SISUKORD

Toimetaja veerg 2

Kes juhivad meie

valda? 2

Persoon 4

Seagripp 4

Ene Puusemp 5

Noorteorganisatsioon 6

Ajude ragin 7

Korvpallilahing

Turba VS Riigikogu 8

Töö– ja puhkelaagrisse! 9

Omalooming 9

Sudoku 10

November 2009

Hind 2 krooni

KÄSKKIRI Turba Gümnaasiumi õpilasleht

Mis on sigade gripp?

Kas Sina juba tead?

Kristi Kaljundi

Kuigi meie kooli, nagu paljusid teisi koolegi, on tabanud suur haigusepuhang, pole see takista-nud meie kolmanda lehe ilmu-mist. Selles lehes räägimegi lä-hemalt paljukardetavast seagri-pist ja sellest hoidumisest. Teine suur mure on, et meie koo-li õpilased ei tea eriti oma vallas toimuvatest noorteühendustest ja - tegevustest. Räägime lähemalt töö– ja puhkelaagrist ning Nissis Valla Noorte Ühendusest. Nende kaudu saab aktiivne noor aidata ka oma koduvalda hoida. Ka ei puudu seekordses lehes persooni rubriik, kus uurime na-tuke lähemalt meie kooli õpilaste lemmikut - Heimar Tihast, kes ragistab ka ajusid koos oma klas-si keha õpilasega. Ajude raginas. Kes neist on kõige targem? Alustasime uut rubriiki—Omalooming, kuhu ootame Teie kõigi teoseid. Ilusat ja rahulikku jõuluaega!

2 November 2009

Toimetaja veerg

Kelly Kruup

Eelnevate valimiste tulemusel sai Nissi valla uueks vallavanemaks Peedo Kessel ning volikogu esime-heks Annely Ajaots. Uurisime, mi-da nemad arvavad oma uuest ame-tist, millega tegeleb valitsus/volikogu ning millised on plaanid Nissi vallas.

Mida arvate valimistulemustest?

Olite üllatunud?

Ma arvan, et valimistulemused olid väga rõõmustavad. Nagu suurem osa valimisliidust Minu Oma Vald, olin ka mina tõepoolest üllatunud. Ootasime küll mõningast jõudude tasakaalustumist, aga jõuvahekorra ümberpööramist ei lootnud. Ma tean ainult üht inimest, kes seda uskus ja julges ennustada valimislii-du Minu Oma Vald võitu.

Millised on Teie ametikohustu-

sed?

Vallavanema ametikohustusi ei ole võimalik detailselt üles loetleda. Tööülesanded tulenevad eelkõige kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Nissi valla põhimääru-sest, aga ka muudest seadustest ja õigusaktidest. Kuid on ka suur hulk (kaugelt üle saja) erinevaid eluvald-kondi reguleerivaid õigusakte, mis panevad vallale mitmesuguseid ko-hustusi. Millest omakorda tulenevad kohustused vallavanemale. Vallavanema ameti võib laias laas-tus kaheks lüüa:

1. Vallavanem on valitsuse juht, ta korraldab valitsuse tööd ja valit-suse istungite ettevalmistamist. Va-litsuse all tuleb siinkohal mõista vallavolikogu poolt kinnitatud koosseisuga valitsemisorganit, mis on hetkel 4-liikmeline. Selle poole-ga vallavanema töös seondub ka ülesanne esindada valda ja vallava-

litsust. 2. Teine pool vallavanemast on

Nissi Vallavalitsuse kui asutuse juht. Selles rollis ei erine allavanem põhimõtteliselt teiste asutuste juha-tajatest/direktoritest.

Millega täpsemalt valitsus tege-

leb?

Nagu ka ee lmi se küsimuse puhul, on võimatu koostada ammen-d a v a t loe te lu . Valitsus on täi-tevorgan, kes viib praktilise tegevuse-ga ellu õigusaktidega vallale pan-dud ning volikogu otsustes ja mää-rustes seatud ülesandeid. Valitsus juhib vallaasutuste tegevust.

Mis saab valimislubadustest?

Kuidas üritate neid täide viia?

