Keskkonna saaste

Keskkonnasaasteks (keemiliseks stressiks) nimetatakse olukorda, kus mingit keemilist ainet (saasteainet, keskkonnamürki) esineb keskkonnas hulgal, mis põhjustab muutusi elusorganismide normaalses füsioloogilises seisundis ja selle kaudu ka ökoloogilistes seostes.

Saaste valdkonnad

Õhusaaste: Saasteallikad jagunevad liikuvateks ja paikseteks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on mootorsõiduk või liikurmasin, mis kasutab gaasilist, vedelat või tahket kütust. Paikne saasteallikas on püsiva asukohaga saasteallikas. SO2, H2S, NO, NO2, O3, NH3, CO, CO2, CH4;Pb, Mn, Cd; õietolm?

Veesaaste: mehaaniline, keemiline, bioloogilineing soojuslik saastumine. (bakterid;Hg, Pb, Cd; Arseen NO3,PO4)

•Olmereovesi loodusesse

•Tööstusreovesi loodusesse loodusesse

•Põllumajandustegevussest pärinev reovesi

•Prügila nõrgvete sattumisel keskkonda

Õhusaaste

Õhusaaste:

Elektrijaamad: SO2, NOx, CO

Autod: NOx , pliiühendid

Katlamajad: SO2, NOx, CO, tahked osakesed, lenduvad orgaanilised ühendid ja raskemetallid.

Tööstus: lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid).

tanklates kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel.

Õhusaaste Eestis

Põlevkivi ümbertöötlemise tehased ( RAS Kiviter jt).

Probleemiks on eelkõige vananenud tehnoloogia, aga ka saasteained jäätmehoidlatest, nn. tuhamägedelt.

Tsemenditehas Nordic Tsement Kundas : paisati aastas õhku rohkem kui 50 000 tonni tolmu - praegu mõne tuhande tonnini aastas,

Eesti ja Balti soojuselektrijaamad on kogu maailmas ainulaadsed,

Põlevkivi kasutamise probleeme

Põlevkivil on õhusaaste seisukohalt palju halbu omadusi:

•põlevkivi kütteväärtus on madal, masuudiga võrreldes tuleb põlevkivi põletada neli korda rohkem, et saada sama kogus soojust

•umbes pool kütuse massist jääb tuhana alles ja lendub õhku

•lisaks sisaldab põlevkivi väävlit, millest eraldub küllaltki suur kogus vääveldioksiidina õhku

Autode saaste

Autode saaste ja Eesti :

• autode arvu kasv (1990.a 200 000-lt 1996.a rohkem kui 500 000-ni, enamasti vanade autode arvel)

•Tallinnas moodustab näiteks mootorsõidukite heitmete osa koguheitmetest juba ca 90%

•Tallinnas 1994.a müüdud autobensiinist oli ainult 3,2% pliivaba, praegu juba üle 50%.

•Katalüsaatoritega autode arv ulatub 25-30%ni.

•Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda

•ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele.

Põllumajandusreostus

Põllumajandustegevuse käigus võib saasteaineid vette sattuda nii haja- kui punktreostusallikate kaudu.

Levinumateks punktreostusallikateks on:

• katuseta väetisehoidlad;

• katuseta taimekaitsevahendite laod;

• nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad;

• kasutuseta jäänud vanad tanklad ja kütusehoidlad.

Hajareostusallikana saab käsitleda suuri põllumassiive, millele on viidud ohtrasti nii mineraal- kui ka orgaanilisi väetisi. Vihma ja kevadiste lumesulamisvetega kandubkraavide ja drenaažisüsteemide kaudu pinnaveekogudesse märkimisväärne hulk lämmastiku- ja fosforiühendeid

Veereostamise vältimiseks

Liigse veereostuse vältimiseks: • Ära vala kanalisatsiooni ega ka maha vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi;• Ära hoia sünteetilisi väetisi ja ka orgaanilisi väetisi järelvalveta ja lahtise taeva all;• Ummistunud torusid saab avada ka kuuma veega, selle asemel, et sinna valada mürgiseid puhastusvahendeid;• Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel;• Katseta orgaanilist aiandust selle asemel, et kasutada pestitsiide;• Kasuta orgaanilisi väetisi sünteetiliste väetiste asemel;• Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka, nii vähendad prügila nõrgvete kaudu keskkonda sattuvate ohtlike ainete hulk

saasteained

Kõige tavalisemad keskkonnamürgid on

 gaasidest SO2, H2S, NO, NO2, O3, NH3, CO, CO2, CH4;

tahketest elementidest näiteks Hg, Al ja Pb,

pestitsiidid, - taimekaitsemürgid(fungitsiidid, insktitsiidid, herbitsiidid)

väetised :nitraadid,fosfaadid - eutrofeerumine

naftasaadused; -naftakile

sünteetilised pesemisvahendid.

