lääne - viru rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö - teemaliste üliõpilasuurimuste kogumik iii 2013
DESCRIPTION
Lääne-Viru rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö õppetooli 2012. aasta parimate lõputööde lühikokkuvõtted. Kogumik sisaldab üliõpilasuurimusi, mis on koondatud nelja teema alla: väärikas vananemine, sotsiaaltöö peres ja koolis ning sotsiaaltöö ja kaitsevägi.TRANSCRIPT
LÄÄNE – VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
SOTSIAALTÖÖ – TEEMALISTE ÜLIÕPILASUURIMUSTE
KOGUMIK III
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Koostajad: Anu Varep, Meeli Männamäe
Kujundus: Heli Freienthal
Lääne- Viru Rakenduskõrgkooli toimetised
Mõdriku 2013
ISBN 978-9949-9426-1-9 (pdf)
SISUKORD
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 5
ERIALA VALIK JA SELLE SEOS ELUKOGEMUSEGA SOTSIAALTÖÖ
ÜLIÕPILASTE HULGAS Anu Leuska .................................................................................... 6
I VÄÄRIKAS VANANEMINE .................................................................................................. 13
EAKATE NAISTE VÄÄRTUSHINNANGUD JA MOTIVATSIOON ELUKAAREL
Marina Kuntro .......................................................................................................................... 13
EDUKA VANANEMISE TÕLGENDUSED LÄÄNE-VIRU MAAKONNA NAISTE
NÄITEL Marianne Umborg .................................................................................................... 19
II SOTSIAALTÖÖ KOOLIS ..................................................................................................... 25
TEISMELISTE KIRJELDUSED EAKAASLASTE GRUPI MÕJUST NENDE
KÄITUMISE KUJUNEMISELE Annely Ausma..................................................................... 25
KOOLIKESKKONNAGA SEOTUD STRESS MURDEEALISTEL NOORTEL
Helene Lagle ............................................................................................................................. 31
KONFLIKTID KUI ÜHED VÕIMALIKUD KOOLIVAHETUSE PÕHJUSED
Maida Michelson ...................................................................................................................... 37
SOTSIAALTÖÖ ERIALA ÜLIÕPILASTE TAGASIVAADE VAIMSE
KOOLIKIUSAMISE KOGEMUSELE Elin Kütt .................................................................... 42
MAAKOOLI ÕPETAJA ROLLID JA VÄÄRTUSHINNANGUD Tiia Lepp ........................ 49
III SOTSIAALTÖÖ PEREGA .................................................................................................. 55
TÖÖTU ÜKSIKEMA TOIMETULEK TÄNASES EESTIS Karin Orel ................................ 55
VANEMATE LAHUTUS JA SELLE VÕIMALIKUD MÕJUTUSED LAPSE
TOIMETULEKULE TÄISKASVANUNA Merit Rohtla ........................................................ 61
LAPSE HOOLETUSSEJÄTMINE JA SELLE VÕIMALIK MÕJU TEMA EDASISELE
ELULE Gerly Tamm ................................................................................................................ 67
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
IV SOTSIAALTÖÖ JA KAITSEVÄGI .................................................................................... 73
EESTI RAHUVALVESÕDURITE ABIKAASADE/ELUKAASLASTE TOIMETULEK
MEESTE AFGANISTANI MISSIOONIL VIIBIMISE AJAL Anneli Seepter ....................... 73
KAITSEVÄELASTE TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA MISSIOONI AJAL JA
PÄRAST SEDA Ilona Säde ..................................................................................................... 79
SISSEJUHATUS
Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö õppetooli üliõpilasuurimuste kogumik III annab
ülevaate aastal 2012 kaitstud lõputöödest. Kogumiku koostamise põhimõtteks on läbilõike
andmine erinevatest teemavaldkondadest, milles teeme üliõpilasuuringuid.
Rakendusuuringu teostamine oma töö uurimisel või mõnel sotsiaalvaldkonna probleemsel
teemal annab üliõpilasele hea kogemuse süvenemiseks ja koostööks õppejõuga.
Kogumiku eripäraks on ka õppejõudude H. Kooli ja A. Leuska läbiviidud uuringu põhjal
kirjutatud artikkel. Uuring puudutab sotsiaaltöö üliõpilaste eriala valikut ja selle seost
elukogemusega.
Kogumiku eesmärk on:
tutvustada sotsiaaltöö õppetoolis tehtud lõputöid ja rakendusuuringuid;
tunnustada uurimuste autoreid ja üliõpilaste juhendajaid;
anda praegustele ja tulevastele sotsiaaltöö eriala üliõpilastele mõtteid ja innustust
uurimistöö tegemiseks.
Tööd on koondatud nelja teema alla:
1. Väärikas vananemine
2. Sotsiaaltöö koolis
3. Sotsiaaltöö peres
4. Sotsiaaltöö ja kaitsevägi
Viimane teemaplokk räägib ka tegelikult pereprobleemidest, mis tulenevad nii sõjalisel
missioonil viibijate kui nende pereliikmete kohanemisest ning toimetulekust.
Tänan kogumiku valmimisele kaasaaitajaid- õppejõude: koostajat Anu Varepit, uurimistööde
juhendajaid, võõrkeelekorrektoreid Sirje Jakobsoni, Epp Kiike ja Merje Vaidet, tehnilist
teostajat Heli Freienthali.
Tunnustame üliõpilasi-vilistlasi, kes on uurinud erinevaid teemasid.
Head lugemist!
Meeli Männamäe
Sotsiaaltöö õppetooli juhataja
6
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
ERIALA VALIK JA SELLE SEOS ELUKOGEMUSEGA SOTSIAALTÖÖ
ÜLIÕPILASTE HULGAS
Autor: Anu Leuska MSc
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
Psühholoogiaainete lektor
Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis läbi viidud rakendusuuring. Autoriteks õppejõud Helen Kool
ja Anu Leuska
Sissejuhatus
Keskkonnatingimuste mõju indiviidi arengule on olnud oluline uurimis- ja arutlusteema
mitmetes teadusdistsipliinides (sotsioloogia, psühholoogia, sotsiaaltöö jm). Osa koolkondi ja
teooriaid peab ümbritseva keskkonna mõju ülekaalukalt kõige olulisemaks indiviidi käitumise
kujundajaks (nt biheiviorism). Teised teooriad ja mudelid vaatlevad indiviidi arengut nii
keskkonnatingimuste kui ka sisemiste, psüühiliste omaduste poolt determineeritavat keerulist
protsessi. Osa uurijaid peab indiviidi oma keskkonna aktiivseks kujundajaks, mõjutades nii ka
oma arengut (Scarr 1992). Keskkonnatingimused ja olulised teised (vanemad, sõbrad,
õpetajad jm) võivad otsesemalt või kaudsemalt mõjutada inimese arengut ja käitumist, aga ka
elus tehtavaid valikuid (nt koolivalik, karjäärivalikud jm). Uurimistöö keskendus küsimustele,
kuivõrd sotsiaaltööd õppima asunud üliõpilased on oma varasemas elus sotsiaaltööga ja
sotsiaalprobleemidega kokku puutunud, kuivõrd on see mõjutanud nende erialavalikut ja
kuidas näevad nad end sotsiaaltöö tegijana tulevikus. Võib oletada, et sotsiaalprobleemidega
kokku puutunud inimesed võivad olla rohkem motiveeritud sotsiaaltööd õppima, kuna
tunnetavad ja näevad selle vajalikkust ühiskonnas. Samuti võib oletada, et inimesed, kes on
ise kogenud mõnda sotsiaalprobleemi, on tulevikus paremad aitajad, sest omavad antud
valdkonnas isiklikku kogemust ning on tulevikus oma klientide suhtes empaatilisemad. Samas
ei saa välistada, et sotsiaalprobleemidega isiklikult kokku puutunud inimesel on kohati raske
teisi (kliente) erapooletult aidata, kuna teema puudutab spetsialisti isiklikult ja tekitab seeläbi
liigset stressi. Töö teoreetiliseks lähtekohaks oli sotsio-ökoloogiline teooria, mis on üks osa
üldisest süsteemiteooriast. Payne´i (1995) järgi on süsteemiteooria eeliseks see, et lähenemine
7
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
tähtsustab keskkonda ja selle mõju indiviididele ning keskendub ka indiviidide vastastikusele
mõjule, samas väldib süsteemiteoreetiline lähenemine käitumise otseseid põhjus-tagajärg
seletusi ja juhib tähelepanu sama- ja multitulemuslikkusele (nt samad sündmused võivad
mõjutada süsteeme erineval moel ning erinevate mõjutustega võib saavutada sarnase
tulemuslikkuse). Uurimuse teoreetilises osas anti ülevaade ka indiviidi ja keskkonna
vahelisest interaktsiooni iseärasustest ning võimalustest. Kuna uurimuse eesmärk on seotud
erialavaliku motiividega, toodi teoreetilises osas välja ka ülevaade erinevatest karjäärivaliku
mudelitest.
Uuringu eesmärgid
Uuringu eesmärk oli selgitada, kui palju on sotsiaaltöö eriala üliõpilastel oma varasemas elus
olnud kokkupuuteid sotsiaalprobleemidega (isiklikud kogemused, lähedaste kogemused jm)
ning millisel määral on see neid mõjutanud sotsiaaltööd õppima. Samuti huvitas uurijaid, kui
iseseisvalt tehti erialavaliku otsus, mis põhjustel valisid vastajad sotsiaaltöö õppimiseks just
Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, kui rahul ollakse õpingute ajal oma erialavalikuga ning
milline on üliõpilaste tulevikunägemus õpitava erialaga seoses. Töö lähtus oletusest, et
inimene, kes on ise kannatanud mõne sotsiaalprobleemi (tõrjutus, vaesus vm) all on tulevikus
parem aitaja, sest omab antud valdkonnas isiklikku kogemust ning seeläbi on oma klientide
suhtes empaatilisem. Uuringus lähtuti järgmistest küsimustest:
1. Milles seisneb sotsiaaltöö üliõpilaste arvates sotsiaaltöö?
2. Kui palju on sotsiaaltöö üliõpilased varem kokku puutunud sotsiaalprobleemidega ja
sotsiaaltööga?
3. Kui palju on vastajatel tuttavaid sotsiaalvaldkonna töötajaid ja kuivõrd on nad
vastajatele eeskujuks?
4. Kui palju mõjutasid varasemad elukogemused otsust tulla sotsiaaltööd õppima?
5. Kui iseseisvalt tegid vastajad otsuse sotsiaaltööd õppima asuda?
6. Millistel kaalutlustel valisid vastajad sotsiaaltöö õppimiseks LVRKK?
7. Kui õigeks peavad sotsiaaltöö üliõpilased oma erialavalikut?
8. Kas ja millistel põhjustel soovivad vastajad tulevikus teha erialast tööd?
9. Millise sotsiaaltöö sihtgrupiga soovivad vastajad tulevikus töötada?
8
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Uuringu metoodika, protseduur ja valim
Uuringu metoodika oli kombineeritud, sest see sisaldas elemente nii kvalitatiivsest kui ka
kvantitatiivsest uurimismetoodikast. Andmete kogumiseks kasutati avatud küsimustega
ankeeti ja respondendid vastasid uurijate poolt koostatud küsimustele oma sõnadega.
Andmete analüüsimisel kasutati nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset metoodikat. Ankeedid
loendati. Üldandmeid analüüsiti kvantitatiivselt, tuues välja vastajate arvulise ja
protsentuaalse jaotuse. Sisulisi küsimusi analüüsiti kvalitatiivselt. Laheranna (2008: 24) järgi
on kvalitatiivne uurimisviis suunatud inimeste kogemuste, arusaamade ja tõlgenduste
mõistmisele. Kvalitatiivne uurimisviis lähtub tegeliku elu kirjeldamisest. Sündmused
kujundavad üheaegselt üksteist ja seetõttu on võimalik käsitleda mitmesuunalisi suhteid
(Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2007: 152). Avatud küsimuste vastuste analüüsimisel kasutati
diskursuseanalüüsi. Küsimustikest saadud andmed sisestati tekstidokumendina küsimuste
kaupa. Seejärel jaotati vastused kolme suurde diskursiivsesse repertuaari, mis kõik sisaldavad
rohkem kui ühe küsimuse vastuseid:
- Elu enne praeguseid õpinguid (kokkupuuted sotsiaaltöö ja sotsiaalprobleemidega)
- Erialavaliku põhjused ja protsess
- Tulevikuvisioon ning rahulolu erialaga
Need repertuaarid annavad ülevaate kolmest olulisimast aspektist ning võimaldavad teha
järeldusi. Andmete esitluse osas põimuvad omavahel diskursuseanalüüsile omased jooned
ning kvantitatiivne statistika, et anda algmaterjalist võimalikult parim ülevaade.
Uuringu valimi moodustasid 139 sotsiaaltöö erialal õppivat üliõpilast, neist 54 (39%)
päevaõppes ja 80 (58%) kaugõppes, 5 vastajat (3%) polnud oma õppevormi märkinud.
Valimisse pääsemise aluseks oli kindlal ajal loengus viibimine ning ankeedile vastamine
toimus Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Uuringu läbiviimise ajavahemik oli veebruarist 2009
kuni oktoobrini 2009. Teoreetiliselt moodustas valimi kogu populatsioon ning seal eelistusi ei
tehtud. 139-st vastajast oli naisi 136 ja mehi 3. Vastajate vanus jäi vahemikku 18-54 eluaastat,
keskmise vanusega 29,4 aastat. Päevaõppe üliõpilaste keskmine vanus oli oluliselt madalam
(20,4) kui kaugõppe üliõpilaste keskmine vanus (35,3). 3 vastajat oma vanust ei märkinud.
Keskharidus oli 107 vastajal (77%), keskeriharidus 28 vastajal (20%). 4 vastajat ei olnud oma
haridustaset märkinud. Uuringus osalenud isikute konfidentsiaalsus oli tagatud, ankeedid olid
9
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
anonüümsed ja saadud andmeid kasutati ainult üldistatud kujul käesoleva uuringu jaoks.
Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja keeldumist või ankeedi mittetagastamist aktsepteeriti.
TULEMUSED
Kokkupuuted sotsiaaltöö ja sotsiaalprobleemidega
Tulemustest selgus, et vastajad on puutunud kokku väga paljude sotsiaalprobleemidega,
enamik tõi välja mitu probleemi. Toodi välja nii isiklikke kogemusi kui neid, mida on kogetud
kõrvaltvaatajana ja/või abistajana. Kõige rohkem olid üliõpilased kokku puutunud
alkoholiprobleemidega. Selline tulemus on ootuspärane, kuna on teada, et Eestis on
alkoholiprobleemid üsna levinud. Tihti esines alkoholiprobleeme üliõpilaste vanematel
(eelkõige isal), vennal, samuti abikaasal ja kaugematel sugulastel. Mitmed vastajad
tunnistasid, et probleem alkoholiga jätkub nende lähedastel ka praegu. Alkoholiprobleem oli
mitmetel juhtudel seotud teiste probleemidega (perevägivald, töötus, terviseprobleemid). Üks
vastaja tunnistas, et ka endal on varasemalt olnud probleeme alkoholiga. Sageduselt
järgmisena nimetati peaaegu võrdselt kokkupuuteid puuetega inimestega, eakate hooldamise
vajadusega, perevägivallaga, töötusega ja majanduslike raskustega (vaesusega). Isiklikult
kogetud sotsiaalprobleemidena nimetati rohkem veel koolikiusamist ja üksikvanema
probleeme, tööalaselt või kõrvalseisjana/abistajana asenduskodu laste probleeme, laste
hooletussejätmist ja kodutust. Mõnel korral nimetati kas ise kogetud või pealt nähtud
sotsiaalprobleemidena suurte perede probleeme, õigusrikkumisi ja vanglast vabanenute
probleeme, vägivalda üldiselt, lahutust, kaassõltuvust, tõrjutust, narkosõltuvust, seksuaalset
ahistamist, vägistamist, koolikohustuse mittetäitmist, käitumis- ja õpiraskusi, küberkiusamist,
vanematelt vanemlike õiguste äravõtmist ning vanemate välismaal töötamist, kui alaealised
lapsed jäävad omapead. Sotsiaaltööga on kokku puutunud valdav enamik vastanud üliõpilasi.
Eelkõige toodi siin välja oma praegune või endine töötamine sotsiaalvaldkonnas –
(eri)hooldekodus, asenduskodus, õpilaskodus, noortekeskuses, kohalikus omavalitsuses,
töötukassas, pensioniametis, rehabilitatsioonikeskuses, avahoolduses jm. Osa vastajaid on
teinud vabatahtlikku sotsiaaltööd või lihtsalt aidanud tähelepaneliku kodanikuna abivajajaid.
Mõned vastajad on sotsiaaltööga kokku puutunud pereliikmete ja tuttavate töö kaudu.
Enamikul vastajatest on ka tuttavaid, kes töötavad sotsiaalvaldkonnas ning nad on vastajatele
eeskujuks.
10
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Erialavaliku põhjused ja protsess
Uurimuses selgunud sotsiaaltöö eriala valiku põhjused jagati põhiliselt 3 gruppi. Esimese
põhjuste grupi moodustasid isiklikud elukogemused või teiste inimeste probleemide
nägemine, mis tekitas soovi abivajajaid aidata ja teha paremini kui nende endiga on käitutud.
Siia gruppi paigutati ka motiivid, kus sotsiaalvaldkonnas töötades oli vajadus ennast erialaselt
täiendada. Teise gruppi võeti kokku motiivid, mis olid seotud altruistlike soovidega aidata
teisi ja sooviga muuta ühiskonda paremaks. Paljude vastajate jaoks on raske näha raskustes
inimesi ning see tekitas soovi õppida neid aitama ja toetama. Rõhutati, et sotsiaaltöö on
võimalus anda oma panus ühiskonna jaoks ja see valdkond on ühiskonnas oluline ja
tähendusrikas. Samuti tõid vastajad välja selle, et teiste aitamine annab endale hea enesetunde
ja võimaluse tunda ennast kasulikuna ja väärtusliku ühiskonnaliikmena. Kolmandasse gruppi
paigutati põhjused, mis olid seotud vastajate isiksuse- jm omaduste sobivusega sotsiaaltöö
iseloomuga, st isiku ja töö omavahelise sobivusega. Toodi välja huvi nende teadmiste ja
oskuste vastu, mida sotsiaaltööd tehes saab rakendada (sh suhtlemisoskused), samuti huvi
mõne konkreetse sotsiaaltöö sihtgrupi vastu. Kokkuvõtlikult võib erialavaliku põhjuste kohta
öelda, et kõige rohkem on vastajaid mõjutanud sotsiaaltöö eriala valima enda või teiste
isiklikud elukogemused ja abivajaduse tunnetamine, lisaks on erialavalikut motiveerinud huvi
eriala vastu, soov teisi aidata ja toetada, anda oma panus ühiskonna paremaksmuutmiseks,
soov ja võimalus rakendada suhtlemis- ja koostööoskusi ning isikuomaduste sobivus
sotsiaaltöö iseloomuga. Valdav enamik uurimuses osalenud üliõpilastest tõdes, et eelneva elu
kogemused on mõjutanud nende otsust sotsiaaltööd õppima tulla. Ka need mõjud jagati kolme
alagruppi – 1) vastajad on ise kogenud sotsiaalprobleeme ja abi vajalikkust, 2) vastajad on
näinud kõrvalt teiste inimeste sotsiaalprobleeme ja abivajadust, 3) vastajad on sotsiaaltööga ja
–probleemidega kokku puutunud töö käigus. Kogetud probleemid olid seotud kas lapsepõlve
või täiskasvanueluga. Sotsiaaltöö eriala valikut mõjutanud kogemustena nimetati:
alkoholiprobleemid vanematel või abikaasal, vanematelt vanemlike õiguste äravõtmine,
koolikiusamine, erivajadustega laps peres, abikaasa on kasvanud asenduskodus, peres kasvab
endine asenduskodulaps, vanemate lahutus, oma lapse käitumisprobleemid, perevägivald
lapsepõlvekodus, vaesus jm. Mitmed vastajad ei olnud kogetud probleeme täpsustanud, aga
rõhutasid, et erialavalik oli tugevalt neist kogemustest mõjutatud. Paljud vastajad tõid välja, et
just probleemide kogemine pani aluse soovile sotsiaaltööd õppida ja saada sellest valdkonnast
rohkem teadmisi, et aidata teisi ja ka iseend. Näited uurimuses osalejate vastustest:
11
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
„Kindlasti. Kuna on läbi elatud mitte häid aegu, on soov teisi aidata, kuna tean ja võib-olla
mõistan teatud olukordi paremini.“
„/…/ probleemidega varasemalt kokku puutumine on eeldus nende paremaks mõistmiseks ja
lahenduste väljapakkumiseks.“
Enamik üliõpilasi tegi oma valiku sotsiaaltöö kasuks iseseisvalt, aga kohati arvestati ka
vanemate, sõprade, töökaaslaste ja tööandjate soovitusi. Konkreetse kooli, Lääne-Viru
Rakenduskõrgkooli kasuks otsustamisel olid olulisemad mõjutajad varasem positiivne info
kooli kohta läbi isiklike kontaktide, kodulähedus, sobiv ja huvitav õppekava ning
praktikavõimalused, samuti soodsad vastuvõtutingimused ja õppevormi valiku võimalus.
Tulevikuvisioon ning rahulolu erialaga
Valdav enamik vastajatest olid kindlad, et tegid sotsiaaltöö eriala valides õige otsuse. Need
üliõpilased, kes täiesti kindlad ei olnud, tõid reeglina välja selle, et lõpliku selguse saamiseks
on nad seda eriala veel liiga vähe õppinud, avaldasid aga siiski lootust, et erialavalik on õige.
Valdav enamik küsitletud üliõpilastest näeb end tulevikus ka sotsiaalvaldkonnas töötamas,
sest nad on selleks teadmisi omandama tulnud, peavad seda tööd oluliseks ja usuvad, et
suudavad selles valdkonnas oma olulise panuse anda. Paljud vastajad töötavad õpitaval erialal
ka õppimise ajal. Kõige rohkem soovisid sotsiaaltöö üliõpilased tulevikus töötada laste ja
noortega, neile järgnesid eelistatud sihtgruppidena kriminaalkorras karistatud isikud ja
puuetega inimesed. Vähem soovivad praegused sotsiaaltöö üliõpilased töötada eakatega,
töötutega ja kodututega. Soovi kindla sihtgrupiga töötada põhjendati enamasti sellega, et
ollakse selle sihtgrupiga varasemalt kokku puutunud kas tööalaselt või isiklikus elus. Seega
võib öelda, et varasemal kogemusel ja isiklikul kokkupuutel võib olla oluline tähtsus edasiste
tööalaste valikute tegemisel. Vastajad rõhutasid ka, et soovivad sihtgruppi kuuluvad inimesi
aidata ja/või mõjutada ning peavad nendega tegelemist huvitavaks ja südamelähedaseks. Osa
vastajaid leidis enda isiksuseomadused sobivat just konkreetse kliendirühmaga tegelemiseks.
Oletus, et sotsiaaltöö eriala õppivad üliõpilased on suuresti oma varasemas elus kas isiklikult
või tööalaselt sotsiaalprobleemidega kokku puutunud, osutus tõeks. Ka võib
uurimistulemustele toetudes öelda, et varasemal elukogemusel on olnud suur mõju üliõpilaste
erialavalikule.
12
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Olulisemad rakendusuuringus kasutatud kirjandusallikad
Klefbeck, J., Ogden, T. 2001. Laps ja võrgustikutöö. SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus.
Laherand, M-L. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. OÜ Infotrükk.
Payne, M. 1995. Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn, Spinn Press.
Scarr, S. 1992. Developmental theories for the 1990s: Development and the individual
differences. Child Development.
Scarr, S. 1993. Biological and cultural diversity: The legacy of Darwin for development.
Child Development.
13
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
I VÄÄRIKAS VANANEMINE
EAKATE NAISTE VÄÄRTUSHINNANGUD JA MOTIVATSIOON ELUKAAREL
Autor: Marina Kuntro
Juhendaja: Kaja Altermann
Summary
Marina Kuntro (2012). Lääne-Viru College. The title of the final paper is “Value Judgements
and Motivation of Elderly Women in the Life Cycle”. The paper consists of 66 pages,
including one figure and one annex. 58 sources have been used in the paper. 11 of the sources
are the Internet based and 11 sources are in foreign languages. The social problem of the
subject lies in the fact that in Estonian society there is predominantly a negative attitude
towards the elderly. Public discussions about the elderly mainly focus on the concerns
regarding care problems and coping with difficulties. In the author’s opinion, the experience
and wisdom which the elderly have gained throughout their lives and the value judgements
characteristic of them are not appreciated and valued sufficiently. However, on the other
hand, it would be necessary to talk about and emphasize the positive life experience and
motivation of the elderly. The objective of the final paper is to examine the progress of value
judgements and motivation of women from the age of 68 to 86 in their life cycle, starting
from their childhood to the old age. Accordingly, the following research objectives have been
set:
to examine the stages of women’s course of life from the childhood to the old age on
the basis of the life cycle theory by Erik H. Erikson;
to examine the values characteristic of gender roles and the formation of value
judgements during the life cycle;
to understand what has motivated them to be active and cope with difficulties
throughout the life.
