KülakiriL I I K U M I S E K O D U K A N T A J A K I R I

Küla avab väravad • Vastseliina Külade Ühendus • Kodukant ja noored

Teeme ära! • Külaelu Kõrg-Provence’i moodi • Eesti vaimne kultuuripärand

Kaks ja pool kuud kestnud valimistel “Eesti asi 2011” anti kokku 85 000 häält. Liikumine Kodukant jõudis Eesti Päevale-he korraldatud internetihääletusel finaali ja saavutas konkursil igati tubli 4. koha.

Veebruar 2012

2

Sisukord4 Küla avab väravad

5 Organiseeritult on

kergem asju ajada

6 Kodukant ja noored

8 Teeme ära!

9 Üks mees, üheksa

ametit

10 Konsulendi veerg

12 Eesti vaimse kultuuri-

pärandi nimistu

14 Külaelu Kõrg-Provence’i

moodi

Külakirja tellimisi võtab vastu Liikumise Kodukant kontor.Tellija aadress, nimi ja kontakttelefon tuleb teatada: kodukant@kodukant.ee või posti teel Sirge 2, Tallinn 10618.

MTÜ Eesti Külaliikumine KodukantAadress: Sirge 2, Tallinn 10618, EestiToimetus: Kaie Toobal, Heleriin Jõesalu, Külli Vollmer, Piret KonsapKorrektuur: Lea ArmeFotod: Liikumine Kodukant arhiiv, erakogudKujundus: Sven PuuseppTrükk: Paar OÜTiraaž: 2000, ilmub 6 korda aastas

Meenutusi 5.–6. jaanuaril Türil toi-munud Kodukandi Noorte Päevadelt

3

2012 – Kodukandi 15. sünnipäevMööda on saamas aasta kõige pimedam aeg ning päike käib juba kõrgemalt. Päeval on pik-kust ja mõne lõunapoolse seina ääres on tuule-varjus juba pisut kevadet tunda. Niisiis – veebruar tähendab minule unistust ke-vadest. Ootust, igatsust ära oodata see, mis na-gunii tuleb. Kodukandile on kevad ja kogu 2012. aasta aga erilise tähendusega – on see ju meie 15. aastapäev.

Nüüdseks on Kodukandi liikmeskond kasvanud 21-ni – ühendame ligi 5000 aktiivset maaelu edendajat. Viisteist aastat on piisavalt pikk aeg, et meenu-tada Kodukandi lugu ning nimetada 2012. aasta Kodukandi aastaks. Kogu aasta jooksul toimu-vad Eesti erinevates piirkondades Kodukandi sünnipäevaga seotud üritused, sest igal kandil on meenutada oma lugu.Soovin meile kõigile lugude- ja teguderohket sünnipäeva-aastat!

Kohtumiseni kodukandis!

Liina SaarLiikumise Kodukant juhatuse esimees

9. oktoobril 1997 asutati Kodukant ametlikult mitte-tulundusühingute liiduna, asutaja-liikmeid oli 13.

Liina Saar IX Maapäeva avamisel

4

Paljud noored on kolinud maalt linna, koolidele ja töökohtadele lähemale. Mõned perekonna-pead on leidnud töökoha teistes riikides. On hakanud levima arvamus, et külla on jäänud vaid lapsed, naised ja vanurid. Faktum ja Ariko uuringus (2006) Eesti elanikkonna hoiakutest maaelu probleemide suhtes tõdeti: „Elu maal on võimalik, kuid elamine tänapäevasel tase-mel mitte.“ Elukvaliteedi peamisteks pärssija-teks on töökohtade puudus, palkade madalus ja teenimisvõimaluste nõrkus. Põhiliseks ja val-davaks negatiivseks teguriks maal on just töö-puudus, millele järgnevad noorte linnaminek, maaelu ja põllumajanduse üldine allakäik, tee-nuste puudumine ning harimata põllud.

Nendele küsimustele saab iga inimene otsida vastust juba sel suvel. 21. ja 28. juulil 2012 toi-mub Eesti Külaliikumise Kodukant eestvõttel Avatud külaväravate päev. Oma väravad avab igast maakonnast kaks küla – 30 küla üle Ees-ti. Need on külad, kus on püsinud põlvkonda-de järjepidevus, kus toimetavad virgad eest-vedajad, on oma kooskäimiskohad ja toimub

seltsielu. Enamus avatud küladest on olnud Kodukandi Aasta Küla kandidaadiks. Eesti küla tulevik kui vaimne fenomen eeldab nii uute traditsioonide sisseseadmist kui vanade hoidmist.

Toimivaid külakogukondi näeb ja nende te-gemistest saab osa iga inimene, kes seab su-vel oma sammud kodust kaugemale. Iga küla koostab oma päevakava, juba praegu võib öelda, et tulijaid ootab palju põnevat: erine-vad töötoad, laadad, kohvikud, mängud, eks-kursioonid, õhtu lõpeb kõikjal suure simmani-ga. Oodatakse oma küla inimesi kaasa lööma, maakonna inimesi külarahvast toetama, teiste maakondade esindajaid ideid koguma, linna-inimesi maakodu rajamise mõttele kinnitust saama. Igaüks leiab oma!

Märgi oma kalendris 21. ja 28. juuli juurde mee-lespea ning jää ootama täpsemaid tutvustusi küladest ja külades toimuvast. Peagi saab kõi-gest lähemalt lugeda kodulehelt www.kylad.ee.

Järgmistes Külakirjades tutvustame osalevaid külasid.

Paneme kogu Eesti elama!

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.

4

Küla avab väravad

Külli VollmerKodukandi projektijuht

Kuidas elavad Eestimaa külad? Kes elavad külades? Mida külades tehakse?

Eestis on 4435 küla, elanike üldarvust moodus-tavad külaelanikud 20%. Maaelanike täpne arv selgub 2012. aasta rahvaloendusel.

