Lasila Põhikool

Kadi Vannus 8.klass

LASILA KOOLIMAJADE KRAANIVEE JA MÕISATIIKIDE VEE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED

Uurimistöö

Juhendajad: Anneli Meibaum, Helen Tuusti

Lasila 2013

2

SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3

1.VEE FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED JA NENDE ABIL VEE KVALITEEDI

MÄÄRAMINE ........................................................................................................................................ 5

1.1 Vee lõhn, värvus ja läbipaistvus ............................................................................................... 5

1.2 Vesinikeksponent ehk pH ......................................................................................................... 6

1.3 Karedus ..................................................................................................................................... 7

1.4 Nitraadid ................................................................................................................................... 8

1.5 Joogivee omadused ja kvaliteedinõuded ................................................................................... 9

1.6 Reostunud vesi ........................................................................................................................ 10

2. PÕHJAVESI ..................................................................................................................................... 12

2.1 Mis on põhjavesi? ................................................................................................................... 12

2.2 Põhjavee tekkimine ja paiknemine ......................................................................................... 13

2.3 Põhjavee kasutamine .............................................................................................................. 14

3. LASILA MÕIS JA TIIGID ............................................................................................................. 15

3.1 Mõisa ja tiikide ajalugu .......................................................................................................... 15

3.2 Mõisatiikide tänapäev ............................................................................................................. 18

4. LASILA KOOLI KRAANIVESI ...................................................................................................... 19

5. METOODIKA .................................................................................................................................. 20

6. UURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS ...................................................................................... 22

6.1 Uurimistulemused .................................................................................................................. 22

6.2 Analüüs .................................................................................................................................. 23

6.2.1 Lõhn .................................................................................................................................... 23

6.2.2 Värvus ................................................................................................................................. 23

6.2.3 Läbipaistvus ......................................................................................................................... 23

6.2.4 Nitraadid .............................................................................................................................. 24

6.2.5 pH ........................................................................................................................................ 24

6.2.6 Karedus ................................................................................................................................ 24

KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................... 27

KASUTATUD ALLIKAD .................................................................................................................... 29

LISAD …………………………………………………………………..…………………………......31

LISA 1 Fotod Lasila mõisatiikidest

LISA 2 Fotod Lasila kooli kraanivee ja mõisatiikide vee füüsikalis- keemiliste omaduste uuringute

läbiviimine

3

SISSEJUHATUS Tulenevalt erinevatest keskkonnaprobleemidest, mis meid igapäevaselt saadavad, on vee

olemasolu ja puhtus kindlasti üks aktuaalsemaid teemasid.

Käesolevas uurimuslikus töös käsitletakse Lasila mõisatiikide ning koolimajade kraanivee

kvaliteedi näitajaid.

Teema on tähtis, kuna kõik inimesed tarbivad vett igapäevaselt. Tihti sõltub meie elu kvaliteet

vee kvaliteedist. Puhas joogivesi on sama oluline kui puhas õhk. Paljud haigused on

põhjustatud sellest, et joogivesi pole puhas.

Kuna Lasila mõisa tiikidest pole varem selliseid veeproove võetud ja vee kvaliteeti uuritud,

tundus teema huvitav ja aktuaalne. Milline on tiikide seisund ja kas on midagi, mida saaksime

tiikide vee seisundi parandamiseks ette võtta? Ühtlasi teeb töö autorile muret algklasside maja

kraanivee halb lõhn, millest tulenevalt on käesoleva töö raames vaatluse all Lasila mõisamaja

ja algklassidemaja vesi. Vesi peab vastama kvaliteedinõuetele. Iga inimene peaks teadma,

missugust joogivett ta kasutab ja kust see vesi tuleb. Missugused peavad olema vee omadused

ja kuidas vett puhtana hoida?

Käesoleva töö probleemist lähtuvalt on töö eesmärgiks viia läbi mõõtmised kooli kraanivees

ja mõisatiikides ning koostada saadud tulemuste põhjal analüüs Lasila kooli kraanivee ja

mõisatiikide vee füüsikalis- keemilistest omadustest.

Töö käigus viiakse läbi uurimus, milles selgub, milliste omaduste (lõhn, värvus, läbipaistvus,

karedus, nitraatide sisaldus, pH) poolest erinevad/ sarnanevad kooli kraanivesi ja mõisa tiikide

vesi ning kas kooli uues ja vanas majas on kraanivee omadused samad. Uurimisvahenditena

kasutatakse Vernier’ LabQuesti andmekogujat, pH sensorit, juhtivuse sensorit kareduse

uurimiseks, nitraatide tuvastamiseks indikaatorpaberit.

Töö autor arvab, et kooli kraanivesi ja mõisa tiikide vesi erinevad üksteisest oluliselt. Kooli

kraanivesi tuleb põhjaveest, tiikide vett mõjutab sealne elustik ning ümbritsev keskkond.

Kindlasti pole uue ja vana koolimaja vee omadused samad, sest uuem koolimaja on alles

ehitatud ja selle kvaliteedinõuded peaksid parematele tingimustele vastama seoses uue ja

kaasaegse torustikuga.

4

Käesoleva töö valmimisel on kasutatud allikatena erinevaid interneti lehekülgi ja raamatuid.

Ühtlasi on töös kasutatud Linda Kanguri ja Veera Tiidenbergi intervjuudest saadud andmeid.

Uurimistöö probleemist ja ülesannetest lähtuvalt koosneb töö ülesehitus sissejuhatusest,

kuuest peatükist, kokkuvõttest, allikatest ja lisadest. Esimene peatükk käsitleb vee füüsikalis-

keemilisi omadusi ja nende abil vee kvaliteedi määramise võimalusi. Teine peatükk kajastab

materjale põhjavee tekkimisest, paiknemisest ja kasutamise võimalustest. Kolmandas peatükis

antakse ülevaade Lasila mõisa ja tiikide ajaloo kohta. Neljas peatükk kirjeldab Lasila

koolimajade kraanivee pärinemist ja varasemaid vee kvaliteedi uuringute andmeid. Viiendas

peatükis tutvustatakse käesoleva uurimistöö metoodikat. Kuues peatükk sisaldab endas

uurimistulemusi tabeli vormis ning uurimistulemuste analüüsi.

