kaiu pÕhikoolikaiu.edu.ee/upload/oppekava2002.doc · web viewÕppeainetes inimese ja ühiskonna...

KAIU PÕHIKOOLI

ÕPPEKAVA

Mai 2002

Kaiu Põhikooli õppekava

Kinnitan Kaiu Põhikooli direktorHeaks kiidetud kooli õppenõukogus 30. augustil 2002.a.

SISUKORD:

ÜLDSÄTTED lk 3I. ÜLDOSA 31. KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID, PÕHIMÕTTED 42. ÕPPESUUNAD 53. LÄBIVAD TEEMAD, NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED

3.1. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG 53.2. INFOTEHNOLOOGIA 63.3. MEEDIAÕPETUS 63.4. TURVALISUS 73.5. LIIKLUS 83.6. ÕIGUSKASVATUS 83.7. TERVISHOID 93.8. ELUKUTSEVALIK, TÖÖALANE KARJÄÄR JA SELLE

KUJUNDAMINE 94. TRADISTSIOONILISE AINEÕPPE RAKENDAMINE

4.1. ÕPPE- ja KASVATUSTÖÖ KORRALDUS 104.2. PÄDEVUSTE KUJUNDAMINE. 114.3. KOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN, ÕPPETEGEVUS KLASSITI 13

5. HINDAMISE KORRALDUS 176. NÕUDED ÕPETAJA TÖÖKAVALE 207. ÕPILASTE NÕUSTAMINE, ÕPIABI OSUTAMINE 218. KOOLIÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD 22

II. AINEKAVAD

EESTI KEEL 23VÕÕRKEEL

A-võõrkeel - INGLISE KEEL 30B-võõrkeel - VENE KEEL 36

MATEMAATIKA 39LOODUSÕPETUS 46GEOGRAAFIA 51BIOLOOGIA 54KEEMIA 57FÜÜSIKA 59AJALUGU 62INIMESEÕPETUS 68ÜHISKONNAÕPETUS 73MUUSIKA 76KUNST 83KEHALINE KASVATUS 87TÖÖÕPETUS 101ARVUTIÕPETUS 112

2


ÕPPIMISEST SÜNNIB TEADMINE,TEADMINE TEEB TARGAKS,TARKUS ON RIKKUS.

ÜLDSÄTTED1. Kaiu Põhikooli õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis

kehtib Kaiu Põhikoolis alates 1. septembrist 2002. 2. Kaiu Põhikooli õppekava on välja töötatud lähtudes riiklikust õppekavast (RT I, 2002,

20, 116) ja ning arvestades kooli omapära, piirkondlikke vajadusi, lastevanemate ja õpilaste soove.

3. Kooli õppekava koostamisel oli võimalus osaleda kõigil pedagoogidel, kooli hoolekogul, lapsevanematel, õpilastel ja vallavalitsuse esindajatel.

4. Kaiu Põhikooli õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.5. Kooli õppekava üldosa ja ainekava alusel koostab iga õpetaja töökava kõikidele

klassidele, kus ta õpetab. Töökavas täpsustatakse kooli ainekavas esitatut, arvestades õpilaste arengut ja võimeid, kasutatavat õppekirjandust ja materjale.

6. Õppenõukogu otsusel koostavad aineõpetajad erivajadustega lapsele individuaalsed õppekavad, lähtudes lapse puudest ja kooli õppekavast.

I. ÜLDOSA

Elame infoühiskonnas, kus teadmistel ja haridusel on väga suur roll. Tänapäeva ühiskonnas edukaks kujunemisel peab olema valmis pidevõppeks. Seetõttu tuleb koolil üha enam tähelepanu osutada õppima õppimisele, oskama ja teadma, kuidas end arendada ja edasi jõuda. On tekkinud vajadus muuta õppimist, õpetust ja õpetamist. Liigume õpetamise koolilt õppimise koolile. Kui varem õpetas õpetaja õpilasele ainet, siis eesmärgiks on õppeviis, kus õpetaja jälgib ja juhendab õpilase õppimist (õpilase iseseisvat tööd õpitavaga). Kooli ülesanne on eelkõige luua õpilasele arenemisvõimalused, õpetaja missiooniks on kujundada õppijas positiivne enesehinnang. Laps vajab usku enda võimalustesse ja soovi muutuda, areneda. Iga normaalne laps on suuteline lõpetama põhikooli. Probleem pole võimetes, vaid motivatsioonis. Motiveeritud saab olla vaid inimene, kes ise usub, et ta suudab.Üha suuremat tähtsust omab inimestevaheline suhtlemisoskus, oskus kuulata ja oma arvamust avaldada, suhete väärtustamine, tolerantsus teisitiarvajate ja -olijate suhtes, vägivalla taunimine. Õpilasi suunatakse oma tegevust jälgima, õppimist kavandama, õpitulemusi hindama, tehtud vigu analüüsima ja neid korrigeerima, probleeme nägema ja neid lahendama oma arengust lähtuvalt. Võimaldada läbi praktilise tegevuse omandada kogemusi tänapäeva pingelises elus toimetulemiseks. Koolis on õppekava noore inimese arendamise ja tema suhtumiste kujundamise aluseks.

MISSIOONKaiu Põhikool on haridus- ja kultuurikeskuseks Kaiu vallas. Toetudes oma kooli õppekavale on kooli ülesandeks:

Väärtustada haridust ja haritust Kaiu valla elanikes;

3


Kujundada oma õpilasi harmooniliselt arenenud noorteks, kes oleks füüsiliselt tegutsemisvõimelised ja psüühiliselt tasakaalukad, et neil oleks head teadmised ja oskused ning et nad oleks valmis integreeruma tulevikuühiskonda;

Luua kaasaegsed tingimused õppekasvatustööks; Tutvustada õpilastele lihtsamaid elukutseid ainetundides ja huvialaringides, klassi-

ja koolivälises töös; Kujundada õpilastes humaanseid väärtushinnanguid; Teha noorte suunamisel ja arendamisel koostööd peredega, lasteaiaga, naaber-

koolidega, üldsusega.

VISIOONAreneda ja kujuneda kooliks, kus

valla lapsed ja noored saavad võimaluse omandada hea põhiharidus jätkamaks õpinguid teistes maakonna, vabariigi või välisriikide koolides;

õpilasi haaratakse aktiivselt õppeprotsessi; laps tunneb end turvaliselt, kus kedagi ei naeruvääristata; klassi- ja kooliväline tegevus aitab kaasa noore isiksuse kujunemisele; kooli õppe- ja kasvatustegevus on avatud üldsusele.

1. KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, PÕHIMÕTTED

Kaiu Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes:1. suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust;2. soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd;3. toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut;4. austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest;5. tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu

inimkonnaga;6. tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri

rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;7. hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes; 8. usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline;9. tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;

10. juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus;

11. on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt;12. väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;13. mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;14. püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud

õppima ja oskab õppida;15. tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;16. mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale

sobivat tööd.

Kaiu Põhikooli õppekava koostamisel ja elluviimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1. luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem (eestkostja, hooldaja), õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse;

4


2. kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt;

3. tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine;4. õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa ja Eesti, sh Eestis elavate rahvus-

vähemuste kultuur;5. õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja

terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud;6. õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste

esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena;

7. õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes.

2. ÕPPESUUNAD

Kaiu Põhikooli õppesuunad on määratud kooliastmeti õppeainete süvendatud õpetamise kaudu. Süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.I kooliastme lisatunde (7) kasutame eesti ja inglise keele, matemaatika, loodusõpetuse ning kehalise kasvatuse õpetamiseks.II kooliastme lisatunde (l0) kasutame eesti keele, võõrkeelte, matemaatika, ajaloo, kunsti-, töö- ja arvutiõpetuse õpetamiseks.III kooliastme lisatunde (7) kasutatakse eesti ja inglise keele, matemaatika, bioloogia, geograafia ja tööõpetuse õpetamiseks.

3. LÄBIVAD TEEMAD, NENDE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED

Läbivaid teemasid käsitletakse aine- ja klassijuhatajatundides, klassi- ja koolivälises töös aineõhtute ja -nädalate, huvitegevuse, õppekäikude, ekskursioonide, projektitööde jms tegevuse kaudu.Eesmärk: kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kattuvaid teemasid pea kõigi õppeainetega.

3.1. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG

Õpilased omandavad teadmisi loodusest kui terviksüsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest, nende sõltuvusest kodukoha, Eesti, Euroopa ja kogu maailma looduslikest eeldustest ja tingimustest. Õpilased teadvustavad keskkonna- ja globaalprobleemid, mõistavad ja hindavad säästvat eluviisi, omandavad keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid Teadmisi ja oskusi kujundatakse loodusõpetuse, inimese- ja ühiskonnaõpetuse ainetundides õppekäikudega, matkadega, ekskursioonidega, praktiliste tööde (vaatlus, katse, mõõtmine, võrdlemine jms) teostamisega.

Pädevused I kooliastme lõpetajal: tunneb huvi looduses toimuva vastu, suhtub austusega loodusesse ja kaaslastesse, hoiab oma kodukoha loodust, teab ja tunneb looduskaitsealuseid taimi, loomi, linde,

objekte,

5


hoolib oma tervisest, oskab vältida tervise kahjustumist.Pädevused II kooliastme lõpetajal: tunneb loodust kui tervikut, oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, oskab seda hinnata, väärtustab sääst vat tarbimist, korrigeerib oma tarbimisharjumusi keskkonnahoidlikel eesmärkidel.Pädevused III kooliastme lõpetajal: oskab hinnata ja väärtustada looduse mitmekesisust, tunneb loodus- ja keskkonnakaitse aluseid, omab teadmisi keskkonnaprobleemidest, suhtub kriitiliselt ja loovalt keskonda puudutavasse teabesse, tunneb oma kodanikuõigusi ja -kohustusi looduses viibimisel, toimib keskonda säästvalt.

3.2. INFOTEHNOLOOGIA

Kaasaegse infotehnoloogia kasutamine mitmekesistab õppetööd ja õppimismeetodeid, pakub tuge süsteemse mõtlemise ja infotöö oskuste kujundamisel, suhtlemisel teiste koolide ja kogu maailmaga.Kujundame iseseisvaid, kriitilisi ja analüüsimisvõimelisi info loojaid ja tarbijaid, anname teadmisi teabe struktuurist ja omadustest ning teabe edastamise ja vastuvõtmise seaduspärasustest, arendame õpilaste võimeid korrastada ja mõtestada teavet.

Põhikooli lõpetaja pädevused: oskab iseseisvalt töötada arvutiga (kokkuvõtted, referaadid, lisamaterjalid, konspektid

jms õppematerjalid), tunneb eestikeelset arvutiterminoloogiat, haldab oma dokumendifaile, valdab lihtsamat statistilist analüüsi (diagrammid, tabelid), käsitleb riist- ja tarkvara vastutustundlikult, hindab kriitiliselt internetist saadavat infot, käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt.

3.3. MEEDIAÕPETUS

Õpilases kujundatakse oskus orienteeruda meedias ja harjumus suhelda erinevate meedialiikidega: trüki-, elektroonilise ja suulise meediaga.Põhikooli lõpetaja pädevused: oskab lugeda, kuulata ja vaadata kõige olulisemaid meediažanre ja leida neis

põhisõnumit, suudab selekteerivalt lugeda ajalehte, leida reklaamist talle vajalikku materjali, tunneb meedia põhilisi eetikareegleid ja oskab ära tunda nende rikkumist, oskab tajuda ja lahus hoida tegelikku ja kujutlusmaailma, avalikku ja privaatset

elusfääri, oskab kasutada meediat ja internetti praktilise teabe allikana.

3.4. TURVALISUS

6


Ohutusnõudeid arutatakse ja täidetakse kõikides ainetundides, eriti bioloogia, keemia, füüsika ja tööõpetuse tundides. Õpilasi juhendatakse ohutuses kogu õppetöö jooksul, õppeaasta alguses teavitatakse reeglitest ja allkirjastatakse vastavad lehed.Õpilane õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist. Kujunevad oskused õigesti käituda ja tegutseda võimalikes ohuolukordades, kasutades enesekaitsevahendeid. Turvalisust õpitakse kolmes valdkonnas:

1. ohuõpetus,2. liiklusohutus,3. uimastipreventsioon.

Pädevused I kooliastme lõpetajal: teab hädaabinumbrit, oskab ohust teatada, teab ohu teavitamise viisidest ja oskab koolihoonest evakueeruda, teab ohtusid oma kooliteel ja oskab neid vältuda, teab tuleohutusmärkide tähendust, teab tuleohu tekkimise sagedasi põhjusi, tagajärgi ja ennetamist, teab looduslikke ohte, oskab käituda veekogudel ja märgaladel, tunneb mürgiseid taimi, oskab neid vältida, oskab end päikesepõletuse eest hoida, oskab õigesti käituda lõhkekehade leidmisel: ei puutu neid, vaid teatab

täiskasvanutele, täidab liikluseeskirju, teab käitumisreegleid tänaval.Pädevused II kooliastme lõpetajal: oskab aidata ohus inimesi nii, et ise ohtu ei satu, oskab tulekahju korral käituda ja kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid, teab ujumisel ja veesõidukite kasutamisel vajalikke ohutusnõudeid, tunneb enamlevinud tervisele ohtlikke ja kahjulikke aineid (k.a. uimastid), suudab

neid vältida, teab pommiähvardusega kaasneda võivat reaalset ohtu, oskab vastavalt käituda, teab pommiähvarduse tegemisega kaasnevat vastutust, teab ja täidab liikluseeskirju, teab liiklustraumade põhjusi, oskab kasutada turvavahendeid.Pädevused III kooliastme lõpetajal: oskab hinnata ohtlikke olukordi, teab, kuidas ja millega põlenguid kustutada, oskab

väiksemaid tulekoldeid kustutada, teab esmaabi põletuse ja mürgituse korral, oskab oma tervist kaitsta mürgiste ainetega kokkupuutel, teab, kuidas käituda suurõnnetuste korral, teab tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid, stressiga toimetulemise võimalusi, tunneb ära uimastitest põhjustatud käitumist, oskab toetada kaaslast probleemide

ilmnemisel, teab ja täidab liikluseeskirju, oskab käituda õnnetuse korral.

3.5. LIIKLUS

Liikluskasvatus toimub kooli õppekava, mis on kooskõlas Laste liikluskasvatuse korraga (Vabariigi Valitsus 8. märtsi 2001.a. määrus nr 89), alusel.Maakooli õpilaste kooliteel on palju liiklusohtlikke olukordi (puuduvad kõnniteed ja ülekäigurajad, tihti valgustamata tee), varakult on vaja õpetada nägema ohte ja neist hoiduma.

7


Kaiu Põhikool on 2001, 2002.a. aidanud korraldada ülemaakonnalist liiklusviktoriini põhikoolide õpilastele. See on hea kogemus ka oma kooli vanema keskastme õpilastele, kes aitavad tööde parandamisel ja kokkuvõtete hindamisel. Eelnevalt toimub koolis vastavasisuline koolitus. IV veerandil toimub koostöös Maanteeameti Rapla osakonnaga koolitus ja eksami sooritamine jalgrattalubadest huvitatuile õpetajate juhendamisel.Täiendavat materjali leiab internetist aadressil: ihttp://www.lll.ee/abimaterjal/kirjandus.htm

I kooliasteÕpetamine toimub eesti keele tundides.Õpetada valima koos lapsevanematega ohutut kooliteed, mängukohti. Helkuri kandmise vajalikkuse demonstratsioon pimeduses. Õpetada aru saama liikluseeskirjade vajalikkusest. Õpib hindama sõidukite sõidukiirust tänava ületamiseks. Õpib mittenähtavaid ohte liikluses nägema – praktilised harjutused tänaval koos õpetajaga. Ühistranspordis käitumine.Teadmised ja oskused 1. klassi lõpetanul:http://www.lll.ee/abimaterjal/1kl.htmSõidutee ohtlikkus (pime, märg, libe, lumine tee), käitumisreeglid tänaval, jalakäija eeskirjadega tutvumine, teadma sõitjate kohustusi ühissõidukis.Teadmised ja oskused 2. klassi lõpetanul: http://www.lll.ee/abimaterjal/2kl.htm Ohutu liiklemine sõiduteel. Jalgrattaga sõitmise eeskirjade õppimine, kursuse lõpetamisel loa taotlemine.Teadmised ja oskused 3. klassi lõpetanul:http://www.lll.ee/abimaterjal/3kl.htmII kooliasteÕpetamine toimub klassijuhataja ja eesti keele tundides.Liiklusohutus ja liikluseeskirjade kordamine. Traumatism ja selle vältimine, statistikaga tutvumine, arutlus, arvamuse väljendamine. Suhtumine liikluseeskirjade rikkujatesse. Liiklustemaatilistel konkurssidel osalemine.Teadmised ja oskused 4. klassi lõpetanul: http://www.lll.ee/abimaterjal/4kl.htmIII kooliasteÕpetamine toimub klassijuhataja ja eesti keele tundides.Seadusandlusega tutvumine, rikkumiste trahvimäärad, vastutus. Suhtumine kaaslastesse, kes ignoreerivad liikluseeskirju. Oskama EI! ütelda ohtlike situatsioonide korraldamisel eakaaslaste poolt (noorte uljustrikid; vaatame, mis juhtub). Esmaabi andmine ja ohutus.

3.6. ÕIGUSKASVATUS

Kaiu Põhikoolil on hea tava kutsuda Rapla Politseiprefektuurist õpilastele esinema vormis politseinikke. Viimastel aastatel on külalislektoriteks olnud Rapla Politseiprefektuuri noorsoopolitsei juhtivinspektorid Sirje Vaher ja Liivia Vacht ning valla konstaabel Meelis Kivinukk. Nendega koostöös on õpetajad kaardistanud õpilaste käitumisprobleemid, millest tulenevad riskid sattuda vastuollu kehtiva seadusandlusega. Sirje Vaher on välja töötanud kindla temaatika klasside kaupa, mida igal õppeaastal õpilased kuulevad ühetunnise loenguna. Lisaks lastevanemate soovile toimub ka videofilmi vaatamine tema kommenteerimisel teemal “Narkootikumid ja noored”. Eesmärk: põhikooli lõpetaja saab teadmisi seadusandlusest ja ka sellest, et tema vastutus seaduste rikkumistel võib alata juba väga noorelt (13-aastaselt).

I kooliaste Mina teiste inimeste seas.

8


Reeglid inimeste maailmas. Vägivald koolis ja mujal.II kooliastePolitsei roll riigis.4. klasside õpilased käivad vallavalitsuses tutvumas vallavanema ja töötajatega tööga inimese ja ühiskonnaõpetuse tundides.Haldus- ja kriminaalvastutus.Kuritegelikud grupid.III kooliasteHaldusõigusrikkumised.Kriminaalkuriteod.Sõltuvusained.9. klassi õpilased tutvuvad Rapla maavalitsuse, Päästeteenistuse ja Rapla Politsei-prefektuuri tööga.

3.7. TERVISHOID

Tervisekasvatuse teemasid käsitletakse eesti keele, looduõpetuse, inimeseõpetuse ja kehalise kasvatuse tundides. III kooliastme õpilaste temaatika ja loengud tellitakse Rapla Nõustamiskeskuse “Praxis” spetsialistide poolt.VII-IX klass seksuaalkasvatusalased loengud: tütar- ja poeglaste suguline areng, rasestumisvastased vahendid, seksuaalelu algusega seonduvad probleemid, sugulisel teel levivad haigused tütarlastel ja noormeestel.

3.8. ELUKUTSEVALIK, TÖÖALANE KARJÄÄR JA SELLE KUJUNDAMINE

Õppeainete või ainevaldkondade käsitlemine seostatakse majandusharude ning elukutsetega. Antakse teavet erinevatest elukutsetest, kutsetele esitatavatest nõuetest, õppimisvõimalustest vabariigi teistes koolides. Teadvustatakse huvid, võimed ja oskused, mis võimaldavad adekvaatset enesehinnangut. Koostöös Rapla Psühholoogiateenistuse ja noorte teavitamiskeskusega tehakse 8. klassides kutsevaliku sobivustestid, mis finantseeritakse vallavalitsuse poolt. Õpetatakse interneti vahendusel leidma vajalikku infot edasiõppimiseks, külastatakse noorte infomessi, koolides korraldatavaid lahtiste uste päevi. Toimub pidev töö klassijuhataja-, ainetundides järgmiselt:

I kooliaste – õppekäigud valla asutustesse ja ettevõtetesse tutvumaks elukutsetega, lugemispalad ja arutlused vastavatel teemadel eesti keele tundides. mõistab töö tähtsust, mõistab töö ja elukutse seoseid, teab vanemate ameteid, oskab kasutada raha lihtsamates tehingutes.II kooliaste on õppinud tundma erinevaid elukutseid, mõistab nende vajalikkust ühiskonnale, mõistab hariduse ja teadmiste seost elukutsega, tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega, mõistab suhtlemis- ja koostöövajalikkust.III kooliaste omab realistlikku pilti iseendast, oskab hinnata oma eeldusi, soove ja võimalusi karjäärivalikute tegemisel, oskab koguda, hinnata infot haridustee jätkamiseks, mõistab töömaailma muutumise ja eluaegse õppimise kontseptsiooni,

9


oskab karjääriotsuste tegemisel näha alternatiive.

4. TRADISTSIOONILISE AINEÕPPE RAKENDAMINE

4.1. ÕPPE- ja KASVATUSTÖÖ KORRALDUS

Õppe- ja kasvatustegevus on Kaiu Põhikoolis korraldatud järgmiselt: 1.-9. klassis on traditsiooniline korraldus - kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta

vältel; õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on 45minutiline õppetund. Õppetunnid

toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. ainetundide jaotus ja nädalakoormused klassiti määratakse Kaiu Põhikooli õppekavas:

1. klass 20 õppetundi;2. klass 23 õppetundi;3. ja 4. klass 25 õppetundi;5. klass 28 õppetundi;6. ja 7. klass 30 õppetundi;8. klassis 32 õppetundi;9. klass 34 õppetundi.

Õppetöö alusdokumendiks on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava, mille kinnitab koolidirektor käskkirjaga kooskõlastatult õppenõukogu ja hoolekoguga.Õppeperioodi pikkuseks on 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad kinnitab igaks õppeaastaks haridusminister määrusega.Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand. Õppetundide järjekord ja arv ühes õppepäevas määratakse direktori kinnitatud tunniplaanis.Koolinädala pikkus on 5 õppepäeva: esmaspäevast reedeni. Puhkepäevadel toimuvad õppetöövälised olümpiaadid, spordivõistlused ja treeningud, konkursid, sõprus-kohtumised, matkad, ekskursioonid, näituste külastamine jms.Õpilase koolipäev algab ja lõpeb vastavalt tunniplaanile. Õppetöö 1.-6. klassides toimub klassi- või aineõpetajate, 7.-9. klassides aineõpetajate õpetamisel. Õpetamise metoodika, tempo ja koormuse valib iga aineõpetaja lähtudes õpilaste võimetest. Iga klassi- ja aineõpetaja vastutab ainekavades määratud pädevuste omandamise eest.A-võõrkeeleks on inglise keel, mille õppimist alustatakse 3. klassis,B-võõrkeeleks on vene keel, mille õppimist alustatakse 6. klassis.Arvutiõpet õpetatakse 5. klassis ja ringitundides, välistamata võimalust selle alustamiseks ka varem - algklassides. 2. klassi õpilased läbivad ujumise algkursuse maakondlike projektide raames.

Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:1) õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate omavahelised suhted

põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;2) on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja -materjalid;3) järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid; 4) luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks;5) on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid.

10


4.2. PÄDEVUSTE KUJUNDAMINE.

Õppeprotsessis toimub õppija jaoks läbi teadliku või iseenesliku õppimise pädevuste saavutamine. Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Kaiu Põhikooli õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.Õpetaja töökava koostamise ja selle elluviimise kaudu loob õpetaja tingimused Kaiu Põhikooli õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.Õpilases kujundatakse Kaiu Põhikooli õppekava alused järgmised pädevused: õpipädevus suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades

juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust;

tegevuspädevus suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused;

väärtuspädevus suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;

enesemääratluspädevus suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.

Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeaine-pädevused määratletakse ainekavas klassiti. Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused: looduspädevus - suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega

seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, läbiv teema Keskkond ja säästev areng;

sotsiaalne pädevus - suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;

refleksiooni- ja interaktsioonipädevus: suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;

kommunikatiivne pädevus - suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti (vene) keel, kirjandus, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia;

11


tehnoloogiapädevus - suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ning meedia;

kultuuripädevus - suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti (vene) keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia;

matemaatikapädevus - suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia.

4.3. KOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN, ÕPPETEGEVUS KLASSITI

I kooliaste

õppeaine 1. klass 2. klass 3. klass I kooliasteI kooliaste miinimum

Eesti keel 6 8 6 20 19A-võõrkeel inglise keel 0 0 4 4 3

Matemaatika 4 4 5 13 10Loodusõpetus 1 2 1 4 3Inimeseõpetus 1 1 1 3 3Muusika 2 2 2 6 6Kunst ja tööõpetus 3 3 3 9 9Kehaline kasvat. 3 3 3 9 8lubatud koormus 20 23 25 68 61+7

Kaiu Põhikooli I kooliastmes kasutame riiklikus õppekavas lubatud 7 täiendavat nädalatundi põhiainete tundidena, et kindlustada õppekava kindlam omandamine. Õppetegevus I kooliastmes võib olla üldõpetuslik klassiõpetaja otsusel, lähtudes õpilaste võimetest ja ettevalmistusest koolitulekul. III klassis algab üleminek aineõpetusele (A-võõrkeel, kehaline kasvatus, muusikaõpetus).

Õppetegevus I kooliastmelÕppeprotsessi käigus kujundatakse esmased õpiharjumused ja -oskused: õpiülesannete juures püsimine, oskus õppimis- ja käitumisreegleid järgida. Kasvatatakse eneseusu ja motivatsiooni.I kooliastme temaatiline rõhuasetus:Teadmised, oskused läbi suhete KODU/MEIE/MINA ja MINA/MEIE KODUPAIKÕpilane õpib tundma kodukoha loodust, hoidma selle puhtana, oskab enda ümber ilu näha. Oskab anda hinnangu enda ja kaaslaste käitumisele, tegevusele looduses.Õpitakse tundma oma kodukoha kultuurilugu, traditsioone loodushoius.I klassis on õpetuse põhitaotluseks orienteerumine mängult õppimisel ja õpilase rolli sisseelamine.

12


Õppetöö korraldamise aluseks võib olla üldõpetuslik tööviis, mis kajastub kooliõppekavas ja õpetaja töökavas. Võib kasutada aineõpetuslikku tööviisi (lähtuvalt õpilaste arengust). 3. klassis minnakse üle aineõpetuslikule õppeviisile.I kooliastme lõpuks on õpilane omandanud teadmised, oskused, mis võimaldavad tal edukalt sooritada üleriigilised tasemetööd eesti keeles ja matemaatikas.

Üldpädevused I kooliastme lõpuks

I kooliastmes tehtava õppe- ja kasvatustööga taotleme, et iga õpilane: suhtub endasse positiivselt; on viisakas, täidab lubadusi; suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga; käitub loodust hoidvalt; hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve; tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõras-ühine tähendust; mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla

erinev; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane; tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega

seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;

tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest; oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust, tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja –tegevusest; püüab konflikte rahumeelselt lahendada; oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab

esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;

oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega pöörduda;

oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme; oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda

tunnustada; oskab koostada omale päevakava ja seda järgida, oskab jaotada oma aega õppimise,

harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel; oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande

täitmisel mõtestama.

II kooliaste

õppeaine 4. klass 5. klass 6. klass II kooliasteII kooliastme miinimum

Eesti keel 5 5 6 16 15A-võõrkeelinglise keel 4 4 3 11 9B-võõrkeelvene keel 0 0 4 4 3Matemaatika 5 5 5 15 13Loodusõpetus 2 2 3 7 7Ajalugu 0 2 2 4 3Inimeseõpetus 0 1 1 2 2

13


Ühiskonnaõpetus 1 0 0 1 1Muusika 2 1 1 4 4Kunst 1 2 1 4 3Tööõpetus 2 2 2 6 5Kehaline kasvatus 3 3 2 8 8Arvutiõpetus 0 1 0 1lubatud koormus 25 28 30 83 73+10

Õppetegevus II kooliastmelII kooliastmel jõuab õpilane murdeikka. Õppekavaterviku kujundamise alus MINA/MEIE/KODU suhetes Eestiga. Mängitakse läbi rollikonflikte ja otsitakse neile lahendusi, võimalik saada selle läbi kaaslaste tunnustust.Kuna II kooliastme õpilane jõuab murdeikka, tuleb järjekindlamalt toetada tema edasipüüdlusi, kujundada uusi õpioskusi ja ideaale. Õpimotivatsiooni tekitamine, õpihuvi ja -tahte hoidmine võib muutuda probleemiks. Seetõttu tuleb enam kasutadaaktiivseid õppimismeetodeid: rühmatöö, uurimistöö, töö allik- ja arhiivimaterjalidega, mappõpe, demonstratsioonid, esinemised, väitlemine, diskussioonid, projektitöö. Tublimatel ainetundjatel võimaldada osaleda maakonna aineolümpiaadidel. Olümpiaad on andekate (ka töökate) laste jaoks väga oluline ainealase arengu stimuleerija, mis ühtlasi tagab tõhusa iseseisva töö ning sisemise motivatsiooni (soovi end arendada, tunda rõõmu saavutatust). Selline motivatsioon peaks püsima ka neil, kes ei küündi tippude hulka. Kogemus end võrrelda omaealistega on sellele eale väga oluline võimalus. Suhtumise kujundamine eeldab aineõpetajate pidevat tööd selliste õpilastega.

II kooliastme üldpädevused

II kooliastmes tehtava õppe- ja kasvatustööga taotleme, et iga õpilane: teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes; on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb; vastutust oma tegude eest; on seaduskuulekas, järgib ühiselu norme; tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside

vajalikkust; suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub

vägivallast; hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena,

õpilasena; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele;

tunnetab end oma rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna; suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse; väärtustab kunstiloomingut, soovib end kunstivahendite abil väljendada; väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja

sõltuvusainete ohtlikkusest; väärtustab säästvat eluviisi; oskab teha koostööd, täidab tunnustab ja aitab kaaslasi, hindab enese ja kaaslaste töö

tulemusi rühmas erinevaid rolle; oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest,

teavet tõlgendada, kasutada, edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg,

eesmärk-vahendseoseid nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel;

14


oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste;

oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada vastavalt õppeülesande iseärasustele;

oskab oma tegevust kavandada; ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust korrigeerima; oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta.

III kooliaste

õppeaine 7. klass 8. klass 9. klass III kooliaste

III kooliastme miinimum

Eesti keel ja kirjandus 5/4 4 5 14/13 12A-võõrkeelInglise keel 3 3 4 10 9B-võõrkeelVene keel 3 3 3 9

9

Matemaatika 4/5 5 5 14/15 13Ajalugu 2 2 2 6 6Ühiskonnaõpetus 0 1 1 2 2Loodusõpetus 2 0 0 2 2Bioloogia 2 2 2 6 5Geograafia 2 2 2 6 5Keemia 0 2 2 4 4Füüsika 0 2 2 4 4Muusika 1 1 1 3 3Kunst 1 1 1 3 3Tööõpetus 2 2 2 6 5Kehaline kasvat. 2 2 2 6 6Inimeseõpetus 1 0 0 1 1lubatud koormus 30 32 34 96 89+7

Õppetegevus III kooliastmelTemaatiline rõhuasetus MINA suhetel ÜMBRITSEVATE INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA, ning MINA suhetel MAAILMAGA.Rõhk aktiivsetele õppimismeetoditele: rühmatöö, uurimistöö, töö allik- ja arhiivimaterjalidega, mappõpe, demonstratsioonid, esinemised, väitlemine, diskussioonid, projektitöö.Jätkata tööd andekate ja töökate õpilastega, eesmärgiga minna välja maakonna aineolümpiaadidele. Kujundada optimaalne iseseisva töö oskus, vaimse töö tegemise oskus.

Üldpädevused III kooliastme lõpuks

III kooliastmes tehtava õppe- ja kasvatustööga taotleme, et iga õpilane: on adekvaatse enesehinnanguga, tunneb oma võimeid, huvisid, kavandab neist

lähtuvalt oma õpitee, arvestades ka tööturu suundumusi; on avatud enesearendusele;

15


on oma riigi lojaalne kodanik, omab põhiteadmisi ühiskonnast ning riiklusest, nende toimimisest, kodanikuõigustest ja -kohustustest; teab, et seaduste mittetundmine ei vabanda õigusrikkumist;

austab väärikust ja inimõigusi, hoidub vägivallast, oskab sellele vastu siesta; väärtustab maailma kultuurilist mitmekesisust, oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste

ning kultuuride seas; väärtustab kultuuri ja inimese loovust, oskab hinnata kunsti ja soovib end

kunstivahendite abil väljendada; väärtustab säästvat eluviisi, oskab näha inimtegevuse mõju loodusele; väärtustab terveid eluviise, hoolitseb oma vaimse ja füüsilise tervise eest; oskab õppida: seada õppimise eesmärke, valida ja kasutada sobivaid õpivõtteid,

hinnata oma õpitegevust; oskab näha põhiseoseid looduses, looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia seoseid; tunneb tähtsamaid sotsiaalse manipuleerimise viise, mõistab meediatekstidele kriitilise

lähenemise vajalikkust; oskab nähtusi, olukordi ja probleeme analüüsida ja üldistada, selle tulemusi oma

tegevuse kavandamisel, valikute tegemisel ja hindamisel rakendada; püüab teha teadlikke valikuid, näha ette valiku tagajärgi; oskab üldjoontes kavandada ühistegevuse eesmärke ja eesmärkideni jõudmiseks

vajalikke tegevusi, jaotada tööülesandeid, koostada ajakava; oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud

põhikoolilõpetaja tehnoloogiaalased pädevused; oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, rühmas arutleda; oskab oma arvamust kujundada, põhjendada, kaitsta, vajadusel muuta; oskab kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks,

tõlgendamiseks, edastamiseks ja loomiseks; tunneb uurimistöö ja arendusprojektide koostamise algtõdesid ja oskab neid vajadusel

rakendada.

5. HINDAMISE KORRALDUS

Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.Hindamise põhieesmärgid on:1) motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist; 3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;4) anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale)

teavet õpilase õpiedukusest.

Hindamisest teavitamine: hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele iga aine õpetaja õppeaasta

algul, teeb vastava sissekande klassipäevikusse, teavitab kontrolltöödest (arv, teemad, hindamine) ja märgid need kontrolltööde plaani

käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul

õpilasel on õigus saada teavet oma hinnete kohta aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse põhimõtteid ja korda tutvustatakse laste-

vanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt

16


lapsevanemal (hooldajal) on õigus saada teavet lapse õpitulemuste kohta aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt

arvestuslikud hinded, 1. kooliastmes ka protsessihinded tehakse lapse-vanemale teatavaks õpilaspäeviku, hinnetelehtede, klassitunnistuse kaudu

Arvestuslike kirjalike tööde hindamisel võetakse aluseks järgmine skaala:90 – 100% punktide arvust – hinne “5”70 – 89% “4”50 – 69% “3”25 – 49% “2” 0 – 24% “1”

Hindamist võib õpetaja muuta rangemaks, kui on tegemist järeltööga.

Hindamine I kooliastmes 1. klassis annab õpetaja hinnanguid õpilase tööde kohta. Iga veerandi lõpul saab

õpilane tunnistuse, kus on märgitud sõnalise hinnangu abil tema edasijõudmine erinevates õppeainetes, käitumine ja hoolsus sõnaliselt (väga hea, hea, rahuldav, mitte rahuldav).

2.-3. klassis hinnatakse õpilaste õpitulemusi suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste (matemaatikas, töö-, kunsti- ja loodusõpetus) tööde alusel. Hindamisel arvestatakse omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust, oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada, vastuse õigsust, vigade arvu ja liiki.

õpiprotsessi hinnatakse tunnis jooksvate hinnetega nii suulisi kui ka kirjalikke töid, hinded kantakse õpilaspäevikusse ja hinnetelehele. Hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase vanust, võimeid ja arengut. Õpiprotsessi objektid ja vahendid valib õpetaja.

kokkuvõttev hindamine saadakse veerandi lõpul protsessihinnete alusel, teatavaks tehakse klassitunnistusega. Poolaastahinne pannakse aineis, mida õpitakse ühe või kahe nädalatunniga õppeaasta jooksul. Õppeaasta lõpul pannakse välja aastahinne veerandi või poolaasta hinnete alusel.

kehalise kasvatuse, muusika-, kunsti- ja tööõpetuse hindamisel arvestatakse ka õpilase individuaalset arengut.

eesti keeles hinnatakse osaoskusi (suuline ja kirjalik eneseväljendus, lugemine, kirjutamine) ühe koondhindega.

diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.

Nõutavad õpitulemused kajastuvad vastavate õppeainete ainekavades. Õpitulemuste omandamise aja, vormi teeb aineõpetaja teatavaks õppeveerandi alguses. Hindamine II ja III kooliastmes Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste, kirjalike ja praktiliste tööde, tegevuste põhjal.Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist, lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripära järgmiselt:

omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust iseseisvust ja loovust teadmiste ja oskuste rakendamisel oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada praktilise töö teostust

Õpitulemuste hindamine jaguneb:

17


õpiprotsessi hindamine – hinded pole arvestusliku iseloomuga. Nende põhjal võib õpetaja panna ühe koondhinde, mis on arvestuslik.

arvestuslik hindamine – aine seisukohalt olulised suulised ja kirjalikud tööd.Arvestuslikult hinnatavate ülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik. Koolist puudunud õpilane täidab ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal. Kui õpilane jätab arvestusliku õppeülesande täitmata, märgitakse märgiga “X/ “.Kui õpilane on puudunud pikemat aega ja ei ole arvestuslikult hinnatavaid ülesandeid täitnud, siis veerandi- või poolaasta hinnet välja ei panda. Talle antakse võimalus need ülesanded täita õpetajaga kokkulepitud ajal õppeperioodi lõpuni. Õpetaja võib panna jooksvatest hinnetest ühe arvestusliku hinde veerandi lõpul.

kokkuvõttev hindamine – kokkuvõttev hinne pannakse veerandi lõpul vähemalt kolme arvestusliku hinde põhjal. Poolaasta hinne pannakse nendes õppeainetes, mida õpitakse ühe või kahe nädalatunniga õppeaasta jooksul. Aasta lõpul pannakse välja aastahinne.

Õppeainetes Inimese ja ühiskonna õpetus, Terviseõpetus ja Suhtlemine ei panda hindeid. Õpilaste teadmistele antakse hinnanguid. Õpilasele, kes on omandanud vastavad teadmised, pannakse poolaasta lõpul tunnistusele märge “arvestatud”. Õpilane, kes pole tundides osalenud ja vastavaid teadmisi omandanud, saab märke “mitte arvestatud”.

II kooliastmes pannakse eesti keeles kokkuvõttev veerandihinne osaoskuste (suuline ja kirjalik eneseväljendus, lugemine, kirjutamine) alusel. III kooliastmes pannakse eesti keeles ja kirjanduses eraldi veerandihinded. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.

Valikainetes antakse hinnanguid, tunnistusele tehakse märge “arvestatud” või “mittearvestatud”.

8. klassi õpilased sooritavad õppeaasta lõpul ühes õppeaines hindelise arvestuse. Hindelise arvestuse hinne kantakse klassitunnistusele ja seda arvestatakse aastahinde väljapanekul.