5

Organiseeritult on kergem asju ajada

MTÜ Vastseliina Külade Ühendus (VKÜ) Võru-maal on juba kaheksa-aastane – asutamiskoos-olek toimus 6. jaanuaril 2004. VKÜ põhikirja järgi on võimalik moodustada ka osakondi. Vastseliina vallas on 47 küla, üle poo-le neist kuulub külade ühendusse.Külavanemaid on üheksa, sest osa kureerib elu mitmes külas – Loosi piirkond, Viitka piirkond, Voki piirkond, Kapera piirkond jne. Osal piirkon-dadest (osakondadel) on oma arveldusarve ja nad tegutsevad iseseisvatena. Need näited kinnitavad, et ühenduse üks ees-märk, külaelu edendamisele kaasaaitamine, oli õige. Kuna mitmed ühenduse liikmed on vali-tud ka KOV volikogusse, siis nende ettepanekul moodustas volikogu ka alalise külaelu edenda-mise komisjoni, nüüdseks külaelu- ja heakorra-komisjon.VKÜ esimehe Aado Kuhlapi sõnul on eesmärki-deks ka ühenduse liikmete huvide kaitse, suure-mate projektide kirjutamine, koolituste ja teiste vajalike ürituste, näiteks suhete edendamine üleriigilises külaliikumises, korraldamine. Läinud aastal käisid külade ühenduse tegemistega tut-vumas Taheva valla esindajad Valgamaalt, käi-nud on ka Karksi ja Raplamaa külade esindajad. Külade elanikud saavad ühenduse kaudu tihe-damini valla arengut puudutavates küsimustes kaasa rääkida, vallavalitsus omakorda kiiremini teada külaelanike kitsaskohtadest ehk informat-sioon liigub kiiremini nii alt üles kui vastupidi.”Juba moodustamisest alates kohtuvad MTÜ-de esindajad ja külavanemad vallavalitsuse esin-dajatega iga kuu esimesel teisipäeval. Kokku-saamised toimuvad kord ühes, kord teises kü-lakeskuses ja vallamajas. Arutame jooksvaid, külade ja valla elu puudutavaid küsimusi,” kõ-neleb Kuhlap ja lisab, et Vastseliinas on alati külavanemate ettepanekutega arvestatud. Ni-mekirja lahendamist vajavatest probleemidest esitavad külavanemad kevadeti vallamajja, abi osutatakse ka sotsiaaltöötajatele.Oluline on siinjuures seegi, et ühisel jutul on rohkem kaalu kui ainult külavanema sõnal.Läinud detsembris arutati muu hulgas maa-

maksu tõstmist vallas 0,3% võrra, koostati küsit-lusankeet ja külaelanikud said arvamust avalda-da. Jaanuaris on kokkusaamine alati pidulikum.Kuhlap ütleb, et VKÜ-l oma keskust ei ole, kuid Loosi külakeskus on antud MTÜ-le seitsmeks aastaks rendile. Vallas on kokku viis külakeskust, nende tegevus on hästi tegusaks muutunud ja elanike osavõtt üritustest suurenenud.Vald on siiani toetanud ühenduse tegevust ja maksnud külavanematele lepinguliste kokkule-pete alusel kompensatsiooni.Kuna VKÜ on ka üleriigilise külaliikumise Kodu-kant liige, saadakse operatiivselt informatsiooni sellegi tegemistest. Ollakse ka Võrumaa Part-nerluskogu liige.MTÜ Vastseliina Külade Ühendust on tunnusta-tud Vastseliina volikogu aukirjaga ,,Aasta Tegu 2007“ ja talle on omistatud Võrumaa Maavalit-suse tiitel “Võrumaa parim MTÜ 2008“.MTÜ juhatuse esimees Aado Kuhlap on samuti väga aktiivne. Alates 2002. aastast KOV voliko-gu liige, olnud Eesti Külaliikumise Kodukant ju-hatuse liige, tunnustatud Aasta Vabatahtlikuks 2008, tunnistatud 2011. aasta parimaks täiskas-vanute koolitajaks Põlvamaal, juhib Vastseliina Rahvamaja näiteringi, laulab Põlva meeskooris.Edaspidise kohta ütleb ta: “Ühenduse eesmär-gid tuleb üle vaadata, sest neist enamus on täidetud. Tahame hakata vallavalitsusele tee-nuseid pakkuma ja tegelda Kodukandi toel laia-põhjalisemalt külade arengule kaasaaitamisega kogu vabariigis.”

Raul Tohv, Vastseliina vallavanem: “Külade ühendus on toetanud kohaliku elu edendamist. Nende kaudu on ka projektidele taotlusi tehtud. Ühendus on külavanemaid koos hoidnud, kuid kuna mõned külapiirkonnad on ise MTÜ moodustanud ja teevad samuti projekte, võiks ühendus tegeleda nendega, kus veel kü-lavanemaid ei ole, ehk siis jätkata külade orga- niseerumist, samuti heakorratöödega tegele-mist. Kogukondliku ühendusena võiksid nad mõelda ka teenuste osutamisele, näiteks Loosi kant võiks osutada raamatukoguteenust.”

Mari-Anne Leht

66

Eesti küla elab, kuni on Kodukant ja noored!

5.–6. jaanuaril toimusid Türi Noortekeskuses neljandat korda Kodukandi noortepäevad, mis olid ühtlasi ka projekti „Uued Luuad“ lõpu-ürituseks. Kohal olid tõelised Kodukandi noored fännid ja maaelu austajad. Meid ei olnud küll palju, kuid nagu noored ise ütlesid: alati ei peagi olema palju inimesi – suures seltskonnas tekivad eri-nevad grupid ning kõik ei saagi kõigiga suhel-da, nii võib mõni tore noor täitsa märkamata jääda. Seda viimast küll ei taha, sest noorte sõ-nul on Kodukandi üritustel alati hea seltskond.Kuna tegemist oli külakoosolekuga ning üks korralik koosolek näeb ette, et arutatakse täht-satel teemadel, mida ka protokollitakse, siis toongi nüüd välja tähtsamad punktid ja noorte ettepanekud.

