KKAANNEEPPII TTEEAATTAAJJAAAugust 2009 Hind 2 krooni Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht Nr 5 (60)

VALLAVANEMA VEERG

Hea vallarahvas!Sündmusterikas suvi on

lõppemas, alev täitub taaskoolinoortega, vallavoliko-gu praegune koosseis teebviimased otsused enne ok-toobrikuus toimuvaid vali-misi.

Sel suvel oli võimalik osasaada paljudest kultuuri-sündmustest. Nii sai teoksvalla jaanipidu, järjekordneraamatupäev, etendus Au-gust Weizenbergi algupära-ne näidend, Koorastes oliaiakontsert, Jõksis toimusidnoorteetendused, peeti küla-päevi. Kõikide nende üritus-te organiseerijaks olid omavalla aktiivsed inimesed.

Oleme saanud toetusi kü-lakeskuste väljaarendami-seks, ka külateede olukordaoleme võimaluste piires pa-randanud.

Koolinoored saavad mee-nutada päevi õpilasmalevarühmades, kokkutulekutel,noortelaagrites, osalemistprojektides, tantsuetendusi.

Kool jätkab Kanepisgümnaasiumina, sest meiekandis on alati haridust jakultuuri tähtsaks peetud. Re-mont koolimajas on tehtudja maja ootab õpilasi. Kah-juks vähenes Põlgaste alg-kooli õpilaste arv ning seekool tuli sulgeda.

Septembris avame Põl-gastes eakate pansionaadi.Juulist töötab selle juhata-jana Marika Drenkhan, keson olnud varem ametis vallasotsiaalnõunikuna.

Kanepi valla eakad on ak-tiivsed kaasalööjad kõikidesettevõtmistes, see annab nei-le endile elujõudu ja nad onka meile eeskujuks.

Kanepi vallas on mitu tu-rismimagnetit. Palju külas-tati Pokumaad, käidi Var-busel maanteemuuseumis jasuveetendustel. Teelistelepakkus huvi meie 200aas-tane kirik, puhati meie kau-nite järvede ääres. Kanepison palju esiletõstmist vääri-vat, meil on väga rikas kul-tuurilugu. Nüüd on suur osaKanepi ajaloost talletatudMilvi Hirvlaane raamatus„Minu Kanepi”. Kanepi kul-tuurilugu on mitmele filmi-lindile jäädvustanud VaiduVidil.

Sel raskel ajal soovin, etigaüks leiaks endale meeldi-vat tegevust ja tuleks sellegaedukalt toime. Küllap sedasiis ka märgatakse. Ehk onmõnele ettevõtjale abiks kakaugtöökeskus, mis avatak-se endises kolhoosi kontori-hoones. Infot selle kohtasaab valla arendusnõunikult.

Tänan kõiki, kes on mindvallavanematöös toetanud,ja soovin kõigile edu jaõnne!

AIVAR LUTS

2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks loodudKanepi valla valimiskomisjon asub Kanepi vallamajas (Turu 2,Kanepi alevik). Valimiskomisjoni telefon on 797 6311, e-post:vald@kanepi.ee.

Komisjoni koosseis: esimees Õie Põder, aseesimees Ülle Kallas,liikmed Heli Kakk, Heli Adamson.Valla valimiskomisjoni tööaeg tööpäeviti:19. augustist 7. septembrini kella 8–16.8. septembril kella 8–18.

22. juulil toimus Kooraste vanas mõisa-pargis aiamuusika kontsert, kus esinesidnoored viiuldajad Prantsusmaalt, Põlvast jaVõrust. Kontserdi teises osas laulis Kärt To-mingas Are Jaama kitarri saatel. Kontserdiorganiseeris perekond Kivirand, kes on ku-jundanud ümbruse kauniks ja meeldivakspuhkepaigaks ja muusika nautimise kohaks.

Koorastes veedab juba aastaid oma suve-sid prantslasest viiuliprofessor MiroslavRoussine perega. Tema poeg Aleksei kooskaaslaste Leon Bogino ja Marinu LeidÏigaandsid koos Põlva muusikakooli viiuliõpi-

lastega suurepärase kontserdi, mille kavasolid J.-M.Leclairi sonaadi I osa, G.Ph. Tele-manni prelüüd, I.Frolovi „Divertisment janali”. Põlva muusikakoolist esinesid RannoTamm, Karmen Urb, Grete Lokko ja KärolinOrav. Nad avasid kontserdi Ch.Dancla „Me-ditatsiooniga”.

Aleksei Roussine ja Maaren Randvere,kes on pärit Võrust ja õpib Tallinna muusi-kakeskkoolis, esitasid J. S. Bachi kontserdikahele viiulile. Kontserdi lõpuks mängisidkõik noored viiuldajad üheskoos C.Saint-Saënsi tuntuimat lugu „Luik”. Kontsertmeis-

ter oli Raina Urb Põlva muusikakoolist, tea-dustas Mai Arund.

Ka Kärt Tomingal on kaheksa aastat Koo-rastes suvekodu olnud ja ta oli Urmas Kivi-ranna kutsel meeleldi nõus esinema. Temalaulude vahele räägitud lood elust ja omalaulude tekkeloost lõid laheda meeleolu.

Perekond Kivirand tänab peale esinejateka häid abilisi Vaaba talu, Kanepi gümnaa-siumi, kauplust Aid ja Kodo, Jussi Kau-bandust, perekond Hassi ja kõiki teisi, keskontserdi õnnestumisele kaasa aitasid.

Kuulajate soov on taas Koorastesse kont-serdile tulla. Selleks edu korraldajatele!

TIIU LEPPIKUS

1. septembril alustavad koo-lid õppetööd. See toob ärevustnii õpetajatele, õpilastele kui kalastevanematele. Eriti meelde-jääv on see päev aga neile, keskooliteed alustavad.

Vanematel tuleb väikestelekoolijütsidele tutvustada tule-vast kooliteed ja selgitada sealtekkida võivaid ohte. Mõistlikon lapsega enne kooli algustkoolitee läbi käia ja liiklusolu-dega tutvuda. Sõiduteed peabüldjuhul ületama ülekäigurajalja enne veenduma, et autojuht onjalakäijat märganud. Oma pa-nuse lastele ohutu koolitee kind-lustamisel saab anda meist iga-üks, sest vähemalt ühe liikleja –iseenda tegutsemist suudamealati kontrollida. Lapsed õpivad

käituma täiskasvanuid jäljen-dades.

Tark lapsevanem on oma lap-sele selgitanud, et kooli kaasavõetakse ainult seal vajamine-vad esemed. Koduvõtmeid, tas-kuraha ja mobiiltelefoni ei tohijärelevalveta jätta. Parim onneed hoida kindlalt suletavastaskus, lukustatud kapis või kae-lapaela küljes riiete all.

Varsti on käes ka sügisene pi-medus, niisiis ärge unustage hel-kurit! Helkur võib päästa teieelu.

Soovin kõigile rõõmsat 1.septembrit ja turvalist kooliteed!

SILVER HINTO,juhtivkonstaabel

Külapäevad25. juulil oli Kaagnas järje-

kordne külapäev, kus mängi-sime mänge ja sõime üheskoosseljankat. Toimusid võistlused:kotijooks, õhupüssist laskmine,kummivise nii suurtele kui kaväikestele. Sai batuudil hüpata.

Põlgaste külapäeva tõmbe-number oli naisekärutamine.

Spordiprogrammi juhtis küla-vanem Ainar Põder oma kaas-lastega. Abiks olid Kanepi noor-tekeskuse noored, kes tegid näo-maalinguid. Sumomaadlusekohtunik oli Irina Kruusla. EhaSööt ja Asta Puru organiseerisidlastele võistlusi.

25. juulil toimus Soodomalkümnes külapäev. MTÜ Päri jaPõlgaste Maaelu Seltsi korral-datud ühine käsitöönäitus teenispalju kiidusõnu, annetatudesemed müüdi oksjonil maha.Ürituse eestvõtja, külavanemAili Kangro pärjati kevadelPõlgastes kevadmemme tiitliga.Ta tantsib ka memmede rühmas.

Põlgaste kultuurimajas on9. oktoobril hooaja avapidu.Oktoobris alustavad ka ringidtegevust.

ASTA PURU, Põlgaste kultuurimaja

juhataja

KultuuriüritusedKanepi seltsimajas

Käes ongi sügis ja meieauväärne seltsimaja on endaleuhke rüü selga tõmmanud, etpidulisi vääriliselt vastu võtta.

Nüüd jääb veel oodata, millalsaame sisustuse ja valgus- ninghelitehnika paika.

Septembris avame seltsimajaringidele ja külastajatele.

