1

KINNITATUD

Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektori

…. . ….l 2015

käskkirjaga nr 1-2/12-….

Riigi Infosüsteemi Amet

Struktuuritoetuse rakendamise käsiraamat

2

SISUKORD

1. Üldosa…………………………………………………………….…… 4

2. Taotluste esitamine ja menetlemine ………………………………… 11

2.1. Avatud taotlemise korraldamine ……………………………….. 13

2.1.1. Avatud taotlemisest teavitamine ………………………. 15

2.1.2. Eeltaotluste esitamine ja menetlemine ………………… 15

2.1.3. Täistaotluste menetlemine ………………………….…. 19

2.2. Toetuse andmine investeeringu kava alusel ………………..…… 24

2.2.1. Investeeringu kava koostamine …………………….…. 24

2.2.2. Hankelepingu kooskõlastamine …………………….… 24

3. Projekti elluviimine …………………………………………………… 26

4. Järelvalve ……………………………………………………….…..…. 28

4.1. Hankemenetluste kontroll ………………………………………. 28

4.2. Maksetaotluste menetlemine ………………………………….... 29

4.3. RÜ raamatupidamise korraldamine …………………………..… 34

4.4. Tegevuste kohapealne kontroll …………………………………. 35

4.5. Järelkontroll …………………………………………………….. 42

4.6. Seire …………………………………………………………….. 45

5. SFOSi andmekvaliteedi kontroll ………………………………………. 47

6. Nõuetele mittevastavuste menetlemine ………………………………. 50

7. Vaidemenetlus ……………………………………………………….. 55

8. Auditite järeltegevused……………………………………………….. 56

9. SFOSi kontode loomine ja haldus …………………………………… 59

10. Tööprotseduuri kirjelduse muutmine ……. …………………………. 60

Lisad …………………………………………………………………….… 61

Lisa 1. Maksetaotluse vorm

Lisa 2. Maksetaotluse kontroll-leht

Lisa 3. Projekti vahe- ja lõpparuande vorm

Lisa 4. Vahearuande kontroll-leht

Lisa 5. Lõpparuande kontroll-leht

Lisa 6. Paikvaatluse aruanne

Lisa 7. Ettekirjutuse vorm

Lisa 8. Ettekirjutuse täitmise kontrolli aruanne

Lisa 9. Paikvaatluse kontroll-leht

Lisa 10. Eeltaotluse vormilise vastavuse kontroll-leht PJISs

Lisa 11 Eeltaotluse sisulise vastavuse kontroll-leht PJISs

Lisa 12 Täistaotluse vormilise vastavuse kontroll-leht PJISs

Lisa 13 Täistaotluse sisulise vastavuse kontroll-leht PJISs

3

Lisa 14 Investeeringu kava projekti hankelepingu kontroll-leht

Lisa 15 Järelkontrolli kontroll-leht

Lisa 16 Kontroll-leht "Riigihanke korraldamise üldised alused"

Lisa 17 Kontroll-leht "Avatud hankemenetlus"

Lisa 18 Kontroll-leht "Piiratud hankemenetlus"

Lisa 19 Kontroll-leht "Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus"

Lisa 20 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise alused

asjade ostmisel

Lisa 21 Kontroll-leht "Võistlev dialoog"

Lisa 22 Kontroll-leht "Ideekonkurss"

Lisa 23 Kontroll-leht "Raamleping"

Lisa 24 Kontroll-leht " Erandid, Sisetehing“

Lisa 25 Paikvaatluse läbiviimise ja aruande vormistamise juhend

4

1. Üldosa

Euroopa Liidu struktuuritoetuse rakendamise käsiraamatu koostamise eesmärgiks on

kirjeldada struktuuritoetuse eraldamise ja kasutamise ning sellega seonduvate kontrolli,

järelevalve, arvestuse ja aruandluse protseduure Riigi Infosüsteemi Ametis toetusperioodil

2014-2020. Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA või RÜ) täidab meetme rakendusüksuse

rolli. Meetme rakendusasutuseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi

RA või MKM).

Käsiraamat on mõeldud struktuuritoetuse andmist korraldava ja selle kasutamise järelvalvet

teostavate asutuste töötajatele ning struktuuritoetuse taotlejatele ja kasutajatele perioodil 2014-

2020 (edaspidi periood). Käsiraamatu koostamisel on lähtutud Perioodi 2014-2020

struktuuritoetus seaduse (edaspidi STS) sätetest, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri

määruste nõuetest, ja nende alusel Rahandusministeeriumis koostatud juhenditest ning toetuse

andmise tingimustest (TAT).

Siseriiklikud õigusaktid:

1. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (STS).

2. Haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS).

3. Riigihangete seadus (RHS).

4. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus).

5. Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määrus nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded toetuse andmise tingimuste kehtestamisel“

(taotluse menetlemise määrus).

6. Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrus nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

andmisest avalikustamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise nõuded ja kord” (teavitamise määrus).

7. Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise

põhimäärus” (registri määrus).

8. Vabariigi Valitsuse 07.08.2014 määrus nr 127 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

andmise ja kasutamise auditeerimine“ (auditi määrus).

Euroopa Liidu õigusaktid:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa

Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu

5

Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006

(edaspidi ühissätete määrus);

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise

eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr

1080/2006 (edaspidi ERF-fondi määrus);

3. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, 7. jaanuar 2014, millega sätestatakse

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend.

Korraldusasutuse ja sertifitseeriva asutuse väljatöötatud juhendmaterjalid:

1. Korraldusasutuse minimaalsed nõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja

elluviimise kontrollimisele (KAMIN);

2. Miinimumnõuded rakendusüksusele ja –asutusele tööprotseduuride kirjelduse

koostamiseks

3. SFOS kasutajajuhend.

4. Rikkumistest teavitamise ja finantskorrektsioonide tehniline juhend.

5. Juhendmaterjal juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning projektiauditite järeltegevuste

menetlemiseks (auditite järeltegevuste juhend).

Käsiraamatut täiendatakse arvestades STS ja selle alusel välja antud õigusaktides tehtud

muudatusi, audiitorite ja kontrollide poolt tehtud ettepanekuid ning objektiivseid vajadusi

parandada toetuse andmise ja kasutamise kontrolliprotseduure. Käsiraamatus kirjeldatud

protseduurid peavad vastama korraldusasutuse poolt tööprotseduuridele kehtestatud

tingimustele. Käsiraamatu ajakohasuse eest vastutab RIA ning käsiraamatu ja sellese viidavad

muudatused kinnitab pärast korraldusasutuselt kooskõlastuse saamist RIA peadirektor.

Käsiraamatus kasutatakse järgnevaid lühendeid:

MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

RIA – Riigi Infosüsteemi Amet

RÜ- rakendusüksus

RA- rakendusasutus

KA- korraldusasutus

AA- auditeeriv asutus

SA- sertifitseerimisasutus

STO – RIA struktuuritoetuse osakond

6

RISO – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond

VVO - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välisvahendite osakond

TRO – taotluse rahuldamise otsus

TAT – toetuse andmise tingimusi sätestav õigusakt

MT- maksetaotlus

STS - perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus

SFOS - struktuuritoetuse register

PJIS – RIA projektijuhtimise infosüsteem

GoPro – RIA dokumendihaldussüsteem

DHS - dokumendihaldussüsteem

OLAF - Euroopa Pettusevastane Amet (European Anti-Fraud Office)

AFCOS - OLAFi siseriiklik üksus (Anti-Fraud Co-ordinating Service)

RIA tegutseb STS mõistes nii rakendusüksusena kui ka toetuse saajana projektide ja

programmide elluviijana. Riigi Infosüsteemi Ameti struktuurist annab ülevaate joonis 1.

Struktuuritoetuse rakendamisega tegeleb eraldiseisev struktuuriüksus peadirektori alluvuses -

struktuuritoetuse osakond (edaspidi STO). STO koosseisus on viis töötajat. Osakonda juhib

osakonnajuhataja. RÜ-l on võimalus vastavalt vajadusele toetuse taotluste sisuliseks

kontrolliks, ja projektide elluviimisel nende edenemise jälgimiseks võtta töövõtulepinguga

tööle täiendavalt konsultante, kellele annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist STO

juhataja. Otse peadirektori alluvuses olev nõunik, kes ühtlasi täidab riigi IT peaarhitekti

ülesandeid, jälgib investeeringu kavasse lülitatud projektide ning andmekogude

arhitektuursete lahenduste ja rakenduste kooskõla riigi IT arhitektuuriga, osaleb

investeeringutaotluste strateegilises planeerimises, rahastamisotsuste koostamises ja

järelvalves. Toetuse saaja ja rakendusüksuse kohustused on RIAs lahutatud üksuste tasandil.

Struktuuritoetusest rahastatud projektide elluviimisega tegelevad RIA sisuosakonnad, mis

alluvad peadirektori asetäitjatele. RIA-l on võimalust toetust taotleda investeeringute kava

kaudu ja olla elluviija programmide osas Programmi juht allub peadirektori asetäitjale

administratiivjuhtimise alal. Programmi viivad ellu programmi juhile alluvad projektijuhid.

Kohustuste lahususe printsiipi on rakendatud toetuse andmise otsustamisel selliselt, et

investeeringu kavasse esitatud projektide hindamine ja kava kinnitamine ning

finantskorrektsiooni otsuste tegemine projektide ja programmide osas, kus RIA on toetuse

saaja, on antud rakendusasutusele.

Struktuuritoetuse osakond on üks osa Riigi Infosüsteemi Ametist ja tema personalivaliku, -

koolituse ja -hindamise jm personalijuhtimise põhimõtted kirjeldatakse RIA personali

värbamise ja valiku korras. Osakonna koosseisu suurendamise/vähendamise ning vajalike

7

töötajate värbamise aluseks on infotehnoloogia arendamise meetmete struktuur ja planeeritud

mahud aastate lõikes. Töötajate valik toimub vastavalt osakonnas kehtivale funktsionaalsele

tööjaotusele (hankemenetluste kontroll, maksetaotluste menetlemine, paikvaatlused).

Personaliotsing toimub koostöös RIA personalijuhiga vastavalt personali värbamise ja valiku

korrale.

8

Joonis 1 RIA struktuur

Peadirektor

Asetäitja küberturbe alal

Riskihalduse osakond

Arendus- ja uurimistegevuse

osakond

Intsidentide käsitlemise

osakond

Asetäitja riigi IS alal

Arhitektuuriosakond

Teenuste halduse osakond

Teabevärav eesti.ee osakond

Infrastruktuuri osakond

Struktuuritoetuse osakonna juhataja

Peaspetsialist-2

Peaspetsialist-3

Peaspetsialist-1

Peaspetsialist-4

Asetäitja administratiiv- juhtimise alal

Programmijuht + projektijuhid

Finantsjuht

Personalijuht Hankejuht

Jurist

Kommunikatsiooni-osakond

Nõunik, riigi IT peaarhitekt

RÜ ülesandeid täitev osakond

SF toetust kasutav üksus

9

Järgnev tabel annab üldise ülevaate struktuurifondide rakendamisega seotud

funktsioonide täitmiseks vajalikest ülesannetest ja nende täitjatest. Täpsemalt

kirjeldatakse protseduure käsiraamatu järgnevates osades.

Funktsioon Ülesanne Teostaja

Taotlusvoorude korraldamine Taotlusvoorudest teavitamine

ajakirjanduses.

Teavitamine kodulehel.

Teavitamine meililistide kaudu.

STO töötaja

Eeltaotluste vastuvõtmine avatud

taotlemise puhul, kui taotlused

esitatakse RIA-le

Taotluste vastuvõtt paberil või

digitaalselt ja registreerimine

dokumendihaldussüsteemis

Büroo assistent

Eeltaotluste vastavuse kontroll avatud

taotlemise puhul

Taotleja ja taotluse vormilise

vastavuse kontroll

STO töötaja

Taotluse sisulise vastavuse kontroll Peadirektori poolt

moodustatud komisjon

või konsultant või STO

töötaja

Taotluse mittevastavaks

tunnistamise otsuse tegemine

RIA peadirektor

Taotluste vastavuse kontroll

investeeringute kava puhul

Vormilise vastavuse kontroll STO töötajat

Sisulise vastavuse kontroll STO töötaja või

konsultant ja MKM

töötaja

Valikukomisjoni moodustamine Valikukomisjoni koosseisu

kinnitamine

MKM

Eeltaotluste hindamine Taotlusega esitatud projektide

hindamine ja ettepanekute tegemine

Valikukomisjon

Investeeringute kava koostamine ja

kinnitamine

Kutse esitamine riigiasutustele ja

taotluste vastuvõtt investeeringute

kava koostamiseks

MKM

Projektide hindamine ja ettepaneku

tegemine Valikukomisjon

Kinnitada perioodi investeeringute

kava MKM

Investeeringu kavasse

mittearvamisest teavitamine

Rahastamisotsuse vormistamine ja

teavitamine

Rahastamisotsuse koostamine STO töötajad,

konsultandid

Rahastamisotsuse tegemine RIA peadirektor

Rahastamisotsusest teavitamine STO töötaja

Eeltaotluste rahuldamine avatud

taotlusvoorude puhul

Eeltaotluste mitterahuldamise otsuse

tegemine

MKM

Rahuldamisest ja rahuldamata

jätmise otsustest teavitamine

RISO ametnik

Täistaotluse rahuldamise ja

rahuldamata jätmise otsuste tegemine

Täistaotluse läbivaatamine ja

ettepanek rahuldamise või

mitterahuldamise kohta

Peadirektori poolt

moodustatud komisjon

või konsultant või STO

10

töötaja

Rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsuste tegemine

RIA peadirektor

Rahuldamise ja rahuldamata jätmise

otsustest teavitamine

STO peaspetsialist-1

Programmi käivitamine Programmi kinnitamine MKM

Elluviija määramine

Projekti või programmi

maksetaotluste menetlemine, sh

kuludokumentide kontroll

Kuludokumentide ja abikõlblikkuse

kontroll, raamatupidamislik kontroll

STO peaspetsialist-2,3

Kontroll toetuse saaja tegevuse üle Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse

kontroll

STO töötajad

Projekti elluviimise jälgimine sh.

osavõtt juhtrühma tööst

konsultant

Paikvaatlus STO juhataja,

peaspetsialist-1, 3

Toetuse saajale ettekirjutuste

tegemine ning ettekirjutuste täitmise

kontroll

Ettekirjutuse tegemine toetuse

saajale

STO juhataja

Ettekirjutuse täitmise kontroll STO peaspetsialist 1, 3

Toetuse tagasinõudmise ettepaneku

tegemine

STO juhataja

Toetuse tagasinõudmise otsuste

tegemine avatud taotlemise projektide

puhul

Peadirektor

Toetuse tagasinõudmise otsuste

tegemine investeeringu kava

projektide ja programmi puhul

RIA peadirektor

Toetuse tagasinõudmise otsuste

tegemine investeeringu kava

projektide ja programmi puhul, kui

RIA on toetuse saaja

Rakendusasutus

Toetuse tagasimaksmise jälgimine Tagasimakse laekumise kontroll STO peaspetsialist-2

Väljamaksmisele kuuluvate summade

kuu prognooside esitamine

STO peaspetsialist-2

Normide rikkumisest teavitamine Teate koostamine ja normide

rikkumise aruande koostamine

STO peaspetsialist-1

Teate kinnitamine STO juhataja

Vaiete menetlemine Jurist

Projekti vahearuannete menetlemine Vahearuannete koostamine ja

esitamine

Toetuse saaja

Vahearuannete kontroll Projekti konsultant, STO

peaspetsialist-3

11

Toetuse saaja poolt esitatavate

vahearuannete analüüs ning

seireandmete sisestamine

infosüsteemi

STO peaspetsialist-3

Hankelepingute kooskõlastamine Seaduse nõuetele vastavuse kontroll STO juhataja, STO

peaspetsialist-1

Järelkontroll Järelkontrolli läbiviimine Peaspetsialist-3

Esitatud eel- ja täistaotluste sisulise vastavuse ja hankeprotseduuridest kinnipidamise

kontrollimiseks võib rakendada RIA spetsialiste ja/või konsultante väljastpoolt.

RIA osakondade ja töötajate ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus seoses

struktuuritoetuste rakendamisega sätestatakse:

• RIA põhimääruses;

• osakondade põhimääruses;

• RIA töötajate ametijuhendites;

• töövõtulepingutes.

RIA töötajate sh struktuuritoetustega tegelevate spetsialistide erialase taseme

tõstmiseks on RIAs kehtestatud personali koolituspõhimõtted ja eraldi koolituskord.

Vastavalt koolituskorrale selgitatakse töötajate koolitusvajadused ja koostatakse

koolitusplaan, mille aluseks on igaaastased arenguvestlused töötajatega.

Riigi Infosüsteemi Ametis reglementeeritakse struktuurivahendite rakendamist

järgmiste dokumentidega:

Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-

eeskiri (kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.02.2013 käskkirjaga nr

13-0039, muudetud 06.05.2013 kk nr 13-0157)

Asjaajamise kord (09.02.2010 käskkirjaga nr 1-2/10-024)

RIA dokumentide loetelu (kinnitatud 15.01.2010 käskkirjaga nr 1-2/10-005).

Riigi Infosüsteemi Ameti personali värbamise ja valiku kord (20.05.2015 käskkirjaga

nr 1.1-2/15-046)

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse koolituskord (28.03.2006 käskkirjaga 1-2/13)

STO põhimäärus kinnitatud (29.02.2012 käskkirjaga nr 1-2/12-014)

RIA siseaudiitori määramine (10.09.03) - Vastavalt RIA ja MKM vahelisele

kokkuleppele (MKM 09.09.03 kiri nr 1-11-2-1/8074 „Nõusolek siseaudiitori

nimetamiseks”) on siseauditi ülesandeid täitev üksus ministeeriumi siseauditi

osakond.

Infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna projektide elluviimise raames

korraldatud hankemenetluste kontrolli läbiviimise juhend (SF kettal)

12

Paikvaatluse läbiviimise ja aruande vormistamise juhend (SF kettal)

13

2.Taotluste esitamine ja menetlemine

Infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna elluviimisel rakendatakse projektide

valikul järgmisi rakendusskeeme:

a. Toetuse kasutamine avatud taotlemise alusel,

b. toetuse kasutamine investeeringute kava alusel,

c. toetuse kasutamine rakendusasutuse tegevusteks STS §16 (edaspidi tekstis

nimetatud programm) kohaselt .

Avatud taotlemist infoühiskonna edendamise prioriteetsel suunal viiakse läbi

voorudena. Taotlusvoorud korraldab RIA vastavalt MKM-i poolt kinnitatud

Infoühiskonna arengukava rakendusplaani alusel välja töötatud voorude iga-aastasele

kavale. Kavas antakse taotlusvoorude sagedus aastas, oodatavate projektide sisu

vastavalt arengukava tegevussuundadele ja vooruks planeeritud rahaline maht ning

toetuse saajate sihtgrupid RIA ise avatud taotlemises ei osale. Infoühiskonna

edendamist avatud taotlemise alusel reguleerib majandus- ja taristuminister oma

määrustega, milles kehtestab toetuse andmise tingimused arvestades STS §14 nõudeid

(edaspidi: avatud taotlemise TAT).

Projektide rakendamist investeeringu kavade alusel kasutatakse juhtudel, kui

rahastatakse strateegilise tähtsusega infrastruktuuriinvesteeringuid, mille aluseks on

riigi prioriteedid. Kava koostamise alused sätestatakse meetme tingimuste määruses.

Kava koosneb projektide nimekirjast, millesse on kantud Infoühiskonna arengukavas

ja selle rakendusplaanis näidatud avaliku sektori toimimise tõhustamise meetme

projektid, mis tagavad riigi infosüsteemi kindlustavate ja tagavate süsteemide arengu.

Infoühiskonna edendamist investeeringute kava alusel reguleerib majandus- ja

taristuminister oma määrustega, milles kehtestab toetuse andmise tingimused

arvestades STS §15 nõudeid (edaspidi: investeeringute kava TAT).

Infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna rakendamisel investeeringute kava

alusel lähtutakse järgmistest printsiipidest:

1. Rakendusasutuse juht teavitab nimeliselt rakendusplaanis olevaid

potentsiaalseid taotlejaid investeeringute kava koostamisest, maksimaalsest

eelarvest ja investeeringute kavasse taotluse esitamise tähtajast.

2. Toetuse taotleja esitab rakendusüksusele nõutud tähtajaks projektijuhtimise

infosüsteemis täidetud või rakendusasutuse poolt nimetatud viisil taotluse

deklaratsiooni taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

3. Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust taotlusele esitatud nõuetele ja rakendusplaanile 15 tööpäeva jooksul peale taotluste esitamise tähtaega.

a. Taotluse vormilist vastavuse kontrollil annab oma hinnangu STO töötaja

b. Taotluse sisulist vastavust kontrollib STO töötaja või konsultant ja RISO töötaja

4. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindab majandus- ja taristuministri poolt kinnitatud valikukomisjon ministri poolt kehtestatud korras TATs kinnitatud kriteeriumide alusel ning teeb ministrile ettepaneku projektide investeeringu

14

kavasse lülitamiseks. Juhul kui valikukomisjoni liikmeks on kinnitatud RIA töötaja, siis on ta kohustatud RIA projektide menetlusest taandama.

5. Kommunikatsiooni- ja taristuminister kinnitab investeeringute kava, mis on RÜle taotluste rahuldamise otsuste vormistamiseks siduv.

6. Taotluse rahuldamise otsuse eelnõu vormistavad STO töötajad võttes aluseks investeeringu kava, valikukomisjoni, IT arhitekti ja konsultantide poolt tehtud ettepanekud.

7. Taotluse rahuldamise otsuse teeb RIA peadirektor.

8. RIA on investeeringute kavade alusel projektide rakendamisel üks toetuse

taotlejatest ja RÜ. Toetuse taotleja ja saaja ning RÜ kohustused on RIA-s

lahutatud üksuste tasandil. Kavasse lülitatud projektide elluviimisega (st

toetuse saaja tegevused) tegelevad RIA riigi infosüsteemi ala ja

küberturvalisuse ala peadirektori asetäitjatele alluvate osakondade töötajad

ning administratiivjuhtimise ala peadirektori asetäitjale alluvad programmi

elluviivad töötajad. Peadirektori asetäitjad vastutavad oma haldusala projektide

tähtaegse ja eesmärgipärase elluviimise ja üksusele eraldatud vahendite

sihipärase kasutamise eest. RÜ ülesandeid täidab RIA peadirektorile otsealluv

struktuuritoetuse osakond.

9. Hankelepingute ja tegevuste ning kulutuste abikõlblikkuse kontrolli ja projekti

järelevalvet, sh paikvaatlusi teostab STO.

10. Rikkumiste tuvastamisel teeb STO juhataja ettepaneku RIA peadirektorile

toetuse tagasinõudmise kohta. RIA peadirektor teeb toetuse tagasinõudmise

otsuse. Kui STO avastab rikkumise projektide osas, kus RIA on toetuse

saajaks, siis teavitab STO juhataja RAd ja annab asjassepuutuvad materjalid

üle RAle uurimiseks ja otsuse tegemiseks.

Toetuse rakendamist rakendusasutuse tegevusteks STS §16 kohaselt (edaspidi

programm) kasutatakse eelkõige juhtudel, kus rahastatakse tegevusi, mille eesmärgiks

on riigi prioriteetide elluviimine ning mis ei eelda investeeringute tegemist

infrastruktuuri. Programmid kinnitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjadega (edaspidi: programmi kirjeldus). Programmi kirjelduses näidatakse

programmi eesmärgid, toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, programmi eelarve

ja abikõlblikkuse periood ning määratakse programmi elluviija.

Toetuse rakendamine programmi alusel lähtub järgnevatest põhimõtetest:

1. Programmi alusel rakendatavate meetmete loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus.

2. Programmi kaudu toetatavate tegevuste elluviimiseks kehtestab rakendusasutuse

juht toetuse andmise tingimuste käskkirja arvestades STS §16 nõudeid.

Infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna osas võib programmi elluviijaks olla

RIA ning talle kohaldatakse toetuse saaja kohta kehtestatud nõudeid. Sel juhul:

2.1. RÜ ülesandeid täidab RIA peadirektorile alluv struktuuritoetuse osakond.

Toetuse saaja ja RÜ kohustused on lahutatud üksuste tasandil. Programmi

elluviimisega (st toetuse saaja tegevused) tegeleb programmijuht ja

projektijuhid peadirektori administratiivjuhtimise ala asetäitja alluvuses.

2.2. Järelevalvet, sh paikvaatlusi teostab STO. Kui STO avastab toetuse

kasutamisel programmi elluviimisel rikkumise, siis teavitab STO juhataja

15

RAd ja annab asjassepuutuvad materjalid üle RAle uurimiseks ja otsuse sh

tagasinõude tegemiseks.

2.3. Vahe- ja lõpparuanded esitab programmi elluviija rakendusasutusele

kinnitamiseks ja rakendusüksusele pärast kinnitamist teadmiseks

Projektide planeerimisel ja toetuse taotluste koostamisel peab lähtuma Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatud „Eesti infoühiskonna arengukavast 2020” (edaspidi

Infoühiskonna arengukava) ja selle Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavatest iga-

aastastest rakendusplaanidest. Infoühiskonna arengukava on valdkondlik arengukava,

mis sätestab infoühiskonna arendamise üldise raamistiku ja seab eesmärgid ning

määratleb neist tulenevad tegevusvaldkonnad IKT laialdaseks kasutamiseks

teadmistepõhise majanduse ning -ühiskonna arendamisel.

Reeglina ei toetata tegevusi, mida võib lugeda riigiabiks Konkurentsiseaduse §30

lõike 1 mõistes. Riigiabi antakse eraldi meetmete kaudu, mille puhul RA taotleb

eelnevalt Euroopa Komisjonilt luba vastavalt EL kehtestatud määrustele ja fikseerib

TATs tingimused, mis arvestavad EK poolt antud suuniseid.

13

2.1.Avatud taotlemise korraldamine

Avatud taotlemise korraldamisel lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri

poolt kinnitatud avatud taotlemise toetuse andmise tingimustest (TAT). Ülevaate EL

fondidest rahastatavate projektide valikuprotsessist avaliku taotlemise alusel

Infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna arendamisest annab joonis 2. Protsess

on jaotatud RA ja RÜ vahel. Taotlusvoorude planeerimine, hindamiskorra

kehtestamine ja valikukomisjoni kinnitamine on RA ülesanne. RÜ kuulutab

taotlusvooru välja, menetleb taotlusi, hindab ja teeb taotluste osas otsused.

Taotlemine ise on kaheetapiline. Esimesel etapil esitab toetuse taotleja RÜ-le

eeltaotluse. Eeltaotlus sisaldab vastavalt toetuse andmise tingimustele projekti

kirjelduse sh eesmärgid, tulemused, tegevuse kirjeldused, kalkulatsioonid. RÜ

kontrollib toetuse taotleja ja taotluse vastavust STS-i sätetele ja TATle Eeltaotlus peab

andma ülevaate probleemi olemusest, kirjeldama projektiga elluviidavat lahendust

ning loetlema projektiga saavutatavad mõõdetavad tulemused. Eeltaotlus on aluseks

hankedokumentide koostamiseks.

Eeltaotluste hindamine toimub RÜ-s ministri poolt kinnitatud koosseisuga

valikukomisjoni poolt vastavalt TATs kinnitatud kriteeriumitele ja põhimõtetele ning

ministri poolt kinnitatud eeltaotluste hindamise korrale. RIA peadirektor teeb

eeltaotluste rahuldamata jätmise otsused, arvestades valikukomisjoni töö tulemust.

STO juhataja teavitab toetuse taotlejaid eeltaotluse mitterahuldamisest või projekti

saamisest taotlemise teise vooru, mis tagab taotlejale esitatud taotluse ulatuses

finantseerimiseks vajaliku summa reserveerimise ja on aluseks taotluse elluviimiseks

vajaliku hankeprotseduuri käivitamiseks.

Taotlemise teiseks etapiks tuleb toetuse taotlejal hiljemalt kuus kuud pärast esimese

etapi tulemuste teada saamist esitada täistaotlus. Kuue kuu jooksul viib toetuse

taotleja läbi eeltaotluses projekti elluviimiseks kirjeldatud hanked. Hangete

korraldamisel peavad toetuse taotlejad järgima Riigihangete seaduse nõudeid või

järgima RHS põhimõtteid. Täistaotluse, mis koosneb eeltaotluses planeeritud

riigihangete tulemusena välja valitud edukatest pakkumustest ja hankelepingu

projektidest, esitab taotleja RIA-le enne pakkumuste edukaks kinnitamist. Toetuse

taotleja poolt välja valitud edukad pakkumused peavad täitma eeltaotluses püstitatud

ülesanded ja rahuldama toetuse andmise tingimusi. Kui hankedokumendid, edukad

pakkumused ja hankelepingu projektid ei kajasta eeltaotluses kirjeldatud tegevusi või

edukad pakkumused on valitud eirates Riigihangete seaduse sätteid, siis täistaotlust ei

rahuldata. Hankemenetluste tulemusena selgub ka projekti tegelik toetuse summa, mis

ei saa olla suurem eeltaotluse heakskiitmisega reserveeritud summast. Juhul, kui

hankelepingute summad ületavad reserveeritud toetuse, peab toetuse taotleja leidma

projekti elluviimiseks täiendavad vahendid ja esitama RÜ-le sellekohase kinnituse.

Täistaotluse kontrollil saab RÜ kindluse püstitatud eesmärkide saavutamise

reaalsuses, projekti täpse aja- ja rahalise plaani, mis võimaldab viia läbi seiret projekti

elluviimise ajal ning kergendab maksetaotluste menetlemist.

Täistaotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teeb RÜ juht – RIA

peadirektor.

14

RIA peadirektor saab vastavalt TATs fikseeritud tingimustele toetuse saaja

põhjendatud taotlusel või struktuuritoetuse osakonna juhataja ettepanekul

rahastamisotsust muuta või kehtetuks tunnistada.

15

RIS

O

Min

ister

või

kant

sler

RI

A

1.Valmistab ette avalike

taotlusvoorude aastaplaani.

Määrab projektide eesmärgid voorus, esitamise

orienteeruva tähtaja,

sihtgrupid ja voorude mahud

Taot

leja

2.Kinnitab avalike

voorude aastaplaani

3. Kuulutab välja

taotlusvoorru või

jooksva taotlemise

4.Koostab ja esitab eeltaotluse

elektrooniliselt PJISi või e-SFOSi

6.Koostab

projektide

valikukomisjoni ja esitab ministrile kinnitamiseks

8.Hindamis-

komisjon hindab projekte vastavalt

kriteeriumitele

5.Kontrollib

taotlejate ja

taotluste

vastavust

13.Peadirek

tor teeb täistaotluse (mitte)rahul

damise otsuse

7.Kinnitab projektide

valikukomisjoni koosseisu ja

hindamise korra

11.Kui otsus on positiivne siis

korraldab riigihanke ning esitab

täistaotluse, milleks on esitatud

parim pakkumine ja hankelepingu

projekt

9.Teeb

eeltaotluse

mitterahuld.

otsuse

14. Viib projekti ellu

12.Kontrollib täis-

taotluse vastavust

meetme määrusele

ja eeltaotlusele

10. STO

juhataja teavitab

taotlejat

otsusest

Joon. 2 Avatud taotlusvooru esitatud

taotluse menetlemise põhimõtteline skeem

16

2.1.1. Avatud taotlemisest teavitamine

Toetuse taotlejateks võivad olla vastavalt meetme määrusele riigiasutused ja nende

hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja

mittetulundusühingud ning sihtasutused. Majandus- ja taristuminister algatab oma

käskkirjaga taotlusvooru. Käskkirjas tuuakse ära vooru eesmärk, abikõlblikud

tegevused, toetuse taotlejate sihtgrupid, vooru üldine maht ja ühe projekti

maksimaalne eelarve ning hilisem vooru avamise aeg. Minister võib oma otsusega

piirata avatud taotlemisel osalevaid sihtgruppe ja projekti mahtu võrreldes toetuse

andmise tingimustega. Avatud taotlusvoorust teavitamisel lähtub RIA järgmisest

protseduurist:

1. RIA peadirektor kuulutab oma käskkirjaga välja avatud taotlusvooru

korraldamise või taotluste vastuvõtu jooksva taotlemise alusel. Käskkirjaga

kinnitab RIA peadirektor avatud vooru algus- ja lõppkuupäeva või taotluste

vastuvõtmise alguskuupäeva jooksva taotlemise korral, esitatavate projektide

temaatika, eesmärgid ja mahu ning taotlusvoorus osalevad sihtgrupid.

2. STO töötaja koostöös STO juhatajaga koostavad ja paigutavad vähemalt 25

tööpäeva enne taotluse esitamise tähtaega kutse RIA kodulehele ja korraldavad

kutse avaldamise ühes vabariikliku levikuga ajalehes. Kutses tuleb näidata

avatud taotlusvooru juriidilised alused, esitatavate projektide temaatika, avatud

vooru algus- ja lõppkuupäev, projekti maht ja kestvus ning RÜ-poolse

kontaktisiku koordinaadid. Arvestades võrdse kohtlemise printsiipi võib

kasutada teisi alternatiivseid teavitamismeetodeid.

3. Huvitundjad, kes vastavad meetme tingimuste määruses kehtestatud toetuse

taotlejatele esitatud tingimustele, saavad oma asutuse IT administraatorilt või

RÜ kontaktisikult juurdepääsu struktuuritoetuse infosüsteemile (edaspidi:

PJIS) oma taotluse esitamiseks.

2.1.2. Eeltaotluse esitamine ja menetlemine

Toetuse eeltaotluse kirjelduse sisestab toetuse taotleja e-SFOS-i. Selgitusi andmete

sisestamisel ja taotluse vormistamisel annab STO peaspetsialist või selleks volitatud

töötaja. Taotlus loetakse esitatuks, kui see on sisestatud e-SFOSi ja on allkirjastatud

allkirjaõigusliku isiku poolt.

Eeltaotluse menetlemine koosneb toetuse taotleja ja eeltaotluse nõuetele vastavuse

kontrollist, eeltaotluse hindamisest, eeltaotluse mittevastavaks tunnistamise otsuse

tegemisest ning eeltaotluse mitterahuldamise otsuse tegemisest. Eeltaotluse

menetlemise tähtaeg on voorulise taotlemise korral kuni 60 tööpäeva eeltaotluse

esitamise tähtajast. RÜ võib väheoluliste puuduste puhul anda toetuse taotlejale

võimaluse oma taotlust etteantud tähtaja (kuid mitte üle 10 päeva) jooksul parandada

või täiendada.

Eeltaotlus jäetakse menetlusse võtmata juhul, kui eeltaotlus ei ole esitatud

taotlusvooruga määratud tähtajaks või ei ole esitatud RIA peadirektori vooru

algatamise käskkirjaga ette antud vormil või käskkirjas määratud kohta.

17

Taotluse menetlusse võtmata jätmine vormistatakse RIA peadirektori käskkirjaga.

STO edastab taotluse esitajale teate, millele on lisatud RIA peadirektori põhjendatud

otsus viie päeva jooksul otsuse tegemisest.

Eeltaotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollil järgitakse alljärgnevat protseduuri:

1. Taotlejate ning eeltaotluste vormilise vastavuse kontrolli viib läbi STO töötaja.

Taotleja peab vastama TAT esitatud kriteeriumitele ja tema esitatud eeltaotlus

peab olema vormistatud vastavalt TATs esitatud nõuetele või eSFOSi juhendile.

STO töötaja fikseerib PJIS-s (lisa 10) taotlejale ja taotlusele esitatud nõuetele

vastavuse järgnevalt:

eeltaotluse esitanud toetuse taotleja vastab TATs ja RIA peadirektori vooru

algatamise käskkirjas taotlejale esitatud nõudmistele;

eeltaotlus ja täiendused on esitatud määratud tähtajaks;

esitatud on kõik TATi, RIA peadirektori vooru algatamise käskkirjas

nimetatud ning projekti kirjelduses viidatud kohustuslike lisade ja

dokumentide olemasolu ;

eeltaotluses on antud selgitus kõigile alalõikudele ja täidetud projekti eelarve

tabel;

projekti pikkus ja maht on lubatu piires.

STO töötaja (osakonnajuhataja või peaspetsialist-1) teeb oma ettepaneku PJIS-s

või eSFOSs taotleja ja eeltaotluse vormilise vastavuse osas. Kontroll-lehe

märkuste lahtrisse annab STO peaspetsialist negatiivse otsuse puhul oma

arvamuse. Kontroll-lehe lõppu annab STO peaspetsialist oma koondhinnangu

kogu kontrollitud informatsiooni kohta, esitab punktid, mis vajaksid parandamist,

hindab projekti (positiivne/negatiivne/ei kohaldu) ja negatiivse otsuse puhul toob

ära TAT sätted, millest ei ole eeltaotluse vormistamisel kinni peetud.

2. Eeltaotluse sisulist vastavust rakenduskava ja infoühiskonna arengukavaga ning

vastavust meetme määrusega kehtestatud tingimustele kontrollib STO juhataja

või peaspetsialist kaasates vajadusel teisi spetsialiste RIA-st või konsultante

väljapoolt. RIA peadirektor võib oma käskkirjaga moodustada eeltaotluse sisulise

vastavuse kontrolliks oma käskkirjaga komisjone. Komisjoni koosolekud

protokollitakse ja vastuvõetud otsuse kannab STO peaspetsialist PJISi. Sisulise

vastavuse kohta avaldab iga seda hinnanud spetsialist või komisjon kollegiaalselt

oma arvamuse PJIS-s (lisa 11). Eeltaotluse sisulise vastavuse kontrollil

rakendatakse nelja silma printsiipi, kusjuures esimeseks kontrollijaks on STO

töötaja ja teiseks olenevalt projekti keerukusest STO juhataja, peaspetsialist,

konsultant, kelleks võib olla ka RIA arendusosakonna töötaja, RISO töötaja või

peadirektori poolt moodustatud komisjon. STO juhataja jälgib, et sisulise

vastavuse esimese ja teise kontrolli läbiviimisel osaleksid erinevad isikud. Sisulise

vastavuse kontrollijad annavad vastuse järgmistele küsimustele:

projekti kirjeldus vastab meetme või vooru eesmärgile;

eeltaotluses esitatud probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks projekt

käivitatakse ja projekti eesmärkide kirjeldus on asjakohane;

eeltaotluses esitatud ja oodatavate lõpptulemuste kirjeldus on asjakohane;

18

projekti tulemuste kasutamisest tulenevad olulised tööprotsesside või

menetlusloogikate parendused;

eeltaotluses esitatud projekti elluviimiseks kavandatavate tegevuste loetelu,

sealhulgas omafinantseeringu arvelt tehtavad tegevused ja ajaline kestus

arvestavad toetuse andmise tingimusi ja RIA peadirektori taotlusvooru algatamise

käskkirjas esitatud nõudeid;

projekti kogueelarve kavandatud tegevuste lõikes koos nende kalkulatsiooni ja

põhjendusega on asjakohane;

projekti tulemuste rakendamisest tekib oluline sotsiaalne või majanduslik

kasu;

projekti tulemuste kasutatavuse ulatus ja orienteeruv potentsiaalsete kasutajate

arv on esitatud asjakohaselt;

projekti elluviimiseks kavandatav hankemenetluste arv ja nende sisu

lühikirjeldus on asjakohased;

lisatud kinnitused projekti tulemite kasutamiseks oma valdkonnas või

tegevusalas on sisulised ja piisavad.

