koolita koolitajat Õppekava · 2019. 4. 26. · tegevus 1: laullahing (30 minutit) ... koolitamise...

KOOLITA KOOLITAJAT

ÕPPEKAVA

Noorsootöötajate ja noorte koolitajate oskuste ar-

endamine sotsiaalselt marginaliseeritud noortega

töötamisel

SISUKORD

ÕPPEKAVA RAAMISTIK .............................................................................................................. 7

ARTSQUAD projekti identiteet ................................................................................................. 8

ARTSQUAD projekti partnerid .................................................................................................. 8

Avaldamine .................................................................................................................................. 8

ÕPPEKAVA ELEMENDID ............................................................................................................. 9

Sissejuhatus .............................................................................................................................. 10

Loovate kunstide kaudu võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja sotsiaalse kaasatuse

edendamine ............................................................................................................................... 10

Loomingulise kunsti kasutamise atraktiivsus ................................................................... 12

Mitteformaalne õpe ................................................................................................................... 12

Aktiivne osalemine.................................................................................................................... 14

Hindamine .................................................................................................................................. 14

Mitteformaalne hindamine ................................................................................................... 14

Kaheksa põhipädevust elukestvas õppes ......................................................................... 15

Ametlik hindamine ................................................................................................................ 17

Õpikeskkond .............................................................................................................................. 17

Grupi dünaamika ...................................................................................................................... 18

Noorsootöö spetsialistid kui õppimise juhendajad............................................................... 19

Tutvumine kavandatud kunstiteadustega ......................................................................... 20

Partnerriikide noorsootöö spetsialistide pool kasutatavad meetodid ............................ 21

Norsootöö spetsialistide oskused....................................................................................... 21

Noorsootöö spetsialistide professionaalne areng ............................................................ 22

ARTSQUAD “Koolita koolitajat” õppekava kui vahend noorsootöö spetsialistidele ....... 22

Ettevalmistus vähemate võimalustega noortega töötamiseks ........................................... 23

Nõuanded juhendajale ............................................................................................................. 23

ÕPPEVAHENDID ......................................................................................................................... 25

ÜLEVAADE VAHENDITEST JA PÕHIOSKUSTEST .......................................................... 26

“KOOLITA KOOLITAJAT” PROGRAMMI AJAKAVA .......................................................... 27

3

A. DIGITAALNE MEEDIA ............................................................................................................ 30

Ülevaade .................................................................................................................................... 30

Digitaalne meedia 1.................................................................................................................. 31

MOODULI NIMETUS: NUTITELEFONI FOTODE PÕHITÕED ........................................ 31

Õpiväljundid – võtmepädevused ........................................................................................ 31

Vajalikud materjalid / Ressursid ......................................................................................... 31

Metoodika .............................................................................................................................. 32

Sissejuhatus (15 minutit) ..................................................................................................... 32

Tegevus 1: Proovifotode tegemine (30 minutit) ............................................................... 32

Tegevus 2: Näpunäiteid paremate fotode tegemiseks (30 minutit) .............................. 32

Tegevus 3: Teooria praktikasse panemine (60 minutit).................................................. 33

Kokkuvõte (15 minutit) ......................................................................................................... 33

Digitaalmeedia 2 ....................................................................................................................... 33

MOODULI NIMETUS: DIGITAALNE JUTUTAHVEL .......................................................... 33

Ülevaade ................................................................................................................................ 33

Õpiväljundid - võtmepädevused ......................................................................................... 33

Materjalid / ressursid ............................................................................................................ 34

Metoodika .............................................................................................................................. 35


Tegevus 1: Lugu jututahvlite taga (25 minutit) ................................................................. 35

Tegevus 2: Minu isiklik jututahvel (60 minutit) ................................................................. 35

Tegevus 3: Jututahvlite esitlemine (40 minutit) ................................................................ 36


B. LUGUDE JUTUSTAMINE ...................................................................................................... 36

Ülevaade .................................................................................................................................... 36

Lugude jutustamine 1 ............................................................................................................... 38

MOODULI NIMETUS: MINU ISIKLIK LUGU ........................................................................ 38



Metoodika .............................................................................................................................. 39

4


Tegevus 1: Mälestused, mis seostuvad lõhnadega (60 minutit) ................................... 39

Tegevus 2: Kõige piinlikum või naljakam mälestus (60 minutit) .................................... 40


Jutustamine 2 ............................................................................................................................ 41

MOODULI NIMETUS: JUTU LOOMINE ............................................................................... 41



Metoodika .............................................................................................................................. 42


Tegevus 1: Loo jutustamine kui kommunikatsioonivorm (20 minutit) ........................... 43

Tegevus 2: Lühijutu loomine (90 minutit) .......................................................................... 43


C. DRAAMA ................................................................................................................................... 44

Ülevaade .................................................................................................................................... 44

Õpitulemused – võtmepädevused ......................................................................................... 45

Materjalid / ressursid ................................................................................................................ 46

Draama 1 ................................................................................................................................... 46

MOODULI NIMETUS: TAASESITUS TEATRI ETENDUS ................................................. 46

Metoodika .............................................................................................................................. 47


Soojendusülesanne "Grupi- ja eneseteadlikkus" (30 minutit) ........................................ 47

Tegevus 1: Fantaasia & elutute mängimine (40 minutit) ................................................ 48

A. Fantaasia .......................................................................................................................... 48

B. Elutute mängimine ........................................................................................................... 48

Tegevus 2: Skulptuurid (25 minutit) ................................................................................... 48

A. Külmutatud Skulptuurid ................................................................................................... 49

B. Liikuvad skulptuurid ......................................................................................................... 49

Tegevus 3: Improvisatsioon muusika instrumentidega (30 minutit) .............................. 50


5

Draama 2 ................................................................................................................................... 50

MOODULI NIMETUS: TAASESITUS TEATER - ETENDUS ............................................. 50

Metoodika .............................................................................................................................. 51


Soojendusülesanne "Vihmamets" (20 minutit) ................................................................. 51

Tegevus 1: emotsioonid (30 minutit) ................................................................................. 52

Tegevus 2: Kolm häält (30 minutit) .................................................................................... 52

Tegevus 3: Taasesitus teatri etendus (45 minutit) .......................................................... 52


D. MUUSIKA ................................................................................................................................. 54

Ülevaade .................................................................................................................................... 54

Muusika 1 ................................................................................................................................... 54

MOODULI NIMETUS: MUUSIKA NAUTIMINE .................................................................... 54

Õpiväljundid – võtmeoskused ............................................................................................. 54


Metoodika .............................................................................................................................. 56


Soojendusharjutus "Rütmitants" (20 minutit) .................................................................... 56

Tegevus 1: Tempo mõju meeleolule (20 minutit) ............................................................ 57

Tegevus 2: Muusika poliitilise, sotsiaalse ja kultuurilise häälena (20 minutit) ............ 57


Muusika 2 ................................................................................................................................... 60

MOODULI NIMETUS: LAULUKIRJUTAMINE ..................................................................... 60



Metoodika .............................................................................................................................. 61

Laulukirjutamine – osa 1 (120 minutit) .................................................................................. 62


Tegevus 1: Laullahing (30 minutit) ..................................................................................... 62

Aktiivsus 2: Laulukirjutamise ettevalmistus (30 minutit) ................................................. 63

6

Tegevus 3: Pildist inspireeritud read (30 minutit) ............................................................ 63

Laulukirjutamine – osa 2 (90 minutit) .................................................................................... 64


Tegevus 1: Vokaalne soojendus (10 minutit) ................................................................... 64

Tegevus 2: Meeleolu ja tempo (20 minutit) ...................................................................... 64

Tegevus 3: Meloodia (10 minutit) ....................................................................................... 65

Tegevus 4: Esinemine (30 minutit) .................................................................................... 65


PILOTEERIMINE .......................................................................................................................... 66

Jutustamise osa piloteerimine ................................................................................................ 67

Digitaalmeedia osa piloteerimine ........................................................................................... 68

LISAD ............................................................................................................................................. 69

7

ÕPPEKAVA RAAMISTIK

Projektiga ARTSQUAD soovivad partnerid noorsootööga tegelevale sihtgrupile

(noorsootöötajad ja noorte koolitajad) pakkuda võimalust tööalaselt areneda koos

uuenduslike vahenditega, mida oma töös kasutada vähemate võimalustega noortega.

Konsortsiumi partnerid usuvad, et marginaliseerunud noortega töötavate spetsialistide

väljaõppe pakkumises erineb lõhe seoses loovate erialade kasutamisega. Selle

defitsiidiga tegelemiseks on partnerid välja töötanud ja läbiproovinud uuenduslikke

meetmeid, et tutvustada noorsootöötele võimalust kasutada digitaalse meediat, lugude

jutustamist (storytelling), draama ja muusika kasutamist võtmepädevuste arendamiseks.

See koolita koolitajat1 õppekava sisaldab haridusalaseid vahendeid noorsootöötajatele,

kes soovivad töötada:

A. Digitaalne meediaga

B. Lugude jutustamisega

C. Draamaga

D. Muusikaga

Nende vahendite kasutamisel saavad noorsootöö spetsialistid vähendada õpitulemuste

ebavõrdsust, mis mõjutavad ebasoodsa taustaga õppijaid.

1 Selles kontekstis “Koolita koolitajat” hõlmab selliseid haridusprogramme, mille abil isikud, kes on valitud

õpetama, juhendama või koolitama teisi, läbivad koolituse ka ise.

8

ARTSQUAD projekti identiteet

ARTSQUAD on projekti "Noorsootöötajate ja noorte koolitajate oskuste arendamine

sotsiaalselt marginaliseeritud noortega töötamisel" lühend.

Pealkirjas olev ladinakeelne sõna "QUAD" valimine peegeldab nelja loovat eriala, mida

projekt esitab kui noortepraktika võimsaid tööriistu: digitaalne meedia, lugude jutustamine

, draama ja muusika.

Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+ põhimeetmed: innovatsiooni

alane koostöö ja heade tavade vahetamine. Tegevus: strateegiline partnerlus.

Tegevusvaldkond: strateegiline partnerluse noorte jaoks. Peamine eesmärk:

innovatsiooni arendamine.

ARTSQUAD projekti partnerid

SEAL CYPRUS- CYPRUS ORGANISATION FOR SUSTAINABLE EDUCATION &

ACTIVE LEARNING (KÜPROS) kui kordineeriv partner.

YSBF- YOUTH IN SCIENCE AND BUSINESS FOUNDATION (EESTI)

FIP- FUTURE IN PERSPECTIVE (IIRIMAA)

SALVATI COPIII- FILIALA ARGES (RUMEENIA)

Avaldamine

Partnerid soovivad, et see õppekava oleks vabalt kättesaadav noorsootöötajatele, noorte

koolitamise pakkujatele ja noorsootöös osalevatele organisatsioonidele. ARTSQUADi

“Koolita koolitajat” õppekava on allalaaditav kõigis partnerkeeltes - kreeka, inglise, eesti

ja rumeenia keeles - projekti kodulehe www.artsquad.eu ressursside osas.

Väljaandega seotud uuendused ja informatsioon pilootfaasi kohta on üles laetud projekti

Facebooki lehele https://www.facebook.com/ArtsquadEU/

http://www.sealcyprus.org/

http://www.sealcyprus.org/

http://www.ysbf.org/

http://www.ysbf.org/

http://www.fipl.eu/

http://www.salvaticopiii.ro/

https://www.facebook.com/ArtsquadEU/

9

ÕPPEKAVA ELEMENDID

10

Sissejuhatus

Selle peatüki eesmärk on kirjeldada projektis ARTSQUAD välja pakutud koolitustegevuse

edastamise ja hindamise peamised kontseptsioonid ja teooriad. Projekti partnerid on

järginud mitteformaalse hariduse meetodeid ja tööriistu kasutades põhinevat innovaatilist

päringupõhist õppimisviisi. Ebasoodsas olukorras olevate noorte jaoks ei suuda

formaalsed haridusalased lähenemisviisid täita tänapäeva majanduses nõutavaid

õpitulemusi. Loov kunst võib olla tõhusam õpetamismeetod, et omandada põhi- ja

transversaalsed pädevusi.

ARTSQUADi koolita koolitajat õppekava eesmärk on varustada noorsootöö spetsialistid

praktiliste vahenditega, mida kasutada oma igapäevases töös ebasoodsas olukorras

olevate noortega. Samuti toetab see neid töötades ebapärastes keskkondades ja

suurendab nende tööle saamise võimalust, mainet, professionaalsust ja olukorda isegi

siis, kui nad hetkel töötavad täiesti erinevas valdkonnas. Nii muutub noorsootöö

professionaal tõhusamaks toetamaks ebasoodsas olukorras olevate noorte sotsiaalses

kaasamises formaalses hariduses või tööhõives ning nende edenemisele Euroopa

ühiskonda panustavate liikmetena. Lõppkokkuvõttes suurendab projekt noorsootöö mõju

ja tunnustamist.

Loovate kunstide kaudu võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja

sotsiaalse kaasatuse edendamine

Aruande kohaselt "Töö noortega: noorsootöö väärtus EL`is " (Euroopa Komisjon ja

EACEA, 2014) 2 , ühiseks jooneks paljudes Euroopa riikides on ebastabiilsus või

jätkusuutmatu tööhõive, mida noorsootöötajad kogevad ning suur vabatahtliku töö

eeldatav määr. Samal ajal muutub nende juurdepääs haridusvõimalustele raskemaks,

mida kaugemal on nende sihtgrupid põhivoolust. On selge vajadus toetavate meetmete

järele, et arendada noortega töötavate inimeste oskusi. Meie projekt võib lahendada

vajaduse parandada (a) noorsootöötajate tööalast konkurentsivõimet, mis on alahinnatud

paradoksi tõttu, et noorte spetsialistid keskenduvad oma töös kõikide teiste sihtrühmade

2 http://ec.europa.eu/assets/eac/youth/library/study/youth-work-report_en.pdf

http://ec.europa.eu/assets/eac/youth/library/study/youth-work-report_en.pdf

11

tööhõivevõimalustele ja puuduvad initsiatiivid nende enda osas ja (b) nende töö kvaliteet

noortega. See õppekava on välja töötatud mitmekesisuse ja võrdõiguslikkuse alusel. Kõik

selle õppekava tegevused on välja töötatud inimestele, kellel on erinevad võimed ja mida

saavad kasutada ka piiratud liikumisvõimega inimesed. Siiski, kui tegevused nõuavad

ruumis palju liikumist nagu draama moodulite puhul, peab juhendaja hindama, kas

puuetega osalejad on võimelised kõiki tegevusi sooritama. Puudega inimeste osalemise

korral peab juhendaja pöörduma isiku(te) poole, et rohkem teada saada nende

vajadustest.

Üks kolmandik Euroopa Liidu noori ähvardab sotsiaalne tõrjutus. Projektiga ARTSQUAD

tahame pakkuda noorsootöötajatele ja noortele koolitajatele võimalust professionaalset

õpet uuenduslike vahenditega, mida oma töös kasutada.