Lubadusi tuleb täita, see on elemen-taarne. Mistõttu, tunnetades kehva majanduslikku seisu, hoidus vali-misliit Minu Oma Vald nii oma le-hes kui kohtumistel valijatega konk-reetseid lubadusi andmast. Selle asemel rääkisime valijatele asjadest ja valdkondadest, mida ja mille arendamist me tähtsaks peame. Rääkisime ausalt ja siiralt ning see-pärast ei ole meil mingit takistust ka edaspidi samade asjade eest seista. Mis ja kui suures ulatuses võimali-kuks saab, sellest saame aimu valla-eelarve koostamise käigus. Valla-eelarve on peamine tööriist, millega vallavolikogu valla arengut suunab ja oma eelistused paika sätib. Valla-eelarve koostamine on alanud ja praegu tundub, et 2010. aasta tuleb

Kes juhivad meie valda?

VABANDUS: Eelmises lehes ilmunud artiklis “Valimiste tule-mused” oli andmete viga. Vali-misliit Minu Oma Vald sai koha-likel valimistel 8 mandaati.

TÄPSUSTUS: Eelmises lehes ilmunud artiklis “ÕOV” puudus e-mail:

opilasesindus@turba.edu.ee

TEADE: 8. novembril võtsid kaks ettevõtliku abiturienti(Jevgeni Kuzmin ja Raigo Katalsepp) asja käsile ning tegid kooliraadio. Vahetundide ajal saab kooli teisel korrusel kuulata muusikat ja on võimlik ka teateid edastada.

Peedo Kessel, Nissi vallavanem

KÄSKKIRI 3

tunduvalt raskem kui eelmised.

Kui pikas perspektiivis on plaa-

nid Nissi vallas tehtud?

Valla arengukava on koostatud perspektiiviga kuni aastani 2015. Kuigi seda ei saa pidada detailseks tegevuskavaks, annab ta siiski ai-mu valla vajadustest ja soovidest, kuhupoole me peaksime liikuma.

Täpsed raamid paneb vallavoliko-gu paika valla eelarvega üheks aas-

taks.

Kuidas on üldine seis Nissi vallas,

arvestades meid kõiki kiusavat

MASU?

MASU kiusab meid erinevates valdkondades ajalise nihkega. Kui ärimaailmast on juba kuulda mõ-ningaid lootusrikkaid signaale lan-guse peatumisest, siis avalik sektor järgneb viivitusega. Tulumaksu laekumine vallaeelarvesse väheneb

jätkuvalt. Tundub nii, et 2010. aas-tal ei ole võimalik tegeleda aren-dustegevusega, vaid peame võitle-ma headel aastatel saavutatu säili-mise eest.

Õnnelikuks erandiks on loodeta-vasti Riisipere lasteaiahoone re-konstrueerimine. Valla omaosalus on ehitusprojekteerimise näol sel-lesse projekti juba antud, ehitus ise toimub Euroopa Struktuurifondide toel.

Mida arvate valimistulemustest?

Olite üllatunud?

Kõrge valimisaktiivsus ja -tulemus näitab meile, et valla elanikud ei ole ükskõiksed ning hoolivad ko-duvallas toimuvast. Rahva soovil hakkas tööle uue koosseisuga val-lavalitsus ja asjalik vallavanem. Vastvalitud volikogu koosseisu jõujooned muutusid eelmisega võr-reldes oluliselt. Inimeste tungiv soov näha muutusi valla juhtimises tuleb välja faktist, et valituks osu-tusid 6 täiesti uut liiget: Kaido Katalsepp, Kuldar Kutti, Priit Laa-nekivi, Teet Lehtme, Indrek Loit ja Timo Tamm. Tänaseks päevaks on toimunud juba viis volikogu koos-olekut, mille põhjal võin järeldada, et praegune koosseis on töökas ja aktiivne.

Mida lähemale valimistele, seda enam ma uskusin sarnasesse tule-musse. Meie väikeses vallas pais-tab silma, millised on inimeste

meeleolud. Pean siiski ütlema, et üllatusi oli.

Mis on Teie üldised kohustused

valla volikogus? Kas kooli kõr-

valt töötamine ei sega?