Info levitamine:• Luua Facebooki Kodukandi noorte oma le-

hekülg. • Suusõnalise info levik sõbralt tuttavale.• Koostöö koolide, noortekeskuste, valdade

kultuuritöötajate ja külavanematega.• Rohkem kajastust üldises meedias: reklaam

internetis, voldikud, valla- ja maakonnale-hed, maanoorte elu tutvustav reklaam te-levisioonis; Delfi , Noorte Hääl, Postimees....

• Kodukandi propageerimine avalikel messi-del – Teeviit, Põllumajandusmess.

Kodukandi noortekoda:• 2–3 aktiivset noort vallast kuuluvad maa-

kondlikku Kodukandi noortekogusse.• Maakondlike Kodukandi noortekogude

esindajad kuuluvad üle-eestilisse Kodukan-di noortekogusse.

• Eesmärgid: kaasata uusi noori, info levita-mine, projektid, koostöö.

• Tegevused: koolitused.• Tulemus: aktiivne noor!

Projektid:• Õppereisid: nii välismaa kui ka Eesti küla-

desse; ringreis Eestis, külastades osalejate kodukülasid. Tutvuda ka noortekeskustega!

• Koolitused: algteadmised meeskonnatööst, külakoosoleku juhtimisest; esinemine, üri-tuste korraldamine, projekti kirjutamine. Vanad tegijad uute kaasahaaramiseks koo-litusi tegema!

• Noortevahetus: „Külas peitub linn!“ – ka kü-las saab elu käima ajada (kinobuss, disko-teek külakeskusesse jne).

• Videokonkurss: noored saadavad oma küla tutvustava video, mida saab internetis hin-nata. Parimatele auhinnad.

Tänaseks on Facebookis Kodukandi noortel oma lehekülg olemas – leia meid sealt üles ja hakka sõbraks! On asju, mida saab iga Kodukandi noor ise teha – rääkida sõpradele, kus sa käid ja millega te-geled, ning kutsuda Kodukandi üritustele teisi kaasa. Pärnumaa Kodukandi juures juba tegut-seb noortekoda, ka Põlvamaa noored ja Viljan-dimaa on selle loomisest huvitatud. Nüüd tuleb ärgitada ka teisi.Ja ega olegi muud, kui tehtud ettepanekute ja mõtete alusel aktiivselt edasi tegutseda. Pane oma mõtted valmis ning saame taas kokku 18.–19.veebruaril Üdruma seltsimajas Kullamaal, Läänemaal ja 17.–18.märtsil kusagil mujal Eesti-maal projekti „Miks me seda teeme?“ raames!

Jälgi reklaami ja infot www.kodukant.ee ja Facebookis!

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Eu-roopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva infor-matsiooni kasutamise eest.

Piret KonsapKodukandi noorte valdkonna juht

77

Kodukandi noortepäevad ei saa läbi meelelahutuseta, olgugi et seekordne teema oli tõsine – külakoosoleku läbiviimine. Meelelahutuse eest hoolitsesid seekord noored rahvamuusikud Siim ja Henrik kitarri, Teppo lõõtsa ja lauluga. Põlvamaa tüdrukutelt olid Setu rahvatantsude õpetused. Noortepäevad lõppesid Kodukandi tantsu ning noorte endi luuleridadega.

Fotomeenutusi Kodukandi noortepäevadelt

8

Kõik külad talgukaardile –TEEME ÄRA!

Mullusel Teeme Ära talgupäeval kanti talgukaa-rdile ja statistikasse 969 talgut, millest 334 oli märgitud külatalguteks. Tegelikult toimus neid kindlasti palju rohkem – kõik ei olnud liigitatud külatalguteks ning kaugeltki kõiki talguid talgu-kaardile kanda ei jõutud. Talgutraditsioon on elus hoitud või taas ellu äratatud kindlasti kõigis külades üle Eesti. Selline ühine toimetamine on eestimaalastele igiomane. Talgute käigus saab palju vajalikku tehtud, mõnigi mõnus jutt puhutud ja saavuta-tust ühiselt rõõmu tuntud. Talgupäeval maitseb eriti hästi supp ja saunaleil, hästi passib päeva mõnus pillilugu ja ühislaul.Nii mõnigi küla, kus kõik see on iseenesest mõistetav ja sünnib igal kevadel, võib selle peale pärida: mis imeasi see üle-eestiline tal-gupäev veel on? Miks peaks kõik oma talguid just mai esimesel laupäeval Teeme Ära raames korraldama, kui mõistlikum oleks talgutoimetu-si ehk ilma ja kevade kulgemise järgi sättida? Ja talgukaart internetis on ka ilmselt mõnegi jaoks üks uuema aja vigur, mille väärtus esmapilgul küsitav. Oma küla teab ju kaardil igaüks ning talguplatsi leiab ehk kaarditagi kätte?Nii see tõepoolest on, et talgute ja ühistegemi-se kultuur võiks ja peaks olema päris loomulik elu osa igas Eestimaa paigas, mida ei ole teps

vaja kampaania korras ette võtta. Just siit aga see talgupäeva iva otsapidi paistabki. Ühine talgutööde tegemine pole kõikjal siis-ki veel nii loomulik. Leidub külasid, rääkimata uusasumitest ja linnadest, kus koos tegutsemi-ne alles lapsekingades. Ühine üleriigiline talgu-päev ongi selleks, et kõigile innustust anda ja eeskuju näidata. Eeskuju on väga nakkav, sa-muti talgupisik. Seepärast kutsumegi kõiki kü-lasid üles tänavu kevadel panema Teeme Ära talgukaardile kirja kõik Eestimaa külad ja tule-ma ühiselt välja 5. mail! Varasemad aastad on näidanud, et oma küla talgukaardile kandmisel võib olla veel mitmeid hüvesid. Oled nähtav teistele, võid leida põ-nevaid talgulisi, oma küla uusi fänne või lausa pere, kes haub plaani linnamelu alatiseks jätta.Talgupäev on juba viiendat kevadet Eesti jaoks suurpäev – koostegemise, õlatunde ja uute al-gatuste eestvedaja. Ka talgupäev ise sünnib puhtalt kodanikualgatuse korras, selle korral-dajad on Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti-maa Looduse Fond, Eesti Muinsuskaitse Ümar-laud ja Vabaühenduste Liit EMSL. Muudame üheskoos selle aasta talgupäe-va tõeliseks külatalgute päevaks, et iga küla leiaks oma väärika koha Eestimaa talgukaardil. Teeme ära!