Töö autor tänab kõiki, kes on olnud suurteks motiveerijateks ning eeskujudeks. Kõigepealt

tänaksin Kaia Kautsi ja Helen Tuustit. Nemad olid mulle väga suureks abiks. Muidugi tänan

ma väga õpetaja Annelit, kes on minu uurimistöö juhendaja ning kes aitas mind suuresti töö

valmimisel. Suur tänu Linda Kangurile ja Veera Tiidenbergile. Ühtlasi tänan õpetaja Evet, kes

soovitas mulle teemakohaseid raamatuid.

5

1.VEE FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED JA NENDE ABIL VEE KVALITEEDI MÄÄRAMINE

1.1 Vee lõhn, värvus ja läbipaistvus

Vikipeedia andmetel (2013) on vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan

keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Järelikult koosneb üks vee molekul kahest

vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee

molekulidel on väga väike molekulmass ja nad moodustavad omavahel vesiniksidemeid.

Vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstab

seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Vesi on üks parimaid ja levinumaid lahuseid,

milles lahustuvad hästi väga paljud vedelad, tahked ja gaasilised ained.

P. Alekandi (2011) andmetel on vesi keemiliselt aktiivne aine, mis reageerib paljude ainetega

juba toatemperatuuril. Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta hõlmab maakera pindalast

ligi 70 %. Enamjaolt on see palju lahustunuid aineid sisaldav merevesi.

Puhas vesi on värvuseta, maitseta ja lõhnata vedelik. Vesi külmub (tahkub) 0°C ja keeb 100°C

juures. Vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheaegselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja

gaasilises. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid.

Nad koosnevad suures osas veest, mõned vees elavad organismid isegi kuni 99% ulatuses.

Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu soojeneb vesi päeval kiiresti ja jahtub aeglaselt,

reguleerides (analoogiliselt ka kevadel ja sügisel) sel teel kliimat. (Alekand 2011).

Vesi laseb valgust läbi. Seepärast saavad vees kulgeda fotosünteesiprotsessid (Karik, Past

1996).

Maad ümbritseva kihina moodustab vesi hüdrosfääri. Hüdrosfäär sisaldab ookeanide, merede,

järvede, jõgede, jää, atmosfääri (aur) ja maapõue vett. See on keemiliselt sidumata vesi. Tema

aurud atmosfääris ei tõkesta Maale langevat Päikese kiirgust, kuid takistavad soojuse

kiirgumist Maalt kosmosesse. Suure soojusmahtuvuse tõttu kogub vesi suvel endasse soojust

ning talvel annab selle ära. Seega on vesi ka oluline kliimat mõjustav komponent. Samuti

suureneb veekasutus tööstuses. Sõltuvalt kasutatavast tootmistehnoloogiast ja geograafilisest

asukohast on tarbitava vee hulgad üsna erinevad.

6

Mõned näited tööstusliku veetarbe kohta:

1 purgi puuviljakonservi kohta 40 l,

1 kg paberi tootmiseks 100 l,

1 t tsemendi tootmiseks 4500 l,

1 personaalarvuti tootmiseks 12 000 l,

1 t terase tootmiseks 20 000 l,

1 t puuvillase riide tootmiseks 260 000 l.

Väga suur veetarbija on soojusenergeetika. Suur veetarbija on ka põllumajandus, seda aladel,

kus kasutatakse kunstlikku niisutust. (Koorits ja Nei 1998).

1.2Vesinikeksponent ehk pH

Vikipeedia (2013) andmetel on vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH negatiivne

logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist, mis näitab lahuse happelisust. pH

väärtused jäävad reeglina vahemikku 0…14, kuid siiski on ka ülihappelisi lahuseid, mille pH

on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta

vee pH on 7. Karik (2003) väidab, et puhta vee pH on 7 vaid siis, kui vesi pole kontaktis

õhuga. Vesi lahustab õhust süsihappegaasi, seejuures moodustub süsihape, mille arvel vee

keskkond muutub happelisemaks ja omandab pH alla 7, puhtal vihmaveel 5,6–6. Kraanivesi

on aga nõrgalt aluseline, pH 7,5–8, happelise soovee pH on kuni 4. Inimvere pH on 7,4.

Kariku (2003) väitel võib pH mõistet kohata ühtlasi meedias, pesemis- ja puhastusvahendite,

suuloputusvahendite, väetislahuste, toiduainete ja muude seesuguste olmekaupade etiketil või

pudelisildil. pH määramiseks kasutatakse pH-meetreid, lihtsamatel juhtudel indikaatoreid;

lakmuse värvuse (punane-sinine) muutus esineb piirkonnas 5–8.

7

1.3 Karedus

Vikipeedia andmetel (2013) nimetatakse vee kareduseks lahustunud magneesiumi- ja

kaltsiumiühendite sisaldust looduslikus vees. Nende kontsentratsioonide järgi saab rääkida

karedast ja pehmest veest.

Eristatakse järgmisi kareduse liike:

• Üldkaredus (karbonaatne + mittekarbonaatne karedus);

• Karbonaatne karedus;

• Mittekarbonaatne ehk jäävkaredus;

• Jääkkaredus.

Vikipeedia (2013) andmetel nimetatakse üldkareduseks karbonaatset ja mittekarbonaatset

karedust kokku. Karbonaatseks kareduseks ehk karbonaatkareduseks nimetatakse vee

karedust, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3

-) esinemisest

vees. Mittekarbonaatseks kareduseks ehk jäävkareduseks ehk püsikareduseks nimetatakse vee

karedust, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest,

mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Vee kuumutamisel sellise vee karedus ei

kao. Mõnikord räägitakse eraldi ka jääkkaredusest, mis on tingitud vee keetmise järel

allesjäänud karedusest. Jääkkaredus viitab sellele, et keemine oli ebatäielik ja selle väärtus

võib seega erineda mittekarbonaatsest karedusest.