Volikogu esimehe peamine kohus-tus on volikogu töö korraldamine: lahendamist vajavate küsimuste päevakorda võtmine, koosoleku kokkukutsumine, koosoleku juhata-mine, koosolekul otsuste tegemine jne.

Kooli kõrvalt töötamine on kindlas-ti lisakoormus, päevad venivad pi-kaks ja tööaega tuleb võtta puhke-päevadestki. See on amet, mida tehakse põhitöö kõrvalt, tuleb liht-salt põhjalikult tegelda aja planeeri-misega.

Mis on üleüldse volikogu kohus-

tused?

Volikogu kohustused on üles loetud valla põhimääruses. Põhiline voli-kogu instrument on eelarve, meie plaanide ja soovide täitmise võima-likkuse kirjutab ette raha. Teine tähtis asi on arengukava, millega pannakse paika pikemaid tuleviku-plaane. Plaanide täitumine muidugi sõltub jällegi rahalistest võimalus-test.

Millised plaanid on volikogul seo-

ses Nissi vallaga? Kas MASU ei

sega?

Volikogul ja vallavalitsusel tuleb

hoida töös koolid, lasteaiad, raama-tukogud, kultuurimajad, hooldada teid jne. Kuna need on omavalitsu-se põhiülesanded, siis mingeid suu-ri muutusi teha ei plaanita ega saa-gi. Järgmise aasta eelarve tuleb sellest aastast väiksem, see teeb muidugi volikogu, vallavalitsuse ja allasutuste töö keeruliseks. Tõsi ta on, et tuleb raske aeg meile kõigile. Mis saab valimislubadustest?

Kuidas üritate neid täide viia?

Enne valimisi oli juba teada, et siiani igal aastal kasvanud eelarve hakkab tulevikus kahanema ehk siis tulevikus on valla juhtimine oluliselt keerulisem. Seetõttu ei ole meie valimisliidu lubadused väga suuri vahendeid nõudvad. Valla elanikega suheldes on alati käinud läbi mure valla heakorra pärast. Heakorra parandamine on meie peamisi valimislubadusi ja see ei nõua suuri summasid. Teine luba-dus on hakata elanikele jälle edas-tama infot valla juhtimisest ning seeläbi kaasata ka elanikke oma ettepanekute läbi valla juhtimisse. Selleks tuleb valla kodulehte muu-ta kodanikusõbralikumaks ja tõ-hustada ilustamata info liikumist valla lehe kaudu. Et valla juhtimine oleks taas elanike jaoks läbipaistev ja arusaadav, kutsus volikogu ellu teabekomisjoni, mille ülesandeks on seda korraldada. Ma ei tea oma-valitsust, kus oleks selline komis-jon, aga meil on olukord läinud nii kaugele, et vajas kiiret tegutsemist.

Annely Ajaots, Nissi Valla Volikogu esimees ning Nissi Põhikooli direktor

Fo

tod

: Erak

og

u

KÄSKKIRI 4

Persoon Heimar Tihane

Kristi Kaljundi

Meie koolis on palju huvitavaid isik-susi, kellest tahaks nii mõndagi tea-da saada. Seekordseks persooniks sai valitud koolis mitme mehe eest ameteid pidav Heimar Tihane.

Kuidas sattusid Turba Gümnaa-

siumisse?

See on pikk ja igav jutt… ja täi-daks asjatult mitme lehe väärtuslik-ku pinda. Kuid lühidalt, hea on omada sõpru ja hea on teada, et kuskil vajatakse sind.

Mis on Sinu roll Turba Gümnaa-

siumis?

Rolle on mitu. Maski pean vaheta-ma päevas mitu korda. Oleneb sel-lest, millist osa just parasjagu on vaja esitada.

Mis tunne on olla klassijuhtaja?

Tunded ja emotsioonid sõltuvad klassi olekust. Õnneks ei ole klassi-

juhtimine millegi uue avastamine. Analoogse tegevusega olen pida-nud varemgi kokku puutuma. Rõõm on ja olnud juhtida endist ja praegust klassi.

Kõige huvitavam seik Sinu elust?

