12 KASULIK TEADAToimetaja Aili Kokk, tel 45 30 206, aili.kokk@saartehaal.ee

Laupäev, 2. oktoober 2010

Kuigi Saaremaa on läbi aegade tuntud kui üks turvalisemaid paiku Eestis, näitab ka siin tur-vajuhtumite statistika viimas-tel aastatel pigem tõusutrendi. Enamjaolt on varguste, sisse-murdmiste jms juhtumite sage-nemine põhjustatud üleüldise majandusliku olukorra keeru-kusest Eestis – paljudel inimes-tel on sissetulekud vähenenud, mõningad neist on töö kaota-nud. Kui enne mindi vargile peamiselt väärisesemete või kallima elektroonika pärast, siis nüüd pole harvad ka juhtu-mid, kus varga eesmärgiks võib olla ka lihtne kommikott.

Seega ei saa me rääkida ku-ritegevuse langusest, vaid pi-gem tõusust, mistõttu tuleb ka-suks aeg-ajalt meelde tuletada, kuidas tagada oma perele ja ka

lastele ohutu k e s k k o n d . S e c u r i t a s Eesti AS-i Ku-ressaare osa-konna juha-taja Kaido Tamburi sõ-nul puutu-takse turva-e t t e v õ t t e s

kõiksuguste turvajuhtumitega ja kuritegudega kokku igapäe-vaselt, mistõttu tahab ettevõte järgnevalt jagada mõningaid teadmisi, aitamaks muuta meie igapäevaelu turvalisemaks.

Kuna hiljuti algas paljudel lastel taas kool ja osa neist istus koolipinki esmakordselt, oleks hea siinkohal üle rääkida tur-variskid, millele eelkõige lapse-vanemad võiksid tähelepanu pöörata.

Laste turvalisus kodust väljudes

Kel vähegi võimalik, saadab oma lapse ise kooli, kuid on ka palju lapsi, kes peavad üksi ko-dust lahkuma ja seejuures hoo-litsema, et kõik uksed-aknad kinni ja lukku saaksid. Siinko-hal lapsevanematele mõned soovitused, mida võiks lastele üle rääkida.- Enne kodust väljumist vaata üle, kas mõni elektriseade pole sisse jäänud. Eelkõige pliit, ahi, triikraud jms. Kellel on ahiküt-tega elamu, peaks kindlasti veenduma selles, et tuli on täie-likult kustunud – ka hõõguvad söed on tihti tulekahju algus-allikaks.- Kodust lahkudes kontrolli, et kõik uksed ja aknad oleksid su-letud. Näiteks tuulutusasendis-se jäetud aknaid on väga lihtne väljastpoolt mõne liigutuse ja abivahendiga avada.- Kui akendel on kardinad, siis tuleb need eest tõmmata. Kin-nised kardinad annavad varas-tele liiga selge vihje, et siin pole kedagi kodus.- Kui elamul/korteril on turva-firma paigaldatud signalisat-sioon, tuleb see kindlasti akti-veerida. Paraku jäetakse kiirus-tades just see tegemata.- Pärast ukse lukku keeramist proovi korraks ukselinki alla vajutada ja tõmmata, et veen-duda ukse lukustatuses. Mõni-kord joostakse näiteks nn snep-perlukuga koduuksest nii kii-resti välja, et lukustatus jäetak-se kontrollimata, mõeldes, et see uks läheb ju ise lukku. Pa-raku tuleb selliste uste lukus-tamisel siiski ise kaasa aidata ja seejärel lukus olekut kontrol-lida.- Pärast ukse lukustamist ripu-

ta võti kindla tugeva paelaga kaela ja hoia seda võimalusel üleriiete all, et võti kogemata ära ei kaoks.- Laps peab teadma oma kodust aadressi, nii oma kui ka ema-isa nime ja seda, kus vanemad töötavad.