The final paper consists of the theoretical and empirical part. The theoretical basis of the
paper is the development theory by Erik H. Erikson which claims that human development
takes place through psychosocial crises to be solved in different stages of development. The
theory offered an opportunity for the study and analysis of the life cycle of elderly women
through the development crises and associating those primarily with value judgements and
14
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
motivation characteristic of them. The sample comprised seven women of public interest in
the town of Rakvere from the age of 68 to 86. The author communicated with the respondents
by means of a thematic interview which was based on the qualitative method. The outcomes
were as follows:
the values of the women under research developed in their early childhood under the
influence of the surrounding environment where the most important role was taken by
family, relations in the family and upbringing;
it appeared that values characteristic of female gender roles were related to human
relationships and safety;
motivation in the life cycle was generated by values acquired during their childhood.
Probleemiseade ja uurimuse eesmärk
Elukaar on inimese kogu elukäik sünnist kuni surmani. Inimene läbib eluteel mitmeid
erinevaid perioode, kus iga perioodi iseloomustab selle eripära, põhiprobleemid ja lahendust
ootavad ülesanded ning iga inimene läbib need elutsüklid omamoodi. Eesti ühiskonnas on
sotsiaalseks probleemiks saanud enamjaolt negatiivne hoiak eakatesse, puudutades avalikes
aruteludes valdavalt muret seoses vanurite hooldamisprobleemide ja toimetulekuraskustega.
Vastukaaluks oleks vaja rääkida ja rõhutada ka eakate positiivseid elukogemusi ning
enesemotivatsiooniga seonduvast. Põlvkondadevahelist lõhet on ajast aega tekitanud inimeste
erinevad vaated elule – enamasti ei mõista noor inimene vana ja vana jällegi noort. Lõputöö
autori arvates ei osata meie ühiskonnas piisavalt hinnata ega väärtustada eakate elu jooksul
kogetud ja kogutud tarkusi ning neile omaseid väärtushinnanguid. Me kõik unistame
aktiivsest ja tervest vanaduspõlvest. On täheldatud, et naine on sageli see, kes rasketel
eluperioodidel on hakkama saanud tänu oma väärtushinnangutele ja enesemotivatsioonile
ning suutnud toetada ka teisi lähedasi. Naine elukaare viimases etapis on sageli lesk ja üksi
jäänud oma elutarkuse ja elukogemusega. Seda näitavad väga selgelt ka Statistikaameti
andmed 01.01.2012.a. seisuga – Eestis elab 1 339 662 inimest, kellest naisi on 721 800. Üle
70 aastaseid eakaid kokku on 172 999, nendest naisi on 119 898 ning mehi poole vähem – 53
101 (Statistikaamet 2012).
Lõputöö eesmärgiks oli uurida naiste väärtushinnangute kujunemist ja motivatsiooni
elukaarel. Eesmärgist tulenevad ülesanded olid:
15
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
uurida elukaare etappe ja kriisiperioode lapsepõlvest kuni vanaduseni Erik H. Eriksoni
käsitluse põhjal;
selgitada välja naiste väärtusi ja väärtushinnangute kujunemist elukaarel ning naise
soorollile omaseid väärtushinnanguid;
tuua esile naiste motivatsioon elukaarel ja seostada uuritavat teoreetiliste käsitlustega.
Teoreetiline alus
Lõputöö teoreetiline lähtekoht baseerus Erik H. Eriksoni arenguteoorial, mis väidab, et
inimese areng toimub läbi erinevatel arenguastmetel lahendatavate psühhosotsiaalsete
kriiside. Eriksoni teooria kohaselt on isiksuse arengus kindlad etapid, mille kõik oma elu
jooksul läbivad ning millest igaühega kaasneb psühhosotsiaalne kriis või pöördepunkt –
oluline periood, kus otsustav pööre ühel või teisel moel on vältimatu (Ryckman 2008: 178).
Igas kriisis võib inimene valida kahe tee vahel: positiivne lahendus annab edasiliikumise
võimaluse, negatiivne lahendus tekitab stressi ja ängistust ning ainult positiivse lahenduse
puhul saame rääkida inimese normaalsest arengust (Tuulik 2006a: 114). Iga kriisi positiivse
lahenduse järel saab inimene elu jooksul tugevamaks uue väärtuse näol, nendeks väärtusteks
on: * lootus, kui põhiusaldus maailma vastu; * tahe, kui põhiusaldus maailma vastu; *
sihikindlus, mis kasvab initsiatiivist; * kompetentsus, kui töötegemise osavus; * truudus, mis
on kohustuse ja lojaalsuse alus; * armastus, kui elu suurim jõud; * hoolitsus, mis laseb
märgata teisi enda ümber; * tarkus, kui pärandus (Tuulik 2006a: 115). Antud teooria andis
võimaluse uurida ja analüüsida eakate naiste elukaart läbi arengukriiside ning seostada seda
eelkõige neile omaste väärtushinnangute ja motivatsiooniga.
Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine
Andmekogumismeetod
Andmekogumismeetodina kasutati teemaintervjuud, milles alateemad lähtusid
uurimisülesannetest ning vaba vestlust intervjuu alguses ja lõpuosas. Teemaintervjuu sobib
tundlike valdkondade uurimiseks ja võimaldab tuvastada uusi fakte uuritavate isikute kohta.
Teemaintervjuude käigus püüdis autor välja selgitada, millised väärtused on omased naistele,
kuidas on uuritavate väärtushinnangud kujunenud ning mis on uuritavaid motiveerinud olema
aktiivne ja toimetulev elu jooksul. Uurimuse eesmärgist tulenevalt jagas autor teemaintervjuu
16
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
neljaks plokiks: respondentide üld- ja taustaandmed, väärtushinnangute kujunemine,
väärtushinnangud täiskasvanueas ning väärtushinnangud ja motivatsioon vanaduspõlves.
Intervjuu kolme eaka naisega viis autor läbi detsembris 2010. aastal ja neljaga jaanuaris 2012.
aastal. Kokku viis autor läbi seitse teemaintervjuud, mille kestvused olid erinevad, kõikudes
tunnist ajast kolme tunnini. Respondentide nõusolekul kasutati intervjuu salvestamiseks
diktofoni.
Andmete analüüsi metoodika
Uurimistöö kolm esimest intervjuud viis autor läbi 2010. aasta detsembris, seejärel litereeris
need ja tegi esialgse sisualüüsi, et enne järgmiste intervjuude läbiviimist oleks vajadusel
võimalik ülejäänute käiku muuta. Uurimuse neli järgmist intervjuud viis autor läbi jaanuaris
2012. Analüüs kulges etapiviisiliselt. Peale salvestatud intervjuu tegemist uurija transkribeeris
nimetatud salvestise tekstiks. Seejärel luges uurija saadud tulemused mitmekordselt läbi ja
märkis ära ka mitteverbaalsed väljendused ning võrdles helisalvestistega. Teistkordsel
kohtumisel said intervjueeritavad vajadusel oma väiteid ümber sõnastada, neist loobuda või
asendada sobivamatega. Järgnevalt tegi uurija sisuanalüüsi ja pani kirja tekkinud mõtted ja
seosed. Lõpuks muutis uurija uurimistulemused anonüümseks e kodeeris intervjueeritavad.
Järgnes andmete liigitamine ja seostamine ning lõpuks jõuti tulemuste analüüsini.
Valim ja uuringu eetiline aspekt
Uurimistöö valimi moodustas seitse avaliku elu huviorbiidis olevat naist Rakvere linnas
vanuses 68–86 eluaastat. Valim on moodustatud sihipäraselt ja valitud vastavalt sellele, kui
olulised nad uuritava teema seisukohast tunduvad. Eelnevalt sõlmis autor eakate naistega
suusõnalised kokkulepped läbiviidava uuringu kohta ning kõik nad olid suurima heameelega
nõus osalema. Respondentidel oli õigus valida intervjuu toimumise aeg ja koht. Antud
uurimuse läbiviimisel ei tekkinud eetilisi tõkkeid, kuna autor teavitas kõiki respondente,
milles uuring seisneb, mis on uuringu eesmärk ning selgitas uurimistulemuste säilitamise aega
ja kohta. Uuringus osalevatele naistele oli tagatud konfidentsiaalsus.Töös ei ole kasutatud
respondentide nimesid. Töö autor kasutas koode, mis koosneb sulgudes olevast tähisest R ja
naise numbrist. Numbriline järjekord saadi intervjuude läbiviimise aja järgi.
17
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte
Uuringu tulemustest selgus, et uuritavate naiste lapsepõlv oli turvaline ja õnnelik eluperiood,
kus nende väärtushinnanguid kujundas ümbritsev keskkond, põhiliselt perekond, kus
pereliikmete omavahelised suhted olid ühtehoidvad ja võrdsusel põhinevad. Väärtused
kujunesid kindlapiirilise koduse kasvatuse tagajärjel, kus uuritavatel oli piisavalt iseseisvust ja
otsustusvabadust. Noorukieas omaks võetud vanema generatsiooni väärtused, pereliikmete ja
lähedaste toetus ning praktiline mõtteviis on mõjutanud olulisi otsuseid uuritavate elus ning
ühtlasi kogu järgnevat elu. Naisena väärtustati perekonda, pereliikmeid ja teisi lähedasi
inimesi, samuti turvalist ja harmoonilist kodu ning seega võib öelda, et naise soorollile
omased väärtused on seotud eelkõige inimsuhete ja turvalisusega. Kõikidele uuritavatele on
omane nõukogude perioodil kõrgharidusega omandatud teadmised – enamusel Tartu Ülikooli
haridus, huvitav ja vastutustnõudev elukutse ja ühiskonnas esiletõstetud saavutused ning
jätkuvalt aktiivne eluhoiak. Tööalase arengu ja saavutuste taga on olnud perekonna ja
töökaaslaste toetus ning abi. Raskeimad olukorrad elus on uuritavatel seotud lähedaste
inimeste surmaga ning nendest ülesaamiseks on naised esmalt saanud loota iseenda
tugevusele, seejärel pereliikmetele ning samuti on osatud vastu võtta lähedaste inimeste abi.
Uuritavate naiste arvates võiks noorem põlvkond materiaalsete hüvede asemel enam
väärtustada häid inimsuhteid, loodushoidlikkust, kodumaad ja haridust. Mainitud väärtused on
aidanud uuritavatel naistel olla kõrge eani elutervete väärtushinnangutega tegusad ja aktiivsed
nii töö, pere kui ka ühiskondlikus elus. Siit võiksid nooremad põlvkonnad eeskuju võtta, luues
seeläbi endale väärtuslikud hoiakud ja paremad võimalused eneseteostuseks, et oma eluga ja
seal saavutatuga rahule jääda. On oluline väärtustada eakuseni jõudnud naiste
väärtushinnanguid, nende elutarkust ja elukogemusi, mis on võimaldanud palju ja olulist
saavutada. Nad on arukalt ja vastutustvõtvalt üle elanud oma elu rõõmurohked ja murelikud
ajad. See teadmine on toeks ja eeskujuks noorematele põlvkondadele, et samuti tegusalt ja
aktiivselt vanadusperioodi jõuda. Parim toimetulekuõpetus ongi eluliselt toimiv ja
austustäratav eeskuju.
18
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Olulisemad kirjandusallikad
Arvist, M., Heinla, E. 2001. Kultuur, elukvaliteet ja väärtushinnangud – artiklite kogumik:
Eesti elanikkonna väärtushinnangud 1993. ja 1998. aastal. Tallinn. Tallinna
Pedagoogikaülikooli kirjastus.
Bachmann, T., Maruste, R. 2011. Psühholoogia alused. 3. tr. Tallinn. Ilo.
Chamorro-Premuzic, T. 2007. Personality and individual differences. Malden. MA
Blackwell.
Kalmus, V. 2010. Eesti Inimarengu aruanne 2009: Eesti elanike väärtusmustrid. Tallinn.
Eesti Ajalehed.
Kalmus, V., Vihalemm, T. 2004. Eesti elavik 21. sajandi algul – ülevaade uurimuse "Mina.
Maailm. Meedia tulemustest": Eesti siirdekultuuri väärtused. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lauristin, M. 2008. Mõtestatud Eesti – ühiseid väärtusi hoides – esseekogumik: demokraatia
kui põhiseadusliku väärtuse tähendusest. Tartu. Eesti Keele Sihtasutus.
Lauristin, M., Terk, E. 2009. Eesti Inimarengu aruanne 2008: Eesti inimarengust ja
sotsiaalsetest riskidest majanduskriisi kontekstis. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS.
Rämmer, A. 2009. Väärtused ja väärtuskasvatus – valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja
Soome koolis: Eesti koolinoorte väärtused. Tartu. Eesti Keele Sihtasutus.
Ryckman, Richard M. 2008. Theories of personality. 8th ed. Belmont (Calif).
Thomson/Wadsworth.
19
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
EDUKA VANANEMISE TÕLGENDUSED LÄÄNE-VIRU MAAKONNA NAISTE
NÄITEL
Autor: Marianne Umborg
Juhendaja: Kaja Altermann
Yhteenveto
Marianne Umborg 2012 vuoden lopputyön otsikko on: Onnistuneen ikääntymisen tulkinnat
Lääne-Viru Maakunnan ikääntyneiden naisten esimerkkinä. Lopputyö koostuu 58 sivusta ja
yhdestä liitteestä. Lopputyön kirjoittamisen on käytetty 72 kirjallista lähdettä. Vuosi 2012 on
julistettu Euroopan aktiivisen vanhentumisen vuodeksi ja siksi on tärkeää tehdä positiivisia
tutkimuksia ja levittää saatuja tietoja, että tukea ja suunnata ihmisiä suunnitteleman omaa
ikääntymistä arvokkaasti. Lopputyön tavoitteena on tutkia miten ihmisen kokemukset, tieto ja
sosiaaliset taidot tukevat sen onnistunutta ikääntymistä. Tavoitteesta johtuvat tehtävät on:
tutkia, miten vaikuttavat eri elämän ympäristöt yksilön valintoihin ja mahdollisuuksiin
ikääntymisen aikana;
tutkia oppimiskokemuksen ja muodostuvan iäkkään pääoman täytäntöönpanon
mahdollisuuksia ikääntymisen aikana;
tutkia, itsetunnon ja itsensä ajankohtaisia yhteyksiä ikääntymisen liittyvissä
elämänvaiheissa.
Lopputyön teoreettisen taustan muodosti sosiaali-kognitiivinen teoria, mikä keskittyy siihen,
miten käsitys ja ympäristön analysointi johtaa ihmisen käyttäytymistä. Tärkeitä on ihmisen
oman tehokkuuteen uskomukset, mitkä vaikuttavat tunteen, motivaation, tunteiden ja
valintojen mukaan. Lopputyön tekijä käytti tutkimuksen suorittamisen puolirakenteista aihe
haastattelua, perustuen laadullisiin tutkimusmenetelmiin. Lopputyön otos koostui viidestä
Lääne-Viru maakunnassa asuvasta yli 70 vuotiasta iäkkäästä naisesta. Lopputyö koostu
kahdesta osasta – teoreettinen ja empiirinen. Ensimmäinen luku tarkastelee yhteiskunnan,
ihmisen ja ympäristön suhteista. Toinen luku tarkastele, miten persoonallisuus kehittyy,
sosiaalinen oppiminen ja motivaatio käytä kykyjään, lahjoja ja mahdollisuuksia tukevat
ihmisen mahdollisuutta suunnitella elämäänsä. Kolmas luku esittele tutkimuksen tarkoitusta,
menetelmiä ja otosta. Neljäs luku antaa yleiskuvan tutkimustuloksista sekä päätelmistä.
Tutkimustuloksista voidaan päätellä, että onnistuneesti, sekä arvokkaasti ikääntyvä auttaa jos:
20
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
jokaiselle naiselle on tärkeä elämänympäristön tuki – niin perheeltä, kuin paikalliseen
kunnan puolelta;
iäkkäille on tärkeä saata informaatiota palveluista ja tuista;
tärkeät ovat hyvät välit perheeseen;
eläke antaa naisille turvalliseen olon;
ikääntyessä muutu asenne ikääntymiseen myönteisemmäksi;
arvokana ikääntymiseen tunteen antaa ensisijaisesti positiivinen itsetunto, pärjääminen
jokapäiväisessä elämässä sekä että ollaan valmiita oppimaan ja uusissa tilanteissä
uusia kokemuksia ja tietoja hankkimaan;
onnistunutta ikääntymistä tukee, että iäkäs voi itse suunnata toimeentuloa elämän
loppu vuosina. Elämän aikana kerätyt tiedot, kokemukset ja sosiaaliset taidot
heijastuvat ikään pääomasta, minkä tukena on arvokasta siirtyä oman elämän
loppuvaiheeseen.
Probleemiseade ja uurimuse eesmärk
Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu kuulutasid 2012. aasta Euroopa aktiivse vananemise
aastaks. Aasta eesmärkideks on suurendada üldsuse teadlikkust väärika vananemise
tähtsusest, edendada aktiivsena vananemist ühiskonnas, toetades seda tervena ja iseseisvalt
vananemise kaudu. Oluliseks peetakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasanditel eakate elu
kajastavate positiivsete uuringute läbiviimist ja saadud tulemuste levitamist liikmesriikide
vahel (Euroopa Parlament 2010). Euroopa komisjon tõdeb, et Euroopa Liidu riikidel on eduka
vananemisega seotud tegevuskavade ette valmistamiseks ja ellu viimiseks aega umbes kümme
aastat, enne kui jõuab kätte pensioniiga praegustele 50 aastastele. Eakad, luues nn
eakakapitali on oluline ressurss mitteametlike väärtushinnangute ja käitumisnormide kogumi
loomisel ühiskonnas (Velberg 2008: 102). Seega tuleb eakate oskusi ja pädevusi kasutada
parimal võimalikul viisil. Samuti tuleb inimesi ergutada eluaegsele õppimisele, et nad
suudaksid ise rahuldust pakkuvalt tegutsedes leida endale ühiskonnas sobiv koht (ELT 2010).
Uuringu „Väärtused Eestis ja Euroopas 2006“ tulemustest võib järeldada, et just üle
50aastased peavad oluliseks pidevat uute kogemuste omandamist ja enda edasiarendamist.
See, Eesti ühiskonnas suurt osakaalu omav vanemale elanikkonnale iseloomulik väärtustrend
mõjutab oluliselt üldise väärtuspildi kujunemist (Eesti Inimarengu Aruanne 2007: 61-62). Siit
21
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
tulenebki vajadus uurida ja jagada infot vanaduse väärikuse kohta. Igal elukäigu etapil on
võimalik ja vajalik eneseteostus, mis omakorda on tihedalt seotud positiivse enesehinnanguga.
Lõputöö eesmärgiks oli uurida, kuidas inimese kogemused, teadmised ja sotsiaalsed oskused
toetavad tema edukat vananemist. Eesmärgini viivad ülesanded olid:
teada saada, millist mõju avaldavad erinevad elukeskkonnad indiviidi valikutele ja
võimalustele vananemise perioodil;
uurida õppimiskogemuste ja moodustuva eakakapitali rakendamise võimalusi
eakaperioodil;
leida enesehinnangu ja eneseaktualiseerimise seoseid vananemisega seotud
eluetappidel
Teoreetiline alus
Lõputöö teoreetilise tagapõhja moodustas sotsiaal-kognitiivne teooria, mis keskendub sellele,
kuidas taju ja ümbruse analüüsimine inimese käitumist juhib. A. Bandura sotsiaalse õppimise
teooria järgi õpetavad kogemused, kuidas üks käitumisviis tõotab edu, aga teine osutub
ebatõhusaks. Olulised on inimese enesetõhususe uskumused, mis avaldavad oma mõju
tunnetuse, motivatsiooni, emotsioonide ja valikute kaudu. Inimene sünnib ja kasvab
ühiskonnas ning oma osa selles kasvamises on eelnevate põlvkondade poolt kogutud
teadmiste e traditsioonide tundma õppimisel, sest neile toetudes on üksikisikul võimalik
omandada mitmete sugupõlvede jooksul testitud probleemide lahendusi ja nende
tulemuslikkust (Aimre 2001: 63). Ühiskondlikus elus ja argistes suhetes domineerivad
vanemate naiste arvamused, sest neile kuulub teadja ja vahendaja positsioon. Vanematel
naistel on aega, teadmisi, oskusi ja elukogemusi, mida noorematega jagada (Velberg 2008:
93). Eakad ongi rahvuspärandi kandjad, sest vanas inimeses on koos tema elu jooksul kogutud
tarkus ja kogemused, temperament, rahvus ja sellega kaasnev kultuuriline taust. Läbi
vanemate põlvkondade austamise ja aktsepteerimise saame rääkida hästitoimivast
ühiskonnast, harmoonilisest elukeskkonnast ja edukast vananemisest (Eesti sotsiaalsed.. 2006:
166).
22
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine
Andmekogumismeetod
Vananemisega seonduvate elukogemuste uurimiseks kasutas autor kvalitatiivset
poolstruktureeritud teemaintervjuud. Autor jagas uurimuse eesmärgist lähtuvalt
poolstruktureeritud intervjuu teemad nelja plokki. Esimene plokk: üldandmed ja taust. Teine
plokk: ühiskonna ja keskkonna poolse toetuse seos vananemisega. Kolmas plokk:
vananemisega seonduvad positiivsed ja negatiivsed nähtused. Neljas plokk: positiivse
enesehinnangu mõju eluga rahulolule eakana. Intervjuud eakate naistega toimusid 2011. aasta
detsembris ja 2012. aasta jaanuaris. Autor teostas viis teemaintervjuud, mille kestvused olid
ühest kuni pooleteise tunnini.
Andmete analüüsi metoodika
Intervjuud transkribeeriti ning teksti kategoriseerimisel koondati sarnase tähendusega
tekstiosad alakategooriateks. Töö autor määras kindlaks kategooriate ja alakategooriate
omavahelised suhted. Kvalitatiivset sisuanalüüsi tehes esitati teooriad või muud
uurimistulemused uurimistöö arutelu osas (Laherand 2008: 290-292). Üle 70 aastaste naiste
vananemisega seonduvate elukogemuste uurimiseks ja analüüsimiseks käis autor läbi
järgmised etapid: 1. Autor kuulas intervjuusid mitmeid kordi enne, kui asus liteerimise juurde.
2. Järgmisena liteeris autor intervjuud, tehes tähendusi pauside, emotsioonide, intonatsiooni ja
mittetähenduslike sõnade kohta. 3. Peale liteerimist trükkis autor intervjuud välja ja luges neid
mitmeid kordi. 4. Saamaks ülevaadet respondentide sarnasustest ja erinevustest
süstematiseeris autor vajalikud lõigud arvutis küsimuste kaupa. 5. Järgmiseks analüüsis autor
uuritavate üldandmeid: vanust, perekondlikku seisu, haridust, elukutse valikut, ametit, maale
elama asumise aega, pensionile jäämise aega, kodust keskkonda ja majandusliku olukorda. 6.
Seejärel asus autor analüüsi juurde, tuues välja alateemad, kujundades need peateemadeks –
erinevate elukeskkondade toetus vananemisele, vananemisega seonduvad positiivsed ja
negatiivsed kogemused ja positiivse enesehinnangu mõju eluga rahulolule eakana. 7.
Alateemadele pealkirjade leidmiseks otsis autor respondentide jutust seoseid ja mustreid,
valides välja need, mis tema arvates tõid kõige paremini välja ja iseloomustasid alateema
mõtet.
23
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Valim ja uuringu eetiline aspekt
Uurimistöö autor moodustas valimi viiest üle 70-aastasest naisest, kes omavad võimalikku
positiivset eakakapitali. Valimisse olid haaratud Lääne-Viru maakonna X valla X piirkonna
eakad naised. Kõik viis naist olid pensionärid, neli neist olid kodused, üks naine töötas
kohaliku päevakeskuse juhatajana. Respondentidega oli teostatud juba eelnev miniuuring ja
neid oli informeeritud eelseisvast uuringust ning neilt oli saadud osalemiseks suuline
nõusolek. Respondentide vanus, üle 70aastased, lähtub põhimõttest, et need isikud on
nüüdseks olnud pensionil üle viieteistkümne aasta. Vananemiskogemust ja eneseteostust oli
just selles vanuses oluline uurida, sest naistele oli kogunenud piisav kogemustepagas elust
eakana ja lisaks sellele oskasid nad hinnata oma valikute ja käitumisviiside tulemuslikkust
vananemisprotsessis. Uuritavate intervjuud jäid anonüümseteks ja nende nimed kodeeriti.
Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte
Eaka perioodil toetavad edukat sh ka väärikana vananemist nii ümbritsevad elukeskkonnad,
isiklikud kogemused kui ka positiivne enesehinnang. Uurimistöö empiirilises osas puudutati
elukeskkondadest kahte: perekonda ja ühiskonda, mõeldes selle all Eesti riiki ja kohalikku
omavalitsust (KOV). Erinevad elukeskkonnad mõjutavad inimesi erinevalt. Neis peituvad
võimalused, kas toetavad inimesi nende valikute tegemisel ja potentsiaali välja arendamisel
või raskendavad puudujäägid neil oma eesmärke ja huvisid realiseerida. Eakate oskused ja
teadmised aitavad isiklikele kogemustele tähendusi ja hinnanguid anda ning nende
kasutamisel on oluline indiviidi enesehinnangust tulenev oma elu väärtustamine. Positiivne
enesehinnang, loovus, enesetõhususe uskumused ja isiklikud kogemused toetavad endasse
ning oma võimetesse uskuvat inimest endale püstitatud eesmärkide täitmisel ja oma elu
nautimisel. Vananemiseprotsessi tajusid eakad valdavalt positiivselt. Selgus, et keskealistena
ei muretsenud eakad oma eelseisva vanaduse pärast. Pensionile jäämine tõi kaasa kergenduse
ja vabadusetunde ning võimaluse lapsi aidata. Kogemused olid õpetanud naisi rahalisi
väljaminekuid kontrollima ning pigem vähesega toime tulema, kui liigselt kulutama. Naised
olid kohanenud oma uue välimuse ja võimekusega ning arvestasid sellega oma töödes ja
tegemistes. Vananemine oli suurendanud eakates leplikkust, tolerantsi ning mõistvamat
suhtumist vanematesse inimestesse. Seega saab väärikana vananeda, kui on olemas oskus
kasutada elu jooksul kogutud kogemusi, et kujundada oma uskumised, hoiakud ja
24
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
käitumismudelid eduka vananemise toetuseks. Uurimistulemustest võis järeldada, et edukalt,
sh väärikana vananeda aitab see, et:
eakatele naistele on oluline elukeskkondade poolne tugi – nii perekonna kui ka KOV
näol;
eakale on oluline kättesaadav info teenuste ja toetuste kohta;
olulised on head suhted perekonnaga;
pension annab naistele turvatunde;
vanemaks saades muutub suhtumine eakusesse positiivsemaks;
edukat vananemist toetab teadmine, et eakas võib ise oma elu lõpuaastate toimetulekut
suunata;
väärikana vananemise tunde annab eelkõige: positiivne enesehinnang; igapäevaelus
hakkamasaamine; see, et ollakse võimeline õppima ning sobivates olukordades uusi
kogemusi ja teadmisi omandama.
Elu jooksul kogutud teadmised, kogemused ja sotsiaalsed oskused peegelduvad eakakapitalis,
mille toel on väärikas suunduda oma elu lõpuetappi.
Olulisemad kirjandusallikad
Aaviksoo, J. 2007. Inimene, ühiskond, leping. - Mõtestatud Eesti - ühiseid väärtusi hoides.
2008. Tartu. AS Pakett.
Allik, J. 2009. Psühholoogia keerukusest. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Bandura, A., Bussey, K. 2008. Sotsiaalse soo kujunemise ja toimimise sotsiaal-kognitiivne
teooria. - Soopsühholoogia. Tallinn. Külim.
Gothoni, R. 2008. Vana ja väärikana - Eakate vananemise kogemused Eestis ja Soomes. TLÜ
Kirjastus.
Kamenskaja, E.N. 2008. Cоциальная психология. Rostov na Donu. Feniks.
Kiis, A. 2002. Sotsiaaltöötajate hinnang eakate asendile Eesti ühiskonnas - Usaldus.
Vastutus. Sidusus. Tallinn. TTÜ Kirjastus.
Linno, T. 2010. Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring 2009. - Sotsiaaltöö nr 4.
Paju, I. 2008. Eesti eakate arusaamad elukestvast õppimisest - Eakate vananemise
kogemused Eestis ja Soomes. Tallinn. OÜ Vali Press.
Tulva, T., Viiralt, I. 2003. Väärikas vananemine: müüdid ja tegelikkus. Tallinn. AS Spinn
Press.
25
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
II SOTSIAALTÖÖ KOOLIS
TEISMELISTE KIRJELDUSED EAKAASLASTE GRUPI MÕJUST NENDE
KÄITUMISE KUJUNEMISELE
Autor: Annely Ausma
Juhendaja: Airi Mitendorf
Summary
„Teenagers’ Descriptions of Peer Influence on Their Behaviour.“ Lääne-Viru College,
Department of Social Work, Social Work Program. The thesis consists of 50 pages. Key
words: social constructionism, socialisation, behaviour, adolescence, teenager, peer group.
The aim of the thesis is to study the theoretical foundations of the formation of teenage
behaviour and groups and to analyse teenagers’ descriptions of peer influence on their
behaviour. The theoretical basis of the thesis is in social constructionist theory, which views
social phenomena as constructed in interaction between people (Burr 1995). This subject is
topical, as studying teenage interpretation of the effect of their peer group on the formation of
their behaviour helps to understand the substance of their search for identity and the values
their choices are based on. The relevance of this study is underlined by the fact that there has
been little research in Estonia on peer group effect on the formation of teenage behaviour that
is based on the youths’ own description. The first chapter of the thesis deals with social
constructionist theory (Burr 1995, 2003; Payne 1995), gives an overview of the evolvement
and socialisation of people into members of society, and explains the concept, features,
developmental stages and tasks of the adolescence group. The second chapter describes the
concept of a group in relation to teenagers’ developmental need to belong and peer group
effect on the development of teenagers. The third chapter describes the methodology of the
study, the sample, and the methods of data collection and analysis. The fourth chapter
comprises a description and analysis of the empirical results of the study. Qualitative
phenomenological semi-structured in-depth interviews were used to collect data for studying
teenage descriptions of peer group effect on the formation of their behaviour. All interviews
were videotaped and transcribed. Interviews with the adolescents were carried out in the
period from February to March 2012. The sample included six adolescents: three boys and
26
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
three girls. At the time of the study, all respondents had at least two years of experience of
belonging to a peer group. Interviews lasted from 45 minutes to 2 hours. Thematic analysis
was used as the method of analysis of the data. In describing the results, accurate quotes of
respondents were used to preserve the authenticity of the statements and sensitivity to content.
Teenagers regard friends of their age as the most important socialisation agent of teenage
years and describe belonging to a peer group as the main influence in shaping their self-
esteem, identity and behaviour. The adolescents describe their peers as major shapers of
ethical value judgements, affecting their decisions, values and actions through group
interactions.
Probleemiseade ja uurimuse eesmärk
Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne, kuna läbi aegade on murdeeas noorukid teinud
ennast märgatavaks ja põhjustanud probleeme oma pereliikmetele, koolikollektiivile ja ka
ühiskonnale laiemalt. Teismelised oma ajuti mõistetamatu ja probleeme esile kutsuva
käitumisega on vaatluse all ka tänases ühiskonnapildis (Justiitsministeerium -
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018, Sotsiaalministeerium - Laste ja perede
arengukava 2011-2020, Haridus- ja Teadusministeerium - Euroopa noortevaldkonna
koostööraamistik 2010-2018, Eesti noorsootöö strateegia 2006-2013). Töö autor võib
isiklikust kogemusest lähtuvalt ja sotsiaalpsühholoogia alustele tuginedes väita, et teismeliste
grupis toimuvad dünaamikad ja grupi käitumine mõjutavad üksikindiviidi käitumist.
Gruppidesse, kus hälbiv käitumine on normatiiviks, koonduvad eelkõige teatud tüüpi noored,
kelle isikuomadused ja elukogemus saavad grupi normatiividest toetatud. Isiksuse kujunemise
murdepunktides on sellised gruppidesse sattumised väga olulise kaaluga inimese edasisele
elule. Kui noor satub gruppi, kus on positiivsed normatiivid, siis see toetab ka positiivset
käitumist ning teismelisest kujuneb suure tõenäosusega selline ühiskonna liige, kes ei vaja
ühiskonnas tegutsemiseks liigselt tuge, sotsiaaltoetusi ja muud ühiskondlikku abi.
Destruktiivse mõtlemisega gruppides on enim probleeme, millega ühiskond silmitsi seisab.
Alkoholi tarvitamine, suitsetamine, narkomaania, hulkurlus, koolikohustuse mittetäitmine ja
isikuvastased kuriteod kuuluvad destruktiivse mõttelaadiga inimeste gruppide igapäevaellu.
Lõputöö eesmärk oli uurida teismeliste käitumise kujunemise ja gruppide tekkimise
teoreetilisi aluseid ning analüüsida teismeliste kirjeldusi eakaaslaste grupi mõjust nende
27
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
käitumise kujunemisele. Lähtuvalt lõputöö eesmärgist püstitati empiirilise uuringu
uurimisküsimused, mis aitavad leida teismeea grupikuuluvuse põhjuseid ja mõista eakaaslaste
grupi mõju teismeliste käitumise kujunemisele:
1. Kuidas teismelised kirjeldavad eakaaslaste gruppi ja sellesse kuulumist?
2. Millised on teismeliste arvates põhjused, miks nad hakkavad gruppi vajama?
3. Milliste tunnuste alusel valib teismeline endale sobiva grupi?
4. Millised on teismeliste interpretatsioonid eakaaslaste grupi mõjust nende
käitumisele?
Teoreetiline alus
Lõputöö teoreetiliseks lähtekohaks oli sotsiaalkonstruktsionistlik teooria, mille kohaselt
sotsiaalsed nähtused on konstrueeritud inimestevahelise suhtlemisprotsessi tulemusena (Burr
1995) - interaktsioonide käigus konstrueeritakse sotsiaalne maailm. Seega pole olemas
„objektiivset” reaalsust, vaid sotsiaalne reaalsus on inimestevahelise suhtlemise tulemus ja
eksisteerib vaid suhtlemisprotsessis. Kuna lapsed osalevad sotsiaalsete nähtuste
konstrueerimise protsessis sarnaselt täiskasvanutega: neil on isiklikud kogemused seoses
sotsiaalsete protsessidega ning nende arusaamad ja arvamused sellest mõjutavad
grupikuuluvuse kui nähtuse omadusi ja tähendust, on oluline uurida noorte tähendusi ja
tõlgendusi seoses grupikuuluvussuhetega. Teismeliste interpretatsioonide tundmaõppimine
grupi mõjust nende käitumise kujunemisele aitab mõista noorte identiteediotsingute sisu ja
väärtushinnangutel põhinevaid valikuid. Lisaks antakse teoreetilises lähenemises ülevaade
inimese arengust ja sotsialiseerumisest ühiskonna liikmeks, selgitatakse teismeea mõistet ja
tunnusjooni, arengustaadiume ja arenguülesandeid. Samuti kirjeldab autor grupi mõistet
seoses teismeea arengupärase kuulumisvajadusega ja eakaaslaste mõju teismelise arengule.
Selgitatakse teismeliste grupikuuluvuse vajadust tuginedes teismeea emotsioonisotsioloogiale
ja subkultuuriteooriale (Cohen 1955).
Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine
Andmekogumismeetod
Teismeliste kirjelduste uurimiseks eakaaslaste grupi mõjust nende käitumise kujunemisele
kasutati andmete kogumiseks kvalitatiivset fenomenoloogilist metoloogilist lähenemist.
28
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Uurimuses kasutati kvalitatiivset fenomenoloogilist poolstruktureeritud süvaintervjuud, mille
eelis ankeetküsitluse ees teismeliste arvamuste uurimisel oli paindlikkus ning võimalus
vestlust juhtida ja vastuseid täpsustada, kuna eesmärk oli mõista, kuidas teismelised
interpreteerivad eakaaslaste grupi mõju nende käitumise kujunemisele. Huviobjektiks olid
noorukite teadmised ja arusaamad eakaaslaste grupi mõjust teismeliste käitumisele.
Intervjuud noorukitega viidi läbi ajavahemikul veebruar kuni märts 2012. Kokku osales
intervjuudes kuus teismelist. Intervjuude kestvused olid ajavahemikus 45 minutit kuni 2 tundi.
Respondendid viibisid intervjuu ajal oma igapäevases keskkonnas, mis võimaldas luua
turvalise õhkkonna ja rahuliku vastamise meeleolu.
Andmete analüüsi metoodika
Kõik intervjuud salvestati videolindile, transkribeeriti ja anti respondentidele ülevaatamiseks.
Iga läbiviidud intervjuu oli omanäoline, kordumatu teemaarenduse ja protsessiga, samas
jäädes etteantud intervjuu teemaküsimuste raamistiku piiresse. Analüüsimeetodina kasutati
andmete temaatilist analüüsi ning lähtuti fenomenoloogilisest lähenemisest, mis võimaldab
leida ja süstematiseerida mõtlemisviise, mille abil inimesed reaalsuse erinevaid aspekte
tõlgendavad. Andmeid analüüsiti videosalvestiste korduva kuulamise ja seejärel transkriptide
mitmekordse lugemise kaudu. Erilist tähelepanu pöörati respondendi hääletoonile,
mõttepausidele ja jutustuse käigus toimunud näoilme muutustele, seostades need antava
informatsiooniga, mille kaudu on võimalik saada infot inimese varjatud hoiakute kohta.
Valim ja uuringu eetiline aspekt
Uuringu valimi moodustasid põhikooli keskastme noored vanuses 13-16 eluaastat, et selgitada
välja teismeliste endi arvamuse põhjal, millised on nende käitumisele enim mõju omavad
tegurid, mis grupisuhte kaudu teismeliste käitumist mõjutavad. Valimi suuruseks oli kuus
noorukit, kolm poissi ja kolm tüdrukut. Kõigil respondentidel oli uuringu teostamise hetkel
vähemalt kaheaastane eelnev kogemus eakaaslaste gruppi kuulumisest. Eelnevalt sõlmiti
intervjueeritavate ja nende vanematega kirjalik kokkulepe, mille alusel lubasid lapsevanemad
oma alaealistel lastel uuringus osaleda ning respondendid nõustusid intervjuus osalema,
andsid loa saadud andmeid analüüsida ja tulemused esitada käesolevas lõputöös. Kokkuleppe
sõlmimise käigus informeeriti respondente ja nende vanemaid põhjalikult uurimuse
eesmärkidest ja andmete kasutamise viisist. Konfidentsiaalsust silmas pidades on uuringus
29
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
osalevate intervjueeritavate nimed muudetud. Nimesid on kasutatud valimi kirjeldamiseks,
analüüsiosas on välja toodud respondentide ütlused ilma nimele viitamiseta.
Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte
Teismeea üks tähtsamaid arenguülesandeid on kujundada positiivne enesehinnang ja
rolliootused nii enda kui teiste silmis. Teismeea peamisi ülesandeid on identiteedi leidmine
ning terviklikuks ja produktiivseks täiskasvanuks kujunemine. Uuringust selgus, et
teismeliseea sotsiaalne areng sõltub nooruki suhtlusvõrgustikust, peamiselt aga tugineb
suhtlemisele eakaaslaste ja perekonnaga, toimub sotsiaalsete rollide õppimine. Respondentide
kirjeldustest selgus, et noorukid pidasid oluliseks heade omavaheliste suhete olemasolu
kodus, mõlema vanema kohalolu ja avatud suhtlemisvõimalust pereliikmete vahel, seostades
nende puudumise omaealiste gruppi kuulumise vajaduse suurenemisega. Selgus, et
teismelised tunnetavad oma kodus toimivaid suhteid teravdatult ning võrdlevad oma kodu ja
vanemaid eakaaslaste omadega. Uuringust selgus veel, et teismelised kirjeldavad eakaaslaste
gruppi, kui neile väga olulist sotsiaalset kooslust, mille abil loovad noorukid oma identiteeti ja
rahuldavad arengupärast kuulumisvajadust. Teismelised kirjeldasid, et suhtlemisprotsessis on
eakaaslaste grupi mõju nende käitumise kujunemisele olulisim eeskujude ja väärtuste
kujundaja. Emotsioonisotsioloogia seisukohalt on teismeliste grupisuhtlemise üks tähtsamaid
tegevust suunavaid tegureid eakaaslaste grupi tagasiside. Uuringus selgus, et noorukile on
oluline, kuidas eakaaslased tema tegevusele reageerivad, milliseid emotsioone ta suudab esile
kutsuda omasuguste seas ning milliseid emotsioone suudab nooruk tekitada eakaaslastele.
Noorukid kirjeldasid, et tagasisidet oma isikule saavad teismelised eelkõige läbi
grupikuuluvuse ja eakaaslastega vahetult suheldes. Subkultuuriteooria kohaselt annab
kuulumine gruppi teismelisele identiteedi, mille najal on võimalik saavutada sisemise
rahulolu tunnet ning leida rakendust ühiskonnas. Uuringust selgus, et noorte eneseotsingud on
enim mõjutatud teda ümbritseva keskkonna poolt interpreteeritud suhetest ja ka sotsiaalsetest
pingetest, mille leevenduseks liitub noor subkultuuriga, kus ta kogeb end väärtuslikuna ning
saab tunnustust oma kujunevale isiksusele. Selgus, et noor, kes julgeb end identifitseerida
üldnormist teisiti, on keskmisest loovam ja otsivam, kuid võib sageli olla ka sotsiaalselt
häirunud positsioonis. Noorukid kirjeldasid, et nad soovivad, jäljendades grupiliikmete
käitumist, astuda välja vanemate mõju alt ja kujundada eakaaslaste abil oma isiklikud
käitumisnormatiivid. Lisaväärtusena selgus, et teismelised on oluliselt eneseteadlikumad ja
30
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
analüüsivõimelisemad, kui uurija eeldas, olles suutelised seostama eakaaslaste grupi mõju
nende käitumise kujunemisele mitmete oluliste psühholoogiliste ja keskkondlike aspektidega.
Olulisemad kirjandusallikad
Araste, L. 2009. Noorte subkultuurid. Sotsiaalpedagoogika kursuse materjal. Tallinna
Ülikooli Avatud Ülikooli Täiendõppekeskus.
Berns, R. 1989. Child, Family, Community. USA: Dryden Press.
Blumer, H. 1986. Symbolic Interactionism. Perspective and Method. Berkley, Los Angeles,
London.
Burr, V. 1995. An Introduction to Social Constructionism. Routledge. London and New Jork.
Butterworth, G. 2002. Arengupsühholoogia alused. TÜ Kirjastus.
Downes, D. & Rock, P. 1992. Understanding Deviance: A Guide to the Sociology of Crime
ang Rule-Breaking. Oxford.
Ennet, H. L. 2008. Noor ema. Abivahend tööks teismelise emaga. Caritas.
Kera, S. 2004. Üheskoos teel. Tallinn. Ilo.
Murray, M. E. 2002. Moral Development and Moral Education: An Overview. Department of
Psychology, University if Illinois at Chicago.
.
31
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
KOOLIKESKKONNAGA SEOTUD STRESS MURDEEALISTEL NOORTEL
Autor: Helene Lagle
Juhendaja: Anu Leuska
Summary
The title of the paper is: „Stress in Teenagers Caused by School Environment“. The paper
includes six different figures to illustrate the outcomes. The size of the paper is fifty five
pages. The aim of the paper was to examine the stress factors caused by the school
environment in students in grades 7-9. According to the purpose of the paper the main goal is
to find the factors that cause stress in the school environment; find out how much and what
kind of stress indication teenagers experience; consider study load as a reason for stress; find
out how many different after the school activities the school offers and to what extent the
children are aware of those possibilities; how much support the school could offer to children
who experience stress. The paper is based on the Childhood Development Theory introduced
by Maria Montessori, who has divided it into 4 different paths of development, each period
having its own certain characteristics. It is necessary to have a favourable environment and
support in order to use the development potential. The present study deals with the
development of boys and girls during their adolescence period, the nature and factors of
stress. Additionally, stress caused by loaded curriculum, the features of teaching techniques
and having hobbies as one way of coping with stress was examined in more detail. A theory
based survey was carried out among the students in grades 7-9 in Viljandi Maagümnaasium.
The analysis of the questionnaire resulted in the fact that teens deal with serious stress
symptoms, such as nervousness, sleep disorders, constant weariness, and concentration
problems, they often get ill, have stomach aches and diarrhoea. Students’ answers showed that
the biggest cause of stress was the study load. The analysis also showed that the use of
teachers’ teaching methods was one-sided and did not meet with students’ wishes.
Furthermore, it became evident that the school children were aware of the possibilities of
finding help and support in school in case of any problems. The teenagers mostly turned to
their class teacher, a subject teacher or the head teacher when they needed help. The school
offers a wide variety of after school activities and the analysis of the survey showed that the
students were aware of those possibilities. The surveyed teenagers’ answers did not give any
evidence of the fact that the stress was the reason of not continuing their studies. However,
32
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
stress proved to be influential in terms of their further choices. For instance, several students
planned to continue their studies in vocational schools, because it seemed easier for them to
succeed there. In order to reduce the tensions in the school environment, it is recommendable
for teachers to use balanced teaching methods to make studying more interesting and develop
various skills in students. Furthermore, it would be good to let students more actively join the
decision making process related to school and studies, so that the co-operation between the
school and the students would be stress free and suitable for each party. Lessons should be
carried out in a way that the main focus of the studies remains on the classroom and the
homework is not emphasized that much. It is advisable to organise more events at school so
that the students would not only connect school with hard work and studying. Teenagers
should gain more positive emotions and experience from school so that they would enjoy
going there every day. The present paper stated that further research is required in the matter
of teaching methods.
Probleemiseade ja uurimuse eesmärk
Keskkond esitab inimestele, sh koolilastele palju nõudmisi ja üha uued nõudmised tekitavad
stressi. Ühiskonnas on aktuaalne teema, et üha rohkem noori kooliõpilasi kannatab stressi
mõju all. Neid põhjusi, mis õpilastele nii koolis kui ka koolivälises keskkonnas mõju võivad
avaldada, on palju. Eestis on palju noori, kes pärast 9. klassi ei jätka õpinguid, mistõttu on
hulk noorukeid, kellel puudub keskharidus või amet. Selline olukord on ühiskonna harituse
seisukohalt probleem. Koolipingist välja astuvad õpilased on osa ühiskonnast ning
haridussüsteem see, mis vormib meie noorukeid ja laiemalt ühiskonda tervikuna. Stress meie
ühiskonnas on probleemne küsimus ning veel halvem, et see on hakanud mõjutama noori
koolilapsi. Kui õppekava ning koolikeskkond sisaldavad palju stressi tekitavaid tegureid, võib
olla see üks põhjus, mis ei soodusta noori õpinguid jätkama.
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida 7. - 9. klassi õpilaste koolikeskkonnaga seotud stressi
faktoreid. Eesmärgist tulenevalt olid töö ülesandeks järgmised ajaolud:
1. Millised tegurid põhjustavad koolikeskkonnas stressi?
2. Kui palju ja milliseid stressi ilminguid noortel esineb?
3. Kas õppekoormus võib olla stressiallikas?
4. Kas õppemeetodid võivad olla võimalikud stressi soodustavad tegurid?
33
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
5. Kui palju pakub kool erinevaid huvitegevuse võimalusi ja kuivõrd on õpilased
sellest teadlikud?
6. Uurida koolipoolseid toetusvõimalusi stressi all kannatavatele õpilastele.
Teoreetiline alus
Töö teoreetiliseks aluseks oli Maria Montessori lapse arengu teooria, mis käsitleb lapse
arengu väljakujunemist erinevas vanuses, sooduskeskkonna ja toetuse tähtsust erinevatel
arenguastmetel ning arengust tuleneva potentsiaali teostumist. Maria Montessori töötas välja
lapse arengu teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu uuestisündimiste sari. Montessori
väitis, et igal lapsel on sees individuaalne arenguetappide mehhanism ning iga arenguetapi
tulemuseks on uus indiviid. Igal staadiumil on oma kindlad kvaliteedid ja tunnused ning nii
keskkond kui täiskasvanud, kes lastega tegelevad, peaksid nende omaduste ja iseärasustega
arvestama. Igas etapis on potentsiaal teatud muutuste läbiviimiseks ja on oluline, et ümbrus,
kus laps kasvab, soodustaks teda oma potentsiaali realiseerima (Isaacs 2007: 9–12).
Montessori tõi ka välja lapse kõrval oluliste teguritena lapse keskkonna ja õpetaja, antud töös
on uuritud, kuidas õppekava ja õppemeetodid on tekitanud võimalikke kõrvalekaldeid sobiva
keskkonna ja õpetaja aspektist. Õppekava ja õppemeetodite käsitluse rõhuasetus ei ole
suunatud füüsilisele aspektile, vaid vaimsele keskkonnale. Pikemalt on autor teooria peatükis
käsitlenud puberteediiga poistel ja tüdrukutel ning teinud ülevaate stressi olemusest ning selle
mõjust organismile.
Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine
Andmekogumismeetod
Õpilaste arvamuste ja kogemuste kogumiseks koostati suletud ja avatud küsimustega
küsimustik. Suletud küsimuste eesmärgiks oli saada õpilastelt informatsiooni, mida saab
analüüsida, võrrelda ja esitada statistiliste näitajatena. Avatud küsimuste eesmärgiks oli saada
põhjalikumat ja sisukamat õpilase arvamust. Avatud küsimused nõudsid pikemaid arutlusi,
seletusi või kirjeldusi. Need olid vajalikud, et õpilastes huvi, uudishimu ja tähelepanu äratada,
et soodustada mõtete ja ideede tekkimist ning oma arvamuse väljendamist. Küsimustike
täitmine viidi läbi ajavahemikul märts 2012 – aprill 2012 a. Viljandi Maagümnaasiumi
õppeklassides klassijuhatajate juuresolekul. Kokku viidi küsitlus läbi 73 õpilase hulgas.
34
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Küsimustik koosnes 24 küsimusest ning on jaotatud nelja erineva teema alla: huvitegevus,
õppekoormus, hinnang stressile, koolipoolne toetuse võimalus. Küsimustike täitmine võttis
õpilastel aega 15 – 20 minutit.