Riigiabi andmisel on kinni peetud kehtestatud riigiabi nõuetest

Eeltaotluse sisuline hindaja teeb oma ettepaneku PJIS-s või eSFOSs taotleja ja

eeltaotluse sisulise vastavuse osas. Kontroll-lehe märkuste lahtrisse antakse negatiivse

otsuse puhul oma arvamuse. Kontroll-lehe lõppu antakse oma koondhinnangu kogu

kontrollitud informatsiooni kohta, esitatakse punktid, mis vajaksid parandamist,

hinnatakse projekti (positiivne/negatiivne/ei kohaldu) ja negatiivse otsuse puhul

tuuakse ära TAT sätted, millest ei ole eeltaotluse vormistamisel kinni peetud.

3. RÜ-l on võimalus teha taotlejatele kirjalik ettepanek eeltaotluse täiendamiseks

meetme määruses eeltaotlusele esitatud nõuete osas, määrata paranduste

sisseviimise tähtaeg (kuni 10 päeva) ja näidata, mida on vaja täpsustada ja

täiendada. Ülevaate eeltaotluste menetlemisest sh eeltaotluste sisulise vastavuse

kontrollist, annab ülevaate joonis 3.

4. Toetuse taotleja viib, arvestades RÜ poolt tehtud märkusi, oma eeltaotlusesse sisse

vajalikud täiendused ja parandused ning esitab muudetud taotluse RÜ poolt

ettenähtud tähtajaks SFOS-i. Kui toetuse taotleja ei ole parandatud ja täiendatud

eeltaotlust tähtaegselt esitanud, teeb RÜ eeltaotluse mittevastavaks tunnistamise

otsuse. Küsimuste esitamine ja nendele vastamine, samuti teadete vahetamine,

toimub PJIS või SFOSi kaudu.

5. Arvestades taotluste läbivaatamisel tehtud ettepanekuid ja arvamusi, teeb RIA

peadirektor otsuse taotlejate ja eeltaotluste mittevastavuse kohta oma käskkirjaga.

Teate taotlejate ja taotluste mittevastavusest sisestab STO peaspetsialist PJIS-i

ja teavitab koheselt eeltaotluse esitaja kontaktisikut läbi PJISi tema

meiliaadressil otsuse olemasolust PJIS-s.

19

Struktuuritoetuse

register

STO

peaspetsialist

STO juhataja

Komisjon või

konsultant

Projektijuhti

mise IS

Hindamis-

komisjon

SFOS

Vormistab

eeltaotluse

Taotleja ja toetuse

vormilise

vastavuse kontroll

Sisuline üle-

vaatus,

ettepanekud

komisjonile

Projektide

sisuline

läbivaatus,

ettepanekud Hindamiseks

Täienduste

tegemiseks

Menetluse

lõpetamiseks

Taotleja

Täiendab

eeltaotlust,

esitab uuesti

Komisjoni istungite

ettevalmistamine,

päevakava

koostamine

Sisestab

otsused,

teavitab

taotlejaid

Peadirektori otsus

eeltaotluse

mittevastavuse

kohta

Hindab ja

teavitab

otsusest

Joonis 3 Eeltaotluste

menetlemine

PJIS

20

Projektide hindamiseks kinnitab rakendusasutuse juht hindamise korra ja

valikukomisjoni. Valikukomisjoni liige peab olema tegev infotehnoloogia valdkonnas

või pädev väljakuulutatud taotlusvooru eripära arvestavas valdkonnas.

Valikukomisjoni liikmed peavad olema kompetentsed ja taotleja suhtes erapooletud.

Hindajateks ei või olla isikud, kes hindamisele eelneva kolme aasta jooksul on

jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglite

rikkumisega seotud süüteos, pettuses, korruptsioonis või kuritegelikus ühenduses

osalemises. Juhul, kui hindaja on hinnatava projektiga seotud või esinevad muud

haldusmenetluse seaduse §-s 10 kirjeldatud asjaolud, siis on hindaja kohustatud ennast

taandama teavitades sellest rakendusüksust või rakendusasutust. Iga valikukomisjoni

liige on kohustatud andma kinnituse, et ta on hinnatavate projektide osas erapooletu

ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid (HMS § 10) või alla kirjutama

sõltumatuse deklaratsioonile.

Projektide hindamise korraldab RÜ arvestades hindamise korda ja moodustatud

valikukomisjoni. Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad sõltumatuse

deklaratsiooni. Hindajatega sõlmitud lepingud ja allkirjastatud sõltumatuse

deklaratsioonid säilitatakse STO kettal vastava vooru materjalide hulgas. Kõik

hindamisega seotud toimingud tehakse ning hindamistulemused (hindamisleht ja

projektide paremusjärjestus) fikseeritakse ja säilitatakse PJIS-s . Voorulise taotlemise

korral järgitakse järgmist protseduuri:

1. Iga valikukomisjoni liige hindab projekti meetme määruses toodud

hindamiskriteeriumite põhjal, võrreldes kõiki projekte hindamiskriteeriumite

lõikes ja reastades projektid paremusjärjestusse, kus parim projekt asub

esimesel kohal.

2. Hindamiskomisjoni liikmete individuaalsetes paremusjärjestuse nimekirjades

projektile omistatud järjekorranumber samastatakse kohapunktidega ja

summeeritakse. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse projektid

saadud summade põhjal pingeritta alates väiksemast. Võrdse arvu punkte

saanud eeltaotluste korral eelistatakse väiksemamahulist projekti.

3. Hindamiskomisjon teeb RÜ-le ettepaneku eeltaotluste rahuldamise ja

mitterahuldamise kohta.

4. STO peaspetsialist vormistab valikukomisjoni poolt mitterahuldamise

ettepaneku saanud projektide kohta RIA peadirektori käskkirja projekti.

5. RIA peadirektor kinnitab oma käskkirjaga eeltaotluste rahuldamata jätmise

otsuse.

6. STO peaspetsialist(1) või juhataja teavitab toetuse taotlejaid eeltaotluse

mitterahuldamisest ning teavitab toetuse taotlejaid rahuldatud eeltaotlustest

läbi PJISi..

7. STO peaspetsialist(1) muudab projektide staatused PJISs ja SFOSs ning

sisestab SFOSi eeltaotluse mitterahuldamise otsused.

Eeltaotluse rahuldamine tagab eeltaotluses kavandatud projekti elluviimiseks taotletud

summa broneerimise selle taotlusvooru jaoks ettenähtud rahalistest vahenditest ja on

aluseks eeltaotlusega kavandatud projekti elluviimiseks vajaliku hankemenetluse

alustamiseks.

21

2.1.3. Täistaotluse menetlemine

Toetuse taotlejad esitavad täistaotluse rakendusüksusele. Vastavalt TATle koosneb

täistaotlus toetuse taotleja hankekomisjoni poolt välja valitud pakkumusest ja

hankelepingu projektist ning nendega seotud dokumentidest, mis tuleb sisestada PJISi

dokumentide lipiku alla täistaotluste dokumentide hulka. Kui toetuse taotleja

kavandab taotluse elluviimiseks rohkem kui ühe hanke, käsitletakse seda kui

täistaotluse esitamist osade kaupa ja taotleja peab esitama dokumendid kõigi hangete

kohta. Paralleelselt teavitab toetuse taotleja RÜ-d dokumentide sisestamisest PJISi

ametliku kirjaga ja näitab täistaotluse suuruse kokku ja selle kujunemise tegevuste

kaupa ning lisab vajadusel projekti elluviimiseks vajalikud kinnitused

(menetlustoimingute läbiviimine RIHAs, eeltaotluse ületanud maksumuse tasumine

jne). Allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud kiri täistaotluse ja selle osade

esitamise, selle suuruse ning kinnituse täistaotluse dokumentide PJISi sisestamise

kohta saadetakse RIA üldaadressile. Büroo registreerib kirja RIA

dokumendihaldussüsteemis. Täistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kirja

registreerimise kuupäeva tingimusel, et täistaotluse põhidokumendid on PJISi

sisestatud. Juhul, kui meetme määruses ettenähtud dokumente PJISi sisestatud ei ole,

siis loetakse täistaotlus mittevastavaks.

Täistaotluse või selle osade nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus, kes teeb ka

taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Sisulise vastavuse kontrollil

rakendatakse nelja silma printsiipi, kusjuures esimeseks kontrollijaks on STO

peaspetsialist ja teiseks olenevalt projekti keerukusest STO juhataja, RIA

arendusosakonna töötaja, töövõtulepingu alusel töötav IT konsultant või peadirektori

poolt moodustatud komisjon. Täistaotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse

võib vormistada koos taotluse rahuldamise otsusega.

Täistaotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest:

1) Täistaotlus on vastuolus eeltaotlusega ja ei taga eeltaotluses kavandatud

eesmärkide saavutamist.

2) Hangitav lahendus ei ole kooskõlas riigi IT arhitektuuri ja koosvõime

põhimõtetega.

3) Projekti elluviimisel ei arvestata riigi kesksete infosüsteemide võimalusi ning

kavandatakse nendega dubleerivaid tegevusi.

4) Loodava infosüsteemi kasutajate autentimine ei toimu elektroonselt

sertifikaadipõhise autentimismehhanismi abil.

5) Kui ei ole läbi viidud kohustuslikke RIHA toiminguid.

Rakendusüksus teavitab taotlejat täistaotluse või selle osa mittevastavaks tunnistamise

otsusest ja selle põhjustest hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist

ning seega kogu taotlus ei kuulu finantseerimisele.

Täistaotluse menetlemine toimub järgneva protseduuri kirjelduse kohaselt:

Nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus Tähtaeg Tulemus, resultaat ja

asukoht

22

1. Toetuse taotleja Esitab täistaotluse

dokumendid - taotleja poolt

korraldatud riigihankele

esitatud ja parima

pakkumusena välja valitud,

kuid veel mitte parimaks

tunnistatud pakkumusest ning

hankelepingu projekti ja

nendega seotud dokumendid

Hiljemalt 6

kuud pärast

eeltaotluse

rahuldamist

Edukas pakkumus ja

hankelepingu projekt

PJISs

2. Toetuse taotleja Esitab RÜ-le allkirjaõigusliku

isiku poolt allkirjastatud kirja,

kus on fikseeritud PJISi

eelnevalt sisestatud

dokumendid ja taotletud

toetuse suurus ning selgitus

selle kujunemisest.

Hiljemalt 6

kuud pärast

eeltaotluse

rahuldamist

Ametlik kiri saadetud

ria@ria.ee

3. RIA

bürooassistent

Registreerib saabunud kirja. Koheselt Registreeritud kiri

GoPros

4. STO töötaja

Viib läbi täistaotluse vormilise

vastavuse kontrolli ja veendub,

et:

-täistaotlus on esitatud

vastavalt nõuetele ja ei sisalda

arvutusvigu ega abikõlbmatuid

kulusid;

-hankeleping arvestab STS

sätetega ja kehtestatud korda;

-hankeleping on projekti

staatuses;

-hankelepingus arvestatakse

hankeobjekti ja varaliste

õiguste üleminekuga toetuse

saajale;

-pakkumuse abikõlblike

kulude kogumaksumus ei ole

suurem eeltaotluses

kavandatust;

-täistaotlus on allkirjastatud

allkirjaõigusliku isiku poolt;

-täistaotlus sisaldab

hankemenetluse käigus välja

selgitatud kõiki pakkumusi ja

hankelepingu projekte.

Kontroll-leht (lisa 12)

PJISs

6. STO töötaja Viib läbi toetuse taotleja poolt

läbiviidud hankemenetluste

protseduuride õiguspärasuse

esmase kontrolli. Positiivse

tulemuse puhul jätkub punktist

8. Kõrvaldatavate puuduste

puhul teavitab toetuse taotlejat

Kontroll-leht lisa 14

STO kettal, ettepanek

puuduste

kõrvaldamiseks,

taotluse

mittevastavaks

tunnistamiseks

23

ja jätkub punktist 7. Puuduste

mittekõrvaldamisel jätkub

punktist 11

7. Toetuse taotleja Kõrvaldab puudused või esitab

täiendavaid dokumente. Jätkub

punktist 6

RÜ antud

tähtajaks

Selgitused,

dokumendid PJISs

8. STO juhataja Viib läbi hankemenetluse

kvaliteedi kontrolli.

Kõrvaldamist

mittevõimaldavate vigade

puhul jätkub punktist 11

Kinnitus kontroll-lehel

lisa 14 STO kettal

9. STO töötaja, Sisulise vastavuse kontrollil

antakse vastused küsimustele,

kas:

- -täistaotluses sisalduv

pakkumus on kooskõlas

eeltaotluses sisalduva projekti

kirjeldusega ning tagab

projekti elluviimise ja

kavandatud eesmärkide

saavutamise;

-täistaotluses sisalduv

pakkumus ei ole vastuolus

riigi IT arhitektuuri ja

koosvõime raamistiku

põhimõtetega;

- -täistaotluses sisalduvast

pakkumusest nähtub, et

projekti elluviimisel kasutakse

riigi kesksete infosüsteemide

võimalusi ja ei looda neid

dubleerivaid infosüsteeme;

- -täistaotluses sisalduvast

pakkumusest nähtub, et

loodava infosüsteemi

kasutajate autentimine toimub

elektroonselt

sertifikaadipõhise

autentimismehhanismi abil;

- -on läbi viidud kohustuslikud

RIHA toimingud vastavalt

avaliku teabe seaduse sätetele.

Kontroll-leht (lisa 13)

PJISs

10. Arendusosakonna

spetsialist, STO

juhataja,

konsultant või

komisjon

Viib läbi teisese sisulise

vastavuse kontrolli (v teelmine

punkt)

Kontroll-leht (lisa 13)

PJISs

24

11.

STO juhataja Korraldab peadirektori

käskkirja vormistamise

Käskkirja projekt

rahuldamise või

mitterahuldamise

kohta GoPros

12.

RIA peadirektor Teeb täistaotluse rahuldamise

või mitterahuldamise otsuse

Käskkiri taotluse

rahuldamise või

mitterahuldamise

kohta GoPros

13.

STO töötaja Toetuse taotleja teavitamine

otsusest. Positiivse otsuse

korral teade läbi PJIS,

mitterahuldamise otsuse korral

otsus kirjaga

viie

tööpäeva

jooksul

otsuse

tegemisest

Teade PJISs või kiri

läbi GoPro

14. STO töötaja Muudab projekti staatused

infosüsteemides, lisab otsuse

viie

tööpäeva

jooksul

otsuse

tegemisest

Otsus ja projekti uued

staatused SFOSs ja

PJISs

15. STO töötaja Avaldab RIA kodulehel

rahuldatud taotluste nimekirja

10 päeva

jooksul

otsuse

tegemisest

Vooru tulemused

kodulehel

25

2.2.Toetuse andmine investeeringu kava alusel

2.2.1. Investeeringu kava koostamine

Projektide valik investeeringute kavasse toimub Infoühiskonna arenduskava iga-

aastaselt uuendatava rakendusplaani lülitatud projektide hulgast. Investeeringu kava

projektid peavad tagama riigi infosüsteemi kindlustavate ja tagavate süsteemide arengu.

MKM koostab lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud infoühiskonna arengukava

meetmetest ja arengusuundadest rakendusplaani eelnõu ning esitab selle Vabariigi

Valitsusele kinnitamiseks. Võttes aluseks VV poolt kinnitatud rakendusplaani saadab

majandus- ja taristuminister kutsed ministeeriumidele taotluste esitamiseks

rakendusplaani lülitatud projektide rahastamiseks investeeringu kava kaudu.

Ministeeriumide või nende poolt volitatud isikute poolt esitatud ja vastavaks tunnistatud

taotluste alusel kinnitab majandus- ja taristuminister investeeringute kava. Kinnitatud

investeeringu kava, milles fikseeritakse toetuse saaja, toetust saav projekt, tema

eesmärgid ning tulemused, rakendamise eeldatav tähtaeg, projekti maksumus ja toetuse

summa, on RIAle rahastamisotsuse tegemiseks siduv. Investeeringute kava põhjal ja

arvestades TATs ja VV määrustes esitatavaid nõudeid teeb rakendusüksus igale

projektile rahastamisotsuse. Alates rahastamisotsusest võib alustada projekti

elluviimisega. Projekti abikõlblikkuse periood ei saa olla pikem kui 24 kuud, millega

toetuse saajad peavad arvestama projekti ajakava kinnitamisel.

Investeeringu kavasse lülitatud projekti rahastamisotsust saab rakendusüksus muuta

toetuse saaja põhjendatud taotlusel, kui see on kinnitatud rakendusasutuses vastavalt

TATs kehtestatud tingimustele. Rahastamisotsuse saab kehtetuks tunnistada vastavalt

investeeringu kava TATs kehtestatud tingimustel.

2.2.2. Hankelepingu kooskõlastamine

Toetuse saaja on kohustatud kõik projektiga seotud lepingud ja hilisemad lepingute

muudatused (tähtajad, töö sisu) ning tellija reservi kasutamisel kooskõlastama RÜ-ga.

Toetuse saaja sisestab lepingute projektid PJIS-i ja saadab läbi süsteemi teate taotlusega

lepinguprojekti kooskõlastamiseks. RÜ kontrollib lepingu juures kas:

- hankelepingu projekt vastab esitatud taotlusele ja taotluse rahuldamise

otsusele;

- hankelepingu projekt vastab riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistiku

põhimõtetele;

- hankelepingu projekt arvestab kesksete toetavate infosüsteemide

võimalustega;

- hankelepingu projekt on koostatud arvestades investeeringu kava TATs

kehtestatud hankelepingu põhimõtetest;

- hankelepingu projekt tagab sümboolika kasutamise, mis näitab, et tegemist

on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga.

STO töötaja vormistab lepingu projekti kontroll-lehe (lisa 14). Pärast hankelepingu

projekti kooskõlastamist viib STO töötaja läbi toetuse taotleja poolt läbiviidud

hankemenetluste protseduuride õiguspärasuse esmase kontrolli vastavalt käesoleva

käsiraamatu punktile 4.1 ning vormistab sellekohase kontroll-lehed.

26

Kui avastatakse kõrvalekaldeid meetme tingimustest või RHS sätetest kinnipidamisel,

siis leping kooskõlastust ei saa. Kõik märkused ja ettepanekud lepingu ja

hankemenetluse kohta saadetakse toetuse saajale läbi PJIS-i toetuse saaja poolt

esitatud taotluse vastusena. Toetuse saajal on võimalus arvestada tehtud märkustega ja

esitada hankeleping ja hankemenetluse dokumendid uuesti 10 tööpäeva jooksul.

Rahuldava tulemuse korral saadab STO töötaja läbi PJIS-i teate kooskõlastamise

kohta.

Kui projekt viiakse ellu rohkem kui ühe hankelepinguga, on toetuse saaja kohustatud

esitama RÜ-le ühe kuu jooksul kogu projekti hangete kava ja eelarve hangete lõikes,

mis on aluseks järgnevate hankelepingute esitamiseks toetuse saaja poolt ja

kontrollimiseks RÜ poolt.

27

3. Projekti elluviimine

Projektide ja programmi elluviimine algab pärast rahastamisotsuse tegemist.

Investeeringute kava puhul saab toetuse taotleja alustada tegevust pärast MKMi poolt

investeeringute kava kinnitamist ja RÜ juhi poolt rahastamisotsuse kinnitamist.

Projekti elluviimisega aga otseselt pärast esimese hankelepingu kooskõlastamist RÜ-

s. Avatud taotlemise kaudu toetust saanud projektide elluviimine algab pärast

täistaotluse läbivaatamist RÜ-s ja täistaotluse rahuldamisotsuse tegemist RÜ juhi

poolt. Programmi täitmist alustatakse pärast RA poolt programmi koostamist,

programmi elluviija määramist ja programmi kava kinnitamist toetuse saaja poolt.

Projektidele, mille rahastamist on taotletud EL fondidest ja mis on välja valitud

infoühiskonna edendamise avatud taotlemise kaudu või lülitatud investeeringute

kavasse või viiakse ellu programmide kaudu, on toetuse saajad kohustatud asjade

ostmisel või teenuste tellimisel täitma müüja või töö tegija leidmisel riigihangete

seaduse sätteid või kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse mõttes, siis

lähtuma riigihangete seaduse põhimõtetest ning sama seaduse baasil välja töötatud iga

konkreetse asutuse, st toetuse saaja, poolt kehtestatud sisemistest eeskirjadest ja

kordadest, mille põhimõtteks on rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik

kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste

efektiivne ärakasutamine hankel.

Mahukate ja keerukate projektide puhul on toetuse saajal otstarbekas projekti

strateegiliseks juhtimiseks moodustada juhtrühm, mille liikmeks võib RÜ juht

määrata oma käskkirjaga RÜ poolse esindaja. Ilma hääleõigusega võib juhtrühma

tööst osa võtta STO töötaja. Projekti juhtrühm jälgib projekti tegevuskavast ja

eelarvest kinnipidamist, fikseerib projekti ja selle etappide lõppemised. Juhtrühm on

ainupädev otsustama nende projekti etappide lõpetamise üle, mille lõpetamise aktid

on hankijale väljamaksete aluseks. Juhtrühm aktsepteerib projektijuhi poolt koostatud

maksetaotlused, kuulab ära projektijuhi põhjendused projekti eelarve ja kava

muudatusteks ning teeb vajadusel toetuse saajale sellekohaseid põhjendatud

ettepanekuid, samuti vaatab läbi projektijuhi poolt koostatud seirearuanded. Vastavalt

projekti juhtrühma reglemendile valmistab projektijuht juhtrühma koosoleku

materjalid ette ja teeb juhtrühma juhile ettepaneku juhtrühma kokku kutsumiseks.

Projekti juhtrühma koosolekud protokollitakse ning protokollid kantakse koos

lisamaterjalidega PJIS-i. Dokumentide ja muu projekti kohta käiva informatsiooni (sh

projekti ajakava) olemasolu, aja- ja asjakohasuse eest PJIS-s vastutab toetuse saaja.

28

4. Järelvalve

Järelevalve eesmärk on kontrollida toetuse andmise ja kasutamise eesmärgipärasust ja

vastavust õigusaktidele. Järelevalve on pidev protsess, mis hõlmab kogu suhtlemist

toetuse saaja ning rakendusüksuse vahel, mille kaudu on võimalik määratleda projekti

edenemise määra ning saada infot rakendamise korrektsuse kohta. Projekti

edenemisest ja toetuse kasutamise eesmärgipärasusest annavad ülevaate hanke

läbiviimisel riigihangete seaduse sätetest ja põhimõtetest kinnipidamine,

maksetaotluste menetlemise käigus läbi viidav kulutuste ja tegevuste abikõlblikkuse

100% kontroll, vahearuanded ja paikvaatlus ning järelkontroll.

4.1. Riigihangete läbiviimise kontroll

RÜ viib läbi iga hanke puhul RHS sätete täitmise ja toetuse saaja poolt kehtestatud

hankemenetluste läbiviimise korra olemasolul sellest kinnipidamise kontrolli.

Kontrolli viivad läbi STO töötajad. Kontroll viiakse läbi kahetasandiliselt ja kahes

osas (eelkontroll ja järelkontroll).

Esimese tasandi kontroll hõlmab eel- ja järelkontrolli, kus kontrollitakse kõiki

hankeid 100% ulatuses. Esimese tasandi kontrolli tulemusi fikseeriva kontroll-lehe

allkirjastab lisaks kontrollijale TSO juhataja, kes veendub kontroll-jälje kvaliteedis

(nelja-silma printsiip).

Eelkontroll viiakse läbi avatud taotlemise puhul täistaotluse hindamisel enne

rahastamisotsuse tegemist kõigi projekti hangete osas ja investeeringu kava projektide

puhul iga esitatud hankelepingu kooskõlastamisel. Järelkontrolli käigus kontrollitakse

eelkontrolli käigus kontrollimata jäänud kontrollikohtasid alates hankelepingu

sõlmimisest, sh lepingu muutmised, reservi kasutamised.

Hangete kontrolli tulemused fikseeritakse allkirjastatud kontroll-lehtedel. Iga hanke

kontrollil täidab kontrolli läbi viiv töötaja kaks kontroll-lehte - Riigihanke

korraldamise üldised alused (lisa 17) ja teise kontroll-lehe vastavalt hankel rakendatud

hankeliigile (lisad 18-24 olenevalt menetluse liigist). Juhul kui on tegemist

raamlepingu sõlmimiseks läbiviidud menetluse protseduuride kontrollimisega,

lisandub ka vastav raamlepingu kontroll-leht. Läbiviidud hangete kontroll annab

väljamaksetaotluse menetlejale kindluse toetuse saaja tegevuste abikõlblikkuse ja

kulutuste mõistlikkuse osas.

29

Kui eelkontrollil avastatakse RHS sätete, toetuse taotleja poolt kehtestatud korrast või

RHS põhimõtetest mitte kinni pidamist, siis teeb RÜ taotlejale ettepaneku puuduste

kõrvaldamiseks. Kui toetuse taotlejal ei ole võimalik puudusi kõrvaldada või ta sellest

keeldub, siis teeb STO juhataja RIA direktorile ettepaneku tunnistada esitatud

täistaotlus mittevastavaks. Investeeringu kava projekti hankemenetluse korraldamisel

RHS sätete ja kehtestatud korrast mitte kinnipidamisel ei anna STO hankelepingu

projektile kooskõlastust. Vastavalt meetme tingimustele ei ole toetuse saaja poolt

kooskõlastamata lepingu alusel tehtud tööd abikõlblikud ja nende tegemiseks tehtud

kulusid võib välja mitte maksta. Kontrollikohad, mida ei ole kontroll-lehel võimalik

täita (projekt on algstaadiumis), varustatakse märkusega „ei olnud kontrolli objektiks“

ning täidetakse hiljem järelkontrollis . STO juhataja kontrollib kontroll-lehe täitmist,

st kas kõigile kontrollküsimustele on asjakohaselt vastatud ja kas vastuste

kommentaarid on piisavad ja põhjendatud ning allkirjastab kontroll-lehe.

Teise tasandi kontroll viiakse läbi paralleelselt esimese tasandi kontrolliga või

projekti elluviimise käigus. Kontrolli viib läbi STO töötaja esmase kontrolli

läbiviinud töötajast sõltumatult. Arvestades hangete olulisust ja erandlikkust

hankeliigi valikul, kus kehtestatud reeglite vastu eksimuste riskimäär on kõrge ning

rakendatavad finantskorrektsioonid on suuremahulised, hõlmatakse teise tasandi

kontrolliga kõik rahvusvahelise piirmäära ületanud hanked ning väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlused. Täidetakse uus kontroll-leht pöörates eraldi

tähelepanu punktidele kus esmase kontrolli läbiviija on teinud märkuse.

Avastatud puudused fikseeritakse ja toetuse saajal antakse võimalus need kõrvaldada.

Kui puudusi ei ole võimalik kõrvaldada, siis rakendab RÜ sanktsioone vastavalt

finantskorrektsiooni määrusele.

Kontroll-lehed on projekti paikvaatluse aruande koostamise aluseks, mis viiakse

reeglina läbi projekti lõppedes ja kus antakse muuhulgas ülevaade läbiviidud

hankemenetlustest ja avastatud kõrvalekalletest. Paikvaatlusel kontrollitakse

hankemenetlusega seotud dokumentide (käskkirjad, protokollid jms) olemasolu ja

säilitamisnõuete täitmist. Paikvaatluse aruande lisana vormistatakse toetuse saajale

vajadusel ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.

STO analüüsib ja hindab riigihangete kontrollimisel tuvastatud hankijate eksimusi

ning esitab korraldusasutusele igal aastal hiljemalt 30. juuniks vastavasisulise aruande

ning hinnangu riigihangete kontrolli tõhususele sh teise tasandi kontrolli ulatuse ja

valimi moodustamise põhjendatusele, samuti vastavalt vajadusele ettepanekud

parandusmeetmete sisseviimiseks kontrollikvaliteedi tõstmiseks.

4.2. Maksetaotluste menetlemine

Avatud taotlemiste ja investeeringu kavade kaudu toetust saavate projektide

elluviimisel tehtud kulutustest saab toetusega katta ainult vastavate TATga fikseeritud

abikõlblikke kulusid. RÜ kontrollib 100% maksetaotlustega esitatud

kuludokumentidest, mis on avatud taotlemise, investeeringute kavasse lülitatud või

30

programmide raames elluviidavate projektide elluviimise käigus esitatud

maksetaotlusega, rakendades nn neljasilmaprintsiipi.

Toetuse makse tegemise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate

tegevuste abikõlblikkus ning nende vastavus projekti eelarvele ja toetuse taotluse

rahuldamise otsusele. Tööd, mille tegemise eest toetust taotletakse, peavad

väljamakse taotlemise hetkeks olema lõpetatud ja aktiga vastu võetud ja tasutud.

Toetuse saamiseks peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele volitatud isiku poolt

allakirjastatud toetuse maksetaotluse (lisa 1) koos kohustuse tekkimise aluseks olevate

dokumentidega (leping, tööde ja teenuste (asja) vastuvõtu akt, tarneakt) ja tasumist

tõendavate dokumentidega (panga väljavõte, maksekorraldus, kassa väljamineku

order või e-riigikassa infosüsteemi konto väljavõte). Kulude eristamise nõude täitmise

tõestamiseks esitab toetuse saaja esimese maksetaotlusega vastava väljavõtte

raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et projekti

abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud on selgelt eristatavad muudest toetuse saaja

kuludest.

Maksete tegemise eelduseks on väljamaksmisele minevate summade toetuse saaja

poolne eelnev broneerimine rakendusüksuses. Broneeringu tegemise viimaseks

kuupäevaks on maksmisele eelneva kuu 21. kuupäev. Broneeringud saab teha meili

teel. Esitatud broneeringud on STO peaspetsialistile aluseks toetussummade

reserveerimiseks riigikassas.

RÜ kontrollib 100% maksetaotlustega esitatud kuludokumentidest, mis on avatud

taotlemise, investeeringute kavasse lülitatud või programmide raames elluviidavate

projektide elluviimise käigus esitatud maksetaotlusega. RÜ kontrollib maksetaotluse

vähemalt 87 kalendripäeva jooksul alates selle registreerimisest. Juhul, kui

maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on RÜl või

MAl vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise aega puuduste kõrvaldamise

või dokumentide või teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib

rakendusüksus kontrollimise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.

Maksetaotlusi kontrollib kaks STO peaspetsialisti ning vormistavad kontroll-lehe (lisa

2). Kontroll-leht on vastavalt kontrollitoimingutele jaotatud osadeks. Esimene

kontrollija fikseerib projekti üldandmed ja viib läbi maksetaotluse tehnilise (I osa) ja

kuludokumentide loetelu (II osa) kontrolli ning seejärel kontrollib maksetaotluse

aluseks olevaid tegevusi ja kulusid ning nendevahelist kooskõla (III osa).

Teine teostab kontrollija kvaliteedikontrolli esimese kontrollija üle, korrates esimese

kontrollija kontrollitoiminguid, et tagada suurem objektiivsus kulude kontrollimisel.

Kontrolli II osas toob peaspetsialist 10. rea märkuste lahtris välja dokumendid, mis on

maksetaotluse menetlemisel vajalikud, kuid olid esitatud varem eelmiste

maksetaotlustega nt lepingud, tööde graafikud jms.

Maksetaotluse kontrolli VII osas peab kontrollima, kas auditite ja muu järelvalve

poolt antud soovitusi finantskorrektsioonide osas on rakendatud st tehtud tagasinõue

on tasutud. Vastasel juhul teha menetletava väljamaksetaotlusega tasaarvestus. Vastav

tegevus tuleb kirjeldada märkuste lahtris (otsuse rekvisiidid, tasaarvelduse maht jne).

31

Juhul, kui auditil või muul järelvalvel on kahtlusi menetletavas maksetaotluses

fikseeritud kulude seaduslikkuse või abikõlblikkuse osas, siis tuleb välistada need

summad ning vähendada makstavat summat. Märkuste lahtrisse märkida toetuse

vähendamise alused.

Mõlemad maksetaotluse menetlejad peavad kontroll-lehe kinnitama ja andma sh

kinnitused oma erapoolikuse kohta..

Kogu maksetaotluse ja kontroll-lehe vaatab üle STO juhataja, kes veendub

peaspetsialistide poolt läbiviidud kontrolli korrektsuses ja tähtajalisuses ning kinnitab

makse.

Ülevaate maksetaotluse menetlusprotsessist annab järgmine tabel:

32

Nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus Tähtaeg Tulemus,

resultaat ja

asukoht

1. Toetuse saaja Esitab maksetaotluse

SFOS-i või elektronposti

teel RIA

dokumendihaldussüsteemi,

tõendavad dokumendid

DHSs või PJISs

Maksetaotlus

tervikuna

SFOS-s või

selleks

ettenähtud

vormil (lisa 1)

RIA DHSs

dokumendid

PJISs

2. Büroo

assistent

Registreerib MT ja suunab

STOsse

1 tööpäeva jooksul Registreeritud

MT

3 STO

peaspetsialist

2

Täidab maksetaotluse

kontroll-lehel andmed

projekti ja toetuse saaja

kohta (Esileht), viib läbi

MT tehnilise kontrolli (I

osa) ja kuludokumentide

loetelu kontrolli (II osa).

taotleja poolt kontrolliks

esitatud dokumentide ja

SFOSi sisestatud andmete

põhjal.

Hiljemalt 87

kalendripäeva MT

registreerimisest

Täidetud MT

kontroll-lehe

(lisa 2)

esilehe, I ja II

osa

4 STO

peaspetsialist

2

Viib läbi kulusid ja

tegevusi tõendavate

dokumentide sisulise

kontrolli- (III osa).

Kontrollib muuhulgas kas

kulud on tehtud vastavalt

kooskõlastatud

hankelepingutele või

personalikulud vastavalt

esitatud töökirjeldustele,

täpsustades vajadusel

taotluse esitajaga tekkinud

võimalikke ebaselgeid

kohti ning fikseerides

esitatud dokumentides

tehtud täiendused või

parandused kontroll-lehe

III osa märkuste lahtris

Täidetud MT

kontroll-lehe

IIIosa

7 STO

spetsialist(2)

Viib läbi auditi ja muu

järelevalve soovituste ja

Täidetud MT

kontroll-lehe

33

lõppmakse tingimuste

arvestamise (VII osa

Täiendavad kontrollikohad)

VII osa

8 STO

spetsialist(2)

Annab kinnitused

maksetaotluse menetlemise

kohta sh kinnitab oma

erapoolikust ja allkirjastab

kontroll-lehe

Allkirjastatud

MT kontroll-

leht

STO

spetsialist(3)

Viib läbi kulusid ja

tegevusi tõendavate

dokumentide sisulise

kontrolli- (III osa).

Kontrollib muuhulgas kas

kulud on tehtud vastavalt

kooskõlastatud

hankelepingutele või

personalikulud vastavalt

esitatud töökirjeldustele,

täpsustades vajadusel

taotluse esitajaga tekkinud

võimalikke ebaselgeid

kohti ning fikseerides

esitatud dokumentides

tehtud täiendused või

parandused kontroll-lehe

III osa märkuste lahtris

Täidetud MT

kontroll-lehe

III osa

STO

spetsialist(3)

Viib läbi auditi ja muu

järelevalve soovituste ja

lõppmakse tingimuste

arvestamise (VII osa

Täiendavad kontrollikohad)

Täidetud MT

kontroll-lehe

VIIosa

STO

spetsialist(3)

Annab kinnitused

maksetaotluse menetlemise

kohta sh kinnitab oma

erapoolikust ja allkirjastab

kontroll-lehe

Allkirjastatud

MT kontroll-

leht

9 STO juhataja Kontrollib MT kajastamise

õigsust SFOSs, kinnitab

väljamakse ja oma

erapoolikust (IX) osa)

Hiljemalt 88kalendripäeva

MT laekumisest

MT on

suunatud

maksmisele

Kui rakendusüksusele esitatud kuludokumendid ei tõenda kulutuste abikõlblikkust,

siis alustab rakendusüksus toetuse tagasinõudmise menetlust vastavalt

ühendmäärusele.

Kui tasumist tõendavad dokumendid ei ole esitatud ettenähtud perioodi vältel, peab

STO peaspetsialist teavitama STO juhatajat kujunenud olukorrast. STO juhataja võib

34

peatada edasised maksed toetuse saajale või teha ettepaneku toetuse tagasinõudmiseks

toetuse saajalt.

4.3. RÜ raamatupidamise korraldus

RIA raamatupidamises juhindutakse vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjale.

Raamatupidamisarvestust teostab Rahandusministeeriumi hallatav riigiasutus Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).

Toetuse saaja on kohustatud vastavalt struktuuritoetuse seadusele eristama selgelt oma

raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest ning kulusid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.

Struktuuritoetuse kasutamisel peavad rakendusüksuse ja toetuse saaja

raamatupidamisarvestus olema vastavuses. Kui toetuse saaja on avaliku sektori üksus,

siis peab RTK-ga olema kokku lepitud kannete tegemisel kasutatavad kontod ja

tekkepõhised kuupäevad.

Tulude ja kulude käibeid ning saldosid vahendatavate toetuste osas võrreldakse riigi

raamatupidamiskohustuslastega iga kuu lõpus esitatava saldoandmiku kaudu, kus on

vastavad andmed olemas (vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 52 lõikele 8).

Kui aruandes on esile kerkinud erinevused, siis saadetakse RTK poolt toetuse saajale

saldovõrdlus ja vahed selgitatakse. Toetuse saajatele, kes ei ole riigi

raamatupidamiskohustuslased, saadetakse saldovõrdlused peale majandusaasta lõppu.

SFOSs fikseeritud väljamakstud summasid võrreldakse e-riigikassas vastavate

summadega RÜ finantsisti rollis oleva STO peaspetsialisti poolt kord kvartalis ning

selgitatakse kas:

Väljamaksete koondsumma vastab e-riigikassa väljamaksete summaga.

Summa võib erineda ettemaksete jäägi, tagasinõuete ja ekslikult kantud

summade ümberpaigutamise võrra.

Info SFOSs tagasi makstud summade kohta vastab e-riigikassas olevatele

andmetele

Ebakõlade tuvastamisel edastab RÜ finantsist kontrollimiseks STO peaspetsialistile

vigade parandamiseks.

