19. mai 2011oo us eK lit l htLoodus-sõbralik ja praktiline ülikoollk 2

Metsa ei minda raha teenimalk 4

Võimalus panustada riigikait-sesselk 5

Praktika tegi tuden-gitest liba-kliendidlk 7

Maastikuarhitektuur

Loodusvarade kasutamine ja kaitse

Taastuvenergia ressursid

Linna- ja tööstusmaastike korraldus

Maastikukaitse ja -hooldus

Loodusturism

Põllumajandusettevõtete majandamine

Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine

Biotehnilised süsteemid

Aiandus

ja nantsjuhtimineMajandusarvestus

Maaehitus

Veemajandus

Maakorraldus

Kinnisvara planeerimine

Geodeesia

Metsamajandus

Metsatööstus

Ökonoomika ja e�evõtlus

Rakendushüdrobioloogia

Energiakasutus

Tootmistehnika

Ergonoomika

Kalakasvatus

Tehnotroonika

Toiduainete tehnoloogia

Veterinaarmeditsiin

Loomakasvatus

Loodussäästlik mõtteviis ja haridus Eesti Maaülikoolist!

Tel. 731 3048vastuv@emu.eeKreutzwaldi 1, Tartu

Tule õppima maaülikooli!

Vastuvõtt: 20. juuni - 7. juuliVastuvõtt kaugõppesse: 13. juuni - 18. august

Täpsem info: www.emu.ee/sisseastujale

Koolitusleht 19. mai 20112

Loodussõbralik ja praktiline ülikool

Marge KohtlaEesti Maaülikooli kommunikatsioonispetsialist

“Mäletan, et kui olin umbes 14, tegi ema mulle vihje, et ma võiks tema jälge-des loomaarstiks õppida. Praktikat

oli ju juba küllaga – emaga sai ikka koos koeri vakt-sineerimas ja vasikaid välja tõmbamas käidud. Sellest ajast olen alateadlikult püüelnud veterinaaria poo-le. Keskkooli viimastel aastatel suutsin juba kindlalt väita, et tahan saada loomaarstiks. Muud meditsii-niga seotud erialad mõttesse ei tikkunudki,” räägib oma kõrgkoolivalikust kuuendal kursusel veterinaar-meditsiini tudeeriv Julija Koltsova. “Tol ajal ma isegi ei mõelnud sellele, milline ülikool on parim või ede-vam. Minu jaoks oli oluline just eriala, mida saab õp-pida vaid maaülikoolis.”

Metsanduse doktorant Kristi Teppo räägib, et tema tuli maaülikooli seepärast, et soovis õppida keskkonnaga seotud eriala. Tallinnas pakutavad eri-alad ei tundunud talle piisavalt looduslähedased, pi-gem näisid võimalusena saada arvuti taga istuvaks ametnikuks. “Samuti eelistasin suure ülikooli asemel õppida kuskil, kus kursused on väiksemad ja saab ti-hedamalt õppejõududega suhelda.”

Kristi näebki ühe maaülikooli eelisena selle kom-paktsust, sest tema hinnangul lisandub tavapärase-le akadeemilisele haridusele sellises kõrgkoolis roh-

kesti võimalusi reisida ja ennast välismaal täienda-da – maaülikooli paindlikkus annab võimaluse indi-viduaalseks lähenemiseks. “Ülikool tunneb huvi tu-dengite arvamuse vastu ning võimalusel teeb õppe-kavas pärast arutelusid parandusi ja täiendusi,” sel-gitab doktorant.

Maaülikoolis õppimine ei ole puhtalt teoreetili-se põhja ladumine, vaid iga tudeng on ka tegelikku-ses tutvunud koolis õpetatud taimeliikidega, nen-de kasvukohtadega, mitmesuguste seadmetega jne.

Ühe olulisema osana maaülikoolis õppimise juu-res toobki Kristi välja praktikad Tartu lähedal Järv-selja katsemetskonnas – aasta jooksul õpitu raken-datakse kevadel ja suvel praktikasse. “Tänu sellele osatakse palju rohkem hinnata loodust ja selle kee-rulisi suhteid,” arvab Kristi. “Kindlasti on ka prak-tikumide juures olulised koosviibimised oma kur-

susekaaslastega, mis mõnikord venivad hommi-kutundideni.”

Eesti Maaülikool on arenev ja uuenduslikMiks astuda sisse just Eesti Maaülikooli ja jätkata seal oma õpinguid? Meie kõrgkool on viimastel aas-tatel läbinud pika põhjaliku uuenduskuuri, mille raa-mes on põliste põllumajanduserialade kõrvale loodud hulk uusi õppekavu. Ikka selle nimel, et meie lõpe-tajad oleksid tööturul hinnatud tegijad, aga eelkõi-ge head peremehed oma kodumaal, kelle kätte võib usaldada maad, metsad, õhu ja vee.

Maaülikoolis õpitakse loodusressurssidega ümber käima ja uuritakse kogu seda rikkust ka teaduslikult, kusjuures meie õppe- ja teadusvaldkonnad ei kattu teiste ülikoolidega. Maaülikoolis tehakse maailmata-semel teadust – meil on iga aastaga järjest enam vä-

lisõppejõude ning -tudengeid ning igal tudengil on võimalik oma teadmisi täiendada välismaal.

Maaülikoolil on kujunemas ülikoolilinnakErinevalt mitmest teisest kõrgkoolist on Eesti Maaüli-kool koondumas ülikoolilinnakuks. Siin, Tartu linna pii-ril Tähtvere väljal on silmside kaugusel õppehooned, raamatukogu, renoveeritud ühiselamud, uus spordi-hoone ning spordiväljakud ja matkarajad.

Samas on ka kauplused. “Maaülikool iseenesest on väga soodne oma asukoha ja linnaku ülesehituse poolest: kõik on käe-jala juures,” sõnab veterinaaria-tudeng Julija. “Tudengitel, kes tahavad nädalavahetu-seks Tallinna koju sõita, on kerge tee ääres näpp püs-ti ajada! Kui väsid ära või läheb kõht tühjaks, tuled tagasi ühikasse keha ja vaimu kinnitama...”