Hooaja avapidu toimub 16.oktoobril. Siis on tantsuõhtu an-sambliga Svips Raplast, küllatulevad Raimo Aas ja MargusAbel.

Oktoobri alguses tähistameeakate päeva ja õpetajate päeva.

21. novembril on segakoorijuubelikontsert, millega tähis-tatakse koori 125. aastapäeva.

Loomulikult toimuvad regu-laarselt tantsuõhtud noortele.

Üritusi ja tegemist jätkub.Loodame, et kanepilane leiab teeseltsimajja kiiresti üles ja eiunusta seda.

ÜLLE SILLAMÄE

Minu KanepiMilvi Hirvlaanel on valmi-

nud järjekordne Kanepit tut-vustav raamat, seekord 356le-heküljeline mahukas teos. Uueraamatu „Minu Kanepi”esitlus toimus 17. juulil vast re-monditud seltsimaja saalis,kuhu olid kokku tulnud Milvisõbrad ja üle poolesaja ajaloo-huvilise.

Kanepi ajalugu on saanudraamatuks. Seda lugedes saamehea ülevaate Kanepist kohaesmamainimisest kirjalikes alli-

kates kuni tänapäevani välja.Seda teemat on autor aastaküm-neid ajaloolase ja kodukandipatrioodina uurinud. Raamatuson koos kogu Kanepi kuulsus-rikas ajalugu: haridus- ja kultuu-rielu, kiriku ja seltside tegevus,Kanepiga seotud ajaloolised isi-kud. Huvitav osa raamatust onkindlasti kanepilaste meenutu-sed oma kodukohast ja vanema-test. Neile avaldab ka autor tänu.Raamatut ilmestab sadakond fo-tot. Lisatud on kultuuriloolisedkalendrid aastate 2010-2014kohta ja kuulsa Kanepi pastoriJohann Philipp von Rothi pojaGeorg Philipp von Rothi lõu-naeestikeelne aabits.

Esitlusel viibinud UrmasKlaas märkis, et vähe on neidkohti Eestimaal, mille kohta onnii põhjalik ajalooraamat koos-tatud. See on tähtis, et väärtus-tame oma kodukohta, teades eel-käijate tegusid.

Raamatu trükkimiseks kirju-tas projekti MTÜ Kanepi Raa-matuküla, toetasid Põlvamaapartnerluskogu, Leader Eesti,EL maaelu arengu programm jaKanepi vald.

TIIU LEPPIKUS

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseseaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Valimisjaoskondade moodustamine.Moodustada Kanepi vallas kohaliku omavalitsuse volikogu vali-

mistel kaks valimisjaoskonda:(1) Valimisjaoskond nr 1, kuhu kuuluvad Kanepi alevik, Erast-

vere, Heisri, Hino, Jõgehara, Jõksi, Kaagvere, Karste, Koigera,Kooraste, Piigandi ja Rebaste küla.

(2) Valimisjaoskonnas nr 1 saavad hääletada valijad väljaspooloma elukohajärgset jaoskonda ja valijad, kelle elukoha andmedKanepi vallas on rahvastikuregistrisse kantud Kanepi valla täpsuse-ga.

(3) Valimisjaoskonna nr 1 hääletamisruumi asukohaks on Turu 2(vallamaja), Kanepi alevik.

(4) Valimisjaoskond nr 2, kuhu kuuluvad Hurmi, Kaagna, Lauri,Magari, Närapää, Peetrimõisa, Põlgaste, Soodoma, Sõreste ja Var-buse küla.

(5) Valimisjaoskonna nr 2 asukohaks on Saia tee 2 (endine kooli-maja), Põlgaste küla.

§ 2. Määruse jõustumine ja kehtetuks tunnistamine. (1) Määrus jõustub 12. augustil 2009. (2) Tunnistada kehtetuks Kanepi vallavalitsuse 19.08.2002.a

määrus nr 237 „Valimisjaoskondade moodustamine” ja Kanepivallavalitsuse 15.08.2005.a määrus nr 4 „Määruse muutmine”.

Vallavanem AIVAR LUTSVallasekretär ÕIE PÕDER

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse para-grahvist 16 ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduseparagrahvidest 7, 8 ja 19 lõikest 3, otsustas Kanepi vallavolikogu:

1. Moodustada Kanepi vallas 2009. aasta kohaliku omavalitsusevolikogu valimistel üks valimisringkond mandaatide arvuga 13.

2. Valimisringkonda kuuluvad Kanepi alevik, Erastvere, Heisri,Hino, Hurmi, Jõgehara, Jõksi, Kaagna, Kaagvere, Karste, Koigera,Kooraste, Lauri, Magari, Närapää, Peetrimõisa, Piigandi, Põlgaste,Rebaste, Soodoma, Sõreste ja Varbuse küla.

3. Nimetada valimiskomisjoni liikmeteks Õie Põder, Ülle Kallas,Heli Kakk ja Heli Adamson, asendusliikmeks Tiiu Ziugmann.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.Volikogu esimees VAHUR TOHVER

Kanepi valla valimiskomisjoni info

Valimisringkonna ja valla valimiskomisjonimoodustamine ning

mandaatide arvu määramineKanepi vallavolikogu otsus nr 1-1.3/28 (18.06.2009)

Valimisjaoskondade moodustamineKanepi vallavalitsuse määrus nr 2-1.2/4 (10.08.2009).

Suveõhtu hea muusikaga

Kanepis mängiti jalle näitemängu! 18. juulil sai Jõksi laululaval vaadata meie kandimehe August Weizenbergi 20. sajandi algul kirjutatud pildikesi pealkirja all„Sooharimine ja südameharidus”. Vahelaulud olid kuulsa Kanepi praosti J. Ph. von Rothipool sajandit varem kirja pandud rahvalaulud. Roth nimetas neid rõõmulauludeks.August Weizenberg on kirjutanud, et tema nooruses neid lauldi. Nüüd kõlasid needKanepi segakoori esituses Kalev Lindali juhatusel, kes oli ka etenduse muusikalinekujundaja. Stsenaariumi kohandas Margus Konnula, lavastasid Ülle Sillamäe ja TähteTagel. Näitlejatena tegid kaasa Meelis Vahtramäe, Tuulike Mölder, Marija Jurtin, ViktorMoro, Hennu Krukov, Leili Gribova, Kent Joosep, Reno Veski, Ülle Varik. Etendusele and-sid talutöödega hoogu Kanepi segakoori lauljad, poisid ja tüdrukud.Etendust näeb taas Mesipuu talus 29. augustil kell 17.

Politsei soovib kooliõpilasteleturvalist kooliteed

Milvi Hirvlaane oma raamatuesitlusel.

Loomisel on Kanepikaugtöökeskus

MTÜ Eesti Kaugtööühing projekti „Riskirühmade tööturulesisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustikuarendamise” raames luuakse Kanepisse kaugtöökeskus. Keskusehaldaja on MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus. Keskus töö-tab edaspidi ka äriinkubaatorina ja arenduskeskusena, pakkudesmitmesuguseid teenuseid. Projekt on praegu veel algjärgus.Infot projekti käigust jagame edapidi valla ajalehes ja kodu-leheküljel. Asjahuvilistel palun võtta kontakti valla arendusnõu-niku Enn Ruusmaaga tel 503 6034 või e-posti aadressilenn@kanepi.ee.

kanepi august 2009 24.08.2009 12:30 Page 1

AUGUST 20092 Kanepi Teataja

Põlvamaa partnerluskogu avab 17. augustil uue taotlusvoorukolmes meetmes: 1.2 „Ettevõtlusaktiivsuse ergutamine”, 2.1„Kvaliteetse, turvalise ja korrastatud elukeskkonna aren-damine” ja 2.3 „Kogukonna sotsiaalse kapitali tugevdamine”.

Projektitaotlusi võivad esitada Põlvamaa partnerluskogu tegevus-piirkonnas (Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Põlva, Valg-järve, Vastse-Kuuste ja Veriora vald) tegutsevad mittetulundusühin-gud, sihtasutused ja ettevõtjad ning kohalikud omavalitsused. Pro-jektitoetust antakse MTÜle, SAle ja KOVile kuni 90% abikõlblikekulude maksumusest ning ettevõtjale kuni 60% abikõlblike kuludemaksumusest. Infrastruktuuriinvesteeringuks antakse projektitoetustkuni 60% abikõlblike kulude maksumusest.

