Lisa

Vastse-Kuuste Vallavolikogu 28.09.2017

määrusele nr 5

Pedagoogilise nõukogu protokoll, 18.09.2017

Hoolekogu protokoll, 21.09.2017

LASTEAED KAARI

ARENGUKAVA

2018-2020

SISUKORD 1. Sissejuhatus

2. Ülevaade olukorrast

2.1. Üldandmed

2.1.1. Asend

2.1.2. Ajalugu

2.1.3. Õppe-ja kasvatustöö

2.1.4. Lasteaia pedagoogilise personali ja lasteaias käivate laste üldanalüüs -

2.2. SWOT-analüüs

3. Tulevikunägemus, kohustus ja strateegilised eesmärgid

4. Arengusuundumused aastateks 2018-2020

4.1. Võrdsete võimaluste loomine lastele ja personalile

4.2. Strateegiline juhtimine

4.3. Personali juhtimine koostöö

4.4. Koostöö

4.5. Ressursside juhtimine

4.6. Õpetamine, kasvatamine, õppimine

5. Arengukava uuendamise kord

6. Tegevuskava

1. SISSEJUHATUS

1.1. Lasteaed Kaari arengukava on dokument, mis määrab ära lasteasutuse arenduse

põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise

korra.

1.2. Lasteaed Kaari arengukava lähtub Lasteaed Kaari põhimäärusest, lasteaia

õppekavast ja Vastse-Kuuste valla arengukavast.

1.3. Arengukava on valminud lasteaia personali ja lastevanemate koostööna. Töövormina on

kasutatud arutelu, rühmatööd ja lastevanemate küsitlust.

2. ÜLEVAADE OLUKORRAST

2.1. Üldandmed

2.1.1. Asend – Lasteaed Kaari asub Põlvamaal, Vastse-Kuuste vallas, Vastse-Kuuste alevikus.

Vastavalt Vastse-Kuuste Vallavolikogu määrusele nr 7, 30. märts 2000 on Lasteaed

Kaari teeninduspiirkonnaks Vastse-Kuuste alevik, Karilatsi küla, Kiidjärve küla,

Koorvere küla, Leevijõe küla, Logina küla, Lootvina küla, Padari küla, Valgemetsa küla,

Vooreküla küla.

2.1.2. Ajalugu – Lasteaed Kaari alustas tööd 1989.aasta septembri kuus Rahu kolhoosi

lasteaiana, asukohaga Karilatsi külas. Lasteaed töötas selleks ehitatud ühepereelamus,

üherühmalisena, kaheteistkümnele lapsele. Lasteaia personali koosseisu kuulusid

juhataja, kasvataja, kokk ja remonditööline-katlakütja. Vähehaaval lasteaias käivate laste

arv kasvas. 2000-ndaks aastaks oli lasteaias käivate laste arv kasvanud 22-ni. Õppe- ja

kasvatustööd viisid lasteaias läbi kaks õpetajat, keda toetas üks õpetajaabi. Lasteaiakoha

soovijate hulk oli tunduvalt suurem, kui seda võimaldas kasutusel olev hoone.

Varakevadel 2001 võttis vallavolikogu vastu otsuse renoveerida lasteaia tarvis Vastse-

Kuuste kooli kasutuses olev algklasside hoone, et lahendada lasteaiakohtade puudus.

17.september 2001 avas Lasteaed Kaari uksed Vastse-Kuuste alevikus asuvas endises

algklasside majas. Lasteaia nimekirjas oli nüüd 30 last (tervisekaitse normid ei lubanud

suuremat laste arvu), kuid kõik soovijad ei saanud endiselt lasteaiakohta. Lasteaia

personali koosseisu kuulus juhataja, kaks lasteaiaõpetajat, kaks lasteaiaõpetaja abi.