Käitumise ja hoolsuse hindamine.Käitumise hindamine motiveerib, suunab õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täitma kooli kodukorda ja hoolsuse hindamine korrigeerib õpilase suhtumist õppimisse ja ülesannetesse, tema kohusetundlikkust, töökust ja järjekindlust õppeülesannete täitmisel. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse sõnadega “eeskujulik”, “hea”, “rahuldav”, “mitterahuldav”.Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil. Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel.

Õpilase järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine.

õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu numbrilise hindamise korral aastahinnete alusel, sõnalise hindamise korral klassijuhataja (klassiõpetaja) sõnaliste hinnangute alusel

2.-9. klassi õpilane viiakse üle järgmisse klassi, kui tema aastahinne on kõigis õppeainetes vähemalt “rahuldav”.

18


ühe või kahe “mitterahuldava” aastahindega õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

täiendavale õppetööle jäetakse õpilane, kellel on aastahinne välja panemata, et ta saavutaks õppekavaga nõutavad õpitulemused.

täiendavale õppetööle jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu 5-10 õppepäevaks õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 25. augustini. Õppepäeva pikkus on kuni 5 õppetundi.

täiendavale õppetööle jäetud õpilase järgmisse klassi üleviimine otsustatakse pärast täiendavat õppetööd.

õpilase üleviimine järgmisse klassi või kursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 25. augustiks.

2.- 9. klassi õpilane jäetakse õppeperioodi lõpul klassikursust kordama, kui tal on kolmes või enamas õppeaines mitterahuldav aastahinne või on aastahinne välja panemata (hindamata).

9. klassi õpilane, kellel oli õppeperioodi lõpul kuni kahes õppeaines mitterahuldav aastahinne või eksamihinne ja kes ei sooritanud järeltööd (-tõid) või korduseksamit (-eksameid) vähemalt rahuldavalt, jäetakse klassikursust kordama.

Õpilast ei jäeta kolmandaks õppeaastaks klassikursust kordama.

6. NÕUDED ÕPETAJA TÖÖKAVALE.

Töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö õppetunnis. Töökava koostamine ja arendamine kuulub klassiõpetaja ja aineõpetaja pädevusse.Töökava koostamise ning rakendamisega saab klassiõpetaja ja aineõpetaja endale suuremad õigused, aga ka suurema vastutuse õpilaste ja nende vanemate ees. See on koolikultuuri teadvustamise protsess. Muutub õppetöö planeerimine, sisu, kontrollimine, kogu õppetöö korraldus.Otsustused, mida klassiõpetaja ja aineõpetaja on teinud oma aine eripära määratledes, kajastuvad töökavas õppemeetodite valiku kaudu.Kooli ainekomisjonid on välja töötanud järgmised töökavade struktuurid:

I-IV klass eesti keel:AEGkuu ja nädal

TEEMA LUGE-MINE

SÕNASTUS-ÕPETUS

KIRJUTA-MINE (keeleõpetus ja kirja-tehnika)

MUUD(klassi-väline lugemine jms.)

HINDA-MINE

inglise keelAEGkuu ja nädal

TUNDIDE ARV

TEEMA SÕNAVARA GRAM-MATIKA

LISA-MATER-JALID

HINDA-MINE

matemaatika, loodus-, inimese- ja ühiskonnaõpetus, muusika:AEGkuu ja nädal

TEEMA TUNNI TEEMA

ÕPPE-MATERJAL

MÕISTED HINDA-MINE

kunst, käsitöö ja tööõpetus, kehaline kasvatus: AEGkuu ja nädal

TEEMA VAHENDID ÕPPE-MATERJAL

MUUD HINDA-MINE

V-IX klass eesti keel V-VI klass

19


AEGkuu ja nädal

TEEMA JA LUGEMINE

TEKSTI-ÕPETUS

ÕIGEKIRI MUUD(klassi väline lugemine jms.)

HINDA-MINE

eesti keel VII-IX klassAEGkuu ja nädal

ÜLDTEEMA / TUNNI TEEMA

MÕISTED TEKSTI-ÕPETUS

HINDAMINE (ÕPIOSKUSED)

kirjandus VII-IX klassAEGkuu ja nädal


MÕISTED LISAMATER-JALID

HINDAMINE (ÕPIOSKUSED)

võõrkeelAEGkuu ja nädal

TUNDIDE ARV

TEEMA SÕNAVARA GRAM-MATIKA

LISA-MATER-JALID

HINDA-MINE

matemaatika, keemia, füüsika, bioloogia, geograafia, loodus-, inimeseõpetus:AEGkuu ja nädal

TUNDIDE ARV


ÕPPE-MATERJAL, KATSED

MÕISTED HINDA-MINE

ajalugu, ühiskonnaõpetusAEGkuu ja nädal

ÜLD-TEEMA

TUNNI TEEMA

ÕPPE-MATERJAL

MÕISTED PÕHIVARA

LISA-MATER-JALID

HINDA-MINE

kehaline kasvatusAEGõppe- nädal

TEEMA/EESMÄRK HINDAMINE VAHENDID MÄRKUSI

muusika, kunst, tööõpetus AEGkuu ja nädal

TEEMA VAHENDID ÕPPE-MATERJAL

MÄRKUSI HINDA-MINE

7. ÕPILASTE NÕUSTAMINE, ÕPIABI OSUTAMINE

Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis:1) arenguvestlused I kl õpilaste juuresolekul klassiõpetaja, direktori (või

direktori asetäitja) ja lastevanemate vahel õppeaasta lõpus;2) vestlused õpilaste, aineõpetajate ja klassijuhatajate vahel, vajadusel ka

lastevanemate juuresolekul;3) ainealased konsultatsioonid, mille toimumise ajad on infostendil õpilastele

ja nende vanematele kättesaadavad;4) erivajadustega õpilaste probleemide väljaselgitamine ja neile sobivate

õppevormide rakendamine; 5) põhikooli lõpetajate nõustamine elukutse valikul.

Pikapäevarühm töötab esmaspäevast reedeni peale õppetunde vastavalt direktori poolt kinnitatud päevakavale.Kool teeb koostööd valla sotsiaaltöötaja ja tervisekaitsetöötajatega, kes nõustavad õpilasi ja lapsevanemaid vastavalt oma pädevusele.

20


Õpilasel ilmnevate tervisehäirete korral pöördub klassijuhataja või aineõpetaja kooli juhtkonna, tervisekaitsetöötajate või lapsevanemate poole ja informeerib neid nähtust. Vajadusel konsulteeritakse lasteaia õpetajate, logopeedi või perearstiga. Õpilase tõsisemate tervisehäirete korral on koolil õppenõukogu otsusel võimalik pöörduda maakondliku nõustamiskomisjoni poole. Nõustamiskomisjoni soovitusel on võimalik rakendada parandusõpet, individuaalset õppekava, koduõpet või lihtsustatud õppekava.

8. KOOLIÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

Kaiu Põhikooli õppekava koostamine ja arendamine eeldab õpilaste ja õpetajate, õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu, kooli ja lastevanemate, kooli omaniku, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd riikliku õppekava üldosa mõtestamisel ja ainekavade koostamisel.Kaiu Põhikooli õppekava täiendatakse ja muudetakse õppenõukogu otsusel. Muudatused kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

21


II. AINEKAVAD

EESTI KEEL

1. klass - 6 tundi nädalas (kokku 210 tundi).2. klass - 8 tundi nädalas (kokku 280 tundi).3. klass - 6 tundi nädalas (kokku 210 tundi).

Aine eesmärgidAlgklasside (1.-3. klass) eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane

kasutab kõnet ja kirja vastavalt olukorrale ja eesmärgile, kirjutab õigesti; suhtub oma keelekasutusse kriitiliselt, on valmis seda täiustama; oskab kasutada keelekäsiraamatuid ning tunneb selleks vajalikke mõisteid; omandab põhiarusaamad emakeelest ja keelest üldse; arendab isikustiili, kujundab selget ja arusaadavat kõnet ja kirja; oskab lugeda ja kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult; loeb eesmärgipäraselt ja mõistab loetut; orienteerub tekstiliikides, sealhulgas massiteabetekstides; huvitub kirjandusest, oskab näha seoseid kirjanduse ja teiste kunstiliikide vahel; tunneb oma rahvuskirjandust.

Ainetevahelised seosed1.-3. klassis saab eesti keelt integreerida kõigi õppeainetega. Lugemis- ja kirjutamiseoskuse ja –vilumuste kujundamine saab alguse eesti keele tundides.

ÕppesisuKommunikatiivsed oskused. Tegevused.

Lugema ja kirjutama õppimine. Õige hääldus kõnelemisel ja lugemisel. Häälega ja endamisi lugemine.

Mängud, mis põhinevad suulisel kõnel ja kehakeelel; laulumängud, rütmiline liikumine, matkimis- ja lavastusmängud.

Jutustatava ja etteloetava kuulamine. Raamatute lugemine ja vaatamine. Lastesaadete kuulamine, vaatamine.

Elamuste ja kujutluste väljendamine käelises tegevuses (joonistamine, meisterdamine) , mängus ja sõnalises vormis.

Suhtlemine argiolukorras: kauplus, tänav, kodu - kool, täiskasvanu - sõber, telefon, külaline. Läbielatust jutustamine.

Jutustavate ja kirjeldavate tekstide lugemine, loetu üle arutlemine, selle kohta küsimuste esitamine. Luuletuste lugemine.

tarbe- ja sõnamänguliste tekstide lugemine, dramatiseeringute lugemine ositi. sündmuste kirjutamine; isiku, eseme kirjeldamine. Raamatute, lauamängude jm. mänguvahendite koostamine ühistööna; näituste,

laualehtede ja seinalehtede koostamine. Lugemise ja kirjutamise kavastamine, eesmärgistamine, kavandamine,

liigendamine. Kirjatehnika. Kirjatöö välimus. Tutvumine raamatukoguga.

Keeleteadmised.

1. klass

22


Häälik ja täht. Täis- ja kaashäälik. Tähestik. Häälikupikkuse ja häälikuühendi märkimine. Sõna. Lause. Lause lõpumärk ( punkt ).Suur algustäht lause alguses, nimedes. K, P, T sõna alguses. Üks ja mitu. Mitmuse tunnus -d.Ühesilbiliste sõnade õigekiri. Tegusõna olevik ja minevik ( -b, -vad ). Tegevus sõnaga tähistatuna.Kes? Mis? K, P, T s-i ja h kõrval.

Õpitulemused 1. klassis teha häälikuanalüüsi häälida, eristada ja kirjutada ühe-, kahe- ja kolmesilbilisi sõnu leida täis- ja kaashäälikuid ning häälikuühendeid eristada ja märkida kirjas lühikest, pikka ja ülipikka täis-, kaas- ja sulghäälikuid kirjutada K, P, T sõna alguses ning s-i ja h kõrval piiritleda lauset kirjutada õigesti nimesid, mitmuse tunnust -d, tegusõna 3. pöörde lõppu teadma tähestikku kirjutada etteütlust ( 25 -30 sõna) koostada suulist jutukest sõna, silp, liitsõna

2. klass1. klassi keeleteemade kordamine. Silp ja silbitamine. I ja J õigekiri. Sõnaalguline ja -lõpuline I. Sõna ja silbialguline J. -ga sõna lõpus, -sse sõna lõpus. -d, -te tegevust näitavate sõnade lõpus. Kirjavahemärk. Koma et, aga, kuid, sest ees. Ma, sa, ta, me, te, nad õigekiri. Poolitamise üldpõhimõtted. Omadussõnad. H enam levinud sõnade alguses. Lause lõpumärk.

Õpitulemused 2. klassis panna kirja suluta kaashääliku kolme pikkust kirjutada õigesti häälikuühendeid kirjutada etteütlust (45 -50 sõna) kirjutada õigesti nimesid panna lause lõppu õige märk teha keelelisi harjutusi ( 45 -50 sõna) kirjutada ümberjutustusi kava järgi kirjutada jutukest kava, küsimuste, pildiseeriate järgi

3. klass2. klassi keeleteemade kordamine. G, B, D sõna alguses. G, B, D s-i kõrval. H sõna alguses. Võõrhäälikud ja võõrtähed. Suur algustäht ajakirjade, ajalehtede ja raamatute pealkirjades. Jutumärgid. Lühendid. Kõik poolitamisjuhud. Väit- ,käsk- ja küsilause.Mitmuse nimetav ja ainsuse osastav kääne. Mul, sul, tal, kel õigekiri. Liitsõna. Ma- maa, sa- saa, me- mee, te- tee õigekiri. Lihtlause ja lihtlause laiendamine.

Õpitulemused 3. klassis tunneb õpitud keelemõisteid; eristab juttu, luuletust, mõistatust, teadet, kirja; eristab teksti osi ( väide, küsimus, käsk, palve, keeld jm. ) teab õppekirjanduse ja ettelugemise põhjal mõnd tähtsamat eesti ja

väliskirjanikku; teab Eestis väljaantavaid lasteajakirju;

23


loeb õpitud tekste sujuvalt ja selgelt; tuleb toime talle vajalike õppe- ja ilukirjanduse ning tarbetekstidega; loeb ja mõistab erinevaid tekste ja nende otstarvet; suudab valida enesele

huvipakkuvat ja jõukohast raamatut ning otsustada selle arusaadavuse ja meeldivuse üle;

on omandanud kirjatehnilise vilumuse; suudab oma mõtteid kirja panna, kasutades õpitud reegleid (nimede õigekiri,

häälikupikkuse märkimine, häälikuühendite ja liitsõna kirjaviis, lausepiiri tunnetamine ja kirjavahemärgid );

kirjutada etteütlust (55 - 60 sõna ) kirjutada ümberjutustust, kirjandit kava, küsimuste, pildiseeriate järgi; kontrollib oma teksti arusaadavust ja õigsust; jutustab arusaadavalt ja selgelt enesega juhtunust; kuulab tähelepanelikult eakohast teksti, saab sellest aru ja toimib vajaduse korral

saadud sõnumi kohaselt; annab arusaadavalt edasi õppeteksti, kirjanduspala, pildiraamatu, filmi jm. sisu;

oskab tekstidest välja tuua olulist; oskab käituda igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis, kodus kui mujal

( palumine, küsimine, keeldumine, selgitamine jms.) oskab loetu ja kuuldu kohta sõna võtta nii suuliselt kui ka kirjalikult (eakohases

vormis lugemispäevik, märkmed vm. kirjatöö ) kasutab raamatukogu

4.-6. klassÕppeaine ajaline maht4. klass - 5 tundi nädalas (kokku 175 tundi).5. klass - 5 tundi nädalas (kokku 175 tundi).6. klass - 6 tundi nädalas (kokku 210 tundi). Aine eesmärgid

omanda põhiarusaamad eesti keelest üldse; õpetada lugema ja kuulama eakohast teksti; õpetada lugema eesmärgipäraselt ja mõistma loetut; õpetada tundma oma ja teiste maade kirjandust; õpetada orienteeruma tekstiliikides; õpetada kasutama keelereegleid kõnes ja kirjas.

Ainetevahelised seosed 5. - 6. klassis saab integreeridaajalooga - tekstid möödunud aegade sündmustast ja isikutest;inimeseõpetusega - tekstid inimese käitumisnormidest ja kommetest;joonistamisega - meie sugulasrahvad, rahvakalendri tähtpäevad;loodusõpetusega - tekstid loomadest ja taimedest.Õppesisu Õigekeelsus Tähestikuline järjestamine. Helilised ja helitud häälikud. Hääliku pikkuse ja kaashääliku-ühendi märkimine kirjas koos kõrvalekalletega põhireeglitest. i ja j, sõnaalgulise h õigekirjutus. b, d, g, f, š, ž tuntumates võõrsõnades. Suur ja väike algustäht koha- ja isikunimedes, ajalehtede, ajakirjade ja teoste pealkirjades; keelte ja rahvuste nimetuste, tähtpäevade kirjutamisel, ajaloosündmuste märkimisel.Liitsõna õigekirjutus. Sõnade poolitamine.

24


Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna; kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine.Pöördsõna lahkukirjutamine muudest sõnadest. Arvsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõna ja kuupäeva märkimine. Tavalühendid. Käändsõna veakriitilisi vorme. Omadussõna võrdlemine. Pöördsõna. Pöördsõnavormide (aegade, tegumoodide ja kõneviiside) kasutamise võimalusi.Lihtlause ja liitlause. Osalausete piir ja selle tähistamise võimalused. Kirjavahemärkide kasutamine loetelus ja liitlauses järjestikuse asetusega osalausete puhul. Sidesõna ning siduv ase- ja määrsõna osalausete alguses.Otsekõne ja selle kirjavahemärgid. Ütte kirjavahemärgid.Sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid, antonüümid, fraseologismid. Sagedasemate võõrsõnade tähendus. Sõnade mitmetähenduslikkus. Sõnaraamatu kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus. Tekstiõpetus Teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses. Vestlus, arvamusavaldus, teabe edastamine. Tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend. Tarbeteksti kasutamine. Teabetekst: aimetekst, teatmeteose tekst, tabel. Teabeteksti kasutamine. Meediatekst, kuulutus, reklaam, tele- ja raadiotekst. Meediateksti kasutamine. Teksti peamõte. Teksti kompositsioon. Teksti kavandamine. Tekstiloome: kiri, sõnum, iseloomustus, jutt, kirjeldus, arvamus.Mõisted: arvamus, kirjeldus, iseloomustus, juhend, teatmeteos, tabel, kuulutus.Kirjandus Ilukirjanduse eripära. Kujundiline keel. Tõepärasus ja fantaasia. Filmikunst. Rahvalaul, rahvajutt, rahvaluule lühivormid.Proosa: ajalooline jutustus, seiklusjutt, kriminaaljutt, fantaasiajutt, loomajutt; humoresk, anekdoot, naljand.Luule: luuletus, valm. Draama: näidend. Õpilaste omalooming. Mõisted: rahvalaul; muinasjutt, muistend, kõnekäänd, naljand; jutustus, seiklusjutt; luuletus, valm; riim; võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus; film, seriaal. Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike ja ţanreid esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Juhan Jaik, Richard Roht, Oskar Luts, Jüri Parijõgi, Jaan Rannap, Harri Jõgisalu, Eno Raud, Aino Pervik, Silvia Rannamaa, Silvia Truu, Leelo Tungal, Janno Põldma, Tiia Toomet või teised; Astrid Lindgren, Mark Twain, Hans Christian Andersen, Aleksei Tolstoi, Lev Tolstoi, Jules Verne, Hugh Lofting, Rudyard Kipling, Gerald Durrell, Daniel Defoe, Selma Lagerlöf, Ferenc Molnár, Frances Hodgson Burnett, Jack London, John Ronald Reuel Tolkien, Lewis Carroll, Alan Alexander Milne või teised. II kooliastmel loeb õpilane tervikuna vähemalt 12 ilukirjandusteost.

Õpitulemused 6. klassi lõpus: • oskab kirjas õigesti märkida häälikupikkust, i ja j, sõnaalgulist h;• oskab rakendada kaashäälikuühendi põhireegleid;• oskab sõnu poolitada;• oskab nimisõna kokku- ja lahkukirjutust tüüpjuhtumeil;• oskab kasutada suurt algustähte nimedes, teoste ja perioodiliste väljaannete pealkirjades, ajaloosündmuste märkimisel;• oskab kasutada tavalühendeid;• teab või oskab vajadusel sõnastikust leida oma- ja võõrsõnade tähendust ja õigekirjutust;

25


• oskab leida sünonüüme ja neid tekstis korduste vältimiseks kasutada;• tunneb tekstist ära nimi-, omadus-, arv-, ase- ning tegusõnad; oskab õigesti kasutada käände- ja pöördevorme, ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku;• oskab kasutada omadussõnade keskvõrret ja kõige-ülivõrret;• oskab moodustada ja kirjavahemärgistada lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;• oskab siduvaid sõnu õigesti lauses kasutada;• oskab otsekõnet ja ütet kirjavahemärgistada;• oskab jutustada ja kirjutada sündmusest; kirjeldada; väljendada oma arvamust; edastada teavet selgelt ja ühemõtteliselt; eristada tõepärast fantaasiast;• oskab koostada kirja; vormistada ümbrikku;• oskab vestlust alustada, kaasvestlejat kuulata ja keskustelu sobivalt jätkata;• oskab loetust ja kuuldust olulist leida, seda oma sõnadega edasi anda ning saadud teavet kasutada;• oskab tekstiga iseseisvalt töötada: esitada teksti kohta küsimusi, küsimustele teksti põhjal vastata;• oskab lugemispala kavastada;• oskab teksti ette lugeda, jutustada tekstilähedaselt ja kokkuvõtlikult;• oskab pildi põhjal jutustada ja pilti kirjeldada;• oskab lihtsa tabeli sisu sõnadega kokku võtta;• eristab uudist ja reklaami;• oskab nimetada eesti ja väliskirjanikke, on igaühelt lugenud vähemalt ühe teose;• teab muinasjutu, muistendi, kõnekäänu, valmi, seiklusjutu iseloomulikke jooni;• oskab sõnastada luuletuse teemat, kirjeldada meeleolu;• oskab esitada luuletust või proosakatkendit; esineda dialoogis;• vormistab kirjalikud tööd korrektselt;• oskab leida raamatukogust soovitud raamatut.

7.-9 klassÕppeaine ajaline maht7. klass - 5 tundi nädalas I poolaastal ja 4 tundi II poolaastal (kokku 155 tundi).8. klass - 4 tundi nädalas (140 tundi).9. klass - 5 tundi nädalas (175 tundi).

Eesmärgid. kasvatada keelekultuuri ja austavat suhtumist emakeelesse; saavutada korrektne emakeele valdamine erinevates suhtlusolukordades

nii kõnes kui ka kirjas; kasvatada keelekultuuri ja austavat suhtumist emakeelesse; arendada kõnetehnikat, kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust; anda jõukohasel määral teadmisi kirjandusest, selle ajaloost,

kirjandusteadusest ja -teooriast; avardada ja rikastada erilaadse kirjanduse kaudu õpilase maailmapilti; õpetada hankima teavet erinevatest allikatest; õpetada kirjutama erinevaid liike tekste.

Õppesisu Õigekeelsus Kirjakeel ja kõnekeel. Murre; kodumurre. Ülevaade keele muutumisest ja arendamisest. Olulisemad õigehääldusjuhised.Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned.Suur ja väike algustäht asutuste, ettevõtete, organisatsioonide nimedes ja nimetustes.

26


Sõna kokku- ja lahkukirjutamine olenevalt tähendus- ja vormipõhimõttest. Lühendid ja lühendamine.Sõnaliigid: käändsõna, pöördsõna, muutumatu sõna, nende kasutamine ja ülesanded lauses.Sõnavorm. Tüvi, liide, tunnus, lõpp. Tüvemuutuste ja astmevahelduse lühiülevaade.Käänete funktsioonid. Soovitatavad i-mitmuse vormid. Veaohtlikud rektsioonijuhud.Võrdlemine. Soovitatavad i-ülivõrde vormid. Tegusõna käändelised vormid ja nende kasutamine lauses.Määrsõna. Kaassõna. Nende kasutamine lauses. Lause tähendusosad ja lauseliikmed. Peamised sõnajärjemallid, nende kasutamine .Lihtlause ja lauselühend, nende kasutamine sõnastuse rikastamisel. Lisandi kasutamine.Liitlause: rind- ja põimlause. Otse- ja kaudkõne. Ülevaade kirjavahemärkide tarvitamisest. Sõnamoodustus, selle kasutamine sõnastuse rikastamiseks. Sõnavara: sünonüümid, homonüümid, antonüümid, paronüümid; termin ja mõiste. Olulisemad keelekäsiraamatud. Õigekeelsussõnaraamat ja selles sisalduv info. Tekstiõpetus Suulise ja kirjaliku keelekasutuse eripära. Suulise teksti ülesehitus. Diktsioon, kõne valjus ja selgus. Kõne, lühiettekanne, diskussioon. Tarbetekst: avaldus, elulookirjeldus, e-kiri, ametikiri. Tarbeteksti eesmärk ja eripära. Teabetekst: artikkel, arvustus, referaat, ülevaade, kokkuvõte. Teabeteksti eesmärk ja eripära.Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid; veebilehekülg. Meediateksti eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja eesmärgile. Teksti kompositsioon: sissejuhatus, arendus, lõpetus; kujundid; teksti sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu, kirjeldus, arutlus; avaldus, elulookirjeldus, referaat, kõne, lühiettekanne, kokkuvõte, uudis.Teksti arvutitöötlus: pealkirjade märkimine, lõikude eraldamine, sõnavahe jätmine pärast kirjavahemärke, kuupäeva õige vormistus, tiitellehe šrifti valik. Mõisted: kõne, ettekanne; avaldus, elulookirjeldus; uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaž; kokkuvõte. Kirjandus Kirjandusvoolud. Romantism ja realism, nende tunnused ja tuntumad esindajad. Ilukirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. Paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad esindajad.Kirjandusteose adressaat, teema, idee, süžee, karakter, kompositsioon, kõnekujundid, stiil, illustratsioonid.Rahvaluule. Eepika: müüt, legend, eepos; romaan, novell; reisikiri; memuaar; ulmekirjandus.Lüürika: vabavärss, sonett, ballaad. Dramaatika: tragöödia, komöödia, draama. Filmistsenaarium.Õpilaste omalooming.Mõisted: kirjandusvool, romantism, realism; eepika, lüürika, dramaatika; žanr, eepos, romaan; komöödia, tragöödia, draama, stsenaarium; teema, idee, süžee; karakter; kompositsioon, dialoog, stseen, stiil; algriim, epiteet, isikustamine, metafoor. Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: Lydia Koidula, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Eduard Bornhöhe, Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, August Kitzberg, August Gailit, Karl Ristikivi, Friedebert Tuglas, Juhan Smuul, Mati Unt, Helga Nõu, Jaan Kross, Raimond Kaugver, Enn Vetemaa, Madis Kõiv või teised. Näiteid eesti kirjanike luulest: Kristjan Jaak Peterson, Lydia Koidula, Ernst Enno, Juhan Liiv, Gustav Suits, Villem Grünthal-Ridala, Marie Under, Hendrik Visnapuu, Juhan Sütiste, Betti Alver, Hando Runnel, Juhan Viiding, Debora Vaarandi, Doris Kareva, Viivi Luik

27


või teised; Aleksandr Puškin, Anton Tšehhov, George Byron, Victor Hugo, Alexandre Dumas, Walter Scott, Charles Dickens, Alan Marshall, Antoine de Saint-Exupéry, Charlotte Brontë, Edgar Allan Poe, Herbert George Wells, Agatha Christie või teised. III kooliastmel loeb õpilane tervikuna vähemalt 12 ilukirjandusteost.

Õpitulemused põhikooli lõpus: • oskab rakendada häälikuõigekirja reegleid, õigesti kasutada suurt ja väikest algustähte, sõnu kokku ja lahku kirjutada;• oskab õigesti kasutada käändeid ning pöördsõna käändelisi ja pöördelisi vorme;• oskab kirjavahemärgistada koondlauset; rind- ja põimlauset (v.a keerulised segaliitlaused); lihtsamat lauselühendit; otse- ja kaudkõnet;• oskab levinumaid eestikeelseid lühendeid tekstis lugeda ja kirjas kasutada;• tunneb üldjoontes eesti keele grammatilist ehitust;• oskab kõnelemisel ja kirjutamisel valida sobivaid keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärkidele;• oskab leida õigekeelsussõnaraamatust vajalikku teavet sõnade tähenduse, õigekirjutuse, vormimoodustuse, kasutusvaldkonna kohta;• oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme, teha kokkuvõtet;• oskab teksti liigendada;• teab eri liiki tekstide eripära ja eesmärke;• oskab eristada põhilisi ajakirjandusžanreid: uudis, juhtkiri, arvamus, kuulutus, reklaam;• oskab eristada fakti ja arvamust;• oskab kirjutada lugu, kirjeldust, lihtsamat arutlust; uudist; avaldust, elulookirjeldust, referaati;• oskab koostada kõnet või lühiettekannet ning seda esitada;• oskab suulises ja kirjalikus suhtlemises arvestada partneri iga, tutvusastet, olukorra ametlikkust;• teab kirjanduse põhimõisteid: eepika, lüürika, dramaatika; eepos, jutustus, romaan, luuletus, näidend; komöödia, tragöödia, draama; teema, karakter, dialoog; kompositsioon, stiil;• teab rahvaluule liike, oskab eristada rahvaluulet ilukirjandusest;• teab romantismi ja realismi mõistet, nende tunnuseid ning tuntumaid esindajaid;• teab tuntumaid eesti ja väliskirjanikke, on lugenud vähemalt 12 ilukirjandusteost;• oskab lühidalt tutvustada 2–3 pikemat proosa- või draamateost, määratleda teemat, iseloomustada nende tegelasi, teose üle arutleda;• oskab interpreteerida ja esitada luuletust;• tunneb tekstist ära olulisemad kujundid: algriimi, võrdluse, isikustamise, metafoori, korduse;• teab paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumaid esindajaid ja oskab nendest rääkida.

A-VÕÕRKEELE (INGLISE KEEL) AINEKAVA Keeleõpetuse põhifunktsioone on õpilastele suhtlemisvajadusi rahuldava keeleoskuse andmine, tema maailmapildi avardamine ja rikastamine.

3. klass - 4 tundi nädalas (kokku 140 tundi)4. klass - 4 tundi nädalas (kokku 140 tundi)5. klass - 4 tundi nädalas (kokku 140 tundi)6. klass - 3 tundi nädalas (kokku 105 tundi)

28


Eesmärgid õpilane huvitub inglise keele õppimisest, selle kaudu oma silmaringi laiendamisest ja

on võimeline enesetäiendamiseks inglise keeles; omandab õige häälduse ja rütmi; õpib aktiivselt kuulama ja mõistma igapäeva kõnet, suudab aru saada erinevate

inimeste inglise keelsest kõnest ja vestlusest; õpib end väljendama igapäevases suhtluses ja vestluses, oskab ja julgeb suhelda

inglise keeles, oskab end kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires; õpib lugema ja mõistma lihtsat inglise keelset teksti, selle kaudu omandab

lugemisvilumuse, sõnaraamatute kasutamisoskuse; alustades lihtsa seotud teksti kirjutama õppimisest oskab ennast inglise keeles

kirjalikult väljendada õpitud temaatika piirides; tunneb huvi inglise keelt kõnelevate maade, nende ajaloo, kultuuri ja kirjanduse vastu; suudab omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi arendada ja teisi võõrkeeli juurde

õppida.

IntegratsioonInglise keel on seotud teiste õppeainetega, sest informatsiooni saamiseks ja edestamiseks kasutame me keeli. Inglise keele oskus võimaldab omandada infot, mida pole veel eesti keelde tõlgitud.Emakeel – omadussõnade võrdlemine, tegusõna ajad, sõnaliigid, lauseõpetus, kaudne kõne, umbmäärane tegumood, homonüümid, sünonüümid.Kirjandus – anglo-ameerika kirjanikud ( W. Shakespeare, M. Twain, R. Kipling jt.), muinasjutud ( Little Red Ridinghood ), müüdid ( The Cat That Walked by Himself), valmid ( The Lion and the Mouse jt,), vanasõnad, mõistatused, idioomid, naljandid.Loodusõpetus – taimed, loomad, keskkonnakaitse.Matemaatika – põhi- ja järgarvud, kuupäevad, tehted arvudega.Kehaline kasvatus – spordialad, tuntud sportlased.Muusikaõpetus – inglisekeelsed laulud, muusikainstrumendid, tuntud muusikud, muusikavormid, teater.Inimeseõpetus – kehaosad, tervislik toitumine, stress ja sellest hoidumine.Geograafia – inglise keelt kõnelevad maad ( geograafiline asend, lipp, rahvastik, kombed, kultuur).Ajalugu – inglise keelt kõnelevate maade olulisemad ajaloosündmused.

Õppesisu

3. klassKeeleteadmisedTähestik: tähtede nimed ja sõnade häälimine.Õigekiri: suur ja väike täht, nimisõna mitmuse lõpud, ülakoma.Nimisõna: ainsus, mitmus, erandlik mitmus, aluse ja öeldise ühildumine, omastav kääne.Artikkel: umbmäärane ja määratav artikkel.Omadussõnad: rahvused.Arvsõna: põhiarvud, telefoninumber, kuupäev, kellaaeg, kaal, vanus.Asesõna: nimetavad, omastavad, osastavad asesõnad, näitavad asesõnad, küsivad asesõnad.Tegusõna: põhitegusõna, abitegusõna: be, have, do. Ajavormid Present Simple, Present Progressive, "going to", tulevik, "want to " + verb, modaaltegusõna "can".Sidesõna: and.Eessõna: enamkasutatavad eessõnad.Lauseõpetus: lihtlause, sõnajärg jaatavas, eitavas, küsivas lauses, lühivastus.

29


Kõnearendus- ja lugemisteemadMina ise (nimi, vanus, sõbrad, kehaosad, välimus, riided).Minu perekond ja kodu (pereliikmed, nende töö ja kohustused, söögid, sugulased, aadress, maja, korter).Numbrid, kellaajad, värvid

Õpitulemused 3. klassi lõpus omandab korrektse häälduse, sõna-lause rütmi ning intonatsiooni; oskab tervitada ja hüvasti jätta; oskab rääkida õpitud sõnavara piires oma perekonnast ja endast; tunneb numbreid 1–100-ni; tunneb tähestikku ja oskab häälida nimesid; oskab küsida nime ja aadressi ja vastata samadele küsimustele;teab värvide nimetusi.

Õppekirjandus3. klass “I Love English” IK. Saks “Mänge võõrkeele tundideks”Mitmesugused kursustelt ja internetist saadud materjalid.Omakoostatud jaotusmaterjalid ja testid, 3. ja 4. klassile laulude programm õpikute juurde.

4. klassKeeleteadmisedNimisõna: "of" omastav kääne.Omadussõna: võrdlusastmed, omadussõnade võrdlemine as...as, too, rahvused.Arvsõna: järgarvud, mõõtühikud, pikkus, kaal, kaugus.Asesõna: omastava asesõna absoluutvorm, umbmäärased asesõnad "some", "any".Tegusõna: reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad, ajavormid Past Simple, Present Perfect, modaalverbid "need, must, mustn´t, can, can´t. Käskiv kõneviis.Määrsõna: enamkasutatavad määrsõnad.Sidesõna: so.Kõnearendus- ja lugemisteemadInglise keelt kõnelevad maad (keel, pealinn, teised linnad).Mina ja liiklus (liiklusvahendid, tee küsimine ja juhatamine).Minu päev (igapäevane tegevus, söögikorrad).Minu tervis (kehaosad).Harrastused ja vaba aeg (mängud, reisimine, hobid).Sisseoste tegemas (poed).Kuupäevad, aastaarvud, nädalapäevad, kellaajad, aastaajad, värvid, riided.

Õpioskused 4. klassi lõpus oskab väljendada oma soove ja kaaslase soove küsida; oskab teha ettepanekuid; oskab õnnitleda; oskab kella küsida ja vastata; oskab väljendada heakskiitu ja üllatust; oskab kirjutada õnnesoovikaarti ja tänukirja kingituse eest; oskab rääkida oma igapäevastest tegevustest; oskab kirjeldada pilti;oskab kuulata õpetaja poolt antud korraldusi ja neid täita.

30


5. klassKeeleteadmisedNimisõna: loendatavad ja loendamatud nimisõnad.Artikkel: artikli puudumine.Arvsõna: matemaatilised tehted.Asesõna: nimetavad ja omastavad asesõnad, näitavad asesõnad "this", "that", "these", umbmäärased asesõnad "some", "any", "one", "ones", küsivad asesõnad. Mine, yours, his, hers, ours, theirs.Tegusõnad: "have got".Määrsõna: sagedusmäärsõnad "always", "usually", "often", "hardly ever", "never" ja nende koht lauses.Sidesõna: but.Eessõna: enamkasutatavad eessõnad "on, at, in ".Lauseõpetus: "there" ja "it" lause alguses.Sõnaseletus: arvsõna tuletusliited -teen ja -ty.Kõnearendus- ja lugemisteemadMina ise (minu arvamus).Minu kool ja klass (õppeained, õpetajad, kooliruumid, koolitarbed).Minu perekond (pereliikmed, sugulased).Minu kodukoht (asukoht, loodus, ilm, aastaajad).Minu päev (igapäevane tegevus, söögikorrad).Reisimine (inglise keelt kõnelevad maad).

Õpioskused 5. klassi lõpus saab aru tunnis vajalikest korraldustest ja tõõjuhenditest; saab aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest ja lauludest; oskab kuulata teksti kindla informatsiooni saamiseks; oskab kuulata teksti, et võrrelda kirjalikus loetelus olemasolevat ning puuduvat; oskab liikuda kaardil kuuldud juhise järgi; oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires; oskab rääkida kodust, igapäevastest tegevustest, harrastustest; oskab kasutada õpitud suhtluskeelendeid, et end igapäevastes olukordades

arusaadavaks teha; oskab kasutada lihtsamaid minevikuvorme; oskab kirjutada kirjasõbrale kirja, ennast tutvustada.

6. klassKeeleteadmisedPresent ja Past Simple, Present Progressive, Present Perfect, Future “will”ja “going to”.Omadussõnade võrdlemine as...as, not as...as.A little, a few, a lot of.Sidesõna: if, until, as soon as.Too+ adjective.None of them, all of them, some of them.Tingiv kõneviis (First Conditional).Should/shouldn’t.Kõnearendus- ja lugemisteemadHarrastused ja vaba aeg (mängud, sport, muusika, kino, reisimine, kollektsioneerimine.Ametid.Lemmikloomad ja nende eest hoolitsemine.Metsloomad ja nende kaitse.Sõprus.

31


Tunniplaan.

Õpioskused 6. klassi lõpuks eristab õpitavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rõhku, rütmi; saab õpitud sõnavara ulatuses aru tekstidest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest

tekstidest, mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid võõraid sõnu; oskab eristada kuni kolme vestluses osaleva inimese kõnet; oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires; oskab väljendada ja põhjendada oma arvamust; oskab kasutada õpitud suhtluskeelendeid; oskab leida olulist tekstist; saab aru kuni 2% tundmatuid sõnu sisaldavast lühitekstist; oskab kirjutada kirjasõbrale kirja, ennast tutvustada, jutustada oma kodust, perekonnast, igapäevastest tegevustest ja harrastustest; oskab kirjutada aadressi ja isiklikke andmeid nõutavat ankeeti; oskab kirjutada minijutukesi, õpitud teksti peale etteütlust.

7. klass - 3 tundi nädalas (kokku 105 tundi)8. klass - 3 tundi nädalas (kokku 105 tundi)9. klass - 4 tundi nädalas (kokku 140 tundi)

7. klassKeeleteadmisedLike / hate + ing.“any” after negatives.Eessõnad kuupäevadega.would / wouldn’t, could / couldn’t.the more ... the more.Should / shouldn’t have ...must / mustn’t, have to, allowed to reeglites.Tingiv kõneviis (Second, Third Conditional).Kõnearendus- ja lugemisteemadMinu soovid.Stereotüübid.Pühad ja festivalid inglise keelt kõnelevates maades ning meil.Valm ja müüt.Avastused ja leiutised.S. Holmes ja dr. Watson.Aarete saar.

Õpioskused 7. klassi lõpus suudab kuulata ainekava temaatikaga seotud tekste; oskab eristada otsitavat infot; suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat keskutelu; oskab kasutada keelt korrektse häälduse ja intonatsiooniga; oskab väljendada oma suhtumist soove ja vajadusi; oskab esitada küsimusi ainekavas esitatud temaatika piires; oskab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjaliku teksti sisu edasi anda; oskab vestelda ainekavas antud temaatika piires; oskab lugeda lihtsat adapteeritud teksti; oskab leida tekstist olulist infot; oskab vajadusel lugeda häälega;

32


oskab kasutada sõnaraamatuid; oskab kirjutada sõbrale kirja; oskab kirjutada lühikirjandeid ainekava temaatika piires.