ARTSQUADi õppekavast saavad kasu noored, kellel on vähem võimalusi puude,

õpiraskuste, majanduslike takistuste, kultuuriliste erinevuste (sisserändajad või

pagulased / varjupaigataotlejad), terviseprobleemide, sotsiaalsete takistuste või

geograafiliste takistuste tõttu. Projektist saadud pädevuste abil saavad noorsootöö

spetsialistid pakkuda väiksemate võimalustega noortele a) otsest teed, et edu saavutada;

b) lahendusi sotsiaalsele piiratusele. Mõju sellele sihtrühmale on märkimisväärne ja

jätkuv, kuna noorsootöötajad arendavad oma pädevusi ebasoodsas olukorras olevate

noorte toetamiseks erinevates ja uuenduslikumates vormides.

Hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuri täitevasutuse (EACEA) aruande "Noorte

sotsiaalne tõrjutus ja noorsootöö”3 kohaselt moodustavad hariduskogemused kriitilise

aluse kogu inimese elutsüklile. Eriti koolist väljalangemine ja takistused taskukohase

hinnaga ja kvaliteetse hariduse ja koolituse saamisel on sagedased nähtused sotsiaalse

tõrjutusega noorte eluteedel, mis mõjutavad nende suutlikkust tagada mugavaid

elamistingimusi, osaleda kultuurilistes ja poliitilistes tegevustes, kaitsta oma tervist,

vältida riskantset käitumist ja saada hädas ollesabi ja tuge. ELi noorsoostrateegia

tunnustab noorsootöö olulisust noorte sotsiaalse tõrjutuse mõju leevendamiseks.

Õppekava eesmärk on näidata noorsootöötajatele, kuidas alternatiivsete

õpetamisvahendite kasutamine parandab õpikogemust neile, kellel võib varasematel

juhtudel olla kokkupuude ebavõrdsuse või diskrimineerimisega.

3 http://ec.europa.eu/assets/eac/youth/library/reports/eurydice-study-social-exclusion-2013.pdf

http://ec.europa.eu/assets/eac/youth/library/reports/eurydice-study-social-exclusion-2013.pdf

12

Loomingulise kunsti kasutamise atraktiivsus

Üks probleemidest, mida partnerid soovisid arutleda ARTSQUADiga, olid haridusalaste /

arendusalgatuste atraktiivsus ebasoodsas olukorras olevatele noortele. Partnerid on

valinud alternatiivsete haridusvahenditena loovad kunstid võtmepädevuste

omandamiseks.

Partnerid on täheldanud lõhet spetsialistide koolitamisel, kes töötavad ebasoodsas

olukorras olevate noortega, seoses loominguliste erialade kasutamisega. Selle

defitsiidiga tegelemiseks töötati välja ja katsetati käesolevas õppekavas välja toodud

koolita koolitajat ressursse. Need ressursid tutvustavad noorte professionaalile nelja

loomingulise eriala kasutamist.

Partnerid on otsustanud pakkuda digitaalse meediat, lugude jutustamise, draama ja

muusikat kui vahendeid marginaliseerunud noorte rühmadeni jõudmiseks. Loomingulised

kunstnikud on paljudele noortele atraktiivsed ja neid saab kasutada võtmepädevuste

omandamiseks alternatiivse ja tugeva hariduskeskkonnana. Need on eriti kasulikud

kombineeritud õppes ja intuitiivses õppeprotsessis ning on piisavalt mitmekesised, et

pakkuda peaaegu kõigile potentsiaalsetele õppijatele midagi huvitavat, isegi kõige

vastumeelsematele. Ebasoodsas olukorras olevate noorte jaoks võib loov kunst olla

tõhus meetod, et omandada põhi- ja transversaalsed oskused, nagu sotsiaalne

kodanikupädevus, digitaalne pädevus, kultuuriteadlikkus ja väljendus, ettevõtlikkus ja

kriitiline mõtlemine.

Lisaks tegevusalade õpitulemustele võib ARTSQUADi koolita koolitajat

väljaõppeprogramm aidata kaasa vastupidavuse ja enesehinnangu suurenemisele ning

usalduse suurendamisele, et seada isiklikke eesmärke. Veelgi enam, see võib anda

inimestele, kes on vähem enesekindlad ja motiveeritud, tulevikus rohkem võimalusi olla

kaasatud haridusalaste tegevustega.

Mitteformaalne õpe

Mitteformaalne õpe viitab õppimisele, mis toimub väljaspool formaalset haridus-

õppekava. Mitteformaalse õppega seotud tegevused hõlmavad inimesi vabatahtlikkuse

13

alusel ja on hoolikalt planeeritud, et edendada õppijate isiklikku, sotsiaalset ja ametialast

arengut. Mitteformaalne õpe võimaldab noortel omandada olulisi pädevusi ja panustab

nende isiklikku arengusse ja sotsiaalsesse kaasamisse. Mitteformaalse õppe tunnused

noorsootöö kontekstides ja haridusalased tegevused on:

See juhtub väljaspool formaalhariduse õppekava

Seda hõlbustavad planeeritud õppeprotsessid

See pakub noortele isiklikku ja sotsiaalset haridust

Selle eesmärk on parandada pädevusi (teadmised, oskused ja hoiakud)

See annab koha, kus osalemist tungivalt innustatakse, kuid see on alati

vabatahtlik

Mitteformaalne haridus on paindlikum ja annab võimaluse kohandada “Koolita koolitajat”

programmi eesmärke ja meetodeid vastavalt õppijate vajadustele.

Inimestele, kes leiavad end väljaspool formaalset haridussüsteemi, võib see hariduse

vorm olla olulisem kui formaalne haridus.

Mitteformaalses hariduses kasutatavad meetodid seavad indiviidi õppeprotsessi

fookusese ja edendavad tema isiklikku ja sotsiaalset arengut. Sellised metoodikad

aitavad inimesi paremini kaasata ja motiveerida õppimist.

Õppetöö, mille aluseks on õppimine tegevuste kaudu, on tõhusam ja kompetentsusele

orienteeritud. Seoses õppijate omavahelise pideva suhtlemisega, toetab see

lähenemisviis õppijate suhtlemisoskuse ja juhtimisalase pädevuse arengut, näiteks

meeskonnatöö, juhtimine, projektijuhtimine, praktiline probleemide lahendamine ja

digitaalsed oskused.

Kõik selle õppekava raames välja töötatud tegevused on mitteformaalsed ja järgivad

õppijakeskse osaluspõhist lähenemist. Tegevused on mõeldud vabatahtlikkuse alusel ja

on tihedalt seotud noorte vajadustega, püüdlustega ja huvidega. Selleks, et pakkuda

täiendavat allikat formaalse hariduse ja koolituse kõrval, on need tegevused eriti olulised

vähemate võimalustega noorte jaoks.

Tegevused ei nõua eelnevaid teadmisi ja kõik noored saavad neis osaleda eelneva

ettevalmistuseta. Siin pakutud iga nelja loomingulise eriala jaoks on partnerid loonud

kaks moodulit. Esimene moodul on sissejuhatav, teine on progressiivsem.

14

Kõik loodud tegevused on sooneutraalsed ja sooliste stereotüüpideta.

Aktiivne osalemine

Osalemine pädevuse arendamise programmis võib olla kasulik kõigile, kuid saavutused

võivad olla elumuutvad vähemate võimalustega inimeste jaoks. Üks põhjus on see, et

see rühm sageli kogeb tõkkeid haridusvõimalustes. Seepärast on selle sihtrühma

kriitiliselt oluline "lisaväärtus" seotud barjääride ületamise ja osalemisega.

Üks selle õppekava aluseks olevatest pedagoogilistest põhimõtetest on noorte aktiivne

osalemine kavandatud tegevuses. Sel põhjusel põhinevad kõik ressursid

osalusaktiivsusel. Ressursid on välja töötatud eesmärgiga:

Pakkuda osalejate omavahelist suhtlemist ja vältida passiivset kuulamist

Austada individuaalseid teadmisi ja oskusi

Tagada, et aktiivse osalemine on nii õppeprotsess kui ka tulemus

Edendada ideede ja teabe jagamist

Vähemate võimalustega noorte osalemine mitteametlikus tegevuses võib kaasa tuua

väärtusliku sotsiaalse kapitali arendamise ja sotsiaalse kaasatuse tugevdamise.

Osalemismeetodid ei ole ainult tööriistad. Nad esindavad suhtumist.

Hindamine

Mitte-formaalset õpet iseloomustab osalemise, õppimismeetodite ja õpikogemuste

paindlikkus. Partnerid püüdsid kajastada seda paindlikkust käesoleva õppekava

tegevuste hindamise osas.

Mitteformaalne hindamine

Õppurite jaoks näitab hindamine seda, mida väärtustatakse õpitulemustes; see võib

suurendada teadlikkust oma õppest ja aidata raskuste ületamisel, et õppida tõhusamalt.

Õpetaja või abistaja jaoks on hindamine õpitulemuste ja tulevikueesmärkide selgitamise

vahend. Pärast iga moodulit toimub mitteametlike meetodite kasutamisel lühike

hindamissessioon. Õpetaja / juhendaja sulgeb mõned moodulid, paludes igal osalejal

15

kasutada sõna, kujutada, heli või kõiki kolme, et väljendada oma suhtumist tegevustesse.

Enamikus moodulitest palub koolitaja / juhendaja ühel inimesel igast rühma anda

tagasisidet ühe uue saadud teadmise kohta.

Iga mooduli lõpus suunatakse osalejaid hindama oma pädevuste arengut. Hindamiseks

kasutatavad peamised meetodid on (a) avatud grupi arutelu ja (b) enesehindamine.

Avatud grupi arutelu meetod on valitud, kuna see pakub järgmisi eeliseid:

Tutvumine erinevate vaatenurkadega. Vestluse kasutamine võib tuua

õppekogemused tähelepanu keskpunkti ja aitab osalejatel üksteiselt õppida.

Oma õppimise tunnetamine. Õppijad tunnevad vastutust oma õppimise eest.

Aktiivne osalus. Arutelu on üks lihtsamaid ja võimsamaid viise õppijate aktiivseks

kaasamiseks õppeprotsessi.

Enesehindamise meetod on valitud, kuna see pakub järgmisi reklaamieeliseid:

See võib suurendada õppijate panust õppeprotsessis ja nende suutlikkust

kirjeldada õpitulemusi.

See suurendab õppijate enesekindlust, mis kiirendab pädevuse arengut.

Õpetaja / juhendaja toetab osalejaid, kes mõtisklevad nende õppimisele elukestva õppe

kaheksa põhipädevuse kaudu.

Kaheksa põhipädevust elukestvas õppes

Selle õppekava koolitustegevuse õpitulemusi hinnatakse pädevuste arendamise alusel.

Projekti ARTSQUAD jaoks oleme järginud pädevuspõhimõtteid nagu välja toodud

"Euroopa võtmepädevuste raamistikus".4

Eespool nimetatud raamistik määratleb

kaheksa põhipädevust:

1. Suhtlus emakeeles

2. Suhtlus võõrkeeltes

3. Matemaatiline pädevus ja põhioskused teaduses ja tehnoloogias

4Euroopa Komisjon. (2007). Võtmepädevuste koht elukestvas õppes. Euroopa raamistik. Luxembourg:

Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Euroopa Ühenduste Komisjon. 2007.

16

4. Digitaalne pädevus

5. Õppima õppimine

6. Sotsiaalsed ja kodanikupädevused

7. Algatusvõime ja ettevõtlikkus

8. Kultuuriline teadlikkus ja väljendus

Selles kontekstis on võtmepädevused need, mida kõik isikud vajavad personaalseks

eneseteostuseks ja arendamiseks, aktiivseks kodakondsuseks, sotsiaalseks

kaasamiseks ja tööhõiveks. Neid võtmepädevusi peetakse võrdselt oluliseks. Need on

mõistetavad kui teadmiste, oskuste ja hoiakute kombineerimine järgmiselt:

• Teadmised: faktid ja arvud, kontseptsioonid, ideed ja teooriad, mis on juba loodud ja

toetavad teatud piirkonna või teema mõistmist;

• Oskused: suutlikkus ja pädevus protsesside läbiviimiseks ja tulemuste saavutamiseks

olemasolevate teadmisi kasutades.

• hoiakud: väärtused, mõtted ja veendumused, dispositsioon ja meelelaad, et tegutseda

või reageerida ideedele või inimestele.

Individuaalsete pädevuste määratlus ja nendega seotud teadmised, oskused ja

suhtumine kattuvad ja ühinevad; nad tugevdavad üksteist. Esialgses sõnastuses on

loetletud ka mitmeid võrdlusraamistikus kasutatavaid "valdkonnaüleseid teemasid", nagu

kriitiline mõtlemine, loovus, algatus, probleemide lahendamine, riskide hindamine, otsuste

tegemine ja konstruktiivne juhtimine. Kõnealuseid "valdkonnaüleseid teemasid" peetakse

oluliseks kõigis põhipädevustes.5

Selline lähenemisviis toetas õpitulemuste määratlemist ja selle tõlget hariduslikesse

tegevustesse.

Projekti ARTSQUAD uurimisetapis on partnerid uurinud noorsootöö spetsialistidelt, kui

oluline on, et nende sihtgrupp/sihtgrupid arendaks elukestva õppe kõiki kaheksat

võtmepädevust. Spetsialistid teatasid, et nende sihtgrupi kõige olulisemad pädevused on

sotsiaalsed- ja kodanikupädevused, millele järgneb õppimise õppimine, suhtlemine

5 https://ec.europa.eu/education/sites/education/files/swd-recommendation-key-competences-lifelong-

learning.pdf

https://ec.europa.eu/education/sites/education/files/swd-recommendation-key-competences-lifelong-learning.pdf

https://ec.europa.eu/education/sites/education/files/swd-recommendation-key-competences-lifelong-learning.pdf

17

emakeeles, kultuuriteadlikkus ja väljendus, algatusvõime ja ettevõtlikkus ning digitaalne

pädevus. Kõige vähem oluline on suhtlemine võõrkeeles ja matemaatilised pädevused.

Partnerid on välja töötanud koolitusressursid, tuginedes eespool toodud järeldustele.

Avaldatud peamised pädevusvaldkonnad on iga koolitusmooduli alguses.

Ametlik hindamine

Lisaks mitteformaalsele hindamisele mooduli lõpus on partnerid koostanud ARTSQUADi

koolitusprogrammi osalejate poolt täidetava hindamisküsimustiku. Küsimustikku, mis on

avaldatud käesoleva väljaandes LISA 3, võib kasutada kas mooduli lõpus või kogu

koolituse lõpus.

Partnerid on välja töötanud küsimustiku järgides eklektilisi lähenemisviise ja elemente

kahest populaarsest hindamismeetodist. Kirkpatricki mudel oli aluseks küsimusele, mis

puudutab osalejate üldist rahulolu selle tegevusega.

Süsteemne lähenemine (Bushnell) oli aluseks küsimustele, mis puudutasid juhendajate

pädevust (sisenditase) ja osaleja pädevust puudutavaid küsimusi enne ja pärast koolitust

(väljundtase).

Küsimustik on noorte jaoks lühike, lihtne ja hõlpsasti mõistetav, sõltumata nende

haridustasemest.

