T Ä N A S E S L E H E N U M B R I S :

Nr. 10 (237) 22. november 2013 XXI aastakäik

KADRINA VALLA VALIMISKOMISJONIOTSUS

Kadrina 25. oktoober 2013 nr 5Valitud volikogu liikmete registreerimine

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse volikogu valimi-se seaduse paragrahvi 68 lõiked 1 ja 3 ja arvesse võttes 20. oktoobri 2013. a valimistulemuste protokollis fi kseeritu Kadrina valla valimiskomisjon otsustab:

1. Registreerida valitud volikogu liikmed alljärgnevalt:Valimisliit Koduvald 1.1. Aivar Lankei 1.2. Jaanus Reisner 1.3. Andres Nukk 1.4. Karl Meos 1.5. Raido Parve 1.6. Marko Teiva 1.7. Alo Laaniste 1.8. Tiina Murumägi 1.9. Marger Pormann1.10. Õnne Kiviperk1.11. Ülo Kais1.12. Mati Tiiter

1.13. Eerik Väärtnõu1.14. Merlin Rosar1.15. Marge Abner1.16. Risto Murumägi

Eesti Keskerakond1.17 Väigo Pihlak

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit1.18. Rait Karus

Üksikkandidaat:1.19. Jaan Stern

2. Otsus avalikustatakse 25. oktoobril 2013. aastal vallamaja teadetetahvlil ja valla interneti koduleheküljel.

3. Otsus jõustub allakirjutamisega.Marika Mardõkainen

Valla valimiskomisjoni esimees

K e s k k o n n a t e a t e d j ä ä t m e k ä i t l u s e s t lk 2A l g k l a s s i d e l o o d u s p ä e v N e e r u t i s lk 2Sõlepidu lastele kir jandusklubi saal is lk 3K ü l a s t a t i J ä ä a j a k e s k u s t Ä k s i s lk 3A l e k s e i Tu r o v s k i e s i n e s K a d r i n a s lk 3Õnnesoovid juubel iks • Sport • Teated lk 4

Valimisliit Koduvald tänabkõiki oma toetajaid!

Terve kogukond püsib usaldusel

Rahvas on oma sõna öelnud• Uus volikogu jagas ameteid •

20. oktoobril toimunud kohalike omavalitsuste

valimistel vallavolikogusse va-litud saadikud kogunesid oma esimesele istungile 1. novemb-ril. Vastavalt seadusele avas istungi valla valimiskomisjoni esimees Marika Mardõ kainen. Istungi päevakorda kinnitati kolm punkti: 1. vallavolikogu esimehe valimine; 2. volikogu aseesimehe valimine; 3. valla-valitsuse lahkumispalve esita-mine.

Uue volikogu valimisel osales 50,38 % (2016 hääleta-

jat) vallas registreeritud 4001 valijast. Neli aastat tagasi oli valimistest osavõtu protsent veelgi madalam – 49,23. Ma-dal valimistest osavõtu protsent ei saagi anda päris objektiivset pilti valijate tahtest. Seega tu-leb meil kõigil leppida saavuta-tud tulemusega.

Volikogu uue koosseisu 19st liikmest on naisi 4, mehi 15, mis ühiskonna soovõrdsuse põhimõtet silmas pidades kii-duväärt suhtearv pole. Liikme-test on pikima staažiga ettevõtja Ülo Kais, kes valiti volikogusse

esmakordselt 1993 ning on seal püsinud tänaseni. Noorimaks volinikuks uues koosseisus on IRLi ridades kandideerinud Rait Karus, kes on 24aastane.

Volikogu esimees valiti alles teises voorus

Volikogu esimehe valimisel esitati kaks kandidaati: senine vallavanem Aivar Lankei ja se-nine volikogu esimees Jaanus Reisner, mõlemad Valimislii-dust Koduvald.

Kui kandidaadid olid esita-tud, võttis sõna Jaanus Reisner,

kes väljendas arusaamatust, et ühest valimisliidust on esitatud korraga kaks kandideerijat esi-mehe kohale ning võttis oma kandidatuuri tagasi. Toimus salajane hääletus. Et saada esi-mehe kohta, pidi kandidaat ko-guma vähemalt 10 poolthäält.

Pärast häälte kokkuluge-mist selgus, et Aivar Lankei poolt on antud 8 häält, 11 sede-lit (bülletääni) tunnistas komis-jon kehtetuks. Tekkis olukord, et volikogu esimehe valimisel tuleb korraldada teine voor.

Kandideerima esitati taas

Aivar Lankei ja Jaanus Reis-neri kandidatuurid. Seekord olid tulemused järgmised: Ai-var Lankei poolt anti 7 häält, Jaanus Reisner kogus 12 häält. Seega osutus valituks vallavo-likogu esimehe kohale Jaanus Reisner.

Seejärel asuti valima vo-likogu aseesimeest. Kandi-daadiks sellele kohale esitati

ainukesena seni seda ametit pi-danud Mati Tiiter. Hääletamise tulemusena sai Tiiter 17 poolt-häält, 2 valimissedelit tunnis-tati kehtetuks. Seega jätkab ka järgneval neljal aastal seni ametis olnud volikogu juhatus.

Järgnevalt esitas vallava-nem Aivar Lankei vallavalitsu-se tagasiastumise palve, mis ka samas rahuldati.

Rohkearvuline delegatsioon Moldovast külastas L-Viru1.-9. novembrini oli

Lääne-Virumaal kogemusi ja kontakte vahe-tamas rohkearvuline delegat-sioon sõpruspiirkonnast Criu-lenist Moldova Vabariigist.

Külalisi kokku oli üle 60. Esindatud olid erinevate valdkondade inimesed: sealse maavalitsuse spetsialistid, põl-lumajanduse, sotsiaalvaldkon-na, omavalitsuste, hariduse jt tegevusalade töötajad. Grupis oli ka koolidirektoreid ning Criuleni maakonna politsei-ülem. Kogu selle arvuka ini-

mestehulga juhiks oli Criuleni maakonna president ehk maa-vanem Vitalie Rotaru.

Moldovlaste sihiks oli kü-lastada võimalikult paljusid meie maakonna valdu ja linnu, käia tööstusettevõtetes, külas-tada koole ja tervishoiuasutusi, tutvuda meie kultuurieluga.

