liiklusseadus 3

14
Liiklusseaduse muudatused

Upload: pille-jaervekald

Post on 18-Jul-2015

1.143 views

Category:

Education


7 download

TRANSCRIPT

Page 1: Liiklusseadus 3

Liiklusseaduse muudatused

Page 2: Liiklusseadus 3

Definitsioonid

Autoks loetakse vähemalt neljarattalist mootorsõidukit

Mootorsõidukiks ei loeta pisimopeedi, maastikusõidukit ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla kuue kilomeetri tunnis

Traktor on mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on vähemalt kuus kilomeetrit tunnis. Traktoriks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat

Page 3: Liiklusseadus 3

Definitsioonid

Tasakaaluliikur on ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv isetasakaalustuv kaherattaline üheteljeline sõiduk

Pisimopeed on vähemalt kaherattaline sõiduk, mille mootori võimsus ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis

Page 4: Liiklusseadus 3

Definitsioonid

Mopeed on kahe-, kolme- või neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 kilomeetri tunnis

Ülemineku perioodil registreeritud mopeedidele kehtestatakse omaette tehnonõuded

Enne 9.11.2003.a valmistatud mopeedidel võib valmistajakiirus olla mitte üle 50 kilomeetri tunnis

Mopeedid ei pea läbima tähtaegset tehnonõuetele vastavuse kontrolli

Page 5: Liiklusseadus 3

Definitsioonid

Mootorrattaks loetakse ka sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus on üle 45 kilomeetri tunnis või neljarattalist mootorsõidukit, mille suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kilovatti

Page 6: Liiklusseadus 3

Definitsioonid

Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist

Kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi

Autorong on ühest või enamast vedavast autost ja pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend

Masinrong on traktorist või liikurmasinast (veduk) ja haagisest või pukseeritavast seadmest või vahetatavast pukseeritavast seadeldisest koostatud sõidukite kombinatsioon

Page 7: Liiklusseadus 3

Definitsioonid

Pukseeritav seade on mootorsõiduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, millel on vähemalt üks ratas, mis püsivalt maapinnale toetub

Vahetatav pukseeritav seadeldis on põllu- või metsamajanduses kasutatav mehhanism, mille peamine otstarve on täiendada või muuta traktori funktsioone ja mis on konstrueeritud traktori haakes vedamiseks

Page 8: Liiklusseadus 3

Pukseeritava seadme vedu

Lubatud sõidukiirus on 25 kilomeetrit tunnis

Peavad olema varustatud piduritulede, tagumiste suuna- ja ääretulede laternate, haagise tagumiste punaste võrdkülgsete kolmnurksete helkurite ning aeglase sõiduki ja kiiruspiirangu tunnusmärkidega

Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi

Page 9: Liiklusseadus 3

Pukseeritava seadme vedu

Korraga ei tohi vedada rohkem kui ühte pukseeritavat seadet või vahetatavat pukseeritavat seadeldist

Koormaplatvormil või muul osal ei tohi olla ühtki inimest

Haakeseadis peab vastama tehnonõuete määruses kehtestatud nõuetele

Mass ei tohi ületada tehnonõuete määrusega kehtestatud nõudeid

Peab vastama valmistaja tehnonõuetele

Page 10: Liiklusseadus 3

Hooldussõiduk

Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega

Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, võib tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 14 lõikes 1, §-s 20, §-s 45 ja § 48 lõikes 6 sätestatud nõuetest ning liiklusmärkide, välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad märgid, ja teemärgiste nõuetest

Kollane vilkur peab olema paigaldatud ning olema sisse lülitatud:• teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitval sõidukil

ehk hooldussõidukil• sõidukil, mida kasutatakse teeseaduse §-ga 35 kehtestatud korras

Page 11: Liiklusseadus 3

Kollase vilkuri täiendav kasutamine

Abi osutamise toimingud teel selleks ettenähtud mootorsõidukiga

Sõitmine põllumajandus- või metsatööstustraktoriga ja piiratud kiirusega sõidukitega või nende veetavate järelhaagistega, mis on koos koormaga laiemad kui 2,55 meetrit

Sõitmine mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 40 kilomeetrit tunnis

Page 12: Liiklusseadus 3

Võistlusauto Võistlusauto peab vastama Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) või Eesti

Autospordi Liidu kehtestatud nõuetele

Võistlusauto võib osaleda liikluses ainult seoses Eesti Autospordi Liidus registreeritud võistluste ja -treeningutega võistluse või treeningu juhendi kohaselt ja kooskõlastatult võistluse korraldajaga.

Võistlusautot võib juhtida liikluses ainult Eesti Autospordi Liidu väljastatud sõitjalitsentsi omav isik

Võistlusauto ei pea läbima tähtaegset tehnonõuetele vastavuse kontrolli

Page 13: Liiklusseadus 3

Tehnilised muudatused

Kattega teel tohib sõita ainult sellise mootorsõidukiga ja selle haagisega, mis toetuvad tee pinnale pneumaatiliste või elastsest materjalist rehvide või roomikutega või elastsete patjadega varustatud roomikutega (Teeseadus §32 lg 1)

Töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid ei rakendata riigisisesel maanteeveol, kui 10 kuni 17 istekohaga bussi omanik või

vastutav kasutaja on rahvastikuregistri andmetel nelja võienama lapse vanem, sellekohane märge on sõiduki registreerimistunnistusel ja bussi kasutatakse mitteäriliseks sõitjateveoks

Autorongi või masinrongi koosseisus oleva haagise tegelik mass ei tohi ületada haagise suurimat massi, mis on veduki registreerimisel määratud

Page 14: Liiklusseadus 3

Tehnilised muudatused

Autorongil (välja arvatud autorong, mille veduk on B-kategooria auto) ja masinrongil, millel puuduvad ees ülemised ääretuled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema valgustatud autorongi tunnusmärk

Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta

Kiiruspiirangu tunnusmärk peab olema paigaldatud sõiduki tagaosale tagaliiklejale nähtavale kohale, kui sõiduki suurim kiirus peab olema väiksem kui 90 kilomeetrit tunnis