8. klassKeeleteadmisedDon’t mind + ing.So, nor, neither, both.Sagedusmäärsõnad: always, usually, often, sometimes, never, occasionally, hardly ever, once / twice / three times a week.Who, which, where kõrvallauses.Will – Future predictions.Ettepanekud – Let’s ..., Why don’t ... ? Why not ... ?Present Perfect – just, yet, still.Past Progressive/Past Simple.Not + adjective + enough.Gerund – ing.Kaudne kõne.Question tags.Although/however.Used to.Past Percect.Present Passive.Kõnearendus- ja lugemisteemadMina ise.Intervjuu töö saamiseks.Oxford, Šotimaa.Tee küsimine ja juhatamine.Kohustused, viisakus, soovitamine, reeglid elus, tunded.Australia, aborigeenid.Van Gogh.

Õpioskused 8. klassi lõpus suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat keskutelu; suudab kuulata ainekava temaatikaga seotud tekste; oskab eristada otsitavat olulist infot; oskab kasutada keelt korrektse häälduse ja intonatsiooniga; oskab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjaliku teksti sisu edasi anda; oskab väljendada oma suhtumist, soove ja vajadusi; oskab vesdelda ainekavas esitatud temaatika piires; oskab esitada küsimusi ainekavas antud temaatika piires; oskab lugeda lihtsat adapteeritud teksti; oskab leida tekstist olulist infot; oskab vajadusel lugeda häälega; oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid; oskab kirjutada sõbrale kirja; oskab kirjutada lühikirjandeid ainekava temaatika piires.

9. klassKeeleteadmisedKirjavahemärgid.Artikli kasutamine geograafiliste nimedega.

33


Suffix – less / able / ly; prefix – un.Be + past participle.Number (murrud, temperatuur, aastaarvud, skoorid).Past Simple Passive.Kaudne kõne.Kõnearendus- ja lugemisteemadElukeskond linnas ja maal.Orienteerumine infos (TV, raadio).Vaba aeg (muusika, sport, lemmiknäitleja, laulja, kirjanik, teater).Keskkonnahoid (loomad, linnud, loodushoid).Tulevane töö (elukutsed, elukutsevalik, edasiõppimine).Reisimine (tee küsimine, juhatamine, rahavahetus, reisimisviisid).Pühad, vaheajad Eestis, USA-s, Austraalias, Suurbritannias.Mina ja kaaslaste vahelised suhted (sõprus, sallivus, kohustused, konfliktid, nende lahendamine).Kirjad (isiklik kiri, postkaart, ankeet).Mina ja minu eripära (välimus, iseloom, võimed, oskused, huvid, terevis).Söögid, söögikorrad (kodus, kohvikus).

Õpioskused 9. klassi lõpus suudab mõista tuttaval keelematerjalil põhinevat keskutelu; suudab kuulata ainekava temaatikaga seotud tekste ning neis ära tunda tuttavaid

keelendeid ja lausestruktuure; oskab eristada otsitavat olulist infot; oskab eristada üleminekut ühelt teemalt teisele nii vestluses kui raadio-/TV-uudiseid

kuulates; kasutab keelt korrektse häälduse ja intonatsiooniga; oskab kasutada erinevaid keelestruktuure lausete ja seotud teksti koostamiseks; oskab tuttava keelematerjali põhjal koostatud kirjaliku teksti sisu edasi anda; oskab väljendada oma suhtumist, soove ja vajadusi; oskab vestelda ainekavas esitatud temaatika piires; oskab esitada küsimusi ainekavas esitatud temaatika piires; oskab lugeda lihtsat adapteeritud ja originaalteksti; oskab leida ja eristada tekstist olulist infot; oskab loetut kavandada; oskab vajadusel lugeda häälega (anda edasi kirjapandud infot); oskab kasutada sõnaraamatuid,käsiraamatuid ja teatmeteoseid; oskab kirjutada kirja, koostada lihtsamaid tarbekirju; oskab kirjutada lühikirjandeid ainekava temaatika piires.

B-VÕÕRKEELE (VENE KEEL) AINEKAVA


Eesmärgid huvitub vene keele õppimisest ja selle kaudu silmaringi laiendamisest; õpib aktiivselt kuulama ja mõistma igapävast vene keelset kõnet ja vestlust;

34


omandab sõnavara, mis võimaldab tal end väljendada igapäevases suhtlemises õppekava temaatika piires;

omandab õige häälduse, intonatsiooni ja rütmi; õpib lugema ja mõstma lihtsat vene keelset teksti ja edasi andma selle sisu; õpib kirjutama lihtsat seotud teksti; julgeb omandatud teadmisi-oskusi praktikas kasutada; omandab erinevaid võtteid , mis hõlbustavad vene keele omandamist; õpib kasutama sõnaraamatuid ja muid vajalikke teatmeteoseid; huvitub õpivat keelt kõnelevast maast ning tema kultuurist.

Õppesisu SuhtlusteemadMina – minu sõbrad/kaaslased, perekond, vanemad, õed/vennad, vanavanemad. Sugulased, teised täiskasvanud. Nimi, vanus, välimus, elukoht. Kool, õpingud, tulevikuplaanid. Töö ja vaba aeg, harrastused. Rõivad, tarbeasjad. Toidud, joogid.Aeg – ööpäev, kellaaeg, päevaplaan. Inimsuhted – sõprus, armastus, konfliktid, vastutus, kohustus. Kodukoht – Eesti. Venemaa, teised maad. Loodus, loodushoid. Töö- ja elukeskkond. Sotsiaalsed, ajaloolised, geograafilised, kultuurilised olud, tingimused. Päevaprobleemid ja sündmused (uudised TV-st, raadiost, ajalehtedest, -kirjadest). Suhtlemine ja asjaajamine teenindus- ja ametiasutustes. Matkamine, reisimine. Tehnika meie elus. Tavad ja kombed.Hääldamine ja õigekiri Kõikide vene keele häälikute ja häälikuühendite õige artikulatsioon ja nende märkimine kirjas (tähe ja hääliku ühteviimine): kergesti segiminevad tähed ( susisevad ja sisisevad ( helilised/helitud , peenendatud / peenendamata märkide ja kasutamine (koht ja eesmärk) ; täishäälikud rõhuta täishäälikud ; ga algavad silbid ; käändsõnade ja pöördsõnade lõpud ; suur ja väike algustäht ;eesliidete ja eessõnade

õigekiri , enamkasutatavate arvsõnade ja asesõnade õigekiri ; kirjavahemärgid liht - ja liitlauses .GrammatikaNimisõna: käänamine ainsuses ja mitmuses: meessoost nimisõnad (naissoost nimisõnad (kesksoost nimisõnad ( ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad.Eessõnad + nimisõna käändeline vorm.Omadussõna: käänamine ainsuses ja mitmuses : meessoost omadussõnad ( naissoost omadussõnad (kesksoost omadussõnad (Omadussõna lühivorm (mees - , nais - , kesksugu . mitmus) .Omadussõnade ühildumine nimisõnadega soos, arvus ja käändes .Omadussõna öeldistäitena . Võrdlusastmed .Arvsõna ja mõõtühikud: põhiarvud, järgarvud, arvsõnade käänamine; kellaaeg, kuupäev,aasta; pikkus, laius, kaugus, kaal, maksumus.Järgarvude ühildumine nimisõnadega soos, arvus, käändes.Asesõna: isikulised (käänamine ainsuses ja mitmuses); omastavad (ühilduminenimisõnaga soos, arvus, käändes ); näitavad (käänamine ainsuses ja mitmuses,ühildumine nimisõnadega soos,arvus, käändes); eitavad ; küsivad.

35


Tegusõna: Tegevusnimi. Sihilised ja sihitud tegusõnad, enamkasutatavad ene-sekohased tegusõnad. Eesliited. Tegusõnade pööramine ainsuses ja mitmuses - enamkasutatavad I ja II pöördkonna tegusõnad . Liikumisverbid (eesliidetega jailma ): Vormistik. Olevik. Minevik. Liit- ja lihttulevik.Minevik.Lõpetamata tegevus: a) tõsiasja nentimine, olenemata lõpptulemusest b) tegevuse protssesi väljendamine (c) korduv tegevus (Lõpetatud tegevus : a) tegevuse tulemus (b) tegevus, mis on viidud lõpuni (Minevikus tegusõnade ühildumine nimisõnaga soos ja arvus.Liit- ja lihttulevik.Liittulevik.Lõpetamata tegavus: a) korduv tegevus (b) tõsiasja nentimina, olenemata tulemusest (Lihttulevik.Lõpetatud tegevus: a) tegevus, mis kindlasti toimub (b) tegevus, mis viiakse lõpuni (c) tegevuse järje-pidevus (Käskiv kõneviis. Tingiv kõneviis. Aluse ja öeldise ühildumine.Määrsõna: koha-, aja- ja viisimäärsõnad;määrsõnade võrdlusastmed.Eessõnad: eessõnad enamkasutatavates tarindites; Sidesõna: enamkasutatavad sidesõnad liht- ja liitlauses.Lauseõpetus: lihtlaused, liitlaused; sõnade järjekord liht- ja liitlauses.Sõnamoodustus: liitsõnad, nimi-, omadus-, määr- ja tegusõnade enamkasutatavad tuletusliited.

Õpitulemused 6. klassi lõpuks - произносить звуки и сочетения звуков русского языка- соотносить между собой звук и букву- понимать со слуха тексты, узнавая в них и используя знакомые слова, словосочетания и предложения- понимать построенную на знакомом лексико-грамматическом материале беседу и участвовать в нём- представлять себя и других, говорить о своей повседневной деятельности, доме и семье, о друзьях и увлечениях простой письменный текст и передавать его содержание,oтвечая на вопросы (с опорой на вопросы или картинки)- читать печатный и рукописный текст с наиболее естественным произношением и соответствующей интонацией- писать письмо другу, поздравление, приглашение в гости, свой адрес- сочинения на темы 6 класса - Õpitulemused 7. klassi lõpuks- yметь склонять прилагательные и существительные во всех падежах единственного и множественного числа- yметь пользоваться лексикой учебника в пределах пройденного материала - правописание чаще употребляемых порядковых и количественных прилагательных- сочинения на темы 7 класса- решение кроссвордов

36


- составление диалогов.Õpitulemused 8. klassi lõpuks- yметь спрягать глаголы I и II спряжения в простом и сложном будущем времени- yпотреблять видовые пары глаголов в разных ситуациях- итать вслух знакомый русский текст и отвечать на вопросы (с опорой и без опоры на текст)- pассказывать о своей повседневной жизни- составление диалогов- pешение кроссвордовÕpitulemused 9. klassi lõpuks- cклонять прилагательные и существительные во всех падежах, в единственном и множественном числе;- yпотреблять в устной речи личные местоимения в правильной падежной форме;-cпрягать видовые пары глаголов I и II спряжения в прошедшем, настоящем, в простом будущем и в сложном будущем времени;- сочинения на темы 9 класса;- составление кроссвордов;- еседовать на темы: Я и моя семья Мой родной Эстония, эстонцы и эстонские традиции Выбор профессии Учёба Мои друзья Увлечения и свободное время Наши каникулы Россия и русские :

TõõvõttedLugemine, küsimuste esitamine ja nendele vastamine, sõnaraamatu ja teiste teatmeteoste kasutamine, konspekteerimine, tõlkimine, kokkuvõte teemast nii suuliselt kui ka kirjalikult, jutustamine, oma arvamuse avaldamine ja selle põhjendamine suuliselt ja kirjalikult, paaris- ja rühmatöö, gammatika- ja sõnavaraharjutused, erinevad testid, kirjandi kirjutamine, kirja kirjutamine, hindelised vestlused, arvestuslikud kontrolltööd.

MATEMAATIKA AINEKAVA


EesmärgidAlgklasside matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane

saab aru matemaatika kohast inimtegevuse ja kultuuri arengus; õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima (järjestama, võrdlema,

rühmitama, loendama, mõõtma, jne.) õpib arvutama; omandab esmase ruumikujutluse; õpib tundma põhilisi tasandilisi kujundeid ja ruumilisi kehi ning rakendab õpitut

praktikas;

37


õpib üldistama ja loogiliselt mõtlema; õpib probleeme matemaatiliselt kirjeldama, analüüsima, lahendama, tulemusi

interpreteerima; arendab oma võimeid, intuitsiooni ja loovust; hakkab objektiivselt hindama oma matemaatilisi teadmisi ja huve ning arvestab

neid edasise tegevuse kavandamisel; tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest.

Ainetevahelised seosedAjalugu - ajaarvutus, positiivsed ja negatiivsed arvud.Füüsika - ühikud, liikumisülesanded, graafikud, muutujate avaldamine, võrrandite ja võrratuste lahendamine, seoste määramine(jne).Majandus - rahandus ja protsentülesanded, statistilised kokkuvõtted.Keemia - protsentülesanded, aine hulga arvutamine.Geograafia - mõõtkava, kauguste ja kõrguste arvutamine täisnurkse kolmnurga abil, positiivsed ja negatiivsed arvud, statistiliste suuruste leidmine.Loodusõpetus - keskkonnaga seotud ülesanded.Laulmine - harilik murd.Kehaline kasvatus - tulemuste lugemine ja hindamine, ühikute teisendamine.

Õppesisu1. klassArvudArvud 0 -100-ni.. Arvude järjestus, ehitus, lugemine. Numbrite kirjutamine. Arvude võrdlemine: võrratused ja võrdused; märgid <, > ja =, nende kasutamine arve võrreldes. Märkide + ja - kasutuselevõtt. Paaris ja paaritud arvud. Liitmine ja lahutamine 100 piires. Liitmistabeli päheõppimine, täiskümnete liitmine ja lahutamine. Ühetehteliste tekstülesannete lahendamine.SuurusedÜmbritsevate esemete pikkuse, laiuse ja kõrguse mõõtmine kokkulepitud mõõduga. Pikkusühikud cm, m. Sirglõik ja selle tähistamine ja joonestamine. Raskusühikud kg ja liiter l. kella tundmine. Ajaühikud minut, tund, öö, ööpäev, päev. Raha ja rahaühikud: kroon, sent.Mõisted ja tegevusedRuumiliste ja tasapinnaliste kujundite kirjeldamine: nimetused kuup, ruut, kera, ring, tetraeeder, kolmnurk, risttahukas, ristkülik, nelinurk; kujundite osad: tahk, serv, tipp, külg, nurk. Joonlaua kasutamine. Esemete tunnused (suurem, väiksem, lühem, laiem). Hulga tunnuste sõnastamine, hulga diagramm. Hulkadevahelised seosed. Tekstülesannete koostamise eelkursus.

Õpitulemused 1. klassi lõpus tunneb kujundeid ja nende osi; tunneb järjestusseoseid (suurem, väiksem); tunneb hulki ja oskab sõnastada nende tunnuseid; tunneb kella; tunneb paaris- ja paarituid arve; tunneb arvude 11- 100 ehitust kümnendsüsteemis; oskab loendada; oskab liita ja lahutada 10-ne, 20-ne ja 100 piires; oskab arve võrrelda suuliselt ja kirjalikult; oskab joonestada sirglõiku.

38


2. klassTegevusedLoendamine, mõõtmine, modelleerimine.Arvud1. klassi teemade kordamine. Mõiste liidetav, summa, vähendaja, vähendatav ja vahe kasutamine. Puuduva arvu leidmine. Võrratus, selle põhjendamine. Liitmise ja lahutamise põhiülesannete päheõppimine. Sõnade korrutamine ja korda ning märgi kasutuselevõtt. 2-ga, 3-ga, 4-ga, 5-ga korrutamine 20-ne piires. Liitmise omadused. Sõnade jagamine ja jagatud ning märgi kasutuselevõtt. Lihtsamad jagamisülesanded 20-ne piires. Arvud 1000-ni: arv sajaliste, kümneliste ja üheliste summana.SuurusedPikkusühikud: cm, m, km. Massiühikud: g, kg. Mahuühik: l. Murdarvud mõõtmis-tulemusena: pool kilo, veerand kilo, pool liitrit, veerand liitrit. Rahatähed. Kell ja kellaaeg. Ühe ja kahetehteliste tekstülesannete koostamine, analüüs ning lahendamine.KujundidSama, mis 1. klassis. Täisnurk. Ringi ja ringjoone erinevus. ringjoone joonestamine sirkliga.

Õpitulemused 2. klassi lõpus teab nelja tehte komponentide ja resultaatide nimetusi; teab naturaalarvude ehitust kümnendsüstemis; teab õpitud mõõtühikuid ja nendevahelisi seoseid; teab kella ja kalendrit; teab lihtsamaid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid; oskab lugeda ja kirjutada naturaalarve 1000-ni; oskab määrata arvu asukohta naturaalarvude reas; oskab võrrelda arve suuliselt ja kirjalikult; oskab peast liita ja lahutada 100 piires, korrutada ja jagada 20-ne piires; oskab leida tähe arvväärtust võrduses ja võrratuses; oskab koostada ja lahendada ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid; oskab joonlauda või sirklit kasutades joonestada sirglõiku, kolmnurka, nelinurka

ja ringjoont; oskab võrrelda sirglõike mõõtmise teel.

3. klassTegevusedLoendamine, mõõtmine, modelleerimine.Arvud2. klassi teemade kordamine. Avaldis, sulgude kasutamine avaldises. Tehete järjekord. Tabelülesanded. Võrdused ja võrratused. Korrutustabel. Jagamine peast. Tehte puuduva komponendi leidmine korrutamisel ja jagamisel. Korrutamise ning jagamise seos. Arvude suurendamine ja vähendamine. Murdarvud. Summa korrutamine ja jagamine arvuga. Kahekohalise arvu korrutamine ja jagamine ühekohalise arvuga. Tehete järjekord korrutamist ja jagamist sisaldavates avaldistes. Arvu 100 ja 1000 kordsed, nende lugemine ja kirjutamine. Täissadade ja -tuhandete võrdlemine. Kolme- ja neljakohaliste arvude kirjutamine summana. Arvude lugemine, kirjutamine ning võrdlemine 10 000 piires. Kirjalik liitmine ja lahutamine 10 000 piires.SuurusedSuurus kui mõõtmise tulemus. Pikkuste mõõtmine. Pikkusühikud millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter. Pikkusühikutevahelised seosed. Massi mõõtmine. Massiühikud gramm, kilogramm, tsentner, tonn. Massiühikutevahelised seosed. Mahumõõt liiter. Väärtuste mõõtmine. Kroon ja sent. Käibivad rahatähed ja

39


mündid. Ajamõõdud sekund, minut, tund, ööpäev, nädal, kuu, aasta, sajand. Ajaühikutevahelised seosed. Aja arvutamine kella ja kalendri järgi. Temperatuuri mõõtmine: termomeeter, selle skaala. Nimega arvude liitmine ja lahutamine (peast ja kirjalikult). Ühe- ja kahetehteliste tekstülesannete koostamine, analüüsimine ja lahendamine.KujundidPunkt, sirge, sirglõik. Sirglõigu pikkus. Antud pikkusega sirglõigu joonestamine. Murdjoon, selle pikkus. Kolmnurk, nelinurk, nende tipud, küljed ja nurgad. Täisnurk, selle saamine paberilehe kokkuvoltimise teel. Ristkülik ja ruut. Võrdkülgne kolmnurk, selle ümbermõõdu arvutamine ning joonestamine sirkli ja joonlaua abil. Viisnurk. Kuusnurk. Ringjoon ja ring. Ringjoone joonestamine sirkliga. Tetraeeder ( nelitahukas), risttahukas, kuup, kera, silinder, koonus, püramiid, prisma, nende vaatlemine ning leidmine ümbruses ja piltidelt. Kuubi ja tetraeedri mudeli valmistamine pinnalaotuse kokkukleepimise teel. tasapinnalisi ja ruumilisi ülesandeid tükeldusvõrdsuse kohta.

Õpitulemused 3. klassisTeab

nelja aritmeetilise tehte komponentide ja resultaatide nimetusi; naturaalarvude järjestust 1-st 10 000-ni; naturaalarvude ehitust kümnendsüsteemis; õpitud mõõtühikuid ja nendevahelisi seoseid; kella ja kalendrit; lihtsamaid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid (ring, kolmnurk, ruut, ristkülik,

viisnurk, kuusnurk, kera, kuup, tetraeeder, silinder, koonus);Oskab

lugeda ja kirjutada naturaalarve 10 000-ni; määrata arvu asukohta naturaalarvude reas; võrrelda arve suuliselt ja kirjalikult; peast liita, lahutada, korrutada ja jagada 100 piires; kirjalikult liita ja lahutada neljakohalisi arve; kirjalikult korrutada ja jagada kahekohalise arvuga; liita ja lahutada ühenimelisi arve; määrata tehete järjekorda avaldises; leida võrdustes tähe arvväärtus proovimise teel ning andmete ja otsitava vaheliste

seoste kaudu; koostada ühetehtelisi tekstülesandeid; analüüsida ja lahendada ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid; joonlauda või sirklit kasutades joonestada etteantud pikkusega sirglõiku,

joonestada kolmnurka, nelinurka ja ringjoont; võrrelda sirglõike mõõtmise teel ja arvutada murdjoone pikkust.


EesmärgidPõhikooli matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane

saab aru matemaatika kohast inimtegevuses; õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima (järjestama, võrdlema,

rühmitama, loendama, mõõtma jne.) ; õpib arvutama peast, kirjalikult ja taskuarvutil; omandab esmase ruumikujutluse;

40


õpib tundma põhilisi tasandilisi ja ruumilisi kehi ning rakendab õpitut praktikas; õpib üldistama ja loogiliselt mõtlema; õpib reaalsuse situatsioone matemaatiliselt kirjeldama, analüüsima, lahendama,

tulemusi interpreteerima; arendab oma võimeid, intuitsiooni ja leidlikkust; hakkab objektiivselt hindama matemaatilisi teadmisi ja huve ning arvestab neid

edasise tegevuse kavandamisel; tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest.

Õppesisu4.-6. klassARVUTAMINE JA MÕÕTMINE. Naturaalarvud. Harilikud murrud, tehted nendega. Kümnendmurrud, tehted nendega. Arvu ruudu ja kuubi mõisted. Kindel arvutusoskus peast, kirjalikult ja taskuarvuti abil. Arvuteooria alged: jaguvustunnused, algarvud, kordarvud, suurim ühistegur, vähim ühiskordne. Protsentarvutus. Mõõtmine ja mõõtühikud (osaliselt kordamine): pikkus, pindala, ruumala, aeg, kiirus, mass, nurk, rahalised väärtused. Ülesannete lahendamine (ka õpilaste kogutud andmetega), milles kajastuvad lihtsamad majandus- ja rahandusküsimused nagu ost ja müük, hoiused, intress. Geomeetriliste kujundite ümbermõõdu, pindala ja ruumala arvutamine. Peamiselt ülesannete kaudu mõnede statistika ja tõenäosusteooria alaste esmaste mõistetega tutvumine: arvandmete kogumine ja süstematiseerimine, sagedustabel, andmete kujutamine diagrammina, aritmeetiline keskmine, kõige sagedamini esinev väärtus, suhteline sagedus, juhuslikkus, tõenäosus. Probleemülesannete lahendamine. Negatiivsed arvud, arvtelg. Arvu absoluutväärtus. Ristkoordinaadid tasandil. Lihtsamad empiirilised graafikud. GEOMEETRIA. Tasandigeomeetria mõisted (osaliselt kordamine): punkt, sirge, kiir, lõik; nurk, nurkade mõõtmine ja võrdlemine, nurkade liigitamine; kahe sirge vastastikune asend tasandil; kõrvunurgad, tippnurgad, kolmnurk, kolmnurkade liigitamine, kolmnurga nurkade summa, kolmnurkade võrdsuse tunnused; ristkülik, ruut, ring, ringjoon; ristküliku, kolmnurga ja ringi pindala; ristküliku ja kolmnurga ümbermõõt, ringjoone pikkus. Sektordiagramm. Sirkli, joonlaua, nurklaua ja malli käsitsemine geomeetrilistes konstruktsioonides. Ruumilised kujundid: risttahukas, kuup, kolmnurkne püstprisma, nende pindala ja ruumala. Rakendusliku sisuga geomeetriaülesannete lahendamine. Probleemülesannete lahendamine. ALGEBRA. Täht arvu tähisena. Muutuja. Valem. Aritmeetiliste tehete omaduste avaldamine tähelise sümboolika abil. Võrrandi mõiste. Lihtsamate võrrandite lahenda-mine tehte andmete ja tulemuse vaheliste seoste põhjal. Lihtsamate tähtavaldiste koostamine ning nende väärtuste arvutamine. Probleemülesannete lahendamine. LOOGIKA. Mõiste, defineerimine, liigitamine, põhjendamine. Eriomadused, üldomadused; mõni, kõik, ei ükski jm.

Õpioskused 6. klassi lõpus6.klassi lõpetaja teab ja tunneb:• arvude kümnendsüsteemi, naturaalarve, kümnendmurde ja harilikke murde;• tehete järjekorda;• hariliku murru põhiomadust ja taandamist;• protsendi mõistet;• aritmeetiliste tehete andmete ja tulemuse vahelisi seoseid;• ainekavaga määratud mõõtühikuid ning nendevahelisi seoseid;• arvtelge ja ristkoordinaadistikku tasandil;• kolmnurga sisenurkade summat, kolmnurkade võrdsuse tunnuseid;

41


6. klassi lõpetaja oskab:• naturaalarve ning kümnendmurde lugeda, kirjutada ja järjestada;• arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutil naturaalarvudega ja kümnendmurdudega ning rakendada neid arvutusoskusi tekstülesannete lahendamisel;• lihtsustada avaldisi ning arvutada lihtsamate tähtavaldiste väärtusi;• laiendada ja taandada harilikku murdu;• arvutada lihtsamate harilike murdudega, teisendada kümnendmurde harilikeks murdudeks ja vastupidi;• leida ja kasutada arvu pöördarvu;• lahendada protsentülesannete põhitüüpe;• kasutada aritmeetiliste tehete andmete ja resultaadi vahelisi seoseid lihtsamate võrrandite lahendamisel;• ülesannete lahendamisel kasutada mõõtühikutevahelisi seoseid;• määrata punkti asukohta koordinaattasandil ja lugeda koordinaattasandil asuva punkti koordinaate;• tabeli andmete järgi kujutada lihtsamaid seoseid graafiliselt;• graafiku järgi nähtust kirjeldada (nt aeg–temperatuuri graafik);• kolmnurki liigitada;• rakendada ülesannete lahendamisel kolmnurga nurkade omadust ja kolmnurga võrdsuse tunnuseid;• arvutada ristküliku, ruudu ja kolmnurga ümbermõõtu ning pindala, ringi pindala ja ringjoone pikkust, risttahuka ning kuubi ruumala;• käsitseda sirklit, joonlauda, nurklauda ja malli lihtsamates geomeetrilistes konstruktsioonides: lõigu ja nurga poolitamine, antud sirgele ristsirge joonestamine, antud sirgega paralleelse sirge konstrueerimine, kolmnurga konstrueerimine kolmel põhijuhul; mõõta nurga suurust ja konstrueerida antud suurusega nurka;• koostada statistiliste andmete sagedustabeleid, joonestada diagramme;• diagramme kirjeldada ja tõlgendada; leida kõige sagedamini esinevat väärtust ning arvutada aritmeetilist keskmist.

7. klass - 4 tundi nädalas I poolaastal ja 5 tundi II poolaastal (kokku 160 tundi)8. klass - 5 tundi nädalas (kokku 175 tundi)9. klass - 5 tundi nädalas (kokku 175 tundi)

7.-9. klass ARVUTAMINE. Aritmeetilised tehted ratsionaalarvudega, astendamine täisarvulise astendajaga. Ruutjuur. Ruutvõrrandi lahendite omadused. Ligikaudsed arvud. Negatiivse astendajaga aste. Arvu standardkuju. Ülesanded protsentidele, ka majandusülesanded. Statistilise kogumi karakteristikud: aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, keskmine hälve. Sündmuse tõenäosuse mõiste, selle arvutamine lihtsamatel juhtudel. Geomeetriliste kujundite pindalade ja ruumalade arvutamine. Probleemülesannete lahendamine. ALGEBRA JA FUNKTSIOONID. Arvutamise abivalemid: (a ± b)2 = a2 ± 2ab + b2; (a + b)(a – b) = a2 – b2. Summa ja vahe kuubi, kuupide summa ning vahe valemid. Täis- ja murdavaldiste samasusteisendused. Lineaarvõrrand. Suuruste avaldamine võrdusest. Ruutvõrrand. Ruutkolmliikme lahutamine tegureiks. Murdvõrrand. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemid. Võrrandite rakendamine tekstülesannete lahendamisel. Ühe tundmatuga lineaarvõrratus. Funktsioonid y = ax; y = a : x; y = ax + b; y = ax 2 + bx + c; nende graafikud ja omadused. GEOMEETRIA. Tasandilised kujundid. Hulknurgad (kolmnurk, rööpkülik, trapets, korrapärane hulknurk). Ring ja ringjoon. Kesknurk. Piirdenurk, Thalese teoreem. Ringjoone puutuja. Kolmnurga ning korrapärase hulknurga sise- ja ümberringjooned. Sirgete paralleelsuse tunnused. Kolmnurga ja trapetsi kesklõik. Kolmnurga mediaanide

42


omadus. Kiirteteoreem ja selle järeldus. Kolmnurkade sarnasuse tunnused. Hulknurkade sarnasus. Teoreemid sarnaste hulknurkade ümbermõõtudest ja pindaladest. Maa-alade plaanistamine. Pythagorase teoreem. Teravnurga trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetria põhiseosed. Täisnurkse kolmnurga lahendamine. Ruumilised kujundid. Püströöptahukas, püstprisma, püramiid, silinder, koonus, kera. Nende kujundite pindalad ja ruumalad. Rakendusliku sisuga ülesannete lahendamine. Probleemülesannete lahendamine. LOOGIKA. Deduktiivse teooria põhimõisted: definitsioon, algmõiste, aksioom, teoreem, eeldus, väide, pöördteoreem, järeldamine, tõestamine. Nende mõistete kasutamine teoreetiliste palade õppimisel ja ülesannete lahendamisel.

Õpitulemused põhikooli lõpus Põhikooli lõpetaja teab ja tunneb:• ratsionaalarve;• võrranditega tehtavaid teisendusi; lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid ning ruutvõrrandi lahendivalemeid ja lahendite omadusi;• lineaarvõrratust ja lineaarvõrratuse lubatavaid teisendusi;• negatiivse astendajaga astme mõistet;• arvutamise abivalemeid;• lihtsamaid funktsionaalseid seoseid (lineaarne, võrdeline, pöördvõrdeline ja ruutsõltuvus) ja nende graafikuid;• statistiliste andmete esitusviise ja arvkarakteristikute arvutamise eeskirju;• sündmuse tõenäosuse mõistet;• ainekavakohaseid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid, nendevahelisi seoseid ja omadusi, pindala (ruumala) arvutamise eeskirju;• loogilise arutelu olemust ja loogilise arutelu esmaseid meetodeid;• matemaatika keelt ja selle kasutamist.Põhikooli lõpetaja oskab:• arvutada ratsionaalarvudega peast, kirjalikult ja taskuarvutil;• teisendada lihtsamaid ratsionaalavaldisi;• lahendada ja ülesande andmete järgi koostada lineaar- ja ruutvõrrandeid, lihtsamaid murdvõrrandeid ja kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteeme;• lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratusi;• joonestada ainekavaga määratud funktsioonide graafikuid ning lugeda graafikult funktsiooni omadusi;• korrastada ja töödelda lihtsamaid statistilisi andmeid ning tõlgendada arvutatud karakteristikuid;• leida lihtsamatel juhtudel sündmuse tõenäosust;• lahendada täisnurkseid kolmnurki;• arvutada ainekavaga määratud tasandiliste kujundite ümbermõõtu ja pindala ning ruumiliste kehade pindala ja ruumala;• defineerida ja liigitada ainekavaga määratud mõisteid. Põhikooli lõpetaja saab aru ainekavakohastest loogilistest arutlustest (tõestustest) ning mõistab nende vajadust, oskab omandatud teadmiste piires teha antud eeldustest loogilisi järeldusi ning väiteid põhjendada.

LOODUSÕPETUSE AINEKAVA

1. klass – 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)

43


2. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)3. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)

EesmärgidLoodusõpetuse õpetamisega taotletakse, et õpilane

oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest mõistab elus- ja eluta looduse seoseid; mõistab looduses toimuvaid ajalisi muutusi; omandab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest, õpib neid kirjeldama,

kasutades teatud oskussõnu; omandab teadmisi aine organiseerituse erinevatest tasemetest; omandab teadmisi energia saamisest, muundumisest ja kasutamisest; saab ettekujutuse erinevatest looduslikest süsteemidest, nende struktuuridest ja

vastastikest mõjudest; õpib tundma levinumaid Eesti elukooslusi ja bioloogilisi liike; tunneb Eesti põhilisi pinnavorme ja nende tekkimist; omandab ettekujutise Eesti haldusjaotusest; teab Eesti loodusvarasid, nende paiknemist ja kasutamist; tunneb loodus- ja keskkonnakaitse põhiprintsiipe ja rakendust; õpib kasutama lihtsamaid loodusteaduse uurimismeetodeid ( vaatlus, mõõtmine,

katsed oma hüpoteeside kontrollimiseks ); mõistab mudelite tähtsust looduse tundmaõppimisel ning õpib neid kasutama; õpib kasutama lihtsamaid mõõteriistu ja katsevahendeid; õpib läbi viima katseid, ohustamata ennast ja teisi.

Õppesisu1. klassInimese meeled ja avastamine.Elus ja eluta. Asjad ja materjalid. Vedelikud ja tahked ained.Aastaajad.Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened erinevatel aastaaegadel.Minu kodukoht.Tutvumine plaanide, kaartide ja piltidega. Koolitee kujutamine plaanil. kodukoha loodus, taimed ja loomad. tutvumine kodu (kooli) ümbrusega õppekäikudel.

Õpitulemused 1. klassi lõpus eristab elusat ja elutut, oskab rühmitada; oskab kirjeldada muutusi looduses; teab aastaaegu; on omandanud uued oskussõnad ja kasutab neid kõnes; tunneb õpitud taimi ja loomi; täidab hügieeninõudeid; oskab vaadelda ja joonistada õpetaja juhendamisel.

2. klassOrganismid ja elupaigad.Maismaataimed ja -loomad. Mitmekesisus. Välisehitus. Toitumine ja kasvamine. Veetaimed ja -loomad, erinevus maismaaorganismidest. toataimed ja koduloomad. Organismide nõuded elukeskkonnale.Inimene.

44


Välisehitus. Inimese toiduvajadused ja tervislik toitumine. Hügieen kui tervist hoidev tegevus. Inimese seosed loodusega erinevates elupaikades (linnas, maal).Võrdlemine ja mõõtmine.Massi, pikkuse ja temperatuuri mõõtmine.Ilmastikunähtused.Soe ja külm ilm. Ilmamuutuste põhjustajad (õhutemperatuur, õhu liikumine ja vee ringlemine).

Õpitulemused 2. klassi lõpus teab loomade kehaosi ja oskab neid kirjeldada; tunneb taimeosi; teab metsloomi, veeloomi; kasutab õigesti uusi mõisteid kõnes ja kirjas; saab hakkama lihtsamate katsete ja vaatlustega; teab toitumisseoseid; teab looduskaitse põhimõtteid; teab ohutusnõudeid elektri ja tule kasutamisel.

3. klassOrganismide rühmad ja kooselu.Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. Kooslus. Liik. Toiduahelad.Liikumine.Liikumise tunnused. Jõud liikumise põhjusena (katseliselt). Liiklusohutus.Elekter ja magnetism.Vooluringi koostamine ja uurimine (patarei, juhtmed, lüliti ja lamp). Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja säästmine. Ohutusnõuded. Magnetnähtused. Kompass. Tutvumine magnetitega praktiliste katsete kaudu.Kaart.Kaardi legend. Ilmakaared ja nende määramine kaardil ja looduses. Eesti kaart: olulisemad tasandikud, kõrgustikud, madalikud, saared, poolsaared, lahed, järved, jõed ja asulad Eesti kaardil.

Õpitulemused 3. klassi lõpus eristab elusat ja elutut; tunneb õpitud bioloogilisi liike (levinumaid taimi, loomi ja seeni); teab õpitud bioloogiliste liikide eluavaldusi, eluviise ja elupaiku; oskab tuua näiteid erinevate organismide omavahelistest seostest looduses; oskab nimetada, rühmitada ja kirjeldada kodukoha elusa ja eluta looduse

objekte; märkab ja oskab kirjeldada aastaajalisi muutusi looduses; oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi; oskab käsitseda tavalisemaid elektrilisi riistu ennast ja teisi ohustamata; teab, et inimene muudab oma tegevusega loodust ning peab seetõttu olema

vastutustundlik; teab, milline on tervist hoidev käitumine; oskab kasutada plaani ja kaarti ja tunneb plaani lihtsamaid leppemärke; oskab näidata kodukoha asukohta Eesti kaardil; teab ja oskab näidata Eesti kaardilt tähtsamaid kõrgustikke, madalikke,

suuremaid saari, poolsaari, lahtesid, järvi, jõgesid; tunneb koduümbruse loodust; oskab joonistada mõõtkavata plaani oma kooliteest;

45


teab ilmakaarte määramise viise ja oskab neid kasutada , oskab kasutada kompassi põhiilmakaarte määramiseks.


Eesmärgid Loodusõpetuse õpetamisega taotletakse, et õpilane:• omandab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest;• mõistab elusa ja eluta looduse seoseid;• omandab teadmisi erinevatest looduslikest süsteemidest, nende struktuurist ja vastastikmõjudest;• õpib tundma levinumaid Eesti elukooslusi ja bioloogilisi liike;• omandab teadmisi energia saamisest, muundumisest ja kasutamisest;• teab Eesti põhilisi pinnavorme ja omab ettekujutust nende tekkimisest;• teab Eesti loodusvarasid, nende paiknemist ja kasutamist;• saab ettekujutuse Eesti haldusjaotusest;• tunneb loodus- ja keskkonnakaitse põhiprintsiipe ja nende rakendusi;• saab ettekujutuse aine organiseerituse erinevatest tasemetest;• saab ettekujutuse mudelite tähtsusest looduse tundmaõppimisel;• oskab vaadelda loodusobjekte ja väljendada vaadeldavat oma sõnadega;• oskab püstitada hüpoteese ja kontrollida neid katseandmete põhjal;• oskab mõõta;• oskab esitada vaatlus- ja mõõtmistulemusi tabelina, graafikuna;• oskab võrrelda ja võrdlemistulemuste põhjal objekte rühmitada, järjestada;• oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku infot;• oskab lugeda, mõtestada ja luua lihtsat loodusteaduslikku teksti;• oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;• õpib läbi viima katseid ennast ja teisi ohustamata;• väärtustab loodusteaduslikke teadmisi ja tajub vajadust õppida loodusõpetust;• suhtub vastutustundlikult oma elukeskkonda ja väärtustab säästvat tarbimist;• väärtustab terveid eluviise.

Õppesisu4. klassMaailmaruum.Tähistaevas. Päike - Maa energiaallikas. Päikesesüsteem. Raskusjõud.Maa.Maa kerakujulisus. Gloobus. Maa kujutamine kaartidel. Mandrid ja maailmajaod. Maailmameri ja selle osad. Maailma kaart ( sealhulgas ka poliitiline kaart ).Maa ehitus.Kivimid ja kivistised. Maavarad. Vulkaanid ja maavärinad.Elu Maal.Organismide mitmekesisus: ainu- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused: toitumine ja hingamine. Elu areng Maal.Inimene.Inimese ehitus: rakk, elundid ja elundkonnad. Elundkondade ülesanded. Organismi terviklikkus. Inimese põlvnemine. Inimese võrdlus loomadega. Taimede, loomade, seente ja mikroorganismide kasutamine inimese poolt.

