katastriÜksuse moodustamise kord...piirikirjeldus piirikirjelduse koostatakse tabelina. soovitatav...

Alo KotkaKatastri registriosakonna nõunik

KATASTRIÜKSUSE MOODUSTAMISE KORD

Maakatastriseadus § 16Katastriüksuse moodustamise kord § 10 - 11

KATASTRIMÕÕDISTAMISE TINGIMUSED

Katastrimõõdistamise tingimused

Tingimused taotleb kinnisasja omanik (MaaKatS § 16 lg 1)

e-Katastrisse sisenemise järel:

● valib üksuse ja maakorraldustoimingu või taastatava piirimärgi asukoha;

● moodustatava katastriüksuse asukoha ja kuju;

● taotletava sihtotstarbe ja lähiaadressi. (KMK § 10 lg 3)

KMK § 47 Elektroonilise katastri kasutusele võtmine

Kuni tehniliste võimaluste tagamiseni käesolevas määruses ettenähtud

toimingute tegemiseks elektroonilises katastris tehakse toimingud

katastripidaja määratud viisil.


Tingimused taotleb kinnisasja omaniku asemel maamõõtja

Tehniliste võimaluste olemasolu korral tagab katastripidaja taotluste, dokumentide, kooskõlastuste ja

andmete esitamiseks ning säilitamiseks ja katastriandmetest väljavõtete tegemiseks elektroonilise

keskkonna. (MaaKatS § 151 lg 2)

Maamõõtja peab tingimuste taotlemiseks esitama:

● volikirja;

● maakorralduskava;

● seadusest tulenevad kooskõlastused.


Kinnisasja omaniku volitus katastrimõõdistamise tingimuste taotlemiseks

● Volikiri võib olla lihtkirjalik ja allkirjastatud ühe omaniku poolt. Kui omanikke

on rohkem, esitatakse volitusel kõikide omanike kontaktandmed.

● Üldjuhul sisaldavad volitused: kes (omanik), keda (maamõõdufirma või

isik), milleks (maakorraldustoimingu läbiviimiseks vajalike

mõõdistustingimuste taotlemine) ja millal (kuupäev) volitab. Digitaalse

allkirjastamise korral on kuupäev digiallkirja juures.

● Volikirjaks võib olla tellimiskiri, töövõtuleping või muu sarnane dokument.

● Maareformi käigus katastriüksuste esmamoodustamiste korral ei ole

tingimuste taotlemiseks volitust esitada vaja.


Maakorralduskava

● Maakorralduskava on jagamis-, liitmis-, piiride muutmise või kinnisasja osade

vahetusplaan, esmamoodustamisel esitatakse asendiplaan;

● Maakorralduskava kooskõlastatakse maakorralduse osalistega;

● Maakorralduskaval või asendiplaanil peab olema kohaliku omavalitsuse

kooskõlastus. Vastavalt maakorraldusseaduse § 3 lõikele 1 kuulub maakorralduse

läbiviimine omavalitsuse territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse.

NB! Kui maakorralduse osaline ei saa anda maakorralduskavale digitaalset allkirja

siis tuleb dokument trükkida ja osalise peab kava paberil allkirjastama. Maamõõtja

digitaliseerib paberil antud allkirjaga maakorralduskava ja kinnitab allkirja õigsuse.

(Notariaadiseadus § 53 lg 1 p 5)


Seadustest tulenevad kooskõlastused

● Maakorralduskava koostamiseks ja maakorralduse läbiviimiseks on teatud juhtudel

vaja kitsendust põhjustava objekti valdaja eelnevat kooskõlastust või nõusolekut.

● Kooskõlastused ja nõusolekud võetakse enne maakorralduskava koostamist või

toimingu läbiviimist ja esitatakse koos tingimuste taotlusega.

