6 UUDIS toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee

17. veebruar 2011 ÄRIPÄEV

Väiksemad palgakulud, soodne maksukesk-

kond ja tootmise pandlikkus olid piisavad ar-

gumendid, et Krimelte kolis tihendusteipide te-

hase Taanist Eestisse hoolimata sellega kaasne-

vast “Ida-Euroopa” mainest.

“Meie Lääne-Euroopa klientide jaoks tähendab tootmise Eestisse viimine sellist kahtlase moe-ga ettevõtmist. Me peame kindlasti mõnda aega käima mööda nööri, et nad ei märkaks vahet ja et saaksid aru, et nad oma toote kvaliteedi poolest ei kaota midagi,” märkis Krimelte müügi ja tootmi-sega tegelevaid ettevõtteid koondava Wolf Groupi juhatuse esimees Jaan Puusaag.

Lääne-Euroopa klientide jaoks on Eesti tehas täiesti uus partner. “Eelarvamuse murdmiseks lä-heb palju energiat ja peame püüdma teha nii, et me ühtegi klienti ei kaota. Tee, mis sa teed, aga kui tuleb müügimees Taanist, siis on see midagi muud, kui tuleb müügimees Eestist. Vanas Euroo-pas oled sa idaeurooplane ja sa pead olema viis kor-da parem, enne kui sind keegi uskuma jääb,” lau-sus Puusaag.

Kolimisplaan lükkus edasi. Ületoomise planee-rimine algas Puusaagi sõnul umbes aasta tagasi. “Esimene plaan oli, et toome eelmise aasta suvel, aga mahud kasvasid väga järsult ja me saime aru, et seda ületoomist ei ole võimalik teha ilma, et me ei riskiks kliente kaotada,” rääkis Puusaag.

“Lähemalt on tegevust oluliselt lihtsam juhti-da,” nimetas Puusaag ühe tootmisüksuse Eestisse toomise põhjuse. Puusaagi kinnitusel annab uute liinide lisandumine võimaluse riske hajutada ja töötajaid laiemalt kasutada. “Taanis töötas tehas ühes või kahes vahetuses, kuid siin saame selle va-jadusel ka kolmes vahetuses tööle panna. Selline tootmise integreerimine annab ettevõttele juurde paindlikkust ja stabiilsust,” oli Puusaag kindel.

Ka maksukeskkond ei ole Taanis nii meeldiv na-gu siin, lisaks on seal veel muid kitsendavaid reeg-leid. “Näiteks ei tohi seal inimene töötada üksinda ühes ruumis seadmega, seal peab olema alati veel üks inimene. See tähendab seda, et kui ei ole väga suuremahuline töö, vaid lihtne operatsioon, siis sa pead ikkagi sellepärast palkama kaks töötajat,” kirjeldas Puusaag efektiivsemaks muutmise kohti. “Üks inimene Taanis maksab kolm korda rohkem kui siin Eestis. Maksubaas on niivõrd kõrge, selle-ga saame kokku hoida,” lisas ta.

Samuti on Eesti eeliseks puhkuste aeg. “Terve Taani puhkab suvel. Eestis on võimalik neid asju sättida, et ei pea terveks juuniks ja pooleks augus-tiks tehast kinni panema,” rõhutas Puusaag.

Ettevõte säästab ka rendikulult, mis oli Taanis 25 000 eurot kuus ehk kuskil 300 000 eurot aas-tas. “Siin on meil pind olemas, seda ei pea renti-ma,” nentis Puusaag.

Elektri hinnas pole vahe märkimisväärne, ma-terjali hind aga võib tõusta.

“Materjali omahind võib-olla tõuseb, sest palju-sid komponente on Taanist mugavam kätte saada.

VÄIKSEMAD KULUD

Krimelte kolib Taani tootmise Eestisse. Rohkelt argumente tehase siia toomiseks

ALYONA STADNIKalyona.stadnik@aripaev.ee

Peame neid kaugemalt tooma, aga teistpidi üldku-ludelt hoiame kokku,” arutles Puusaag. Kontaktid jätkuvad ikka samade partneritega. Müügikontor ja müügiosakond jääb Taani alles.