Uus spordihoone ja aktiivne seltsitegevus2009. aasta sügisel avati maaülikooli uus spordihoone – 4600ruutmeetrises hoones on nii profi- kui harras-tustasemel võimalik tegelda paarikümne alaga. Spor-dihoones on kolm pallimängusaali, kaks aeroobika-saali, maadlus-, tõste- ning jõusaal, lastenurk, sau-nad ja suusabaas. Tähtveres, kohe spordihoone juu-res paiknevad Tartu linna parimad suusarajad. Seal on ka kolm liivakattega väljakut võrkpalli jaoks, jalgpalli mängimiseks kunstmurukattega “puur” ning saepu-rukattega jooksulõik kergejõustiklastele.

Maaülikoolis on üheksa tudengite erialaseltsi, mis ühendavad eri valdkondade esindajaid – nii metsa-, maastikuarhitektuuri, keskkonnakaitse, ehitus-, teh-nika-, ergonoomika-, kinnisvara- ja toiduainete teh-noloogia tudengeid kui majandus- ja sotsiaalinstituu-di üliõpilasi. Seltsid korraldavad koolitusi ja semina-re, aga ka teemaüritusi ja väljasõite. On rahvatant-suansambel, kammer- ja meeskoorid ning spordiklu-bi – seega on vaba aja veetmise võimalusi kõigile.

“Asudes õppima maaülikooli, ei omandata lihtsalt kõrgharidust, vaid leitakse sõbrad terveks eluks,” lõ-petab Kristi Teppo.

Väljaandja AS Eesti AjalehedToimetaja Anne-Mari Alver

Keeletoimetaja Katrin HallasKujundaja Tuuli Prees

Projektijuht Maie Viilupmaie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339

Järgmine Koolitusleht ilmub 16.06

oo us eK lit l ht

Eesti Maaülikoolis on võima-lik õppida arvukatel erialadel – maastikuarhitektuurist ma-janduseni ja tehnotroonikast veterinaarmeditsiinini. Meil on ka erialasid, mida kuskil mujal Eestis õppida ei saa.

MAAÜLIKOOL

Lisaks teadmistele ja erialale leitakse Maaülikoolis tihti

sõbrad kogu eluks.

AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOONERIPEDAGOOGIKAHARIDUSTEADUS (humanitaarained/loodusteadus-likud ained/reaalained)KLASSIÕPETAJAKOOLIEELSE LASTEASUTUSE ÕPETAJAKUTSEÕPETAJAPSÜHHOLOOGIARIIGITEADUSEDSOTSIOLOOGIA, SOTSIAALTÖÖ JA SOTSIAAL-POLIITIKA

TÜ SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKONDTel: 737 5957, www.sh.ut.ee Majandus- ja sotsiaalinstituut

www.emu.ee

Bakalaureuseõpe (3 aastat):

•Maamajanduslikuettevõtlusejafinantsjuhtimiseõppekava

Magistriõpe (2 aastat):

•Ökonoomikajaettevõtluseõppekava

•Majandusarvestusejafinantsjuhtimiseõppekava

MAJANDUSHARIDUS MAAÜLIKOOLIST

Õppida on võimalik nii päeva- kui ka kaugõppes, nii riikliku koolitustellimuse kui ka tasulise õppe üliõpilasena.

VastuVÕtutingimused: www.emu.ee/sisseastujale

info: tartu, Kreutzwaldi 1, tel 731 3048, 731 3061

Koolitusleht 19. mai 2011 3

Anneli JuulTallinna Ülikooli suhtekorralduse osakonna

juhataja

Katariina Kolledžis avatakse esime-sena Baltikumis kaks Liberal Art-si süsteemi järgivat bakalaureuse-

taseme õppekava – interdistsiplinaarsed humanitaarteadused ning interdistsipli-naarsed sotsiaalteadused.

Neil rahvusvahelistel õppekavadel õp-pivatel tudengitel avaneb võimalus oman-dada laiapõhjalised teadmised humanitaa-ria, sotsiaalia või loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Kui nn tavaliste õppekavade spetsiifika näeb ette ühe konkreetse vald-konna, eriala või suuna esiletoomist, siis Liberal Arts eeldab sünteesi ning annab võimaluse näha tervikut ning seoseid, mis jäävad tihtipeale tagaplaanile, kui süve-netakse vaid ühte erialasse.

Magistriõppe kaalujatele pakub kind-lasti huvi muudatus tänavuses vastuvõtu-süsteemis – kui varem eelistati magistri-õppe riigieelarvelistele kohtadele vastu-võtul kolmeaastase bakalaureusekraadi-ga kandidaate, siis sellest aastast toimub kandideerimine kõigile (nt kolme- või nel-ja-aastane bakalaureusekraad või raken-duslik kõrgharidus) ühtse pingerea alu-sel, mis moodustub vastuvõtueksami tu-lemuste põhjal.

Professor Kaja Tampere eestvedami-sel avatakse aga Kommunikatsiooni Insti-

tuudis suhtekorralduse bakalaureuseõp-pekava, kuhu on oodatud õppima kõik need, kellel on soov mõista nüüdisaegse kommunikatsiooniühiskonna olemust ja toimimist.

Kommunikatsiooniühiskonna toimimineSuhtekorraldust saab õppida koos teiste kommunikatsiooniteadustega, eelkõige koos ajakirjanduse ja reklaami erialaga. Õppekava koostamisel on järgitud täna-päevast rahvusvahelist trendi – laiapõhja-line kommunikatsiooniõpetus on aluseks kitsamale spetsialiseerumisele organisat-sioonikommunikatsiooni ja avalike suhe-te erialale. Bakalaureusetase on siiski vaid esimene samm – suhtekorralduse lõpe-tamise järel on võimalik oma õpinguid

jätkata kommunikatsioonijuhtimise ma-gistrikaval, seejuures saab sisseastuja va-lida, kas hakkab õppima eesti või inglise keeles. Keda aga tõmbab enam reklaami-valdkond, võib õppima asuda Baltikumis ja Põhjamaades esimest korda magistrita-semel avatavale rahvusvahelisele reklaa-mi ja imagoloogia õppekavale.

