laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel

7/22/2019 Laudise Ja Vahekarniiside Profiilid Kalamaja Hoonetel

1/46

Eesti KunstiakadeemiaKunstikultuuri teaduskond

Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond

Bakalaureuset

LAUDISE JA VAHEKARNIISIDE PROFIILID

KALAMAJA HOONETEL

Andres Muts

Juhendaja: Maris Suits, MA

Tallinn 2010


2/46

1

Autorideklaratsioon

Kinnitan, et olen koostanud antud bakalaureuset iseseisvalt ning seda ei ole kellegi teise

poolt varem kaitsmisele esitatud.

Kik t koostamisel kasutatud teiste autorite td, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja

mujalt prinevad andmed on ts viidatud.

02 juuni 2010. a.

.....................................................................

T vastab bakalaureusetle esitatud nuetele:

..... ....................................... 2010. a.

Kaitsmine toimub Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskonnamuinsuskaitse ja restaureerimise osakonna nukogu koosolekul 02. juunil 2010. aastal.

Kaitstud hindele:

...............................................................

..... ........................................ 2010. a.

...............................................................


3/46

2

SISUKORD

I KIDE

1. SISSEJUHATUS JA TEEMA PIIRITLEMINE ................................................................... 32. LEVAADE KALAMAJA HOONESTUSE AJALOOST JA OLUKORRAST

2.1. Kalamaja hoonestuse ajalugu ................................................................................... 5

2.2. Praegune olukord ...................................................................................................... 7

3. PUITPROFIILIDE AJALOOST JA VALMISTAMISE TEHNOLOOGIAST

3.1. Puitprofiilidest ja ehitusajaloost ............................................................................... 9

3.2. Puitprofiilide valmistamise tehnoloogiast ............................................................... 11

3.2.1. Palkide ettevalmistamine ..................................................................................... 12

3.2.2. Saematerjali ettevalmistamine ............................................................................. 13

3.2.3. Plankude ttlemine laudiseks ............................................................................. 14

3.2.4. Tnapevane valmistamistehnoloogia ................................................................. 15

4. T METOODIKA

4.1. Vlitd ................................................................................................................... 17

4.2. Analtiline t ....................................................................................................... 18

5. ORIGINAALLAUDISTE ERINEVUSTE ANALS JA JRELDUSED

5.1. Rhtlaudis ............................................................................................................... 19

5.2. Vahevlaudis ......................................................................................................... 21

5.3. Vahekarniisid .......................................................................................................... 23

5.4. Jreldused ................................................................................................................ 25

6. HOONE FASSAADI TAASTAMISE MAJANDUSLIK ANALS

6.1. T ja materjali hinna kujunemine ......................................................................... 26

6.2. Hinna kujunemine konkreetse fassaadinite eeskujul ............................................ 27

7. KOKKUVTE ................................................................................................................... 28

SUMMARY ............................................................................................................................ 29

KASUTATUD ALLIKAD ..................................................................................................... 31

LISAD 1 14 .......................................................................................................................... 33

II KIDE

LISA 15


4/46

3

1. SISSEJUHATUS JA TEEMA PIIRITLEMINE

Kesoleva t eesmrk on uurida, ka hes ajaloolises piirkonnas esineb hoonete

fassaadilaudise profiilikujunduses ja arengus sarnaseid jooni. T keskendub vahemikus 19.

sajandi keskpaigast kuni 1930. aastate lpuni ehitatud majadel olevatele ning tnaseni silinud

originaaldetailidele. Uurimusaluseks on eelkige fassaadilaudis rhtlaudis, pstlaudis-

vahev ning vahekarniisid. lejnud profiilid (akna ja ukse piirdeliistud, aknapealsed

karniisid jms.) jvad kesoleva uurimisteema phifookusest vlja, et td mitte liiga

mahukaks ajada. Eesmrgiks on suurema piirkonna ehk kogu Kalamaja (vt lisa 1) hte tpi

detailide terviklik ksitlemine. Laudise leviku ja profiili arengu paremaks mistmiseks on

uuritud ka nende valmistamise ajaloolist ja tehnoloogilist tausta.

Kalamaja puitasum on silinud suhteliselt alguprasena ning seda kinnisvaraarendajate silmis

veel hiljuti mitte nii atraktiivset piirkonda ei ole tabanud suuremad lammutamis- ja

mberehitamiskampaaniad (vrreldes niteks Kadrioruga). Hoonete ehitamisaegsete silinud

puitdetailide rohkuse ja ka asumi kompaktsuse tttu sobib Kalamaja uuritavaks piirkonnaks

vga hsti.

T praktilise vljundina on vimalik tnapeval renoveeritavatele puithoonetele, millel ei ole

silinud algupraseid laudisedetaile, leida sobivat tpi ja sobiva laiusega eeskujud. Vanad

traditsioonilised puithooned jtavad nii arhitektuurilisest, ajaloolisest, miljlisest kui ka

elukeskkonna seisukohast lhtuvalt parema ja terviklikuma mulje, kui nad on taastatud

vimalikult originaalilhedaselt.

Puithoonete fassaadidel vana laudise korrastamine vi asendamine originaali eeskujul

valmistatud uue laudisega aitab silitada viiteid maja pritolust ja omaaegsest tehnoloogiast.Uue laudise profiili iga rajetud faas vib thendada kll rahalist sstu, kuid samas ka

fassaadi varjudemngu ja liigenduse rajmist1

ning muudab hoone ldilme liiga

kaasaegseks.

T on htlasi puitdetailide sstemaatilise mdistamise ja analsimise pilootprojektiks ning

viks perspektiivis olla eeskujuks samalaadsetele uuringutele Tallinna teistes puitlinnaosades

1Sepp, M. Tallinna maja elamutbi sstev renoveerimine: magistrit. Tallinn, 2004, lk. 56.


5/46

4

ja ka teistes linnades, kus on veel silinud terviklikke ajaloolisi puitasumeid. See annab

omakorda vimaluse laiendada ajastu puitprofiilierinevuste vrdlust leriigiliseks. Tehnilisest

aspektist ei ole selliseid tehnilist laadi uurimustid (terve linnaosa hoonete laudiseprofiilidelt

sstemaatiline jljendite vtmine ja analsimine) seni veel teostatud, piirdutud on

kunstiajalooliste uuringutega.2

2

Puitpitsdekoorist rgib ka Liisi Laueri magistrit Dekoori loomise eeskujud ja tpoloogia Eestihistoritsistlikus puitarhitektuuris, (kaitstud Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas2009).


6/46

5

2. LEVAADE KALAMAJA HOONESTUSE AJALOOST JA OLUKORRAST

2.1. Kalamaja hoonestuse ajaluguAjaloo jooksul on kolmel korral tulnud Kalamaja elanikel sja tttu oma kodudest ilma jda.

Viimane kord neist Krimmi sja kigus 1854. aastal, mil sjavevimud andsid ksu suurem

osa Kalamaja hoonetest maha pletada.3Olulisemad ehituslikud muudatused toimusid prast

1883. aastat, kui tkeldati suuri maavaldusi ja rajati uusi tnavaid.4

Enamus praeguseni silinud Kalamaja hoonestusest rajati 19. sajandi lpus ja 20. sajandi

alguses ning 1930. aastate esimeses pooles. Mnevrra vhem ehitati Kalamajja elamuid

1920. aastate korterikriisi ajal. Need kolm perioodi ongi suuremad ehitusbuumi ajastud Teise

maailmasja eelses Kalamajas.

19. sajandi lpul pani ehitustegevusele aluse Kalamaja jrk-jrguline muutumine

tstuskeskuseks (Volta, F. Wiegandi ja F. Krulli masinatehased, Noblessneri laevatehas

jne.). Lammutati vaid paarikmne aasta vanuseid madala sokliga hekorruselisi elamuid, et

ruumi teha krge soklikorrusega kahekorruselistele rimajadele (ill. 1). Vilgas ehitustegevus

soikus alles peale Esimese maailmasja (1914) algust.

1. Salme tn 47 (1906, V. Lender). 2. Vaade Salme tnavale Salme tn 15 (1932, K. Tarvas)ja Salme tn 17 (1931, W. Salemann).

3Nerman, R. Kalamaja ajalugu. Tallinn, 1996, lk. 52.4Ibid., lk. 58.