Oodata mullusest paremat aastat. Taani tihendusteipide tehase käive oli mullu 3 miljonit eurot. Puusaag jääb käibe prognoosimisel tagasi-hoidlikuks. “Eelmisel aastal sai kõva märk maha pandud, kui üle selle saab, siis on väga hästi,” üt-les ta. Tema sõnul on praeguses olukorras, kus toor-aine hinnad on maailmas kerkimas, väga suur väl-jakutse säilitada samasugust efektiivsust. “Peame suutma selle hinnatõusu turule edasi anda,” mär-kis Puusaag. “Prognoos lubab, et tuleb veel parem aasta, aga tibude lugemiseni on jäänud veel palju aega,” ütles Puusaag.

Taani tehases töötas 12 inimest, Eesti tehasesse on plaanis võtta tööle kaheksa inimest.

Ka Eesti võidab sellega, et Krimelte tootmiste-has on siin. “Eesti saab ühe tootmise võrra rikka-maks, luuakse juurde mõned töökohad ning maks-takse makse,” märkis Puusaag.

Kui tuleb müügi-mees Taanist, siis on see midagi muud, kui tuleb müügi-mees Eestist.Jaan Puu-saag, Wolf Groupi juha-tuse esimees

WOLF Groupi juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõ-nul tuleb neil nüüd mõnda aega käia nööri mööda, et Lääne-Euroopa klientide-le ennast tõestada. FOTO:

ANDRAS KRALLA

Tänu uute lennukite lisandu-

misele lennukiparki läheb Es-

tonian Air suvisele lennuplaa-

nile üle tihedama lennuplaa-

niga. Läheneval suvehooajal tee-nindab Estonian Air lennulii-ne kaheksa õhulaevaga, mis või-maldab lisada nii pakutavate is-tekohtade arvu kui ka lennusa-gedusi mitmel liinil, teatas len-nufirma.

27. veebruaril avatakse uus lennuliin Tallinna ja Tartu va-hel. Lennud Tartust Tallinna hakkavad toimuma kuus kor-da nädalas.

Märtsis suureneb lendude arv Tallinna–Brüsseli, Tallinna–Londoni ja Tallinna–Moskva lii-nil. 28. märtsil avatakse taas len-nuliin Tallinna ja Minski vahel. Lennud toimuvad kolm korda nädalas esmaspäeviti.

1. mail avab Estonian Air uue lennuliini Vilniuse ja Berliini va-hel. Lennud hakkavad toimuma neli korda nädalas. Samast päe-vast lendab Estonian Air taas Tallinna ja Pariisi vahet. Lennud hakkavad toimuma kolm kor-da nädalas.

LOGISTIKAUUDISED.EE

Estonian Airil suveplaanid

Sel nädalal käivitas Harju maa-

kohus Hansapangalt Trailway

kaubamärgiga haagiseäri ost-

nud Lamont Grupi pankroti-

menetluse.

Oktoobris, kaks kuud pärast Lamont Grupi omaniku Rae Hal-duse pankrotistumist, ütles fir-ma omanik Peep Nork, et ei oska vastata küsimusele, kas Lamont Grupi kohal lasub pankrotioht. Ta arvas, et kui nad suudavad mõistliku ajaga – poole aastaga – oma kinnistule rentniku leida, siis on lahendus helgem.

Nork otsis sügisel firma müü-

giplatsile uusi rentnikke, et saaks oma võlgu heastada.

Lamont Gruppi varad läksid mullu samuti realiseerimisele. “Liisinguettevõtted on müünud haagiseid erinevatele osapool-tele, transpordifirmadele ja vä-lisriikidesse,” ütles Nork. Tema sõnul lõpetasid liisingufirmad eelmisel ja sel aastal firmaga lii-singulepingud. “Eelkõige oli kü-simus selles, et keegi ei osanud enam määratleda haagiste turu-hinda, mis oli lühikese aja jook-sul kukkunud isegi viis korda,” selgitas Nork.