Ristmeedia tootmineKommunikatsioonist ja interaktiivsest meediast huvitatuile on uudiseid ka Balti filmi- ja meediakoolil – sügisest avatakse uus rahvusvaheline õppekava “Ristmeedia tootmine”. Nüüdisajal pole kellelegi uudi-seks, et audiovisuaalsisu – filme ja telesaa-teid – saab tarbida ka paljudel uutel in-teraktiivsetel meediaplatvormidel – vee-bis, mobiilidel, tahvelarvutitel jm. Filmid

võivad neil platvormidel jätkata ka huvi-tavat iseseisvat elu – võivad vormuda eri-sugusteks arvutimängudeks, mobiilidele võib luua peategelaste kohta filminarratii-vist hargnevaid lisaepisoode jpm. Selliseid meedianähtusi, kus lood nõnda üle palju-de platvormide levivad, nimetatakse eri-alakeeles ristmeediaks. Just sellise sisuloo-me õpetamiseks avabki BFM uue innova-tiivse magistriõppekava, räägib ristmee-dia tootmise õppekava juht Indrek Ibrus.

Ristmeedia spetsialistide järele on maailma meediasektoris tekkinud selge vajadus. Üha enam on tarvis inimesi, kes tunnevad meediasektorile omaseid inno-vatsioonijuhtimise protsesse, ristmeedia sisuesituse strateegiaid ning vastavat toot-misspetsiifikat, samuti sektorile omaseid ettevõtlusvorme.

Ristmeedia ja ettevõtlusõppe sünergiaEriala fookuses on innovatiivsete ristmee-diatoodete loomise protsessijuhtimise spetsiifika, kusjuures rõhku pannakse ka ettevõtlusõppele, mis võtab arvesse nüü-disaegsete konvergeeruvate meedia- ja IKT-toodete turgude iseärasusi.

Tunnustatud rahvusvaheliste spet-sialistide juhitav ingliskeelne õppeka-va asetab rõhu uute kunstiliste väljen-dusvormide, mitut platvormi integree-rivate loojutustamistehnikate ja mee-diatoodete ning neid toetavate ärimu-delite otsingutele.

Lisaks Balti filmi- ja meediakooli rah-vusvahelisele keskkonnale avaneb või-malus õppida ka õppekava partnerite – Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommu-nikatsiooni instituut ning Stockholm School of Economics in Riga – juhtivõp-pejõudude käe all. Interaktiivsete mee-diarakenduste arendamise moodul aga läbitakse Tallinna ülikooli informaatika instituudi õppejõudude juhendamisel. Õppekava läbinuil on võimalik leida ra-kendust nii väiksemates tootjafirmades kui ka suurtes meediaettevõtetes ning te-lekommunikatsiooniettevõtetes ristmee-dia arenduse valdkonnajuhtidena.

Kandidaatidel peab olema omandatud bakalaureusekraad, rakenduskõrgharidu-se diplom või neile vastav kvalifikatsioon. Heal kandidaadil on kas eelnevad audio-visuaalsisu loome, infotehnoloogia aren-duse või ärijuhtimise alased kogemused, mida hinnatakse vastuvõtueksamil (es-see, vestlus, loomeportfoolio või ülevaa-de teostatud IT-projektidest või ärijuhti-miskogemusest).

Õppekava kohta saab lisainfot: www.bfm.ee või www.facebook.com/bfmcrossmedia

Käesoleval kevadel on võimalik asuda õppima mitmele uuele Tallinna Ülikooli erialale nii bakalaureuse- kui magistritasemel.

58 bakalaureuseõppe eriala 73 magistriõppe eriala 15 doktoriõppe eriala

Vali akadeemiline vabadus! Tule Tallinna Ülikooli!

Dokumentide vastuvõtt TULE-programmi tasuta kohtadele 26.–31. maini. www.tlu.ee/tule

HARIDUS HUMANITAARIA KUNSTID LOODUSTEADUSED SOTSIAALTEADUSED TERVIS ÕIGUS

Dokumentide vastuvõtt alates 28. juunist.www.tlu.ee/vastuvott

15 doktoriõppe eriala

Õppetöö toimub seitsmes valdkonnas:

Sügis toob Tallinna Ülikooli uusi erialasid

Uus maja, uued erialad, uued võimalused.

vallo Kruuser

Koolitusleht 19. mai 20114

Luua metsanduskooli õpilane Liina Nisu oli juba põhikooli lõpuklassis kindel, et tema tahab minna kutsekooli haljastu-

se eriala õppima. Neiul on kodus suur aed, kus ta askeldab pidevalt, näpud mullas. Talle kohe meeldib vaadata, kuidas inimene saab enda ümber ilu luua.

“Mulle on eluaeg meeldinud looduses,” üt-leb Liina peamiseks põhjuseks, miks ta sellise elukutse on valinud. Et hobist saaks töö, selleks oli vaja Liinal mõningaid nippe juurde õppida. Tal oli valida kahe kooli vahel, kas Räpina aian-duskool või Luua metsanduskool. “Tuttavad soo-vitasid Luua kooli ja mul on hea meel, et nii ot-sustasin,” kiidab Liina.

Neiu läks pärast haljastuse eriala lõpetamist samasse kooli õppima maastikuehitust. Hetkel on Liina II kursuse õpilane, kes võtab suure in-nuga osa ka kõikvõimalikest aiandusala kutse-võistlustest. Viimati oli ta vabariiklikul aiandus-likul kutsevõistlusel tugev teine.

Õpid nüüd maastikuehitust. Kas see lii-ga mehine ala pole?Ei ole. Haljastusega võrreldes on planeerimist natuke rohkem ja ehitust, aga peamine ikka ju sama.

Kas sul oma aias ka midagi katsetades täiesti n-ö metsa on läinud?Jänesed sõid õunapuud ära, aga otseselt välja pole miski mu käe all veel läinud.

