SugulasrahvadSugulasrahvad

Kilingi-Nõmme GümnaasiumKilingi-Nõmme GümnaasiumLy KuningasLy Kuningas

Suurem osa Suurem osa soome-ugri keeltestsoome-ugri keeltest on on kadumisohuskadumisohus..

UNESCO andmeil on kadumise äärel osa UNESCO andmeil on kadumise äärel osa saami keeltest (pitesaami ja umesaami saami keeltest (pitesaami ja umesaami

Rootsis ning terisaami Venemaal), Rootsis ning terisaami Venemaal), liivi ja liivi ja

vadja keel,vadja keel, sölkupi ja eenetsi keel. sölkupi ja eenetsi keel.

SOOME-UGRI RAHVADSOOME-UGRI RAHVAD

KULTUURKULTUUR

► Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised Euroopa rahvadungarlased tüüpilised Euroopa rahvad. . Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri.linnakultuuri.

► ObiugrilasteObiugrilaste ja ja samojeedidesamojeedide küttimisel-küttimisel-kalastamisel,kalastamisel, korilusel ja korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuurpõhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on on sajandite jooksul kohanenud eluga Siberi sajandite jooksul kohanenud eluga Siberi äärmuslikes tingimustes, kuid on kõige kergemini äärmuslikes tingimustes, kuid on kõige kergemini haavatav euroopaliku industriaalkultuuri poolt.haavatav euroopaliku industriaalkultuuri poolt.

USUNDUSUND

► Usundilt on eestlased, soomlased ja Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased, läänepoolsed saamid luterlased, ungarlased aga peamiselt katoliiklased ungarlased aga peamiselt katoliiklased (on ka kalviniste ja luterlasi). (on ka kalviniste ja luterlasi).

► Euroopa-Venemaal elavad Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti soomeugrilased on enamasti õigeusklikud, kuid eriti udmurtide ja õigeusklikud, kuid eriti udmurtide ja maride hulgas on veel elav vana maride hulgas on veel elav vana loodususund (animism).loodususund (animism).

► Siberi ugrilased ja samojeedid on Siberi ugrilased ja samojeedid on šamanistid.šamanistid.

Keeled ja nende rääkijad:Keeled ja nende rääkijad:

► soome 5.000.000 soome 5.000.000 eesti 1.000.000 eesti 1.000.000 karjala 40.000 karjala 40.000 vepsa6.000 vepsa6.000 ingeri 300 ingeri 300 liivi alla 20 liivi alla 20 vatja alla 50 vatja alla 50 saami eri murded 35.000 saami eri murded 35.000 mordva 750.000 mordva 750.000 mari 550.000 mari 550.000 udmurdi 500.000 udmurdi 500.000 komi 250.000 komi 250.000 ungarlased 14.000.000 ungarlased 14.000.000 handi 13.000 handi 13.000 mansi u.. 3.000 mansi u.. 3.000 samojedikeeled u. 30.000 samojedikeeled u. 30.000

VADJAVADJAVAĐĐAMAA - ВОДСКАЯ ЗЕМЛЯVAĐĐAMAA - ВОДСКАЯ ЗЕМЛЯ

Meitä on liika paļļo, a surma on yhsi - kõikkõa eb ehi võttaa.Meitä on liika paļļo, a surma on yhsi - kõikkõa eb ehi võttaa. Нас очень много, а смерть одна - всех не сможет взять. Нас очень много, а смерть одна - всех не сможет взять.

AsualaAsualaVadjalased on isurite Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, kõrval Ingerimaa, praeguse Vene praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid kelle eellased eristusid muudest muudest läänemeresoome läänemeresoome hõimudest arvatavalt hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr.I aastatuhandel e. Kr.

2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis.

► KeelKeelVadja keel kuulub koos Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte läänemeresoome keelte lõunarühma. lõunarühma.

► See on eesti (põhjaeesti) See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on (ka vadjalased on nimetanud oma keelt nimetanud oma keelt maakeeleks – maa maakeeleks – maa tšeeli). tšeeli).

KARJALAKARJALA

► 1989. aastal loendati 1989. aastal loendati Venemaal 124 921 Venemaal 124 921 karjalast. karjalast.

► 2002. aastaks oli neid järel 2002. aastaks oli neid järel 93 344. 93 344.

► Vanim karjala ja ühtlasi Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome läänemeresoome keelemälestis on keelemälestis on Novgorodist leitud 13. Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri – sajandist pärinev tohtkiri – kirillitsas kirja pandud kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. kolmerealine pikseloits.

► Esimesed karjalakeelsed Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi raamatud trükiti 19. sajandi I poolel. I poolel.