2008. aastal oli Lamont Gru-pil materiaalset põhivara 65 mil-joni krooni väärtuses, samas on kohustuste suurus ligikaudu 60 miljonit.

Trailway kaubamärgi all te-gutsenud haagiserendiäri os-tis endine gasellfirma ning tä-navu aasta alguses pärast eba-õnnestunud saneerimist pank-rotistunud. Peep Norki osalu-sega ja tema juhitud Euro Truck Trade Center AS 2006. aasta jaa-nuaris tollase Hansapanga tü-tarfirmalt.

ARIPAEV.EE

Järgmine haagiseäri tüürib pankrotti. Endine gasell võlgnike seas

LAMONT Grupi omanik Peep Nork otsib rentnikke, et saaks oma võlgu heastada. FOTO: ANDRES HAABU

UUDIS 7ÄRIPÄEV 17. veebruar 2011

toimetaja Indrek Kald, tel 667 0193, e-post indrek.kald@aripaev.ee

RAHVASTIK

Euroraport soovitab pensioniiga tõstaEuroopa Parlament hääletas eile aruande üle, milles soovitatak-se pensioniiga tõsta, sest pensionäride osakaal rahvastikust suu-reneb, keskmine eluiga tõuseb ning inimesed on samas kauem ak-tiivsed. Hollandi eurosaadik Ria Oomen-Ruijten märkis aruandes, et vanemad inimesed on ühiskonnaelus kauem aktiivsed, mistõt-tu on vaja ümber mõtestada põlvkondadevaheline solidaarsus. Ta kutsus liikmesriike üles looma paindlikumaid töö- ja pensioniskee-me, mis võimaldaksid vanematel inimestel kauem tööhõives olla.

REKLAAMIÄRI

JCDecaux tõusis maailma suurimaksEelmisel nädalal teatas välireklaamiettevõte JCDecaux SA Pariisis, et 2010. aasta 2,35 miljardi eurose aastakäibe saavutamisega tõu-sid nad maailma suurimaks välireklaamiettevõtete hulgas.JCDecaux on Eestis välireklaami turuliider, eksponeerides tänava-tel aastas ligikaudu 600 erinevat reklaamikampaaniat. JCDecaux tegutseb 56 riigis.

NORDIC INVESTMENT BANK (NIB) is an international fi nancial institution owned by the Nordic and Baltic countries. The Bank provides long-term loans on market terms to private and public projects that strengthen competitiveness and enhance the environment. NIB has the highest possible credit rating and acquires the funds for its lending by borrowing on the international capital markets. The Bank has some 180 employees and total assets amounting to EUR 22.4 billion.

NIB’s headquarters are located in Helsinki, Finland. The main working language of the Bank is English. NIB offers job opportunities in an international banking environment and a competitive remuneration package.

SENIOR FUNDING MANAGERThe Treasury Department is responsible for NIB’s funding, asset and liability management (ALM) and portfolio management. We are seeking an experienced funding manager for the Funding and Investor Relations team. The team is responsible for executing and managing the Bank’s borrowing programme, which amounts annually to €3-5 billion. NIB borrows money globally and nearly 40% of investors come from Asia. Over 90% of the Bank’s funding is raised outside of the Nordic area. The new senior funding manager will report to the Head of Funding and Investor Relations, Currently, the team consist today of three persons.

To apply, and for more information about the Nordic Investment Bank and the position, please visit NIB’s website: www.nib.int (Job opportunities). The deadline for completed applications is 13 March 2011.

For further information about the position, kindly contact Jens Hellerup, Director, Head of Funding & Investor Relations (phone number: +358 50 523 6352, e-mail: jens.hellerup@nib.int).

Nordic Investment Bankwww.nib.int

NÜÜD SOODSALT KA

EHITUSTEENUS

MAINT ASSETS OÜ

53853524

info@maintassets.ee

SAUNA

Henkel Makroflex AS sulges

Soomes Oittis tegutsenud te-

hase ning koondas kogu oma

ehitusvahtude ja silikoonide

tootmise Pärnu tehasesse eel-

mise aasta juunis. Henkeli toot-mistehase toomine Eestisse Wolf Groupi juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul neid kuidagi ei mõjutanud.