„Ettevõtlusaktiivsuse ergutamise” meetme puhul on eesmär-giks majandustegevuse mitmekesistamine ja konkurentsivõime tõst-mine oskuste omandamise, suutlikkuse suurendamise ja ettevõtluseedendamise kaudu, keskendudes peamiselt tegevuspiirkonna loo-dus- ja kultuuriressursside paremale kasutamisele ettevõtluses. Sellemeetme raames saab taotleda toetust alternatiivsete tehnoloogiaterakendamiseks, ettevõtjate tugisüsteemi ja koostöövõrgustiku loo-miseks. Teretulnud on ka õpilasfirmade ja õpilasmalevate projektid.Maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta on 500 000 krooni.

„Kvaliteetse, turvalise ja korrastatud elukeskkonna aren-damise” meetmes on rõhk tegevuspiirkonna elanike elukvaliteediparandamisel elukeskkonna korrastamise ja nüüdisajastamise kau-du. Maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta on 300 000 kroo-ni. Kanepi vallast said eelmises taotlusvoorus positiivse rahastusot-suse näiteks OÜ Filomela Savi turismitalu külalistemaja katuse jafassaadide remondiks ning MTÜ Varbuse Mõisameeste Selts Varbu-se aidamaja ümbruse haljastuse ja kõnniteede rajamiseks.

„Kogukonna sotsiaalse kapitali tugevdamise” meetmes on ees-märgiks tegevuspiirkonna elanikkonna kaasamine ning nende os-kuste ja teadmiste parandamine, et suurendada kogukondade suut-likkust ja piirkonna elujõulisust. Taotlusvooru on oodatud kohalikualgatuse edendamise projektid ning üheks projektiks saab taotledakuni 100 000 krooni toetust.

Kokku on Põlvamaa partnerluskogu tänavu jaganud oma tege-vuspiirkonna Leader-projektidele toetust 7,3 miljonit krooni, sellest961 565 krooni Kanepi vallast laekunud projektidele. Lisaks eespoolnimetatutele said Kanepi vallast Leader-toetust veel Kanepi valla-valitsus Kanepi kirikupargi teede renoveerimiseks, MTÜ KanepiKommunikatsioonikeskus dokumentaalfilmi tegemiseks, MTÜKanepi Raamatuküla raamatu „Minu Kanepi” (Milvi Hirvlaaneajalooline uurimus) avaldamiseks ning Kanepi vallavalitsus Kanepiseltsimaja sisustamiseks.

Seekordne taotlusvoor on avatud 17. augustist 5. oktoobrilkella 17ni. Selleks ajaks peavad olema Leader-kontorisse (MTÜPõlvamaa Partnerluskogu, Kesk 20, 63308 Põlva) laekunud kaposti teel saadetud projektitaotlused.

Täpsem info meetmete ja toetatavate tegevuste kohta, taotle-mistingimused ja taotlusvormid asuvad partnerluskogu kodulehe-küljel www.partnerluskogu.ee.

TIIU RÜÜTLE,Põlvamaa partnerluskogu tegevjuht

Mainori kõrgkool on suurimrakenduskõrgkool Eestis. ÜleEesti on koolil 12 õppekeskust.Mainori kõrgkoolil puuduvadkeskused Põlvas, Valgas, Jõge-val ja Haapsalus. Et nendeskimaakondades oleks võimalikkõrgharidus omandada, selle ni-mel teevad tööd kooli esindajad.Minu kui Põlvamaa esindajapeaeesmärk on luua õppekeskusPõlvasse, et anda kohalikele ini-mestele võimalus õppida omakodukohas.

Mis mind tõi Mainorisse?Esiteks võimalus valida päeva-ne, õhtune või kaugõpe. Olenõhtuses õppes, mis tähendab, etsaan tööl käia ja õppida. Tähtison ka regionaalsus, st kui peaksolema vajadus või tahtmine elu-kohta vahetada, saan õpinguidjätkata samas koolis, ainult tei-ses linnas asuvas õppekeskuses.Kolmas pluss on õppejõud –oma ala spetsialistid just prak-tikas. Alati on parem õppidapraktikutelt, kes tegelevad igapäev sellega, mida teisteleõpetavad.

Mainori kõrgkool pakub ha-

ridust, mis on tööturul nõutud niipraegu kui ka tulevikus, ja kõigetähtsam – kool pöörab suurt tä-helepanu pakutava hariduse si-sule ja kvaliteedile! Samas onõppemaks jõukohane. 18 erialaon minu meelest piisav, etigaüks leiaks omale meelepära-se. Mina leidsin endale südame-lähedase eriala – majandusar-vestuse ja finantsjuhtimise.

Julgustan õppima asuma eritineid inimesi, kellel on õpingu-test möödas juba 20 aastat. Minututvusringkonnas on paljud öel-nud: „Ma ei oska enam õppida,mu teadmised on aegunud, koolja õppimine on ju noortele!” Seehirm on ületatav. Tänapäevalomandavad ühes ja samas audi-tooriumis teadmisi lapsevanemja laps. Mainori kõrgkooli kõigevanem üliõpilane on 62aastane.Õppida ei ole kunagi hilja!

MERLI MAISTE,Mainori kõrgkooli esindaja

PõlvamaalMerli.Maiste@mk.ee

+372 5679 0010 Loe lisa www.mk.ee!

18. juulil toimus KanepiRaamatuküla 2. raamatupäev.

Kanepis tekkis raamatukülaloomise mõte kaks aastata tagasija juba esimesel tegutsemisaas-tal korraldati ka raamatupäev.Nagu toona lubatud, toimus seeka tänavu.

Päeva esimese poole täitsiduute raamatute esitlused. MilviHirvlaane tutvustas oma uut raa-matut „Minu Kanepi”. Ajaloo-lase põhjalikkusega koostatudmahukas teos käsitleb Kanepirikast ajaloopärandit tänasenivälja.

Ilveste perekond esitles lausakaht uudisteost. Aapo Ilves tut-vustas oma uut luulekogu „Tu-len öösel sulle koju” ja Tiina Il-ves oma jutustust „Viis viima-tist”. Olavi Ruitlane tuli Kane-pisse oma uue raamatuga „Nai-ne” ja Antiigiaidas sai vaadataVaidu Vidili värsket dokumen-taalfilmi „Kanepi vägi”.

Raamatupäeva külaliste ni-mistu oli Ïanriliselt väga mitme-külgne. Noorte hulgas populaar-sust koguvat koomiksiteemattutvustas Alar Pikkorainen, keson tuntud oma „Kosmosemutti-de” koomiksisarjaga. Teistlaad-set lähenemist koomiksile avaskevadel Haanja põhikooli lõpe-tanud Katariina Skott, kes tege-leb teemaga Interneti vahendu-sel ja rahvusvahelises ringkon-nas.

Räpplüürika võimalustest jaeripärast rääkis Martti Poomalias s`Poom. Kitarri mängis jalaulis Riho Kall Põlvast.

Põhja-Eestist külaliseks kut-sutud Andrus Kivirähuga aren-das dialoogi Võrumaa kirjanikJan Rahman. Kohtumiseks And-rus Kivirähuga olid ettevalmis-tusi teinud ka Kanepi koolilap-sed. Nad esitasid kirjanikule te-ma loomingut ja teenisid selleganii autori kui ka publiku üks-meelse aplausi.

Setuteemaliste lugude ja lau-ludega esines Lauri Sommer.Enn Vaino paljastas oma kirjani-kutee tagamaid. Üllatusesineja-na tuli raamatupäevale JaanPehk, esitades oma uusimat lau-luloomingut.

Vaadata sai mitut näitust. Väl-ja olid pandud Toomas Kalve jaMadis Katzi moefotoparoodia„Kanepi moefoto”, Jaanus Ness-leri maalid, „Kosmosemuttide”näitusekomplekt ja valik Kane-

pi-teemalisi pilte koolilaste sil-made kaudu. Eksponeeritud olidka Eesti eelmise aasta 25 kauni-mat raamatut.

Kohal oli kirjastus Varrak ma-huka müügiletiga, osta sai karaamatuantikvaaride pakutavat,samuti Võru instituudi trükiseid.Mitu kirjanikku oli väljas omamüügiletiga.

Omaette sündmuseks on ku-junemas Kanepi Raamatukülakirjandusauhinna „Kanepine ha-me” väljaandmine. Statuudi jär-gi antakse see kümme aastat ta-gasi ilmunud teose eest, mis onajaproovile vastu pannud ja mil-lel on endiselt lugejaid. Võidu-teose valimise aluseks on punk-tiskaala, kus määravaks on teoseseotus Võrumaa ja võru keelega.Selleaastane preemia läks MadisKõivule 1999. aastal ilmunudraamatu „Kähri ker'ko man Pek-ril. Studia Memoriae II” eest.Eakas kirjanik saatis auhindavastu võtma oma lapselapse, kesvõttis kanepisest kangast ja sel-

lele tikitud raamatuküla logogahame vastu koos vanaisa tänu-sõnadega. Teist aastat anti väljaka Toomas Kalve eripreemiatkümne aasta vanuse teose eest,kus on kirjeldatud külajoodikuteelu. See auhind läks Andrus Ki-virähule raamatus „Pagari pipar-kook” ilmunud novelli „Naise-võtt” eest.