Millise toimingu juures millist kooskõlastust on vaja, leiab virtuaalkontori juhenditest

tabeli:


Katastripidaja:

● kontrollib taotletava toimingu vastavust maakorralduse nõuetele, tegemist

ei tohi olla varjatud tehinguga;

● kontrollib ja vajadusel korraldab ETAK veekogude andmete korrigeerimise;

● lisab puuduvad arhiivimaterjalid (katastriüksuse plaan, piiriprotokoll,

olemasolul muud dokumendid);

● otsib ja lisab varasemad kontrollmõõdistamise aktid ja joonised;

● mitme kinnisasja korral selgitab välja puudutatud isikute ringi;

● kontrollib planeeringute olemasolu.


Katastripidaja:

● tingimustega väljastatakse katastrimõõdistamise ulatus ja täpsus (tihe- või

hajaasustus);

● tingimuste lisana väljastatakse kõik puudutatud katastriüksuste

alusandmed (dokumendid ja teadaolev info), mis on vajalik konkreetseks

katastrimõõdistamiseks.

NB! Puudutatud katastriüksuste omanike andmeid tingimustega ei

väljastata, sest reaalse isikute kaasamise vajaduseni võib kuluda aega ja

selle aja jooksul võib omanike ringis toimuda muudatusi.

PIIRIKIRJELDUS

Katastriüksuse moodustamise kord § 19

Piirikirjelduse skeem

● Skeem koostatakse katastri aluskaardile;

● Skeem peab selguse huvides sisaldama suuremas mõõtkavas väljavõtteid

piirilõikudest;

● Maa-ameti kaardi kasutamisel palume viidata andmete päritolule ja

väljavõtte ajale.

Piirikirjelduse skeem

● Katastri aluskaardid on kasutatavad kas WMS-teenuse kaudu või laadida

alla Maa-ameti avaandmete lehelt:https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmete-tellimine/Avaandmed-p487.html

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmete-tellimine/Avaandmed-p487.html

Piirikirjeldus

Piiri kohta koostatakse piirikirjeldus. Piirikirjeldus sisaldab piirimärkide ja piiripunktide kirjeldust, teavet piirimärgi korrastamise, taastamise või paigaldamise kohta, piiri kulgemist piiripunktide vahel või maastikuobjektide suhtes ning piiripunktide ja piiride skeemi. (KMK § 19 lg 2)

● piirikirjeldus koostatakse mõõdistatud ja ETAK andmete põhjal määratud andmetest;

● piirikirjeldusse kantakse kõik mõõdistatud piirimärgid ning maastikuobjekti esimene ja viimane punkt;

● piiripunktide kirjelduse ja piiri kulgemise viisina kasutame senist txt faili koostamise juhendis kasutatavaid liike ja kulgemise viise;

● ühelt loodusobjektilt teisele üleminek tähistatakse piiripunktiga;● skeemil näidatakse mõõdistatud ja korrastatud naaberüksuste piire.

Piirikirjeldus

Piirikirjelduse koostatakse tabelina. Soovitatav on kasutada A4 formaati, et vajadusel saaks ka omanik selle välja trükkida.

Piiripunkti nr Piiripunkti vorm Piiri kulgemise viis Märkus Paigalduse info Piir kindlaks tehtud

1 teemaa serva punkt teemaa serv 9 m tee teljest - -

2 teemaa serva punkt veekogu telg - - -

3 veekogu telje punkt sirgjooneline - - -

4 metalltoru sirgjooneline maaga tasa taastatud -

5 piirikivi sirgjooneline - olemasolev -

6 betoonpost sirgjooneline - olemasolev -

7 piirimärk paigaldamata sirgjooneline - - -

8 metalltoru sirgjooneline - taastatud -

KUTSE PIIRIDE KÄTTENÄITAMISELE

Maakatastriseadus § 17 Katastriüksuse moodustamise kord § 20 - 22

Kutse piiride kättenäitamisele

Maamõõtja on kohustatud piiride kättenäitamisele kutsuma kõikide kinnisasjade

omanikud, kelle kinnisasjal on mõõdistatava piiriga ühine piiripunkt. (MaaKatS

§ 17 lg 5)

Kutse peab vähemalt sisaldama KMK § 20 lõikes 2 nimetatud andmeid:

1) piiri asukoha maastikul kättenäitamise põhjus, aeg ja koht;

2) teavitus ilmumata jätmise või kirjaliku seisukoha esitamata jätmise

tagajärgedest;

3) info piiriprotokolli allkirjastamise võimaluse kohta;

4) teavitus piirimärkide alalhoiukohustusest;

5) maamõõtja sideandmed.