Õpikeskkond

Õppikeskkond viitab erinevatele füüsilistele kohtadele, kontekstidele ja kultuuridele, milles

inimesed õpivad. Noorsooarendustöö mitteformaalne olemus, mis erinevad täielikult

ametlikest koolisüsteemidest, on ideaalne alternatiivsete hariduskeskkondadele, mis on

osutunud sobimatuks või teatud noorte jaoks kättesaamatuks. Loomingulised kunstid on

ideaalsed, et luua kaasav keskkond kõigi inimeste isiksuse tüüpide, oskuste tasemete ja

huvide koolitamiseks.

Koolitajana on oluline kaaluda sotsiaalset, kultuurilist, poliitilist ja isiklikku keskkonda,

milles te kasutate iga hariduslikku ressurssi ja kohandate tegevusi uuesti konteksti. Alati

18

kaaluge, kas grupi atmosfäär ja suhtlusaste sobivad valitud meetoditega. Näiteks mõned

tegevused nõuavad isiklikku suhtlust osalejate vahel ja kui neid kasutatakse koolituse

alguses, ei pruugi mõned inimesed soovida osaleda. Hinnates kogemusi, mida

üksikisikud koolitusele toovad, samuti erinevad teadmiste tasemed, aitab juhendaja

tagada, et kõik osalejad panustavad tegevusse ja saavad sellest kasu.

Koolitusteenuse pakkuja vastutab koolituskoha leidmise eest, mis oleks varustatud kõigi

kaasaegsete koolituskursusel vajaminevate vahenditega (pabertahvel, kriidi- või

markertahvel, projektor, internetiühendusega arvuti esitluste jaoks jne). Koha valimisel

tuleks arvesse võtta selliseid elemente nagu valgustus (looduslik või kunstlik), värske

õhk, müratasemed väljaspool, koolitusruumi akustika ja temperatuur. Kui grupis on

puudega inimesi, peab koht olema täielikult ligipääsetav. Siin on juurdepääsetava

koolituskoha kontrollnimekiri:

Ratastoolisõbralik

Liftid ruumi ja ruumist väljumiseks

Juurdepääsetavad tualetid

Rambid / nõlvad

Madala aknad

Madalad tahvlid / tahvlid / pabertahvlid (flipchart)

Laiad lauad õigel kõrgusel

Brožüüris "No Barriers, No Borders" SALTO-YOUTH avaldatud väljaandes võite leida

rohkem praktilist informatsiooni ja juurdepääsu suunised erinevate puuetega noorte

osalemiseks.6

Grupi dünaamika

ARTSQUAD “Koolita koolitajat” programmis osalevatel rühmadel on elutsükkel, mille on

kindle algus, keskpaik ja lõpp. Alguseks on koht, kus osalejad mõtlevad välja, mida nad

tahavad ja saavad koos saavutada. Piirid määratakse nii üksikisikute kui ka rühma jaoks.

Keskel on koht, kus osalejad toetuvad esimestele muljetavaldustele. On oluline üksteist

6 www.SALTO-YOUTH.net/Inclusion/

http://www.salto-youth.net/Inclusion/

19

mõista ja tekkivad olukorrad arutatakse läbi, sest rühm tajub oma töö vajalikkust. Lõpuks

on lõpp. Selles etapis rühmad jätavad hüvasti, tunnustades, et nad on teinud koos, mida

suutsid, otsustades edasi minna, kiites saavutatut, arvestades mida saaks veel teha

koolituse valdkonnas ja hinnates saadud õpikogemust.

Noorsootöö professionaalidel juhendajatena on oluline roll toetades noorte grupi arengut

tõhusa õppirühmana.

Tõhusa õppurite rühma põhijooned on järgmised:

Grupi liikmed mõistavad, et neil on ühised õppimiseesmärgid, samas on neil ka

vabadus isiklike õppe eesmärkide saavutamiseks.

Õpikeskkond tagab vastastikuse usalduse ja austamise.

Grupi liikmed tunnevad rahulolu, sest nad kuuluvad gruppi.

Kommunikatsioon on avatud ja kõigil on julgustust osaleda kõigis tegevustes.

Liikmeid julgustatakse tegema üksteisega koostööd.

Grupis otsuste tegemine ja probleemide lahendamine on levinud praktika.

Üksteist tunnustatakse hea töö eest.

Noorsootöö spetsialistid kui õppimise juhendajad

Mida me mõtleme termini "juhendaja" all? Sõna tuleneb ladina keelsest omadussõnast

facilis, mis tähendab "lihtne". Facilis on omakorda pärineb sõnast facere, ladinakeelne

tegusõna "teha või teha" 7 . Koolitaja peamine ülesanne on aidata grupil töötada

võimalikult tõhusalt, et täita oma seatud õpieesmärgid. Selles õppekavas kasutatav

termin "juhendaja" ei erista haridustöötajate, noorte koolitajate ja noorsootöötajate rolli.

Noorsootöötajatel, kes tegelevad haridusalaste tegevuste ja hõlbustavate rühmadega, on

ühised ülesanded. Eeldatakse, et juhendajad tagavad, et kõik osalejad tunneksid et nad

saavad end vabalt väljendada ja neid kuulatakse, järgiksid ühiselt kokkulepitud reegleid

ning järgiksid õppekava näitajaid ning rühma vajadusi ja huve. Et rakendada kvaliteetseid

pädevuste arendamist tegevustes, kasutavad juhendajad mitteformaalse haridusega

7 7 https://www.merriam-webster.com/dictionary/facilitate

https://www.merriam-webster.com/dictionary/facilitate

20

töötamise oskusi, osalusmeetodeid ja loomingulisi viise, et kaasata kõik õppeprotsessis

osalejad.

Edaspidi leiate mõne olulise uurimistulemuse esitluse, millele tuginedes on

projektipartnerid selle õppekava välja töötanud.

Tutvumine kavandatud kunstiteadustega

ARTSQUADi partnerid olid huvitatud sellest, kas nende oma riikides tegutsevad

noorsootöötajad (nt Küpros, Eesti, Iirimaa ja Rumeenia) kasutavad oma praktikas kõiki

kavandatud kunstilisi distsipliine, et edendada nende sihtrühma(de) kompetentsiarengut.

Uuring näitas, et vähem kui üks kolmandik vastanutest kasutab noorsootöö vahendina

draamat. Vähem kui neljandik töötavad digitaalsete meediumite ja muusikaga ning ainult

iga viies töötab koos lugude jutustamisega. 8% ei kasuta ülalmainitud vahendeid.

Ainult 26% professionaalidest, kes töötavad ühe või mitme eespool nimetatud nelja

erialaga, on osalenud vastavas koolitusprogrammis. Oleme küsinud neilt osaletud

programmide kohta – nendest 5 oli draamas, 2 lugude jutustamises, 1 digitaalses

meedias ja 1 muusikas.

Enamik (74%) väitis, et nad on iseõppinud. Kõige tavalisem oli, et nad harisid ennast

interneti kaudu (YouTube, Google, artiklid, õpetused). Kaks inimest on välja toonud ka

kolleegilt õppimise (peer-learning). Mõned viitasid koolituskursustele, kus neid

erijuhtumeid kasutati, kuigi kursused olid teistel teemadel.

Projekti ARTSQUAD loodud prototüüpide tööriistade aluseks oli asjaolu, et noorsootöö

spetsialistid pöörduvad Interneti poole, et leida haridusressursse ja kasutavad videosid

eneseharimise vahenditena. Prototüüpide tööriistad sisaldavad kaheksa prototüübi

tööriista, mis on välja töötatud päringupõhiste ja kombineeritud õppimise meetodite abil,

et toetada võtmepädevuste omandamist. Need tööriistad täiendavad selle õppekava

ressursse ja on kättesaadavad veebisaidil www.artsquad.eu

http://www.artsquad.eu/

21

Partnerriikide noorsootöö spetsialistide pool kasutatavad meetodid

Projekti ARTSQUAD uurimisetapis küsitit noorsootöötajatelt nende praktikas kasutatavaid

meetodeid ja tehnikaid. Selgus, et kõige populaarsem meetod on töötada grupina, mida

kasutavad 78% proffessionaalidest. Ajurünnak, reeglite kehtestamine ja meeskonna

loomine järgnevad 75%-ga. Dialoogi loomline ja töö väikestes gruppides oli kasutatud

69% poolt, millele järginesid rollimängud (63%), jäämurdjad ja nime mängud (59%).

Pooled noorsootöö spetsialistid kasutavad kasutamisel üks-ühele sekkumist ja

multimeedia esitlusi. Debatid, probleemide lahendamise mängud, juhtumiuuringud ja

simulatsioonimängud on vähem kasutatud (41%).

Noorsootöö spetsialistide oskused

Meie püüdlustes rohkem teada saada noorsootöö spetsialistide töö kvaliteedist, palusime

neil hinnata oma pädevust, kui tegemist on nende sihtgrupi/gruppide kasuks pädevuse

kujundamisega. Oleme laenanud enesehindamise meetodi ja pädevuste komplektidest,

mida me kasutasime küsimustikus Euroopa koolitusstrateegiast (ETS), ja oleme

kohandanud neid meie uurimistöö konteksti.

Noorsootöö spetsialistid hindavad oma teadmisi kõrgeks sellistest sotsiaalsetes

probleemides nagu võrdsus, mitmekesisus ja invaliidsus.

Nad tunnevad end ka kindlalt:

haridus- ja muude sekkumiste rakendamine noorte pädevuse arendamise

eesmärgil;

sobivate meetodite valimine, kohandamine või loomine noorte vajaduste

rahuldamiseks;

nende efektiivsus üksikisikute ja rühmade pädevuste propageerimisel.

Noorsootöö spetsialistid näivad vähem kindlalt noorte pädevuse kujundamise haridus- ja

muude pädevuste kujundamisel, nende pädevuste hindamisel ja nende kohta aruandes.

22

Noorsootöö spetsialistide professionaalne areng

Kahtlemata vajavad noorsootöö spetsialistid teatavat koolitamisega seotud pädevust, et

pakkuda kvaliteetseid harivaid tegevusi. Noorteorganisatsioonid võtavad tihti vastutuse

professionaalse arengu koolituse pakkumise eest. Nad vastutavad oma haridusalase

tegevuse kvaliteedi eest ja peavad tagama, et nende noorsootöö spetsialistidel oleks

asjakohane profiil, enne kui nad usaldatakse noorte rühmaga tegelema. Professionaalse

perspektiivist lähtudes hõlbustab osalemine oma kutsealase arengu täiendamist.

Küsimus "Kas te oleksite huvitatud koolitusest seoses nelja loova distsipliini kasutusega

toos noorteaga (digitaalne meedia, jutustus, draama ja muusika)?", vastasid kõik peale

ühe vastanutest positiivselt.

ARTSQUAD “Koolita koolitajat” õppekava kui vahend noorsootöö

spetsialistidele

ARTSQUADi “Koolita koolitajat” õppekava koosneb kaheksast haridusmoodulist

komplektist, mis toetab noorsootöötajaid, kes töötavad ebasoodsas olukorras olevate

noortega, et kasutada nelja loova kunsti distsipliini, nimelt digitaalset meediat, jutuvestust,

draama ja muusikat, võtmepädevuste loomiseks . "Koolita koolitajat" tähendab

haridusprogrammi, mille abil isikud, kes õpetavad, juhendavad või koolitavad teisi,

osalevad ise koolitusel.

Õppekava sobib noorsootöötajatele, kes soovivad töötada ebatavalistes keskkondades.

“Koolita koolitajat” õppekava on välja töötatud ARTSQUADi uurimisetapis avastatud

asjaolude põhjal. Täpsemalt on see mõeldud selleks, et:

Tutvustada noorsootöö spetsialistide digitaalse meedia nelja loovlahendusega –

multimeedia, lugude jutustamise, draama ja muusika erialadel.

Toetada noorsootöö spetsialiste nende poolt enim kasutatud meetodite

rakendamisel (nt rühmatöö), aidates neil paremini tundma õppida meetodeid,

millega nad hetkel ei tööta (näiteks rollimäng).

Tunnustades noorsootöö spetsialistide tugevaid pädevusi, aitates neil oma vähem

tugevatele külgedega tegeleda.

23

Andma võimaluse edasiseks kutsealaseks arenguks.

Ettevalmistus vähemate võimalustega noortega töötamiseks

Noorsootöö spetsialiste kutsutakse sageli töötama erineva taustaga inimestega.

Noorsootöötaja või noorte treener / juhendaja on oluline olla valmis töötama vähemate

võimalustega noortega. Siit leiate mõned näpunäited, mis võivad aidata teil end ette

valmistada:

Küsige endalt küsimusi, mis aitavad teil välja selgitada oma vaatenurki ja

stereotüüpe.

Tee nimekiri kõigist vähemate võimalustega noorte kategooriatest, kellega te võite

kokku puutuda, ja kirjutage välja positiivsed ja negatiivsed ettekujutused neist.

Mõelge, kuidas tegurid nagu sugu, klass, rahvuslik taust, tervislik seisund ja

pereelu on teie elu mõjutanud.

Mõtiskle oma tööalastest eelistustest. Kas eelistate töötada noorte rühmadega,

kellel on teiega samad tunnused (soo, klassi, hariduse, etnilise tausta jne osas)?

Kas tunnete end sama hästi kui töötada erinevate omadustega noortega?

Koguge kõik vastused kokku ja arutlege nendega kolleegi või juhendajaga.

Kirjelda tegevusplaani, et arendada oma teadlikkust vähese võimalusega noorte

osas.

Nõuanded juhendajale

Igal juhendajal on erinev tööviis, mis põhineb nende taustal ja valitud meetodil

põhinevatel lähenemisviisidel. Siiski on mõningaid tavasid, mis edendavad tõhusat

abistamist:

Olge sisu suhtes neutraalne. Vältige seansi teema kohta arvamuste esitamist.

Kasutage küsimusi ja soovitusi, et aidata osalejatel teemast rohkem teada saada.

Kasutage sobivat keelt. Kasutage oma sihtrühma jaoks kõikehõlmavat ja sobivat keelt.

Vältige žargooni ja lühendite kasutamist. Kui see on tingimata vajalik, veenduge, et

esitate terminite või lühendite seletused. Kui kasutate inimesi, kes ei tunne koolituse

keelt, kaaluge tõlkijate kasutamist.

24

Küsige lahtiseid küsimusi. Küsimused testivad eeldusi, kutsuge osalema, kogude

informatsiooni. Avatud küsimused sütitavad kriitilist mõtlemist ja hoiavad noored

õppeprotsessis aktiivsed, pakkudes samal ajal grupile väärtuslikke teadmisi.

Kuulake aktiivselt. Las õppur teab, et teda on "kuuldud".

Kasuta tähelepanelikku kehakeelt. Kasuta silmakontakti, et anda osalejatele teada, et

nad saavad rääkida järgmisena ja kutsuda vaiksed osalema.

Sõnasta ümber, et selgust luua. Vajadusel korrake seda, mida inimesed ütlevad, et nad

teaksid, et nad on ära kuulatud, ja selleks ideid selgitada.