See juhtus siis, kui sündisin siinses-se maailma. Põnevust on igas päe-vas. Oluline on osata neid tähele panna ja neist õppust võtta.

Mis on tähtis noortega suhtle-

mise puhul?

Suheldes noortega olen püüdnud laskuda „nende tasandile.” Tun-tud tõde, erinevad põlvkonnad mõtlevad ja tegutsevad erinevalt. Kui hästi või halvasti selline käi-tumismall on õnnestunud, jäägu

lugeja otsustad.

Millised on Su kokkupuuted

olnud noortega enne Turba

Gümnaasiumisse tulemist?

Palju aastaid töötasin SOS Lasteküla Eesti Ühingus.

„Rolliks” oli olla kasvataja.

Sinu elu moto?

Mõtlev inimene!

SEAGRIPP!

Anne-May Kaldoja Aprillis 2009 sai alguse esmalt sea-gripi nime all tuntud gripipuhang. Haigus sai alguse Mehhikos ning levis peagi üle kogu maailma – nüüd on see ka Eestisse jõudnud. Algselt tekkis kogu maailmas uuest gripist kuuldes tohutu paanika, mis on nüüdseks enam-vähem kontrolli alla saadud. Eestis on siiski gripp hetkel väga kuum teema – koole suletakse, tervisekaitseinspektsioon kaalub epideemia väljakuulutamist ning uus gripp on nõudnud Eestis

mitu inimelu. Samas kuulutatakse igal võimalusel, et paanikaks pole mingit põhjust. Kus peitub siis tõ-de? Kardan, et seda ei oska keegi hetkel öelda, aga üritan selles artik-lis inimeste teadlikust gripiviiruse kohta tõsta. Seagrippi põhjustab inimeselt-inimesele leviv A(H1N1) tüüpi viirus ning selle nimi pärineb oletu-sest, et see on sigadelt pärit. Tegeli-kult on uuemate uuringute andmetel tegu ühe inimgripi-, ühe seagripi- ja kahe linnugripiviiruse kombineeru-misel tekkinud uue viirusega. Maa-ilma Terviseorganisatsioon (WHO)

soovitab seagripi asemel kasutada mõistet A-gripp või uusgripp (novel flu). A(H1N1) grippi on raske ära tunda – selle sümptomid kattuvad pea täielikult tavagripi sümptomitega. Siiski on tervisekaitseinspektsioon reastanud gripi tunnused – palavik, köha, nõrkustunne, kurgu-, lihas- ning peavalu (siinjuhul tuleb kind-lasti meeles pidada, et kui inimesel on mõni neist sümptomitest, ei tä-henda see kindlalt grippi). Rõhuta-takse ka seda, uue gripi kliiniline pilt meenutab tavalise hooajalise gripi pilti ja suurem osa nakatunuid

Fo

to: Jo

on

as Karm

Alati muhe ja sõbraks Heimar.

5 November 2009

Ene Puusemp

Anne-May Kaldoja

13. novembril külastas Turba Güm-naasiumit meie kooli I lennu vilistla-ne, kogu elu ajakirjanikuna leiba teeninud Ene Puusemp. Pr. Puusemp oli loenguks põhjalikult ette valmis-tunud – meie gümnaasiumiõpilastele oli näidata mitu erinevat allikat, mis pidid tõendama tema ajakirjaniku-staatust.

Esialgu jutustati meile põnevast elust, kuidas ta Nissis alustas ning peale Turba Keskkooli lõpetamist Tartusse ajakirjandustudengiks läks. Suurema osa elust ongi ta mööda saatnud Tartus, Harjumaale ja Tal-linna pidavat ta suhteliselt harva sattuma. Kuulsime ka kasulikke ju-hendeid elus oma suuna leidmises ning muidugi palju ka ajakirjandu-sest. Läbivaks punktiks oli see: üks-kõik mis ala elus valides, peame täiesti kindlad olema selles, et see meid tegelikult huvitab ning muidu-gi kas meis on tööks vajalikke oma-dusi. Meedias on vaja püsivust ning

kindlat suunitlust (sport, muusika, krimi jne) – see aitab meedias pare-mini läbi lüüa. Samuti peab teadma kus tahetakse töötada – ajalehtedes/ajakirjades, raadios või hoopiski televisoonis ning ka nendel töökohtadel on eri nõudmised.