7/46

6

Pretensioonitu vlimusega agulimajad olid sel ajal nagu tarbekaup, mille ehitamine kestis 48

kuud ja lks maksma 60008000 rubla. Taoline agulistumine tekitas paljude linlaste seas

kriitikat.5

1920. aastate lpu korterikriisi ajal hakati lubama erandkorras ehitada ka kolmekorruselisi

maju, millel pidi olema keskne kivitrepikoda. Sellised majad said 1930. aastatel Tallinnas

kige tpilisemateks majadeks (nn Tallinna majad),6

mida hakati ehitama peale 1925. aastal

justunud karmimaid tuleohutusreegleid (ill. 2). 1930. aastatel soodustas ehitustegevust

majanduskriisi puhkemine, mille tttu langesid ehitusmaterjalide hinnad ja suureneva

inflatsiooni kartuses pandi kik sstud ruttu kinnisvara alla. Valminud Tallinna tpi majad

seisid sna kaugel sel ajal moes olnud funktsionalistlikust esteetikast, kuigi leidus ka

erandeid.

Puitmajade hoogne ehitamine Tallinnas tegi linnavalitsusele muret juba 19. sajandi lpus,

kuid konstruktiivse lahenduseni ei jutud. Agulistumise vastu pti videlda tuleohutusnuete

karmistamisega ja kivihoonestusega piirkondade laiendamisega, kuid puitmajade ehitamine

oli odavam ja kiirem ning Tallinnas suuremaid kivist rimajade piirkondi ei tekkinudki.7Ja

paanilise tempoga algaski agulitpiliste puumajade pstitamine, pramata thelepanu

ruumijaotuse otstarbekohasusele ja ehituse korralikule vlimusele. Majaomaniku seisukohast

polnud sellel ka thtsust, sest korterikriis oli terav... (August Volberg 1920. aastatest).8

Praeguse seisuga on Kalamaja kige levinumaks hoonetbiks nn Lenderi maja (ill. 1).

Vhem on kivitrepikojaga puitmaju (mis on valdavalt koondunud Vabriku, Volta, Tstuse ja

Valgevase tnavaga piirnevatesse kvartalitesse) ning mitmekorruselisi kivist korterelamuid ja

tstushooneid. Volta tnaval on enamiku Tallinna tpi majade fassaadid kaetud laudise

asemel juba krohviga.

Kalamaja hoonestus sai kvasti kannatada Nukogude lennuve pommitamiste tttu 1943.

1944.a. Hvisid praktiliselt kogu Kotzebue ja Kesk-Kalamaja tnav.9

5Hallas, K. Eesti puitarhitektuur. Tallinn, Eesti Arhitektuurimuuseum, 1999, lk. 33.

Teised tnavad psesid

kergemalt, jdes ilma ainult ksikutest hoonetest, kuid pommiplahvatuste lklained

6Ibid., lk. 47.7Ibid., lk. 32 jj.8

Kuusik, E., Blau, K., Kotli, A. Eesti arhitektide almanak 1934. Tallinn, Eesti Arhitektide hingu Kirjastus,1934, lk. XII.9Nerman, R. Kalamaja ajalugu. Tallinn, 1996, lk. 282.


8/46

7

kahjustas paljude majade konstruktsioone ja purustasid enamuse aknaruute. Oma jlje jtsid

tnavapilti jrgnenud aastakmned, mis ei soosinud endiseaegseid hoonestuskuvandeid.

2.2. Praegune olukordVisuaalsel hinnangul on Kalamaja hoonetest halvemas seisukorras vanemad, enne Esimest

maailmasda ehitatud (valdavalt Lenderi tpi) elamud. 1920.-1930. aastatel ehitatud hooned

on paremas olukorras, neil on ka originaallaudis jt. detailid paremini silinud.

Kahjustuste peamiseks phjuseks on halb hooldus. Hoonete fassaade pole sageli algse

linalivrvi mahakulumisel piisavalt kiiresti uuesti vrvitud (vi on tehtud seda sobimatu

lateksvrviga). Samuti on katkised katuserstad ja puudulik vi lagunenud sadevete

rajuhtimisssteem lasknud niiskusel fassaade kahjustada. Oma osa vib olla ka kitsastel

tnavatel sitvate veomasinate poolt tekitataval vibratsioonil, mis on phjustanud majade

kerget vajumist ning seetttu on hoonete vahevlaudis viltu vajunud ja asendatud

rhtlaudisega (ill. 3). Tihedama liiklusega tnavatel (nt Soo tnav) teeb madalama sokliga

majade fassaadile kahju ka mdasitvate autode rehvide alt pritsiv vesi, mis rikub laudise

vrvikihti ning kahjustab puitu. (ill. 4).

3. Salme tn 40 (1907, N. Heraskov). Esimese korruse akendealune pstlaudis-vahev on asendatud sobimatu rhtlaudisega. Vlisuksest paremal on silinudnatukene originaallaudist.


9/46

8

4. Soo tn 52 veekahjustused soklil ja laudise alaosas.

Paljudel Kalamaja puithoonetel on Nukogude vimu perioodil esifassaadi laudisvooder

asendatud remondi kigus uue, kitsama ja sobimatu profiiliga liigendamata laudisega (vt lisa

2), kuid enamasti on klgedel vi hoovipoolsel seinal silinud ka originaallaudist.

Teine suurem ja mberehituslaine sai alguse kmmekond aastat tagasi, kui Kalamaja hakkas

elamispiirkonnana taas ausse tusma ning elanikud hakkasid oma maju remontima ja

soojustama. Sageli on need td kas teadmatusest vi hoolimatusest teostatud sobimatute

materjalidega. ra on jetud tpiline vahevlaudis, vahekarniisid, profileeritud

aknapiirdeliistud jms. Mitmetel hoonetel on fassaad kaetud profileerimata laudisega (ill. 5)

vi sobimatu profiiliga laudisega (ill. 6). rmuslikuks niteks on Salme tn. 30 / Tstuse tn.

32 maja, mis on kaetud puitu imiteeriva plastvooderdusega. Samas on viimastel aastatel

hakatud hooneid ka eeskujulikult taastama (nt Salme tn 15, Graniidi tn 1).

5. Uus-Kalamaja tn 9 (1903, N. Opatski). Nii rht- kuika pstlaudis on profileerimata. 6. Vike-Patarei tn 15 (1911, A. Uesson). Rht- japstlaudise profiilid on Lenderi majale ebatpilised.


10/46

9

3. PUITPROFIILIDE AJALOOST JA VALMISTAMISE TEHNOLOOGIAST

3.1.Puitprofiilidest ja ehitusajaloost

Puitarhitektuuri stilistilise arengu uurimisega on tegeletud suhteliselt fragmentaalselt, ka on

silinud hoonete detailid ja dekoor sageli kas kadunud vi levrvimiste ja mberehitamistega

muutunud. Ajalooline puitarhitektuur on enamasti jlginud kiviarhitektuuri loogikat, kuid on

hakanud 19. sajandi teise poole historitsismiajastul iseseisvuma. Euroopas hakkas 19.

sajandi keskel levima ka nn. veitsi stiil chalet suisse (ill. 7), mis oli vga

puitmaterjalikeskne.10 Kuigi Eestis hakkas stilistiline mitmekesisus ja historitsistlik

lhenemine arhitektuuris vabamalt levima kllaltki hilja, hakkas selle mjul

ehituslahendustesse ilmuma vene rahvusliku saelikeornamendi jooni11, mis hakkas varsti

mjutama ka Tallinna aguliarhitektuuri kujunemist. Sellest hoolimata oli 19. sajandi lpus

Kalamaja tnavapildi eripraks veel voodrilaudadeta fassaadide rohkus.12

Soomes lbi viidud laudisetpide uuringu phjal vib elda, et 17. sajandi lpus kaeti

puitmajadel laudisega ainult tnavapoolne fassaad, sedagi vaid esinduslikkust nudvatel

ametiasutustel. Elumaju ja maapiirkondade hooneid hakati laudisega katma alles ca 100 aastat

hiljem. Esimene vlisvoodritp oli sile pstlaudis, mille liitekohtade pragusid hakati hiljem

peitma kitsaste (sageli profileeritud) peiteliistudega. Laudisega kaetud sein pidas paremini

sooja ning jttis hoonest ilusama ja jukama mulje. 19. sajandi II pooles hakati kombineerima

vertikaal- ja horisontaallaudist, liigendades neid karniisidega.13

Laudis muutus kitsamaks ja

selle profiil seoses puiduttlemistehnoloogia arenguga ka keerulisemaks (vt lisa 3).

10Hallas, op., cit., lk.13 jj.11Lauer, L. Dekoori loomise eeskujud ja tpoloogia Eesti historitsistlikus puitarhitektuuris: magistrit. Tallinn,

2009, lk. 9 jj.12Nerman, R. Kalamaja ajalugu. Tallinn, 1996, lk. 72.13http://www.nba.fi/tiedostot/a525a536.pdf


11/46

10

7. Kahekorruselise puitsuvila fassaad 20. saj. Algusest.Repro: -,

/ . . , .-, 1904 , Tabel XV.