Kooliportaal Miksike (2013) andmetel on eriti pehme vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna

vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude

ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega, väga kare on merevesi. Vee kareduse

vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi

läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest

seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee

seismisel ning jahtumisel sadestuvad.

Erik Puura (2010) andmetel pH- meetriga vee karedust mõõta ei saa, sest lisaks Ca-, Mg- ja

HCO3- ioonidele esineb lahuses ka teisi ioone ja komplekse. Kellel on vajalik täpselt vee üld-

ja muutuvat karedust määrata, siis selleks on olemas vastavalt GH ja KH testid, mida

8

müüakse näiteks loomatarvete poodides. Samas on vee kareduse klassifikatsioone mitmeid,

üks on näiteks selline: (vt tabel 1).

Tabel 1. Vee karedus mg/l

Vesi Karedus (mg/l)

pehme 0−60

keskmine 61−120

kare 120−180

väga kare > 180

1.4 Nitraadid

Toetudes Vikipeedia andmetele (2013) võib öelda, et nitraadid tähendavad anorgaanilises

keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid. Nitraadid,

mis on soolad, koosnevad kahest ioonist – metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-). Nitraadid

on enamasti värvitud kristallid, nende kuumutamisel vabaneb hapnik, mistõttu neid

kasutatakse tugevate oksüdeerijatena. Nitraadid on vees hästi lahustuvad. Mageveekogudes ja

jõesuudme alal saab nitraatide sisaldus mõnikord tõusta piirini, kus see võib pidurdada kalade

kasvu, nõrgendada nende immuunsussüsteemi, tappa kalasid ja rõhuda ka teisi veeorganisme.

Liigsete nitraatide sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu ning sellega võib

kaasneda veeõitseng.

Leesiku (2001) andmetel esinevad nitraadid praktiliselt kõigis veetüüpides. Puhastes

looduslikes vetes ei ületa nitraatide sisaldus 0,1 mg/l. Uurides pinnavett nitraatide suhtes,

saab otsustada vee isepuhastumisvõime üle.

Terviseameti (2013) andmetel kasutatakse nitraatide naatrium-, kaalium-, kaltsiumsooli

põllumajanduses väetistena. Nitraate kasutatakse värvide tootmisel, tikuvabrikus,

klaasitööstuses, samuti lõhkeainetes ja signaalrakettides.

Terviseameti (2013) andmetel eritub enamus nitraate organismist uriiniga kas nitraatidena,

ammoniaagina või ureana. Surmavaks on 4–50g nitraatide ühekordne annus. Arvatakse, et on

seos mao või söögitoru vähi tekke riski ja nitraatide/nitritite suurte dooside kasutamise vahel.

9

Austraalias on leitud arvatav seos nitraatide kõrge tasemega joogivees väärarengute tekkega.

Otsitakse seost nitraatide ja kilpnäärme haiguste vahel.

Leesiku (2001) andmetel on tavaliselt vees lahustunud nitraadid märkamatud. Neid on

võimalik avastada ainult vee koostise analüüsi kaudu laboris.

Kuidas satuvad nitraadid vette?

• väetisehoidlatest ja siloaukudest;

• loomafarmidest;

• põllumajandusest, kui väetamisel ei arvestata vihma- ja lumesulamise perioode ning

kus agrotehnika ja kultiveerimise meetodid ei sobi kokku kasvatatavate

põllukultuuridega;

• olme- ja tööstuslike reovete ebapiisaval puhastamisel;

• fekaalvete sattumisel joogiks kasutatavasse veereservuaari;

• sisepõlemismootorite ja korstnate väljaheitegaasidest - vihmaga koos langeb igal

aastal maapinnale 12 kg lämmastikku hektari kohta.

Nitraatide olemasolu vees näitab vee üldist saastatust ehk üldreostust. Nitraatide piirsisaldus

joogivees on kuni 50 mg/l.

1.5 Joogivee omadused ja kvaliteedinõuded

L. Leesiku (2001) väitel on joogivesi üks tähtsaim elukeskkonna tegur, mis mõjutab oluliselt

inimeste tervist ja elukvaliteeti.

Loodusajakirja Eesti Loodus (2013) andmetel paraneb elanike varustatus puhta joogiveega

aasta-aastalt. Nüüdisnõuetele vastava veevarustuse ja kanalisatsiooniga saab tunduvalt

vähendada haigestumist näiteks koolerasse ja tüüfusesse (80–100%), düsenteeriasse (40–50%),

samuti silmapõletikku (60–70%), sügelistesse jpt. haigustesse. Eesti joogivee kvaliteedi- ja

kontrollinõuetes kirjas olevad näitajad on jaotatud kolme rühma: mikrobioloogilised,

keemilised ja indikaatorid. Mikrobioloogilised ja keemilised näitajad kajastavad võimalikke

ohte tervisele. Joogivees olevatest keemilistest ainetest võivad meie tervist ohustada

esmajoones fluor ja boor, aga ka nitraadid ja baarium. Joogivee indikaatorid kajastavad aga

vee organoleptilisi omadusi ja ühtlasi näitavad vee üldist reostust. Kui indikaatorid ei vasta

nõuetele, siis ei saa vett küll igal otstarbel kasutada, kuid otsest ohtu tervisele ei ole.

10

1.6 Reostunud vesi

Vikipeedia (2013) andmetel on veereostus ehk vee reostumine suure hulga saastunud vee

jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, ookeanisse jt) või põhjavette

(põhjaveereostus). Kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn ja

veeõitsengud viitavad tavaliselt veereostusele.

Põhjused, miks joogivesi võib reostuda: • Seisev vesi;

• Pinnavee sattumine põhjavette;

• Lekkivad kanalisatsioonitorud;

• Reovee sattumine põhjavette;

• Lahtine madala rakkega kaev kättesaadav loomadele reostamiseks;

• Lekkivad settekaevud;

• Puurkaevu mantli ümbruse puudulik hüdroisolatsioon, mis võimaldab pinnaveel

tungida puurkaevu.(Leesik 2001).