Alates aprillist 2002 lisandus veel üks lasteaiaõpetaja. Lasteaia koosseisu kuulus kaks liitrühma, noorem rühm lastele vanuses 2-4 aastat ja vanem rühm lastele vanuses 4-

7 aastat. Laste toitlustamine toimus Vastse-Kuuste kooli baasil. 2009-ndal aastal alustati

eeltöödega uue lasteaiahoone ehituseks. Projekteeriti neljarühmaline lasteaiahoone 82

lapsele, et lahendada pidev lasteaiakohtade puudus. Esitati taotlus raha saamiseks KOIT

kavast. Esimest taotlust ei rahuldatud kuna leiti, et maakonnas oli olulisemaid projekte,

mida rahastada. 2010-ndal aastal tehti uus taotlus KOIT kavast rahastuse saamiseks,

seekord küsiti raha poole lasteaiahoone väljaehitamiseks, mis peaks esialgselt lahendama

lasteaiakohtade vajaduse, kui tööle jääb ka vana lasteaiahoone. Seekord saadi projektile

rahastus. Detsembris 2011 valmis Vastse-Kuuste lasteaia uue hoone esimene järk.

2011. aasta detsembrikuu seisuga töötab lasteaed Kaari kahes hoones. Vanas

lasteaiahoones tegutseb lasteaia vanem rühm. Lastega töötab kaks õpetajat ja üks

õpetajaabi. Uues lasteaiahoones tegutseb kaks rühma. Sõimerühm ja liitrühm lastele

vanuses 2-5 aastat. Kummaski rühmas töötab lastega kaks õpetajat ja üks õpetajaabi.

Tugiteenusena on lasteaias tööl muusikaõpetaja, koormusega 0,25 ametikohta ja

logopeed, koormusega 0,25 ametikohta.

2.1.3. Õppe-ja kasvatustöö Lasteaed Kaari õppe-ja kasvatustöö põhimõtted on:

● Luua turvaline ja sõbralik mikrokliima lasteaias.

● Toetada lapse loovust ja omaalgatust.

● Õppe- ja kasvatustegevuses lähtutakse lapsest.

● Soodustada lapse igakülgset arengut koostöös koduga.

● Laps õpib kõige enam mängides. Mängudes omandatakse sotsiaalseid kogemusi,

kujundatakse eneseteenindamisoskust ja tööharjumusi ning kinnistatakse teadmisi-

oskusi.

● Õppetegevuse aluseks on keskkonnakasvatus, põhiliseks suunaks on õppimine

kogemusliku ja elamusliku kaudu.

● Õppetegevuses kasutame põhimõtet kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale,

lähemalt kaugemale. Harjutamiseks on piisavalt aega.

2.1.4. Lasteaia personali ja lasteaias käivate laste üldanalüüs

Lasteaia personali üldanalüüs

Töötajad soo ja vanuse järgi

Töötajate arv Sugu Vanus

Mees Naine Alla 30-45 46-60

30

12 0 12 4 2 6

Loodud ametikohtade arv töötajate kohta

Töötaja Ametikoha suurus

Direktor 1

Juhataja asetäitja x

Rühmapedagoogid 6

Muusikaõpetaja 0.25

Liikumisõpetaja x

Logopeed (Vastse-Kuuste Kooli logopeed) 0,25

Eripedagoog x

Tervishoiutöötaja x

Õpetajaabi 3

Muu personal 1

Pedagoogid hariduse ja kvalifikatsiooni järgi

Haridustase Erialane Muu Muu + 320t Omandamisel pedagoogiline +

160t

Akad. kraad 5 x x 1

(bakalaureus,

magister, doktor)

