PRAKTILISED NÄITED KAASAVAST PLANEERIMISEST Teele Pehk ja Kadri Vaher / Linnalabor Praktilisi näiteid välismaalt ja Eestist, kuidas kaasavat planeerimist on edendatud, milliseid meetodeid ja tugistruktuure kasutatud, milliseid muutusi saavutatud; lingid ja viited näidetele. Planning Aid Suur-Britannias http://www.rtpi.org.uk/planningaid/ 1970ndatel planeerijate poolt loodud initsiatiiv soodustamaks ruumilises planeerimises kaasarääkimist – tasuta telefoniliin ning konsultatsiooniteenus kvalifitseeruvatele üksikisikutele ja kogukondadele (väljatöötatud valikukriteeriumid). Põhieesmärgiks kohalike kogukondade mõjuvõimu suurendamine, elukeskkonna arengus kaasa rääkimise soodustamine, piirkondlike strateegiate koostamisel aitamine. 9 piirkondlikku üksust, 50 töötajat, üle 1200 vabatahtliku planeerimiseksperdi. 2010 aidati rohkem kui 31 000 inimest ja ligikaudu 1100 kogukonnaühendust. Liikumist toetab Royal Town Planning Institute. Eesti kontekstis reaalne vajadus millegi sarnase järele. Laituri Helsingis ja planeeringute brošüür http://laituri.hel.fi/ Helsingi kesklinnas asuv linnaplaneerimisameti infopunkt Laituri, kus toimuvad näitused aktuaalsetest planeeringutest, arhitektuurivõistlustest, temaatilised seminarid, saab infot ja abi planeeringute kohta, kooliõpilastele korraldatakse töötubasid ruumilise arengu kohta. Helsingi linnaplaneerimisamet saadab kord aastas igasse kodumajapidamisse planeeringute infovoldiku (kaavoituskatsaus): üldiselt planeerimispõhimõtetest, suurematest suundadest, ajakohased planeeringud ja liiklusprojektid. Iga planeeringu kohta paarilauseline kirjeldus kaasnevast muutusest ja vastava ametniku kontaktid. Lisaks kaart aktuaalsetest detailplaneeringutest ja liiklusprojektidest ning nõuanded, kus oma arvamust avaldada saab. Brošüür hea näide sellest, et linnal on ülevaade planeeringutest ja et tahetakse inimesi teavitada. Mõlemad näited saaks näiteks Tallinna puhul kokku panna planeerimiskohviku näol, mis toimiks nii infopunkti kui ka professionaalse konsultatsiooni saamise kohana. erinevad veebirakendused www.communityplanning.net mahukas andmepank kogukonnaplaneerimise printsiipidest, meetoditest, eri etappidest ja näidetest; mõeldud ehitatud keskkonnast hoolivatele elanikele, poliitikutele ja planeerimisekspertidele; palju viiteid organisatsioonidele ja juhtumitele Live Local http://www.livelocal.org.au/ üks näide paljudest interaktiivsetest kogukondadest; lugude jagamise koht naabrussuhete parandamiseks; igaüks saab videosid-pilte-uudiseid üles laadida Dear City http://dearcity.org/ algatus kolme disaineri poolt; linnavalitsusele lühiteadete (kuni 250 tähemärki) jätmine; levinud Kopenhaagenisse, Berliini, Londonisse, Viini, peatselt New Yorgis; eri värvi märkmepaberid tähistavad eri teemasid, nt Kopenhaageni TOP 30-s kõige rohkem liiklust ja linnaplaneerimist puudutavaid teateid