► Tsaariajal ilmusid Tsaariajal ilmusid erinevates karjala murretes erinevates karjala murretes mõned vaimulikud mõned vaimulikud väljaanded ja paar õpikut. väljaanded ja paar õpikut.

Unikaalse puitarhitektuuriga Kinnermäki küla Karjala vabariigis

KarjalaKarjalamaastikmaastik

SõnaraamatSõnaraamat

► Karjala keele sõnaraamat on Karjala keele sõnaraamat on murdesõnaraamat. Selles on murdesõnaraamat. Selles on esindatud kõik päriskarjala – esindatud kõik päriskarjala – vienakarjala ja lõunakarjala – vienakarjala ja lõunakarjala – ning aunusekarjala ehk livvi ning aunusekarjala ehk livvi keele murded. Lüüdikarjala keele murded. Lüüdikarjala murdeid sõnaraamatus pole. murdeid sõnaraamatus pole.

► Sõnaraamatus on üle 83 000 Sõnaraamatus on üle 83 000 märksõna. Materjali on märksõna. Materjali on kogutud ligi sada aastat: 19. kogutud ligi sada aastat: 19. sajandi lõpust 1970ndateni. sajandi lõpust 1970ndateni. Mahukas sõnaraamat on Mahukas sõnaraamat on olnud suureks abiks karjala olnud suureks abiks karjala kirjakeelte arendamisel kirjakeelte arendamisel Soomes, Karjala vabariigis Soomes, Karjala vabariigis ning Tveri karjalaste seas. ning Tveri karjalaste seas.

Ainus Ainus aunusekarjala aunusekarjala murdes ilmuv murdes ilmuv

ajaleht Oma Mua ajaleht Oma Mua pidas 2010.A pidas 2010.A

maikuus oma 20. maikuus oma 20. aastapäeva, aastapäeva,

üllitades sel puhul üllitades sel puhul värvilise numbri. värvilise numbri.

Oma Mua onOma Mua on kõigi kõigi 20 aasta jooksul 20 aasta jooksul

valgustanud valgustanud karjalaste karjalaste

tänapäevast elu, tänapäevast elu, rääkinud selle rääkinud selle

rahva ajaloost ja rahva ajaloost ja kultuurist, keele kultuurist, keele

ja tavade ja tavade

taassünnist..taassünnist..

► RahvarõivadRahvarõivad► Muistsed Muistsed

kaljujoonisedkaljujoonised► Karjala pirukadKarjala pirukad

LiivlasedLiivlased

LiivlasedLiivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka.hulka.

Liivlased ise nimetavad end Liivlased ise nimetavad end rândalistrândalist 'randlased' ja 'randlased' ja oma keelt oma keelt rândakêlrândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. soome hümnilgi.

Liivlaste põhilised asualad: Liivlaste põhilised asualad:

1.1. 12. saj. 12. saj. 2. 2. 20.20. saj algus saj algus

► EsimestEsimest korda korda mainitimainiti liivlasi liivlasi 12. saj. Nestori 12. saj. Nestori kroonikaskroonikas. Ulatuslikumad andmed liivlaste . Ulatuslikumad andmed liivlaste muinasajaloost pärinevad aga muinasajaloost pärinevad aga 13. sajandist13. sajandist - - Hendriku Liivimaa kroonikastHendriku Liivimaa kroonikast. .

► Tollal elasid liivlased põhiliselt Liivimaal - Väina, Tollal elasid liivlased põhiliselt Liivimaal - Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. Kuramaa liivlasi Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. Kuramaa liivlasi mainitakse esmakordselt alles 14. sajandil mainitakse esmakordselt alles 14. sajandil (umbes 15000-28000 liivlast). (umbes 15000-28000 liivlast).

► Aja jooksul kahanes nii nende arv kui ka asuala, Aja jooksul kahanes nii nende arv kui ka asuala, eelmise sajandi keskel oli alles jäänud vaid 22 eelmise sajandi keskel oli alles jäänud vaid 22 inimest Liivimaal Salatsi jõe ümbruses ja 2700 inimest Liivimaal Salatsi jõe ümbruses ja 2700 inimest Põhja-Kuramaa rannikul. Viimane Salatsi inimest Põhja-Kuramaa rannikul. Viimane Salatsi liivlane suri oletatavasti aastal 1868. Kuramaa liivlane suri oletatavasti aastal 1868. Kuramaa liivlased elavad ka tänapäeval.liivlased elavad ka tänapäeval.

► Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 230 inimestinimest. Enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. . Enamik neist elab Riias ja Ventspilsis.