Kõrg x x x x

Kesk-eri x x 2 x

Kesk + 320t x x x x

Ametijärk

Pedagoog- Vanempedagoog Pedagoog Noorempedagoo Kvalifikatsioonit

metoodik g a

x x 6 2 x

Lasteaias käivate laste üldanalüüs

Näitaja Kokku Sõimerühmas Lasteaiar

ühmas

Laste arv vanuse järgi poisid tüdrukud poisid tüdrukud poisid

1-aastased 5 2 5 2 X

2-aastased 4 7 2 1 2

3-aastased 4 4 X X 4

4-aastased 3 2 X X 3

5-aastased 2 4 X X 2

6-aastased 4 3 X X 4

7-aastased X X X X X

8-aastased X X X X X

Kokku 22 22 7 3 15

Nendest koolipikenduse X X

saanud lapsed X

Erivajadustega lapsed X X

tavarühmas

Rühmade arv 3 1 2

Normatiivne kohtade arv 52 14 38

Laste keskmine nimestikuline 44 10 34

arv

Lapsed, kelle kodune keel ei X X X

ole eesti keel

Kohta ootavate laste arv X X X

2.2. SWOT analüüs

SWOT analüüs viidi läbi laiendatud hoolekogu koosolekul 29.mail 2017 ja pedagoogilise

nõukogu koosolekul 23.mail 2017. Tulemused ühendati ja fikseeriti alljärgnevas tabelis.

TUGEVUSED NÕRKUSED

1) Kaasaegne, uus lasteaiahoone. 1) Kaks eraldi maja põhjustab puuduliku

2) Omavalitsus on hoidnud lapsevanema infovahetuse, raskendab õppevahendite

tasu madalal,mille tõttu on LA teenus jagamist, vanema rühma eraldatust ja

kõigile kättesaadav ja jõukohane. lapsevanemad peavad liikuma kahe maja

3) Koolitatud, kompetentne, vastutulelik ja vahel.

lastest hooliv personal. 2) Kesised võimalused laste

4) Kaasaegne, arendav ja piisavate liikumistegevuste läbiviimiseks

õppevahenditega õpikeskkond. siseruumides.

5) Erinevate robootika-ja IT vahendite 3) Liikumisõpetaja puudumine.

olemasolu tööks lastega. 4) Vana LA hoone on kahekorruseline, mis

6) Suur, mitmekesine ja turvaline õueala tingib pideva trepist käimise vajaduse.

(mägi, kivid, suured puud, avar 5) Ei ole võimalik komplekteerida head

muruväljak) 7) Õppetegevuse planeerimine,

dokumentatsioon ja suhtlemine

vanematega on E-keskkonnas 8) Koolieelikutele hea ettevalmistus

sujuvaks üleminekuks lähedalasuvasse

kooli.

9) Planeeritud tegevuste ajal rühmas 3

täiskasvanut.

10) Laste tervislike erivajadustega

arvestamine.

11) Personali head töötingimused.

12) Köögi kasutamise võimalus õppetöö

toetamiseks.

13) Lastel võimalus osaleda suveüritustel

väljaspool lasteaeda (spordifestival,

laulu-ja tantsupidu jne.)

14) Suurürituste korraldamise kogemused

(lasteaedade maakondlik luulepäev 10 a.

ja – laulupäev 2 a.).

15) Head ja avatud suhted lastevanematega.

16) Laste arv rühmas soodustab

individuaalset õpitegevust.

17) Paindlikud tingimused sõimerühma

vastuvõtmisel.

18) Eripedagoogi tugiteenuse pakkumine.

19) Muusikategevusi viib läbi

muusikaõpetaja.

20) Rühmasisene hea meeskonnatöö.

21) Ümbritsev mitmekesine ja kaunis

looduskeskkond (mõisapark, tiik, mets,

järved, Valgesoo, Akste sipelgariik,

Taevaskoda)

22) Hea asukoht ja transpordiühendus. 23) Lasteaia tööaeg on lapsevanematele

sobiv ja toetab töölkäimist. 24) Kergliiklustee, avaliku mänguväljaku ja

liiklusväljaku olemasolu ning

kasutamisvõimalus.

25) Kooli võimla, staadioni ja kohaliku

kultuurimaja kasutamise võimalus.

26) Välipaviljoni olemasolu õuesõppe

läbiviimiseks.

27) Kogukonna liikmetel võimalus kasutada

lasteaia ruume erinevates

tegevustes(sünnipäevad,võimlemine,

ringid).

28) Mitmekesised ja maitsvad toidud.

29) Toredad väljasõidud, üritused, peod

ja traditsioonid. 30) Lastel võimalus nautida teatrietendusi

kohapeal (harrastusteatrid).