Saastumine/saasteainete mõjuSaaste võib olla:

Looduslik :näiteks vulkaanipursked ja spontaansed metsatulekahjud.

Inimtekkeline:. Inimtekkelise keskkonnasaaste mõju on eriti oluliseks muutunud pärast tööstuslikku revolutsiooni ning on tänapäeval paljude ainete osas looduslikust märksa tugevama mõjuga.

Saaste mõju võib olla:

Otsene - organismi keemiliselt mõjutades suurendab ta

suremust,

Kaudne - toimib mõne teise nähtuse kaudu (näiteks kasvuhooneeffekt , toidubaasi hävimine)

SO2

N20

0% 20% 40% 60%

Dilä

mm

as

tiko

ksiid

Muu

Väetised

Energia tootmine

Biomass

CH4

0% 10% 20% 30% 40%

Metaan

Muu

Prügimäed

Riisikasvatus

Karjakasvatus

CO2

SüsihappegaasTsemendi tootmisest

2%Muutustes

maakasutuses11%

Fossiilsetest kütteainetest

87%

Eesti “edusammud”

RIIK CO2 CH4 NOX EESTI 25,2 0,35 0,1 LÄTI 8,6 0,6 0,03 LEEDU 10,0 0,008 0,05 POOLA 9,53 0,15 0,03 SOOME 10,34 0,005 0,06 ROOTSI 7,04 0,004 0,04 TAANI 9,93 0,09 0,03 NORRA 9,10 0,08 0,05

Otsene mõjuMürgistus – äge , krooniline mürgistus

“Välispidine” mõju – silmad, nahk, suu limaskest, hingmisteed

Mõju sigimisele – rasksesti lagunevate ja organismis kuhjuvate ainete puhul – sugurakkude või nende eellassrakkude kahjustumine. DDT – mõju lindude kaltsiumiainevahetusele ja sigimisele

Kantserogenees - nn. kantserogeenid põhjustavad kudede haiglaslikku vohamist - tekitavad vähktõbe.

Ökotoksikoloogia – teadus mis tegeleb keskkonnas leiduvate ainete mõju, bioloogiliste süsteemide vastusreaktsioonide ja selle kaudu keskkonnasaaste riskide kirjeldamise ja prognoosimisega.

saasteained -gaasid

Väävliühendid, H2S mida tekib näiteks veekogudes ja vulkaanipursetel ;SO2 erand - antropogeense päritoluga on üle 95%!

lämmastikuühendid, mida tekib näiteks kõdunemisprotsessides (ammoniaak) ja nitraadi bakteriaalsel denitrifikatsioonil (oksiidid);

Süsivesinikud, CH4 bakteriaalselt anaeroobsetes tingimustes ning lendub maagaasi ja kivisöemaardlatest; teisi süsivesinikke eraldub ka elus taimestikust;

fluoriidid, nt. HF, SiF4, mida tekib eelkõige vulkaaniliselt.

OsoonTugevasti mürgine,põhjustab hingamisepiteeli ning silmade ärritust ja kahjustusi. Seepärast on praegusaegne tendents osooni hulga suurenemiseks troposfääris kogu elusloodusele potentsiaalselt üsna ohtlik.

Naftareostus

Keskmiselt satub igal aastal merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000 - 100 000 tonni

•laevaõnnetustest (eriti tanklaevadega juhtunud õnnetustest),

•meres asuvatest naftapuurtornidest

•naftatöötlusettevõtete või hoidlate püsiheitmetest või püsileketest.

1 kuupmeeter naftat moodustab 10 minutiga 0,5 mm paksuse ja 48 m läbimõõduga laigu, 100 minuti möödudes on läbimõõduks 100 m ja paksuseks 0,1 mm. Silmaga nähtav on isegi 0,0003 mm paksune "õlikile“.

Vähem kui 200-tonnine naftaleke on tapnud 40 000 merelindu.

ElavhõbeElavhõbe on tugevasti bioakumuleeruv. Sellised mürkained on

kõige ohtlikumad pikaealistele tippkiskjatele (näiteks hüljestele ja kotkastele).

1) metüülelavhõbedat kasutati 1960-ndail seemnevilja puhtimiseks (mikroobide ja seente hävitamiseks). Lisaks jõudmisele mullavette, sattus osa vilja toiduks teratoidulistele lindudele (näiteks faasanitele ja nurmkanadele).

