kvaliteeditagamine kutsehariduses
DESCRIPTION
Kvaliteeditagamine kutsehariduses. Kalle Toom, Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti kutseharidussüsteemi arendamise tegevuskava aastateks 2001–2004. Eesmärgist tulenevalt peab kutseharidussüsteem olema: - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Kvaliteeditagamine
kutsehariduses
Kalle Toom,Haridus- ja Teadusministeerium
2
Eesti kutseharidussüsteemi arendamise tegevuskava aastateks 2001–2004
Eesmärgist tulenevalt peab kutseharidussüsteem olema:
atraktiivne – …; paindlik – …; kättesaadav – …; ajakohane – …; tulemuslik – …;
kvaliteetne – koolitatud tööjõud on tööturul konkurentsivõimeline ja on tagatud võimalused elukestvaks õppimiseks.Prioriteet 2: Õppe kvaliteedi kindlustamine
4. Kutseõppeasutuste töö tulemuslikkuse hindamise ja akrediteerimissüsteemi välja-arendamine, eneseanalüüsi ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi toimimine KÕA-tes
3
5. eesmärk:5.1 Kvaliteeditagamise süsteemi arendatakse
ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid juurutatakse riiklikul ja õppeasutuse tasandil
Indikaatorid:On käivitatud kutseõppeasutuste regulaarne sise- ja välishindamine, kuhu on kaasatud sotsiaalpartnerite esindajad
Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005-2008
Eesti kutseharidussüstemi arengukava 2009-2013
2. eesmärk:Õpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline
Meede 2.2:Kutseõppe kvaliteeditagamise vahendite arendamine
1. tegevusvaldkond:Kutseõppe kvaliteedi riikliku tunnustamise süsteemi välja töötamine ja rakendamine kutsehariduses
Indikaator:Riikliku tunnustuse protsessi läbinud õppekava-rühmade osakaal (100% aastaks 2013)
4
Eesti kutsehariduse kvaliteeditagamissüsteemi mudel
Kvaliteeditagamise eesmärk kutsehariduses on luua riigi tasandil terviklik süsteem ja kindlustunne, et kutseharidussüsteemi erinevad osad, tegevus-keskkond ja kutsehariduse huvipooled toimivad koordineeritult kvaliteetse kutseõppe nimel.
Sellise kvaliteeditagamissüsteemi rakendamise tulemuseks on kutseharidussüsteemi pidev
parendamine ning huvipoolte vaheline usaldus.
5
Üldpilt hindamise ja seire instrumentidest kutsehariduses
• Kvaliteediauhinna mudel (EKKA)
• Sisehindamine (sisekontroll + enesehindamine)
• Koolitusload
• Tegevusnäitajad (indikaatorid)
• Järelevalve ja auditid
• Riiklik tunnustamine e akrediteerimine (välishindamine)*
* väljatöötamisel
6
Riiklike nõuete kehtestamine ja täitmise kontroll
7
Vabatahtliku kvaliteediauhinna mudeli (EKKA) lisandumine
8
Kohustusliku sisehindamise (enesehindamine + sisekontroll) lisandumine
9
Riikliku tunnustamise (akrediteerimise) kavandamine
10
Kutseõppeasutuste kohustuslikud tegevusnäitajad (www.ehis.ee)
A1. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine*
A2. Lõpetajatest kutseeksami sooritanute osakaal (õppekavarühmiti)
A3. Katkestajate osakaal (õppekavarühmiti)
A4. Tööle rakendumine (õppekavarühmiti)
A5. Edasiõppijad
B1. Pedagoogide vastavus kvalifikatsiooninõuetele
B2. Täienduskoolitus
B3. Pedagoogide vanuseline struktuur
B4. Pedagoogide liikuvus
C1. Riikliku koolitustellimuse täitmine (õppekavarühm)
C2. Õpilaste ja õpetajate suhtarv
C3. Arvutitega varustatus
C4. Ühiselamu11* Ei kuulu enam kinnitatud tegevusnäitajate hulka
Välishindamise e akrediteerimise põhiprintsiibid
Hindamise autonoomsus ja sõltumatus
Eneseanalüüs
Hindamine väliste ekspertide poolt
Tulemuste kasutamine
12
Kontseptsiooni põhiideed
• Akrediteeritakse õppekavarühmade kaupa• Akrediteerimine keskendub õppekava
rakendamisele, õppe arendamisele ning õppe tulemustele
• Akrediteerimine annab kutsehariduse huvi-gruppidele kindluse kooli õppeprotsessi vastavusest ootustele
• Akrediteerimine peab olema:– lihtne, et võimaldada toime tulla akrediteerimiste
suure hulgaga– usaldusväärne, et saavutada asjaosaliste usaldus
kutseõppe/kooli suhtes13
Akrediteerimine ja kutse andmine
Kutseseadus: • § 15. Kutse andmine
(6) Esmane kutsetase loetakse antuks õppe lõpetamisel isikule kutse andja õigust omava õppeasutuse väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega.
•§ 32. Seaduse jõustumine(2) Käesoleva seaduse § 10 lõige 2 ja § 15 lõige 6 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.
14
Akrediteerimise ja koolitusluba
• Akrediteerimine on aluseks koolitusloa väljastamisele– Akrediteerimise periood on 6 aastat
• Koolitusload laienevad kõigile kutseõpet andvatele asutustele– Koolitusluba annab õiguse õpet läbi viia ja
väljastada riiklikke lõputunnistusi– Eraldi protseduur uues õppekavarühmas õpet
alustada soovivale või uuele koolile esialgse koolitusloa väljastamiseks
15
Kokkuvõtteks
• Eestis on kutsehariduse kvaliteedi ja selle tagamisega tegeletud süstemaatiliselt, pidepunktid pandi paika pea 10 a tagasi
• Kvaliteeditagamise alased algatused Eesti kutsehariduses kuuluvad rahvusvahelises pildis tunnustatud näidete hulka– enesehindamise kultuur koolides– vabatahtlik auhinnamudel (EKKA)– koolide ja sotsiaalpartnerite kaasatus
arendustesse
16