Piiri kättenäitamise kutsele lisatakse puudutatud isikuga seotud katastriüksuse

piirikirjelduse osa koos selgitava skeemiga.


1) piiri asukoha maastikul kättenäitamise põhjus, aeg ja koht.

● Kutse saatmise põhjuseks on piiride kättenäitamine või piiride

kindlakstegemine või mõlemad.

● Aeg tuleb määrata selliselt, et oleks täidetud minimaalne § 21 lõikes 1

nimetatud etteteatamise tähtaeg, mis on 10 päeva. Kui omanikega on

eelnevalt kokku lepitud siis võib tähtaeg olla lühem või pikem.

● Pikema etteteatamise aja võib alati määrata.

● Piiride maastikul kättenäitamise koht saab olla ainult mõõdistatud piiril

looduses.


2) teavitus ilmumata jätmise või kirjaliku seisukoha esitamata jätmise

tagajärgedest.

Teavitus ilmumata jätmise või märkuste esitamata jätmise tagajärgedest tuleneb

maakatastriseaduse § 17 lõigetest 5 - 7 ja maakorraldusseaduse § 15 lõikest 2:

● Piiride kättenäitamisele kutsutud isikud allkirjastavad piiriprotokolli, millega nad

kinnitavad oma nõustumist piiride asukoha ja piirimärkide alalhoiu kohustusega.

● Kui kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiride kättenäitamisele, ei ilmu kohale, märgib

maamõõtja selle piiriprotokolli. Kutse saatmisega loetakse piirimärkide asukohad ja

nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride

asukohaga nõustunuks.

● Kui kinnisasja omanik tuleb piiride kättenäitamisele, kuid ei allkirjasta piiriprotokolli,

loetakse piirimärkide asukoht ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule

teatavaks tehtuks.

● Piiri kindlakstegemist ei takista see, kui kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiri

kindlakstegemisele, ei ilmu kohale.


3) info piiriprotokolli allkirjastamise võimaluse kohta.

● Piiriprotokoll koostatakse digitaalselt ning allkirjastatakse asjaosaliste poolt

samuti digitaalselt.

● Maamõõtja annab kutsutud isikutele teada, et pärast piiri ja piirimärkide

asukoha maastikul kättenäitamist ja kindlakstegemist koostatakse selle

kohta (kolme tööpäeva jooksul - KMK § 24 lg 1) piiriprotokoll ning lisab, et

kes soovib seda paberil allkirjastada, peab sellest teda hiljemalt piiride

maastikul kättenäitamisel teavitama ehk maamõõtja selgitab välja isikud,

kes soovivad piiriprotokolli paberil allkirjastada.


4) teavitus piirimärkide alalhoiukohustusest.

● Kutse saatmisega loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu

kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride

asukohaga nõustunuks. (MaaKatS § 17 lg 6)

5) maamõõtja sideandmed.

● Kontaktandmed mille kaudu on võimalik maamõõtjaga ühendust saada.

Piiri kättenäitamise kutsele lisatakse puudutatud isikuga seotud katastriüksuse

piirikirjelduse osa koos selgitava skeemiga.


Piiri kättenäitamise kutsele lisatakse puudutatud isikuga seotud katastri-

üksuse piirikirjelduse osa koos selgitava skeemiga. (KMK § 20 lg 3)

Maamõõtja ei pea iga isiku jaoks eraldi kirjelduse osa koostama, piisab üldises

piirikirjelduses vastava lõigu ja punkti väljatoomisest.

Piiripunkti nr Piiripunkti vorm Piiri kulgemise viis Märkus Paigalduse info Piir kindlaks tehtud

1 teemaa serva punkt teemaa serv 9 m tee teljest - -

2 teemaa serva punkt veekogu telg - - -

3 veekogu telje punkt sirgjooneline - - -

4 metalltoru sirgjooneline maaga tasa taastatud -

5 piirikivi sirgjooneline - olemasolev -

6 betoonpost sirgjooneline - olemasolev -

7 piirimärk paigaldamata sirgjooneline - - -

8 metalltoru sirgjooneline - taastatud -

Kutse saatmine

● Maamõõtja valib kutse saatmise või kättetoimetamise viisi.