Lääne-Virumaa ja Criuleni vaheline koostööleping sõlmi-ti 2011.aastal Moldova suur-saadiku Eestis Victor Guzuni ja Lääne-Viru maavanema Ei-nar Vallbaumi eestvedamisel. Kokkulepe hõlmab koostööd

hariduse, kultuuri, noorsootöö ja sotsiaalvaldkonnas.

Moldova on olnud üks Eesti arengukoostöö prioritee-tidest alates 2006. aastast. Seni on keskendutud enim avaliku sektori võimekuse tõstmise projektidele, abile e-riigi süs-teemi rajamisel, tervishoiu-, keskkonna- ja haridusprojek-tidele.

Kadrina valda külastas 23-liikmeline delegatsioon, peamiselt haridusala töötajad. Volikogu esimehe ja vallava-nema vastuvõtul vallamajas tutvustati külalistele siinse vallaelu erinevaid tahke, teh-ti juttu Euroopa Liidu abist, arutleti sotsiaalküsimuste üle.

Pikem mõtetevahetus tek-kis külaliste ja võõrustajate vahel Kadrina keskkoolis,

kus peale direktori kooli ja laiemalt meie haridusproblee-me tutvustavat sõnavõttu said sõna külalised. Tunti huvi nii pedagoogide töö kui ka õppe-tegevuse korraldamise vastu. Seejärel mindi tutvumiskäigu-le koolimaja ruumidega.

Teel rahvamajja põigati sisse ka Konsumi kauplusesse, kus tunti elavat huvi siinsete kaupade sortimendi ja hinda-de vastu. Rahvamajas kõneles külalistele volikogu esimees Jaanus Reisner.

Kadrinas käinud grupi ju-hiks oli Criuleni maakonna ra-jooninõukogu haridusvalitsuse peadirektor Vladimir Soltanič.

Pildil: Moldova külalised Kadrina keskkoolis, esiplaanil Vlasimir Soltanič.

Enn MÄLGAND

MOLDOVA VABARIIKPindala: 33 843 km² • Riigikeel: moldova (rumeenia)Rahvaarv: 3 153 700 • Rahvastiku tihedus: 98 in/km²;moldovlasi 75,8 % • ukrainlasi 8,4 % • venelasi 5,9 %Iseseisvus: 27. 08 1991 • Rahaühik: leu • Tippdomeen: mdPealinn: Chisinau • Piirneb: Ukraina ja Rumeeniaga

Ülo Kais ja Risto Murumägi

Väigo Pihlak ja Jaan Stern

Marge Abner ja Karl Meos

2 22. november 2013

Rahvamuusikat kolmelt kollektiivilt

Hoogsa „Võru polkaga“ alanud kontserdi 3. novembril Kad-rina rahvamajas avasid Harju KEKi ja Kadrina kapelli pil-

limängijad.Ühiseks koosmänguks olid nad kenasti sobitunud, täienda-

des sedaviisi nii instrumentaariumi kui ka mängulist meisterlik-kust. Repertuaar oli läbilõige vanast heast rahvamuusikast, mis tuntud ja meeleolukas.

Kadrina Kadrid pakkusid oma lugusid, mis seisavad kahe jalaga folgil ning mille esituslaad on ikka aastatega kindlaks jää-nud: jätkuks vaid lauldavat teksti, viisiga veab alati välja. Oma osa folkloorse laulu esitamisel on kindlasti rütmikal liikumisel, mis rõhutab esituse mängulisust.

Kontserti oli kuulamas veerandsada muusikahuvilist.

Hingedepäeva orelimuusika kirikus

Oodatakse haridusstipendiumi taotlusiHaridusstipendiumi ees-

märk on tunnustada Kad-rina valla koolide õpilasi ja üliõpilasi edukas uurimis- ja/või teadustöös ning tunnusta-da Kadrina valla koolide õpi-laste uurimistööde juhenda-jaid pooles ulatuses tunnustust leidnud õpilase haridusstipen-diumi suurusest.

Kadrina valla haridussti-pendiumi on võimalik taot-leda Kadrina valla rahvasti-kuregistrisse kantud õpilastel

ja üliõpilastel, kes on edukad uurimis- ja/või teadustöös ning kelle uurimis- ja/või tea-dustöö on olulise tähendusega Kadrina vallale. Erandkorras saab taotluse esitada hea õppe-edukusega ja Kadrina vallale olulise tähendusega uurimis- ja/või teadustöö teinud Kadri-na valla koolis õppiv õpilane, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Kadrina vald.

Haridusstipendiumi mää-

ramise korraga saab tutvu-da valla kodulehel h p://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=245.

Stipendiumi fond on 3500 eurot. Stipendiumi määrab Kadrina vallavolikogu, võttes aluseks hariduskomisjoni ette-paneku.

Taotlus tuleb esitada hilje-malt 15. jaanuariks 2014, kas digitaalallkirjastatult e-posti teel aadressile kadrina@kadri-

na.ee, saata posti teel Kadrina Vallavalitsus Rakvere tee 14, Kadrina 45201 Lääne-Viru maakond või käsipostiga.

Stipendiumile konkureeri-miseks on kandidaadil vajalik esitada:

1) põhjendatud stipendiu-mitaotlus;

2) CV;3) õppeasutuse soovitus.Stipendium(id) antakse üle

vabariigi aastapäeval.

Tootearenduse ja disaini teadvustamine õpilastele29. novembril toimuvad Kadrina keskkoolis projektipõhised IDE (inseneeria–disaini–ettevõtluse -toim) töötoad, mida juhendavad Tallinna Tehnika-

ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia magistrandid, doktorandid ja vilistlased. Töötubade eesmärk on populariseerida tootearenduse ja disainiga seotud tegevusvaldkondi ja teadvustada õpilastele, milliste spetsialistide koostöös sünnib toode, et suunata õpilasi tegema elukutsevalikuid.