“Tegu on siiski täiesti erineva tootega, mida me toodame. Ne-mad selles valdkonnas meie kon-kurendid ei ole. Kindel on see, et käitumisloogika on sama, et po-le mõtet dubleerida nii väikse va-hemaaga,” nentis Puusaag.

Henkel Makroflex ASi juht Sirje Aal ütles eelmise aasta juu-nis, et Pärnu tehas hakkab pä-rast ümberkorraldusi tootma enam kui 300 toodet, kokku li-gi 40 riigi turule.

“Tehase kolimine oli suuresti tingitud nõudluse muutumisest maailmamajanduses. Tootmise koondamine ühte suuremasse tehasesse võimaldab meil olu-liselt tõsta efektiivsust ning ka-sutada paremini ära mastaabi-efekti,” selgitas Aal tootmise üle-viimist Soomest Pärnusse. Seda peab ta ka mulluseks suurimaks muudatuseks ettevõttes.

Tasub teadaPoole maakera jagu teipi aastasWOLF GROUP – 2009. aasta sügisel otsustas Krimelte viia kõik müügi ja tootmisega te-gelevad grupi ettevõtted ühe katusbrändi Wolf Groupi alla. KOLIMINE – Wolf Group kolib 2008. aastal omandatud ise-paisuvate tihendusteipide tootmise Exadan ASi Taanist Eestisse.Wolf Groupis toodetakse keskmiselt ligi 20 mln meet-rit teipi aastas, mis on pool maakera ümbermõõdust. Tihendusteibi suuremad eks-porditurud on Venemaa, Sak-samaa, Skandinaavia, Poola, Austria, Inglismaa ja Holland.TOOTMINE – Wolf Grupi te-hased asuvad Eestis ja Ve-nemaal, müügiüksused Ees-tis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Rumeenias, Bulgaarias, Taa-nis ja Kasahstanis. Ekspordi-geograafia hõlmab ligi 50 rii-ki Norrast Austraaliani, Brasii-liast Jaapanini.TULEMUSED – Krimelte et-tevõtete grupi 2009. aasta müügikäive oli 813 miljonit krooni ehk ligikaudu 52 mln eurot ja tulumaksueelne ka-sum 62 miljonit krooni ehk umbes 4 mln eurot.

Henkeli tehas käis varem sama rada

Eelmisel nädalal välja kuulu-

tatud EASi värbamis- ja kooli-

tusprogrammiga Ekspordire-

volutsioon liitus nädalaga 20

ettevõtet. Teist sama palju ette-võtteid on positiivselt meelesta-tud, kuid pole juhatuse tasemel osalemisotsust veel langetanud, märkis programmi vedava Mar-ketingi Instituudi juhataja Anu-Mall Naarits.

“Nii suur huvi on isegi na-tuke ootamatu ja tähendab, et kokku võib veebruari lõpuks 25 EASi toetatud kohale kvalifitsee-ruda vabalt üle 50 ettevõtte, kel-le vahel läheb siis pingeliseks heitluseks parimate ekspordi-

juhi kandidaatide peale,” selgi-tas Naarits.

Programmis osaleda soovi-va Tallinna külje all Viimsis ka-nuusid ja süstasid tootva ja neid enam kui 30 riiki eksportiva Ta-he Kayaks OÜ müügi- ja turun-dusjuhi Janek Pohla sõnul mee-litas neid programmiga liitu-ma soov leida endale uus inime-ne ekspordimüügi peale. “Lähe-ma kahe aasta jooksul tahaksi-me oma positsioone ennekõike Põhjamaades ja Kesk-Euroopas hoida ja tugevdada, uusi turge otsida praegu plaanis pole,” li-sas Pohla.

LOGISTIKAUUDISED.EE

Nädalaga kogunes 20 ekspordiässa otsijat