Tarmo TüürTeeme Ära talgupäeva eestvedaja

9

Üks mees, üheksa ametit ...Minu kohta peab paika ütlus “Üks mees, üheksa ametit“. Olen Põltsamaa vallavolikogu esimees teist ametiaega. Sellele positsioonile sattusin kaudselt külaliikumise tõttu.

2009. aastal jõudis meie kogukond arusaami-sele, et nende esindaja peab olema kohaliku omavalitsuse volikogus, sellest tulenevalt kan-dideeritud saigi. Olen Jõgevamaa Kodukan-di Ühenduse juhatuse esimees. Esimest korda aastatel 2003–2005 ning eelmisel aastal jõud-sin tõdemuseni, et minus on uut sädet, mida organisatsiooni arendamisse panustada. Kogu-kondlike tegevustega sain esmased kogemused kohaliku elu edendajana Kamari Haridusseltsi ridades. Piirkonna projektide kirjutamine on juba kümmekond aastat olnud minu õlul. Alates 2008. aastast olen vabakutseline maaettevõtlu-se ja fi nantsmajanduse konsulent.Miks ma kogukonna arengu konsulendiks hak-kasin? Olen Jõgevamaa kolmanda sektori ini-mesi ikka oma nõu ja jõuga aidanud, see sai alguse SPP pilootprojektiga 1999. aastal. Kuna oman projekti elluviimise kogemusi ning olen

oma endises töös PRIA ametnikuna palju kokku puutunud nii Jõgevamaa kui ka teiste maakon-dade MTÜ-de tegevustega ja minu loomusesse kuulub tahe aidata, siis oli asjade loogiline jätk teha ära ka konsulendi eksam. Olen Jõgevamaal esimene, kes sai kogukonna arengu konsulendi tunnistuse. Minu kreedoks on: tahan tõestada elu võimalikkust maal!Paljud külaseltsid on nüüdseks tegutsenud kümmekond aastat. Enamik neist alustas niini-metatud „külakiikede projektidega“. Aastatega on arenetud, saadud kogemusi ja julgust hakata tegelema suuremate projektidega. Mina olen ar-vamusel, et kuna Eesti riigi regionaalpoliitika on seisnenud poliitika puudumises, siis sellest tule-nevalt on kolmanda sektori esindajad valmis ole-ma kogukondlike teenuste pakkujana partneriks nii KOV-le kui ka riigile. Kui MTÜ pakub teenu-seid oma kogukonnale, siis ei peaks rakendama ettevõtluse toetuse määrasid. Kogukonnatee-nused ei võrdu ettevõtlusega. Kui tegeletakse aga väljapoole suunatud teenuste pakkumisega (nt turism), siis tuleb ka MTÜ majandustegevust kohelda ettevõtlusena.

Liia LustPõltsamaa vallavolikogu esimees

Talgupäev ei ole ainult prügikoristamine nagu mõnikord ekslikult arvatakse. Selle tõestuseks on 2011. aastal toimunud Jõgeva padjaklubi talgud, kus talgulised kudusid Siimusti lastekodule villaseid sokke.

10

Kas vabaühenduste majandustegevus on ebavõrdse konkurentsi tekitamine või mitte?

Viimastel aastatel on ühendustes hoogustunud majandustegevus. Peamiselt tuleneb see vaja-dusest leida ise vahendeid on tegevuste ellu-viimiseks, sest omavalitsuste poolsed toetused on tänases majandusolus üha enam „kokku kui-vanud“. Vajadust ise hakkama saada võimen-dab ka PRIA kaudu rahastatud ning ühenduste poolt korda tehtud külamajade majandamine. Nii ongi üha rohkem kuulda külaseltside teenu-sepakkumisest ehk ettevõtlustegevust, mis ise-enesest näitab ühenduste soovi olla oma tege-vustes jätkusuutlikud. Külamajadest on saamas paljudes maapiirkondades kohalikud teenuse-keskused.

Milles on siis probleem?

Probleem saab alguse asjaolust, et üldjuhul saavad ühendused oma projektidele toetust 90% ja ettevõtjad 60%, mis seab ühendused ja ettevõtjad erinevasse olukorda. Euroopa Liidu reeglite järgi tuleb ettevõtlustoetuste jagami-sel kohelda kõiki taotlejaid võrdselt, sõltumata taotleja juriidilisest vormist.

Kas ühenduse majandustegevus on aga alati ettevõtlus? Millest peaksid ühendused majan-dustegevuse käivitamisel lähtuma?

Eha: Minu hinnangul on toetusprotsendi määra-de erinevus põhjendatud juba ettevõtjate ja va-baühenduste tegutsemise lähtekohtade erine-vusega. Ühendused tegutsevad ühise missiooni nimel ning kogu tulu läheb selle saavutamiseks, ettevõtja eesmärgiks on aga kasumi teenimine,

mis suunatakse omanikule. Probleemid saavad üldjuhul alguse sellest, et ettevõtjad on haka-nud üha rohkem MTÜ-sid „mängima“, et saada suuremaid toetusi. Seda aitaks lahendada olu-kord, kus meie rahastajad suudaksid teostada paremat kontrolli selle üle, millal on tegemist sisulise MTÜ-ga, kes tegutseb avalikes huvides, ja millal niinimetatud kahe-kolme inimese MTÜ-ga, kes tegelikult ajab oma kitsast asja. Kui aus olla, siis mina ei toetaks avalike rahadega ühen-dusi, kel puuduvad laiem liikmeskond ja piir-konna arengule suunatud eesmärgid.