Piirkonnaseltside tegevused Supilinna Selts - tihe koostöö Tartu linnaga osalemine piirkonna detail-, teema- ja üldplaneeringutes kaasa rääkimisel ja parimate lahenduste leidmisel. Paljuski tänu seltsi juhatuse liikme Mart Hiobi tegevuse, kes ise tegutseb planeerijana. Seega on ekspertarvamus ja oskused piirkonna siseselt olemas. Lisaks on osaletud taotluste kokkupanemises koos Planeerijate Ühingu ja Tartu Linnavalitsusega näiteks Supilinna teemaplaneeringu rahastamiseks. Supilinna edendamise kava 2006-2016, tegu on kodanikualgatuse korras algatatud dokumendiga, mille eesmärk on linnaosa kompleksne, tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest lähtuv arendamine. Kava aluseks on Supilinna Seltsi poolt korraldatud avalikud arutelud ning küsitlus kohalike elanike seas. Tartu linnale annab Supilinna edendamise kava võimaluse linna valdkondlike arengukavade ja -suundade planeerimiseks. Edendamise kava eesmärk on Supilinna linnaosa probleemide kaardistamine, tegevusprioriteetide määratlemine ja suuniste andmine linnaosa tegevuskava väljatöötamiseks. Kava jaoks on saadud rahalist toetust Tartu linna eelarvest. http://www.supilinn.ee/files/sup_edend_kava_06.pdf - koostöö arendajaga Supilinna Seltsi initsiatiivil sõlmiti leping arendajaga, milles lepiti kokku maja ehitamisega seotud tingimustes. Supilinna miljööd puudutavad dokumendid nagu Tartu ehitusmäärus ja Supilinna üldplaneering on olnud väga vastuolulised ning nende kaudu ei ole asumis suudetud kehtestada piisavalt tugevaid ja seaduslikult siduvaid reegleid. Seega on Supilinna Selts üritanud leida alternatiivseid lähenemisviise, et oma piirkonna miljööd kaitsta. Kahjuks ei pidanud arendaja selle lepingu kõigist punktidest kinni. http://vimeo.com/9316672

Kadrioru Selts - detailplaneeringute teemaline kohtumine Seltsi algatusel toimunud detailplaneeringute tutvustus kesklinna valitsuse ametnike poolt. Planeeringute menetluse protsessi ning töös olevate detailplaneeringute ülevaade Kadriorus ja lähiümbruses. Elavas arutelus linnaametnikega arutleti erinevate tutvustatud planeeringute detailide üle ning vaagiti probleemkohti kehtivas seadusruumis, mis lubavad arendajatel linnaruumi kasutamist ja mahtu omatahtsi muuta ja mõjutada. Kadrioru Seltsi esindajad otsustasid esitada protesti Narva mnt 80 hoone osas – ehitusmahu oluliseks vähendamiseks. Lepiti kokku, et Kadrioru detailplaneeringute kohta saadab Kesklinna Valitsuse esindaja Mart Uusjärv edaspidi info Kadrioru Seltsi mailiaadressile. -> võiks saada heaks praktikaks, et linnaplaneerijad käivad oma haldusalas toimuvat regulaarselt tutvustamas http://www.kadrioruselts.ee/wp-content/uploads/2010/12/Planeeringute_Ettekanne_Kadrioru_Seltsile.pdf

Pirita seltsid Pirita Visioonikonverentsi ja liiklusfoorumi korraldamine, erinevad planeeringutesse sekkumised (TOPi ala planeering, Merivälja tee 1 a, Eesti Näituse ala DP jm), ruumilise planeerimise teemaliste avalike loengute korraldamine (Jüri Lass „Ruumilise planeerimise põhimõtted ja sellega seonduvad kodanike õigused“). Pirita visioonikonverents tõi ühisesse ruumi neli osapoolt – aktiivsed kodanikud, linnaametnikud, poliitikud ja arendajad, kes enamasti üksteisega ei kohtu. Ühiselt sõnastati see, mis on Pirital olemuslikku ja mille säilitamine on vajalik, et säiliks Pirita elu ainulaadne kvaliteet. Tähelepanu pöörati arengukava koostamise vajalikkusele (Pirita üldplaneering kehtestati enne arengukava koostamist). Pirital tegutseb viis piirkondlikku seltsi - Lillepi Pargi Selts, Merivälja Aedlinna Selts, Mähe Selts, Rohelise Merivälja Seltsing, Pirita Selts –, mida koordineerib Pirita Koostöökoda. www.piritaselts.ee