46


Õpitulemused 4. klassi lõpus omab lihtsustatud ettekujutust Päikesesüsteemist; teab Päikese tähtsust loodusele; teab Maa üldist ehitust; teab eluks vajalikke tingimusi; teab üldjoontes organismide ehitust; teab veeringet ja vee tähtsust loodusele; oskab teha lihtsamaid katseid ja vaatlusi.

5. klassÕhk. Õhu koostis. Õhu omadused. Õhu soojuspaisumine. Soojusülekanne õhu kaudu. Õhu liikumine ja tuul. Atmosfäär – Maa kaitsekiht. Hapniku tähtsus looduslikes protsessides: hingamine ja põlemine. Õhk elukeskkonnana. Õhu tähtsus organismidele. Organismide levik õhu kaudu. Saastunud õhu ohtlikkus ja õhu saastumise vältimine. Vesi. Vee omadused. Märgumine ja mittemärgumine. Vee soojenemine ja jahtumine. Vee olekud ja nende muutumine. Ainete segunemine ja lahustumine. Õhuniiskus. Vee ringkäik looduses. Sademed ja nende tekkimine. Sademete tähtsus looduses. Vee jaotumine Maal. Põhjavesi. Vesi elukeskkonnana. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Reostunud vee ohtlikkus ja vee puhastamine. Muld. . Mulla koostis. Mulla tekkimine. Vee liikumine mullas. Muld elukeskkonnana. Mullaorganismid. Mulla osa taimede elus. Organismide elu mullas suvel ja talvel. Inimtegevuse mõju mullale. Mulla reostumise ja hävimise ohtlikkus. Mulla kaitse. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Päikeseenergia: tuule-, vee-, kütuste energia. Eesti loodusvarad: maa, mullad, veed, metsad, taimed, loomad, maavarad, klimaatilised tingimused. Eesti tähtsamad maavarad, nende paiknemine ja kasutus. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid. Inimese mõju keskkonnale. Looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tulemusena. Tehiskeskkond. Kodukoha keskkonnaprobleemid. Jätkusuutlik areng.

6. klassEesti asend. Piirid ja suurus. Naaberriigid. Eesti maakonnad. Asulad. Maa-asulad ja sealne keskkond. Linnad ja linnakeskkond. Linn kui ökosüsteem. Keskkond ja tervis. Eesti pinnamood. Pinnamood ja pinnavormid. Pinnamoe kujutamine ja lugemine kaardil. Absoluutne ja suhteline kõrgus. Suurpinnavormid: kõrgustik, madalik, tasandik, Põhja-Eesti paekallas. Mandrijää osa Eesti pinnamoe kujunemises. Eesti ilmastik. Ilm, ilmastik, kliima. Ilmaelemendid: temperatuur, õhurõhk, tuul, sademed. Ilmavaatlusjaamad ja ilmaennustused. Läänemere mõju Eesti kliimale, Lääne- ja Ida-Eesti kliimaerinevused. Kliima mõju elusloodusele. Ilma mõju inimtegevusele. Aed elukeskkonnana. Viljapuu- ja juurviljaaed, iluaed, park. Loodus- ja tehiskeskkonna vahekord. Aiataimed. Põld elukeskkonnana. Põllustatud alad. Põldude tekkelugu. Mulla viljakus. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus. Niit elukeskkonnana. . Looduslikud ja inimtekkelised niidud. Erinevad niidutüübid. Elutingimused ja organismidevahelised suhted niidul. Tavalisemad taimed ja loomad. Toiduahelad, toiduvõrgustik. Niitude kaitse. Mets elukeskkonnana. Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets, nende bioloogiline ja majanduslik iseloomustus. Metsade tähtsus ja kasutamine. Inimmõju metsale. Metsade kaitse. Soo elukeskkonnana. Soode teke ja levik. Soode areng – madalsoo ja raba. Soo kui veekogu. Elutingimused soos. Soode elustik. Organismidevahelised suhted. Toiduahelad. Soode tähtsus ja kasutamine. Soode kaitse.

47


Järv elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Järvede üldiseloomustus. Elutingimused järves. Elustik. Toiduahelad. Eesti järved. Järvede tähtsus, kasutamine ja kaitse. Jõgi elukeskkonnana. Jõevee omadused. Vee voolamine jões. Elutingimused jões. Elustik. Toiduahelad. Jõgede üldiseloomustus. Eesti jõed. Jõgede tähtsus ja kaitse. Läänemeri elukeskkonnana. Suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared. Rannik. Ranniku pinnavormid. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik. Organismide omavahelised suhted meres ja kaldaaladel. Toiduahelad. Mere mõju inimtegevusele ja ranna-asustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse. Looduskaitse Eestis

Õpitulemused 6. klassi lõpus:• omab lihtsustatud tõest ettekujutust Päikesesüsteemist ja oskab selgitada Päikese tähtsust loodusele;• tunneb Maa ehitust;• oskab nimetada mandreid ja ookeane, näidata neid maailmakaardil ning gloobusel;• oskab näidata Eestit gloobusel ja maailmakaardil, oskab kasutada Eesti kaarti ja atlast;• teab ja oskab näidata Eesti kaardilt tähtsamaid suurpinnavorme, veekogusid, linnu;• teab tähtsamaid Eesti loodusvarasid ja nende kasutamisvõimalusi;• oskab selgitada Eesti kliima põhijooni;• oskab nimetada eluks vajalikke tingimusi;• omab ülevaadet organismide eluavaldustest ja mitmekesisusest;• omab ülevaadet inimese ehitusest ja talitlusest;• eristab erinevaid elukeskkondi;• teab peamisi Eesti elukooslusi; oskab nimetada erinevate koosluste tüüpilisi liike ja teab nendevahelisi seoseid;• teab inimese kasutatavaid energialiike;• teab, millist rolli etendavad õhk ja vesi organismide elus;• oskab seletada veeringet ja teab vee tähtsust looduses;• teab, kuidas õhk mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda põhjendada õhu omadustega;• teab, kuidas vesi mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda põhjendada vee omadustega;• tunneb mulla kui elukeskkonna omadusi;• oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale;• oskab märgata õhu, vee ja mulla saastumist ja teab, kuidas neid kaitstakse saastamise eest;• tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitselistes üritustes;• oskab analüüsida lihtsamat loodusteaduslikku teksti, teha järeldusi ja vormistada referaati;• oskab teha vaatlusi ja lihtsamaid katseid;• mõistab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid;• väärtustab säästvat eluviisi.

7. klass Ained. Aineosakesed: molekul ja aatom. Molekulivalem. Liht- ja liitaine. Puhas aine. Ainete segu. Lahus. Ainete puhastamine. Organismidele mürgised ja kahjulikud ained. Loodushoid. Liikumine. Mehaaniline liikumine. Trajektoor. Kiirus. Aineosakeste liikumine. Vastastikmõju. Keha kiiruse muutumine. Jõud. Raskusjõud. Elastsusjõud. Hõõrdejõud. Jõudude tasakaal. Elastne põrge. Aineosakeste vastastikmõju. Aine ehitus. Gaasi, vedeliku ja tahkise mudelid. Aine oleku muutus. Soojuspaisumine. Temperatuur. Aineosakeste põrked. Gaasi rõhk. Aine tihedus.

48


Aatomi ehitus. Aatomi mudel. Aatomituuma mudel. Ainete muundumine. Iooni tekkimine. Iooniline side. Keemiline reaktsioon. Mehaaniline energia. Mehaaniline töö ja energia. Kineetiline ja potentsiaalne energia, nende määramine. Energia soojusnähtustes. Siseenergia. Keha soojenemine ja jahtumine. Soojushulk, selle määramine. Soojusnähtused aine agregaatoleku muutumisel. Keemilise sideme energia. Põlemine, kütuse kütteväärtus. Toitaine energeetiline väärtus. Fotosüntees. Aatomituuma energia

Õpitulemused 7. klassi lõpus: • omab ettekujutust kehade liikumisest ja vastastikmõjust;• omab ettekujutust aine ehitusest;• omab ettekujutust aine olekutest makro- ja mikrotasandil ning olekute muutustest energeetilisest aspektist;• omab ettekujutust aatomi ehitusest;• omab ettekujutust ainete keemilisest koostisest ja selle muutumisest;• omab ettekujutust energiast, selle muundumisest ja kandumisest ühelt kehalt teisele;• teab vesiniku, hapniku, lämmastiku ja süsiniku sümboleid; hapniku, süsihappegaasi ja vee molekulivalemeid;• teeb aine molekulivalemit kasutades kindlaks aine koostise, kui aines on üksnes vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik;• kirjeldab etteantud reaktsioonivõrrandi abil järgmisi nähtusi: põlemine, «leegita» põlemine, fotosüntees.

GEOGRAAFIA AINEKAVA7. klass – 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)8. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)9. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)

Eesmärgid Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:• saab üldise ettekujutuse looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nendevahelistest olulisematest seostest;• õpib ruumiliselt mõtlema ja omandab geograafia põhisõnavara;• teab ja hoiab Eesti loodusväärtusi, väärtustab Eesti kultuuri ja traditsioone;• õpib hindama inimtegevuse võimalusi ja tegevuse tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes;• saab aru jätkusuutliku arengu vajadusest;• mõistab ja suhtub tolerantselt teiste maade ja rahvaste kultuuri ja traditsioonidesse;• õpib kasutama kaarte, pilte, andmetabeleid, diagramme, et hankida, töödelda, analüüsida ja väljendada ruumiliselt esitatud teavet;• õpib lihtsate vahenditega mõõdistamist ja vaatluste tegemist;• õpib leidma geograafiateavet erinevatest allikatest, kasutama kaasaegseid infotehnoloogiavõimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;• oskab kasutada geograafiatunnis omandatud teadmisi igapäevaelus toimetulekuks.

Õppesisu 7. klass

49


Geograafia algkursus Kaardiõpetus. Maakera kuju ja suurus. Üldgeograafilised ja temaatilised kaardid. Suundade määramine, asimuut. Mõõtkava liigid ja erineva mõõtkavaga kaardid. Kartograafilised kujutusviisid. Geograafilised koordinaadid ja nende määramine. Kaardivõrk. Ajavööndid, kohalik ja vööndiaeg. Maa siseehitus ja areng. Maa vanus. Maa siseehitus. Laamtektoonika. Vulkaaniline tegevus. Maavärinad, murrangud. Kurrutused. Kivimite teke: tard-, sette- ja moondekivimid. Kivistised. Setete ja mulla teke. Pinnamood. Pinnavormid. Maismaa pinnamoe suurjaotus: mandrid ja ookeanid. Mäestikud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud). Pinnamoe kujutamine kaardil. Ookeani põhjareljeef: keskmäestikud, mandrilava, mandrinõlv, süvikud. Pinnamoodi kujundavad välistegurid. Murenemine, vooluvee, tuule, põhjavee, liustike, mere ja inimtegevuse osa pinnamoe kujunemisel. Kliima. Atmosfääri ehitus. Kliima ja seda kujundavad tegurid. Maale saabuva päikesekiirguse sõltuvus geograafilisest laiusest. Aastaajad. Üldine õhuringlus: passaadid, läänetuuled. Ookeani mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima. Pinnamoe mõju kliimale, kõrgusvööndilisus. Põhi- ja vahekliimavöötmed. Kliimakaart ja kliimadiagramm. Inimtegevuse mõju kliimale. Veestik. Maailmameri ja selle osad. Maailmamere vee soolsus, temperatuur, jääolud. Hoovused maailmameres. Tõus ja mõõn. Siseveekogud. Jõed, jõgede toitumine, veetaseme muutused, üleujutused. Järved. Liustikud: mägi- ja mandriliustikud. Tehisveekogud. Vee kasutamine ja kaitse.

Õpitulemused 7. klassi lõpus• omab ettekujutust Maa siseehitusest ja maakoore ehitusest, sh laamade liikumisest ja sellega seotud nähtustest;• oskab tuua näiteid erinevatest kivimitest ja setetest ning selgitada nende tekkimist;• oskab nimetada maismaa pinnavorme ja iseloomustada nende kujunemist, erinevust väliskuju ja üldkõrguse järgi;• oskab selgitada välisjõudude mõju pinnamoele ning tuua vastavaid näiteid;• teab tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid;• oskab iseloomustada kliimavöötmete kliimat;• oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust kliimale;• teab vee jaotumist Maal, erinevaid veekogusid ja nende veerežiimi ning veetaseme muutumise peamisi põhjuseid;• oskab selgitada liustike tekkepõhjusi, mandri ja mägiliustike erinevust ning tuua näiteid nende levikust;

8. klass Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia Looduskomponentide vastastikused seosed. Kliima, vee, pinnamoe, mullastiku, taimestiku, loomastiku ja inimtegevuse vastastikused seosed. Loodusvööndid. Loodusvööndite paiknemise seaduspärasused. Ekvatoriaalsed vihmametsad. Savannid. Kõrbed. Vahemerelised metsad. Parasvöötme rohtlad. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad. Tundra. Jäävöönd. Kõrgusvööndilisus. Rahvastik. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval.

50


Õpitulemused 8. klassi lõpus teab peamiste loodusvööndite (jää- ja külmakõrb, tundra, parasvöötme mets, paras-

vöötme rohtla, vahemerelised alad, lähistroopilised metsad, kõrbed, savannid, vihmametsad) levikut ja oskab neid iseloomustada (kliima, mullatekke tingimused, tüüpilised taimed ja loomad);

oskab seletada looduse ja inimtegevuse vastasmõju ning nimetada peamisi keskkonnaprobleeme erinevates loodusvööndites;

oskab selgitada kõrgusvööndilisuse kujunemist ja tuua vastavaid näiteid; teab maailma tihedamini ja hõredamini asustatud alasid, oskab kaardi abil

iseloomustada rahvastiku paiknemist ja analüüsida seda mõjutanud tegureid; teab riigi või selle osa rahvaarvu mõjutavaid tegureid; teab eri rahvaste ja riikide rolli geograafilise maailmapildi avardumises;

9. klassEesti loodus- ja inimgeograafia Loodus ja loodusvarad. Eesti loodusgeograafiline asend, piirid ja suurus. Eesti põhikaart. Ristkoordinaadid. Geoloogiline ehitus: aluskord, pealiskord, pinnakate. Maavarad, nende teke ja kasutamine. Pinnamood ja selle kujunemine. Erineva tekkega pinnavormid. Kliimat kujundavad tegurid. Eesti-sisesed kliimaerinevused. Läänemeri. Rannikumeri ja ranniku tüübid. Jõed, jõgede toitumine ja veerežiim. Järved, järvenõgude teke ja järvede kinnikasvamine. Põhjavesi. Veekogude kasutamine ja kaitse. Sood ja nende areng. Mullastik ja taimkate. Inimtegevus ja selle mõju loodusele. Kaitsealad ja kaitstavad objektid. Rahvastik ja asustus. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Eesti asustussüsteemi ja haldusjaotuse kujunemine. Eriilmelised asulad. Sissejuhatus majandusgeograafiasse. Eesti majandus- ja poliitgeograafiline asend. Majanduse arengut mõjutavad tegurid: kapital, tööjõud ja selle iseärasused, loodusvarad. Majanduse struktuur, harud ja nende rühmad. Spetsialiseerumine ja geograafiline tööjaotus. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. Majanduskaardid. Eesti majandus Energiamajanduse olemus ja tähtsus. Energiavarade liigid. Põlevkivi ja turbatööstus. Elektri- ja soojusenergia tootmine. Alternatiivenergia kasutamise võimalused. Metsamajandus ja metsatööstus. Metsade kasutamine. Metsavarad ja nende hindamine. Metsatööstuse harud. Puidu ja puidutoodete eksport. Põllumajandus ja toiduainetööstus. Põllumajanduse looduslikud ja sotsiaal-majanduslikud arengueeldused. Põllumajanduse spetsialiseerumine. Seosed toiduainetööstusega. Masinatööstus ja kergetööstus. Veondus. Veonduse liigid. Teedevõrk ja sadamad. Eesti-sisesed veod. Transiitveondus ja logistika. Eesti osalemine rahvusvahelistes vedudes. Teenindus. Teenuste mõiste ja tähtsus. Äri- ja sotsiaalteenused. Välismajandussidemed. Väliskaubanduse struktuur ja geograafia. Euroopa Euroopa asend ja piiritlemine. Euroopa loodus ja loodusvarad: pinnamood, maavarad, kliima, veestik, mullad ja taimkate. Euroopa rahvastik ja asustus. Euroopa poliitiline kaart. Euroopa Liit. Euroopa regioonide looduslik, sotsiaalne ja kultuuriline omapära. Õpitulemused põhikooli lõpusPõhikooli lõpetaja oskab analüüsida Eesti loodus-, majandus- ja poliitgeograafilist asendit;

51


mõistab geograafilisest asendist tulenevaid tegureid Eesti majanduse ja sotsiaalelu korraldamisel;

oskab üldjoontes iseloomustada Eesti geoloogilist ehitust, pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku ja taimestikku, selgitada nendevahelisi seoseid;

teab Eestis leiduvaid maavarasid, nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid probleeme;

oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni; teab ja oskab analüüsida olulisemaid Eesti majandust mõjutavaid tegureid; oskab analüüsida Eesti peamiste majandusharude arengueeldusi ja praegust olukorda; teab peamisi Eesti välismajandussidemeid; oskab iseloomustada oma koduasulat sotsiaal-majanduslikust aspektist; oskab kasutada kaarte ja teisi geograafiliste nähtuste esitusviise ning tehnikaid, et

hankida, töödelda ja väljendada ruumiliselt esitatud teavet; oskab analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme, teha järeldusi neil esitatud

nähtuste sisu ja arengusuundade kohta; oskab teha looduses lihtsate vahenditega mõõtmisi ja vaatlusi.

BIOLOOGIA AINEKAVA

7. klass – 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)8. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)9. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)

Eesmärgid Põhikooli bioloogiõpetusega taotletakse, et õpilane:• tunneb huvi ja austust eluslooduse vastu;• saab aru bioloogia õppimise vajadusest;• omandab teadmisi eluslooduse objektidest ja nähtustest ning seal toimuvatest protsessidest;• teab elusa ja eluta looduse vastastikuseid seoseid;• omandab põhilisi teadmisi bioloogia põhiseisukohtadest ja -teooriatest;• omandab teadmisi erinevatest organismidest, nende ehitusest ja talitlusest;• omandab teadmisi ökosüsteemidest ja neid asustavatest liikidest;• omandab teadmisi loodus- ja keskkonnakaitse põhiprintsiipidest ja nende rakendustest;• oskab vaadelda ja kirjeldada bioloogilisi objekte ja kasutada lihtsamaid uurimismeetodeid;• oskab kasutada bioloogias õpitut tavaelu probleemide lahendamisel;• oskab kasutada erinevaid allikaid bioloogiateabe otsimiseks, neid kriitiliselt hinnata;• oskab kasutada omandatud teadmisi otsustuste tegemisel ja hinnangute andmisel;• oskab näha loodusega seotud probleeme ja esitada nende sisulisi lahendusi;• väärtustab bioloogilist mitmekesisust;• väärtustab tervislikke eluviise;• suhtub vastutustundlikult elukeskkonda.

Õppesisu7. klassElu tunnused. Eluslooduse liigitus. Organismi peamised eluavaldused. Selgroogsed loomad. Kalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate välis- ja siseehitus ning kohastumine elukeskkonnaga. Sigimine ja areng. Selgroogsete

52


mitmekesisus ja inimese koht loomariigis. Loomade osa ökosüsteemides ja tähtsus inimese elus. Taimed Õistaimed. Taimeorganid, nende ülesanded. Ülevaade taimerakust. Põhilised taimekoed. Õistaimede paljunemine ja levimisviisid. Paljasseemnetaimede, sõnajalgtaimede, sammaltaimede ehitus ja eripära. Kõrgemate taimede mitmekesisus, nende osa ökosüsteemides ja tähtsus inimese elus.

8. klassMikrpskoopiline maailm. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Viirused. Viirused kui rakuparasiidid. Bakterid kui eeltuumsed organismid. Bakterite ehituse ja talitluse iseärasused. Bakterite osa looduses ja tähtsus inimese elus. Algloomad, nende ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Algloomade osa looduses ja tähtsus inimese elus. Seened, vetikad, samblikud Seente mitmekesisus, nende ehituslikud iseärasused ja paljunemine. Seente osa looduses ja tähtsus inimese elus. Vetikad. Ainu- ja hulkraksed vetikad, nende paljunemine. Vetikate osa looduses ja tähtsus inimese elus. Samblikud. Samblike ehituslikud iseärasused, paljunemine. Samblike osa looduses ja tähtsus inimese elus. Selgrootud loomad. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete üldiseloomustus, nende sigimine ja areng, mitmekesisus. Selgrootute loomade osa looduses ning tähtsus inimese elus. Selgroogsete ja selgrootute loomade võrdlus. Organismide kooselu. Ökosüsteem. Populatsioon, liik ja kooslus. Toiduahelad ja toiduvõrgustik. Organismide aine- ja energiavahetuse iseärasused. Auto- ja heterotroofsed organismid. Organismide kooseluvormid ja vastastikused suhted. Inimtegevuse mõju ökosüsteemidele. Biosfäär. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Looduskaitse Eestis. Globaalprobleemid. Säästev areng.

9.klassInimese ehituse üldplaan. Raku, koe, elundi, elundkonna, organismi tasandid. Inimese elundkonnad. Nahk. Tugi- ja liikumiselundkond, veri ja vereringeelundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem ja meeleelundid, sisenõrenäärmed, immuunsüsteem ning suguelundkond. Inimese elundkondade ehituse ja talitluse põhijooned. Inimese areng viljastumisest surmani. Inimorganism kui tervik. Pärilikkus. Pärilikkuse alused: DNA, geenid, kromosoomid. Soo määramine. Pärilik muutlikkus, selle seos paljunemisviisidega. Mittepärilik muutlikkus. Muudetud pärilikkusega organismid. Pärilikud ja mittepärilikud haigused. Eluslooduse evolutsioon. Ülevaade eluslooduse süsteemist. Pärilik muutlikkus evolutsiooni materjalina. Olelusvõitlus ja looduslik valik. Liigitekke mehhanismid. Inimese bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon.

Õpitulemused põhikooli lõpus Põhikooli lõpetaja teab:• elu peamisi tunnuseid ja organisatsioonitasemeid;• raku üldist ehitust ja talitlust;• organismide ehitust, peamisi talitluslikke protsesse ja elutegevuse iseärasusi;• tuntumaid organismirühmi, nendevahelisi seoseid, sarnasusi ja erinevusi;• erinevate organismirühmade kasutamist ja mõjutamist;• inimese elundkondade ehituse ja talitluse põhijooni;• inimese individuaalse arengu etappe;• pärilikkuse aluseid;• eluslooduse evolutsiooni põhimehhanisme;• organismide ja keskkonna vastastikuseid seoseid;

53


• säästliku eluviisi põhimõtteid;• loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid;• määrajate kasutamisvõimalusi. Põhikooli lõpetaja oskab:• eristada elusat elutust;• ära tunda õpitud bioloogilisi liike ja neid omavahel võrrelda;• joonistelt ära tunda organismide elundeid ja elundkondi;• selgitada organismide ehituse ja talitluse vahelisi seoseid;• selgitada seoseid organismide ja keskkonna vahel;• selgitada bioloogilise mitmekesisuse tähtsust;• selgitada ja arvestada seoseid inimtegevuse ja looduslike protsesside vahel;• järgida tervisliku ja säästliku eluviisi põhimõtteid;• rakendada bioloogiatundides omandatud teadmisi ja seostada neid teistest teabeallikatest saadutega;• kasutada luupi, mikroskoopi jt bioloogias enamkasutatavaid vahendeid;• planeerida ja teha lihtsamaid bioloogilisi katseid;• teha vaatlusi, vormistada tulemusi ja esitada neid suuliselt ja kirjalikult;• orienteeruda õpikutes ja teatmeteostes, töötada teksti ja joonistega;• leida vajalikku bioloogiateavet kirjandusest ja Internetist;• prognoosida oma tegevuse mõju loodusele.

KEEMIA AINEKAVA

8. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)9. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)

EesmärgidÕpilane• omandab lihtsa, kuid tervikliku ettekujutuse keemiast kui loodusteadusest;• õpib tundma keemia põhimõisteid ja seaduspärasusi;• hakkab mõistma maailma terviklikkust: keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ja looduslike protsesside keemilist tagapõhja;• õpib seostama keemiateadmisi teistes loodusteadustes omandatuga;• õpib nägema ja mõistma keemilisi nähtusi kodus, looduses ja ümbritsevas elus ning tehnikas;• õpib aru saama keemia keelest, ainete koostise ja keemiliste reaktsioonide väljendamisest valemite ja reaktsioonivõrranditega;• õpib mõistma ja koostama keemiateksti, selgitama mõistete ja seaduspärasuste sisu;• arendab loogilise mõtlemise, analüüsi ja järelduste tegemise oskust;• õpib mõistma keemiliste nähtuste vahelisi loogilisi seoseid ja kvantitatiivseid seaduspärasusi;

54


• õpib tegema lihtsamaid arvutusi ainete valemite ja keemiliste reaktsioonide võrrandite alusel, protsentarvutusi ainete ja lahuste koostise alusel;• õpib tegema vaatlusi, kirjeldama ja süstematiseerima nende tulemusi, eristades olulist ebaolulisest;• õpib püstitama hüpoteese ja neid lihtsamate katsete abil kontrollima;• omandab teadmised, oskused ja vilumused lihtsamate keemiakatsete tegemiseks, säilitades ohutuse;• õpib väärtustama säästlikku suhtumist elukeskkonda;• saab aru keemiateadmiste vajalikkusest.

Õppesisu1. Millega tegeleb keemia?Ained, nende omadused. Keemilised reaktsioonid. Lahused. Segude lahutamine koostisosadeks. Lahuste protsendiline koostis. Ohutusnõuded laboris. Tähtsamad laborivahendid.2. Aatomi ehitus. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem.Planetaarne aatomimudel.Keemilised elemendid. Perioodilisustabeli ehitus. Tabeli seos aatomite elektronstuktuuriga (väliskihi elektronide ja elektronkihtide arvuga).3. Molekulid. Liht- ja liitained.Ettekujutus keemilisest sidemest. Molekulmass. Metallid ja mittemetallid. Liht- ja liitained. Aine keemiline valem. Reaktsioonivõrrand. Ühinemisreaktsioon.4. Hapnik.Oksiidid.Vesinik.Hapnik. Oksüdatsiooniaste. Oksiidid.Vesinik.Oksüdeerija, redutseerija. Hapnik oksüdeerijana reageerimisel lihtainetega. Redoksreaktsioonid. Arvutused reaktsiooni-võrrandi järgi (aatomite ja molekulide arvu põhjal).5. Keemiliste ühendite põhiklassid.Happed, nende koostis ja omadused. Leelised. Alused, nende koostis, omadused ja iseloomulikke reaktsioone. Soolad, nende koostis. Lahuste pH astmiku tutvustamine. Happelised ja aluselised oksiidid. Neutralisatsioonireakstreaktsioon. Ohutusnõuded hapete ja leeliste kasutamisel. Soolad, nende koostis, saamisvõimalusi.6. Ülevaade tähtsamatest metallidest.Alumiinium ja raud, nende omadused, sulamid ja kasutamine. Raua tootmine ja korrosioon (roostetamine). Elementide metallilite omaduste muutus perioodilisustabelis. Metallide füüsikaliste omaduste võrdlus. Metallid redutseerijana; jaotus aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja vähemaktiivseteks metallideks. Lühiülevaade tähtsamatest metallidest (Na, Ca, Sn, Pb, Cu, Ag, Au, Zn, Hg).7. Aine hulk ja mass.Mool kui ainehulga põhiühik. Molaarmass. Molaarruumala. Moolarvutused. Arvutusi reaktsioonivõrrandi põhjal.8. Süsinik ja süsinikühendid.Süsinik lihtainena. Süsinikühendite äärmuslikud vormid: oksiidid ja süsivesinikud. Süsinikühendite paljusus. Ettekujutus molekulide ruumilisest ehitusest. Struktuurvalemid. Süsiniku aatomi erinevad esinemisvormid molekulides. Alkoholide ja karboksüülhapete tähtsamad esindajad. Eluks olulised süsinikühendid ( sahhariidid, rasvad, valgud), nende roll organismis. Süsinikühendid kütusena.9. Lahused. Ainete lahustumise protsess, soojusefekt ainete lahustumisel. Lahustuvus, tema sõltuvus tingimustest. Lahuste koostisse arvutused (massiprotsendi alusel, arvestades ka lahuse tihedust). Vee karedus. Tõelised lahused ja pihussüsteemid. 10. Keemia argielus. Looduslikud ja tehismaterjalid. Kiudained. Tarbekeemia saadusi. Keemia ja elukeskkond. Elukeskkonna reostusallikad. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel.

55


Õpitulemused põhikooli lõpusPõhikooli lõpetaja teab:• ainet iseloomustavaid füüsikalisi omadusi;• keemilise reaktsiooni esilekutsumiseks vajalikke tingimusi: ainete kontakt, kuumutamine, süütamine;• põhilisi ohutusnõudeid kemikaalide kasutamisel ja laboritöödel;• tähtsamaid laborivahendeid (katseklaas, keeduklaas, kolb, põleti, lehter, uhmer, statiiv);• põhilisi mõisteid: keemiline reaktsioon, keemiline element, aatom, ioon, molekul, keemiline side, lihtaine, liitaine, metall, mittemetall, oksiid, hape, alus, sool, indikaator, redoksreaktsioon, redutseerija, oksüdeerija, lahus, korrosioon, põlemine, süsivesinik, alkohol, karboksüülhape, polümeer, mool, molaarmass, lahuse massiprotsent;• tähtsamate keemiliste elementide tähiseid ja nimetusi (~20);• metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus);• aatomi ehituse seoseid elemendi asukohaga perioodilisustabelis (mida näitab järjenumber, perioodi number, rühma number). Põhikooli lõpetaja mõistab:• keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ja looduses toimuvate protsesside keemilist tagapõhja;• füüsikaliste ja keemiliste nähtuste erinevust;• ohutusnõuete järgimise vajalikkust. Põhikooli lõpetaja oskab:• seostada keemilise elemendi asukohta perioodilisustabelis elemendi aatomi ehitusega (A-rühmades);• iseloomustada elementide omaduste muutumist perioodilisustabelis (perioodides ja A-rühmades), võrrelda metalliliste ja mittemetalliliste elementide aatomi ehitust ja omadusi;• tunda ära reaktsiooni toimumist iseloomulike tunnuste järgi;• tunda ära valemi järgi oksiide, happeid, aluseid ja soolasid;• nimetada oksiide, happeid, hüdroksiide ja sooli, koostada nende valemeid;• koostada reaktsioonivõrrandeid: lihtaine + O2, happeline või aluseline oksiid + vesi, hape + metall, hape + alus;• määrata valemi põhjal oksüdatsiooniastmeid, tunda ära redoksreaktsioone, leida oksüdeerijat ja redutseerijat (eespool loetletud reaktsioonitüüpide korral);• koostada struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) järgi, eristada struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole ja karboksüülhappeid, koostada süsivesinike (täieliku) põlemise reaktsioonide võrrandeid;• sooritada arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala seoste abil; arvutusi reaktsioonivõrrandite põhjal; arvutusi lahuste massiprotsendi alusel;• ohutult töötada keemialaboris ja kasutada kemikaale;• kirjeldada ja selgitada katseid;• selgitada tähtsamate keemiliste ainete ja protsesside rakendusi tööstuses, põllumajanduses ja argielus (O2, Fe, Al, H2O, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, CaCO3, CH4, C2H5OH, CH3COOH);• iseloomustada peamisi keemilise saaste allikaid ja nende mõju keskkonnale (happesademed, osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt, üleväetamine).

FÜÜSIKA AINEKAVA8. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)9. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)

56


1. Koolifüüsikat käsitletakse kolmekomponendilise süsteemina, mis koosneb teaduslikust, protsessuaalsest ja ideelisest komponendist. Teaduslik komponent kindlustab füüsikateadmised, protsessuaalne komponent füüsikale omase teadmiste hankimise viisi ja teadmiste rakendamise oskused nii tuntud kui ka uues olukorras, ideeline komponent kujundab väärtushinnanguid. 2. Füüsika õppimine toimub aktiivses, teatud juhtudel interaktiivses õppekeskkonnas. Suhteliselt väheaktiivset seletav-tõlgendavat meetodit rakendatakse vaid juhtudel, kui see on vältimatu. Füüsikaõpet iseloomustab suunatud avastamine: sooritatakse uurimuslikku laadi praktilisi töid, lahendatakse probleeme ja tehakse mitmesugused projekttöid. Õppimine füüsikas on õpilase jaoks tähenduslik, st õpilane tajub õpitava vajalikkust ja kasulikkust. Võimaluse korral teevad õpilased koostööd (rühmatöö), laboratoorset tööd, välitööd, küsimuste moodustamist teksti põhjal ja teisi õpitegevust aktiviseerivaid meetodeid, vorme ja võtteid. 3. Loodusteaduse meetodi kasutamine võimaldab kujundada teaduslikku suhtumist ümbritsevasse maailma. Nähtuste eksperimentaalne uurimine, probleemolukordade loomine ja nende lahendamine on tõhusad uudishimu äratamise ja õpilaste tunnetusliku aktiivsuse tõstmise vahendid. Katsete (sh mõtteliste katsete) sooritamine ning teoreetilised arutlused eeldavad probleemide teadvustamist, hüpoteeside püstitamist ja kontrollimist, vajalike katsete planeerimist, katseandmete kogumist ja töötlemist, katsetulemuste põhjal järelduste tegemist ning nende seostamist juba olemas olevate teadmistega, tehtud tööle hinnangu andmist jne. Selline tegevus aitab kaasa mõtlemisprotsesside – võrdlemine, liigitamine, klassifitseerimine, analüüs, süntees jne – arenemisele. Sel viisil kujuneb ka praegusaegses teabetulvas vajalik skeptiline suhtumine teabesse. 4. Füüsikateadmiste ja -oskuste abil saab loodusnähtusi seletada ainult teatud aspektist. Mingi nähtuse seletus on täielikum, kui kasutame ka teistes loodusteaduslikes ainetes omandatud teadmisi ja oskusi. Sageli piirdub füüsika osa keeruliste nähtuste seletamisel vaid kõige üldisemate printsiipide sõnastamisega. Just selliste integreeritud probleemide lahendamisel saab näidata, et füüsika ei ole asi iseeneses, et füüsikas omandatu abil on võimalik nähtusi seletada ja probleeme lahendada. 5. Oluline on füüsika seostamine tehnika ja tehnoloogiaga, sh keskkonnatehnoloogiaga. Füüsikateadmised võimaldavad avada tehniliste seadmete tööprintsiipe ja tehnoloogiate aluseid. Siinkohal on sobiv käsitleda füüsika osa globaalprobleemidele lahenduste leidmisel. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt aitab lahendada mitmeid inimkonna ette kerkinud probleeme, kuid võib kaasa tuua ka konflikte loodusega ning uute palju keerulisemate probleemide tekke. 6. Füüsikas õpitavale tähenduslikkuse loomiseks pakutakse õpiülesandeid ja probleeme, millega õpilased puutuvad kokku igapäevaelus ning mille lahendamisel ei piirduta ainult momendil käsitletava teemaga. Toimub integratsioon teiste õppeainetega, kuna probleemi lahendamine eeldab laialdaste teadmiste ja oskuste kasutamist. 7. Füüsika sotsiaalse rolli avamiseks on soovitatav õpilastele tutvustada füüsikaideede ajaloolist arengut ning mõju elukeskkonnale, väljapaistvate füüsikute elu ja panust kultuurilukku. Selline käsitlus võimaldab esile tuua põhjusi, mis ärgitasid teadlasi probleeme valima ning otsima nende lahendamise teid.

Eesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:• omandab füüsikast lähtuvalt teadmisi loodus- ja tehisobjektidest ning nende muutustest;• omandab teadmisi füüsika keelest ja mõistete süsteemist; teaduslikust meetodist ja mudeli tähtsusest loodusobjektide uurimisel;• õpib tundma füüsikateadmiste rakendusvõimalusi füüsikas jt õppeainetes, tehnikas, olmes ja loodushoius; lokaalseid ja regionaalseid tehnilisi seadmeid ning tehnoloogiaid

57


füüsikalisest aspektist;• mõistab isiksuse osa füüsika arengus;• väärtustab füüsikateadmisi seoses erinevate elukutsetega;• õpib lugema ja mõtestama lihtsat loodusteaduslikku teksti, sellest ning teatmeteostest füüsikateavet leidma;• õpib füüsikalisi nähtusi ja objekte kirjeldama, seletama ja ennustama, füüsika-alast teksti looma;• märkab looduse ja olmega seotud probleeme, mida saab seletada ja lahendada füüsikateadmiste abil.

Õppetegevus 1. Põhikooli füüsikakursus annab tervikliku ettekujutuse füüsikast kui loodusteadusest, kuigi haarab vaid minimaalse füüsikaliste nähtuste ringi. Põhimõistete ja seaduspärasustega tutvutakse valdavalt vaatluste ning katsete teel. Kursuses domineerib fenomenoloogiline lähenemine füüsikalistele nähtustele. Matemaatilist aparatuuri rakendatakse minimaalselt – vaid põhiliste seoste ja seaduste käsitlemisel. Valitsev on induktiivne käsitlus. Põhitähelepanu pööratakse vaatluste ja lihtsamate katsete korraldamisele. Õpitakse olulist eristama, seda füüsika keeles esitama, järeldusi tegema. Laboritööd korraldatakse kas mingi nähtusega tutvumiseks, selle kvalitatiivseks analüüsiks või siis lihtsamate mõõtmisoskuste kujundamiseks koos mõõtmistulemuste esitamisega tabeli või graafikuna. 2. Olulise tähendusega on füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamine, seletamine ja ennustamine. Enamasti kasutatakse ainult kvalitatiivseid seoseid ja seaduspärasusi. Seletust alustatakse nähtuse või objekti kirjeldamisest, eristatakse olulised tunnused. Järgnevalt leitakse seadus või seaduspärasus ning sõnastatakse tingimused, millest selgub, et nähtuse või objekti seletamiseks sobib just antud seadus või seaduspärasus. 3. Kuigi arvutusülesannete lahendamine pole põhikoolis omaette eesmärk, on nende lahendamine vajalik selleks, et õpilased tutvuksid füüsikaliste suurustega opereerimise algoritmidega. Tähelepanu pööratakse ülesande tingimuste adekvaatsele kirjeldamisele füüsika keeles, tehetele mõõtühikutega ja vastuse reaalsuse kontrollimisele. Õpitakse vormistama ka ülesande lahenduskäiku. 4. Koostöös bioloogia, geograafia ja keemiaga arendatakse loodusteaduslikku mõtlemisviisi. Areneb arusaam, et igal nähtusel on põhjus ja igasugune muutus looduses kutsub esile teisi muutusi, mis võivad põhjustada keskkonnas soovitud või soovimatuid tagajärgi. Füüsikat õppides areneb õpilastel lugemise, kirjutamise, teksti mõistmise ning suulise ja kirjaliku teksti loomise oskus. Arendatakse edasi mõõtmis- ning infotöötlusoskusi. Õppetegevuses areneb õpilaste kriitiline ja loov mõtlemine: õpitakse märkama ja teadvustama füüsika ainevaldkonnaga seotud probleeme elus ja eluta looduses; küsimusi esitama, vaatlusi ja mõõtmisi korraldama, mõõtmistulemusi analüüsima ja sellest järeldusi tegema, tulemusi tõlgendama, sünteesima; õpitakse probleemidele alternatiivseid lahendusi leidma ning erinevate lahendusviiside ja otsuste tagajärgi prognoosima. Õppides mõistma looduse kui süsteemi funktsioneerimise lihtsamaid seaduspärasusi ning inimese ja tehnika mõju looduskeskkonnale, areneb õpilastel tehnoloogilis-tehniline pädevus.