STO peaspetsialist peab arvet RÜ meetmetes tehtud väljamaksete kohta, samuti

toetuse tagasinõudmiste, vabatahtlike tagastuste ja muude kulude vähendamiste üle

MS Excel formaadis RIA SF failiserveris;

STO peaspetsialist kontrollib, kas SFOSs kajastuvad kõik maksed ja RÜ

meetmetes tehtud toetuse tagasinõudmise otsused, vabatahtlikud tagastused ja

muude kulude vähendamised

Vigaste või puudulike andmete korral peab STO peaspetsialist parandama või

täiendama SFOS-i andmeid;

35

4.4.. Tegevuste kohapealne kontroll

Reeglina viib RÜ paikvaatlused toetuse saajate juures läbi vastavalt kinnitatud

paikvaatluste aastaplaanile. Võimalusel viiakse paikvaatlus läbi 100% projektide

juures. Suure töömahu puhul valitakse paikvaatluste aastaplaani projektid valimi

alusel. Aastaplaani vaatab STO juhataja koos osakonna töötajatega läbi ja vajadusel

korrigeeritakse seda vähemalt kord aastas. Korrigeerimise käigus võib aastaplaani

täiendada plaaniväliste paikvaatlustega. Täiendavalt viiakse STO juhataja korraldusel

toetuse saajate juures läbi erakorralisi paikvaatlusi, mis keskenduvad projekti

üksikutele ürituste ja tegevuste läbiviimise kontrollile või muude kohustuste täitmisele

toetuse saaja poolt. Paikvaatlust korraldab ja teostab toetuse saajate juures STO

peaspetsialist. STO peaspetsialistil on õigus kaasata paikvaatlusse teisi

rakendusüksuse spetsialiste (STO töötajad, RIA hankespetsialist, RIA finantsjuht jne.)

vastavalt kontrollitavale valdkonnale ja paikvaatluse mahule.

Paikvaatluste valimi moodustamine

Projektide riskitase

Infoühiskonna edendamine toimub läbi programmide, investeeringute kavade ja

avatud taotlemise alusel finantseeritud projektide elluviimisega.

Projektide elluviimine, olenemata selle sisust, toimub ühesuguste reeglite alusel.

Teenused ja asjad hangitakse, arvestades Riigihangete seaduse sätteid või selle

põhimõtteid järgides ning maksetaotluste menetlemiseks ja kulude abikõlblikkuse

kontrolliks tuleb esitada ühesugune dokumentatsioon. Projektide maksimaalne

maksumus on mõlemal infoühiskonna edendamise meetmel üks – 0,5 milj eurot.

Arvestades meetmetes rakendatud ühesuguseid reegleid ja projektide mahtusid on

võimalik kõiki projekte käsitleda läbi meetmete ühtse kogumina.

Programmid on suuremahulised, viiakse ellu mitmete projektidega mitme aasta

vältel, mistõttu neid on vajalik käsitleda eraldi investeeringute kava ja avatud

taotlemistega projektidest ning paikvaatlusi viiakse läbi minimaalselt iga kahe aasta

järel.

Toetuse saajate riskid

Eelnevate paikvaatluste, hankemenetluste ja tegevuste abikõlblikkuse kontrolli

käigus on selgunud, et üldkogumi riskantsus on taotlejate lõikes siiski erinev ning

sõltub taotleja kogemustest struktuurifondidest rahastatavate projektide läbiviimisel

ja toetuse saaja tegevusi reglementeeriva dokumentatsiooni (eeskirjad, korrad,

protseduurid jms) olemasolust, mis riigiasutustel on kasutusel tulenevalt kehtivastest

seadustest ja nende alusel välja antud seadusandlikest aktidest.

Investeeringute kavades rahastatakse ainult riigi IT arendusprojekte, mis viiakse

ellu riigiasutuste või riigi osalusega sihtasutuste poolt vastavalt Infoühiskonna

arengukava rakendusplaanidele. Toetuse taotlejate hulk on piiratud ja üks toetuse

saaja viib ellu mitut projekti. Riigiasutustes on kindlad regulatsioonid, millest

kinnipidamist jälgib sisekontroll ja mitmed kontrolliorganid

Avatud taotlemisel viiakse ellu projekte, mis on suunatud peale IT arenduse ka

digitaliseerimisele, sidevõrgu loomisele ja inimeste teadlikkuse tõstmisele ning

toetuse taotlejateks võivad olla peale riigiasutuste ka mittetulundusühingud, kõik

36

sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja kohalikud omavalitsused ning

kohalike omavalitsuste liidud.

Riskantsus on suurem mittetulundusühingutel ja sihtasutustel, samuti kohalikel

omavalitsustel ja nende allasutustel, kus puuduvad kohalikud hanke-, IT- või

projektijuhtimisspetsialistid.

Paikvaatluste valimi põhimõtted ja metoodika

Paikvaatluste minimaalne katvus:

1. Programmperioodi vältel on tagatud, et paikvaatlustega oleks kaetud minimaalselt:

50% kõikidest investeeringute kava ja avatud taotlemisega meetmete rahastatud

projektidest ning 70% investeeringute kava ja avatud taotlemisega meetmete

projektidele väljamakstud toetustest.

2. Eelmises punktis nimetatud paikvaatluse katvust järgitakse igal aastal paikvaatluste

kava koostamisel.

4. Iga toetuse saajat kontrollitakse programmperioodi jooksul vähemalt ühe korra;

Paikvaatluste valimi metoodika

Üldkogumist tehakse kaks valimit – üks toetuse saajate riskide järgi ning teine,

juhuslik valim, sellisel juhul, kui esimese valimi projektidega ei saa kaetud

minimaalne maht.

Valim 1, mis arvestab toetuse saajate riske:

1) Projektid grupeeritakse toetuse saaja järgi;

2) Valimisse võetakse iga toetuse saaja poolt elluviidavate projektide nimekirjast

suurima eelarvega projekt.

Valim 2, juhuslikul alusel. Valimi koostamiseks võetakse kogumina aluseks kõik

selle ajani paikvaatluseta projektid, va need, mis määrati esimesse valimisse. Valimi

moodustamiseks kasutatakse MS Exceli juhuarvude generaatorit (funktsioon

„RAND“).

Ühtlasema kattuvuse saavutamiseks erinevate toetuse saajate vahel arvestatakse

paikvaatluste ajakava koostamisel eelmistel aastatel läbi viidud paikvaatlusi selliselt,

et kui toetuse saajal on toetatud

1-3 projekti, siis viiakse paikvaatlus läbi maksimaalselt kokku kahe projekti osas;

4-6 projekti, siis viiakse paikvaatlus läbi maksimaalselt kokku kolme projekti osas;

7-10 projekti, siis viiakse paikvaatlus läbi maksimaalselt kokku nelja projekti osas;

11-15 projekti, siis viiakse paikvaatlus läbi maksimaalselt kokku viie projekti osas;

üle 15 projekti, siis viiakse paikvaatlus läbi maksimaalselt kokku kuue projekti osas.

Paikvaatluste valimi metoodika vaadatakse üle jooksva aasta detsembris, arvestades

elluviidavate projektide arvu, paikvaatlustel avastatud puudusi ja toetuse saajatest

tulenevaid riske.

Plaaniväliste paikvaatluste teostamine

Paikvaatlusel tuvastatud toetuse tagasinõudmist või ettekirjutust tingivate oluliste

puuduste puhul või muudel põhjustel, mis ei anna paikvaatlejale kindlust nõuete

37

täitmise kohta sama toetuse saaja teiste projektide puhul, lisatakse paikvaatleja

ettepanekul paikvaatluste kavasse nõudeid rikkunud toetuse saaja täiendav, esialgse

valimi koostamisel valimist välja jäänud projekt. Valikul eelistatakse suurima

eelarvega projekti. Kui toetuse saajal täiendavaid projekte ei ole, siis otsustatakse

teistkordse paikvaatluse lisamine jooksva aasta paikvaatluse kavasse või järgmise

aasta kava koostamisel valimisse 1. Korduspaikvaatlusel võetakse vaatluse alla ainult

need osad, milles toetuse saaja oli paikvaadeldud projekti puhul eksinud.

Paikvaatluse kava koostamine

Valimi moodustamise eest vastutavaks isikuks on STO osakonnajuhataja.

1. STO juhataja moodustab jaanuarikuus üldkogumist kaks valimit, mis kajastavad

jooksval aastal paikvaadeldavaid projekte.

2. STO juhataja vormistab kaks töötabelit ja annab need edasi paikvaatluste eest

vastutavale STO peaspetsialistile paikvaatluste aasta ajakava koostamiseks.

3. Paikvaatluste eest vastutav STO peaspetsialist koostab töötabelitel antud valimite

põhjal paikvaatluste aasta ajakava.

ajakavasse lülitatakse kõik esimese valimi projektid ning projektid teisest

nimekirjast alates väiksemast juhusliku arvuga tähistatud projektist ning

arvestades valimi põhimõtetes fikseeritud paikvaatluse minimaalset katvust.

ühtlase kattuvuse saavutamiseks kehtestatud piiranguid ületavad projektid

jätab peaspetsialist paikvaatluste kavast välja tehes projekti reale töötabelis

vastava märke.

ajakava koostamisel peab peaspetsialist arvestama projektide seisu selliselt, et

paikvaatlused toimuksid enne projekti lõppmakset.

ajakava koostatakse kvartali täpsusega.

4. STO peaspetsialist esitab paikvaatluste ajakava kinnitamiseks STO juhatajale.

5. STO juhataja kontrollib paikvaatluste ajakavasse lülitatud projektide vastavust

koostatud valimitega ja piirangute kasutamise õigsust ning kinnitab paikvaatluste

aasta ajakava.

6. STO juhataja vaatab koos peaspetsialistiga ajakava täitmise vähemalt kord aastas

üle. Vajadusel täiendab kava plaaniväliste paikvaatlustega, arvestades paikvaatleja

ettepanekuid ja paikvaatluste tulemusi ning viib kavasse sisse muudatusi, lähtudes

kava tegelikust täitmisest.

Paikvaatluse läbiviimine

Kui projekt on pikaajaline või kõrge riskiga, võib STO juhataja algatusel teha

täiendavaid kontrollkäike. Projekti eluviimise käigus läbiviidavatel paikvaatlustel

võib keskenduda erinevatele projekti rakendamise aspektidele (raamatupidamine,

hankemenetlus jms.), mille osas on tekkinud kahtlusi, tõrkeid või ebakorrektsusi.

Kompleksse ja kõikehõlmava paikvaatluse eesmärgiks on tuvastada:

38

kas projekti rakendatakse ning kas projekti rakendamine toimub üldises

kooskõlas abi andmise otsusega. Abiks on läbi viidud IT auditid ning

projekti tulemuste demonstratsioon RÜ-le;

kas projekti kulud on selgelt projekti rakendamisega seotud ning

dokumentaalselt tõestatud. Kontrollitakse RÜ-le maksetaotlustega esitatud

kuludokumentide originaalide olemasolu ja vastavust koopiatega;

kas tehtud kulutused on abikõlblikud, kooskõlas õigusaktidega ning kas

nad on mõistlikud;

kas projekti raames hankeid tehes on järgitud riigihangete seaduse või

toetuse taotleja enda poolt kinnitatud hangete korraldamise korra sätteid.

Fikseeritakse kasutatud hanke viis, maht, hanke korraldamise alus ja

toetuse saaja kohustus RHS suhtes. Kontrollitakse kogu hankemenetluse

käiku ning kõiki hankemenetluse käigus vormistatud dokumente ning

menetluse vastavust RHS-i või kehtestatud korraga ning antakse hinnang

toetuse saaja tegevusele. Kontrolli tulemuste kohta vormistab STO töötaja

eraldi kontroll-lehe (lisa 14) iga hanke kohta, mis on paikvaatluse aruande

vastava punkti täitmise aluseks;

kas raamatupidamises on võimalik eristada toetuse kasutamisega seotud

kulusid;

kas hangitud põhivara on korrektselt arvele võetud ja füüsiliselt olemas;

kas on garanteeritud projektiga seotud dokumentatsiooni säilitamine

vastavalt STS nõuetele;

kas taotleja on täitnud teavitamisega seotud kohustusi.

Paikvaatluse viivad läbi vähemalt kaks STO peaspetsialisti kes võivad rakendada

omavahelist tööjaotust. Paikvaatluse käigus vormistatakse paikvaatluse aruanne,

mille täitmisel juhindutakse Paikvaatluse läbiviimise ja aruande koostamise juhendist.

Aruandele kirjutavad alla kõik paikvaatlejad ning aruande kinnitab STO juhataja.

Paikvaatluse käigus viib üks peaspetsialist läbi hankemenetluste teistkordse kontrolli

ja vormistab vastavad kontroll-lehed, mille vastavalt käsiraamatu punktile 4.1 .

kinnitab STO juhataja.

Paikvaatluse protseduur:

39

Nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus Tähtaeg Tulemus, resultaat

ja asukoht

1. STO

peaspetsialist 3

Meili saatmine toetuse saajale,

milles pakutakse soovitav PV

aeg.

Maksimaalselt

2 nädalat enne

planeeritud

paikvaatluse

läbiviimist.

Algatatud

paikvaatlus, meil

toetuse saajal.

2. Toetuse saaja Teatab kontaktisiku ja sobivast

ajast paikvaatluse

läbiviimiseks. Saadab STO

peaspetsialistile 3

Vähemalt 7

päeva enne

paikvaatluse

läbiviimist.

Toetuse saajaga on

kokku lepitud

paikvaatluse

läbiviimise täpne

aeg.

3. STO

peaspetsialist 3

Koostab kirja, kus teatab

toetuse saajale paikvaatluse

toimumise aja, koha ja

kontrolli läbiviimiseks vajalike

dokumentide esialgse loetelu

(asjaajamiskord, dokumentide

loetelu, raamatupidamise sise-

eeskiri, hangete läbiviimise

kord jm), mis tuleb enne

paikvaatlust saata

peaspetsialist 3 meilile.

Seejärel saadab

allkirjastamiseks STO

juhatajale

Vähemalt 7

päeva enne

paikvaatluse

läbiviimist

Paikvaatluse

teavitamise kiri

GoPro-s

4. STO juhataja Allkirjastab kirja paikvaatluse

läbiviimise kohta

5 tööpäeva

enne

paikvaatlust

Allkirjastatud kiri

GoPros

5. RIA

bürooassistent

Saadab kirja välja Koheselt Registreeritud kiri

GoPros ja teade

toetuse saajal

6. STO

peaspetsialist 3

ja 4

Tutvub projekti eesmärgiga,

tulemiga, eelnevate kontrolli

tulemustega projekti

elluviimisel vormistatud

dokumentide (taotlused,

kirjad, aruanded, protokollid,

kontroll-lehed) baasil.

Algallikateks SFOS, projekti

juhtimissüsteem, GoPro,

projekti kaust SF kettal ning

toetuse saaja poolt

paikvaatluseks esitatud

Paikvaatluse

läbiviimise

kuupäevaks

Ülevaade projektist

on olemas.

Paikvaatleja on

paikvaatluseks ette

valmistatud.

40

materjalid

7 STO

peaspetsialist 3

Viib toetuse saaja juures läbi

hankemenetluse kontrolli II

etapi juhindudes

Hankemenetluse kontrolli

juhendist ning võttes aluseks

hankemenetluse kontrolli I

etapi kontroll-lehe ja kontrolli

käigus esitatud materjalid.

Juhindub paikvaatluse

läbiviimise juhendist.

Paikvaatluse

päev(ad)

Hankemenetluse

kontrolli kontroll-

lehe (lisa 14)

projekt SF kettal

8. STO

peaspetsialist 3

ja 4

Paikvaatlus toetuse saaja

juures vastavalt paikvaatluse

läbiviimise juhendile (lisa 25 )

Paikvaatluse

päev(ad)

9. STO

peaspetsialist 3

Vormistab hankemenetluse

kontrolli kontroll-lehe ja

edastab selle STO juhatajale

kinnitamiseks

Hiljemalt 5

tööpäeva

jooksul pärast

paikvaatlust

Allkirjastatud

hankemenetluse

kontroll-leht (lisa

14) SF kettal

10. STO juhataja Kontrollib kontroll-lehe

täitmist ja kinnitab selle.

Vigade korral tagasi punkti 9

Tööpäeva

jooksul

Allkirjastatud ja

kinnitatud kontroll-

leht (lisa 14) SF

kettal

11. Toetuse saaja Paikvaatlusel tehtud

märkustele reageerimine

Hiljemalt kuni

kolm tööpäeva

paikvaatlusest

Selgitused tehtud

märkuste kohta,

tõendusmaterjal

puuduste

kõrvaldamise kohta

meili teel

12. STO

peaspetsialist 3

Vormistavad koostöös teiste

paikvaatlejatega paikvaatluse

aruande (vajadusel küsib

täiendavaid andmeid ja

selgitusi toetuse saajalt).

Allkirjastavad ja esitavad STO

juhatajale kinnitamiseks

10 tööpäeva

jooksul

paikvaatlusest

Allkirjastatud

paikvaatluse

aruanne (vormil lisa

6) ja

tõendusmaterjal

(fotod ja muud

aruande lisad) SF

kettal vastava

projekti kaustas

13. STO juhataja Kontrollib aruande täitmist ja

kinnitab selle. Vigade korral

annab tagasi punkti 12

tööpäeva

jooksul

Kinnitatud

paikvaatluse

aruanne (vormil lisa

6) SF kettal

14. STO

peaspetsialist 3

Lisab paikvaatluse aruande

SFOS-i juhindudes RM SFOSi

kasutajajuhendi osast –

Kolme

tööpäeva

jooksul pärast

Paikvaatluse

aruanne on

41

Paikvaatluse mooduli täitmine kinnitamist sisestatud SFOS-i

15.

STO

peaspetsialist 3

Oluliste puuduste korral

vormistab toetuse saajale

ettekirjutuse ja määrab

puuduste kõrvaldamiseks

tähtaja

Ettekirjutus (lisa 7)

16.

STO juhataja Allkirjastab ettekirjutuse Allkirjastatud

ettekirjutus (lisa 7)

17.

STO

peaspetsialist 3

Toetuse saajale aruande ja

võimaliku ettekirjutuse

saatmine läbi

dokumendihaldussüsteemi

Koheselt peale

ettekirjutuse

kinnitamist

Aruanne ja

võimalik

ettekirjutus ning

kaaskiri on

registreeritud

GoPro-s ja saadetud

toetuse saajale

18. STO

peaspetsialist 3

Ettekirjutuse lisamine SFOS-i Koheselt Ettekirjutus on

SFOS-s

19. Toetuse saaja Likvideerib puudused

ettekirjutuses näidatud

tähtajaks ja teavitab RÜ-d

sellest kirjalikult

Ettekirjutuses

määratud

tähtaja jooksul

Saabunud kiri on

registreeritud

GoPro-s

20. STO

peaspetsialist 3

Kontrollib ettekirjutuse

täitmist ning vormistab

ettekirjutuse täitmise kontrolli

aruande (lisa 8)

5 tööpäeva Ettekirjutuse

täitmise kontrolli

aruanne (vorm lisa

8) on SF kettal

20. STO

peaspetsialist 3

Sisestab ettekirjutuse täitmise

kontrolli aruande SFOS-i

5 tööpäeva Ettekirjutuse

täitmise kontrolli

aruanne on lisatud

SFOS-i

Toetuse kasutamisel avastatud rikkumiste puhul või puuduste kõrvaldamisteks tehtud

ettekirjutuste täitmata jätmisel on rakendusüksusel õigus vastavalt STSle ja

finantskorrektsiooni määrusele ja rakendada kehtestatud sanktsioone. Kui STO

avastab rikkumise programmis või projektis, kus toetuse saajaks on RIA, siis edastab

STO juhataja materjalid rikkumise kohta rakendusasutusele menetlemiseks ja

võimaliku finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks.

Üksikute projektide või programmide elluviimise käigus läbiviidavate ürituste

paikvaatlusel, mis korraldatakse ette teatamata ja kus keskendutakse konkreetsete

STS-st või muudest seadusandlikest aktidest tulenevate nõuete täitmisele,

fikseeritakse kontrolli tulemused kontroll-lehel (lisa 9).

42

4.5. Järelkontroll

Toetuse saaja on kohustatud vastavalt STS §22 punktile 12 ja TAT määrustele tagama

projekti eesmärgi saavutamiseks struktuurivahendite eest hangitud materiaalse ja

immateriaalse vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise viie aasta jooksul pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu. Vastavad nõuded ei laiene varale, mis oli vastavalt

eeltaotlusele ette nähtud kasutamiseks ainult projekti vältel või lühiajaliselt.

Järelkontroll viiakse läbi vastavalt rahastamisotsusega fikseeritud 3-aastase jätkamise

kohustusega projektidel teisel või kolmandal aastal peale abikõlblikkuse perioodi

lõppu ja 5-aastase jätkamise kohustuse korral kolmandal kuni viiendal aastal peale

abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Järelkontrolli tehakse toetuse saaja juures kohapeal või kontrollitakse rakenduste

toimimist visuaalselt, kui tegemist on avalikus kasutuses oleva infosüsteemi, teenuste,

kodulehekülje, andmekogude vms loomisega, mida on võimalik kontrollida toetuse

saaja juurde minemata. Kui tegemist on asutusesisese või asutustevahelise

infosüsteemi või riistvara ostuga, siis tuleb järelkontroll teha toetuse saaja juures või

kasutades nii visuaalset kui ka kohapealse kontrolli võimalust korraga. Kontrolli

tulemused fikseeritakse kontroll-lehel (lisa 15), mille kinnitab STO juhataja. Kontroll-

leht sisestatakse SFOSi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast järelkontrolli läbiviimist.

Järelkontrolli käigus kontrollitakse, kas:

loodud süsteemid ja rakendused toimivad ning on sihtotstarbelisel kasutusel;

vara on endiselt toetuse saaja omandis või kui vara on üle antud, on seda

tehtud nõuetekohaselt;

ostetud vara on füüsiliselt olemas;

vara ja arendused on tähistatud struktuurivahendite logoga

kleebis, infosilt, stend, tänutahvel on paigutatud avalikkusele nähtavale kohale

Euroopa Liidu embleemi all on viidatud õigele rahastusallikale.

Valiku tegemise põhimõtted

Järelkontrolli teostatakse meetmepõhiselt, st valim tuleb moodustada iga meetme

kohta eraldi. Projektid, mis olid lühiajalised ning kus ei toetatud vara soetamist ega

arendusi ning keskenduti lühiajalisele tegevusele projekti eluea jooksul, nt

koolitustegevused, teavituskampaaniad, jäetakse kontrolli ulatusest välja. Valimi

suurus peab programmperioodi kohta kokku moodustama vähemalt 10% lõpetatud

meetme projektide arvust, alla 30 projekti puhul vähemalt 50%. Järelkontrolli katvus

peab olema meetme rahalisest mahust vähemalt 20%. Järelkontrolli saab läbi viia kuni

viie aasta möödumiseni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust alates. Järelkontrolli

planeerides on otstarbekas keskenduda suurematele investeeringutele, samuti pöörata

tähelepanu projektidele, millele pole tehtud varasemat paikvaatlust.. Valimit ei

moodustata, kui järelkontrolliga kaetakse 100% lõppenud projektidest va need, mis

jäävad kontrolli ulatusest välja (vara ei soetata, arendustöid ei tehta).

43

Järelkontrolli planeerimisel koostab STO peaspetsialist jaanuarikuus igaaastase

ajakava, arvestades kehtestatud põhimõtteid. Kava vaatab läbi ja kinnitab STO

juhataja ning saadab selle eelnevale kooskõlastamisele KAle. Ajakava täitmist ja

vajalikke muudatusi viiakse sisse vähemalt kaks korda aastas.

Järelkontrolli toetuse saajate juures korraldab ja teostab STO peaspetsialist. STO

peaspetsialistil on õigus kaasata kontrollimisel teisi rakendusüksuse või RIA

spetsialiste vastavalt kontrollitavale valdkonnale. Kontroll-lehe kinnitab STO juhataja.

Ilma paikvaatluseta järelkontroll

Kontrollitakse avalikus kasutuses olevaid elektroonilisi lahendusi, mille olemasolu ja

kasutamist on võimalik kontrollida töölaua tagant lahkumata. Sinna kuuluvad näiteks

veebilehed, avalikud teenused, riiklikud registrid jms, mis on avalikult kasutatavad ja

millel on lai kasutajaskond.

STO peaspetsialist veendub rakenduse olemasolus ja kasutamisvõimaluste vastavuses

projekti lõpparuandele ning fikseerib tulemused kontroll-lehel. Kontroll-lehele peab

märkima kontrollitud rakenduse veebiaadressi (lingi).

Paikvaatlusega järelkontroll

1. Järelkontrollist teatatakse ette 1-2 päeva kas meili või kirja teel. Teisaldatava vara

puhul võib kontrollima minna ka etteteatamiseta, et vältida olukorda, kus

paikvaatlejatele näidatakse kontrolli tarbeks kohale toodud vara.

2. Ostetud vara (riistvara) olemasolu ja paiknemise tuvastab STO spetsialist visuaalsel

vaatlusel, aluseks võttes asjade nimekirja, mille soetamist on struktuurivahenditest

finantseeritud. Võimalusel teha hangitud riistvarast tõendusmaterjaliks fotod, mis

säilitada SF kettal. Fotode tegemisest tuleb teha märkus vastavasse lahtrisse.

3. Kui tegemist on asutusesiseste või asutustevaheliste infosüsteemidega, siis

kontrollib STO peaspetsialist(3) selle olemasolu töös.

4. Vara peab olema toetuse saaja või tema partneri omandis. STO spetsialist kontrollib

loodud tarkvara, ostetud materiaalse ja immateriaalse põhivara raamatupidamislikku

arvelevõtmist põhivara kaartidel. Juhul, kui vara on üle antud, siis kontrollib STO

peaspetsialist(3), kas seda on tehtud nõuetekohaselt. Otstarbekas on põhivara

kaartidest teha koopiad ning need säilitada SF kettal. Märkuste lahtrisse teha vastav

märge.

5. Järelkontrolli käigus tuleb jälgida, et vara oleks nõuetekohaselt tähistatud

struktuurivahendite logoga. Seadmetest teha fotod ja rakenduste esilehest PrintScreen

nii, et logo oleks nähtav.

6. Logo peab olema paigutatud nähtavale kohale. Rakendusel esilehele ning riistvaral

seadme esipaneelile. Kui kleebis takistab seadme tööd, siis peab toetuse saaja

kooskõlastatult RÜga leidma teised tähistamise moodused.

7. Kasutatud on õige fondi logo.

44

8. STO spetsialist(3) täidab kontroll-lehe (lisa 15) vaatlusandmetega, toob välja

puudused ja teeb ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks või ettekirjutuse tegemiseks.

9. STO juhataja kontrollib kontroll-lehe täitmise kvaliteeti ja kontrolli käigus

tõendusmaterjalidena (fotod, dokumendid jms) esitatud materjalidega, allkirjastab

kontroll-lehe ja vajadusel korraldab järeltegevused.

10. STO peaspetsialist (3) teavitab järelkontrolli tulemustest toetuse saaja esindajat

meili teel.

11. Järelkontrolli kontroll-lehe sisestab STO peaspetsialist(3) 10 tööpäeva jooksul

struktuuritoetuse registri operatiivsüsteemi (SFOS) paikvaatluse moodulisse.

4.6. Seire

RIA on vastutav regulaarse seireandmete kogumise eest üksikutelt projektidelt ning

saadud informatsiooni sisestamise eest struktuuritoetuse registrisse. Projektile seatud

eesmärkide ja tulemuste elluviimise tulemuslikkuse iga-aastase kontrolli

korraldamisel lähtutakse alljärgnevast protseduurist:

1. Toetuse saaja projektijuht täidab projekti aasta vahearuande (lisa 4), mille

kinnitab toetuse saaja vastutav isik. Toetuse saaja annab vahearuandes

ülevaate saavutatud tulemustest eelmise aasta kohta. Seirearuanne tuleb

edastada RÜ-le ametlikult posti teel hiljemalt 10.jaanuariks.

2. Vahearuande vaatab läbi ja annab sellele hinnangu STO peaspetsialist. Tema

ülesanne on kontrollida toetuse saaja poolt esitatud informatsiooni õigsust

ning tagada projekti tasandil vahearuannete regulaarne esitamine toetuse saaja

poolt. STO peaspetsialist täidab kontroll-lehe (lisa 4), andes vastused

järgnevatele küsimustele:

aruanne on esitatud tähtaegselt;

aruanne on korrektselt täidetud;

aruanne on allkirjastatud koostaja ja toetuse saaja allkirjaõigusliku

isiku poolt;

teostatavad tegevused, väljundid ja tulemused vastavad tegevuskavas

toodule;

on kirjeldatud progress väljund- ja tulemusindikaatorite osas või

saavutatud eesmärgid;

tööd on teostatud vastavuses kinnitatud ajakavaga;

elluviidud projekti etapid, tööd või ostetud asjad on vastu võetud;

kulutused projektile vastavad kinnitatud projekti eelarvele;

projekti juhtgrupi hinnang projekti arengule on positiivne;

kulude katmisel on kinni peetud sätestatud struktuurifondide ja riigi

finantseerimise ette antud osakaalust;

projekti muutmisettepanekud on põhjendatud ja eelnevalt

kooskõlastatud;

on kinnitus avalikustamisnõuete täitmise kohta.

3. Kui STO peaspetsialist leiab, et seirearuanne ei vasta meetme tingimuste

määruses või käesolevas käsiraamatus esitatud nõuetele, siis juhitakse toetuse

45

saaja tähelepanu aruandes esinevatele puudustele ning määratakse tähtaeg

(kuni 10 tööpäeva) puuduste kõrvaldamiseks.

4. Kui projektile on määratud konsultant, siis annab tema oma hinnangu projekti

läbiviimisele ja tekkinud probleemidele.

Projekti lõppedes koostab toetuse saaja ühe kuu jooksul projekti lõpparuande, milles

näitab projekti lõpuks saavutatud väljundi- ja tulemusindikaatorid, esitab

informatsiooni läbivate näitajate saavutamise kohta, esitab projekti finantsprogressi

ning annab toetuse saajapoolse lõpphinnangu projekti tulemuslikkusele ja projekti

eesmärgi saavutamisele.

Projekti lõpparuande esitab taotleja RIA-sse pärast töö lõppemist ning enne viimase

rahalise väljamakse taotluse esitamist.

Projekti lõpparuande vorm (lisa 3) on sama, mis projekti tasandi vahearuandevorm

ning projekti lõpparuande menetlemisel läbitakse esialgu sama protseduur, mis

seirearuande menetlemisel ning täidetakse lõpparuande kontroll-leht (lisa 5).

Täiendavalt vaatab projekti lõpparuande ja täidetud kontroll-lehe üle STO juhataja

ning teeb selle alusel ettepaneku RIA peadirektorile projekti lõpetamiseks. Vastavalt

projekti eesmärkide mittesaavutamisele on STO juhatajal õigus teha ettepanekuid

sanktsioonide rakendamiseks või täiendavalt nõuda toetuse saajalt tulemuste

demonstreerimist RIA spetsialistidele. Oma arvamuse kirjutab STO juhataja

lõpparuande kontroll-lehele. RÜ juhataja e RIA peadirektor kinnitab projekti

lõpetatuks.

STO peaspetsialist sisestab projekti lõpparuande SFOSi ja annab projektile lõpetatud

staatuse. Projekti staatus tuleb muuta PJISs ning lõpetada asi RIA

dokumendihaldussüsteemis GoPro.

Toetudes maksetaotluste menetlemise käigus läbi viidud kulutuste ja tegevuste

abikõlblikkuse kontrollile, seirearuannetele ja paikvaatluse tulemustele ning esitatud

aruannetele, annab STO peaspetsialist meetme või prioriteetse suuna tulemuslikkuse

jälgimiseks sisendi RA poolt koostatava meetme või prioriteetse suuna aruandele

vastavalt RA poolt kinnitatud vormidel. Vajadusel teeb RA esitatud informatsiooni

kohta täiendavaid päringuid. Täiendavatele järelepärimistele vastab STO

peaspetsialist e-posti teel.

46

5. SFOSi andmekvaliteedi kontroll

SFOSi andmekvaliteedi kontrolli eesmärgiks on saada veendumus, et infosüsteemi

sisestatud andmed on korrektsed ning nende põhjal tehtud aruanded ning analüüs

vastavad tegelikkusele.

MTde ning tagasinõuete- ja maksete info andmekvaliteedi kontrollid on tagatud läbi

MT ning tagasinõuete- ja maksete kontrollide mitme tasandilisusega. Samuti ei

kohaldu kontroll projektidele, mille taotlus on esitatud e-SFOSi kaudu, kuna projekti

üldandmete kvaliteedi kontrollimine on tagatud taotluse vastavuskontrolliga (v.a.

projekti staatus ja kohapealsete toimingute kontrollid).

Andmekvaliteedi kontrolle teostatakse üks kord aastas projektidele, mis on saanud

rahuldamise otsuse ajavahemikul 1.juulist kuni 30.juunini ja eelneva aasta 30.juuni

seisuga aktsepteeritud staatusega projektid. Kvaliteedikontrolli tulemused

fikseeritakse kontrollaktis hiljemalt 15.novembriks. Tuvastatud puudused

korrigeeritakse ja puuduvad andmed sisestatakse peale kontrollimist, kuid mitte

hiljem kui 15.detsembriks. Andmeid kontrollib ja vajadusel viib parandused sisse

STO peaspetsialist. STO juhataja veendub, et puudused on kõrvaldatud hiljemalt

31.detsembriks.

Andmekvaliteedi kontrollitoimingud jagunevad kaheks:

1. Infosüsteemi väljavõtte põhine täielik (edaspidi IS põhine) andmekvaliteedi

kontroll – see tähendab andmete kvaliteedi hindamist SFOSi andmete põhjal

moodustatud IS väljavõtte (SFCS aruanne) alusel. STO peaspetsialist veendub,

et SFOSi on sisestatud korrektne projekti seisund ja haldusotsuse tegija nimi

kasutades muude projekti andmete loogilisi võrdlusi. Kirjeldatud kontrollimise

viisi juures ei eeldata ühegi täiendava dokumendiga tutvumist peale

konkreetse IS väljavõtte.

2. Alusdokumentide võrdlusel põhinev valimi põhine andmekvaliteedi kontroll –

SFOSi andmeväljadele kantud infot võrreldakse alusdokumentide alusel. See

tähendab, et valimisse sattunud projektide puhul töötatakse läbi projekti

dokumentatsioon ja võrreldakse, kas infosüsteemi on üle kantud korrektsed ja

ka sisult kvaliteetsed andmed. Valimi põhist andmekvaliteedi kontrolli tehakse

projekti üldandmete ja kohapealsete toimingute kontrollide osas.

Iga-aastase projekti andmete alusandmete võrdlusel põhineva andmekvaliteedi

üldvalimi moodustavad kõik projektid, mida kontrolliti IS põhises kontrollis (SFCS

aruanne SFxx), andmekvaliteedi valimi minimaalne suurus on 1% üldvalimi

projektide arvust.

Alljärgnevas tabelis on nimetatud kohustuslikud kontrollitavad andmeväljad.

Kategooria Välja nimetus Kuidas kontrollida

Üldinfo

Projekti lõpp

Projekti dokumentatsioon

Üldinfo Projekti lõppeesmärgist

täidetud %

Lõpparuanne

Osapooled Roll Rahastamisotsus

47

Osapooled Nimi Rahastamisotsus

Osapooled Projekti kulud kuuluvad

maksustatava käibe hulka

Projekti dokumentatsioon

ja TAT

Finantsallikad Finantsallikas Rahastamisotsus

Finantsallikad Abikõlblik summa Rahastamisotsus

Finantsallikad Kirjeldus Rahastamisotsus

Seire* Indikaator Lõpparuanne

Seisundid Seisund Projekti dokumentatsioon

Seisundid Kuupäev Projekti dokumentatsioon

Seisundid Haldusotsuse kuupäev Rahastamisotsus

Kohapealsete toimingute kontrollil moodustavad üldvalimi perioodil 01.juulist kuni

järgmise aasta 30.augustini SFOSi sisestatud paikvaatlused (nii projekti vältel kui

projekti järgselt teostatud). Minimaalseks valimi suuruseks on 10 paikvaatlust. STO

peaspetsialist(3) viib läbi SFOS andmete kontrolli järgnevas tabelis toodud SFOSi

andmeväljadele:

Kategooria Välja nimetus Kuidas kontrollida

Paikvaatlused kontrolli liik (pv tüüp) Veenduda paikvaatluse

protokolli aruande alusel ning

teostamise ajahetke järgi, kas

paikvaatluse tüüp on valitud

korrektsel

Paikvaatlused Kontrolli teostamise

kuupäev

Veenduda paikvaatluse

aruande alusel, kas

infosüsteemi on sisestatud

õige kuupäev

Paikvaatlused Kontrollakti kuupäev Veenduda paikvaatluse

aruande alusel, kas

infosüsteemi on sisestatud

õige kuupäev

Paikvaatlused Tegevuste teostamine Veenduda paikvaatluse

aruanne alusel, kas

infosüsteemi on üle kantud

sisult õige informatsioon

nõutud ulatuses.

Paikvaatlused Tähelepanekud Juhul, kui paikvaatlusel tehti

märkusi, veenduda, et kõik

tähelepanekud on SFOSi

sisestatud ja õiged. Samuti kas

järeltoiminguid on

kontrollitud (kontrollija

kinnitus olemas).

Andmekvaliteedi kontrolli tulemused fikseeritakse igal aastal kontrollaktis, kus on

välja toodud:

1) andmekvaliteeti teostanud asutus ja isik;

48

2) IS põhise kontrolliga kaetud projektide ja paikvaatluste üldarv ning

korrigeeritavate andmeväljade arv andmeväljade lõikes ja kokku;

3) alusdokumentide põhise andmekvaliteedi korral valimi moodustamise

metoodika kirjeldus;

4) alusdokumentide põhise kontrolliga kaetud projektide ja paikvaatluste arv

ning korrigeeritavate andmeväljade arv andmeväljade lõikes ja kokku;

5) juhul, kui on vajalik andmete korrigeerimine, selleks antud tähtaeg;

Läbiviidud andmekvaliteedi kontrolli kontroll-jäljeks säilitatakse SF kettal:

- IS põhise andmekvaliteedi korral aruande SFx väljavõte, kuhu on märgitud

ka andmekvaliteedi kontrolli tulemused ehk andmeväljad, mida tuli

korrigeerida.

- alusdokumentide põhise andmekvaliteedi korral moodustatud valimi

andmete väljavõtte failid: projektidest SFxx ja paikvaatlustest SFxx, kuhu on

märgitud ka andmekvaliteedi kontrolli tulemused ehk andmeväljad, mida tuli

korrigeerida - Iga-aastane andmekvaliteedi kontrollakt.

49

6. Nõuetele mittevastavuse menetlemine

Toetuse tagasimaksete menetlemise protseduuride koostamisel on juhindutud

ühendmäärusest.

RÜ on kohustatud eraldatud toetuse kasutamisel kehtestatud nõuete sätetest või

eeskirjadest mitte kinnipidamisel toetuse saaja poolt tuvastama asjaolud, koguma

tõendeid ja rakendama vastavaid sanktsioone. Eeskirjade eiramine loetakse

tuvastatuks esimese kirjaliku hinnangu olemasolul, mille põhjal võib järeldada, et

eeskirjade eiramine on toimunud. Kirjalikuks hinnanguks võib olla RÜ MT kontroll-

leht, riigihanke kontroll-leht, paikvaatluse aruanne, seire- või lõpparuande kontroll-

leht, samuti KA, AA poolt läbi viidud auditite ja kontrollide aruanded. Juhul, kui

kontrolli tulemusel tuvastatakse nõuetele mittevastav olukord, siis tuleb see fikseerida

anda toetuse saajale võimalus esitada oma seisukohad ning olenevalt puuduse sisust

otsustada kas:

a) anda toetuse saajale mõistlik aeg nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks

kui see on võimalik;

b) peatada väljamaksed osaliselt või täies ulatuses STS § 29 lg 1 alusel;

c) alustada toetuse vähendamise või tühistamise ja tagasinõudmise menetlust

(edaspidi finantskorrektsioon) STS § 45 alusel.