Anna ja saa tagasisidet. Teie tagasiside peaks olema vastuvõtja(te)le asjakohane ja

kasulik. Püüdke kirjeldada, mitte tõlgendada. Kui kutsute oma tööga tagasisidet, küsige

konkreetseid küsimusi ja võtke tagasisidet vastu, kommenteerides seda.

Salvesta ideed ja võtmepunktid. Kasuta tahvlit või pabertahvlit, et kõik saaksid

märkmeid näha. Märkmed peaksid olema selged ja sisutihedad. Nad peavad alati

peegeldama seda, mida grupp tegelikult ka ütles.

Tee kokkuvõtteid. Tee kokkuvõtteid, kui soovite arutelu lõpetada või seansi sulgeda.

25

ÕPPEVAHENDID

26

ÜLEVAADE VAHENDITEST JA PÕHIOSKUSTEST

Suhtlus e

make

ele

s

Suhtlus v

õõrk

eele

s

Mate

maa

tilin

e p

ädevus

ja p

õh

ioskused t

ead

uses

ja t

ehn

olo

og

ias

Dig

itaa

lne p

ädevus

Õppim

a õ

pp

imin

e

Sots

iaals

ed ja

kodan

ikupä

devused

Agatu

svõim

e ja

ettevõtlik

kus

Kultuuri

tea

dlik

kus ja -

-

välje

ndus

Oskuse number 1 2 3 4 5 6 7 8

A. DIGITAALMEEDIA

Digitaalne meedia 1

Mooduli nimetus: NUTITELEFONI

FOTODE PÕHITÕED

Digitaalne meedia 2

Mooduli nimetus: DIGITAALNE

JUTUTAHVEL (STORYBOARD)

B. JUTUSTAMINE

Vestlemine 1

Mooduli nimetus: MINU ISIKLIK

LUGU

Vestlemine 2

Mooduli nimetus: LOO LOOMINE

C. DRAAMA

Draamateater 1

Mooduli nimetus: TAGASIESITUS

ETENDUS

Drama 2

Mooduli nimetus: TAGASIESITUS

27

Suhtlus e

make

ele

s

Suhtlus v

õõrk

eele

s

Mate

maa

tilin

e p

ädevus

ja p

õh

ioskused t

ead

uses

ja t

ehn

olo

og

ias

Dig

itaa

lne p

ädevus

Õppim

a õ

pp

imin

e

Sots

iaals

ed ja

kodan

ikupä

devused

Agatu

svõim

e ja

ettevõtlik

kus

Kultuuri

tea

dlik

kus ja -

-

välje

ndus

ETENDUS

D. MUUSIKA

Muusika 1

Mooduli nimetus: MUUSIKA

NAUTIMINE

Muusika 2

Mooduli nimetus: LAULU

KIRJUTAMINE

“KOOLITA KOOLITAJAT” PROGRAMMI AJAKAVA

SISU AEG

A. DIGITAALNE MEEDIA

Digitaalne meedia 1

Mooduli nimetus: NUTITELEFONIDEGA PILDISTAMISE

PÕHITÕED

Sissejuhatus 15 "

Tegevus 1: Proovifotode tegemine 30 ''

Tegevus 2: Näpunäiteid paremate fotode tegemiseks 30 "

Tegevus 3: Praktika 60 "

Kokkuvõte 15 "

Koolituse pikkus 2,5 TUNDI

Digitaalne meedia 2

28

Mooduli nimetus: DIGITAALNE JUTUTAHVEL

Sissejuhatus 10 '

Tegevus 1: Jututahvli konseptsioon 25 "

Tegevus 2: Minu isiklik jututahvel 60 "

Tegevus 3: Isikliku jututahvli esitlemine 40 "

Kokkuvõte 15 "


B. JUTUSTAMINE

Jutustamine 1

Mooduli nimetus: MINU ISIKLIK LUGU

Sissejuhatus 20 '

Tegevus 1: Aroomiga seotud mälestused 60 "

Tegevus 2: Kõige piinlikum või naljakas mälestus 60 "

Kokkuvõte 10 '


SISU AEG

Jutuvestmine 2

Mooduli nimetus: JUTU LOOMINE

Sissejuhatus 30 "

Tegevus 1: Loo rääkimine kui suhtlemisvorm 20 '

Tegevus 2: Lühikese loo loomine 90‟

Kokkuvõte 10 '


C. DRAAMA

Draamateater 1

Mooduli nimetus: PLAYBACK TEATRIETENDUS

Sissejuhatus 10 '

Soojendusülesanne "Iseenda ja grupi teadvustamine" 30 "

29

Tegevus 1: Fantaasia 40 "

Tegevus 2: Skulptuurid 25 "

Tegevus 3: improvisatsiooni muusikainstrumente kasutades 30 "

Kokkuvõte 15 "


Draamateater 2

Mooduli nimetus: TEATRIETENDUS

Sissejuhatus 10 '

Soojendus "Vihmamets" 20 '

Tegevus 1: Emotsioonid 30 "

Tegevus 2: Kolm häält 30 "

Tegevus 3: Teatrietenduse esitamine 45 "

Kokkuvõte 15 "


SISU AEG

D. MUUSIKA

Muusikalised vahendid 1

Mooduli nimetus: MUUSIKA NAUTIMINE

Sissejuhatus 15 "

Soojendusharjutus (icebreaker) "Rütmide tants" 20 '

Tegevus 1: Tempo mõju enesetundele 20 '

Tegevus 2:

Muusika kui poliitiline, sotsiaalne ja kultuuriline hääl

20 '

Kokkuvõte 15 "

Koolituse pikkus 1,5 tundi

Muusika 2

Mooduli nimetus: LAULUKIRJUTAMINE

Laulukirjutamine - osa 1 (120 minutit)

30

Sissejuhatus 15 "

Tegevus 1: Laulude võistlus 30 "

Aktiivsus 2: Ettevalmistus laulukirjutamiseks 30 "

Tegevus 3: Piltidest inspireeritud read 30 "

Kokkuvõte 15 "

Laulukirjutamine - osa 2 (90 minutit)

Sissejuhatus 10 '

Tegevus 1: Lahtilaulmine 10 '

Tegevus 2: Meeleolu ja Tempo 20 '

Tegevus 3: Meloodia 10 '

Tegevus 4: Esitus 30 "

Kokkuvõte 10 '


Kõikide koolituste pikkus 20 tundi

A. DIGITAALNE MEEDIA

Ülevaade

Selle õppekava esimeseks ressursiks on anda osalejatele fotograafia põhioskused.

Fotode tegemine nutitelefoniga on üsna algeline ülesanne. Siiski ei ole tulemused sageli

mitte kõik, mis need võiksid olla. Selle oskuse eesmärk on õpetada osalejatele algelisi

fotograafia põhimõtteid, mis on olulised nii professionaalse kaamera kui ka nutitelefoniga

pildistamisel ning millel on potensiaali tagada palju paremad fotod.

Teine ressurss hõlmab fotograafia jututahvlit, et siduda elusündmusi ja lugusid elust. Neid

fotosid saab kas hankida internetist või osaleja ise luua.

Need kaks ressurssi on omavahel ühendatud.

31

Digitaalne meedia 1

MOODULI NIMETUS: NUTITELEFONI FOTODE PÕHITÕED

Eraldatud aeg: 150 minutit

Õpiväljundid – võtmepädevused

Selles ressursis osalejad osalevad tegevuses, mis ühendab järgmisi põhikompetentse:

Matemaatiline pädevus ja põhisteadmised teadusest ning tehnoloogiast

Osalejad õpivad, kuidas kasutada nutitelefoni seadet kvaliteetsete fotode saamiseks. Nad

mõistavad ka kuvasuhte põhitõdesid. Tegevused hõlmavad ruumilise mõtlemise

kasutamise oskust.

Digitaalne pädevus

Osalejad õpivad nutitelefoniga pildistamise põhitõdesid

Õppima õppimine

Tegevus "Teooria praktikasse" julgustab osalejaid kasutama eelnevalt õpitut. Õppijatel

palutakse astuda sammu tagasi ja vaadata enda õppimist.

Sotsiaalsed ja kodanikupädevused

Üha enam multimeedia ja sotsiaalmeedia poolt mõjutatud maailmas on piltidel

sotsiaalses suhtluses kasvav tähtsus.

Algatusvõime ja ettevõtlikkus

Osalejad peavad oskama kasutama juhiseid ja oma initsiatiivi, et luua praktilisi näiteid

pädevuse demonstreerimiseks.

Kultuuriline teadlikkus ja väljendus

Kasvav kaameratega varustatud nutitelefonide arv noorte hulgas tähendab, et digitaalne

fotograafia on muutumas üha olulisemaks väljendusvormiks nii kultuurilises kui ka

isiklikus mõttes.

Vajalikud materjalid / ressursid

Arvuti ja ekraan, mis sobib slaidide näitamiseks

32

Kriidi-, marker- või pabertahvel ja marker

Juurdepääs mobiiltelefonile või nutitelefonile koos kaamera iga osalejal

Metoodika

See tegevus toimub kahes osas. Esimene on slaidiesitlus ja selle eesmärk on

illustreerida parimaid tavapäraseid meetodeid kõrge kvaliteediga fotode tegevise

konseptsiooni ja valgustuse osas. Teine osa on praktiline ja eeldab, et osalejaid

kasutavad õpitut praktikas. Neile antakse mõned teemad ja nad peavad kasutama oma

värskelt omandatud oskusi, et jäädvustada foto iga teema kohta.

Sissejuhatus (15 minutit)

Tahvlit või pabertahvlit ja markerit kasutades korraldab osaleja koos teiste osalejatega

ajurünnaku (brainstorming), et koostada loetelu kohtadest, kus me fotosid kasutame.

Nende hulka võivad kuuluda sotsiaalmeedia keskkonnad nagu Instagram, Snapchat,

Facebook, Pinterest ja Twitter, puhkusepiltide jagamine sõprade ja perega kodus või

kasutatud asjade müük platvormis nagu eBay.

Tegevus 1: Proovifotode tegemine (30 minutit)

Osalejatel palutakse igaühel teha kaks fotot - üks pilt isikust ja teine stseenist või

maastikust. Juhendaja peaks selgitama, et osalejad peavad saama fotod uuesti istungi

lõpus.

Võimaluse korral võidakse fotod hiljem võrdlemiseks korraldajale edastada. Kui ei, siis

saavad osalejad neid ise võrrelda.

Tegevus 2: Näpunäiteid paremate fotode tegemiseks (30 minutit)

Slaidiesituse "Pealmised fotograafia näpunäited" (lisa 1) abil tutvustab korraldaja

osalejatele fotograafia kolme peamise aspekti:

33

Pildistamine kasutades kolmandike reeglit

Valguse suuna arvestamine

Olemasoleva valguse käsitsemine pehmendades seda peegeldava pinnaga

Tegevus 3: Teooria praktikasse panemine (60 minutit)

Kasutades kolmandike reeglit ja saadud teadmisi seoses valgusega, peavad osalejad

nüüd uuesti looma need kaks sessiooni alguses tehtud fotot - üks inimestest ja üks

stseenist või maastikust. Kui see on võimalik, võib tulemusena saadud fotod esitada

korraldajale esimestega võrdlemiseks. Kui mitte, siis osalejatel palutakse teha oma

individuaalsed võrdlused väiksemates gruppides.

Kokkuvõte (15 minutit)

Nüüd on aeg mitteametlikuks hindamiseks. Kasutades kriidi-, paber- või markertahvlit ja

markerit märgib juhendaja osalejate peamised antud tagasisided, kas ja kuidas nad

tunnevad, et nende teine fotode komplekt oli parem kui esimene ja kuidas nad tunnevad,

et õppimine on mõjutanud nende pädevust selles valdkonnas.

Digitaalmeedia 2

MOODULI NIMETUS: DIGITAALNE JUTUTAHVEL


Ülevaade

Osalejad kasutavad digifotograafiat, et luua jututahvel kas oma elust või sündmustest

isiklikus elu.

Õpiväljundid - võtmepädevused

Selles blokis võtavad osalejad osa tegevustes, mis on seotud järgmiste

võtmepädevustega.

34

Suhtlus emakeeles8

Selleks, et leida oma lugudele asjakohaseid pilte, peavad osalejad kasutama veebisaite.

Digitaalne pädevus

Osalejad kasutavad tarkvararakendusi, et luua oma digitaalsed lood piltides ja otsivad

asjakohased fotod internetist.


Tekkinud teemade üle mõeldes ja arutades - sotsiaalsed, isiklikud või kultuurilised, mis

on osalejate poolt välja toodud oma isiklike mälestuste ja lugude kaudu.


Osalejad peavad muutma ideed siduvaks jututahvliks, mis põhinevad üksikute lugude

puhul. See ülesanne hõlmab loomingulist mõtlemist, ressursside kavandamist ja

korraldamist ning nende loomist või seosse võtmist.


Osalejad arendavad seda eripädevust enesereflektsiooniga ja esitades oma

isiklikku mineviku selgitamisega jututahvlite abil.

Materjalid / ressursid

Arvuti ja ekraan, mis sobib rühmale slaidiesitluse näitamiseks

Personaalne ligipääs digitaalsele kaamerale, näiteks nutitelefoni kaamera

pildistamiseks

Kirjutusvahend ja paber igale osalejale

Kriidi-, marker- või pabertahvel ja marker

Igale osalejale kättesaadav internetiühendus piltide hankimiseks

Juurdepääs lihtsale tarkvaralahendusele jututahvlite koostamiseks kõigile

osalejatele - näiteks Microsoft Word (koolitaja peaks olema võimeline näitama

8 Kõik "Suhtlemine emakeeles" pädevust arendavad tegevused võivad loomulikult laiendada pädevust

"Suhtlemine võõrkeeles", kui seda kasutatakse rahvusvahelises kontekstis, näiteks noorte mobiilsuse projektide puhul.

35

kuidas importida, asetada ja muuta fotode suurust tarkvara rakenduses, kui seda

osalejate poolt küsitakse).

Metoodika

See tegevus hõlmab planeerimisetappi, millele järgneb ressursside arendamise etapp ja

viimasena lõpp-produkti loomise etapp. Osalejad peavad otsustama, millist laadi on

nende loodav jututahvel. See võib olla lugu oma elust või minevikus asset leidnud

sündmusest. Seejärel peavad nad looma või leidma sobivad fotod selle loo rääkimiseks

ja lõpuks peavad nad neid pilte kasutama, et jutustada lugu visuaalsel viisil.


Pidades silmas tuntud sõna "pilt ütleb tuhat sõna", puudutab juhendaja koomiksite

populaarsust - näiteks alates Dandy ja Beano‟st kuni Jaapani manga karikatuurideni ja

rääkides "pildilugude" kasvavast populaarsusest sotsiaalmeedias - näiteks Snapchat või

Instagram stories, Pinteresti collections ja Facebooki albumid. Kui juhendaja ei ole kursis

sotsiaalmeedia ega koomiksitega, võib ta küsida grupist ülaltoodud teemade kohta ja

uurida teemat interaktiivselt. Ebatõenäolisel juhul, kui grupis selliseid teadmisi ei ole, võib

kogu gruppi harida internetipõhise uuringuga antud teemal.