● Korteriomandi omanikku võib teavitada piiride kättenäitamisest korteriühistu

kaudu. Kui kutse on korteriühistule kätte toimetatud, loetakse kutse kätte

toimetatuks korteriomandi omanikule. (MaaKatS § 17 lg 9)

● Kui kutsutud isik ei allkirjastanud piiriprotokolli tuleb toimikusse lisada koopia

piiride maastikul kättenäitamise või kindlakstegemise kutsest ja kutse saatmist

või kättetoimetamist kinnitav dokument. (KMK § 26 lg 1 p 20)

● Kui maamõõtjal ei õnnestu puudutatud kinnisasja omanikule piiride

kättenäitamise kutset kätte toimetada või kui puudub vastava isiku aadress või

kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada

ning teadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada või kinnisasja omanik ei

ole teada, märgib maamõõtja selle piiriprotokolli. (MaaKatS § 17 lg 8)

PIIRIDE MAASTIKUL KÄTTENÄITAMINE

Katastriüksuse moodustamise kord § 22

Piiride maastikul kättenäitamine

● Piir ja piirimärkide asukohad näidatakse kätte maastikul piirikirjelduse

alusel.

● Asjaosaliste esitatud taotlused ehk märkused lahendatakse ja kantakse

koostatavasse piiriprotokolli.

● Kui taotlus ehk märkus, puudutab olemasolevat piirimärki või piiri

kulgemist, tuleb olenevalt taotlusest piirimärgi või piirilõigu asukoht

kindlaks teha.

● Kui kinnisasja omanikud ei saavuta kokkulepet piiri asukohas, otsustab

kinnisasja piiri asukoha maakatastri pidaja maakorralduse läbiviija esitatud

piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel.

(MaaKS § 15 lg 5)

PIIRIPROTOKOLL

Maakatastriseadus § 2 punkt 101 ; § 17Katastriüksuse moodustamise kord § 24

Piiriprotokoll

● Piiriprotokollil on pealkiri, number ja objekti aadress

Lisame tingimuste (lähteülesande) numbri ehk piiriprotokolli numbri

LY18070199999/1 - sellega on võimalik siduda iga lisa kindla protokolliga,

murrujoone taga näitab mitmenda piiriprotokolliga antud juhul on tegemist

(maamõõtja võib ühe maakorralduspiirkonna üksustele teha eraldi

piiriprotokollid või vormistada üksustele ühise protokolli. Samuti võib jagada

piirkonna osadeks ning teha igale osale eraldi piiriprotokolli);

Piiriprotokoll

● Dokumendi koostamise põhjus

Protokoll algab koostamist selgitava lõiguga;

Katastrimõõdistamise õigus on maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval

isikul või katastripidajal, piiriprotokolli koostamine on üks osa

katastrimõõdistamisest ning seega peab olema näidatud mille alusel

dokumendi koostaja tegutseb;

Koostamise aeg tuleb maamõõtja digiallkirjast - ei ole eraldi kuupäeva välja;

Piiriprotokoll

● Puudutatud katastriüksused ja -isikud

Puudutatud katastriüksused ja -isikud on kõik mõõdistamise või piiride

määramisega seotud üksused ja nende omanikud;

katastriüksus sisestatakse lähiaadressi ja katastritunnusega;

Piiride kättenäitamisel osalemine täidetakse siis kui isik reaalselt võttis

maastikul piiride kättenäitamisest osa aga ta võib protokolli allkirjastada ilma

piiride maastikul kättenäitamiseta;

Piiriprotokoll allkirjastatakse digitaalselt. Omakäelise allkirjastamise korral

allkirjastatakse piiriprotokolli iga leht, sh lisad, allkirjastatud piiriprotokoll

digitaliseeritakse ning antud allkirja õigsust kinnitab piiriprotokolli koostanud

maamõõtja.