ühist toimivat metoodikakabinetti,

kuna asume kahes eraldi majas.

6) Personali IT-teadmised

vajavad täiendamist.

7) Ebapiisav lapsevanemate

kaasamine igapäevategevustesse ja

ühisürituste organiseerimisse. 8) Töötajate vähene võõrkeeleoskus

(võõrkeelne laps rühmas) 9) Lastevanematel ei ole veel kujunenud

välja e-lasteaia kasutamise harjumust. 10) Kollektiivi ühisürituste vähesus.

11) Lastel õuealal vähe võimalusi

aktiivseks tegevuseks.

12) Raske leida haigestunud

töötajale asendajat.

13) Kõrge müratase keskmises rühmas.

14) Laste suur vanusevahe ühes rühmas.

15) Huviringide vähesus.

16) Pidaja seisukohalt lähtudes ei

ole rühmade täituvus piisav.

OHUD VÕIMALUSED

1) Personali vananemine, raske leida 1) Lasteaia II etapi väljaehitamine mille

kvalifitseeritud uut personali. tulemusel:

2) Teadmatus haldusreformi mõjudest 1) Parem infovahetus ja meeskonnatöö

lasteaia arengule (kaadri kärpimine, 2) Võimalus lasteürituste

õppemaksu tõus) ja juhtimisele (lasteaia korraldamiseks lasteaias (käesoleval

ja kooli ühinemine). ajal peame leidma teisi võimalusi)

3) Kui piirkonna noorte perede arv ei kasva 3) Laste loovuse arendamiseks paremad

ja laste arv jääb samale tasemele, võib tingimused (eraldi käelise tegevuse

tekkida laste arvu vähenemine. ruum)

4) Asukoht aleviku kesktänava ääres. 4) Luuakse võimalused laste

liikumistegevuste läbiviimiseks

siseruumides.

5) Süstematiseeritud metoodikakabineti

toimimine.

6) Erirühma moodustamine lähtudes

laste arengulistest erivajadustest.

2) Õueala parem kasutus, täiustamine

erinevate atraktsioonidega, mis pakuvad

lastele võimalusi erinevateks

tegevusteks.

3) Piirkonda on kolinud noori lastega

peresid, sest kinnisvara on võimalik

soetada soodsa hinnaga, mis omakorda

kindlustab laste arvu lasteaias.

4) Lihatööstuse taaskäivitamine annab

inimestele uusi töökohti ja toetab

piirkonna arengut, mille tulemusena saab

tõusta laste arv.

5) Personali töö vääriline tasustamine.

6) Viia läbi lapsevanemate koolitusi.

7) Võõrkeeleõpe personalile, et toetada

professionaalset arengut.

8) Organiseerida koostööprojekte

lapsevanematega (nt. väikse tarbeaia

rajamine) mis suurendaks ühtekuuluvus-

tunnet.

9) Külalisesinejate majja kutsumine

(nt.väike kontsert), et äratada lastes huvi

ja rikastada nende loovust.

10) Korraldada rohkem ühistegevusi koos

lapsevanematega, et kaasata neid

igapäevategevustesse.

11) Päeva toredamate hetkede jäädvustamine

ja nende jagamine lapsevanematega

turvalises internetikeskkonnas annab

lapsevanematele ülevaate laste

tegevustest.

12) Lasteaedadevaheline koostöö.

3. TULEVIKUNÄGEMUS (VISIOON), KOHUSTUS (MISSIOON),

JA STRATEEGILISED EESMÄRGID

Visioon

Lapsevanema kasvatusväärtusi toetav, kõigile avatud, last väärtustav lasteasutus.

Missioon

Õnneliku ja turvalise lapsepõlve kindlustamine, lapsele soodsa kasvukeskkonna loomine.

Strateegilised eesmärgid

● Loodud on kõigile lastele võrdväärsed võimalused ja tingimused võimete- ja huvidekohase

ning kvaliteetse alushariduse omandamiseks, mis võimaldab sujuvalt jätkata õpinguid

koolis ja elus väärikalt toime tulla.

