist üles kolm paari ja palusime neil kõigil täita meie artikli jaoks vajalikud ankeedid. Kolmest saime tagasi ainult kaks.

Paar nr 1:

Merili Õras ja Jürgen Adamson: Mõlemad on 18. aastased, hetkel veel abituriendid. Nad kohtusid Ahtme sünnitusmajas vastsündinute palatis aastal 1988. aastal. Jürgen sündis 27.juunil ja Merili 28.juunil. Koos on nad olnud juba 1,5 aastat. Nad meeldivad üksteisele nii väga, et nad ei taha oma suhte kohta midagi negatiivset välja tuua, mis on väga armas. Tulevikku nad ennustada ei oska. Koolis pole neil mingi probleem koos olla. Kõik juba teavad nende vahelistest suhetest.

Väljaspool kooli on nad ka koguaeg ninapidi koos. Reede õhtuti käivad nad aga tantsimas.

Paar nr 2:

Katrin Purga(17) ja Rainer Kerov(16) mõlemad käivad kümnendas klassis. Katrin reaalis ja Rainer humanitaaris. Nad kohtusid koolis, kuid täpsemalt kus ja kuidas ei avalikusta. Koos on nad olnud nüüdseks juba viis kuud. Nemad meeldivad ka üksteisele nii palju, et miinuseid ei leia. Koolis on nad täiesti vabalt ja ei häbene kedagi. Tulevik on nende jaoks päikseline: jäävad kokku! Edasikaebamisele ei kuulu!

Väljaspool kooli on neil palju ühiseid tegemisi ja ettevõtmisi, s.h ka õppimine.

Sellised olid siis tagasisidena tulnud ankeetide kokkuvõtted ja meie omalt poolt soovime neile loomulikult edu edaspidiseks ja loodame, et nad on veel kaua-kaua koos.

Priit Purka ja Sandra Tarum 11.a

Köntkäsi

Aits: Ta oli oma kooliaastate algul väga populaarne, kuid see lõppes pärast tema õnnetust. Nimelt kukkus talle laepaneel peale ning selle tagajärjel kaotas ta pool oma vasakust käest. Peale füüsiliste vigastuste sai ta ka sügava emotsionaalse trauma. Kõik vältisid teda ning tema ainukseseks sõbraks sai Miša.

Miša: Mängukaru, kes oli Moskva olümpiamängude maskott. Ta on Aitsi sõber, keda kõik näevad, kuid kellega ainult Aits saab rääkida. Ta on stiilipuhas ja ta garderoob on pungil erinevatest kostüümidest.

Milla-Maria:Tüdruk, kellesse Aits esimesest silmapilgust armus. Milla-Mariast sai Aitsi kinnisidee.

Koomiksist käivad läbi ka mitmed kõrvaltegelased.

Meie tegemised

Eesti otsib superstaari!

TV3 kanalil jookseb uus saade „Eesti otsib superstaari.” See on noortekonkurss, kus noored inimesed saavad näidata oma lauluoskust ja saada kuulsaks. Meie koolist osales 11.A klassi õpilane Priit Purka. Küsisime, mis mulje tal saatest jäi.

-Miks sa otsustasid saatest osa võtta?

-Tahtsin end proovile panna.

-Kui suureks hindasid oma võidu võimalusi enne saadet?

-Mitte eritit kõrgeks.

-Mis vooru sa jõudsid?

-Esimesest voorust jõudsin põhizürii ette. Siis langesin välja.

-Mis mulje jättis saade?

-Positiivse. Kõik oli hästi korraldatud.

-Mida sa esitasid?

-Raimond Valgre – Meloodia

-Mida sa žüriist arvad?

-Rannap oli tore. Ta oli minu poolt. Mihkel Raud aga oli vastu ja tema arvamus saigi lõplikuks. Muidu olid kõik normaalsed.

-Mis Mihkel Rauale sinus ei meeldinud?

-Ta ei kujutanud mind suurel laval ette, vaid arvas, et ma lööks läbi pigem näitelaval.

-Mida soovitaksid nendele, kes edasi said?

-Okas kaela, nael kurku!

Kristel Kroon ja Julija Ivanova 11a.