Õppesisu 8.klassValgusõpetus. Valgusallikas. Valguse levimine: valguskiir, sirgjoonelise levimise seadus. Vari. Valguse peegeldumine: langemis- ning peegeldumisnurk, mattpind, tasapeegel. Valguse murdumine: murdumisnurk, valguse murdumise seaduspärasus. Lääts: kumerlääts, nõguslääts, fookus, fookuskaugus, läätse optiline tugevus. Kujutis: tõeline kujutis, näiv kujutis. Prillid. Silm. Valguse spekter.

58


Mehaanika. Kehade ja ainete omadused: mõõtmine, mass, tihedus, ühikute eesliited: kilo-, detsi-, senti-, milli-. Mehaaniline liikumine: trajektoor, teepikkus, ühtlane liikumine, mitteühtlane liikumine, kiirus, keskmine kiirus, punkti koordinaadid tasanditel (s, o, t). Vastastikmõju seaduspärasus. Võnkliikumine: võnkumine, amplituud, periood, sagedus. Kehade vastastikmõju: rõhk, elastsusjõud, hõõrdejõud. Mehaaniline töö ja energia: töö, võimsus, energia, energia jäävuse seadus, lihtmehhanism. Ujumine: üleslükkejõud, ujumise seaduspärasus. Heli: heli, heli kiirus, võnkesageduse ja heli kõrguse seos.

9.klassSoojusõpetus. Gaasi, vedeliku ja tahkise ehituse mudelid: soojusliikumine, siseenergia, aineosakeste kiiruse ja temperatuuri seos, termomeeter. Soojusülekanne: soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus, soojushulk, keha soojenemiseks kuluv soojushulk, kalorimeeter, termos; soojusülekande suund; soojusbilansi võrrand. Aine agregaatoleku muutused: sulamine ja tahkumine, sulamissoojus, aurumine ja kondenseerumine, keemissoojus. Elektriõpetus. Elektriline vastastikmõju: elektrilaeng, elementaarlaeng, elektroskoop, elektriväli, juht, isolaator. Elektrivool: elektrivool metallis, vabad laengukandjad, elektrivoolu toimed, voolutugevus, ampermeeter. Suletud vooluring: vooluallikas, vooluring, pinge, voltmeeter, Ohmi seadus, elektritakistus, reostaat; pinge ja voolutugevuse seos jada- ja rööpühendusel. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrisoojendusriist. Elektriohutus. Magnetnähtused: püsimagnetid, magnetnõel, magnetväli, elektromagnet. Aatomi- ja universumiõpetus. Aine ehitus: molekul, molekulide-vahelised tõmbe- ja tõukejõud; ühe ja sama aine molekulide eristamatus. Aatom: elektron, prooton, neutron, aatomituum. Valguse teke: Bohri aatom, valguse kiirgumine ja neeldumine portsjonite (kvantide) kaupa. Tuumareaktsioon: tuumajõud, radioaktiivne lagunemine, siseenergia vabanemine tuumareaktsioonis. Looduskaitse. Astronoomilised uurimismeetodid. Galaktika, täht. Päikesesüsteem: planeet, kaaslane, komeet, meteoor. Aastaaegade vaheldumine. Kuu faaside teke.

Õpitulemused põhikooli lõpus Põhikooli lõpetaja teab:• füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise tingimusi, seost teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas;• füüsikamõisteid, sh füüsikalisi suurusi, nähtusi või omadusi, mida mõiste iseloomustab; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega, mõõtühikuid, mõõtmisviise ja mõõtmisvahendeid;• seoste sõnastust, seost väljendavat valemit, seose õigsust kinnitavaid katseid, seose kasutamist praktikas;• mudelite tunnuseid, mudeli ja tegelikkuse vahekorda, rakendusvaldkonda ja -piire;• mõõteriistade ja seadmete otstarvet, töötamispõhimõtet, kasutamise näiteid ja reegleid, ohutusnõudeid;• keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust. Põhikooli lõpetaja oskab:• vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;• kasutada mõisteid ja seoseid loodus- ja tehnikanähtuste kirjeldamisel, seletamisel ja ennustamisel;• leida teatmeteostest füüsikateavet;• lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seoseid;• kasutada füüsikaliste suuruste tabeleid;• koostada skeemi järgi katseseadet;• kasutada mõõteriistu;

59


• ohutult läbi viia lihtsamaid katseid;• töödelda mõõtmistulemusi ja teha katsetulemuste põhjal järeldusi.

AJALOO AINEKAVA

5. klass – 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)6. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)7. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)8. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)9. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)

Põhikooli ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane hakkab tundma huvi mineviku vastu. Tähtis on silla loomine mineviku ja kaasaja ajaloosündmuste ja -nähtuste vahel, arusaama kujundamine, et minevikku pöördumata on raske mõista tänapäeva. Õpib tundma ajaloo põhimõisteid ja oma kodukoha ajalugu, Eesti ajalugu, Euroopa ja maailma ajalugu nii ülevaatlikult kui ka vastavat ajastut kõige enam iseloomustavate sündmuste ja protsesside kaudu. Õpib oma arvamust kujundama ja põhjendama, oma tegevust analüüsima ja hindama, oma eksimusi nägema ja korrigeerima. Õpib mõistma põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse ja tõenduse olemust ajaloosündmuste ja -protsesside analüüsimisel. Mõistab mineviku ja kaasaja seost, hakkab aru saama kaasaja sündmustest ja hakkab tunnustama inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi. Ajalooallikatega töötades otsitakse kõigepealt vastuseid küsimustele kes, mis, millal, kuidas, seejärel jõutakse järk-järgult küsimuseni miks. Õpilased kogevad, kui keeruline on otsustada ühe või teise sündmuse põhjuste üle. Seetõttu on väga oluline selgitada mõisteid põhjus-tagajärg, sarnasus-erinevus, muutus-järjepidevus.Määratleb end oma rahvuse liikmena.

EesmärgidAjaloo õpetamisel on eesmärgiks, et õpilane: hakkab tundma huvi mineviku vastu, õpib tundma ajaloo põhimõisteid; hakkab aru saama kaasaja sündmustest, mõistab mineviku ja kaasaja seost; hakkab tunnustama inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, õpib oma arvamust

kujundama ja põhjendama, oma tegevust analüüsima ja hindama, oma eksimusi nägema ja korrigeerima;

õpib tundma oma kodukoha ajalugu, Eesti ajalugu süstemaatiliselt, Euroopa ja maailma ajalugu nii ülevaatlikult kui ka vastavat ajastut kõige enam iseloomustavate sündmuste ja protsesside kaudu;

tunneb ja oskab kasutada erinevaid õpivõtteid, tekstiliike ja infokanaleid; õpib leidma, omandama, üldistama, tõlgendama, hindama, talletama, kasutama ja

edastama ajalooteavet, oskab seda kriitiliselt hinnata; õpib eristama ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest, oskab näha ja sõnastada

probleeme, esitada neist lähtuvalt küsimusi ja pakkuda lahendusteid; õpib mõistma põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse ja tõenduse

olemust ajaloosündmuste ja -protsesside analüüsimisel; määratleb end oma rahvuse liikmena.

ÕppesisuAjaloo õppimisega koostavad õpilased erinevatel teemadel referaate ja esitavad need suuliselt kaasõpilastele klassis. Ka koduuurimistöö on üks töövorme õpilastel ajaloo õppimisel.

60


5. klassAjaloo algkursuses lähenetakse ainele, lähtudes õpilasest kui ajaloos osalejast. Tema eluajal on toimunud juba mitmesuguseid sündmusi isiklikus elus, Eestis ja maailmas. Õppetegevuses on kesksel kohal vestlus ja mänguline tegevus, toetutakse varasematele teadmistele. Läbi õppetegevuse tutvuvad õpilased ajaloo põhimõistetega ja omandavad mitmesuguseid oskusi: küsimuste esitamine, informatsiooni hankimine, suuline ja kirjalik eneseväljendus, arenevad koostööoskus ja kujutlusvõime. Teemavaliku aluseks 5. klassis on õpilastes ajaloohuvi äratamine. Süstemaatiliste teadmiste ja oskuste kujundamist 5. klassi ajalookursus ei sea eesmärgiks. Samu põhi-mõtteid jälgitakse ka õpilaste hindamisel. Ajaloo algkursus hõlmab peatükke maailma ja Eesti ajaloo vanimast ajast tänapäevani. Vastust otsitakse küsimustele mis on ajalugu, kuidas on toimunud areng, mis on ajalooallikad, kust on võimalik leida informatsiooni mineviku kohta, mida tähendab ajaarvamine ajaloos. Tutvustatakse valikuliselt mõningaid kultuurisaavutusi, tehnika arengut, huvitavaid sündmusi ja ajaloo suurkujusid.Õppetegevused:a) jutukeste koostamineb) arutelu, piltide joonistaminec) vestlus, mänguline tegevusd) oma enese eluloo koostamine

6. klass6. klassis algab süstemaatiline ajalooõpe. Õppetegevustes toetutakse õpilaste varasematele kogemustele. Eelkõige juhindutakse sellest, et üleminek 5. klassist 6. klassi ei oleks liiga järsk. Valdavaks meetodiks sobib algul samuti vestlus. Oluline on ajalooliste kujutluste loomine, koostööoskuse ja iseseisva töö oskuse kujundamine. Seejärel on sobiv minna üle nõudlikumale metoodikale: küsimuste esitamine tekstide kohta, kavastamine, jutukeste koostamine, probleemsituatsioonide loomine, ajaloosündmuste ja -protsesside lihtsam analüüs, empaatia kujundamine ülesannete kaudu. Kursuse lõpuks peaks õpilane tundma muinas- ja vanaaja kõige olulisemat kultuuripanust ja eristama ühiskonna arenemise põhietappe.MUINASAEGMuinasaja arengujärgud ja nende üldiseloomustus. Eesti ala vanim asustus. Eesti nooremal kiviajal ja varasel metalliajal.VANAAEGVanaaja sisu ja üldiseloomustus.Vana-Ida: Vana-Egiptus. Sumerid. Mesopotaamia. Iisraeli ja Juuda riik. Vana-Ida kõrgkultuuride põhijooned.Vana-Kreeka: vanim kõrgkultuur Euroopas. Kreeka linnriigid. Kreeka-Pärsia sõjad. Ateena õitseng. Vana-Kreeka kultuuri põhijooned. Hellenism.Vana-Rooma: Rooma riigi tekkimine. Rooma vabariik. Rooma keisririik. Eluolu ja kultuur. Kristluse tekkimine ja levik Rooma impeeriumi nõrgenemine ja kokkuvarisemine. Eesti Rooma rauaajal.

Õpitulemused 6. klassi lõpusI. MUINASAEGÕpilane oskab kasutada aja mõistega seostuvaid sõnu ja fraase: aeg muinasaeg, vana-aeg, sajand, aastatuhat, eKr, pKr.

tunneb ürginimese tegevusalasid; teab millistes piirkondades sai põlluharimine alguse;

61


teab missugused muudatused tõi ühiskonnaelus kaasa metallide kasutusele võtmine;

teab vanimaid asulaid Eestis; omab ettekujutust päritolust

II. VANA AEGÕpilane teab või osakab selgitada:

kus ja millal tekkisid Idamaade kõrgkultuur (Egiptus, Mesopotaamia); missugused olid esimesed kirjasüsteemid: kiilkiri, hieroglüüfkiri; milline oli Vana aja riiklik korraldus (Sumeri linnriigid, vaarao

jumaldamine Egiptuses); Rooma riigi tekkelugu; seletata Rooma riigi korda; kes oli Caesar; Augustus; mis olid Rooma riigis (gladiaatorid, amfiteater) kes oli Jeesus Kristus kuidas ja millal jagunes Rooma riik viimase Lääne Rooma keisri kukutamine(476.a.)

Egiptuse püramiidide tähendust hauatagune elu, usk teab mis on Vana testament. kirjeldada Kreeka jumalaid ja Ateena, Sparta kangelasi; tunneb ühiskonna-korraldusi demokraatia Ateenas nimetata tähtsamaid kultuurisündmusi: olümpiamängud, teater, akropol jm. Aleksander Suure osa ajaloos.

7. klass7.9. klassis jätkub maailma ja Eesti ajaloo õppimine. Eesti ajalugu õpetatakse integreerituna maailma ajaloo kursusesse. Ainekavas eraldi välja toodud Eesti ajaloo teemasid käsitletakse põhjalikult ja süsteemselt. Võimalusel tõmmatakse maailma ajaloo teemade käsitlemisel paralleele Eesti ajalooga.MAAILM KESKAJAL (476 1492) Keskaja koht maailma ajaloos. Keskaja üldiseloomustus; kirik keskajal. Euroopa rahvaste ristiusustamine. Kiriku osa keskaegses kultuuris; Frangi riik; araablased. Araabia kultuur ja selle tähendus Euroopale; Bütsantsi keisririik. Bütsantsi kultuuri ja teaduse saavutused; Põhja-Euroopa. Skandinaavlaste eluviis ja ühiskond; keskaja riiklus Saksamaa ja Inglismaa näitel; ristisõjad. Esimene ristisõda. Vaimulikud rüütliordud; keskaegne ühiskond Prantsusmaa näitel. Läänikorralduse üldiseloomustus. Feodaalide ja talurahva eluolu. Rüütlikultuur. Saja-aastane sõda;linnad ja kaubandus Hansa näitel; keskaja kultuur. Ülikoolid ja teadus. Keskaegse inimese maailmapilt. Romaani ja gooti stiil. Renessanss; Eesti ajalugu ristiusustamisest reformatsioonini. Muistne vabadusvõitlus. Jüriöö ülestõus. Eluolu. Linnade areng.MAAILM VARAUUSAJAL 1492 1600 Suured maadeavastused; reformatsioon ja vastureformatsioon; Eesti 16. sajandil. Eluolu. Vaimuelu ja kultuur.

Õpitulemused 7. klassi lõpusÕpilane teab

suure rahvasterändamise tulemust; kes oli Karl Suur; kes oli paavst, mungad, nunnad; millised alad vallutati araablaste poolt;

62


millised on islami iseloomulikud jooned; araablaste kultuuri osa eurooplastele; kes olid viikingid, nende retked; teab ristisõdade eesmärke ja tulemusi; teab millal ja kuhu tekkisid linnad; teab, Hansaliitu, Vahemere kaubandust; eesti maakondlikku jaotust, linnu, usundit; millal toimus 100-aastane sõda, selle tulemusi; tunneb Eesti ajaloo märksõnu: ristiusustamine, Lembitu, ordu, Ümera

lahing, vabadussõja lõpp; milline oli keskaja religioosne maailmapilt (jumal, saatan, paradiis, põrgu,

pott); kirikuhierarhiat (paavst, piiskopid); maadeavastuste põhjusi ja tagajärgi; kes oli Kolumbus; Liivi sõja eellugu, tulemusi;

Õpilane oskab seletada seisuste osa keskajal; seletada, mida tähendab feodaalkord, senjöör, vasall, feood, koormis,

naturaalmajandus; seletada mõisteid: ketserid, inkvisitsioon; seletada mõistet reformatsioon ,teab, kes oli Martin Luther; kirjeldada arhitektuuri: romaani, gooti; iseloomustada varauusaja kultuuri põhijooni: uus ellusuhtumine,

renessanss, teaduse kiire areng.

8. klassMAAILM AASTAIL 1600 1815 Absolutismiajastu Euroopas Prantsusmaa näitel; barokkajastu; parlamentarism Inglismaal; valgustatud absolutism Preisimaa ja Venemaa näitel; Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus. Muudatused majanduses ja poliitikas. Vaimuelu ja kultuur; USA iseseisvumine; Suur Prantsuse revolutsioon. Napoleoni sõjad.MAAILM 1815 1918 Kapitalismi areng; rahvuslus 19. sajandil Saksamaa näitel; koloniaalimpeeriumid Inglismaa näitel; Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul. Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine; Esimene maailmasõda; kultuur 19. sajandil ja 20. sajandi algul.


Euroopa ajaloo põhisündmusi aastatel 1600 – 1789; suurriikide rolle rahvusvahelistes suhetes; I maailmasõja põhjusi ja tagajärgi; Euroopa arengu põhisündmusi 1789 - 1915. a.; Eesti ajaloo põhisündmusi.

oskab seletada põhimõisteid: absolutism, valgustus, reform; iseseisvalt töötada ajaloo kaardi ja allikatega; iseloomustada kunsti põhivoolusid; seletada põhimõisteid: vallutussõjad, koloniaalimpeerium, rahvuslik

vabadusliikumine, tööstuslik pööre, revolutsioon; töötada kaardi ja allikatega.

63


9. klassMAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHELRahvusvaheline olukord. Maailmamajandus. Demokraatia ja diktatuurid 1920.1930. aastail. Kultuur ja eluolu 20. sajandi I poolel; Eesti Vabariik: majandus, sise-ja välispoliitika, kultuur.TEINE MAAILMASÕDA Eesti Teise maailmasõja ajal.MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDAKülm sõda. Arenenud tööstusriigid USA ja Saksamaa LV näitel. Kommunistlikud riigid NSV Liidu näitel. Eesti Nõukogude okupatsiooni all. Rahvaste vabadusliikumine ja koloniaalimpeeriumide lagunemine; kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Maailm 1990. aastail; kultuur ja eluolu 20. sajandi teisel poolel.LähiajaluguI. Maailm kahe maailmasõja vahel


Pariisi rahukonverentsi tulemusi; Versailles’i süsteemi; Rahvaste Liidu tegevuse eesmärke; Vabadussõda ja Tartu rahu tähtsust Eesti Vabariigile; milles seisnes “Vaikiv ajastu”; kes oli K. Päts ja J. Tõnisson, nende tegevus Eesti poliitikas; milline oli rahvusvaheline olukord II maailmasõja eel; millal algas ja lõppes II maailmasõda; millised riigid tegutsesid koostöös Saksamaaga, millistest moodustus

antifašistlik koalitsioon; sõjategevuse rinded (kaart); millised sündmused olid Eestis sel ajal; millised olid II maailmasõja tulemused; milles seisnes külma sõja poliitika; III maailma tähendust; III maailma tähtsamaid regioone (kaart); mida tähendab mitteühinemisliikumine; mida tähendab koloniaalvõitlus; et II maailmasõda oli tõukeks rahvuslikule vabadusliikumisele; perestroika ja glasnosti tähendust (M.Gorbatšov); et NSVL saadeti laiali ning moodustati SRÜ (B. Jeltsin); millega tegelevad ÜRO, NATO, EL, Rahvusvaheline Valuuta fond,

Maailmapank; millised on peamised globaalprobleemid; Eesti taasiseseisvumise protsessi ning Eesti Vabariigi arengut.

oskab eristada demokraatlikku ja diktaatorlikku ühiskonda; iseloomustada Eesti Vabariigi 1920.a. ja teisi põhiseadusi; iseloomustada Eesti kultuuri iseseisvuse perioodil (haridus, teadus jt); välja tuua arenenud tööstusriikide riikliku korralduse, välispoliitika ja

majanduse arengu iseloomulikud jooned; iseloomustada kommunistlike riikide riiklikku korraldust (II maailm); iseloomustada Eesti elu NSVL koosseisus;

64


näidata kaardil suuremaid koloniaalimpeeriume ja iseseisvunuid maid; iseloomustada teaduse ja tehnika kiiret arengut; iseloomustada kultuuri ja elu-olu arengut; orienteeruda maailma poliitilisel kaardil.

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA

1. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)2. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)3. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)5. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)6. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)7. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)

EesmärgidInimese- ja kodanikuõpetusega taotletakse, et algklasside õpilane

õpib suhtlema teiste inimestega ja viisakalt käituma; õpib väärtustama üldinimlikke kõlblusnorme; õpib tundma oma mina; õpib väärtustama perekonda; õpib tervislikult elama; õpib käituma kriisi olukorras; õpib tundma ühiskonna keerukat mitmepalgelist süsteemi; õpib tundma inimese ja ühiskonna vastastikuseid suhteid, langetama põhjendatud

otsuseid, korrigeerima vastavalt oludele oma käitumist; väärtustab demokraatia põhimõtteid, inim- ja kodanikuõiguseid; teadvustab seaduste vajalikkuse inimeste ühiselu ja tegevuse korraldamisel ning

nende täitmise tähtsuse; õpib tundma Eesti Vabariigi seadusi; omandab eluks vajalikke majandusteadmisi ja -oskusi.

ÕppesisuKodulugu1. klass Kool ja koolitee. Klassikaaslased.Mina ja minu klass. Tutvumine klassikaaslastega ja õpetajatega. Minu koolimaja. Koolielu reeglid. Klassi käitumisreeglid. Viisaka käitumise reeglid. Koolitee. Ohutu käitumine tänaval. Bussist väljumine, tee ületamine.Sügis.Sügis metsas. Seened. Puud sügisel. Puulehed. Sügisesed ilmavaatlused. Mida toob sügis aeda. Tööd koduaias. Juurviljad, puuviljad, hoidised.Raha.Toiduained poes. Pood. Raha. Raha teenimine, hoidmine, kulutamine. Kokkuhoidlikkus. Asja väärtus. Hingedeaeg. Kadri- ja mardipäev. Laua katmine. Mida me sööme? Hommikusöök, lõuna ja õhtusöök.Mina ja minu pere.Mine pere. Kodu ja pereliikmed. Ema-isa, õed-vennad. Vanavanemad ja teised sugulased. Minu pere tööd. Suhtumine teiste töösse, abivalmidus ja kohusetunne. Millised on minu kohustused? Kingitused. Asjade väärtus ja inimese väärtus. Minu oma, tema oma. Jõulud ja jõulukombed.

65


Eestimaa kodud.Eestimaa kodud vanasti - rehetare. Rehetuba vanasti. Reheahi. Tule süütamine. Taluhooned ja linnamajad 70 aastat tagasi. Linnamaja tänapäeval. Minu kodumaja. Millest ehitatakse maju tänapäeval? Millest ehitati maju vanasti?Talv.Talv. Linnud ja loomad talvel. Jäljed ja toidumaja. Vastlapäev.Kodumaa ja rahvas.Rahvas. Emakeel. Kodulinn ja kodupaik. Kodumaa.Mina ja aeg . Kell. Päeva planeerimine. Täpsus. Teiste inimeste aeg. Nädal. Kuu ja aasta. Aastaajad ja nende vaheldumine.Kevad.Kevade saabumise märgid. Kevadised ilmavaatlused. Lihavõtted. Rändlindude saabumine. Kevadlilled. Emadepäev. Toataimed ja koduloomad. Nende eest hoolitsemine. Minu pere puhkus. Suvevaheaeg. Jaanipäev. Tähelepanekuid suvest.

Õpitulemused 1. klassi lõpusÕpilane tunneb

käitumisreegleid ja püüab neid täita; aastaaegu, ajaühikuid; üldtuntuid ja mürgiseid seeni; jõulude tähendust ja kombeid; kodukohta.

2. klassKool ja koolitee.Koolielu reeglid. Viisaka käitumise reeglid. Koolitee. Ohutu käitumine tänaval. Jalgrattaga tänaval. Koolilapse päev ja nädal. Aeg kui väärtus. Päeva planeerimine. Päevaplaani koostamine.Sügis.Ilmavaatlused. Rändlindude lahkumine. Sügis - viljade valmimise aeg. Sügisilmad. Temperatuuri mõõtmine ja termomeeter. Pilved. Põllutööd tänapäeval ja vanasti. Leiva saamine. Toiduained aiast ja põllult ning säilitamine.Rahvatraditsioonid.Hingedeaeg. Matused. Kadri- ja mardipäev.Kodukoht.Kodukoha ümbrus tänapäeval. Kodupaiga kaart. Tähtsamad paigad. Kuidas elati kodukohas vanasti?Rahvakunst.Talu. Talupere. Talupere toimetused. Käsitöö. Meestetöö. Naistetöö. Rahvarõivad. Köök vanasti. Jõulutoidud ja jõulukombed. Talvised ilmavaatlused. Lumi, härmatis, jäälilled. Talvituvad (talveunes) ja talvitavad (tihased) loomad.Tervislikud eluviisid.Haigused ja nende ravi. Tervislikud eluviisid. Hammaste hooldus. Kust tulevad perre lapsed? Nimed.Kodumaa ja rahvas.Vanarahva kalender. Noor ja vana kuu. Vastlapäev. Kuidas peeti pulmi? Eesti vabariigi sünnipäev. Eesti riigi lipp ja vapp. Hümn.Kevad.Kevadised ilmavaatlused. Purikad ja jääminek. Ohutu käitumine. Kevade saabumine. Kevadine pööripäev. Kevad tuppa. Okste ajatamine. Lihavõttepühad. Kevad veekogu

66


ääres. Rändlindude saabumine ja pesad. Kulupõletamine. Emadepäev. Ohutus köögis. Aias. Kevadised aiatööd. Matkamine. Ilmakaared.

Õpitulemused 2. klassi lõpusÕpilane

teab Eesti Vabariigi sünnipäeva; tunneb Eesti lippu ja vappi; teab mõnesid rahvakalendri tähtpäevi; tunneb Rapla ja Juuru rahvariideid; tunneb, austab matuse- ja pulmakombeid.

3. klassEesti kooli ja raamatu ajalugu.Eesti kooli ajalugu. Raamat ja raamatukogu. Kino, raadio, televisioon ja teater.Elu muistses Eestis, kombed ja tavad.Elu muistses Eestis. Meie esivanemate usk. Kirik ja surnuaed. kõrts ja postijaam. Mõis. Sügis. Sügisene maaharimine. Küte ja valgus.Elu vanas Tallinnas.Eesti linnad. Toompea. Raekoda.Eestimaa loodus ja tuntumad paigad. Eestimaa loodus ja inimene. Eesti veekogud, poolsaared ja saared. Eestlaste tegevusalad erinevatel aastaaegadel.

Kalapüük. Veeteed ja laevaehitus. Aastaajad ja pööripäevad. Metsaelu talvel. Igihaljad metsapuud. Samblad. Mets ja puu maainimese elus. Kuidas mets uueneb? Isa ehitab. Kevad. Linnud kevadel. Puud ja põõsad kevadel. Vihmauss - meie abimees. Kevad iluaias. Varakevadest suve lõpuni. Niidulilled. Rahvalaul. Suve lõpp.Eestlaste tähtpäevad läbi aegade.Jõulud. Lihavõtted. Jüripäev. Emadepäev. Jaanipäev.


tähtsamaid momente Eesti ajaloost; tähtsamaid fakte Tallinnast, olulisemaid tähtpäevi eestlaste elus; tunneb vanade eestlaste olulisemaid tegevusalasid; huvitub oma kodukohast; oskab näha ja lahendada probleeme; huvitub oma esivanemate elust; mõistab seoseid praeguse ja endise aja vahel; mõistab inimese sõltuvust keskkonnast; mõistab erinevusi aastaaegade vahel; käitub õigesti kodus, koolis ja väljaspool kooli.

InimeseõpetusEesmärgidInimeseõpetusega taotletakse, et õpilane: õpib tundma ja teadvustama oma mina, oskab anda hinnangut oma tegevusele; õpib tundma oma keha ja oskab selle eest hoolitseda; oskab hoida puhtust ja korda;

67


teadvustab ennastkahjustava käitumise kahjulikku mõju organismile, teab ja oskab määratleda uimastitega seotud riske ning oskab langetada otsuseid uimastitega seotud olukordades;

õpib probleeme ja olukordi hindama teiste inimeste seisukohalt, aktsepteerib inimeste erinevusi, on tolerantne;

õpib teistega arvestama, on koostöövõimeline, peab kinni kokkulepetest, vastutab oma tegude eest, on valmis suhtlema;

õpib tundma ja järgib üldkehtivaid käitumisnorme ja _reegleid; tuleb oma emotsioonidega toime kaaslasi häirimata;

hakkab väärtustama perekonda, kodu ja kodumaad; mõistab murdeeast tulenevaid võimalusi ja ohte, iseenda otsustavat osaoma tuleviku

kujundamises; mõistab seksuaalsuse olemust ja sellega kaasnevat vastutust; tajub enesekasvatuse vajalikkust ja võimalusi, oskab rakendada enesekasvatuse

võtteid; õpib oma tegevusi planeerima

Õppesisu5. klassSinu tervis ja seda määravad tegurid. Millest sõltub tervis? Tervislikud eluviisid. Kehaline aktiivsus. Toitumine. Organismi vajadused. Hammaste tervishoid. Keskkond ja tervis.Vaimne tervis. Enesehinnang. Mina olen eriline. Mina olen tähtis ja teised on ka tähtsad. Konfliktide lahendamine. Positiivne mõtlemine. Otsuste tegemine. Vastutus. Teiste inimeste abistamine.Kahjulikud harjumused. Alkohol, uimastid ja nende mõju organismile. Alkoholist ja uimastitest hoidumine. Suitsetamise mõju inimese tervisele. Suitsetamisest hoidumine. Eakaaslaste mõjutused. Tervislik eluviis.Suguline küpsemine. Psüühilised ja füsioloogilised muutused murdeeas. Poiste ja tüdrukute vahelised suhted. Sõprus.Traumad. Esmaabi. Traumade ennetamine. Riskeerimine ja julgus.

Õpitulemused 5. klassi lõpusÕpilane Teab, mis on tervis ja kuidas seda hoida. Teab, milline on õppimise tervishoid ning oskab otstarbekalt õppida. Oskab väärtustada üldinimlikke käitumisnorme. Oskab jälgida organismis toimuvaid muutusi elades tervislikult ning jälgides oma

elustiili, osates hinnata enda ja teiste inimeste tööd ja aega.Oskab toime tulla erinevates situatsioonides, osates anda esmaabi õnnetuse korral.

6. klassInimene suhtlemises iseendaga. Enesehinnang. Eneseanalüüsi vajalikkus. Konfliktid iseendaga. Oma väärtuste selgitamine. Väärtusorientatsiooni kujunemine.Suhtlemine kodustega. Kodune õhkkond ja selle kujunemine. Võimalikud pinged ja konfliktid. Nende ennetamine ja lahendamine.

68


Suhtlemine väikeses grupis. Sõpruskond. Kambavaim. Jäljendamine. Konformsus. Tõrjutus. Klass kui grupp. Formaalne ja mitteformaalne liider.Suhtlemine sõpradega. Sõprus. Armastus. Konfliktid. Varased seksuaalsuhted ja nendest tulenevad vead.Suhtlemine täiskasvanutega. Käitumine tänaval ja muudes avalikes kohtades. Etikett. Eneseesitlus. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine.Inimene ja mood. Mood elu erinevates valdkondades. Moe dünaamika. Mood ja moele antavad tähendused. Reklaam. Noorte mood. Jäljendamine.

Õpitulemused 6. klassi lõpusÕpilane oskab Analüüsida ja arutleda iseenda, oma vajaduste ning üldisi käitumisnorme puudutavate

probleemide üle. Anda hinnanguid oma igapäevasuhetele, tegevustele. Hinnata adekvaatselt eluväärtusi. Mõista oma rolli grupis. Tunnustada inimeste vaadete ja olukordade erinevust suhtlemisel. Lahendada

konflikte ja märgata eksimusi.

7. klassInimese elukaar ja murdeea koht selles. Enesekasvatuse alused ja probleemid. Inimese võimalused oma eluteed ise kujundada. Passiivsus ja minnalaskmine. Alaväärsustunne. Vaesus ja rikkus.Inimene ja tema sotsiaalne käitumine. Erinevad grupid ja indiviidi osa nendes. Kooselu normid ja seadused. Autoriteedi olemus, tunnused ja vormid. Võim ja autoriteetHaavuv, haavav ja haavatav murdeealine.Suhtlemise ABC. Suhtlemise tasandid. Halvustamine ja õelus suhetes. Suhtlemine eakaaslastega. Konfliktide teke. Konfliktide lahendamine. Pahameele ja viha väljendamine. Sallivus.Tütarlapsest neiuks, poisist noormeheks. Naiselikkus. Neiu, keda noormehed imetlevad.Mehelikkus. Noormees, keda tütarlapsed hindavad. Nooruki põhimured küpsemisperioodil. Varane ja hiline küpsemine. Eneserahuldamine. Seksuaalhuvi tärkamine ja ilmnemine.Välimus. Puhtus ja korrektsus. Kehalise tegevuse osatähtsusfiguuri kujundamisel. Toitumise tervishoid. Kosmeetilised vahendid. Juuste hooldamine. Käte hooldus. Rõivastus.Uued suhted perekonnaga. Murdeealise õigused ja kohustused. Suhted vanematega. Sõltumatus. Vastutus ja südametunnistus.Esimesed kiindumused. Tutvumine, kohtumised, pettumine. Leida abi ja tuge.Õnn. Erinevad arusaamad õnnest. Elu mõtte erinevad tõlgendused. Õnn kui mõtestatud elu.

Õpitulemused 7. klassisÕpilane teab:

69


Murdeea eripära; teadvustab, kes ta on ja milline ta võib näida teistele; tunnetab oma kohta teiste inimeste hulgas;

Inimese võimalusi oma eluteed ja saatust kujundada;tunneb: suhtlemise tasandeid, konfliktide vältimise ja lahendamise teid; oma keha ehitust ja

talitlust; oma välimust mõjutavaid tegureid;oskab: hinnata adekvaatselt iseennast ja oma käitumist; toimida erinevais suhtlusolukordades nii perekonnas kui ka eakaaslaste hulgas; hinnata oma võimeid, võimalusi ja rolli ühiskonnas.

ÜHISKONNAÕPETUSE AINEKAVA4. klass – 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)8. klass – 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)9. klass – 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)

Ühiskonnaõpetust õpetatakse põhikoolis järgmiselt:I kooliastmes on ühiskonnaõpetuse teemad integreeritud, mille üldeesmärgiks on ühiskonna kui inimeste elukorralduse vormi ja elukeskkonna tutvustamine;II kooliastmes esineb ühiskonnaõpetus iseseisva õppeainena. Õpilased omandavad isiklikele kogemustele toetudes ning peamiselt kodukoha näiteil ühiskonna-alased alusteadmised, neil kujundatakse kõige elementaarsemad sotsiaalsed oskused.Ühiskonna-õpetus on kontsentriline õppeaine, millel on poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja ideede dimensioon.III kooliastmes esineb ühiskonnaõpetus iseseisva õppeainena.

EesmärgidÜhiskonnaõpetus on õppeaine, mis aitab õpilasel kujuneda ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ühiskonnaliikmeks. Aine vahendusel kujundatakse õpilase sotsiaalseid pädevusi, rõhutatakse demokraatia põhimõtete väärtustamist, tolerantsust, ühiskonnaelu eetilisust ja kodumaa-armastuse põhimõtet.Ühiskonnaõpetusega taotleme, et õpilane hakkaks ühiskonnas toimuvat nägema ja mõistma ning omandaks oskuse ja valmiduse ühiskonnaellu sekkuda. Õppesisu ja -meetodite valikul arvestame ühiskonnaõpetus eakohasuse printsiipi, Eesti ühiskonna arengut, rahvusvahelisi printsiipe, spetsiifilisi integratsiooniküsimusi ning nende lahendamise riiklikke prioriteete.Põhikooli ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane: väärtustab demokraatia põhimõtteid ning inim- ja kodanikuõigusi; õpib tundma riiki ning selle toimimist; õpib tundma inimese ja ühiskonna vastastikuseid suhteid; õpib tundma Eesti Vabariigi riiklik-poliitilist korraldust; õpib tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja «Kodakondsuse seadust», «Inimõiguste

ülddeklaratsiooni», «Lapse õiguste konventsiooni»; omandab teadmisi ühiskonna valitsemisest; omandab majandusliku mõtlemise alused, oskuse toimida turumajanduse tingimustes; teadvustab seaduste vajalikkuse inimeste ühiselu ja tegevuse korraldamisel ning nende

täitmise tähtsuse; teadvustab õiguste ja kohustuste vastastikuse seose ning vastutustunde vajalikkuse; omandab oskuse koguda vajalikku teavet ning seda süstematiseerida ja hinnata; omandab ühiskonna-alase kriitilise mõtlemise ja analüüsioskuse alused;

70


õpib langetama põhjendatud otsuseid; kujundab oma poliitilist kultuuri ning omandab aineõpetuse kaudu tutvustatavaid

sotsiaalse käitumise oskusi; omandab ainealase terminoloogia ning oskuse sellega opereerida; suudab end eakohaselt ühiskonnaliikmena identifitseerida ning väärtustab Eesti

kodakondsust.

Õpisisu

4. klassMitmeid teemasid on õpilased esimesel kooliastmel juba õppinud. Nüüd asutakse varem omandatut järgmises kontsentris keerukamates seostes ning aine-spetsiifilisemalt õppima. Ühiskonnaõpetusega taotletakse mitte niivõrd teoreetiliste teadmiste edastamist, kuivõrd õppimist läbi praktilise tegevuse ning oskuste kujundamist.Algul on otstarbekas praktiseerida ühisvaatlust: näiteks vaadelda ajast kinnipidamist, kuulamisoskust, lubadustest kinnipidamist. Vaatlustulemuste üle saab arutleda. Eakohane on vestlus, millega selgitatakse välja õpilaste teadmisi käsitletavas küsimuses, julgustatakse neid sõna võtma, kujundatakse kaaslaste eesmärgistatud jälgimise ning üksteisega arvestamise oskust. Keerukamate küsimuste käsitlusel on otstarbekaim õpetaja jutustus. Õppesisu pakub palju võimalusi praktiliseks tutvumiseks – õppekäike, kaasatoodud esemete tundmaõppimist, inimestega kohtumist, dokumentide ja mitmesuguste allikatega tutvumist. Lihtsamad vaatlused ning tutvumiskäigud asenduvad põhjalikumalt ette valmistatud tegevustega, mis võimaldavad hilisemat analüüsi (nt külastatud töökoha või nähtud ameti kirjeldamine ja hindamine, tarbijakaitsealase situatsiooni arutelu, ajaleheartikli hindamine jms). Õpetaja valikul alustatakse tutvumist seadusaktide tekstidega – nt «Lapse õiguste konventsiooniga», Eesti Vabariigi põhiseaduse lihtsamate sissejuhatavate paragrahvidega. Suure väärtusega on jõukohased rühmatööd ja rollimängud. Nagu nt reeglite koostamine, huvitava ühiskonna-alase raadio- või telesaate režii koostamine. Mõnel korral õppeaastas tuleks praktiliselt läbi teha lihtsamaid tegevuslikke ülesandeid nagu demokraatlik valimisprotseduur, lavastada rollimänge. KELLEST KOOSNEB ÜHISKOND. Lapsed ja täiskasvanud. Mehed ja naised. Erinevatest rahvustest inimesed. Erinevate huvide ja vajadustega inimesed. Õigus erineda. Tolerantsus. Kuidas ühiskond muutub ja täieneb – demograafilised protsessid. Milline on meie (Eesti) ühiskonna kujunemislugu ja tänane koosseis? Eesti ühiskonna mitmekultuurilisus. Inimese identiteet. Rahvas, isamaa ja kodumaa. Rahvussümboolika ja riiklik sümboolika. Kohalikud kogukonnad. DEMOKRAATLIK ÜHISKONNAKORRALDUS – ühisotsustamine ja konsensus. Kompromiss. Kodanikualgatus ja organisatsioonid. Erakond. Valimislubadused ja nende täitmine. Demokraatlikud valimised. Valijad ja valitavad. Rahvaesindajad. Valla/linnavolikogu ning Riigikogu peamised ülesanded. Vallavanem, linnapea, peaminister, Eesti riigipea. INIMESTE TEGUTSEMISE PEAMISED RESSURSID. Ideed, aeg ja raha kui inimeste tegutsemise peamised ressursid. Ideed, nende tekkimine ja väärtus. Ideede realiseerimine. Huvi. Oskused. Koostöö. Kohuse- ja vastutustunne. Aeg kui piiratud ressurss, selle otstarbekas kasutamine: tegevuste ratsionaalne korraldamine ja vaba aja kasutamine. Täpsus. Raha kui piiratud ressurss, selle teenimine ja kulutamine. Laenamine. Täpsus ja ausus rahaasjus. INIMESED JA SEADUSED. Seadused kui inimeste tegutsemise raamid. Põhiseadus. Inimõigused. Lapse õigused ja kohustused. Inimeste ühetaolisus seaduste ees. Kuidas seadused inimesi kaitsevad. Kohus.

