Koolituskeskkonnad,

avaloeng

Anne Villems

September 2013.a.

Miks selline kursus?

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on

meie igapäevane abiline õppetöös.

• Milliseid vahendeid on teie senises

õppetöös kasutatud?

• Kui palju on üldse neid vahendeid, mida

saab õppetöö toetuseks kasutada?

• Vastuse annab Center for Learning and

Performance Technologies http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/

http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/

Kuidas on Eestis arenenud IKT

kasutus õppetöös? Tehnilise baasi areng:

• 1959.a. – Ural 1, TÜ Arvutuskeskus

• 1980-ndad – esimesed personaalarvutid

• 1990 – UUCP Internet (ainult e-mail)

• 1992 – 64Kbps Internet

Kuidas on Eestis arenenud IKT

kasutus õppetöös 2. Organisatoorne areng:

• 2003 – Eesti e-Ülikooli loomine (8 organistsiooni)

• 2005 – Eesti e-Kutsekooli loomine (13 rakenduskõrgkooli ja 24 kutseõppeasutust)

• EITSA e-õppe Arenduskeskus (loodid 2006)

tugi: uudiskirjad, konverentsid/seminarid,

töörühmad, e-kursuse kvaliteedimärk jne.

• HITSA (2012) = EITSA + Tiigrihüpe + Eenet

Kuidas on Eestis arenenud IKT

kasutus õppetöös 3. Tarkvara areng:

• 1997 – Web Course Tool (WebCT)

BlackBoard (2006)

• Ca 2000 – ÕIS

• 2009 – Moodle

• 2009 – Adobe Connect

• 2011 jõulud – ATI klikkerid

Mõned põhiterminid • Koolituskeskkonnad (Learning environments)

• IKT hariduses (ICT in education)

• E-õpe (e-learning)

• Kaugõpe (distance learning)

• Arvutipõhine õpe (CBL- computer based learning)

• LMS – Learning Management Systems

• LCMS – Learning Content Management Systems(vt.erinevusi http://elearningandlearningmanagement.blogspot.com/2007/02/lms-vs-lcms.html )

Koostagem skeem nende mõistete omavahelisest seoste kohta

http://elearningandlearningmanagement.blogspot.com/2007/02/lms-vs-lcms.htmlhttp://elearningandlearningmanagement.blogspot.com/2007/02/lms-vs-lcms.htmlhttp://elearningandlearningmanagement.blogspot.com/2007/02/lms-vs-lcms.htmlhttp://elearningandlearningmanagement.blogspot.com/2007/02/lms-vs-lcms.htmlhttp://elearningandlearningmanagement.blogspot.com/2007/02/lms-vs-lcms.html

Maailmas – neli etappi

1. Eelajalugu – kuni 1983 2. Multimeedia – 1984-1993

3. Windows, Mac, CD-ROM, esitlus-

tarkvara, CBT (Computer Based Training)

– E-õppe esimene laine – 1994-1999

4. Web, HTML, Media-players, e-mail

– E-õppe teine laine – 2000-2008

Java/IP, streaming, e-õppe keskkonnad

e-õpe 2.0 (3.0,4.0, …) – põhineb Web 2.0

E-õpe haridussüsteemis ja

firmades

• Tegeliku tõuke e-õppele andis

firmakoolitus

– Raha

– Aeg

– Vajadus

• Näide: SAAB-i firma koolitus USAs jm.

J.Cross väidab:

“Forget about college, classrooms, courses, curricula, credits, and the campus. We’re going to chat about eLearning. This is corporate; it’s not academic.”

If workers could do their jobs well by taking smart pills, training departments would have nothing to do except order the pills and pass them out. Executives don’t care about learning; they care about execution.

A History of eLearning http://www.internettime.com/Learning/articles/OTH.doc

Kes on kõige tähtsam?

• Traditsiooniline õppesituatsioon: üks õpetaja, tema ümber palju õppijaid, tegevus – õpetajakeskne.