Reostus võib olla tingitud:

• Looduskatastroofidest (vulkaanipursked, piksest tingitud metsapõlengud;

• Inimtegevusest tulenev (tehislik) reostamine on seotud tootmistegevuse või olmega;

• Veetranspordist pärinevad veed ja elukondlikud ehk olmereoveed (sanitaarsõlmedest

saunadest, sööklatest, haiglatest);

• Sademeveest on vihma- ja lumesulamisveed, tänavate kastmis- ja purskkaevuveed;

• Väljauhutud väetistest (fosfaadid, nitraadid);

• Õlireostusest.

Reovee puhastamiseks rakendatakse mehaanilisi, keemilisi, bioloogilisi meetodeid.

Mehaanilise puhastusega (filtrimine, setitamine) kõrvaldatakse veest mittelahustunud aineid.

Mehaanilisele puhastusele järgneb keemiline puhastus, millega eraldatakse mürgiseid aineid.

Siia kuulub ka heitvee neutraliseerimine: happeline vesi neutraliseeritakse lubjakivi või

lubjaga, leeliseline vesi aga väävelhappega. Keemiliste meetoditega pole võimalik reovett

täielikult puhastada orgaanilistest ainetest. Seetõttu rakendatakse bioloogilist järelpuhastust

aktiivmudaga ja niisutusvälju. (Karik, Past1996).

11

Nõustun Palangu (1997) arvamusega, et suurimad puhta vee kulutajad ja reostajad on

tööstusettevõtted, (eriti tselluloosi- ja paberivabrikud). Ometigi saab igaüks meist anda oma

panuse selle loodusvara säästlikule kasutamisele. Üheski linnas ei ole paraku veemajandus

sellisel järjel, mis oleks vastuvõetav loodusele või järgiks põhimõtet loobuda tänastest

mugavustest homse arvel. Puhastusseadmed (mida paraku ei ole meil paljudes linnas) ei ole

lõplik lahendus.

12

2. PÕHJAVESI

2.1 Mis on põhjavesi?

Vikipeedia (2013) väidab, et põhjavesi on lõhedes olev vaba vesi maakoore ülaosa kivimite

ja setete poorides. See on maapinnaalune vesi, mis liigub maakoores gravitatsiooni jõu ning

rõhu vähenemise suunas. Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja

lumesulamisveest ja saab täiendust ka jõgede-järvede kaudu.

Maa sees olevad kivimikihid jaotatakse vee läbilaskvuse järgi:

vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised

lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas;

vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja- ja liivakivid, mis lasevad vett halvasti

läbi ja takistavad selle imbumist sügavamale maa sisse.

Vettkandvate kivimite peale kujunevadki veega kõige enam küllastunud põhjaveekihid.

Sügavamale maa sisse liigub vesi sealt, kus vettpidavad kivimid puuduvad.

Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub maapinnale, tekivad allikad. (vt Joonis

1.)

Joonis 1. Põhjavee liikumine

http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/veed/pveeteke.html. (8.05.13).

13

2.2 Põhjavee tekkimine ja paiknemine

Eestis on kohti, kust maapinnal olev vesi pääseb kergemini maa sisse. Sellisteks on suuremad

kõrgustikud, neist kõige tähtsam põhjavee toiteala on aga Pandivere kõrgustik, kus vihma- ja

lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Põhjavett leidub

kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt - on veevaesemaid ja veerikkamaid kivimikihte.

Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest (erinevate kivimikihtide lasumisest) on Põhja-Eestis vähem

ja Lõuna-Eestis rohkem põhjaveekihte. Sügavamal lasuvad põhjaveekihid on puhtamad kui

maapinnalähedased. (Werro 2013)

Põhjavesi kujutab endast kogu allpool maapinda küllastusvööndis olevat vett. Põhjavesi on

otseses kokkupuutes mulla või mulla aluskihiga. (vt Joonis 2.).

Joonis 2. Põhjavee teke

http://maeopik.blogspot.com/2009/06/pohjavesi.html. (3.05.13).

• Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit ja

küllastusvööndit.

• Aeratsioonivööndis täidab lõhesid ja poore, õhk ning vesi esineb seal ajutiselt.

• Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht.

14

2.3 Põhjavee kasutamine

Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 põhjavett

ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on

mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest

veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud

merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis

põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett

välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike. Selle tulemusena langeb ka ümbritsevate alade

põhjaveetase ja kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks. (Werro 2013)

Roasto (2004), väidab, et põhjavesi on pidevas liikumises ja selle liikumiskiirus sõltub

suuresti pinnase omadustest. Maal leiduv vesi jaotatakse kolme gruppi:

1) põhjavesi- asub maakoore erinevates kihtides;

2) pinnavesi- järved, ookeanid, mered, jõed jt. veekogud, mis asuvad maapinnal;

3) pinnasevesi- vesi, mis asub maakoores maapinnast kuni esimese vettpidava kihini,

toitudes pinnaveest ja sademetest. Pinnasevesi liigub raskusjõumõjul ja seega

maapinnalanguse suunas. Kui pinnaseveehorisont lõikub orgude, nõgude vms siis

avaneb pinnasevesi tihipeale maapinnale allikatena.

15

3. LASILA MÕIS JA TIIGID

3.1 Mõisa ja tiikide ajalugu

Lasila Mõis eraldati Vohnja mõisast 17. sajandi lõpul. Alates 18. sajandi keskpaigast kuni

1830. aastani valdasid mõisat Baerid ning seejärel 1836˗1912 Ungern-Sternbergid.