Kuigi Phja-Euroopas tuli 20. sajandi algul moodi pstlaudis, ei suutnud see Eestis kanda

kinnitada enne kui 1930. aastate alguses, kui mitmed arhitaktid (A. Volberg, E. Velbri)

hakkasid uut stiili entusiastlikult propageerima. Rhtlaudist nimetati pilklikult vagonka-

laudiseks (nimetus tulenes vene raudtee-ehitustest). Katteliistuga kaetud pstlaudist hakati

nimetama asunikulaudiseks. Hakati taunima linna agulite vooderdusviisi, kus soklist akandeni

on joonelistest vagunilaudadest pstvooder, siis akende kohal pikvooder.Ajakirjanduses

kurdeti ka, et pstlaudis ei taha kuidagi levida, vaatamata oma odavusele ja ngususele. 14

Seda on mrgata ka Kalamaja hoonete puhul, kus enamik 1930. aastatel ehitatud hooneid on

kaetud rhtlaudisega.

Hoonete projektid, mis on tnaseni silinud, ei ole sageli eriti usaldusvrsed, kuna

ehitustde kigus sageli muudeti fassaadikujundust, lisati vhem puitdekoori jne. Alates

1920. aastatest kaeti projektis algselt laudisfassaadiga kujutatud hoone sageli hoopis

roliitplaatidega ja krohviti (nt Volta tn 22). Tnapeval saab vanade projektide jrgi taastada

hoone kunagise fassaadilahenduse vi ehitada tiesti uue koopiamaja.

19. sajandi hoonetele on iseloomulik lai laudis, mis oli tolleaegse ehituskultuuri osa. htlasi

kaitses lai laudis hoone palkseinu ilmastikumjude eest paremini. Vanad profileeritud

voodrilauad on paksust, tihedast ja vaigurikkast materjalist, mis on tehtud hoolikalt valitud ja

14Saron, J. Unistus moodsast maakodust 1918.-1940. Suitsutare 5. Tallinn, 2010, lk. 17 jj.


12/46

11

igel ajal langetatud puidust.15Selline laudis peab korraliku hooldamisega vga kaua vastu.

Laudis, millega fassaade kaeti, oli alati hveldatud ja profileeritud. Hveldamata laudist

kasutati ainult abihoonete ehitamiseks, kuna kare laud mrdus linnas kiiresti ja imas hsti

niiskust. Laudise profiilid, detailed ja kalded ei olnud lihtsalt kaunistuselemendid, vaid olid

meldud selleks, et takistada niiskuse psemist konstruktsiooni.16

Nukogude vimu perioodil suurem osa Kalamaja maju natsionaliseeriti ja uueks

majaomanikuks sai linn. Remondi tegemine ji majavalitsuste ja Kalinini Rajooni

Ehitusremondikontori lesandeks.17

Kontoril oli Telliskivi tnaval puidutkoda. Puitmajade

fassaade hakati parandama standardse, ca 10 cm laiuse laudisega, mida kutsutakse rahvasuus

majavalitsuse laudiseks (ill. 8). Selle laius ja profiil vib mningal mral varieeruda, kuid

see on sltuv pigem laudise valmistamisel kasutatavate triistade liketerade seisukorrast,

kui erinolisuse taotlemisest. Remonditid teostati paraku lohakalt, kasutati toorest puitu, mis

hakkas seinal koolduma ja tmbas laudisele vahed sisse. Samasugune laudis, millega

remonditi seinapinda, leidis mne maja puhul rakendust ka aknapiirdeliistude asendamisel.

8. Majavalitsuse laudis ja selle profiili lbilige.

Kokkuvttes remonditi 1950. aastatel Tallinna puitasumites kllaltki palju maju, kuid

lagunemine toimus kiiremini, kui juti parandada.18

Nukogudeaegsete remontide kigus lks

vga palju ajaloolist laudist kaduma, kuna originaali jrgimist ei taotletud.

3.2.Puitprofiilide valmistamise tehnoloogiast

Enne 19. sajandi teisel poolel laialdaselt kasutusele vetud puiduttlemismasinaid toimus

puitprofiilide valmistamine ksitna, mis on ka eristatav masinfreesitud/hveldatud

15http://paber.maaleht.ee/print.php?old_rubriik=6746&old_art=29109&old_num=16Lenderi maja. Hoonetbi areng ja sstev uuendamine. Koostanud Anni Martin ja Tallinna Kultuurivrtuste

Amet, Tallinn, Tallinna Kultuurivrtuste Amet, 2009, lk. 23 jj.17Nerman, R. Kalamaja ajalugu. Tallinn, 1996, lk. 310 jj.18Nerman, R. Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn, 2000, lk. 294.


13/46

12

profiilidest. Ksitna profiilide valmistamisel kasutati profiil- ehk karniisihvlit, millele

vis paigaldada erineva kujuga liketerasid19

1) punniliketera kasutatakse punnseotise tegemisel,:

2) prossipulga profiiltera,3) ovolo liketera ligatakse profiil laua vi plaadi serva,4) marprofiili ehk migastera kasutatakse sageli laudadevahelise seotise

maskeerimiseks (ill. 9),

5) marvtide liketera saadakse mitu krvuti marprofiili ehk migast,6) ngusprofiili ehk rihvatera,7) valtsiliketera,8) sooneliketera.

9. marprofiili likamine punnserva.Repro: Puutmeistri ksiraamat. Albert Jackson,David Day, Tallinn, TEA Kirjastus, 2006, lk.127.

Omal ajal oli kombineeritud soone-, valtsi- ja profiilhvli (vt lisa 4 ja 5) kasutuselevtt sama

oluline areng puiduttlemise tehnoloogias, kui hilisem lafreesi leiutamine, mis omakorda

vhendas hvlite rolli.20 Peale seda kasutati profiilihvleid pigem mbli, ning akna- ja

uksedetailide valmistamisel. Hvlite profileeritud liketerasid teritatati viilide abil, sest

nende teritamine tavaliste kiadega on vimatu (!).21

Kuna vhesed Kalamaja linnaosa

puithooned prinevad varasemast ajast, kui 19. sajandi viimane veerand, siis vib kindel olla,

et fassaadide katmisel on kasutatud valdavalt tstuslikult toodetud laudist.

3.2.1. Palkide ettevalmistamineTraditsiooniliselt on tarbepuitu ehitus-, laudsepa- ja tisleritdeks raiutud kindlal ajal,

kusjuures thtis oli ka puu paiknemine metsas, tema vlised tunnused, kla jne. Nendest

reeglitest kinnipidamine (millest tnapeval enam ei hoolita) tagas puidu krge kvaliteedi ja

19

Jackson, A., Day, D. Puutmeistri ksiraamat. Tallinn, TEA Kirjastus, 2006, lk. 127.20Jackson, op., cit., lk. 126.21Ardanski, A. Ehituslaudsepatd. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, lk. 109.


14/46

13

vastupidavuse ilmastikule. Parema kvaliteediga puud kasvavad metsatki idaservas. Et saada

tugevat ja head materjali, tuli hoolikalt valitud ja langetatud puu ka igesti kuivatada. Parim

puusepapuit saadakse mitmeaastase hoiustamisega, kusjuures kvad lehtpuud (tamm, saar,

jalakas) peavad kvaliteedi saavutamiseks seisma kauem kuni 8 aastat, pehmed lehtpuud ning

okaspuud vhem.22

19. sajandi lpukmnenditel kasvanud puitmaterjali nudluse tingimustes

hakati saematerjali jrelkuivatama sundventileeritavates puidukuivatites, mis kiirendas

oluliselt protsessi.

3.2.2. Saematerjali ettevalmistamineTks ettevalmistatud palkide pikuti plankudeks saagimine toimus kaatersae abil (ill. 10 ja

lisa 6), millest vis (olenevalt masinast) lbi lasta he palgi vi kaks palki paralleelselt.

Masinaid kitati tavaliselt auruturbiini abil. Saetavate plankude lbimtu sai reguleerida

saelehtede abil, mida hemaid planke sooviti seda rohkem saelehti monteeriti saagimisraami

klge, jttes saelehtede vahed kitsamaks. Palk lkatakse saelehtedele ette lbi

hammasvaltside, mis on reguleeritavad vastavalt palgi lbimdule.23

Saadud plankudest on

kvaliteetsemad ja vrtuslikumad keskmised, llipuidu piirkonna plangud. Vankrikeste

liikumiskiirust, mille peal palk saelehtedele ette sdeti, sai auru vlja laskva klapi abil

reguleerida.