Juhul, kui tegemist on maksetoetuse menetlemisel avastatud puudustega teeb STO

peaspetsialist (2) toetuse saajale meili teel ettepaneku puuduse kõrvaldamiseks

vähemalt viie tööpäeva jooksul. Kui toetuse saaja esitab korrektse maksetaotluse, siis

sanktsioone ei järgne. STO peaspetsialist (2) kontrollib toetuse saajale tehtud

ettepaneku täitmist ning juhul, kui toetuse saaja ei ole tähtpäevaks puudust

kõrvaldanud, tuleb alustada finantskorrektsiooni menetlust ning vähendatakse projekti

abikõlblikku eelarvet. Kirjavahetus säilitatakse SF kettal.

Toetuse saajal on võimalik teha kolme liiki tagasimakseid e tagastusi:

rikkumistega seotud tagasinõue e finantskorrektsioon;

toetuse vabatahtlik tagastus STS §45 lg2 p2;

muu kulude vähendamine.

Juhul kui menetlemise käigus ilmnevad asjaolud, mis viitavad kuriteo tunnustele

konsulteerib RÜ otse asjakohase uurimisasutuse või AFCOSe kontaktisikuga.

Vastavalt STS § 50 lg 1 teavitab RÜ (STO juhataja vastava kontrolli-läbi viinud STO

peaspetsialisti (kirjalikul) ettepanekul) KA-d, kui uurimisasutus või prokuratuur on

algatanud kriminaalmenetluse toetuse saaja suhtes Euroopa ühenduste finantshuvide

kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses kelmuse või pettusega seotud kuriteo

toimepanemise kahtluse tõttu.

Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 2 alusel on rikkumise menetlemisega seotud teave

asutusesiseseks kasutamiseks, kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni

(finantskorrektsiooni otsuse tegemiseni või rikkumise asjaolude äralangemiseni).

50

Finantskorrektsioon seisneb toetuse osalises või täielikus tühistamises ning selliselt

tühistatud toetust ei või samas projektis taaskasutada. Seega tuleb tuvastatud

rikkumise ulatuses mitteabikõlblikud kulud projekti abikõlblikest kuludest välja

arvata ja vähendada projektile eraldatud toetuse mahtu. Toetust vähendatakse

vastavalt finantskorrektsiooni tegemise hetkel kehtinud projekti toetuse ja

omafinantseeringu proportsioonile. Aluseta makstud toetus nõutakse tagasi või

tasaarveldatakse.

Juhul, kui finantskorrektsiooni tulemusel ei ole toetuse saajal võimalik saavutada

projekti eesmärke, siis tühistatakse toetuse taotluse rahuldamise otsus ning nõutakse

kogu (aluseta makstud) toetus tagasi.

1. Ettepaneku finantskorrektsiooni rakendamiseks teeb STO peaspetsialist

kirjalikult STO juhatajale, kes kontrollib eelnevalt järgmisi aspekte:

- esinevad finantskorrektsiooni tegemise asjaolud;

- protsendi alusel finantskorrektsiooni rakendamisel on

finantskorrektsiooni arvutuse aluseks olev summa korrektne;

- protsendi alusel finantskorrektsiooni rakendamisel on

kohaldatud õiget protsendimäära;

- finantskorrektsiooni ja aluseta makstud toetuse mitteabikõlblik

summa on arvutatud korrektselt;

- finantskorrektsioon ja aluseta makstud toetuse summa on

arvutatud õige toetuse ja omafinantseeringu proportsiooni

järgi.

2. Kui STO avastab rikkumise programmis või projektis, kus toetuse saajaks on

RIA, siis edastab STO juhataja materjalid rikkumise kohta rakendusasutusele

menetlemiseks ja võimaliku finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks.

3. STO juhataja saadab toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse enne

allkirjastamist tutvumiseks ja annab aega arvamuse ning vastuväidete

esitamiseks kuni 2 nädalat. Juhul, kui toetuse saaja esitab täiendavaid tõendeid

ja sellest tulenevalt muudab rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse sisu,

saadab selle teist korda tutvumiseks andes nüüd tagasisideks vähem aega ning

seejärel kinnitab lõpliku ettepaneku RIA peadirektorile. Kõik

finantskorrektsiooni puudutavad dokumendid (ettekirjutused, aktid, selgitused,

arvutused, ettepanek) säilitatakse STO kettal ning ametlik kirjavahetus RIA

dokumendihaldussüsteemis, mis seotakse finantskorrektsiooni otsusega.

Finantskorrektsiooni aluseks on RIA peadirektori või RA poolt tehtud

tagasinõudmise otsus. Kui finantskorrektsiooni otsuse aluseks oleva asjaolu

avastas KA või AA, siis teeb finantskorrektsiooni otsuse sama asutus.

51

4. STO peaspetsialist (2) saadab finantskorrektsiooni otsuse elektroonselt

digiallkirjastatult toetuse saajale 3 tööpäeva jooksul otsuse

kehtimahakkamisest

5. STO peaspetsialist (2) sisestab tagasinõude SFOSi 10 tööpäeva jooksul otsuse

kehtimahakkamisest

6. Toetuse saaja kannab 90 kalendripäeva jooksul tagastuse tagasimaksete

tulukontole või tasaarveldab. Vastavalt tagastamise päevale tuleb tagastatavale

toetusele lisaks tasuda intressi ja viivise eest.

7. STO peaspetsialist (3) kannab laekunud toetuse e-kassas meetme kontole ja

märgib tagastuse SFOSs makstuks. Ajatamise korral kannab finantsjuht

osamakse tagasi meetme kontole peale iga osamakse laekumist. Makse

selgituses täpsustab STO peaspetsialist (3), et tegemist on tagasinõude EL

osaga ning lisatakse projekti SFOS-i number ning tagasinõude otsuse kuupäev

ja number.

STO peaspetsialisti(2) ülesandeks on pidevalt jälgida tagasinõuete laekumist ja enne

tagasinõude tasumise tähtaega teavitada toetuse saajat selle peatsest saabumisest ning

tähtaegselt mittelaekumise korral informeerida koheselt STO juhatajat. Kui tähtajaks

laekumist ei ole, teavitab STO juhataja hiljemalt teisel tööpäeval peale tähtpäeva

saabumist toetuse saajat kirjalikult tähtpäeva möödumisest ja teavitab nõude

tasaarveldamisest sama projekti väljamaksetega või sundtäitmisele suunamisest.

Juhul, kui toetuse saaja ei maksa tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi

tagasimaksmise tähtajaks ja ei ole võimalik teha tasaarveldamist sama projekti

väljamaksetega, annab rakendusüksus otsuse 5 tööpäeva jooksul kohtutäiturile

sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kõikidest mittevastavustest ja mittevastavustega seotud info uuenemisest tuleb

vastavalt STS § 50 STO peaspetsialistil teavitada korraldusasutust 10 tööpäeva

jooksul. Mittevastavustega seotud info sisestatakse SFOSis kehtestatud vormidele

ning esitatakse läbi SFOSi korraldusasutusele.

Toetuse tagasinõude tunnistamist lootusetuks reguleerib MKM valitsemisala

raamatupidamise sise-eeskiri. Juhul, kui toetuse saaja ei maksa tagasimaksmisele

kuuluvat summat tagasi, ei ole võimalik teha tagasiarvestust, sundtäitmine ei anna

tulemust või on toetuse saaja suhtes algatatud pankrotimenetlus loetakse nõue

ebatõenäoliselt laekuvaks.

Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks

või tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumiselt

saadaolevat tulu. Lootusetuks saab arvata ainult ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud

nõudeid.

Lootusetuteks tagasinõueteks saab lugeda nõudeid järgnevalt:

1. Pankroti ei ole välja kuulutatud raugemise tõttu;

2. Toetust saanud isik on kustutatud äriregistrist;

3. Pankrotimenetlus on lõppenud ja võlausaldajate nõuded jaotusettepanekute

alusel rahuldatud;

4. Täitemenetlus on lõppenud nõude sissenõudmise võimatuse tõttu;

52

Nõude lootusetuks tunnistamise kohta vormistab STO juhataja ettepaneku, mille

kinnitab RIA peadirektor. STO peaspetsialist esitab Rahandusministeeriumile

lootusetu tagasinõude aruande ja edastab selle elektroonselt vastavalt MA

Tagasinõuete ja tagasimaksete juhendile.

Heatahtliku pankroti puhul lootusetu tagasinõude aruannet ei pea esitama.

Toetuse vabatahtlikku tagastamist võib RÜ kaalutlusõiguse alusel toetuse saajale

võimaldada, kui üheaegselt on täidetud kõik allpool nimetatud kriteeriumid:

toetuse saaja ise avastas vea;

toetuse saaja teavitas sellest omaalgatuslikult RÜ-d esimesel võimalusel;

toetuse saaja on valmis toetuse tagastama 10 tööpäeva jooksul RIA nõusoleku

saamisest.

Vabatahtliku tagastamise võimaldamisel toetuse tagasinõudmise otsust ei vormistata,

toetuse saajalt intressi ja viivist ei nõuta ning projekti abikõlblike kulude eelarve ei

vähene. Vabatahtlikku tagastamist ei käsitleta toetuse tagasinõudmise ega

rikkumisena.

Kui toetuse saaja soovib toetust vabatahtlikult tagastada, teavitab ta sellest

esimesel võimalusel e-kirja teel STO peaspetsialisti(2). Toetuse saaja esitab

oma taotluses tagastuse põhjenduse, täpse tagastatava summa ning kinnitab

valmisolekust tasuda nimetatud summa vähemalt 10 tööpäeva jooksul.

STO peaspetsialist hindab kas esinevad kõik vabatahtlikuks tagastamiseks

nõutavad asjaolud ja kas toetuse saaja poolt välja pakutud korrektsiooni maht

on asjakohane. Kui toetuse saaja taotlus on põhjendatud teavitab STO

peaspetsialist(2) tagasimakse võimalusest toetuse saajat e-kirjaga, andes

tähtaja (maksimaalselt 10 tööpäeva) toetuse tagasimaksmiseks ning vajadusel

edastades vajalikud rekvisiidid.

Kui toetuse saaja taotlus ei ole põhjendatud või toetuse saaja ei tagasta toetust

temale määratud tähtajaks, siis vormistab STO peaspetsialist(2) vastavalt

tagasimaksete määruses sätestatud menetlustähtaegadele toetuse

tagasinõudmise otsuse GoPros ning esitab selle kooskõlastamiseks STO

juhatajale.

STO juhataja kooskõlastab otsuse ja esitab toetuse tagasinõudmise otsuse RIA

peadirektorile kinnitamiseks.

Lisaks võib RÜ võimaldada toetuse vabatahtlikku tagastamist toetuse saajale juhul,

kui RÜ ise on selgelt omapoolse vea tõttu kandnud toetuse saajale vale summa. RÜ

veana, mis võimaldaks vabatahtlikku tagastamist, ei käsitleta seda, kui RÜ ei

avastanud toetuse taotluse või väljamakse taotluse kontrollimisel (eelkontrollis)

toetuse saaja dokumentides vigu, mida ta vastavalt ettenähtud protseduuridele oleks

võinud või pidanud avastama (toetuse saaja vastutab esitatud dokumentide, tegevuste

ja kulude abikõlblikkuse eest).

Vabatahtlik tagastus on lubatud nii käimasolevate kui ka lõppenud projektide puhul.

Kui programmperiood ei ole läbi, siis lõppenud projektis vabatahtlikult

tagastatud toetust saab suunata meetme teistele projektidele ehk taaskasutada.

Kui toetuse saaja ei suuda projekti ellu viia ja soovib seetõttu saadud toetuse

vabatahtlikult tagastada, siis tuleb vastavat tagastust käsitleda kui rikkumisega seotud

53

tagasinõuet. Juhul kui toetuse saaja ei maksa toetust õigeaegselt tagasi, algatab RÜ

toetuse tagasinõudmise menetluse vastavalt STS §-le 45.

STO peaspetsialist peab pärast vabatahtlikule tagastusele nõusoleku andmist

sisestama 10 tööpäeva jooksul vastava info SFOS-i.

Toetuse saaja peab kandma toetuse RÜ tagasimaksete tulukontole 10 tööpäeva

jooksul alates RÜ nõusoleku kättesaamisest.

RIA finantsjuht kannab toetuse 10 tööpäeva jooksul tagasi meetme kontole.

54

7. Vaidemenetlus

Toetuse taotlejal või toetuse saajal on õigusrakendusüksuse otsuste peale esitada vaie.

Enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse

seaduses sätestatu tingimustel ja korras. Vaide peab isik, kelle õigusi on rikutud,

esitama 30 päeva jooksul sellest päevast, kui ta sai teada oma õiguste rikkumisest.

Taotleja või taotluse mittevastavaks tunnistamise peale saab vaide esitada otsuse

teinud isikule. RIA-le saab vaideid esitada avatud taotlusvoorude menetlemise käigus

tehtud otsustele suuliselt või kirjalikult. Suuliselt esitatud vaie protokollitakse RIA-s

ja sellele võetakse esitaja allkiri. RIA-t esindab vaidega seoses peadirektor või tema

poolt volitatud isik. Vaideid lahendab RIA jurist, kelle poolt nõutud seletuskirjade

koostamise ja materjalide komplekteerimise eest vastutab STO juhataja. Vaie

lahendatakse 30 päeva jooksul arvates selle laekumisest. Vaideotsus registreeritakse

RIA dokumendihaldussüsteemis GoPro.

Kui esitatud vaie saab rahuldava otsuse, siis vormistab STO peaspetsialist eelmise

RIA peadirektori käskkirja (otsuse) muutmise käskkirja eelnõu ning peadirektor

kinnitab selle. Uue otsuse saadab STO juhataja oma kaaskirjaga vaide esitajale.

55

8. Auditite järeltegevused

Struktuuritoetuse kasutamist, kulude abikõlblikkust toetuse saaja poolt ja RÜ

struktuuritoetuse administreerimisega seotud juhtimise ja kontrollisüsteemide tõhusust

on õigust kontrollida RA, KA ja AA poolt, samuti Euroopa Komisjoni audiitorid ning

Euroopa Kontrollikoda. Struktuurivahendite rakendamise käigus viiakse läbi kahte

tüüpi auditeid:

juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid, mille raames analüüsitakse ja

hinnatakse auditeeritava juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusust st reaalset

toimimist;

projektiauditid, mille raames analüüsitakse ja hinnatakse struktuurivahenditest

struktuuritoetuse eesmärgipärasust ja õiguspärast kasutamist ja rakendamist.

Auditi käigus analüüsitakse toetuse saaja juures projekti tegelikku teostamist,

projekti rakendamist kajastavat dokumentatsiooni, kulude abikõlblikkust,

projektiga seotud raamatupidamise korraldust, hangete teostamise õigsust ja

struktuurifondide sümboolika kasutamist.

Reeglina teavitatakse kontrollitavat ette auditi toimumisest, auditi läbiviimise ajast ja

kontrolli objektist. Kui on tegemist auditiga toetuse saaja juures, siis teavitatakse

ühtlasi ka rakendusüksust.

Auditite esialgsed tulemused esitatakse kontrollitavale läbivaatamiseks ja selgituste

andmiseks, mille alusel vormistatakse auditi lõpparuanne. Lõpparuandes saavad

kajastust auditeerija poolt tehtud tähelepanekud ja soovitused. Lõpparuandes tehtud

tähelepanekutele ja soovitustele annab juhtkond ametliku kommentaari, määrab tehtud

soovituste rakendamise eest vastutava isiku ja abinõude rakendamise tähtaja ning

saadab selle e-kirjaga auditeerijale.

Audiitorite poolt avastatud puuduste likvideerimist ja soovituste rakendamist, st

järeltoiminguid, võivad läbi viia nii auditeerijad kui ka rakendusüksus toetuse saaja

juures. Seejuures juhindutakse KA poolt väljatöötatud juhendist „Juhendmaterjal

juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning projektiauditite järeltegevuste menetlemiseks“.

(auditite järeltegevuste juhend). Järeltoimingute käigus kontrollitakse puuduste

kõrvaldamist ja soovituste rakendamist. lõpuni. Oluliste märkuste ja soovitavalt ka

väheoluliste märkuste osas tuleb dokumenteerida puuduste kõrvaldamiseks teostatud

tegevused ning need säilitada. Kui olulisi puudusi ei ole kõrvaldatud ning ei ole

dokumenteeritud ka mõjuvad põhjused soovituste mittearvestamise kohta, siis võib

see olla aluseks Euroopa Komisjoni poolsele toetuse tagasinõudele.

Auditite lõpparuannetes kirjeldatud järeltegevustega seotud tõendusmaterjale

säilitatakse SFOSis – projektiauditite osas projekti juures, juhtimis- ja

kontrollisüsteemide auditite osas vastavas moodulis (JKS auditid).

Rakendusüksuses avastatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditiga avastatud

puuduste likvideerimiseks ja soovituste rakendamiseks koostab STO juhataja

abinõude plaani. Juhul, kui auditi lõpparuanne sisaldab palju soovitusi, fikseerib STO

juhataja abinõude plaani ja sisestab selle RIA dokumendihaldussüsteemi GoPro, kus

kajastatakse ka abinõude rakendamiseks läbi viidud tegevused.

56

Juhul, kui juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi lõpparuande projektis on antud

lõpphinnang kategooria III või IV annab STO juhataja kommentaarid tehtud

tähelepanekutele ja koostab tegevuskava plaani puuduste kõrvaldamiseks ning nende

vältimiseks edaspidi. Antud kommentaarid ja tegevuskava esitab STO juhataja e-

kirjaga korraldusasutusele kooskõlastamiseks. Kooskõlastatud tegevused tuleb

teostada hiljemalt auditi lõpparuandes märgitud tähtpäevaks.

Juhul, kui auditi lõpparuandes antud tähtaeg parendustegevustele on väga lühike

selleks, et protseduuride uuendusi kinnitada, tuleb tähtpäevaks parendused ellu viia

ning protseduuride kinnitamiseks taotleb STO juhataja e-kirjaga KA-lt tähtaja

pikendamist ning seda põhjendama. Parandustegevuste sisseviimiseks peab RÜ välja

pakkuma tähtaja, mis ei saa olla pikem, kui 30 kalendripäeva auditi lõpparuandes

märgitud tähtajast.

Parendustegevusi tõendavad dokumendid (edaspidi tõendusmaterjal) laeb STO

peaspetsialist üles SF kettal ja SFOSi ning annab järeltegevustele staatuse

„järeltegevused sisestatud“. Tõendusmaterjal peab olema vastavalt auditite

järeltegevuste juhendi punktile 4.1.1 asjakohane, põhjalik ja asjakohane, piisav,

konkreetne ja üheselt mõistetav sisaldades viiteid tõendavatele dokumentidele. Juhul,

kui RÜ jääb eriarvamusele tuleb lisada memo argumentidega eriarvamusele jäämise

osas.

Järeltegevuste piisavust hindab KA SFOSi sisestatud tõendusmaterjali alusel 30

tööpäeva jooksul alates järeltegevuste SFOSi kandmisest. Nimetatud aja jooksul

aktsepteerib korraldusasutus järeltegevused või jätab kinnitamata, saates kinnitamata

jätmise põhjuste kirjeldusega RÜ-le täiendavateks tegevusteks.

RÜ viib sisse uued parendustegevused ning esitab tõendusmaterjali 60 kalendripäeva

jooksul.

Korraldusasutus annab uutele järeltegevustele hinnangu 20 tööpäeva jooksul

täiendatud tõendusmaterjalide esitamisest.

Teisena hindab järeltegevuste piisavust juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi läbi

viinud audiitor või tema asemele määratud teine audiitor. Audiitorid hindavad

järeltegevusi minimaalselt 4 korda aastas 20. detsembriks, 1. aprilliks, 1. juuliks ja 1.

oktoobriks korraldusasutuse poolt heakskiidetud (SFOSis tähelepaneku staatus

„tähelepanek kinnitatud“) tähelepanekuid. Juhul, kui audiitor ei ole nõus teostatud

järeltegevustega märgib ta SFOSis tähelepaneku järeltegevuste staatuseks „AA

mittekinnitatud“ ja esitab omapoolsed kinnitamata jätmise põhjendused SFOS

vastaval andmeväljal.

Audiitori poolt mittekinnitatud tähelepanekute osas tuleb alustada protsessi algusest:

kavandada täiendavad parendustegevused vastavalt audiitori poolsetele selgitustele,

viia ellu parendustegevused, esitada tõendusmaterjalid hindamiseks

korraldusasutusele tähtaeg 60 kalendripäeva jooksul audiitorilt mittekinnitamise

põhjuste teadasaamisest.

Projektiaudititega seotud järeltegevusi on kahte tüüpi: mitteabikõlblike kulude

tagasinõudmine toetuse saajalt ning juhul, kui projektiauditi raames tehti tähelepanek

57

rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta, siis soovitavate

parendustegevuste elluviimine. Juhtimise- ja kontrollisüsteemidesse paranduste

sisseviimisel tuleb jälgida juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite käigus tehtud

tähelepanekute järeltegevuse protseduure.

Mitteabikõlblike kulude tagasinõudmisel on STO peaspetsialisti (I) ülesandeks

projektiauditi lõpparuandes antud tähtajaks selgitada välja tagasinõude asjaolud ning

vormistada tagasinõudmise otsuse eelnõu. RIA peadirektor kinnitab tagasinõudmise

otsuse.

STO peaspetsialist (I) sisestab tagasinõudmise otsuse SFOSi.

Juhul, kui rakendusüksus leiab kõiki faktilisi asjaolusid kaaludes, et puudub antud

asjas alus tagasinõude tegemiseks ja otsustab, et tagasinõuet ei tehta, tuleb STO

juhatajal koostada projektiauditi lõpparuandes toodud tähtajaks vastavasisuline

motiveeritud selgitus, mis tuleb tõendusmaterjalina SFOSi üles laadida.

Tõendusmaterjal peab olema vastavalt auditite järeltegevuste juhendi punktile 4.1.1

asjakohane, põhjalik ja asjakohane, piisav, konkreetne ja üheselt mõistetav sisaldades

viiteid tõendavatele dokumentidele.

Projektiauditi lõpparuandes toodud tähtaega on võimalik põhjendatud juhtudel

võimalik pikendada reeglina mitte rohkem kui 30 kalendripäeva. Tähtaja

pikendamiseks saadab STO juhataja audiitorile e-kirja vastavasisulise palvega saates

sama kirja teadmiseks ka korraldusasutusele.

Korraldusasutus kontrollib soovituse rakendamise tähtajale järgneva kvartali alguses

tähelepanekute järeltegevuste seisu. Tähelepanekute kohta, millele ei ole järeltegevusi

sisestatud, saadab korraldusasutus meeldetuletuse.

Projektiauditite järeltegevuste piisavusele annab hinnangu projektiauditi läbi viinud

audiitor või tema asemele määratud teine audiitor. Juhul, kui audiitor ei ole nõus

teostatud järeltegevustega märgib ta SFOSis tähelepaneku järeltegevuste staatuseks

„mittekinnitatud“ ja esitab omapoolsed kinnitamata jätmise põhjendused ning annab

vajadusel omapoolseid juhtööre järeltegevuste elluviimiseks.

Tähelepanekute puhul, mille osas RÜ ja audiitor on jäänud eriarvamusele, tuleb STO

juhatajal esitada omalt poolt täiendavaid argumente, muuta RÜ otsust või teatada

korraldusasutusele, et tegemist on eriarvamusega ja esitada korraldusasutusele

hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul vaidlusaluse tähelepaneku osas järeltegevuste

mittekinnitamisest oma argumendid ning olulisemad tõendusmaterjalid.

Vaidlusaluse tähelepaneku osas kokkuleppele jõudmiseks ja lõplike seisukohtade

fikseerimiseks kutsub korraldusasutus vastavalt kokku ümarlaua, kus osalevad

korraldusasutus, auditeeriv asutus ja rakendusüksus. Vajadusel kaasatakse ümarlauale

valdkondlikke eksperte. Ümarlaua toimumise järgselt saadab korraldusasutus

kõikidele osapooltele memo ning kui lepiti kokku täiendavates järeltegevustes, seirab

nende elluviimist.

58

9. SFOSi kontode loomine ja haldus

Struktuuritoetuse registri pidamist ja kasutamist reguleerib registri määrus. Vastavalt

registri määrusele on RÜ määratud registri volitatud töötlejaks.

Kasutajakonto saamiseks esitab RIA peadirektor vastutavale töötlejale vormikohase

volikirja ja kasutajatunnuse kasutaja allkirjastatud kinnituskirja. Rahuldatud avalduse

alusel loob vastutava töötleja administraator RIA-le kasutajakonto.

Pärast vastutavalt töötlejalt kasutajakonto saamist loob RÜ oma asutusega seotud

kasutajakontod vastavalt vajadusele ja täidetavatele rollidele:

RÜ administraatoriks on STO juhataja või tema äraolekul tema ülesandeid täitev

peaspetsialist(1). RÜ administraatoril on õigus vastavalt tööülesannetele anda õigusi

registri kasutamiseks ning selleks luua registri operatiivinfomoodulisse

kasutajakontod "RÜ koordineerija", "RÜ finantsisti", "RÜ juhataja" ja "RÜ

andmevahetuse" rolliga ning aruandemoodulisse „Tavakasutaja“ rolliga.

RÜ koordinaatoriks on STO peaspetsialist(2), kelle kohustuseks on rakendusüksuse

taotluste, projektide ja projektide maksetaotluste ning nendega kaasnevate

dokumentide haldamine SFOS-s.

RÜ finantsistiks on STO peaspetsialist(3) või RIA finantsjuht, kellel on finantsallikate

ja riigieelarve klassifikaatorite määramise õigus. RÜ finantsist ei saa muuta projektide

andmeid ega aruandeid, kuid saab neid vaadata.

RÜ juhataja on RIA peadirektor või tema poolt volitatud isik, kelle õigus on

maksetaotluste kinnitamine. RÜ juhataja võib vaadata projektide andmeid ja

aruandeid, kuid ei saa neid muuta.

Töötaja lahkumisel või tööülesannete muutumisel on RÜ administraator kohustatud

sulgema tema kasutajakontod. Iga aasta 31. jaanuariks on administraator kohustatud

tegema kasutajakontode inventuuri st kontrollima eelneva kalendriaasta lõpu seisuga

enda loodud kasutajakontode ja nendega seotud rollide kasutamist ning rollide

vastavust tööülesannetele. Inventuuri tulemused saadab STO juhataja läbi GoPro

Kasse.

59

10. Tööprotseduuride kirjelduse muutmine

RIA struktuuritoetuse käsiraamatu ja seal sisalduvad protseduurid kinnitab oma

käskkirjaga RIA peadirektor (rakendusüksuse juht).

Vastavalt vajadusele (seaduse ja määruste muutumisel, STO tööjaotuse muutmisel

jms) viiakse protseduuridesse sisse parandusi. Kavandatavad muudatused vormistab

STO juhataja käsiraamatusse selliselt, et oleks selgelt välja toodud muudatused

(kasutades MS Word funktsiooni „Track Changes“ või muud muudatuste eristamise

viisi). Juhul kui muudakse enam kui 50% dokumendist, siis muudatuste eristamine ei

ole vajalik. STO juhataja saadab muudatused enne kinnitamist e-kirja teel KA-le

kooskõlatamiseks varustades kirja selgitusega, mis põhjustel protseduure muudetakse.

Kui muudatuse on tinginud KA poolne juhendite muutmine, ei ole vaja KAd

teavitada.

KA annab tagasiside ning oma seisukoha muudetud protseduuride miinimumnõuete

vastavuse kohta 10 tööpäeva jooksul. Juhul, kui korraldusasutuse hinnangul on vaja

protseduure ümber sõnastada, annab sellest teada ja käsiraamat tuleb seejärel uuesti

kooskõlastusele saata.

RIA peadirektor kinnitab RIA struktuuritoetuse käsiraamatu käskkirjaga. Käsiraamatu

uus versioon jääb kättesadavaks RIA dokumendihaldussüsteemis GoPro ja

avaldatakse RIA kodulehel..

STO peaspetsialist saadab kinnitatud RIA struktuuritoetuse käsiraamatu uue versiooni

e-kirja teel teadmiseks ka korraldusasutusele.

60

L I S A D

Lisa 1

Maksetaotluse vorm

Riigi Infosüsteemi Amet

Pärnu mnt 139a

15169 Tallinn

MAKSETAOTLUS NR. ………

A. Toetuse saaja andmed

1. Toetuse saaja nimi

2. Toetuse saaja või tema

esindaja ees- ja perekonnanimi

3. Käibemaksukohustus (osaline,

täies mahus, ei ole)

4. Kontaktisik, tema

kontaktandmed

B. Projekti üldandmed

5. Projekti/programmi nimetus

ja number

6. Toetuse taotluse rahuldamise

otsuse number ja kuupäev

7. Eraldatud toetuse

kogumaksumus

8. Projekti/programmi

abikõlblikkuse periood

9. Toetuse määr %

C. Toetuse summa

10. Tasutud dokumentide alusel

11. Omafinantseeringu ulatuses makstud

dokumentide alusel

12. Tasumata dokumentide alusel otse tarnijale või

töövõtjale

13 Ettemaks

14 Kokku väljamaksetaotlus

15 Eelnevalt välja makstud summa

D. Taotlusele lisatavate kuludokumentide nimekiri

Jrk

nr

Dokument ja dokumendi number Koostamise/kinnita

mise kuupäev

Summa

(vajadusel lisada lahtreid)

Palume toetus (ettemaks) summas _________________ (summa sõnadega) üle kanda

toetuse saaja/täitja e-riigikassa/panga virtuaalkontole/arveldusarvele _____________

(virtuaalkonto/arveldusarve number.)

Käesolevaga kinnitan, et väljamakse taotluses esitatud andmed on õiged ja väljamakse

taotlus toetuse ülekandmiseks on põhjendatud.

_____________________________

(Allkiri)

„…“ …………………….20.. .a.

(koostamise kuupäev)

LISA 2

MAKSETAOTLUSE KONTROLL-LEHT

Lisa 1 Maksetaotluse kontroll-leht.xls

Lisa 3

Projekti vahe- ja lõpparuande vorm

1. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed toetuse saaja kohta

organisatsiooni nimi

aadress

telefon, e-post

taotleja esindaja

Taotluse menetlemise ajaks

määratud kontaktisik

(kontaktandmed)

2. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta

projekti nimi

kood

Abikõlblikkuse algus- ja

lõppkuupäev

3. Aruandlusperiood (aruandlusperioodi algus peab kokku langema abikõlblikkuse

perioodi algusega)

aruandeperioodi algus ning lõpp

4. Taotluse rahuldamise ja muutmise otsused ja kuupäevad

otsuse number ning kuupäev

5. Andmed projekti eesmärkide saavutamise kohta

Taotluses toodud eesmärgid, mis on

saavutatud koostamise kuupäevaks

selgitus

6. Tekkinud märkimisväärsed probleemid

Probleemide kirjeldus

Kasutusele võetud meetmete

kirjeldus

7. Läbi viidud teavitamistegevused, logo kasutamine

Teavitamistegevuste kirjeldus

(üritused, artiklid, ametlikud teated,

reklaam jne) sihtrühmade,

maksumuse ja tagasiside

näitamisega

8. Tehtud kulutused võrrelduna finantsplaaniga

omafinantseeringu kulutamine

SF toetuse kasutamine

projekti tegelikud kulutused

võrrelduna rahastusotsuses

kinnitatud ajaplaaniga

selgitused

9. Elluviidud tegevused ja teostatud tööd võrrelduna taotluse rahuldamise otsuses

kinnitatud ajaplaaniga

elluviidud tegevused

teostatud tööd

selgitus

10. Andmed juhtkomisjoni tegevuse ja otsuste kohta, kui projekti tegevuste

koordineerimiseks on moodustatud juhtkomisjon

jah/ei

tegevused

otsused

11. Toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja projekti elluviimisele

majanduslik efektiivsus

projekti jätkusuutlikkus

kvalitatiivne hinnang projekti

tulemuslikkusele ja täitmisele

12. Toimunud projekti või hankelepingu muudatused koos põhjendusega,

ettepanekud projekti muutmiseks

muudatus

13. Teave projekti rakendamisel läbiviidud riigihangetest sh lihthanked

Hanke nimetus

Hanke liik

Riikliku riigihangete registri

viitenumber

Teate avaldamise aeg ja koht

Hanke aruande avaldamise aeg

Hanke aruande lisa avaldamise aeg

Sõlmitud lepingu number ja

sõlmimise kuupäev

Lepingu teine osapool või osapooled

Lepingu tegelik maht KM-ta

Lepingu muutmised (kuupäev ja

põhjus

Märkused

14. Aruande koostaja ja toetuse saaja esindaja kinnitus andmete õigsuse kohta.

Koostaja nimi, allkiri, kuupäev

Esindaja nimi, allkiri, kuupäev

VAHEARUANDE KONTROLL-LEHT Lisa 4

1. TOETUSE SAAJA ANDMED

1.1 Toetuse saaja nimi

1.2 Projekti nimetus ja kood

1.3 Toetuse taotluse rahuldamise otsuse (ja

kõigi muudatuste) number ja kuupäev

1.4 Abikõlblikkuse periood

1.5 Toetuse summa

2. SEIREARUANDE KONTROLL

Kontrollikriteerium Koordi-

naator

+/- või

N/A

STO

spetsiali

st +/-

või N/A

Märkused

3.1 Aruanne on esitatud tähtaegselt

3.2 Aruanne on korrektselt täidetud

3.3 Aruanne on allkirjastatud koostaja ja

toetuse saaja allkirjaõigusliku isiku poolt

3.4 Teostatavad tegevused, väljundid ja

tulemused vastavad tegevuskavas toodule

3.5 On progress väljund- ja

tulemusindikaatorite osas või saavutatud

taotluses toodud eesmärgid

3.6 Tööd on teostatud vastavuses kinnitatud

ajakavaga

3.7 Elluviidud projekti etapid on vastu

võetud komisjoni/juhtrühma/juhi poolt

3.8 Kulutused projektile vastavad kinnitatud

projekti eelarvele

3.9 Kulude katmisel on kinni peetud

sätestatud struktuurifondide ja riigi

finantseerimise suhtest

3.1

0

Projekti juhtgrupi hinnang projekti

kulgemisele on positiivne

3.1

1

Projekti muutmisettepanekud on

põhjendatud ja eelnevalt kooskõlastatud

3.1

2

On kinnitus avalikustamisnõuete täitmise

kohta

4. HINNANG SEIREARUANDELE

Projekti konsultant:

Projekti vahearuanne vastab vormilistele ja sisulistele nõudmistele.

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ning ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

(HMS § 10).

Nimi, allkiri, kuupäev: ………………

STO peaspetsialist:

Projekti vahearuanne vastab vormilistele ja sisulistele nõudmistele.

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ning ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

(HMS § 10).

Nimi, allkiri, kuupäev: ………………

Lisa 5

LÕPPARUANDE KONTROLL-LEHT

1. TOETUSE SAAJA ANDMED

1.1 Toetuse saaja nimi

1.2 Projekti nimetus ja kood

1.3 Toetuse taotluse rahuldamise otsuse (ja

kõigi muudatuste) number ja kuupäev

1.4 Abikõlblikkuse periood

1.6 Toetuse summa

2. LÕPPARUANDE KONTROLL

Kontrollikriteerium Koordi

-naator

+ /- või

N/A

STO

pea-

spetsiali

st+/- või

N/A

Märkused

3.1 Aruanne on esitatud tähtaegselt

3.2 Aruanne on korrektselt täidetud

3.3 Aruanne on allkirjastatud koostaja ja

toetuse saaja allkirjaõigusliku isiku poolt

3.4 Teostatud tegevused, väljundid ja

tulemused vastavad tegevuskavas toodule

3.5 Tööd on teostatud vastavuses kinnitatud

ajakavaga

3.6 Projekti on vastu võetud

komisjoni/juhtrühma/juhi poolt

3.7 Projekti eesmärk või tulemusindikaatorid

saavutatud on saavutatud

3.8 Kulutused projektile vastavad kinnitatud

projekti eelarvele

3.9 Kulude katmisel on kinni peetud

rahastamisotsuses sätestatud

rahastamisallikate proportsioonidest

3.1

0

Projekti juhtgrupi otsused on positiivsed

3.1

1

Projekti muutmisettepanekud on

põhjendatud ja eelnevalt kooskõlastatud

3.1

2

On kinnitus avalikustamisnõuete täitmise

kohta

3. HINNANG LÕPPARUANDELE

Projekti konsultant:

Projekti lõpparuanne vastab vormilistele ja sisulistele nõudmistele.

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ning ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

(HMS § 10)

Nimi, allkiri, kuupäev: ………………

STO peaspetsialist:

Projekti lõpparuanne vastab vormilistele ja sisulistele nõudmistele.

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ning ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

(HMS § 10)

Nimi, allkiri, kuupäev: ………………

STO juhataja

Ettepanek projekt lugeda lõppenuks

Nimi, allkiri, kuupäev: ………………

RÜ juhataja

Lõpetada projekt

Nimi, allkiri, kuupäev: ………………

Lisa 6

Paikvaatluse aruanne

1. Projekti/ tegevuse andmed

Toetuse saaja

Toetuse saaja esindaja

Projekti/ tegevuse nimi

Projekti number

Meede

2. Paikvaatluse kuupäev ja koht

3. Kontrolli teostavad töötajad

Nimi, asutus, struktuuriüksus

4. Toetuse saaja kontaktisikud

Nimi, ametikoht või/ja valdkond

5. Projekti/ tegevuse rakendumine

Projekt/ tegevus on/ ei ole reaalselt rakendunud

Märkused

6. Projekti/ tegevuse ajakava

Abikõlblikkuse periood

7. Projekti eelarve

Rahastamis-

allikas

Kehtiv projekti

eelarve

Väljamaksed

kuni

kohapealse

kontrolli

kuupäevani

Oodatav

väljamaksete

kogumaht

Erinevus

eelarve ning

väljamaksete

oodatava

kogumahu

vahel

EL toetus

Omaosalus

Kokku

8. Toodete tarnimine ja teenuste osutamine vastavalt taotluse

rahuldamise otsuses toodule või toetuse andmise tingimustele,

nende kasutamine sihtotstarbeliselt ja ettenähtud tingimustel

Hinnang

8.1. Soetatud esemed on füüsiliselt olemas ning neid kasutatakse

sihipäraselt

8.2. Hangitud tarkvara on olemas ja funktsioneerib

8.3. Soetatud vara ja hangitud teenused vastavad hankel tehtud

pakkumustele

8.4. Kontrollitud esemed vastavad kuludokumentidele

8.5. Kas projekti tegevused vastavad ajaplaanile

Märkused

Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid

9. Kooskõla hankereeglitega Hinnang

9.1. Kas hankemenetlusega seotud dokumendid on säilitatud ja

leitavad

9.2. Kas kontrolli I etapil tehtud märkustega on arvestatud

9.3. Kas hanked on korraldatud seaduspäraselt

9.4.