Silva: Kui räägime konkreetselt külaseltsidest ja külamajadest, siis siin on võimalik vahet teha, kas ettevõtmist on kogukonnale vaja või mit-te. Kui külaselts teeb korda ruumid, mida kasu-tavad nii kogukonna liikmed kui ka teised, on kahtlemata tegu kogukonna hüvanguks mõel-dud ettevõtmisega. Kui aga planeeritakse ma-jutusteenust, siis tekib kohe küsimus, kas seda on ikka külaelanikule vaja? Selle teenuse aren-damiseks saab olla vaid üks tee – toetuse sum-ma 60% ehk sama, mis ettevõtjatel. Olen ühte meelt Ehaga, et kahe-kolme liikmega ühendu-sed on pigem teenuse osutajad, kes peaks oma investeeringuid tegema võrdväärselt ettevõtja-tega. Kogukonna huvides tegutsemine eeldab kogukonna enda vastutust, seda ka rahaliselt. Krista: Mina võtan aluseks eelkõige MTÜ ees-märgi – missugusest huvist lähtuvalt on asu-tajad otsustanud selle luua ja mis väärtused on põhikirjas. Neid eesmärke ja väärtusi tuleb MTÜ juhtidel ja liikmeskonnal kindlasti silmas

Küsimuse üle arutlevad kogukonna arengu konsulendid Eha Paas, Silva Anspal ja Krista Habakukk.

11

pidada. Minu kogemused on näidanud, et ko-hati unustavad just MTÜ juhid oma ühingu te-geliku sihi ja põhiolemuse. Olen täheldanud, et ühendusele võetakse kergekäeliselt suuri ma-janduslikke riske. Kui selts on teinud piirkonda investeeringu, rajades sinna näiteks külamaja, siis on selge, et see vajab pidevat ülalpidamist ja arendamist. Tühi kott püsti ei seisa ja MTÜ kestvuse tagamiseks on tarvilik läbi mõelda, kuidas oma ressursse planeerida. Kui on näha, et teatud tegevused ongi mõistlik MTÜ kest-vuse tagamiseks käivitada kasumlikult, siis ei maksaks peljata selle väljaütlemist. Ettevõtjate poole pealt on arusaadav pahameel, kui MTÜ, kes deklareerib, et tegutseb vabatahtliku tege-vuse alusel ja seab üli-muslikumaks mittema-teriaalsed väärtused, ütleb, et nüüd hakka-me hoopis äriga tege-lema, aga kuna oleme MTÜ ja meil oma raha ei ole, siis on meil õi-gus saada 90% toe-tust. Täna võimaldab meie seadusandlus olla ka MTÜ-l äriette-võtte omanik. See an-nab MTÜ-le sirge selja, läbipaistva tegutsemi-se korral saab ta olla võrdväärne partner äriturul ja võtta maha asjatud konkurentsi-pinged. Näitena võin tuua Pärnumaa Talupidajate Liidu, kes koondas tasulised teenused äriettevõttesse, asutades Talupidajate Nõuandekeskus OÜ. Olen nõus, et toetuste abil tehtava investeerin-gu puhul on toetuse saajal selle kasutamiseks ka piirangud. Paraku ongi nii, et toetuse taot-lemise hetkel selle peale tihti ei mõelda. Pärast investeeringu tegemist tulevad alles mõtted, et nüüd võiks tehtud investeeringu ka isemajan-davalt tööle panna, aga kuna toetust on saadud 90%, siis otsese ettevõtlusega korda tehtud kü-lamajas tegelda ei tohi. Jällegi õppimiskoht – kui ikka on näha, et piirkonnas on näiteks va-jadus avaliku söögikoha või majutuskohtade järele, siis tasuks ühendusel taotledagi toetust ettevõtjaga võrdselt, saades samas vabamad käed ja kiirema võimaluse oma saavutuste üle rõõmu tunda.

Minu jaoks on veel üks mõttekoht, mis puu-dutab toetustes nõutavat omafinantseeringut. Mulle on esitatud küsimusi, et kui me toetust taotleme, siis kes garanteerib oma raha ole-masolu? Millegipärast on juurdumas arusaam,

et MTÜ tegevustes peaks alati keegi kolmas olema see, kes nõutava raha välja käib. Kui liikmeskond/kogukond ise ei soovi midagi pa-nustada, siis on ju tegemist lausa kingitusega kolmandate isikute poolt, olgu selleks siis an-tud kontekstis Euroopa Liidu maksumaksja või kohalik omavalitsus.

Eha: Kogukonna arengu konsulentide kohtu-mistel oleme mõelnud, et 90% toetust on põh-jendatud siis, kui selts pakub kogukonnatee-nust. Kogukonnateenusega on tegemist juhul, kui teenus lähtub kogukonna vajadustest ning on suunatud kogukonna liikmetele.

Krista: Kogukonna-teenuse mõiste on täna siiski veel väga erinevalt tõlgendatav. Kas ainult MTÜ-d on selles kontekstis tee-nuse pakkujatena ko-gukond, keda silmas peetakse, või ka ko-gukonnas tegutsevad FIE-d, OÜ-d jne? Tean, et ka LEADER-prog-rammi raames toeta-vad tegevusrühmad kogukonnateenuse pakkumist ja seda, et ettevõtjatele määra-takse toetused kogu-konnateenuse osuta-miseks.

Silva: Arvan, et seadusandluses on vaja erista-da ja/või selgitada mõisted ettevõtlus ja ma-jandustegevus, tagamaks jätkusuutlikkust ning vajalikud kogukonnateenused. Ajalooliselt on kultuuri- ja muud seltsid oma eesmärgilisi tege-vusi täitnud tihti kinnisvara haldamisest saadud tuludega, mis on ju sisuliselt ettevõtlus. Hetkel on aga küsimus eelkõige toetuse abil tehtud in-vesteeringutes.