IDE-töötuba on mõeldud 9.–12. klassi õpilastele kahetunnise õppusena, mille käigus saab ellu viia värskeid ja nutikaid ideid, kuidas leevendada stressi. Tegu on põneva ja arendava praktilise tööga, mil-les osalejad saavad omal käel järele proo-vida, kuidas valmivad uued tooted ning

millist rolli mängivad selles protsessis insener, disainer ja ettevõtja.

5–6 õpilasest koosnevais meeskon-dades arendatakse innovaatilisi, stressi leevendavaid, tooteid. Analüüsitakse, kui-das erinevad stressorid (nt müra, väsimus jms) konkreetseid sihtrühmi mõjutavad,

millised on konkreetsed probleemid ja lei-takse neile erinevate toodete näol võima-likke lahendusi. Töötuba lõpeb valminud mudelite esitluse, analüüsi ja tagasisidega juhendajatelt.

Maris TAKKEesti Disainikeskus

Algklasside looduspäev NeerutisTraditsiooniks on saanud õppepäevad Oandus, Sa-

gadis, Aegviidus ja Palmses. Tutvustamata on aga jäänud oma kodukant – Neeruti.

Reedel, 11. oktoobril toi-mus Kadrina Keskkooli alg-klasside looduspäev Neeruti maastikukaitsealal.

Looduspäeval said õpila-sed tegutseda viies erinevas „looduspesas“: veepesas, il-mapesas, koljupesas, taime-pesas ja loodusmängude pe-sas. Lisaks sai meisterdada, õppida lõket ja sõlmi tegema ning käia matkal Neeruti mä-gedes.

„Veepesa“ asus Neeru-ti Eesjärve ääres. Õpilastele meeldis kahvaga põhjaloo-mastikku püüda, uurida puru-vanasid, tigusid ja vesikatku. Ilma töötoas õpiti ilma vaat-lema ning ilmatüdrukute ja –poistena esinema.

„Koljupesas“ oli õpilas-tel võimalik näha metsloo-made koljusid ja skelette. Puugihirm sai peletatud, kui läbi binokulaarmikroskoobi vaadates selgus, et ta polegi nii hirmus. Õpilastele oli ül-latuseks see, et muti silmad on mooniseemne suurused ning hiir võib juba 12 päe-va pärast sündi ise tiineks jääda.

Puude ja taimede töötoas tutvusid lapsed lähemalt eri-nevate puude ja taimede ning nende rahvapäraste nimetus-tega. Õpilastel tekkis palju küsimusi ja paljud tundsid ära oma kodus või vanaema juures kasvavaid taimi.

„Loodusmängude pesas“ tuli ümbritsevast looduses leida erinevaid pisikesi osa-kesi, mis mahuksid joogitop-si, ning neid ka pärast esit-leda.

Vahelduseks loodustar-kuste kogumisele said kõik õpilased endale meisterdada „medali“ – puidust klotsile sai liimides koostada kauni sügismotiivi. Aitäh lapseva-nem Lembit Kerovile, kes jagas tarkuseteri, kuidas teha looduses lõket ja metsaandi-dest sööki ning kuidas siduda tugevaid sõlmi. Matkal rää-giti sellest, et Neeruti nimi pärineb siin valitsenud mõis-nike Nieroth`ide perekonna

nimest. Rahvajuttude järgi pärineb see aga Kalevipoja lugudest. Matkajuht rääkis Neeruti Seltsi tegevusest ja Alo Põldmäe fotonäituselt tuttav pärn sai laste poolt uue nime: „musi-musi puu“.

Sügis kinkis meile värvi-kireva ja tegusa päeva. Tä-name kõiki looduspäeval osalenud õpilasi, õpetajaid ning lapsevanemat.

Algklasside õpetajad

Auliikmeid on rohkemEelmises vallalehes Kodukant (25. okt 2013) ilmus kirjutis

„Ühe sotsiaalse kodu lugu“. Selles oli öeldud, et: „Kolmele päevakeskuse inimesele on antud auliikme nimetus ...“.

Samas on selgunud, et auliikme nimetus on antud veel ka kahele päevakeskuse tragimale naisele, kelleks on Margot Pani ja Olli Vilberg.

Eelmise lehe toimetamise ajaks polnud veel uusi liikmeid esitatud. Nüüd on asjad õiendatud ning auliikmed on oma tun-nustuse saanud ja ka avalikkuse silmis nähtavad.

“Koljupesas” sai vaadata koljusid ja skelette

KESKKONNATEATEDAlates 1. oktoobrist 2013 peavad kõik Kadrina jäätmejaama toodud

elektri- ja elektroonikaseadmed olema komplektsedTootjavastutusorganisat-

siooni poolt kehtestatud vastu-võtutingimuste alusel võetakse jäätmekäitluskulude katmiseks tasu mittekomplektse külmiku (puudub kompressor või min-gi osa jahutusaine torustikust) toojalt 8 €/tk.

Eterniidi ühekordne kogumine Kadrina

jäätmejaamasKadrina Vallavalitsus kor-

raldab Keskkonnainvesteerin-gute Keskuse toetusel ja koos-töös AS-ga Epler&Lorenz Kadrina valla elanikelt ko-dumajapidamistes tekkinud eterniidi ühekordse kogumise Kadrina jäätmejaamas lau-päeval, 30. novembril 2013 kella 10.00-14.00-ni.

Kogumispäeval, 30. no-vembril saab Kadrina jäätme-jaama tuua ainult kodumaja-pidamistesse jäänud eterniiti väikestes kogustes (allesjää-

nud üksikud eterniiditahvlid, katkised tükid). Suurtes ko-gustes (kogu maja, kuuri, lauda jne katus) ja fi rmadelt eterniiti vastu ei võeta.

Suuremates kogustes eter-niiti saab ise viia lähimasse prügilasse, Lääne-Viru Jäät-mekeskusesse asukohaga Pii-ra küla, Vinni vald või tellida vastav teenus jäätmekäitlus-luba omavalt ettevõttelt.

Eterniidi toojad registreeri-takse ja toojatel tuleb kohale-toodud eterniit ise korralikult laduda konteinerisse. Juhul, kui konteiner ei täitu laupäeval, 30. novembril, saab eterniiti tuua ka esmaspäeval, 2. det-sembril kella 11.00–13.00-ni, aga enne toomist peab siis kindlasti ette helistama tel 55 504 915 ja küsima, kas kon-teineris on veel vaba ruumi toodava koguse jaoks.