Tegevus 1: Lugu jututahvlite taga (25 minutit)

Korraldaja näitab slaidiesitlust ("Digitaalsed jututahvlid", LISA 2) ja suunab grupiarutelu

kuni rühm jõuab üksmeelsusele, et mis on tegelikult jututahvli lugu. Juhendaja märgib

tahvlil või pabertahvlil puntkide haaval kokku lepitud loo, mis esindavad kümmet pilti

jututahvlist. Nüüd on juhendaja võrdleb grupi loodud lugu ametliku looga (LISA 2).

Tegevus 2: Minu isiklik jututahvel (60 minutit)

Osalejad peavad nüüd looma oma isiklikud jututahvlid. Korraldaja peaks julgustama

osalejaid olema nii isiklikud kui nad tunnevad end mugavalt. Pliiatsi ja paberi abil peaksid

osalejad kirjutama oma loost lühikese ülevaate - nende eluloo või konkreetse isikliku

36

sündmuse. Seejärel peaksid nad määratlema olulised hetked, mis iseloomustavad seda

lugu. Nüüd peaksid nad kas pilte tegema või otsima pilte veebis, mille puhul nad

tunnevad, et need illustreerivad kõiki põhipunkte. Lõpuks peavad nad need kujutised

tervikuks jututahvliks moodustama, kasutades Microsoft Wordi või midagi sarnast. Eraldi

jaotises, näiteks Microsoft Wordi dokumendi teisel leheküljel, peaksid osalejad

kirjeldama, mis on see lugu, mida nad proovisid kujutada.

Tegevus 3: Jututahvlite esitlemine (40 minutit)

Vabatahtlikuse alusel saavad osalejad nüüd oma jututahvleid esitleda. Korraldaja näitab

neist igaüht eraldi ja rühm püüab ära arvata, mis lugu see on. Kui nad jõudsid

üksmeelele, saavad nad oma tulemusi võrrelda osaleja kirjaliku ülevaatega.


Korraldaja lõpetab avatud rühma arutelu tegevuste käigus omandatud oskuste üle,

ühendades need võtmepädevustega. Sulgege seanss, paludes igal osalejal kasutada

sõna, et väljendada mis tunded seanss neis tekitas. Seejärel peaks juhendaja siduma

saadud kogemused võtmepädevustega.

B. LUGUDE JUTUSTAMINE

Ülevaade

Juttude jutustamine on meie elude lahutamatu osa, mis ühendab meid mineviku, tuleviku

ja üksteisega ning aitab meil mõista meie ümbritsevat maailma. Enne suulist ja kirjalikku

keelt suhtlesid inimesed jooniste ja artefaktide kaudu, pakkudes meile lugusid, mis

kujundavad meie elu täna. Lugude kasutatakse õpetamiseks, inspireerimiseks,

häirimiseks, lõbustamiseks, hoiatamiseks, provotseerimiseks või hirmutamiseks

stimuleerivate emotsionaalsete reaktsioonide kaudu ning aitamksa meil mõista ja

seostada end teiste inimeste ja erinevate olukordadega. Inimestena oleme lugudele

poole tõmmatud ja soovime teada saada mis sai alguses, keskel ja lõpus. Meil on põnev

37

rahulolematuse ja väljakutsete tõttu, kuid soovime loole lahendust ja positiivset lõppu, mis

peegeldaks narratiivi, mida me oma elus tahame. Me loome lugusid iga päev läbi oma

mõtete, kogemuste ja teistega suhtlemise, meie ajaloo ja unistustete. Sarnaselt draama,

laulukirjutamise, filmitegemise ja muude kunstiteostega on lood noortele jaoks võimalus

end väljendada või arutada potentsiaalselt tundlikke teemasid turvalises keskkonnas.

Fiktiivsete tegelaste kaudu võivad nad jääda turvalisse kaugusesse, eemaldudese

teemast sammult võrra.

Nende ressursside kaudu osalevad osalejad mitmesugustes tegevustes, mille eesmärk

on suurendada nende enesekindlust jutustamisel ja arendada nende oskusi esialgse loo

rääkimisel.

1. ressurss keskendub tegevustele ja tööriistadele, mis stimuleerivad osalejate lugusid

oma minevikust, pakkudes võimalusi areneda enesekindlust jutustamisel ning parandada

grupi ühtekuuluvust ja dünaamikat.

2. ressurss keskendub originaalse loo loomisele, mida saab seejärel olla esitletud kas

füüsilise või digitaalse meedia kaudu.

38

Lugude jutustamine 1

MOODULI NIMETUS: MINU ISIKLIK LUGU




võtmepädevustega.

Suhtlus emakeeles

Aktiivselt kuulates ja edastades rühmas väljatoodud lugusid ja probleeme ning tegeledes

tegevustega, mis on väljatöötatud mooduli sisus.


Uurides ja arutledes probleemide üle - sotsiaalsete, isiklike või kultuurilisite, mida

tutvustavad osalejad oma isiklike mälestuste ja lugude kaudu.


Osalejad peavad oma mõtted, olukorrad ja teemad tegevusteks looma, mis põhinevad

üksikutel lugudel. See ülesanne hõlmab loovust, innovatsiooni ja riskide võtmist ennast

ületades.


Rühmas väljatoodud erinevate teemade ja probleemide uurimine, arutamine ja seejärel

tõlgendamine tegevuste ja jutustamise kaudu.


Sobiv ruum rühma jaoks, et mugavalt ringis istuda või ringi liikuda.

Väikesed läbipaistmatud purgid või kastid, mis sisaldavad lõhnastatud esemeid,

näiteks lavendel, beebipulber, sidrunikoor, vürtsid, kohv, maitsetaimed, tärpentin

jne

Pildid, paber.

39

Metoodika

Need tegevused keskenduvad koostööle, teadlikkusele ja empaatilistele vastustele ning

neid tuleks läbi viia lõbusal ja lõõgastaval viisil. Tegevused julgustavad osalejaid

kasutama oma isiklikke mälestusi oma enesekindluse parandamiseks lugude jutustamisel

ja avalikus esinemises. Need tööriistad on kasulikud ka grupis potentsiaalselt tundlikes

küsimustes dialoogi loomisel, mis toob grupisiseselt kaasa suurema koostöö, mõistmise

ja teadlikkuse. On oluline märkida, et mõne tegevuse isikliku olemuse tõttu ei tohiks

osalejad jagada ühtegi mälestust ega lugu, mida tehes nad ei tunne end mugavalt.

Korraldaja peaks pärast iga tegevust võimaldama lühikese arutelu, et kontrollida, kuidas

iga osavõtja end tunneb, ja tuvastada saadud oskusi ja nende seost võtmepädevustega.

Inimmälu on kogumik lugusid inimestest, kohtadest ja kogemustest. Mälestused

käivituvad tavaliselt sensoorse stimulaatoriga, nagu näiteks pilt, maitse, lõhn või heli.

Oleme kõik kogenud seda võimsat emotsionaalset reageeringut kuuldes teatud laulu või

lõhna meie minevikust, mis tekitab elav mälestuse. See järgmine tegevus näitlikustab

seda. Oluline on olla teadlik sellest, et mitte kõik mälestused pole positiivsed, nii et

osalejad ei tohiks tunda kohustust jagada oma isiklikke lugusid, kui nad seda ei taha.


Koguge rühmad ringi ja kutsuge iga osaleja end tutvustama ja rääkima oma nime

lugu. Võimalik, et nende nimel on mõni seos lähedastega, kuulsustega,

pühakuga, lillega jms. Nende perekonnanimel võib olla ajalooline, sotsiaalne või

kultuuriline tähendus.

Kui osalejad on erinevatest kultuuridest, tekita lühike arutelu erinevate lastele

nime paneku traditsioonide üle.

Tegevus 1: Mälestused, mis seostuvad lõhnadega (60 minutit)

Enne koolituse läbiviimist peaks koolitaja täitma läbipaistmatud karbid või purgi erinevate

tugevalt lõhnavate igapäevaste ainetega (ligikaudu 10). Veenduge, et ükski neist pole

40

toksiline või ohtlik. Lisage igale konteinerile number ja märkige paberile, mis aine vastab

igale numbrile.

Anna igale osalejale lehed, millel on loetletud konteinerite numbrid ja

kirjutusvahend, ja paluge neil leida ruumis mugav koht, kus nad saavad

individuaalselt töötada.

Jagage konteinerid laiali ja paluge osalejatel kirjutada, mis nad arvavad, et iga

aine on ja milline mälestus neile meelde tuleb (kui üldse), kui nad seda

nuusutavad.

Kui kõik on ülesande täitnud, saavad nad moodustada ringi ja jagada oma

mälestusi omavahel, kui nad end seda tehes mugavalt tunnevad.

Tegevus 2: Kõige piinlikum või naljakam mälestus (60 minutit)

Jagage grupp kolme väiksemasse rühma.

Paluge igal osalejal mõelda piinlik või naljakas lugu oma minevikust. Iga osaleja

omakorda peab oma lugu jutustama ühele oma grupiliikmele, kes siis hakkab

seda omakorda rühma kolmandale liikmele sosistama.

Kui kõik lood on edasi räägitud, moodustades ühe suure grupi ja paluge osalejatel

jutustada lugu, mida nad on ümberjutustades kuulnud.

Rühm võib arutada, kuidas lood võivad muutuda, mida rohkem inimesi neid ümber

räägivad.

Kogu nende tegevuste põhjal saab koolitaja juhtida arutelu luguni meie elus. Iga meie

kogemus on lugu, ja me räägime lugusid aktiivselt iga päev, kui suhtleme teistega. Rühm

võiks rääkida jutustamise stiilidest ja vaadelda nende eelistatud stiile (näiteks lühike ja

faktiline, ilustatud või dramaatiline) ja loetleda elemendid, mis aitavad kaasa lugude

jutustamisele.


Loov istuv ringiga koos kõigi grupi liikmetega. Juhtige avatud arutelu iga tegevuse käigus

omandatud pädevuste kohta, ühendades need võtmepädevustega. Sulgege seanss,

41

paludes igal osalejal kasutada sõna, poosi, heli, või kõiki kolme, et väljendada mis

tundeid see tegevus neis tekitas.

Jutustamine 2

MOODULI NIMETUS: JUTU LOOMINE




võtmepädevustega.

Suhtlus emakeeles

Aktiivselt kuulates ja edastades rühmas väljatoodud lugusid ja probleeme ning tegeledes

tegevustega, mis on väljatöötatud mooduli sisus.

Õppima õppimine

Osalejad õpivad, kuidas sõnastada, mida nad mõtlevad, ja kasutada seda, mida nad on

õppinud, et anda grupile edasi oma kogemus läbi loo.


Uurides ja arutledes probleemide üle - sotsiaalsete, isiklike või kultuurilisite, mida

tutvustavad osalejad oma isiklike mälestuste ja lugude kaudu.


Osalejad peavad oma mõtted, olukorrad ja teemad tegevusteks looma, mis põhinevad

üksikutel lugudel. See ülesanne hõlmab loovust, planeerimist ja organiseerimist, oma

vahendit valimist ja grupiga koostööd.


Uurides, arutades ja seejärel tõlgendades tegevusi ja jutustamise kaudu rühmas

väljatoodud erinevaid teemasid ja probleeme.

42


Sobiv ruum rühma jaoks, et mugavalt istuda ringi või liikuda.

Pildid (fotod, joonised, postkaardid, ajakirjad)

Mõned suured materjalitükid, nagu näiteks vill, lindid, riie, helmed, nööbid, niidid

jne.

Sülearvuti ja juurdepää digitaalsetele vahenditele

Metoodika

Osalejad tegelevad tegevustega, mis keskenduvad jutustamise tehnikatele ja

elementidele, mis aitavad kaasa hea loo rääkimisele. Osalejad õpivad ka visuaalsete

lugude loomise kohta, et aidata kaasa jututumisprotsessile. Nende tegevuste eesmärk on

julgustada loovat mõtlemist, enesekindlust avalikus kõnes ja rühmasisest suhtlust. Need

hõlmavad ka planeerimist ja koostööd ning omandatud oskuste praktilist rakendamist.

Kõik tegevused tuleks läbi viia lõbusal ja lõdvestunud viisil, et anda osavõtjatele positiivne

õppimise kogemus.


Moodusta rühmast ring. Juhendaja juhtib gruppi, alustades lugu ja umbes ühe minuti

pärast ütleb "õnneks" või "kahjuks" ja seejärel jätkab järgmine osaleja. Iga osaleja lisab

omakorda loole ning ütleb oma osa lõpus "õnneks" või "kahjuks" kuni iga inimene on

saanud rääkida.

Selle järel peaks juhendaja korraldama arutelu elementide üle, mis hea loo juures

olulised. Need hõlmavad järgmist:

1. Peategelane või teema. See element on ükskõik millise loo oluline osa ja annab

kuulaja võimaluse kellegagi samastuda.

2. Asukoha kirjeldus: koht, kus lugu toimub annab võimaluse stimuleerida meeli

nägemise, heli, lõhna ja puudutamise kirjelduste kaudu.

43

3. Konflikt või probleem. See on ükskõik millises loos oluline element ja kuulaja jaoks

kõige kaasahaaravam. See võib olla triviaalne või tohutu dilemma, kuid jällegi

annab see kuulajale millegagi end seostada ja lisab loole dramaatilisust.

4. Järeldus: loo lõpp peaks jätma kuulaja hinge rahulolu ja peegeldama loo

eesmärki. Konflikt lahendatakse õnnelikult või õnnetult, kuid see peab viima loo

lõpuni.

Korraldaja võib loo erinevate elementide illustreerimiseks kasutada tuntud lugude näiteid.

Tegevus 1: Loo jutustamine kui kommunikatsioonivorm (20 minutit)

Valige kogu grupile tuttav lugu. See võib olla kohalik legend või mõni tuntud muinasjutt,

näiteks “Tuhkatriinu”, “Uinuv kaunitar”, “Lumivalgeke” või “Inetu pardipoeg”. Kutsu

osalejaid rääkima seda lugu teisest tegelaseste vaatepunktist. (Tuhkatriinu lugu võib

rääkida näiteks intetute õedede või printsi vanemate vaatevinklist). Veenduge, et neli loo

elementi, millest varem juttu oli, on lisatud.

Tegevuste järel arutlege loo jutustamist kui kommunikatsiooni vormi. Suhtlemine pole

mitte ainult verbaalne, vaid ka silmside ja kehakeel, mida me kasutame. Me kasutame

silmsidet, et hoida vaatajaskonna tähelepanu ja same tagasisidet, kuidas lugu kuulajat

mõjutab, jälgides nende näoilmeid ja kehakeelt. Toon ja valjudus, samuti kõne kiirus on

olulised emotsiooni edastamisel ja publiku huvi hoidmisel.

Tegevus 2: Lühijutu loomine (90 minutit)

Jagage grupp väiksemateks kolme- või neljaliikmelisteks rühmadeks.

Kasutades eelnevalt arutletud hea loo nelja elementi, peab iga grupp looma 20

minuti jooksul oma originaalse lühijutu.

