1

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI

LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED

B. LOODUSAINED

1. BIOLOOGIA - 30 % .

TEEMAD :

I BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD

1. Elus ja eluta loodus

Elu tunnused, elusa ja eluta looduse võrdlus. Eluslooduse organiseerituse tasemed ning

nendega seotud bioloogia haruteadused ja vastavad elukutsed. Eluslooduse molekulaarset,

rakulist, organismilist, populatsioonilist ja ökosüsteemilist organiseerituse taset

iseloomustavad elu tunnused.

2. Rakk ja rakuteooria

Rakuteooria põhiseisukohad, selle olulisus eluslooduse ühtsuse mõistmisel. Rakkude ehituse

ja talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede näitel. Rakutuuma ja selles sisalduvate

kromosoomide tähtsus. Rakumembraani peamised ülesanded. Ribosoomide, lüsosoomide,

Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides. Tsütoplasmavõrgustiku

talitlus. Raku ehituse ja talitluse terviklikkus, organellide omavaheline koostöö. Eeltuumse

raku ehituse ja talitluse erinevus võrreldes päristuumse rakuga. Bakterite elutegevusega

kaasnev mõju loodusele ja inimtegevusele. Inimese nakatumine bakterhaigustesse, selle

vältimine.

II ORGANISMIDE ENERGEETILISD PROTSESSID

3. Organismi energiavajagus

Organismide energiavajadus, energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel

organismidel. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia

salvestamises ja ülekandes. Hingamine kui organismi varustamine energiaga. Aeroobne ja

anaeroobne hingamine. Käärimine kui anaeroobne hingamine, selle rakenduslik tähtsus.

Fotosünteesi eesmärk ja tulemus. Üldülevaade fotosünteesivalgus- ja pimedusstaadiumist ning

neid mõjutavatest teguritest. Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning

biosfäärile.

4. Organismide areng

Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismirühmadel, nende tähtsus ja tulemus. Raku

muutused rakutsükli eri faasides. Mehe ja naise sugurakkude arengu võrdlus ning nende

arengut mõjutavad tegurid. Kehaväline ja kehasisene viljastumine eri loomarühmadel.

Munaraku viljastumine naise organismis. Inimese sünnieelses arengus toimuvad muutused,

sünnitus. Lootejärgse arengu etapid selgroogsetel loomadel. Organismide eluiga mõjutavad

tegurid. Inimese vananemisega kaasnevad muutused ja surm.

2

5. Inimese närvisüsteem

Närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjutavad tegurid. Refleksikaar ning erutuse ülekanne

lihasesse. Närviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon. Peaaju eri osade ülesanded.

Kaasasündinud ja omandatud refleksid. Elundkondade talitluse neuraalne ja humoraalne

regulatsioon. Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanismid. Ülevaade

inimorganismi kaitsemehhanismidest, immuunsüsteemist ja levinumatest häiretest.

Seede-, eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere püsiva koostise tagamisel. Inimese

energiavajadus ning termoregulatsioon.

6. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid.

Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside

(replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni) osa päriliku info realiseerumises. DNA ja

RNA sünteesi võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon, geeniregulatsiooni häiretest

tulenevad muutused inimese näitel. Geneetilise koodi omadused. Valgusünteesis osalevate

molekulide ülesanded ning protsessi üldine kulg. DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik

mitmekesisus.

7. Pärilikkus ja muutlikkus

Pärilikkus ja muutlikkus kui elutunnused. Päriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste

kujunemisel. Mittepäriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja tähtsus. Päriliku ja mittepäriliku

muutlikkuse omavaheline seos inimese näitel. Mendeli hübridiseerimiskatsetes ilmnenud

seaduspärasused ja nende rakenduslik väärtus..

III BIOEVOLUTSIOON, ÖKOLOOGIA, KESKKONNAKAITSE

6. Bioevolutsioon

Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad. Bioevolutsiooni varased etapid ja nüüdisaegsete

eluvormide kujunemine. Olelusvõitlus, selle vormid. Loodusliku valiku vormid ja tulemused.

Kohastumuste eri vormide kujunemine. Mutatsioonilise muutlikkuse, kombinatiivse

muutlikkuse, geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes. Bioevolutsioon ja süstemaatika.