Lasteaed Kaari väärtused ● hoolivus ● usaldus ● turvalisus ● avatus ● loovus, innovaatilisus ● koostöö

4. ARENGUSUUNDUMUSED AASTATEKS 2018-2020

Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise:

4.1. Võrdsete võimaluste loomine lastele ja personalile

Eesmärk: Ehitada välja lasteaiahoone II etapp

Oodatav tulemus: Lasteaia organisatsiooni ühistunde kindlustamine. Lastele ja personalile parima

ja turvalisema õpi-, kasvu- ja töökeskkonna tagamine. On loodud tingimused liikumis- ja

loovtegevuste läbi viimiseks. On loodud toimiv metoodikakabinet ja tagatud olemasolevate

õppevahendite kasutamine kõigi rühmade poolt. Moodustatakse erirühm lähtudes laste

arengulistest erivajadustest.

4.2 Strateegiline juhtimine Eesmärk: Lasteaia juhtimises lähtutakse lasteaia arengukavast.

Oodatav tulemus: Arengukava aastateks 2018-2020 on rakendatud.

Eesmärk: Muutustele ja uuendustele avatud personal.

Oodatav tulemus: Igapäevategevustes rakendatakse lapsest lähtuvat õppekorraldust ja

toetatakse laste loovust.

Eesmärk: Personal ja lapsevanemad osalevad aktiivselt lasteaia arendustegevuses.

Oodatav tulemus: Vastavalt vajadusele toimuvad arenduskoosolekud, plaanipärased

nõupidamised ja tagasisideküsitlused.

4.3. Personali juhtimine

Eesmärk: Kollektiivi suurema ühistunde kujundamine.

Oodatav tulemas: Üksteist mõistev ja toetav meeskonnatöö.

Eesmärk: Avatus meeskonnas

Oodatav tulemus: Tehakse julgeid ettepanekuid töö kvaliteedi tõstmiseks, võetakse

vabatahtlikult vastutus ülesannete täitmise eest.

Eesmärk: Õpetajad oskavad õppetöö rikastamiseks kasutada haridustehnoloogilisi vahendeid.

Oodatav tulemus: Tegeluste läbiviimisel kasutatakse planeeritult haridustehnoloogilisi vahendeid.

4.4. Koostöö Eesmärk: Lapsevanemad on kaasatud lasteaia igapäevategevustesse.

Oodatav tulemus: Usalduslikud suhted lapse, õpetaja ja lapsevanema vahel.

Lapsevanemate osalemine igapäevategevustes rikastab laste päeva.

Eesmärk: Lapsevanemad ja hoolekogu on kaasatud lasteaia arendustegevusse.

Oodatav tulemus: Lapsevanemad ja hoolekogu osalevad aktiivselt arendustegevustes ja on

kaasatud igapäevategevustesse.

Eesmärk: Huvitatud saavad informatsiooni lasteaia kohta erinevate kanalite kaudu.

Oodatav tulemus: Lasteaial on oma koduleht, lasteaia tegemisi kajastatakse valla facebooki- ja

kodulehel ning ajakirjanduses.

Eesmärk: Lapsevanemad kasutavad aktiivselt lasteaed.eu keskkonda.

Oodatav tulemus: Õppetegevuse informatsioon ja teated on ühes kohas ja kõigile ühesugused.

Eesmärk: Vastse-Kuuste Kooli algklassiõpetajate ja lasteaiaõpetajate aktiivsem koostöö

laste sujuvaks üleminekuks kooli.

Oodatav tulemus: Lastel on koolis toimetulemiseks head baasteadmised, mis tagab

parema toimetuleku esimeses kooliastmes.

Eesmärk: Lasteaed teeb omavalitsusega koostööd lastele suunatud ülevallaliste

ürituste korraldamisel.

Oodatav tulemus: Lapsed ja personal on kultuurilis-sotsiaalselt aktiivsed.