Parema tdeldavuse ja kvaliteedi huvides kuivatati vljasaetud materjali veel mnda aega

kuivatis (maja vlisvoodrilaudade niiskusesisaldus peaks olema alla 18% 24

).

Enne aurujul ttavate masinate kasutuselevttu saeti plankusid vee vi tuule abil ttavate

saeraamidega (Eesti esimene saeveski ehitati Narvas 1650. a.) vi ksitsi laua- e. plokksaega

(vt lisa 7). Ksisae abil saadi hest palgist tavalselt ainult kaks lauda ning juba enne Esimest

maailmasda olid need saed ka maapiirkondades auru-saekaatrite poolt vlja trjutud.25

22Vedam, K., Saareleht, J. Puit ja selle ttlemine. Prnu, 2007, lk. 7.23Abeles, J. Handbuch der Technik des Weichholzhandels (Fichte und Tanne) : mit besondererBercksichtigung des Sgebetriebes und der Produktion von Schnittmaterial : fr Holzproduzenten, Holzhndler,

Forstwirte und Waldbesitzer. Berlin, 1920, lk. 73.24Vedam, Saareleht, op., cit., lk. 10.25Viires, A. Eesti rahvaprane puutndus. Tallinn, Kirjastus Ilo, 2006, lk. 62.


15/46

14

Lintsaagi (ill. 11) kasutati peenemat sorti tisleritde juures, kverjoont mda ja erineva

kraadiga nurga all saagimiseks.26 Sobis niteks profileeritud sarikaotste ja puitpitsdekoori

valmistamiseks. Erinevalt kreissaest on lintsaag ka vga materjalisstlik.

10. Kaatersaag (A. Ransome & Co).Repro: i .To2, 2 425 / . . .-, . . , 1899, lk. 237.

11. Lintsaag (AS Franz Krull).Repro:

, :

1865 . : N. S 318, lk. 81.

3.2.3. Plankude ttlemine laudiseksKui tnapevased profiilhvelmasinad tidavad he korraga mitu lesannet, siis 19. sajandi

lpus hveldati ja freesiti profiile mitmes jrgus (aja jooksul muutusid masinad muidugi

keerukamaks ja universaalsemaks). Kigepealt hveldati nhtavale jvad pinnad ja siis

freesiti igale kljele eraldi vastavad etteantud profiilid. Hveldamisel kasutati ksitsi

etteandmisega lihthvelmasinat ehk rihtplatet. Tavaline hvelduspaksus he kigu puhul on

23 mm.27

Vt ka lisa 8.

Profileeritud puitdetailide valmistamiseks sobivad kige paremini okaspuud (eriti nulg, mida

aga Eestis ei kasutatud), kuna on ilmastikule kige vastupidavamad. Teised puuliigid sobivad

26, . . i .To 2, 2 425 . .-, . . , 1899, lk. 257.27Ardanski, op. cit., lk. 104 jj.


16/46

15

rohkem siseruumidesse.28Endiseaegsed laudiseprofiilide joonised ja nidised, puitpitsdekoori

abloonid ning ka tvahendid on tnaseks pevaks tenoliselt valdavalt hvinud,29mistttu

on tpset tprotsessi raske taastada.

12. Rihmlekandega freespink (AS Franz Krull).Repro:

, : 1865 . : N. S 318, lk.

79.

13. Mitme likeservaga frees ehk nnfreesklopp.Repro: Puidulikamise kujufreeside

projekteerimine. llar Luga. Tallinn, TTKirjastus, 1999.

Freesmasinad (ill. 12) erinevad kikidest teistest puiduttlemise masinatest sellega, et nende

tvll ei asetse horisontaalselt, vaid vertikaalselt, lppedes lal splindiga, millele asetatakse

freesklopp (ill. 13) vi freespea koos freesiteradega (ill. 15).30Algsed freespingid olid lihtsa

ehitusega, aga nende freesipea prlemissuunda oli vimalik muuta pri- ja vastupeva,vastavalt puidukiu suunale.31

3.2.4. Tnapevane valmistamistehnoloogiaVga suuri tehnoloogilisi erinevusi puitprofiilide valmistamisega tnapeval vrreldes saja

aasta taguse ajaga ei ole. Detaili tasapinnaliseks vi profiilhveldamiseks korraga kolmelt

vi neljalt kljelt kasutatakse freespingi asemel mitmekljelist hvelmasinat (ill. 14).

Freesiterad (ill. 15) valmistatakse tellimuse jrgi sobivas profiilis. Fotol kujutatud masinaga

on vimalik valmistada kuni 180 mm laiust profileeritud laudist (250 mm-st toorikust). 32

Vt

ka lisa 9.

28Veski, A. Laudsepa ja mbelsepa ksiraamat. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, lk. 35.29Vestlusest Robert Nermaniga (ajaloolane), 02.12.2009.30

Ardanski, op., cit., lk. 110.31, op., cit., lk. 277.32Vestlusest Valdo Heinaga (Skiller-Puit O juhatuse liige), 09.12.2009.


17/46

16

14. Vene pritolu nelikanthvel C-254 (ca 1970. aastad). 15. Freesipea klge kinnitatavprofileeritud liketera.

Kvaliteedi alusel liigitatakse saepuit tnapeval phiklassidesse A, B, C ja D. Krgeim

kvaliteediklass on A, mis omakorda jaguneb klassideks A1 kuni A4. Vlisvoodrilaudu

valmistatakse B-klassi saepuidust.33

Freespingil ttamisel tekkida viv tehnoloogiline praak,34

Praagi liik

mis vib mningal mral

mjutada ka he ja sama freesiga tehtud puitprofiili erinevust:Tekkimise phjus

1. Valtsi, soone, nuudi jms. profiilivertikaalmt ei ole ige.

Freesi krgus tlauast ei ole tpseltseadistatud. Suporti asend ei ole fikseeritud.

2. Valtsi, soone jms. sgavus ei ole ige. Freesi vljaulatuvus juhtlatist ei ole tpseltseadistatud. Toorik ei ole surutud kindlaltvastu juhtlatti.

3. Freesitud pinnad ei ole baaskljega risti. Spindli vlli telg ei ole risti tlauaga. Freesilikeservad ei ole paralleelsed pstteljega.

4. Tooriku kverjooneline kuju on

moonutatud.

abloon ei ole surutud kindlalt vastu

tugirngast.5. Suured kineetilised lained tdeldud

pinnal.Liiga suur ettenihkekiirus. Freesi likeservadei prle hel ringjoonel.

6. Tdeldud pinna madal pinnakaredus. Nri vi valesti teritatud frees. Vastukiudufreesimine. Niiske puit.

33Vedam, Saareleht, op., cit., lk. 14.34Ibid., lk. 88.


18/46

17

4. T METOODIKA

4.1.Vlitd

T profiilijljenditega jagunes kaheks: vlitdeks ja kogutud andmete analsiks. Vlitd

algasid Kalamaja puithoonestuse tnavhaaval inventeerimisega, mille kigus mrgiti les kik

alguprased puitprofiildetailid lisaks laudistele ja vahekarniisidele ka akna piirdeliistud,

aknapealsed karniisid jms. Vaatlusel kogutud infost koostati tabel, kus on tpselt kirjas, mitu

erinevat profiili millisel hoonel on:

Kokku on Kalamajas 267 maja, millel leidus vhemalt ks alguprane arhitektuurneprofileeritud puitdetail (v.a sarikaotsad).

Vhemalt ks kesolevas ts uurimise all olev profiil leidus 258 hoonel. Neist omakorda sai lbi kidud (profiilijljendid vetud) 246 hoonet. 12 hoonelt ji erinevatel phjustel profiilijljendid vtmata (hoovivrav lukus,

uurimisalused profiilid teise korruse krgusel, hoovis kuri koer).

Kogutud andmete phjal veti 2009. a. suvel ja 2010. a. kevadel kigilt 246-lt hoonelt

laudiste ja/vi vahekarniisi profiilijljendid, lisaks veel teisi keulatusse jnud profiile.

Lihtsamate tpiliste rhtlaudiseprofiilide vtmiseks sai kasutada profiilikammi.

Keerulisemate profiilide (karniisid, vahev) vtmiseks sobib paremini plastiliin vi

voolimisseep (Tinti Knetseife), millega saab tpsema jljendi, kuid t on aeganudvam.

Enne jljendi vtmise alustamist tuleb laudisepind lahtisest vrvikihist kergelt puhastada.