Piiriprotokoll

Katastriüksus Omanik Kutse saadetud Osales kättenäitamisel Allkiri

Katastriüksus 1 Omanik 1 02.07.2018 17.07.2018

Katastriüksus 2 Omanik 2 02.07.2018 -

Katastriüksus 3 Omanik 3 02.07.2018 17.07.2018

Katastriüksus 4 Omanik 4.1 02.07.2018 17.07.2018

Omanik 4.2 02.07.2018 17.07.2018


Katastriüksus 6 Omanik 6 06.07.2018 17.07.2018 allkiri (paberil)


● Puudutatud katastriüksused ja -isikud

DIGITAALNE KATASTRI-MÕÕDISTAMISE TOIMIK

Katastriüksuse moodustamise kord § 25 - 26; § 29

Piiriandmete fail

Piiriandmete failis muudatusi ei ole:

● sõna "TOIMIK" on alati vajalik;● pärast ";" märki tuleb kirjutada KÜ aadress või KÜ üle- ja kontroll-

mõõdistamisel tuleb kirjutada KÜ tunnus;● tühi rida selleks, et eraldada sisepiiri;● kõik ühe toimingu üksused koondatakse ühte faili; ● piirikirjelduses näitamata mustade punktide ehk tähistamata piiripunktide

numeratsioon on vaba.

Piiriandmete faili koostamise juhendi leiab virtuaalkontori “?” nupu alt

Piiriandmete faili kirjeldus

http://geoportaal.maaamet.ee/docs/kataster/Piiriandmete_faili_kirjeldus.pdf

Piiriandmete fail

Piiriandmete faili tahame asendada cad ja gis failitüüpidega, kus info antakse edasi leppemärkide, joonetüüpide, värvide või muu atribuutinfoga:

Piirimärkide fotod

KMK § 26 lg 1 p 19 - kuidas edastada geokoordineeritud pildid piirimärkidest

1. piiriandmed tuleb txt failiga virtuaalkontoris üles laadida;

2. piiriandmete vaates on piirimärgi andmete järel link "vaata", valida see;

Piirimärkide fotod


3. vali piirimärgi andmete muutmine:

Piirimärkide fotod


4. vali piirimärgi foto;

5. paranda vajadusel mõõdistamise aeg (väli „viimati kontrollitud”);

6. salvesta;

Piirimärkide fotod


7. mine tagasi toimiku andmete juurde ja lisa järgmisele märgile foto;

Piirimärkide fotod

Piirimärgi andmed ekraanivormil

Toimiku dokumendid ja andmed

1) info kasutatud mõõdistamisseadmete, programmide ja

mõõdistamisviiside kohta, GNSS-mõõdistamise puhul märge selle kohta, kas

vastuvõtja on ühe- või mitmesageduslik, ühe lähtepunkti kasutamisel esitatakse

GNSS-seadme kaugus referentsjaamast:

- Need andmed mida maamõõtja ei saa virtuaalkontoris toimiku andmetesse kanda,

peab ta koondama seni ühte enda poolt koostavasse dokumenti – vana sõnastuse

järgi seletuskirja. Samas võib see info olla mõõdistusandmete või –skeemi

dokumendis.


2) mõõdistamisandmete algfail:

- Osadel seadmetel on see üks fail, teistel on neid mitmeid. Mitu faili võivad olla

pakitud kokku ühte zip faili või siis digikonteinerisse, mis on maamõõtja poolt

digiallkirjastatud.

Kahtluse korral, et kas maamõõtja on ühte või teist punkti mõõdistanud, võtame algfaili

lahti ja kontrollime mõõdistuse üle.


3) tahhümeetrilise mõõdistamise puhul mõõdistamise aruanne, milles

esitatakse vähemalt mõõdistamispunkti number, X- ja Y-koordinaadid,

mõõdistamispunkti kood ja selle tähendus ning piiripunkti number:

- Põhimõtteliselt sama varasema aruandega, täpsustatud minimaalsete nõuete osas.