Õdusas õhkkonnas möödu-nud päev ei hiilanud küll külas-tajate arvuga, huvilistele pakkusaga hulgaliselt kirjanduslikkurõõmu. Korraldajad panevadedaspidigi rõhu mõnusale-huba-sele-lahedale kirjandushuvilistekokkusaamisele.

Punkti pani päevale Jõksi jär-ve ääres toimunud vabaõhueten-dus. August Weizenbergi algu-pärase näidendi „Sooharimine jasüdameharidus” kohandas la-vastuseks Contra. Lavastaja oliÜlle Sillamäe.

EPP MARGNAMTÜ Kanepi Raamatuküla

Partnerluskogu avab augustis Leader-toetuse

taotlejatele uue taotlusvooru

Kanepi päevakeskusel onsaanud toredaks traditsiooniksigasuvised ekskursioonid Eesti-maa eri kohtadesse. Seekord ot-sustasime külastada Võrumaad:Mõniste muuseumi, Metsamooriturismitalu ja Uhtjärve ürgorunõiariiki. Enamik meist polnudnendesse paikadesse jõudnud jasoovijaid sai suur bussitäis. Põh-jaliku eeltöö oli teinud meie päe-vakeskuse töö korraldaja HeleTürna, seetõttu laabus reis suu-repäraselt, ka ilm oli ilus.

Mõniste muuseumis saimegiidi vahendusel ülevaate Eestiühest vanemast vabaõhumuu-seumist: hoonetest, nende sisus-tusest, tööriistadest. Muuseumis

korraldatakse mitmesuguseidtemaatilisi üritusi, näiteks hobu-sepäev, linapäev, lambapäev,leivapäev jt.

Palju vajalikke tervisetead-misi ja nõuandeid saime Metsa-moori turismitalu perenaiseltIrje Karjuselt. Igaüks talletasmällu midagi enda jaoks. Eri-liselt mõjus meile loitsukelder.Hea energiaga tervisetooteid sai-me Metsamoori varasalvest kakaasa.

Uhtjärve ürgoru nõiariigisvõistlesime aktiivselt selle maarahvuslikul spordialal – luuavis-kes. Parima tulemuse saavuta-nud Helve sai ka toreda autasu.Meile tutvustati privaatseid öö-

bimisvõimalusi, millest seekordsiiski loobusime. Seda enamnautisime nõiaköögi kokakunsti:nõgesesupp ja magustoit mait-sesid ülihästi. Lõunasöögi tegieriliseks nõid Augusti kohal-olek. Tema riukalikele küsimus-tele tuli meil vastata. Tublimadvastajad olid Linda ja Leie, kessaid ka preemia.

Toreda ekskursiooni eest tä-name Kanepi vallavalitsust, eks-kursiooni organiseerijat HeleTürnat, Tuuliku bussifirmat, keson meid alati meeldivalt sõidu-tanud, ja kõiki reisikaaslasi.

LAINE LAAN

„Kanepi vägi”Raamatuküla päeval sai

Antiigiaidas vaadata VaiduVidili uut dokumentaalfilmi„Kanepi vägi”. See on kol-mas film sarjast, mis koon-dab Kanepi kihelkonna aja-loo- ja kultuurikilde minevi-kust tänapäevani. Vaidu Vidilon filmilindile jäädvustanudpraegused vaated, säilinudfotodokumendid ja inimestemeenutused Kanepi kihel-konna vesiveskitest. Kokkuon ajaloolise Kanepi kihel-konna territooriumil ülesvõetud 29 veskikohta, mit-mest on alles vaid müüriki-vid ja mälestused. Filmiskõnelevad Juhan Klais Koo-rastest, maausuline EppMargna, ajaloolane PeeterLail, Jaak Metsalu, KajaKirsipuu jpt. Veskite teemaon läbi põimunud legendideja müütidega Ahja ja Võ-handu jõe pühadusest. Filmilon hindamatu ajaloolineväärtus, sest aeg teeb omatöö, vaid jõed tulevad ja lähe-vad, toovad ja viivad, naguütleb filmis Epp Margna.

Vaidu Vidili filmid kan-navad registreeritud kauba-märki IDENT. Selle raameson valminud ja valmimasveel dokumentaalfilme Ka-nepi kultuuriloost. Ajapikkuon tal kogunenud suur video-arhiiv setudest siin- ja seal-pool piiri. Materjal lähebvarsti montaaÏi. Vähesed tea-vad, et juba aastaid teeb Vai-du Vidil koostöös OÜga Edi-tors uudiseid YLE TVle.Mullu näidati Soome TVsüheksat 40minutilist Eestittutvustavat filmi „MatkassaVirossa”. Selle võtterühmasosalesid ka Valli ja Vaidu Vi-dil. Tänu nendele oli ka Ka-nepi mitme teemaga pildis.Eestit külastavate turistidejaoks teeb Vaidu Vidil koos-tööd kultuuriloogiidi ElinaAroga. Valminud on soome-ja ingliskeelne Tartu vanalin-na tutvustus, samad filmidtulevad lähiajal välja hiina-,jaapani- ja kreekakeelsena.Järge ootab Kanepi kihelkon-na hariduse ajalugu, Kõllesteja Valgjärve valla territooriu-mile jäänud koolide asuko-had ja ajalookillud on jääd-vustatud ja osaliselt ka Ka-nepi ümbruse koolid. Lisaksfilmile „Kanepi vägi” onDVD-plaadil juba AugustWeizenbergi näidendi „Soo-harimine ja südameharidus”esietendus Jõksis, samutiKooraste aiakontsert (kahesosas). Viimane muusikalinevideosalvestus oli Otepääpuhkpillipäevade lõppkont-sert Rõngu kirikus. Viimastelaastatel on tehtud salvestusika Leigo järvemuusikalt. Eri-ti suur on olnud huvi UrmasSisaski flöödikontserdi„Leoniidid” vastu, dirigeeribNeeme Järvi ja solistina onkaastegev Maarika Järvi.„Saan valida, teen ainult neidasju, mis ka endale huvi pa-kuvad. Peamiselt on needkultuuri ja ajalooga seotudteemad. Kümmekond pike-mat filmi ja hulk väiksemaidsalvestusi aastas, rohkem eikannata pisike kodustuudiovälja. Aga kui rääkida Kane-pi väest, siis see on ikkagineed paljud memmed ja taa-did, kes on meid oma töögatänasesse päeva vedanud jakelle räägitud lood on huvita-vamad kui mis iganes ajaloo-raamat,” räägib Vaidu Vidil.

Nii ongi kujunenud, etreklaamtrükiste tegemine onvaid veerand tema tööst jame näeme paljudel valla üri-tustel filmimas kohalikkukaamerameest. Suur tänutalle selle eest!

TIIU LEPPIKUS

Suvi on puhkuse, sõitude jasõpradega kohtumise aeg.

Kanepi ja Saverna segarüh-mad olid 15.-16. juunil SoomesKuopios XX tantsufestivalil.Esmakordselt osalesid seal kaseenioritantsurühmad Lätist jaTallinnast.

Traditsioon korraldada rah-vusvahelisi tantsufestivale saialguse Kanepist 2005. aastal, kuitoimus seenioritantsude õppe-päev. Järgmisel aastal korraldati-gi Kanepis kirikuplatsil rahvus-vaheline tänavatantsufestival.Sama aasta augustis osalesimefestivalil Jurmalas, aasta hiljem

Valkas. 2008. aastal tantsisimekoos sõprusrühmadega Lätist,Soomest ja Eestist vanalinnapäevade ajal Tallinnas raekojaplatsil. Sel aastal kutsus meidSoome Kuopiosse esinema tant-surühm Pivot. Vastuvõtt oli sõb-ralik. Õppisime ja õpetasimetantse, esinesid Läti, Soome jaEesti rühmad. Suurel kontserdillinna turuplatsi laval esitas igarühm oma kava. Südamliku tänuütlesid meile Soomes elavadeestlased. Festival lõppes suuressõprusringis, anti lubadusedkohtuda ka edaspidi. Lisakssaime tutvuda Kuopio vaatamis-

väärsustega, enne laevale mine-kut ka Helsingiga.

Oleme tänulikud sponsori-tele: Põlva Kultuurkapitalile,Kanepi ja Valgjärve vallale, Ka-nepi seltsimajale. Suur tänu kafirmale Tuulik ja nende toredalebussijuhile Toivole ning rühma-juhtidele Heljule ja Mariale.