2) puidutööstus kasutas puitmaterjali lima ja hallituse tõrjeks anorgaanilist elavhõbedat

Põhjamaades on veekogud elavhõbedaga üha enam saastatud ka pärast Hg-pestitsiidide asendamist. Põhjuseks peetakse elavhõbeda väljapesu pinnasest keskkonna hapestumisel, metsakuivendust ja lisandunud juurdevoolu atmosfäärist (eriti kivisöe põletamise tagajärjel). Näiteks Läänemerre lisandub aastas umbes 10 tonni elavhõbedat, sellest 70% tööstusest ja 30% väljauhteproduktina jõgede kaudu (Kihlström 1992).

.

Plii

Tänapäeval vabaneb üle 99,7% pliist (umbes 2 miljonit tonni aastas) keskkonda inimtegevusega, sellest tublisti üle poole pliilisandiga autokütustest.

Ca 0,8 g liitri kohta, mille tõttu heitgaasides vabaneb umbes 0,07 g pliid sõidukilomeetri kohta.

Ca 2/3 sellest moodustavad üle 3 μm suurused osakesed, mis sadenevad teest umbes 50 m ulatuses.

Plii tugevaim toksiline mõju avaldubki loodetele ja noorloomadele ning mõned ühendid (pliinitraat) põhjustavad teratogeneesi. Pliinitraat seostub mitmete tähtsate ensüümidega (lipaasid, RNaasid) ja põhjustab organellide kahjustusi. Lastel on leitud negatiivne seos vere pliisisalduse ja IQ vahel. Tugeva pliimürgistusega kaasneb sageli viljatus.

Eestis on pliivaba bensiini turuosa 77% . Nii, et - kui ostad, siis juba pliivaba bensiini...

DDT ja teised kloreeritud süsivesinikud  DDT - sünteesiti esmakordselt 1874. aastal, kuigi alles 1939. a.

avastati selle kasutatavus insektitsiidina (avastaja sai selle eest 1948. aastal Nobeli preemia).

DDT tootmine kasvas kuni 1970. aastani, jõudes siis 175 000 tonnini aastas ning kasutus oli erakordselt laialdane, hõlmates näiteks külvamist lennukitelt hiiglasuurtele maa-aladele malaariasääskede tõrjeks. Kuhjub organismi! Iseloomustab suur püsivus - Krooniline mürgistus avaldub otsese suremuse või mõjuna sigivusele. Pikaajalise surmava kontsentratsiooni kogunemisega kaasnevad esmalt loomade nõrgestumine ning suurenenud vastuvõtlikkus haigustele.

Kloororgaanilised pestitsiidid pidurdavad närviülekandeid. Nõnda ei halvene mitte üksnes motoorne tegevus ja koordinatsioon, vaid ka õppimisvõime, ja mitte üksnes lindudel, vaid ka inimesel.

PCB -d  Polükloreeritud bifenüülid ehk PCB-d, mida - sõltuvalt

klooriaatomite hulgast ja paigutusest - leidub üle 200 erineva variandi

PCB-sid toodetakse tööstuslikult alates 1930. aastatest, ning kasutatakse elektriisolatsioonides, värvides, hüdraulilistes vedelikes, ühesõnaga väga erinevates tööstustoodetes.

1980-ndate aastate lõpul leidus keskkonnas ligikaudu 400 000 tonni PCB-d, sellest umbes kaks kolmandikku maailmameres.

(Läänemeres on kogused juba kolm korda väiksemad kui paarikümne aasta eest)

PCB-de mõju loomadele on üldjoontes sarnane kloororgaaniliste pestitsiidide omale. Nad on väga püsivad, järelikult kuhjuvad ja ohustavad ennekõike tippkiskjaid.

PCB ja viigerhüljes 

Hülgeküttimise traditsioonid Läänemerel on sajandeid vanad. Ometi püsisid hülgepopulatsioonid veel käesoleva sajandi teise kümnendini heas seisus. Nüüd elab viigreid Läänemeres umbes 6000, Kui valminud munarakk ovuleerub munasarjast, siis peaks ta edasi liikuma munajuhasse, kus toimub viljastamine. Kuid paljude emahüljeste suguteedesse võivad kõige tugevama isase kõige kiiremad seemnerakud viljastamishetke ootama jäädagi, sest pooltel emasloomadel on vähemalt üks munajuhadest sulgunud. Ja isegi kui suguteed on avatud, võib emakas vohada kasvaja, siseorganites leiduda muid kahjustusi ning nahal mädaseid põletikke.

Ligi kaks kolmandikku Läänemere emaviigritest ei saa kunagi poegi.