Andmete analüüsi metoodika
Küsimustike andmete analüüsimiseks kasutati kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid andmete
analüüsimise meetodeid. Küsimustiku avatud lõpuga küsimuste analüüsimisel rakendati sisu
analüüsi kvalitatiivseid meetodeid. Valikvastustega küsimuste korral kvantitatiivseid
meetodeid esinemissageduste ja protsentjaotuste väljatoomiseks koos vajalike kirjeldavate
karakteristikutega. Saadud andmed esitati tabelite ja joonistena. Analüüs viidi läbi teemade
kaupa vastavalt küsimustikus esinenud teemadele. Kõik küsimustikus käsitletud küsimused on
analüüsi kaasatud.
Valim ja uuringu eetiline aspekt
Valimi moodustasid Viljandi Maagümnaasiumi 7.–9. klassi õpilased vanuses 13–16. Kokku
osales uuringus 73 õpilast, kellest 31 olid tüdrukud ja 42 poisid. Uuringusse kaasatud klassid
valiti juhuslikkuse teel. Selleks, et õpilane saaks uuringus osaleda, oli vajalik saada õpilase
vanema või eestkostja luba. Kõikides valitud klassides said kõik õpilased loa uuringus
osaleda. Uuringus ei osalenud kõik valitud klasside õpilased, sest küsitluse läbiviimise hetkel
oli klassides erinevatel põhjustel puudujaid. Ankeetküsitlus oli vabatahtlik ja anonüümne,
täidetud küsimustikke ei edastatud kolmandatele isikutele, selle alusel on uurimuses osalenute
isikute konfidentsiaalsus tagatud. Ankeedi vajalikeks andmeteks oli vanus, sugu ja klass,
mille alusel oli võimalik teha kokkuvõtteid ning koostada statistilised näitajad.
Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte
Lõputöös käsitletavaks vanuserühmaks oli 13–16-aastased noored. Tuginedes Maria
Montessori väljatöötatud teooriale, võib öelda, et just see periood on loomingulise arenemise
ja individuaalsuse väljakujunemise periood. Sel etapil vajab inimene erilist hoolt, tähelepanu
ja mõistmist, selle põhjuseks on inimese arengus toimuvad suured muudatused. Uuringus
selgus, et 13–16-aastaste noorte hulgas esineb palju stressi. Õpilastel on esinenud kahe
viimase kuu jooksul tõsiseid stressi tunnuseid: närvilisust, unehäireid, pidevat väsimust,
35
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
keskendumisraskusi, sageli haigestumist ning kõhuvalu, kõhulahtisust. Koolikeskkond on
üheks stressoriks, seda kinnitab fakt, et õpilastel esineb enne tundi erinevaid negatiivseid
kehalisi sümptomeid nagu peavalu, kõhuvalu, higistamist (peopesade niiskus), palavik ning
tekib isegi kõhulahtisus. Sellised tunded soodustavad stressi süvenemist, kui probleemi
allikaga ei tegeleta. Õpilastele tekitab kõige enam stressi suur õppekoormus, sest koolipäevad
on pikad ning koduseid töid on palju. Õpetajate poolt kasutatavad õppemeetodid tundide
läbiviimiseks on ühekülgsed ning õpilaste eelistustega vastuolus. Teismelised ise eelistavad
mitmekülgseid meetodideid, mille kasutamine oleks tasakaalus, et tunnid oleksid sisukamad,
huvitavamad ning mitmekülgsemad. Noored on teadlikud, et probleemide olemasolu korral on
neil võimalus koolitöötajatelt abi saada. Kõige enam kasutavad õpilased probleemide
lahendamiseks kaasõpilase abi, klassijuhataja abi või proovitakse oma probleemiga kõigepealt
ise toime tulla. Kaks kolmandikku õpilastest tegeleb vabal ajal huvitegevusega. Noored on
teadlikud, et kool pakub suurel hulgal erinevaid huvitegevusi. Suurem osa noortest ei võta
kooli poolt pakutavatest huvitegevustest osa. Õpilased väärtustavad haridust, sellest tulenevalt
tahab enamik õpilasi oma haridusteed jätkata gümnaasiumis või kutsekoolis, vaid väike hulk
õpilasi pole oma valikutes veel kindel ning vaid üks õpilane tahab minna tööle. Autor tegi
ettepanekuid koolikeskkonnas stressi vähendamiseks: *õpetajad peaksid kasutama
mitmekülgseid õppemeetodeid, et arvestada laste erinevust, kuna kõik õppemeetodid ei sobi
kõigile õpilastele. Noortes on vaja arendada mitmekülgseid oskusi.* õpilastele tuleks anda
rohkem sõnaõigust, et õpilaste ja kooli vaheline koostöö oleks efektiivsem ja stressivabam.
*tundide mahtu nädalas tuleks vähendada. *tundides tehtav õppetöö peaks olema efektiivne,
põhirõhk peaks olema koolis tehtaval, et kodus oleks vähem ülesandeid. *koolis võiks olla
rohkem üritusi, et noored saaksid vabal ajal kaasõpilastega rohkem suhelda. Üritused võiksid
toimuda õpilaste ja kooli vahelise koostöö tulemusel. Lisaks võiks toimuda rohkem sellised
üritusi/võistkondlikke tegevusi, kus osalevad nii õpilased kui ka õpetajad, et kogetaks
teistsugust rolli, mitte ainult õpilase ja õpetaja rolli.
36
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Olulisemad kirjandusallikad
Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron, A., Rüütel, E., Teiverlaur, M., Traat, U. 1997. Stressi
teejuht. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda.
Isaacs, B. 2007. Bringing the Montessori Approach to your Early Years Practice. New York.
Routledge.
Leppik, P. 2006. Õppimine on tõesti huvitav. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Liivamägi, J. 2011. Laste ja noorukite rasked stressihäired. Tallinn. AS Medicana.
Montonen, R. 2005. Lapse areng. Tallinn. AS Ajakirjade Kirjastus.
Niitra, S. 2004. STRESS: räägivad juhid ja hingetohtrid. Tallinna Raamatu trükikoda.
Äripäeva Kirjastus.
Salumaa, T.; Talvik, M. 2004. Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn. Merlecons ja Ko OÜ.
37
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
KONFLIKTID KUI ÜHED VÕIMALIKUD KOOLIVAHETUSE PÕHJUSED
Autor: Maida Michelson
Juhendaja: Triin Kirss
Summary
Conflicts as Possible Reasons for Changing Schools. This paper consists of 46 pages and
there are 38 sources used. The topic is significant as conflicts between students are thought to
have caused a significant increase in the number of students changing schools in a primary
school in Harju County. The aim of the paper was to analyse how conflict situations have
impact on students’ transfer from school to school using the example of one primary school in
Harju County. Based on the aim of the paper several goals are set: to analyse the nature of the
conflict based on theory; to analyse the role of the teachers and the school in the development
of a conflict and their impact on transfer during primary school period; to analyse the role of
the parents in school-based conflicts. Conflict Theory is the basis of the research, while it
explains scientifically the nature of a conflict. Narrative research method and the qualitative
data collection are used. The respondents of the study are teachers and parents of one of the
primary schools in Harju County. The paper starts with an introduction and it includes four
main chapters. In the first chapter there is a review of the nature of the Conflict Theory and
the reasons for rise and escalation of the conflict. The second chapter reviews conflicts within
the school environment, the reasons for that, the participants and solution possibilities. The
third chapter describes the methods used to collect and analyse the data, and the selection.
The fourth chapter introduces the analysis as well conclusions. The summary gives a brief
overview of the study done. The results of the analysis clearly show that conflicts in school
play a major role in a student`s decision to change schools during primary school. The most
important factors include the internal climate and the development of the school, the impact
of the teachers’ work, relationships between students, different viewpoints and different
understanding about solving a conflict of the parents and teachers. The findings of the paper
will further help to understand conflicts as possible reasons for changing schools.
38
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Probleemiseade ja uurimuse eesmärk
Ühest Harjumaa põhikoolist lahkus üksnes 2009/2010 õppeaastal 17 õpilast ehk 14% õpilaste
üldarvust, seda just põhikooli teisest- ja kolmandast kooliastmest (Toomse 2011). Selline
tulemus on mõtlemapanev ja näitab tõsist probleemi nii kooli maine kui ka püsimajäämise
osas. Põhihariduse eesmärk on kujundada iseseisev õppija, kes suudab oma edasise õpitee
kohta teadlikke valikuid teha, on otsustus- ja vastutusvõimeline, koostööaldis ja väärikas
isiksus ning kodanik. Põhikoolis omandab õppur pädevused, mis aitavad tal kasvada
täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks (Haridus- ja Teadusministeerium 2011). Koolivahetuseks
võivad olla erinevad põhjused. Näiteks vanemate töö- ja elukoha muutus; koolikiusamine;
õpiraskused; kooli halb maine; kaasaegse õpikeskkonna puudumine; vähene huvitegevuste
võimalus; lahendamata jäänud konfliktid. Lõputöö keskendub kirjeldatud nimistust
konfliktidele kui võimalikele koolivahetuse põhjustajatele. Lõputöö eesmärgiks oli uurida
konflikte kui võimalikke koolivahetuse põhjuseid põhikooli perioodil läbi lapsevanemate ja
õpetajate vaatenurga, toetudes ühe Harjumaa põhikooli näitele. Eesmärgist tulenevad
uurimisülesanded:
selgitada konflikti olemust, toetudes teoreetilistele seisukohtadele;
uurida õpetajate ja kooli osa konflikti kujunemisel koolikeskkonnas ning nende seost
koolivahetusel põhikooli perioodil;
uurida lastevanemate osatähtsust konfliktides koolikeskkonnas ja nende seost
koolivahetusega põhikooli perioodil.
Teoreetiline alus
Uurimuse teoreetiliseks aluseks oli konfliktiteooria, kuna nimetatud teooria seletab
teaduslikult konfliktide sisulist poolt. Konfliktiteooria on sotsioloogilise uurimise vaatenurk,
põhinedes eeldusel, et ühiskond on keeruline süsteem, mida iseloomustab ebavõrdsus ja
konflikt, mis põhjustab ühiskondlikku muutust (Krips 2010: 11). Kuuldes sõna „konflikt“,
mõtleme instinktiivselt sõnadele: * tüli; * pahandus; * arusaamatus. Enamasti ilmnevad
indiviididevahelised vastuolud nende käitumisest ning üldistatult on tegemist vastuoluga selle
vahel, mida indiviid teeb, ning selle vahel, kas see tegevus teisele indiviidile sobib. Cross,
Names ja Beck (1979) väidavad, et konflikt on kui paratamatus, sest inimesed on erisugused.
Ehk teisisõnu arusaamade, väärtuste, temperamendi, suhtlusstiilide, käitumisviiside, hoiakute,
39
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
keelekasutuse jne erinevused muudavad konfliktid vältimatuks. Siinkohal muutub oluliseks
konfliktis õigesti ja kohaselt käituda – konstruktiivselt juhtida ( Lehtsaar 2008: 17). Pikemalt
on teoreetilises lähenemises toodud välja veel konfliktid koolikeskkonnas.
Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine
Andmekogumismeetod
Andmete kogumise põhimõtteks on essee kirjutamise võte etteantud teesil, mille sõnastus on
välja töötatud autori enda poolt antud lõputöö raames ning pole varem kasutatud. Õpetajatele
viis autor isiklikult paberile trükituna uurimuses osalemise palve essee teesiga, saades nõnda
igaühega eraldi kontakti ning võimaluse lühidalt selgitada, milles nende ülesanne seisneb.
Samuti võimaldas selline lähenemine näha reaktsiooni sellisele ettepanekule ja saada esimene
tagasiside võimaliku nõustumise kohta osaleda uurimuses. Vahetu kontakt oli positiivne ja
õpetajad olid huvitatud. Kaheksale lapsevanemale saadeti uurimuses osalemise palve koos
teesiga elektroonilise kirja teel, kahele edastati paberil.
Andmete analüüsi metoodika
Analüüs on etapiline tegevus. Kõigepealt toimub materjali mitmekordne läbilugemine, et
mõista saadud infot tervikuna. Järgneb olemasolevate andmete liigitamine, kirjeldamine ja
seostamine ning kõige lõpus leiab aset tulemuste seletus (Hirsjärvi, Remes, Sarjavaara 2010:
210). Uurimistöö käigus analüüsiti tekste neis sisalduvate tähendust omavate sõnumite
tõlgendamise ja korrastamise kaudu tekstide korduval läbilugemisel ning autorile oluliste
mõtete välja toomisel. Selline lähenemine on inimolemise analüüs tema keelesõnade kaudu.
Valim ja uuringu eetiline aspekt
Uurimistöö valimi koostamise põhimõtete juures lähtus autor uurimistöö eesmärkidest.
Valimi moodustasid ühe Harjumaa põhikooli õpetajad ja lapsevanemad, kelle laps on viimase
kolme aasta jooksul põhikooli vahetanud. Valimi leidmine sai teoks läbi isikliku kogemuse
lapsevanemana, kuna autor oli tuttav kohaliku põhikooli probleemidega õpilaste koolist
lahkumise osas võimalike konfliktide tõttu. Uuringus osalemise kutse said 18 respondenti - 10
lapsevanemat ja 8 õpetajat, kellest vastasid 15 - kaheksa lapsevanemat ja seitse õpetajat.
Uuring oli anonüümne ning respondendid kodeeriti numbritega, eristades nõnda õpetajate ja
lapsevanemate vastused.
40
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte
Konflikt kuulub lahutamatult suhete juurde ja õpetab meile midagi, mida me muidu poleks
õppinud. Empaatiavõime, suutlikkus andestada, lugupidav suhtumine teise inimesse,
vastutusvõimelisus – need on isiksuseomadused, mis määravad omalt poolt, kas ja kuidas
konfliktides käitutakse. Uurimusest selgus, et konfliktidel on seos koolivahetusega põhikooli
perioodil, seda läbi erinevate vaatenurkade nii õpetajate, lastevanemate kui kooli seisukohalt
tervikuna. Analüüsi põhjal võib väita, et määravaks teguriks saavad kooli areng ja sisekliima,
klassijuhataja töö osatähtsus, laste omavahelised suhted, õpetajate ja lastevanemate erinevad
vaatenurgad ning arusaamad konfliktide lahendamise kohta. Lahkhelide tekkimisel on tähtsal
kohal oskus lahendada situatsioone, kuna inimesed on erisugused oma arusaamade, väärtuste,
temperamendi, suhtlusstiilide, käitumisviiside, hoiakute ja keelekasutuse poolest. See muudab
paratamatult konflikti vältimatuks. Valeks või ebaadekvaatseks saab vaid pidada konflikti
lahendamise moodust, mitte konflikti ennast. Oluline on, et kõik osapooled soovivad jõuda
konstruktiivsete lahendusteni. Ilma selleta jääb pingeolukord alles ning väljapääsu otsitakse
äärmuslikest võimalustest, millest tulenevalt vanemate poolt näiteks lapse teise kooli viimine.
Mõistes sügavamalt konflikti olemust, saab oskuslikumalt leida lahendusi erinevatele
olukordadele, seda ka koolikeskkonnas. Koostatud uurimistöö tulemused annavad tulevikus
võimaluse suuremat tähelepanu pöörata konfliktidele kui võimalikele koolivahetuse
põhjustele põhikooli perioodil, nende ennetamisele ja lahendamisele. Autor leiab, et tõstatatud
teema ja probleemilahenduste leidmisega tuleks kindlasti edasi tegeleda, kuna see aitab kaasa
meie sotsiaal- ja hariduselu parendamisele ja edendamisele.
Olulisemad kirjandusallikad
Burch, N., Gordon, T. 2006. Õpetajate kool. OÜ Väike Vanker.
Cleary, M., Sullivan, G., Sullivan, K. 2004. Kiusamine koolis. AS Atlex
Kadajane, T. 2001. Koolisotsiaaltöö käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus
Krips, H. 2010. Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ning juhtimisel. Tartu. AS
Atlex.
Krull, E. 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Leino, M. 2004. Kas lapsi tuleb kaitsta kooli eest? Tallinn. Eesti Lastekaitse Liit.
Leino, M. 2009. Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus.
41
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Leino, M. 2002. Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetajate toimetulek. Tallinn. TPÜ
Kirjastus.
Leppik, P. 2000. Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis. Tartu Ülikooli Kirjastus
Sarv, E-S. 2008. Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Tallinn. Tallinna Ülikooli
kirjastus.
Бородкин, Ф., Коряк, Н., И. 1983. Внимание – конфликт. Новосибирск. Сибирское
отделение
Веснин, В.Р. 2005. Менеджмент. ТК Велби
Иванова, Е., Н. 2003. Иду на конфликт. Санкт-Петербург. Издательство ДНК.
Райзберг, Б. А. 2005. Психология в экономике и управлении. Москва. Московский
психолого-социальный институт.
42
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
SOTSIAALTÖÖ ERIALA ÜLIÕPILASTE TAGASIVAADE VAIMSE
KOOLIKIUSAMISE KOGEMUSELE
Autor: Elin Kütt
Juhendaja: Pille Kriisa
Summary
Social work students' experiences of mental bullying in retrospect. Topic of choice to bring
more attention to the growing problem of bullying. This topic is very actual at the moment,
and gathers the importance of each incident of bullying becomes evident. The aim of this
study is to investigate retrospectively the Lääne-Viru College Social Work students’
experience of mental bullying and the impact of the current experience of life and social
relationships between bullying incidents and specialty options. The study is based on
ecological systems theory, which suggests that the environment is complete whereat all the
events and situations are associated and factors influence a person’s behaviour. The study is
quantitative and the data was collected using questionnaire, which had open and closed
questions. The survey was carried out among I, II and III course Social Work students of the
Lääne-Viru College. The questionnaire was answered by 121 students, of whom 98 had
experienced mental bullying at school, which makes 81% out of all respondents. The survey
showed that the respondents’ attitude towards going to school was quite positive in spite of
being bullied. One can mentally be bullied in many ways: respondents experienced the most
having nicknames, being lied to and told rumours about them; less was experienced being
excluded from the group and being threatened. Mental bullying occurs the most often in
grades V – IX and also during the first years of school – grades I – IV. It was experienced less
in grades X - XII. Considerable part of bullying victims noted that bullying happened
frequently or constantly; they considered it quite or highly serious and the bullying usually
lasted months or a year or more. Surprisingly, there were more bullies among boys than girls.
In the point of view of the victims the reasons for being bullied can be divided into five
different categories: character and behaviour, looks, family or residence of the victim,
jealously, other. The survey also showed that bullying has affected respondents life years after
being bullied. They have vivid memories of the bullying event(s), which keep coming back
43
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
and cause sadness; they have dreams or nightmares about the bullying event(s) and also they
feel hopelessness in situations, which remind them the bullying event(s). But the effects may
be positive as well: now they know how to stand up for themselves and others; they are
stronger and more independent; they know how to recognise a bully and a victim, and
hereafter they will intervene in bullying. The survey showed that a wish to help other victims
may be or was definitely a motive in choosing social work as a speciality. Social Work also
gives former victims an opportunity to analyse and think about the experience. Studying
social work has helped them to understand where does the bullying comes from and how to
intervene, who are the bullies and why do they bully.
Probleemiseade ja uurimuse eesmärk
Koolikiusamine on tänapäeval üha märgatavam probleem. Paljudele seostuvad tänase kooli
põhiprobleemid õppimise, ülekoormuse ja ülepaisutatud õppekavaga. Ent uurimused näitavad,
et õpilaste endi arvates on kõige tõsisemaks probleemiks hoopis koolivägivald (Kõiv 2002b).
Teema valik tulenes üha kasvavast probleemist seoses koolikiusamisega. Antud teema on
hetkel äärmiselt aktuaalne ning kogub tähtsust iga koolikiusamisjuhtumi ilmsiks tulekul.
Samas on teema ka uudne, kuna soovitakse keskenduda mitte ainult koolikiusamisele ja selle
mõjule ohvri edaspidises elus, vaid lisaks lähenetakse teema uurimisele ka tagasivaatavalt.
Kusjuures valimiks on sotsiaaltöö eriala õppivad endised kiusatavad ehk isikud, kes õpivad
nüüd eriala, mis on olemuselt abistav käitumine (Oko 2008: 2) ning mille käigus tegeletakse
sotsiaalsete muutuste, inimsuhete probleemide lahendamisega ja inimeste jõustamisega,
suurendamaks nende heaolu (IASSW 2000). Eestis on koolikiusamist ennetavaid,
leevendavaid, tõrjuvaid ja likvideerivaid programme ja projekte läbi viidud nii
Sotsiaalministeeriumi kui ka Lastekaitse Liidu poolt. Eestis on koolikiusamist ja
kiusamiskäitumist uurinud ning selles vallas suuri läbimurdeid teinud Kristi Kõiv, kelle
uuring "Koolikiusamine" näitab, et tavakooli õpilaste seas on regulaarselt 7% kiusajad ning
8% ohvrid (Mängel 2005). Sellest saab järeldada, et koolikiusamisega tuleb tegeleda ning
seda järjepidevalt. Töös on palju toetutud ka Holmberg-Kalenius´le, kes väga suurel määral
on kirjeldanud kiusatu elu pärast koolikiusamist (Holmberg-Kalenius 2009).
Lõputöö eesmärgiks oli uurida tagasivaatavalt Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli (edaspidi
LVRKK) sotsiaaltöö eriala üliõpilaste vaimse koolikiusamise kogemusi ja kogemuse mõju
praegusele elule ning seoseid kiusamiskogemuse ja sotsiaaltöö eriala valiku vahel.
44
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised ülesanded:
anda ülevaade vaimse koolikiusamise olemusest ning uurida, kuidas on ohvritel
võimalik kiusamisest toibuda ja millist mõju vaimne koolikiusamine ohvri
edaspidisele elule omab;
uurida ja analüüsida endiste kiusatute vaimse koolikiusamise kogemust;
uurida ja analüüsida kiusamiskogemuse mõju endiste kiusatute praegusele elule;
uurida ja analüüsida kiusamiskogemusest tulenevat soovi aidata teisi kiusatuid kui
võimalikku ajendit sotsiaaltöö eriala valikul;
uurida ja analüüsida sotsiaaltöö eriala õppimist kui võimalust kiusamiskogemust lahti
mõtestada.
Teoreetiline alus
Töö teoreetilist lähtekohaks oli ökoloogiline süsteemiteooria. Teoreetilises osas määratleti ka
mõiste sotsiaaltöö. Samuti uuriti ja analüüsiti lähemalt koolivägivalla ja koolikiusamise
olemust, mille jaoks selgitati lähemalt selliseid mõisteid, nagu agressioon, afektiivne ja mitte-
afektiivne agressioon, suguluslik agressioon, vägivald, koolivägivald, kiusamine,
koolikiusamine ja vaimne koolikiusamine. Lisaks käsitleti lähemalt ka klassikollektiivi, kus
kiusati, räägiti lähemalt kiusaja, ohvri ehk kiusatava ja kõrvaltvaataja rollist
kiusamisprotsessis. Lisaks uuriti ja selgitati kiusamisest toibumist ja kiusamise mõju ohvri
edaspidisele elule. Ökoloogilises süsteemiteoorias on olulisel kohal interaktsioonid nii
keskkondade sees kui ka erinevate keskkondade vahel. Bronfenbrenner´i (1989) teooria järgi
koosneb keskkonna struktuur järgmistest järjestikulistest süsteemidest: mikrosüsteem,
mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem (Alfaro, Umaña-Taylor 2010). Mikrosüsteem on
vahetult kogetud kontekst, see on indiviidi kõige lähemalt ümbritsev füüsilistest ja
psühholoogilistest asjaoludest koosnev keskkond, millega indiviidil on otsene kontakt. See on
esmane keskkond, nagu kodu, kool, lasteaed, huviring, lähikeskkond, milles laps või noor
areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse (Klefbeck, Ogden 2001: 28). Õpilase jaoks
on mikrosüsteemid näiteks kodu, kool ja eakaaslaste grupp (Odom, Peck, jt 2010.). Vähemalt
kaks omavahel seotud mikrosüsteemi moodustavad mesosüsteemi. Mesosüsteem tekib kui
indiviid liigub ühest mikrosüsteemist teise. Koolilapse mesosüsteem koosneb kodu-, kooli- ja
vaba aja veetmise keskkonna vahelistest seostest (Klefbeck, Ogden 2001: 30). Eksosüsteemi
45
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
moodustavad seosed erinevate kontekstide/süsteemide vahel. Eksosüsteemi osadeks või
elementideks on näiteks õe või venna kooliklass, ema ja isa töö ja tööga rahulolu, vanemate
sotsiaalsed suhted väljaspool kodu, aga ka kõik sotsiaalsed teenused, mida on võimalik perele
kogukonnas pakkuda (Odom, Peck, jt 2010). Makrosüsteemi moodustavad kultuuride ja
subkultuuride kõrgema tasandi mudelid ja skeemid (Klefbeck, Ogden 2001: 32). See on
indiviidist kõige kaugemal paiknev kontekst, kuid avaldab indiviidile siiski mõju erinevate
alasüsteemide kaudu.
Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine
Andmekogumismeetod
Andmekogumismeetodina kasutati ankeetküsimustikku. Küsimustikus kasutati suletud
küsimuste ja avatud küsimuste vahevormi: lisaks valikvastustele esitatakse avatud küsimusi.