Südamlikud tänusõnad kuu-luvad loomulikult ka Soometantsurühmale Pivot ja nendejuhendajale Elvirale.

Reisist osavõtjadHELE-MALL TÜRNA ja

MARIA DRENKHAN

Uus õppekeskus Põlvas

RMK Kiidjärve – Kooraste puhkeala ootab kõiki spordilembesi loodussõpru 23. augustil kell 11

järjekordsele üritusele „Erastvere 15 järve rattatuur”.Retk algab Tammiku pubi juurest ning kulgeb retkejuhi saatel 40km mööda looduskauneid kohti Kanepi vallas. Eessõitja onendine Erastvere metskonna metsaülem Priit Kask. Katkestajaidaitab transpordiga loodusvaht Kalle Kalamees. Fini‰is ootab kõikiosavõtjaid supp. Registreerimine ja info tel 515 5816 või pilvi.saar@rmk.ee.

Kanepi teine raamatupäev

Madis Kõiv saatis „Kanepise hame” auhinda vastu võtmaoma lapselapse, kes võttis kanepisest kangast ja selleletikitud raamatuküla logoga hame vastu koos vanaisa tä-nusõnadega.

Kanepi gümnaasiumi õuel lugesid õpilased AngelaKorela, Mari-Liis Lattik, Marie Rahel Lail ja Tauno Pettaikatkendeid Andrus Kivirähki loomingust. Kuulamas oli kaautor ise (istub fotol vasakul).

Eakad käisid Võrumaad avastamas

Seeniortantsurühmad esinesid Kuopios tantsufestivalil

kanepi august 2009 24.08.2009 12:30 Page 2

Kanepi Teataja 3AUGUST 2009

Iga päev toob uusi võimalusisooritada igapäevatoimetusi jakasutada teenuseid internetivahendusel.

Majandus- ja kommunikat-siooniministeeriumi uuringusinfokihistumise kohta erista-takse inimesi selle järgi, milmääral nad oskavad ja on moti-veeritud kasutama info- jakommunikatsioonitehnoloo-giaid, et oma elukvaliteeti tõs-ta.

Eesti Telekom, EMT, Elion,MicroLink ja SA Vaata Maail-ma on algatanud inimeste inter-netti kaasamise projekti „Olekaasas!”. Projekti käigus onsoovijatel võimalik läbida ar-vutialane alg- ja täiendusõpe.„Ole kaasas!” aitab vähendadainfokihistumist, lihtsustadesinterneti kasutamise võimalusi.

Koolituse läbinutel on või-malik muretseda soodushinna-ga arvuti ja internetiühendus.

Koolitusele on oodatudkõik, nii memmed-taadid kuika koolinoored, kellel napiboskusi arvutit ja internetti kasu-tada.

Koolitus jaguneb kaheks.Algõppes on fookuses algtead-mised arvutist; töö alustamineja lõpetamine; algteadmisedinternetist; internetist info otsi-mine; elektronpost. Koolituson mõeldud päris algajatele ja

neile, kes on arvutiga vägavähe kokku puutunud. Täien-duskoolitusel on võimalik tut-vuda ID-kaardi ja Mobiili-IDkasutuse võimalustega, õppidadigiallkirjastamist ning saadaülevaade avalikest ja ettevõtetee-teenustest. Sellele koolituse-le on vaja kindlasti kaasa võttaID-kaart ning teada PIN 1(isiku tuvastamiseks) ja PIN 2(digiallkirjastamiseks). Juhulkui ID-kaardi PIN-koodid onkadunud, saab need tasuta ko-dakondsus- ja migratsiooni-ametist. Kui on olemas Mobii-li-ID, siis tuleks koolituselekaasa võtta ka kõik selle ka-sutamiseks vajalik.

Koolitused toimuvad Kane-pi gümnaasiumi arvutiklassis.Koolituse pikkus on neli aka-deemilist tundi. Rohkem infotja registreeruda saab internetisaadressil www.olekaasas.eevõi „Ole kaasas!” infotelefonil618 0180. Registreerumiseksvõib kirjutada ka koolitajale e-posti aadressil pirvil@tamu-la.edu.ee või helistada alates 2.septembrist tööpäeviti telefonil797 6321.

Kohtumiseni koolitusel!

PIRET VIIL,Kanepi gümnaasiumi

õppealajuhataja, „Ole kaasas!" koolitaja

Kohe algab 2009/2010. õp-peaasta. Kuidas Kanepi güm-naasium sellele vastu läheb?

Suve jooksul on koolimajastehtud sanitaarremont: klassidepõrandad, pingid, koridorid, saalon saanud uue värvkatte. Täidetitervisekaitse ettekirjutused:klasside akende ees on rulood jatahvlite kohal uued valgustid.Ka päästeameti ettekirjutus tule-tõkkeuste kohta on täidetud. Sot-siaalpedagoogile remonditi töö-kabinetiks endine laoruum. Ke-vadel osteti juurde garderoobimetallkappe. Selle tulemusenaon nüüd vaid 1. klassi õpilastelüks kapp kahe peale, ülejäänutelon isiklik lukustatav kapp.

Kuna kooli eelarve vähenes,siis jäi projekteerimata ja ehita-mata planeeritud ventilatsiooni-süsteem. Pingelisest eelarvestpüüame leida ressursse, et staa-dioni Hurmi tänava poolne aedrekonstrueerida ja garaaÏide vä-limust uuendada.

Algavaks õppeaastaks saimeprojektidega kaitseministeeriu-milt 10 000 krooni riigikaitseõppevahendite soetamiseks, ala-ealiste komisjonilt 7 500 krooniprobleemsete noorte seiklusli-keks tegevusteks. EsitasimeELile rahataotluse andekate las-te arendamiseks ja uute valikai-nete rakendamiseks ning majan-dusõpetuse edendamiseks sum-mas 1,9 miljonit krooni. Vastuspeaks saabuma septembri algul.

Uuel õppeaastal alustab koo-lis tööd 14 klassikomplekti. Pa-ralleelklassid on 7. ja 9. klassis,praeguse seisuga on mõlemas 29õpilast. Eelmise aasta kaks 10.klassi liidetakse üheks 11. klas-siks, kuna õpilaste arv langes al-la 36. Gümnaasiumiklassid ja-gunevad paralleelideks alates 37õpilasest.

Suvel lõpetas mitu õpetajatpikaajalise tasemekoolituse. Niisaid magistrikraadi Merike Luts(inglise keel), Ella Põder (vene

keel). Metsamajanduse bakalau-reuseõppe lõpetas Peeter Pau,allakirjutanu sai andragoogi IVkutsetaseme.

Põlva kultuurikeskuse kul-tuurijuhiks suundus Andre Lai-ne, tema asemel tuleb tööle Tartutantsuklubi Hetero treener RitaBöckler. Kanepi valla kultuuri-ja spordinõunik Ülle Sillamäehakkab 10. klassis õpetama uuri-mistöö ja meedia aluseid.

Rahastuse sai Innovesse esi-tatud projekt, tänu millele lisan-dub õppekavasse uus aine – kar-jääriõpetus. Innove tasub õpeta-ja koolituse ja 50% õpetaja töö-tasust.

Kommenteerimist vajab paljumeediakära ja segadust tekita-nud põhikooli- ja gümnaasiumi-seaduse (PGS) eelnõu üks osa.Arutelu all on olnud põhikooli jagümnaasiumi õppekava lahuta-mine, põhikooli ja gümnaasiumieraldamine eraldi koolideks jasellest tulenevalt väikeste güm-

naasiumide sulgemine. Selliseidarutelusid on olnud ka varem,seaduseks ei ole need saanud,nagu ka suvevaheaja lühenda-mine, koolikohustusliku vanusetõstmine jms. Kanepi gümnaa-sium jätkab tööd gümnaasiumi-na, meil on olemas haridus- jateadusministeeriumi koolituslu-ba keskhariduse andmiseks jaõpilased, kes soovivad Kanepigümnaasiumis õppida.

Eelnõu arutelud jätkuvad sü-gisel. Uue seaduse kehtimahak-kamisest ja sisust anname üle-vaate ka Kanepi Teatajas.

Kõikidele õpilastele soovintöökust ja õpimotivatsiooni, sesthea haridus annab tööjõuturuleelised. Lastevanematele soovinjõudu toetada lapsi, sest õppimi-ne ei ole kerge töö. Vallavalit-susele ja vallavolikogule soovintarkust teha sel keerulisel ajal õi-geid otsuseid. Ilusat kooliaastaalgust kõigile! Kohtumiseni 1.septembril kell 9 aktusel.