Historitsistlik tellistest peahoone on valminud 1862. aastal, Rudolf von Ungern-Sternbergi

ajal. Kahe torniga hoone on liigendatud ja kaunistatud neogooti ja neorenessanslike

kujunduselementidega. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Renteln. 1922.

aastal võeti peahoone kasutusele koolina, Nõukogude ajal majandikeskusena ning 1986. aastal

uuesti koolina. Peahoone ette jääv väljak on lahendatud suure tiigina, milles peegeldub hoone

fassaad. Selle ümber kulgeb ringtee. Vahetult hoone ette on paigutatud mälestuskivi tuntud

loodusteadlasele Karl Ernst von Baerile, kes veetis 19. sajandi algul mõisas sugulaste juures

osa oma lapsepõlvest. Ümber tiigi paiknesid ka olulisemad kõrvalhooned, kuid praeguseks on

need osaliselt ümber ehitatud. Pargi põhiosa jääb peahoone taha ning seda läbivad jalgrajad.

Kunagi on pargi kujundus olnud regulaarne, kuid nüüd on selle üldilme pigem

vabakujunduslik ja seotud uue peahoone ehitamise aegsete ümberkujundustega. Peahoone

lähedus on poolavatud ning siin on säilinud üksikuid regulaarsete alleede fragmente.

Kaguservas paiknevad samuti tiigid, nende kaldad on kinni kasvanud. (Eesti pargid 2. 2012).

Foto 1. Lasila algkool Porkuni vallas 1936. a. 105:327 –Rakvere Muuseum

16

V. Tiidenbergi (2013), endise koolijuhi teadmiste kohaselt loodi vanasti tiike

mõisakompleksidesse kas allikate või suuremate aukude olemasolul (Kaart 1, Kaart 2). Augud

kaevati laiemaks ja sügavamaks. Augu põhja asetati põhku. Viimase peale pandi omakorda

savipadi, mis tambiti hoolega kinni. Niiviisi tekitati tiigisäng, kust vesi ei pääsenud välja.

Kaart 1. Lasila mõisasüda 1836 a. mõisa üldplaanil Koostaja: Conrad Martin Sengbusch. EAA 2072- 5- 222.

Kaart 2. Lasila mõisasüda 1889.a. mõisa üldplaanil Koostaja: Alexander Ysenflam. EAA 2072- 5-221

Lasila mõisa ees oleva suure tiigi konstruktsioon sai aga kannatada 1976. aastal, mil

valmistuti K.E. von Baeri juubeliks, seoses suurkuju sünniaastapäevaga. Endine kolhoosi

esimees Suurmets lasi mõisatiiki puhastada. Puhastustööde käigus vigastati ilmselt tiigi

põhjas asuvat savipatja ja põhukihti, mille tagajärjel hakkas mõisahoone all olevasse

pinnasesse imbuma vett. Viimane omakorda õõnestas pinnast sedavõrd, et nõndanimetatud

Baeri torn hakkas väljastpoolt mõranema. Tänaseks on tehtud Baeri torni

rekonstrueerimistööd nii hoone väljast kui ka seest. (Tiidenberg 2013).

L. Kanguri (2013) andmetel on mõisal olnud kolm tiiki, mis olevat olnud omavahel ühenduses.

Väljavool oli viinavabriku taga. Tiik sai oma veed allikast puukuuri juures. Kollase maja

juures olevat olnud autode pesemise sild, mida ei taastatud.

17

1977. aastal süvendati tiiki. Süvendamisel oli kolm puurkaevu, üks saekaatri taga, üks

karjalautade juures ja üks koolimaja ees. Võib järeldada, et tiik rajati nii tööstuslikul kui ka

silmailu pakkuval eesmärgil.

Foto 2. Lasila mõisa ees asuv tiik. Erakogu: L. Kangur

Kokku olevat mõisa ümbruses olnud seitse allikat. Viinavabrik sai oma vee tiigist. Tiigist läks

läbi tee, kus pesti hobuste tõldu. Alguses oli see lodune tiik, kuid Lasila sovhoosi aeg, 1960.

aastatel, võeti sealt mulda, mis veeti põldudele ja seega süvendati hulga suuremaks tiigiks.

Sealt läheb liigne vesi kraavi kaudu kuristiku auku, kus kevadeti on mõnikord nii palju vett, et

lausa keereldes läheb maa sisse (rahva keeli „ kuristiku auku“). (Kangur 2013).

18

3.2 Mõisatiikide tänapäev

Tänapäeval on näha kolme tiiki (Kaart 3). Esimene asub mõisahoone ees, teine tiik pargis.

Kolmandat tiiki on võimalik näha viinavabriku taga. Kõigil kolmel tiigil ei ole ametlikku

nime.

Kaart 3. Lasila mõisa pargi ortofoto ja piiriskeem M 1:10 000 Töö autori andmetel on kõige paremini säilinud mõisa tiik (LISA 1 Fotod 1-3). Selle ääres

kasvavad hundinuiad. Mõisatiigis on võimalik näha kalu ja konnasid. Pargis olev tiik ei ole

sama hästi säilinud (LISA 1 Fotod 4-6). Tiigis kasvab palju veetaimi, mis näitab, et tulevikus

võib tiik kinni kasvada. Tiik on ümbritsetud suurte puudega (saared, vahtrad). Tänapäeval on

võimalik mõisa tiigist püüda kalu (kokri), millest annavad märku aeg-ajalt üksikud kalamehed.

Samuti on saanud mõisatiigist tuletõrje veevõtukoht. Pargi tiike kasutavad koolilapsed

külmade talvede ajal uisuväljakuna. Kolmandast tiigist (LISA 1 Foto 7), mis asub endise

viinavabriku taga, on säilinud kena veesilm, millel pole tänapäeval muud kasutust, kui

pakkuda elukeskkonda vähestele tiigitaimedele.

19

4. LASILA KOOLI KRAANIVESI

Rakvere valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Lauri Sardi andmetel tuleb kooli

kraanivesi Lasila veevõrgust. Lasila veevärk saab vett Lasila puurkaevust, mille sügavus on

155 m, puurkaev rajati 1963. aastal. Puurkaev saab vett ordoviitsiumi veekihist.

Lasila veetrasside esmase rajamise aega täpselt Sard ei oska öelda, ilmselt 1960.-ndatel

aastatel, veevärk rekonstrueeriti kaasaegsete materjalidega 1999. aastal. Mõlemad

koolihooned saavad vett samast trassist.