Profiili vtmiseks surutakse piisavalt lai plastiliini- vi seebiriba klotsi abiga vastu uuritavat

profiili, surudes srmede abil plastiliini nii, et see tidaks kik profiili faasid (ill. 16). Seejrel

ligatakse klotsi servast le ulatuv plastiliin nri noaga (plast- vi lauanuga) ra ja

eemaldatakse jljend koos seda fikseeriva klotsiga ettevaatlikult seinalt (ill. 17). Saadud

jljendi kontuur kantakse pliiatsi abil paberile (ill. 18). Lisaks on soovitav laudise laius

mdulindiga le mta.


19/46

18

16. Profiilijljendi vtmineplastiliiniga.



4.2. Analtiline t

Kik paberile markeeritud profiilid on lekaali ja joonlaua abil kalkale mber joonistatud (vt

kide II), et oleks parem nende laiust, profiilikuju- ja sgavust omavahel vrrelda. Vrdlust

tulemusel on jagatud rht- ja vahevlaudis ning vahekarniisid profiilikujult eri gruppidesse

ja on nende seast vlja valitud tpilisemad, ajastule iseloomulikumad esindajad, mis on

eraldi vlja toodud. Vike kogus laudise katteliiste, pst- ja diagonaallaudist (kokku 17

profiili), mille jljendid samuti on vetud, ji analsimata, kuna neid on lihtsalt liiga vhe.

Kalkale on mrgitud ainult profiili vline piirjoon. Tagaklge ja sulundust ei ole antud, kuna

nende piirjooned ei ole tpselt teada. Laudiste mdud tsse toodud joonistel ei vasta 1:1

ning nende sulundus on illustratiivne. Klassikaline lauapaksus on selle ajastu laudisel 1 toll

ja lekate 0,5 tolli35

(1 toll = 2,54 cm).

35Vestlusest Andres Sildrega (kunstiajaloolane), 03.03.12010.


20/46

19

5. ORIGINAALPROFIILIDE ERINEVUSTE ANALS JA JRELDUSED

5.1. Rhtlaudis

T kigus on kogutud 240 rhtlaudiseprofiili kokku 237-lt majalt (kolmel majal leidus kahe

erineva profiiliga laudist). Kogutud laudiseprofiile on kolme tpi, millest kaks jagunevad

omakorda alagruppideks; lisaks vike grupp ebatpilisi profiile. Vt ka lisa 10.

Tp I: kige arvukamalt esindatud laudisetp. Tegemist on lihtsa profiiliga

sulundlaudisega, mille lemises osas on lauge ngusus. Laudise alaosas on vike sisselige ja

valdavalt poolkaarekujulise profiiliga alumine serv. Alaosa sisselike ja profiilikuju jrgi vib

laudisetbi jagada kolmeks alaliigiks:

1. Tp IA: Kige levinum laudisetp Kalamajas 129 profiili. Profiili alaosasisselige on madal (1-3 mm) ning tisnurga all (vikse kikumisega), toimides

algelise vett rajuhtiva servana. Sisselike all olev kumer alaserv on enamasti vike,

ringjoone- (vi ellipsi-) kujuline ning asetseb laudise vlisservast enamasti tagapool

(ill. 19). See laudisetp esineb valdavalt (peale mne ksiku erandi) 19. sajandi

viimasest veerandist kuni Esimese maailmasjani ehitatud hoonetel.

2. Tp IB: Arvukuselt teine grupp 83 profiili. Profiili laosa sarnaneb IA tbiga,kuid alaosa sisselige on sgavam (kuni 5 mm) ning ca 45 nurga all. Sisselike all

asuv kumer alaserv on esileutngivam ning sageli peaaegu poolkaarekujulise profiiliga

(ill. 20). Tp IB esineb valdavalt 20. sajandi algusest kuni 1930. aastate lpuni

ehitatud hoonetel peaaegu pooled profiilid prinevad peale 1920. aastat ehitatud

hoonetelt.

3. Tp IC: Kolme profiiliga esindatud alatp, mille nidetest ks paikneb Soo tn. 52hoonel ning kaks eri laiuse ning kerge profiilierinevusega laudist paiknevad Vabriku

tn. 36 hoonel. Eristuvad teistest laudise allservas oleva rhutatud ja etteulatuva

veeninana toimiva profiili poolest (ill. 21).


21/46

20

19. Tp IAVike-Patarei 13 (1899)Tstuse 24 (1901)Salme 15 (1932)

20.Tp IBSoo 37 (1901)Vabriku 35b (1913)Valgevase 8 (1938)

21.Tp ICVabriku 36 (1932)

Tp II: Tegemist on lihtsa, enamasti ngusa laservaprofiiliga, aga allservas peenelt

kujundatud veeninaga laudisega (ill. 22). Kokku on selles grupis kaheksa profiili, mis peale

he (Vike-Patarei tn 8b) prinevad kik Esimese maailmasja eelsetelt hoonetelt.

Tp III: Keerulisema profiiliga laudisetp (kokku 8 profiili) , mille erinevus teistest

seisneb eelkige laudise laosa keerukamas kujunduses laserva profiil on nagu peegelpilt

alaserva profiilist. Profiil esineb valdavalt Esimese maailmasja eelsetel hoonetel, v.aValgevase tn 5a. Jaguneb kahte alagruppi:

1. Tp IIIA: Veeninaga laudisetp (Graniidi tn 9, Kungla tn 3 hoovimaja, Kungla tn5, Kungla tn 5a, Suur-Laagri tn 3, Valgevase tn 5a). Laudise alaserv sarnaneb tp II

alaservaga (ill. 23).

2. Tp IIIB: Ilma etteulatuva veeninata laudisetp (Kopli tn 9, Kopli tn 13, Vabriku tn27). Laudise alaserv sarnaneb tp IB alaservaga (ill. 24).


22/46

21

22. Tp IINiine 3 (1881)

23. Tp IIIASuur-Laagri 3 (1902)

24. Tp IIIBVabriku 27 (1911)

25. EbatpilineVolta 20 (1932)

Ebatpilised profiilid: Siia alajaotusesse ji heksa rhtlaudiseprofiili 19. sajandi lpust

kuni 1933. aastani. Kaks profiili on laosast profileerimata lekattelaudised (Soo tn 20, Vana-

Kalamaja tn 37), mille alaosa profiil vastab tp IA profiilile. Malmi tn 6 ja Kopli tn 26

hoonete laudise sakiline nn noodijooneprofiil, millest Malmi tn 6 hoonel on sama laudist

kasutatud ka vahevlaudiseks, ei sarnane hegi teise Kalamaja laudiseprofiiliga. Analoogset

profiili vib leida ksikutelt hoonetelt mujal Tallinnas, nt Paekivi tn 2 elamult Lasnamel. Ka

teiste hoonete laudiseprofiilid (Kopli tn 20, Salme tn 4, Salme tn 7, Vike-Patarei tn 5, Voltatn 20) ei mahu htegi kindlasse gruppi (ill. 25).

Rhtlaudise puhul on (pigem) reegliks, et mida vanem laudis, seda laiem, ning see kehtib

ldjuhul ka Kalamaja hoonete puhul. Laudise laius algab (koos 0,5 tollise lekattega) ca 22

cm-st (Vike-Patarei tn 5, Soo tn 18, Soo tn 22, Kti tn 15) 19. sajandi lpus 20. sajandi

alguses ning lppeb ca 10 cm juures 1930. aastatel (nt Kungla tn 20, Linda tn 4, Salme tn 27,

Valgevase tn 14). Kige levinum on keskmist mtu 13-17 cm laiune laudis, mida leidubigast kmnendist hoonetel. Tpiline on tollipaksune tis- vi poolpunnlaudis (ka

vahevlaudise puhul), kuid uuematel kitsama laudisega hoonetel esineb ka hemat

tispunnlaudist (nt Volta tn 18).

5.2. Vahevlaudis

Kokku on vetud 96 vahevlaudiseprofiilijljendit 94 majalt (kahel majal Kopli tn 6 ja

Kungla tn 34, leidus kahe erineva profiiliga laudist). Kogutud laudiseprofiile on nelja tpi,

millest kaks jagunevad omakorda alagruppideks. Vt ka lisa 11.


23/46

22

Tp I: Kige arvukam ja tpilisem puithoonete vahevlaudis. Profiil on peegelpildina

kaheosaliseks freesitud nii, et mulje jb nagu oleks tegemist kahe eraldiseisva detailiga .

Profiili sisseligete kuju jrgi jaguneb kolmeks alaliigiks:

1. Tp IA: Kige arvukam vahevlaudis 61 profiili. Profiili kumerad servadmoodustavad ringjoont, kumer profiiliosa lheb enam-vhem tisnurkselt le

profiili esipaneeliks (ill. 26). Mlema profiilipoole vahele jb 0,4 1 cm vahe.