Milliseid soovitusi annad algajale aia-pidajale?Praegu on tähtis õunapuude lõikus. Et nad ikka korralikult vilja kannaks, tuleb puid kindlasti lõi-gata. Ma soovitaks neile, kes eriti vaeva näha ei taha, panna rohkem põõsaid, puid ja püsikuid kui suvelilli. Püsikud kestavad aastaid ja nen-dega on vähem vaeva. Lilli pole aga aeda üld-se palju vaja.

Ma olen märganud, et on liiga palju akt-senttaimi ja siis ei tule ükski neist õieti esile. Tasub rohkem mõelda taustataimedele. Mui-dugi, poes on raske valikut teha, sest kõik tundub nii ilus. Vaatad, see on äge, värvili-ne, aga kui kõik kokku panna, läheb kirjuks ja ükski äge taim ei pääse mõjule. Kui on roh-kem taustataimi, siis paistavad mõned akt-senttaimed hästi silma.

Tänapäeva aedades olen näinud palju praa-ki just tiikide ehituses. Pannakse näiteks memb-raan või kile, aga selle ääred jäävad paistma. Seda küll ei tohiks lubada.

mine metsa! Mõne inimese hobiks on aiapidamine. Teise aga viib metsa, põllule ja aeda hoopis töö. Loodusega oleme me nii või teisiti seotud. Luua metsanduskooli õpilased räägivad Greta Kaupmehele oma rohelisest elukutsevalikust.

metsa ei minda raha teenima

Luua metsanduskooli õpilane Kaidar Kübar­sepp (pildil) ütleb, et tema ei lähe metsa selleks, et raha teenida, vaid seepärast, et

see meeldib talle. “Mõelda, saad palju olla värskes õhus ja lii-

kuda,” kiidab Kaidar oma ametivalikut. Juba põ-hikoolis oli noormehel selge, et tema tahab met-sandust õppida. Ka tema noorem vend, kellega tal kõigest aasta ja kolm kuud vanusevahet ning kel-lega koos ta kooliteed alustas, valis sama ameti.

“Oleme juba algklassidest koos koolis käinud ja koos läksime tööle ning pärast ka Luuale õppi-ma,” ütleb Kaidar.

Luua kooli astusid poisid alles siis, kui olid oma esimesed metsaristsed juba saanud metsas tööd tehes. Kaidar leidis, et tahab natuke häid võtteid juurde õppida, et olla parem spetsialist.

Kaidarile meeldib oma oskusi proovile panna ja teistega mõõtu võtta. Ta on käinud rahvusva-helistel metsandusala võistlustel nii Soomes, Nor-ras, Lätis, Leedus, Luksemburgis kui Eestis. Möödu-nud aastal Luksemburgis tuli Eesti tiim saevõistlu-ses Euroopa meistriks, üldarvestuses kolmandaks ja toodi ära ka hulk individuaalseid kõrgeid kohti. “Hea kogemus. Saad ilma näha ja näha teisi töö-tamas, õpid uusi töövõtteid.”

Viimasel, vabariiklikul võistlusel, mis peeti april-li lõpus Luual, saavutas Kaidar saevõistluses I koha.

Ta ütleb, et polnud raske võita, sest mitu aastat on juba treenitud.Kõige keerulisem oli võistlusel Kaidari arvates elusa puu langetamine, see on ka kõige ohtlikum. Kuid

tänapäeval on kõik metsatööd tehtud võimalikult turvaliseks. “Turvanõuded on tõesti väga suured. Enda tervis on ikka esmatähtis. Omalt poolt tuleb teha kõik, et õnnetust ei juhtuks,” ütleb noor metsamees.

Luua metsanduskooli sisseastumiskatsetel nõutav:• Maastikuehitus (põhikool) – lõputunnistuse keskmine hinne ja test

• Maastikuehitus (keskkool) - lõputunnistuse keskmine hinne ja test

• Maastikuehitus (sessiooniõpe) – lõputunnistuse keskmine hinne, test ja essee

• Metsamasinate juhtimine (põhikool) - lõputunnistuse keskmine hinne, erialane test ja reaalainete (matemaatika, füüsika) test

• Metsamasinate juhtimine (forvarderioperaator) - lõputunnistuse keskmine hinne, erialane test ja reaalainete (matemaatika, füüsika) test

• Metsamasinate juhtimine (harvesterioperaator ja forvarderioperaator, töökohapõhine)- vestlus

• Metsamajandus - lõputunnistuse keskmine hinne ja test

• Metsamajandus (arborist)- test

• Metsamajandus (metsur)- test

• Metsandus - lõputunnistuse keskmine hinne ja test

• Loodusturismi korraldus (spetsialiseerumisega retkejuhtimisele) - lõputunnistuse keskmine hinne, test ja essee

Luua metsanduskooli õpilased soovitavad:

Luua kooli õpilane Liina ja vilistlane Viktoria aiandusala kutsemeist-rivõistlustel.

fotod Luua metsandusKooL

Koolitusleht 19. mai 2011 5

Risto Veskioja

“Leidsin, et sõjakool on hea koht, kus ennast realiseerida ja riigikaitse süsteemi panustada. Seni pole ma oma ot-sust kahetsema pidanud,” mõtiskleb Kaitseväe Ühenda-

tud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli 12. põhikursuse ülem kapten Tõnis Vau.

Soov töötada inimestegaTöö inimestega ongi üks peamisi põhjusi, miks kapten Vau otsustas pärast ajateenistust kaitseväkke edasi jääda ning hiljem sõjakooli õp-pima asuda. “Kadettide puhul tuleb töö inimesega veel eriti hästi esi-le. Kui sa väeosas saad sõdurite seast valida, kelle määrad kuulipildu-riks, kelle tankitõrjuriks ja kelle jaoülemaks, siis sõjakoolis sa ei õpe-ta mitte üksust, vaid tulevasi juhte,” tõdeb ta.

Kuigi kursuseülemad on ka vastuvõtukomisjonides, siis nii lühi-kese ajaga tulevastest kadettidest just palju teada ei saa. Kapten Vau arvates peab kursuseülem leidma ka sisseastumisperioodi järel aega oma kursust tundma õppida. “Tegelikult me sõjakoolis ju kedagi “val-mis” ei tee. Siit peaks minema selge sõnum teenistusse kaasa, millised on kadeti tugevad küljed ja milliseid külgi tuleb veel arendada. Kui me seda suudame, siis on kursuseülem oma tööd hästi teinud,” leiab Vau.

