Arthur Schopenhauer (1788-1860) - MAAILMATAHE

Friedrich Nietzsche (1844-1900) – VÕIMUTAHE

Albert Schweitzer (1875-1965) -

ELUTAHE

Kolm tahet:

ALBERT SCHWEITZER1875-1965

Saksa filosoof arst orelikunstnik Nobeli rahupreemia

laureaat 1952

ALBERT SCHWEITZER

"Aastaid olin ma ennast väljendanud sõnade abil...

Ma tahtsin saada arstiks, et võiksin töötada, ilma et peaksin rääkima."

LAMBARÉNÉ 1

"Selle asemel, et otsida käredais vaidlusis oma ideedele tunnustust, otsustasin ma oma elust teha oma argumendi."

LAMBARÉNÉ

"Ma tahtsin kaitsta oma veendumusi tegudega, elu näite varal, mida ma elan, ja tööga, mida ma teen."

LAMBARÉNÉ

1905. aastal alustatud meditsiiniõpingud võimaldasid 1913. aastal minna Gaboni ja rajada haigla Ogoue jõe äärde Lambarénésse.

ELUTAHE

"Ma olen elu, mis avaldab elutahet keset teisi elusid, mis avaldavad elutahet."

või

"Ma olen elu, mis tahab elada, keset elusid, mis tahavad elada."

ME EI TEA, KUST OLEME SAANUD SELLE PÜÜDLUSE...

JA MISMOODI SEE MEIS IDANEMA HAKKAS. ME PEAME KATSUMA SEDA PÜÜDLUST JÄRGIDA, KUI ME EI TAHA REETA MEIS PEITUVAT SALAPÄRAST ELUTAHET.

AUKARTUS ELU EES

"Me ronisime aeglaselt vastuvoolu, otsisime vaevarikkalt läbipääsu liivaseljakute vahel, sest oli kuiv aastaaeg. Istusin mõttesse vajunult laevatekil ja püüdsin leida lihtsat ja universaalset eetika põhimõistet."

AUKARTUS ELU EES

Kolmanda päeva õhtul, kui me tegime endale teed läbi jõehobuste karja, sähvatas mu peas ootamatult ja iseenesest fraas:

"aukartus elu ees".

AUKARTUS ELU EES

"Raudne uks avanes ja tee läbi tihniku tuli nähtavale. Ma olin leidnud oma tee ideeni, milles maailma ja elujaatamine ning eetika olid kõrvuti koos."

AUKARTUS ELU EES

"Hea on elu edendada ja säilitada.

Halb on elu kahjustada ja hävitada."

NOBELI RAHUPREEMIA kõne 1952

"Inimesest on saanud üliinimene. Kuid oma jõult üliinimlik üliinimene pole tõusnud üliinimliku mõistuse tasemele."

Nobeli rahupreemia kõne

"Meie südametunnistus peaks vapustuma nähes, et me kõik muutume seda ebainimlikumaks, mida lähemale jõuame üliinimesele."

ELUTAHE

"Keegi meist ei tea, millist mõju võib ta oma eluga teistele avaldada. See on meie eest varjatud ja selleks peab jäämagi. Vaid vahetevahel tohime näha mõnd väikest kildu, et mitte julgust kaotada."

Vastutus

"Üleisikulises vastutuses toimiv inimene peab tundma vastutust mitte ainult edusammude eest, mida ta ise saavutab, vaid ka mõtteviisi eest, mida ta koos kõigi teistega luua aitab."

LÕPP

Albert Schweitzer suri septembris 1965 Lambarénés ja maeti sinnasamasse. Itkejad laulsid galoa keeles:

"Leani inina kende kende"

"Rahu olgu sul maailmaga!"

„Ka mina allun elutahte lõhestatusele. Tuhandel viisil on minu eksistents teistega konfliktis. Ma pean alluma paratamatusele elu kahjustada ja

hävitada. Kõndides üksildasel teerajal, toob mu jalg hukku ja häda väikestele elusolenditele, kes seal elavad. [---]

Oma toidu saan ma taimede ja loomade hävitamise teel. Mu õnn kasvab kaasinimeste kahjustamisest.”

„Tavaline eetika otsib kompromisse. Ta tahab kindlaks teha, kui palju

pean ma oma eksistentsist ja õnnest ära andma ja kui palju võin neist alal

hoida muu elu olemasolu ja õnne arvel. [---] Seeläbi tekitab ta tohutu

segaduse.”

„Elu ees aukartuse eetika ei tunnusta mingit relatiivset eetikat. Heana laseb ta

kehtida ainult elu säilitamisel ja soodustamisel ning kurjaks nimetab ta elu hävitamist ja kahjustamist, sündigu

see mis asjaoludel tahes. [---] Eetikas ei edene inimene mitte juhatust saades,

kuidas eetilisuse ja paratamatuse vahel kompromisse teha, vaid ainult seeläbi,

et kuuleb eetilisuse häält ikka valjemaks muutuvat. Iial ei tohi me nürineda.

“Õiged oleme siis, kui me ikka sügavamalt konflikte läbi elame.

Puhas südametunnistus on kuradi leiutis.”

Elu ees aukartuse eetika nõuab

„et me kõik oleksime kunagi ja milleski inimesed inimeste jaoks. Neilt, kes ei või oma elukutses anda ennast inimestena inimestele ja kellel pole ka muud, millest loobuda, ootab ta, et nad ohverdaksid midagi oma ajast ja rahust ka siis, kui seda on neile napilt mõõdetud.”

Hankige endale kõrvalamet,

ütleb ta neile, silmatorkamatu, vahel salajanegi kõrvalamet. Tehke silmad lahti ja otsige, kus mõni inimene või mõni inimestele pühendatud töö vajab veidi teise inimese aega, veidi sõbralikkust, veidi osavõttu, veidi seltsi, veidi tööd. Vahest on see inimene, kellele sa võid midagi olla, üksildane või kibestunud või haige või oskamatu. Vahest on ta rauk või laps. Või mõni hea asi tarvitseb vabatahtlikke, kes võivad ohverdada mõne vaba õhtu või mõnda käiku teha.”