• E-õppe situatsioon: õppur kõige tähtsam, tema teenistuses nii tehnilised vahendid, õppematerjalid, suhtlusvahendid kaasõppuritega, tuutoritega jne. Tegevus - õppurikeskne

Õppimise infotehnolooglise

keskkonna muutumine Ainus konstant, millele te tehnoloogiat kasutades

saate toetuda, on selle muutumise pidev kiirendus.

Aaron Silvers, ADL

• Kui palju uusi programme peab õpetaja/õppija

veel õppima kasutama?

• Kui palju uut tehnoloogiat tegelikult õppetöös

kasutatakse?

• Kas see uus tehnoloogia parandab õppimist?

• Kas see parandab õpikeskkonda?

Janet Buchan

E-õppe vahendite areng

E-õppega seonduvad terminid

• Praktika kogukonnad -Communities of

practice

• Teadmusjuhtimine - Knowledge

management

• Õppiv ettevõte - Learning enterprise

• Hädaabi õppimine - Emergent learning

• Õppimine vajadusel - Learning on demand

…uued terminid

• Media mashup

• Khan Academy • http://www.khanacademy.org/

• MOOC http://www.youtube.com/watch?v=eW3gMGqcZQc

• Connectivism http://en.wikipedia.org/wiki/Connectivism

http://www.khanacademy.org/http://www.youtube.com/watch?v=eW3gMGqcZQchttp://en.wikipedia.org/wiki/Connectivism

Innovatsiooni seadused

Kursuse (MTAT.03.142) ülesehitus

• Lõpeb arvestusega. Koosneb 4 osast:

1. Õppejõu viis (5) loengut

2. Üliõpilaste juhitud seminarid, nende

retsenseerimine

3. Läbivad ülesanded

4. Kokkuvõte ja tagasiside

• Esimene osa on teie toetuseks, teine ja

kolmas osa on rangelt kohustuslik.

• Kursust toetab Wiki: courses.cs.ut.ee

Loengute teemad

1. Sissejuhatus (käesolev loeng).

2. Õpihalduskeskkonnad ja teised IKT-

vahendid

3. Õpiobjektid

4. Autoriõigustest, tagasiside meetodid

5. Interaktiivsusest IKT-põhises õppes

Seminaride teemad

• Nädalavahetusel ilmub Courses lehele

minu poolt pakutavate teemade loetelu.

• Võite ka ise teema valida, aga see peaks

olema seotud mingi IKT-põhise keskkonna

hariduses kasutamisega.

• Teemad tuleks valida kahe kriteeriumi

alusel:

– Mis endale huvi pakub

– Mis ka teistele on huvitav

Seminaride läbiviimisest • Kestus: 1,5h, erijuhul 45 min.

• Olgu rikastatud aktiivõppe elementidega

• Kasutatakse IKT-vahendeid

• Organiseeritakse kuulajatelt tagasiside

• Määratud osaleja retsenseerib seminari

läbiviimist ja materjale

• Materjalid riputatakse courses-lehele enne

seminari

• Kasutame ka Adobe Connect vahendeid

Arvestuse tingimused

• Osalenud vähemalt 3 loengus (puudutud

loengute kohta esitatud väike kodutöö).

• Peetud omavalitud teemal seminar.

• Retsenseeritud omavalitud seminar.

• Antud kursuse kohta tagasisidet

-----------------------------------------------

Tagasiside põhjal valime populaarseima

seminari, autorile autasu.

Kodutöö

• Aega 2 nädalat.

• Tutvuge õpiobjektiga „Õpiobjekt ja selle

omadused“,

• Õpiobjekt asub aadressil:

http://sisu.ut.ee/opiobjekt/

• Kommenteerige, kasutades õpiobjekti

integreeritud Facebook vahendit.

http://sisu.ut.ee/opiobjekt/

Küsimused?

… ja ettepanekud kursuse

ülesehituse muutmiseks