►Liivlaste kultuuriliseks õitsenguLiivlaste kultuuriliseks õitsengu- - perioodiks peetakse ajavahemikku perioodiks peetakse ajavahemikku 1920-19401920-1940

►Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatutumbes 20 liivikeelset raamatut

►Eesti, Soome ja Ungari Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel valmis 1939. aastal liivi toetusel valmis 1939. aastal liivi rahvamajarahvamaja

KultuurKultuur

KultuurKultuur

Liivlaste laulukoor 1936.a

► Esimese Läti Vabariigi (1918-1940) suhtumine Esimese Läti Vabariigi (1918-1940) suhtumine liivlastesse ei olnud eriti soosivliivlastesse ei olnud eriti soosiv

► 1991. aastal kuulutati liivlased esimest korda Läti 1991. aastal kuulutati liivlased esimest korda Läti ajaloos Lätimaa põlisrahvaksajaloos Lätimaa põlisrahvaks

► 1992. aastal loodi Läti Vabariigi valitsuse ja 1992. aastal loodi Läti Vabariigi valitsuse ja Liivlaste Liidu koostööna riigi erilise kaitse all olev Liivlaste Liidu koostööna riigi erilise kaitse all olev liivlaste kultuur-ajalooline territoorium liivlaste kultuur-ajalooline territoorium Lîvõd Lîvõd RândaRânda (Liivi Rand). (Liivi Rand). Lîvõd RândaLîvõd Rânda tegeleb tegeleb põhiliselt liivlaste elu kultuurilise ja ainelise põhiliselt liivlaste elu kultuurilise ja ainelise poolega poolega

Liivi rahvarõivadLiivi rahvarõivad

Viimane Viimane liivlaneliivlane

► 19.03.2010 sai Kanadas 19.03.2010 sai Kanadas Campbellville'i linnas saja-Campbellville'i linnas saja-aastaseks maailma viimane aastaseks maailma viimane liivi keelt emakeelena kõnelev liivi keelt emakeelena kõnelev inimene Grizelda Kristiņa.  inimene Grizelda Kristiņa. 

► Grizelda Kristiņa on oma Grizelda Kristiņa on oma kõrgest vanusest ja kõrgest vanusest ja aastakümneid võõral maal aastakümneid võõral maal elamisest hoolimata säilitanud elamisest hoolimata säilitanud oma emakeele. Aastal 2008 oma emakeele. Aastal 2008 ilmus liivikeelne CD "Līvõ kel", ilmus liivikeelne CD "Līvõ kel", kus ta  loeb ette samanimelise kus ta  loeb ette samanimelise liivi keele õpiku peatükke, liivi keele õpiku peatükke, parandades ka õpiku autori parandades ka õpiku autori tehtud vigu.  tehtud vigu. 

► Emakeelena ei räägi Liivi Emakeelena ei räägi Liivi rannas liivi keelt enam keegi, rannas liivi keelt enam keegi, kuid samas elab Lätis, aga ka kuid samas elab Lätis, aga ka Rootsis, Kanadas ja Ameerika Rootsis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides, Eestis ja Ühendriikides, Eestis ja Soomes sadu või isegi Soomes sadu või isegi tuhandeid liivi juurtega tuhandeid liivi juurtega inimesi. Läti liivlastel on mitu inimesi. Läti liivlastel on mitu organisatsiooni ja vähemalt organisatsiooni ja vähemalt kolm folklooriansamblit. kolm folklooriansamblit.

Grizelda Kristinja

VEPSALASEDVEPSALASED►Karjala vabariigis Karjala vabariigis

Šoutjärvel asuv vepsa Šoutjärvel asuv vepsa etnograafiamuuseumietnograafiamuuseumile anti tuntud vepsa le anti tuntud vepsa folkloorikoguja, folkloorikoguja, keeletundja ja keeletundja ja rahvalaulude esitaja rahvalaulude esitaja Rürik Lonini nimi. Rürik Lonini nimi.

►Muuseum on maailma Muuseum on maailma ainuke vepsa rahva ainuke vepsa rahva muuseum.muuseum.

VEPSA KEELVEPSA KEEL

Mu kiisu-Mu kiisu-miisuke, kus miisuke, kus olid?olid?Metsas.Metsas.Mis said?Mis said?Püü sain.Püü sain.Kuhu panid?Kuhu panid?Posti otsa.Posti otsa.Kes sõi?Kes sõi?Papi koer.Papi koer.

Kisoim-kasoim,Kisoim-kasoim,

kus olid?kus olid?Mecas.Mecas.Min said? Min said? Pün sain.Pün sain.Kuna panid?Kuna panid?Pachan pähä.Pachan pähä.Ken söi?Ken söi?Papin koir.Papin koir.