Eha: Antud teemal võime üsna pikalt edasi aru-tada. Kutsume ka ühendusi oma küsimusi, mõt-teid esitama Kodukandi kodulehele E-abikäe kaudu. Püüame konsulentidega teie küsimus-tele vastuseid anda. Ühise soovitusena saame ühendusi üles kutsuda oma majandustegevust hoolikalt läbi mõtlema ning kaaluma selle plus-se ja miinuseid pikemas perspektiivis. Eelkõige peavad ühendused ise tõestama, et nende te-gevus ei ole muutunud puhtalt ettevõtluseks ning ühenduse kaudu tahetakse vaid suure-maid toetusi. Jõudu selleks ja kui abi vajate, siis kõik kogukonna arengu konsulendid on teie jaoks olemas.

Euroopa Liidu reeg-lite järgi tuleb ette-võtlustoetuste jaga-misel kohelda kõiki taotlejaid võrdselt, sõltumata taotleja juriidilisest vormist.

12

Vaimse kultuuripärandi mõiste on kasutusele võetud viimastel aastakümnetel. Mõiste tähendus on haaramatult mitmekesine. Vaimseks kultuuripärandiks võib pi-dada selliseid põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on kogukondadele omased ja olulised ka praegusel ajal. Vaimne pärand elab koos inimestega, kes on saanud need teadmised ja oskused oma eelkäijatelt, kasutavad neid igapäevaelus ning annavad edasi ka teistele.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on muu hulgas kantud seente korjamine ja söömine Võrumaal, koduõlle valmistamine ja joomine Hiiu- maal, paastumaarjapäeva tähistamine ning seto leelo.

Õlu kääritõrresHead koduõlut Hiiumaal teevad tõelised meistrid. Tõelised oskused omandatakse aastatega. Õlletegemise retseptid on küll kirjas, kuid ikka on iga mehe (või ka naise) pruulitud õllel eriline maitse. Tuleb see siis erilisest veest, kadakast, humalast või kukelaulust.

Nöörile aetud puravikud on riputatud kuivama pliidi kohale Mets ja metsaannid on ajaloolise Võrumaa loodusliku asendi tõttu kohalike jaoks ajast aega tähtsat rolli mänginud. Võrreldes ülejäänud Eestiga on Kagu-Eestis seeni paremini tuntud ja neil on siiani toidulaual oluline koht. Püsiasustus ja põlvest põlve samas kohas elamine on õpetanud koduümbrust tundma: häid seenekohti teatakse samuti põlvest põlve.

Maarjapäev 2007 Viljandis. Paelte sidumine puule5. märtsil tähistatav paastumaarjapäev on üks vana püha, mis oli veel 15 aastat tagasi suuresti unustuse hõlma vajunud. Täna aga tähistatakse seda juba üle-eestiliselt. Maar-japäeva tähistamisel osalevad ainult naised. Kaasas võivad olla ka tüdrukud. Tähistamise sisu seondub eelkõige naise, (vana)ema ja abikaasa rollidega. See on naiste pidu naiste keskel. Maarjapäeva tähistatakse nii perekonnaringis kui laiemalt oma kogukonnas nii linnas kui maal.

Värska laululaval on Värska naiste leelokoorid Leiko (asut 1964), Kuldats´auk (asut 1988) ja lastekoor LaanõtsirkSeto leelo (“setu laul”) on rohkem kui tuhande aastase ajalooga setode rahvalaul – traditsiooniline laulmisviis ja laulukultuur. Seto laulutraditsiooni olulisimaks kandjaks on leelokoorid. Organiseeritud esinemiste kõrval väärtustatakse taas üha enam spon-taanseid laulmisi. Eriti oluliseks peetakse, et laulmisest saaks jälle perekondade iga- päevaelu osa ja eluringi saatja. Side minevikuga on lauljatele väga oluline. Vanem põlvkond on saanud laulud oma emadelt ja vanaemadelt. Nooremad õpivad nii vanematelt lauljatelt kui ka arhiivimaterjalidest.

FOTO: HELGI PÕLLO; JUUNI 2010

FOTO: KÜLLI EICHENBAUM; SÜGIS 2010

FOTO: ENE LUKKA-JEGIKJANI FOTOKOGUST

FOTO: JANIKA ORAS

Eesti vaimse kultuuri-pärandi nimistu www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu

13

Vaimne kultuuripärand on kõikjal meie ümber, kuid tihti nii iseenesest mõistetav, et me ei mär-kagi seda. Saame ise palju ära teha selleks, et oluline meie ümber oleks nähtav ja väärtusta-tud. Tähtis on kindlasti see, mida kogukonnad üheskoos teevad, et hoida vaimset kultuuripä-randit. Vaimne kultuuripärand püsib elujõulisena siis, kui me ise peame seda tähtsaks ja hoiame seda elavas kasutuses. Mõistagi ei saa vaimset kultuuripärandit kaitsta samamoodi nagu mä-lestisi, ajaloolisi paiku või loodusalasid.

Selleks, et aidata kaa-sa vaimse kultuuripäran-di kaitsmisele, on loodud Eesti vaimse kultuuripä-randi nimistu. Nimistu on kujunenud tihedas koos-töös kogukondade, kohali-ku elu eestvedajate, vaba-ühenduste, muuseumide, ülikoolide, teadusasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega. Tege-mist on veebikeskkonnaga, kus kõik Eestimaa kogukonnad saavad sõnas, helis ja pildis tutvustada oma vaimset kultuuri-pärandit.

Senistest andmebaasidest eristab nimistut alt üles lähenemine: tähelepanu keskmes on eel-kõige kogukondlikud ja kohalikud traditsioonid. Lugejale on nimistu sissevaateks oma kaasmaa-laste ja kaasaegsete ellu ja mõttemaailma, kuna aitab mõista vaimset kultuuripärandit sellisena, nagu see elab ja toimib tänases ühiskonnas.