Karjääri jooksul, mis pole siiani lõppenud, õnnestus tal väga palju-de huvitavate persooni-dega kohtuda, siinkohal tõi ta ka ühe näite – see oli NSVL ajal, kui Ees-tit väisasid nii mitmedki vene kosmonaudid. Tal õnnestus kohtuda ühe naiskosmonaudiga, kes tahtis teise naisena maa-ilmas kosmosesse len-nata. Põhiosa karjäärist töötas (ning töötab en-diselt vaatamata pensio-nile jäämisele – tal on lehes oma veerg) Tartu Postimehes.

Olen siiralt tänulik, et mul oli võimaalus Ene Puusempa loengus osaleda. See loeng andis palju mõt-lemisainet ja loodan siiralt, et mitte vaid mulle. Arvan, et kõige tähtsam

Fo

to: w

ww

.ajakiri.u

t.ee

ei vaja ravimeid ega haiglaravi. Kuidas kaitsa end gripi eest? See on kindlasti enamiku pähe tekkinud küsimus. Esmalt tuleks vältida iga-sugust kokkupuudet haigestunud inimesega – nakatunud inimesega tuleks hoida vähemalt meeter dis-tantsi ning kasulik on ka rahvaroh-kete kohtade vältimine. Peske tihti käsi põhjalikult seebi ja veega (see ei tohiks piirduda kerge loputamisega, vaid seda tuleks teha iga kord vähemalt 20 sekundit). Võimalusel vältige silmade, nina ja suu puudutamist - viirused levivad tihti juhul, kui inimene puudutab pisikuid kandvat eset ja seejärel silmi, nina või suud. Palju on räägitud ka peatselt (hiljemalt 15.detsembriks) Eestisse jõudvast vaktsiinist. Vaieldakse selle üle, kas peaks vaktsineerima või mitte ning kas ja keda peaks

kohustuslikus korras vaktsineerima. Uusim teade on see, et riskirühma-desse (kooli puudutavad – lapsed ja noorukid vanuses 2-17a, kes põe-

vad raskeid kroonilisi või immuun-puudulikkusega kulgevaid haigusi; täiskasvanud vanuses 18-64 a., kes põevad raskeid kroonilisi või im-muunpuudulikkusega kulgevaid

haigusi) kuuluvatel isikutel on või-malus end vaktsineerida. Vaktsi-neerimine on tasuta ning vabataht-lik. Hetkel ei ole infot selle kohta,

kas tellitakse Eestisse ka ris-kigruppidesse mittekuuluvate inimeste jaoks vaktsiini juur-de – see info peaks saabuma järgmisel aastal. Vaatamata sellele, et seagripp tundub paljudele olevat ohtli-kum kui tavaline gripp, soovi-tab tervisekaitseinspektsioon suhtuda sellesse nagu tavalis-se grippi ning vältida paani-kat. Igal juhul, kui arvate end olevat nakatunud kas tavalisse grippi või uude grippi, jääge

koju ning konsulteerige kindlasti perearstiga – see võib praeguses olukorras teie elu päästa.

Seagripi viirus

KÄSKKIRI November 2009

Ermil Miggur

NVNÜ esimees

NVNÜ ehk Nissi Valla Noorte Ühendus alustas selle nimetuse all tegutsemist juba 2005. aastal, kui a l u s t a s i m e p r o j e k t i g a „Seaduslikult asjalikuks“, kus tut-vustasime noortele erinevaid avali-ku võimu institutsioone ja noorte võimalusi kohalikul tasandil kaa-sarääkimiseks. Kaudselt oli selle projekti eesmärk luua Nissi vallas noorteühendus, mis seisaks noorte õiguste eest, toetaks noorte omaal-gatust ning annaks seeläbi kohali-kele noortele võimaluse eneseteos-tuseks ja niisama huvitavaks aja-veetmiseks. Selle projekti lõpus, 2005. aasta novembris, asutatigi

mitteametlikult Nissi Valla Noorte Ühendus, mis registreeriti ametli-kult mittetulundusühinguna 2006.

aasta juunis.