Laudise profiiliosa laius jb ldjuhul 10 15 cm vahele (+ lekate 1 1,5 cm).

Sellest laiem laudis on juba haruldus (nt Niine tn 10, Suur-Patarei tn 17). Laudis on

tpiline enne Esimest maailmasda ehitatud hoonetele.

2. Tp IB: Esindatud kuue profiiliga. Sarnaneb eelmise tbiga, aga profiili servad onkumeramad ja esiletungivamad ning laudise esikljega hel tasapinnal (ill. 27).

Profiiliosa laius 10,5 15,5 cm.

3. Tp IC: Esindatud seitsme profiiliga. Erinevus tbist IA ja IB on selles, etprofiilipoolte vahele ei j vahet (madala profiiliga laudis). Vib leiduda ka Tallinna

tpi majadel (Kalevi tn 31 on kasutusel ka horisontaallaudisena, ill. 28).

26. Tp IANiine 9 (1894)

27. Tp IBSalme 47 (1907)

28. Tp ICKalevi 31 (1932)

Tp II: Vhemlevinud vahevlaudiseprofiil. Tegemist on heosalise laudiseprofiiliga, mis

on iseloomulik 1930. aastatel ehitatud hoonetele (v.a mni ksik erand). Profiiliosa laius

varieerub 5 cm-st (Salme tn 17) 18 cm-ni (Niine tn 3). Vib jagada sarnaselt tpidega IA ja

IB kaheks:


24/46

23

1. Tp IIA: Tagasihoidlikuma profiiliosaga laudised (ill. 29). Kokku 4 profiili, mis kikprinevad 1930. aastate alguses ehitatud hoonetelt (Kalevi tn 29, Salme tn 15, Suur-

Patarei tn 21a, Vike-Patarei tn 8a).

2. Tp IIB: Esiletungivama profiiliosa ja sgavama sisselikega laudiseprofiilid (ill.30). Kokku 6 profiili 19. sajandi viimasest veerandist 1930. aastate I pooleni

29. Tp IIAKalevi 29 (1931)

30. Tp IIBKie 1C (1912)

Tp III: Lihtsustatud he profileeritud servaga laudis, mis leidus kahel majal Tstuse tn

35 ja Vike-Patarei tn 5.

Ebatpilised profiilid:Esindatud 10 profiiliga, millest kolm Kopli tn 13, Soo tn 18 ja Soo

tn 20 on tpilised horisontaallaudiseprofiilid, mis on mingil phjusel kasutusele vetud

vahevlaudisena. kski neist kolmest ei klapi ks-hele samal majal oleva

horisontaallaudiseprofiiliga. Viis laudisetpi on lihtsad, rafreesitud nurkadega aga

profileerimata laudised, millest ks asub Soo tn 20 majal esimese korruse akende all peaaegu

kogu esifassaadi ulatuses. Tenoliselt on tegemist 1920.-1930. aastatel mbervahetatud

laudisega (sama kehtib ka Soo tn 22 maja kohta). Kopli tn 26 hoonel on eriprane 11 cm

laiune kammprofiiliga vahevlaudis.

5.3. Vahekarniisid

Kokku on vetud 95 vahekarniisiprofiili jljendit, millest suurem osa jaguneb kahte

tpilisemasse gruppi. Kindlat ajastulist piiri ei saa neile paika panna, kuid kuna

vahekarniisid on tpilisemad vanematele, pstlaudisest vahevga hoonetele, siis prineb

valdav enamik neist Esimese maailmasja eelsest ajast (vt ka lisa 12). Leidub mitmeid


25/46

24

peaaegu identseid profiile (vike profiilierinevus vib olla sisse tulnud ka jljendi vtmise

kigus), seda eriti lhestikku asetsevate vi vikese ajavahega ehitatud majade puhul: nt Soo

tn 35 ja 37 (mlemad projekteeritud/ehitatud 1901.a.), Tstuse tn 8, Uus-Kalamaja tn 7 ja

Tstuse tn 24 (vastavalt 1899.a., 1900.a. ja 1901.a.), Vabriku tn. 35 ja 37 jne. Profiilisgavus

ja -laius vivad varieeruda, mis tenoliselt on olenenud sellest millises seisukorras on olnud

freesiterad. Vahekarniisid jagunevad nelja gruppi:

Tp I: Keerulisema profiiliga tpkarniis 60 profiili (ill. 31). Kolme profiili (Kopli tn 14,

Kie tn 6 ja Soo tn 31) on tiendatud vikse eraldi osast lisakarniisiga.

Tp II: Lihtsustatud profiiliga tpkarniis 23 profiili. Eristub eelmisest sellega, et ks

profiili sisselige on vhem (ill. 32). Tbisisene sarnasus on suurem kui tp I-l. Laius jb

nii tp I kui ka tp II profiilil vahemikku 8 12 cm.

31. Tp ITstuse 38 (1899)Vabriku 35 (1909)

32. Tp IISuur-Patarei 17 (1891)Kalevi 29 (1931)

Tp III: Vanemat tpi erinoline karniisiprofiil (ill 33.), mida leidub Kalamajas kahel

hoonel Kalju tn 3 ja Niine tn 10.

Ebatpilised profiilid:10 profiili, mis prinevad nii 19. sajandi dekoratiivselt elamult kui

ka 1930. aastate funktsionalistliku arhitektuurikeelega kortermajalt (ill. 34).


26/46

25

33. Tp IIIKalju 3 (1899)

34. EbatpilisedTstuse 5 (1910)Salme 7 (1933)

5.4. JreldusedNii rhtlaudise, pstlaudis-vahev kui ka vahekarniiside phitpide puhul on erinevused

eelkige pisidetailides ja mtudes. Erinevate majade horisontaallaudiste lemise ja alumise

serva profiili sarnasus, hoolimata laudise laiuse erinevusest, lubab arvata, et laudise

valmistamisel kasutati reguleeritava teralaiusega freesipeasid (sarnaselt tnapevaga

nelikanthvelpingid) vi tdeldi saematerjal laudiseks mitme tkorraga. 1930. aastatel

suhtuti laudisvooderduse stilistikasse tunduvalt vabameelsemalt, kui paar kmnendit varem.

ldiste ja tbisiseste profiilierinevuste vimalikud phjused:

1) Kalamaja puithoonestus ei ole ehitatud heaegselt, vaid mitme aastakmne jooksul,mille kestel puiduttlemise tehnoloogia, ehitustehnika ja -stiil kujunesid mnevrra

mber.

2) Profiilide valmistamisel eeskujuks olnud nidistest ei peetud millimeetri tpsusegakinni.

3) Freesiterade kuju on ha uuesti ja uuesti leteritamise kigus muutunud (20. saj.alguses ei olnud digitaalselt kmnendikmillimeetri tpsusega seadistatavaid

terituspinke, pigem teritati silma jrgi). Ka ei pruukinud freesiterade materjal olla nii

vastupidav ja kulumiskindel kui tnapeval.

4) On kasutatud erinevate puidufirmade teenuseid (vt lisa 13).5) Hoone vooderdamisel kasutati sellise profiili ja laiusega laudist, nagu 20. saj. alguse

ehitusbuumi tingimustes Tallinnas hetkel ktte saada oli.

6) Majaomaniku erinemisvajadus ja/vi ilumeel.


27/46

26

6. HOONE FASSAADI TAASTAMISE MAJANDUSLIK ANALS36

6.1. T ja materjali hinna kujunemine

Hinnaanals on sisse toodud phjusel, et on levinud arvamus, nagu oleks profileeritud

laudisest ajalooliselt autentse fassaadilahenduse taastamine vga kulukas, vrreldes

profileerimata vliskljega laudise ja vahevde/karniisidega liigendamata fassaadiga.

Ajaloolise laudisfassaadi taastamisel kujuneb hind eelkige t keerukusastme jrgi. Hinda

mjutavad niteks akende arv, fassaadi keerukus (laudise laius, erinevate laudisetpide arv ja

paigutus, karniisid jms.) ja see, kas taastatakse ka allesolevat vana voodrilauda (vana vrvi

eemaldamine ja uuesti vrvimine). Fassaadi taastamisel on tavaliselt t hind suurem kui

materjali hind (vastavalt 65% ja 35%). Orienteeruvalt jb hind 1100 kr/m kanti.37

Ehituspuidutid tegevates firmades peaks juba leiduma ka piisavalt erineva profiilikujuga

liketerasid, mille seast saaks valida sobiva profiilikujugakujuga tvahendi.