5

Järgneb kooli-lehes

“Järve Cool” nr. 31, sügisel 2007.

Küsisime arvamust ka meie kooli muusikaõpetajalt Aadu Kukelt (pildil)▲

-Millised šansid olid Priidul Teie arvates?

Kuna saates oli suur rõhk laulmisel, ei uskunud ma, et Priit edasi saab. Valgre laulud on rasked, ning Priit on vähe laulnud võrreldes edasi saanud võistlejatega. Ma arvan, et Priit ei saanud edasi ka selle pärast, et žürii ajab taga ühte stiili. Kes ei vasta nende nõutele, langevad välja. Kahjuks aga ma ei näinud Priidu esinemist ja seega ei oska rohkem kommenteerida.

▲Pr i i t Purka . Tahab saada superstaariks.

6

Meie koolis on tublisid õpilasi, kes sellel õppeaastal võtsid osa erinevatest olümpiaadidest. Paljud osavõtjad mahtusid esimese kümne hulka, kuid ka ülejäänud väärivad tunnustust. Allpool väljavõtted aineolümpiaadide protokollidest:

Ida-Virumaa 5. klasside inglise keele olümpiaad 20. novembril 2006. a. Jõhvi Gümnaasiumis

20. koht Oskar Kaljo, 21.- 23. kohta jagas Heigo Ers

Osa võttis ka Triin Kallip

Inglise keele linnaolümpiaad 10. - 12. klassidele 25. novembril 2006. a.

5. koht Jevgenia Radtšenko, 8. koht Jelizaveta Lukjanova

7.- 9. klassidele

1. koht Hindrek Hallik, 6. koht Daniil Golubev

Eesti koolinoorte 54. keemiaolümpiaadi piirkonnavoor 12. klassidele 20. jaanuaril 2007. a.

3. koht Julija Aleksandrova, 4. koht Nelli Kuldmaa

7. - 8. klasside emakeeleolümpiaad 2006- 2007 Ida- Virumaal

3. koht Triin Rannamaa

Vene keele kui võõrkeele olümpiaad põhikooli õpilastele

2. koht Daniil Golubev, 13. koht Anneli Laar

6. koht Diana Nõmmemees, 14. koht Darja Ivanova

9. koht Elina Nikkar

Ida-Virumaa 4. klasside matemaatikaolümpiaad 30. jaanuaril 2007. a.

5. koht Kristiina Aav, 26. koht Roland Sünd

16. koht Mirjam Korsten , 29. koht Laura Ammas

17. koht Mirjam Saarmets, 35. koht Gerton Korsten

18. koht Erika Schults, 46. koht Martin Artjomov

Eesti 2006/ 2007 bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor

8. koht Kaidi Park (6. klass), 1. koht Jelizaveta Lukjanova (11. klass), 3. koht Priit Paidla (7. klass), 2. koht Veera Smõreitšik (11. klass), 4. koht Margit Partei (8. klass),

3. koht Maili Lehtpuu (11. klass), 3. koht Julija Aleksandrova (12. klass)

Matemaatikaolümpiaad 2007. a.

1. koht Raul Rätsep (8. klass), 2. koht Daniil Golubev (8. klass)

Osa võttis ka Kristina Samuel 11. klassist

Ida-Virumaa inglise keele olümpiaad 17. veebruaril 2007. a. Jõhvi Gümnaasiumis 6.- 7. klasside osas

3. koht Priit Paidla, 8. koht Mikk Niinemäe

Osa võttis ka Heidi Hirtentreu

12. klassidele

1. koht Jevgenia Radtšenko

Osa võttis ka Julija Aleksandrova

Geograafiaolümpiaadi piirkonnavoor

1. koht Margus Partei, 9. koht Edward - Edgar Räim

Meie tegemised

Ida- Virumaa inglise keele olümpiaad 10.- 11. klassidele 3. märtsil 2007. a.