Eesmärk: Koostöö lasteaed Kaari ja Leitung Kita Wiesenpark pedagoogide vahel

parimate praktikate jagamiseks ja koos lastega erinevate projektide elluviimine.

Oodatav tulemus: Pedagoogiline personal rakendab töös lastega parimaid praktigaid.

Laste igapäeva- ja õppetegevused on mitmekesised ja arendavad.

4.5. Ressursside juhtimine 4.5.1. Eelarvevahendite kasutamine

Eesmärk: Eelarvevahendeid kasutatakse optimaalselt ja plaanipäraselt õpi-ja kasvukeskkonna

ning personali töötingimuste parendamiseks.

Oodatav tulemus: Olemasolevate vahendite parim kasutus vastavalt tegevuskavale.

4.5.2. Ruumid ja maa-ala Eesmärk: On valminud lasteaiahoone II järk, mis parendab laste ja töötajate kasvu-ja töökeskkonda. Oodatav tulemus: Lasteaed asub ühes hoones, mis on projekteeritud lasteaiana ja pakub

parimat kasvu- ja töökeskkonda.

Eesmärk: Lasteaial on hooldatud õueala koos erinevate liikumistegevust arendavate

atraktsioonidega.

Oodatav tulemus: Lasteaial on hooldatud ja mitmekesiste liikumistegevust

arendavate atraktsioonidega õueala.

4.5.3. Õpivõimaluste mitmekesistamine

Eesmärk:Õuesõppetegevusi viiakse läbi õppekäikudel looduslikult eriilmelistesse paikadesse,

selleks leitakse lisavahendid projektide kaudu.

Oodatav tulemus: Lastel on loomulik huvi looduse vastu ning oskus seda väärtustada ja

keskkonnahoidlikult käituda. Lapsed on aktiivselt liikuvad ja terved.

Eesmärk: Õppetegevuste läbiviimiseks on mitmekesine pildi-, heli-, IT- ja mänguvahendite

hulk. Oodatav tulemus: Õpetajad kasutavad õppetegevustes erinevaid näitlikustamise

vahendeid, mis annavad võimaluse lastel õppida läbi mängu ja kogemuse.

4.6. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 4.6.1. Lasteasutuse õppekava

Eesmärk: Lasteaia õppekava pidev arendamine, rakendades lapsest lähtuvat õppekorraldust.

Oodatav tulemus: Lasteaial on õppekava, mis lähtub lapsest ja pakub tööks lastega parimaid

võimalusi.

Eesmärk. Õppekavas on sätestatud lapse arengu hindamise põhimõtted ja korraldus.

Oodatav tulemus: Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel lähtutakse lapse arengu hindamise tulemustest

ning laste loomulikust huvist.

4.6.2. Rühma õppe-ja kasvatustegevuse planeerimine

Eesmärk: Rühma õppe- ja kasvatustöö planeeritakse lähtudes lasteaia õppekavast ja

arvestatakse laste ealiste ja isikupäraste oskustega.

Oodatav tulemus: Õppe- ja kasvatustöö rühmas on lapsest ja tema loomulikust huvist lähtuv.

Eesmärk: Õppetegevuse mitmekesistamine erinevate haridustehnoloogiliste vahenditega.

Oodatud tulemus: Olemasolevad IT- vahendid leiavad aktiivset kasutust.

4.6.3. Õpetamine, kasvatamine

Eesmärk: Õppe-ja kasvatustöös lähtutakse lapse huvidest, loovusest ja individuaalsusest.

Oodatav tulemus: Laps julgeb kasutada oma loovust erinevates tegevustes.

Eesmärk: Rikastada lapse liikumisvõimalusi erinevate sportlik-arenduslike liikumisviisidega.

Oodatav tulemus: Lapsel on kujunenud aktiivne liikumisharjumus liikumisõpetuse eri vormide

kaudu.

Eesmärk: Erivajadustega laste ja nende vanemate igakülgne toetamine.

Oodatav tulemus: Erivajadusega lapse arengut toetavad eripedagoogid ja teised spetsialistid, et

saavutada parim tulemus lapse toimetulekuks igapäevaelus. Erivajadusega lapsel on turvaline

ja arendav kasvu- ja õpikeskkond.