Laudise freesimisel kasutatakse 2 4 liketeraga freesipead, kuid enamasti piirdutakse kahe

teraga (majanduslikult soodsam). Freeskloppe (ill. 13, lk. 15) kasutatakse harvem, kuna nende

valmistamine on tunduvalt kallim. Vahetatavate teradega freesipeade hinnad algavad 2000

kroonist. Freesitera jooksva cm hind on 95 kr. (tera profileerimine + materjal + kibemaks).38

Tera valmistatakse etteantud laudiseprofiilist kummastki otsast 5 mm pikem. Niteks: 100

mm laiuse laudise tarbeks valmistatakse 110 mm laiune tera (100 + 5 + 5 mm). he tera

maksumuseks kujuneb 1045 kr. Kahe tera maksumuseks (kokku 220 mm e. 22 cm) 2090 kr.

Laiema laudise puhul, kus profileeritud on ainult laudise served, vib kasutada he pika tera

asemel eraldi kahte lhikest tera (soodsam), mis kinnitatakse koos freesipea klge. Liketera

teritamisel tera profiili kuju ei muutu, kuna kasutatakse sama ablooni ja teritatakse mda

profiillikeserva. hte tera saab teritamisega uuendada u. 50 korda, sltuvalt profiilisgavusest ja kasutatud terablanketi krgusest. Liketerade kulumise kiirus oleneb philiselt

freesitava materjali kvaliteedist39

(vt ka tabel lk. 17).

Positiivne oleks, kui Kalamaja ajaloolistel puitmajadel vana fassaadilaudis puhastataks ja

uuesti vrvitaks. Kui see ei nnestu, kuna piksepoolne vi tiheda liiklusega tnava rne

36Hinnaanals on antud 2010. a. I kvartali seisuga.37

Kirjavahetusest Olev Ostraga (Endowi Ehitus O), 09.02.2010.38Kokkuleppe korral pakutakse ksitletud ettevttes liketerade valmistamisele 20% soodustust (03.02.2010).39Vestlusest Rainer Pajusiga (liketerade spetsialist, Nava puidutmasinad), 03.02.2010.


28/46

27

fassaad on juba lootusetult kahjustunud, siis vib lasta paigaldada vana eeskujul valmistatud

uue laudise. Korterihistud vi kinnisvaraarendajad, kes mingil phjusel eritellimusel

valmistatud laudist ei soovi tellida, vivad hdaprast kasutada ka puidufirmades laokaubana

saadaolevaid profileeritud voodrilaudu (vt lisa 14), millest mned on stiililt sna sarnased

sajanditaguste laudiseprofiilidega. Hinnavahe pakutava profileerimata ja profileeritud laudise

vahel on peaaegu olematu.40

6.2. Hinna kujunemine konkreetse fassaadinite eeskujul

Laudise originaali jrgi taastamise hinna kujunemise eeskujuks on vetud Graniidi tn 10

esifassaad (ill. 35). Rhtlaudis taastatakse maja otsa- ja hoovipoolsel kljel silinud algse

laudise eeskujul. Pstlaudis-vahev ja vahekarniisi eeskujuks on naabermaja (Graniidi 12)

laudiseprofiilid.

35. Graniidi tn 10 fassaadikujunduse projekt (1907,K.Mauritz).Repro: Graniidi 10 maja vrvipass. Tallinn, 2003.

Laudisega kaetud seinapinda (ilma avausteta) on hoone fassaadil ca 72 m. lalpool antud

orienteeruva 1100 kr/m hinna korral lheb fassaadi taastamine maksma 79 200 kr (v.a akna

piirdeliistud, sandrikud jms.).

Nii rht- kui ka pstlaudise laius, mille jrgi eritellimusel profileeritud liketerad teha, on

koos lekattega 14,5 cm. Mlema laudise jaoks tuleb valmistada kaks 15,5 cm laiusega

liketera. he tera hind 1472,5 kr. Kokku neli tera, mis lhevad maksma 5890 kr.

Vahekarniisi laius on 110 cm. Kahe 12 cm laiuse liketera hinnaks kujuneb 2280 kr. Kokku

kujuneb kolme eri profiiliga laudisedetaili valmistamiseks vajaminevate liketerade hinnaks

8170 kr, mis moodustaks antud hoone fassaadi maksumusest kmnendiku. Kogu hoonel

laudise vahetamise korral oleks liketerade hinna osakaal veel viksem.

40http://www.eldur.ee/tootedv.htm


29/46

28

7. KOKKUVTE

Hoolimata sellest, et kogu linnaosa laudisedetailid on ldilmelt sarnased (tenoliselt ka

vrdluses teiste Tallinna analoogsete puitlinnaosadega) leidub siiski palju huvitavaid detaile

ja kauneid profiile, mis on le elanud nii peremehetundeta Nukogude perioodi kui ka

lhimineviku lahmiva kauboikapitalismi. Suhteliselt paljude sama ajastu erinevatel hoonetel

silinud profiilidetailide eeskujul saab leida mne ajastuomase profiili, mida kasutada

fassaadide taastamisel, millele viimased poolsada aastat ei ole armulikud olnud. Praegusel

kige kaasajastamise ja uueks tegemise perioodil peab taasavastama, tutvustama ja kaitsma ka

vana ja traditsioonilist.

Vanade majade laudiseprofiilid on pealtnha sarnased, aga lhemal uurimisel siiski erinevad,

nagu inimeste srmejljed. See vike erinevuste vahe tegi iga maja fassaadiviimistluse

omanoliseks ja kordumatuks, mida tnapevaste tvahenditega ei saavuta (kui see just

omaette eesmrk ei ole).

Siin-seal ilmnev profileerimata laudise kasutamine 19. saj. lpu 20. saj. alguse puitmajadel

on rahvusliku kultuuriprandi suhtes vaenulik ning tulemus vib esteetilist elamust pakkuda

ainult vhenudliku ilumeelega inimesele. Elanikkonna teadlikkus siiski ajapikku kasvab,

ning tulevikus loodaks nha Kalamajas rohkem pieteeditundega renoveeritud fassaade.

Lppsnas tnan oma bakalaureuset juhendajat hindamatu abi ja kannatlikkuse eest, ning

kiki teisi moraalse ja materjaalse toetuse eest, ilma milleta poleks kesolev t valminud.


30/46

29

SUMMARY

Profiles of weatherboardings and dividing moldings on Kalamaja buildings

The purpose of this bachelor thesis of the Department of Cultural Heritage and Conservation

of the Estonian Academy of Arts is to analyse the development of profiles of

weatherboardings of historic wooden buildings (from the last quarter of the 19thcentury to the

end of 1930s) in the region of Kalamaja in Tallinn city. The Kalamaja region suits well for a

research because of the compactness of the area and abundance of remained details the, and

this work can be taken as an example to conduct similar researches in other parts of Tallinn

with wooden buildings (and in Estonia).

The practical aim of this work is to point out the specific profiles (horizontal weatherboards,

vertical weatherboards, dividing moldings) characteristic to that period which allow to restore

the suitable original profile of the weatherboard. The original weatherboarding of historic

buildings has been partially or fully replaced with weatherboards of unsuitable profile or

width in the period of the Soviet power. Today the work of building renovation has begun, but

the owners / real estate developers have either because of lack of knowledge or negligence

installed ordinary weatherboards without profiling that spoil the look of the building as well

as the surroundings value of that area.

The work consists of three parts: 1) historic research on the development of Kalamaja

buildings and evolution of timber processing technologies; 2) fieldwork where the

weatherboard profile imprints of almost every building have been taken; 3) analytical part

where gathered profile imprints have been grouped into different categories and compared

among themselves in order to point out the main features. The result of the comparison

showed that among profiles of horizontal weatherboards there is one type that is mostcommon and which can be characterised by certain small details and width. Among the

profiles of vertical weatherboarding there can also be noted a specific style that is frequently

followed and characteristics of which also lay in certain small details and width. Profiles of

dividing moldings can be grouped into two large yet similar categories, whereas the main

distinction is an additional quirk in the profile.

Differences between profiles of wooden details on Kalamaja buildings is caused by a long

construction period (app. 50-60 years) during which the technology and architectural style


31/46

30

have somewhat changed. There were also used products from different timber manufacturers

that could have used different profile cutting tools.


32/46

31

KASUTATUD ALLIKAD

Abeles, J. Handbuch der Technik des Weichholzhandels (Fichte und Tanne): mit besondererBercksichtigung des Sgebetriebes und der Produktion von Schnittmaterial: fr

Holzproduzenten, Holzhndler, Forstwirte und Waldbesitzer. Berlin, 1920.

Ardanski, A. Ehituslaudsepatd. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1956.

, . . i . To 2, 2 425 . .-, . ., 1899.