Avatud küsimuste abil püütakse jõuda vastusteni, mida uurija ei ole osanud ette näha
(Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2005: 186). Uuringu läbiviimiseks kasutati küsimustikku, kuna
uurimistöö eesmärgi täitmiseks oli vajalik koguda suur andmestik: haarata palju inimesi ja
esitada neile rohkelt küsimusi. Uurija kogus andmeid kahel erineval viisil: postiküsitluse ja
kontrollitud küsitluse abil. Postiküsitluses osales valimi see osa, kellele ei olnud võimalik
ankeete isiklikult üle anda. Suuremat osa valimist kohtas uurija isiklikult, mis võimaldas
uurijal rääkida ja selgitada uurimuse eesmärki, täpsustada ankeedi täitmise nõudeid ja vastata
küsimustele (Hirsjärvi, Remes, Sajavaara 2005: 182-183). Küsitlus viidi läbi LVRKK
sotsiaaltöö eriala üliõpilaste seas 2012. aasta märtsikuus. Küsimustik oli tagasivaatav, s.t et
uuriti valimi mälestusi kiusamiskogemusest ning nende arvamust kogemuse mõjust nende
praegusele elule.
Andmete analüüsi metoodika
Uurimistulemuste analüüsimisel kasutati kvantitatiivset uurimismetoodikat, mis andis
võimaluse saadud tulemusi võrrelda sarnaste arvnäitajatega ning võimaldas saada probleemist
ülevaade ning saadud tulemusi esitada nii arvuliselt, protsentuaalselt kui ka jooniste ja
tabelitena. Avatud küsimuste vastused olid küllaltki sarnased ning neid sai kategoriseerida
temaatilistesse gruppidesse ning seejärel analüüsida sarnaselt suletud küsimustega.
Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, vaatleb ja mõõdab
informatsiooni numbriliselt (Creswell 2003). Sellise analüüsimeetodi eesmärgiks on
46
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
keskenduda teadaoleva teabe kontrollimisele (Rikamann 2007). Uurimuse tulemuste
statistiliseks esitamiseks diagrammidena kasutas töö autor arvutiprogrammi Microsoft Office
Excel 2007 ning tabelitena Microsoft Office Word 2007.
Valim ja uuringu eetiline aspekt
Valimiks oli LVRKK sotsiaaltöö eriala I – III kursuse nii päevase õppevormi kui kaugõppe
üliõpilased. Autor koostas küsimustiku ning viis selle alusel valimi seas läbi uuringu leidmaks
endised vaimse koolikiusamise ohvrid, kelle vastuste analüüsimisel täidetakse uurimistöö
eesmärk. Küsitlus viidi läbi 121 sotsiaaltöö eriala üliõpilase seas, kellest 98 määratleti kui
endist kiusatavat. 98 kiusatu ankeetküsimustiku alusel uuriti nende koolikiusamiskogemusi ja
kogemuste mõju nende praegusele elule ning soovi teisi kiusatuid aidata kui võimalikku
ajendit sotsiaaltöö eriala valikul ja sotsiaaltöö eriala õppimist kui võimalust
kiusamiskogemust lahti mõtestada. Uurimuses osalemine oli vabatahtlik ning vastajatele
selgitati eelnevalt küsitluse eesmärki ja põhjust. Vastata paluti ausalt ja avameelselt, tuginedes
küsimustiku anonüümsusele ja asjaolule, et tulemusi kasutatakse üldistatud kujul ainult
käesolevas uurimuses.
Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte
Uurimistulemustest selgus, et vaimset koolikiusamist oli kogenud 81% küsitlusele vastanud
Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala üliõpilasest. Olenemata
kiusamiskogemusest kaldus kiusatute suhtumine koolis käimisesse pigem positiivsele. Suur
osa vastajatest suhtus koolis käimisesse neutraalselt või neile meeldis see natuke või väga.
Vaimne koolikiusamine väljendub mitmeti. Kõige enam kogeti vaimset kiusamist
hüüdnimede andmise ning valetamise ja kuulujuttude levitamisega. Kiusamine esineb
kõikides kooliastmetes. Kõige rohkem kogeti vaimset kiusamist põhikooli astmes ning
arvuliselt samuti palju kiusati vaimselt esimestel kooliaastatel. Uurija märkas ka, et kiusatuks
osutunute seas oli suur hulk üliõpilasi, kes olid kiusatavad mitte ainult ühes vaid lausa mitmes
erinevas kooliastmes. Vaimse koolikiusamise olemus on läbi kooliastmete küllaltki sarnane.
Suurem osa iga kooliastme kiusatutest vastas, et kiusamine toimus harva või mõnikord, nad
pidasid neid juhtumeid üldsegi mitte või natuke tõsisteks ning et kiusamine kestis tavaliselt
mõni päev või nädalaid. Teooria järgi kasutavad vaimset koolikiusamist tavaliselt tüdrukud,
47
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
kuna selle taustal on kadedus ja see kuulub sageli tüdrukute käitumise juurde (Holmberg-
Kalenius 2009: 45), oli üllatavaks tulemus, mille järgi olid kiusajateks erinevates
kooliastmetes suuremas osas poisid. Kiusamise põhjusi on palju, kuid need on kooliastmetes
sarnased. Kiusatute väljendatud põhjused, miks neid võidi kiusama hakata oli võimalik
liigitada viite erinevasse kategooriasse – iseloom või käitumine; välimus; perekond või
elukoht; kadedus ja muu. Tulemustest selgus veel, et kiusamiskogemus mõjutab endiste
kiusatute praegust elu. Kiusamise juhtumitest kerkivad esile elavad mälestused, mis
põhjustavad kurbust ning juhtumitest nähakse unenägusid või õudusunenägusid ja tuntakse ka
lootusetust olukordades, mis meenutavad kiusamisjuhtumeid. Kiusamise negatiivsete
mõjudena toodi enim esile: võimetust oma arvamuse avaldamisel või vestluse alustamisel;
väiksemat enesekindlust; madalamat enesehinnangut ja alaväärsustunnet ning ebakindlust nt
otsuste vastuvõtmisel ja esinemisel ning palju muud. Kiusamise positiivseks mõjuks nimetati,
et pärast kiusamiskogemust osatakse nii enda kui ka teiste eest paremini seista ning
mõeldakse teiste peale. Soov teisi kiusatuid aidata võib olla üheks ajendiks sotsiaaltöö eriala
valikul. Sotsiaaltöö annab endistele kiusatutele võimaluse oma kiusamiskogemust mõtestada.
Õppeainetes kiusamiskogemuse mõtestamine ja analüüsimine aitas aru saada, mis kiusamine
üldse on – millest see tuleneb, kuidas see toimub ja kuidas sellesse sekkuda. Lisaks aitas
mõista, kes on kiusajad ja miks nad kiusavad ning miks neid kiusati. Oluliseks tulemuseks oli
asjaolu, et kiusamist peeti väga aktuaalseks ning väga tähtsaks peeti, et kiusamisest räägitaks
juba enne selle esinemist, et sellega tegeletaks ning, et kiusatavaid märgataks ja aidataks.
Koolikiusamise vastu on püütud võidelda erinevate programmide ja projektide läbiviimisega
terves maailmas ning see on tänapäeval üha märgatavam probleem. See on kasvav, aktuaalne
ja tähtis probleem, mida tuleks ennetada või millega tuleks tegeleda juba eos.
Koolikiusamisega tuleks tegeleda järjepidevalt ning tähelepanu tuleks pöörata ka selle
edasistele mõjudele.
Töö autori tegi ettepanekud koolidele, kiusatutele ja sotsiaaltöö eriala üliõpilastele:
- pöörake tähelepanu koolikiusamisest toibumisele ja selle edasistele mõjudele;
- rääkige oma kogemustest ja otsige abi;
- sekkuge koolikiusamisse – märgake seda ning aidake kiusatut ja kiusajat.
48
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Olulisemad kirjandusallikad
Berk, L., E. 2000. Child Development. 5th Edition. Boston: Allyn & Bacon.
Brennan, P., Foster, S., Holder, H. 2004. Helping Adolescents at Risk. New York. Guilford
Press.
Clarke, D. 2003. Pro-Social and Anti-Social Behaviour. New York. Routledge.
Deptula, P. D., Cohen, R. 2004. Aggressive, rejected, and delinquent children and
adolescents: a comparison of their friendships: Aggression and Violent Behavior. s.l.
Eslea, M., Rees, J. 2001. At what age are children most likely to be bullied at school?
Aggressive Behavior. s.l.
Holmberg-Kalenius, T. 2009. Elu pärast koolikiusamist. Kas koolikiusamisest on võimalik
toibuda?. Tallinn. Kirjastus Pegasus.
Kõiv, K. 2002a. Õpilaste suhtumine kiusamisse ja kiusamiskäitumise iseloomustus.
Konverents “Ei vägivallale”. Konverentsi materjalid. Tallinn. AS Rebellis
Kõiv, K. 2006. Kiusamiskäitumise mitu tahku: õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine
õpetajate poolt, õpetajate kiusamine õpilaste poolt ning õpetajate kiusamine koolipersonali ja
lapsevanemate poolt. Tartu. OÜ Vali Press trükikoda.
Roth, D.A., Coles, M.E., Heimberg, R.G. 2002. The relationship between memories for
childhood teasing and anxiety and depression in adulthood. - Journal of Anxiety Disorders.
Vol 16.
49
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
MAAKOOLI ÕPETAJA ROLLID JA VÄÄRTUSHINNANGUD
Autor: Tiia Lepp
Juhendaja: Kaja Altermann
Summary
Tiia Lepp 2012. The title of the paper is „ Roles and Value Judgment of a Rural School
Teacher “. The paper consists of 65 pages and 1 appendix. The topic of the paper is important
because the author sees the emerging problems while working as a leisure activity instructor
in a rural school. For the reasons named earlier, the author’s objective is to study different
roles of teachers in rural schools, their values and whether the values have changed over time.
The author has left the teacher’s role as a subject teacher on the second place and primarily
focuses on a teacher as a social person. The objective of the paper is to analyse the values and
roles of a rural teacher who has worked in a rural school for over twenty years. The tasks
derived from the objectives of the study are as follows:
1. To study the different roles related to pedagogic work.
2. To study the personal values and values related to the work of a rural school teacher.
3. To describe the differences between the values and roles of teachers who ended their
active career in 1980s and teachers who are currently active.
The sample of the study consisted of seven rural school teachers of the age from 55 to 88 who
have worked for at least 20 years. The author used focused semi structured interview, based
on the qualitative research method. The study is divided into two parts – theoretical and
empirical. In the first chapter the author looks at the theoretical aspects that give a good
overview of the Role Theory and the different work related roles of the teacher. Motivation is
also being examined in this chapter. In the second chapter, the author gives a deeper view of
what are the values, value education, value judgment and how they are related to teacher’s
everyday work. In the third chapter, the research problem and methodology are described.
The fourth chapter consists of the conclusions and results of the study. The study concluded
that the roles of a rural school teacher have changed significantly over time. In 1950s and 60s
the teachers were highly valued. In addition, the teacher was also a promoter of culture in the
community. Parents and villagers actively supported teachers and took part in cultural
activities and parties. In 1970s and 80s, teachers were mostly valued as mediators and
50
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
resources of knowledge. The views of the political party and cooperation were especially
important. Motivational and disciplinary systems were highly developed and well-
functioning. Teachers nowadays, in addition to being a teacher, are carriers of many social
roles including some of parental roles: upbringing, reconciling, motivating etc. In addition,
the teacher has to meet high ethical requirements, to be a role model and helper, as well as the
starter of changes. Teacher’s roles have changed during years but the main values have
remained the same – quality, will to learn, cooperation, honesty, considerateness etc.
Teacher’s work nowadays has many sides. Rural school teachers find it important to have a
psychologist and a social pedagogue in their school. Teachers themselves value their work
and wish that the society would too.
Probleemiseade ja uurimuse eesmärk
Tänapäeva Eesti ühiskondlik elu ei soosi kahjuks elu maal: suur tööpuudus ja madal töötasu
on põhjuseks, mis paljusid edumeelseid perekondi maalt ära kolima sunnivad. Selleks, et pere
majanduslikult toime tuleks, on paljud lapsevanemad sunnitud kodust kaugemal tööl käima.
Sotsiaalsetele probleemidele lahenduste otsimise asemel neile käega löömine on teema,
millega mitmed maapiirkondade elanikud igapäevaselt kokku puutuvad. Lohutust ja abi
otsitakse sageli alkoholist ning kasutatakse ära ka võimalus emapalga toel sündivatele lastele
makstavast valla- ja riigipoolsest peretoetustest. Osad lapsevanemad on aga kas raskete
sotsiaalsete, majanduslike tingimuste või siis oskamatuse ja tahtmatuse tõttu nö loobunud
laste kasvatamisest ja kogu vastutuse lapse arendamisel koolile pannud (Leppik 2008: 203).
Et maakoolide klassides on sageli vähe lapsi, peaks see õpetajatöö ju lihtsamaks tegema, kuid
sageli on sellistel juhtudel klassikomplektid liidetud, mis teadmiste edasiandmise hoopiski
keerulisemaks teeb. Maakooli õpetaja ei saa olla ainult professionaalne pedagoog, kes seisab
klassi ees ja õpetab oma ainet - tal tuleb sageli olla ka lohutaja, psühholoog,
nõuandja/nõustaja vms.
Lõputöö eesmärgiks oli uurida maakooliõpetaja rolle ja väärtushinnanguid töötades
maapiirkonnas. Eesmärgist lähtuvalt olid uurimisülesanneteks:
uurida pedagoogi töö olemust sotsiaalsest aspektist lähtudes;
välja tuua, milliseid rolle täidavad maakooliõpetajad oma igapäevatööd tehes;
teada saada õpetajate väärtushinnanguid.
51
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Teoreetiline alus
Lõputöö teoreetilise tagapõhja moodustas rolli- ja väärtusteteooria. Rolliteooria järgi on igal
inimesel korraga täita erinevaid rolle ning igapäevaelu rollid muutuvad ajapikku osaks meist
endist. Roll on ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, mida
oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt, kellelt oodatakse ka tema
positsioonile vastavat käitumist. Seega annab roll teatud tegutsemisvõimalusi, kuid osad rollid
seavad ka piiranguid, sest nad on üheks normide avaldumise vormiks (Virovere, Alas,
Liigand 2008: 43; Vadi 1995: 112). Ühel inimesel on korraga täita mitmeid erinevaid rolle.
Ühes isikus võivad korraga eksisteerida nii alluva kui ka juhi roll, õpilase ja ka õpetaja roll.
Vadi (1995: 109) järgi eeldab iga rolli täitmine erinevat käitumist, mis omakorda loob
suhtluskeskkonna. Rolli komplementaarsus esineb, kui rollid, käitumine ja ootused sobivad
kokku ümbritsevate inimeste ootustega, rolli ebaselguseks nimetatakse olukorda, kui pole
täpselt selge, mida konkreetne roll endas peidab (Payne 1995: 128). Rollikonflikt tekib aga
juhul, kui ühel isikul on täita mitmeid erinevaid rolle, mida on raske ühitada. Rollisisene
pinge tekib, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad. Rollikindlus põhineb
usul, et ollakse valmis täitma rolliga kooskõlastatud nõudeid ja ootusi ning esitatakse ka
teistele rollist tulenevaid nõudeid ja ootusi (Virovere, Alas, Liigand 2008: 44). Õpetaja roll on
läbi ajaloo olnud eriline ja teadmiste edasiandmine on ainult osa sellest. Õpetaja tegelik roll
on seotud õpilaste moraalse ja eetilise suunamise, nende inimeseks ja väärikateks
riigikodanikeks kasvatamisega, väärtushinnangute ja vastutuse kujundamisega. Sellest, kuidas
õpetajad oma tööd teevad, kuivõrd motiveeritud, professionaalsed ja pühendunud nad on,
sõltub meie riigi kvaliteet (Tampere 2011: 4). Lisaks antakse teoreetilises osas ülevaade
väärtuste olemusest, väärtuskasvatusest ning motivatsioonist.
Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine
Andmekogumismeetod
Maakooliõpetajate väärtushinnangute ning töörollide teadasaamiseks kasutas uurimuse autor
kvalitatiivset poolstruktureeritud teemaintervjuud ning ka vaba vestlust enne intervjuu algust
ja ka pärast intervjuu lõppu. Üheks lähtekohaks on teadmine, et inimene on teadvusega olend,
kelle tegevus on eesmärgistatud. Uuritava arusaamad ja kogemused esitatakse puhtana, jättes
kõrvale uurija esialgsed oletused ja eelarvamused (Laherand 2008: 87-88). Uurimise
eesmärgist lähtudes jagas töö autor intervjuu teemad kolmeks plokiks: üldandmed vastaja
52
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
kohta, töörollid ja väärtustega seotud plokk . Intervjuud toimusid 2011 a detsembris ja 2012 a
jaanuarikuus. Kokku viis uurija läbi seitse intervjuud, mille kestvused olid 75 - 150 minutit.
Kuus intervjuud toimusid kokkuleppel vastajatega nende kodudes, üks intervjueeritav soovis
intervjuu anda töökohas.
Andmete analüüsi metoodika
Taylor-Powell, Renner (2003) põhjal analüüsiti kvalitatiivset materjali tematiseerimise-
kodeerimise teel e tekstidest kirjutati välja sisu kandvad tekstiühikud ning jälgiti nende
korduvust-varieeruvust. Maakooliõpetajate rollide ja väärtushinnangute välja selgitamiseks ja
analüüsimiseks toimiti käesolevat tööd tehes järgmiselt: *enne transkribeerima asumist kuulas
töö autor lindistatud materjali mitu korda, et intervjuus räägitut paremini mõista; *järgmisena
litereeris ta intervjuud, lisades kirjalikule materjalile pausid, hääletooni tõusud ja langused
jms; *parema ülevaate saamiseks koostati arvutisse uus kaust, kuhu paigutati saadud
uurimisandmed teemade kaupa, trükkides vastajate ütlused erinevate värvidega; *järgmisena
koostas uurija ülevaated analüüsitavate õpetajate üldandmetest (haridus, millise aine õpetaja,
pedagoogiline staaž, hetkeolukord jne), *lõpuks asus töö autor analüüsi juurde.
Valim ja uuringu eetiline aspekt
Intervjuudes osales seitse 55 – 88aastast pedagoogi Lääne- Virumaa X-koolist. Vastanutest
viis on hetkel pensionärid, nendest kolm töötasid X-koolis aastatel 1955 -1986, kaks 1982 –
2011 a ja kaks respondenti töötavad hetkel nimetatud koolis. Neli intervjueeritavat oli/on
erialalt algklasside õpetajad, üks kehalise kasvatuse, üks matemaatika-füüsika ja üks
loodusainete õpetaja. Uuringu puhul eetilisi tõkkeid esile ei kerkinud, sest enne intervjuu
alustamist selgitati intervjueeritavatele, mille jaoks intervjuud tehakse ja kus ning mis
tingimustel need avaldatakse. Töös ei kasutatud isikuandmeid, tekstinäidete juures on autor
kasutanud respondentide nimede asemel kodeerimist. Et tegemist oli uuritavate isiklike
arusaamade teadasaamisega, mis puudutas inimese mõtteid ja tundeid, siis oli väga oluline
rõhutada konfidentsiaalsust. Kõikidele respondentidele oli uurimuses osalemine vabatahtlik.
53
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte
Kuuldes sõna õpetaja, mõeldakse enamasti selle all inimest, kes seisab klassi ees ja
õpetab/selgitab õpilastele oma ainet. Tänapäeval on maakooli õpetajal kanda sootuks suurem
ja vastutusrikkam roll kui ühiskonnast tulenevatest arusaamadest järeldada võib. Iga inimene
vajab õpetajat, seega puudutab õpetaja roll iga inimest. Rolliteooria järgi on ühel inimesel
korraga täita mitmeid erinevaid rolle. Uuringust selgus, et õpetajad tunnetavad oma töörollide
paljusust ja nende muutumist, mis on enamasti tingitud ühiskonnas aset leidvatest muutustest.
Õpetaja sotsiaalses käitumises peegelduvad nii tema mina-tunnetus kui ka maailmakäsitlus.
Eelnimetatust kujuneb välja õpetaja oskus märgata, otsuseid langetada ja lahendusi otsida -
tema väärtusorientatsioon. Maakooli õpetajad väärtustavad kõrgelt elukeskkonda maal,
võimalust iga õpilaseni jõuda ja tema eripäraga arvestada. Lugedes kolme pensionil oleva
respondendi arvamusi selgus, et 50-60-ndatel oli maakooli õpetaja amet kõrgelt väärtustatud.
Lisaks õpilaste õpetamisele oli õpetaja enamasti ka küla kultuuriedendaja, toonased
lapsevanemad ja külaelanikud võtsid aktiivselt osa kooli juures töötavatest laulu-, tantsu-,
näiteringidest ja abistasid pidude, väljasõitude jms korraldamisel. Respondentide juttude
põhjal leidis kinnitust tõdemus, et läbi aegade on õpetaja tundnud, et tema tegemisi, ütlemisi
jms jälgitakse ning jäljendatakse nii laste, lapsevanemate kui ka kogukonna poolt. Ka
erinevate sündmuste korraldamise ja kultuuri alalhoidmisega on õpetajad alati tegelenud. Läbi
aegade on olnud üheks õpetaja töörolliks olla motiveerija, lapse enesehinnangu kujundaja,
kaitsja, lohutaja, kuulaja. Maakooli õpetajal on võimalus õpilasi väga hästi tundma õppida,
sest ta näeb last erinevates situatsioonides: koolipingis, koduhoovis mängimas/töötamas kui
ka lavalaudadel esinemas. Õpetajal on maakoolis väga suur roll väärtuskasvatuses, sest viibib
ju laps suure osa oma päevast koolis. Et maapiirkonnas on õpetajal ja lapsevanematel
kommunikatsioon isiklikum ja vahetum, olgu õpetaja oodatud või kardetud tagasiside andja,
lasub tal suur vastutus maalapse sotsialiseerimisel ühiskonda. Iga inimene vajab õpetajat,
tema rollid puudutavad igaühte meist.
54
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Olulisemad kirjandusallikad
Abroi, A. 2009. Mis motiveerib Eesti, Soome ja Tšehhi õpetajaid? – Õpetajate Leht.
(20.03.2009)
Brühlmeier, A. 2009. Kujundada inimest. School for Children.
Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013. 2009. Haridus-ja Teadusministeerium. Tartu
Kadajane, T. 2001. Koolisotsiaaltöö käsiraamat. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kagadze, M., Kullasepp, K. 2005. Suhtlemine lahedaks! Õpetajaraamat. Tallinn. Koolibri.
Kajak, M. 2011. Mis motiveerib noort õpetajana töötama? - Õpetajate Leht( 01.04.2011)
Kasesalu, A. 2004. Õpilaste käitumine tunnis – õpilase või õpetaja probleem? – uuriv
üliõpilane uurivaks õpetajaks. Tallinn. TPÜ Kirjastus
Kraav, I. 2008. Uue põlvkonna väärtushinnangud Eestis, Soomes ja Venemaal - Uued ajad-
uued lapsed. Tallinn. TLÜ Kirjastus.
Leino, M. 2002. Sotsiaalsed probleemid koolis ja õpetaja toimetulek. Tallinn. TPÜ Kirjastus
Leppik, P. 2008. Õpetajatöö psühholoogilisi probleeme. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Sutrop, M. 2006. Väärtuskasvatus koolis. - Õpetajate Leht (17.02.2006)
Sutrop, M., Valk, P., Velbaum, K. 2009 Väärtused ja väärtuskasvatus. Tartu. Tartu Ülikooli
eetikakeskus.
Tuulik, M. 2008. Õpetaja eetika. Tallinn.
Tõnumaa, Ü. 2007.Õpetaja enesehinnang, rahulolu ja loovus. - Õpetaja õppivas koolis ja
ühiskonnas. Tallinn. Eesti Haridusfoorum.
55
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
III SOTSIAALTÖÖ PEREGA
TÖÖTU ÜKSIKEMA TOIMETULEK TÄNASES EESTIS
Autor: Karin Orel
Juhendaja: Airi Mitendorf
Zusammenfassung
Karin Orel (2012). Über Arbeitslose alleinerziehende Mütter in heutigen Estland.
Abschlussarbeit. Fachhochschule von Kreis Lääne-Viru, 63 Seiten, 61 Literaturhinweise, 2
Zeichnungen, 2 Anhänge. Das Ziel dieser Abschlussarbeit ist zu analysieren, wie kommen
arbeitslose alleinerziehende Mütter in heutigen Estland mit ihrem Leben zurecht und wie hoch
ist ihre innere Motivation für das Arbeiten. Folgende Fragestellungen wurden gestellt: Was
erzählen die Alleinerziehende selber über ihr alltägliches Leben? Wie beschreiben sie ihre
Zukunftsträume und –bemühungen? Wie schätzen sie ihre Chancen eine Arbeit zu finden ein?