Lapsevanematel soovitan ka koduukse lukud üle vaada-ta: esiteks, et need ei oleks lap-se jaoks liiga keerulised sulge-da/avada, ja teiseks, et need oleksid ka töökorras. Laps peab saama mugavalt nii kodust väl-ja kui ka hiljem koju sisse. Lii-ga palju lukke ei pruugi kodu turvalisust tõsta, pigem võib lapsel olla keeruline nende luk-kudega hakkama saada. Täna-päeval on nüüdisaegsed luku-süsteemid juba nii head, et pii-sab ühest-kahest kvaliteetsest lukust ja turvalisest uksest.

Laste turvalisus kooliteel

Selleks et lapse koolitee oleks turvaline, peaksid lapse isikli-kud asjad olema korrektselt ära pandud. - Näiteks on koolikotis mitmeid avatud külje-/otsasahtleid, kuhu lapsed panevad tihti ra-hakoti, koduvõtmed või telefo-ni. Lapsevanem peab selgita-ma, et sellised asjad tuleb pan-na lukustatud sahtlitesse ja n-ö silma eest peidus kohtadesse. Enamiku tänaval toimunud vargusjuhtumite puhul on var-ga jaoks ahvatluseks just varas-tatud eseme liigne eksponeeri-mine. - Samuti tuleb lapsel kujunda-da harjumus, et oma raha ava-likus kohas laialt ei eksponee-rita. Millegi eest maksmisel saab raha lugeda rahakoti sees ja selle välja võtta vaid üleand-miseks kauba/teenuse müüja-le. Ei ole vaja, et kõik ümbrus-kaudsed inimesed teaksid täp-selt, kui palju raha lapsel raha-kotis on.- Lisaks ei ole soovitatav kirju-tada lapse kodune aadress näi-teks päevikusse või mujale, kuna koos koduvõtmetega an-naks see vargale ideaalse või-maluse kohe pärast kotivargust teie koju sisse astuda.

Kui kooli sõidetakse mõne transpordivahendiga, siis tu-leks meeles pidada, et- koolikott koolitarvete ja isik-like asjadega on nt bussis lapse käes või süles, kui laps istub bussiistmel. Kui laps seisab rah-vast täis bussis, koolikott seljas, saab potentsiaalne varas koti-sahtlites rahulikult toimetada, ilma et keegi seda märkaks.- Kui koolis käiakse jalgrattaga, siis peab silmas pidama seda, et ilma rattakiivrita ja -lukuta kodust ei väljuta. Loomulikult peab laps olema kursis liiklus-reeglitega, mis kehtivad jalgrat-turitele. Helkuritega turvavest ei ole kunagi liiast. Siinkohal ka tähelepanek, et alla 10-aasta-sed lapsed ei tohiks linnatäna-vatel sõita täiskasvanud saatja-ta – paraku näeb Kuressaare linnapildis tihti teistsugust pil-ti.- Juba sügise algusest peaksid lapse riided ja koolikott olema varustatud võimalikult palju-dest külgedest helkuritega. Ja mida heledamad on lapse rii-ded, seda paremini on ta mär-gatav.

Tänapäeval on lastel tihti mobiiltelefon. Lisaks sellele, et telefoni tuleb hoida kindlas ko-has (selleks on olemas mugavad kaela riputatavad telefonikotid,

mis on samas jope sees põues varjul), peaks lapsel olema või-malik vajadusel vanematele kii-resti helistada. - Selleks võiks vanemate telefo-ninumbrid olla telefonis kiirva-limise all.- Lapsevanematele, kes soovi-vad paremat ülevaadet oma las-te liikumistest, võib soovitada positsioneerimisteenust, mida suuremad mobiilsideoperaato-rid Eestis pakuvad.- Mobiiltelefoni kasutamisel tu-leb enne kodust lahkumist veenduda, et see on kindlasti laetud. Telefon võib olla elu-päästja.