Huvi tekkis ajateenistusesHuvi militaarvaldkonna vastu tekkis Tõnis Vaul ajateenistuses olles. Pärast ajateenistust Pärnu Üksik-Jalaväepataljonis teenis ta aasta seal-samas kaadrikaitseväelasena ning seejärel astus Lahingukooli, pärast mida jõudis teenida muuhulgas kompaniiveebli ametikohal.

Kõrgemasse sõjakooli astumine tõi kapten Vau mingis mõttes maa peale tagasi. “Kuigi mul oli juba kaheaastane teenistuskogemus ja nooremveebli auaste, siis sõjakoolis olime me kõik võrdsed,” mee-nutab Vau. “See oli koht, kus tegelikult taipasin, et tuleb asju juurde õppida, hoolimata suhteliselt suurest kogemustepagasist,” lisab ta.

Pärast kaht aastat sõjakoolis õppimist anti Tõnis Vaule noorem-leitnandi auaste ning ta saadeti väeossa praktikale. Aastase praktika järel läbis ta sõjakoolis jalaväe eriala kursuse tankitõrje suunal ning kõrgema sõjakooli diplom ulatati kapten Vaule 2003. aastal.

Kooli lõpetamise järel viis tee Vau teenima tagasi kodukanti, Pär-nusse. “Pärnu aeg mulle meeldis, kuna seal oli kaitseväe mõistes väike, vaid paarisajameheline üksus ning seega oli omavahel kergem suhelda. Samuti teenisid Pärnus tihti motiveeritud mehed ja sinna üldjuhul ei võetud kontingenti, kes “aia vahel” püsida ei tahtnud,” meenutab Vau.

Pärnust siirdus Vau pärast kolmeaastast teenistust uuesti kõrge-masse sõjakooli, sedapuhku keskastmekursusele ehk magistriõppes-se. Sõjakoolis on ta teeninud sellest ajast peale ehk juba 2006. aastast.

Vaba aeg spordile ja perelePere toetus on Tõnis Vau jaoks tähtis ning vaba aeg on tema võima-lus pühendada end perele. “Pere loomine sai alguse siis, kui ma olin juba kaitseväelane. Seega, mu naine saab väga hästi aru, miks ma oma tööd teen ning miks ma olen kodus niipalju, kui ma olen. Ta toetab mind, mis on tegelikult kaitseväelasele ääretult tähtis,” ütleb Vau. Kol-

Kapten Tõnis Vau tahab anda oma panuse kaitseväe arengusse. Sestap tuli ka otsus 1999. aastal Kõrgemasse Sõjakooli õppima astuda kergelt.

fotod Kaitsevägi

Rakenduskõrgharidus sõjalise juhtimise erialal• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab raken-duskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal.

• Uuest õppeaastast on kõigi kolme väeliigi – maa-, mere- ja õhuväeohvitseridel võimalik saada baas-haridus Eestis. Õppetöö kolmeaastasel mereväe põhikursusel toimub koostöös mereväe ja Eesti Mereakadeemiaga.

• Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, õhu-väe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat. Kandideerimise eelduseks on ajateenistuse või vas-tava sõjalise väljaõppe läbimine. Sisseastumiskatsed saab sooritada enne ajateenistust.

• Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel mereväe-, maaväe- ja õhuväeohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas.

• Mereväeohvitseriks saamise eelduseks on kõrgharidus Eesti Mereakadeemiast või Tallinna Tehnikaülikoolis lõpetatud mehhatroonika eriala.

• Õhuväeohvitseriks saab õppida eelneva lennun-dusega seotud kõrghariduse baasil. Aastane kursus läbitakse koos tulevaste maaväeohvitseridega.

• Põhi- ja täiendusõppekursuste lõpetajatele antakse nooremleitnandi auaste, pärast mida jätkub teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA) on Eesti ainus riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

Lisainfo:www.sojakool.ee www.facebook.com/s6jakool tel. 717 6131 või sisseastuja@ksk.edu.ee

me tüdruku isana oma lapsi ta aga kaitseväelastena praegu ette ku-jutada ei suuda. “Eks nad peavad enne ise aru saama, mida nad elult tahavad, ja siis saab neid suunata,” arvab ta.

Head meelt valmistab kapten Vaule võimalus aeg-ajalt sporti teha. Eriti südamelähedased on talle pallimängud, eelkõige korvpall. “Korv-palli olen juba kaua mänginud ja üritan sellega tegeleda niikaua, kuni jalad veel kannavad,” on Vau kindel.

Rohkem kontakti ajateenijategaJärgmised kolm kuni viis aastat on kapten Vaule suhteliselt selged. Sü-gisest hakkab Vau õpetama sõjaväe taktikat KVÜÕA Kõrgemas Sõja-koolis ning plaan on ka mõnel välismissioonil osaleda.

Seejärel on tal kindel soov minna tagasi mõnda väeossa, kus aja-teenijaid koolitatakse. “Tunnen, et kontakt aega teenivate sõdurite-ga hakkab katkema ja sooviks seda taastada või vähemalt tugevda-dagi. Pealegi ei istu mulle paberitöö, kuigi ilmselt pean seda igal pool tegema,” ütleb kapten Vau.

Sõjakool kedagi valmis ei tee

Kapten Tõnis Vau juhtimas kaitseväelaslikku jalutuskäiku KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli 92. aastapäeva puhul Tartu linnas.

Kapten Tõnis Vau tervita-

mas Kaitseväe Ühendatud

Õppeasutuste ülemat KVÜÕA

Kõrgema Sõjakooli 92. aastapäeva

puhul.

Pärnu mnt. 16211317 Tallinne-mail kool@ehituskool.ee http://www.ehituskool.ee

TELEFONID:õppesekretär 651 9044täiskasvanute koolitus 655 8079

Väärt meistrite kool

Koolitusleht 19. mai 20116

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee

NB! ÕPPIMINE

TALLINNA

POLÜTEHNIKUMIS

ON TASUTA!

www.tptlive.ee

PÄEVAÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL:Elektrik, eesti ja vene k. Automaatik, eesti ja vene k. Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist, eesti k. Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene k. Trükitehnoloogia, eesti k. Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti k.