Wie lautet ihre Interpretation von ihrer eigenen Motivation? Es ist eine qualitative empirische
Untersuchung, als Datenbeschaffungsmaßnahme wurden Tiefeninterviews verwendet. Als
Datengrundlage wurden 7 Familien aus Landgemeinde Jõhvi verwendet, mit
alleinerziehenden Müttern zwischen 26 und 51 Jahren, die mindestens seit 2 Jahren
bedarfsorientierte Sozialleistungen in Anspruch genommen haben. Als theoretische
Grundlage bildete die Maslowsche Selbstverwirklichungstheorie, wonach jeder Mensch eine
innere Motivation besitzt, um ihre Begabungen und Talente zu realisieren. Die
Problemstellung der Abschlussarbeit bilden die Familien mit einem alleinerziehenden
Elternteil, die über mehrere Jahre von staatlichen Sozialleistungen abhängig sind. Es wird
untersucht, wie könnte man diese Zielgruppe dem Arbeitsmarkt wieder zur Verfügung stellen,
um einerseits das Arbeitskräftemängel in Estland zu lindern und andererseits die
wirtschaftliche Situation dieser Familien zu verbessern. Die Ergebnisse machen deutlich, dass
es ohne ein unterstützendes Umfeld schwierig ist langjährige arbeitslose Alleinerziehende
wieder in den Arbeitsmarkt zu integrieren. Es sollte eine Aufgabe des Staates sein, die
Sozialleistungen so zu verteilen, dass sie eine erneute Arbeitsaufnahme motivieren würden.
Die Qualifikation der Alleinerziehenden entspricht häufig nicht den Anforderungen des
Arbeitsmarktes. Als zusätzlich motivierende Faktoren wurden die Höhe des Gehalts und eine
unterstützende Einstellung des Arbeitgebers genannt. Ein Mindestlohn motiviert
56
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Alleinerziehende noch kaum, da er oft sogar kleiner als die Sozialleistungen des Staates
ausfällt. Häufige Rückschläge bei der Arbeitssuche erhöhen die Gefahr, dass man sich als
arbeitslose Alleinerziehende mit diesem Zustand abfindet und keine weiteren aktiven
Bemühungen bei der Arbeitssuche unternommen werden. Dieses ungünstige Umfeld
beeinflusst wiederum den Lebenslauf der in diesen Familien aufwachsenden Kinder. Der
soziale Status von diesen Familien hängt zunehmend von der Arbeitslosigkeit der auf die
Sozialhilfe angewiesenen Alleinerziehenden ab. Als Ausweg aus dieser Situation werden von
den Betroffenen eine Arbeitsvergütung über der Mindestlohngrenze, umfassende
Umschulungs- und Weiterbildungsmaßnahmen und dauerhafte nicht-prekäre
Beschäftigungsverhältnisse genannt.
Probleemiseade ja uurimuse eesmärk
2008. aasta lõpust alates hakkasid Eesti tööturul ilmnema globaalse majanduskriisi mõjud,
mis avaldusid kiires hõive languses ning töötute arvu kasvus. Perede halveneva majandusliku
toimetuleku tingimustes on suurenenud vajadus parema sotsiaalse kaitse järele. Hapraks
muutunud peresuhted ja kasvanud perestruktuuride mitmekesisus panevad proovile ühiskonna
suutlikkuse ennast füüsiliselt ja vaimselt taastoota (Kutsar, Trumm 2010: 15-18). Töötusel on
suur mõju vaesuse süvenemisel. Paljud pered on juba vaesuses, vaesusrisk ohustab eelkõige
üksikvanemaga peresid. Pikka aega tööta olnud perede seas viivad tagasilöögid aktiivsetele
tööotsingutele lõpuks olukorraga leppimiseni ja isiklike heaolustandardite kahanemisele.
Selleks, et taastada sisemine vaimne tasakaal, õpitakse leppima vähemaga. Süveneb
passiivsus ja huvipuudus. Riskigrupiks on üksikemad ning nende pere madal sissetulek.
Probleem vajab lahendamist, et rahuldada riigi tööturu nõudmisi ja seeläbi parandada
üksikemade majanduslikku olukorda. Tööturg vajab töökäsi ning üksikemad, kes on reeglina
noored inimesed, võiksid seda tühimikku täita.
Lõputöö eesmärk oli tuua välja töötute toimetulekutoetust saavate üksikemade kirjeldused
enda toimetulekust ning analüüsida nende sisemist motivatsiooni töötamiseks. Eesmärgist
tulenevad uurimisküsimused olid:
1. Kuidas üksi lapsi kasvatavad emad jutustavad enda igpäevasest toimetulekust?
2. Kuidas üksikemad kirjeldavad enda püüdlusi ja unistusi tulevikuks?
3. Kuidas üksikemad näevad enda võimalusi leida sobiv töö?
57
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
4. Milline on üksikemade tõlgendus enda motivatsioonile?
Teoreetiline alus
Lõputöö teoreetiliseks lähtekohaks on Maslow’ eneseaktualisatsiooni teooria, mis väidab, et
igas inimeses on seesmine motivatsioon realiseerida enda potentsiaali kasutades selleks oma
andeid ja võimeid (Maslow 2007: 76-87). Maslow lähtus teooria loomisel sellest, et inimese
aktiivsuse allikaks on tema vajadused. Motiveerimaks kedagi, tuleb mõista, millisel tasandil ta
asub. Abraham Maslow’ väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama
taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste
täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks
muutub sellest kõrgemal seisev vajadus (Virovere, jt 2005: 60-61). Rahuldatud vajadus ei ole
enam stiimul. Kas see ka nii on ja kui palju mõjutab juba rahuldatud vajadus inimese
motivatsiooni, see sõltub inimese oma minapildist. Minapilt saadakse kaasa lapsepõlvekodust
või koolist ja seda antakse edasi ka oma lastele. Perede toimetulekut mõjutavad ka regiooni
arengutase ja eripära. Piirkonna mahajäämust võib lugeda põhjuseks, miks perede probleemid
ei leia lahendust ja mõnes regioonis pigem süvenevad ( Tamm 2006: 15-20). Lisaks Maslow´i
eneseaktualisatsiooni teooriale tehakse teoorias pikem ülevaade üksikvanemaga perest ning
selliste perede toimetulekust ühiskonnas.
Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine
Andmekogumismeetod
Andmekogumismeetodina kasutati uurimistöös kvalitatiivset süvaintervjuud, mille puhul on
suhtlemise aktiivsus kliendil. Seda liiki intervjuud kasutatakse sotsiaalvaldkonna uuringutes,
kus on vaja koguda infot kliendi kohta. Süvaintervjuu viidi läbi individuaalintervjuuna, mis
on kõige tavalisem intervjuu vorm (Hirsjärvi, jt 2007: 196-197).Teoreetilise taustmaterjali
kogumine algas oktoobris 2010 ja kestis märtsini aastal 2012. Intervjuude läbiviimine toimus
osaliselt Jõhvi valla sotsiaalhoolekande osakonnas ning osaliselt respondendiga kokkulepitud
kohas. Eesmärgiks oli intervjueeritavate elulugude ärakuulamine. Intervjuude läbiviimiseks ja
diktofoni kasutamiseks oli respondentide nõusolek, mida nad kinnitasid omapoolse allkirjaga.
Intervjuu raamistik koosnes järgmistest teemadest: ankeetandmed ja üksikvanema
päritolupere; kogemus/või mittekogemus paarisuhetes (üksikvanemaks jäämine);
58
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
üksikvanema suhtumine õppimisse, töösse, tööturuametisse; üksikvanema visioon,
motivatsioon edasi areneda.
Andmete analüüsi metoodika
Andmete analüüsina kasutati andmete avatud kodeerimist ja temaatilist sisuanalüüsi.
Temaatiline sisuanalüüs on induktiivne analüüsimeetod, milles teemad liigitatakse
kategooriatesse, mitte ei määrata eelnevalt enne andmete kodeerimist. Neid kategooriaid
mõjutavad saadud uurimuse andmed. See uurimisvorm viib uurija teemade juurde, mis on
varjatud andmestikus. Teemade esmane määramine ehk avatud kodeerimine on avastuslik.
(Ezzy 2002: 88-89). Analüüs kulges etapiviisiliselt. Kogutud materjal valmistati ette
analüüsimiseks ning intervjuude transkribeerimiseks tekstiks. Eelnevalt tuli kõik intervjuud
tõlkida vene keelest eesti keelde. Seejärel tulenevalt intervjuu eesmärgist analüüsiti ja hinnati
kogutud materjali. Korduval materjali kuulamisel pandi kirja kõik tekkinud mõtted ja seosed,
et keskenduda detailsemale analüüsile, saades niimoodi tervikliku pildi igast respondendist.
Valim ja uuringu eetiline aspekt
Valimi moodustasid Jõhvi vallas elavad mitte-eestlastest töötud üksikemad, kes pikka aega
olid saanud riiklikku toimetulekutoetust. Antud uurimuse valimi moodustas seitse töötu
üksikemaga peret, kes olid vormistanud toimetuleku toetust rohkem kui kaks aastat. Kõik
respondendid olid naised vanuses 26 – 51 aastat. Kõikidel respondentidel oli üks kuni kolm
last. Viiel respondendil oli olemas lähivõrgustiku abi ja toetus, kahel respondendil puudus
lähivõrgustikuga läbisaamine. Antud uurimistöö valim oli mittejuhuvalim, kus üldkogumi
elemendi valimisse sattumise tõenäosus olenes kriteeriumitest, mille uurija oli paika pannud
(Kuusik, jt 2010: 323). Arvestades autori, kui sotsiaaltöötaja, ja respondentide, kui
toimetulekutoetuse saajatega seotud suhet, kardeti intervjuude läbiviimisel rollikonflikti
tekkimist. Rollikonflikti ennetamiseks tehti respondentide hulgas eeltööd, tutvustades ja
põhjendades oma teguviisi neid intervjueerida. Kavandatav uurimus oli antud teada
osalejatele, et autor kasutab saadud andmeid ainult lõputöös ega kuritarvita ega ohusta
millegagi osalejate huve. Uurimuse juures, kus uurija puutus vahetult kokku uuritavatega, olid
eetikaküsimused eriti olulised (Patton 2002: 245-246). Vastajate anonüümsus tagati sellega, et
saadud andmeid ei seostatud konkreetsete isikutega ega nende elukohaga. Tagati täielik
konfidentsiaalsus. Andmeid ei väljastatud kolmandatele isikutele.
59
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte
Üksikvanemate toimetulematus, töötus, vaesus, sõltuvus sotsiaaltoetustest on jäänud meie
ühiskonnas jätkuvalt aktuaalseks probleemiks, mis vajab lahenduste otsimist. Lõputöö
probleemiks oli üksikvanemaga pere, kus laste kasvatamise ja pere ülalpidamisega tegeles
ainult ema ning kelle pere madal sissetulek oli viinud olukorrani, kus oldi juba pikki aastaid
toimetulekutoetuse saajate hulgas. Üksikemade jutustuste ning uurimusest toimetulemise
tausta kohta, võib järeldada, et süvenemas on tendents, kus päritolu määrab üksikvanema
tulevase sotsiaalse staatuse. Korduvad samad mustrid, mis on juba olnud nende endi
päritoluperedes. Toimetulekuvõime oleneb eelkõige võimalustest, siis tahtest ja oskustest neid
realiseerida. Rohke alkoholi tarbimine ja vägivald oli viinud pered lahutusteni.
Lähivõrgustiku puudumine või vähene toetus soodustas ebakindlust ka tööturule naasmisel.
Turvatunde puudumine üksikemaga peres oli viinud selleni, et hoitakse kinni vähesest, mis
kindlustas igakuise minimaalse sissetuleku so toimetulekutoetuse. Üksikemad ise nägid
väljapääsu olukorrast leida töö, mis on miinimumpalgast suurem või tööturuameti poolset
pikemat koolitust/ümberõpet koos pikemaajalise praktikaga, mis tagaks hiljem ka püsiva
töökoha. Uuritavatel oli omandatud kutsekoolis saadud amet, osadel isegi neli-viis ametit.
Püsiv töökoht aga puudus kõikidel uuritavatel, kuna puudus eelnev töökogemus, mida
tööandjad nõudsid. Ettepanekud riigile/ministeeriumile: *tõhustada kutsenõustamisteenust, et
inimene ja õpitud amet oleksid kooskõlas *õpetatavad ametid viia kooskõlla tööturu
vajadustega *vaadata üle riigi poolt makstavad sotsiaaltoetuste süsteemid, mis soodustaksid
ning motiveeriksid inimest tööturule naasma. Ettepanek tööandjatele: *tööandjatel suhtuda
mõistvalt töökogemusteta töötajatesse kuni õpitud ameti kinnistumiseni. Riik peab arvestama
kõigi oma liikmetega ning tagama ka parema/toetavama tugisüsteemi. Nii loome tugevama
riigi ja tervema ühiskonna. Ei tohi kustutada ainult „tulekahjusid“, kuna majanduslangused ja
tõusud on olnud ning tulevad ka tulevikus. Tark riik on see, kes suudab miinimumkahjudega
need üle elada ja oma rahvast kaitsta.
60
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Olulisemad kirjandusallikad
Demuth, S. & Brown, S. L. 1995. Family structure, family processes, and adolescent
delinquency: The significance of parental absence versus parental gender. Journal of
Research in Crime and Delinquency.
Derman, N. 2006. Lastega perede elamistingimused ja majanduslik toimetulek. Tallinn. TLÜ
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
Kasearu, K., Rootalu, K. 2011. Lapse väärtus ja põlvkondadevahelised suhted. Uuringu
lühiraport. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Tartu Ülikool. Tartu.
Kutsar, D. 2000. Poverty in the life of a child, Children in Estonia. Tallinn. UNDP.
Kutsar, D., Trumm, A. 2004. Vaesuse mõjud ja toimetulek vaesusega. Tallinn.
Sotsiaalministeerium.
Kutsar, D., Trumm, A. 2010. Perede elujärg riskiühiskonna tuultes. – Sotsiaaltöö nr 5.
Reinomägi, A. 2007. Lasterikaste perede toimetulek ja vajadused. Poliitikaanalüüs.
Sinisaar, H., Tammepuu, P 2009. Ühe vanemaga pere leibkonna uuring.
Sotsiaalministeeriumi toimetised.
Sinisaar, H., Tammepuu, P. 2009. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja
poliitikameetmed. Poliitikaanalüüs. Sotsiaalministeeriumi toimetised 4/2009.
Sinisaar, H., Tammepuu, P. 2010. Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja
poliitikameetmed. – Sotsiaaltöö nr 2/2010.
Tööturuteenuste- ja toetuste seadus 2011. Riigi Teataja I, 2,. 22.04.2010, RT I 2010, 22, 108,
01.01.2011.
61
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
VANEMATE LAHUTUS JA SELLE VÕIMALIKUD MÕJUTUSED LAPSE
TOIMETULEKULE TÄISKASVANUNA
Autor: Merit Rohtla
Juhendaja: Nelly Randver
Summary
Merit Rohtla, 2012 ”Separation of Parents and its Possible Impact on Relations in
Adulthood“. Lääne-Viru College, Mõdriku. Final paper consisting of 51 pages, 53 sources,
seven of them are in a foreign language. Separation is very common phenomenon among
families nowdays and marriage is not popular anymore. Separation of parents affects lots of
children. The author of the final paper decided to examine this subject to understand, how
separation of parents affects children and which consequences it has on children´s
relationships in their adulthood.
When parents separate, the causes of separation are not explained to children. If parents do
not explain the causes, it might happen, that children will never understand, why parents
separated. They might blame themselves in the breakup. The author believes, that it is
important to examine, how the children from broken families cope with their own
relationships with a partner. Lots of children have been growing up in broken families, so it is
important to examine the effects of the separation of parents to children´s future life. The
objective of the final paper was to examine how children, whose parents are separated, cope
with their own families. The assignments are as follows:
To examine possible effects of the separation of parents on children;
To examine, how the separation of parents affects the relationships of the interviewees
in their future life;
To examine, how the interviewees cope with their own family life.
The final paper is composed of theoretical and empirical elements. The theoretical subject is
General Systems Theory by Bertalanffys (1971) Bronfenbenner’s (1979) Ecological Theory
and Golans (1978) treatment in crisis situations. In the theoretical part there is an overview of
the matter of separation, its effects on children and their future life. In the empirical part there
is analysis of ten interviews carried out with adults in the age between 21 and 32. The results
demonstrate, that none of the interviewees has not got any extra help to cope with the crisis
62
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
caused by the separation of parents and if affects them to this day. The effect of parents’
separation on girls was direct, they had early relationships and they had babies in the early
age. Children, who experienced violence during the separation of parents, have also
experienced it in their own relationships in adulthood. It occurs that the interviewees have
lack of knowledge and skills on how to behave effectively in conflict situations. The pattern
of behaviour that they saw in their childhood is recurring in their relationships with partners.
Male interviewees have rapport with their partner and they have no conflicts, they trust each
other and have deep conversations. The most important effects of separation are the emotional
condition of parents and their communication with the other parent and with their children.
Effects of separation to children´s coping in their adulthood are significantly smaller, if they
find a partner who has strong personality and who does not ignore their problems.
Probleemiseade ja uurimuse eesmärk
Tänasel perekonnamaastikul on kujunenud olukord, kus abielu populaarsus hakkab kaduma ja
lahkuminek üha sagedamini aset leidma. Vanemate lahutus puudutab väga paljusid lapsi.
Mõistmaks, kuidas vanemate lahutus mõjutab lapsi ning milliseid tagajärgi võib see kaasa
tuua nende suhetele täiskasvanuna, viidi läbi selleteemaline uuring. Martti Paloheimo on
öelnud, et meie ühiskond elab parajasti tõsises kriisis, palju tõsisemas ja keerukamas, kui
avalikult soovitakse tunnistada. Üha enam on varajasi abielulahutusi koos sellega kaasnevate
raskete kriisidega. Abielulahutuse tagajärjel jäävad lapsed teisest vanemast ilma just sel ajal,
kui neil teda kõige rohkem vaja oleks (Paloheimo 2008: 16-17). Teema on praeguses
ühiskonnas väga aktuaalne. Lahutuste määr on Eestis aastate lõikes olnud suhteliselt kõrge:
kui abielusid sõlmiti 2008. aastal 6127, siis lahutusi oli samal aastal 3501. Enamikul
lahutavatest paaridest on ühiseid alaealisi lapsi. Vanemate abielulahutus puudutas 2008. aastal
Eestis hinnanguliselt 2500 last. Vabade kooselude lõppemise kohta puudub statistika (Sinisaar
jt 2009: 7). Paljud lapsed on pidanud üles kasvama purunenud perekonnas, seetõttu on vajalik
uurida, millist mõju avaldab vanemate lahutus nende edasisele elule. Perenõustaja ja -terapeut
Aita Keerbergi sõnul on tal kokkupuuteid paljude küpses eas inimestega, kelle käitumine ja
irratsionaalsed uskumused abielu ning lähisuhetega seoses on ilmselt mõjutatud nende
vanemate lahkuminekust, seega ühe vanema lahkumisest senisest perest. Enamasti on see
sündmus aset leidnud paljude aastate eest (Keerberg 2001). Lõputöö eesmärk oli uurida,
63
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
kuidas lapsed, kelle vanemad on lahutatud, täiskasvanuna oma pereeluga toime tulevad.
Eesmärgist tulenevad ülesanded:
selgitada välja vanemate lahutuse võimalikke mõjutusi lapsele;
tuua välja, kuidas vanemate lahutus võib mõjutada intervjueeritavate suhete valikuid;
uurida intervjueeritavate toimetulekut pereeluga täiskasvanuna.
Teoreetiline alus
Töö teoreetiliseks aluseks on Bertalaffi (1971) üldine süsteemiteooria, Bronfenbrenneri
(1979) ökoloogiline süsteemiteooria ja Golani (1978) kriisisekkumise teooria.
Süsteemiteooriad sotsiaaltöös pärinevad von Bertalaffi üldisest süsteemiteooriast, mille järgi
on kõik organismid süsteemid, mis koosnevad all-süsteemidest ja need on omakorda
suprasüsteemide osad (Payne 1995: 110). Sotsiaalse süsteemi mõiste aitab aru saada, millest
koosneb sotsiaalsete suhete struktuur ja kuidas see toimib. Iga süsteem koosneb üksteisest
sõltuvatest elementidest, mis on aja jooksul omavahel liidetud enam-vähem stabiilseks
tervikuks. Muutus või liikumine süsteemi ühes osas mõjutab süsteemi tervikut.
Süsteemiteooria on üheks võimaluseks uurida, kuidas süsteemid toimivad ja millest nad
koosnevad. Süsteemi teoreetilisi lähenemisi kasutatakse paljudes teadusharudes (Hess jt.
2000: 48). Süsteemne arusaam inimesest rõhutab keskkonna mõju tähtsust igapäevasele
käitumisele. Keskkond mõjutab inimest kahel viisil: esiteks pakub ümbritsev keskkond
võimalusi tegevuseks, teiseks avaldab keskkond survet mingit laadi käitumisviiside
kujunemisele. Seega võib keskkonda vaadelda kolmemõõtmelisena, kuna see hõlmab nii
füüsilisi (loodus ja arhitektuur), sotsiaalseid ja selle võrgustikke (inimsuhted, rollid),
kultuurilisi (sootsiumi kultuurimälu, väärtushinnangud, usuline kalduvus (Tulva jt. 2002: 33).
Kriisisekkumine tähendab klassikaliselt tegevusi, mis katkestavad inimese normaalset
funktsioneerimist takistavate sündmuste ahela ja püüab parandada inimeste suutlikkust
eluliste probleemidega toime tulla. Kriisisekkumise teooria eeldab, et me elame kindlas
süsteemis ning inimesel on võime tulla toime muutustega enda elus. Golan (1978) esitab ühe
kõige selgema ülevaate kriisisekkumise teooriast. Golani arvates võivad ohtlikud sündmused
olla kas ettearvamatud (nt noorukiiga, abielu, kolimine) või ootamatud (näiteks surm,
lahutus). Kaitsmatuse seisund tekib siis, kui ohtlikud sündmused põhjustavad inimestele
kaotusi (Payne 1995: 82- 84). Neil Frude (1991) sõnul võib lahutuse negatiivsete järelmõjude
osas rääkida väga suurtest individuaalsetest erinevustest, seda nii lahutanute endi kui nende
64
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
laste puhul (Keerberg 2001). Pikem ülevaade tehakse ka perekonna ning abielu olemusest ja
mõistest, samuti lahutusest.
Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine
Andmekogumismeetod
Andmekogumiseks viis autor läbi kvalitatiivse poolstruktureeritud intervjuu. Intervjuu on
ainulaadne andmekogumismeetod, sest siin ollakse uuritavaga vahetus kõnelises
interaktsioonis (Hirsjärvi jt 2007: 191). Poolstruktureeritud intervjuud on kvalitatiivsetes
uuringutes levinud andmekogumisviisid (Laherand 2008: 181). Poolstruktureeritud intervjuu
on kombineeritud vabast vestlusest ja kindlatest küsimustest. Poolstruktureeritud intervjuudes
on küsimused küll ette valmistatud ja teemavaldkonnad paika pandud, ent intervjueerijal on
vabadus nende järjekorda ja sõnastust varieerida vastavalt vajadusele (Klaster Uuringukeskus
2004). Intervjueerides oli uurijal uuritavaga silmside, mis andis võimaluse näha inimese
kehakeelt ning millised teemad toovad esile tugevaid emotsioone.
Andmete analüüsi metoodika
Andmete analüüsi kergendamiseks oli intervjuus kolm plokki, mis kajastavad järgmisi
teemasid:
vanemate lahutuse mõjutused lapsena;
vanemate lahutuse mõjutused partneri valikul;
vanemate lahutuse mõjutused paarisuhtele täiskasvanuna.
Kõigepealt transkribeeriti intervjuud, see tähendab kirjutati välja ja märgiti tekstis ära
sümbolitega pausid, ohked, hääle kõikumised jne. Teisena loeti korduvalt intervjuusid, et
leida sarnasusi ja korduvusi kõikidest intervjuudest. Uurimistulemused ilmestas autor valitud
tsitaatitega uuritavatelt, tuues välja erilisemad teemad, mis arenesid vestluse käigus.
Väljajäetud teksti osad tähistati märkidega //..//. Tsiteerimisel kasutas autor koode, mis
koosnevad sulgudes olevast tähest ja numbritest. Sümbol (R) tähendab sõna respondent ja
numbrid (1-10) tähendavad isikuid. Uuritavate tsitaadid on välja toodud kaldkirjas.
Kodeerimine oli vajalik uuritavate konfidentsiaalsuse tagamiseks.
65
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Valim ja uuringu eetiline aspekt
Kvalitatiivse uurimuse läbiviimiseks kasutas autor mugavusvalimit – see on valim, mis on
lähedal uurija elu- või töökohale või moodustatakse sõprade abiga. Intervjueeritavateks oli
kümme 21-32aastast lahutatud vanemate last, kes on hetkel täiskasvanud ning kelle
minevikust on autor teadlik. Nende vanemad lahutasid ajal, kui kaheksa nais- ning kaks
meessoost uuritavat olid alaealised. Eetilisest aspektist lähtudes teavitati uuritavaid eelnevalt
intervjuust, arvestati sellega, et mõni intervjueeritav võib kohale mitte ilmuda ning sellises
olukorras tuleb leida nende isikute asemele uued intervjueeritavad. Konfidentsiaalsuse
põhimõtet arvestades ei pidanud autor vajalikuks avalikustada intervjueeritavate täpset
elukohta, nime ega muid isikuandmeid
Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte
Uuringu tulemustest selgus, et lastel, kes olid vanemate lahutuse ajal 12-17aastased, väljendus
lahutuse negatiivne mõju käitumises. Uuritavad, kes lahutusperioodil olid eelkooliealised, ei
osanud lahutuse mõjust rääkides konkreetseid näiteid tuua, sest kõike täpselt ei mäletata.