MERIKE KASTE,Kanepi gümnaasiumi

direktor

Uus kooliaasta on ukse ees

14. augustil toimus Kanepis Jõksi laululaval Andre Lainetantsijate suvelaagris valminud tantsuline komöödia „Linnastära ehk nädalaks maale”. Tegemist on humoristlikuetendusega, kus näitlejad ja tantsijad lõid meeleoluka pildimaaelust läbi linnanoorte seikluste. Muusikaks olid valitudEesti artistide populaarsed lood. Osavõtjaid oli mitmest AndreLaine tantsutrupist: Meie Stuudio, Kagu Kabujalakõsõ,Variatsioonid, Siisike ning Kanepi ja Varstu rühm. Kõigesuurem tänu osavõtjatele, kes aitasid nii nõu kui ka jõuga. Tänuka sponsoritele. Andre Laine tänab abi eest perekond Kelnerit, Saiat, Pärna,Hiopit, Külli Lokkot, Ele Kõivu, Mikk Tagelit, Rivo Veskit,Liina Roopi, Iiris Jaaskat, Inge Tamme, Annika Kääri, KadiLutterit, Kaisa Lutterit, Maanus Hassi, Urmas Kiviranda,Kanepi gümnaasiumi ja Kanepi gümnaasiumi söökla töötajaid,Kanepi vallavalitsust, Kanepi seltsimaja.

4.-7. augustini toimus Kanepi noortekeskuse ja Tartu Tähenoorteklubi koostöös noorte laulu- ja tantsulaager EstRus, sellelõpetas etendus Jõksi laululaval. Etenduse muusika ja tantsudekokkupanekul oli suur osa noortel endil. Peamine eesmärk olilõimida eesti ja vene noori just tantsu ja laulu kaudu.

2008/09. õppeaasta oli Põl-gaste koolile viimane. Kooli sul-gemise peapõhjuseks oli õpilas-te vähesus. 2007/08. õppeaastalõppis koolis 18 last. Eelmise su-ve jooksul lahkus koolist 11õpi-last, neist kaks lõpetasid 6. klas-si. Õpilaste arv vähenes veelgi janii ei jäänudki muud üle kui koolsulgeda.

2008/09. õppeaastal õppismeil üheksa õpilast, lasteaiaskäis 16 last. Viimasel kooliaastalõppisid Põlgaste kooli 1. klassisHelina Inno ja Anneli Lukats, 3.klassis Marten Hani, JoosepLukats, Karl-Erich Ruttu, 5.klassis Kaira Kurvits, MihkelLukats, 6. klassis Kristiina Rin-ne, Kaldin Raidväli.

Lasteaia lõpetas kuus last:Sandra Muuga, Mary-AngelaRuttu, Alex ·evt‰uk, Carlo Too-meoja, Carol Toomeoja ja Terje-Riin Tätte. Nemad jätkavadõpinguid Kanepi gümnaasiumis.

Aasta jooksul toimus mitumeeldejäävat ettevõtmist: täht-päevapeod koos lastevanemate-ga, teatriskäigud, ekskursioonid,teemapäevad jne. Koos kultuu-rimajaga korraldasime beebideaustamise päeva, õppisime sel-geks mitu näidendit, millega

esinesime raamatukogupäeval,jõulupidudel nii koolis kui kakultuurimajas ning emadepäevapeol. Ringidest töötasid pealenäiteringi muusikaring õpetajaKaja Kerneri, kunstiring õpetajaMerlin Jalajase, nobedate näp-pude ring õpetaja Merle Põllu-veere ja meisterdamisring õpeta-ja Rein Põdderi juhendusel.

Enamik asju jääb siia ja laste-aed saab neid kasutada, osa töö-õpetuse vahendeid jääb eakatepansionaadile. Arvuteid on an-tud ka teistele valla allasutuste-le. Kanepi gümnaasiumi õpeta-jad valisid koolile vajalikke õp-pevahendeid, õpikuid ja õppe-kirjandust. Arhiivimaterjalid onpaigutatud vallavalitsuse arhiivi,sealt saab ka väljavõtteid kooliõpilasraamatust.

Tänavu 1. septembrist töötabPõlgastes lasteaed. Sinna jäävadtööle kaks lasteaiaõpetajat, üksõpetajaabi, poole kohaga on tööllasteaia juhataja ja kokk. Koolitöötajad koondati. Loodan, etsügiseks leiavad nad endale vää-rilise töökoha. Soovin kõikidelekordaminekuid!

EHA SÖÖT,Põlgaste lasteaia juhataja

On juulikuu sume õhtupoolik. Hur-mioru Ööbikud on kogunenud koori-prooviks Varbusele Kalev Lindali juur-de, et 8. augustil toimuval perepäevalrahvast kontserdiga rõõmustada. Koorijuhendaja Meeli Rammul on juba pillitaga ja mitmehäälne laul kodust onkaugele kosta.

Kui laulud lauldud, ei jäänud loomu-likult ka siinkirjutaja nokk kinni: puhu-sime veidi külajuttu. Vestlusringisistusid Eela ja Arvo Jää, Meeli ja TiitRammul, Reet ja Vello Karu, Urve jaPaavo Järg, Anne Tomba, Ilmar Tagel,Eha Sööt, Vaike Kottisse, Aini-MegateAsi ja vast loodud orkestri juht KalevLindal.

Mis on Hurmi külas varasemaga võr-reldes muutunud, mis on Hurmi küla lii-kumise fenomen?

Anni teeb jutuotsa lahti: „Kui võrrel-da Hurmi küla varasemat ja praegustelu, siis võib öelda, et Hurmi küla on tü-hi. Varem oli Hurmis suur saun. Lau-päeviti käis saunas oma veerandsadainimest. Nüüd ei ole neljagi enam.”Ilmar arvab, et vahest on nüüd igal pereloma saun.

Anni meenutab edasi: „Vanas mõisa-hoones elas oma neli-viis peret, samashoones oli ka koorejaam. Ka see majaon hävinud, peaaegu pool sajandittagasi. Hurmi küla oli siis territoriaalselthulga väiksem kui praegu, aga rahvastoli tunduvalt rohkem.”

Arvo Jää poetab vahele, et praegu onkülas registreeritud 44 meest ja 45 naist.Suvel aga on külas umbes 400 inimest.

Küla keskpaik on tühi. Kui varemolid külas farmid – lüpsikari, noorkari –

siis oli rohkem liikumist. Veel olidsigala ja kanala. Need on kolhoosiajamälestused.

Pered olid toona samuti suuremad.Ega praegugi külas päris tühja majapi-damist ole.

Kokku on Hurmi külas 55 talu, kuselanikud toimetavad.

Ilmar Tagel: „Kui meie Velloga koo-lis käisime, siis rivistus igal hommikulHurmi küla tsentrumist 28 vennikest, etminna Karaski kooli. Palju nüüd läheb?Mitte ühtegi. Karaskis pole kooligienam. Pole kooli, pole lapsi.”

Anne lisab: „Kui minu lapsed käisidkoolis, siis oli koolis 22 last. Teine nii-palju läks Põlgastesse.”

Ilmar: „Kui meie koolis käisime,autot veel ei olnud.”

Tekib üleüldine arutelu, kui paljuHurmist praegu kooliõpilasi hommikutibussi peale läheb. Arutelu tulemuselleitakse üks poiss, kes käib kooli Ka-nepisse, Põlvas koolis käijaid ei meenu.

Küsimusele, millega Hurmi küla ela-nik leiba teenib, tuleb vastus kiiresti:siin elavad peamiselt pensionärid.Järgneb nõutu vaikus. Nii ta kipubolema, kõlab Vello kommentaar.

Arvo Jää ei ole sellega päri: „Ei üt-leks, et ainult pensionärid. On tegelikultfifti-fifti, arvan niimoodi. On koolis käi-vaid noori, kes kohapeal koolis ei käi,käivad kusagil kaugemal. Siis onerinevate erialade esindajaid – on ehita-jaid, keevitajaid, õpetajaid, teatrikriitik,lavastuskunstnik. Siin on huvitavkooslus. Need on just tööealisedinimesed, kes käivad kaugemal tööl.”

Tahan teada, kes on kuulsaim Hurmi

küla kodanik? Keda tuntakse? Jälle hetkarupidamist, siis teatab Vello: „Ilmar onmeie kõige tuntum mees.” Järgneb hea-tahtlik naer. Ilmar ei taha vist kogu au-paistet endale võtta ja täiendab kuulsatehurmikate nimekirja: „Leisi Valve ontuntud pedagoog. On õpetanud mitutpõlvkonda.”

Valve on ka palju kodupaiga muis-tendeid Põlvamaa muistendite kogu-mikku saatnud. Selle koostas omal ajalRein Vill.