4) reaalajas mõõdistamise puhul GNSS-mõõdistamise aruanne, milles

esitatakse vähemalt mõõdistamispunkti number, X- ja Y-koordinaadid,

horisontaalse mõõdistamise täpsushinnang või keskmine ruutviga, satelliitide

paiknemist iseloomustav näitaja - PDOP, satelliitide arv liikuvjaamas, info

algtundmatute lahendumise kohta, mõõdistamispunkti kood ja selle tähendus

ning piiripunkti number:



5) staatilise mõõdistamise puhul GNSS-mõõdistamise aruanne, milles

esitatakse vähemalt mõõdistamispunkti number, X- ja Y-koordinaadid, satelliitide

paiknemist iseloomustav näitaja - PDOP, horisontaalse mõõdistamise

täpsushinnang või keskmine ruutviga, mõõdistamise aeg ja

mõõdistamissessioonide ajakava minuti täpsusega ning info algtundmatute

lahendamise kohta:


6) mõõdistamisvõrgu koordinaatide arvutamise ja tasandamise materjalid

ning andmed mõõdistamiskäikude kohta: käigu liik, baasjoone ja käigu pikkus,

käigu nurgaline ja suhteline viga ning muud täpsustavad andmed maamõõtja

äranägemisel:

- Põhimõtteliselt sama varasema arvutusega, täpsustatud minimaalsete nõuete osas.


7) mõõdistamisskeem, millel näidatakse lähtepunktid ja mõõdistamisvõrgu

punktid koos punkti numbritega, rajatud mõõdistamiskäigud ning piiripunktide ja

piiriobjektide koordineerimine, mõõdistamisskeemil ei pea näitama GNSS-püsijaamade

võrgus mõõdistatud piiripunktide ja piiriobjektide koordineerimist:

- Põhimõtteliselt sama varasema skeemiga, täpsustatud, et ainult GNSS mõõdistamisel ei

pea skeemi koostama, kui aga kasutatakse teisi mõõtmismeetodeid siis tuleb skeem

koostada.

8) joonlõike skeem, millel näidatakse mõõdistamisvõrgu punktid koos punkti

numbritega, mõõdetud kaugused mõõdistamisvõrgu punktidest, baasjoone pikkus

ning nurk, mille all mõõdistamisvõrgu punktidest määratavasse punkti võetud suunad

lõikuvad:

- See skeem võib olla eelnevaga ühine dokument.


9) piiriandmed: piiripunktide koordinaadid, maastikul tähistamata

piiripunktide asukohtade ning piirimärkide vormi kirjeldus ja piiri kulgemise viis

piiripunktide vahel:

- Hetkel võrdub see txt failiga. Kui e-katastri programmis toimuvad muudatused siis

saab hakata andmeid esitama ka teistes formaatides.

10) iga piirimärgi kohta info, kas piirimärk on olemasolev, korrastatud,

taastatud või paigaldatud:

- See info on hetkel kantud piiriprotokolli.

11) info, mille alusel on piirimärk taastatud:

- Seda infot on hetkel võimalik edasi anda piiriprotokolli märkuste väljal.


12) info piiripunkti plaanilise asendi lubatust suurema erinevuse kohta

võrreldes eelneva mõõdistamisega:

- Suurema erinevuse korral tuleb piir kindlaks teha (KMK § 12 lg 3-7), info erinevuste

kohta on piiride kindlakstegemise juures kirjas.

13) info vastuoluliste piiriandmete kohta:

- Vastuolulised piiriandmed eeldavad samuti piiri kindlakstegemist (MaaKatS § 17 lg

4), info vastuolude kohta on piiride kindlakstegemise juures kirjas.

14) info maa alla paigaldatud või paigaldamata jäetud piirimärkide kohta:

- See info on hetkel kantud piiriprotokolli.


15) info maastiku situatsiooni ja katastri kõlvikukaardi andmete vastuolude

kohta:

- Maamõõtja teavitab sellest katastripidajat eelnevalt [email protected] või

geoportaalis kaardi vigade teavitamise nupu kaudu.

16) info kitsendust põhjustava objekti asukoha ja kitsenduste kaardi andmete

vastuolude kohta:

- Sama eelnevaga.