4.6.4. Mängimine, õppimine

Eesmärk: Laps õpib mängides ja mängib õppides.

Oodatav tulemus: Lasteaia õppetegevused on mängulised, toetavad last uute teadmiste ja

oskuste omandamisel ning rakendamisel igapäevaelus.

Eesmärk: Rikastada laste igapäevategevusi erinevate olemasolevate vahenditega.

Oodatav tulemus: Laps oskab iseseisvalt mängu luua ja kasutada selleks loovalt

erinevaid vahendeid.

4.6.5. Lapse hariduslike erivajaduste väljaselgitamine

Eesmärk: Kõik lapsed saavutavad kooliküpsuse vastavalt oma arengutasemele.

Oodatav tulemus: Lapse hariduslikke erivajadusi märgatakse koheselt nende tekkimisel või

olemasolul. Vajadusel rakendatakse tugiteenuseid.

4.6.6. Laste toetamine

Eesmärk: Laps tunneb ennast lasteaias turvaliselt ja leiab igakülgset toetust pedagoogide poolt

erivajadustega toime tulemiseks.

Oodatav tulemus: Positiivse mina-pildiga, vastavalt oma võimetele arenenud laps.

Eesmärk: Läbi personali isikliku eeskuju kujundatakse lastes hoolivust, sallivust ja sõbralikkust.

Oodatav tulemus: Lapsed on hoolivad kaaslaste suhtes.

Eesmärk: Lapsed ja lapsevanemad saavad positiivset ja arengut toetavat tagasisidet.

Oodatav tulemus: Usalduslikud suhted lapse, õpetaja ja lapsevanema vahel.

Eesmärk: Tõsta lapsevanemate kasvatusalast teadlikkust lapse arengu toetamisel, koolituste kaudu. Oodatav tulemus: Lapsevanem oskab toetada oma lapse arengut ja mõistab lapse käitumise

erinevaid põhjuseid.

4.6.7. Koolivalmidus

Eesmärk: Laste sujuv üleminek lasteaiast kooli.

Oodatav tulemus: Laps tunneb ennast esimeses klassis turvaliselt.

Eesmärk: Kõik lapsed saavutavad koolivalmiduse vastavalt oma arengutasemele.

Oodatav tulemus: Kooliminev laps on sotsiaalselt, vaimselt ja füüsiliselt kooliküps.

5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

5.1. Arengukava täitmist analüüsitakse sisehindamise käigus ja vastavalt sisehindamise

tulemustele korrigeeritakse arengukava tegevuskava ja koostatakse uus arengukava. 5.2. Arengukava kinnitab Vastse-Kuuste vallavalitsus lasteaia hoolekogu ja pedagoogilise nõukogu

soovitusel.

6. Lasteaed Kaari tegevuskava aastateks 2018-2020

Nr Ülesanne/tegevus 2018 2019 2020 Omavahendid Muud allikad Kokku

Investeeringud

1. Lasteaia II järgu väljaehitamine 650 000 650 000 x 650 000

2. Liikumistegevuse vahendid

hoovialale

x 25000 x 25000 x 25000

Tegevuskulud

1. Ülevallaliste lasteürituste

korraldamine

1500 1550 1600 1650 3000 4650

2. Rahvusvahelin koostöö 1200 600 1200 3000 x 3000

3. Õppekäigud ja osalemine

kultuurisündmustel

1200 1300 1400 3800 x 3800

4. IT-vahendite täiustamine ja

uuendamine

400 1600 400 2400 x 2400

5. Laste mängu- ja õppevara

täiendamine

800 880 968 2648 x 2648

6. Lapsevanemate koolitused 700 700 700 700 1400 2100

7. Õpetajate töötasu 167304 172323 177493 517120 x 517120

8. Personali koolituskulud 400 600 600 600 x 2200

9. Erivajadustega laste rühma

avamine (personalikulu)

x 56664 62330 118994 x 118994