Lea UUENIkeskkonnakaitse juhataja

November – lapse õiguste kuuEesti ühines 20. novembril

1991. aastal ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga, mis on lapse õiguste sisu mõist-misel, arendamisel ja määrat-lemisel rahvusvaheliseks ning riiklikuks lähtedokumendiks.

Lapse õiguste konvent-siooni peaeesmärk on aidata kaasa, et igale lapsele oleks tagatud võimalus igakülgseks arenguks ja heaoluks. Kon-ventsiooniga ühinemisel võt-tis Eesti riik endale kohustuse tagada rahvusvaheliselt tun-nustatud õigused igale Eestis elavale lapsele. Eelnevaga seoses tähistab MTÜ Las-tekaitse Liit novembrit kui LAPSE ÕIGUSTE kuud.

Selle kuu raames toimu-

vad üle Eesti mitmed üritu-sed ja konverentsid. 14. no-vembril oli Rahvusraamatu-kogus konverents „Kuidas elad, Eestimaa laps? Laps reformitormis.“ Silmas on peetud kolme olulist reformi-muudatust meie elus. Need on haldusreform, haridus-reform ja uue lastekaitsesea-duse mõju lapsele ning tema elukeskkonnale.

Vajad abi?

Tihti arvatakse, et Las-tekaitse liit teeb praktilist lastekaitsetööd. Nii see ei ole. Lastekaitse liit on mitte-tulundusühing, mis annab ametlikule lastekaitsetööle lisaväärtust. Tulenevalt sot-

siaalhoolekande seadusest on laste hoolekande korral-damisel võtmeroll valla- või linnavalitsusel. Esmalt peaks sinna pöörduma. Neilt saab vastuse lastekaitsega seondu-vatele küsimustele. Aga kui ei söanda või ei soovi oma muret ametnikele rääkida, siis võite helistada Lastekait-se Liidu telefonil 6311128 või kirjutada e-posti aadres-sil: liit@lastekaitseliit.ee

Kõige olulisem on: mär-gake mures last ning kui talle on kiiret abi vaja, aga te ei tea, kuidas tegutseda või kuhu last ohustavast olukorrast teatada, siis he-listage kindlasti lasteabi tele fonil: 11 6111.

2. novembril andis orga-

nist Külli Erikson Kadrina kirikus pooletunnise ore-likontserdi.

Tol päeval, iseäranis õhtu-hämaruses, oli Kadrina kalmistu mälestusküünalde tuledesäras.

Orelimuusika oma igavikulise kõlaga sobis suu-repäraselt kok-ku hingedepäeva mõtliku meele-oluga.

322. november 2013

NeerutiSeltsi

V E E R U DDetsember 2013

Info 55 52 53 14 ja www.neerutiselts.ee e-post neerutiselts@hot.ee osalustasu 2 €, NS liikmele 1.50 €, koht – loodustuba, algus kell 10

PROJEKT KUUPÄEV TEGEVUS

Talguretk 30.11.Ühistöö Neeruti maastikukaitsealal, võileib taskusse, töökindad kätte! Osalustasu ei ole. Kohaleminek kella 10ks oma transpordiga!

Jõulu-koosviibimine 14.12. Oodatud on kõik seltsi liikmed! Kohtume

Jõuluvanaga! Kaasa võtta jõulumeeleolu!

Näitus kevadeni Loodustoas on PÜSIEKSPOSITSIOON:MÄRKA MÄRKE LOODUSES

Näitus 2013 lõpuni

Rahvamajas Alo Põldmäe loodusfotodNELI AASTAAEGA NEERUTIS

Jõuluvana 20.–30.12. Kohtumise Jõuluvanaga saab tellida tel 55525314 või e-kirjaga neerutiselts@hot.ee

Pisipõnnid said mälestuseks hõbesõlePisipõnnid said mälestuseks hõbesõle

Isadepäeva eel oli Kadrina kirjandusklubi saal täis pisi-inimesi, kes olid tulnud koos emme-issiga hõbesõle järele. See traditsioon ei ole pika ajalooga, kuid on oma kindla koha võitnud valla sündmuste reas. Seekord oli oodatud 20 last, kellest kohale jõudis 13. Lisaks hõbesõlele said

kõik tunnuskirja ja lilleõie. Pärast mindi teise ruumi kaunilt kujundatud torti maiustama.Lastevanematele esines sõnavõtuga vallavolikogu taas-ametisse valitud esimees Jaanus Reisner, kes on hõbesõle-traditsiooni algataja. Pidulikkust lisas omajagu isadepäeva lähedus. Muusikalist meeleolu lõid laululapsed Merily Anni, Raigo-Robin Anni ja Heleene Pirjo

Vohnja lasteaed-algkoolist. Seekordne sõlepidu oli juba teine sel aastal, eelmine oli emadepäeval.

Toit ja võim – tee poliitika suunasAleksei Turovski – etoloog, zoo-semiootik ning kirja- ja rännumees läheb aruteludes süvitsi, rõhutades seejuures loogilisust ja lihtsust

Aleksei Turovski (67), ülimalt populaar-ne vestleja ja teadlane, alustas kohtumist

Kadrina rahvaga toidu-temaatikast loomariigis ning arendas seda edasi kuni võimu ja poliitika seosteni.

Tinglikult võiks seda teemat kohandada ka inimühiskonna seaduspärasustele. Kelle käes on toit, selle käes on ka võim – väitis tavaini-

mese jaoks hoomamatuid tarkusi valdav tead-lane. Tema vestluse (esinemist loenguks ju ei nimeta) põhituuma moodustasid etoloogi (eto-loogia – inimeste ja loomade käitumist uuriv teadus -toim) tähelepanekud ning praktilised kokkupuuted loomade ja lindudega.

Arvatavasti on paljudel Neeruti seltsi liik-metel veel meeles reis Tallinna loomaaeda, kui juhendajaks-giidiks oli Aleksei Turovski, kes juba loomaaia väravast sisenemise järel osutas käega mutimulla hunnikutele ning tegi selgeks, kes on mutid ja millised on nende eluviisid. Aga ka edasine jutt kujunes ebaharilikult loo-matundlikuks emotsionaalseks mõtiskluseks, mida paljud kuulsid vast esmakordselt.