7. Ökoloogia

Abiootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide elutegevusele. Biootiliste ökoloogiliste

tegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides.Toiduahela peamiste lülide – tootjate,

tarbijate ja lagundajate – omavahelised toitumissuhted. Iseregulatsiooni kujunemine

ökosüsteemis ning seda mõjutavad tegurid. Ökoloogilise tasakaalu muutuste seos

populatsioonidearvu ja arvukusega. Ökoloogilise püramiidi reegli ülesannete lahendamine.

Biosfääri läbiv energiavoog kui Maal eksisteeriva elu alus.

3

NÄIDISÜLESANDED :

1. Märkige joonisele viitejoontega raku organellide ülesanded 3 p

2. Märkige DNA monomeere kujutaval skeemil numbritele vastavate osade

nimetused. (4 punkti)

1. ……………………………………………………………………………

2. ………………………………………………………..

3. ………………………………………………………..

4. ………………………………………………………….

4

3. Kas tabelis antud protsess kulgeb mitoosi või meioosi teel? Märkige ristike

õigesse lahtrisse. (2 punkti)

Protsess Mitoos Meioos

Viljastumisvõimeliste spermide teke

Haava paranemine

Sõnajala eoste lõplik valmimine

Kassipoja kasvamine

4. Leidke sobivad paarid. Kirjutage punktiirile sobiv täht (2punkti)

5. Leidke kõige õigem vastus ja tähistage see tabelis ristikesega

Elu tekke tõenäoseks vanuseks Maal on …

6. Leidke toiduahelast kaks viga ja põhjendage oma otsuseid. (2punkti)

a. männioks → metskuklane →roherähn

b. rohutirts → rohukonn →valge-toonekurg → kobras

c. kirpvähk → räim → tursk →viigerhüljes

5

7. Kirjutage ökosüsteemi toitumissuhteid kujutavale skeemile puuduv nimetus.

(1 punkt)

8. Reastage mõisted loogilisse järjekorda, alustades kõige väiksemast objektist.

Kasutage reastamisel numbreid. (2 punkti)

Kuidas on omavahel seotud geenifond ja genotüüp?

…………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………..

6

2. FÜÜSIKA - 30 % .

TEEMAD :

I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS

1. Füüsika uurimismeetod

Mõisted: vaatlus, hüpotees, eksperiment, mõõtmine, mõõtühik, mõõtühikute süsteem,

mõõtemääramatus, etalon, mõõtesuurus, mõõdetava suuruse väärtus, mõõtetulemus,

mõõtevahend, mudel, taatlemine.

2. Füüsika üldmudelid

Mõisted: füüsikaline objekt, füüsikaline suurus, skalaarne ja vektoriaalne suurus, pikkus,

liikumisolek, kiirus, aeg, kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine, laine,

vastastikmõju, jõud, aine, väli, kiirendus, inerts, mass, töö, energia, kineetiline ja

potentsiaalne energia, võimsus, kasutegur. Ühikud: meeter, sekund, meeter sekundis, meeter

sekundis sekundi kohta, kilogramm, njuuton, džaul ja vatt.

II MEHAANIKA

3. Kinemaatika

Mehaanika põhiülesanne. Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid. Taustsüsteem.

Teepikkus ja nihe. Kinemaatika. Ühtlane sirgjooneline liikumine ja ühtlaselt muutuv

sirgjooneline liikumine: liikumisvõrrand, kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast,

vastavad graafikud.

4. Dünaamika Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused .Jõudude vektoriaalne liitmine.

Resultantjõud.. Impulsi jäävuse seadus. Raskusjõud. Rõhumisjõud ja rõhk.

Elastsusjõud. Hooke’i seadus. Hõõrdejõud ja hõõrdetegur.

5. Võnkumised ja lained

Võnkumine kui perioodiline liikumine. Pendli võnkumise kirjeldamine: hälve,

amplituud, periood, sagedus, faas. Energia muundumine võnkumisel. Hälbe sõltuvus

ajast. Võnkumised ja resonants looduses ning tehnikas. Lained. Piki- ja ristlained.

