kus viga näed laita, seal kuidas aitad?
DESCRIPTION
Kus viga näed laita, seal kuidas aitad?. Valga Jaanikese Kool. Carmen Kruška. Lapsevanema mure. Terve õhtu õpime, aga üle kolme ei saa! Miks laps ei oska?. Tekste võime rühmitada. Osalejate rolli järgi: dialoog, monoloog. Funktsiooni järgi: - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Kus viga näed laita, seal kuidas aitad?
Carmen Kruška
Valga Jaanikese Kool
Lapsevanema mure
Terve õhtu õpime,
aga üle kolme ei saa!
Miks laps ei oska?
• Osalejate rolli järgi: dialoog, monoloog
• Funktsiooni järgi:kirjeldus, jutustus, arutlus,
spetsiifilised tekstid ( matemaatika
tekstülesanded, tarbekiri, juhendid)
• Õppetekstid:kirjeldus, määratlus,
definitsioon, selgitus
• Keeleõpetusetekstid : etteütluse tekstid,
harjutused
Tekste võime rühmitada
• Teabetekstid
• Tarbetekstid
• Publitsistlikud tekstid
• Graafilised tekstid
• Elektroonilised tekstid
• Aimetekstid
• Ilukirjandulikud tekstid
Teksti mõistmine kui protsess
Mati viskas kivi kaupluse aknasse.
Mööda tänavat lähenes politseinik.
Poiss jooksis plangu taha.
Tekstibaas tekstist hangitav teave
taust-teadmised
Situatsiooni-mudel
tekstibaas taust-teadmised
so teksti kujutlusepisoodi-mälus
so kujutlus olukorrast, sündmusest;sarnaneb tekstis esitatuga; on individuaalne!!
Teema mõistmine
saab aru teksti sisust
üldinekujutlus
detailne mõistmine
peamõttemõistmine
teada olevja uus teave
kasutatud keelevahendid
sõnum jaselle eesmärk
järeldused
eristab
pöörabthp
mõistab
teeb
Kirjaliku teksti mõistmist raskendavad
1. Puudub suhtlussituatsioon ja –partner, teksti tajumine on puudulik või ebatäpne; tajumise probleemid (ebatäpsus, ajaliste suhete ja seoste halb tajumine); taustteadmised on vähesed, ei suuda infot tuletada; ei kajasta loogilist rõhku, intonatsiooni
2. Lugeja lühimälu on seotud kokkulugemisega (mehhaaniline lugemine); või laps unustab kiiresti
Mõtestatud vaikne lugemine
• on võimalik alles ladusa lugemise etapil! Mida primitiivsem on lugemistehnika, seda olulisem on loetava teksti mõistmiseks selle artikuleerimine.
• Varem laps kas artikuleerib loetavat teksti hääletult (veerimise etapp) või pidurdab ka nähtavaid suuliigutusi (sõnahaaval lugemise etapp)
3. Puudlik analüüsioskus ja teksti mõtte ja põhjuslike seoste mittemõistmine
4. Sõnade kasutussagedus ei vasta lapse kogemusele: pikad laused, pikad, tundmatud ja abstraktsed sõnad, terminite rohkus, struktuuri keerukus (kasuta ära tekstide samatüübilisus: loe ette tekste!);
5. Puudulik orienteerumine tekstis kui tervikus
• erinevate strateegiate valdamise oskusest
• teksti struktuurist ja funktsioonist
• teksti pikkusest ja sisust
• teksti keerukusest (teema, sõnavara,
laused)
Teksti mõistmine sõltub ?
Tekstimõistmisstrateegiad 1)
1. Propositsioonistrateegia: lause mõistmine
2. Lokaalse sidususe strateegia: lausete vahelise seose mõistmine
3. Visualiseerimisstrateegia: kujutluspildi loomine, täpsustamine, kirjeldamine
2)
4.Makrostrateegiad: eesmärgiks on luua tekstist terviklik kujutlus –Stseenide, nende järjestuse teadvustamine–Lõikude/kogu teksti sisu kokkuvõtlik sõnastamine–Skeemistrateegia (stsenaariumi ette kujutamine lugemise käigus)
5. Orienteerumine tekstis
6. Produktsiooni- ja metakeeleline strateegia
1. Lause mõistmine
sõltub – sõnade struktuurist ja
konkreetsusest/abstraktsusest– kas on samaviitelisi sõnu, mõttelünki
lausete vahel; täiendeid, vabu määrused.