Kuigi Turovski on Tartu ülikooli diplomi järgi zooloog, on tema tiitlite hulk kasvanud pooletosinani. Sellest ka teemade mitmekülg-sus, lai haare kogu fauna tundmises. Oma rei-sidelt kaugetele maadele (nt Madagaskarile) on ta alati kaasa toonud põnevat infot, mis hangi-tud vahetutest kontaktidest “sõpradega“ – ek-sootiliste loomade, roomajate ja lindudega.

Ärge üksnes kaitske, vaid ka armastage

loodust, sest me niikuinii kaitseme seda, keda me armastame – sedaviisi väljendas Turovski ühe oma postulaatidest. Kuigi ta on väljenda-nud oma esinemistes ka üldisemaid arusaamu (nagu see eelnevas lauses oli), on tema väljen-duslaad siiski väga detailne, nüansirikas, mis juba iseenesest eeldab teadmisi, veelgi enam aga praktilisi kogemusi. Jutu sees laseb ta käi-ku ka n-ö kehakeele, et lisada ilmekust ja oma-pära vastavalt kirjeldatavale tekstile.

Kindlasti on paljud tuttavad ka Turovski suurepäraste raamatutega. Õpetades Tartu ja Tallinna ülikoolides loomapsühholoogiat ja zoo-semiootikat, on ta neist teadusharudest haaravalt jutustanud oma raamatutes „Loo-mult loom“ (2004), „Loomad, sipelgast vaala-ni“ (2007), „Kassipoeg Võilill“ (2009) jt. Seda kõike muidugi populaarses vormis.

Tunniajaline esinemine Kadrina rahvama-jas oli vaid killuke teadjamehe teadmistepaga-sist, kuid piisav selleks, et äratada mõtteid ja seoseid loomariigist ning jõuda arusaamisele, et egas inimkondki suurt teistsugust elu ela.

Enn MÄLGAND

Autoritund lugude ja lauludega

Lasteaia Sipsik koolieelsetel lastel käis külas lastekirjanik

ja sadade muinasjuttude autor Karin Hansson (34, pildil). Koh-tumine toimus Kadrina kirjan-dusklubi saalis.

Karin Hansson on aktiivselt esinenud arvukatel kirjandus-õhtutel ja kohtumistel paljudes paikades. Tema põhilise „küla-kosti“ lugejatele moodustavad muinasjutud ja muistendid. Aga paljudele on ta kindlasti meelde

jäänud ka lauljana.Karin Hansson on kirjuta-

nud üle 460 muinasjutu, mis on koondatud põhiliselt kahte raamatusse: „Muinasjuttude võ-lumaailmas“, ilmus novembris 2012 ja „Hõbedane veski“, mis tuli trükist juunis 2013. Mõle-mad kogumikud on andnud välja kirjastus Ersen.

Kohtumisel Sipsiku laste ja õpetajatega rääkis muinasjutu-meister ka oma kooliteest Väike-

Rännak jääaegaNeeruti seltsi rännuhuvilised võtsid ette sõidu Eesti ainulaadsesse vaatamisväärsesse

paika – Jääaja keskusesse, mis asub Jõgevamaal Äksis, Saadjärve lõunakaldal. Keskuse-muuseumi asupaigaks valiti omal ajal just see kant – Vooremaa, sest just selles piirkonnas on maastik oma voorude ja oosidega selline, nagu see moodustus

jääaja lõppemisel. Mandrijää „sahad“ olid oma töö maastiku kujundamisel teinud. Praegused põlvkonnad võivad nüüd kõike seda näha ning jääaja keskuse giidide-

juhendajate abiga süveneda sadade miljonite aastate tagusesse müsteeriumi.

Maarjas, miks ta just muinasjutte hakkas kirjutama ning kuidas ta lapsena juba unistas oma isikli-kust raamatukogust, milles olek-sid kõik tema muinasjutud ja muistendid.

Aastaid tegutses ta Kunderi seltsis muinasjuttude töötlemise-ga. Selle töö käigus „käidi ära“ ka Hiinas, Prantsusmaal, Rootsis jm. See tähendab, et tegeleti ka teiste maade muinasjuttudega, mis on ju iga rahva kultuuri pärimuslik osa, mis vajab säilitamist.

Enn MÄLGAND

Teoreetiline jääaeg

Tartumaale Äksi alevikku, otse Saadjärve lõunatipu naabruses-

se rajatud Jääaja Keskus on lühi-kese ajaga kujunenud üheks turis-mimagnetiks mitte üksnes Eestis, vaid ka välisturistidele. Eriti palju pidi seal käima meie lõunanaabreid Lätimaalt. Keskus avati 10. juu-lil 2012. a ning esimese poolteise nädalaga käis seal uudistamas üle 5000 inimese.

Jääaja keskuses on populaartea-duslik jääaja mõtestamine ühenda-tud meelelahutusega. Jääaeg rullub lahti maailma ajaloo taustal. Kõige selle juures näeme inimest imelises ning pidevalt muutuvas looduses. Eesmärgiks on anda külastajatele elamuslikult ja kogemuslikult üle-vaade jääaegade tekkepõhjustest ja mõjust Maa, Eesti ja Vooremaa pinnamoele ja elustikule. Meie silme eest jookseb läbi kogu Uni-versumi evolutsioon. Saame teada kliimamuutustest ja nende põhjus-test. Jääaja hilisem periood pakub juba huvi ka loomastiku arengust. Esimesel korrusel vaatab vastu mammut, ürgaja võimsaim loom, kelle kaal oli kuni 8 tonni ning päe-vane „toidunorm“ umbes 200 kg. Mammuti kõrval on uurijate abiga kindlaks tehtud teistegi loomariigi esindajate olemasolu. Ühest ruu-mist vaatab meile vastu koopalõvi oma loomulikus suuruses, eemal seisab ürghirv.

Neeruti seltsi grupile giidiks-juhendajaks olnud Hannes Jäär (pildil) teadis rääkida, et viimased mammutid elasid praeguse Eesti aladel.