Märkused

Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid

10. Raamatupidamise korrektsus Hinnang

10.1. On võimalik eristada projekti kulusid muudest toetuse saaja

kuludest

10.2. Kas hangitud vara on võetud arvele vastavalt raamatupidamise

siseeeskirjale

Märkused

Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid

11. Teavitamisega seotud kohustuste täitmine Hinnang

11.1. Kõik kontrollitud objektid on nõuetekohaselt tähistatud.

11.2. Kleebis, infosilt, stend, tänutahvel on paigutatud avalikkusele

nähtavale kohale

11.3. Euroopa Liidu embleemi all on viidatud õigele rahastusallikale

Märkused

Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid

12. Dokumentide säilitamisnõuetest kinnipidamine Hinnang

12.1. Kas hangetega seotud dokumentide säilitamisel on kindlus

12.2. Kas raamatupidamisdokumentide säilimisel on kindlus

12.3. Kas muude projektiga seotud dokumentide säilitamisel on

kindlus

Märkused

Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid

13. Ettekirjutuste ja nõuete täitmine

Märkused

Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid

14. Muud tähelepanekud projekti kohta (tulu teenimine

jms)

Hinnang

14.1. Tulu teenimine

14.2. Toetuse saaja samaaegne seotus teiste projektidega on

kontrollitud.

14.3.

Märkused

Rakendatavad abinõud/ sanktsioonid

15. Paikvaatleja hinnang projektile

16. Ettekirjutuse vajadus ja eelnõu

Jah/ ei

17. Teiste riiklikku järelevalvet teostavate asutuste informeerimise vajadus

Jah/ ei

Asutus

Edastatav informatsioon

18. Kontrolli teostavad töötajad

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise

asjaolusid

Nimi, allkiri, kuupäev

19. STO juhataja

Nimi allkiri, kuupäev

Lisa 7

Ettekirjutuse vorm

1. Paikvaatluse kuupäev

2. Ettekirjutuse koostaja

Nimi Organisatsioon

3. Projekti andmed

Toetuse saaja

Taotluse saaja kontaktisik

Projekti nimi

Projekti tunnusnumber

Meede

4.Ettekirjutuse sisu

5.Ettekirjutuse täitmise tähtaeg

6.Teiste riiklikku järelevalvet teostavate asutuste informeerimise vajadus

Asutus

Edastatav informatsioon

7.Kuupäev, järelevalve toimingute teostamisele kaasatud RÜ töötaja nimi ja allkiri

Lisa 8

Ettekirjutuse täitmise kontrolli aruanne

1.Kontrolli andmed

1.1. Kohapealse kontrolli kuupäev

1.2. Ettekirjutuse täitmise kontrollija

Nimi Organisatsioon

1.3. Kaasatud töötaja

Nimi, asutus, struktuuriüksus

1.4. Projekti andmed

Toetuse saaja

Taotluse saaja kontaktisik

Projekti nimi

Projekti tunnusnumber

Meede

1.5 Ettekirjutuse tegija ja ettekirjutuse tegemise aeg

1.6.Ettekirjutuse sisu

1.7.Ettekirjutuse täitmise tähtaeg

1.8.Toetuse saaja selgitus

1.9.Ettekirjutuse tegelik täitmine

2.Otsus

2.1. Otsus ettekirjutuse täitmise kohta

2.2.Teiste riiklikku järelevalvet teostavate asutuste informeerimise vajadus

Asutus

Edastatav informatsioon

RÜ töötaja

Nimi ja allkiri

Kuupäev

Lisa 9

Paikvaatluse kontroll-leht

1. Projekti/programmi nimetus ja number

2. Meede

3. Toetuse saaja

4. Toetuse saaja kontaktisik

5. Paikvaatluse kuupäev ja koht

6 Kontrolli teostava töötaja nimi ja

ametikoht

7. Kontrolli eesmärk

8. Kontrollnimekiri

Märkused

Märkused

Märkused

Märkused

9. Ametliku ettekirjutuse vajadus

Jah

Ei

9.1 Ettekirjutuse sisu

9.2 Ettekirjutuse täitmise tähtaeg

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei

esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

Kuupäev, kontrolli läbiviija nimi ja allkiri

Kuupäev, toetuse saaja kontaktisiku nimi ja

allkiri

Lisa 10

Eeltaotluse vormilise vastavuse kontroll-leht PJISs

Vormilise vastavuse andmed

Kontrollkriteerium Otsus Märkused

01 Eeltaotluse esitanud

toetuse taotleja vastab

TAT ja vooru nõuetele

02 Eeltaotluse

deklaratsiooni tekst

vastab infosüsteemi

sisestatud tekstile ja

deklaratsiooni on

allkirjastanud

allkirjaõiguslik isik.

03 Eeltaotlus on esitatud

taotlusvooruga määratud

tähtajaks.

04 Taotlusega on

esitatud kõik TATs ja

vooru käskkirjas nõutud

dokumendid

05 Eeltaotluses on antud

selgitus kõigile

alalõikudele ja täidetud

projekti kulude tabel.

06 Projekti pikkus ja

maht on lubatu piires.

Hinnang:

Tingimused:

Otsus:

Põhjendus:

Lisa 11

Eeltaotluse sisulise vastavuse kontroll-leht PJISs

Sisulise vastavuse andmed

Kontrollkriteerium Otsus Märkused

01 Projekti kirjeldus vastab

meetme või vooru

eesmärgile.

02 Eeltaotluses esitatud

projekti eesmärkide ja

probleemi kirjeldus on

asjakohane.

03 Projektil on selge

oodatav lõpptulemus.

04 Projekti tulemuste

kasutamisest tulenevad

olulised tööprotsesside või

menetlusloogikate

parendused.

05 Eeltaotluses esitatud

projekti elluviimiseks

kavandatavate tegevuste

loetelu, sealhulgas

omafinantseeringu arvelt

tehtavad tegevused ja ajaline

kestus on asjakohased.

06 Projekti kogueelarve

kavandatud tegevuste lõikes

koos nende kalkulatsiooni ja

põhjendusega on

asjakohane.

07 Projekti tulemuste

rakendamisest tekib oluline

sotsiaalne või majanduslik

kasu.

08 Projekti tulemuste

kasutatavuse ulatus ja

orienteeruv potentsiaalsete

kasutajate arv on esitatud

asjakohaselt.

09 Projekti elluviimiseks

kavandatav hankemenetluste

arv ja nende sisu

lühikirjeldus on

asjakohased.

10 Esitatud kinnitused on

sisulised ja piisavad, et

garanteerida projekti tulemi

kasutamise teiste asutuste

valitsemisalas või

tegevusvaldkonnas.

11. Riigiabi andmisel

on kinni peetud kehtestatud

riigiabi nõuetest

12 Kontrolli teostaja on

konkreetse projekti osas

erapooletu (ei esine

haldusmenetlusest

taandamise asjaolusid (HMS

§ 10).

Hinnang:

Tingimused:

Otsus:

Põhjendus:

Lisa 12

Täistaotluse vormilise vastavuse kontroll-leht PJISs

Täistaotluse vormilise vastavuse andmed

Kontrollkriteerium Otsus Märkused

01 Täistaotlus on esitatud

vastavalt nõuetele ja ei

sisalda arvutusvigu ega

abikõlbmatuid kulusid.

02 Hankeleping arvestab

STS sätetega ja

kehtestatud korda

03 Hankeleping on

projekti staatuses

04 Hankelepingus

arvestatakse hankeobjekti

ja varaliste õiguste

üleminekuga toetuse

saajale

05 Pakkumuse

abikõlblike kulude

kogumaksumus ei ole

suurem eeltaotluses

kavandatust.

06 Täistaotlus on

allkirjastatud

allkirjaõigusliku isiku

poolt.

07 Täistaotlus sisaldab

hankemenetluse käigus

välja selgitatud kõiki

pakkumusi ja

hankelepingu projekte

enne pakkumuse edukaks

tunnistamist

Hinnang:

Tingimused:

Otsus:

Põhjendus:

Lisa 13

Täistaotluse sisulise vastavuse kontroll-leht PJISs

Täistaotluse sisulise vastavuse andmed

Kontrollkriteerium Otsus Märkused

01 Täistaotlus ei tohi olla

vastuolus eeltaotlusega

ning peab tagama selle

elluviimise ja kavandatud

eesmärkide saavutamise.

02 Täistaotlus ei tohi olla

vastuolus riigi IT

arhitektuuri ja koosvõime

raamistiku põhimõtetega.

03 Projekti elluviimisel

kasutakse riigi kesksete

infosüsteemide võimalusi

ja ei looda neid

dubleerivaid infosüsteeme.

04 Loodava infosüsteemi

kasutajate autentimine

peab toimuma

elektroonselt

sertifikaadipõhise

autentimismehhanismi

abil.

05 On läbi viidud

kohustuslikud RIHA

toimingud.

06 Kinnitan, et olen

projekti osas erapooletu ja

ei esine haldusmenetlusest

taandamise asjaolusid

Hinnang:

Tingimused:

Otsus:

Põhjendus:

Lisa 14

Investeeringu kava projekti hankelepingu kontroll-leht

1. Projekt ja projekti kood

2. Toetuse saaja Märkus riigihanke kohusluse või erandi

võimalikkuse kohta

3. Rahastamisotsus Otsuse tegija ja otsuse kuupäev

4. Hanke nimetus

5.Hanke korraldamise alus (RHS,

asutusesisene kord, käskkiri vms.)

6. Hanke maht Märkus kohustuse kohta hanke maksumusest

tulenevalt

7. Hankeviis 8. Hanke kood

Kontrolli kriteerium Hinnang(+/-

või N/A)

Märkused

Hankelepingu projekt vastab

esitatud taotlusele

Hankelepingu projekt vastab

riigi IT arhitektuuri ja

koosvõime raamistiku

põhimõtetele

Hankelepingu projekt

arvestab kesksete toetavate

infosüsteemide võimalustega

Hankelepingu üldised

tingimused vastavad toetuse

andmise tingimustes

sätestatule

Hankelepingu projekt tagab

sümboolika kasutamise, mis

näitab, et tegemist on

struktuuritoetuse abil

elluviidava projektiga

Järeldused ja ettepanekud

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

Kuupäev, kontrolli läbiviija nimi ja allkiri

Lisa 15

Järelkontrolli kontroll-leht

1. Üldandmed

Projekti/programmi nimetus ja number

Toetuse saaja

Abikõlblikkuse perioodi lõpp

Järelkontrolli kuupäev(ad)

Kontrolli teostamise asukoht/aadress

Toetuse saaja kontaktisik(ud)

Kontrolli teostaja nimi ja ametikoht

2. Kontrollinimekiri

Kontrolli objekt Jah Ei N/A Märkused

2.1 Loodud süsteemid ja rakendused

toimivad ning on sihtotstarbelisel

kasutusel

2.2 Projekti olemus on säilinud – projekti

tulemused täidavad planeeritud

eesmärki ja rakendamistingimused on

säilinud.

2.3 vara on endiselt toetuse saaja omandis

või kui vara on üle antud, on seda

tehtud nõuetekohaselt;

2.4 Projekti järel toimunud muudatus

omandisuhetes annab mõnele

ettevõtjale või avalik-õiguslikule

asutusele põhjendamatuid eeliseid.

Täidetakse juhul kui

punkti 2.3 vastus on „EI“

2.5 ostetud vara on füüsiliselt olemas

2.6 vara ja arendused on tähistatud

struktuurivahendite logoga

27 Kleebis, infosilt, stend, tänutahvel on

paigutatud avalikkusele nähtavale

kohale

2.8 Euroopa Liidu embleemi all on

viidatud õigele rahastusallikale

3. Järelkontrolli tulemused

3.1 Kokkuvõte

3.2 Märkused

3.3 Ettepanekud

STO peaspetsialist: Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid

Nimi, allkiri, kuupäev:

STO juhataja:

Nimi, allkiri, kuupäev:

Lisa 16

Kontroll-leht "Riigihanke korraldamise üldised alused"

Kontroll-lehe viide

Kontroll-lehe täitja

Kontroll-lehe täitmise kuupäev

Riigihanke nimi

Riigihanke viitenumber riigihangete

registris

Hanke liik

Hanketeate avaldamise

kuupäev

Hankija

Hanke korraldamise alused

Edukas pakkuja/edukad pakkujad

(pakkumuste arv)

Hankelepingu(te) summa

Projekti nimi, SFOS kood

Rahastamisotsus (nr ja kuupäev)

Protokollid ja otsused (ridu vajadusel juurde

teha)

Kontroll- lehe täitmise suunised Kontroll-leht sisaldab peamisi

riigihanke läbiviimisel läbitavatele

etappidele esitatud nõudmiste

kontrollküsimusi, kuid erisuste puhul

tuleb täiendavalt tutvuda riigihangete

seaduses (RHS) toodud nõuetega.

Teemadele (pealkirjadele), mis ei

kohaldu tuleb märkida lahtrisse "N/A" .

Kontroll-lehte võib tulenevalt valdkonna

iseärasustest kohandada.

Nr Kontrollküsimus

Kontr

olli

alus

märk

ida

"JA

H",

"EI"

Märkused/Viited

või

"N/A

"

Hankija määratlemine

1 Kas toetuse saaja on hankija RHS

tähenduses?

RHS §

10

Siseriiklik ja rahvusvaheline riigihanke piirmäär

2

Kas hankija on korraldanud

rahvusvahelist piirmäära ületava

maksumusega riigihanke:

1) asjade ja teenuste tellimisel:

a) riik või riigiasutus alates 125 000 € (2010-

2011), 130 000 € (2012-2013), 134 000

(aastatel 2014-2015) euro ja suurema summa

eest;

b) linna- või vallavalitsus või kohaliku

omavalitsuse asutus ja teised alates 193 000 €

(2010-2011) 200 000 € (2012-2013), 207 000

(aastatel 2014-2015) euro ja suurema summa

eest; ;

RHS

§15 lg

2

3

Kas hankija on korraldanud

hankemenetluse, kui hankelepingu

eeldatav maksumus ületab riigihanke

piirmäära, milleks on asjade ja teenuste

hankelepingute ja ideekonkurssi korral 40 000

€

RHS §

15 lg 1

Riigihanke eeldatav maksumus

4

Kas riigihanke eeldatava maksumuse

arvestamisel on kasutatud võimalikult

suurima maksumuse arvutamise meetodit? Vt RHS § 20 ning §-d 21

RHS §

20-22

Menetlusreeglite kohaldamine kui hankija on alustanud

vastava kohustuseta RHS-st tulenevat korra järgimist

5

Kui hankija on alustanud hankemenetlust

ilma vastava seadusest tuleneva kohustuseta,

kas ta on järginud vastavat RHS-is

sätestatud hankemenetluse korda?

RHS §

16 lg 9

Riigihanke osadeks jaotamine

6

Kas hankija on jaotanud riigihanget

osadeks kui hankelepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad,

teenused?

RHS §

23 lg 1

7

Kas osadeks jaotatud riigihanke iga osa

kohta hankelepingu sõlmimisel

kohaldatakse kõigi osade summeeritud

eeldatava maksumusega hankelepingu

sõlmimisele kohaldatavat korda?

Vt ka järgmist punkti!

RHS §

23 lg 2

8

Kas hankija on järginud § 23 lg 3 nõuet?

Kui osadeks jaotatava riigihanke kõigi

osade summeeritud eeldatav maksumus on

võrdne rahvusvahelise piirmääraga või

ületab seda, võib hankija kalduda kõrvale

RHS § 23 lg 2 sätestatud nõuetest ja

kohaldada mõne osa suhtes hankelepingute

sõlmimisel vastava osa eeldatava

maksumusega hankelepingu sõlmimise

korda, eeldusel et nende osade

kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu

riigihanke eeldatavast maksumusest ja iga

sellise osa maksumus ilma käibemaksuta on

asjade või teenuste hankelepingute korral alla

80 000 euro;

RHS §

23 lg 3

Riigihangete konsolideerimine

9

Kas riigihanke ühiselt korraldamisel

kohaldatakse reegleid hankelepingute

summeeritud eeldatavast maksumusest

lähtudes?

RHS §

13 lg 1

Lihtsustatud korras tellitavad teenused

10

Kas tegemist on § 19 lg 1 nimetatud

asjaoluga?

Hankija ei ole kohustatud korraldama RHS -s sätestatud korras hankemenetlust

teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille

eeldatavast maksumusest rohkem kui 50%

moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused.

NB! CPV määruse täpsem nimetus on

toodud RHS § 4 lõike 3 punktis 1. NB

Lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke

puhul täiendavata hankemenetluse konroll-

lehte täitma ei pea

RHS §

19 lg 1

11

Kas hankija on järginud lihtsustatud

korras tellitavate teenuste tellimisel RHS §-

s 3 toodud põhimõtteid? (kui on alla 40 000,

siis ei pea avaldama HT, ega aruannet)

RHS §

19 lg 3

12 Kas hankija on sõlminud hankelepingu §-s

5 sätestatud juhtudel kirjalikus vormis?

RHS §

19 lg 3

13

Kas hankija on järginud § 19 lg 2

nimetatud nõuet? Hankija on kohustatud

korraldama hankemenetluse kui CPV

määruse VII lisas nimetatud teenuste kõrval

sellise teenuste hankelepingu esemeks olevate

asjade ja VI lisas nimetatud teenuste eeldatav

maksumus kokku on võrdne riigihanke

piirmääraga (40 000) või ületab seda.

RHS §

19 lg 2

14

Kas hankija on teatanud lihtsustatud

korras tellitava teenuse hankelepingu

sõlmimise soovist, mille eeldatav maksumus

ilma käibemaksuta ületab 40 000 €,

veebilehel või riigihangete registri veebilehe

kaudu?

RHS §

19 lg 4

15

Kas hankija on järginud RHS §-s 33

sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise

reegleid, kui lihtsustatud korras tellitava

teenuse hankelepingu eeldatav maksumus

ilma käibemaksuta on võrdne

rahvusvahelise piirmääraga või ületab

seda?

RHS §

19 lg 5

Lihthange

16

Kas riigihanke eeldatav maksumus jääb

lihthanke piirmäära?

NB! Kehtib alates 24.02.2012

väljakuulutatud hangete puhul

RHS §

15 lg 3

17

Kas RHS § 10 lõikes 1 nimetatud hankija on

RH registrile esitanud hanketeate, kui

hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne

lihthanke piirmääraga või ületab seda?

RHS §

18 sec

lg 2

18

Kas lihthanke teates on hankija märkinud

pakkumuste esitamiseks tähtaja mitte

vähem kui 4 tööpäeva?

RHS §

18 sec

lg 3

19

Kui hankija on koostanud lihthanke

dokumendi? See ei ole kohustus, vaid

võimalus

RHS §

18 sec

lg 4

20

Kas Hankija on lisanud lihthanke teatesse

viite elektronposti või veebiaadressile või

lisanud lihthanke dokumendi registrisse, mille

kaudu on huvitatud isikul võimalik

lihthanke dokumente elektrooniliselt välja

võtta?

RHS §

18 sec

lg 5

21

Kas lihthankes tehtud otsustest teavitamisel

lähtus hankija RHS §-des 54 ja 55

sätestatust?

RHS §

18 sec

lg 7

22 Kas hankelepingu muutmisel lähtus

hankija RHS § 69 lõikes 3 ja 4 sätestatust?

RHS §

18 sec

lg 8

23

Kui hankija on kasutanud tellija reservi,

kas see vastab hankedokumentides

sätestatud tingimusele (HDs on sätestatud

tellija reservi kasutamise võimalus ja reservi

kasutamisel on jäädud HDs ette nähtud

reservi mahu piiridesse)?

Tellija reservi maht peab olema määratletud

lähtudes konkreetsest hankeesemest ning

arvestatud seejuures proportsionaalsuse ja

mõistlikkuse põhimõttega. Üldjuhul on

ehitustööde reserv erinevates

ehitushankelepingutes ulatunud kuni 10%-ni

hanke kogumahust.

RHS §

69 lg

3; EK

otsus

nr C-

496/99

(KKK

hanke-

lepingu

p 7)

24

Kas hankelepingu täitmise ajal lepingu

mahust tööde välja jätmine, samuti

esialgsete tööde asendamine uute töödega,

vastab RHS § 69 lg 3 ja 4 regulatsioonile

(nimetatud juhtudel on tegemist

hankelepingu muutmisega, mitte reservi

kasutamisega)?

RHS

69 lg 3

ja 4

Riigihanke üldpõhimõtete järgmine allpool riigihanke

piirmäära riigihanke korraldamisel

25

Kas riigihanke korraldamisel on hankija

järginud järgmisi põhimõtteid: 1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama

riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga,

tagades konkurentsi korral erinevate

pakkumuste võrdlemise teel parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;

2) hankija peab tagama riigihanke

läbipaistvuse ja kontrollitavuse;

3) hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle

elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus

Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni

riigihankelepinguga (Government

Procurement Agreement – GPA) ühinenud

riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt

ning jälgima, et kõik isikutele seatavad

piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud?

4) hankija on taganud olemasoleva

konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku

juriidilise isiku või avalikke vahendeid

RHS §

3

kasutava eraõigusliku isiku osalemine

riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi

tema poolt avalike vahendite kasutamise

tõttu;

5) hankija on vältinud konkurentsi

kahjustavat huvide konflikti;

6) võimaluse korral on hankija eelistanud

keskkonnasäästlikke lahendusi?

26

Kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma

käibemaksuta ületab 20 000 eurot asjade või

teenuste puhul, kui tegemist on RHS § 10

lõikes 1 nimetatud hankijaga, kuid on

madalam piirmäärast, millest alates tuli

vastaval hankijal korraldada hankemenetlus

(40 000 €), siis kas hankija teatas

hankelepingu sõlmimise soovist oma

veebilehel või veebilehe puudumisel kohaliku

või maakondliku levikuga ajalehes?

NB! Nimetatud kohustus kehtis

riigihangetele, mida alustati enne

01.01.2012.

RHS §

16 lg 6

Riigihanke aruanne ja aruande lisa

27

Kas hankija on esitanud riigihangete

registrile 20 päeva jooksul pärast

hankemenetluse lõppemist riigihanke

aruande kui hankelepingu maksumus

käibemaksuta ületab 10 000€ (või 40 000 €

käibemaksuta lihtsustatud menetluse

puhul)?

NB! Nimetatud kohustus ei kehti raamlepingu

alusel sõlmitud hankelepingute korral?

NB! väljakuulutamiseta läbirääkimistega

menetluse tulemusena sõlmitud hankeleping

on tühine, kui hankija ei ole pärast

hankelepingu sõlmimist tähtaegselt esitanud

registrile riigihanke aruannet koos

põhjendustega nimetatud hankemenetluse

kasutamise kohta.

NB! Osadeks jagatud riigihanke korral tuleb

riigihanke aruanne esitada osade kaupa (RHS

§ 37 lg 3)

RHS §

37 lg 1

28

Kas hankija on riigihangete registrile

pärast hankelepingu või raamlepingu

lõppemist 20 päeva jooksul riigihanke

aruande lisa, kus on märgitud järgmised

andmed:

1) hankelepingus tehtud muudatused koos

muudatuste põhjendusega ja hankelepingu

täitmise olulised erinevused võrreldes

hankelepingus sätestatuga, eelkõige

hankelepingu rikkumine või ennetähtaegne

lõpetamine,

2) raamlepingu alusel sõlmitud

hankelepingute maksumused või nende alusel

tehtud soorituste kirjeldused?

RHS §

37 lg 4

Vastavus projekti taotluse eelarvega

29

Kas hankelepingu maksumus on kooskõlas

projekti eelarvega?

Vaided:

30

Järeldused:

Kinnitan, et olen projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise

asjaolusid (HMS § 10).

31

Allkirjastatud digitaalselt

Lisa 17

Kontroll-leht "Avatud hankemenetlus"

RHS § 25 lg 1 kohaselt on avatud hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga

huvitatud isik, kes vastab RHS § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama lõike

alusel kehtestatud piirangutele.

NB! RHS § 25 lg 3 kohaselt on hankija kohustatud korraldama hankemenetluse avatud

hankemenetlusena või piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti.

Nr Kontrollküsimus Kontrolli

alus

märkida

"JAH",

"EI" või

"N/A"

Märkused/Viited

Hanketeade

1

Kas hankija on riigihanke alustamiseks

esitanud registri veebilehe kaudu

hanketeate? (märkuste lahtrisse märkida

kuupäev)

RHS § 29

lg 1

Hankedokumendid

2

Kas hankedokumentides sisaldub

vähemalt RHS § 31 lg 2 nimetatud teave,

kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti või

vastav teave ei ole nimetatud hanketeates?

RHS § 31

lg 2

3

Kui hankija on soovinud sõlmida

hankelepingu majanduslikult soodsaima

pakkumuse alusel, kas ta on nimetanud hankelepingu esemega seotud objektiivset

hindamist võimaldavad pakkumuste

hindamise kriteeriumid ning objektiivselt

põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta

igale valitud pakkumuste hindamise

kriteeriumile omistab?

NB! Hindamise kriteeriumid võivad olla

eelkõige kvaliteet, hind, tehniline väärtus,

esteetilised ja funktsionaalsed omadused,

keskkonda mõjutavad omadused,

käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne

hooldus ja tehniline abi ning selle

maksumus, sõlmitava hankelepingu alusel

vahetult teenuste osutamise eest

vastutavate isikute spetsiifilised tõendatud

oskused või kogemus, millest otseselt sõltub

osutatavate teenuste kvaliteet, hankelepingu

täitmise tähtaeg.

NB! Alternatiivsete lahenduste korral vt. ka

RHS § 31

lg 4 ja lg

5

RHS § 31 lg 5

4

Kas hankelepingu sõlmimise korral, mille

täitmine on seotud intellektuaalse

omandiga on hankija esitanud pakkujale

hankedokumentides nõude kinnitada

hankelepingu täitmiseks vajalike

intellektuaalse omandi õiguste

olemasolu?

RHS § 31

lg 8 prim

Tehniline kirjeldus ja tehnilise kirjelduse koostamine

5

Kas tehniline kirjeldus tagab kõigile

pakkujatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ja ei tekitada

objektiivselt põhjendamatuid takistusi

riigihangete avamisel konkurentsile?

RHS § 33

lg7, lg8

Pakkumuse esitamise tähtajad

6

Kas pakkumuste esitamise tähtaeg

rahvusvahelise piirmääraga võrdse või

sellest suurema eeldatava maksumusega

riigihanke puhul on vähemalt 52 päeva

hanketeate registris avaldamisest arvates

(v.a RHS § 35 lõigetes 6-7 kirjeldatud

olukorrad)?

Kui ei ole, siis kas hankija on pakkumuste

esitamise tähtaega lühendades juhindunud

RHS §-st 35 lõigetest 2-6?

NB! RHS § 35 lõike 6 prim kohaselt võib

RHS lõike 6 punktides 1-3 toodud tähtaegu

summeerida.

RHS § 35

lg 2 ja lg

6, lg

6prim, lg

6 sec

7

Kui hankelepingu eeldatav maksumus on

võrdne riigihanke piirmääraga või ületab

seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest

piirmäärast, siis kas pakkumuste

esitamise tähtaeg asjade või teenuste

hankelepingu puhul on vähemalt 15

päeva?

RHS § 35

lg 7

Hanketeate ja hankedokumentide muutmine

8

Kui hankija on muutnud hanketeadet (vt.

RH registrit) või hankedokumente, siis

kas ta on seda teinud enne hanketeates

määratud pakkumuste esitamise

tähtpäeva?

NB! Hankija võib pärast hanketeates

määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva

muuta pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui

pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumisel

on hankemenetlus RHS § 123 lõikes 3

nimetatud korras peatatud.

RHS § 36

lg 1

9

Kas hanketeate muutmisel on hankija

esitanud registrile hanketeate muudatuse

ja teavitanud sellest kohe kõiki

pakkujaid ja hankedokumendid saanud

huvitatud isikuid?

RHS § 36

lg 2

10

Kas hankedokumentide muutmisel on

hankija edastanud muudetud hankedokumendid üheaegselt kõigile

pakkujatele ja huvitatud isikutele, kes on

saanud hankedokumendid?

RHS § 36

lg 3

11

Kas hanketeate või hankedokumentide

muutmisel on hankija pikendanud

pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et

arvates muudetud hanketeate

avaldamisest registris või muudetud

hankedokumentide edastamisest kõigile

pakkujatele ja huvitatud isikutele, kes on

saanud hankedokumendid, oleks

pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne

vähemalt poolega hankemenetlusele

kohalduvast minimaalsest tähtajast? NB! Hankija ei pea nimetatud tähtaega

pikendama, kui muudatused puudutavad

üksnes kontaktandmeid või muudel juhtudel,

kui esialgsest hanketeatest ja

hankedokumentidest lähtudes koostatud

pakkumus ei saa muutuda tehtud

muudatuste tõttu mittevastavaks või kui

esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise

tingimustele vastav pakkuja ei saa jääda

RHS § 36

lg 4 ja lg

5

tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata.

NB! Va RHS § 35 lõikes 9 kirjeldatud

olukord.

Selgitused ja läbirääkimised

12

Kas hankija on tähtaegselt (kolme

tööpäeva jooksul) vastanud esitatud

küsimustele ning esitanud selgitused

üheaegselt kõigile asjakohastele isikutele?

RHS § 56

lg 2

13

Kas hankija on hankemenetluse raames

juhindunud põhimõttest, et

läbirääkimised on keelatud?

RHS § 58

lg 3

Pakkumuste esitamine ja avamine

14

Kas hankija on avanud pakkumused

hanketeates näidatud ajal ja kohas (vt.

pakkumise avamise protokolli)?

RHS § 46

lg 1 ja lg

2

15

Kas hankija on esitanud pakkumuste

avamise protokolli koopia kõigile

pakkujatele kolme tööpäeva jooksul

pakkumuste avamisest arvates? Hankija

võib esitada pakkumuse avamise protokolli

ka koos teatega pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse kohta kui on sellisest

tingimusest teatanud HD-s

RHS § 46

lg 3

16

Kas pakkuja on esitanud menetluses (osadeks jaotatud menetluse korral ainult

ühe pakkumuse ühe osa kohta) ainult ühe

pakkumuse, st esitanud pakkumuse üksi

või ühena ühises pakkumuses; ning ei ole

andnud kirjalikku nõusolekut enda

nimetamiseks alltöövõtjaks?

RHS § 44

lg 5

Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste

kontrollimine

17

Kas edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on esitanud kinnituse

RHS § 38 lg 1 punktides 1-3 nimetatud

asjaolude puudumise kohta? (kriminaal,

pankrot, sundlikvideerimine)

RHS § 38

lg 3 p 1

18

Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg

1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist

riiklike või sotsiaalkindlustuse maksete

osas (Eesti pakkuja osas RH registri

kaudu)?

RHS § 38

lg 3 p 2

19

Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg

1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist

kohalike maksude tasumise osas (pakkujate poolt esitatud vastava tõendi

kaudu või iseseisvalt)?

RHS § 38

lg 3 p 2

20

Kas hankija on kontrollinud, et edukaks

tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal

puuduvad hankemenetlusest

kõrvaldamise alused RHS § 38 lg 1 p 5 ja

6 osas? Pakkuja on osaline teistes

ühispakkumustes või alltöövõtja,

valeandmed

RHS § 38

lg 1 p 5

ja 6

21

Kui hankija on hankemenetlusest

kõrvaldamise asjaolude osas seadnud

tingimusi mõne RHS § 38 lg 2 nimetatu

osas, kas hankija on vastava asjaolu

puudumist kontrollinud?

RHS § 38

lg 3 prim

22

Kas hankija on kontrollinud

ühispakkumuse esitamise korral

ühispakkujate esindajale antud volikirja

olemasolu? NB! RHS § 44 lg 5 prim kohaselt tagastab

hankija pakkumuse pakkujale, kui pakkujal

puudub RHS alusel õigus esitada

pakkumus.

RHS § 38

lg 6; RHS

§ 44 lg 5

prim

23

Kas pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise kohta on hankija teinud

sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse?

NB! Kontrollida, et ebaõigesti kõrvaldatud

pakkuja ei põhjustaks pakkumuste edukuse

järjekorra muutumist!

RHS § 38

lg 7

Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine

24

Kas kvalifitseerimise tingimused

majandusliku ja finantsseisundi osas on

asjakohased (piisavad, vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu eseme

suhtes)?

RHS § 39

lg 1, § 40

25

Kas hankija on kontrollinud kas edukaks

tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja

majanduslik ja finantsseisund vastab hanketeates esitatud kvalifitseerimise

tingimustele?

RHS § 39

lg 1, § 40

26

Kas kvalifitseerimise tingimused tehnilise

ja kutsealase pädevuse osas on

asjakohased (piisavad, vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu eseme

suhtes)?

RHS § 39

lg 1, § 41

27

Kas hankija on kontrollinud, et edukaks

tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja

tehniline ja kutsealane pädevus vastab

hanketeates esitatud kvalifitseerimise

tingimustele?

RHS § 39

lg 1, § 41

28

Juhul kui pakkujal puuduvad varasemad

hankelepingud, ei ole hankija jätnud teda

seetõttu kvalifitseerimata?

(RHS § 4 tähenduses)?

RHS § 39

lg 5

29

Kas pakkuja kvalifitseerimise või

kvalifitseerimata jätmise kohta on

hankija teinud sellekohase põhjendatud

kirjaliku otsuse?

NB! Kontrollida, et ebaõige pakkuja

kvalifitseerimata jätmine ei põhjustaks

pakkumuste edukuse järjekorra muutumist!

RHS § 39

lg 6

Pakkumuste vastavuse kontrollimine ja hindamine

30

Kui hankija on jaganud riigihanke ühe

hankemenetluse raames osadeks, kas ta on

kontrollinud ja hinnanud igale osale

esitatud pakkumusi eraldi?

RHS § 47

lg 8

31

Kas hankija on lükanud pakkumuse

tagasi, kui see ei vasta hanketeates või

hankedokumentides esitatud tingimustele?

NB! Hankija võib tunnistada pakkumuse

vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.

Vastav otsus peab olema põhjendatud. NB!

Kontrollida, kas põhjendamatult pakkumuse

tagasilükkamine põhjustab pakkumuste

edukuse järjekorra muutumist.

RHS § 47

lg 2 ja lg

9

32

Kas pakkumuste vastavaks tunnistamise

või tagasilükkamise kohta on hankija

teinud sellekohase põhjendatud kirjaliku

otsuse?

RHS § 47

lg 1

33

Kas hankija on hinnanud vastavaks

tunnistatud pakkumusi ning pakkumuste

hindamisel arvestanud ainult hanketeates

või hankedokumentides sätestatud

pakkumuste hindamise kriteeriume? NB! Vt. ka RHS § 50 lg 2 ja 3

RHS § 50

lg 1

34

Kas hankija on arvutusvea esinemisel

selle parandanud, arvutades pakkumuse

maksumuse pakkumuses antud

ühikuhindade alusel?

RHS § 50

lg 5

35

Kas arvutusvea parandamisel on

järgitud põhimõtet, et see on lubatud

juhul, kui pakkumustes esitatavad

ühikuhinnad on hankelepingu alusel

makstava tasu aluseks ja pakkumuses

esineb pakkumuse maksumuse osas

ilmne arvutusviga ning pakkumuses

esitatud arvutuslik kogumaksumus ei

vasta pakkumuses esitatud ühikuhindade

alusel arvestatud maksumusele?

RHS § 50

lg 5

36

Juhul kui esineb kahes eelnevas punktis

kirjeldatud olukord, on hankija teatanud

sellest kirjalikult pakkujale, saades

pakkujalt kahe tööpäeva jooksul (arvates

vastava teate saamisest) kirjaliku

vastuse, kas pakkuja on arvutusvea

parandamisega nõus?

RHS § 50

lg 5

37

Juhul kui pakkuja arvutusvea

parandamisega ei nõustu, kas hankija on

lükanud pakkumuse tagasi?

RHS § 50

lg 5

38

Kas hankija on tunnistanud sellekohase

põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks

pakkumuste hindamise kriteeriumite

kohaselt kõige seesama pakkumuse?

NB! Kui hinnatakse ainult madalaima hinna

alusel, siis teha vastav märge märkuste

lahtrisse

RHS § 50

lg 2, §50

lg 3

39

Kas edukaks tunnistatud pakkumuses

sisaldub hankija nõutud RHS § 31 lõikes

8 prim nimetatud kinnitus? RHS § 31 lõike 8 prim nõue: Hankelepingu

sõlmimise korral, mille täitmine on seotud

intellektuaalse omandiga, esitab hankija

pakkujale või taotlejale hankedokumentides

nõude kinnitada hankelepingu täitmiseks

vajalike intellektuaalse omandi õiguste

olemasolu!

RHS § 47

lg 3

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused

40

Kas põhjendamatult madala

maksumusega pakkumise tagasi

lükkamise otsus on põhjendatud ning

asjakohane (sh on arvestatud pakkuja

selgitustega)?

RHS § 48

lg 1-4

Kõigi pakkumuste tagasilükkamine

41

Kui hankija on teinud otsuse kõigi

pakkumuste tagasilükkamise kohta, siis

kas ta on seda teinud põhjendatult ja

kirjalikult alljärgnevatel alustel:

1) kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste

maksumused ületavad hankelepingu

eeldatavat maksumust või

2) hankija on kõigi pakkumuste

tagasilükkamise võimaluse ja vastava

objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse

ette näinud hankedokumentides ja see

alus on täitunud?

NB! Vt. ka erisused osadeks jaotatud hanke

puhul.

RHS § 49

lg 1

Alternatiivsete lahenduste hindamine

42

Kas Hankija on hinnanud alternatiivseid

lahendusi, kui ta on sõlminud hankelepingu

majanduslikult soodsaima pakkumuse

alusel ja ta on hanketeates lubanud

alternatiivsete lahendustega pakkumusi

esitada?

RHS § 52

lg 1

43

Kas hankija on hinnanud üksnes neid

alternatiivseid lahendusi, mis vastavad

hankedokumentides alternatiivsetele

lahendustele kehtestatud nõuetele ja mis on

tunnistatud nende nõuete alusel vastavaks?

RHS § 52

lg 2

44

Juhul kui hankija on pakkumuses esitatud

alternatiivse lahenduse tagasi lükanud, ei

ole seda tehtud põhjendusega, et

hankelepingu sõlmimisel alternatiivses

lahenduses esitatud tingimustel oleks asjade

hankelepingu asemel tegemist teenuste

hankelepinguga või vastupidi?

RHS § 52

lg 3

Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud

pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral

45

Kui edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on võtnud oma

pakkumuse tagasi siis kas hankija on

tunnistanud edukaks paremuse poolest

järgmise pakkumuse?

RHS § 53

lg 1

46

Kui edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on võtnud oma

pakkumuse tagasi, siis kas hankija on

jätnud pakkujale pakkumuse tagatise

tagastamata/on selle realiseerinud?

NB! Sellisel juhul on hankijal õigus nõuda

edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi

võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi

võetud pakkumuse ja järgmise edukaks

tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe

osas.