– lausete struktuurist ja väljendite tuttavusest
Baaslausete moodustamine (tee pikast lausest 5 lauset; tee üks pikk lause)
•Kõrge harulise puu okstel elas väike heasüdamlik orav.
Puu okstel elas orav.
Puu oli kõrge.
Puu oli haruline.
Orav oli väike.
Orav oli heasüdamlik.
Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16.sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni, kaasa arvatud paarkümmend tuhat sakslast, põhiliselt linnades ning mõni tuhat rannarootslast Eesti lääne- ja looderanniku poolsaartel ning saartel (ka osa nüüdseid poolsaari, nagu Noarootsi, olid siis veel saared).
-XVI sajandil elas Eesti territooriumil ligi 300 000 inimest.
-Eestis elas ka paarkümmend tuhat sakslast.
-Sakslased elasid põhiliselt linnades.
-Eestis elas mõni tuhat rootslast.
-Rootslased elasid Eesti lääne- ja looderanniku poolsaartel ning saartel.
-Noarootsi oli 16. sajandil mitte poolsaar, vaid saar.
-Vana-Liivimaa sise –ja välisvõitluse vähenemine soodustas rahvastiku juurdekasvu..
• Naine ostis pirne. Naine oli vana. Naisel olid tumedad prillid. Naine ostis pirne turult. Pirnid olid suured. Pirnid olid magusad.
Naine ostis pirne.
Tumedadprillid vana turg
suured
magusad
Tumedate prillidega vana naine ostis turult suuri ja magusaid pirne.
• Lause eristamine mittelausest (Väike elas)• Järelkordamine; korralduste täitmine• Lause leidmine tekstist (kuidas on öeldud)
Leia tekstist ja loe vastus– Missuguse puu okstel elas orav? – Missuguse kujuga oli puu oks?– Kas orav oli suur?– Miks kutsuti rootslasi rannarootslasteks?
• Verifitseerimisharjutused (… suur orav, aga oli hoopis väike orav)
• Tähenduse võrdlemine
2. Lausete vahelise seose mõistmine
Vajalikuks osutuvad:
a) isiklikud teadmised loetu kohta
Poiss läks metsa. Seal nägi ta oravat.
Loomake istus puu otsas.
b) toetumine skeemidele
c) sündmuste modelleerimine aplikatsioonidegad) teabe ühendamist eeldatavatele küsimustele vastamine; küsimuste sobitamine lõigu juurde ja sõnastamine esitatud küsisõnadega, tekstigae) valiklugemine, kahe või enama lause leidmine
- Kus mängisid lapsed palli?
Mati läks saali. Seal mängisid lapsed palli.
f) hüpoteeside püstitamine (milleks tegi? mida võis näha?)
Mati läks saali. Seal mängisid lapsed palli.
Miks Mati läks saali?g) järeldamine ja teabe tuletamine (elementaartegudest ja teksti ainevallast tulenevad), mis arvestab sündmuste tõenäosusega; Mida Mati hakkas saalis tegema?
h) mõttelünkade mõistmine
Jüriöö ülestõus , sellele järgnenud julmad repressioonid ja „must surm“ vähendasid Eesti elanike arvu 14.sajndi keskpaigaks umbes 100 000 inimeseni.
Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16.sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni, kaasa arvatud paarkümmend tuhat sakslast, põhiliselt linnades ning mõni tuhat rannarootslast Eesti lääne- ja looderanniku poolsaartel ning saartel (ka osa nüüdseid poolsaari, nagu Noarootsi, olid siis veel saared).
!isiklikud teadmised
Millal toimus Jüriöö ülestõus? Missugustest aastatest räägitakse? Miks see olukord niisugune on?Palju oli elanikke Eesti territooriumil enne seda?
! erinevad käänded keerulised sõnad väga pikk lause
keskpaigaks
inimeseni.
repressioonid ja „must surm
b) toetumine skeemidele:
Jüriöö ülestõus
Repressioonid
„must surm“
Inimesed surid
Elanike arv vähenes
Sündmus/tingimused
tegevus
tulemus
hinnang
tulemus
Negatiivne mõju
i) lause seostamine eelnevaga
Jüri läks metsa.….Seal nägi ta puravikke.
•Jüri läks metsa.
•Jüri nägi metsas puravikke.