Hurmiorg on paistnud silma tugevaseltsitegevusega. 2002. aastal asutatiHurmioru selts, selle katuse all tegutseb

ka Hurmioru perering, kuhu kuuluvadKanepi, Kõlleste, Laheda ja Põlva vallapiirimail tegutsevad talupered.

Ühiselt tõdetakse, et selts on külaeluarengut oluliselt edasi viinud. Paljudasjad on hakanud liikuma.

„Hurmi külakell... Külakell on see,kel hästi palju juttu jätkub.”

Vaike: „Kui nüüd külakellast juttutuli, siis selle talu peremeest, kus mepraegu elame, olevat kutsutud külakel-laks. Ta olevat alati öelnud: „See tulebsuure kella külge panna.” Ja nii sai taoma hüüdnime.”

Ühiselt on palju tehtud: Kantsimäe

peoplats sai korda, Hurmi järve rand onkorrastatud, Hurmiorus on põllurallirada. Kõik on tehtud projektipõhiselt.

Kolm külakokkutulekut on olnud:1998., 2004. ja 2008. aastal.

Hurmi külakooli kivi avamine oli2006. aasta 2. septembril. Paavo Järgkirjutas luuletuse pühendusega „Vanalõkoolilõ”. Selleks puhuks tuligi kokkuprojektikoor Hurmioru Ööbikud. Üleson astutud mitmel üritusel, esinetud onka televisioonis.

Meeli kiidab lauljaid: „Me saimekohe sõpradeks, tahtsime ikka uuestikokku tulla. Tänaseks oleme nagu suurpere. Käime üksteise sünnipäevadel,tahame tihedamalt suhelda, mitte ainultkooriproovis kokku saada.”

Ei sega ka vanusevahe. Vanima liik-me Aini-Megate ja noorima ööbiku He-lery vanusevahe on 64(!) aastat.

Kuidas näeb välja Hurmi küla mõne-kümne aasta pärast? Praegused hurmi-kad küla tuleviku osas pessimistid eiole. Ollakse veendunud, et küllap lapsedsiia ikka tagasi tulevad, ainult peavadendale tegevuse leidma. Niisama passi-da pole siin tõesti mõtet. Mingi põhitööpeab olema. Inimesed käivad kaugeltööl, Põltsamaast Viljandini välja, Võ-rust ja Tartust rääkimata.

See aga ei takista siia endale kodusoetamast. Eela tõdeb: „Kui meie küllatahetakse elama tulla, siis järelikult onsee niisugune küla, kus inimesed taha-vad elada.”

Jah, Hurmi küla on tõepoolest kodu-ne ja perekeskne küla.

ÜLLE SILLAMÄE

Kus on minu koduke? Seal, kus Hurmi külake

Tule tasuta arvutikoolitusele!

Põlgaste lasteaed-algkooljätkab lasteaiana

8. augustil toimunud Hurmioru perepäeval esines vast loodudorkester Hurmioru Folk koosseisus Kalev Lindal (akordion), Ants Nurk(kitarr), Merike Tigas (viiul), Carol Kottisse (plokkflööt), Merit Rammul(viiul), Karmen Tigas (viiul), Heino Tagel (bariton), Ilmar Tagel (tuuba).

Foto: EELA JÄÄ

kanepi august 2009 24.08.2009 12:30 Page 3

4 Kanepi Teataja AUGUST 2009

Kanepi vallavalitsuse ja volikogu ajaleht.Toimetuse aadress: Turu 2, Kanepi alevik , 63101 Põlvamaa. Koostaja Tiiu Leppikus, tel 797 6312, 797 6323. Kirjastanud AS Võru Teataja, pk 1, 65602 Võru.KANEPI TEATAJA

SEPTEMBER

97Hilda Kobakene

Piigandi küla96

Hilda RuusPõlgaste küla

90Helje Ehasalu

Heisri küla89

Perenije Kets Soodoma küla

86Aini-Megate Asi

Hurmi küla85

Laine PladoPiigandi küla

84Voldemar Haugas

Kanepi alevikMeeta LeidarKarste küla

Hilja EespäevKarste küla

83Edgar LadvaKooraste küla

82Arnold Rull

Peetrimõisa külaEllen Vallimäe

Hurmi külaHelja Sool

Jõgehara küla81

Erich HaniKaagvere küla

80Eha Pettai

Kanepi alevikHelju Pilt

Kanepi alevikLinda Puusepp

Põlgaste külaHelga Pant

Erastvere küla75

Erich LinnakKanepi alevik

Lea PotterJõksi küla

Ilme RööpsonPõlgaste küla

70Enn PiiskoppelErastvere küla

Ivi-Maret MuugaKoigera küla

Õie LokkPõlgaste küla

Ene KuusneemSoodoma küla

65Lembit JursKooraste küla

Riina-Rutt AllekõrsPõlgaste küla

60Mati Sikk

Närapää külaMai PappelSõreste küla

Valentina GanovaErastvere küla

Ene PõderLauri küla

OKTOOBER91

Georg TiislerKanepi alevikElsbeth SikkSoodoma küla

85Aino SoharPõlgaste küla

83Hilja Sool

Jõgehara küla82

Daisy PokkKaagna küla

80Uno Kutti

Soodoma külaVirve Pettai

Kaagvere külaEndla SarapuuErastvere küla

Asta LutsKoigera küla

75Maimu Pärna

Hurmi küla70

Ülo KaljumäeErastvere külaLaine Hani

Põlgaste külaHelve JuustKarste külaRoosa Lina

Kanepi alevikAlide JürimaaSoodoma külaAsta Paistu

Kanepi alevik65

Artur-Johannes ValgeSõreste küla

Toivo JõerandKanepi alevikAili Kangro

Soodoma küla60

Nadezda Tihhonova Magari külaKülli Ermel

Kaagvere küla

Tugevat tervist ja jõudu soovivad kõikidele sünnipäevalastele

Kanepi vallavolikogu javallavalitsus.

MALLE ANNMANN6.04.1951–3.06.2009

Kaagvere küla

HILLAR KASESALU5.05.1942–10.06.2009

Kanepi alevik

UUNO RAAL1.04.1932–18.06.2009

Kaagvere küla

ANTS MÕISTUS8.01.1940–10.07.2009

Põlgaste küla

HARALD SILGO20.09.1921–19.07.2009

Erastvere HK

ELSA KANA22.07.1935–15.08.2009

Hino küla

Vastsündinud vallakodanikud

Kiirelt kasva ja harjudapüüa iga maailma imega!Elu ise sind endasse hüüabuue ilusa nimega.

MÄLESTAME

Kaunimad õied, mis sügis saab luua,tahame sinule täna tuua.Põimida neisse särava päikese, õnnesoovi nii suure kui väikese.

Luisa Nõmmik Kanepi alevik

Andri Tätte Põlgaste küla

Brenda Vals Põlgaste küla

Kaspar Liivamägi Kaagna küla

Andero JürisooSoodoma küla

Liisi UiboPõlgaste küla

Robin HoopHeisri küla

Õnnitleme vanemaid!

Õnnitleme!Kaja Kirsipuu

90Oled osalenud Ajaringi

eakate ansambli kõigil esi-nemistel, ja seda juba kolm-teist aastat – ansambli loo-misest alates. Kaunid me-loodiad on meid liitnud, saoled olnud meile hea sõber. Positiivne ellusuhtumine on and-nud sulle palju eluaastaid ja meile meeldivaid koosolemisehetki. Sinu loomupärane optimism ja rõõmsameelsus innus-tavad meidki, naeratus ja huumorimeel saadab sind kõikjal.Oled jutustanud oma elust humoorikalt, mõned su meenutusedon jõudnud heli- ja filmilindile. On olemas tõeline väärtus –head inimlikud suhted – ja on imepärane, kui tähelepanelik sasuudad kõigi vastu olla.

Soovime, et sul jätkuks laululusti, head tervist, südame-soojust ja hingejõudu veel paljudeks aastateks!