RHS § 34

lg 5

Pakkujate teavitamine otsustest

47

Kas hankija on pakkujaid kirjalikult

ning tähtaegselt teavitanud pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest,

kvalifitseerimise/kvalifitseerimata jätmise

otsusest, pakkumuse või kõigi pakkumuste

tagasilükkamise otsusest, pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsusest (juhul kui

hankija on vastava otsuse teinud) ja

pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest

koos pakkujate nimedega, kelle või kelle

pakkumuse suhtes vastav otsus tehti, samuti

põhjustest, miks otsustati hankeleping või raamleping jätta sõlmimata või

hankemenetlust uuesti alustada?

NB! RHS § 54 lõigete 3 (avalik huvi,

RHS § 54

lg 1

ärisaladus) ja 4 (kõik otsused korraga,

mitte ükshaaval) erandid!

Hankelepingu sõlmimine ja muutmine

48 Kas hankeleping on sõlmitud eduka

pakkumuse jõusoleku tähtaja jooksul?

RHS § 29

lg 3 p 7;

§ 43 lg 1

49

Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et

ta ei või anda nõustumust hankelepingu

sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

kohta teate edastamisest arvates?

NB! Välja arvatud juhul, kui

hankemenetluses esitas pakkumuse ainult

üks pakkuja.

NB! Enne nimetatud tähtaja möödumist

sõlmitud hankeleping on tühine.

RHS § 69

lg 1

50

Kas hankija on kontrollinud pärast

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

tegemist kuid enne hankelepingu

sõlmimist maksuvõla puudumist? NB!

Nimetatud kohustus jõustus 01.01.2011.

RHS § 38

lg 1 prim

51

Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et

sõlmitud hankelepingu muutmises võib

kokku leppida üksnes RHS § 69 lg 3 ja 4

sätestatud juhtudel juhul, kui muutmise

tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei

olnud hankijal võimalik hankelepingu

sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu

muutmata jätmise korral satuks täielikult

või olulises osas ohtu hankelepinguga

taotletud eesmärgi saavutamine ning

muutmisega taotletavat eesmärki ei ole

võimalik saavutada uue hankelepingu

sõlmimisega?

RHS § 69

lg 3 ja lg

4

52

Kui hankija on kasutanud tellija reservi, kas

see vastab hankedokumentides sätestatud

tingimusele (HDs on sätestatud tellija

reservi kasutamise võimalus ja reservi

kasutamisel on jäädud HDs ette nähtud

reservi mahu piiridesse)?

RHS § 69

lg 3; EK

otsus nr

C-496/99

(KKK

hanke-

lepingu p

7)

53

Juhul kui tellija reservi kasutamisel on

ületatud hankedokumentides sätestatud

tellija reservi mahtu, on see kooskõlas RHS

§ 69 lg-s 3 ja 4 sätestatuga?

RHS § 69

lg 3 ja 4

54

Kas hankelepingu täitmise ajal lepingu

mahust tööde välja jätmine, samuti

esialgsete tööde asendamine uute töödega,

vastab RHS § 69 lg 3 ja 4 regulatsioonile

(nimetatud juhtudel on tegemist

hankelepingu muutmisega, mitte reservi

kasutamisega)??

RHS § 69

lg 3 ja 4

Lisa 18

Kontroll-leht "Piiratud hankemenetlus"

RHS § 25 lg 2 kohaselt on piiratud hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik

esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need

hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad,

kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku.

NB! RHS § 25 lg 3 kohaselt on hankija kohustatud korraldama hankemenetluse avatud

hankemenetlusena või piiratud hankemenetlusena, kui RHSist ei tulene teisiti.

Nr Kontrollküsimus Kontrolli

alus

märkida

"JA",

"EI"

või

"N/A"

Märkused/Viited

Hanketeade

1 Kas hankija on RH registrile esitanud

hanketeate?

RHS § 29

lg 1

2

Kui hankija on piiranud hanketeates

osalevate taotlejate arvu, kellele ta teeb

pakkumuse esitamise ettepaneku, siis kas

a) arvuliseks alammääraks on minimaalselt

viis

b) hanketeates on sätestatud objektiivsed ja

mittediskrimineerivad kriteeriumid nende

taotlejate väljavalimiseks?

RHS § 59

lg 2

Hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad

3

Kas hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtaeg rahvusvahelise

piirmääraga võrdse või sellest suurema

eeldatava maksumusega riigihanke puhul on

vähemalt 37 päeva hanketeate registris

avaldamisest arvates (va RHS § 35 lõikes 6

p 2 ja lõikes 7 toodud olukorrad)?

Vt järgmisi punkte!

RHS § 35

lg 3

4

Kas juhul, kui teade on saadetud Euroopa

Liidu Väljaannete Talitusele avaldamiseks

elektrooniliselt, siis kas eelmises küsimuses

toodud taotluste esitamise tähtaega

lühendatud kuni seitsme päeva võrra?

RHS § 35

lg 6 p 2

5

Kui hankelepingu eeldatav maksumus on

võrdne riigihanke piirmääraga või ületab

seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest

piirmäärast, siis kas taotluste esitamise

tähtaeg on vähemalt seitse päeva?

RHS § 35

lg 7

6

Kas hankija on pakkumuste või

hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtaja pikendamisel järginud

põhimõtet, et tähtaeg ei pikene, kui esialgne

tähtpäev saabub enne muudetud hanketeate

avaldamist registris või enne muudetud

hankedokumentide esitamist kõigile

pakkujatele ning nendele taotlejatele ja

huvitatud isikutele, kes on saanud

hankedokumendid?

RHS § 35

lg 9

Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste

kontrollimine

7

Kas edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on esitanud kinnituse RHS

§ 38 lg 1 punktides 1-3 nimetatud asjaolude

puudumise kohta?

RHS § 38

lg 3 p 1

8

Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg 1

p 4 nimetatud asjaolude puudumist riiklike

või sotsiaalkindlustuse maksete osas (Eesti

taotleja osas RH registri kaudu)?

RHS § 38

lg 3 p 2

9

Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg 1

p 4 nimetatud asjaolude puudumist kohalike

maksude tasumise osas (pakkujate poolt

esitatud vastava tõendi kaudu või

iseseisvalt)?

RHS § 38

lg 3 p 2

10

Kas edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkujal puuduvad

hankemenetlusest kõrvaldamise alused RHS

§ 38 lg 1 p 5 ja 6 osas?

RHS § 38

lg 1 p 5 ja

6

11

Kui hankija on hankemenetlusest

kõrvaldamise asjaolude osas seadnud

tingimusi mõne RHS § 38 lg 2 nimetatu

osas, kas hankija on vastava asjaolu

puudumist kontrollinud?

RHS § 38

lg 3 p 3

prim

12

Kas hankija on kontrollinud pärast

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

tegemist kuid enne hankelepingu sõlmimist

maksuvõla puudumist?

RHS § 38

lg 1 prim

13

Kas hankija on kontrollinud ühistaotluse

esitamise korral ühistaotlejate esindajale

antud volikirja olemasolu? NB! RHS §

44 lg 5 prim kohaselt tagastab hankija

taotlejale taotluse, kui taotlejal puudub RHS

alusel õigus esitada taotlus.

RHS § 38

lg 6; RHS

§ 44 lg 5

prim

14

Kas pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise kohta on hankija teinud

sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse?

NB! Kontrollida, kas kõrvaldamise otsus on

põhjendatud!

RHS § 38

lg 7

Taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine

15

Kas kvalifitseerimise tingimused

majandusliku ja finantsseisundi osas on

asjakohased (piisavad, vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu eseme

suhtes)?

RHS § 39

lg 1, § 40

16

Kas edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud taotleja majanduslik ja

finantsseisund vastab hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele?

RHS § 39

lg 1, § 40

17

Kas kvalifitseerimise tingimused tehnilise ja

kutsealase pädevuse osas on asjakohased

(piisavad, vastavad ja proportsionaalsed

hankelepingu eseme suhtes)?

RHS § 39

lg 1, § 41

18

Kas edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud taotleja tehniline ja kutsealane

pädevus vastab hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele?

RHS § 39

lg 1, § 41

19

Kas hankija on järginud põhimõtet, et ta ei

või jätta pakkujat kvalifitseerimata põhjusel,

et tal puuduvad varasemad hankelepingud

(RHS §4 tähenduses)

RHS § 39

lg 5

20

Kas taotleja kvalifitseerimise või

kvalifitseerimata jätmise kohta on hankija

teinud sellekohase põhjendatud kirjaliku

otsuse?

NB! Kontrollida, kas kvalifitseerimata

jätmise otsus on põhjendatud!

RHS § 39

lg 6

Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine

21

Kas hankija on teinud kõigile

kvalifitseeritud taotlejatele (või vähemalt

vastavale arvule taotlejatele, mis on

sätestatud hanketeates) samaaegselt

pakkumuse esitamise ettepaneku

allkirjastatud kujul?

RHS § 60

lg 1

22

Kas pakkumuse esitamise ettepanekuga on

edastatud hankedokumendid või viite

veebiaadressile ja viide registris avaldatud

hanketeatele?

RHS § 60

lg 3

Hankedokumendid

23

Kas hankija on koostanud hiljemalt

hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtpäevaks hankedokumendid?

RHS § 31

lg 1

24

Kas hankedokumentides sisaldub vähemalt

RHS § 31 lg 2 nimetatud teave, kui RHS-is

ei ole sätestatud teisiti või vastav teave ei

ole nimetatud hanketeates?

RHS § 31

lg 2

25

Kas hankija on nimetanud

hankedokumentides või hanketeates, et ta

sõlmib hankelepingu tervikuna

majanduslikult soodsaima või üksnes

madalaima hinnaga pakkumuse alusel?

RHS § 31

lg 3

26

Kui hankija on soovinud sõlmida

hankelepingu majanduslikult soodsaima

pakkumuse alusel, kas ta on nimetanud

hankelepingu esemega seotud objektiivset

hindamist võimaldavad pakkumuste

hindamise kriteeriumid ning objektiivselt

põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta

igale valitud pakkumuste hindamise

kriteeriumile omistab?

NB! Hindamise kriteeriumid võivad olla

eelkõige kvaliteet, hind, tehniline väärtus,

esteetilised ja funktsionaalsed omadused,

keskkonda mõjutavad omadused,

käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne

hooldus ja tehniline abi ning selle

maksumus, sõlmitava hankelepingu alusel

vahetult teenuste osutamise eest vastutavate

isikute spetsiifilised tõendatud oskused või

kogemus, millest otseselt sõltub osutatavate

teenuste kvaliteet, hankelepingu täitmise

tähtaeg.

NB! Alternatiivsete lahenduste korral vt. ka

RHS § 31 lg 5

RHS § 31

lg 4 ja lg 5

27

Kas hankelepingu sõlmimise korral, mille

täitmine on seotud intellektuaalse omandiga

on hankija esitanud pakkujale või taotlejale

hankedokumentides nõude kinnitada

hankelepingu täitmiseks vajalike

intellektuaalse omandi õiguste olemasolu?

NB! Nimetatud säte jõustus 01.07.2010.

RHS § 31

lg 8 prim

Tehniline kirjeldus ja tehnilise kirjelduse koostamine

28

Kas tehnilistes kirjelduse koostamisel on

lähtutud põhimõttest, et ei nimetata kindlat

ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti,

tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks

anda mõnedele pakkujatele või toodetele

eeliseid teiste ees või nende osaluse

välistada?

NB! RHS § 33 lg 7 keeld ei kehti juhul, kui

see on hankelepingu esemest tulenevalt

vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise

kirjelduse koostamine RHS § 33 lõigetes 1

ja 3 sätestatud alustel ei võimalda

hankelepingu eset piisavalt täpselt ja

RHS § 33

lg 7

mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele

lisatakse märge "või sellega samaväärne".

29

Kas tehniline kirjeldus tagab kõigile

pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse

esitamiseks ja ei tekitada objektiivselt

põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile?

RHS § 33

lg 8

Hanketeate ja hankedokumentide muutmine

30

Kui hankija on muutnud hanketeadet (vt.

RH registrit) või hankedokumente, siis kas

ta on seda teinud enne hanketeates määratud

taotluste esitamise tähtpäeva?

NB! Hankija võib pärast hanketeates

määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva

muuta pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui

pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumisel

on hankemenetlus RHS § 123 lõikes 3

nimetatud korras peatatud.

RHS § 36

lg 1

31

Kas hanketeate muutmisel on hankija

esitanud registrile hanketeate muudatuse ja

teavitanud sellest kohe kõiki pakkujaid ja

hankedokumendid saanud huvitatud isikuid?

RHS § 36

lg 2

32

Kas hankedokumentide muutmisel on

hankija edastanud muudetud

hankedokumendid üheaegselt kõigile

pakkujatele ja huvitatud isikutele, kes on

saanud hankedokumendid?

RHS § 36

lg 3

33

Kas hanketeate või hankedokumentide

muutmisel on hankija pikendanud

pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et

arvates muudetud hanketeate avaldamisest

registris või muudetud hankedokumentide

edastamisest kõigile pakkujatele ja

huvitatud isikutele, kes on saanud

hankedokumendid, oleks pakkumuste või

hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega

hankemenetlusele kohalduvast minimaalsest

tähtajast?

NB! Hankija ei pea nimetatud tähtaega

pikendama, kui muudatused puudutavad

üksnes kontaktandmeid või muudel juhtudel,

kui esialgsest hanketeatest ja

hankedokumentidest lähtudes koostatud

pakkumus ei saa muutuda tehtud

muudatuste tõttu mittevastavaks või kui

esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise

tingimustele vastav pakkuja ei saa jääda

tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata.

NB! Va RHS § 35 lõikes 9 kirjeldatud

olukord.

RHS § 36

lg 4 ja lg 5

Selgitused ja läbirääkimised

34

Kas hankija on tähtaegselt (kolme tööpäeva

jooksul) vastanud esitatud küsimustele ning

esitanud selgitused üheaegselt kõigile

asjakohastele isikutele?

RHS § 56

lg 2

35

Kas hankija on hankemenetluse raames

juhindunud põhimõttest, et läbirääkimised

on keelatud?

RHS § 61

lg 2

Pakkumuste esitamise tähtajad

36

Kas pakkumuste esitamise tähtaeg

rahvusvahelise piirmääraga võrdse või

sellest suurema eeldatava maksumusega

riigihanke puhul on vähemalt 40 päeva

hanketeate registris avaldamisest arvates

(v.a RHS § 35 lõigetes 6-8 kirjeldatud

olukorrad)?

Kui ei ole, siis kas hankija on pakkumuste

esitamise tähtaega lühendades juhindunud

RHS §-st 35 lõigetest 6-62?

NB! RHS § 35 lõike 6 prim kohaselt võib

RHS lõike 6 punktides 1-3 toodud tähtaegu

summeerida.

RHS § 35

lg 4 ja lg 6

p 1 ja 3

37

Kui hankelepingu eeldatav maksumus on

võrdne riigihanke piirmääraga või ületab

seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest

piirmäärast, siis kas pakkumuste esitamise

tähtaeg ehitustööde hankelepingu puhul

vähemalt 22 päeva, asjade või teenuste

hankelepingu puhul vähemalt 15 päeva?

RHS § 35

lg 7

Pakkumuste esitamine, avamine, vastavuse kontrollimine ja

hindamine

38

Kas hankija on avanud pakkumused

hanketeates näidatud ajal ja kohas (vt.

pakkumise avamise protokolli)?

RHS § 46

lg 1 ja lg 2

39

Kas pakkuja on esitanud menetluses

(osadeks jaotatud menetluse korral ainult

ühe pakkumuse ühe osa kohta) ainult ühe

pakkumuse, st esitanud pakkumuse üksi või

ühena ühises pakkumuses; ning ei ole

andnud kirjalikku nõusolekut enda

nimetamiseks alltöövõtjaks?

RHS § 44

lg 5

40

Kui hankija on jaganud riigihanke ühe

hankemenetluse raames osadeks, kas ta on

kontrollinud ja hinnanud igale osale esitatud

pakkumusi eraldi?

RHS § 47

lg 8

41

Kas hankija on lükanud pakkumuse tagasi,

kui see ei vasta hanketeates või

hankedokumentides esitatud tingimustele?

NB! Hankija võib tunnistada pakkumuse

vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.

Vastav otsus peab olema põhjendatud. NB!

Kontrollida, kas põhjendamatult pakkumuse

tagasilükkamine põhjustab pakkumuste

edukuse järjekorra muutumist.

RHS § 47

lg 2 ja lg 9

42

Kas edukaks tunnistatud pakkumuses

sisaldub hankija nõutud RHS § 31 lõikes 8

prim nimetatud kinnitus?

RHS § 31 lõike 8 prim nõue: Hankelepingu

sõlmimise korral, mille täitmine on seotud

intellektuaalse omandiga, esitab hankija

pakkujale või taotlejale hankedokumentides

nõude kinnitada hankelepingu täitmiseks

vajalike intellektuaalse omandi õiguste

olemasolu.!

RHS § 47

lg 3

43

Kas hankija on hinnanud vastavaks

tunnistatud pakkumusi ning pakkumuste

hindamisel arvestanud ainult hanketeates

või hankedokumentides sätestatud

pakkumuste hindamise kriteeriume?

NB! Vt. ka RHS § 50 lg 2 ja 3

RHS § 50

lg 1

44

Kas hankija on arvutusvea esinemisel selle

parandanud, arvutades pakkumuse

maksumuse pakkumuses antud

ühikuhindade alusel?

RHS § 50

lg 5

45

Kas arvutusvea parandamisel on järgitud

põhimõtet, et see on lubatud juhul, kui

pakkumustes esitatavad ühikuhinnad on

hankelepingu alusel makstava tasu aluseks

ja pakkumuses esineb pakkumuse

maksumuse osas ilmne arvutusviga ning

pakkumuses esitatud arvutuslik

kogumaksumus ei vasta pakkumuses

esitatud ühikuhindade alusel arvestatud

maksumusele?

RHS § 50

lg 5

Juhul kui esineb punktides 44 ja 45

kirjeldatud olukord, on hankija teatanud

sellest kirjalikult pakkujale, saades pakkujalt

kahe tööpäeva jooksul (arvates vastava teate

saamisest) kirjaliku vastuse, kas pakkuja on

arvutusvea parandamisega nõus?

Juhul kui pakkuja arvutusvea

parandamisega ei nõustu, kas hankija on

lükanud pakkumuse tagasi?

46

Kas pakkumuste vastavaks tunnistamise või

tagasilükkamise kohta on hankija teinud

sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse?

RHS § 47

lg 1

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused

47

Kas põhjendamatult madala maksumusega

pakkumise tagasi lükkamise otsus on

põhjendatud ning asjakohane (sh on

arvestatud pakkuja selgitustega)?

RHS § 48

lg 1

Pakkumuse edukaks tunnistamine

48

Kas pakkumuse edukaks tunnistamise kohta

on hankija teinud sellekohase põhjendatud

kirjaliku otsuse?

RHS § 50

lg 2

49 Kas edukas pakkumus vastab hanketeates,

hankedokumentides sätestatud tingimustele?

RHS § 43

lg 2

Kõigi pakkumiste tagasilükkamine

50

Kui hankija on teinud otsuse kõigi

pakkumuste tagasilükkamise kohta, siis kas

ta on seda teinud põhjendatult ja kirjalikult

alljärgnevatel alustel:

1) kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste

maksumused ületavad hankelepingu

eeldatavat maksumust või

2) hankija on kõigi pakkumuste

tagasilükkamise võimaluse ja vastava

objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse

ette näinud hankedokumentides ja see alus

on täitunud?

NB! Vt. ka erisused osadeks jaotatud hanke

puhul.

RHS § 49

lg 1

Alternatiivsete lahenduste hindamine

51

Kas Hankija on hinnanud alternatiivseid

lahendusi, kui ta on sõlminud hankelepingu

majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel

ja ta on hanketeates lubanud alternatiivsete

lahendustega pakkumusi esitada?

RHS § 52

lg 1

52

Kas hankija on hinnanud üksnes neid

alternatiivseid lahendusi, mis vastavad

hankedokumentides alternatiivsetele

lahendustele kehtestatud nõuetele ja mis on

tunnistatud nende nõuete alusel vastavaks?

RHS § 52

lg 2

53

Kas hankija on pakkumuses esitatud

alternatiivse lahenduse jätnud tagasi

lükkamata põhjendusega, et hankelepingu

sõlmimisel alternatiivses lahenduses esitatud

tingimustel oleks asjade hankelepingu

asemel tegemist teenuste hankelepinguga

või vastupidi?

RHS § 52

lg 3

54

Juhul kui hankija on pakkumuses esitatud

alternatiivse lahenduse tagasi lükanud, ei ole

seda tehtud põhjendusega, et hankelepingu

sõlmimisel alternatiivses lahenduses esitatud

tingimustel oleks asjade hankelepingu

asemel tegemist teenuste hankelepinguga

või vastupidi?

RHS § 52

lg 3

Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud

pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral

55

Kui edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on võtnud oma pakkumuse

tagasi siis kas hankija on tunnistanud

edukaks paremuse poolest järgmise

pakkumuse?

RHS § 53

lg 1

56

Kui edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on võtnud oma pakkumuse

tagasi siis kas hankija on jätnud pakkujale

pakkumuse tagatise tagastamata/on selle

realiseerinud?

NB! Sellisel juhul on hankijal õigus nõuda

edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi

võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi

võetud pakkumuse ja järgmise edukaks

tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe

osas.

RHS § 34

lg 5

Pakkujate ja taotlejate teavitamine otsustest

57

Kas hankija on pakkujaid kirjalikult ning

tähtaegselt teavitanud pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest,

kvalifitseerimise/kvalifitseerimata jätmise

otsusest, pakkumuse või kõigi pakkumuste

tagasilükkamise otsusest, pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsusest (juhul kui

hankija on vastava otsuse teinud) ja

pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest

koos pakkujate nimedega, kelle või kelle

pakkumuse suhtes vastav otsus tehti, samuti

põhjustest, miks otsustati hankeleping või

raamleping jätta sõlmimata või

hankemenetlust uuesti alustada?

NB! RHS § 54 lõigetes 3 ja 4 erandid!

RHS § 54

lg 1

Hankelepingu sõlmimine ja muutmine

58

Kas hankija on sõlminud hankelepingu

vähemalt peale 14 päeva möödumist

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

kohta teate edastamisest arvates?

NB! Välja arvatud juhul, kui

hankemenetluses esitas pakkumuse ainult

üks pakkuja?

NB! Enne nimetatud tähtaja möödumist

sõlmitud hankeleping on tühine.

RHS § 69

lg 1

59

Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et

sõlmitud hankelepingu muutmises võib

kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise

tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei

olnud hankijal võimalik hankelepingu

sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu

muutmata jätmise korral satuks täielikult või

olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud

eesmärgi saavutamine?

RHS § 69

lg 3

60

Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et

hankelepingu muutmises ei või kokku

leppida, kui muutmisega taotletavat

eesmärki on võimalik saavutada uue

hankelepingu sõlmimisega? Kas hankija on

lähtunud reeglist, et olulise hankelepingu

muudatusega taotletavat eesmärki on

võimalik saavutada üksnes läbi uue

hankemenetluse teostamise?

RHS § 69

lg 4

61

Kas hankelepingu täitmise ajal lepingu

mahust tööde välja jätmine, samuti

esialgsete tööde asendamine uute töödega,

vastab RHS § 69 lg 3 ja 4 regulatsioonile

(nimetatud juhtudel on tegemist

hankelepingu muutmisega, mitte reservi

kasutamisega)?

RHS § 69

lg 3 ja 4

62

Kui hankija on kasutanud tellija reservi, kas

see vastab hankedokumentides sätestatud

tingimusele (HDs on sätestatud tellija

reservi kasutamise võimalus ja reservi

kasutamisel on jäädud HDs ette nähtud

reservi mahu piiridesse)?

RHS § 69

lg 3; EK

otsus nr C-

496/99

(KKK

hanke-

lepingu p

7)

63

Juhul kui tellija reservi kasutamisel on

ületatud hankedokumentides sätestatud

tellija reservi mahtu, on see kooskõlas RHS

§ 69 lg-s 3 ja 4 sätestatuga?

RHS § 69

lg 3 ja 4

Lisa 19

Kontroll-leht "Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus"

RHS § 27 lg 1 kohaselt on väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus, mille korral iga

huvitatud isik võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb vähemalt kolmele

enda poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel väljavalitud taotlejale

pakkumuse esitamise ettepaneku ning peab nendega läbirääkimisi pakkumuste üle, et kohandada

nende esitatud pakkumusi hankedokumentides sätestatud nõuetele ja valida välja edukas

pakkumus.

NB! RHS § 27 lg 3 kohaselt on hankijal õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamisega

läbirääkimistega hankemenetlusena, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest

piirmäärast väiksem (v.a. RHS § 27 lg-s 2 sätestatud ühe või mitme aluse esinemisel)!

Nr Kontrolliküsimus Kontrolli

alus

märkid

a

"JAH",

"EI"

või

"N/A"

Märkused/Viited

Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse

korraldamise alused

1

Juhul, kui hankelepingu eeldatav

maksumus on võrdne rahvusvahelise

piirmääraga või ületab seda ning hankija

on korraldanud väljakuulutamisega

läbirääkimistega hankemenetluse, on

täidetud vähemalt üks alljärgnevatest

eeldustest:: 1) avatud hankemenetluse või piiratud

hankemenetluse või võistleva dialoogi

käigus ei esitatud ühtegi hanketeates või

hankedokumentides sätestatud tingimustele

vastavat pakkumust ja riigihanke

esialgseid tingimusi olemuslikult ei

muudeta;

2) hankelepingu esemeks olevate asjade

või teenuste olemus või nendega seotud

riskid ei võimalda hankelepingu eeldatavat

maksumust määrata;

3) hankelepingu esemeks olevate teenuste,

sealhulgas CPV määruse VI lisa kategoorias

number 6 nimetatud teenuste ja

intellektuaalse omandiga seonduvate,

näiteks ehitustööde projekteerimist

hõlmavate teenuste olemus ei võimalda

määratleda hankelepingu tingimusi

piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping

avatud või piiratud hankemenetluse

RHS § 27

lg 2 ja lg

3

tulemusena;

Hanketeade ja hanketeate muutmine

2

Kas hankija on RH registrile esitanud

hanketeate? (märkuste lahtrisse märkida

teate kuupäev)

NB! Va RHS § 65 lõikes 4 kirjeldatud

olukord. Vt. järgmine punkt

RHS § 29

lg 1

3

Kui avatud hankemenetluse või piiratud

hankemenetluse või võistleva dialoogi

käigus ei esitatud ühtegi hanketeates või

hankedokumentides sätestatud tingimustele

vastavat pakkumust ja riigihanke

esialgseid tingimusi olemuslikult ei

muudeta (RHS § 27 lg 2 p 1 olukord) ning

hankija on jätkanud varem alustatud

hankemenetlust väljakuulutamisega

läbirääkimistega hankemenetlusena ilma

väljakuulutamisega läbirääkimistega

hankemenetluse alustamiseks uut

hanketeadet esitamata ja kontrollimata

uuesti pakkujate kvalifikatsiooni, kui ta on

alustanud läbirääkimisi pakkumuste üle

üksnes kõigi nende pakkujatega, kes varem

sama hankemenetluse käigus kvalifitseeriti

ja kes esitasid pakkumuste avamisel

kontrollitud vormilistele nõuetele vastava

pakkumuse, siis kas ta on teinud sel juhul

põhjendatud kirjaliku otsuse kõikide

pakkumuste sisulise mittevastavuse kohta

neid tagasi lükkamata ning läbirääkimiste

alustamise kohta pakkumuste üle?

RHS § 65

lg 4

4

Kui hankija on piiranud hanketeates

osalevate taotlejate arvu, kellele ta teeb

pakkumuse esitamise ettepaneku, siis on

hanketeates sätestatud alammäär

minimaalselt kolm ja hanketeates on

esitatud objektiivsed ja

mittediskrimineerivad kriteeriumid

nende taotlejate väljavalimiseks?

RHS § 65

lg 2

5

Kui hankija on muutnud hanketeadet (vt.

RH registrit) , siis kas ta on seda teinud

enne hanketeates määratud

hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtpäeva? NB! Hankija võib pärast hanketeates

määratud hankemenetluses osalemise

taotluste esitamise tähtpäeva muuta

hanketeates määratud hankemenetluses

osalemise taotluste esitamise tähtpäeva, kui

hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtpäeva saabumisel on

hankemenetlus RHS § 123 lõikes 3

nimetatud korras peatatud.

RHS § 36

lg 1

6

Kas hanketeate muutmisel on hankija

esitanud registrile hanketeate muudatuse

ja teavitanud sellest kohe kõiki taotlejaid?

RHS § 36

lg 2

7

Kas hanketeate muutmisel on hankija

pikendanud hankemenetluses osalemise

taotluste esitamise tähtaega selliselt, et

arvates muudetud hanketeate avaldamisest

registris oleks pakkumuste või

hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtaeg võrdne vähemalt

poolega hankemenetlusele kohalduvast

minimaalsest tähtajast? NB! Hankija ei pea nimetatud tähtaega

pikendama, kui muudatused puudutavad

üksnes kontaktandmeid või muudel juhtudel,

kui esialgsest hanketeatest ja

hankedokumentidest lähtudes koostatud

pakkumus ei saa muutuda tehtud

muudatuste tõttu mittevastavaks või kui

esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise

tingimustele vastav pakkuja või taotleja ei

saa jääda tehtud muudatuste tõttu

kvalifitseerimata.

NB2! Va RHS § 35 lõikes 9 kirjeldatud

olukord.

RHS § 36

lg 4 ja lg

5

Hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad

8

Kas hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtaeg rahvusvahelise

piirmääraga võrdse või sellest suurema

eeldatava maksumusega riigihanke puhul on

vähemalt 37 päeva hanketeate registris

avaldamisest arvates? Kui ei ole, siis kas

hankija on pakkumuste esitamise tähtaega

lühendades juhindunud RHS §-st 35 lõike

6 punktist 2 ja lõikest 7?

RHS § 35

lg 3

9

Kui hankelepingu eeldatav maksumus on

võrdne riigihanke piirmääraga või ületab

seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest

piirmäärast, siis kas taotluste esitamise

tähtaeg on vähemalt seitse päeva?

RHS § 35

lg 7

10

Kas hankija on hankemenetluses

osalemise taotluste esitamise tähtaja

pikendamisel järginud põhimõtet, et

tähtaeg ei pikene, kui esialgne tähtpäev

saabub enne muudetud hanketeate

avaldamist registris.

RHS § 35

lg 9

Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste

kontrollimine

11

Kas edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on esitanud kinnituse

RHS § 38 lg 1 punktides 1-3 nimetatud

asjaolude puudumise kohta? (kriminaal,

pankrot, sundlikvideerimine)

RHS § 38

lg 3 p 1

12

Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg

1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist

riiklike või sotsiaalkindlustuse maksete

osas (Eesti taotleja osas RH registri kaudu)?

RHS § 38

lg 3 p 2

13

Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg

1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist

kohalike maksude tasumise osas

(pakkujate poolt esitatud vastava tõendi

kaudu või iseseisvalt)?

RHS § 38

lg 3 p 2

14

Kas hankija on kontrollinud kas edukaks

tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal

puuduvad hankemenetlusest

kõrvaldamise alused RHS § 38 lg 1 p 5 ja

6 osas? (Pakkuja on osaline teistes

ühispakkumustes või alltöövõtja,

valeandmed)

RHS § 38

lg 1 p 5 ja

6

15

Kui hankija on hankemenetlusest

kõrvaldamise asjaolude osas seadnud

tingimusi mõne RHS § 38 lg 2 nimetatu

osas, kas hankija on vastava asjaolu

puudumist kontrollinud?

RHS § 38

lg 3 prim

16

Kas hankija on kontrollinud ühistaotluse esitamise korral ühistaotlejate esindajale

antud volikirja olemasolu?

NB! RHS § 44 lg 5 prim kohaselt tagastab

hankija pakkumuse pakkujale, kui pakkujal

puudub RHS alusel õigus esitada pakkumus.

RHS § 38

lg 6

17

Kas pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise kohta on hankija teinud

sellekohase põhjendatud kirjaliku

otsuse? NB! Kontrollida, kas

kõrvaldamise otsus on põhjendatud!

RHS § 38

lg 7

Taotluste esitamine ja taotleja kvalifikatsiooni

kontrollimine

18

Kas kvalifitseerimise tingimused

majandusliku ja finantsseisundi osas on

asjakohased (piisavad, vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu eseme

suhtes)?

RHS § 39

lg 1, § 40

19

Kas hankija on kontrollinud kas edukaks

tunnistatud pakkumuse esitanud taotleja

majanduslik ja finantsseisund vastab

hanketeates esitatud kvalifitseerimise

tingimustele?

RHS § 39

lg 1, § 40

20

Kas kvalifitseerimise tingimused tehnilise

ja kutsealase pädevuse osas on

asjakohased (piisavad, vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu eseme

suhtes)?

RHS § 39

lg 1, § 41

21

Kas hankija on kontrollinud kas edukaks

tunnistatud pakkumuse esitanud taotleja

tehniline ja kutsealane pädevus vastab

hanketeates esitatud kvalifitseerimise

tingimustele?

RHS § 39

lg 1, § 41

22

Kas hankija on järginud põhimõtet, et ta

ei või jätta taotlejat kvalifitseerimata

põhjusel, et tal puuduvad varasemad

hankelepingud?

RHS § 39

lg 5

23

Kas taotleja kvalifitseerimise või

kvalifitseerimata jätmise kohta on hankija

teinud sellekohase põhjendatud kirjaliku

otsuse? NB! Kontrollida, kas kvalifitseerimata

jätmise otsus on põhjendatud!

RHS § 39

lg 6

Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine

24

Kas hankija on teinud kõigile

kvalifitseeritud taotlejatele või juhul, kui

ta on hanketeates piiranud taotlejate arvu

vastavalt RHS § 65 lõikele 2, vähemalt

vastavale arvule kvalifitseeritud taotlejatele

samaaegselt pakkumuse esitamise

ettepaneku kirjalikus vormis või vastavalt

õigusaktides sätestatud nõuetele

elektroonilises vormis?

RHS § 66

lg 1

25

Kas koos pakkumuse esitamise

ettepanekuga on edastatud

hankedokumendid või viide

veebiaadressile ning viide riigihangete

registris avaldatud hanketeatele?

RHS § 66

lg 3

Hankedokumendid

26

Kas hankija on koostanud hiljemalt

hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtpäevaks

hankedokumendid?

RHS § 31

lg 1

27

Kas hankedokumentides sisaldub

vähemalt RHS § 31 lg 2 nimetatud teave,

kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti või

vastav teave ei ole nimetatud hanketeates?

NB! RHS § 66 lg 3 erisused.

RHS § 31

lg 2

28

Kas hankija on jätnud

hankedokumentidesse lisamata RHS § 31

lõikes 2 nimetatud andmetest need, mis

väljakuulutamisega läbirääkimistega

hankemenetluse olemusest tulenevalt ei ole

pakkumuse esitamise ettepaneku

tegemise hetkel määratletavad või mille

üle hankemenetluse käigus on

läbiräägitud?

RHS § 66

lg 3

29

Kas hankija on nimetanud

hankedokumentides või hanketeates, et ta

sõlmib hankelepingu tervikuna

majanduslikult soodsaima või üksnes

madalaima hinnaga pakkumuse alusel?

NB märkuste lahtrisse märkida, kumba

varianti kasutati

RHS § 31

lg 3

30

Kui hankija on soovinud sõlmida

hankelepingu majanduslikult soodsaima

pakkumuse alusel, kas ta on nimetanud hankelepingu esemega seotud objektiivset

hindamist võimaldavad pakkumuste

hindamise kriteeriumid ning objektiivselt

põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta

igale valitud pakkumuste hindamise

kriteeriumile omistab?

NB! Hindamise kriteeriumid võivad olla

eelkõige kvaliteet, hind, tehniline väärtus,

esteetilised ja funktsionaalsed omadused,

keskkonda mõjutavad omadused,

käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne

hooldus ja tehniline abi ning selle

maksumus, sõlmitava hankelepingu alusel

vahetult teenuste osutamise tegemise eest

vastutavate isikute spetsiifilised tõendatud

oskused või kogemus, millest otseselt sõltub

osutatavate teenuste kvaliteet, hankelepingu

täitmise tähtaeg.

NB! Alternatiivsete lahenduste korral vt. ka

RHS § 31 lg 5

RHS § 31

lg 4 ja lg

5

31

Kas hankelepingu sõlmimise korral, mille

täitmine on seotud intellektuaalse

omandiga on hankija esitanud pakkujale

või taotlejale hankedokumentides nõude

kinnitada hankelepingu täitmiseks vajalike

intellektuaalse omandi õiguste olemasolu?

RHS § 31

lg 8 prim

32

Kas hankija on kehtestanud

hankedokumentides läbirääkimiste

korra, mis sisaldab muu hulgas

läbiräägitavate pakkumuste arvu

vähendamise metoodikat, kui läbirääkimisi

peetakse järjestikuste etappidena?

RHS § 31

lg 6 prim

Tehniline kirjeldus ja tehnilise kirjelduse koostamine

33

Kas tehnilistes kirjelduse koostamisel on

lähtutud põhimõttest, et ei nimetata

kindlat ostuallikat, protsessi,

kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega

tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele

pakkujatele või toodetele eeliseid teiste

ees või nende osaluse välistada?

NB! RHS § 33 lg 7 keeld ei kehti juhul,

kui see on hankelepingu esemest

tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et

tehnilise kirjelduse koostamine RHS § 33

lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei

RHS § 33

lg 7

võimalda hankelepingu eset piisavalt

täpselt ja mõistetavalt kirjeldada.

Sellisele viitele lisatakse märge "või

sellega samaväärne".

34

Kas tehniline kirjeldus tagab kõigile

pakkujatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ja ei tekitada

objektiivselt põhjendamatuid takistusi

riigihangete avamisel konkurentsile?

RHS § 33

lg 8

Hanketeate ja hankedokumentide muutmine

35

Kui hankija on muutnud

hankedokumente, siis kas ta on seda

teinud enne pakkumuste esitamise

tähtpäeva? NB! Hankija võib pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva muuta

hankedokumentides määratud pakkumuste

esitamise tähtpäeva, kui pakkumuste

esitamise tähtpäeva saabumisel on

hankemenetlus RHS § 123 lõikes 3

nimetatud korras peatatud.

RHS § 36

lg 1

36

Kas hankedokumentide muutmisel on

hankija edastanud muudetud

hankedokumendid üheaegselt kõigile

nendele taotlejatele ja huvitatud isikutele,

kes on saanud hankedokumendid?

RHS § 36

lg 3

37

Kas hankedokumentide muutmisel on

hankija pikendanud pakkumuste

esitamise tähtaega selliselt, et arvates muudetud hankedokumentide edastamisest

kõigile taotlejatele ja huvitatud isikutele,

kes on saanud hankedokumendid, oleks

pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne

vähemalt poolega hankemenetlusele

kohalduvast minimaalsest tähtajast? NB! Hankija ei pea nimetatud tähtaega

pikendama, kui muudatused puudutavad

üksnes kontaktandmeid või muudel juhtudel,

kui esialgsest hanketeatest ja

hankedokumentidest lähtudes koostatud

pakkumus ei saa muutuda tehtud

muudatuste tõttu mittevastavaks või kui

esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise

tingimustele vastav pakkuja või taotleja ei

saa jääda tehtud muudatuste tõttu

kvalifitseerimata.