Asetage matt ruumi keskele fotode, ajakirjade, postkaartide, piltide, värviliste

markerite / pliiatsite ja materjali jääkid, paber ja vill selle peal.

Andke igale grupile suur tükk materjali. Kutsuge rühmi kasutama mõnda materjali,

et luua nende lugu visuaalselt kujutatud kujul. (20 minutit)

44

Kui lood on lõpetatud, paluge igal rühmal nimetada jutustaja, kes räägib loo,

näidates millise osaga läheb visuaalne kujutis kokku.

Kui aeg lubab või mõnes hilisemas osas, saavad grupid õmmelda või liimida

valmis visuaalsed detailid, luues seeläbi originaalse kunstiteose.

Korraldajad võivad suunata osalejaid järgmistele veebipõhistele allikatele, mille abil nad

saavad luua oma esialgse loo digitaalse esituse, aidates kaasa digitaalse pädevusele ja

õppima õppimise pädevusele.

https://www.storyboardthat.com/storyboard-creator

http://generator.acmi.net.au/


Pange kõik osalejad ringi istuma. Suunake avatud arutelu iga tegevuse käigus

omandatud oskuste kohta, ühendades need võtmepädevustega. Sulgege seanss,

paludes igal osalejal kasutada sõna, kuulda, heli või kõiki kolme, et väljendada oma

tundeid selle osa kohta.

C. DRAAMA

Ülevaade

Taasesitusteater (Playback Theatre, PT) sai alguse 1975. aastal Ameerika

Ühendriikidest. Selle on loonud artistid, aktivistid ja kirjanikud Jonathan Fox ja Jo Salas,

kes soovisid arendada kustilist suhtlemisviisi, et anda “ebamõistliku sotsiaalse korra

muutmiseks vajalik kõneviis" (Fox 1999). Nad lõid selle improvisatsioonilise draama

vormi, et julgustada suhtlemist ja dialoogi mitmesugustel teemadel ning arendada

inimestele olulisi sidemeid üksteise vahel. Etendus hõlmab isiklikku lugu, mis on räägitud

kellegi poolt publikus (jutustaja), mille näitlejad ja muusikud laval taasesitavad

austusväärsel moel. See on koostööl põhinev kogemus, kus selle edu jagavad nii publik

ja näitlejad. Taasesitusteater võib toimuda igasuguses ruumis või asukohas ja mis tahes

rühma puhul, olenemata sellest, kas neil on näitlemise kogemus või mitte. See võib

https://www.storyboardthat.com/storyboard-creator

http://generator.acmi.net.au/

45

toimuda mitmel tasandil, näiteks kui lõbus meeskonnatöö või sügavam, tervendav

kogemus.

Taasesituseteatrt on saanud väärtuslikuks vahendiks hariduse, ravi ja kogukonna

plaanis, et tegeleda isiklike, kultuuriliste ja sotsiaalsete probleemidega ning edendada

teadlikkust ja mõistmist. Taasesitamismeetodeid kasutatakse üha enam ülikoolides ja

koolides, kuna nähakse, et nad pakuvad põhilisi sotsiaalseid oskusi pedagoogilises

praktikas interaktiivsete, loominguliste ja suhtlemisoskuste edendamise kaudu. See on

osutunud tõhusaks ka võõrkeeleõppe ja kultuuridevahelise arengu toetamisel.

"Taasesitlus aitab edendada rahumeelset kooseksisteerimist soodustavaid hoiakuid,

tugevdades põhilisi inimestevahelisi oskusi ja põhilist suhtlemist: empaatiline kuulamine,

enese- ja teiste teadlikkus; tasakaalukus ja füüsiline teadlikkus; intuitsioon;

intellektuaalne, tundeline ja emotsionaalne avatus; asjakohased vastused; enese ja teiste

tajumist; paindlikkus rollide vastuvõtmisel; vastutuse võtmine; ja loominguline

spontaansus."9

Lisateabe saamiseks külastage: http://www.playbacktheatre.org/

1. ressurss annab ülevaate taasesitusmeetoditest, kasutades erinevaid tegevusi, mis

suurendavad osalejate usaldus individuaalselt ja rühmana esitlemises.

2. ressurss keskendub taasesituse efektiivsusele endale ja selle konkreetsetele

elementidele.



võtmepädevustega.

Suhtlus emakeeles

Aktiivse kuulamise ning lugude ja grupis välja toodud probleemide taasesitluse ning

tegevuste kaudu, mis on välja toodud mooduli sisus.

9 "Taasesitus teatri meetod kultuuridevaheliseks dialoogiks", Daniel Feldhendler, 2007

http://www.playbacktheatre.org/

46


Uurides ja arutledes probleeme - sotsiaalseid, isiklikke või poliitilisi, mis on tõstatud

üksikisikute poolt ja tõlgendades neid lugusid esinemise kaudu.


Koolitusest osavõtjatel on vaja ideed, olukorrade ja teemad muuta tegevusteks

spontaansete tegevuste ja etenduste kaudu, mis põhinevad individuaalsetel lugudel ja

grupisisestel diskussioonidel. See ülesanne hõlmab loovust, innovatsiooni ja riskide

võtmist läbi eneseületuse.


Uurides, arutades ja seejärel tõlgendades tegevuste ja esitluste kaudu erinevaid rühmas

väljatoodud teemasid ja probleeme.


Sobiv ruum rühmale ringi liikumiseks.

Erinevad tavalised vahendid, näiteks omatehtud löökriistad. Kui aeg lubab, võivad

osalejad need instrumendid ise teha. Selline tegevus pakub täiendavat õppimist ja

interaktiivset väärtust. Selliste tegevuste jaoks mõeldud veebirakendusi on

küllaldaselt.

Visuaalne salvestusseade tegevuste salvestamiseks (ei ole vajalik, piisab

sülearvutist või nutiseadmest, kui see võimaldab lindistatut uuesti ette mängida).

Kõik eespool nimetatud materjalid ja ressursid pakuvad võimalusi osalejate

digitaalse pädevuse arendamiseks.

Draama 1

MOODULI NIMETUS: TAASESITUS TEATRI ETENDUS


47

Metoodika

Järgmistes tegevustes uurivad õppijad Taaesitusteatri elemente erinevate

taasesitusmeetodite abil. Taasesitusmeetodite näited innustavad osalejaid olema loovad

ja leidma enesekindlust esinemiseks lõbusal moel. Samuti annavad need osalejatele

võimaluse empaatilise kuulamise, loovuse, kujutlusvõime, enesekindluse, suhtlemise ja

koostöö oskuste arendamiseks. Korraldajad peaksid sessiooni alguses esitama grupile

lühikese selgituse taasesitus teatri kohta. Iga tegevuse järel peaks juhendaja lühikese

arutelu käigus kindlaks tegema tegevuse käigus omandatud oskused ja siduma need

põhipädevustega. Juhendaja peab tagama, et osalejad austavad üksteist kõigis

tegevuses.


Juhendaja tutvustab osalejatele taasesitus teatrit ja selgitab, et esimese mooduli tegevus

on ettevalmistav teise mooduli taasesitus teatri esituseks.

Soojendusülesanne "Grupi- ja eneseteadlikkus" (30 minutit)

Alustage, paludes inimestel ruumis kõndida, oma kiirusega ja leida oma enda

teerada. Kutsu inimesi lühidalt endale teadvustama oma füüsilist olemust ja

mõtlema, kuidas nad oma kehas end tunnevad – ebamugav, mugav, jäik,

lõdvestunud, valud jne

Las kõik lisavad oma liikumisele kiirust ja teadvustavad endale, kuidas see

tundub, siis paluge neil aeglustada tempot ja las nad märkavad, kuidas see

neid tundma paneb.

Julgustage õppijaid tegema pikki samme, mis paneb neid valima uusi radu ja

muutma suunda. Seejärel paluge kõigil võtta tibusamme ja märgata, kuidas

see tundub.

Lisage kiirust ja seejärel minge tagasi tavapärase kõnni juurde, enne kui

hakkate erinevaid sammue tegema - moonwalking, krabikõnd jne. Õppijaid

48

tuleks julgustada, et nad paneksid tähele seda, kuidas nad end neid tehes

tunnevad.

Seejärel paluge osalejatel jälle normaalselt kõndida ja nüüd olla teadlik

teistest, kellest nad mööduvad. Kõigepealt, paluge neil hoida lühiajalist

silmakontakti üksteisest möödudes, seejärel paluge neil teha täpsemaid

silmaliigutusi, kui nad mööduvad. Seejärel las osalejad patsutavad õrnalt

üksteise selga kui nad kõnnivad üksteisest mööda, seejärel las nad proovivad

teiste selgi patsutada, vältides samal ajal, et neid puudutataks.

Selle soojendusülesande järel saab juhendaja välja tuua kui oluline on

taasesitamise teatri meetodites enese ja grupi teadlikkus, ühendades need

põhipädevustega.

Tegevus 1: Fantaasia & elutute mängimine (40 minutit)

A. Fantaasia

Igaüks peab valima ruumis huvipakkuva objekti või tunnuse ja leiutama selle

kohta fantaasiat. Andke grupile umbes 10-15 minutit, et seda teha.

Pange grupp ringi istuma ja laske osalejatel oma fantaasiat jagada,

julgustades ülejäänud gruppi aktiivselt kuulama.

B. Elutute mängimine

Jagage grupp väiksemateks nelja- või viieliikmelisteks gruppideks. Andke

igale rühmale teema, nt vannituba, magamistuba, jõusaal, auto jne

Iga grupp peab ette valmistama stseeni, kus nad peavad olema

mitmesugused teema komponendid, nt vannituba: vann, pesukorv, WC,

peegel, WC-pintsel, seep jne. Las nad mängivad selle teema ette laiemale

rühmale.

Tegevus 2: Skulptuurid (25 minutit)

Eelneva tegevuse edasiarendusena, tutvustab see ülesanne rühmale taasesituselementi

skulptuurid. Need tegevused keskenduvad koostööle, teadlikkusele ja emotsionaalsele

49

reageerimisele. Jällegi peaks korraldaja võimaldama lühikest arutelu pärast iga tegevust,

et tuvastada saadud oskusi ja nende seos võtmepädevustega.

A. Külmutatud Skulptuurid

Rühm moodustab ringi. Üks inimene astub ringi keskele, võtab poosi ja

tardub. Liivakella suunal üle ühe osaleja üks liitub skulptuuriga ja teistel on

võimalus üht asja manuaalselt muuta kasvavas skulptuuris.

Seejärel palutakse skulptuuril liikuda sekundi jooksul ja seejärel uuesti

külmutada.

Väljaspoolsel grupil palutakse skulptuuri ümber kõndida ja hakata rääkima

lugu sellest, mis skulptuuris toimub.

Seejärel palutakse igal skulptuuris oleval isikul teha avaldus selle kohta, mida

nad arvasid, et nad teevad.

Seejärel skulptuur aetakse laiali.

B. Liikuvad skulptuurid

Jagage grupp kaheks või kolmeks väiksemaks grupiks. Iga rühm peab

minema eemale ja kujundama liikuva skulptuuri. Skulptuur võib olla

spetsiifiline paindlik masin või lihtsalt skulptuur koos liikuvate osadega -

avatud tõlgendamiseks. Andke rühmadele umbes viisteist kuni kakskümmend

minutit.

Rühmad peavad seejärel teistele esinema. Iga inimene peab ühinema

skulptuuriga ükshaaval ja “külmuma”.

Kui kõik liikmed on skulptuuriga liitunud, hakkab skulptuur alustama oma

liikumist. Heli on vabatahtlik. Mõne hetke pärast külmub skulptuur uuesti.

Siis on publikul võimalus arvata masina nime või eesmärki või luua lugu

skulptuurist.

Hiljem ütleb iga osaleja kuidas ta end tundis ja kummardab. Laske igal rühmal

esineda.

50

Tegevus 3: Improvisatsioon muusika instrumentidega (30 minutit)

Järgmine tegevus tutvustab heli draamaatilise teose loomiseks. Osalejatel on jällegi

kohustus töötada individuaalselt, kuid olles teadlik laiemast rühmast, et julgustada

loovust, enesekindlust, empaatilist kuulamist ja koostööd.

Asetage instrumendid matile ruumi keskosas. (Need võivad olla kodus

valmistatud raputid, puitklotsid, tamburiinid, kellukesed, viled jne).

Paluge õppijatel valida instrument ja istuda matil ringi.

Julgustage õppijaid katsetama oma vahendit, et avastada, mida nad sellega

teha suudavad. Üksteise järel teeb igaüks heli oma instrumendiga.

Palu grupil hakata oma vahendeid mängima, kui nad tunnevad end

inspireerituna ja lõpetada kui nad tunnevad, et see on õige. Nad peavad

olema teadlikud sellest, mida teised inimesed teevad ja kuidas üksteist

täiendada. Proovige seda treeningut mõni kord, kuni inimesed loomulikul viisil

hakkavad sünkroonima.

Tutvuge lugu, stseeni või teemat, näiteks metsas kõndimine, kohvikus kellegi

ootamine, õudusunenägu jne. Grupp peab püüdma edasi anda nii atmosfääri

kui ka mis toimub, oma instrumentide helidega, olles üksteisega koostöös.

Kutsu gruppi üles olema arvestav, et kuna tükk peaks lõppema.


Moodustage istuv ring, kus osalevad kõik grupi liikmed. Suuna avatud arutelu iga

tegevuse käigus omandatud oskuste kohta, ühendades need võtmepädevustega.

Sulgege seanss, paludes igal osalejal kasutada sõna, poosi, heli või kõiki kolme, et

väljendada, kuidas nad seansi jooksul end tundsid.

Draama 2

MOODULI NIMETUS: TAASESITUS TEATER - ETENDUS


51

Metoodika

Järgmistes tegevustes töötavad osalejad individuaalselt ja ka grupi osana, et julgustada

ja arendada eneseteadvuse, empaatilise kuulamise, loovuse, kujutlusvõime,

enesekindluse, suhtlemise ja koostöö oskusi. Juhendaja peab tagama, et osalejad

austavad üksteist kõigis tegevuses. Seanss peaks algama taasesituse etenduse teooria

lühikirjeldusega. Iga tegevuse lõpus peaks juhendaja lühidalt grupiga arutama, kuidas

nad end tegevuse suhtes tunnevad, milliseid oskusi nad on omandanud ja seostad õpitu

võtmekompetentsidega.


Juhendaja kirjeldab taasesituse etenduse teooriat ja tutvustab peamisi rolle: jutustaja

(Storyteller), kolmehäälne meeskond (Three Voice Team), kolme instrumendi mängijad

(Three Instrument Players) ja loo mängijaid (Story players).

Soojendusülesanne "Vihmamets" (20 minutit)

Moodustage ring.

Valige liider. Juht hakkab oma sõrmi nipsutama ja üksteise järel iga osaleja

järgneb, jälgides inimeset endast paremal. See on sademete algus.

Kui liidri kord, lõpetab ta oma sõrmede nipsutamise, kuid ülejäänud ring

jätkab, liider hakkab oma huultega tegema kavalat heli “boh”. Jällegi iga

inimene omakorda järgib samaga. See on vihm, mis muutub valjemaks.