2200 m² näitusepinda on ja-gatud ära kolme korruse vahel. Esimeselt korruselt liigutakse edasi teisele korrusele, kuid kõige kaugem ajastu on siiski eksposit-siooni alguses. Miljonite aastate tagune seis meie Emakesel Maal ei ole just kergesti ette kujutatav. See kõik sai kord alguse Suurest Pau-gust 13,8 miljardit aastat tagasi, kui

Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloo-gia standardmudelis Universumi alguseks.

Seega peavad külastajad kül-laltki oma ajusid koormama, et minna edasi juba enamjaolt „ker-gemate“ teemade juurde, millel ka otsene side meie aega.

Vooremaa kui jääajavabaõhumuuseum

See, et jääaja muuseum just Vooremaale rajati, on seotud otse-selt hilisema jääaja toimega meie tollasele pinnaehitusele ehk maas-tikule. Selle toime ilmekateks tun-nistajateks on just voored. Need loode-kagu suunalised, oma kujult leivapätsi meenutavad maastiku-vormid, mille vahel asuvad orud ja mäenõlvad, on jäämassiivi lii-kumisel tekkinud moodustised. Vooremaastik asub suures osas Jõgevamaal, kuid osa sellest ulatub ka Tartumaale. Need „surnud jää“ tingimustes tekkinud pinnavormid on mütoloogiliselt üle kandunud ka meie rahvuseeposesse „Kalevi-poeg“, kus voortevahelisi pikki orgusid on hakatud nimetama meie vägilase Kalevipoja künni-vagudeks. Sellega on Kalevipojast saanud muistendites liustikujää võrdkuju. Läbi müütide on saanud ka inimene oma tegevuse kaudu väärilise koha elukeskkonna kujun-damisel, ehkki see kõik on võtnud palju aastasadu aega. Ürgajal oli ju inimene pisike korilane koos oma hädapäraste soovidega.

Voorestiku veel üheks oma-päraks on rohkete pikliku kujuga järvede olemasolu. Vooremaal on neid selletüübilisi veekogusid 8, nendest suurim on Saadjärv oma 700 hektarilise pinnaga. Voorestiku kõrgeimaks tipuks on Laiuse voor, mis asub Jõgeva-Mustvee maantee ääres ning mille kõrgus merepin-nast on 144 meetrit ja 60 meetrit üle ümbritseva maapinna. Laiuse voor on ühtlasi ka kogu Vooremaa peateljeks.

Eesti pole maailmas ainus piir-kond, kus esinevad jäätekkelised voored. Kanada ja USA piiril asub voorestik, kus on umbes 3000 voort üldpindalaga 12 000 km².

Jääaja keskusest saadud tead-miste pagasiga oleme mõnevõrra vaimselt rikkamad, isegi miljardi-suurused numbrid aja ja olemise kohta ei tundu nüüd enam nii ko-hutavatena.

Enn MÄLGAND

Kõrsikute põhituumik esines KadrinasAastal 2012 asutatud ansambel Kõrsikud on lühikese ajaga

saavutanud märkimisväärset edu. Nagu näitavad kokkuvõtted, on nende selle aasta juulis ilmunud CD album „Sinu südames“ püsi-nud siiani Eesti plaatide müügi-tabelite tipus. Juba on selle kuu lõpuks oodata uut CD-d, mille

esitluskontserte kavandatakse detsembrikuus läbi viia üle kogu Eesti. Plaadi nimeks on „Heli jälgedes“. Kõrsikute esimeseks plaadiks oli „Kolme peale“, mis tuli välja 2012.

Sedakorda esineti Kadrina kirjandusklubis vaid kahekesi: Bonzo (Andrus Albrecht) ►► ja ◄◄ Orelipoiss (Jaan Pehk), puudus Päss ehk Alari Piispea (löökriistad, klarnet).

Kõrsikute menu on suurenda-nud ka nende edukas osavõtt vii-mase Eurovisiooni valikkontserti-dest, kus žürii mitmed liikmed hää-letasid ansambli 1.–2. kohale. Kuid takistuseks kujunesid rahva ehk kuulajate antud hääled, mis andsid eelistuse Birgit Õigemeelele.

Kadrinas esitati läbilõikeliselt oma repertuaari, milles mitmedki siinesitatud palad on laiema tun-nustuse võitnud, nagu poolakate loodud „Viimases jaamas“, an-sambli omalooming „Suuda öel-da ei“ jt.

Kontsert võeti soojalt vastu, osteti ka üksjagu ansambli heli-plaate.

Enn MÄLGAND

4 22. november 2013

SPORT * SPORT * SPORT * SPORT * SPORT * SPORT * SPORT Õnnitleme – juubilarid!

KADRINA VALLAVALITSUS 32 25 600Rakvere tee 14, Kadrina 45201, kadrina@kadrina.ee

Toimetaja Enn Mälgand 32 25 631

GSM 53 418 330ennmalgand@kadrina.ee

© Design & layout: Andres Mandre ServiceGSM 56 21 21 42, amandre.senior@gmail.comTrükitud: Printon Trükikoda ASKopli 29, 10 412 Tallinn, 681 0900Trükiarv 2000 eksemplari * TASUTA

Müüa lõhutud küttepuidkoos kojuveoga.

Erinevad puuli igid:lepp, haab, kuusk.Minimaalne kogus2,5 ruumimeetrit

Telefon: 56 476 346või 32 50 113 (õhtuti)

November ‘2013

Oktoobris registreeritud lapsed:

RAHVAMAJA TEATEDDetsember 2013Jaanuar 2014

Ohutu kütmineIgal aastal saab ligi 300 tulekahju alguse suitsulõõris süttinud

tahmast, katkisest küttekoldest või siis kütteseadme valest kasutamisest. Kõik taolised põlengud on võimalik ära hoida

korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamise ja hooldamisega.Tavalisemad küttekoldest alguse saanud tule põhjused

• Katkised kütteseadmed (praod pliidis, kõver ahjuluuk, igane-nud materjalist korsten jms). • Ahju ülekütmine. • Lahtine ah-juuks. • Valesti või omavoliliselt ehitatud küttekolded. • Pühki-mata korsten. • Küttekolde ette jäetud kergestisüttiv sodi/mater-jal. • Rõivaste kiirkuivatamine kõrgel temperatuuril või lahtise tule juures. • Palju sädemeid tekitava materjali kütmiseks ka-sutamine ahjus ja kaminas. • Plahvatusohtlike esemete ja prahi põletamine.