Nimistusse on oodatud sissekanded kõigilt Eesti-maa kogukondadelt, sõltumata nende suurusest, elukohast või etnilisest päritolust. Iga kogukond saab juhtida tähelepanu sellele, mis on nende jaoks kõige tähtsam, ning otsustab ise, milliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid soovib ni-

mistus oma vaimse kultuuripärandina tutvustada.Kindlasti ei ole vaimse pärandi kandmisel nimis-tusse kriteeriumiks selle ainulaadsus või aasta-sadade taha ulatuvad juured, vaid ikka see, et tegemist oleks tänastele kogukondadele omaste ja oluliste teadmiste, oskuste, kommete ja tava-dega. Näiteks on võrokesed kandnud nimistusse seente korjamise ja söömise Võrumaal ja hiidla-sed koduõlle valmistamise ja joomise Hiiumaal. Eraldi pööratakse nimistus tähelepanu sellele,

milliseid teid ja võimalusi on kogukonnad leidnud oma vaimse kultuuripä-randi hoidmiseks ja kaits-miseks – tunnustatakse vaimse kultuuripärandi kandjaid, korraldatakse õppepäevi ja kursusi, tut-vustatakse oma päran-dit meedia vahendusel, koostatakse trükiseid ja teavitusmaterjale, korral-datakse näitusi jms. Need äraproovitud ja toimivad

lahendused on teistelegi eeskujuks. Sel moel tunnustab ja innustab nimistu kogukondlikku ühistegevust oma elava pärandi hoidmiseks.

Nimistu on ainult osa laiemast vaimse päran-di hoidmise ja väärtustamise protsessist. Kuna vaimne kultuuripärand on haaramatult mitmeke-sine ja põnev, siis ei saa nimistu kajastada kogu vaimset pärandit ja see ei olegi eesmärk. Vaim-set pärandit säilitavad inimesed, kes erinevaid teadmisi ja oskusi igapäevaselt kasutavad ning teistele edasi annavad. Iseenesestmõistetavalt käime saunas, peame sünnipäevi, soolaleivapidu-sid ja talguid, teeme süüa vanaema õpetuse järgi, aiamaal järgime äraproovitud nippe – olgu need õpitud vanematelt, sõpradelt, kursustel või käsi-raamatust. Just niimoodi, iga päev ja muu hulgas, elamegi koos oma vaimse kultuuripärandiga.

Kristiina PorilaRahvakultuuri Keskus

Vaimse pärandi spetsialist

Jane KalajärvRahvakultuuri Keskus Vaimse pärandi spetsialist

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut haldab Rahvakultuuri Keskus. Keskuse vaimse pärandi spetsialistid annavad nõu vaim-se kultuuripärandi kaitsmise ja nimistu küsimustes. Huvi korral saab võtta ühendust e-posti teel vkp@rahvakultuur.ee ja telefonitsi 600 9177.

14

Külaelu Kõrg-Provence’i moodi

Loo pealkiri tõotaks justkui täielikku ülevaadet, kuidas külaelu selles Prantsusmaa nurgakeses siis käib. Paraku ei julge lubada, et kõik viimseni kirja saab. Kogu lugu algas sellest, et liikumisele Kodukant saabus kutse osaleda organisatsiooni Forum Synergies (FS) üle-euroopalisel koostöösemi-naril nimega Life Shop. Kui muidu ollakse har-jutud pigem terminiga workshop, siis seekord olid korraldajad nimetuse väga õigesti sisuga täitnud – just kohaliku elustiili näited, visiidid ja kohtumised olid need, mis andsid süvitsi aimu sealsest paikkondlikust elulaadist. Suur osa aru-teludest ja pea kõik õhtusöögid kujunesid tõeli-selt kodusteks, sest FS president Philippe Barret koos abikaasa Beatrice`iga võõrustaski meid oma kodus – mõnusas külalislahkes majas, külas nimega St. Michel l`Observatoire. Nagu nimigi ütleb, on küla tunnusmärk observatoorium ja selle rajamine igati põhjendatud – nimelt on see Euroopa kõige pilvituma taevaga paik, kus on aastas üle 250 päeva täiesti selge taevas. Seda kogesime ka sealoldud aja jooksul – siresinine taevas päikselistel päevadel ja tähti täis ööd. Kõrg-Provence ise on praeguseks kujunenud rii-gi siserände trendikaks paigaks. Kui veel eelmi-se sajandi keskpaigas oli elanike arv vähenenud pea 50% võrreldes kunagiste hiilgeaegadega, siis nüüd on rahvaarv kiirelt kasvanud. Põhju-seid on mitmeid, kuid kohalikud peavad eelkõi-ge oluliseks kogukondlikku arengut, aktiivset kodanikuühiskonda, kogukonna tuge erineva-te ettevõtlusvormide kasutamisel. Piirkond on tuntud oma ürtide ja eeterlike õlide tootmise poolest, peamine lavendlitootmine toimub just

siinsete mägede jalamitel. Samuti sobib selle paiga kliima kümnetele puuviljasortidele, millest valmistatakse imemaitsvaid marmelaade. Koha-like maiustuste valmistamisel kasutatakse erine-vaid tehnoloogiaid ja põnevaid kombinatsioone: apelsini-lavendlimarmelaad, päikesekuivatatud pressitud viigimarjamaius, külmanäpistatud (detsembris on öösiti paar kraadi pakast) hur-maast valmistatud kaste – need on vaid mõned maitseelamuste näited. Provence’lased on uh-ked kõige üle, mida nad ise oma kätega kasvata-vad-korjavad-valmistavad. Isetegemine ja käsit-sitöö on jälle moes ja hinnas, nagu meilgi. Seminari käigus tutvustasid kaheksa riigi osa-lejad oma piirkonna ja maa kodanikuühiskon-na põhitõdesid ning esitlesid parimaid näiteid. Ainsa eestlasena sain nii mõnelgi korral uhkust tunda, kui toodi esile Eesti Maapäeva, millest teistelgi õppida. Eraldi rühmades toimusid aru-telud metsade jätkusuutlikust majandamisest ja tervisliku ning kohaliku toidu propageerimisest. Igal osalejal oli võimalus sõna sekka öelda ning pakkuda uusi ideid võimalikeks koostööprojekti-deks FS raames. Niisugustel kohtumistel tekib alati tunne, et Euroopa on tegelikult üks parajalt väike koht – ikka tunneb keegi kedagi koostööpartneri ko-dumaalt, võrgustik laieneb ja koju tagasi jõudes mõistad, et oled mitmete niitide kaudu seotud teistega, kellel samad ideed ja mõtted. Nädal St. Michelis ja selle ümbruses ringi sõites, inimestega kohtudes, külarahvaga ühist pidu pi-dades andis taas tõdemuse: elu maal, külas, on igati elamist väärt ja seda just siis, kui SINA ise selleks piisava panuse annad.