17) Piiriprotokoll:

- Näidis on virtuaalkontoris.

18) puudutatud isikute kirjalikult esitatud seisukohad ja taotlused:

- Hetkel on need kantud piiriprotokolli, võib esitada ka eraldi dokumendina.


19) geokoordineeritud fotod mõõdistatud ja kontrollitud piirimärkidest:

- Fotod lisatakse maamõõtja poolt virtuaalkontoris piiriandmete külge, hetkel on ühe

piirimärgi kohta võimalik lisada ainult üks foto.

20) koopia piiride maastikul kättenäitamise või kindlakstegemise kutsest ja

kutse saatmist kinnitav dokument, juhul kui kutsutud isik ei allkirjastanud

piiriprotokolli:

- Sarnane käesolevale praktikale, lisaks postikviitungile on nüüd nõutud kutse koopia.

21) muud asjas tähtsust omavad andmed ja dokumendid.

Katastrikande aluseks olevad andmed ja dokumendid

1) katastrimõõdistamise tingimuste taotlus ja väljastatud tingimused;

2) kooskõlastused;

3) katastrimõõdistamise või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise toimik;

4) esindusõigust tõendav dokument, kui kandega seotud isikut esindab volitatud

esindaja ning esindaja volitus ei tulene seadusest või juriidilise isiku põhikirjast;

5) kandeavaldus;

6) kinnistu piiride muutumisel kinnistusraamatuseaduse § 13 lõike 4 tähenduses

omaniku või puudutatud isiku nõusolek maakorraldustoiminguks ja

maakorraldusseaduse § 28 lõikes 11 nimetatud andmed katastripidaja

kinnistamisavalduse tegemiseks;

7) maakorralduskava, planeering, asendiplaan või muud katastriüksuse asukohta

tõendavad andmed või dokumendid;

8) määratud sihtotstarbed;

9) kehtivad aadressiandmed;

10) muud katastrikande olulised andmed või dokumendid.

KATASTRIÜKSUSE MOODUSTAMINE KAARDIMATERJALI ALUSEL


- Eraldi koolituse teema.

KATASTRIPIDAMINE


Katastriüksuse registreerimine

● Katastripidaja moodustab katastriüksuse esitatud mõõdistusandmete alusel ning

määrab selle pindala ja kõlvikud.

● Enne katastrikande tegemist pöördub katastripidaja maaomaniku poole nõusoleku

saamiseks määratud piiri, pindala ja kõlvikulise koosseisu andmetega. Nõustumise

korral esitab maaomanik kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks

maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatu kande tegemiseks.

● Maakorraldustoimingu järgsed kinnistamisavaldused teeb Kinnistuportaali

katastripidaja.

● Maaomanikule väljastab katastripidaja katastriüksuse plaani asemel katastriüksuse

andmete väljavõtte.

Katastriüksuse registreerimine

● Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 10 lg 4 järgi võib menetluse

läbiviija (näit Maanteeamet) teha omaniku eest kõiki toiminguid, sh viibida piiride

kättenäitamisel ja allkirjastada piiriprotokolli.

Tegemist on seadusest tuleneva volitusnormiga ja kui tavaliselt kirjutatakse: "... volituse

alusel Maanteeameti..." siis sel juhul pikemalt: "... kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse § 10 lõike 4 alusel Maanteeameti...".

Antud volitusnorm on kindlasti vajalik maa sundvõõrandamisel, mil omanik ei ole

huvitatud ma jagamisest. Aga ka siis tuleb vaadata koosmõjus kinnisasja avalikes

huvides omandamise seadust, maakatastriseadust ja maakorraldusseadust ehk igal

juhul tuleb omanik kutsuda piiride maastikul kättenäitamisele.

Omanikule kehtivad samad protseduurireeglid kui piirinaabrile: kutsutakse piiride

kättenäitamisele, näidatakse piirid maastikul kätte ja lastakse piiriprotokoll allkirjastada.

Tänan!

sept-okt 2018

katastriÜksuse moodustamise kord...piirikirjeldus piirikirjelduse koostatakse tabelina. soovitatav...

Documents