Uue Maailma Selts

Detailplaneeringute tasandil ei ole eriti tegeletud. Pigem on püütud leida alternatiivseid lähenemisi oma piirkonna väärtuste eest seismisel ning ruumilise planeerimise süsteemile veidi kaugemalt ning laiemalt läheneda. Näiteks on teostatud linnaruumi analüüsivad ja lahendusi pakkuvad uuringud-projektid koostöös erinevate eriala ekspertide ning tudengitega: http://2010.uusmaailm.ee/teoksil/liikluse-rahustamine/ http://vimeo.com/9323388 Lisaks sellele on algatatud üldisemad ruumilist planeerimist mõjutavad protsessid: kogukonna tööriistade (Community Tools) linnaruumi väljundit omav osa ning Tallinna Vabaühenduste Võrgustik.

Tallinna Vabaühenduste Võrgustik

Tallinna vabaühenduste võrgustik loodi pealinnas tegutsevate kodanikeühenduste omavaheliseks koostööks ja sujuvamaks suhtlemiseks linnavõimuga. Võrgustikul on juht, kes tegutseb EMSLi juures www.ngo.ee/tallinn/ ümarlaud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) juures Kohtumised TLPA-ga konkreetsetel linnaplaneerimist puudutavatel teemadel (liiklus ja ühistransport, avalik ruum, üldine: kuidas Linnaplaneerimise Amet töötab, arutelud hetkeolukorrast linnaplaneerimises ning koostöö võimalused liikumiste ja TLPA vahel). eraldiseisva sündmusena on toimunud koostööseminar (14. oktoober 2010) kaasamise teemal: kokkuvõte siin: http://160153.edicypages.com/uudised/article-4 tüüpiline probleem: info uutest planeeringutest ei jõua õigeaegselt kodanikeühendusteni, samal ajal on ametnikul raske leida neid ühendusi, kel võiks konkreetses teemas midagi kasulikku öelda olla. tulemused: räägiti planeeringute registrist ja selle puudustest. Kui mõni amet leiab, et nad saavad delegeerida osa oma tegevusest mõnele ühendusele, näiteks planeerimise amet saaks delegeerida teavituse osa asumiseltsidele, siis oleks ka ametid valmis eraldama mingiteks tegevusteks ettenähtud osa eelarvest ühendusele.

Valdkondlikud vabaühendused Meie Linn Omaalgatuslik rattateede planeerimises osalemine. Analüüs ja kohavaatlus Pirita ja Stroomi ühedamiseks kergliikluse abil. Kohtumised Tallinna peaarhitekti, abilinnapea, lisaks Tallinna Sadama, BLRT ja Hawaii Expressi esindajatega, kes on nõus tööde konkreetsemaks muutumise korral ka projekti omalt poolt toetama. Eskiisprojekt ühenduste, tähistuste ja vaatamisväärsuste kohta.

Arhitektuurikeskuse linnafoorumid

Alternatiivne lähenemine mingi ala planeerimisele ja arengu analüüsiks. Arhitektuurikeskuse kui kolmanda sõltumatu osapoole initsiatiivil võeti igal linnafoorumil arutluse alla kas konkreetne linn või linnaruumi osa Eestist. Kokku toodi erinevad huvigrupid (nii kohalik omavalitsus, arhitektid-planeerijad, eksperdid ja lisaks avalikkus) nn neutraalsel pinnal töötoa ja avaliku seminariõhtu vormis. Iseküsimus