Kui on jällegi tema kord, lõpetab ta 'boh' heli tegemise ja hakkab plaksutama

põlvedele korraga ühe käega. Ülejäänud, omakorda, järgivad sama tegevust,

suurendades tormiefekti.

Kui järg jõuab jällegi liidrini, lõpetab ta põlvede patsutamise ja hakkab oma

jalgadega trampima. Üksteise järel osalejad lõpetavad põlvedel patsutamise ja

hakkavad jalgadega trampima. Torm on nüüd oma kõrgpunktis.

Liider peatab seejärel oma jalgade trampimise ja naaseb oma põlvede juurde.

Teised järgivad seda eeskuju.

52

Ta muudab toiminguid ükshaaval, kuni jõuab uuesti sõrmede nipsutamiseni.

Kui on jälle tema kord, ta lõpetab ja jääb vaikima.

Ükshaaval iga inimene omakorda järgib samaga.

Vihmaveeperiood on lõppenud.

Tegevus 1: emotsioonid (30 minutit)

Jagage grupp väiksemateks kolme- või neljaliikmelisteks rühmadeks.

Vaikselt anna väikesele grupile emotsioon, nt hirm, rõõm, viha, üllatus jne.

Viie minuti järel antakse kõigile rühmadele võimalus edastada oma antud

emotsioon heli ja tegevusega ülejäänud suurele grupile, kes peavad

emotsiooni ära arvama.

Tegevus 2: Kolm häält (30 minutit)

Kolm vabatahtlikku seisavad rühma ees rivis ja keskenduvad punktile nende

ees.

Teema hüütakse välja ja omakorda peavad nad tegema heli või ütlema sõna,

mis nende arvates kujutab teemat, näiteks üksindus, viha, segadus jne. Nad

peavad jääma paigale ja keskenduma oma punktile.

Seejärel lõpetatakse mõneks sekundiks ja seejärel alustatakse koos igaüks

oma individuaalse heli või sõnaga kolm korda.

Pärast seda ülesannet nad alustavad nad uuesti, seekord kududes oma heli

või sõna teiste heli või sõnade vahel, heli tõstmise ja langetamise,

instinktiivselt ühendades ja eraldades, kuni nad tunnevad, et on loomulik

lõpetada.

Tegevus 3: Taasesitus teatri etendus (45 minutit)

Taasesituses on Storyteller või MC, kolm häält meeskonda, kolm instrumendi mängijat ja

loo mängijaid. Pakkuge mängijatele ja instrumentidele mitmesuguseid rekvisiite, lahtreid,

materjale. Kogu taasesituse kogemus sõltub iga mängija kuulamisoskustest,

teadlikkusest, sünkroonsusest ja kujutlusvõimest.

53

Sissejuhatus

Kõik liikmed tutvustavad ennast astudes sammu ette, öeldes oma nime ja

öeldes ühe avalduse samal ajal luues liikumatu skulptuuri, näiteks "Minu nimi

on Maarja ja mul on hea meel olla siin." Iga liige jääb liikumatuks nende

skulptuuri samal ajal kui järgmine mängija tutvustab oma nime ja ühineb

eelneva mängija skulptuuriga.

Kui kõik mängijad on liitunud külmutatud skulptuuriga, liigutavad nad samal

ajal mõneks sekundiks ja seejärel jäävad uuesti paigale.

Mõne sekundi pärast grupi liikmed sirutavad end ja seejärel kummardavad.

Lugu

Inimene publikust (rääkija, the teller) on kutsutud tulema ja istuma koos

jutustajaga (the storyteller) ja jagama üht lugu. Seejärel jutustaja kordab lugu

ja kontrollib, kas tal sai sellest õigesti aru. Seejärel kutsub ta mängijaid üles

lugu esitama.

Rekvisiidi, materjali jms kasutamine. Mängijad võtavad arvestavad üksteise

vihjetega lugu mängima hakates. Seda tehakse spontaanselt. Muusika grupp

võib hakata looma atmosfääri või nad võivad oodata õiget dramaatilist hetke

alustamiseks. Kolmikhäälne trio teeb sama, kas sõnadega või helisid

kasutades, jällegi üksteiselt juhiseid oodates. Materjali saab kasutada lainete

loomiseks jne või saab kujutada olukordi, näiteks must või purpur, mis on

seotud kurbuse või surma, oranži päikese või päikese puhkuse jms puhul.

See on täiesti sõltuv iga mängija kujutlusvõimest.

Pärast esitust küsib jutustaja loo rääkijalt, kas grupp jäljendas lugu õigesti. Kui

nad ei ole sellega rahul, võib loo rääkija selgitada loo mõnd osa, mida võib

seejärel uuesti näidelda.

Järeldus

Pärast esitust palutakse kõigil grupiliikmetel jälle ette astuda ja teha avaldus ja skulptuur

esinemise kohta, mille tulemuseks on järjekordne liikmatu skulptuur. Jällegi toimub sama

rituaal kui sissejuhatuses ja lõpetusena liikmed kummardavad.

54


Koguge rühm ringi ja andke igale liikmele võimalus kommenteerida oma taasesituse

tegevuste ja etenduse kogemust ning mainida uut oskust või teadmisi, mida nad

osalemisel said. Juhendaja saab julgustada osalejaid seostama tegevusi ja teemasid, mis

tekkisid etenduse põhjal, põhipädevustega.

D. MUUSIKA

Ülevaade

Muusika on võimas kommunikatsioonivorm, mis ületab paljusid sotsiaalseid ja kultuurilisi

tõkkeid, ühendades inimesi ja pakkudes ühist alust suhete loomiseks ja õppimise

edendamiseks. Uuringud näitavad, et muusika mõjutab positiivselt laste ja noorte

täiskasvanute intellektuaalset, sotsiaalset ja isiklikku arengut, kui osalejad tegelevad

sellega lõbusal, aktiivsel ja toetaval viisil. Nauditav õpikogemus on see, mis pakub

väljakutseid, mis on saavutatavad keskkonnas, mis on "piisavalt paindlik, et hõlbustada

loovuse ja eneseväljenduse arengut." Nende tegevuste eesmärk on pakkuda õppijatele

teadlikkust ja tunnustada muusikat ja praktilist muusika loomise ja teostamise kogemust

lõbusate ja loominguliste tegevuste kaudu. Nendest tegevustest osa võtmiseks on vaja

kasutada tavapäratut vokaalset eneseväljendust.

Korraldaja võib julgustada osalemist ise ette väidates.

Märkus: see sisu on välja töötatud kasutamiseks juhendajatele, kellel pole tingimata

muusikalist tausta, kuid on eeliseks, kui kas juhendaja või mõned osalejad mängivad

mõnd instrumenti.

Muusika 1

MOODULI NIMETUS: MUUSIKA NAUTIMINE


Õpiväljundid – võtmeoskused

Selles blokis võtavad osalejad osa tegevustest, mis on seotud järgmiste

võtmepädevustega.

55

Suhtlus emakeeles ja võõrkeeles

Osalejad tegelevad tegevustega, mis hõlmavad ema- ja võõrkeelsetes lauludes olevate

teemade ja žanrite kuulamist ja arutamist.

Digitaalne pädevus

Osalejad parandavad oma digitaalseid pädevusi digitaaltehnoloogia kasutamise abil, et

leida ja mängida muusikat ning kasutades metronoomi rakendust tempo

tundmaõppimiseks.

Sotsiaalsed ja ühiskondlikud pädevused

Tegevuste hulka kuuluvad arutelud muusikute mõju kohta ühiskonnale, uurides

sotsiaalseid ja poliitilisi teemasid muusikas.


Algatusvõime ja ettevõtluse pädevust käsitletakse läbi liikmete aktiivse kaasatuse

tegevustes.


Osalejaid julgustatakse uurima ja arutlema erinevate kultuuride ja sotsiaalsete rühmade

muusika stiilide ja teemade üle.


Arvuti, muusikakeskus või muu muusika esitamise seade, et kuulata erinevaid

näidispalu

Metronome'i rakendus, mida saab nutitelefonils alla laadida, on kasulik tempo

näitamiseks ja digitaalsete pädevuste arendamiseks

Asjakohased laulud ja muusikavideod tuleb leida enne seanssi ja teha

osalejatele kättesaadavaks. Muusika valik peaks keskenduma kultuurilisele

teadlikkusele ja väljendusele ning sotsiaalsetele ja kodanikuoskustele

Nutitahvli kasutamine on soovitatav, et tõhustada kokkupuudet digitaalse

kompetentsikeskkonnaga, kuid piisab ka tavalisest tahvlist

Osalejate enda muusikavalikud tuleks varasemalt välja otsida veebipõhistest

materjalidest, välja arvatud juhul, kui nad suudavad muusikat ise pakkuda.

56

Metoodika

Nagu uurimus näitas, peaks selle ressursi juhendaja püüdma luua lõdvestunud ja lõbusat

keskkonda, kus osalejad tunneksid end mugavalt oma muusikaliste eelistuste jagamisel

ja seansi grupisisestes tegevustes kaasa löömisel. Selle tegevuse edukaks osutamiseks

on oluline ka helikvaliteet ja kuulamise keskkond. Digitaaltehnoloogia kasutamine on

suunatud digitaalsete pädevuste arendamisele. Arvestades seansi ajalisi piiranguid ja

muusika piiramatut ulatust, tuleks osalejaid suunata muusikariistadele ja ressurssidele,

mis täiendavad nende õppimist, mitte üritavad muusikat üldiselt õpetada. See iseseisev

lähenemine on seotud “Õppima õppimise” võtmepädevusega.


Oluline on soodustada aktiivset osalemist alates algusest, kuna osalejad peavad

avaldama oma isiklike arvamuste ning samuti osalema füüsilistes ja vokaalsetes

tegevustes. See on võimalus tutvustada muusikat ja tutvustada rütmi ja tempo valdkonda.

Kasutada võib järgmist soojendusülesannet.

Soojendusharjutus "Rütmitants" (20 minutit)

Moodustage ring. Laske kõigil liikuda aeglaselt samas suunas, alustades

sama jalaga. Nad kõnnivad lugedes neljani, öeldes valjult kaasa - "üks, kaks,

kolm, neli".

Esimesel neljal sammul rõhutavad kõik esimest sammu, trampides kõvasti või

plaksutades, kui nad ütlevad "üks". Järgmise nelja sammul rõhutatakse teist

sammu ja nii edasi, nagu järgmises näites:

Üks, kaks, kolm, neli.




57


Tee tants keerukamaks, kiirendades tempot iga vooru järel.

Selle järel saavad osalejad istuda ringi ja tutvustada end lühidalt, jagades oma

isiklikke muusikalisi eelistusi. Nad saavad kasutada oma eelistuste

näitlikustamiseks selliseid rakendusi nagu YouTube või Spotify.

Tegevus 1: Tempo mõju meeleolule (20 minutit)

Nüüd tuleks noortele tutvustada tempo ja selle kasutamist erinevates kultuurides kogu

maailmas. Maailmamuusika näiteid, nagu näiteks Ladina-Ameerika, Aafrika, India ja

traditsioonilist muusikast rühma enda kodumaal, on võimalik ette mängida ning erinevaid

rütme ja meloodiaid märgata ja neid arutada.

Juhendaja saab selgitada muusika mõju meeleolule. Teaduslikud uuringud on näidanud,

et muusika mõjub sügaval tasemel ajus, stimuleerides nii heli kui ka emotsioonidega

seonduvaid piirkondi. Uuringud on näidanud, et emotsioonid ja meeleolu on seotud

erinevate tempodega. Kõige lõdvestavam tempo on 60 lööki minutis (bpm). Ajulained ja

südame löögisagedus sünkroonib pideva 60 bpm rütmiga: see sagedus on osutunud

tõhusamaks stressi leevendamisel kui massaaž. Reeglina tempo aeglasem kui 60 lööki

minutis loob selliseid emotsioone nagu pinged või meeleheide, samas kui kiirus üle 60

löögi minutis stimuleerib. Soulimuusikat mängitakse tavaliselt umbes 75-90 lööki minutis.

House muusika on umbes 120-128 lööki minutis ja trance muusika ulatub 125-150 lööki

minutis, kui drum n’ bass on tavaliselt vahemikus 150-180 lööki minutis.

Juhendaja saab nüüd pöörduda tagasi tegevuse "Rütmitants" juurde ja paluda osalejatel

meenutada, kuidas tempo muutus neid end tundma pani. Juhendaja saab mängida

erinevate tempodega muusikapalu ning juhtida arutlust teemal kuidas eri tempo

mõjutavad meie tujusid ja emotsioone. Tempot saab mõõta metronoomi rakendusega.

Tegevus 2: Muusika poliitilise, sotsiaalse ja kultuurilise häälena (20 minutit)

Laulude teemat saab nüüd tutvustada, kuulates ja arutledes olulisemate sõnumite üle,

mida väljendatakse erinevate laulude kaudu. See tegevus on seotud suhtlemisoskuste,

sotsiaalsete ja kodanikupädevuste ning kultuurilise teadlikkusega. Selles tegevuses

58

käsitletakse ka digitaalset pädevust. Muusikalisi näiteid (mida korraldaja valis enne

seanssi) saab grupis esitada ja need võivad olla järgmised:

1. Laulud emakeeles

2. Laulud võõrkeeles

3. Protestilaulud

4. Laulud erinevatest kultuuridest jne

Selle järel võib juhendaja julgustada gruppi laulma Michael Jacksoni laulu "Man in the

Mirror", mis käsitleb ühiskondlikku ebaõiglust või John Lennoni üldtuntud sõjaväe laulu

"Imagine". Kui keegi grupist ei mängi ühtegi instrumenti, saab neid esitada läbi mõne

digitaalse lahenduse ja osalejate jaoks välja trükitud koopiaid kasutades.

https://youtu.be/2O-mu2AhWQM

https://www.youtube.com/watch?v=f2bcREkpE0I

Pärast ühe laulu laulmist on võimalik arutleda selle üle, mis tegi valitud laulu nii edukaks.

Vestlusse võib tuua tempo, teema ja lüürika.

Muusika ideede väljendusviise saab mängida ja arutada osalejate enda eelistuste põhjal

või korraldaja poolt valitud, et illustreerida mu-sic mõju poliitikale, kultuurile ja ühiskonnale

ning vastupidi. Järgnevalt on näidised, mis võivad arutelust teavitada:

Rock and Roll

Vali laule, mis esindavad sõjajärgse liberaalse väljenduse ülestõusu. Näidete hulka

võivad kuuluda Buddy Holly, Chuck Berry ja Elvis Presley jne

R 'n' B

Seda muusikapala seostatakse selliste protestilaulude muusikutega nagu Nina Simone,

Sam Cooke ja Curtis Mayfield, kes osalesid 1960ndate ja 70ndate Black Power

liikumises. Need ja teised kunstnikud kasutasid rütmi ja bluusi, et anda mustale

kogukonnale vastutus enda ellujäämise eest. Neid saab seostada tempo õppetundiga.