Lainet iseloomustavad suurused: lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus. Lainetega

kaasnevad nähtused: peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon.

6. Jäävusseadused mehaanikas

Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia

muundumine teisteks energia liikideks. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas.

7

III ELEKTROMAGNETISM

7. Elektriväli ja magnetväli

Elektrilaeng. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Elementaarlaeng. Laengu jäävuse

seadus.Elektrivool. Coulomb’i seadus. Punktlaeng. Ampere’i seadus. Püsimagnet ja

vooluga juhe. Elektri- ja magnetvälja kirjeldavad vektorsuurused elektrivälja tugevus

ja magnetinduktsioon.

8. Elektromagnetväli

Liikuvale laetud osakesele mõjuv magnetjõud. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu

otstele indutseeritav pinge. Faraday katsed. Magnetvoo mõiste. Faraday

induktsiooniseadus. Lenzi reegel. Kondensaator ja induktiivpool. Mahtuvus ja

induktiivsus. Elektromagnetvälja energia.

9. Elektromagnetlained

Elektromagnetlainete skaala. Lainepikkus ja sagedus. Optika – õpetus valguse

tekkimisest, levimisest ja kadumisest. Valguse dualism ja dualismiprintsiip looduses

10. Valguse ja aine vastastikmõju

Valguse peegeldumine ja murdumine. Murdumisseadus. Murdumisnäitaja seos

valguse kiirusega. Kujutise tekitamine läätse abil ja läätse valem. Valguse dispersioon.

Spektroskoobi töö põhimõte. Spektraalanalüüs. Valguse kiirgumine.

IV ENERGIA

11. Elektrivool

Elektrivoolu tekkemehhanism. Ohmi seaduse olemus. Juhi takistus ja aine eritakistus.

Metallkeha takistuse sõltuvus temperatuurist. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta.

Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus

12. Elektromagnetismi rakendused

Vahelduvvool kui laengukandjate sundvõnkumine. Vahelduvvoolu saamine ja

kasutamine. Generaator ja elektrimootor. Faas ja neutraal. Vahelduvvoolu võimsus

aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused.

13. Soojusnähtused

Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur kui soojusaste.Ideaalgaas ja reaalgaas.

Isoprotsessid.. Mikro- ja makroparameetrid, nendevahelised seosed.

Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Temperatuuri seos molekulide keskmise

kineetilise energiaga.

8

14. Termodünaamika ja energeetika alused

Soojusenergia muutmise viisid: mehaaniline töö ja soojusülekanne. Soojusülekande

liigid: otsene soojusvahetus, soojuskiirgus ja konvektsioon. Soojushulk.

Termodünaamika I printsiip, selle seostamine isoprotsessidega. Adiabaatiline protsess.

Soojusmasina tööpõhimõte, soojusmasina kasutegur, soojusmasinad looduses ja

tehnikas. Termodünaamika II printsiip.

V MIKRO- JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA

15. Aine ehituse alused

Aine olekud, nende sarnasused ja erinevused. Aine olekud mikrotasemel. Veeaur

õhus. Õhuniiskus. Küllastunud ja küllastumata aur. Absoluutne ja suhteline niiskus.

Faasisiirded ja siirdesoojused.

16. Mikromaailma füüsika

Aatomimudelid. Osakeste leiulained. Nüüdisaegne aatomimudel. Aatomi kvantarvud.

Aatomituuma ehitus. Seoseenergia. Tuumareaktsioonid. Tuumaenergeetika ja

tuumarelv. Radioaktiivsus. Poolestusaeg.

17. Megamaailma füüsika

Vaatlusvahendid ja nende areng. Tähtkujud. Taevakaardid. Maa Päikesesüsteemi

koostis, ehitus ja tekkimise hüpoteesid. Päike ja teised tähed. Tähtede evolutsioon.

Galaktikad. Meie kodugalaktika – Linnutee. Universumi struktuur. Suur Pauk.

Universumi evolutsioon.

NÄIDISÜLESANDED

I osa küsimused on äratundmise tasemel küsimused. Need on valikvastustega

küsimused, mis võimaldavad hinnata põhivara tundmist ja orienteerumist füüsika

keeles. Küsimustes leiavad kajastamist füüsikalised suurused – nende tähised, ühikud,

definitsioonvalemid; seadused, sõltuvused, seosed – nende sisuline mõistmine;

füüsikalised nähtused – nende seletamine.