V a h e t u l t pärast maini-tud projekti l ä b i v i i m i s t 2005. aastal, asuti kohe ka noorte õiguste kaitsele. Nimelt korjati allkirju to l lase Niss i

Noortekeskuse maja pääst-miseks. Noortel oli siis oma maja, mille renoveerimiseks oli erinevatest programmidest ka raha saadud, kuid sel ajal võimul olnud Rahvaliidu vastuseisu tõttu tõotas kogu projekt luhta minna, sest renoveerimi- s e k s oli vaja ka valla rahalist toetust ( o m a o s a l u s t p r o j e k t i l e ) . Selle lahingu (oma maja) k a h j u k s kaotasime, kuid ole-me endi-selt po-

s i t i i v s e d , sest nüüdseks on see kõik minevik ja vahepeal on Nissi vallas noorsootöö valdkon-nas palju muutunud, just paremuse poole. Loodame, et see jätkub ja kui ei, siis loomulikult sekkume.

Peale noorte õiguste kaitse ja sõ-navõttude noori puudutavates kü-simustes on tehtud ka palju muud huvitavat, näiteks korraldatud mit-meid erinevaid üritusi ja koolitusi. NVNÜ esimene suurem üritus oli nimega „101 võimalust kondoomi kasutamiseks“, mis toimus üle-maailmsel AIDS-i ennetuspäeval 1.detsembril 2005. Antud projekti

näol oli tegemist Nissi Valla Noor-te Ühenduse, Turba Kultuu-

rimaja ja Nissi Noortekeskuse esimese koos-

tööprojektiga, mille teemaks oli mõistagi HIV ja sellega seonduv. Projekt oli edukas ning sel aastal toimub juba kolmas taoline üritus. Teine suurem üritus oli „Noorte infopäev 2006“, mille eesmärgiks

oli tutvustada noorte vabaaja veetmise võimalusi

Harjumaal ja kodu-

vallas n i i

noorte-le kui ka

n e n d e vanemate-

le. Seda e e s m ä r k i

aitas täita projekti raa- mes ilmunud infovoldik. Muuhulgas on meie projektide mõte alati ka hästi aega veeta ja seda on aidanud teha eri-nevad esinejad, nimetatud üritusel oli näiteks peaesineja Slide-Fifty. Kuna see üritus oli samuti edukas, siis toimus 2007. aastal sellele ka järg ning siis oli teemaks „Tervis“.

Kõikidest tegemistest kirjutada ei jõua, kuid mainiks veel ära sel aas-tal toimunud üritused.

Noorteorganisatsioon NVNÜ — Koos on kõik võimalik!

NVNÜ koosolek

Noortepäev infopäev 2006

Pild

id: E

rakogu

Lehetu noortetoa renoveerimine

Kelly Kruup

1. Mitu hammast on täiskasvanul inimesel, peaks olema?(32) 2. Mis Itaalia linn mattus aastal 79 m.a.j. Vesuuvi vulkaanilise tuha alla, kui vulkaan purskama hak-kas? Pompeji) 3. Kui palju on Eestis käibemaks? (20%)

4. Mis on dubstep? (elektroonilise tantsumuusika stiil) 5. Mida tähendab see kuulus Descartese ladinakeelne väljend Cogito, ergo sum?(Mõtlen, järeli-kult olen olemas) 6. Kus asub Eesti riigikohus? (Tartus) 7. Kuidas nimetatakse sõrmistikku teise sõnaga?( Klaviatuur)

8. Miks siga ei lenda? (Tal pole tiibu) 9. Kes asutas Tartu Ülikooli?( Rootsi kuningas Gustav II Adolf) 10. Mitu protsenti on Eestis eestla-si, +/- 5%?(2009.aasta seisuga 71,8%)

Ajude ragin

Heimar Tihane 8b klassi klassijuhataja 1. 32 (1 punkt) 2. - (0 punkti) 3. 20% (1 punkt) 4. - (0 punkti) 5. - (0 punkti) 6. - (0 punkti) 7. Klaviatuur (1 punkt) 8. Pole loodud lendamiseks (1 punkt) 9. Rootsi kuningas Gustav .... (1 punkt) 10. 75% (1 punkt) Kokku: 6 punkti