Paljud neist poliitilistest ja sotsiaalsetest teedest on head näited emotsionaalsest tempo

rakendamisest.

https://youtu.be/2O-mu2AhWQM

https://www.youtube.com/watch?v=f2bcREkpE0I

59

Poliitilised protestlaulud 60-ndatel ja 70-ndatel (Folk / Reggae)

Nendel aastakümnetel ilmunud muusika peegeldas selle aastakümne jooksul

ühiskondlikult ja poliitiliselt toimunud sündmusi. USA sisemaised sõja- ja kodanikuõiguste

liikumised inspireerisid muusikuid nagu Marvin Gaye, Bob Marley, Bob Dylan, Joni

Mitchel Crosby, Still, Nash & Young, et panna kirja mõned kõige kuulsamad

protestilaulud ja edendada sotsiaalset teadlikkust.

Punk

Suurbritannias tekkisid 70-aastastatel punk-rokk koos selliste ansamblitega nagu The

Clash ja The Sex Pistols, kes andsid hääle valimisõiguseta noortele, kes protesteerisid

status quo vastu.

Räpp

Kunstnikud nagu Eminem, Tupac Shakur, The Notorious B.I.G. jne esindavad

marginaliseerumise ja jõugu subkultuuri väljendust oma muusika kaudu.

Klassikaline muusika

Seda tüüpi muusikat seostatakse enamasti liturgiliste ja sõjaliste teemadega. Näideteks

võib tuua Handel, Mozart, Vivaldi, Bach.


Kutsu iga grupi liiget andma tagasisidet ühe seansi käigus saadud uue teadmise kohta.

Sulgege seanss järgmise tegevusega:

Moodustage ring.

Juhendaja juhtimisel, painduge allapoole käed põranda poole suunatud.

Alustage pehme ja vähese tugvusega heli tegemist, mis muutub valjemaks, kui

rühm tõstab oma keha ja käed lae suunas ja pehmendage heli uuesti, kui suunate

käed alla. Mängi kõrge ja madala, kiireneva ja aeglustuva tempoga.

Lõpetage kõrge, valju heliga, samal ajal käsi kõrgel õhus hoides.

60

Muusika 2

MOODULI NIMETUS: LAULUKIRJUTAMINE


See ressurss toimib kõige paremini, kui seda tehakse pärast “Muusika 1 – Muusika

tunnustamine” kuid seda saab hõlpsasti kasutada kui eraldiseisva moodulina.


See ressurss pakub õppijatele võimalusi arendada järgmisi pädevusi:

Suhtlus emakeeles

Õppijad loovad laulu sõnad.

Suhtlus võõrkeeles

Õppijad võivad valida, kas kirjutada sõnad mõnes muus keeles kui nende emakeel.

Matemaatiline pädevus ja põhiteadmised teaduses ja tehnoloogias

Neid oskusi kasutatakse rütme ja helisid arendades. Õppurid võivad vajadusel ka oma

vahendeid luua majapidamisobjektidest.

Digitaalne pädevus

Selle ressursi lõppedes saavad õppijad valida, kuidas salvestada ja töödelda oma lugu,

mis nõuab erinevate veebis tasuta kättesaadavalte rakenduste kasutamist.


Neid käsitletakse loo teema ja sõnade väljatöötamise kaudu.


Neid oskusi käsitletakse originaalse laulu planeerimisel ja loomisel.


Kõnealuseid pädevusi käsitletakse laulu teema ja rütmi väljatöötamisel.


Juurdepääs internetile on vajalik audio / visuaalse kuvamise võimalustega.

61

See on eeliseks, kui juhendaja mängib mõnd instrumenti, kuid ei ole vajalik.

Osalejaid, kes mängivad pilli, võib julgustada neid kaasa võtma. Tavaliste

esemete abil saavad osalejad luua mitmesuguseid instrumente, nagu shakerid,

trianglid, lusikad, kastid jne. kui selleks jääb aega, vastasel juhul peaks need

olema juhenda poolt pakutud. (Internetis leidub mitmeid vahendite tegemise

juhendeid, mis suurendaks digitaalteaduste, algatusvõime ja

ettevõtluselpädevust.)

Nutitahvel on soovituslik, et tõsta digitaalset pädevust, kuid sobib ka tavaline

tahvel.

Salvestusseade - sülearvuti või nutiseade, millega saab salvestatut taasesitada.

Kõik ülaltoodud materjalid ja ressursid pakuvad võimalusi, et aidata kaasa osalejate

digitaalse pädevuste arendamisele.

Metoodika

See on tegevuspõhine moodul, kus õppijad uurivad laulu loomises esinevaid elemente:

teema, lüürika, muusikainstrumendid ja esitus.

Veelkord on oluline, et käesolevas moodulis pakutavaid tegevusi hõlbustaks nii, et

osalejad osaleksid aktiivselt ja lõbusal viisil. See moodul võib olla ka vahend noorte

kaasamiseks kommunikatsiooni, kultuurilise ja sotsiaalse teadlikkuse ja digitaalse

pädevuse võtmepädevesse. Arutelud ja valikud teema, keele ja sõnade puhul, samuti

digitaaltehnoloogia kasutamine lõpptulemi salvestamisel pakuvad ideaalseid

õppimisvõimalusi nendes valdkondades.

Lisaks juba loetletud võtmepädevustele annab see moodul osalejatele ülevaate

tööriistadest ja ressurssidest, mida nad saavad pärast mooduli lõppemist ise arendada.

See aitab käsitleda õppima õppimise, algatusvõime ja ettevõtluse pädevusi.

62

Laulukirjutamine – osa 1 (120 minutit)


Korraldaja tutvustab mitte-formaalset ja osalus-viisi, mida kasutatakse laulu loomiseks

kokku tulevate elementide uurimiseks; teema, lüürika, vahendid ja esitus.

Tegevus 1: Laullahing (30 minutit)

Grupis laulukirjutamiseks on vaja, et osalejaid oleksid loomingulised, kujutlusvõimelised,

koostöö- ja kommuunialtid. Seansi algusest alates on oluline julgustada liikmetevahelist

usaldust ja tegevustes osalemist. Selleks alustage protsessi järgmiste tegevustega, mis

loovad gruppi energiat ja panevad kasutama oma häälepaelu.

Kutsu gruppi jagama end kahte rühma ja seisma üksteise suunas näoga ruumi erinevatel

külgedel. Otsustage millise rääkiv-laulva viisi (chant) emakeeles või mõnes muus keeles

valite. Näiteks:

„We‟re happy, strong and free

We‟re happy, strong and free

You might look flash and have loads of cash

But we‟re happy, strong and free.‟

Esimene rühm, pärast väga lühikest arutelu (1-minutiline maksimaalselt), alustab

teistkordselt sama salmi esitamist oma liikumise stiilis ja häälega. Olge nii

väljendusrikkad kui võimalik, kasutades heli, emotsioone, keha ja näoilmeid, mitte

erinevalt traditsioonilisest Uus-Meremaa "Haka"st. Teine rühm võtab väljakutse vastu,

üritades neid üle lüüa.

Arutlege laulu loomisega seotud elemente: teema, sõnad, instrumendid ja esitusviisid

(pidage silmas, et inimese hääl on ka vahend).

Selgitage, et kõigis töötubades peab rühm otsustama teemal, looma sõnavara, panema

meloodia nendele sõnadele ja esitama lõpliku esituse, kus see kõik ühtseks tervikuks

muutub.

63

Aktiivsus 2: Laulukirjutamise ettevalmistus (30 minutit)

Teema

Kutsu rühma valima teemasid, millel on poliitiline, sotsiaalne või kultuuriline sõnum,

julgustades sotsiaalseid ja kodanikupädevusi ning kultuurilist teadlikkust. Teema

otsustamise meetodiks soovitatakse võtta iga osaleja ettepanek ja kirjutada neid tahvlile,

et kõigile oleks näha. Võib esineda probleem, mis on konkreetne rühma või kohalikul või

riiklikul tasandil. Võib uurida ajalehtede artikleid, ajakirju ja sotsiaalseid meediumeid

teemasid arutada ja ideid koguda.

Lüürika

Kui on olemas mitu võimalust, kirjutage need tahvlile kõigile nägemiseks ja hääletage ühe

teema poolt. Kui grupp on suur, saab seda jagada väiksemateks ja valida rohkem

teemasid. Iga grupp töötab nüüd omaette, et moodustada sõnad kolme salmiga laulule.

See ülesanne on suunatud võõrkeele kommunikatsiooni põhipädevustele ja suhtlemiseks

võõrkeeles; proovige kirjutada üks salm muus keeles kui emakeel. Google'i tõlge © või

sarnaste rakenduste abil saab salme tõlkida valitud keelde, soodustades digitaalset

pädevust ja kommunikatsiooni võõrkeeles.

Tegevus 3: Pildist inspireeritud read (30 minutit)

Otsige pilte internetis, mis esindavad grupi poolt valitud teemat, näiteks kodutud, sõja

tsoonid, globaalne soojenemine jne. Iga osaleja võib öelda ühe lause selle kohta, mida

nad otsivad, tuginedes sellele, mida esimene inimene on öelnud ja nii edasi, kuni lugu on

tekkinud.

Näiteks kui pilt on pommitatud linn;

Esimene õppija: pommitatud hooned tekitavad taeva.

Teine osaleja: inimesed poevad nurkadesse, sest kardad, et nad surevad.

See ei ole tähtis, kui read ei riimu. Peamine eesmärk on luua lugu, mis võib moodustada

laulu sõnad. Iga rida tuleks kirjutada kõigile nähtavalt ja et seda saaks ümber töötada ja

sellele lisada, kui kõik on oma panuse andnud. Osalejaid tuleks julgustada oma

kujutlusvõimet kasutama ja et neil oleks seda tehes lõbus.

64

Laulukirjutamine – osa 2 (90 minutit)


Seda osa saab täiendada, kasutades selleks digitaalmeediaressursse, et luua laulule

muusikavideo. Loo jutustamise osas omandatud oskused võivad samuti kaasa aidata ka

laulusõnade ideede pakkumisele.

Tegevus 1: Vokaalne soojendus (10 minutit)

Avage teine seanss häälepaelte soojendamisega, nagu alljärgnev:

Juhendaja juhtimisel, kõnnib grupp ruumis ringi ja teeb helisid "Meee, Maaa,

Mooo, Muuu", avades oma suu laialt ja vahelduvana kõrgetes ja madalates,

pehmetes ja valjemates toonides. Helid ei pea olema harmoonilised.

Osalejad peaksid seejärel keskenduma oma hingamisele ja märkama, kuidas

sügavam hingamine võimaldab neil pikemat häälekõla hoida.

Tegevus 2: Meeleolu ja tempo (20 minutit)

Selle soojenduse järel tutvustage esimesel seansil loodud lüürikat uuesti. Kuluta piisavalt

aega otsustamaks, milliseid emotsioone sõnad väljendavad ja milline on nende

emotikonide edastamiseks sobiv tempo. Osalejatele on kasulik kui nad on läbinud

“Muusika nautimise” mooduli. Metronoomi rakendust võib kasutada tempo leidmiseks,

mis tõstaks digitaalseid pädevusi.

Laulu tausta rütmi loomiseks saab grupp rütme uurida, katsetades kodustest vahenditest

loodud raputeid, trumme või kellasid. Kuna iga osaleja loob helisid, julgustage neid

üksteist kuulama, mis helisid teised teevad, ja proovige et need üksteisega kokku

sobiksid. Kui grupp on helidega rahul, saab kaasata muusikalised instrumendid

laulukirjutamisse.

Teise võimalusena on olemas mitmeid digitaalseid ressursse, mis pakuvad rüthme, mida

saab kasutada vokaali meloodia taustana ja annavad võimaluse digitaalsete oskuste

65

arendamiseks. Rütmid, mis on toodetud löökriistadega või digitaalselt, on kasulikud ka

siis, kui grupp on otsustanud räpp-laulu kirjutada.

Tegevus 3: Meloodia (10 minutit)

Kui rühm on otsustanud tempo suhtes, peavad nad nüüd meloodia valima. On kasulik,

kui üks grupi liige mängib sellist vahendit nagu kitarr / ukulele / vile ja suudab esitada loo

peamiset meloodiat, kuid selle asemel saab kasutada ka häält. Kasulik on nutitelefon või

sarnase seadmega protsessi salvestada.

Kui meloodia ideed ei tule, võib olla kasulik kuulata osalejate lemmiklaulude meloodiaid.

Kuulates rääkige, millised riffid või noodid töötavad hästi ja proovige neid kompositsiooni

lisada. Veenduge, et salvestate meloodia arengu kõik etapid.

Tegevus 4: Esinemine (30 minutit)

Selleks etapiks on grupil kõik laulu elemendid ning neid on nüüd võimalik harjutada,

vormida ja salvestada nutiseadmes või sülearvutis. Salvestamine on oluline, sest see

annab võimaluse parandada osalejate digitaalset pädevust ja dokumenteerida grupi

saavutusi.

Audacity programm on tasuta ja kasutajasõbralik veebipõhine vahend, mida saab

kasutada valmiskompositsiooni salvestamiseks. See programm võimaldab kasutajal

importida olemasolevaid muusikat kui ka salvestada uut materjali. Vokaale saab

salvestada ka taustale ning programmis on mitmeid heliefekte ja heli manipuleerimise

funktsioone. Selle programmi kasutamine võib olla kasulik neile osalejatele, kes tunnevad

selle digitaalse pädevuse vastu erilist huvi.


Küsige iga grupi liikme käest tagasisidet ühe uue saadud teadmise kohta, mida nad

seansist õppisid, vaadeldes seda läbi võtmepädevuste perspektiivi.

66

PILOTEERIMINE

67

Jutustamise osa piloteerimine

Piloteerimine toimus 2017. aastal novembris Larnacas SEAL CYPRUS korraldatud

noorsootöötajate liikuvuse projekti "YOUTHPASS Ex-panded" (2017-2-CY02-KA105-

001016) raames. Piloteeritud tegevus oli "Aroomi poolt loodud mälestused".

Kakskümmend üheksa noorsootöötajaid üheksast Euroopa riigis katsetasid tegevust ja

andsid tagasisidet. Allpool on fotod pilootseansilt.

https://sealcyprus.org/projects/international-projects/youthpass-expanded/

68

Digitaalmeedia osa piloteerimine

Piloteerimine toimus SEAL KÜPROS korraldatud noorsootöötajate liikuvuse projekti “GO

DIGITAL” (2017-3-CY02-KA105-001093) raames. Piloteeritud tegevus oli "Digitaalse

jututhavli loomine". Kakskümmend viis noorsootöö spetsialisti kaheksast Euroopa riigist

katsetasid tegevust ja andsid tagasisidet. Natalia tutvustas allpool olevat jututahvliga oma

teed vabatahtlikust töötavaks noorsootöötajaks oma kodumaal Poola.

https://sealcyprus.org/projects/international-projects/go-digital/

https://sealcyprus.org/projects/international-projects/go-digital/

69

LISAD

koolita koolitajat Õppekava · 2019. 4. 26. · tegevus 1: laullahing (30 minutit) ... koolitamise...

Documents