Ühest vanemast eemal elamine on jätnud jälje just usaldussuhte tekkimisel vanematega.
Vanemate lahutuse hetkel on lapsele abi osutamine väga suure tähendusega. Mitte ükski
uuritav ei olnud mingit kõrvalist abi saanud, et vanemate lahutusega kaasnenud kriisiga toime
tulla. Abist saamatajäämine mõjutab intervjueeritavate suhetega toimetulekut tänaseni ja
suhted vanematega pole täielikult taastunud, sest peres olevad probleemid ei leidnud
lahendust.Vanemate lahutuse mõju suhetele oli tüdrukutel otsene, sest suures kriisis leidsid
nad uusi sõpru, kellega pidutseda ning astusid varakult paarisuhtesse. Selle tulemusena said
mitmed uuritavad alaealisena emaks. Vanemate lahutus mõjutas enamiku intervjueeritavate
suhteid täiskasvanueas. Lapsed, kes kogesid vanemate lahutuse perioodil vägivalda, on seda
samuti täiskasvanuna paarisuhtes kogenud. Nad lepivad probleemse suhtega lahutuse
kogemise hirmu tõttu. Selgus, et intervjueeritavatel puuduvad teadmised ja oskused, kuidas
konfliktsetes olukordades efektiivselt käituda. Nende suhtes on hakanud korduma sama
muster, mida nad nägid oma lapsepõlve perekonnas. Lapsepõlves omandatud käitumismustrid
tulevad inimestega kaasa, sest perekond on süsteem, mis õpetab lapsele juba varases eas,
kuidas peab elama. Meesintervjueeritavate suhe partneriga on hetkel usaldusväärne ja
konfliktivaba, nad usaldavad oma partneriga teineteist ning saavad omavahel kõigest rääkida.
66
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Ettepanekud lapsevanematele:
selgitada lastele lahutuse põhjuseid, et lapsed ei tunneks ennast süüdi;
otsida pereprobleemide korral abi professionaalselt perenõustajalt või pereterapeudilt;
lahutamisel arvestada partneriga ja vältida lapse mõjutamist teist vanemat halvustades.
Uuringu tulemusena selgus, et vanemate lahutus mõjutab kõiki pereliikmeid, eriti lapsi. Kui
puudub abi ja tugi vanemate poolt, mõjutab see tulevikus laste paarisuhteid, läbisaamist
vanematega ning üldist toimetulekut.
Olulisemad kirjandusallikad
Anderson, K. 1997. Divorce. http://www.leaderu.com/orgs/probe/docs/divorce.html
(23.03.2011).
Clapp, G. 2000. Divorce and newbeginnings. New York.
Collins, D., Jordan, C., Coleman, H. 2003. An Introduction to Family Social Work. Tartu.
F.E.Peacock Publishers, Inc.
Hansson, L. 2006. Perekond kui kasvukeskkond. Hansson, L.(toim.). Perekond ja uued
sotsiaalsed riskid. Tallinn. TÜ.
Hansson, L. 2007. Lahutusjärgsed pered tänasel perekonnamaastikul. -[WWW] URL
http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/5_62007/37-40.pdf (06.04.2012).
Keerberg, A. 2001. Lahutusest ja selle mõjust pereliikmetele.- Psühholoogia alused artiklid.
[WWW] URL http://tnk.tartu.ee/0lahutusest.html#mil (02.02.2011).
Kuslap, K. 2003. Lahutusperes lastele osaks saav emotsionaalne vägivald. Sotsiaaltöö nr 1.
Lahutus. 2011. Divorce And How It Affects A Child. - [WWW] URL
http://www.essortment.com/divorce-affects-child-36459.html (12.05.2011).
Liivamägi, A., Niit, H., Hallimäe, M., Leopard, M., Ratnik, M. 2007. Abiks peredele
lahutuse ja lahkumineku puhul. Tallinn. Lastekaitse Liit.
Selg, M. 2000. Sotsiaaltöö perekonnaga – pigem mõtteviis kui meetodite kogum. Sotsiaaltöö
nr 2.
Tulva, T., Viiralt, I. 2001. Võrgustikutöö võimalusi laste- ja pereprobleemide lahendamisel.
T.Tulva (Toim.), Laps ja pere tänases Eestis Teadusartiklite kogumik.
Vaher, A. 2008. Lapsed vanemate lahutusprotsessis. S-A. Villo (Toimetanud). Tagasivaade
tulevikku. Tallinn. Artiklite kogumik.
67
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
LAPSE HOOLETUSSEJÄTMINE JA SELLE VÕIMALIK MÕJU TEMA
EDASISELE ELULE
Autor: Gerly Tamm
Juhendaja: Anu Leuska
Summary
The neglect of a child and its possible influence on their further life. Gerli Tamm (2012). The
thesis consists of 42 pages, to which references and appendices are added. There are 40
references altogether, three of which are in a foreign language. Seven drawings have been
used as illustration in the thesis. The topic of this thesis is vital because the abuse of children
is such a sensitive subject that it should concern every adult who has come into contact with
it. Regardless of that fact, adults, sometimes unconsciously, still abuse children. Parents are
often unaware of the fact that they are neglecting their child’s needs, which leads to the child
being in a very uncomfortable position. There is absolutely no way to justify the reasons of an
adult being reckless with a human being that is weaker and smaller than they are and also
emotionally and financially dependent on them. A child depends greatly on their parents and,
in order for them to fully develop as a person and a member of society, they need care,
acceptance, understanding and a sense of security. The goal of this thesis is to research the
possible reasons and consequences of child neglect. The objectives according to the purpose
of the thesis are as follows:
research the amount of neglect in childhood in the random sampling;
to get an overview of the dynamics of relationships and the emotional atmosphere in
the family of origin;
to study the amount of interest parents have in their child’s education;
to research possible consequences of childhood neglect in adults.
Combined methodology has been used in this thesis. The author analyzed open questions
quantitatively. The results of multiple choice questions were analyzed quantitatively and are
presented in percentages in the thesis. Through this choice of methodology the author of the
thesis aimed to gain a general picture of the subject and not to study single instances
thoroughly. The results of the research show that in the random sampling of adults, 12 percent
of the respondents have experienced neglect in their childhood, 34 percent experienced it
68
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
sometimes and 54 percent said they have never experienced it. This concludes that almost half
of the respondents have experienced some form of neglect in their childhood in their family of
origin. For adults, the consequences of childhood neglect usually show in the lack of trust for
other people and the ability to create relationships. The results of this thesis can be used in
social work through a number of different lectures and reports of specialists in order to further
educate people in the various forms of neglect, how to identify it and how to successfully
intervene in these kinds of situations.
Probleemiseade ja uurimuse eesmärk
Viimastel aastatel on üha enam tähelepanu pööratud lapse ja noore toimetuleku
soodustamisele ühiskonnas rõhuasetusega täisväärtusliku elu tagamisele ning võrdsete
võimaluste loomisele. Inimõiguste Ülddeklaratsiooni artikli 25 punkt 1 sätestab kõigi
inimeste, sealhulgas laste õiguse sellisele elustandardile, mis on vajalik tema heaolu
hoidmiseks (Inimõiguste Instituut 2011). ÜRO lapse õiguste konventsiooni, millega Eesti
ühines 1991, eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et igale lapsele oleks tagatud võimalus
igakülgseks arenguks, hoolitsuseks, kaitseks ja heaoluks. Eesti Vabariigi Lastekaitse Seaduse
§ 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule (Lai;
Tiko, 2010). Laps sõltub suuresti oma vanematest ning selleks, et temast areneks
täisväärtuslik inimene ja ühiskonnaliige, vajab ta vanematelt kvaliteetset hoolitsust,
aktsepteerimist, mõistmist ja turvatunnet. Juhul, kui laps ei leia oma kodust soojust ja
kindlustunnet, vaid kohtab ükskõiksust, hoolimatust ja vaenulikkust, kujuneb temast suure
tõenäosusega vastuoluline ning endasse ning teistesse negatiivselt suhtuv inimene, kellel võib
esineda raskusi suhete loomisel kui ka eluprobleemidega toimetulemise. Need indiviidid
võtavad lapsepõlvekodust kaasa ebasoodsad interaktsioonimustrid, mida nad rakendavad oma
tulevases kodus. Nii kandub ka edasi väärkohtlemine (Soo, K., Soo, I. 2002). Igal lapsel on
õigus olla kaitstud ja areneda vastavalt oma võimetele ning vajadustele. Pere on peamine
lapse toetaja ja heaolu edendaja, kuid riigil on siin samuti oma roll: arendada ja edendada
teenuseid lastega perede toetamiseks ning võimaldada abi ja toetust nendele lastele ja
noortele, kes on jäänud vanemliku hoolitsuse ja kaitseta (Lai; Tiko 2010).
Töö eesmärk oli uurida hooletussejätmise võimalikke põhjuseid ning tagajärgi, mis ilmnevad
seoses hooletussejätmisega. Uurimisülesanded lähtuvalt eesmärgist on:
69
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
selgitada välja, kui palju esines täiskasvanute juhuvalimis hooletussejätmist lapseeas;
saada ülevaade suhetest ja emotsionaalsest õhkkonnast päritoluperekonnas;
uurida vanemate huvi lapse haridustee vastu;
tuua välja hooletussejätmise võimalikke tagajärgi täiskasvanueas.
Teoreetiline alus
Töö aluseks oli psühhoanalüütiline käsitlus üldiselt ning keskenduti Erik Eriksoni
psühhosotsiaalse arengu teooriale. Psühhoanalüütiline arengukäsitlus aitab mõista lapse ja
noore inimese arengu iseärasusi. Eriksoni käsitluses on inimesel igale eale vastav staadium,
milles kogetakse kriitilisi konflikte ja saavutatavaid arengusamme. Kindlasti on plussiks see,
et Eriksoni teooria põhineb praktikal. Psühhoanalüüsi arenguteooria järgi läbivad lapsed rea
arengustaadiume, mille läbimisest oleneb isiksuse areng. Need ilmnevad tungidena, mis
kujutavad endast psüühilist survet mingi kehalise vajaduse, näiteks janu või nälg,
rahuldamiseks (Payne 1995). Areng toimub sujuvalt, kuna arengufaasid on omavahel läbi
põimunud: üks arengufaas ei asendu teisega, vaid liitub selle külge. See arengupotentsiaal,
mis avaldas end juba eelnevatel vanuseastmetel, ei kao, vaid jätkab veelgi intensiivsemalt
kasvu, mis saabki määravaks uuele vanuseastmele (Kera 2004: 21). Psühhoanalüütilisest
vaatenurgast reageerib ja käitub laps – lisaks omaenda fantaasiatele ja kogemustele –
enamasti nii, nagu on vanemad ja kuidas nad teevad, mitte nii, nagu nad lubavad teha. Isegi,
kui täiskasvanud vastutavad suuresti kasvutingimuste eest, mida nad oma lapsele
võimaldavad, ei suuda nad ületada välistingimusi ega enda mitteteadvust ning veel vähem ei
suuda vanemad ületada laste mitteteadvust (Mangs; Martell 2000: 28). Lapse arengus on
tähtsal kohal kasvukeskkond, ennekõike perekond, kes on tema isiksuse kujundaja.
Perekonnas omandavad lapsed valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja
väärtusorientatsioonidest vanematelt. Kodu on eelkõige psühholoogiline fenomen, millel on
kolm mõõdet: 1) füüsiline - ainult füüsilise mõõtmega kodu on lihtsalt maja või korter, kus
käiakse magamas; 2) psüühiline, mille mõõtme kujundajaks on pereliikmete omavahelised
suhted ning kodune mikrokliima; 3) vaimne ehk sotsiaalne - vaimsuse määravad need
teadmised ja oskused, mille saab laps tee laia maailma kaasa kodust, et osata olla
täisväärtuslik täiskasvanu (Niiberg 2010: 26). Pikemalt kirjeldatakse ka lapse
hooletussejätmist, selle olemust ning tagajärgi. Läänesaar (2008) toob välja, et
hooletussejätmine on kõige laiemalt levinud väärkohtlemise liike kogu maailmas, kuigi pälvib
70
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
võrreldes teiste väärkohtlemise liikidega kõige vähem tähelepanu. Töö autor andis ülevaate
passiivse väärkohtlemise liikidest ja kuidas neid ära tunda. Keskenduti süviti põhjustele, mis
kutsuvad esile lapse väärkohtlemise vanema poolt ning tagajärgedest, mis võivad lapsele
ilmneda.
Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine
Andmekogumismeetod
Lõputöös kasutati kombineeritud uuringut – kvalitatiivselt analüüsis avatud küsimustega ning
kvantitatiivselt valikvastustega saadud tulemusi, mis olid avaldatud protsentides. Selline
lähenemine aitas uurimisprobleemile kõige paremini vastuseid leida. Uurimistöö meetodiks
oli küsitlus. Andmeid koguti küsitluse ehk informeeritud küsitluse kaudu. See on viis, kus
uurija annab ankeedid uuritavatele käest-kätte ja räägib uurimuse eesmärgist, täpsustab
ankeedi täitmise nõudeid ja vastab küsimustele (Hirsjärvi 2010: 183). Kvantitatiivsest
metoodikast tulenevalt kasutas töö autor küsimustikku. Küsimustiku kaudu oli suurem
võimalus saada adekvaatset informatsiooni, sest sellele vastamisel on vastanutel suurem
kindlus, et nad jäävad anonüümseteks.
Andmete analüüsi metoodika
Töö autor analüüsis andmeid seletamist taotlevas lähenemisviisis, milles kasutatakse
statistilist analüüsi ja järelduste tegemist. Selline analüüs annab võimaluse andmeid selgelt
kirjeldada, vastavalt vajadusele liigitada ning seostada, peale mida saab teha järeldusi ja anda
seletusi. Andmete analüüsi süstematiseerimiseks olid küsimused jagatud neljaks plokiks ning
tulemusi analüüsiti teemaplokkide kaupa. Analüüsimisel kasutati programmi Microsoft Excel,
millega tehti joonised ning arvestati protsendid.
Valim ja uuringu eetiline aspekt
Uurimuse valim koostati juhuslikkuse põhjal täiskasvanutest tagasivaatega oma lapsepõlvele
päritoluperekonnas. Töö autor uuris, kui paljud juhuslikust valimist on lapsena
hooletussejätmist kogenud. Lõplikuks valimiks jäi 35 uuritavat, sest osa vastajakandidaate
keeldus küsimustele vastamast. See võimalus oli kõikidel olemas, sest täitmine oli vabatahtlik
ning kõiki täidetud ankeete ei tagastatud töö autorile. Ankeete jagas autor kokku 45
71
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
uuritavale. Töö autor kaitses uurimuses osalenute konfidentsiaalsust sellega, et ankeedid olid
anonüümsed. Uurimistulemusi kasutati üksnes uurimuse koostamisel, mitte teistel juhtudel.
Töös arvestati ka sellega, et kõik vastajad ei tagasta ankeete ning keeldumist aktsepteeriti.
Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte
Kodu ja pere on lapse arengus tähtsal kohal, sest ilma selleta ei suudaks inimene efektiivselt
areneda. Kodu on tähtis isiksuse kujunemise jaoks, sest just perekonnas omandatakse paljud
käitumismallid, hoiakud ning väärtusorientatsioonid. Kodust peaks leidma laps armastust,
mõistmist ja toetust, mille kaudu areneb temas välja turvalisus- ja kindlustunne. Nii nagu Erik
Erikson rõhutab, tuleb välja ka uurimistööst, et lapse isiksuse kujunemisel on suur tähtsus
kodul. Inimene läbib küll rea arengustaadiume, ent teistel inimestel, sotsiaalsel keskkonnal on
samuti suur osa. Erikson leidis, et tähtsat rolli omab imikuea läbimine, kus lapsel kujuneb
usaldus. Tööst selgus, et täiskasvanute juhuvalimis koges hooletussejätmist lapseeas 12%
vastanutest, mõnikord koges seda 34% ning mitte kunagi ei kogenud hooletussejätmist 54%
kõikidest vastajatest. Tuleb välja, et ligi pooled vastajatest on lapsepõlves oma
päritoluperekonnas mingil moel hooletussejätmist kogenud. Suhted olid lastel perekonnas
paremad emaga kui isaga. 40% ehk 14 vastajat leidis, et vanematel ei olnud nende jaoks alati
aega. Peamiseks põhjuseks toodi välja vanemate hõivatus tööga, mille tõttu lapsed ei saanud
alati nii palju tähelepanu kui vajasid. Emotsionaalse õhkkonna poolelt oleksid vastajad
tahtnud saada kodunt rohkem vaimset tuge. Kodus valitsesid respondentidel igapäevaselt
siiski positiivsed tunded. Kõige rohkem kogeti rahulolu ja turvatunnet. Ligi pooltel vastajatel
oli lapsena emaga kujunenud kindel usaldussuhe, sest kõige suuremas osas pöördutakse
murega esmalt ema juurde. Vanemate huvi lapse haridustee vastu oli igati olemas. Selgus, et
lapsepõlves on kodunt ära jooksnud 14% vastanutest. Hooletussejätmise võimalikud
tagajärjed täiskasvanueas on peamiselt seotud teiste inimeste usaldamisega ja suhete
loomisega. Selgus, et üldiselt ei taha enamik vastanutest kasvatada oma lapsi samu
kasvatusmeetodeid järgides nagu vanemad nende puhul kasutasid. Arvestades
uurimistulemusi tegi autor järgmised ettepanekud: * Elanikkonda tuleb rohkem harida ja
teavitada hooletussejätmise erinevatest vormidest ning sellest, kuidas hooletussejätmist ära
tunda ja kuidas sekkuda, olles ise kolmas osapool. *Töö autor leiab, et võrreldes teiste
väärkohtlemise liikidega on hooletussejätmine tahaplaanile jäänud, sest sellest ei räägita
avalikult nii palju, mistõttu võiks ka sel teemal korraldada erinevaid loenguid, ettekandeid
72
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
vms. Siin saavad oma panuse anda ka sotsiaaltöötajad. *Vanematele tuleb rohkem jagada
teadmisi ja oskusi laste kasvatamisest ning sellest, kui palju oleneb nende
kasvatusmeetoditest, et lapsest kujuneks täisväärtuslik ühiskonna liige.
Olulisemad kirjandusallikad
Eesti Vabariigi Lastekaitse seadus. RT 1992, 28, 370.
Eesti Vabariigi Sotsiaalhoolekande seadus. RT III 2004, 5, 45.
Hansson, J., Oscarsson, C. 2006. Õnnelikud lapsed: raamat lapsevanemaks olemisest.
Tallinn. Varrak.
Kaev, M., Soova, K. 2009. Laste olukord Eestis - Laste õigustel põhinev ilma vanemliku
hoolitsuseta laste või vanemliku hoolitsuseta jäämise ohus olevate laste olukorra analüüs.
Tallinn.
Leppiman, A., Korp, E., Meres, T., Vaher, A. 2002. Laps: elu, probleemid ja lahendused.
Tallinn.
Linde, S. 2001. Laps ja pere tänases Eestis. Teadusartiklite kogumik. Laste väärkohtlemine:
vägivalla ilmingud eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas. /toimetaja Taimi Tulva/ Kirjastus
Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduskond.
Lori Legano, MD, Margaret T. McHugh, MD, MPH, and Vincent J. Palusci, MD, MS. Child Abuse and Neglect. 2009 – [WWW] URL
http://www.brown.uk.com/childabuse/legano.pdf (30.05.2011).
Pärna, H., Lai, K. ja Tulva, T. 2008. Vanemate töötamine välismaal - kuidas see mõjutab
lapse elu. Laste ja spetsialistide tõlgendused. Sotsiaaltöö, 6.
Rogge, J.-U. 2002. Lapsed vajavad piire, vanemad seavad piire. Tallinn. Kirjastus Kunst.
73
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
IV SOTSIAALTÖÖ JA KAITSEVÄGI
EESTI RAHUVALVESÕDURITE ABIKAASADE/ELUKAASLASTE TOIMETULEK
MEESTE AFGANISTANI MISSIOONIL VIIBIMISE AJAL
Autor: Anneli Seepter
Juhendaja: Nelly Randver
Summary
Anneli Seepter (2012), the title of the final paper is “Subsistence of Estonian Peacekeepers´
Wives and Partners during Their Husbands’ Mission in Afghanistan “. The paper consists of
68 pages and eight diagrams. The author has used 55 sources, six of them in a foreign
language and twenty one pages from the Internet. It is a stressful and strenuous situation for
the women whose husbands or partners agree to go on a mission to Afghanistan, because it is
a war zone. A wife or a partner who stays behind must now handle the everyday life alone. In
addition, the family must come to terms with the fear of losing a family member during the
mission or the possibility that this family member returns with a severe injury. The aim of this
paper is to examine how Estonian peacekeepers´ wives cope with the stress during the period
of their husbands´ mission in Afghanistan. The following questions are asked: How do the
wives/partners of service members view their relationships with family members during the
period between missions? How do the family relationships before, during, and after the
mission differ? How do the family members of the peacekeepers handle the tension of the
mission after the Afghan mission? In the theoretical part Social Exchange Theory, family
relationships, and the stress caused by the tensions relating to the mission and the helpful
ways to cope with these tensions are discussed. The sample respondents were 60
women/partners of peacekeepers, who had served in Afghanistan, aged 21-40. The research
was carried out in January 2011. The questionnaire was sent to 60 respondents, out of which
48 were returned. To carry out the empirical study a combined method was used, which was
based on a semi-structured questionnaire including 31 questions. In the questionnaire
structured, semi-structured, and open questions were used. Multiple-choice questions were
used when the focus was more on the general answers of respondents and open questions
were asked in cases where the opinions of respondents were important. To analyse the data, a
combined method was deployed, because structured, semi-structured, and open questions
74
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
were used. To illustrate the results of the quantitative method, a diagram was made. In the
diagram the results are presented in numbers and percentages. In order to show the results of
the qualitative method, the respondents´ answers to open questions are presented. The fact
that peacekeepers join the mission has not significantly caused changes in family
relationships. Women cope with the problems facing the family during their husbands’
mission in Afghanistan. MPT does not work as well as it should to help the peacekeepers´
wives or partners. The author of the paper proposes the MPT specialists some ways to support
the families of peacekeepers better during the period of the mission.
Probleemiseade ja uurimuse eesmärk
Iseseisvusest tulenevate hüvede nautimise kõrval on ühel demokraatlikul riigil
enesestmõistetavalt ka kohustused rahvusvahelisel areenil. Kuulumine Euroopa Liitu ja
NATOsse on meie julgeolekut maailmas oluliselt suurendanud. Sellegipoolest ei tähenda see,
et me võiksime rahulikult, käed rüpes, omapoolse panuseta nende organisatsioonide
liikmestaatust nautida. Võrdväärse liikmena rahvusvahelisse kogukonda kuulumine nõuab ka
omapoolset osalust rahvusvaheliste kriiside ohjamises ja rahutagamises (Missioonid 2012).
Rahutagamismissioon kujutab endast pikaajalist (ca 6 kuud) isoleeritust perekonnast ja
lähedastest. Missioonipiirkonnas valitsev range režiim kehtestab kindla korra ja reeglid, elu
kulgeb sõjaväelistes laagrites kindlal territooriumil (Kivilo 2004: 6). Välismissioonidel
osalemine võib perekonna kokkukuuluvustunnet suurendada näidates, kui olulised
pereliikmed üksteisele on, ja rõhutada ühiseid väärtusi. Samas võivad missioonid olla suureks
stressoriks. Lisaks igapäevasele stressile, mis tuleneb lahusolekust, peab perekond toime
tulema hirmuga missioonil osaleva pereliikme kaotamise või võimaluse pärast, et ta naaseb
missioonilt tõsiste vigastustega (Parmak 2010). Stressi all kannatajate hulk suureneb päev-
päevalt, kuid arvestada tuleb ka sellega, et iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt
oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja
sõprade toetusest. Sõjaväelaste pered näivad jõuline ja terve inimgrupp, aga samas ei saa
väita, et nad ei ole mõjutatavad pingetest, mida sõda või trauma võib kaasa tuua.
Lõputöö eesmärgiks oli uurida Eesti rahuvalvesõdurite naiste toimetulekut pingetega meeste
Afganistani missiooniga seotud perioodi vältel. Eesmärgist tulenevalt olid uurimisküsimused
järgmised:
75
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
1. Mida arvavad kaitseväelaste abikaasad/elukaaslased oma suhetest pereliikmetega
missioonivälisel ajal?
2. Milliseid muudatusi peresuhetesse toob missioonieelne, -aegne ja -järgne periood?
3. Kuidas rahuvalvesõduri perekond tuleb pingetega toime pärast Afganistani missiooni?
Teoreetiline alus
Lõputöö teoreetiliseks aluseks oli sotsiaalse vahetuse teooria, mille kohaselt ühe isiku võime
mõjutada teist sõltub esimese kontrollist ressursside üle, mida teine isik ihaldab (Lips 1991).