71


INIMENE JA TEAVE. Informatsiooni vajalikkus. Infoallikad, nende omadused ja kasutamine. Teave kui väärtus. Arvuti kui teabeallikas ja -kandja. Raamatukogu. Teatmeteosed ja andmebaasid. Fakt ja arvamus. Reklaam. Õpitulemused 4. klassi lõpusÕpilane teab kellest koosneb ühiskond, millest tulenevad inimeste ühis- ja erihuvid; mis on seadused ja miks neid tuleb täita; kuidas olla tolerantne.Õpilane mõistab mis on kohuse- ja vastutustunne; ausus, õiglus, vabadus; vägivald; milles seisneb inimeste erinevus, millised on inimeste erivajadused.Tunneb vastutust oma tegude eest.

Õpisisu8.-9. klassIII kooliastmes pööratakse tähelepanu meie ühiskonna integratsiooniproblemaatikale ning soodustades aineõpetuse kaudu Eesti elanikkonna sotsiaalse adaptatsiooni protsessi. Kes on Eesti ühiskonna liikmed; mida tähendab Eestis elades olla Eesti kodanik, mida mõne teise riigi kodanik; mida tähendab tänases Eestis mõiste isamaa jms – kõik need on meie riikluse arengu käigus üles kerkinud või teisenenud küsimused, millele lähenemine nõuab pedagoogilist takti ja kodanikupositsiooni. Õppesisusse kuulub selliseid spetsiifilisi küsimusi, mille omandamist teised õppeained ei toeta. Näiteks, sügavuti tuleks käsitleda ainekavas nimetatud õigusakte, nagu Eesti Vabariigi põhiseadus. Õppetegevustest on soovitatav töö erinevate allikatega. Allikad on keerukamad kui II kooliastmel: majandusstatistika, ajaleheartiklid, tööõiguse alased aktid ja dokumendid jne. On soovitatav anda lahendamiseks probleemülesandeid ning situatsioonikirjeldusi – nt võib hinnata olukordi, määramaks kindlaks, kas tegemist on demokraatliku või ebademokraatliku juhtumiga, kas mingis situatsioonis on kellegi õigusi rikutud jms. Ühiskonnaõpetuse kursus pakub sellel kooliastmel häid eesmärgistatud võimalusi külastada Riigikogu ja teisi õpitavaid riiklikke või omavalitsusstruktuure, Euroopa Liidu infopunkte, keskraamatukogusid ja muid infopanku. Jõukohased on kohtumised, kus õpilased ise on ettevalmistajateks, korraldajateks ja küsitlejateks. Õpetaja peaks leidma võimalusi õppetöös arvuti kasutamiseks – dokumendi- ja andmeotsingul, tööde vormistamisel, virtuaalse side pidamisel. ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskonnaelu valdkonnad. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Varanduslik kihistumine. Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid. Normide osast ühiskonnasuhetes. Õigus ja õiglus. Õigus- ja moraalinormid. Sotsiaalsed normid ja väärtused. Milline on Eesti ühiskond? RIIGI MÕISTE JA FUNKTSIOONID. Eesti riiklik korraldus. Riigi mõiste ja funktsioonid. Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja -korrast. Rahvas, elanikud ja kodanikud. Riigikogu. Saadikute õigused ja kohustused. Vabariigi President. Vabariigi Valitsus. Kohalik omavalitsus. Eesti Vabariigi õigus- ja korrakaitseorganid. Kodanikukaitse. Eesti riigikaitse struktuur ja funktsioonid. Eesti Vabariik rahvusvahelistes organisatsioonides. KODANIKUÜHISKOND. Kodanikukultuur. Kodanikualgatus. Mittetulundus-ühingud. Kohalikud kogukonnad. Naabrivalve. Käitumine kriisiolukorras. RAHVAS, PÕHISEADUS JA DEMOKRAATIA. Õigusriik. Inimõigused. Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiõigused, vabadused ja kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses. Usk ja usuvabadus. Sõltumatu ajakirjandus. Õigus avalikule teabele. Informatsiooni kättesaadavus.

72


ÜKSIKISIK, RIIK JA ÕIGUS. Seadus ja seaduskuulekus. «Kodakondsuse seadus». Igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste ühetaolisuse printsiip. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted. RIIK JA MAJANDUS. Majandusringlus. Turumajandus. Ettevõtlus. Konkurents ja riigi roll majanduses. Riigieelarve. Maksud, nende otstarve. Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus. Raha ja pangandus, väärtpaberid. Eesti majandusliku arengu võimalused. Eesti tööturg ja tööturupoliitika. INDIVIID JA MAJANDUS. Rikkus ja vaesus. Peremajandus. Karjääri ja toimetuleku planeerimine. Konkurents tööturul. Tööseadusandlus. Tarbijakaitse ja tarbija-käitumine.

Õpitulemused 9. klassi lõpus Põhikooli lõpetaja: tunneb ühiskonnaelu põhivaldkondi ja nende omavahelist seotust; tunneb Eesti Vabariigi põhiseadust ja Kodakondsuse seadust, poliitilist ja

administratiivset korraldust, õigusloome- ja õiguskaitsesüsteemi; tunneb inimõigusi ja kodanikuõigusi; oskab seaduslike vahenditega kaitsta enda ja teiste õigusi ja huve; teab, millised on riigi majanduselu üldised printsiibid, isikliku majandamise

võimalused ja põhimõtted, oskab käituda tööjõuturul; saab aru, et ühiskonna ressursid on piiratud, mõistab soovide ja võimaluste erinevust; oskab hinnata oma ühiskonnaelus osalemise võimet ja võimalusi, oskab hankida

selleks vajalikku teavet; oskab suhelda riigi- ja kohalike asutustega, vormistada nõuetekohaselt dokumente; oskab kaitsta enda kui tarbija õigusi ja huve.

MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA

1. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)2. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)3. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)4. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)5. klass - 1 tundi nädalas (kokku 35 tundi)6. klass - 1 tundi nädalas (kokku 35 tundi)7. klass - 1 tundi nädalas (kokku 35 tundi)8. klass - 1 tundi nädalas (kokku 35 tundi)9. klass - 1 tundi nädalas (kokku 35 tundi)

Muusikaõpetusel on tähtis osa õpilase tunnetustegevuse, loovuse, fantaasia ja vaimsete võimete arendamisel, tema sotsiaal-kultuuriliste hinnangukriteeriumide kujunemisel, muusikalise maitse kujundamisel, muusikakultuurilise aluse rajamisel. Tal on oluline koht koorilaulu traditsiooni säilitamisel ja edasiviimisel, pillimängu edendamisel ning kaasaegse muusikarepertuaari tutvustamisel. Muusikaõpetuse ülesanded on muusikahuvi äratamine, muusikakogemuse rikastamine; aktiivse ja emotsionaalse muusikataju, muusika kuulamise ja esitamise oskuse kujundamine; muusikalise kuulmise, kujutlusvõime, mälu, tähelepanu, rütmitunde ja liikumiskoordinatsiooni arendamine; muusikalise kirjaoskuse kujundamine.Muusikaõpetuse põhitegevused on laulmine, pillimäng, liikumine, improvisatsioon, muusikaline kirjaoskus, muusika kuulamine, muusikalugu.

73


Muusikaõpetus üldhariduskoolis lähtub R.Pätsi ja H.Kaljuste didaktilis-metoodilistest printsiipidest, milles on ühendatud Z.Kodaly meetod ning C.Orffi muusikaõpetuse süsteem. 1. - 3. klassis on peatähelepanu õigele hingamisele toetuval loomulikul ühehäälsel laulmisel, meetrumi- ja rütmitunde, mälu, loovuse ning muusika kuulamisoskuse arendamisel. 4. - 6. klassis on tähelepanu hääle kõlavuse, ilmekuse ning hääle individuaalsete omaduste (tämbr, diapasoon) ning harmooniataju arendamisel; iseseisvuse kujundamisel musitseerimisel, fantaasia, loomingulisuse ja improvisatsioonivõime arendamisel;Õpilaste muusikaline maailmapilt avardub erinevate maade rahvalaulude laulmise, muusika kuulamise ja tantsude tantsimise kaudu.7.- 9. klassis on tähelepanu keskmes omandatud muusikaliste teadmiste ja oskuste rakendamine laulmisel ja pillimängus ning muusikastiilide,- vormide ja -zanrite tundmaõppimine.

Ainetevahelised seosed Kodulugu - perekond, inimestevahelised suhted, sünnimaaLoodusõpetus - laulud, liikumismängud ja kuulamispalad, mis on seotud aastaaegadega; laulud lilledest, loomadest, lindudest, ilmastikunähtustest jne.Matemaatika - helipikkused, taktimõõdudRütmika - matkivad liigutused, laulumängud, tantsud, koordinatsiooniharjutusedEmakeel - sõnavara laiendamine, väljendusoskuse arendamine, rahvuslik liikumine EestisVõõrkeeled - võõrkeelsed laulud ja laulumängud (inglise, saksa ja vene)Geograafia - riikide asukohad kaardilKunstiõpetus - ajastud, stiilid

EesmärgidPõhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane

arendab loovust ja improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu kaudu;

musitseerib aktiivselt; omandab muusikalise kirjaoskuse; arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust; arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite

kasutamisoskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; oskab anda hinnangut muusikale ning põhjendada oma muusikalisi eelistusi

muusikalist sõnavara kasutades.

Õpisisu 1.-3. klassLaulmine ja hääle arendamine. Muusikalisele fraasile toetuv vaba ja loomulik hingamine laulmisel: õige kehahoid, huulte aktiivne rakendamine kõla, diktsiooni selguse ja ilmekuse saavutamiseks. Kõlaline puhtus ja emotsionaalsus ühehäälsel laulmisel; laulmine koos ja üksikult ning eeslaulja ja koori rakendamisega. Laulude esitamine liikumise ja kujundlike liigutustega. Lastelaulud. Kaanonid. Eesti ja teiste rahvaste rahvalaulud.Muusikaline kirjaoskus.

74


Meetrum. Pulsi tunnetamine, rõhulised ja rõhuta helid. Kahe-ja kolmeosalise taktimõõdu tundmaõppimine kuulmise järgi, takti viipamine. Laulurütmi, rütmiharjutuste ja kaasmängude mängimine kuulmise ja noodi järgi 2-ja 3-osalises taktimõõdus. Taktijoone, lõpumärgi, kordamismärgi, fermaadi, märkide kasutamine, ritenuto tähenduse mõistmine ja kasutamine Rütm. Pikk ja lühike heli muusikas. Kõnerütmile toetuv töö ettevalmistusena kindlate helivältuste suhete tundmaõppimiseks. Rütmivormide tundmaõppimine neljandik-taktimõõdus rütmisõnade ja -silpidega seoses laulude õppimisega kuulmise ja noodi järgi. Õpitud rütmivormidest koosnevate laulurütmi, rütmiharjutuste, laulu rütmisaate, rütmiimprovisatsioonide jne. koputamine, plaksutamine, mängimine rütmipillidel ja kehapillil. Meloodia. Kõrged ja madalad helid, nende võrdlemine kuulmise järgi ning kujutamine visuaalselt.Meloodia liikumise suundade jälgimine ja iseloomustamine laulmisel ja muusika kuulamisel. Heliastmete So, Mi, Ra, Jo, Le, Jo1, Ra1, So1, Na, Di tundmaõppimine kuulmise ja noodi järgi seoses laulude õppimisega; käemärkide kasutamine heliastmete laulmisel. Jo-võtme tundmaõppimine ja kasutamine praktilises musitseerimises. Jo- ja Ra-lõpuline astmerida. Õpitud heliastmete ja rütmivormide kasutamine kirjalike ja suuliste ülesannete lahendamisel ning rütmilis-meloodiliste improvisatsioonide loomisel ja esitamisel. Mõistete piano(p), forte (f), crescendo(cresc.), diminuendo (dim.) tundmine ja kasutamine praktilises musitseerimises. Mõistete luuletaja, helilooja, solist , ansambel,koor, koorijuht, orkester, dirigent, tundmaõppimine.Muusika kuulamine. Laulude ja instrumentaalsete karakterpalade kuulamine. Muusikapala meeleolu ja karakteri kirjeldamine muusikalisi väljendusvahendeid meloodia, rütm, tempo, dünaamika, tämbr kasutades. Mõistete vokaal-ja instrumentaalmuusika ning keel-, puhk-ja löökpillid tutvustamine. Muusikazanrite marss, polka, valss tundmaõppimine.

Õpitulemused 1. klassi lõpus Osata laulda peast laule Eesti Hümn( Fr.Pacius), Emakesele(M.Härma), Mu koduke

(A.Kiiss), Rongisõit (G.Ernesaks), Tiliseb, tiliseb aisakell(L.Wirkhaus), Põdra maja (prantsuse lastelaul);

Laulda neid ilmekalt, vaba tooniga, õige kehahoiuga ning korraliku diktsiooniga. Teha vahet kiire ja aeglase tempo, rõõmsa ja kurva meeleolu vahel. Tunda rütme

Samm, Jooksen, Se-eis, Paus kuuldeliselt, osata neid plaksutada ja mängida rütmipillidel.

Teada, mis on kõrge ja madal heli ning eristada neid kuuldeliselt. Teada astmeid ja käemärke So, Mi, Ra.

Osata mängida mõningaid laulumänge.

Õpitulemused 2. klassi lõpusOsata peast laulda laule Eesti Hümn ( Fr.Pacius), Emakesele (M.Härma), Mu koduke (A.Kiiss), Rongisõit (G.Ernesaks), Tiliseb, tiliseb aisakell(L.Wirkhaus), Põdra maja (prantsuse lastelaul); eesti laste- ja rahvalaule: Kes elab metsa sees, Kevadpidu. Osata peast ka Eesti Vabariigi hümni. Laulab neid vaba ja loomuliku hingamisega, õige kehahoiakuga ning selge

diktsiooniga. unda rütme Ta, Ti-ti, Ta-a, Paus, Tiri-tiri. Osata neid 2-osalises taktimõõdus taktidesse

jaotada. Osata viibata 2 peale. Tunda teksti ja noodi kordusmärke. Tunda astmeid So, Mi, Ra, Jo, Le, alumine Ra ja So. Teada nende asukohta

astmetrepil ja noodijoonestikul. Tunda Jo-võtit, saada aru mõistetest joonel, vahes. Osata mängida laulumänge.

75


Õpitulemused 3. klassi lõpusÕpilane oskab peast laulda laule Eesti Hümn( Fr.Pacius), Emakesele(M.Härma), Mu koduke

(A.Kiiss), Rongisõit (G.Ernesaks), Tiliseb, tiliseb aisakell(L.Wirkhaus), Põdra maja (prantsuse lastelaul); eesti laste- ja rahvalaule: Kes elab metsa sees, Kevadpidu, Lapsed, tuppa, Poisid, ritta, Teele, teele, kurekesed, Läbi lume sahiseva; Ketramas, Kevadele, Laulge, poisid, Mutionu pidu, Vaikne kena kohakene, Sokukene, Tiiu, talutütrekene, Kui mina hakkan laulemaie;

oskab peast Eesti Vabariigi hümni. teab elementaarseid ilmekuse termineid, et õpitud laule meeldivalt esitada. tunneb käemärke ja astmeid So, Mi, Ra, Jo, Le. alumine Ra ja So, Jo', Na, Di; oskab

laulda lihtsamaid meloodiaid astmenimetustega noodist. tunneb rütme Ta, Ti-ti, Ta-a, Paus, Tiri-tiri, Tai-ri; oskab neid taktidesse jagada 2- ja

3-osalises taktimõõdus, oskab neid koputada ning mängida rütmipillidel. oskab kuulata lihtsaid muusikapalu ja neid analüüsida.

Õpisisu4.-6. klassLaulmine ja hääle arendamine.Hääle kõlavuse ja väljenduslikkuse arendamine fraseerimisel ning kõlaühtluse ja pehme tooni saavutamine vältides forsseerimist; laulude ilmekas ettekanne. Hääle individuaalsete omaduste (tämbr, diapasoon) kujundamine.Harmooniataju arendaminekaanonite, kahehäälsete laulude ja harjutuste laulmisega. Ühe- ja mitmehäälsete rütmilis-meloodiliste kaasmängude loomine ja lisamine õpitud lauludele.Muusikaline kirjaoskus.Meetrum. 4-osalise taktimõõdu tundmaõppimine kuulmise ja noodi järgi. Kaheksandik- taktimõõdu tundmaõppimine ja määramine noodi järgi seoses laulude õppimisega. Eeltakti tundmaõppimine ja määramine kuulmise ning noodi järgi. Vahelduva taktimõõdu tundmaõppimine. Rütm. Rütmivormide tundmaõppimine neljandik-taktimõõdus rütmisilpidega seoses laulude õppimisega kuulmise ja noodi järgi.Õpitud rütmivormidest koosnevate rütmiharjutuste, laulurütmi, laulu rütmisaate, rütmiimprovisatsioonide jne. koputamine, plaksutamine, mängimine rütmipillidel ja kehapillil, lauludele instrumentaalsete kaasmängude loomine õpitud taktimõõtudes.Rütmivormide tundmaõppimine seoses lauludega kaheksandik-taktimõõdus; rütmivormide kasutamine rütmiharjutustes ja instrumentaalsete kaasmängude loomisel õpitud lauludele. Vahelduva taktimõõdu tutvustamine seoses laulude õppimisega. Pide tähenduse tundmaõppimine.Meloodia ja helilaad.Helilaadilise mõtlemise arendamine: lihtsate laulude laulmine käemärkide, rütmistatud astmete ja noodi järgi; laulu põhitooni ja kolmkõla leidmine kuulmise ja noodi järgi.Duur-, moll-helirida ja helilaad, kolmkõlad. Terve- ja pooltoonide suhe. Harmooniline ja meloodiline helirida.Harjutuste ja laulude laulmine põhitooni JO erinevates asetustes.Viiulivõtme tähendus. Klaviatuur ja oktav.Absoluutsete helikõrguste tundmaõppimine ja nende seostamine relatiivsete astmetega; noodinimede c, d, e, f, g, a, h tundmaõppimine f- f2 ulatuses, nende asukoht noodijoonestikul ja klaviatuuril. Helistike C-a, G-e, F-d tundmaõppimine relatiivsete ja absoluutsete helikõrguste seostamisel, dieesi ja bemolli vajaduse põhjendamine.

76


Kõrgendused ja madaldused, juhuslik märk. Helistiku põhitooni leidmine noodijoonestikult ja klaviatuurilt; laulu helistiku määramine noodi järgi.Õpitud helistike ja toonika kolmkõlade laulmine nii astme- kui ka tähtnimetustega. Dünaamika- ja agoogikamärkide pp, ff, mp, mf, a tempo ning mõiste da capo al fine , tähenduse mõistmine ja kasutamine musitseerimisel;Muusika kuulamine.Fantaasia, võrdlusoskuse, muusikalise analüüsivõime, arendamine.Seoste loomine ja leidmine muusika, ilukirjanduse, kunsti ja tänapäevaga;2-ja 3-osaline muusikaline vorm õpitud lauludes ja kuulatud muusikas.Hääleliigid: mõisted sopran, alt, tenor, bariton, bass; eesti ja kodukoha tuntumad lauljad.Kooriliigid: mudilas-,laste-,poiste,-nais-,mees-,segakoor; kodukoha ja eesti tuntumad koorid ja dirigendid;Pillirühmade tutvustamine ja tutvumine karakteersemate pillide tämbri ja kõlaga Eesti ja kodukoha rahvalaulud,-laulikud, -tantsud, -pillid,- ansamblid ja -orkestrid.Euroopa rahvaste muusika tutvustamine.

Õpitulemused 4. klassi lõpus Osata peast laulda laule Eesti lipp (E.Võrk), Kas tunned maad (J.Berat), Kungla

rahvas (K.A.Hermann), Mu isamaa armas (rahvalik laul), Ärkamise aeg(R.Eespere), Minu õpetaja (R.Kõrgemägi)

Osata Eesti Vabariigi hümni. Tunda 2-, 3-, 4- osalist taktimõõtu. Teada rütme Ta-a-a, Ta-a, Ti- tiri, Tiri- ti, Ta-i-ti ja

nende silpe ning teada ka algastmes õpitud rütme. Osata nendest koostatud ülesandeid koputada.

Tunda astmeid Jo -st Jo' -ni. Teada neid käemärke. Osata neid kirjutada ja noodijoonestikult lugeda, kui Jo=F, Jo=C, Jo=E. Tunda kuuldeliselt duur ja moll helilaade, teada mis astmetest algavad duur ja moll.

Teada mis on marss, polka, valss, laul, lauljad, pillid, orkester.


rahvas (K.A.Hermann), Mu isamaa armas (rahvalik laul), Ärkamise aeg(R.Eespere), Minu õpetaja (R.Kõrgemägi), Jaan läeb jaanitulele (eesti rhl.) Kevadeigatsus (W.A.Mozart),

Osata Eesti Vabariigi hümni ning kaanonit. Teada lisaks eelnevalt õpitule tähtnimetusi. Teada mis on diees, bemoll ja bekarr.

Teada ja ehitada üles C- duur, a- moll, G- duur, e- moll, F- duur ja d- moll. Tunda lisaks eelnevalt õpitud taktimõõtudele 3/8 ja 6/8 taktimõõtu ning osata nende

järgi plaksutada või koputada rütmi. Teada eesti, soome, rootsi, läti ja leedu rahvamuusikat.


rahvas (K.A.Hermann), Mu isamaa armas (rahvalik laul), Ärkamise aeg(R.Eespere), Minu õpetaja (R.Kõrgemägi), Jaan läeb jaanitulele (eesti rhl.) Kevadeigatsus (W.A.Mozart), Oh sa õnnistav (koraal, sitsiilia rhl.), Püha öö (F.X.Gruber), Sepapoisid (kaanon), Viva la musica (kaanon); 2 kaanonit ja 3 rahvalaulu õpetaja valikul;

Osata Eesti Vabariigi hümni.

77


Laulda ja ehitada noodijoonestikule üles 1-märgiga helistikke ning määrata neid lauldes.

Tunda muusikas ära ja laulda spirituaali, kantrimuusikat, šansooni, kupleed, vene romanssi, mustlaslaulu, briti beati, itaalia bel cantot ja eesti levimuusika heliloojate laule.

Õppesisu 7.-9. klassLaulmine ja hääle arendamine.Väljendusrikas laulmine ja kõlaühtlus; hääle individuaalsete omaduste( tämbr, diapasoon) väljakujundamine. Häälekujunduslike põhiteadmiste rakendamine laulmisel: selge diktsiooni saavutamine. Laulmine ja häälehoid häälemurde perioodil. Harmooniataju arendamine mitmehäälsete harjutuste ja lauludega. Mitmehäälsete rütmilis- meloodiliste kaasmängude improviseerimine ja loomine ning lisamine õpitud lauludele.Muusikaline kirjaoskus.Meetrum ja rütm. Alla breve taktimõõdu tutvustamine. Rütmivormide tundmaõppimine neljandik-taktimõõdus rütmisilpidega seoses laulude õppimisega, kuulmise ja noodi järgi, nende kasutamine harjutustes, rütmiimprovisatsioonides ja instrumentaalsete kaasmängude loomisel;Meloodia ja helilaad. Helistike D - h, B - g tundmaõppimine:helistike ja toonika kolmkõlade laulmine astmenimede ja tähtnimetustega. Intervalli ja akordi mõiste tutvustamine Helilaadi põhifunktsioonide tutvustamine (toonika T, subdominant S ja dominant D duur- ja moll-helilaadis ). Bassivõtme tähendus; noodinimede G- g1 tundmaõppimine, nende asukoht noodijoonestikul ja klaviatuuril. Muusikalise lauseehituse tundmaõppimine (motiiv, fraas, lause, periood) seoses laulude õppimisega.Muusika kuulamine.Teadliku muusika kuulamise arendamine. Sümfoonia-, puhkpilli-, keelpilliorkester. Pillid ja pillirühmad: keel-, puu-, vask- ja löökpillid. Eesti ja maailma tuntumad orkestrid, dirigendid, interpreedid.Homofoonilise ja polüfoonilise mitmehäälsuse tundmaõppimine seoses muusikavormide ja žanritega.Muusikavormide variatsioonid, rondo, fuuga, sonaat-allegro ja zanrite missa, prelüüd ja fuuga, sonaat, sümfoonia, kontsert, keelpillikvartett, süit avamäng, oratoorium, kantaat, ooper , operett, muusikal, ballet tutvustamine ja õpitu teadlik kasutamine muusika kuulamisel;Väljapaistvamad heliloojad muusikaajaloos seoses muusikavormide ja žanrite tundmaõppimisega.Tutvumine jazz- ja rockmuusika stiilidega; maailma, eesti ja kodukoha tuntumad ansamblid, orkestrid, solistid.

Õpitulemused 7. klassi lõpus Laulda peast laule Hoia, jumal, Eestit (J.Aavik), Kaunimad laulud (Fr.Saebelmann),

Õrn ööbik (K. Ramm), Mu isamaa on minu arm (G.Ernesaks), Kalevite kants (P.Veebel), Põhjamaa (Ü.Vinter),

Tunda punkteeritud rütmi, sünkoopi, triooli. Ehitada üles ja teada intervallide nimetusi. Helistikest teada ja leida lauludes D- duur, b- moll, B- bemoll duur, g- moll. Teada ansamblite nimetusi arvu järgi.

Muusikaajaloos teada antiikmuusika, keskaja muusika algteadmisi. Tunda heliloojate M. Saar, C. Kreek, J. Haydn´i elu ja muusikat.

Levimuusikast tunda rockmuusikat ja traditsionaali.

78


Õpitulemused 8. klassi lõpus Laulda peast laule Hoia, jumal, Eestit (J.Aavik), Kaunimad laulud (Fr.Saebelmann),

Õrn ööbik (K. Ramm), Mu isamaa on minu arm (G.Ernesaks), Kalevite kants (P.Veebel), Põhjamaa (Ü.Vinter), Lapsepõlvekodu (R.Rannap), Valged Jõulud

Tunda hästi rockmuusikat, ooperit, operetti, muusikali, balletti. Tunda kuni 2- märgiga helistikke, teada intervalle, dünaamika märke, tunda

sümfooniaorkestri pille ning klahvpille.

Õpitulemused 9. klassi lõpus kasutab teadlikult häälekujunduslikke põhiteadmisi intonatsioonipuhtuse ja

kõlaühtluse saavutamiseks: õige kehahoid, vaba ja loomulik hingamine, väljendusrikas fraseerimine, artikulatsioon, selge diktsioon;

oskab kasutada häält häälemurdeperioodil; oskab peast järgmisi laule: Eesti hümn (Fr.Pacius), Hoia, jumal, Eestit (J.Aavik), Kaunimad laulud (Fr.Saebelmann), Õrn ööbik (K. Ramm), Mu isamaa on minu arm (G.Ernesaks), Kalevite kants (P.Veebel), Põhjamaa (Ü.Vinter), Lapsepõlvekodu (R.Rannap), Valged Jõulud (I.Berlin), Edelweiss (A.Rogers), Dona nobis pacem (kaanon), 2 kaanonit ja 3 rahvalaulu õpetaja valikul;meetrum ja rütm:

oskab määrata harjutustes, lauludes ja kuulatud muusikas 2/4, ¾, 4/4 taktimõõtu; teab taktimõõte 3/8 ja 6/8 ning oskab lahendada neis taktimõõtudes

rütmiülesandeid; tunneb kuulmise ja noodi järgi rütmivorme

kasutab neid laulude õppimisel, rütmiülesannete lahendamisel ning instrumentaalsete kaasmängude loomisel;meloodia ja helilaad:

oskab määrata kuulmise ja noodi järgi harjutuse, laulu, muusikapala helilaadi, leida põhitooni ja kolmkõla;

oskab laulda astmenimede või tähtnimetustega lihtsaid laule ja harjutusi; teab viiulivõtme tähendust ja nootide tähtnimetusi f-f2; teab nende asukohta

noodijoonestikul ja klaviatuuril; teab bassivõtme tähendust ning nootide tähtnimetusi C-c1; teab nende asukohta

noodijoonestikul ja klaviatuuril; tunneb helistikke C-a, G-e, D-h, F-d, B-g; oskab neis helistikes ehitada heliredelit

ja kolmkõla ning neid laulda; teab intervalli ja akordi mõistet ning helilaadi põhifunktsioone T S D; teab dünaamikamärkide pp, p, mp, f, mf, ff, cresc., dim., agoogikamärkide

rit.,accel., a tempo, allegro, moderato, andante adagio, largo ning artikulatsioonimärkide staccato, legato tähendust ning oskab neid kasutada musitseerimisel ja muusika iseloomustamisel;

muusika kuulamine: kasutab muusika analüüsimisel õpitud muusikalist sõnavara; teab, eristab ja oskab iseloomustada hääle-ja kooriliike; teab kodukoha, eesti ja

maailma tuntumaid lauljaid, kodukoha ja eesti tuntud koore ja dirigente; teab, eristab ja oskab iseloomustada keel-, puu-, vask-, löök- ja klahvpille; teab, eristab ja oskab iseloomustada sümfoonia-, puhkpilli-, keelpilli- ja

dzässorkestrit; teab kodukoha, eesti ja maailma tuntumaid orkestreid ja dirigente; eristab homofoonilist ja polüfoonilist muusikat; teab ja oskab iseloomustada muusikažanre missa, prelüüd ja fuuga, sonaat,

sümfoonia, kontsert, keelpillikvartett, süit, avamäng, kantaat, ooper, oratoorium, operett, muusikal, ballett;

79


külastab kontserte ja muusikalavastusi ning kasutab õpitud muusikalisi teadmisi ja oskusi muusika analüüsimisel.

KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA

1. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)2. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)3. klass - 1 tundi nädalas (kokku 35 tundi)4. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)5. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)6. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)7. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)8. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)9. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)

EesmärgidAlgklasside kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane arendab oma vaatlusoskust ja kompimismeelt; arendab kujundilist ja ruumilist mõtlemist ning kujutlusvõimet; omandab loovtegevuse kogemusi, arendab loovust; õpib kasutama kujutavate ja kujundavate kunstide väljendusvahendeid; omandab teadmisi kunstiliikidest ja -ajaloost; õpib vaatama ja hindama kunstiteoseid, kujundab kunstimaitset.

Õppesisu 1.-3. klassKujutamine ruumis ja tasapinnal, skulptuur-plastiline kunst ümbritsevas keskkonnas (lühivestlused).Pildikunst, raamatuillustratsioonid, graafika ja maal meie ümber.Joonistamine ja maalimine pintsli ja kattevärvidega (guašš), pliiatsite ja kriitidega (akvarellipliiats, õlikriit): muinasjutuloomad, inimesed, eluta looduse vormid ja tehisvormid. Kollaaž rebituna värvilistest paberitest ja/või makulatuurist. Maalimine spontaanselt või läbimõeldumalt, edastades meeleolu (peresündmused, muinasjutud, aastaajad). Graafiline punkt ja joon vilt- ja/või pastapliiatsiga (ulmemaastikud, elu merepõhjas); graafilised kordustehnikad (templitrükk, naturaaltrükk, papitrükk guašiga). Küllastunud põhitoonid (kollane, punane, sinine) ja nende segamine (roheline, oranž, violett). Soojad ja külmad, heledad ja tumedad toonid. Meeleolu väljendamine abstraktsete värvilaikudena. Värvinägemine, kujundamine ja konstrueerimine ruumis ja tasapinnal. Kunstiline elukeskkond ja tehniline modelleerimine. Oma koduasula, kodumaja/korteri, toa, suvekodu, aia/pargi kujundamine (lühivestlused). Kompositsioon; proportsioonide ja värvide optiline tasakaal. Rõhuasetus teatavale elemendile temaatilisel pildil (suurem kuju, värvilt eredam). Liikumise kujutamine: ühe figuuri osaline katmine teisega, elemendi osaline väljajäämine vaatenäljast.

Õpitulemused 3. klassi lõpus oskab käsitseda töömaterjale, vahendeid ja tehnikaid loominguliseks

eneseväljenduseks; oskab kujutada liikumisasendites figuure (vähemalt muinasjutuloomi- ja linde)

guaššvärvide ja pintsli abil; peab silmas muinasjutupildi üksikosade tasakaalu; oskab luua ja kasutada pasta- ja viltpliiatsiga kujundatud fraktuure.

80


Eesmärgid Tundemaailma emotsioonide arendamine; Isiksuse kujundamine läbi kunsti; Vaatlusoskuse ja kompimismeele arendamine; Kujundilise ja ruumilise mõtlemise ning kujutlusvõime arendamine; Loovuse arendamine, loovtegevuse kogemuste omandamine; Kujutavate ja kujundavate kunstide väljendusvahendite tundmaõppimine ja

kasutamine; Teadmiste omandamine kunstiliikudest ja kunstiajaloost; Oskus hinnata ja vaadata kunstiteoseid; Uute tehnikate ja töövahenditega tutvumine ja nende rakendamine.

Õppesisu4. klassKujutamine ruumis ja tasapinnal. Skulptuur. Plastiline kunst meie ümber ja näitustel (vestlused). Lihtsate tarbevormide kujutamine. Pildikunst; maal ja graafika. Joonistamine pliiatsi (grafiit, pastell- ja õlikriit, akvarellipliiats) ja pintsliga (guašš, tušš): figuurid, esemed, looduse- ja tehisvormid. Fotokunsti kompositsioon (makulatuurist või fotoväljalõigetest kollaaž). Maalimine spontaanselt ja läbimõeldumalt mitmesuguse pinnafraktuuri kasutamisega (guašš, akrüül). Värvusõpetus: värvide segamise elementaartabel, kontrastid, meeleolu edastamine, dekoratiivsus. Väärtusperspektiiv, õhuperspektiiv, plaanilisus. Kujundamine ruumis ja tasapinnal; arhitektuur kui kunstiliik. Vestlused rahvakunstist, ruumide kaunistamine tähtpäevadeks.

Õpitulemused 4. klassis oskab käsitseda õppekavas loetletud töömaterjale ja vahendeid; oskab valikuliselt kasutada tehnikaid ja kujutamisviise loominguliseks

eneseväljenduseks; tunneb värvusõpetusele omaseid väljendusvõimalusi ning lihtsamaid

kompositsioonivõtteid; oskab neid kasutada kujundamisülesannete lahendamisel ruumis ja tasapinnal; oskab käsitseda mõningaid kõrgtrüki paljundustehnikaid (papi- ja materjalitrükk); omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ning nende väljendusvahenditest.

5. klassSkulptuurPlastiline kunst meie ümber- erinevad tehnikadPildikunstVärvusõpetus, värvide segamine, ühe värvi erinevad toonid. Koloriit. Kompositsiooni tasakaal. Piiratud ja piiramata pind. Sümmeetria ja asümmeetria. Plaanilisus pildi pinnal.Disain ja kirjaõpetusTeksti kujundamine. Fantaasiakiri. Pakendetikett. Kunstimälestised.

6. klassSkulptuurModelleerimine erinevatest jääkmaterjalidestPildikunstMaal ja graafika meid ümbritsevas kunstis. Tutvumine eesti vanemate kunstnike loominguga. Joonistamine pliiatsi ja pintsliga. Fotokunsti kompositsioon (kollaaz väljalõigetest). Maalimine läbimõeldult mitmesuguste pinnafaktuuride kasutamisega.

81


Värvusõpetus: meeleolu edastamine, dekoratiivsus. Õhkperspektiiv. Graafilise joone ja punkti faktuur. Optilise kunsti alused. Kompositsioonireeglid sõltuvalt väljendustehnikast, geomeetriline, dekoratiivne). Graafilised paljundustehnikad (supergraafika). Inimese joonistamine. Loom ja lind- seos skeletiga. Puuvõra.Arhitektuur ja disainEhitusstiilid kodukohas. Ruumiline struktuurikombinatoorika. Kirjagraafika- erinevad kirjakujundused. Vanaaja kunst (vestlus)- raplamaa kõige vanemad kunstimälestused.

Õpioskused 6. klassi lõpus Tunneb õppekavas kasutatavaid visuaalse kunsti mõisteid ja oskab neid vähemalt

kõnes kasutada; Oskab kasutada õppekavas ettenätud töömaterjale ja vahendeid; Oskab valikuliselt kasutada tehnikaid ja kujutamisviise loomionguliseks

eneseväljenduseks; Tunneb abstraktsele vormi ja väljendusõpetusele omaseid väljendusvõimalusi ja

kompositsiooni võtteid; Omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ja nende väljendusvahenditest; Tunneb mõningaid kõrgtrüki paljundustehnikaid.

7. klassSkulptuurPlastilise kunsti areng. Modellerimine tehismaterjalidest. Nonfiguraalne kompositsioon. Inspiratsioon allikad.PildikunstMaali ja graafika areng erinevatel ajaperioodidel. Tuntud kunstnike taiestest inspireeritud ülesanded. Joonistamine ja maalimine: erinevate tehnikate ja materjalide kasutamine: valgus ja vari. Värvusõpetus: 7 kontrasti, tasakaal, vastastikused mõjud, kooskõlad. Geomeetriline ja stereomeetriline kunst. Op- kunst. Otseistuv inimene.Vaikelu geomeetrilistes esemetes. Joonterspektiiv (vaod ja teed). Maja joonistamine.Kvaliteet ja kvantiteet. Kompositsiooni reeglid (peaobjekti rõhutamine). Nn. linnuperspektiiv ja konnperspektiiv. Punktikombinatsioonid.Maalist keskajal (gooti, renessanss ja barokk).Arhitektuur ja kunstiline keskkondValikuline ülevaade ehituskunsti stiilidest ja disaini ja kunsti arenguloost. Ruumiline struktuurkombinatoorika. Ruumiline kujutis tasapinnal. Perspektiiv. Kirjaõpetus: initsiaali või nime kujundus. Keskaja ehitised Eestis ja Raplamaal. Ergonoomika.Eksliibris.

8. klassSkulptuurInspiratsiooniallikad ja looming: muusika ja nonfiguratiivne kunst, töömaterjalide välimus, tehnikad (vestlused). Esemed ebaharilikus keskkonnas- Ready made. Voolimisvisandid modernses laadis.PildikunstMaali ja graafika areng erinevatel ajaperioodidel. Tuntud kunstnike taiestest inspireeritud ülesanded. Joonistamine ja maalimine: erinevate materjalide ja tehnikate kasutamine. Punkt ja joon ühe ja sama kompositsiooni teisendamiseks. Tutvumine erinevate graafiliste tehnikatega. Värvusõpetus. Geomeetriline ja stereomeetriline kunst. Op- kunst. Kubistlik stiil. Värvimeeldivus. Meeleolu aasta- ja päevaaeg.Siluetid liikumise edastamiseks. Maalist uusajal (klassitsism, romantism, realism). Reprod 19. saj. Eestimaa kunstnike töödest. Värvide vastastikune mõju- seitse kontrasti.