Kõrvalised isikud kooliteel

Kuigi me kasvatame oma lastes sõnakuulelikkust ja ütleme, et nad vanema inimese sõna kuu-laksid, tuleks lapsele siiski ka selgitada, et alati seda teha ei tohi. Ei ole liiast lapsele aeg-ajalt üle rääkida mõningaid ku-lunud tõdesed. - Võõraste inimestega ei pea suhtlema.- Võõrastelt inimestelt ei tohi midagi vastu võtta.- Võõraste inimestega ei tohi kaasa minna.- Kui võõras inimene sind tüli-tab, tuleb sellest kohe oma va-nematele teada anda, näiteks helistades.- Võõrastel ei tohi lasta sind puu-dutada. Lapsel on õigus ja ko-hustus puudutustest keelduda, kui need on lapsele vastumeel-sed. Kui see on siiski juhtunud, peaks laps sellest vanematele rääkima. Samuti ei tohi last sun-dida kedagi kallistama.

Võõraste inimeste alla klas-sifitseeruvad nii võõrad täiskas-vanud kui ka näiteks vanemad koolilapsed. Tihtipeale ei tun-neta laps temast vanemate koo-lilaste poolt ohtu, kuid pole har-vad juhtumid, kus vanemad lapsed kasutavad nooremaid ära, nõudes näiteks raha mõne asja ostmiseks või käskides nooremal mõne rumalusega hakkama saada.

Laps peab teadma, et kui küsimus on tema turvalisuses, on tal lubatud käituda tavatul viisil – ohtlikust olukorrast pää-semiseks võib ta ära joosta, kõva häälega karjuda, ka vale-tada või end kaitstes teist lüüa.

Laste turvalisus üksinda kodus olles

Mida peaks laps teadma ja kui-das käituma, kui ta on üksi ja keegi koputab või helistab uk-sekella? Kui keegi on ukse taga, siis:– ei tohi ust kohe esimese kopu-tuse peale avada, vaid tuleb kõi-gepealt küsida, kes ukse taga on.– Võõrale ei tohi öelda, kas ema-isa on kodus või kodust ära või millal nad täpselt koju tulevad. Vajadusel saab öelda, et vanemad on hõivatud ega saa hetkel uksele tulla. Võõra-le tuleb öelda, et ta lahkuks kohe, muidu kutsutakse polit-sei. Selline konkreetne väljen-dumine ei ole kunagi liiast ja pigem ehmatab potensiaalse kurikaela ära.– Valvesüsteemi olemasolul tu-leb lapsele selgeks teha valve-süsteemi kasutamine, kui võõ-ras tungivalt ja järelejätmatult koputab/helistab.– Kasutage korteri- või majauk-sel uksesilma.

Vanem peab ka kontrollima, kes lapsel kodus külas käi-vad. - Selgitage lapsele, kes sõpra-dest võib külas käia ja kes ei või ning millal on külaskäimine lu-batud ja kui kauaks korraga. Li-saks tuleks kodus ahvatlevana näivad asjad silma alt ära pan-na.- Lapsevanem peab ka uurima, mida sõprade külaskäigu ajal tehakse – milliste tegevustega aega sisustatakse, milliseid mänge mängitakse.- Läänemaailmas on juba tava-line, et lapsevanematel soovi-tatakse kontrollida laste tas-kuid ja sahtleid. Loodetavasti meil asi nii põhjalikuks ei pea minema, kuid liigne kontroll ei tee samas kunagi halba. Ja eks selline soovitus on ikkagi kan-tud hoolivusest ja armastusest laste vastu.

Söögitegemine – pärast kooli on lastel tihti kõht tühi ja paljud neist teevad endale ise süüa või soojendavad toitu. - Sellisel juhul on kohustuslik suitsuanduri olemasolu, samu-ti peab laps teadma, kus asub tulekustuti või tuletekk ning kuidas seda kasutada. Kõige pa-rem on lasta lapsel proovida improviseeritud tulekollet kus-tutada, loomulikult tuleb seda teha ohutus ümbruskonnas ning vajadusel paluda koolitu-sel abi ja nõu turvafirmalt.- Gaasipliidi olemasolul tuleb lapsele selgeks teha selle kasu-tamise eripära – süütamisest sulgemiseni.- Hea oleks, kui kodus on ole-mas esmaabivahendid (põle-tusvastane geel vms) juhuks, kui nt pannilt pritsiv rasv teki-tab põletushaavu. Esmaabiva-

hendite kasutus peaks olema selge ka muude võimalike väi-ketraumade korral.