Näidis 1

Missugused kaks füüsikalist suurust on vektorid? Tähista valik ristikesega.

9

Näidis 2

Missugused järgmistest väidetest on õiged?

II osa küsimused on reprodutseerimise tasemel küsimused on füüsikaliste suuruste ja

nende tuletatud ühikute definitsioonid, füüsika seaduste, printsiipide, ja nähtuste

kirjeldused, millega seletatakse.

Näidis 3

Kirjutage elektrivälja tugevuse definitsioonvalem. Selgitage valemis esinevad tähistused.

Joonestage elektrivälja tugevuse vektor.

a. …………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………..

b. …………………………………………………………………………………………

…................................................................................................................................

10

Näidis 4

Missugused kaks antud graafikutest kirjeldavad isotermilist protsessi?

( V – gaasi ruumala, p – rõhk ja T – absoluutne temperatuur)

Näidis 5

Leia kaks joonist, millel on õigesti kujutatud kiirte käik valguse murdumisel

11

Valik III osa ülesanded on füüsika arvutusülesanded.

Näidis 6

Keha liikus muutuva kiirusega allpool toodud graafiku kohaselt. Vastake järgmistele

küsimustele.

a) Millised olid kiirendusega liikumise kiirendused kogu vaqatlusaja (20s) jooksul?

b) Kui pika tee läbis keha esimese 4,0 s jooksul?

c) Kui pika tee läbis keha kogu vaatlusaja (20s) jooksul?

d) Milline oli keha keskmine kiirus ajavahemikus 8.0 – 10 s?

Näidis 6

On antud vooluahel, kus takistused R1 = 1,0Ω, R2 = 4,0Ω, R3 = 1,2Ω ja R4 = 4,0Ω, R4 = R5

= 4,0Ω. Vooluallika sisetakistus on 2,0Ω. Voolutugevus läbi takisti R1 on 2,0A. Leidke

pinge punktide C ja D vahel ning vooluallika elektromotoorjõud.

12

III KEEMIA - 20 %

Eksamil on võimalik kasutada Mendelejevi tabelit .

1 ) Anorgaaniline keemia:

Ainete põhiklassid. (oksiidid, happed, alused, soolad).

Nimetused, valemid, saamine, lihtsamad reaktsioonivõrrandid arvutusülesannete lahendamiseks.

2 ) Orgaaniline keemia:

Alkaanid - nimetused, molekulvalem, lihtsustatud struktuurivalem, graafiline esitusviis.

Alkoholid - nimetused, alkoholide keemilised omadused.

Näidisülesanded :

1. (3 punkti)

Paigutage sulgudes toodud keemilised elemendid või ained õigesse järjekorda.

1) Aatomiraadius kasvab järjekorras (F, P, S) …………………………………….

2) Metallilised omadused tugevnevad järjekorras (Ba, Al, Ca) …………………..

3) Hapete tugevus väheneb järjekorras (HCl, HI, HF) …………………………..

Allotroobid on näiteks……………………………………………………………

13

2. (5 punkti)

Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mida elemendi aatom saab kasutada keemiliste

sidemete moodustamisel. Algjärgnevalt on esitatud ühe ja sama perioodi keemiliste elementide

valentselektronide ruutskeemid.

a) ........................ b)............................. c) ................................... d)................................

1) Kas need elemendid kuuluvad 2., 3., või 4. perioodi (kirjutage perioodi number)?.............

2) Kirjutage nende elementide rühmanumbrid (märkige ka, kas see on A- või B-rühm)

a) …………….. b) ……………. c) ……………. d) …………….

3) Millise keemilise aatomiraadius on kõige suurem (kirjutage elemendi sümbol)?............

4) Milliste elementide aatomite vahel moodustub kõige ioonilisem side (kirjutage vastava aine valem)?.........................

3. (6 punkti)

Koostage (ja tasakaalustage) tabelis nõutud reaktsioonide võrrandid, valides alltoodud metallide

hulgast sobiva metalli.