Uue hoone kuuma vee halba lõhna põhjustas boileri küttevee madal temperatuur (ca 40

kraadi), millest tingituna boileris vesi läks halvaks. Üheks põhjuseks on ka väga väike

kuumavee tarbimine. Nüüdseks on boileri kütet täiustatud lisaküttekehaga, mis tõstab boileris

temperatuuri ca 60 kraadini, sellel temperatuuril vesi enam ei lähe halvaks.

Valla tsentraalse veevarustusega külades kontrollitakse puurkaevude ja veetrassi vee kvaliteeti

vastavalt kehtestatud normidele: puurkaevude vett üks kord kolme aasta jooksul, veetrassides

iga aasta.

Rakvere valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Lauri Sardi poolt esitatud andmetel

leiab töö autor, et Lasila veevärgi vesi vastab kõikidele kehtestatud nõuetele.

20

5. METOODIKA

Uuringud viiakse töö autori poolt läbi Lasila mõisas. Uurimusobjektideks on tiikide vesi ja

kraanivesi erinevates koolihoonetes. Nende puhul uuritakse vee pH-d, karedust, nitraatide

sisaldust, lõhna, värvust ja läbipaistvust. Selleks vajaminevat vett võetakse mõlemast

koolihoone kraanist. Uues koolimajas teisel korrusel asuvast vasakpoolsest tualettruumist

vasakpoolsest kraanikausist ning mõisas tüdrukute tualettruumist parempoolsest kraanikausist.

Samuti viiakse läbi tiigivee uuringud. Uurimistöö raames vaadeldakse pargis olevat tiiki ja

mõisahoone ees olevat tiiki. Uurimisvahenditena kasutatakse Vernier’ LabQuesti

andmekogujat (Foto 3.), pH sensorit (Foto 4), juhtivuse sensorit vee kareduse mõõtmiseks

(Foto 5), nitraadi indikaatorpaberit (Foto 6). Vee läbipaistvus selgitatakse visuaalsel vaatlusel,

lõhna haistmise teel (LISA 2 Foto 1).

Foto 3. Andmekoguja Foto 4. pH sensor Foto 5. Kareduse sensor

Foto 6. Nitraatide indikaatorpaberite tops

21

pH ja kareduse mõõtmiseks on abivahendiks andmekoguja. Pärast andmete kogumist

koostatakse analüüs ja kokkuvõte saadud tulemustest.

Töö käik:

pH mõõtmiseks panin sensori andmekoguja külge. Alguses tõstsin pH sensori uuritava

veeproovi sisse (LISA 2 Foto 2). Segasin veidi aega seda vee sees ja jäin tulemust ootama.

Kareduse mõõtmiseks ühendasin samuti sensori andmekoguja külge. Panin sensori vette ja

jäin samuti tulemust ootama (LISA 2 Foto 3). Nitraatide sisalduse teadasaamiseks oli mul

olemas spetsiaalne indikaatorpaber, millega sain mõõta nitraatide sisaldust. Pärast ühte

minutit võrdlesin paberit nitraatide mõõtmise pudeli peal oleva värvusskeemiga.

Indikaatorpaberi värvi järgi sain teada, kui palju oli nitraate. Uurisin tiikide ja kraanivett kaks

korda – sügisel ja kevadel. Esimesed proovid võtsin novembrikuus. Teised proovid aga

maikuus. Jaanuaris, kui tiigid olid jääs, uurisin lumesulamisvee pH-d, karedust ja nitraatide

hulka.

22

6. UURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS

6.1 Uurimistulemused

Tabel 2. Vee analüüsid Vesi Kuupäev Lõhn Värvus Läbipaistvus Nitraadid

mg/l pH Karedus

mg/l

Mõisa tiik 27.11.2012 lõhnatu veidi kollakas läbipaistev 10 6,88 98

Pargi tiik 27.11.2012 mudalõhn värvitu läbipaistev 10 7,12 186 Vana maja (1 korrus tüdrukute wc) 27.11.2012 mädamuna värvitu gaasimullid

10

7,54

237

Uus maja (2 korrus vasakpoolne wc) 27.11.2012

mädamuna lõhn värvitu gaasimullid 10 7,67 240

Lumi (sulamisvesi)

22.01.2013 lõhnatu värvitu sade 0 5,34 148,1

Mõisatiik 13.05.2013 lõhnatu veidi kollakas

läbipaistev 0 7,06 275

Pargi tiik 13.05.2013 mudane värvitu läbipaistev 0 7,48 79 Vana maja (1 korrus tüdrukute wc)

13.05.2013 lõhnatu värvitu gaasimullid 0 6,41 224

Uus maja (2 korrus vasakspoolne wc)

13.05.2013 lõhnatu värvitu gaasimullid 0 7,55 236

23

6.2 Analüüs

6.2.1 Lõhn Enamik uuritud veeproove olid lõhnatud. Pargi tiigi veel oli nii sügisel kui ka kevadel

mudalõhn. Pargitiik on väiksem, mille ääres ning vees on märgata hulgaliselt veetaimi.

Nähtust tulenevalt on ilmselt tegemist kinnikasvava veekoguga, milles on kõdunevate

taimeosade tõttu rohkem toitaineid, mis omakorda võibki muuta lõhna „mudaseks“ Sügiseses

uuringus selgus, et mõlema algklassi maja WC kraanist tuleb mädamuna lõhnalist vett. Kui

küsitlesin valla keskkonnanõunikku, sain teada selle põhjuse, miks see niimoodi lõhnab. Nagu

eespool väidetud, on uue hoone halva lõhna põhjustajaks see, et boileri küttevee temperatuur

(ca 40) on madal, millest tingituna läks boileris vesi halvaks, samuti tarbiti kuuma vett vähe.

Mõisatiigi lõhn on lõhnatu, sest see tuleb põhjaveekihist, kus on puhas vesi. Lumi oli samuti

lõhnatu. Tavaliselt ongi vesi lõhnatu.