3. Tervikliku kujutluse loomine eeldab
• Kõneakti paralingvistiliste tunnustega arvestamist: intonatsioon, kõne tempo
• Suhtlussituatsiooni tajumist: orienteerumine situatsioonis (esemed, tegevus; meelitamine, veenmine)
• Teadmiste olemasolu
(mälus) partnerist ja sarnastest suhtlussituatsioonidest ning
suhtlemise sotsiaalsetest reeglitest
Töövõtted:
• valik- ja temaatiline lugemine• teksti peamõtte sõnastamine• üldistavate lausete, sõnade leidmine,
markeerimine, tugisõnade välja kirjutamine• kavastamine, graafilise plaani koostamine• mõtte-, ideekaardi koostamine• verbaalne/kokkuvõtlik jutustamine
ümberjutustus• teesid• ennustamine
• Probleem
• Teadmised kirjeldatud sündmustest on fragmentaarsed või puuduvad hoopis
• Abstraktse sisuga tekstid ei soodusta konkreetsete mälukujutluste kasutamist
• Teksti sisu ei vastasisu ei vasta harjumuspärastele struktuuridele (ootamatud sündmused)
• Vastuolu (näit: Jaaniussikese nägemiseks peab tule ära kustutama!)
Abiks
eelteadmised ja kujutlusedsamatüübilisest tekstist
isiklik kogemus
teave mälus
tajutav tekst
tuttavate stseenide ettekujutamine skeemina:
Tervikliku kujutluse loomine
sisu ja teadmised
täpsustamine
uute loomine
ühendamine
Tervikliku kujutluse loomiseks
on vaja
• teadvustada ja järjestada stseene
•sõnastada kokkuvõtlikult lõikude ja teksti sisu; tuletada allteksti (kustutamine, üldistamine, makrostruktuuri konstrueerimine teksti lõpus võimaldab tekstis orienteeruda)
•luua hüpotees ja situatsioonimudel (alltekst, autori, partneri kavatsus)
Oli külm.
Päike paistis heledalt.
Äkki ilmus taevasse suurmust pilv.
Hakkas sadama lund.
Puhus tuul, lendasid kollased puulehed.
Talv
Suvi
Sügis
Talv
Sügis(K. Karlep,Kõnearendus.Tartu:TÜ Kirjastus, 2002,251 lk.)
?
?
?
?
?
Antsuga juhtus iga päev pahandusi.
-Kui sageli juhtus Antsuga pahandusi?
-Mis sõnadega on seda öeldud?
-Otsusta, kas Ants tegi pahandusi iseendale või teistele? Mis sõna sulle seda ütleb?
-Loe, kellega juhtus pahandusi!
(K. Karlep,Kõnearendus.Tartu:TÜ Kirjastus, 2002,250 lk.)
Jüriöö ülestõus repressioonid ja „must surm“
Eesti elanike arv
Sõdadeta periood
Eesti rahvaarv sakslased
rannarootslased
Linnad
TallinnTartu
ülejäänud Eesti linnad
maarahvas
4. Produktsiooni- ja metakeeleline strateegia
1.Puuduva või varjatud teabe tuletamise eesmärk:
• tuletada tekstis puuduv teave
• küsimuste abil selgitada välja puuduv info: (toimumise aeg, koht).
2.Keeleliste väljendusvahendite analüüs ja nende teadvustamine:
•Leia sõnad, mis kirjeldavad …/ mis väljendavad….)
• Ilm on päikeseline, kuid jahe. (vastandav)• Tunnid lõppesid ja Mari saab nüüd koju minna.
( järeldav)
Tore, et sa tulid, muidu ma ei oleks tööd valmis saanud. (järeldav)
• Karu ehk mesikäpp elab metsas. (seletav)• Jüri enne mängis, pärast puhkas. (ajaseos)• Pirn ja õun./ Mitte pirn, vaid õu./ Pirn või õun./
Õun ehk ubin. /Ei pirn ega õun.• Kirjuta vihikusse sõna, milles on kolm või neli
tähte ja mis lõpeb d-tähega. / … sõnad, milles on kolm või neli tähte või lõpevad d-tähega.
• Mart käis suusatamas kas esmaspäeval või teisipäeval. Ants suusatas teisipäeval ja kolmapäeval. Karl sõitis reedel ja pühapäeval ehk puhkepäeval.
• Poisid lõpetasid raske treeningu
ja…/ ,kuid…/ ,niisiis…/ ,seetõttu … • Keegi räägib
minust mulle („Sa..“ / „... ütles, et ma..“)
mulle iseendast („Ma…“./ „……….. et ta..“)
mulle kellestki kolmandast
(„Ta…“./ „...ütles, et Mari…“).