PÄEVAÕPE KESKHARIDUSE BAASIL:Trükitehnoloogia, eesti k.Fotograafia NB! Järgmine vastuvõtt 2012.a.

SESSIOONIÕPE KESKHARIDUSE BAASIL:Elektrik, eesti ja vene k. Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene k. Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti k.

Jälgi infot internetis

TULE ÕPPIMATALLINNA POLÜTEHNIKUMI

TÄIENDÕPPEKURSUSED TÄISKASVANUTELE

VALI PINGE, ÄRA

••• GÜMNAASIUMI BAASIL: Autodiagnostik (1 a 6 k), sepatöö (2 a), metalli sepistöötlemine (1 a), automaaler (1 a), kivitöö (2 a)

••• PÕHIKOOLI BAASIL: Kokk (3 a), autotehnik (3 a 6 k), automaaler (3 a), sepatöö (3 a), tisler (3 a), autoplekksepp (3 a)

••• LIHTSUSTATUD PÕHIHARIDUSE BAASIL: Kokk (3 a), ehitusviimistlus (3 a), kodumajandus (3 a), automaaler (3 a)

••• TOIMETULEKU TASEMEL PÕHIHARIDUSE BAASIL: Kodumajandus (3 a)

••• KOOLITUS ILMA PÕHIHARIDUSETA:Koolikohustusea ületanud (üle 17aastased) põhikooli pooleli-jätnutele kutseõpe koos võimalusega jätkata põhiharidusõpinguid 8. või 9. klassis.

Koolikohustusealistel (alla 17aastastel) õpiraskustesse sattunud noortel võimalik omandada ametialaseid algoskusi kutsealase eelkoolituse korras ning jätkata põhihariduse õpinguid 7., 8. või 9. klassis.

Kutseõppes võimalik õppida kas autohoolduse, toitlustuse, ehituspuusepa või tisleri erialal.

••• TÄISKASVANUTE KOOLITUS: Täiendus- ja ümberõpe (lisainfo kodulehel)

Vana-Vigala, 78003 Raplamaa ••• tel 482 4545, 505 2766faks 482 4450 ••• kool@vigalattk.ee ••• www.vigalattk.ee

KOOLKÕIGILE!

KUTSEKESKHARIDUSÕPE PÕHIHARIDUSE BAASILPuit- ja kiviehitiste restaureerimine (3 a) päevaõpe

KESKHARIDUSE BAASIL (kaugõpe, kutseharidus)Puit- ja kiviehitiste restaureerimine (2 a)Keskkonnakaitse (2 a)Loodusturismi korraldus (2 a)Maastikuehitus (2 a ja 5 k)Majandusarvestus (2 a)Väikeettevõtlus (1 a)Väikesadama spetsialist (1 a)

PÕHI- JA KESKHARIDUSE BAASILVeoautojuht (6 k), kaugõpe, kutseharidus (tingimus 21. a, B-kategooria juhiluba)Metsamajandus (raietööline, 1 a), kaugõpe, kutseharidus

PÕHIHARIDUSE NÕUDETAMetsamajandus (raietööline, 1 a), kaugõpe, kutseharidus

ERIALAD 2011

Dokumente võtame vastu kuni 15. augustini 2011. Sisseastumisvestlused ja -katsed 17. augustil 2011 aadressil Suuremõisa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa. E-post hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee, tel 469 4391, koduleht www.hak.edu.ee.

praktika paigaks Põhja-Eesti Regionaalhaigla, siis Kati ja Laura otsus-tasid katsetada täiesti tundmatul maal. Nii pimeostude meetodi kui ka maksutemaatikaga olid nad seni vähe kokku puutunud.

“Käisime MTA kontorites üle Eesti – Rakveres, Tartus, Raplas, Pär-nus, Haapsalus, kokku kahe peale 10 linna 12 kontoris,” kirjeldab Kati. “Päris uhke tunne oli, kui saime MTA-lt päris oma autojuhi,” naerab Laura. Lisaks kontorite külastamisele helistasid mõlemad tüdrukud ka kümneid kordi MTA infotelefonidele.

Tüdrukud usuvad, et klienditeenindajad ei saanud aru, et nad on kontrollijad. “Eesmärk oli esitada samu küsimusi, et tulemused olek-sid võrreldavad. Aga kui ei õnnestunud, eks siis läks jutt ka muude tee-made peale,” avab Laura selle salapärase töö metoodikat. Iga külastu-se ja kõne järel täitsid “libakliendid” põhjaliku ankeedi, milles tuli hin-nata üldmulje ja vahetu teeninduse eri aspekte.

Laura tunnistab, et päris algul ta MTA praktikapakkumisest huvita-tud ei olnud, sest oma tulevast ametit seob ta pigem psühholoogitöö-ga. “Aga siis mõtlesin, et võiks ikkagi proovida valdkonda, kuhu ma tõe-näoliselt edaspidi kunagi ei satu,” räägib Laura. Kati oli asjas algusest peale kindel, sest planeeritav karjäär võib just sellist rida CVs vajada.

Praktikast avaliku esinemise kogemuseniJuurde õppisid tüdrukud palju. “Pidime endale selgeks tegema nii tolli kui ka maksudega seotud küsimusi, näiteks ettevõtlusmaksude kohta,” meenutab Laura. Mõne koha pealt olid kontrollkäiguks ettevalmistatud küsimused teenindajatele suisa ootamatud, sest näiteks õppelaenu-intresside kohta tavaliselt keegi kontorisse uurima ei tule. Samas olid õppelaenu maksustamises alles hiljuti toimunud muudatused. Näiteks ei saa alates uuest aastast õppelaenuintresse enam tulust maha arvata.