82


Arhitektuur ja kunstiline keskkondTasapinnaline struktuuriukombinatoorika- elementaargeomeetriliste kujundite kombina-toorika. Paberivoltimine (moodulil põhinevad reljeefid). Kirjaõpetus.

9. klassPildikunstMaalist uusimal ajal- impressionism ja maalist 20. saj. 20. saj. Eesti kunstnike tuntumad tööd. Töö impressionistlikus ja fovistlikus kujutamislaadis. Joonistamine ja maalimine: erinevate tehnikate ja materjalide kasutamine. Punkt ja joon ühe ja sama kompositsiooni teisendamiseks. Tutvumine erinevate graafiliste tehnikatega.Arhitektuur ja kunstiline keskkond20. sajandi silmapaistvamaid ehitisi maailmas ja Eestis. Paberivoltimine (moodulil põhinevad reljeefid). Graafiline disain. Eesti rahvakunsti seosed Põhjamaade, soome- ugri rahvaste ja maailma etnograafilise kunstiga. Massiteabekunst: TV, foto, film, video. Risttahuka ja silindri kujutamise viise erinevate joonestamise võtetega. Standardkiri. Eesti ja maailma etnograafiline kunst.

Õpioskused 9. kl. lõpusPõhikooli lõpetaja Tunneb põhikooli õppekavas olevaid visuaalse kunsti põhimõisteid ning oskab neid

kasutada nii kõnes kui kirjas; Oskab käsitseda kõiki põhikooli õppekavas olevaid töömaterjale, -vahendeid,

töötehnikaid ning kujundamise viise; Tunneb värvi-, vormi-, arhitektoonika- ja ja kirjaõpetuse ning fotokunsti lihtsamaid

kompositsioonireegleid; Omab algteadmisi joonestusgraafikast; Oskab üldjoontes iseloomustada visuaalse kunsti arenguetappe; Omab elementaarseid teadmisi joonestamisest.

83

KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA

1. klass – 3 tundi nädalas (105 tundi õppeaastas)2. klass – 3 tundi nädalas (105 tundi õppeaastas)3. klass – 3 tundi nädalas (105 tundi õppeaastas)4. klass – 3 tundi nädalas (105 tundi õppeaastas)5. klass – 3 tundi nädalas (105 tundi õppeaastas)6. klass – 2 tundi nädalas (70 tundi õppeaastas)7. klass – 2 tundi nädalas (70 tundi õppeaastas)8. klass – 2 tundi nädalas (70 tundi õppeaastas)9. klass – 2 tundi nädalas (70 tundi õppeaastas)

EesmärgidPõhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane

on terve ja hea rühiga; omab motivatsiooni,huvi ja teadmised iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks; arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi; omab hügieeniharjumused ja teadmised tervislikust eluviisist; arendab tahteomadusi,kujundab eetilisi(eelkõige spordieetilisi)tõekspidamisi; omab suhtlemisoskuse ja koostööharjumuse.

Ainetevehelised seosedMatemaatika: rivi-ja korraharjutustes arvude loendamine, numbrite tundmine, pikkusühikute tundmine, ajaühikute tundmine.Muusika: musikaalsuse, rütmitunnetuse ja loovuse arendamine.

1. klassEesmärgid

õpetada sooritama ja kontrollima põhiliikumisi; õpetada aktiivses tegevuses kasutama erinevaid vahendeid; õpetada arvestama teiste lastega ja jälgima tegevuses ühiseid reegleid; õppida abistama iseennast ja teisi lapsi; ergutada lapsi realiseerima oma liikumistarvet; õppida väljendama ja kontrollima oma tundeid; õppida käsitsema erinevaid mõisteid, mis on seotud tegevuse, ruumi, aja ja

jõuga.

ÕppesisuVÕIMLEMINE.PÕHIASENDID JA LIIKUMISED.Matkimisharjutused.Vabaharjutused,tasakaaluharjutused.Harjutused vahenditega.Rühi kujundamine.RIVI-JA KORRAHARJUTUSED.Tervitamine rivis.Rivistamine ühte viirgu,kolonni.Põhiseisang.Joondumine.Pöörded paigal.Liikumise alustamine ja lõpetamine.Käskluste täitmine.KÕND JA KÕNNIHARJUTUSED.Matkivad kõnniharjutused.Erinevad kõnnivormid kindla muusika ja rütmi järgi.


HÜPLEMISHARJUTUSED.Hüplemine hüpitsa ja hoonööriga.RAKENDUSVÕIMLEMINE.Ronimine,roomamine,ripped.Väikeinventari kandmine,paigaldamine.AKROBAATIKA.Veeremine.Tirel ette.Turiseis.TASAKAALUHARJUTUSED.RÜTMIKA JA LIIKUMINE.Rütmide eristamine.Tantsu ja laulumängud.Põhivõimlemine muusika saatel.TANTSUD JA TANTSUSAMMUD.Kõnni-,jooksu- ja galoppsammude kombinatsioonid.JOOKS .JOOKSUHARJUTUSED.Õige jooksuasend ja liigutused.Jooksu alustamine ja lõpetamine.Püstilähe.Pendelteatejooks.HÜPPED.HÜPPEHARJUTUSED.Sügavushüpped.Hoojooksult hüpped.Takistusest ülehüpped.VISKED,VISKEHARJUTUSED.PALLIKÄSITSEMISHARJUTUSED.Palli hoie,viskeliigutus,püüdmine,veeretamine,põrgatamine.Visked märki.LIIKUMISMÄNGUD.SUUSATAMINE.Ohutusnõuded,suusavarustuse hooldus,transport.Kukkumine ja tõusmine suuskadel.Libisamm.Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõidu-viis.Laskumine põhiasendis.Pöörded paigal.Tasakaalu- ja osavusharjutused suuskadel.

Õpitulemused 1. klassi lõpusOskab

riietuda vastavalt olukorrale ja täita hügieeninõudeid; kanda spordivahendeid; täita rivi-ja korraharjutusi; täita ohutusnõudeid; mängida liikumismänge; sooritada erinevaid kõnni-,jooksu-,hüppe-ja viskeharjutusi.

Suudab suusatada 0,5 kuni 1 km; joosta 2-3 minutit rahulikus tempos

2. klassEesmärgid

arendada lastel õiget rühti; arendada laste kehalisi võimeid; arendada loovust; arendada huvi sportimise ja kehalise tegevuse vastu.

ÕppesisuVÕIMLEMINE.PÕHIASENDID JA LIIKUMISED.Rühi kujundamine. Harjutused vahenditega. Keha harmooniline arendamine. Matkimisharjutused. Vabaharjutused.RIVI-JA KORRAHARJUTUSED.KUJUNDLIIKUMISED.Rivistumine ühte viirgu,kolonni. Pöörded paigal. Harvenemine.Koondumine.

85


KÕND JA KÕNNIHARJUTUSED.Erinevad kõnni vormid kindla rütmi ja muusika järgi. Matkivad kõnniharjutused.HÜPLEMISHARJUTUSED.Hüplemisharjutuste kombinatsioonid. Koordinatsioonihüplemised.Hüplemine hüpitsa ja hoonööriga.RAKENDUSVÕIMLEMINE.Ronimine,ripped,segaripped.Toengud.Võimlemisinventari ja mattide kandmine ja paigaldamine.AKROBAATIKA.Tirel ette.Poolspagaat.Turiseis.Kaarsild selililamangust.TASAKAALUHARJUTUSED.RÜTMIKA JA LIIKUMINE.Muusikarütmide eristamine.Liikumisimprovisatsioon.Tantsu- ja laulumängud.Põhivõimlemine muusika või rütmivahendite saatel.TANTSUD JA TANTSUSAMMUD.Kõnni-,jooksu-,polka- ja hüpaksammude kombinatsioonid. Tants,,Oige ja vasemba”.JOOKS, JOOKSUHARJUTUSED.Õige jooksuasend ja liigutused. Pendelteatejooks. Püstilähe.Kiirendusjooks. Süstikjooks. Kestvusjooks.HÜPPED,HÜPPEHARJUTUSED.Sügavushüpped. Hüpped hoojooksult. Takistustest ülehüppedPaigalt kaugushüpe.VISKED,VISKEHARJUTUSED,PALLIKÄSITSEMISHARJUTUSED.Viskeliigutus,püüdmine,põrgatamine.Palli veeretamine,vedamine jalaga.Visked märki ja kaugusele.LIIKUMISMÄNGUD.SUUSATAMINE.Ohutusnõuded.Suusavarustuse hooldus.Vahelduvtõukeline2-sammuline sõiduviis.Pöörded paigal.Trepp-ja astesammtõus.Laskumine põhi-ja madalasendis.UJUMINE.Ohutusnõuded ja kord basseinides ja ujumispaikades.Hügieeninõuded. Veega kohanemise harjutused.Rinnuli-ja seliliujumine.

Õpitulemused 2. klassisOskab

täita hügieeninõudeid; kanda võimlemisinventari; täita ohutusnõudeid; sooritada hüplemisharjutusi hüpitsaga; sooritada põhivõimlemise harjutusi rütmi järgi; pöördeid paigal; mängida liikumismänge; õpitud akrobaatikaharjutusi; jooksu-,hüppe-ja viskeharjutuste kaudu omandatud oskusi; kasutada võistlusolukordades

Suudab suusatada 1 km; ujuda ilma abivahenditeta; joosta rahulikus tempos 3min.

86


3. klassEesmärgid

ergutada lapsi realiseerima oma liikumistarvet,viibima palju värskes õhus; õpetada lapsi tegutsema erinevates paikades, tunnis erinevates situatsioonides (õige rüht,tööasendid,liigutused,ohutus-ja hügieeninõuetest kinnipidamine); arendada kehalisi võimeid: kiirust, vastupidavust, kehataju, koordinatsiooni; arendada loovust, tahteomadusi, toetada nende esteetilist, kõlbelist ja sotsiaalset arengut ning heade käitumistavade kujunemist

ÕppesisuVÕIMLEMINE. PÕHIASENDID JA LIIKUMISED.Vabaharjutused, tasakaaluharjutused, tasakaaluharjutused, harjutused vahenditega. Keha harmooniline arendamine, rühi kujundamine.RIVI- JA KORRAHARJUTUSED, KUJUNDLIIKUMISED.Rivistumine ühte viirgu, kolonni. Pöörded paigal. Käskluste täitmine. Harvenemine, koondumine, ümberrivistumine.KÕND JA KÕNNIHARJUTUSED. Erinevad kõnni vormid kindla rütmi ja muusika järgi. Matkivad kõnniharjutused.HÜPLEMISHARJUTUSED.Koordinatsioonihüplemised. Hüplemisharjutuste kombinatsioonid. Hüplemine hüpitsa ja hoonööriga.AKENDUSVÕIMLEMINE.Ronimine, roomamine, ripped, segaripped, toengud, segatoengud.AKROBAATIKA.Tirel ette.Poolspagaat.Turiseis.Kaarsild selililamangust.TASAKAALUHARJUTUSED. RÜTMIKA JA LIIKUMINE.Liikumisimprovisatsioon ja muusikalised mängud. Tantsu-ja laulumängud. Põhivõimlemine muusika või rütmivahendite saatel.TANTSUD JA TANTSUSAMMUD.Jooksu-ja hüpaksammude kombinatsioonid.Tantsud ,,Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse “, ,,Kaera-Jaan”.JOOKS JA JOOKSUHARJUTUSED.Pendelteatejooks. Kestvusjooks. Süstikjooks.HÜPPED JA HÜPPEHARJUTUSED.Hoojooksult hüpped. Kõrgushüpe otsejooksult. Paigalt kaugushüpe.VISKED,VISKEHARJUTUSED.PALLIKÄSITSEMISHARJUTUSED.Viskeliigutus, püüdmine, põrgatamine. Palli vedamine jalaga.Visked märki ja kaugusele.LIIKUMISMÄNGUD.SUUSATAMINE.Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis. Pöörded paigal. Trepp-, käär- ja astesammtõus. Laskumine põhi-ja madalasendis.

Õpitulemused 3. klassisOskab

riietuda vastavalt olukorrale ja täita hügieeninõudeid; tõsta, kanda ja paigaldada spordivahendeid; täita ohutusnõudeid; täita rivi-ja korraharjutusi;

87


sooritada lihtsaid võimlemisharjutusi rütmi järgi, tantsida rahvatantsu ja improviseerida;

sooritada erinevaid kõnni-,jooksu-ja viskeharjutusi; sooritada hüplemisharjutusi hüpitsaga; mängida liikumismänge ja rahvastepalli.

Suudab suusatada 2 km; joosta rahulikus tempos 3-4 min.

4. klassEesmärgid

ergutada lapsi realiseerima oma liikumistarvet,viibima palju värskes õhus; arendada kehalisi võimeid: painduvus, osavus, kiirus, vastupidavus, jõud; õpetada abistama kaaslasi,olema nende vastu sõbralik; õpetada ohutus-ja hügieeninõuetest kinnipidamist; õpetada oma rühi pidevat jälgimist.

ÕppesisuVÕIMLEMINEPõhiasendid ja liikumised. Vabaharjutused ja harjutused vahenditega. Venitusharjutused. Õpetaja koostatud 8-taktilised harjutuskombinatsioonid.RIVIHARJUTUSED JA KUJUNDLIIKUMISED.Loendamine. Pöörded. Ümberrivistumin viirust ja kolonnist. Kujundliikumised erinevate liikumisviiside kasutamisega.KÕND, JOOKS, HÜPLEMINE, HÜPPAMINE.Mitmesugused kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutuste seosed. Hüplemisharjutused hüpitsaga paigal ja liikudes. Hüplemine üle tiirleva hoonööri. Tüdrukud - hüpitsa ringitamine.RIPPED. TOENGUD. RONIMINE. KANDMINE. Riistastiku kandmine. Toeng.Riplemine. Käte kõverdamine toenglamangus. Poisid rippes ja tüdrukud ripplamangus käte kõverdamine. Ronimine köiel. Kandmine põimseongus ja seljas.AKROBAATIKA.Kaarsild selililamangust. Tirel taha.TASAKAALKõnni-ja jooksuharjutused. Sirutusmahahüpe.TOENGHÜPPED.Hoojooksult hüpe toengkägarasse vahendile. Sirutusmahahüpe.RÜTMIKA JA VÕIMLEMINE.Muusika kuulamine, rütmide eristamine, liikumisimprovisatsioon. Põhivõimlemine muusika saatel. Rütmiimprovisatsioonid. Koordinatsiooniharjutused. Tantsu- ja laulumängud.TANTS JA TANTSUSAMMUD.Algteadmised tantsukultuurist. Eesti rahvatantsud. Valsisamm. Hüplev polka.KERGEJÕUSTIK.JOOKS.Jooks erinevatest lähteasenditest.Võistluseelne soojendus.Määrustepärane pendelteatejooks.HÜPPED.Kaugushüpe( sammhüpe) täishoolt. Kõrgushüpe (üleastumishüpe) täishoolt.

88


VISKED.Pallivise paigalt ja kolmelt sammult.SPORTMÄNGUD.KORVPALL.Kehaasend ja liikumistehnika.Pallihoie.Põrgatamine ja söötmine.SUUSATAMINE.Ohutusnõuded. Võistlusmäärused. Suusavarustuse hooldamine ja suuskade määrimine. Õppepaikade rajamine. Paaristõukeline sammuta sõiduviis. Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis. Pooluisusamm,keppide tõuketa pooluisusammsõiduviis.Ebatasasuste ületamine. Poolkäärtõus. Sahkpidurdus. Pidurdus ja pööre poolsaha abil.

Õpitulemused 4. klassisÕpilane

täidab hügieeni-ja ohutusnõudeid; täidab rivi-ja korraharjutusi; sooritab vabaharjutuskava muusika saatel; sooritab akrobaatikakava; oskab korvpallisöötu ja põrgatamist; valdab õpitud sõiduviise suusatamises; kasutab õpitud tehnikaid kergejõustikus.

Suudab suusatada 2(3) km; joosta ühtlases tempos (poisid 1,5 km; tüdrukud 1km).

5. klassEesmärgid

arendada kiirust, osavust, julgust, tasakaalu, jõudu; arendada vastupidavust, täpsust, koordinatsiooni; aidata kaasa õige rühi kujunemisele, tugevdades korrektset kehahoidu tagavaid

lihaseid; õpetada kehaliste harjutuste tehnikat; ergutada õpilasi regulaarselt harjutama; kujundada rikkalik mängude ja liigutusoskuste pagas.

ÕppesisuVÕIMLEMINE.PÕHIASENDID JA LIIKUMISED.Vabaharjutused ja harjutused vahenditega. Venitusharjutused. Õpetaja koostatud 8-ja 16-taktilised harjutuskombinatsioonid.RIVIHARJUTUSED JA KUJUNDLIIKUMISED.Loendamine.Pöörded.Ümberrivistumine viirust ja kolonnist. Kujundliikumised erine-vate liikumisviiside kasutamisega.KÕND, JOOKS, HÜPLEMINE, HÜPPAMINE.Mitmesugused kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutuste seosed. Vabahüpped ühe jala tõukelt. Tüdrukud-sammhüpe. Hüplemisharjutused hüpitsaga liikumiselt. Sissejooks tiirleva hoonööri alla, hüplemine üle tiirleva hoonööri koos järgneva väljajooksuga.Hüpitsa ringitamine, hüpitsa-kaheksa.RIPPED, TOENGUD, RONIMINE, KANDMINE.

89


Riistastiku kandmine. Pealt-, alt- ja segahoie. Toeng ja tagatoeng. Riplemine. Käte kõverdamine toenglamangus, rippes - poisid, ripplamangus - tüdrukud. Kandmine põimseongus ja seljas. Uppripe. Kinnerripe käte erinevate asenditega.ERIKÕRGUSTEGA RÖÖBASPUUD.Rippkükk, ripplamang.AKROBAATIKA.Kaarsild selililamangust. Tirel taha. Hüppetirel ette. TASAKAAL.Kõnni- ja jooksuharjutused. Tantsusammud pingil (poomil). Sirutusmahahüpe.TOENGHÜPPED.Hoojooksult hüpe toengkägarasse vahendile. Sirutusmahahüpe. Harkhüpe.RÜTMIKA JA VÕIMLEMINE.Liikumisimprovisatsioon. Põhivõimlemine rütmivahendite ja muusika saatel. Rütmiimprovisatsioonid. Koordinatsiooniharjutused. Tantsu-ja laulumängud.TANTS JA TANTSUSAMMUD.Seltskonnatantsud. Eesti rahvatantsud. Hüplev polka. Valsisamm. Rumba ja sambapõhisamm.KERGEJÕUSTIK.JOOKS.Jooks erinevatest lähteasenditest. Võistluseelne soojendus. Määrustepärane pendel-teatejooks.HÜPPED.Kaugushüpe täishoolt. Hoojooksu mõõtmine. Kõrgushüpe täishoolt.VISKED.Pallivise kolmelt sammult.Kuulitõuget tutvustavad harjutused topispallidega.SRORTMÄNGUD. KORVPALL.Liikumistehnika.Pallihoie. Põrgatamine ja söötmine. Kahe käega rinnalt vise (T). Ühe käega ülaltvise tugiasendist. Pöörded.SUUSATAMINE.Ohutusnõuded. Võistlusmäärused. Suusavarustuse hooldamine ja suuskade määrimine. Õppepaikade rajamine. Pooluisusamm ja keppide tõuketa uisusamm-sõiduviis. Uisusamm. Sammpööre. Põikilaskumine. Sahkpidurdus. Pidurdus laskumisel ennetava kukkumisega.

Õpitulemused 5. klassisÕpilane oskab

täita hügieeni-ja ohutusnõudeid; täita rivi-ja korraharjutusi; kasutada õpitud sõiduviise suusatamises vastavalt maastiku iseärasustele; sooritada korvpallielementidest koostatud harjutuskombinatsiooni; kasutada õpitud kergejõustikualade põhitõdesid; sooritada akrobaatika -ja rakendusharjutusi; teha võimlemis- ja tasakaaluharjutusi.

Suudab suusatada 2-3 km; joosta ühtlases tempos poisid 2 km; tüdrukud 1,5 km.

6. klassEesmärgid

õpetada kehaliste harjutuste tehnikat;

90


ergutada õpilasi regulaarselt harjutama ka vabal ajal, kasutades ära kõiki kohalikke võimalusi; kujundada rikkalik mängude ja liigut Ausoskuste pagas; arendada kehalisi võimeid, eeskätt kiirust, üldist vastupidavust, jõudu, painduvust ja osavust; tekitada huvi oma tulemuste hindamise ja arengu jälgimise vastu; toetada positiivsete iseloomuomaduste ja käitumismallide kujunemist.

ÕppesisuVÕIMLEMINEPõhiasendid ja liikumised.Vabaharjutused vahenditega.Terviklik lõdvestumine.8-16-taktilised harjutuskombinatsioonid.RIVIHARJUTUSED,KUJUNDLIIKUMISED.Ümberrivistumine viirust ja kolonnist.Kujundliikumised erinevate liikumisviiside kasutamisega.KÕND, JOOKS, HÜPLEMINE, HÜPPAMINE. Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutuste seosed. Vabahüpped ühe jala tõukelt. T: sammhüpe. Hüplemisharjutused hüpitsaga. Sissejooks tiirleva hoonööri alla, hüplemine üle tiirleva hoonööri koos järgneva väljajooksuga. T: hüpitsa ringitamine, hüpitsa-kaheksa.RIPPED, TOENGUD, RONIMINE, KANDMINE.Pealt-, alt-ja segahoie. Käte kõverdamine toenglamangus. P-rippes, T-ripplamangus.Uppripe, tiriripe, kinnerripe käte erinevate asenditega. Tagaripplamang.KANG-vibutushooglemine rippes. Ripe kõverdatud kätega. P-käärripe ette. Tireltõus.ERIKÕRGUSTEGA RÖÖBASPUUD - rippkükk, ripplamang.PARALLEELSED RÖÖBASPUUD(P) - hooglemine toengus, mahahüpe ettehoolt. Harkiste.AKROBAATIKA.T-kaarsild selililamangust. Hüppetirel ette. Tirel taha. Kätelseis abistamisega.TASAKAAL.Kõnni-ja jooksuharjutused. Takistuste ületamine poomil.TOENGHÜPPED.Harkhüpe.RÜTMIKA, VÕIMLEMINE.Liikumisimprovisatsioon. Koordinatsiooniharjutused. Põhivõimlemine muusika saatel.Rütmide eristamine.TANTS, TANTSUSAMMUD.Hüplev polka. Valsisamm. Rumba ja samba põhisamm.KERGEJÕUSTIK.JOOKS. Jooks erinevatest lähteasenditest.Võistluseelne soojendus. Pendelteatejooks. Tõkkejooksu tutvustavad harjutused. 60 m jooks tulemusele.HÜPPED. Kaugushüpe täishoolt. Hoojooksu mõõtmine. Kaugushüppe sooritamine tulemusele. Kõrgushüpe.VISKED. Pallivise - tehnika + tulemus. Kuulitõuget tutvustavad harjutused topis-pallidega.SPORTMÄNGUD. JALGPALL. Paigaloleva palli söötmine ja löömine. Veereva palli peatamine. Löök pöia siseküljega. Palli vedamine. Liikuva palli löömine. Langeva palli surmamine. Võistlusmäärused.

91


KORVPALL. Põrgatamine ja söötmine. Pöörded. Pealevisked põrgatuselt ja söödult. Individuaalne kaitsemäng. Minikorvpall.SUUSATAMINE.Õppepaikade rajamine. IV-V kl.õpitu kordamine. Suusavarustuse hooldamine, ohutusnõuded, võistlusmäärused. Paaristõukeline sammuta ja paaristõukeline sammuta sõiduviis; pooluisusamm ja keppideta uisusammsõiduviis, uisusammsõiduviis.

Õpitulemused 6. klassisÕpilane teab

täita rivi-ja korraharjutusi;õpitud spordialade oskussõnu;Õpilane oskab

täita rivi-ja korraharjutusi; jälgida oma kehaasendit ja liigutusi; õpetaja juhendamisel arendada oma kehalisi võimeid; mängida liikumismänge,l ihtsustatud reeglitega sportmänge (P-jalgpall); sooritada lihtsamaid akrobaatika- ja rakendusharjutusi ning ronida; teha virgutusvõimlemist ja kehakooliharjutus (muusika saatel); startida püstilähtest ja valida jooksukiirust; osaleda pendelteatejooksus; sooritada palliviset paigalt (+sammudelt); suusatada vahelduval maastikul, kasutades sobivaid sõidu-ja tõusuviise.

Suudab joosta jõukohases ühtlases tempos T- 2 km; P-2,5 km hüpata hüpitsaga 1-1,5 min ujuda 25 m (ujumise algõpetuse lõpus; võimaluse korral)

7. klassEesmärgid

soodustada normaalse rühi ja korrektse kehahoiu kujunemist; kehaliste harjutustega regulaarse tegelemisega taotleda kasvu ja arengut; arendada kehalisi võimeid ja tekitada huvi oma tulemuste hindamise ja arengu

jälgimise vastu; anda teadmisi ja oskusi iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks; mõjutada kehakultuuriga tegelemise abil õpilaste enesevalitsemise, iseenda

objektiivse; hindamise ja tahtejõu arengut; õpilastes spordihuvi tekitamine ja silmaringi laiendamine spordialade ja nende

võistlusmääruste tutvustamise kaudu.

ÕppesisuVÕIMLEMINEPÕHIASENDID JA LIIKUMISED8-ja 16-taktilised harjutuskombinatsioonid. Harjutuskombinatsioonide koostamine jaesitamine muusika saatel.RIVIHARJUTUSED JA KUJUNDLIIKUMISEDÜmberpööre sammuliikumiselt. Jagunemine ja liitumine. Lahknemine ja ühinemine.Ristlemine.KÕND, JOOKS,HÜPLEMINE, HÜPPAMINE.

92


Sulghüpe 360 pöördega.T-pöiajooks.Väljendusjooks.RIPPED,TOENGUD,RONIMINE,KANDMINE.Ronimine köiel. Kandmine: tuletõrjevõte. Riplemine.P:Ronimine kiirusele. Ronimine jalgade abita.T:Rööbaspuud. Tireltõus ja toengust hooga mahahüpe.P:Hoogtõus harkistesse ja toengusse.P:Kang. Kahe jala tõukega tireltõus. Käärhöör ette. Mahahüpped.AKROBAATIKA.Kaks ratast kõrvale. Kolmiktirel. Kätelseis.T:Kaarsild,pööre toengkägarasse.P:Kätelseisust tirel ette. Hoojooksult hüppetirel.T:Tasakaal.Pealehüpe toengväljaseadesse. Mahahüpped. Harjutuskombinatsioonidekoostamine.TOENGHÜPPED.Kägarhüpe. Nurkhüpe. Külghüpe.T:HARJUTUSED VAHENDITEGA.PALL. Võimlemispalli visked, põrgatamised, veered, veeretamised ja püüdmised. Vise. Õla tagant. Kaarvise. Kaldpõrgatamine. Sisse-ja väljapööre. Kaarsissepööre. Kaarväljapööre. Palliharjutuse seoste koostamine ja esitamine.RÕNGAS. Rõngaasendi muutmised. Kiigutamine ja tiirutamine. Hüpped kiikuvasserõngasse. Rõnga hood, pöörlemised, veeretamised, veered ja ringitamised. Rõnga visked, püüdmised, silmused ja kaheksad. Harjutuste seostamine ja esitamine.RÜTMIKA JA TANTS.Põhivõimlemine muusika saatel erinevate vahenditega. Harjutuskomplekside koosta-mine ja esitamine muusika saatel. Teadmised tantsukultuurist ja kommetest.Fokstroti ja aeglase valsi põhisammud.KERGEJÕUSTIK.Soojendus. Ohutustehnika ja võistlusmäärused.JOOKSUD.Madallähe. Jooks kurvis .Täpsusjooksud. Cooperi test. Tõkkejooks.Ringteatejooks.HÜPPED.Määruspärane kaugushüpe. Hoojooksu kontrollmärk. Määruspärane kõrgushüpe.Kolmikhüppe tutvustamine.VISKED,TÕUKED,HEITED.Pallivise hoojooksult. P:Kuulitõuge paigalt ja hooga. Heitealade tutvustamine.SPORTMÄNGUD.VÕRKPALL.Ettevalmistavad mängud ja teatevõistlused. Liikumisviisid ja asendid. Ülaltsööt. Altsööt. Palling. P:Ründelöök. Mängutaktika. Võistlusmäärused. Mäng lihtsustatud reeglitega.

KORVPALL.Petteliigutused. Söötmine ja püüdmine vastuliikumiselt. Kaitsemäng. Kahe mängija koostöö. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. P: Hüppevise. T: Ühe käega ülaltvise tugiasendist. Võistlusmäärused. Mäng lihtsustatud reeglitega.SUUSATAMINE.Võistlusalad. Võistlusmäärused. Ohutusnõuded ja kord suusamatkal, teatesuusatamisel ja suusavõistlustel. Paaristõukeline kahesammuline sõiduviis. Libisamm tõusuviis. Sahkpööre. Paaristõukeline 2-sammuline uisusammsõiduviis

93


Triivpidurdus. Poolsahk-paralleelpööre. Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele. Lihtsa slaalomiraja läbimine.

Õpioskused 7. klassisOskab

täita ohutusnõudeid; täita rivi-ja korraharjutusi; oskab kontrollida enda kehahoidu; õpitud spordialade võistlusmäärusi õpitu piires; mängida sportmänge õpitu piires; suusatamisel kasutada maastikule vastavaid sõidu-ja tõusuviise; sooritada võimlemisharjutusi muusikaga ja koostada lühikava; vahendiga ning valida selleks muusika; iseseisvalt kehakultuuriga tegeleda.

Suudab joosta jõukohases ühtlases tempos T-2,5 km ja P-3 km; suusatada ajale T-2(3) km , P-3 km.

8. klassEesmärgid

arendada õpilates oskust iseseisvaks sportimiseks; arendada enesekontrolli spordiga tegelemise käigus; jätkuv hügieeniharjumuste kujundamine; toetada regulaarse spordiga tegelemise abil organismi kasvu ja arengut; aidata kaasa normaalse rühi ja korrektse kehahoiu kujunemisele; propageerida ja süvendada tervele eluviisile iseloomulikke harjumusi; spordihuvi tekitamine ja silmaringi laiendamine erinevate spordialade ja

sportlaste tutvustamise kaudu

ÕppesisuVÕIMLEMINE.PÕHIASENDID JA LIIKUMISED.Harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine muusika saatel. RIVIHARJUTUSED JA KUJUNDLIIKUMISED.Ümberpööre sammuliikumiselt.Jagunemine ja liitumine.Lahknemine ja ühinemine.Ristlemine.KÕND, JOOKS, HÜPLEMINE, HÜPPAMINE.Sulghüpe 360 pöördega. T-pöiajooks. Väljendusjooks. Pöialöökhüpe. Löökhüpe kõrvale. Vabahüpped kahe jala tõukelt.

RIPPED, TOENGUD, RONIMINE, KANDMINE: Kandmine - tuletõrjevõte. Riplemine. Ronimine köiel. P-ronimine kiirusele, ronimine jalgade abita. RÖÖBASPUUD:T-tireltõus ja toengust hooga mahahüpe.Kägarülehoog. Käärripplamang ja käärtoeng.RÖÖBASPUUD:P-Hoogtõus harkistesse ja toengusse.Õlgadelseis,tirel ette harkistesse.Mahahüpe tahahool.KANG:P-kahe jala tõukega tireltõus.Käärhöör ette.Mahahüpped.(Sooritada võimaluse korral).AKROBAATIKA.

94


Kaks ratast kõrvale. Kolmiktirel. Kätelseis. T-kaarsild, pööre toengkägarasse.P-kätelseisust tirel ette; hoojooksult hüppetirel.T-TASAKAAL - Pealehüpe toengväljaseadesse. Mahahüpped. Harjutuskombinatsioonide koostamine.TOENGHÜPPED.Kägarhüpe, nurkhüpe, külghüpe.T: HARJUTUSED VAHENDITEGA.PALL.Võimlemispalli visked, põrgatamised, veered, veeretamised ja püüdmised. Vise õla tagant. Kaarvise. Kaldpõrgatamine. Sisse-ja väljapööre. Kaarsissepööre. Kaarväljapööre. Palliharjutuste seoste koostamine ja esitamine.RÕNGAS. Rõngaasendi muutmised. Kiigutamine ja tiirutamine. Hüpped kiikuvasse rõngasse. Rõnga hood, pöörlemised, veeretamised, veered ja ringitamine. Rõnga visked, püüdmised, silmused ja kaheksad. Harjutuste seostamine ja esitamine.RÜTMIKA JA TANTS.Põhivõimlemine muusika saatel. Teadmised tantsukultuurist ja kommetest. Fokstroti ja aeglase valsi põhisammud. Valss, perekonnavalss.KERGEJÕUSTIK.Soojendus. Ohutustehnika ja võistlusmäärused.JOOKSUD.Madallähe. Jooks kurvis. Täpsusjooksud. Cooperi test. Tõkkejooks. Ringteatejooks.HÜPPED.Määruspärane kaugushüpe. Hoojooksu kontrollmärk. Määruspärane kõrgushüpe.Kolmikhüppe tutvustamine.VISKED, TÕUKED, HEITED.Pallivise hoojooksult. P-kuulitõuge paigalt ja hooga. Heitealade tutvustamine.SPORTMÄNGUD.VÕRKPALL.Ettevalmistavad mängud ja teatevõistlused. Liikumisviisid ja asendid. Ülaltsööt. Altsööt. Palling. P-ründelöök. Mängutaktika. Võistlusmäärused. Mäng lihtsustatud reeglitega.KORVPALL.Petteliigutused. Söötmine ja püüdmine vastuliikumiselt. Kaitsemäng. Kahe mängija koostöö. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. P: Hüppevise. T: Ühe käega ülaltvise tugi-asendist. Võistlusmäärused. Mäng lihtsustatud reeglitega.SUUSATAMINE.Võistlusalad. Võistlusmäärused. Ohutusnõuded ja kord suusamatkal, teatesuusatamisel, suusavõistlustel. Paaristõukeline kahesammuline sõiduviis. Libisammtõusuviis. Sahkpööre. Paaristõukeline kahesammuline uisusammsõiduviis. Triivpidurdus. Poolsahkparalleelpööre. Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele. Lihtsa slaalomiraja läbimine.Õpioskused 8. klassisOskab

arendada oma kehalisi võimeid; valida soojendusharjutusi; õpetaja juhendamisel abistada ja julgestada kaaslasi harjutuste sooritamisel; iseseisvalt võimelda,koostada õpetaja juhendamisel harjutuskombinatsioone; sooritada õpitud võimlemisharjutusi; mängida lihtsustatud reeglite järgi õpitud sportmänge; suusatamisel kasutada õpitud sõidu-, tõusu-ja laskumisviise ning sooritada

pöördeid ja pidurdusi;

95


kergejõustikualade tehnikaid õpitu piires.Suudab

joosta ühtlases tempos P-3,5 km ; T-3 km; suusatada ajale T-2(3) km ; P-3(4) km.

9. klassEesmärgid

antud teadmiste ja oskustega iseseisvaks kehakultuuriharrastuseks kujundada huvi oma kehalise võimekuse, vastupidavuse ja jõu suurendamiseks;

propageerida ja süvendada tervele eluviisile iseloomulikke harjumusi; tekitada õpilastes spordihuvi ja laiendada silmaringi, tutvustades võimalikult

paljusid spordialasid ja nende võistlusmäärusi, kohalikke ja rahvusvahelisi võistlusi ja tippsportlasi;

arendada enesekontrolli spordiga tegelemise käigus; jätkuv hügieeniharjumuste kujundamine.

ÕppesisuVÕIMLEMINE.PÕHIASENDID JA LIIKUMISED.Harjutuskombinatsioonide koostamine ja nende esitamine muusika saatel.RIVIHARJUTUSED JA KUJUNDLIIKUMISED.Ümberpööre sammuliikumiselt. Jagunemine ja liitumine. Lahknemine ja ühinemine.Ristlemine.KÕND, JOOKS, HÜPPAMINE, HÜPLEMINE.Sulghüpe 360 pöördega. T: pöiajooks. Väljendusjooks. Vabahüpped kahe jala tõukelt.Pöialöökhüpe. Löökhüpe kõrvaleRIPPED, TOENGUD, RONIMINE, KANDMINE.Ronimine köiel. Kandmine: tuletõrjevõte. P: Ronimine kiirusele. Ronimine jalgade abita. T: rööbaspuud. Tireltõus ja toengust hooga mahahüpe. Kägarülehoog. Käärripp-lamang. Käärtoeng. Reisistest mahahüpe.P: Rööbaspuud. Hoogtõus harkistesse ja toengusse. Õlgadelseis,tirel ette harkistesse. Mahahüpe tahahoolt. Hooglemine käsivarstoengus.P: Kang. Kahe jala tõukega tireltõus. Käärhöör ette. Mahahüpped. Tireltõus rippest (abistamisega)/sooritada võimaluse korral.AKROBAATIKA.Kaks ratast kõrvale. Kolmiktirel. Kätelseis.T: Kaarsild, pööre toengkägarasse.P: Kätelseisust tirel ette. Hoojooksult hüppetirel. Uppistest tirel taha üle õla ülesirutatult (abistamisega).T: Tasakaal. Pealehüpe toengväljaseadesse. Mahahüpped. Harjutuskombinatsioonide koostamine.TOENGHÜPPED.Kägarhüpe. Nurkhüpe. Külghüpe.T: HARJUTUSED VAHENDITEGA.PALL.Võimlemispalli visked, põrgatamised, veered, veeretamised ja püüdmised. Vise õla tagant. Kaarvise. Kaldpõrgatamine. Sisse-ja väljapööre. Kaarsissepööre. Kaarväljapööre. Palliharjutuste seoste koostamine ja esitamine.

96


RÕNGAS. Rõngaasendite muutmised. Kiigutamine ja tiirutamine. Hüpped kiikuvasse rõngasse. Rõnga hood, pöörlemised, veeretamised, veered ja ringitamine. Rõnga visked, püüdmised, silmused ja kaheksad. Harjutuste seostamine ja esitamine.RÜTMIKA JA TANTS.Põhivõimlemine muusika saatel erinevate vahenditega. Harjutuskomplekside koos-tamine ja esitamine muusika saatel. Teadmised tantsukultuurist ja kommetest. Foks-troti ja aeglase valsi põhisammud. Valss. Perekonnavalss.KERGEJÕUSTIK.Soojendus. Ohutustehnika ja võistlusmäärused.JOOKSUD.Madallähe. Jooks kurvis. Täpsusjooksud. Cooperi test. Tõkkejooks. Ringteatejooks.HÜPPED.Määruspärane kaugushüpe. Hoojooksu kontrollmärk. Määruspärane kõrgushüpe. Kolmikhüppe tutvustamine, õppimine.VISKED, TÕUKED, HEITED.Pallivise täishoolt. Kuulitõuge paigalt ja hooga. Heitealade jätkuv tutvustamine.SPORTMÄNGUD.VÕRKPALL.Ettevalmistavad mängud ja teatevõistlused. Liikumisviisid ja asendid. Ülaltsööt. Altsööt. Palling. P: Ründelöök. Mängutaktika. Võistlusmäärused. Mäng lihtsustatud reeglitega.KORVPLL.Petteliigutused. Söötmine ja püüdmine vastuliikumiselt. Kaitsemäng. Kahe mängijakoostöö. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. P: Hüppevise. T: Ühe käega ülaltvise tugiasendist. Võistlusmäärused. Mäng lihtsustatud reeglitega.SUUSATAMINE.Võistlusalad. Võistlusmäärused. Ohutusnõuded ja kord suusamatkal, teate-suusatamisel, suusavõistlustel. Paaristõukeline kahesammuline sõiduviis. Libisammtõus. Sahkpööre. Paaristõukeline kahesammuline uisusammsõiduviis. Triivpidurdus. Poolsahkparalleelpööre. Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele. Lihtsa slaalomiraja läbimine.

