keemiline ja bioloogiline evolutsioon

14
Keemiline ja bioloogiline evolutsioon Koostas Kersti Veskimets (pooleli)

Upload: liv

Post on 21-Jan-2016

91 views

Category:

Documents


0 download

DESCRIPTION

Keemiline ja bioloogiline evolutsioon. Koostas Kersti Veskimets (pooleli). Keemiline evolutsioon. …on lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete komplekside tekkeni (esimeste elusrakkudeni) - PowerPoint PPT Presentation

TRANSCRIPT

Page 1: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

Koostas Kersti Veskimets (pooleli)

Page 2: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

Keemiline evolutsioon

…on lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete komplekside tekkeni (esimeste elusrakkudeni)

Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ja hakkas jahtuma.

Keem. evol. toimus (?) ajavahemikul

4,5 - 3,5 miljardit aastat tagasi.

Page 3: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

Miks oli tol ajal võimalik rakkude nii-nimetatud iseeneslik teke?

… sest tingimused Maal olid teised:*UV- kiirgus jõudis maapinnani, sest atmosfääris

puudus hapnik.*atmosfääris oli N2, CO2, SO2, H2, CH4; NH3*elektrilahendused *vulkaanipursked*magmavoolud*soe madal meri*tugev aurumine

Page 4: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

On tehtud katseid, mis tõestavad, et nendel

tingimustel saavad tekkida:

• 1. Monomeersed orgaanilised ühendid

• 2. Polümeersed orgaanilised ühendid

• 3. Püsivad orgaaniliste molekulide kogumikud.

S. Miller, S. Fox, eelmise sajandi keskel.

Organilisi aineid on leitud meteoriitides ja komeetides …?

Page 5: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON

... on elu areng Maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu.

3,5 miljardit aastat tagasi tekkisid esimesed eeltuumsed e. prokarüootsed rakud.

Elu sai tekkida ainult vees.

Page 6: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

Elu algus 3,6-3,8 miljardit a.tagasi

Inimene ilmus!

Ja muutis maailma

Page 7: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

1,9 miljardit aastat tagasi on tekkinud esimesed päristuumsed ehk eukarüoodid

Endosümbioosi hüpotees

Page 8: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

Esimesed päristuumsed: ainuraksed vetikad. Vesi rikastus hapnikuga.

Klorella

Kaasajal esindavad selliseid vetikaid:

Koppvetikas Pleurokokk

Page 9: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

570 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed - käsnad

Algab VANAAEGKOND: 545 – 250 miljonit a. tagasi. (eelnevat aega võib nimetada

eelkambriumiks)

Juba vanaaegkonna alguses tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade esindajad. Mereelustik oli väga rikkalik.

Miks nüüd toimus plahvatuslik mitmekesistumine?

Page 10: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

Hulkraksuse eelised?

1. Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed 2. Vähem sõltuvad keskkonnast (humoraalne ja neuraalne

reguleeritus) 3. Suguline paljunemine 4. Kiirem evolutsioneerumine

Vahevormiks hulk- raksete tekkel olid kolooniad.

Page 11: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

Vees elasid selgrootud:

Trilobiidid, limused, ussid, meriliiliad, korallid,

Page 12: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

Enamik nendest on praeguseks välja surnud

Page 13: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

Limused ehk molluskid

Limused ehk molluskid on pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud. Esimesed molluskid ilmusid juba Kambriumi alguses ja evolutsioneerusid kiiresti. Nende keha, mida

ümbritseb enamasti tugev lubiainesest koda, on harilikult eristunud peaks (karpidel see puudub), selgmiseks sisusekotiks ja kõhtmiseks

jalaks. Peas on suuava ja enamasti ka kombitsataolised jätked ja

silmad. Suurimad limuste klassid on teod, lasnjalgsed, soomuslimused, peajalgsed, karbid ja torbiklimused

Page 14: Keemiline ja bioloogiline evolutsioon

Limused ehk molluskid

on pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud. Esimesed molluskid ilmusid juba Kambriumi alguses ja evolutsioneerusid kiiresti. Nende keha, mida ümbritseb enamasti tugev lubiainesest koda, on harilikult eristunud peaks (karpidel see puudub), selgmiseks sisusekotiks ja kõhtmiseks jalaks. Peas on suuava ja enamasti ka kombitsataolised jätked ja silmad. Suurimad limuste klassid on teod, lasnjalgsed, soomuslimused, peajalgsed, karbid ja torbiklimused