RELIGIOONRELIGIOONVepsalased on pigem Vepsalased on pigem

metsausku ja igas külas metsausku ja igas külas on oma nõid, kuid nad on oma nõid, kuid nad tunnistavad ka tunnistavad ka sissetoodud ristiusku.sissetoodud ristiusku.

““Mõned ütlevad, et Jumalat Mõned ütlevad, et Jumalat ei ole. Aga ta on! Jumal ei ole. Aga ta on! Jumal on. on. Ja metsas on metshaldjad Ja metsas on metshaldjad ja kodus on majahaldjadja kodus on majahaldjad.”.”

(61-aastane vepsa naine (61-aastane vepsa naine 1990 a suvel.)1990 a suvel.)

Vepsa kirik

AjalehtAjaleht► Kodima on Kodima on

ajalehtededest ajalehtededest ainus, mis juba 17 ainus, mis juba 17 aastat on hoidnud aastat on hoidnud elus ja arendanud elus ja arendanud vepsa kirjakeelt ja vepsa kirjakeelt ja koondanud Karjalas, koondanud Karjalas, Leningradi ja Leningradi ja Volgoda oblastis Volgoda oblastis elavaid vepslasi.elavaid vepslasi.

ISURIDISURID

► Isurite endanimetus on Isurite endanimetus on ižoraižora ( (ižoralaineižoralaine,, inkeroineinkeroine), aga ka ), aga ka karjalainekarjalaine. .

► See on ilmselt tuletatud Neeva See on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Ižora (soome k vasakpoolse lisajõe Ižora (soome k Inkere) nimest. Võimalik, et see on Inkere) nimest. Võimalik, et see on seotud vana läänemeresoome seotud vana läänemeresoome naisenimega Inkeri. naisenimega Inkeri.

► Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes ingerlasteks nimetatud. Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. ingerisoomlasteks.

AsualaAsuala► Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa

külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha (Kovaši) jõgikonnas. Tegemist on valdavalt ja Hevaha (Kovaši) jõgikonnas. Tegemist on valdavalt tasase ja üsna metsarikka piirkonnaga. tasase ja üsna metsarikka piirkonnaga.

► Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni.

Arvukus2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 327 isurit, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Eelmise rahvaloenduse (1989) andmete kohaselt oli neid Vene NFSV territooriumil 449.

ISURI KEELISURI KEEL

► Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte põhjarühma ning keelega läänemeresoome keelte põhjarühma ning on väga lähedane karjala keelele.. on väga lähedane karjala keelele..

► 1989. aasta andmeil pidas 41,9% isuritest 1989. aasta andmeil pidas 41,9% isuritest emakeeleks isuri keelt. 2002. aasta andmeil oli emakeeleks isuri keelt. 2002. aasta andmeil oli Leningradi oblasti isurite emakeelsus 53,1%.Leningradi oblasti isurite emakeelsus 53,1%.

► Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks – soikola, Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks – soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredeži murre, mis hevaha (heva), alamluuga ja oredeži murre, mis on tänaseks hääbunud. on tänaseks hääbunud.

► 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. ja paarkümmend kooliõpikut.

RAHVASTIKRAHVASTIK

► 1926. aasta seisuga elas NSV Liidus 26 137 1926. aasta seisuga elas NSV Liidus 26 137 isurit. Põllumajanduse kollektiviseerimisega isurit. Põllumajanduse kollektiviseerimisega seotud küüditamised (1929-1931) puudutasid seotud küüditamised (1929-1931) puudutasid ka isureid. 1932-37 oli isuritel oma kirjakeel, ka isureid. 1932-37 oli isuritel oma kirjakeel, mida õpetati ka koolides. 1937 eksperiment mida õpetati ka koolides. 1937 eksperiment lõpetati, õpikud hävitati, nende autorid lõpetati, õpikud hävitati, nende autorid (näiteks V. I. Junus) represseeriti (näiteks V. I. Junus) represseeriti

► 1959. aastal loendati NSV Liidus 1100 isurit.1959. aastal loendati NSV Liidus 1100 isurit.

Esimesed arheoloogilised Esimesed arheoloogilised asulakohad on ligi 10000 aasta asulakohad on ligi 10000 aasta vanused. vanused.

Vanim Sindi lähedal Pärnu jõe Vanim Sindi lähedal Pärnu jõe ääres leitud asulakoht on pärit ääres leitud asulakoht on pärit kaheksanda aastatuhande keskelt kaheksanda aastatuhande keskelt enne meie ajaarvamist. enne meie ajaarvamist.

Eestlasi on veidi üle ühe miljoni. Eestlasi on veidi üle ühe miljoni. Eestlased on ungarlaste ja soomlaste Eestlased on ungarlaste ja soomlaste järel suuruselt kolmas soome-ugri järel suuruselt kolmas soome-ugri rahvas.rahvas.