ÕpioskusedPõhikooli lõpetaja teab

kehaliste harjutustega tegelemise põhimõtteid; ohutusnõudeid ja hügieeninõudeid sportimisel; enesekontrolli võtteid; õpitud spordialade võistlusmäärusi ja oskussõnu.

Põhikooli lõpetaja oskab arendada enda kehalisi võimeid,valida üldarendavaid harjutusi erinevatele

lihasrühmadele; tegelda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida soojendusharjutusi, treenida,

võistelda ja lõdvestuda; abistada ja julgestada harjutuste sooritamisel; iseseisvalt võimelda, koostada üldarendavate harjutuste kombinatsioone; sooritada rütmika, akrobaatika ja riistvõimlemise põhiharjutusi; mängida võistlusmääruste kohaselt üht sportmängu ning teisi õpitud

spordimänge lihtsustatud reeglite järgi;

97


kasutada enesekontrolli võtteid; joosta erinevaid distantse; hüpata kõrgust ja kaugust ning sooritada viskeid; läbida orienteerumise õpperada; suusatada, kasutades sobivaid sõidu-, tõusu- ja laskumisviise ning sooritada

pöördeidPõhikooli lõpetaja suudab

joosta ühtlases tempos T: 2-3 km; P: 4-5 km; suusatada ajale T: 3km ; P: 5 km

TÖÖÕPETUSE AINEKAVA Põhikooli tööõpetuse ainekava koosneb neljast erinevast ainekavast:

käsitöö 1.-3. klassile; käsitöö 4.-9. klassile; kodundus; töö- ja tehnoloogiaõpetus.

1. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)2. klass - 1 tund nädalas (kokku 35 tundi)3. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)4. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)5. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)6. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)7. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)8. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)9. klass - 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi)

Käsitöö 1. -3. klassis1.-3. klassi käsitöö on poistele ja tüdrukutele ühine.Õpilased omandavad esmased tööoskused ja lihtsamate tööriistade käsitsemise oskuse; arendatakse oma loovust ja fantaasiat, katsetatakse ja leiutatakse. Omandatakse viisaka käitumise oskus ja enese eest hoolitsemise oskus, õpitakse ilu nägema ja ise looma.

EesmärgidAlgklasside käsitööga taotletakse et, õpilane

omandab vajalikud oskused igapäevaeluks, tööks ja harrastusteks; omandab teadmisi mitmesuguste materjalide, töövahendite ja -traditsioonide

kohta ning oskab neid oma töös kasutada; kogeb eneseteostuse võimalusi käelise tegevuse kaudu, arendab loovust ja

esteetilist maitset; õpib tundma ja valima sobivaid töövõtteid, olema säästlik ettevõetud töös; arendab tööks vajalikke isiksuse omadusi: vastutustunnet, täpsust, püsivust

ning töökultuuri ja -harjumusi; omandab oskuse iseseisvalt mõelda, töötada, hinnata oma tööd kriitiliselt; T: õpib tundma põhilisi toiduaineid, õigeid toiduvalmistamise viise; P: arendab tehnilist taipu, omandab üldtehnilisi teadmisi ja elementaarse

tehnilise kirjaoskuse;

98


omandab oskuse planeerida majapidamistöid, hinnata kokkuhoiuvõimalusi; hakkab huvi tundma rahvuskultuuri ja selle säilitamise vastu; õpib tundma käsitöö ja kodundusega seotud elukutseid, hindab oma sobivust

teatud kutse omandamiseks.

Õppesisu käeline tegevus; paberi- ja kartongitööd; töövahendid ja abimaterjalid paberi töötlemisel; paberi rebimine, lõikamine, voltimine, liimimine; paberitööde kaunistamine; paberist modelleerimine; tekstiilitööd; materjaliõpetus; tekstiilimaterjalide (linase, puuvillase, siidi, villase) saamine, kasutamine ja

omadused; õmblustööd; töövahendid ja materjalid käsitsi õmblemiseks, eel- ja tikkpiste; nööbi ja riputustripi õmblemine; lihtõmblus ja ühekordne palistus; tikkimistööd; töövahendid ja materjalid; eel-, tikk- ja sämppiste; lihtsa tikkimistöö kavandamine ja teostamine; lõngatööd ja heegeldamine; töövahendid ja materjalid; alg-, ahel- ja kinnissilmus; paelte ja nööride punumine; lihtsama heegeltöö kavandamine ja teostamine; tööd mitmesuguste materjalidega; voolimismaterjalid ja töövahendid; loomade, inimeste figuuride, tarbeesemete

mudelite, makettide voolimine; meisterdamisel kasutatavad töövahendid; meisterdamine looduslikust

materjalist; lihtsate mänguasjade ja mudelite kavandamine ning valmistamine; punumine; käitumine lauas ja söögikoha korrashoid; lihtsate võileibade valmistamine ja

joogi pakkumine; laua katmine ja kaunistamine; laua koristamine; võileibade kaasavõtmine matkale; õppetarvete ja töökoha eest hoolitsemine; lillede hooldamine; hügieenitarbed; kodu- ja koolirõivaste ning jalatsite hooldamine; pidulik riietus ja käitumine kodus, koolis, teatris, külas.

Õpitulemused 3. klassisÕpilane oskab

eristada materjale; käsitseda lihtsamaid tööriistu; lihtsamaid töövõtteid materjalide töötlemisel; kavandada ja teostada töid; hoida korras oma õppevahendid ja töökoha; hoida korras oma rõivaid ja jalanõusid; teha lihtsamaid korrastustöid; katta hommiku- ja õhtusöögilauda;

99


viisakalt käituda lauas, kodus ja väljaspool kodu; näha ilu enda ümber.

Käsitöö 4.-9. klassisEesmärgid

Arendada õpilaste iseseisvust, ergutada neid ise mõtlema, uurima, valima, otsustama ja töötama, oma töö eest vastutama;

Arendada õpilase võimet näha käsitööesemetes ja nende valmistamise tehnoloogias loogikat, oskust tehnoloogilisi võtteid loovalt kasutada;

Arendada õpilase loovust ja fantaasiat, luua neile oma ideede rakendamise võimalused;

Arendada süsteemset mõtlemist, võimet mõelda eset kavandades ka selle tehnoloogilisele teostusele;

Kasvatada õpilastes korralikkust, täpsust, oskust oma tööd analüüsida ning kriitiliselt hinnata;

Anda õpilasele võimalus õppida tundma, kasutama ja hooldama erinevaid materjale ning töövahendeid, luua õpitu kasutamise vajadus;

Kasvatada õpilast kui tarbijat, kujundada säästlikku ja loodussõbralikku suhtumist;

Seostada käsitööõpetust eesti rahvuskultuuri ja tähtpäevadega; Luua õpilastele enesearendamisvõimalused, tutvustada käsitööga seotud

elukutseid; tunneb erinevate käsitööliikide tehnoloogiat ja oskab õigesti valida,

kasutada ja hooldada töövahendeid; teab materjalide omadusi ja oskab valida materjale otstarbe järgi ja neid

õigesti hooldada; oskab teadmisi loovalt ja loogiliselt kasutada; oskab hinnata esemete kvaliteeti; oskab materjali säästlikult kasutada ja valmistab praktilise eseme

kavandist lõppviimistluseni.Ainetevahelised seosedEmakeel - sõnavara laiendamine, arhaismidMatemaatika - mõõduvõtmine, mõõdulindi ja joonlaua kasutamine, silmuste arvu leidmine, ristkorrutise kasutamineKunstiõpetus - värvusõpetus, mustrite paigutusAjalugu - käsitööliikide kujunemineGeograafia - rahvariided, käsitööliikide päritoluKeemia - materjalide hooldamine, puhastamineTerviseõpetus - kehahoid, lõdvestusharjutused

Õppesisu4. klassSILMUSKUDUMINE.Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine silmus. Ääresilmused. Kudumi lõpetamine.HEEGELDAMINE. Põhisilmused ja tuletatud silmused. Skeemi järgi heegeldamine. Edasi-tagasi heegeldamine. Ringheegeldamine. Heegeldusäärised. Ääre- ja vahepitsid. Heegeldustöö viimistlemine. Heegeldamine Eesti rahvakunstis. TIKKIMINE.

100


Tarbe- ja kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised pisted. Pinnakattepisted.Niidi kinnitamine tikkimisel. Töö viimistlemine. Tikand eesti rahvakunstis.LAPITÖÖ. Erinevad lapitöö tehnikad (ruutudest, kolmnurkadest, ribadest, plokkidest).Töö kavandamine. Tükkide ühendamine, töö kaunistamine, teppimine, viimistlemine ja hooldamine.Kangatükkidest kollaaž. Käsitsipistete kasutamine.Erinevate tehnikate sidumine: tikkepisted, aplikatsioon.PEHMED MÄNGUASJAD. Mänguasja kavandamine, lõigete koostamine. Lõigete paigutamine riidele, väljalõikamine. Kaarjad ja nurksed õmblused. Näo ilmestamine. Lisadetailide kinnitamine. Mänguasja täistoppimine, viimistlemine ja hooldamine. APLIKATSIOONTIKAND. Töö kavandamine. Šabloonide kasutamine, motiivide kandmine riidele. Aplikatsioonide kinnitamise viisid: õmblemine käsitsi, tikkimine, liimimine, kile sulatamine. Töö viimistlemine.NÖÖRID JA PAELAD.Punutud paelad.PABERI VALMISTAMINE. Rebimine, leotamine, mikserdamine, pabermassi lahuse valmistamine, lisandite kasutamine, pabermassi kogumine raamile. Erinevate faktuuride saamine. KINGITUSTE TEGEMINE. Kingituse kujundamine ja kaunistamine. Erikujuliste kingituste pakkimine. Karpide valmistamine. LILLESEADE. Materjali kogumine, ettevalmistamine. Lillede kuivatamine. Kuivlilleseade. Kimp. Pärg. Roosipall.KODU KUJUNDAMINE. Mööbli paigutamine. Värvid ruumis. Kunst kodus. Kodutekstiilid, nende kavandamine ja õmblemine. Erinevate tehnikate kasutamine kodutekstiilide kaunistamisel. Õpitulemused 4. klassi lõpus Õpilane teab:

ohutustehnika nõudeid õpitud tööliikide juures kasutatud materjalide omadusi

Õpilane oskab: kavandada ja valmistada lihtsamaid esemeid töötada iseseisvalt tööjuhendite ja tööjooniste järgi heegeldada põhisilmuseid tikkida 4-5 erinevat pistet viimistleda erinevates tehnikates töid

5.-9.klassHEEGELDAMINE5. kl. heegeldamise algkursus - õpilane teab heegelnõela osasid, põhisilmuste nimetusi, tingmärke, tuletatud silmuseid Õpilane oskab hoida ja hooldada töövahendeid, sobitada heegelnõela ja lõnga, arvestada rea kõrgust, võrrelda heegelpindu, valida võimetekohase praktilise töö,

101


viimistleda tööproove ning praktilist tööd. Õpilane oskab heegeldada tingmärkide järgi, kinnissilmust kolme erineva võttega, algsilmust, ahelsilmust, heegelahelat, pool-, ühe- ja kahekordset sammast, nuppu, rea kõrguse silmuseid, lihtsat mustrit tingmärkide järgi ringi ja nelinurka.6. kl. heegeldatud motiivid. Õpilane teab heegelnõela suurusnumbreid, heegellõngade liike, põhi- ja tuletatud silmuseid, silmuste tingmärke, erinevaid motiivide ühendamisvõimalusi. Õpilane oskab sobitada heegelnõela ja lõnga, heegeldada ringselt tingmärkide järgi, motiivi ringe alustada ja lõpetada, mustrit üles märkida, heegeldada erikujulisi motiive, koostada praktilise töö kavandit, viimistleda tööproove ja heegeltööd.7. kl. äärepitsi heegeldamine. Õpilane teab esemeks sobivaid materjale ja töövahen-deid, erinevaid serva ettevalmistuse võtteid, kõiki vajalikke tingmärke. Õpilane oskab sobitada riiet ja heegelmaterjali, kontrollida lõnga värvikindlust, eset ette valmistada, riide serva üle heegeldada, üles märkida äärepitsi mustrit, paigutada heegelkirju riide-servale, leida kirjakorda, koostada nurgakirja, alustada ja lõpetada serva ääristamist, viimistleda praktilist tööd. Õpilane oskab heegeldada nurka, pikood, erineva raskusastmega äärepitse.8. kl. heegelfilee. Õpilane teab ääre- ja vahepitse, piki-, põiki- ja diagonaalsuunalisi pitse, lihtsaid võtteid mustri ülesmärkimiseks. Õpilane oskab sobitada heegelnõela heegelmaterjaliga, heegeldada tühje ja täidatud võrguruute, kasvatada ja kahandada tühje ja täidetud võrguruute, grupikahandusvõtet, heegeldada piki-, põiki- ja diagonaalsuunalisi pitse, kavandit koostada ja materjali arvestada, tööproovi järgi pratilise töö mahtu määrata, valida võimetekohase pratilise töö, viimistleda.9. kl. Reljeefne heegeldamine. Õpilane teab uute heegeldusvõtete tingmärke, tuletatud silmuseid, reljeefsete heegelpindade kasutusvõimalusi, tuniisitehnikat. Õpilane oskab heegeldada soonikut, "malelauda", palmikut, erinevaid reljeefseid mustreid, ting-märkide järgi, erinevaid värvilisi pindu, tuniisitehnikat. Õpilane oskab valida sobivad töövahendid ja materjali, kavandada ja teostada praktilist tööd valitud tehnikas, viimistleda.Rahvuslikud heegelpitsid. Õpilane teab pitside ajaloolist arengut, heegelpitside liigitust valmistamisviisi ja kasutusala järgi erinevaid heegeltehnikaid, mitmevärviliste valmistamise viise. Õpilane oskab valida töövahendeid ja materjale, kontrollida lõngade värvikindlust, heegeldada erinevaid rahvuslikke pitse, kavandada ja teostada praktilist tööd, viimistleda ja hooldada valmis eset, kasutada lõngavööl antud juhiseid.

KUDUMINE5. kl. kudumise algõpe. Õpilane teab kudumiseks sobivaid lõngu ja vardaid, tingmärke lõngavööl, silmuste tingmärke, silmuselist ja sõlmelist äärt. Oskab töödelda harutatud lõnga, lõnga kerida ja jätkata, sobitada lõnga ja vardaid, määrata varda jämedust, moodustada algsilmust, luua silmuseid ristipidiselt, märkida tingmärkidega, viimistleda praktilist tööd. Oskab kududa parempidist silmust, pahempidist silmust, edasi-tagasi ridadena, soonikkudet, "kanaihu", silmuselist ja sõlmelist äärt, ting-märkide järgi. 6. kl. Sokid. Õpilane teab soki osasid, sobivaid lõngu, kudumise abivahendeid keerdsilmust. Oskab määrata lõnga ja varraste sobivust ja kududa erinevaid, soonikkudesid, kontrollida lõngade värvikindlust, ringselt kududa, kududa erinevaid soonikkudesid, silmuseid kasvatada ja kahandada, leida ülesloodavate silmuste arvu, kududa soki kõiki osi, viimistleda ja hooldada sokke.

102


7. kl. Kirikindad. Õpilane teab mõisteid: kirjamine, kindakiri, kirjakord, põhilõng, kirjalõng, lõngajooks, kinda osi. Oskab kududa tagasipööratud sakilist äärt, vale-palmikut, pikasilmuselist soonikut, viklit, kirikinda kõiki osi. Oskab arvutada kirjakorda, leida kindaks vajalike silmuste arvu tööproovi järgi, arvestada kirjakorra sobivust, viimistleda ja hooldada kindaid.8. kl. Koekirjad. Õpilane teab kudumise tingmärke, erinevaid koekirju, kootud detailide ühendusvõtteid, kaelaava viimistluse võtteid. Oskab kududa erinevaid soonikkudesid, nuppe, palmikkudesid, täis- ja poolpatentkudet lõike järgi.Oskab koostada praktilise töö kavandit, leida või koostada kudumilõiget, kootud detaile ühendada ja viimistleda.9. kl. Pitsilised koekirjad. Õpilane teab erinevaid silmuste loomise võtteid, erinevaid silmuste kasvatamise ja kahandamise võtteid, silmuste kudumise teist moodust, pitsilise kudumise traditsioone, pitssalli kudumise reegleid. Oskab luua silmuseid kudumisvõttega, kasvatada ja kahandada silmuseid töö serval ja keskel, kududa kokku mitut silmust erinevate võtetega, valida pitsiliseks koeks sobivat lõnga, sobitada vardaid ja lõnga, lugeda pitsilise koekirja skeemi, arvutada praktilise töö silmuste arvu, kududa äärepitsi, viimistleda pitskoelist eset.TIKKIMINE5. kl. Õpilane teab eesti rahvarõivaste tikandeid, tarbe-, kaunistus- ja pinnakattepisteid, ühe- ja kaherealisi pisteid, pistete kasutusvõimalusi. Oskab valida materjale ja töövahendeid, riiet tikkimiseks ettevalmistada, lõngaotsi peita, tikkida erinevaid pisteid (eel-, tikk-, vars-, ahel-, sämp-, varesejalg-, rist -, side-, kast-, aedpiste) tikkida tuletatud pisteid (linnusilm-, kahekordne ristpiste, erinevad ahel-, varesejalg-, sämp-, kastpisteread), sobitada värve, viimistleda praktilist tööd.6. kl. Õpilane teab rahvarõivastel kasutatud geomeetrilist ja taimset ornamenti, erinevaid pinnakattepisteid. Oskab tikkida erinevaid pisteid (põlvik-, püvisilm-, järel-, madal-, mähk-, hääbepiste, võrgulised pisted), valida sobivaid materjale, valmistada materjali tikkimiseks ette, mustrit riidele kanda, kasutada praktilises töös erinevaid pisteid, tikkida mitmesuguseid motiive (lineaarne ja süstjas leht, lihtõis, roos, karikakar, rukkilill, kannike, kellukas, murtudsüda, viljapea, maasikas), viimistleda praktilist tööd.7. kl. Õpilane teab pilu mõistet, ühe- ja kahesuunalisi pilusid, erinevatest maadest pärit pilusid, pilu kasutamist rahvarõivastel, sobivaid materjale, ruutstruktuuriga kangast; teab mõisteid: pilujoon, pilurühm, tulp- ehk sammaspilu. Oskab valida sobivat materjali ja tikkimisniiti, riiet piluks ette valmistada, teha pilupalistust ja lihtpilu, valmistada pilupalistuse nurka, pilutada erinevaid piluliike (keerd-, sõlm-, põim-, piste-, võrkpilud), kasutada pilujoone ääristamiseks erinevaid pistepilusid, kinnitada pilujoone otsa, viimistleda ja hooldada pilutikandit.8. kl. Õpilane teab eesti etnograafilisi tikandeid, valgetikandite päritolu ja iseärasusi, täiendavaid kaunistuspisteid valgetikandi juurde. Oskab valida sobivat materjali ja niiti, mustrit riidele kanda, sobitada mustrit servaga, tikkida kontuurjooni, ühendus-sildu, kujundi ääri, tikkida erineva suuruse ja kujuga auke, viimistleda valgetikandit.9. kl. Õpilane teab lapitöö ajalugu, sobivaid materjale ja töövahendeid, lapitöö liike (kaunistuspistetega, käsitsi kartongil ja õmblusmasinaga õmmeldud), erinevaid tehnoloogilisi võtteid. Oskab kavandada praktilist tööd, valida sobivad tehnoloogiad, valida ja paigutada lappe värvide järgi, viimistleda, vateerida ja vooderdada praktilist tööd.

ÕMBLEMINE

103


5. kl. Õpilane teab looduslikke kiudaineid, kangastelgede tööpõhimõtet, koe- ja lõimesuunda, koeserva, puuvillase riide omadusi, põhi- ja ohutusnõudeid õmblusmasinaga õmblemisel. Oskab määrata lõimesuunda, käsitseda üht liiki õmblusmasinat, käsitsi äärestada, traageldada, nööpnõelu kasutada, mõõta õmblusvarude laiusi ja neid märkida, alustada ja lõpetada õmblust, teha kinnitust õmmelda ühe- ja kahekordset palistust, kitsast ja laia palistust, lihtõmblust kavandada ja valmis õmmelda lihtsa eseme.6. kl. Õpilane teab taimseid ja loomseid kiude, ketramise põhimõtet, labase sidusega ja trükitud kangast, linase riide omadusi, koe-, lõime- ja diagonaalsuunda, õmblusmasina osi, erinevaid palistuse nurki, keskjoont, selle tingmärki, ohutusnõudeid. Oskab võrrelda puuvillase ja linase riide omadusi, neid materjale hooldada, õmblusmasinat niiditada ja poolida, piste pikkust reguleerida, pealmise niidi pingust reguleerida, mõõta ja märkida kääniste laiust, õmmelda kitsa ja laia palistuse ühendusnurka, valmistada pealeõmmeldavat taskut, krookida, värveldada kavandada ja valmis õmmelda põlle.7. kl. Õpilane teab villaste ja looduslikust siidist materjalide omadusi, hooldus-tingmärke, lõime suuna määramise viise, õmblusmasina rikkeid, ohutusnõudeid. Oskab võrrelda erinevatest kiudainetest materjale, vahetada õmblusmasina nõela, kõrvaldada lihtsamaid rikkeid, määrata kanga pahemat ja paremat poolt, paigutada lõikeid riidele, arvestada õmblusvarusid, välja lõigata ja jätkata diagonaalkanti, kasutada lõikelehte, kavandada ja valmis õmmelda eseme (öösärk või kleit). Oskab õmmelda edasi-tagasi kinnitust, kahekordset ja kappõmblust, katteriidega sisselõikelist kinnist, tavalist, lõikesuunalist, rullkanti ja kahekordset rullkanti, volangi.8. kl. Õpilane teab keemilisi kiude ja nende omadusi, rõivaste hooldustingmärke erinevaid õmblusmasinaid, presstaldu, õmblusmasina rikkeid, ohutusnõudeid.Oskab võrrelda looduslikke ja keemilisi kiude, punastada õmblusmasinat ja kõrvaldada rikkeid, kasutada lõikelehte, ühendada värvlit vööjoonega, kavandada ja valmis õmmelda eseme (seelik). Oskab õmmelda sissevõtuvolti, erinevaid tõmblukk-kinniseid, värvlit, kaetud lõhikut, küljeõmblusesse töödeldavat taskut.9. kl. Õpilane teab sünteetilistest kiududest materjale, nende omadusi, hooldamis-tingimusi, süstikpistemasinate tööpõhimõtet, eriõmblusmasinaid, ohutusnõudeid.Oskab võrrelda erineva päritoluga kiudaineid ja nendest tehtud materjale, puhastada ja õlitada õmblusmasinat, valida ja kontrollida lõiget, arvestada materjali kulu, paigutada lõikeid riidele, koostada tehnoloogilist järjekorda eseme õmblemiseks, teha proovi ja parandada eseme istuvusvigu, viimistleda eset. Oskab õmmelda: õlaõmblust, kinniseid, kraesid, kaelakaart, varrukat, kätist, alläärt.VALIKTEEMAD5. klass. Pehmete mänguasjade valmistamine.6. klass. Nööride ja paelte valmistamine.7. klass. Lilleseaded.8. klass. Lapitehnikad.

Töö- ja tehnoloogiaõpetus 4.-9. klassisEesmärgidTöö- ja tehnoloogiaõpetus on integratiivne õppeaine, mis loob soodsad võimalused erinevates õppeainetes omandatu loovaks rakendamiseks.Tundides omandatakse esmased teadmised ja praktilised tänapäeva tehnika ja tehnoloogia valdkonnas.

104


Töö- ja tehnoloogiaõpe võimaldab mõista ja kriitiliselt hinnata tehnika ja tehnoloogia arengut ning selle osa ühiskonna arengus, kujundada nägemust tulevikuühiskonnast ja inimese rollist kiirelt muutuvas tehnoloogiamaailmas.Töö- ja tehnoloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane omandab tehnoloogia vallas loova mõtlemise, oskuse õpitut uutes olukordades

kasutada; omandab oskuse kavandada ja teostada oma tehnoloogilisi ideid keskkonda

säästvalt, arvestades esteetilisi ja eetilisi väärtusi, kvaliteeti ning otstarbekust; kogeb eneseteostust sensomotoorse tunnetuse ja tehnilise tegevuse kaudu,

tugevdab usku oma võimetesse, arendab ettevõtlikkust ja innovaatilisust; õpib valima ja töötlema mitmesuguseid materjale, kasutades sobivaid

töövahendeid, olema töötades säästlik ja teadlik tarbija; õpib töötama üksi ja rühmas, oma töö eest vastutama; õpib tundma ja rakendama ratsionaalseid töövõtteid, kasutama ergonoomilisi

tööriistu, juhinduma praktilises tegevuses töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest; väärtustab, hoiab ja arendab rahvuslikku käsitöö- ja tehnikakultuuri, tunneb

vastutust kultuuritraditsioonide säilimise eest; arendab tehnilist taipu, omandab üldtehnilisi teadmisi, elementaarse kirjaoskuse ja

orienteerumisvõime tänapäeva tehnoloogiamaailmas, hindab kriitiliselt tootmisprotsessi ning tööeset (tööobjekti);

õpib mõistma igapäevanähtuste olemust, omandab säästliku majandamise põhimõtted;

omandab positiivse kogemuse tööprotsessist, kasvatab lugupidamist enda ja teiste töö vastu;

tutvub kutseõppe võimalustega, kujundab valmisoleku elada ja töötada tänases ja tuleviku kiirelt muutuvas tehnoloogiamaailmas.

ÕppesisuTöö-ja tehnoloogiaõpetuse ainekava koosneb kuuest läbivast teemaplokist: töö- ja tehnoloogiaõpetuse üldaluseid, mis tahes praktilise töö valdkonnas

vajalikku alusteavet; tehnika ajalugu; tehnilist kirjaoskust, kujustamist ja tehnikaloomingut; materjalide töötlemist; katteviimistlust; elektrikäsitööriistade käsitsemist. Põhikooli II astmes seondub aine sisu rohkem nimetuse esimese poolega. Tehnoloogiaõpetust käsitletakse eelkõige põhikooli III astme viimastes klassides, kus õpilased saavad traditsioonilisele tööõpetusele lisaks teadmisi tehnoloogia arengust kogu maailmas ja enda võimalustest selle protsessi kujundamises osaleda.Töö- ja tehnoloogiaõpetuse ja käsitöötundide läbiviimiseks jagatakse õpilased soolisust arvestamata kahte rühma, seejuures arvestatakse nii õpilaste kui ka lastevanemate soove. Kokkuleppel ja õpilaste huvi korral võivad töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöö ja kodunduse aineõpetajad mõnikord õpilasrühmi vahetada.

4. klassTEHNIKA LÄBI AEGADE. Ratas kui inimkonna pöördeline leiutis. Vesiratas ja tuuleveski. Jalgratas. Paber ja trükitehnika. Aja mõõtmine ja kellad. Mõõtühikute süsteemid läbi aegade.

105


Lihtmehhanismid – kang, plokk, tali. Veesõidukid. Sõjatehnika enne püssirohu leiutamist. Soojuse muundumine tööks aurumasinas. Püssirohi ja tulirelvad. Elektrienergia kui kaasaegse tehnika alus. Elektrigeneraatorid ja elektrimootorid. Sisepõlemismootorid – otto-, diisel- ja vankelmootorid. Pooljuhid ja elektronlambid. Transistorid. Laserid. Mikroprotsessorid. Aatomienergia plussid ja miinused. Automaadid ja robotid. Heli- ja sidetehnika eilne ja tänane päev.TEHNILINE KIRJAOSKUS. Ruumilise eseme kujutamine tasandil. Koordinaatteljestik. Ristprojektsioon ja piltkujutis. Vaated. Kaks- ja kolmvaade. Geomeetriliste kehade kujutamine kaks- ja kolmvaates. Pinnalaotuse joonestamine ruumilisest detailist. Jooned ja nende tähendus joonisel. Mõõtkava. Mõõtmete kandmine tehnilisele joonisele. Eskiis lihtsast tehnilisest detailist. Lihtsa mõõtmestatud tehnilise joonise lugemine. Skeem kui joonise eriliik. Leppelisused ja lihtsustused tehnilistel joonistel. Ristlõiked ja lõiked. Joonistel kasutatavad sõnad ja tingtähised. Keermete kujutamine joonistel ja keerme liigi tähistamine. Koostejoonise tegemise ja lugemise põhimõtted. Lihtsa koostejoonise lugemine. Tingtähised ehitusjoonisel, joonise lugemine. Asendiplaan. Topograafilised tingmärgid. Jooniste valmistamine arvuti abil.

5. klassKUJUSTAMINE JA TEHNIKALOOMING. Disain ja tehnikaesteetika. Tehnikaloomingu koht inimkonna arenguloos. Kunsti- ja tehnikaloomingu seosed ja iseärasused. Maitse ja mood. Ajaloolised stiilid ehitiste ja esemete kujundamisel. Kompositsioon. Frontaalsus, mahulisus, ruumilisus, kontrast, staatilisus, dünaamilisus, sümmeetria, proportsioonid, rütm. Disaini seaduspärasuste arvestamine lihtsate esemete kavandamisel. Konstrueerimise põhietapid. Tehnilist taipu arendavate ülesannete lahendamine: koosteülesanded, tükeldusülesanded, sõlmimisülesanded, jätkamisülesanded. Lihtsa tööeseme kavandamine etteantud materjalist, etteantud otstarbeks või enda valikul. Tööeseme viimistlusviisi ja kaunistuse kavandamine. Numbrid, tähed, piktogrammid. Värvusõpetus. Värvuste vastastikune mõju. Värvide segustamine. Ornamentika.MATERJALIDE TÖÖTLEMINE. Materjalide töötlemise tehnoloogia alase teabe hankimise võimalused tänapäeva teabelevist. Tutvumine enam levinud kaasaegsete konstruktsioonimaterjalidega. Valitud tööliigile sobivate/vajalike materjalide omadustega tutvumine, materjalide otstabrekas valik. Antud tööliigile iseloomulike töövahenditega ja nende kasutamise võimalustega tutvumine. Moodsad töötlustehnoloogiad ja tehnoloogilised masinad. Arvutitehnoloogia ja materjalide töötlemise tehnoloogia ühildumise võimalused. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded seoses tehnoloogiliste protsessidega, ohutute töövõtete omandamine. Materjalide töötlemisviisid ja -režiimid. Optimaalse töötlustehnoloogia valik ja kavandamine. Elementide liitevõimalused ja ühendusvõtete kasutamine. Kaasaegsed teholoogilised võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel.

6. klassKATTEVIIMISTLUS. Pinnakatte tähtsus ja ülesanded materjalide omaduste säilitamisel ja välisilme muutmisel. Kaitsekihi valik sõltuvalt materjalist ja eseme kasutuskeskkonnast. Ajaloolised kattematerjalid tõrv, värnits ja tökat. Puidu toonimiseks kasutatavad viimistlusmaterjalid: peitsid, konservandid ja kemikaalid. Läbipaistvad pinnakatted:

106


puiduõlid, vahamastiksid, polituurid ja lakid. Laki koostisosad: looduslik või sünteetiline vaik,lahusti, täiteaine. Lakkide liigitus lahustite järgi: piiritus-, nitro-, õli-, pentaftaal- ja polüesterlakid. Pindade ettevalmistamine toonimiseks ja lakkimiseks. Lakkimine pintsli, tampooni ja püstolpihustiga. Tööohutusnõuded lakkimisel. Värvide koostisosad: värvimuld, lahusti, sideaine, plastifikaator. Värvide liigitus: vesiemulsioon-, nitro-, õli- ja sünteetilised värvid. Värvimine pintsli-, rulli- ja püstolpihustiga ning aerosoolballooniga. Kaasaegsed pinnakatted-pulbervärvid ja nende kasutamise tehnoloogia.ELEKTRIKÄSITÖÖRIISTAD. Elektritrelli ehitus ja tööpõhimõte. Elektritrelli ümberlülitamine löökpuurimisele, pöörlemissuuna muutmine. Akutrelli iseärasused ja kasutamine. Trelli juures kasutatavad tööriistad puurid, lõikurid, kruvitsad. Tikksaag: ehitus ja käsitsemine. Elektrihöövel: ehitus ja käsitsemine. Elektrifrees: ehitus ja käsitsemine. Lõikeriistade kinnitamine elektrifreesi töövõllile. Freeside tüübid ja kasutusalad. Lamellifrees. Tapifrees. Elektrilised lihvimisseadmed: ehitus ja käsitsemine. Lihvpaberi valik ja tööpinnale kinnitamine. Lihvimise tehnoloogia. Elektrifööni ehitus ja kasutusala. Kuumuse valik fööniga töötamisel. Föönile kinnitatavad otsikud. Ketaslõikuri ehitus ja tööpõhimõte. Abrasiivketaste kinnitamine lõikuri töövõllile. Ketaslõikuriga töötamine. Elektrilised plekikäärid – ehitus ja käsitsemine. Plekikääride terade vahetamine ja teritamine. Tööohutusnõuded elektrikäsitööriistadega töötamisel.

Tööliigid7. klass. Puidu vormimine; puitliited; puidutreimine; puitehistööd; puitesemete; restaureerimine; traadi- ja plekitööd; metalli masintöötlemine; metallehistööd;keevitamine; elektrotehnilised tööd.8. klass. Elektroonika; mehhaanika; pneumaatika; automaatika; sepatööd; vits-punumine; plastitööd.9. klass. Ehtekunst; keraamika; nahkehistööd; klaasitööd; köitetööd; velo-mototööd;lennu- ja raketimudelism; laevamudelism.

Õpitulemused 9. klassi lõpusPõhikooli lõpetaja teab tehnikaajaloo pöördelisi leiutisi, tehnoloogilise maailma suundumusi ja oma rolli

tuleviku töömaailmas; seoseid looduse, tehnika ja rakendusülesannete vahel; tehnoloogia osa inimkonna kultuuri arengus, sh rahvuskultuuris; tarbeesemete kujustamise põhimõtteid ja tootedisaini kaasaegseid suundi; tänapäeval kasutatavaid konstruktsioonimaterjale ja nende omadusi; põhiliste tänapäeval kasutatavate käsi- ja elektriliste töövahendite otstarvet ja

kasutusvõimalusi; nüüdistehnika kasutusvõimalusi, olmes kasutatavate elektriseadmete tööpõhimõtet

ning ohutut käsitlemist; isikukaitsevahendite kasutamise korda ja ohutustehnika nõudeid seoses õpitud

töövõtetega.Suudab lugeda töö- ja koostejoonist ning lihtsaid tehnilisi skeeme; teha tööjoonist ja eskiisi lihtsast tehnilisest detailist; valida antud ülesande täitmiseks sobivat ja jõukohast arvutiprogrammi; leida vajalikku teavet ainealasest kirjandusest ja Internetist, seda kasutada;

107


genereerida ideid, neid olme- ja tarbeesemete valmistamisel loovalt kasutada; lahendada probleemülesandeid, leida neile alternatiivseid lahendeid; valituid (ühis)tegevusi põhjendada, analüüsida ja anda neile hinnangut; valida tööeseme valmistamiseks vajaminevaid materjale ja töövahendeid; kavandada iseseisvalt tööeseme valmistamise tehnoloogilist käiku ja valmistada

esteetiliselt kujundatud eset; valmistada töö hõlbustamiseks vajalikke tehnoloogilisi tarvikuid; kasutada õigesti ja ohutult puurpinki, treipinki, terituspinki ja lihtsamaid elektrilisi

töövahendeid; tarbida materjale ja energiat ressursse ja keskkonda säästvalt; eristada ristprojektsioonis kujutatud lihtsa tehnilise detaili kuju ja mõõtmeid; määrata kindlaks tööjärjekorda lihtsa tööeseme valmistamisel.Teab ruumiliste esemete tasapinnal kujutamise viise; tehnilistel joonistel kasutatavate joonte tähendust; energia kasutusalasid ajaloos ja tänapäeval; ratta kasutusalasid olmes ja tehnikas; puurpingi ja treipingi ehitust, tööpõhimõtet ja tööohutusnõudeid; õpitud tööliikide juures kasutatavaid materjale ja nende omadusi; õpitud tööliikide juures kasutatavaid põhilisi töövahendeid ja tööohutusnõudeid; eesti rahvuslikke käsitööliike.

108


ARVUTIÕPETUSE AINEKAVA

Arvutiõpetuse tunnid toimuvad 5. klassi õpilastele.Arvutiõpetuse eesmärgid:

Toetada õppeainete integratsiooni. Stimuleerida uute õpetamismeetodite kasutamist. Anda esialgne ülevaade kaasaegsest infotehnoloogiast ja selle võimalustest. Õpetada õpilasele iseseisvalt arvutit kasutama. Joonistusprogrammidega töötamise peamised võtted (Paint). Tekstitöötlusprogrammidega töötamise peamised võtted (WordPad, MS

Word). Tabelarvutusprogrammidega töötamise peamised võtted (MS Excel). Õpetada kasutama internetti. Elektronkirja kirjutamine. Otsingumootori kasutamine.

Õppeaine sisu Universaalsed põhitõed: Arvutikomplekti osad. Töökeskkonnad (Windows

98). Aknaoperatsioonid, menüüd. Klaviatuur ja hiir. Programmide käivitamine ja sulgemine. Abiinfo. Failid, kaustad, kettad.

Arvutiside: Koht- ja kaugvõrgud. Internet, WWW, portaalid, elektronkiri, info otsimine, foorumid. Netikett.

Arvutigraafika: Joonistamine, pilditöötlus. Tekstitöötlusvahendid: Redigeerimine, vormindamine, kujundamine, teksti

ülekandmine, objektide lisamine. Tabeltöötlusvahendid: Andmed, valemid, sorteerimine, filtreerimine,

diagrammid.

Oodatavad õpitulemused: Õpilane oskab lülitada arvutit vooluvõrku ja töö lõpetamisel vooluvõrgust

välja. Õpilane teab arvuti põhiosasid ja otstarvet. Oskab kasutada hiirt ja klaviatuuri. Teab arvuti erinevaid mäluseadmeid ja nende funktsioone. Oskab kasutada lokaalvõrku, internetti ja saata e-maili. Teab erinevaid printerite tüüpe, oskab printida. On teadlik arvuti ja interneti kasutamispõhjustest. Teab, milleks kasutatakse modemit, UPS-i, skannerit, laienduskaarte. Talle on tuttav programmide käivitamine, programmi töö korrektne

lõpetamine, andmete salvestamine. Oskab paralleelselt kasutada mitut programmi. On tuttav faili ja kausta mõistega, failitüüpidega, laienditega. Oskab faili luua, avada ja salvestada. Failide otsimine erinevatelt ketastelt. Teksti sisestamine, lisamine, kustutamine, salvestamine Tabeli loomine, töölehtede ümbernimetamine, täitmine andmetega. Arvutigraafika algtõed. Info hankimine Internetist.

109


Abiinfo kasutamine. Teab erinevaid operatsioonisüsteeme ja töökeskkondi. Menüüsüsteemi kasutamine. Nõuded teksti sisestamisel. Dokumendi kujundamise põhimõtted. Tabeltöötluse kasutamise valdkonnad. Tabeli ülesehituse alused ja diagrammide koostamine.

Hindamismeetodid:Hindamine toimub vastavalt haridusministri 16.06.1999 määrusele nr.35 “Õpilaste hindamise kord”.Toimub:

Arvestuslik hindamine – kontrolltööd aineosade käsitlemise järel.

110

kaiu pÕhikoolikaiu.edu.ee/upload/oppekava2002.doc · web viewÕppeainetes inimese ja ühiskonna...

Documents