17.- 18. koht Mari Halliksaar, 20. koht Jelizaveta Lukjanova

8. klassidele

3. koht Raul Rätsep, 26. koht Daniil Golubev

Vene keele võõrkeeleolümpiaad

1. koht Julija Aleksandrova, 3. koht Nelli Kuldmaa

Käsitöö- ja kodunduseolümpiaad

2. koht Kristi Pärn (8. klass), 4. koht Margit Partei (8. klass)

Loodusteaduste olümpiaadi piirkonnavooru tulemused 2006/07

Osales Margit Partei

Üleriigilise vene keele emakeelena kooliolümpiaadi 2007. a. II voor

29. koht Nelli Kuldmaa

Vabariiklik olümpiaad vene keel kui võõrkeel

4. koht Julija Aleksandrova 12 kl.

2007. a. Majandusolümpiaadi Ida- Virumaa piirkonnavoor

1. koht Nelli Kuldmaa (12. klass) Vabariiklikul lõppvõistlustel individuaalselt 12. koht (kõik ülejäänud koolid osalesid 2-liikmeliste võistkondadena)

3. koht Maido Lillemets ja German Breus (10. b klass)

2007.a ettevõtlusmuinasjuttude konkursil tunnistati vabariigis III koha vääriliseks 7.b klassi õpilase Reijo Palmiste muinasjutt „Itimehe imetegu”

2007. a ettevõtlusteemaliste uurimistööde „Ühe ettevõtte mõju keskkonnale” konkursil tuli vabariigis III kohale 10. b klassi õpilane Kaisa Siitan uurimusega „Eesti Riigimetsa Majandamise Keskus”

Mitmete olümpiaadide finaalid on veel toimumata või pole nende tulemused koolidesse jõudnud. Vabandame siinkohal kõikide osalejate ees, keda me ära märkida ei osanud.

Ave Aarmaa 10.a klass

▼7.b klassi õpilane Reijo Palmiste oli kutsutud EBS-i aulasse ette kandma oma muinasjuttu „Itimehe imetegu”

7

Meie tegemised

TOOMPEAL

Meie klass käis õppeekskursioonil Tallinnas. Meie eesmärgiks oli külastada Toompea lossi. Toompea loss oli roosat värvi suur maja. Jalutasime lossi hoovis ja vaatasime, kuidas Pika Hermanni tornis lehvib meie riigilipp. Sealt ülevalt oli hästi näha ka meri.

Lossi sisenesime hanerivis, sest kõik lapsed pidid läbima turvaväravad. Ka õpetajad läksid sealt läbi, õpetajate kotid kontrollis aga ära kompuuter. Mõnel lapsel käis ka piiks, sest tal olid taskus võtmed.

Ekskursioonil juhtis meid giid Gerli. Toompea loss on nii suur ja seal on nii palju treppe ja koridore, et seal võib laps ära eksida.

Esimene saal, kuhu me läksime, oli vana istungite saal, mis on nüüd Riigikogu jaoks väikseks jäänud. Seal oli maal Eestimaa suurim vaip, mille pikkus on 11 m ja laius 7 m. Huvitav koht oli ka suur võlvialune, mida

nimetati koopaks. Seal oli väga huvitav. Kui seisad ühes nurgas ja midagi sosistad, siis see laps, kes seisab vastasnurgas, kuuleb seda, mida sina sosistasid. Giid ütles, et siin ei saa salajuttu rääkida ja siin ei jää midagi saladusse. Seda kohta armastavad väga ajakirjanikud ja siin tehakse väga palju intervjuusid saadikutega.

Järgmine peatuspaik oli Riigikogu istungitesaali rõdu. Siin on tavaliselt pressiesindajad ja kutsutud külalised. Päev enne meie ekskursiooni toimus uue Riigikogu esimene istung ja seepärast olid veel nimesildid alles. Mina istusin Mihkel Oviiri koha peal, aga 3. klassi tüdruk istus seal, kus oli istunud meie eelmine president Arnold Rüütel.

Giid jutustas meile värvidest, mida on kasutatud nende ruumide kujundamisel. Me nägime Toompea lossi koridorides ja ruumides väga palju kolmnurki kujunduselementidena. Giid ütles, et lossi arhitekt oli naljatamisi öelnud, et kolmnurgad on teravad ja siin töötades peab saadikutel olema terav mõistus. See oli tore ekskursioon.

Martti Mikita 4.a

Tantsupeole?!