NB2! Va RHS § 35 lõikes 9 kirjeldatud

olukord.

RHS § 36

lg 4 ja lg

5

Selgitused

38

Kas hankija on tähtaegselt (kolme

tööpäeva jooksul) vastanud esitatud

küsimustele ning esitanud selgitused

üheaegselt kõigile asjakohastele isikutele?

RHS § 56

lg 2

Pakkumuste esitamise tähtajad

39

Kas hankija on pakkumuste esitamise

tähtaja määranud hankija ja hankija

valitud taotlejate kokkuleppel, tingimusel

et kõigil valitud taotlejatel on

pakkumuste esitamiseks võrdselt aega või

kui kokkulepet ei saavutatud, määranud

pakkumuste esitamiseks tähtaja, mis ei

ole lühem kui 24 päeva pakkumuse

esitamise ettepaneku tegemisest arvates?

RHS § 35

lg 5

40

Kas hankija on pakkumuste esitamise

tähtaja pikendamisel järginud põhimõtet,

et tähtaeg ei pikene, kui esialgne tähtpäev

saabub enne muudetud

hankedokumentide esitamist kõigile

nendele taotlejatele ja huvitatud isikutele,

kes on saanud hankedokumendid?

RHS § 35

lg 9

Pakkumuste esitamine, avamine ja vastavuse

kontrollimine

41

Kas hankija on avanud pakkumused

hankedokumentides näidatud ajal ja

kohas (vt. pakkumise avamise protokolli)?

RHS § 46

lg 1 ja lg

2

42

Kas pakkuja on esitanud menetluses (osadeks jaotatud menetluse korral ainult

ühe pakkumuse ühe osa kohta) ainult ühe

pakkumuse, st esitanud pakkumuse üksi

või ühena ühises pakkumuses; ning ei ole

andnud kirjalikku nõusolekut enda

nimetamiseks alltöövõtjaks?

RHS § 44

lg 5

43

Kui hankija on jaganud riigihanke ühe

hankemenetluse raames osadeks, kas ta on

kontrollinud ja hinnanud igale osale

esitatud pakkumusi eraldi?

RHS § 47

lg 8

44

Kas hankija on lükanud pakkumuse

tagasi, kui see ei vasta hanketeates või

hankedokumentides esitatud tingimustele?

NB! Hankija võib tunnistada pakkumuse

vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.

Vastav otsus peab olema põhjendatud.

RHS § 47

lg 2 ja lg

9

45

Kas hankija on arvutusvea esinemisel

selle parandanud, arvutades pakkumuse

maksumuse pakkumuses antud

ühikuhindade alusel?

RHS § 50

lg 5

46

Kas arvutusvea parandamisel on järgitud

põhimõtet, et see on lubatud juhul, kui

pakkumustes esitatavad ühikuhinnad on

hankelepingu alusel makstava tasu

aluseks ja pakkumuses esineb

pakkumuse maksumuse osas ilmne

arvutusviga ning pakkumuses esitatud

arvutuslik kogumaksumus ei vasta

pakkumuses esitatud ühikuhindade

alusel arvestatud maksumusele?

RHS § 50

lg 5

47

Juhul kui esineb punktides 42 ja 43

kirjeldatud olukord, on hankija teatanud

sellest kirjalikult pakkujale, saades

pakkujalt kahe tööpäeva jooksul (arvates

vastava teate saamisest) kirjaliku vastuse,

kas pakkuja on arvutusvea

parandamisega nõus?

RHS § 50

lg 5

48

Juhul kui pakkuja arvutusvea

parandamisega ei nõustu, kas hankija on

lükanud pakkumuse tagasi?

RHS § 50

lg 5

49

Kas pakkumuste vastavaks tunnistamise

või tagasilükkamise kohta on hankija

teinud sellekohase põhjendatud kirjaliku

otsuse?

RHS § 47

lg 1

Läbirääkimiste pidamine

50

Kas läbirääkimisi on peetud üksnes

pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud

pakkumuste üle ja mõne hankedokumentidesse lisamata või

pakkumuse esitamise ettepaneku

tegemise hetkel määratlemata tingimuse

üle?

NB! läbirääkimisi peetakse esitatud

pakkumuste üle, et kohandada neid

vajaduse korral hanketeates ja

RHS § 67

lg 1, RHS

§ 66 lg 3

hankedokumentides sätestatud nõuetele.

51

Kas juhul, kui läbirääkimistel räägitakse

läbi mõne RHS § 66 lõikes 3 nimetatud

hankedokumentidesse lisamata ning

pakkumuse esitamise ettepaneku

tegemise hetkel määratlemata tingimuse

üle, mille muutumisel võib muutuda

esitatud pakkumuse maksumus, siis kas

läbirääkimiste objektiks on ka pakkumuse

maksumus?

RHS § 67

lg 1 prim

52

Kas läbirääkimiste pidamisel on tagatud

pakkujate võrdne kohtlemine ning

konfidentsiaalsus?

RHS § 67

lg 2

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused

53

Kas põhjendamatult madala

maksumusega pakkumise tagasi

lükkamise otsus on põhjendatud ning

asjakohane (sh on arvestatud pakkuja

selgitustega)?

RHS § 48

lg 1

Pakkumuse hindamine ja edukaks tunnistamine

54

Kas hankija on hinnanud vastavaks

tunnistatud pakkumusi ning pakkumuste

hindamisel arvestanud ainult hanketeates

või hankedokumentides sätestatud

pakkumuste hindamise kriteeriume?

NB! Vt. ka RHS § 50 lg 2 ja 3

RHS § 50

lg 1

55

Kas pakkumuse edukaks tunnistamise

kohta on hankija teinud sellekohase

põhjendatud kirjaliku otsuse?

RHS § 50

lg 2, § 50

lg 1

56

Kas edukaks tunnistatud pakkumuses

sisaldub hankija nõutud RHS § 31 lõikes

8 prim nimetatud kinnitus?

RHS § 31 lõike 8 prim nõue: Hankelepingu

sõlmimise korral, mille täitmine on seotud

intellektuaalse omandiga, esitab hankija

pakkujale või taotlejale hankedokumentides

nõude kinnitada hankelepingu täitmiseks

vajalike intellektuaalse omandi õiguste

olemasolu.!

RHS § 47

lg 3

57

Kas edukas pakkumus vastab

hanketeates, hankedokumentides

sätestatud tingimustele?

RHS § 43

lg 2

Kõigi pakkumuste tagasilükkamine

58

Kui hankija on teinud otsuse kõigi

pakkumuste tagasilükkamise kohta, siis

kas ta on seda teinud põhjendatult ja

kirjalikult alljärgnevatel alustel:

1) kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste

maksumused ületavad hankelepingu

eeldatavat maksumust või

2) hankija on kõigi pakkumuste

tagasilükkamise võimaluse ja vastava

objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse

ette näinud hankedokumentides ja see alus

on täitunud?

NB! Vt. ka erisused osadeks jaotatud hanke

puhul.

RHS § 49

lg 1

Alternatiivsete lahenduste hindamine

59

Kas Hankija on hinnanud alternatiivseid

lahendusi, kui ta on sõlminud

hankelepingu majanduslikult soodsaima

pakkumuse alusel ja ta on hanketeates

lubanud alternatiivsete lahendustega

pakkumusi esitada?

RHS § 52

lg 1

60

Kas hankija on hinnanud üksnes neid

alternatiivseid lahendusi, mis vastavad

hankedokumentides alternatiivsetele

lahendustele kehtestatud nõuetele ja mis on

tunnistatud nende nõuete alusel

vastavaks?

RHS § 52

lg 2

61

Juhul kui hankija on pakkumuses esitatud

alternatiivse lahenduse tagasi lükanud, ei

ole seda tehtud põhjendusega, et

hankelepingu sõlmimisel alternatiivses

lahenduses esitatud tingimustel oleks asjade

hankelepingu asemel tegemist teenuste

hankelepinguga või vastupidi?

RHS § 52

lg 3

Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud

pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral

62

Kui edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on võtnud oma

pakkumuse tagasi siis kas hankija on

tunnistanud edukaks paremuse poolest

järgmise pakkumuse?

RHS § 53

lg 1

63

Kui edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on võtnud oma

pakkumuse tagasi siis kas hankija on

jätnud pakkujale pakkumuse tagatise

tagastamata/on selle realiseerinud?

NB! Sellisel juhul juhul on hankijal õigus

nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse

tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist

tagasi võetud pakkumuse ja järgmise

edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse

vahe osas.

RHS § 34

lg 5

Pakkujate ja taotlejate teavitamine otsustest

64

Kas hankija on taotlejaid ning pakkujaid

kirjalikult teavitanud pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest,

kvalifitseerimise/kvalifitseerimata

jätmise otsusest, pakkumuse või kõigi

pakkumuste tagasilükkamise otsusest,

pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsusest (juhul kui hankija on vastava otsuse

teinud) ja pakkumuse edukaks

tunnistamise otsusest koos pakkujate

nimedega, kelle või kelle pakkumuse suhtes

vastav otsus tehti, samuti põhjustest, miks

otsustati hankeleping või raamleping jätta

sõlmimata või hankemenetlust uuesti

alustada?

NB! RHS § 54 lõigete 3 (avalik huvi,

ärisaladus) ja 4 (kõik otsused korraga,

mitte ükshaaval) erandid!

RHS § 54

lg 1

Hankelepingu sõlmimine ja muutmine

65

Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et

ta ei või anda nõustumust hankelepingu

sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

kohta teate edastamisest arvates?

NB! Välja arvatud juhul, kui

hankemenetluses esitas pakkumuse ainult

üks pakkuja.

NB! Enne nimetatud tähtaja möödumist

sõlmitud hankeleping on tühine.

RHS § 69

lg 1

66

Kas hankija on kontrollinud pärast

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

tegemist kuid enne hankelepingu

sõlmimist maksuvõla puudumist? NB!

Nimetatud kohustus jõustus 01.01.2011.

RHS § 38

lg 1 prim

67

Kas hankelepingu muutmisel hankija on

lähtunud põhimõttest, et sõlmitud

hankelepingu muutmises võib kokku

leppida üksnes RHS § 69 lg 3 ja 4

sätestatud juhtudel juhul, kui muutmise

tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei

olnud hankijal võimalik hankelepingu

sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu

muutmata jätmise korral satuks täielikult

või olulises osas ohtu hankelepinguga

taotletud eesmärgi saavutamine ning

muutmisega taotletavat eesmärki ei ole

võimalik saavutada uue hankelepingu

sõlmimisega?

RHS § 69

lg 3 ja lg

4

68

Kui hankija on kasutanud tellija reservi, kas

see vastab hankedokumentides sätestatud

tingimusele (HDs on sätestatud tellija

reservi kasutamise võimalus ja reservi

kasutamisel on jäädud HDs ette nähtud

reservi mahu piiridesse)?

RHS § 69

lg 3, EK

otsus nr

C-496/99

(KKK

hanke-

lepingu p

7)

69

Juhul kui tellija reservi kasutamisel on

ületatud hankedokumentides sätestatud

tellija reservi mahtu, on see kooskõlas RHS

§ 69 lg-s 3 ja 4 sätestatuga?

RHS § 69

lg 3 ja 4

70

Juhul kui tellija reservi on kasutatud uute

tööde tellimiseks (mis esialgselt

hankelepingu mahtu ei kuulunud) või

esialgselt hankelepingu mahtu kuulunud

tööde mahtu suurendatakse ja need tööd ei

ole hankelepingu esemega seotud või

lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud

või esialgselt hankelepingu mahtu kuulunud

tööd on ära jäetud või asendatud, on see

kooskõlas RHS § 69 lg 3 ja 4 sätestatuga?

RHS § 69

lg 3 ja 4

71

Kas hankelepingu täitmise ajal lepingu

mahust tööde välja jätmine, samuti

esialgsete tööde asendamine uute töödega,

vastab RHS § 69 lg 3 ja 4 regulatsioonile

(nimetatud juhtudel on tegemist

hankelepingu muutmisega, mitte reservi

kasutamisega)?

RHS § 69

lg 3 ja 4

Lisa 20

Kontroll-leht "Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus"

RHS § 28 lg 1 kohaselt peab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral hankija

hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi omal valikul ühe või mitme huvitatud isikuga, olles

eelnevalt esitanud neile hankedokumendid.

NB! Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse võib hankija korraldada ainult RHS §

28 loetletud juhtudel (vt allpool ka vastavaid küsimusi).

Nr Kontrollküsimus Kontrolli

alus

märkida

"JAH",

"EI" või

"N/A"

Märkused/Viited

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse

korraldamise alused asjade ostmisel

1

Kas hankija on korraldanud

hankemenetluse väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena, kui: 1) avatud hankemenetluse või piiratud

hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi

pakkumust ega hankemenetluses osalemise

taotlust või kõik esitatud pakkumused olid

olemuselt erinevad hankedokumentides

sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest

kirjeldusest ja riigihanke esialgseid

tingimusi olemuslikult ei muudetud;

2) tehnilistel või kunstilistel põhjustel või

ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel sai

hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga;

3) hankelepingu kiire sõlmimine on olnud

vajalik hankijast sõltumatute

ettenägematute sündmuste tagajärjel

tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei

võimaldanud kinni pidada RHS §-s 35

sätestatud tähtaegadest

4) esineb mõni RHS § 28 lõigetes 4 ja 7

kirjeldatud olukord?

NB! RHS § 28 lõigetes 4 ja 7 erisused (vt.

allpool)

RHS § 28

lg 2

2

Kas hankija on korraldanud

hankemenetluse väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena asjade hankelepingu sõlmimisel, kui:

1) hankelepingu esemeks olevaid asju

toodeti üksnes teadusuuringute, katsete,

õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja

see ei hõlmanud asju, mida toodeti tulu

saamiseks masstoodanguna või teadus- või

arendustegevusega seotud kulude katmiseks;

2) asju osteti samalt pakkujalt varem

ostetud asjade osaliseks asendamiseks või

täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu

oleks tulnud osta teistsuguste tehniliste

omadustega asju, mis ei oleks olnud

olemasolevate asjadega tehniliselt

kokkusobivad või mille käitamine ja

hooldamine oleks toonud kaasa tehnilisi

probleeme, kusjuures sellise täiendava

hankelepingu kestus ei või ületada kolme

aastat;

3) asju osteti kaubabörsil;

4) asju osteti eriti soodsatel tingimustel

isikult, kelle suhtes oli algatatud

likvideerimismenetlus, või

pankrotihaldurilt võlausaldajatega

sõlmitud kokkuleppe alusel?

RHS § 28

lg 4

3

Kas hankija on korraldanud

hankemenetluse väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena, kui

riigihanke eeldatav maksumus on väiksem

rahvusvahelisest piirmäärast ja:

1) hankelepingu esemeks on olnud litsents

kasutada raamatukogu dokumente või

andmebaasi;

2) osteti asju väga lühikese aja jooksul

pakutud eriti soodsat võimalust ära

kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt

madalama hinnaga; 3) osteti asju diplomaatilise esinduse jaoks

välisriigis;

4) osteti asju kinnipidamisasutuselt või

selle tootmisüksusi haldavalt riigi

äriühingult RHS § 10 lõike 1 punktides 1 ja

2 nimetatud hankija poolt?

RHS § 28

lg 7

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse

korraldamise alused teenuste tellimisel

4

Kas hankija on korraldanud hankemenetluse väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena, kui: 1) avatud hankemenetluse või piiratud

hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi

pakkumust ega hankemenetluses osalemise

taotlust või kõik esitatud pakkumused olid

olemuselt erinevad hankedokumentides

sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest

kirjeldusest ja riigihanke esialgseid

tingimusi olemuslikult ei muudetud;

2) tehnilistel või kunstilistel põhjustel või

ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel sai

hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga;

3) hankelepingu kiire sõlmimine on olnud

vajalik hankijast sõltumatute

ettenägematute sündmuste tagajärjel

tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei

võimaldanud kinni pidada RHS §-s 35

sätestatud tähtaegadest

4) esineb mõni RHS § 28 lõigetes 5-7

kirjeldatud olukord?

NB! RHS § 28 lõigetes 5-7 erisused (vt.

allpool)

RHS § 28

lg 2

5

Kas hankija on korraldanud hankemenetluse väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena

teenuste hankelepingu sõlmimisel kui:

1) tellitakse samalt pakkujalt esialgses

hankelepingus mittesisaldunud, kuid

esialgses hankelepingus kirjeldatud teenuste

osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu

vajalikuks osutunud täiendavaid

teenuseid kuni 20 protsendi ulatuses

esialgse hankelepingu maksumusest,

kusjuures selliseid täiendavaid teenuseid ei

saanud tehniliselt või majanduslikult

esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma

hankijale suuri kulutusi põhjustamata või

olid täiendavad teenused esialgse

hankelepingu täitmiseks vältimatult

vajalikud;

2) telliti uusi teenuseid, mis seisnevad

samalt pakkujalt kuni kolm aastat varem

avatud või piiratud hankemenetluse

tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel

tellitud teenuste kordamises, kusjuures

esialgses hanketeates oli teavitatud sellise

hankelepingu sõlmimise võimalusest?

RHS § 28

lg 5

6

Kas hankija on korraldanud

hankemenetluse väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena, kui

teenuste hankeleping sõlmiti ideekonkursi

võitjaga või ühega võitjatest ja selline

tingimus oli sätestatud ideekonkursi kutses

ning kui hankeleping oli sõlmitud ühega

ideekonkursi võitjatest, kas peeti

läbirääkimisi kõigi võitjatega?

RHS § 28

lg 6

7

Kas hankija on korraldanud hankemenetluse väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena, kui

riigihanke eeldatav maksumus on väiksem

rahvusvahelisest piirmäärast ja:

1) telliti teenuseid diplomaatilise esinduse

jaoks välisriigis;

2) telliti teenuseid kinnipidamisasutuselt

või selle tootmisüksusi haldavalt riigi

äriühingult RHS § 10 lõike 1 punktides 1 ja

2 nimetatud hankija poolt;

3) hankelepingu esemeks olid

õhutransporditeenused?

RHS § 28

lg 7

Hankedokumendid

8

Kas hankedokumentides sisaldub

vähemalt RHS § 31 lg 2 nimetatud teave, kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti või vastav

teave ei ole nimetatud hanketeates?

RHS § 31

lg 2,

9

Kas hankija on jätnud

hankedokumentidesse lisamata RHS § 31

lõikes 2 nimetatud andmetest need, mis

väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse olemusest tulenevalt ei ole

pakkumuse esitamise ettepaneku

tegemise hetkel määratletavad või mille

üle hankemenetluse käigus on

läbiräägitud?

RHS § 68

lg 2

10

Kas hankija on nimetanud hankedokumentides, et ta sõlmib

hankelepingu tervikuna majanduslikult

soodsaima või üksnes madalaima hinnaga

pakkumuse alusel?

NB märkuste lahtrisse märkida, kumba

varianti kasutati

RHS § 31

lg 3

11

Kui hankija on soovinud sõlmida

hankelepingu majanduslikult soodsaima

pakkumuse alusel, kas ta on nimetanud

hankelepingu esemega seotud objektiivset

hindamist võimaldavad pakkumuste

hindamise kriteeriumid ning objektiivselt

põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta

igale valitud pakkumuste hindamise

kriteeriumile omistab?

NB! Hindamise kriteeriumid võivad olla

eelkõige kvaliteet, hind, tehniline väärtus,

esteetilised ja funktsionaalsed omadused,

keskkonda mõjutavad omadused,

käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne

hooldus ja tehniline abi ning selle

maksumus, sõlmitava hankelepingu alusel

vahetult teenuste osutamise eest vastutavate

isikute spetsiifilised tõendatud oskused või

kogemus, millest otseselt sõltub osutatavate

teenuste kvaliteet, hankelepingu täitmise

tähtaeg.

NB! Alternatiivsete lahenduste korral vt. ka

RHS § 31 lg 5

RHS § 31

lg 4 ja lg 5

12

Kas hankelepingu sõlmimise korral, mille

täitmine on seotud intellektuaalse omandiga

on hankija esitanud pakkujale või taotlejale

hankedokumentides nõude kinnitada

hankelepingu täitmiseks vajalike

intellektuaalse omandi õiguste

olemasolu?

RHS § 31

lg 8 prim

Tehniline kirjeldus ja tehnilise kirjelduse koostamine

13

Kas tehnilistes kirjelduse koostamisel on

lähtutud põhimõttest, et ei nimetata

kindlat ostuallikat, protsessi,

kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega

tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele

pakkujatele või toodetele eeliseid teiste

ees või nende osaluse välistada?

NB! RHS § 33 lg 7 keeld ei kehti juhul,

kui see on hankelepingu esemest

tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et

tehnilise kirjelduse koostamine RHS § 33

lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei

võimalda hankelepingu eset piisavalt

täpselt ja mõistetavalt kirjeldada.

Sellisele viitele lisatakse märge "või

sellega samaväärne".

RHS § 33

lg 7

14

Kas tehniline kirjeldus tagab kõigile

pakkujatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ja ei tekitada

objektiivselt põhjendamatuid takistusi

riigihangete avamisel konkurentsile?

RHS § 33

lg 8

Hankedokumentide muutmine

15

Kas hankedokumentide muutmisel on hankija edastanud muudetud

hankedokumendid üheaegselt kõigile

huvitatud isikutele, kes on saanud

hankedokumendid?

RHS § 36

lg 3

Pakkumuse esitamine

16

Kas hankija on avanud pakkumused hankedokumentides näidatud ajal ja

kohas (vt. pakkumise avamise protokolli)?

RHS § 46

lg 1 ja lg 2

17

Kas pakkuja on esitanud menetluses

ainult ühe pakkumuse (osadeks jaotatud

menetluse korral ainult ühe pakkumuse ühe

osa kohta), st esitanud pakkumuse üksi või

ühena ühises pakkumuses; ning ei ole

andnud kirjalikku nõusolekut enda

nimetamiseks alltöövõtjaks?

RHS § 44

lg 5

Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste

kontrollimine

18

Kas edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on esitanud kinnituse

RHS § 38 lg 1 punktides 1-3 nimetatud

asjaolude puudumise kohta? (kriminaal,

pankrot, sundlikvideerimine)

RHS § 38

lg 3 p 1

19

Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg

1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist

riiklike või sotsiaalkindlustuse maksete

osas (Eesti taotleja osas RH registri kaudu)?

RHS § 38

lg 3 p 2

20

Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg

1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist

kohalike maksude tasumise osas (pakkujate poolt esitatud vastava tõendi

kaudu või iseseisvalt)?

RHS § 38

lg 3 p 2

21

Kas hankija on kontrollinud kas edukaks

tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal

puuduvad hankemenetlusest kõrvaldamise

alused RHS § 38 lg 1 p 5 ja 6 osas?

Pakkuja on osaline teistes ühispakkumustes

või alltöövõtja, valeandmed

RHS § 38

lg 1 p 5 ja

6

22

Kui hankija on hankemenetlusest

kõrvaldamise asjaolude osas seadnud

tingimusi mõne RHS § 38 lg 2 nimetatu

osas, kas hankija on vastava asjaolu

puudumist kontrollinud?

RHS § 38

lg 3 p 3

prim

23

Kas hankija on kontrollinud ühistaotluse

esitamise korral ühistaotlejate esindajale

antud volikirja olemasolu?

RHS § 38

lg 6

24

Kas pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise kohta on hankija teinud

sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse? NB! Kontrollida, kas kõrvaldamise otsus on

põhjendatud!

RHS § 38

lg 7

Huvitatud isiku kvalifikatsiooni kontrollimine

25

Kas hankija on esitanud huvitatud isikule koos hankedokumentidega

kvalifitseerimise tingimused ja

kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamise nõuded?

RHS § 68

lg 3

26

Kas kvalifitseerimise tingimused

majandusliku ja finantsseisundi osas on

asjakohased (piisavad, vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu eseme

suhtes)?

RHS § 39

lg 1, § 40

27

Kas hankija on kontrollinud kas huvitatud

isiku majanduslik ja finantsseisund

vastab esitatud kvalifitseerimise

tingimustele?

RHS § 39

lg 1, § 40

28

Kas kvalifitseerimise tingimused tehnilise

ja kutsealase pädevuse osas on

asjakohased (piisavad, vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu eseme

suhtes)?

RHS § 39

lg 1, § 41

29

Kas hankija on kontrollinud kas huvitatud

isiku tehniline ja kutsealane pädevus

vastab hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele?

RHS § 39

lg 1, § 41

30

Kas hankija on järginud põhimõtet, et ta

ei või jätta huvitatud isikut

kvalifitseerimata põhjusel, et tal

puuduvad varasemad hankelepingud?

RHS § 39

lg 5

31

Kas hankija on kontrollinud enne

huvitatud isikutega läbirääkimiste

pidamist, et huvitatud isiku majanduslik ja

finantsseisund ning tehniline ja kutsealane

pädevus vastavad kvalifitseerimise

tingimustele?

RHS § 39

lg 1

32

Kas huvitatud isiku kvalifitseerimise või

kvalifitseerimata jätmise kohta on

hankija teinud sellekohase põhjendatud

kirjaliku otsuse? NB! Kontrollida, kas

kvalifitseerimata jätmise otsus on

põhjendatud!

RHS § 39

lg 6

Selgitused

33

Kas hankija on tähtaegselt (kolme

tööpäeva jooksul) vastanud esitatud

küsimustele ning esitanud selgitused

üheaegselt kõigile asjakohastele isikutele?

RHS § 56

lg 2

Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja läbirääkimised

huvitatud isikutega

34

Kas hankija on pidanud hankedokumendid saanud ning

kvalifitseeritud huvitatud isikutega

hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi?

NB! RH Juhise kohaselt peavad olema

läbirääkimised protokollitud, nõue on

seotud RHS § 3 p 2 läbipaistvuse põhimõtte

tagamisega.

RHS § 68

lg 4

35

Kas hankija on kontrollinud enne

huvitatud isikutega läbirääkimiste

pidamist, et huvitatud isiku majanduslik ja

finantsseisund ning tehniline ja kutsealane

pädevus vastavad kvalifitseerimise

tingimustele?

RHS § 39

lg 1

36

Kas hankija on teinud põhjendatud

kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks

tunnistamise või tagasilükkamise kohta?

NB! Hankija võib kontrollida esitatud

pakkumuste vastavust tingimustele, mis on

sätestatud hankedokumentides ja teha

otsuse iga pakkumuse vastavuse või

mittevastavuse kohta, kui see on asjakohane.

Hankijal on võimalik läbi rääkida kõigi

hankelepingu tingimuste üle.

Samas, kuna RHS § 28 lg 2 p 1 alusel

kõnealuse hankemenetluse alustamine

eeldab, et HDs on vähemalt teatud osas

tingimused sätestatud , siis nende vastavust

tuleb kontrollida ja nende osas läbi rääkida

ei saa.

RHS § 47

lg 1

Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks

tunnistamine

37

Kas hankija on pakkumuste hindamisel

arvestanud ainult hankedokumentides

sätestatud pakkumuste hindamise

kriteeriume? NB! Vt. ka RHS § 50 lg 2 ja 3

RHS § 50

lg 1

38

Kas edukaks tunnistatud pakkumuses

sisaldub hankija nõutud RHS § 31 lõikes

8 prim nimetatud kinnitus?

RHS § 31 lõike 8 prim nõue: Hankelepingu

sõlmimise korral, mille täitmine on seotud

intellektuaalse omandiga, esitab hankija

pakkujale või taotlejale hankedokumentides

nõude kinnitada hankelepingu täitmiseks

vajalike intellektuaalse omandi õiguste

olemasolu!

RHS § 47

lg 3

39

Kas edukas pakkumus vastab

hankedokumentides sätestatud

tingimustele?

RHS § 43

lg 2

40

Kui hankija on jaganud riigihanke ühe

hankemenetluse raames osadeks, siis kas ta

on hinnanud pakkumusi ja tunnistab

pakkumused edukaks osade kaupa?

RHS § 50

lg 4

41

Kas pakkumuse edukaks tunnistamise

kohta on hankija teinud sellekohase

põhjendatud kirjaliku otsuse?

RHS § 50

lg 2

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused

42

Kas põhjendamatult madala

maksumusega pakkumise tagasi

lükkamise otsus on põhjendatud ning

asjakohane (sh on arvestatud pakkuja

selgitustega)?

RHS § 48

lg 1

Kõigi pakkumuste tagasilükkamine

43

Kui hankija on teinud otsuse kõigi

pakkumuste tagasilükkamise kohta, mis

on põhjendatud ja kirjalik, siis kas see on

tehtud alljärgnevatel alustel: 1) kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste

maksumused ületavad hankelepingu

eeldatavat maksumust või

2) hankija on kõigi pakkumuste

tagasilükkamise võimaluse ja vastava

objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse

ette näinud hankedokumentides ja see

alus on täitunud? NB! Vt. ka erisused osadeks jaotatud hanke

puhul.

RHS § 49

lg 1

Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud

pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral

44

Kui edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on võtnud oma

pakkumuse tagasi siis kas hankija on

tunnistanud edukaks paremuse poolest

järgmise pakkumuse?

RHS § 53

lg 1

45

Kui edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on võtnud oma

pakkumuse tagasi siis kas hankija on

jätnud pakkujale pakkumuse tagatise

tagastamata/on selle realiseerinud?

NB! Sellisel juhul juhul on hankijal õigus

nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse

tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist

tagasi võetud pakkumuse ja järgmise

edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse

vahe osas.

RHS § 34

lg 5

Pakkujate teavitamine otsustest

46

Kas hankija on pakkujaid või huvitatud

isikuid kirjalikult teavitanud pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest,

kvalifitseerimise/kvalifitseerimata jätmise

otsusest, pakkumuse või kõigi pakkumuste

tagasilükkamise otsusest, pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsusest (juhul kui

hankija on vastava otsuse teinud) ja

pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest

koos pakkujate nimedega, kelle või kelle

pakkumuse suhtes vastav otsus tehti, samuti

põhjustest, miks otsustati hankeleping või

raamleping jätta sõlmimata või

hankemenetlust uuesti alustada?

NB! Hankeleping on tühine, kui hankija ei

ole informeerinud pakkujaid pakkumuse

edukaks tunnistamise otsusest ja esitanud

igale pakkujale tema nõudel eduka

pakkumuse võrdluse tema poolt esitatud

pakkumusega vastavalt § 54 lõike 2 punktis

3 sätestatule.

NB2! RHS § 54 lõigete 3 (avalik huvi,

ärisaladus) ja 4 (kõik otsused korraga)

erandid!

RHS § 54

lg 1

Hankelepingu sõlmimine ja muutmine

47

Kas hankija on kontrollinud pärast

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

tegemist kuid enne hankelepingu

sõlmimist maksuvõla puudumist?

RHS § 38

lg 1 prim

48

Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et

sõlmitud hankelepingu muutmises võib

kokku leppida üksnes RHS § 69 lg 3 ja 4

sätestatud juhtudel juhul, kui muutmise

tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei

olnud hankijal võimalik hankelepingu

sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu

muutmata jätmise korral satuks täielikult või

olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud

eesmärgi saavutamine ning muutmisega

taotletavat eesmärki ei ole võimalik

saavutada uue hankelepingu sõlmimisega?

RHS § 69

lg 3 ja lg 4

49

Kui hankija on kasutanud tellija reservi, kas

see vastab hankedokumentides sätestatud

tingimusele (HDs on sätestatud tellija

reservi kasutamise võimalus ja reservi

kasutamisel on jäädud HDs ette nähtud

reservi mahu piiridesse)?

RHS § 69

lg 3; EK

otsus nr C-

496/99

(KKK

hanke-

lepingu p

7)

50

Juhul kui tellija reservi kasutamisel on

ületatud hankedokumentides sätestatud

tellija reservi mahtu, on see kooskõlas RHS

§ 69 lg-s 3 ja 4 sätestatuga?

RHS § 69

lg 3 ja 4

51

Juhul kui tellija reservi on kasutatud uute

tööde tellimiseks (mis esialgselt

hankelepingu mahtu ei kuulunud) või

esialgselt hankelepingu mahtu kuulunud

tööde mahtu suurendatakse ja need tööd ei

ole hankelepingu esemega seotud või

lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud

või esialgselt hankelepingu mahtu kuulunud

tööd on ära jäetud või asendatud, on see

kooskõlas RHS § 69 lg 3 ja 4 sätestatuga?

RHS § 69

lg 3 ja 4

52

Kas hankelepingu täitmise ajal lepingu

mahust tööde välja jätmine, samuti

esialgsete tööde asendamine uute töödega,

vastab RHS § 69 lg 3 ja 4 regulatsioonile

(nimetatud juhtudel on tegemist

hankelepingu muutmisega, mitte reservi

kasutamisega)?

RHS § 69

lg 3 ja 4

Lisa 21

Kontroll-leht "Võistlev dialoog"

RHS § 26 lg 1 kohaselt on võistlev dialoog hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada

hankemenetluses osalemise taotluse ning hankija peab tema poolt objektiivsete ja

mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejatega läbirääkimisi, et välja selgitada üks või

mitu kasutusomaduste ja funktsionaalsete nõuete poolest kõige enam tema vajaduste rahuldamiseks

sobivat lahendust. Hankija teeb läbirääkimistel osalenud taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku

ja valib välja eduka pakkumuse, lähtudes esialgselt hanketeates või pakkumuse esitamise ettepanekus

sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidest

NB! RHS § 26 lg 3 kohaselt on hankijal õigus korraldada hankemenetlus võistleva dialoogina, kui

hankija ei ole objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi

vastavalt käesoleva seaduse §-s 33 sätestatule või ei suuda objektiivselt piisava täpsusega määratleda

hankega seotud õiguslikke või rahalisi asjaolusid ja seetõttu ei ole avatud või piiratud hankemenetluse

tulemusena ilma ebamõistlike kulutuste või tehniliste probleemideta võimalik hankelepingut sõlmida

ning hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.

NB2! Hankijal on õigus korraldada hankemenetlus võistleva dialoogina, kui hankija ei ole

objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi vastavalt

käesoleva seaduse §-s 33 sätestatule või ei suuda objektiivselt piisava täpsusega määratleda hankega

seotud õiguslikke või rahalisi asjaolusid ja seetõttu ei ole avatud või piiratud hankemenetluse

tulemusena ilma ebamõistlike kulutuste või tehniliste probleemideta võimalik hankelepingut sõlmida

ning hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.

Nr Kontrollküsimus Kontrolli

alus

märkida

"JAH",

"EI"

või

"N/A"

Märkused/Viited

Võistleva dialoogi korraldamise alused

1

Juhul, kui hankelepingu maksumus on

võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära

ning hankija on korraldanud võistleva

dialoogi, vastab see nõutud eeldustele, st

hankija ei ole objektiivselt võimeline

kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid

tehnilisi lahendusi vastavalt RHS §-s 33

sätestatule või ei suuda objektiivselt piisava

täpsusega määratleda hankega seotud

õiguslikke või rahalisi asjaolusid ja seetõttu

ei ole avatud või piiratud hankemenetluse

tulemusena ilma ebamõistlike kulutuste või

tehniliste probleemideta võimalik

hankelepingut sõlmida ning hankija sõlmib

hankelepingu majanduslikult soodsaima

pakkumuse alusel?

NB , 1. alla rahvusvahelist piirmäära ei ole

RHS § 26

lg 2 ja lg

3

majandusliku soodsuse kriteeriumid

kohustuslikud, 2. Sõltumata lg-s 2

sätestatust on hankijal õigus korraldada

võistlev dialoog kui eeldatav maksumus on

väiksem rahvusvahelisest piirmäärast

Hanketeade, hanketeate muutmine

2

Kas hankija on RH registrile esitanud

hanketeate? (märkuste lahtrisse märkida

kuupäev)

RHS § 29

lg 1

3

Kui hanketeate kohaselt peetakse dialoogi

vähemalt kolme taotlejaga, siis kas HT-s

on sätestatud objektiivsed ja

mittediskrimineerivad kriteeriumid nende

taotlejate valimiseks?

RHS § 62

lg 2

4

Kui hankija on piiranud hankemenetluses

osalevate taotlejate arvu, kellega ta peab

dialoogi, kas hankija on sätestanud

hanketeates arvulise alammäära, mis võib

olla minimaalselt kolm (ja soovi korral

ülemmäära) ning kas ta on sätestanud

objektiivsed ja mittediskrimineerivad

kriteeriumid nende taotlejate

väljavalimiseks?

RHS § 62

lg 2

5

Kui hankija on muutnud hanketeadet (vt.

RH registrit), siis kas ta on seda teinud enne

hanketeates määratud hankemenetluses

osalemise taotluste esitamise tähtpäeva?

RHS § 36

lg 1

6

Kas hanketeate muutmisel on hankija

pikendanud hankemenetluses osalemise

taotluste esitamise tähtaega selliselt, et

arvates muudetud hanketeate avaldamisest

registris oleks hankemenetluses osalemise

taotluste esitamise tähtaeg võrdne

vähemalt poolega hankemenetlusele

kohalduvast minimaalsest tähtajast?

NB! Hankija ei pea nimetatud tähtaega

pikendama, kui muudatused puudutavad

üksnes kontaktandmeid või muudel juhtudel,

kui esialgse hanketeate alusel

kvalifitseerimise tingimustele vastav taotleja

ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu

kvalifitseerimata.

NB2! Va RHS § 35 lõikes 9 kirjeldatud

olukord. (tähtaeg ei pikene kui esialgne

tähtpäev saabub enne muudatuse avaldamist

registris)

RHS § 36

lg 4 ja lg

5

Hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad

7

Kas hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtaeg rahvusvahelise

piirmääraga võrdse või sellest suurema

eeldatava maksumusega riigihanke puhul

on vähemalt 37 päeva hanketeate registris

avaldamisest arvates (v.a RHS § 35 lõikes 6

punktis 2 ja lõikes 7 kirjeldatud olukorrad)?

Kui ei ole, siis kas hankija on pakkumuste

esitamise tähtaega lühendades juhindunud

RHS §-st 35 lõike 6 punktist 2 ja lõikest7?

RHS § 35

lg 3

8

Kui hankelepingu eeldatav maksumus on

võrdne riigihanke piirmääraga või ületab

seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest

piirmäärast, siis kas taotluste esitamise

tähtaeg on vähemalt 7 päeva?

RHS § 35

lg 7

9

Kas hankija on hankemenetluses

osalemise taotluste esitamise tähtaja

pikendamisel järginud põhimõtet, et

tähtaeg ei pikene, kui esialgne tähtpäev

saabub enne muudetud hanketeate

avaldamist registris.

RHS § 35

lg 9

Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste

kontrollimine

10

Kas hankija on kontrollinud kas edukaks

tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja on

esitanud kinnituse RHS § 38 lg 1

punktides 1-3 nimetatud asjaolude

puudumise kohta? (kriminaal-, pankrot,

sundlikvideerimine)

RHS § 38

lg 3 p 1

11

Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg

1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist

riiklike või sotsiaalkindlustuse maksete osas (Eesti taotleja osas RH registri kaudu)?

