Martin kesler

Lõhe bioloogia ja arvukus Eesti Lõhe bioloogia ja arvukus Eesti jõgedesjõgedes

Martin Martin KeslerKesler, Mart Kangur & Mari, Mart Kangur & Mari--Liis ViilmannLiis Viilmann

Sissejuhatus

• Lõhe levik Eesti jõgedes

• Noorjärkude vanuseline struktuur ja arvukus

• Peamised probleemid

Materjal ja metoodika:

• Iga-aastane seirepüük 10 lõhe- ning 46 meriforelli jões ja ojas (kokku 75 püsiseirepunktis)

• Lõhe ja meriforelli laskujate arvukuse hindamine Pirita jões

Kudemisrändele avatud jõelõigud

Potentsiaalsed jõelõigud

131.150.1Kokku:

03Vääna

1.59Pirita

2.30.3Jägala

12.21.5Valgejõgi

4.68.5Loobu

?9Selja

?6Purtse

89.95.4Pärnu

3,42,4Vasalemma

03.5Keila

171.5Kunda

suletudsaadaval

Lõhe noorjärkudele sobivat ala (ha)Jõgi:

Lõhe tähnikute pikkuseline jaotus Pirita jões 2005 a. sügisel

0

5

10

15

20

25

30

35

40

55-6

0

61-6

5

66-7

0

71-7

5

76-8

0

81-8

5

86-9

0

91-9

5

96-1

00

101-

105

106-

110

111-

115

116-

120

121-

125

126-

130

131-

135

136-

140

141-

145

146-

150

151-

155

156-

160

161-

165

166-

170

171-

175

176-

180

181-

185

186-

190

191-

195

196-

200

201-

205

pikkusrühm (mm)

isen

dit

e ar

v

Laskujate pikkuseline jaotus 2006 a. kevadel

0

10

20

30

40

50

60

70

80

55-6

0

61-6

5

66-7

0

71-7

5

76-8

0

81-8

5

86-9

0

91-9

5

96-1

00

101-

105

106-

110

111-

115

116-

120

121-

125

126-

130

131-

135

136-

140

141-

145

146-

150

151-

155

156-

160

161-

165

166-

170

171-

175

176-

180

181-

185

186-

190

191-

195

196-

200

201-

205

pikkusrühm (mm)

isen

dit

e ar

v

Lõhe laskujate vanuserühmad

8929.5154.395.425.5148.82 a.1112.5117.44.615.6127.31 a.%TW (g)TL (mm)%TW (g)TL (mm)

20072006

Lõhe smoltide laskumine Pirita jões 2006. a.

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

26/430/4 4/5 8/5 125 16/5 20/5 24/528/5 1/6 5/6 9/6 13/6

DATE (2006)

CU

MU

LA

TIV

E A

BU

ND

AN

CE

0

5

10

15

20

25

DA

ILY

AV

ER

AG

E T

EM

P.

Lõhe tähnikute asustustihedus Kunda jões

0

5

10

15

20

25

30

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

aasta

asus

tust

ihed

us is

/100

m²

0+ lõhe

1+ ja vanemad lõhed

Lõhe tähnikute asustustihedus Selja jões

0

5

10

15

20

25

30

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

aasta

asu

stu

stih

edu

s is

/100

m² 0+ lõhe

1+ ja vanemad lõhed

Lõhe tähnikute asustustihedus Loobu jões

0

5

10

15

20

25

30

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

aasta

asus

tust

ihed

us is

/100

m² 0+ lõhed

1+ ja vanemad lõhed

Lõhe tähnikute asustustihedus Valgejões

0

5

10

15

20

25

30

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

aasta

asu

stu

stih

edu

s is

/100

m²

0+ lõhed

1+ ja vanemad lõhed

Lõhe tähnikute asustustihedus Pirita jões

0

5

10

15

20

25

30

1994

1995

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

aasta

asu

stu

stih

edu

s is

/100

m² 0+ lõhe

1+ ja vanemad lõhed

Lõhe tähnikute asustustihedus Keila jões

0

5

10

15

20

25

30

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

aasta

asus

tust

ihed

us is

/100

m²

0+ lõhe

1+ ja vanemad lõhed95

Lõhe tähnikute asustustihedus Vasalemma jões

0

5

10

15

20

25

30

1992

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

aasta

asu

stu

stih

edu

s is

/100

m²

0+ lõhe

1+ ja vanemad lõhed

Lõhe tähnikute asustustihedus Pärnu jões

0

5

10

15

20

25

30

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

aasta

asu

stu

stih

edu

s is

/100

m²

0+ lõhe

1+ ja vanemad lõhed

Muud jõed:

• Purtse jõgi - lõhe looduslikke tähnikuid tabati esimest korda Sillaoru HEJ väljavoolu kanalist allavoolu jääval jõelõigul 2006. a. (6,8 is/100 m²) ja 2007. a. (18,8is/100 m²).2005. a. asustati katse korras Purtse jõkke samasuvist lõhe 28 800 isendit, 2006. a. oli asustatud kalade keskmine asustustihedus 6,1 is/100 m².

• Vääna jõgi - lõhe looduslikke tähnikuid tabati esimest korda 2006. a. arvukalt (40,3 is/100 m²) ühes seirepunktist neljast

Kokkuvõtteks

• Jägala, Pärnu ja Selja jões on looduslik sigimine endiselt ebaregulaarne ning vähearvukas

• Regulaarne veerežiimi rikkumine nt. Kunda, Keila ja Loobu jõel häirib nii sigimis- kui elutingimusi

• 2007. a. põlvkond on keskmisest nõrgem• Viimase 10 aasta jooksul on taastunud regulaarne

looduslik sigimine Pirita ja Valgejões• Vähemalt osaliselt on looduslik lõhe sigimine

taastunud Purtse ja Vääna jões