Meie klassi tantsulapsed said endale uued rahvariided. Õpetaja ütles, et need on nõelasilmast tulnud. Need on väga ilusad riided ja tehti selleks, et suurel tantsupeol me oleksime ilusad ja kenad.

9. aprillil toimus teine tantsuülevaatus, mis peab välja selgitama need rühmad, kes pääsevad suurele tantsupeole Tallinnasse. Meie vanuserühmas tantsis Virumaal 3 tantsurühma, peale meie veel jõhvikad ja toilakad.

Meil tuli esitada 4 tantsu. Ühe tantsu „Vändra metsas” tantsisid ainult posid. Üks tants tuli meil suurepäraselt välja, see oli „Oige ja vasemba”. Tantsupeo üldjuht laskis meil tantsida ainult ühe korra, samas kui teised rühmad tantsisid kaks korda. Algul me ehmusime, et miks meid katkestati, aga kui meie õpetaja naeratas ja näitas käega, et kõik on okey, siis olime väga rõõmsad. Oleme seda tantsu tantsinud juba esimesest

klassist peale, meie oma klassijuhataja õpetas selle meile selgeks. Pühapäevases trennis nõudis õpetaja Reet, et meil käed liiguksid nagu ujudes ja sellest oli kasu. Kuid poistetants läks meil natuke metsa.

Ma loodan väga, et me pääseme suurele tantsupeole. Oodata on veel kaua, alles 10. mail saame teada, kas oleme peol või ei.

Karl Kõrvek 4. a

20 õpilast said võimaluse sõita Peterburgi

30. märtsil asusid 20 Järve Gümnaasiumi kaheksandate klasside õpilast koos õpetajate A.Oru ja P.Piik teele Peterburgi. Reisi korraldas Haridusministeerium.

Kolm päeva kestnud reis viis õpilased tutvuma vene kunsti- ja kultuuriajalooga. Loomulikult külastati Ermitaaži, millest 3 tunniga jõuti läbida vaid 1⁄10, Peeter-Pauli kindlust, Vene muuseumit ja Iisaku katedraali. Linna ekskursioonil tutvuti veel ka Dekabristide väljaku, Ristleja „Aurora“, Vassiili saare, Vaskratsaniku ja Marsiväljakuga. Probleeme tekitasid vene keelt kõnelevad giidid, kelle seletused kiirustamise tõttu arusaamatuks jäid. Ööbiti Peterburist väljas Sestroreski sanatooriumis (ehitatud 1898), kus õpilased majutati kahe kaupa tubadesse, veel renoveerimata hooneosasse.

Õpilased ise arvasid, et seesugune reisimivõimalus haridusministeeriumi poolt on tore ja vaheldust pakkuv. Kiiresti vene keelt vuristavatest giididest õnnestus osadel isegi aru saada. Enim jäid meelde just Ermitaaž ja Vene muuseum.

Kuigi nuriseti ööbimiskoha üle ei pea õpetaja Oru seda sobivaks, sest kõik oli ju õpilastele tasuta.

Reis toimus Haridusministeeriumi programmi raames, mis näeb ette, et kõik 8-ndate klasside õpilased külastavad Peterburgi ja gümnasistid Pariisi. Algselt pakuti välja 22 kohta, mis õnnetus täita vägagi rahumeelselt- kõik kes soovisid ja kellel pass olemas oli, said reisiks ka võimaluse. Kahjuks langesid kaks õpilast ekskurssioonist passi puudumise tõttu välja.

Marge Arge 10.a klass

8

Meil on uus hoolekogu Koht la-Järve Linnaval i t suse korraldusega nr 236 20. veebruarist 2007 on kinnitatud Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi hoolekogu.

K o h t l a - J ä r v e L i n n a v a l i t s u s e korraldusega nr 236 20. veebruarist 2007 on kinnitatud Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi hoolekogu koosseis (tähestikulises järgnevuses) järgmiselt: Arne Berendsen Kohtla-Järve Linnavolikogu esindaja, Ilme Hallik – õpetajate esindaja, Mari Halliksaar – õpilaste esindaja, Kaire Jõe – õpetajate esindaja, Teet Korsten – lapsevanem, Lüüli Kübarsepp – lapsevanem, Ülle Melders – lapsevanem, Eduard Odinets – kooli tegevust toetava ühiskondliku organisatsiooni esindaja, Jüri Utt – ühiskonna esindaja.