Ressursid võivad olla nii konkreetsed - sissetulek, haridus, ametialane staatus - kui ka
abstraktsed - füüsiline atraktiivsus, armastus, emotsionaalne sõltuvus (Nurk 2004). Sotsiaalse
vahetuse teooria eeldab, et inimesed otsivad seda, mis on neile kasulik ja väldivad nö. kulusid.
Sellest seisukohast vaadelduna on igapäevane sotsiaalne elu justkui „turuplats“, kus inimesed
vahetavad armastust, tunnustust, turvalisust, heakskiitu ja teisi mittemateriaalseid hüvesid
(Becoming a Social Being, lk 86-87 viidatud Nurk 2004). Kagadze jt (2007) kirjutab oma
raamatus, et sotsiaalse vahetuse teooriale toetudes on võimalik mõista suhteprobleeme.
Hüvena saab käsitleda kõike, mis teeb suhte ihaldusväärseks. Kuluna tajub indiviid
negatiivset, mis suhtega kaasneb. Selle mudeli järgi tekitavad enam rahulolu ja kestavad
kauem need suhted, millega kaasneb rohkem hüvesid kui kulusid (Kagadze jt 2007: 170).
Armastussuhtele on omane, et me saame teineteise kaudu midagi head. See kogemus paneb
meid algusest peale suhtesse kinnituma. Hea saamine tekitab soovi anda ka omalt poolt
midagi head teisele (Kinnunen 2009: 35). Olukord, kus mõlemal abikaasal/elukaaslasel ja
lapsevanemal tuleb olla erinevates rollides nii töö- kui pererollides, hoida tasakaalus töö- ja
pereelule esitatavaid ning sageli ka vastuolulisi nõudeid, võib viia kahe olulise
valdkonnavahelise konfliktini. Tihti hoiavad keerulised ja aeganõudvad teenistuse eripärast
tingitud ülesanded kaitseväelasi kauem tööl, mistõttu ei ole alati võimalik koju pere juurde
tulla siis, kui seda ise soovitakse või kui pere seda vajab (Aas 2008: 6-7). Sotsiaalse vahetuse
teooriale toetudes sai uuringus välja tuua Afganistani missioonil osalenud rahuvalvesõdurite
naiste ootused ja rahulolu peresuhetega.
76
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine
Andmekogumismeetod
Andmete kogumismeetodina kasutati uuringus ankeetküsitlust, kus kasutati nii
struktrueeritud, poolstruktrueeritud kui ka avatud küsimusi. Avatud küsimusi kasutati lisainfo
saamise eesmärgil. Ankeedi küsimustik töötati välja töö autori poolt ning seda pole varem
kasutatud. Ankeetküsitlus koosnes 31 küsimusest, mis olid jaotatud plokkidesse. I plokk –
rahuvalvesõdurite abikaasade/elukaaslaste üldandmed – sisaldas kuut küsimust vastaja
vanuse, soo, hariduse, perekonnaseisu, laste arvu ja töösuhte kohta. II plokk –
rahuvalvesõdurite ning nende abikaasade/elukaaslaste suhted perekonnas missioonivälisel ajal
– koosnes neljast küsimusest igapäevasuhete kohta. III plokk – rahuvalvesõdurite
abikaasade/elukaaslaste üldteadmised stressist – sisaldas nelja küsimust, mis hõlmasid
stressiga toimetulekut ning perekonna teadmisi stressi kohta. IV plokk - rahuvalvesõdurite
suhted abikaasa/elukaaslasega missioonieelsel, -aegsel ja -järgsel perioodil – koosnes
kuueteistkümnest küsimusest, mis sisaldasid missioonile mineku motiive, küsimusi suhete
muutumise, tunnete, pingete ja stressi esinemise kohta perekonnas kogu missioonitsükli
jooksul.V plokk – kaitseväe pakutav abi missiooniga seotud pingetega toimetulekuks –
sisaldas kuut küsimust, mis puudutasid abisaamist ning vajakajäämisi abisaamisel.
Andmete analüüsi metoodika
Andmete analüüsimiseks kasutati kombineeritud meetodit, kuna ankeedis kasutati nii
struktrueeritud, poolstruktrueeritud kui ka avatud küsimusi. Kvantitatiivse meetodi tulemuste
ilmestamiseks kasutati diagramme, kus on andmed välja toodud nii arvuliselt kui ka
protsentuaalselt. Kvalitatiivse meetodina toodi tulemuste ilmestamiseks välja respondentide
vastused avatud küsimustele. Saadud ankeetide tulemused on töödeldud ja vormistatud
arvutisüsteemis Microsoft Word. Kvantitatiivsel meetodil on andmete analüüsimiseks
kasutatud jooniseid ja diagramme, mis on töödeldud Microsoft Exceli töökeskkonnas.
Valim ja uuringu eetiline aspekt
Üldvalimi moodustas kuuskümmend Afganistani rahutagamismissioonil osalevat
kaitseväelaste abikaasat/elukaaslast, kes on vanuses 21 - 40 eluaastat. Uuring viidi läbi 2011.
aasta jaanuaris. Valimi leidmisel lähtus töö autor sellest, et kaitseväelased, kes saadetakse
77
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Afganistani rahutagamismissioonile, satuvad otse lahinguväljale. Mida arvavad
rahuvalvesõdurite abikaasad/elukaaslased sellisest situatsioonist, kui mees on nn sõjatandril,
ja kuidas see mõjutab pereliikmeid? Ankeetide jagamisel kasutati lumepallimeetodit,
isiklikult jagas autor välja 30 ankeeti ning paluti Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse
sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna psühholoogilt Anu Kivilolt ja sama asutuse
sotsiaaltöötajalt Liilia Kivinukilt abi edastada ankeete posti teel.
Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte
Inimestevahelised suhted on meie igapäevaelu üks olulisemaid tahke. Kuid tähtsad ei ole
mitte ainult suhted, vaid ka suhtlemine. Suhtlemisel ilmnevad inimese mitmed sotsiaalsed
oskused: eneseavamine, inimestevahelise usalduse arendamine ja säilitamine,
suhtlemisoskuse arendamine, emotsioonide verbaalne ja mitteverbaalne väljendamine, toetav
kuulamine ja vastamine, inimestevaheliste konfliktide lahendamine, viha, stressi ja
emotsioonidega toimetulek. Antud uurimistöö tulemustest selgus, et rahuvalvesõdurite naised
peavad kooselus kõige olulisemaks teineteise mõistmist, seejärel usaldust ja austust ning
armastust. Väga tähtsaks märgiti ka teineteisega palju koosolemist, kuna kaitseväelased on
oma töö eripärast tingituna sageli kodust eemal. Suhteid abikaasa/elukaaslasega
missioonivälisel ajal hinnati peamiselt väga headeks. Vastustest tuli välja, et kaitseväelaste
abikaasad/elukaaslased oskavad väga hästi ära tunda stressi tunnuseid, kuna enamik neist on
oma elus kokku puutunud stressialase kirjandusega ning kasutavad oma teadmisi pingeliste
olukordadega toimetulekuks. Enamik kaitseväelaste naistest on ennast ette valmistanud
pingetega toimetulekuks, neil on oma meetodid stressi vähendamiseks ja igapäevasest elust
rõõmutundmiseks. Oma pingetega toimetulemise viisiks märgiti peamiselt abikaasaga ning
seejärel sõbrannaga rääkimist. Uurimuse tulemustest selgus veel, et igapäevased kohustused
mehe missioonil oleku ajal ei tekita naistele lisapingeid. Tööst selgus, et kui mees naaseb
missioonilt, siis enamasti jagavad kaitseväelaste naised oma probleeme
abikaasa/elukaaslasega ning mõned ka oma sõbrannadega. Uurimuse tulemustest selgus, et
kaitsevägi on loonud Missiooni Perede Toetusprogrammi (MPT) rahuvalvesõdurite
perekondade toetuseks kaitseväelaste missioonil viibimise ajaks. Uuritavate vastustest selgus,
et MPT ei õigusta ennast sellisel moel, kuna väga vähe naisi on kasutanud nende abi. MPT
kodulehel missioonisõdurite perekondadele välja pandud psühholoogi soovituslike nõuannete
kohta vastas üle poolte küsitletutest, et nad ei ole neid nõuandeid lugenud. Nende sõnul on
78
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
nad teinud ettepanekuid MPT tõhusamaks toimimiseks, aga paraku pole neid kuulda võetud.
Sellega seoses tegi töö autor ettepanekud MPT spetsialistidele: * rahuvalvesõdurite missiooni
perioodi jooksul tuleb nende peredega rohkem suhelda, anda reaalset infot missiooni kohta ja
lähedaste küsimustele konkreetsemalt vastata *missiooniperedega tegelevad psühholoogid
või kaitseväe sotsiaaltöötajad teeksid oma vastuvõtud ühel korral nädalas üle Eesti (ühel
päeval Jõhvis, teisel Võrus, kolmandal Kuressaares jne) *missiooniperedele luua
abistamiskeskus, kust nad saaksid vajadusel probleemide ilmnemisel abi küsida – laste
hoidmisel, remondimehe tellimisel, arsti vastuvõtul käimiseks (mitmikud peres), erinevate
juriidiliste paberite täitmisel jms *kaitseväel tuleb teostada erinevaid üle eestilisi uuringuid
kaitseväelaste perekondade toimetulekute kohta erinevatel missiooniga seotud etappidel.
Olulisemad kirjandusallikad
Collins, D., Jordan, C., Coleman, H. 2007. An Jntroduction to Family Social Work.
Eesti Riigikaitse 2010. Kaitseministeerium avalike suhete osakond. Kruul.
Kutsar, G. 2008. Missiooni varjud. Tartu. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
Lesk, G .2009. Keeruline Afganistani-aasta. Kaitseministeeriumi aastaraamat 2009
Parmak, M. 2010. Sõdurite psühholoogiline toetamine välismissioonidel: Juhtnöörid
sõjaväelistele juhtidele. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Tartu.
Segal, D. R., Burk, J. 2012. Military Sociology Volume 3. Sage Library of Military and
Strategic Studies. Sage.
Soots, A. 2002. Kriis ja kriisisolija abistamine. Avahoolduse Arenduskeskus. Tallinn. Dm
Marketing.
Avaldamata allikad
Aas, Marek. 2008. Töö– ja pere konflikt Eesti Kaitseväe näitel. Tallinna Ülikooli
Psühholoogia Instituut, psühholoogia ja organisatsioonikäitumise osakond Tallinn.
(Magistritöö).
Kivilo, Anu. 2004. Stress ja selle ilmnemine rahutagamismissioonil Rahuoperatsioonide
Keskuse ja Scoutspataljoni näitel. Akadeemia Nord. Tallinn. (Uurimistöö).
Sillaste, M., Naarits, T. 2010. Missiooniks valmistumine – meelespea missiooniks
valmistuvale kaitseväelasele ja tema pereliikmetele. Kaitseväe Logistikakeskuse
tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond.
Sillaste, M., Naarits, T. 2010. Missioonilt koju. Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse
sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond.
79
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
KAITSEVÄELASTE TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA MISSIOONI AJAL JA
PÄRAST SEDA
Autor: Ilona Säde
Juhendaja: Nelly Randver
Summary
„Coping with Everyday Life during and after a Military Deployment“. This Final paper
consists of four chapters and is 70 pages long in total. It includes two illustrations (diagrams).
The author has used 36 different literary and internet sources - 23 literary sources in Estonian,
four in English, and 12 internet sources. The Subject of this research proves its actuality by
being actively included in the Estonian media, but it is yet a very little studied subject in
Estonia. The main goal of this Final paper is to find out how Estonian deployed soldiers are
coping and to find out what kind of difficulties have they encountered during and after
military deployments. The purpose of this research is set in the following research questions:
1. What is motivating the soldiers to participate in military deployments?
2. What are the main deployment-related difficulties, in soldiers’ opinion?
3. How are the soldiers adapting when they are deployed and after they return back
home?
4. Whether and how the deployment is affecting family relations?
The objects of this study were 38 former and present soldiers of Estonian Defence Forces,
who have participated at least once in international military deployments. This research was
carried out with a combined (qualitative and quantitative) method, in which a qualitative
individual problem-centred interview and a survey-questionnaire were used. The data was
analyzed with the Amadeo Giorgi method (qualitative data analysis) and a statistical data
analysis (quantitative data analysis) using the Microsoft Office Excel program. In the fourth
chapter of this Final paper the results of the analysis are discussed. The results of this research
showed that the Estonian deployed soldiers are physically and psychologically trained before
the deployment and are quite well prepared for what is expecting them in the combat zone.
Most of the respondents adapted to the local conditions within a few weeks. Also, after
returning home from the deployment, the reintegration for most of the respondents was not
causing any major difficulties. The ability to adapt is related to stable and warm relationships
80
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
with the loved ones. The research revealed that the soldiers had enough opportunities to
communicate with their families and experienced support from their families throughout the
entire deployment period. After the reunion, many respondents noticed some changes in
family relations, mainly in family roles. The partner at home has become more self-reliant and
has taken over the responsibilities from the absent service member. In conclusion the results
of the research show that although there were some respondents who experienced difficulties
in adapting during the deployment period, most of the respondents still adapted successfully
and had no major difficulties. The families of these soldiers remained supportive throughout
the entire deployment period and no major conflicts occurred.
Probleemiseade ja uurimuse eesmärk
Eesti sõdurid on teeninud erinevatel rahvusvahelistel operatsioonidel juba üle viieteistkümne
aasta. Selle aja jooksul oleme kaotanud nii mõnedki Eestimaa mehed ning paljud on saanud
lahingus vigastada. Teema on pakkunud avalikkusele huvi – Eesti sõdurite tegemisi
missioonipiirkondades on kajastatud nii ajakirjanduses kui ka telesaadetes ja
dokumentaalfilmides. Vaatamata sellele on missioonikaitseväelaste toimetulekut Eestis vähe
uuritud ning raske on leida andmeid missioonil käinud sõdurite tegeliku psühholoogilise
seisundi kohta.
Lõputöö eesmärk oli uurida, kuidas tulevad toime missioonil ja sealt naastes Eesti
kaitseväelased ning milliseid läbielamisi on neil seoses missiooniga ette tulnud. Uurimistöö
eesmärgist lähtuvalt olid püstitatud järgnevad uurimisküsimused:
1. Mis on sõduritele missioonile siirdumise ajendiks?
2. Millised on peamised missiooniga seotud läbielamised sõdurite endi arvates?
3. Kuidas kohanevad sõdurid missioonile siirdudes ning sealt tagasi koju naastes?
4. Kas ja kuidas mõjutab pereliikme missioonil viibimine peresuhteid?
Teoreetiline alus
Teoreetiliseks aluseks oli kolm teooriat - sotsiaalkonstruktivistlik, kriisisekkumise ning
ökoloogiline süsteemiteooria. Töö aluseks valitud teooriad aitavad selgitada inimese
muutumist ja adapteerumist sõltuvuses ümbruse (keskkonna) muutumisega ning kirjeldavad
81
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
kriisidega toimetuleku viise. Sotsiaalkonstruktivistlik teooria (Berger, Luckmann 1971)
väidab, et inimese „reaalsus“ juhib tema käitumist ning igaühel on reaalsusest erinev arusaam.
Ühisele arusaamisele reaalsusest jõuame me oma teadmiste vahetamise kaudu erinevates
sotsiaalsetes protsessides, mis objektiveerivad reaalsuse (Payne 1995: 6-7). Kriisisekkumise
teooria (Golan 1978) järgi esineb iga inimese elus kriise ning nendega toimetulek sõltub
varasematest probleemide lahendamise kogemustest (Payne 1995: 85). Nii pikale
välismissioonile siirdumist kui sealt taas koju naasmist võib käsitleda kui kriisi. Kodune
olukord on missioonipiirkonnas toimuvast väga erinev, seetõttu võib kujuneda tõsiseks
väljakutseks järsult muutunud keskkonnaga kohanemine. Tekkinud kriisiga toimetulek sõltub
suures osas indiviidist ning tema eelnevatest kogemustest seoses probleemide lahendamisega.
Ökoloogilise süsteemiteooria järgi on inimene pidevalt adapteeruv olend – ta muudab
keskkonda ja muutub selle mõjul (Payne 1995: 114). Ökoloogilise süsteemiteooria kohaselt
võib kaitseväelase missioonile siirdumist käsitleda kui liikumist ühest mikrosüsteemist teise
(perekonnasüsteemi vahetab välja missioonipiirkonnas toimiv süsteem). Kuna ühes
mikrosüsteemis toimuv mõjutab ka teisi süsteeme, siis järelikult mõjutab koduses süsteemis
toimuv sõduri käitumist missioonipiirkonnas ja vastupidi. Süsteemiteooria järgi muutub
inimene keskkonna mõjul. Missioonilt koju naastes tuleb siseneda endisesse süsteemi ning
uuesti adapteeruda. Kuna süsteemide vahetus koju naastes toimub väga järsku, võib
tsiviileluga kohanemine võtta aega.
Uurimistöö metoodika ja andmete kogumine
Andmekogumismeetod
Andmete kogumiseks kasutati uuringus probleemikeskset intervjuud ja ankeetküsitlust.
Ankeedid saadeti uuritavatele e-posti teel ning täidetud ankeedid tagastati samal viisil.
Ankeedid saadeti autori poolt ainult selleks otstarbeks loodud elektronposti aadressile
([email protected]). Probleemikeskse intervjuu eesmärgiks on nii objektiivsete
andmete kogumine inimese käitumise kohta kui ka nende subjektiivsete tajuviiside
väljaselgitamine, mille abil inimene käsitleb sotsiaalset reaalsust (Laherand 2008: 195).
Uuringu käigus tehtud intervjuude puhul on kasutatud helisalvestust, transkribeerimist, avatud
kodeerimist ja andmete analüüsi Amadeo Giorgi meetodil.
82
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Andmete analüüsi metoodika
Kvalitatiivsete andmete analüüsimiseks kasutas autor Amadeo Giorgi meetodit, kus analüüs
läbib viis etappi. Esimeses etapis tutvutakse kogutud andmetega hoolikalt, et saada sellest
ülevaadet. Teises etapis jagatakse andmestik tähendusüksusteks, mis väljendavad uuritava
nähtuse seisukohast olulisi tähendusi. Kolmandas etapis tõlgitakse uuritav keelekasutus
teaduskeelde. Neljas etapp kätkeb endas individuaalse tähendusvõrgustiku moodustamist, mis
peab arvesse võtma kogemuse kogu variatiivsust. Viiendas etapis toimub üldise
tähendusvõrgustiku loomine. Siin käsitletakse nähtuse tähendusi üldisel tasandil (Laherand
2008: 89-92). Ankeetküsitluse abil saadud kvantitatiivsed andmed (valikvastustega küsimuste
vastused) analüüsiti statistiliselt, Microsoft Office Excel (2007) programmi abil. Andmete
analüüsiks koostati andmetabel, kuhu sisestati kõikide vastajate üldandmed ning
valikvastustega küsimuste vastused. Andmetabeli abil arvutati välja töös esitatud statistilised
andmed, nagu vastajate keskmine vanus, vastuste summad jms.
Valim ja uuringu eetiline aspekt
Valimi moodustasid sõjalistel välismissioonidel osalenud endised ja praegused
kaitseväelased. Intervjuu viidi läbi kolme respondendiga, lisaks saadeti välja 50
ankeetküsitlust, millele vastamine toimus elektronposti teel. Tegemist on mittetõenäosusliku,
täpsemalt sobivusvalimiga, mida tihti nimetatakse ka juhuslikuks valimiks. Sobivusvalimis
valitakse välja need ühikud (uuritavad), mis leitakse olevat mingil põhjusel sobivad: näiteks
isikud, kes on seotud uuritava probleemiga ning keda uurija juhuslikult isiklikult tunneb
(Ghauri, Grønhaug 2004: 125). Uurimistulemuste esitamisel ei ole indiviidid ega sündmuste
toimumiskohad äratuntavad, uuritavate tegelikke isikuandmeid ei avaldata, vastajate
märgistamiseks kasutatakse numbritega koode (intervjueeritavate puhul I+number;
ankeetküsitluse vastajatel V+number, nt V1, I2). Uurimistulemused esitatakse objektiivselt ja
ausalt ning viisil, mis ei tekita kahju ühelegi osapoolele.
Arutelu uurimistulemuste üle ja kokkuvõte
Uurimistöö tulemusena selgus, et välismissioonil osalemine on enamasti läbimõeldud ja
teadlik otsus. Missioonile motiveerib minema kõrgem töötasu võrreldes teenistusega Eestis,
samuti soov end täiendada ja proovile panna, saada uusi kogemusi ning tuua vaheldust ja
83
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
põnevust rutiinsesse tööellu. Järelikult tunnevad sõdurid eelkõige vajadust parandada
majanduslikku toimetulekut ning ennast täiendada. Missioonile minek tekitab stressi nii
sõdurites kui pereliikmetes. Kõige enam muretsetakse võimaluse pärast missioonipiirkonnas
viga saada või hukkuda. Sõdurid tunnevad muret ka koduste toimetuleku pärast pika
lahusoleku ajal. Missioonipiirkonda saabudes on valdav osa sõduritest ees ootavaks valmis,
mis näitab, et sõdurid on missioonieelselt saanud hea ettevalmistuse. Samas erineb üsna
paljude jaoks olukord missioonipiirkonnas kujutletust, seda eriti siis, kui missioonil ollakse
esimest korda. Enim üllatusi pakub kohalik kliima, elutingimused ja reaalselt eluohtlikud
olukorrad. Uurimistöö tulemustest selgub, et enamik sõdureid kohaneb missioonipiirkonnas
mõne nädala jooksul, seega on stressoritega toimetulek olnud hea. Enne kojusõitu valdab
sõdureid ootusärevus, igatsus, soov näha lähedasi ja sõpru ning hakata teostama missiooni
jooksul tehtud plaane. Kodus võetakse missioonilt naasnud sõdurid pereliikmete poolt vastu
soojalt, mis annab head eeldused kiireks kohanemiseks. Missioonijärgselt kogetakse
mõningast väsimust ja unetust, ollakse emotsionaalselt veidi tundlikumad ning ärevamad.
Suurem osa vastajaid kohanes koduse igapäevaeluga paari esimese nädala jooksul. Missioonil
viibides oli enamikul vastanutest piisavalt võimalusi kodustega suhtlemiseks ning suhted
lähedastega püsisid missiooniperioodi jooksul stabiilsed. Sõdurid tunnetasid missioonil olles
koduste toetust, konflikte esines vähestel. Mitmetes peredes oli missiooniperioodil toimunud
muutusi. Peamiselt on need seotud rollide muutumisega perekonnas. Missioonil viibinud
mehed märkasid, et naised olid muutunud tunduvalt iseseisvamaks ning üle võtnud mehe
ülesanded. Vastajad toonitasid, et peale missiooni oli keeruline taas igapäevarutiiniga harjuda
ning rollide uuesti ümber jaotamine võttis veidi aega. Siin näeb autor ühe võimaliku
lahendusvariandina sõduritele ja peredele aklimatiseerumise võimaluse pakkumist vahetult
peale missioonilt naasmist, et vältida liiga järsult kodusesse rutiini naasmist . See aitaks perel
taas lähedust saavutada ning võiks kaasa aidata missioonijärgsele kohanemisele. Oli ka
suhteid, mis missiooni ajal purunesid. Raske on hinnata, kas üheks põhjustest oli missioon,
kuid kahtlemata on pikaaegne lahusolek lähisuhtele tõsiseks proovikiviks. Missiooni ajal
purunenud suhe raskendas kohanemist koju naasmisel. Uurimistöö tulemuste põhjal võib
järeldada, et Eesti kaitseväelased on missioonile siirdudes saanud hea väljaõppe ning
psühholoogilise ettevalmistuse, sest kohanemisega tekkis raskusi vaid üksikutel. Kuna valdav
osa vastanutest ei välista ka tulevikus missioonidel osalemist, võib järeldada, et
missioonikogemused on olnud kokkuvõttes positiivsed.
84
Lääne- Viru Rakenduskõrgkool
Olulisemad kirjandusallikad
Britt, T. W, Adler, A. B. 2003. The Psychology of the Peacekeeper: Lessons from the Field.
Praeger Publishers.
Castro, C.A, Adler, A. B, Britt, T. W. 2006. Military Life: The Psychology of serving in Peace
and Combat. Volume 3: The Military Family. Praeger Security International.
Eesti Kaitseväe rahvusvahelised missioonid 1995-2005: Kümme aastat rahuvalvekogemust.
2005. Tallinn. Kaitseministeerium. K-Print. (Infomaterjal).
Hansson, L. 2009. Sissejuhatus perekonnasotsioloogiasse. Tallinn. TLÜ Rahvusvaheliste ja
Sotsiaaluuringute Instituut.
Kennedy, C.H, Zillmer, E.A. 2006. Military Psychology: Clinical and Operational
Applications. The Guilford Press. New York.
Kidron, A . 1997. Stressi teejuht: kuidas saada lahti liigsest pingest? Eesti Tervisekasvatuse
Keskus. Tallinna Raamatutrükikoda.
Missioonilt koju. 2009. Eesti kaitsevägi. (Infovoldik).
Parmak, M. 2010. Sõdurite psühholoogiline toetamine välismissioonidel: Juhtnöörid
sõjaväelistele juhtidele. /Toimetaja Parmak, M/ Tartu. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.