on linnafoorumitel arutletu elluviimine ja edasine käekäik, kuid diskussiooni alustamine ja tähelepanu pööramine teatud teemadele (Põhjaväila mõttekus, Tartu ülikooli ruumiline mõju Tartu linnale jne) oli juba omatte saavutuseks. Linnafoorumite kokkuvõttena ilmub peagi trükis. http://www.arhitektuurikeskus.ee/linnafoorumid/ Eesti Rohelise Liikumise osalusaabits Juhend on mõeldud inimeste jaoks, kes tahaksid osaleda kohalikus planeerimisprotsessis või rääkida kaasa mõne muu keskkonnaotsuse kujundamises (keskkonnamõjude hindamine, mis kaasneb tavaliselt olulise ruumilise mõjuga objekti planeeringuga). Juhend on mõeldud kohalikule elanikule, kes igapäevaselt ei puutu kokku ametnike, bürokraatia, dokumentide ja muu säärasega, kuid kel on ootamatult tekkinud vajadus sõna sekka öelda, sest kavandatavad otsused hakkavad mõjutama tema elukeskkonda. Juhendist leiab kokkuvõtliku kirjelduse sellest, millised on põhilised kohaliku tasandi keskkonnaotsused ja osalemise reeglid, samuti valdkonnaspetsiifilisi nõuandeid ja muid kasulikke nippe. Juhtumite andmebaas on mõeldud esmajoones selleks, et huvilised saaksid kokku kogutud juhtumitest leida mõtteid või suuniseid oma kodukandi keskkonnaküsimustes ja planeerimisotsustes osalemiseks. Andmebaas kajastab Eesti Rohelise Liikumise osalust planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise protsessides alates 1998. aastast. Andmebaasist saab teada, miks mingi juhtumiga tegeleti ja milleni jõuti, samuti on üles laetud asjaga seonduvad dokumendid, kust saab vaadata, kuidas ametlikke kirju koostada või millist laadi ettepanekuid võiks esitada. http://www.eko.org.ee/osalusaabits/

Kohapõhised näited Tartu-Mäo maanteelõigu planeeringu koostamise juhtum Väditi põhimõtet „toimub selline töö, kui teil on soov kaasa rääkida, siis tehke seda“. Seega korraldati laiemad, meediareklaamiga tutvustavad arutelud kohapealsetes sõlmpunktides. Kärevere-Kämara külaseltsi esindajatel oli lahenduseks pakkuda sama variant, mida ka planeerijad ise olid mõelnud. Kohalike elanike põhjendused, esitlus ja vormistus olid väga professionaalsel tasemel. Põhjendused lähtusid nii kohalikest oludest kui ka üldisemast (tee ohutusest lähtuvalt). Allikas: Heiki Kalberg (AS K&H) „Isiklik asi“, ajakiri ÕU 3-2010

Kuressaare linn Kuressaare-Kaarma ühisplaneering Elanike soove kaardistav eeluuring, avalikud planeeringupäevad, võimalikult palju ruumi avalikeks aruteludeks (blogi http://kodukoht.kuressaare.ee/) tänu avara mõtlemisega linnaarhitektile, kes soovis teostada kaasaegsete põhimõtete järgi ning uusi vahendeid hõlmavat planeeringut. Enne üldplaneeringut tehti uuring elanike soovide kaardistamiseks Kuressaare linnas ja lähedalasuvates külades (teostajaks Linnalabor). Oluliselt suurt huvi kodanike seas ei täheldatud, ilmselt põhjuseks see, et tegu oli üldisema taseme planeeringuga, millega tavainimesel ei ole nii kerge suhestuda. Samal ajal oli paljudel inimestel kaasamine võimalikult lihtsaks tehtud.

Viljandi linn Minu Viljandi heakorraveeb Hiljuti avatud Minu Viljandi heakorraveeb on linnakodanike kohtumispaik, kus ühiselt kaardistatakse oma linna head ja vead, esitatakse ideid ja algatusi, räägitakse kaasa ja otsustatakse koos Viljandi linna avaliku ruumi küsimusi. http://minu.viljandi.ee/cmtls/1/2

Kaasava planeerimise koolitus, 8. veebruar 2011 Koolitust rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital Koolituse viis läbi Linnalabor