Hoolekogu esimese koosoleku otsuse kohaselt on hoolekogu esimees Eduard Odinets ja aseesimees Lüüli Kübarsepp. Nüüdsest on hoolekogul ka oma elektronpostiaadress hoolekogu@jarve.edu.ee, kuhu võib kirjutada mistahes mure, probleemi või rõõmuga, mis seotud Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumiga.

JÄRVE COOL

Seda ja teist

Toimetus: 10.a ja 11.a. Reklaam: Mariliis Õras. Küljendaja: Gunnar Joonas

Email: jarve.cool@jarve.edu.ee

10783 19991 23330 27843 37131 40122 2 47511

9 8 5 5 8 9 57817 68943 79333 87140 92148

0 3 103 1043 12 173 1117

25 176 1358 32 188 1742 41 196 2476 43 212 2973 51 243 3445 67 278 5003 79 287 5130 88 398 5981 99 431 7423 513 8068 572 8542 575 9078 601 9457 810 9481 953 9555 980

209250

237971

985589

2436681 7027689 7492381 8516855

Paiguta antud numbrikombinatsioonid lahtritesse. Arvudekombrinatsioonid ristuvad ning moodustavad järgmisi kombinatsioone, mis on tabeli all antud. Üks arv jääb üle.

Näiteks:

Vaata arvu 985589 ristuvaid lahtreid. Selle arvuga ristub üks kahekohaline arv, mis lõpeb viiega (antud hetkel 25) ning kirjuta lahtrisse. Jätka sama moodi!

Jõudu lahendamisel!

Koostas Mari-Liis Arbus 10.a klass

6. märtsil 2007 toimus meie koolis 9-12 klassidele filmi „Laulev revolutsioon” vaatamine.

Film jutustas sellest, kuidas meie väike rahvas suutis uuesti oma iseseisvuse saavutada..Filmi süžee oli huvitavalt ülesehitatud ning põnev ja kaasahaarav. Oleme kindlad, et paljud nõustuvad meie arvamusega, et parem oli seda vaadata filmina kui lugeda ajalooõpikutest, saamata seda õiget fiilingut. Iga Eestimaa kodaniku kohus on austada meie kodumaa ajalugu. Kurvastuseks leidub aga inimesi, kellele see karvavõrdki korda ei lähe. Selline kasvatamatus peegeldus saalis, kus filmi vaatamine toimus. Mitmed õpilased ei osanud ennast üleval pidada nii, nagu oleks olnud viisakas ja kultuurne. Naerdi, itsitati, räägiti, krõbistati kõikvõimalike asjadega. Kõik see häiris filmi vaatamist neil, kes seda tõesti soovisid ja keda see huvitas. Tekib küsimus, kas tõesti puudub neil noortel kodune kasvatus või oli raske koolipäev nii ära väsitanud, et keskendumine oli võimatu ? Uhkust võivad tunda need õpilased, kes mõistsid selle filmi tähendust meie, eestlaste jaoks ning suutsid ja tahtsid vaatamata kõigele filmi nautida. Aitäh kinobussile, tänu kellele meil see võimalus üldse avanes, et paremini tutvuda Eestimaa taasiseseisvumisaegsete sündmustega. Loodame, et see ei jää viimaseks kinoks meie koolis.

Maris Juhkov, Maris Vihmann 10.A

Kui on kino põrand hernekomme täis,

Siis me teame kõik,

Et Toomas kinos käis! Uno Leies

„Laulev revolutsioon” on sügava empaatiaga jutustatud dokumentaalfilm Eesti taasiseseisvumise protsessist. Film võtab ühelt poolt kokku eestlaste dramaatilise ajaloo ja tõuseb teiselt poolt hümniks meie kultuurile. See on lugu inimkonna püüdlusest vabaduse ja enesemääramise õiguse poole, terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ja kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas Nõukogude impeeriumi lammutada. Filmi autorid näevad laulvas revolutsioonis Euroopa ajaloo pöördepunkti.

Kasutatud interneti materjali. http://www.kino.ee