Mis oli praktikantidele kõige keerulisem? “Pidime oma tulemu-si mitu korda MTAs ette kandma,” meenutab Kati. Esialgu väiksemale ringile, siis suuremale ja lõpuks videokonverentsina juba kõikidele tee-ninduskontoritele. “See ehk tekitas algul veidi kõhedust – esineda kõi-kide nende inimeste ees ja vastata nende küsimustele. Aga tegelikult polnud selles samuti midagi hullu.”

Kursusekaaslastega võrreldes oli Kati ja Laura praktika ajaliselt väga paindlik. Kõige mahukam töö oli statistiline analüüs, sealjuures kogu-tud andmete võrdlemine eelmiste aastatega, mida sai teha endale so-bival ajal. “Selles mõttes on MTA praktikapaigana väga sobiv just nei-le, kes kooli kõrvalt ka tööl käivad,” soovitab Kati järgmise aastakäigu kaasvõitlejatele võimalust kaaluda.

Tudengid said suurepäraselt hakkamaTüdrukute praktikakogemusest kõneleb MTA teeninduskorralduse osa-konna peaspetsialist Karin Aleksandrov: “Maksu- ja Tolliamet on tee-ninduskvaliteedi parandamiseks mystery shopping’u ehk testostu mee-

todit kasutanud juba kuus aastat. Varem ostsime testostude korralda-miseks professionaalsete uuringufirmade teenust. Kuna kokkuhoid on hetkel märksõna kõikjal, kuid teenindustaseme hindamist peame siiski väga oluliseks, siis hakkasime otsima muid võimalusi. Meie otsingute-le vastuseks tundis asja vastu huvi Tallinna ülikool ning esimene koos-töö testostu valdkonnas sai alguse 2010. aasta kevadel.

Testostjate ülesanne oli vaadelda ning hinnata Maksu- ja Tolliame-ti teeninduskohtade letiteenindajate ning kontaktkeskuse telefonitee-nindajate käitumist igapäevases teenindussituatsioonis, analüüsida va-hetu teeninduse ja telefoniteeninduse kvaliteedi erinevusi, kaardistada teenindusprotsessi positiivsemaid ja negatiivsemaid aspekte ning võr-relda tulemusi varasematel perioodidel tehtud testostude tulemustega.

MTA jaoks oli sellealane töö tudengitega esmakordne, aga meeldiv kogemus. Hindame väga tänavuste testostjate täpsust, sõnapidamist ja paindlikkust töö organiseerimisel. Teeninduse testimisel kontrollk-liendina on väga tähtis omada kiiret ümberkehastumisvõimet ja mitte peljata end näidata “rumalana”.

Kati ja Laura said sellega suurepäraselt hakkama ning tegid lisaks

Psühholoogiatudeng Kati siseneb Maksu- ja Tolliameti teenindussaali. Ta uurib põhjalikult stendi, vaatab ruumis ringi ning võtab rahulikult sappa...

Leti taga esitab Kati küsimusi mitmest vallast, nii ettevõtte tu-lumaksu kui ka tudengi õppelaenu kohta. Kui teenindaja läheb tagaruumi neiu küsitud dokumenti tooma, laseb nooruke klient

kontrolliva pilgu üle paberite, mis töötaja on tema vaatevälja jätnud. Õues ootab Katit Maksu- ja Tolliameti personaalse autojuhiga masin.

Pimeostud ja testkõnedKevadel valisid Kati Madisson ja Laura Maasalu psühholoogia eriala praktikakohaks Maksu- ja Tolliameti (MTA). Maksuhaldur otsis üliõpilasi pimeostude tegemiseks. Kui enamik kursusekaaslastest valis ühekuuse

Praktika tegi tudengitest libakliendid

Laura Maasalu.

Kati Madisson.

3 a.

Koolitusleht 19. mai 2011 7

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli 2011/2012 vastuvõtu info

Dokumentide vastuvõtt: 13. juunist 8. juulini ja 1.–15. augustiniE kl 9–18, T–R kl 9–14 Viljandi linnas VÜKK täiendusõppekeskuses, Leola 15a või

internetis www.vykk.vil.ee.

Kontakt ja info: Vana-Võidu, Viiratsi vald, 70108 Viljandimaatel 435 1020 • vastuvõtuajal tel 435 1049 • vastuvott@vykk.vil.ee

Soodustused:• stipendium38€• kompensatsioontööriietesoetamiseks• tasutakoolilõuna• keskkonnatehnika,elektrikujaautoeriala õppijateleautojuhiluba(B-kat)• transporditoetus

Kooli astumiseks vajalikud dokumendid:• avaldus(blankettkoolikodulehel, võibesitadaelektrooniliselt)• põhi-võikeskkoolilõputunnistus• viimaselõpetatudklassitunnistus (põhiharidusetaõpe)• 9.klassiklassitunnistus (põhikoolilõpetajatele)• isikuttõendavdokument

• 3fotot(3x4cm)• arstitõend• vanemakirjaliknõusolek(alla18aastastel)• erivajadusegaõppijalrehabilitatsiooniplaan (olemasolul)• suunamis-võigarantiikiriettevõttest(soovitatav)

Õpilaskodu:• uuskortertüüpiõpilaskodu(260kohta)

KEsKhaRiDusE baasiL (5 kuud kuni 2,5 aastat):

• bussijuht D (sesoonõpe) 5 k (20 õppenädalat)

• autojuht C (sesoonõpe) 5 k (20 õppenädalat)

• elektrik (sesoonõpe) 2 a

• kokk (sesoonõpe) 2,5 a

• puit- ja kiviehitiste restaureerimine 2 a

• kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 2 a

• ehitusviimistlus 2 a

• kinnisvarahooldus 2 a

PõhihaRiDusE nõuDETa, alates 17. eluaastast:

• kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 1 a

• abikokk 1 a

• palkmajaehitaja 1 a

PõhihaRiDusE baasiL:

• mööblirestauraator (sadulsepp) 1 a

• keevitaja (MIG/MAG keevitaja osaoskustega) 1 a

• automaaler 3 a

• veoautojuht 3 a

• kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 3 a

• kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (vastuvõtt põhikooli lihtsustatud õppekava alusel lõpetajatele) 3 a