Anneli KanaMTÜ Metsanurme tegevjuht

MTÜ Kodukant Harjumaa juhatuse liige

15

Millal Sina viimati õppisid?Ära maga oma võimalusi maha!

Ka välismaal on sulle palju pakkuda! Kas oled kuulnud täiskasvanutele mõeldud rahvusvahelistest õpiringidest? Kuidas Sulle meeldiks õppida Põhjamaades tuntud ja laialt levinud rahvaülikoolis?Uudista SA Archimedes kodulehte http://archimedes.ee/oppijale/

Tee, mis suudad, sellega, mis Sul on, seal kus sa oled! (T. Roosvelt)

KODUKANDI KOOLITUSKESKUS KÜSIB: Kuidas toimivad grupiprotsessid teie külaaktiivis? Kes on liider ja mis on tema roll? Millised on kodaniku õigused ja kohustused kohaliku omavalitsuse suhtes? Kuidas kaasata ja motiveerida? Avalike ja/või kogukonnateenuste pakkumine – kas võimalus või väljakutse MTÜ-le? Kuidas Internet aitab kaasa külakroonika koostamisele? Sa veel ei tea, aga sooviksid teada?

Kodukandi Koolituskeskus pakub mitmekülgseid enesearendamisvõimalusi täiskasvanutele. Kodukandi Koolituskeskusel on koolitusluba järgmistele õppekavadele:

- ORGANISATSIOONI ARENDAMINE- KOGUKONNA ARENDAMINE- ETTEVÕTLIKKUSE ARENDAMINE

Uuri Kodukandi Koolituskeskuse kodulehte http://koolitus.kodukant.ee või võta ühendust kooli-tuskeskuse juhataja Heleriin Jõesaluga (heleriin@kodukant.ee, tel 53 414 905)

MAKIS on uus interaktiivne keskkond mittetulundusühendustele, mille kaudu on võimalik end hõlpsalt kursis hoida mittetulundusühendusi puudutavate uudiste ja rahastusvõimalustega, samu-ti erinevates maakondades toimuvate põnevate sündmuste ja koolitustega. Lisaks leiab MAKISest mitmeid olulisi artikleid ja juhendeid mittetulundusühenduse asutamise ja tegutsemise kohta. Uuri iseenda ja teie vabaühenduse võimalusi www.arenduskeskused.ee

Euroopa Liidu struktuurifondide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatava prog-rammi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 2008–2012“ raames toimuvad TASUTA KOOLITUSED, millest saab osa võtta igaüks!

Uuri Vabaharidusliidu kodulehelt võimalike koolituste kohta! http://www.vabaharidus.ee/index.php?page=118

Maakond Kontaktisik Organisatsioon Telefon E-mail

Harjumaa, sh Tallinn

Margus VainKristi Promet

MTÜ Kodukant HarjumaaTeeme Ära vabatahtlik

511 42735665 3194

margus.vain@gmail.comkristi@teemeara.ee

Hiiumaa Ester Tammis MTÜ Hiiumaa Kodukant 5648 7057 info@ventslitall.ee

Ida-Virumaa Tõnu Leitsmaa MTÜ Ida-Virumaa Külade Ühendus

513 7574 tonu.leitsmaa@mail.ee

Jõgevamaa Pille Tutt MTÜ Jõgevamaa Kodukandi Ühendus

521 1967 pille@jogevamv.ee

Järvamaa Argo Loo Järvamaa Vabatahtlike Keskus 5323 7892 isevaba@yahoo.co.uk

Läänemaa Anu-Lii Jürman MTÜ Kodukant Läänemaa Vabatahtlike Keskus

5322 9288 ajyrman@gmail.com

Lääne-Virumaa Mati Ulm MTÜ Virumaa Lootus 528 8684 mati@teemeara.ee

Põlvamaa Indrek Maripuu MTÜ Neitsijärve Loovusait 501 0539 indrek@maripuu.eu

Pärnumaa Krista Habakukk MTÜ Pärnumaa Kodukant 5661 6258 krista@narnia.ee

Raplamaa Mikk Merekivi Järvakandi Avatud Noortekeskus

5661 4781 mikk@teemeara.ee

Saaremaa Reet Viira MTÜ Saaremaa Kodukant 551 7502 saaremaa@kodukant.ee

Tartumaa, sh Tartu linn

Külli Pann MTÜ Kodukant Tartumaa 5646 2692 kustma@gmail.com

Valgamaa Aili Keldo MTÜ Valgamaa Kodukant 5340 4643 ailikeldo@hotmail.com

Viljandimaa Helen Visnapuu MTÜ Viljandimaa Vabatahtlike Keskus

5373 0100 tammis.helen@mail.ee

Võrumaa Aado Kuhlap MTÜ Vastseliina Külade Ühendus

514 0920 aado.kuhlap@kodukant.ee

Teeme Ära maakondade kontaktisikud 2012

Üldvastutajad: Tarmo Tüür, Eestimaa Looduse Fond, 53411020; tarmo@elfond.ee Külli Vollmer, Eesti Külaliikumine Kodukant; 5114027; kylli@kodukant.ee

Teeme Ära talgupäev toimub 5.mail 2012