Verbaalne tekstimudel Taat läks jahile Taat kohtas jänkut Taat tulistas Jänes põgenes
Oli tunda suitsu Metsas algas tulekahju Taat hakkas jooksma
Jänes hüppasvälja
Loomad oskavadpääseda
Taat jooksisjänkule järele Jänes aitas taadil
pääseda
Taat tõijänku koju
Jänku jalad olidkõrbenud
Taat ravis jänku terveks
Jänku päästis taadi.Tänulik taat ravis jänku terveks.
.
(K. Karlep,Kõnearendus.Tartu: TÜ Kirjastus, 2002,256 lk.)
Ohud Otu tegevused Õnnelikud juhused
Koer ajas rebase ära.
Otu teel hiired, kalad, linnud, oja.
Paks padrik takistas öökulli.
Kinniste ustega heinaküün.
Perenaine sai kassist teada, peremees otsustas Otu koju tuua
Rebane
Nälg ja janu
Magamiskoha puudumine
Öökull
Talve lähenemine
Jooksis puu otsa, istus mitu tundi oksal.
Hakkas hiiri küttima, linde ja kalu püüdma.
Otsis ohutut kohta.
Jooksis padrikusse, rabeles.
Nägi vaeva, pingutas keha ja vaimu, elas iseseisvalt kogu suve.
Probleemi analüüs tabeli kujul (K. Karlep,Kõnearendus.Tartu:TÜ Kirjastus, 2002,257 lk.)
Valmistab ette küsimused/korraldused: stsenaariumi taastamine, teabeüksuste teadvustamine, lokaalne sidusus, tuletamine ja järeldamine, keeleüksuste aktiveerimine, peamõtte ja allteksti sõnastamine. Küsimuste raskusaste: Kes-Mis? Mida teeb? Kus? Millal? Missugune? Kuidas? Miks? Milleks?
Valmistab ette teksti taastamise: pildid, skeemid, verbaalne abi; ettevalmistus, protsessi suunamine, järeltöö.
Teksti mõistmine õnnestub, kui
• Püüab hoiduda võõrsõnadest,tundmatutest ja harva esinevatest sõnadest.
• Ei liialda oskussõnadega, detailidega.
• Selgitab tundmatuid sõnu, teeb üldistusi. Kasutab täpseid väljendeid.
• Eelistab lühemaid sõnu ja lauseid, paigutabseotud sõnad teineteise lähedusse.
• Eelistab rinnastavaid sidesõnu: ja, ning, ega, ehk, või, vaid, kuid, aga, ent.
• Püüab vältida alistavaid sidesõnu: et, kui, kuna, kuni, nagu, ehkki, kuigi, sest et, enne kui.
• Kasutab tegusõnu pöördelistes vormides.
• Kasutab suuremat kirja šrifti ja reavahet.
Jaotab teksti stseenideks/lõikudeks.Määratleb täiendava info ja selle
esitamise viisi.
Sõnastab peamõtte (põhisisu) ja allteksti.
• Loeb hästi, mõistab lause tähendust.• Mõistab lause tähendust ja oskab selle
mõtet seostada ning ühendada seda tervikuks.
• Oskab tuletada tekstis sõnastamata teavet.• Orienteerub tekstis, oskab teavet otsida.• Leiab testis oleva peamõtte
(alltekst/varjatud mõte) ja sõnastab selle.
Kõik algab arusaamisega lugemisest, alles siis saab rääkida kirjutamisest Õpetajate Leht 30.märts 2012ALLI LUNTER , Villjandi maagümnaasiumi eesti keele õpetaja
Liiga tihti kuulen tunnis õpilase kurtmist, et lugesin korralikult läbi, aga aru ei saanud. Ainus võimalus on uuesti lugeda. Kui mõte järele ei tule, tuleb teksti tagasi võtta. Teksti tuleb lugeda nii kaua, kui aru saadakse, sellel asjaolul põhineb kogu õppimine.
TÄNAN!
Kasutatud kirjandus:
• Karl Karlep. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli kirjastus, 2003. Lk 233-258.
• Kaja Plado. Erinevad tekstiliigid ja nende käsitlus. TÜ Haridusteaduskond, täiskasvanute keksus. 08.12.2006.
• Kaja Plado. Tekstide rühmitamine. TÜ Haridusteaduskond, täiskasvanute keksus. 08.12.2006.