• keskkonnatehnika lukksepp 3 a

• ehituspuusepp 3 a

• ehitusviimistlus 3 a

• elektrik 3 a

• kokk 3,5 a

• autotehnik 3,5 a

• arvutid ja arvutivõrgud 3,5 a

Praktika tegi tudengitest libakliendid

ankeetide täitmisele ka mitu ettepanekut töö paremaks korraldamiseks. Kuna üliõpilane eelistab üldiselt suhelda arvuti teel ning ei ole meie teeninduskoh-tades just sage külaline, siis on noore inimese arvamus meie vahetu teenin-duse kohta värskendav ja edasiviiv. Loodame väga, et selline koostöö ei jää viimaseks ning üliõpilased tunnevad ka edaspidi huvi maksuhalduri pakuta-vate praktikavõimaluste kohta. Kasu on sellest kindlasti mõlemale poolele!”Tiina Tambaum, teadmussiirde keskuse juhataja

Testkliendid saavad koolis õpitut praktikas rakenda-da, testijate kasutamine aga näitab kätte teenin-dajate nõrgad kohad.

fotod eraKogu

KUTSE HEAST KOOLIST

Dokumentide vastuvõtt 27. juuni – 27. juuli 2011

Põhihariduse baasil• Arvutid ja arvutivõrgud• Ehituspuusepp• Ehitusviimistlus• Kokk• Majutusteenindus• Majutusteenindus (hariduslike erivajadustega)• Elektroonikaseadmete koostaja• Müüja• Koostelukksepp• Autotehnik• Tisler• Pagar-kondiiter• Laohoidja• Metsamajandus

Keskhariduse baasil• Ärikorraldus• Rätsepatöö• Sekretäritöö – personalitöö lisaoskusega• Juuksur• UUS! Kinnisvarahooldus • UUS! Autodiagnostik

Keskhariduse baasil sesoonõpe• Müügikorraldus• Majandusarvestus• Arvutid ja arvutivõrgud

Tee ise!26.07 • Keraamilised pokaalid27.07 • Märgviltimistehnikas ehted27.07.–06.08 • Ehete valmistamine erinevates tehnikates28.07 • Seebi viltimine02.–04.08 • Beebitekkide heegeldamine 02.–05.08 • Pergola ehitus06.08 • Erinevad patsipunumis-tehnikad ja õiged võtted juuste tasandamiseks

Mine loodusesse!29.–30.07 • Orienteerumine metsas06.08 • Põhjalik ravimtaimekursus

Õpi kasulikku!26.–27.07 • Säästlik ja kiire koristus nii tava kui kaökotoodetega26.–28.07 • Sulgpalli suvekool26.–29.07 • Digifotograafi a algajatele26.07.–04.08 • Suguvõsa-uurimise algkursus29.–30.07 • Orienteerumine metsas30.07 • Sissejuhatus joogapraktikasse ja fi losoofi asse06.08 • Põhjalik ravimtaime-kursus

SUVEKOOL 2011Tule suvel kooli! Lisainfo tel 442 7870.

e-post kursused@hariduskeskus.eewww.hariduskeskus.ee/suvekool

www.hariduskeskus.eeNiidupargi 8/12, 80047 Pärnu

tel 442 7883, 445 9465parnumaa@hariduskekus.ee

Võistluse toetajad:

3. juunil Räpina Aianduskoolis

Floristaia2011

aednike kutsevõistlus

Tulge vaatama!

Kavas

aianduslik taimekaitse, näidisaia rajamine ja looduslikest materjalidest objekti kujundamine.

Täpsem ajakava: www.estoskills.ee

3. juunil toimuvad Räpina Aianduskoolis üheksandad aiandusala kutsevõistlused Floristaia 2011.

Floristaial võetakse mõõtu mitmel alal, nagu tai-metundmine, floristika, maastikuehitus, mahamärki-mine, taimekaitse ja silma järgi kaalu, mahu ja pind-ala arvestamine. Võistlust korraldab SA Innove koos-töös Räpina Aianduskooliga. Kaasa lööma on kutsutud ka partnerkoolide õpilased, eri aastatel on osavõtjaid olnud Prantsusmaalt ja Saksamaalt, kuid enamik siis-ki Eestist. Võistlust rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning haridus- ja teadusministeerium, toetavad Eesti Aiandusliit, põllumajandusministeerium.

Võistlusele oodatakse ka pealtvaatajaid. Aiandus-huvilised pealtvaatajad saavad koolist kaasa osta is-tikuid. Saadaval on Eesti kõige odavamad tomatitai-med ja ilupõõsad.

1.1 Praktiline kompleksüles­anne (120 min)Kolmeliikmelisel võistkonnal tuleb näidata teadmisi taimede tundmises ja etteantud plaani kohaselt rajada näidisaed.

1.2 Aianduslik taimekaitse (40 min)Võistleja tunneb enamlevinud taimekahjustajaid. Osaleja peab oskama doseerida ka taime-kaitsevahendeid ja praktiliselt taimekaitset korraldada.

1.3 Aianduslik töö (30 min)Võistlejal tuleb sooritada aian-duslik töö.

1.4 Aianduslik viktoriin (30 min)Võistleja peab oskama vastata aiandusega seonduvatele küsi-mustele.

2. Objekt looduses (120 min)Kolmeliikmelisel võistkonnal tuleb valmistada etteantud looduslikest materjalidest (kivi, puit, oksad jm) geomeetriline või mõni muu tuntud vorm.

Võistlusülesanded ja kava:Noore aedniku kutsevõistlus

Noored aednikud kohtuvad Räpinas

AJAKAVA

8.00–8.30 Registreerimine

8.30–8.45 Võistluste avamine kooli õppehoone ees

8.45–10.45 Praktiline kompleksülesanne

10.50–11.30 Aianduslik taimekaitse

11.35–12.05 Aianduslik töö

12.05–12.55 Lõuna

13.00–13.30 Aianduslik viktoriin

13.35–15.35 Objekt looduses

17.00–18.30 Autasustamine ja võistluste lõpetamine

Hetk aastataguselt Floristaia võistluselt.

räpiNa aiaNduskool