6.2.2 Värvus Mõisatiigi kollakas värvus võib olla tingitud sellest, et vees kasvab palju tiigitaimi ja seal

pesitsevad kalad ja konnad, samuti tiiki ümbritsevast pinnasest. Mõlema veeproovi võtmise

korral selgus, et pargitiigi veel oli mudane lõhn. Põhjus võib olla selles, et pargitiigis elavad

elusorganismid ning seal on palju erinevaid taimi. Vana maja ja algklasside maja värvus oli

mõlemal juhul värvitu, mis annab alust arvata, et vesi vastab kvaliteedinõuetele.

6.2.3 Läbipaistvus

Kogutud andmete põhjal selgub, et vanas majas ja algklasside majas olid vees gaasimullid.

See võis olla sellepärast, et gaaside lahustuvus temperatuuri tõustes ja rõhu alanedes väheneb

see tähendab, et kraanist väljaspool on temperatuur kõrgem ja rõhk madalam ja hapnik

hakkab veest eralduma. See võibki olla gaasimullide põhjuseks. Mõisatiigi ja pargitiigi vee

uurimisel saadud andmete kohaselt oli vesi läbipaistev. See võiks näidata, et vesi tiikides on

suhteliselt puhas. Sade lumesulamisvees võis tekkida sellest, et õhus on palju tolmu- ja teisi

saasteaineid.

�

24

6.2.4 Nitraadid Tiikides on nitraatide kogus väga väike, ainult sügisel suurem, mis võib olla tingitud sellest, et

suve jooksul sattus tiikidesse lämmastikku sisaldavat reostust. Samas on see hulk normi

piirides. Kraanivee kohta ei oska öelda, miks see sügisel nitraatide sisaldust näitab. Siin võib

olla tegemist ka mõõtmisveaga .

�

6.2.5 pH

Andmete põhjal selgub, et peaaegu kõikidel juhtudel on pH väga sarnane, seitsme lähedane,

seega neutraalne. (vt Joonis 3). Teistest erineb lumesulamisvesi, mis on nõrgalt happeline. pH

ongi seitse kui vesi pole kontaktis õhuga. Sademeveele on omane nõrk happelisus, sest vesi

lahustab õhust süsihappegaasi, seejuures moodustub süsihape, mille arvel vee keskkond

muutub happelisemaks. Lumesulamisvee pH oli väiksem kui seitse, sest see on kontaktis

õhuga .

Joonis 3. pH taseme võrdlus Lasila mõisatiikides ja koolimajade kraanivees

6.2.6 Karedus Kraanivee karedus ei erine suvel ja sügisel eriti, jäädes mõlemal ajal väga karedaks, mis

tuleneb ilmselt põhjavee suurest karbonaatide sisaldusest. Samas tiikide vesi on väga erinev:

sügisel on mõisa tiigi vesi keskmiselt kare ja kevadel väga kare.

25

Pargitiigi vee karedus muutus aga vastupidises suunas: sügisel oli see väga kare ja kevadel

keskmise karedusega. (vt Joonis 4).

Miks need andmed nii erinevad olid, ei oska öelda. Vajalik oleks olnud suurem katsete arv.

Tulemust võisid mõjutada ka aparaadid, mis võivad vahel mõõtmisvigu teha ning valesid

tulemusi anda. Lumesulamisvee karedus oleks pidanud olema väiksem, sest üldiselt on

sademevesi pehme, selles ei ole peaaegu üldse mineraalaineid.

Joonis 4. Vee kareduse võrdlus Lasila mõisatiikides ja koolimajades

Uurimise käigus sain teada, et tulemused ei erinegi üksteisest oluliselt. Tulemusi vaadates on

vesi peaaegu kõikidel juhtudel lõhnatu ja värvuseks värvitu. Pargitiigi, mõisatiigi vesi oli

läbipaistev mõlemate tulemuste kohaselt. Vana maja ning algklasside maja vees olid

gaasimullid ja lumes sade. Karedus on ka enam-vähem sama, aga pargitiigis kevadel ja

mõisatiigis sügisel on üllatavalt väike. Andmete kohaselt on vete pH seitsme lähedane, see

tähendab neutraalne. Sügisel võetud proovidest selgub, et mõisatiigis, pargitiigis, vanas

koolimajas ja algklasside koolimajas on vee nitraatide sisaldus 10 mg/l. Vanas koolimajas ja

algklasside maja kraanist tulev vesi on sarnane, mis on ka loogiline, sest vesi tuleb ühest ja

samast torustikust. Mõlemast kraanist tulev vesi on värvitu. Vees on gaasimullid ja karedus on

neil ka peaaegu sama. pH on ainult väikeste vahedega ja nitraatide sisaldus on samuti

mõlemal 10mg/l. Erinevad nad ainult sellepoolest, et algklasside majas oli veel mädamuna

lõhn, vanas majas aga lõhnatu. Kevadiste ehk uuemate tulemuste järgi on algklasside majas

vesi paremaks läinud, see on nüüd lõhnatu. pH on jäänud endiselt samaks, samuti karedus.

26

Mõlemate koolimajade kraanide vesi oli värvitu. Muutunud on ainult nitraatide sisaldus,

kõikidel oli 0 mg/l. Üldiselt võib öelda, et kooli kraanivee kvaliteedinõuded on korras ning

tiikide vesi on puhas.

Arvan, et katseid oleks võinud tihedamalt ja rohkem teha. Talveperioodil oli tiikidel jää,

seetõttu oleks tihedam veeproovide võtmine problemaatiline olnud, kuid oleks omakorda

andnud täpsemad ja selgemad tulemused. Sügisel, kui proove võtsin oli, õues tuulevaikne

pilves ilm, vihma ei sadanud. Talvel võetud proovide ajal ei olnud õues lörtsi ega sula.

Kevadel võetud proovide ajal ei sadanud vihma ja päike ei paistnud. Pärast proovide võtmist

hakkas müristama ja tuli tugev vihmasadu. Müristamise ja saju järgselt oleks proovide

tulemused olnud ehk erinevad enne sadu andmetega, kuna sademevee karedus ja pH on

pinnavee omadest erinevad – sademevesi on pehmem ja happelisem.