Graniidi 10 maja vrvipass. Koostanud Kadri Roosi, Tallinn, Tallinna KultuurivrtusteAmet, 2003.

Hallas, K. Eesti puitarhitektuur. Tallinn, Eesti Arhitektuurimuuseum, 1999.

Jackson, A., Day, D. Puutmeistri ksiraamat. Tallinn, TEA Kirjastus, 2006.

, : 1865 . :

N. S 318, , . , 1913.Kuusik, E., Blau, K., Kotli, A. Eesti arhitektide almanak 1934. Tallinn, Eesti Arhitektidehingu Kirjastus,1934.

Lauer, L. Dekoori loomise eeskujud ja tpoloogia Eesti historitsistlikus puitarhitektuuris:magistrit. Tallinn, 2009.

Lenderi maja. Hoonetbi areng ja sstev uuendamine. Koostanud Anni Martin ja TallinnaKultuurivrtuste Amet. Tallinn, Tallinna Kultuurivrtuste Amet, 2009.

Luga, . Puidulikamise kujufreeside projekteerimine. Tallinn, TT Kirjastus, 1999.

Nerman, R. Kalamaja ajalugu. Tallinn, 1996.

Nerman, R. Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn, 2000.

, . . -, , .-, 1904.

Saron, J. Unistus moodsast maakodust 1918.-1940. Suitsutare 5. Tallinn, 2010.

Sepp, M. Tallinna maja elamutbi sstev renoveerimine: magistrit. Tallinn, 2004.

Vedam, K., Saareleht, J. Puit ja selle ttlemine. Prnu, 2007.

Veski, A. Laudsepa ja mbelsepa ksiraamat. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1962.


33/46

32

Suulised allikad (mrkmed ja kirjad autori valduses)

Kirjavahetus Olev Ostraga (Endowi Ehitus O), 09.02.2010.

Vestlus Andres Sildrega (kunstiajaloolane), 03.03.12010.

Vestlus Rainer Pajusiga (liketerade spetsialist, Nava puidutmasinad), 03.02.2010.

Vestlus Robert Nermaniga (ajaloolane), 02.12.2009.

Vestlus Valdo Heinaga (Skiller-Puit O juhatuse liige), 09.12.2009.

Internetiviited

http://paber.maaleht.ee/print.php?old_rubriik=6746&old_art=29109&old_num=

Seisuga 11.12.2009.

http://www.eldur.ee/tootedv.htm Seisuga 05.28.2010.

http://www.nba.fi/tiedostot/a525a536.pdf Seisuga 06.10.2009.

http://www.raitwood.ee/tooted# Seisuga 05.28.2010.

http://tpr.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=AvaLeht

Autori fotod ja joonised: 1 6; 8; 14 18; 19 34.
http://paber.maaleht.ee/print.php?old_rubriik=6746&old_art=29109&old_numhttp://www.eldur.ee/tootedv.htmhttp://www.eldur.ee/tootedv.htmhttp://www.nba.fi/tiedostot/a525a536.pdfhttp://www.nba.fi/tiedostot/a525a536.pdfhttp://www.raitwood.ee/tootedhttp://www.raitwood.ee/tootedhttp://tpr.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=AvaLehthttp://tpr.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=AvaLehthttp://tpr.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=AvaLehthttp://www.raitwood.ee/tootedhttp://www.nba.fi/tiedostot/a525a536.pdfhttp://www.eldur.ee/tootedv.htmhttp://paber.maaleht.ee/print.php?old_rubriik=6746&old_art=29109&old_num


34/46

33

LISAD

1 14


35/46

34

LISA 1

Kalamaja linnaosa kaart.Repro:http://tpr.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=AvaLeht
http://tpr.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=AvaLehthttp://tpr.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=AvaLehthttp://tpr.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=AvaLehthttp://tpr.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=AvaLeht


36/46

35

LISA 2

Soo tn 8 fassaadikujunduduse projekt (1904, O. Schott).

Soo tn 8 olukord tnapeval (autori foto).


37/46

36

LISA 3

Rhtlaudise (vasakul) ja pstlaudise (paremal) profiili areng lbi aegade (Soome nitel).Repro:http://www.nba.fi/tiedostot/a525a536.pdf

LISA 4

Profiilihvel ja selle liketera,(autori fotod).
http://www.nba.fi/tiedostot/a525a536.pdfhttp://www.nba.fi/tiedostot/a525a536.pdfhttp://www.nba.fi/tiedostot/a525a536.pdfhttp://www.nba.fi/tiedostot/a525a536.pdf


38/46

37

LISA 5

Profiilhvel ja erineva kujuga profiilid, millele pakuti liketerasid (Joh. Weiss & Sohn.Tootekataloog, 1909).Repro:http://www.handplane.com/joh-weiss-sohn-1909-catalog-part-i
http://www.handplane.com/joh-weiss-sohn-1909-catalog-part-ihttp://www.handplane.com/joh-weiss-sohn-1909-catalog-part-ihttp://www.handplane.com/joh-weiss-sohn-1909-catalog-part-ihttp://www.handplane.com/joh-weiss-sohn-1909-catalog-part-i


39/46

38

LISA 6

Kaatersae tskeem.Repro: Handbuch der Technik desWeichholzhandels (Fichte und Tanne) :mit besonderer Bercksichtigung desSgebetriebes und der Produktion vonSchnittmaterial : fr Holzproduzenten,Holzhndler, Forstwirte undWaldbesitzer , von Josef Abeles,Berlin, 1920, lk. 67.

Kahekorruseline kaatersaag (AS Franz Krull).Repro:

, : 1865 . :

N. S 318, lk. 9.


40/46

39

LISA 7

Laua- e. plokksaag, ja sellega saagimine.Repro: Eesti rahvaprane puutndus. Ants Viires, Tallinn,Kirjastus Ilo, 2006, lk. 62-63.

LISA 8

Hvelpink. 19. sajandi lpp.

Repro: i .To 2, 2 425 / . . .-, . . , 1899, lk. 269.


41/46

40

LISA 9

Skiller-Puit O-s nidiste jrgi valmistatud erineva profiiliga vahekarniisid,(autori foto).

Laudiseprofiilide nidised (Skiller-Puit O),(autori foto).


42/46

41

LISA 10

Ajastuline lbilige rhtlaudiseprofiilidest Kalamajas, mis kik on tpprofiilid,(autori joonised).

Vasakult paremale:Niine tn 5 (1882)Kalju tn 5 (1899)Kungla tn 7 (1910)Graniidi tn 5 (1914)Uus-Kalamaja tn 3 (1929)Kungla tn 31 (1938)


43/46

42

LISA 11

Ajastuline lbilige pstlaudis-vahev laudiseprofiilidest Kalamajas. Neli keskmist onenamlevinud tpprofiilid,(autori joonised).

Vasakult paremale:Niine tn 3 (1881)Suur-Patarei tn 17 (1891)Vike-Laagri tn 3 (1899)Graniidi tn 4 (1901)Tstuse tn 5 (1910)Vike-Patarei tn 8 (1936)


44/46

43

LISA 12

Ajastuline lbilige vahekarniisiprofiilidest Kalamajas. lemises reas vasakut esimene onebatpiline, teised on tpprofiilid,(autori joonised).

Vasakult paremale:I rida Suur-Patarei tn 19 (1884)Kie tn 3 (1897)Tstuse tn 24 (1901)

II rida Suur-Laagri tn 9 (1909)Kungla tn 23 (1931)Salme tn 15 (1932)


45/46

44

LISA 13

Erinevad puidutstuste ja ehitusmaterjalide ladude omaaegsed reklaamid.Repro: Eesti arhitektide almanak 1934. Tallinn, Eesti Arhitektide hingu Kirjastus, 1934, lk.

117.


46/46

LISA 14

UYK0 horisontaal

UYM0 vertikaal

Valik laokaubana saadaolevaid profiillaudisetpe.Repro:http://www.raitwood.ee/tooted#

Retro 1

UYKH horisontaal

UYKV vertikaal

UYKV vertikaal

Valik laokaubana saadaolevaid profiillaudisetpe.Repro:http://www.eldur.ee/tootedv.htm#voodrilaud
http://www.raitwood.ee/tootedhttp://www.raitwood.ee/tootedhttp://www.raitwood.ee/tootedhttp://www.eldur.ee/tootedv.htm#voodrilaudhttp://www.eldur.ee/tootedv.htm#voodrilaudhttp://www.eldur.ee/tootedv.htm#voodrilaudhttp://www.eldur.ee/tootedv.htm#voodrilaudhttp://www.raitwood.ee/tooted

laudise ja vahekarniiside profiilid kalamaja hoonetel

Documents