Ajaringi segaansambli nimel LAINE LAAN

Mis on ühist ‰amanismil jakoorilaulul? Kui seda oleks mi-nu käest küsitud aasta tagasi,oleksin öelnud, et mitte midagi.Nüüd aga, olles ligi aasta KalevLindali dirigeerimisel ja koori-vanem Vaike Kottisse eestveda-misel Kanepi segakooris laul-nud, oskan mõningaid paralleelevälja tuua küll. Ka kooris laul-mist võib võtta rituaalse toimin-guna, milles ligi nelikümmendinimest tegutsevad ühise ees-märgi nimel. Harmoonia ja jõud,mis saavutatakse koos lauldes,on kaugelt suurem tulemusest,mis oleks saavutatud eralditegutsedes. Olen õppinud, etüksikisiku improviseerimine võiteistest ülelaulmise katse tekitabkakofoonia. Hea tulemus saavu-tatakse vaid üksteist arvestadesja kooskõlas tegutsedes. ·amaankutsub tseremooniale abilisi.Mida rohkem on eesmärgilekeskendujaid, seda suurem onedu saavutamise võimalus. Vä-ga tähtis on selles protsessis rüt-mile keskendumine. ·amaanilon abiks trumm, kooril aitabrütmi hoida dirigent. Vastavaltrütmile on sätitud hingamineehk kõik hingavad ühes rütmis.Siit ka selle aasta üldlaulu- ja

tantsupeo tunnuslause „Ühes-hingamine”. See on võimas, kuimitukümmend inimest üheslaulavad. Kui seda teeb korragaaga 25 000 inimest, on see mida-gi kirjeldamatut. Laulupeo vii-masel päeval tundus, et ka üld-juhid ei suuda vallandunud ener-giat ohjeldada ning soovi korraloleks lauljad ja pealtvaatajadsuutnud isegi mägesid paigastliigutada.

Bussiga Tallinnast tagasi sõi-tes ei vaibunud laul kordagi jakodukohta tervitati Kanepi hüm-ni lauldes. Selline bussisõit jakolm ühiselt veedetud päeva lii-davad koori liikmeid.

·amanistliku tegevuse tule-museks on tavaliselt kellegi ter-vendamine või millegi paremaksmuutmine. Kanepi segakoorilaul tekitab positiivseid emot-sioone ja liidab ühe kandi inime-si. See ei ole ainult kooslaulmi-ne, vaid emotsionaalne tegevus,mis viib koori liikmed vähemaltkorra nädalas välja igapäevasestrutiinist ja olmemuredest. Onrõõm öelda, et olen üks nendeseast.

ÜLAR KÕRGE,Kanepi segakoori laulja

Edgar Valteri loomingut tut-vustav ja tema idee järgi loodudPokumaa Kanepi ja Urvaste val-la piiril on muutumas üheksLõuna-Eestit külastavate turis-tide populaarsemaks sihtkohaks.Suvel on Pokumaad külastanudmõnel päeval isegi 200 turisti.Tullakse peredega või suurema-te-väiksemate gruppidega. Po-kukojas ja loodusradadel jätkubvaatamist ja tegutsemist tundi-deks.

Üritustega tähistame pokuka-lendri tähtpäevi. Hauka taluko-has toimus 12. juunil nukuteatri-te festival ning 7. augustil JaakTuksami kontsert „Meil on elukeset metsa”.

Pokumaal on toimunud jaseisab ees mitu huvitavat kooli-tust. Toimunud on folklooriõppepäev „Folkloori imelinemaailm - vanemad ja uuemadlaulumängud, jõu- ja osavus-mängud, rahvaluule lühivormid,mängituslaulud”, vihtade tege-mise õppepäev, puutöö õppe-päev, villa õppepäev, vöödetegemise õppepäev.

Ees ootavad lõhandikkatusteja leivategemise õppepäevad.Lõhandikkatuse õppepäevadtoimuvad 12. ja 13. septemb-ril. Lõhandikkatus valmib kii-lude abil lõhestatud ja õõnesta-tud palkidest. Poolpalgid õõnes-tatakse voolmete ja künakirves-tega. Samal ajal pannakse Puukosuitsusaunale lõhandik-katust janäidatakse, kuidas poolpalgid kakatusele kinnitatakse. Juhendajaon Heiki Mürk.

19. septembril on leivatege-mise õppepäev. Räägitakse lei-vateost, katsutakse Puuko tareahjus leiba küpsetada. Juhendajaon Mariina Kõller. Koolitused

toimuvad Leader-meetme pro-jekti „Pokumaa teemapargiarendamine läbi ajaloo- ja kul-tuuripärandi säilitamise” raa-mes.

Augustis tegutses Pokumaalõpilasmalev, seekord juba seits-mendat korda. Malevlaste abilkorrastati laudteed ja Puuko tu-levast eluaset Padasoomäe talu-kohas. Dendroloog Urmas Rohtjagas teavet looduslike niitudehooldamise kohta. Õpitut raken-dati võsatõrjetöödel. Samuti toi-mus meeskonnatööoskuste koo-litus. Malev toimus Leader-meetme projekti „Pokumaa õpi-lasmaleva ja noorte talgute lä-biviimine” raames.

Padasoomäele on paigaldatudvanad, kuid hästi säilinud palk-hooned: Puuko tare, ait ja suitsu-saun. Matkamängurajal näeb150 aasta vanust metsaküüni.Järgmine etapp on hoonete si-sustamine. Pokumaa sihtasutuson väga tänulik kõigile inimes-tele, kes on valmis annetamaPuuko eluaseme tarvis vanu ta-luesemeid. Loodame, et tulevalsuvel saab Puuko juba oma ko-dus külalisi vastu võtta.

Septembrist detsembrinioleme avatud kolmapäevastpühapäevani kella 10-17.

Septembrist alates pakumemitmesuguseid võimalusi laste-aia- ja kooligruppidele. Det-sembris ootame Pokumaale soo-jade soovide aega tähistama.

Lisainfot koolituste ja kõigePokumaal toimuva kohta leiatemeie kodulehelt www. poku-maa.ee.

Kohtumiseni Pokumaal!

ENA DRENKHAN,tegevjuht

Järgmine Kanepi Teataja ilmub oktoobris.

Politsei hoiatabViimasel ajal on Eestis üritatud

inimeste tunnetele rõhudes rahavälja petta. Kelm helistab ohvrile,tutvustab end politseinikuna ja rää-gib, et tema lähedane on põhjusta-nud liiklusõnnetuse või on läheda-

ne kedagi peksnud. Seejärel nõu-takse kriminaalmenetlusest hoidu-miseks või kannatanule maksmi-seks sularaha.

Ärge kelmidele raha makske! Kindlasti helistage politsei tasuta lühinumbril 110.

Kanepi segakooriüheshingamine

Õnnitleme sünnipäevalapsi!

Tänavu kutsub Mesipuu talu Rehepapp suurele kogu pere SUVELÕPUPEOLE

14.45 Päeva avamine.15.00 Tõmmatakse käima rehepeksumasin.17.00 Etendatakse kohaliku näitlejaskonnaga AugustWeizenbergi algupärandit „Sooharimine ja südame-haridus”, kaasa teeb Kanepi segakoor.18.30 Ühislaulmine.Viisi hoiavad Kanepi ja Kambja segakoori lauljad.Lapsed saavad uudistada koduloomi, joonistada, trükkida, võis-telda.Kohapeal saab sooja süüa, juua.Müügil talutooted: mesi, koduõlu, aiasaadused, meemõdu, liha-tooted jms.Kuna näitemäng lõpeb pulmapeoga, on kõik külalised palutudpikka pulmalauda.NB! Kui vanasti pulma mindi, võeti söök kaasa; seda saab kakohapeal osta!Tantsuks mängib ansambel Veskikivi. Ole kohal!IIlmataadiga on sõlmitud vastastikuse abistamise leping.

20. septembril on taasKanepi kooli staadionil

KIRBUTURG. Seekord oodatakse

lisaks vanadeleasjadele ka põllult ja

metsast kogutudsügisande

müüma ja ostma. Korraldaja MTÜ

Kanepi Valla Selts. Info tel 5823 0105, 509 0686, 501 8593.

Müüa SUHKUR 50kg kottides.

Hind 630 krooni kott, toome tasuta koju.

Tel 550 7500.

ANNI PUHKEMAJAMõnus koht

heaks olemiseks.Meie juures saab pidadamõnusaid saunaõhtuid jasünnipäevi.Majakesse mahub 12-15inimest.

Info tel 550 7500, www.annipuhkemaja.ee,siim@annipuhkemaja.ee.

Ostan kasvavat ja virnastatud võsa ning

väheväärtuslikku metsa. Samas teen noorendike

ja kultuuride hooldusraiet.

Info tel 525 3126, MärtKaru, OÜ Steplergrupp.

Suvi Pokumaal

Alates septembrist ontaas avatud Kanepiväikelaste mängu- jategevustuba. Ootameigal teisipäeval kella10–11 Kanepi noortekes-kuse ruumidesse (Turu 6).Kohtumiseni!

Avatav Põlgaste pansionaat pakub töödhooldustöötajatele.

Soovitav eriharidus. Sooviavaldus ja CV saata või tuuaKanepi vallavalitsusse aadressil Turu 2, 63101 Kanepi.Info tel 513 4702.

kanepi august 2009 24.08.2009 12:30 Page 4