RHS § 38

lg 3 p 2

12

Kas hankija on kontrollinud RHS § 38 lg

1 p 4 nimetatud asjaolude puudumist

kohalike maksude tasumise osas (pakkujate poolt esitatud vastava tõendi

kaudu või iseseisvalt)?

RHS § 38

lg 3 p 2

13

Kas hankija on kontrollinud kas edukaks

tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal

puuduvad hankemenetlusest kõrvaldamise

alused RHS § 38 lg 1 p 5 ja 6 osas?

(pakkuja ei osale ühispakkumuses ega ole

osaleja allhankes, valeandmed)

RHS § 38

lg 1 p 5 ja

6

14

Kui hankija on hankemenetlusest

kõrvaldamise asjaolude osas seadnud

tingimusi mõne RHS § 38 lg 2 nimetatu

osas, kas hankija on vastava asjaolu

puudumist kontrollinud?

RHS § 38

lg 3 prim

15

Kas hankija on kontrollinud ühistaotluse

esitamise korral ühistaotlejate esindajale

antud volikirja olemasolu? NB! RHS § 44 lg 5 prim kohaselt tagastab

hankija pakkumuse pakkujale, kui pakkujal

puudub RHS alusel õigus esitada pakkumus.

RHS § 38

lg 6; RHS

§ 44 lg 5

prim

16

Kas taotleja hankemenetlusest

kõrvaldamise kohta on hankija teinud

sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse?

NB! Kontrollida, kas kõrvaldamise otsus on

põhjendatud!

RHS § 38

lg 7

Taotluste esitamine ja taotleja kvalifikatsiooni

kontrollimine

17

Kas kvalifitseerimise tingimused

majandusliku ja finantsseisundi osas on

asjakohased (piisavad, vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu eseme

suhtes)?

RHS § 39

lg 1, § 40

18

Kas hankija on kontrollinud kas edukaks

tunnistatud pakkumuse esitanud taotleja

majanduslik ja finantsseisund vastab hanketeates esitatud kvalifitseerimise

tingimustele?

RHS § 39

lg 1, § 40

19

Kas kvalifitseerimise tingimused tehnilise

ja kutsealase pädevuse osas on

asjakohased (piisavad, vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu eseme

suhtes)?

RHS § 39

lg 1, § 41

20

Kas hankija on kontrollinud kas edukaks

tunnistatud pakkumuse esitanud taotleja

tehniline ja kutsealane pädevus vastab

hanketeates esitatud kvalifitseerimise

tingimustele?

RHS § 39

lg 1, § 41

21

Kas hankija on järginud põhimõtet, et ta

ei või jätta taotlejat kvalifitseerimata

põhjusel, et tal puuduvad varasemad

hankelepingud?

RHS § 39

lg 5

22

Kas taotleja kvalifitseerimise või

kvalifitseerimata jätmise kohta on

hankija teinud sellekohase põhjendatud

kirjaliku otsuse? NB! Kontrollida, kas

kvalifitseerimata jätmise otsus on

põhjendatud!

RHS § 39

lg 6

Ettepaneku tegemine dialoogi alustamiseks

23

Kas hankija on teinud kõigile

kvalifitseeritud taotlejatele või kui ta on

hanketeates taotlejate arvu piiranud, siis

kvalifitseeritud taotlejatest vähemalt

kolmele samaaegselt ettepaneku alustada

dialoogi?

RHS § 63

lg 1

24

Kas ettepanek alustada dialoogi sisaldab

vähemalt RHS §-s 63 lg 3 nimetatud infot?

(Hankelepingu eseme kirjeldus, HT viide,

dialoogi aeg ja koht, dialoogi tingimused,

lahenduste hüvitamine, dialoogi pidamise

kord)

RHS § 63

lg 3

25

Kas hankija on jätnud hankelepingu

eseme kirjeldusse lisamata need andmed,

mis võistleva dialoogi olemusest tulenevalt

ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud ettepaneku tegemisel

määratletavad või mille üle dialoogi

käigus läbi räägitakse. NB dialoogi käigus

võib käsitleda kõiki tulevase hankelepingu

tingimusi (RHS §63 lg 7)

RHS § 63

lg 4

26

Kas hankija on taganud kõikide dialoogis

osalevate taotlejate võrdse kohtlemise

dialoogi ajal?

RHS § 63

lg 5

27

Kui hankija on sätestanud hanketeates, et

ta võib pidada dialoogi järjestikuste

etappidena, vähendades igas etapis

arutatavate lahenduste arvu, siis kas

sobivate lahenduste olemasolu korral on

viimases etapis arutatavate lahenduste arv

konkurentsi tagamiseks piisav?

RHS § 63

lg 6

28

Kas dialoogi käigus väljatöötatud

lahendused on kantud protokolli, mille on

allkirjastanud hankija ja taotleja?

RHS § 63

lg 9

Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine

29

Kas pärast oma vajadustele kõige paremini

vastavate lahenduste väljaselgitamist on

hankija teavitanud kõiki dialoogis

osalevaid taotlejaid dialoogi lõpetamisest ja

teinud neile samaaegselt pakkumuse

esitamise ettepaneku dialoogi käigus

esitatud ja täpsustatud lahenduste alusel?

RHS § 64

lg 1

30

Kas pakkumuse esitamise ettepanek

sisaldab neid RHS § 31 lõikes 2 nimetatud

andmeid, mis on vajalikud pakkumuste

esitamiseks ja hankemenetluse

nõuetekohaseks läbiviimiseks ning mida ei

ole nimetatud hanketeates ning kas

pakkumuse esitamise ettepanek on tehtud

kirjalikus vormis või vastavalt õigusaktides

sätestatud nõuetele elektroonilises vormis?

RHS § 64

lg 1

31

Kas hankija on lähtunud sättest, mille

kohaselt on keelatud pidada

hankemenetluse käigus läbirääkimisi

pärast pakkumuse esitamise ettepaneku

tegemist?

RHS § 64

lg 3

Selgitused

32

Kas hankija on tähtaegselt (3 tööpäeva

jooksul) vastanud esitatud küsimustele

ning esitanud selgitused üheaegselt kõigile

asjakohastele isikutele?

RHS § 56

lg 2

Pakkumuste esitamise tähtajad

33

Kas hankija on pakkumuste esitamise tähtaja

määranud hankija ja hankija valitud

taotlejate kokkuleppel, tingimusel et kõigil

valitud taotlejatel on pakkumuste

esitamiseks võrdselt aega või kui kokkulepet

ei saavutatud, määranud pakkumuste

esitamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 24

päeva pakkumuse esitamise ettepaneku

tegemisest arvates?

RHS § 35

lg 5

34

„Kas hankija on pakkumuste esitamise

tähtaja pikendamisel järginud põhimõtet, et

tähtaeg ei pikene, kui esialgne tähtpäev

saabub enne muudetud pakkumuste

esitamise ettepaneku esitamist kõigile

nendele taotlejatele, kes on saanud

pakkumuse esitamise ettepaneku?“

RHS § 35

lg 9

Pakkumuste esitamine, avamine, vastavuse kontrollimine

ja hindamine

35

Kas hankija on avanud pakkumused

pakkumuse esitamise ettepanekus

näidatud ajal ja kohas (vt. pakkumise

avamise protokolli)?

RHS § 46

lg 1 ja lg

2

36

Kas pakkuja on esitanud menetluses

(osadeks jaotatud menetluse korral ainult

ühe pakkumuse ühe osa kohta) ainult ühe

pakkumuse, st esitanud pakkumuse üksi või

ühena ühises pakkumuses; ning ole andnud

kirjalikku nõusolekut enda nimetamiseks

alltöövõtjaks?

RHS § 44

lg 5

37

Kas hankija on kontrollinud kvalifitseeritud taotlejate esitatud

pakkumuste vastavust hankelepingu eseme

kirjeldusele ja nõuetele, mida ta on

sätestanud hanketeates ja pakkumuse

esitamise ettepanekus ja on teinud põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste

vastavaks tunnistamise või

tagasilükkamise kohta?

RHS § 47

lg 1, RHS

§ 64 lg 2

38

Kui hankija on jaganud riigihanke ühe

hankemenetluse raames osadeks, kas ta on

kontrollinud ja hinnanud igale osale esitatud pakkumusi eraldi?

RHS § 47

lg 8

39

Kas hankija on lükanud pakkumuse

tagasi, kui see ei vasta hanketeates või

hankedokumentides esitatud tingimustele

ja kas pakkuja, kelle pakkumus on tagasi

lükatud ei osale edasises hankemenetluses?

NB! Hankija võib tunnistada pakkumuse

vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.

Vastav otsus peab olema põhjendatud.

RHS § 47

lg 2 ja lg

9

40

Juhul kui pakkumustes esitatavad

ühikuhinnad on hankelepingu alusel

makstava tasu aluseks ja pakkumuses

esineb pakkumuse maksumuse osas ilmne

arvutusviga ning pakkumuses esitatud

arvutuslik kogumaksumus ei vasta

pakkumuses esitatud ühikuhindade alusel

arvestatud maksumusele, siis kas hankija

on parandanud arvutusvea, arvutades

pakkumuse maksumuse pakkumuses antud

ühikuhindade alusel ning teatanud sellest

viivitamata pakkujale kirjalikult ning

saades pakkuja kirjalikult kahe tööpäeva

jooksul arvates vastava teate saamisest, kas

ta on arvutusvea parandamisega nõus?

RHS § 50

lg 5

41

Juhul kui pakkuja arvutusvea

parandamisega ei nõustu, kas hankija on

lükanud pakkumuse tagasi?

RHS § 50

lg 5

42

Kas pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta on hankija

teinud sellekohase põhjendatud kirjaliku

otsuse?

RHS § 47

lg 1

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused

43

Kas põhjendamatult madala

maksumusega pakkumise tagasi

lükkamise otsus on põhjendatud ning

asjakohane (sh on arvestatud pakkuja

selgitustega)?

RHS § 48

lg 1

Pakkumuse edukaks tunnistamine

44

Kas pakkumuse edukaks tunnistamise

kohta on hankija teinud sellekohase

põhjendatud kirjaliku otsuse?

RHS § 50

lg 1 ja 2

45

Kas edukas pakkumus vastab

hanketeates, pakkumuse esitamise

ettepanekus sätestatud tingimustele? (kas

hankija on eelnevalt vastavust kontrollinud

ja teinus vastavaks tunnistamise otsuse)

RHS § 43

lg 2

46

Kui hankija on jaganud riigihanke ühe

hankemenetluse raames osadeks, siis kas ta

tunnistab pakkumused edukaks osade

kaupa?

RHS § 50

lg 4

Kõigi pakkumuste tagasilükkamine

47

Kui hankija on teinud otsuse kõigi

pakkumuste tagasilükkamise kohta, siis

kas ta on seda teinud põhjendatult ja

kirjalikult alljärgnevatel alustel:

1) kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste

maksumused ületavad hankelepingu

eeldatavat maksumust või

2) hankija on kõigi pakkumuste

tagasilükkamise võimaluse ja vastava

objektiivse ning mittediskrimineeriva aluse

ette näinud hankedokumentides ja see

alus on täitunud?

NB! Vt. ka erisused osadeks jaotatud hanke

puhul.

RHS § 49

lg 1

Alternatiivsete lahenduste hindamine

48

Kas Hankija on hinnanud alternatiivseid

lahendusi, kui ta on sõlminud hankelepingu

majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel

ja ta on hanketeates lubanud alternatiivsete

lahendustega pakkumusi esitada?

RHS § 52

lg 1

49

Kas hankija on hinnanud üksnes neid

alternatiivseid lahendusi, mis vastavad

hankedokumentides alternatiivsetele

lahendustele kehtestatud nõuetele ja mis on

tunnistatud nende nõuete alusel vastavaks?

RHS § 52

lg 2

50

Kas hankija on pakkumuses esitatud

alternatiivse lahenduse jätnud tagasi

lükkamata põhjendusega, et hankelepingu

sõlmimisel alternatiivses lahenduses esitatud

tingimustel oleks asjade hankelepingu

asemel tegemist teenuste hankelepinguga

või vastupidi?

RHS § 52

lg 3

Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud

pakkuja hankelepingu sõlmimisest keeldumise korral

51

Kui edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on võtnud oma

pakkumuse tagasi siis kas hankija on

tunnistanud edukaks paremuse poolest

järgmise pakkumuse?

RHS § 53

lg 1

52

Kui edukaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkuja on võtnud oma

pakkumuse tagasi siis kas hankija on

jätnud pakkujale pakkumuse tagatise

tagastamata/on selle realiseerinud?

NB! Sellisel juhul on hankijal õigus nõuda

edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi

võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi

võetud pakkumuse ja järgmise edukaks

tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe

osas.

RHS § 34

lg 5

Pakkujate ja taotlejate teavitamine otsustest

53

Kas hankija on taotlejaid kirjalikult

teavitanud pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise otsusest,

kvalifitseerimise/kvalifitseerimata jätmise otsusest, pakkumuse või kõigi pakkumuste

tagasilükkamise otsusest, pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsusest (juhul kui

hankija on vastava otsuse teinud) ja

pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest

koos pakkujate nimedega, kelle või kelle

pakkumuse suhtes vastav otsus tehti, samuti

põhjustest, miks otsustati hankeleping või

raamleping jätta sõlmimata või

hankemenetlust uuesti alustada? NB! RHS § 54 lõigete 3 (avalik huvi,

ärisaladus) ja 4 (kõik otsused korraga,

mitte ükshaaval) erandid!

RHS § 54

lg 1

Hankelepingu sõlmimine ja muutmine

54

Kas hankija on lähtunud põhimõttest, et

ta ei või anda nõustumust hankelepingu

sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

kohta teate edastamisest arvates?

NB! Välja arvatud juhul, kui

hankemenetluses esitas pakkumuse ainult

üks pakkuja.

NB! Enne nimetatud tähtaja möödumist

sõlmitud hankeleping on tühine.

RHS § 69

lg 1

55

Kas hankija on kontrollinud pärast

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

tegemist kuid enne hankelepingu

sõlmimist maksuvõla puudumist? NB!

Nimetatud kohustus jõustus 01.01.2011.

RHS § 38

lg 1 prim

56

Kas hankelepingu muutmisel hankija on

lähtunud põhimõttest, et sõlmitud

hankelepingu muutmises võib kokku

leppida üksnes RHS § 69 lg 3 ja 4

sätestatud juhtudel juhul, kui muutmise

tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud

hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise

ajal ette näha ja hankelepingu muutmata

jätmise korral satuks täielikult või olulises

osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi

saavutamine ning muutmisega taotletavat

eesmärki ei ole võimalik saavutada uue

hankelepingu sõlmimisega?

RHS § 69

lg 3 ja lg

4

57

Kui hankija on kasutanud tellija reservi, kas

see vastab hankedokumentides sätestatud

tingimusele (HDs on sätestatud tellija

reservi kasutamise võimalus ja reservi

kasutamisel on jäädud HDs ette nähtud

reservi mahu piiridesse)?

RHS § 69

lg 3; EK

otsus nr

C-496/99

(KKK

hanke-

lepingu p

7)

58

Juhul kui tellija reservi kasutamisel on

ületatud hankedokumentides sätestatud

tellija reservi mahtu, on see kooskõlas RHS

§ 69 lg-s 3 ja 4 sätestatuga?

RHS § 69

lg 3 ja 4

58

Kas hankelepingu täitmise ajal lepingu

mahust tööde välja jätmine, samuti

esialgsete tööde asendamine uute töödega,

vastab RHS § 69 lg 3 ja 4 regulatsioonile

(nimetatud juhtudel on tegemist

hankelepingu muutmisega, mitte reservi

kasutamisega)?

RHS § 69

lg 3 ja 4

Lisa 22

Kontroll-leht "Ideekonkurss"

Kontroll-lehe viide

Kontroll-lehe täitja

Kontroll-lehe täitmise kuupäev

Riigihanke nimi

Riigihanke viitenumber riigihangete registris

Hanke

liik

Hankija

Edukas pakkuja/edukad pakkujad

Hankelepingu(te) summa

Hanketeate avaldamise kuupäev

Projekti nimi

Projekti SFOS kood

Rahastamisotsus (nr ja kuupäev)

RHS § 9 lg 1 kohaselt on Ideekonkurss RHS tähenduses menetlus, mille tulemusena hankija võib

omandada konkursi käigus žürii väljavalitud kavandi või projekti peamiselt planeeringute,

arhitektuuri, inseneritööde, infosüsteemide või tarkvara arendamise või andmetöötluse valdkonnas.

Nr Kontrollküsimus Kontrolli

alus

märkida

"JAH",

"EI"

või

"N/A"

Märkused/Viited

Ideekonkursi korraldamise alused

1 Kas toetuse saaja on hankija RHS

tähenduses? RHS § 10

2 Kas ideekonkurss oli korraldatud

eesmärgiga sõlmida ideekonkursi

võitjaga teenuste hankeleping

RHS § 9

lg 2

3

Kas ideekonkurss oli korraldatud

eesmärgiga leida hankijale sobiv

ideelahendus, andes võitjatele auhindu

või makstes osalejatele osalemistasusid?

RHS § 9

lg 2

Siseriiklik ja rahvusvaheline riigihanke piirmäär

4

Kas hankija on korraldanud

ideekonkursi kui eeldatav maksumus

ületab 40 000 € alates 2008 a. (2007 a

alustatud ideekonkursi korral 30 000€)

RHS § 15

lg 1

5

Kas hankija on korraldanud

rahvusvahelist piirmäära ületava

maksumusega riigihanke: 2)

ideekonkursi korral:

a) RHS § 10 lg 1 hankija alates 193 000

€ (2010-2011), 200 000 € (2012-2013);

b) aastatel 2014-2015 RHS § 10 lg 1 p 1

hankija 134 000; RHS § 10 lg 1 p 2-6

hankija ning kõik hankijad (v.a. RHS §

10 lg 3 hankijad) kui konkursid on

seotud CPV määruse VI lisas nimetatud

8. kategooria teenuste, 5. kategooria

telekommunikatsiooni teenuste, ja/või

CPV määruse VII lisas loetletud

teenustega 207 000; RHS § 10 lg 3

hankija 414 000 euro või suurema

summa eest?

RHS §15

lg 2

Ideekonkursi korraldamisel menetlusreeglite kohaldamine ja

ideekonkursi maksumus

6

Kas riigihanke eeldatav maksumus on

ilma käibemaksuta arvestatud:

1) hankija poolt hankelepingu

täitmisel eeldatavalt makstav

kogusumma, arvestades muu hulgas

tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus

tekkivaid kohustusi ja hankelepingu

uuendamist (sh sõlmitavate teenuste

hankelepingu eeldatav maksumus);

2) võimalikud ideekonkursil antavad

auhinnad või osalemistasud? NB! Eeldatava maksumuse arvestamisel

tuleb lähtuda ideekonkursi alustamise

teate registris avaldamise hetke

keskmisele turuhinnale vastavast

hinnatasemest.

RHS § 20

lg 1 p 1

ja p 2, lg

2, lg 5, lg

7

7

Kas eeldatava maksumuse määramisel

on kasutatud võimalikult kõrgema

maksumuse arvestamise meetodit?

RHS § 20

lg 6

Ideekonkursi korraldamise kord

8

Kas ideekonkursi alustamiseks on

hankija esitanud riigihangete registrile

ideekonkursi kutse?

RHS § 80

lg 1

9

Kui hankija oli piiranud konkursil

osalejate arvu, siis kas ta oli

kehtestanud osalejate valikuks selged ja

mittediskrimineerivad tingimused?

RHS § 80

lg 3

10

Kui hankija oli piiranud konkursil

osalejate arvu, kas siis kutsutud

osalejate arv oli konkurentsi

tagamiseks piisav?

RHS § 80

lg 3

11

Kas hankija on kuulutanud

ideekonkursi võitjaks žürii hinnangul

parima ideekavandi esitanud osaleja?

NB! Võitjaid võib olla üks või mitu

RHS § 80

lg 6

Ideekonkursi žürii

12

Kas ideekavandeid oli hinnanud

hankija poolt nimetanud ideekonkursi

žürii?

RHS § 80

lg 5, RHS

81 lg 1

13

Kas ideekonkursi žürii liikmed olid

ideekonkursil osalejatest sõltumatud

füüsilised isikud?

RHS § 81

lg 2

14

Kas ideekonkursi žürii lähtus üksnes

ideekonkursi kutses sätestatud

kriteeriumidest?

RHS § 81

lg 4

15

Kas ideekavandid on olnud

anonüümsed kuni žürii otsuse

tegemiseni?

RHS § 81

lg 5

16

Kas ideekonkursi žürii koostas oma

tegevuse kohta protokolli, kuhu kanti

hinnatud ideekavandite paremusjärjestus,

ideekonkursi võitjatele antud auhinnad,

osalejatele makstud osalemistasud, žürii

liikmete märkused ja võimalikud

täiendavat selgitamist vajavad asjaolud?

RHS § 81

lg 6

17 Kas protokollile on kirjutanud alla

kõik ideekonkursi žürii liikmed?

RHS § 81

lg 6

Vastavus projekti taotluse eelarvega

18

Kas maksumus on kooskõlas projekti

eelarvega

Järeldused:

19

Lisa 23

Kontroll-leht "Raamleping"

RHS § 7 lg 1 kohaselt on raamleping RHS tähenduses riigihanke tulemusena tekkiv ühe või

mitme hankija poolt ühe või mitme isikuga sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu

kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused eelkõige

kas hinna või hinna ja ettenähtud koguste või mahtude kohta. Raamlepingu sõlmimisel tuleb

kontroll-leht täita vastavalt menetlusliigile, käesolev kontroll-leht on täidetav sellel lisaks.

Nr Kontrollküsimus Kontrolli

alus

märkida

"JAH",

"EI",

"N/A"

Märkused/Viited

Raamlepingud

1

Kas raamlepingu on sõlmitud tähtajaga

kuni neli aastat (v.a juhul kui sellest pikem

tähtaeg on raamlepingu esemest tulenevalt

objektiivselt vajalik ja põhjendatud)?

RHS § 70

lg 1

2

RHS § 70

lg 3

3

Kas raamleping on sõlmitud võimaluse

korral vähemalt kolme pakkujaga

tingimusel, et piisav arv kvalifitseeritud

pakkujaid on esitanud hankedokumentides

sätestatud tingimustele vastava

pakkumuse?

RHS § 70

lg 4

Hankelepingute sõlmimine raamlepingu alusel

4

Kas hankelepingu(te) sõlmimisel

raamlepingu alusel on lähtutud

raamlepingust tulenevatest tingimustest?

RHS § 71

lg 1

5

Kui raamlepingu alusel sõlmitud

hankelepingu(te) tingimused erinevad

raamlepingus sätestatust, siis kas

hankelepingu tingimused on hankija jaoks

raamlepingus sätestatud tingimustest

soodsamad? NB! Eelkõige võib hankelepingu eseme

ühikumaksumus olla madalam raamlepingus

sätestatud ühikumaksumusest

RHS § 71

lg 1

6

Kui raamlepingus, mille hankija on

sõlminud rohkem kui ühe pakkujaga, ei ole

sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate

hankelepingute sõlmimise tingimused, siis

kas hankija on sõlminud raamlepingu

alusel hankelepinguid järgmise korra

kohaselt:

1) hankija peab kirjalikus vormis või

protokollituna läbirääkimisi kõigi

raamlepingu poolteks olevate pakkujatega;

2) hankija annab raamlepingu poolteks

olevatele pakkujatele mõistliku tähtaja

esitada pakkumusi raamlepingu alusel

hankelepingu sõlmimiseks, arvestades

hankelepingu eseme keerukust ja

pakkumuste esitamiseks vajalikku aega;

3) hankelepingu poolteks olevad pakkujad

esitavad hankijale kirjalikus vormis

pakkumused, mille sisu on käesoleva lõike

punktis 2 nimetatud tähtaja möödumiseni

konfidentsiaalne;

4) hankija sõlmib raamlepingu alusel

hankelepingu pakkujaga, kes on

raamlepingus sätestatud hankelepingute

sõlmimise tingimuste kohaselt esitanud

soodsaima pakkumuse?

RHS § 71

lg 4

7

Kas hankija on teavitanud teisi raamlepingu poolteks olevaid pakkujaid

raamlepingu alusel hankelepingu

sõlmimisest viivitamata, kuid mitte hiljem

kui 3 tööpäeva jooksul hankelepingu

sõlmimisest arvates?

RHS § 71

lg 5

Lisa 24

Kontroll-leht " Erandid, Sisetehing"

Kontroll-lehe viide XXX

Kontroll-lehe viide XXX

Kontroll-lehe täitja

Kontroll-lehe täitmise kuupäev

Riigihanke nimi

Hankija

Edukas pakkuja/edukad pakkujad

Hankelepingu(te) summa

Hanketeate avaldamise kuupäev

Projekti nimi

Projekti SFOS kood

Rahastamisotsus (nr ja kuupäev)

N

r Kontrollküsimus

Kontrol

li alus

HS

(märkida

"JAH",

"EI" või

"N/A")

Märkused/Viited

Erandid

1

Kas tegemist on RHS § 14 lg 1 toodud

erandi(te)ga? NB! Teadus ja arendustegevustega ning

kinnisvaratehingutega seonduvalt vt ka

vastavalt RHS § 14 lg 3 ja 4

RHS §

14 lg 1

Sisetehing

2

Kas hankija on sõlminud lepingu

äriühinguga, mille kõik aktsiad või osad

kuuluvad otseselt sellele hankijale või

talle koos teiste hankijatega või

sihtasutusega, mille ainuasutaja on see

hankija või mille kõik asutajad on see

hankija koos teiste hankijatega?

RHS §

14 prim

lg 2

3

Kui hankija on sõlminud sisetehingu,

kas see vastas kõikidele järgmistele

tingimustele: 1) sellega ei anta teenuste

kontsessiooni; 2) sellega ostetava asja või teenuse

saajaks on vahetult hankija;

3) hankija lepingupooleks oleva

äriühingu või sihtasutuse tegevus on

peamiselt seotud asjade müümisega,

teenuste osutamisega tema osanikuks,

aktsionäriks või asutajaks olevale

hankijale või hankijatele ning vastav

kohustus sisaldub ka põhikirjas;

4) hankija lepingupooleks olev äriühing

või sihtasutus tegutseb osanike,

aktsionäride või asutajaks olevate

hankijate huvides hankija territoriaalse

pädevuse piires ning vastav kohustus

sisaldub ka põhikirjas;

5) hankija lepingupooleks oleva

äriühingu üldkoosoleku või osanike

koosoleku otsused või sihtasutuse

nõukogu koosoleku otsused võetakse

vastu ühehäälselt ning vastav kohustus

sisaldub ka põhikirjas;

6) aktsiaseltsi, mis on hankija

lepingupooleks ja mille aktsiad kuuluvad

kahele või enamale hankijale,

põhikirjaga on ette nähtud teiste

aktsionärideks olevate hankijate

ostueesõigus ning aktsiaseltsi taotlusel

on Eesti väärtpaberite keskregistrisse

kantud ostueesõiguse kohta märge?

Juhul, kui kõik sisetehingu küsimused on

saanud vastuse "Jah", siis ei ole hankija

kohustatud järgima RHS-is sätestatud

korda (RHS § 14 prim lg 1).

RHS §

14 prim

lg 3

Vastavus projekti taotluse eelarvega

4

Kas hankelepingu maksumus on

kooskõlas projekti eelarvega

Järeldused:

Lisa 25

Paikvaatluse läbiviimise ja aruande vormistamise juhend

Käesolevat juhendi järgi kontrollitakse paikvaatluse läbiviimisel toetuse saaja poolt

Struktuuritoetuse seaduse, selle alusel välja antud õigusaktide ning rakendusüksuse

poolt esitatud nõuete täitmist. Paikvaatluse tulemused kajastuvad paikvaatluse

aruandel, mille täitmiseks annab käesolev juhend instruktsioonid.

Aruanne jaguneb sisult kolme ossa. Punktides 1- 7 esitatakse projekti, toetuse saaja ja

paikvaatlejate kohta üldandmed. Punktid 8-14 puudutavad sisulist kontrolli. Aruande

lõpetab kokkuvõte paikvaatlusest ja paikvaatleja ettepanekud tulenevalt paikvaatluse

tulemustest.

Alljärgnevalt antakse juhised aruande täitmiseks punktide kaupa näidates ära selle

võimalikud toimingud ja kasutatavad dokumendid. Paikvaatleja peab kirjeldama

tuvastatud asjaolud, mis võimaldavad tal teha järeldused toetuse saaja tegevuse

nõuetele vastavuse kohta ja vastavalt iga punkti lõppu selle teema osas andma

hinnangu – kas „Märkused puuduvad“ või tooma välja puudused toetuse saaja

tegevuses näidates ära nõude aluse, mida ei ole täidetud ja selle nõude mittetäitmisel

tekkida võivad ohud ning fikseerima oma ettepanekud või läbiviidud tegevused

puuduse kõrvaldamiseks. Paikvaatluse selguse huvides on aruandes sisuliste teemade

juures alapunktidena välja toodud küsimused, millele paikvaatleja märgib positiivse

vastuse puhul „+“, negatiivse vastuse korral „-„ ja kui ei ole võimalik vastata, siis

N/A. Paikvaatluse käigus toetuse saaja poolt nõuete täitmise tõendusena esitatud

materjal ja kohapeal tehtud fotod tuleb sisestada SF kettale ja teha märge aruande

vastavasse ossa tõendusmaterjalide olemasolu ja asukoha kohta. Kui suuliste

selgituste andmisele kaasati keegi teine peale toetuse saaja kontaktisiku, siis märkida

vastava punkti alla selgituse andja nimi ja tema ametikoht. Paikvaatluse päeval

avastatud puudused ja tehtud märkused (ka suulised) tuleb kirjeldavas osas ära tuua.

Kui toetuse saaja likvideerib puudused ja arvestab märkustega enne aruande lõplikku

vormistamist, siis tuleb seda näidata aruande punktis 15, kuhu kõik märkused ja

tähelepanekud koondatakse.

Punkt 1 – andmed toetuse saaja ja projekti kohta täita vastavalt SFOSi andmetele.

Punkt 2 – märgitakse kõik paikvaatluse käigus külastatud kohad ning seal läbi viidud

paikvaatluse kuupäevad. Kui paikvaatlusele kulus rohkem, kui üks päeva, siis

märgitakse need konkreetsed kuupäevad.

Punkt 3 – märgitakse kõik paikvaatlusel osalenud töötajad koos ametinimetusega.

Punkt 4 - kontaktisikuks märkida konkreetne isik, kes võtab vastu paikvaatleja ja

annab projekti kohta selgitusi ning esitab tõendusmaterjali.

Punkt 5 – fikseeritakse projekti elluviimise hetkeseis. Projekt võib olla rakendunud,

osaliselt rakendunud või algusjärgus.

Punkt 6 – antakse kehtiv projekti abikõlbulikkuse periood ning juhul, kui

abikõlbulikkuse perioodi on muudetud, siis vastavad abikõlbulikkuse muutmise

otsused .

Punkt 7 – anda ülevaade projekti elluviimiseks antud ja kasutatud vahenditest. Juhul,

kui projekti eelarvet on selle elluviimise käigus muudetud, siis näidata ära

muudatused, vastava muudatuse tegija ja selle põhjused. Informatsiooni allikaks

SFOS, RIA peadirektori käskkirjad, majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjad programmide ja Vabariigi Valitsuse korraldused investeeringu kava

projektide puhul.

Punkt 8 - Paikvaatleja veendub: hangitud esemete olemasolus (võimalusel pildistab

selliselt, et oleks nähtav ka kaksiklogo), hangitud esemete vastavuses

kuludokumentidega (võrdleb seadmete marke ja seerianumbreid vastuvõtuaktidel või

arvetel olevate seerianumbritega või inventari numbri järgi põhivarakaartidel oleva

infoga), hangitud riist- ja tarkvara vastavuses hankelepingus kokkulepitule (võrdleb

hankelepingus või pakkumuses kirjeldatut tegelikult tarnitud riistvaraga). Hangitud

tarkvara olemasolu ja funktsioneerimist saab kontrollida töös. Selleks tuleb toetuse

saajal esitleda projekti või selle osa tulemit eelistatavalt live keskkonnas. Kui projekt

on algusjärgus ja tulemit ei ole võimalik näha, siis tuleb küsimusele 8.2 anda

vastuseks N/A ja punkti kirjeldavasse ossa anda vastav selgitus. Kui tulemit

esitletakse testkeskkonnas, siis märkida hinnanguks „+“ ja samuti selgitus punkti

kirjeldavasse ossa. Punkti kirjeldavas osas tuleb ära märkida need dokumendid, mis

andsid paikvaatlejale kindluse eelnevatele küsimustele positiivse hinnangu andmiseks.

Negatiivse hinnangu puhul tuleb vormistada märkus ning sellele vastavalt paikvaatleja

ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks rakendatavate abinõude või sanktsioonide

kohta. Kui toetuse saaja on hangitud vara andnud mõne teise isiku kasutusse või

vastutavale hoiule (nt server majutatud), siis tuleb ära näidata mis alusel ja milliste

dokumentidega seda tehtud on ning kas on tegemist ikka sihtotstarbelise

kasutamisega.

Punkt 9 – paikvaatlusel viiakse läbi hankemenetluste kontrolli teine etapp. Aluseks

tuleb võtta hankemenetluse kontrolli I etapil vormistatud kontroll-leht.

Hankemenetluse kontrolli I etapil ei olnud võimalik kontrollida kõiki riigihangete

seadusest tulenevate protseduuride täitmist. Samuti võib teatud juhtudel olla I etapi

kontroll-lehel ülesandeid või viiteid II etapi kontrollijale. Kontrolli I etapp viidi läbi

töökohal, seega tuleb kontrollida hanke läbiviimisel vormistatud ja rakendusüksusele

saadetud dokumentide originaalsust ning säilitamist. Paikvaatleja täidab juhindudes

hankemenetluse kontrolli läbiviimise juhendist hankemenetluse kontroll-lehe

(käsiraamatu lisa 16). Punkti kirjeldavas osas tuleb ära nimetada kõik toetuse saaja

poolt läbi viidud hanked ning hankemenetluse kontroll-lehelt vastavatele hangetele

antud hinnangud või tehtud märkused ning ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks või

sanktsioonide rakendamiseks.

Punkt 10 – paikvaatleja peab veenduma, et toetuse saaja on täitnud nõuet ja on

suuteline esitama eraldi kuluarvestuse toetust saava projekti osas. Aluseks on projekti

kulude katteks tehtud ja SFOS-s fikseeritud väljamaksed toetuse saajale ning

omafinantseeringu olemasolul toetuse saaja poolt rakendusüksusele esitatud

maksekorraldused omafinantseeringu tõestamiseks. Tuleb kontrollida, kas toetuse

raamatupidamine on ostetud riist- ja/või tarkvara võtnud arvele vastavalt toetuse saaja

kehtivale raamatupidamise sise-eeskirjale. Kirjeldavas osas teha viide kehtiva

raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamise kohta ja tuua ära põhivarana arvele võetud

riist-ja/või tarkvara põhivara kaardi numbrid.

Punkt 11 – Toetuse saaja on kohustatud vastavalt VV teavitamise määrusele

tähistama hangitud riistvara ja arendused EL regionaalarengu fondi kaksiklogoga.

Paikvaatleja lähtub paikvaatlusel EL struktuuritoetusele viitamise juhendist.

Tõendusmaterjalina salvestada rakendusüksuse SF kettale tehtud fotod või arenduste

ekraanipildid. Punkti kirjeldavas osas teha kokkuvõte nõuete täitmisest ja viidata

tõendusmaterjali olemasolule.

Punkt 12 – dokumentide säilitamisnõuete kinnipidamise kontrollil tuleb lähtuda

toetuse saaja asjaajamise korrast ja kinnitatud dokumentide loetelust. Projekti

realiseerimisega seotud dokumentatsioon peab olema kogutud kaustadesse, mis on

tähistatud dokumentide loetelus antud sarja või allsarja numbriga või digitaalsel kujul

paiknema dokumendihaldussüsteemis. Dokumentide loetelus peab vastav sarjal või

allsarjal omama säilitustähtaega, mis rahuldab määrusega esitatud nõudeid.

Dokumendihaldussüsteemis olevad dokumendid peavad samuti omama

säilitustähtaegu. Paikvaatleja peab pidama silmas, et erinevaid liiki dokumente

(raamatupidamise, hangete korraldamisega, arendamisega jne seotud) võidakse

vastavalt nende menetlemisele hoida erinevates sarjades. Juhul, kui toetuse saajal

puudub dokumentide loetelu piisab, kui projekti dokumentatsiooni säilitamiseks on

välja antud juhi käskkiri ning toetuse saaja ka seda täidab. Punkti kirjeldavasse ossa

tuleb teha viide paikvaatluse hetkel kehtivatele asjaajamise korrale ja dokumentide

loetelule ning ära märkida projekti dokumentatsiooni kausta numbrid. Kui dokumente

hoitakse kaustas, siis peab kaust olema tähistatud toetuse saaja poolt kehtestatud

nõuetele ning täiendavalt omama projekti nime ja numbrit.

Punkt 13 – Paikvaatleja peab olema enne paikvaatlust tutvunud projekti elluviimise

käigus seal läbi viidud eelnevate kontrollide ja auditite tulemustega. Kui nende käigus

oli tehtud märkusi või ettekirjutusi, siis peab paikvaatleja kontrollima leitud puuduste

likvideerimist. Kirjeldavasse ossa tuleb märkida ettekirjutuse teinud asutuse,

ettekirjutuse ja hilisema tulemuse.

Punkt 14 - Paikvaatlejal on võimalus märkida muud tähelepanekud, mis sisuliselt ei

kuulunud eelmiste punktide alla nt kui paikvaatleja avastab, et toetuse saaja on

hakanud rakendusüksust teavitamata projekti tulemusega tulu teenima vms

Punkt 15 – Paikvaatleja koondab siia kõik sisulistes punktides (8-14) tehtud

märkused (või märkuste puudumised) ning lisab siia toetuse saaja esitatud tõendused

ja selgitused, kui ta on aruande vormistamise ajal likvideerinud avastatud puudused

või on arvestanud märkustega. Paikvaatleja annab üldhinnangu toetuse saaja

tegevusele projekti elluviimisel.

Punkt 16 – Kui paikvaatleja leiab, et toetuse saajale on läbiviidud paikvaatlusel

avastatud puuduste tõttu vajalik teha ettekirjutus, siis koostab ettekirjutuse projekti

vajaliku põhjendusega.

Punkt 17 – Kui avastatud puudused nõuavad teiste asutuste sekkumist (Politsei- ja

Piirivalveamet, Maksu- ja tolliamet, Riigikontroll, Rahvusarhiiv vms), siis teeb

paikvaatleja vastava põhjendatud ettepaneku.

Punkt 18 – Aruandele kirjutavad alla kõik paikvaatlusel osalenud isikud

Punkt 19 – aruande kinnitab struktuuritoetuse osakonna juhataja