Selgitage lapsele, et kuigi ta viibib interneti kasutamise ajal üksi, võivad teised inimesed arvutisse sisse pääseda ning lapse isiku ja asukoha välja uu-rida, seepärast on vajalik ra-kendada ettevaatusabinõu-sid.- Arvutis peavad olema inter-netipiirangud, mis ei luba lap-sel siseneda sobimatutesse suhtlusportaalidesse ega kasu-tada kodus üksi olles interneti-siseseid kommunikatsiooniva-hendeid, kust võõrad võivad lapsega ühendust saada (msn, Skype, ebasoovitavad foorumid jne).- Eriti konkreetselt tuleks lap-sele selgeks teha, et internetis ei avalikustata kunagi oma asu-kohta (kodus, kodust väljas, sõbra juures) ega olekut (üksi, vanematega, sõpradega). Sama kehtib oma ees- ja perekonna-nime, elukoha ja vanuse avali-kustamise kohta. Vargad on vargusobjektide kohta viimasel ajal järjest enam infot saanud just internetist.- Samuti ei ole mõistlik netiava-rustest alla laadida, kui vanem juures ei viibi, tundmatuid programme. Ka sellele saab ar-vutis lihtsalt piirangud peale panna.- Arvutis oleku aja turvaliseks muutmiseks küsige vajadusel abi IT-teenuste pakkujatelt või ostke spetsiaalne arvutitarkva-ra, mis võimaldab luua spet-siaalseid kaitsemeetmed saiti-de blokeerimiseks ega luba lap-sel internetis edastada tundlik-ku teavet.

Kui laps on üksi kodus, siis

peab ta teadlik olema järgmis-test reeglitest:- Teab ema-isa telefoninumb-rit. Soovitatav oleks pakkuda li-saks veel mõni muu number, kuhu helistada, kui vanemaid kätte ei saa.- Mõistab, miks ta peab üksi kodus olema. See eeldab, et va-nem on lapsele üksioleku vaja-duse selgelt ära põhjendanud.- Julgeb vajadusel pöörduda naabrite poole. Naabrid võik-sid olla lapse üksi koju jäämi-sest teadlikud.- Hoiab korrusmajas elades ak-nad suletuna. Aknal olev laps ei tunneta ohtu ja võib end mi-dagi uudistades kogemata ak-nast välja kukutada.

Sinu lapse turvariskid

KUI KEEGI ON UKSE TAGA: Jan Erik teab, et ta tohi ust kohe esimese koputuse peale lukust lahti keerata, enne tuleb ikka küsida: “Kes on?” Egon Ligi

Ennetustöö kodusKõik eelpool mainitud turvanõuanded toimivad juhul, kui lapsevanem omandab need eelkõige ise ja seejärel teeb need arusaadavaks oma lapsele. Mida lihtsamas keeles lapsele selgitada, seda parem on. Igal juhul on alati hea üle küsida, kas laps sai aru, ning kui sai, siis paluda tal selgitada, millest ta täpselt aru sai, ehk siis laps peab oma sõnadega tegema kokkuvõtte kuuldust/õpitust. Nii kinnistub ohutu käitumine kõige paremini.Samuti tuleks lapsele selgitada, mis juhtub siis, kui laps ise mingil põhjusel saab hakkama teoga, mis on taunitav (vargus, vägivald jms). Lapsed peavad juba varakult teadlikud olema selliste tegude tagajärgedest ja oma väärtushinnangud paika panema.