•• A U T O D E R E M O N T A U T O D E R E M O N Tj a H O O L D U Sj a H O O L D U S

• • K L A A S I D E V A H E T U SK L A A S I D E V A H E T U S• • V A R U O S A DV A R U O S A D• • D I A G N O S T I K AD I A G N O S T I K A

j a S I L L A S T E N Dj a S I L L A S T E N D•• R E H V I V A H E T U SR E H V I V A H E T U SV A H E T U SV A H E T U S R E H V I D E H O I U S T A M I N E — R E H V I D E H O I U S T A M I N E — T A S U T AT A S U T A

TA PA K Ü T T E L A O S O N M Ü Ü G I L :– K I V I S Ü S I – K Ü T T E P U U D –

– K Ü T T E P U U D V Õ R G U S –– K U U S E K L O T S V Õ R G U S –

– TURBABRIKETT – PÕHUBRIKETT –– PUITBRIKETT (KANDILINE, ÜMAR) –NB! KOHALETOIMETAMISE VÕIMALUS

ÕUNA 15 TAPA TEL 32 20 028; 56 930 613 AVATUD E-R 8:00-18:00; L 11:00-13:00

(VÄLJASPOOL TÖÖAEGA KOKKULEPPEL)

85Heinrich SEPP

80Salme RAHUORG

75Mare LULLAAili KITING

70Algimantas Antanas

SIMANAVIČIUS

65Hoide LILLEORGUrve VIROLAINENRaimond FLORENKatharina FISCHERIlle AMBOSMare KURG

60Eino VALVIKAino ROSINJaroslav TOMENTŠUK

Janno HAAVAJÕEElisabet TOMINGRonja RANDOJAOtt KAUBIGregor ARJUKESRevor TALPASBirgit SALVEJosten SIRVELJohanna BERGSTRÖM – registreeriti Rakveres

Vabandused Erik Markus PAJUSe vanematele ja vanavane-matele perekonnanime puudumise pärast oktoobrikuu lehes!

Pühapäeval, 1. detsembril kell 12:45 advendiaja avamine kuuse juures ja kell 13:00 I Ad-vendi kontsert rahvamajas. Esine-vad pasunakoor, segakoor ja lau-lupoisid Kadrina keskkoolist.

Pühapäeval, 8. detsembril kell 13:00 II Advendi kontsert. Esinevad Kadrina kunstidekooli õpilased.

Pühapäeval, 15. detsembril kell 13:00 III Advendi kontsert. Esinevad kohalikud rahvakultuu-riga tegelevad kollektiivid.

Kõik kontserdid on tasuta.Reedel, 13. detsembril kell

11:00 koduste laste jõulupuu.Jõulurõõmu jagavad lasteaia

lapsed, kõigile magus üllatus.Koduste laste registreerimi-

ne rahvamajas või telefonil 32 50 290; e-post: rahvamaja@kad-rina.ee

Laupäeval, 14. detsembril kell 10:00 JÕULULAAT rahva-majas.

Müügiks sobib kõik, mille olete ise valmistanud. Igal täis-tunnil toredad esinejad.

Kauplejatel palutakse end eel-nevalt registreerida:

Helena.Magi@kadrina.ee või rahvamaja@kadrina.ee

Laupäeval, 21. detsembril kell 13:30 klubi „Kuldne Sügis“ jõulupidu.

Kolmapäeval, 1. jaanuaril kell 00:30 UUE AASTA TRALL! Tantsuks ansambel MAHE. Pilet eelmüügist 7 €. Kohtade bronee-rimine ja eelmüük rahvamajas või telefonidel 32 50 290, 52 52 350.

Kõike head soovides,Helena MÄGI

Kadrina rahvamaja juhatajatel 32 50 290, 52 52 350

Kevin Baumann taas edukasAleksander Abergi mälestusvõistlus-

tel osalenud Kadrina maadleja Kevin Baumann näitas jällegi head vormi, olles võidukas kehakaalus kuni 85 kg võistel-

nud meeste hulgas. Kolmanda koha sai Markus Julius Holmberg kehakaalus kuni 40 kg.

100 kilomeetrit jooksujaluCris Poll Kadrinast tuli kolmandaks

26. oktoobril panid ennast tõsisele proovile üle poolesaja hulljulge jooksusõbra võidujooksul Haanja Jala 100.

Jooks toimus Võrumaal Haanja suusakeskuse radadel. Start anti hommikuhämaruses kell 7. Distantsi läbimise kontrollaeg oli 15 tundi.

Starti oli tulnud osalejaid ka Lääne-Virumaalt, kellest tugevamad

tulid koju medaliga. Naistest tuli kolmandaks tänavune kahekordne Eesti meister rattasõidus Greete Steinburg Rakke spordiklubist ajaga 10:58.37,7.

Meeste konkurentsis oli ajaga 9:27.23,4 kolmas Cris Poll Kadrina spordiklubist.

Üle poole pikast distantsist tuli joosta lausvihmas ning porine ja libe rada tegi niigi raske jooksu veelgi raskemaks.

Helkur teeb sind nähtavaksMeie õhtud on pikad ja väga pimedad.

Kui hämaral ajal ringi liikuda, siis on näha, et enamikul lastest on helkur riiete külge riputatud, seda ei saa aga öelda va-nemate inimeste kohta. Samuti unustavad helkurit kanda linnas või mõnes teises asulas tööl käivad täiskasvanud.

Põhjus on nende arust lihtne – täna-vad on valgustatud ja ennast nähtavaks tegemisel pole justkui vajadust. Paraku unustatakse, et koju minnes ei ole kõik teelõigud ühtmoodi valged ja kottpimeda-tel tänavalõikudel helkurita kõndija jääb autojuhtidele lihtsalt märkamatuks.