Elys Pumbert 8b klassi õpilane 1. 32 (1 punkt) 2. Pompeji (1 punkt) 3. 20% (1 punkt) 4. Muusikastiil (1 punkt) 5. - (0 punkti) 6. - (0 punkti) 7. - (0 punkti) 8. Pole tiibu (1 punkt) 9. - (0 punkti) 10. 70% (1 punkt) Kokku: 6 punkti

Martin Uiboupin 8b klassi õpilane 1. 32 (1 punkt) 2. Pompeji (1 punkt) 3. 20% (1 punkt) 4. - (0 punkti) 5. - (0 punkti) 6. - (0 punkti) 7. Klaviatuur (1 punkt) 8. Pole tiibu (1 punkt) 9. Gustav Adolf ... ? (1 punkt) 10. 65% (0 punkti) Kokku: 6 punkti

Näiteks kevadel kor-raldasime kahest osast koosneva laste-diskode sarja, milleni viis meid arusaamine, et põhikoolis ja kesk-koolis käivatele noor-tele tehakse diskosid, aga algklasside õpila-sed väga ei kipu nen-del käima. Seega mõtlesime, et teeme peo ainult väikestele, kus neil oleks turvali-ne ja kus nendega tegeldakse.

Kõige viimane ette-võtmine NVNÜ-l on kaasaaitami-ne Lehetu noortetoa renoveerimi-sele, et ka Lehetu noored saaks

väikse nurgakese, kus oma sõpra-dega aega veeta. Mine tea, äkki

seal toas hakkavad toimetama NVNÜ tulevased liikmed. Igal juhul on meil hea meel aidata sellele üritusele kaasa, sest head teha on lihtsalt HEA.

Kui nüüd keegi jõudis äratund-misele, et võiks ka NVNÜga liituda, siis see on väga lihtne. Mine NVNÜ kodulehele aad-ressil www.nissinoored.webs.com, tutvu põhikirjaga ja täida ära liitumisavaldus. Pärast avaldu-se täitmist tuleb lihtsalt oodata, millal NVNÜ juhatus su aval-duse läbi vaatab ja sulle teada annab, kas sind võeti liikmeks.

Liitu kindlasti, sest koos on kõik võimalik!

7 November 2009

KÄSKKIRI 8

Korvpallilahing Turba VS Riigikogu

Liisa Linnaks

10. novembril toimus Turba Güm-naasiumi spordihoones põnev korvpallimatš Turba ja Riigikogu meeskonna vahel. Kui eelmise aasta novembris toimunud kohtu-mine lõppes Turba mõnepunktilise kaotusega, siis seekord läks meie poistel palju paremini. Võideti tulemusega 87-70. Vastased riigi-kogust ütlesid pärast mängu, et Turba poisid on aastaga väga suu-re arengu teinud. Meeskonna juhti-

sid võidule treener Märt Kermon ja kapten Raiko Orumaa. Mäng oli väga meeleolukas. Publi-kut oli küll vähem, kui eelmisel aastal, kuid kaasaelamisest puudu ei jäänud. Kuna punktiseis oli ter-ve mängu kestel väga tasavägine jätkus pealtvaatajatele põnevust küllaga. Vigastusedki ei jäänud tulemata. Palju edu ja jaksu meie korvpalli-poistele ning loodame, et hooaeg jätkub paljude võitudega!

Foto

d: J

aana

Omalooming

Kooli seinte vahel

Ats Kiisa

Mis toimub kooli seinte vahel? Kas tõsine õppetöö, õpilaste naer ja jutt või hoopis midagi kolman-dat? Kas õpilastele meeldib kool ja selle õhkkond? Vastuseid nendele küsimustele on raske leida, sest inimesi ja arvamusi on palju.