27

KOKKUVÕTE

Vesi on üks tähtsaim elukeskkonna tegur, mis mõjutab oluliselt inimeste tervist ja

elukvaliteeti.

Soovisin rohkem teada saada Lasila mõisatiikide vee kvaliteedi kohta, kuna varem pole

selliseid uuringuid tehtud. Sissejuhatuses tekkis küsimus, miks on algklasside majal halb vee

lõhn. Sellele küsimusele leidsin vastuse. Nüüd on veeproovid tehtud ja tulemused on teada.

Kui mitte arvestada seda, et algklasside maja kraaniveel oli sügisel halb lõhn, siis üldiselt olid

teised näitajad korras. Me võime olla rõõmsad, sest kooli kraanivesi vastas kvaliteedinõuetele.

Mõisatiigi ja pargitiigi paremate näitajate saamiseks on vaja hoida tiigiveed puhtana.

Selle teema uurimine andis mulle väga palju uut. Kogusin hulga teadmisi pH, nitraatide ja

kareduse kohta. Nüüd oskan vee füüsikalis- keemilistele omadustele tähelepanu pöörata ning

oma teadmisi kaaslastega jagada. Usun, et teema on huvipakkuv ka minu eakaaslastele.

Samuti sain uusi teadmisi põhjavee, reostunud vee ja vee kvaliteedinõuete kohta. Sain teada,

kuidas hoida reostunud vesi puhtana. Millised nõuded peavad olema kraaniveel, et seda tohiks

otstarbe korral kasutada. Minu jaoks oli väga huvitav näha kooli kraanivee ja tiikide vee

tulemusi, sest ma ei osanud arvata, missuguseks need tulemused osutuvad.

Andmekogujate ja sensoritega oli väga huvitav töötada, sest ma polnud varem midagi sellist

teinud. Esimest korda proove võttes oli mul raske, sest ma ei teadnud, mida peab tegema. Iga

järgmine kord läks juba paremini ja uurimuse lõpufaasis ei olnudki enam raske. Sensorite ja

andmekogujate käsitlemine ei ole raske, seda võib iga inimene proovida, kui on võimalust.

Õppisin uurimistöö käigus kasutama andmekogujat ja sensorit ning analüüsima vee

füüsikalis-keemilisi omadusi. Ühtlasi paranesid minu teadmised suuresti, kui töötasin läbi

teemakohast kirjandust vee ja selle omaduste teemadel.

Kokkuvõtvalt oli minu poolt läbi viidud uurimuslik töö põnev. Minu juhendajate Helen Tuusti

ja Anneli Meibaumiga panime algul paika töö eesmärgid ning hakkasime selle järgi tegutsema.

Juhendajad olid suureks toeks, kuna aitasid otsida tekste ja jooniseid ning vormistada

uurimuslikku tööd. Suureks väärtuseks töö kujunemisel pean eakate inimeste Veera

Tiidengergi ja Linda Kanguri intervjuudest saadud andmeid.

28

Töö autorina näen võimalust ja vajadust jätkata käesoleva uurimistöö raames alustatud

tegevust ka tulevikus. Ka edaspidi võiks keegi tiikide veest ja kraaniveest võtta veeproove ja

analüüsida, kas ja kuidas tulemused minu poolt kogutud andmetest erinevad.

29

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti pargid 2. (2012). Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet. Tallinn: Varrak

Karik, H. Past, V (1996). Keemilised elemendid, ühendid ja reaktsioonid. Tallin: Koolibri. Lk. 73-74; 76-77 Koorits, A. Nei, L (1998). Sissejuhatus keskkonnakeemiasse. Tartu. Lauri Sard. A. Meibaumi intervjuu. Üleskirjutus. Lasila, 20.aprill 2013. Linda Kangur. K. Vannuse intervjuu. Üleskirjutus. Lasila, 18. aprill 2013.

Veera Tiidenberg. A. Meibaumi intervjuu. Üleskirjutus. Lasila, 10.aprill 2013

Palang, H. (1997). Keskkonnaraamat. Tartu 36-40

Alekand, P. ( 2011). Erialane keemia kokkadele. http://www.hkhk.edu.ee/vesi/vee_ldiseloomustus.html. (23.märts 2013).

Erik Puura (2010) http://erikpuura.wordpress.com/2010/10/03/mida-igauks-voiks-teada-vee-karedusest/. (22.märts 2013).

Karbonaatne karedus. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Karbonaatne_karedus. (27.märts.2013).

Karik, H.( 2003). Mida tähendab pH. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel168_155.html. (9.aprill 2013).

Keemilised riskitegurid vees. Terviseamet. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervis/Keemilised_riskitegurid_vees_siilak.pdf. (22.märts 2013).

Leesik, L. (2001). Joogivesi. http://www.palupera.ee/veeprojekt/Joogivee_naitajad.doc. (22.märts 2013).

Loodusajakiri Nr. 2005/4 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1069_1062.html. (8.aprill 2013).

Mittekarbonaatne karedus. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Mittekarbonaatne_karedus. (28.märts 2013).

Nitraadid. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Nitraadid. (2. aprill 2013).

Põhjavesi. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjavesi. (24.märts 2013).

Roasto, I. (2004). Põhjavee teke ja kujunemine. http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/loput/Roasto_pohjavesi.pdf. (26.märts 2013).

30

Veed/Põhjavesi. Vikipeedia. http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/veed/pvesi.html. (25.märts 2013).

Vee_Karedus. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_karedus. (26.märts 2013).

Vesi. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Vesi. ( 21.märts 2013).

Vesinikeksponent. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinikeksponent (23.märts 2013).

Vee_Karedus. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_karedus. (26.märts 2013).

Vee karedus. Miksike. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/2keemia/veekaredus.htm. (30.märts 2013)

Veekaredus ühikud. Neti. http://8371149.la02.neti.ee/kool/eda/vee_kareduse_hikud.html. (31.märts 2013).

Veereostus. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Veereostus. (3. aprill 2013).

Üldkaredus. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cldkaredus. (29.märts 2013).