Tuledega sõitvat autot näeb jalakäija juba kaugelt, kuid ilma helkurita kõndi-vat inimest autojuht pimeduses ei märka. Autojuht näeb helkurita jalakäijat lähi-

tulede valgusvihus alles 30 meetri kau-guselt. Kiirusega 90 km/h liikuva auto juht ei suuda sel juhul reageerida ning pimedusest ootamatult nähtavale ilmu-nud jalakäijale otsasõitu vältida, sest auto peatumisteekond on sõltuvalt reaktsiooni kiirusest vähemalt kaks korda pikem ehk vähemalt 60 meetrit.

Pimedatel teedel liikudes tasuks lisaks helkurile kanda ka erksavärvilisi või hele-daid riideid, helkurvesti või laternat. Eriti head on riietele kinnitatud helkurribad. Rippuv helkur pannakse aga haaknõelaga riiete külge nii, et see jääb põlve kõrguse-le, keha sõidutee poolsele küljele. Kõige turvalisem on kasutada kahte helkurit kor-raga, ühte paremal ja teist vasakul küljel.

Politsei eesmärk pole karistada helkuri-

ta jalakäijaid, trahvimine on viimane mee-de. Tean oma piirkonnas paljusid inimesi, kes helkurit ei kanna ning kui ka korduv tähelepanu juhtimine tulemusi ei anna, siis tuleb kahjuks alustada väärteomenetlust, mille esimeseks osaks on politseiniku an-tud helkuri kinnitamine rõiva külge. Oluli-ne on, et inimene end nähtavaks teeb.

Palun vaadake veel kord üle, kas kõi-gil pereliikmetel on helkur ja kas nad seda ikka kannavad. Küsige kindlasti ka maal elavatelt vanavanematelt ja sugulastelt helkuri olemasolu kohta, vastasel korral tuleks see neile kindlasti muretseda. Hel-kur ei maksa palju, kuid selle puudumine võib maksta inimese elu.

Aleksander KLASBERGTapa konstaablijaoskonna

piirkonnavanem

Rahvastepallis võitsid Kadrina poisidRakvere spordihallis toi-

musid Lääne-Virumaa 4.–5. klasside õpilaste meistrivõist-lused rahvastepallis. Osales 13 poiste ja 9 tüdrukute võist-konda.

Meistrikulla pälvis Kadri-na keskkooli poiste võistkond koosseisus Matteus Miilpalu, Rihard Laisaar, Karel-Mattias Kolli, Gustav Lankei, Anvar Sild, Jürgen Lankei, Sven Leiaru

ja Oliver Lankei. Võistkonda ju-hendas õpetaja Ülle Kink. Tei-seks tuli Rakvere gümnaasiumi I võistkond ja kolmandaks jäi Rakvere põhikooli esindus.

Tüdrukute turniiril oli teis-test üle ja sai esikoha Rakvere

põhikooli naiskond. Kadrina tüdrukud said 5. koha.

Esimese ja teise koha saa-nud võistkonnad esindavad maakonda piirkondlikul võist-lusel Rakvere spordihallis 13. novembril.

Ohutu kütmise ABC• Hoolda küttekollet • Ära küta rikkis küttekollet. • Kasuta küt-tesüsteemi parandamiseks elukutselist pottseppa. • Enne tule süütamist pühi tolm ja sodi küttekoldelt ning eest. • Tõsta ahju ja pliidi lähedusest ära sinna suvel kogunenud asjad. • Puhas-ta kolle vanast tuhast. • Küta ahju kvaliteetse lehtpuu haluga. • Ära viska koldesse värvitud, immutatud, kemikaalidega töö-deldud puitu. • Ära põleta olmeprahti. • Hoia küttepuud, diivan, vaip jms kergesti süttivad asjad ahjust/pliidist kaugel. • Ära mine magama või lahku kodust enne, kui kütmine on lõppenud. • Külmade ilmade korral küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. Pea meeles, et ahi hakkab korralikult sooja andma aja möödudes, mitte koheselt.

Millal tuleb avada tõmbeuks ja sulgeda siiber umbkoldega ahju puhul?

Umbkoldega ahjul (levinud ahjud maamajades) puudub kol-de all tuharuum, mille kaudu kolle õhku saab. Selle tõttu tuleb õhk koldesse läbi sisemise koldeukse. Enne kütmist tuleb kolle vanast tuhast puhastada. Kui puud on süttinud, pannakse tõm-beuks kinni, välisuks jääb lahti.

Kui kütus 10–20 minuti pärast intensiivselt põleb, võib välis-ukse koomale lükata. Välisukse võib aga lõplikult sulgeda alles siis, kui leeki pole näha ja ahju on jäänud vaid hõõguvad söed. Siibri võib sulgeda paarkümmend minutit pärast ahju välisukse sulgemist. Soovitav on jätta väike pilu, mitte siiber täielikult sul-geda. Restkolde puhul (levinud puuküttega pliidid) suletakse koldeuks täielikult, kui puud on üleni leekides. Kolle saab õhku läbi tuharuumi ja resti. Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud.

Õpi piirivalvuriks ja saad kindla töökoha!

Kui Sulle on oluline: saada uusi teadmisi ja huvitav elukutse ühe aastaga; saada õppimise ajal stipendiumi; saada õppimise ajal tasuta elamine, vormiriietus ja toitlustus; tegeleda vabal ajal spordiga; saada õppimise ajal selgeks auto juhtimine ja juhiload; saada pärast lõpetamist kindel töökoht,

siis ootame Sind kandideerima Sisekaitseakadeemia politsei-ja piirivalvekolledžisse piirivalve erialale. Õppima oodatakse igas vanuses huvilisi! Dokumentide vastuvõtt Sisekaitseakadeemiasse toimub 2.- 13. detsembrini 2013 ja õppetöö algab 3. veebruaril 2014. Info vastuvõtu kohta: www.sisekaitse.ee. Uuri ka politsei värbamisblogi: www.politsei.ee/blogi. AVATUD USTE PÄEVAD TOIMUVAD 9. ja 21. novembril NARVA MAANTEE PIIRIPUNKTIS. Registreeri hiljemalt 1. novembriks. Lisainfo tel. 337 2242 või e-mailsigne.joeaar@politsei.ee Transport piiripunkti Jõhvist, Rahu 38 maja eest.