Meie armsas koolimajas midagi erilist ei toimu. Tundub, et Turba Gümnaasium on hea näide tavali-sest maakoolist, kui korvpallikool välja jätta. Õpilased ja õpetajad on tuttavad ning teavad üksteist nime-pidi. Ka meie direktor on kõigile

suur sõber või tuttav. Ma arvan, et ta võiks nimetada peast enamus meie kooli õpilasi. Minu arust on see tore, sest siis tekib ühtsustunne ning ühtekuuluvus. Minu arust on palju mugavam ja kodusem, kui koolis õpib 1000 õpilase asemel umbes 300 õpilast. Ja meil on veel kaks koolimaja: väike maja, kus õpivad esimesed 4 klassi, ning suur maja, kus õpivad ülejäänud klassid.

Kuid mis toimub meie valge kooli-maja seinte vahel? Tundide ajal toimub loomulikult õppimine, kuid vahetundides on natukene teised lood. Enamasti muidugi käiakse

mööda kooli ringi, minnakse koju mahaununenud koolitarvete järele või räägitakse juttu. Kuid vahete-vahel on mõni laiskvorst kodused tööd tegemata jätnud ning pusib nendega siis vahetunni ajal. Kui on oodata kontrolltööd, siis istutakse raamat käes ja tuubitakse.

Vägivalda meil on vähe. Mingeid peksmislugusid pole olnud. Vahe-tundide ajal ka ei ahistata üksteist.

Lõpetuseks ütleksin siis seda, et olen rahul meie kooliga, vaatamata sellele, et see asub kuskil Nissi vallas, millest keegi kuulnud pole.

Raigo Katalsepp

Kõik õpilased on kindlasti elevil ning ootavad suve, et saaks randa ujuma ning päikest võtma minna, sõita maale vanaema juurde tööle või siis lihtsalt marju sööma. Sel-leks, et tööd teha ei pea ilmtingi-mata vanaema juurde minema. Igal eelneval aastal on avanenud Nissi vallas võimalus just noortel tööd teha ja saada ka selle eest palka.

Nimelt on toimunud iga aasta Nissi vallas töö- ja puhkelaa-ger, mille käigus koris-tatakse ning korrasta-takse Nissi valda- nii metsi kui ka asulaid. Kinnitamata andmetel toimub töö- ja puhke-laager ka aastal 2010. Selleks on esitatud pro-jekt vallavolikogusse ning kui kõik hästi lä-heb ja volikogu selle

projekti kinni-tab, saavadki noored jälle meie ümbrus-konda ilusamaks muuta. Kavas on teha 2 rühma ja kusjuures rühmade suurus on jällegi märkimisväärne.

1. rühm koosneb 13-15-aastastest noortest. Riisipe-res 15 noort, Turbas ja Ellamaal kokku 15 noort

ning Lehetus 5 noort.

2. rühm koosneb 16-18-aastastest noortest ning kogu valla peale kok-ku 10 noort. Kui kõik hästi läheb, siis saavad valla noored varsti jälle tööd teha.

Tööandjateks on valla allasutused ning loomulikult on plaanis minna ka maleva kokkutulekule.

Töö- ja puhkelaagrisse!

Fo

tod

: E

rak

og

u

KÄSKKIRI 9

10

OOTAME TEIE ARVAMUSI NING ETTEPANEKUID AADRESSIL KASKKIRI@TURBA.EDU.EE

Toimetus:

Birgit Kaarma Anne-May Kaldoja Kristi Kaljundi Joonas Karm Raigo Katalsepp

Reigo Katalsepp Jaana Kivila Kelly Kruup Liisa Linnaks Kristina Turi

Sudoku

MTÜ Turba Mõttekoda ja MTÜ Life Build Centre kuulutavad välja konkursi Turba aleviku sümboolika - logo ja tunnuslause - leidmiseks.

Tunnuslauset ja logo kavandit ei pea esitama koos, oodatud on kõik toredad ideed.

Tööde esitamise tähtaeg: 31.01.2010

Ideid ootame meili teel aadressil: idee@turba.ee Žürii teeb oma otsuse Eesti Vabariigi sünnipäeval, 24.02.2010.

Võitjale auhind!

Konkursile laekunud töödest koostame ka veebialbumi kõigile tutvumiseks.

JULGET OSALEMIST!

Turba aleviku sümboolika