Metallid: Fe, Ag, Cu, Sn, Ba, Al

Ained Reaktsiooni võrrand

metall +

SnCl2(lahus)

metall +

lahj.H2SO4

metall + H2O

14

4. (4punkti)

A. Mitu mooli ja mitu grammi vett on neljas moolis vaskvitriolis ( CuSO4 · 5H2O)? B. Arvutage vee sisaldus vaskvitriolis massiprotsentides.

IV LOODUSGEOGRAAFIA - 20 %

Eksamil on võimalik kasutada „ Maailma geograafia atlast“ .

TEEMAD :

1) LITOSFÄÄR

1. Joonise abil Maa siseehituse iseloomustamine ning mandrilise ja ookeanilise maakoore

võrdlus.

2. Geoloogilised protsessid (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,

süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade

eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine,

kahe ookeanilise laama põrkumine).

3. Vulkaanide tekkepõhjused, levik ning võrdlus kuju ja purske iseloomu järgi;

4. Maavärinate tekkepõhjused, levik ja nende tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil;

5. Maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtused ning nende mõju keskkonnale, inimesele

ja majandustegevusele;

6. Kivimite liigitamine tekke järgi ja kivimiringe; lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi tähtsamad

omadused ja näiteid kasutamisest;

7. Maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevad sotsiaalsid ja

keskkonnaprobleemid;

8. Maalihete tekkepõhjused ja võimalikud tagajärjed;

Põhimõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor,

kurrutus, murrang, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, maavärin,

epitsenter ,tsunami, mineraal, kivim, maak, tardkivim, settekivim, laamtektoonika, maalihe.

15

2) ENERGIAMAJANDUS JA KESKKONNAPROBLEEMID

Maailma energiaprobleemid. Energiaressursid ja maailma energiamajandus. Muutused

maailma energiamajanduses. Nüüdisaegsed tehnoloogiad energiamajanduses. Maailma

tähtsamate energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamispiirkonnad.

Maailma suurimad hüdroenergia ja tuumaenergia tootjad riigid;

Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.

Põhimõisted: energiamajandus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, alternatiivenergia,

fossiilsed kütused, biokütused, tuuma-, hüdro-, tuule-, päikese-, bio-, loodete, lainete ja

geotermaalenergia, energiakriis.

NÄIDISÜLESANDED :

1. Vastake küsimustele, toetudes joonistel olevale infole. 6 p

Joonistel on kujutatud litosfäärilaamasid ning ookeanilaamade servaala Jaapani piirkonnas.

1.1. Märkige joonisele B Euraasia ja Vaikse ookeani laama liikumissuund nooltega. 1 p

1.2. Märkige joonisel B X-ga piirkond, kuhu on tekkinud süvik. 1 p

1.3. Kuidas on Jaapani saarte teke seotud laamade liikumisega? Selgitage pikemalt. 2 p

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

16

1 .4. Mille poolest erineb Islandi saare teke Jaapani saarte tekkest? 1 p

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

1.5. Selgitage laamtektoonika teooriale toetudes, miks mandrid triivivad. 1 p

___________________________________________________________________________

...........................................................................................................................................

2. Esitage kaks poolt ja kaks vastuargumenti väitele:

„Eestisse on otstarbekas rajada oma tuumaelektrijaam.“

Poolt: 2 p

a) ________________________________________________________________________

b) _________________________________________________________________________

Vastu: 2 p

a) ____________________________________________________________________

b) ________________________________________________________________________

3.1. Analüüsige elektrienergia tootmise nõrku külgi Jaapanis. 2 p

............................................................................................................................................

............................................................................................................................................

3.2. Põhjendage tuumaelektrijaamade suurt osatähtsust Jaapanis. 1 p

................................................................................................................................................

................................................................................................................................................

17

4. Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris Pärnu jõe ääres juhtunut. Kuidas nimetatakse nähtust,

mis Pärnumaal aset leidis? 4 p

Piltidel kujutatud nähtust nimetatakse …………………………………….

Nimetage kaks võimalikku looduslikku tegurit, mis võivad pildil oleva nähtuse esile kutsuda.

1) ...........................................................................................................................................

2) ..........................................................................................................................................