justiitsministeeriumi arengukava 2014 2017...arengukava aluseks on riigi eelarvestrateegia (res)...

1

Justiitsministeeriumi arengukava 2014–2017

Justiitsministeeriumi arengukava kajastab Justiitsministeeriumi (JM) arengusuundi aastani 2017.

Ministeerium lähtub oma tegevuses eesmärgist osaleda aktiivselt Euroopa Liidu ja teiste

rahvusvaheliste organisatsioonide töös, et Eesti huvid oleksid kaitstud ning nendega arvestataks ELi

õigusaktide väljatöötamisel.

Strateegiline raamistik

Arengukava aluseks on riigi eelarvestrateegia (RES) 2013-2016 ja Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm. Valdkonna arengut suunavad veel järgmised arengukavad:

- Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“1;

- Riigikogu kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018;

- valdkondlik arengukava Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014;

- Laulasmaa deklaratsioon kuritegevusevastase võitluse eelistustest2;

- Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018.

Vabariigi valitsuse eesmärgid3, mille täitmises Justiitsministeerium osaleb, on järgmised:

- Eesti on konkurentsivõimeline ja usaldusväärne majanduskeskkond.

Indikaator: Eesti koht Maailmapanga Doing Business edetabelis

- Tagada inimeste ja vara suurem turvalisus ning Eesti põhiseaduslik kord, sisemine rahu ja

stabiilsus.

Indikaatorid:

1. Registreeritud kuritegude arv

2. Ebaloomulikul teel hukkunute (tööõnnetus, tulekahju, liiklusõnnetus, uppumine,

narkosurm, rünne, enestapp) arv

3. Transparency International korruptsiooni tajumise indeksi väärtus

4. Kuriteo ohvriks langenud elanike osakaal

5. Keskmised arvestuslikud menetlusajad kriminaal-, tsiviil- ja haldusasjade

menetlemisel

1 JuMi vastutusel olevad „Eesti 2020“ meetmed: :

a) Lühendada pankrotimenetluste keskmist pikkust vähemalt kolm korda. b) Avaliku teenistuse seaduse viimine töölepingu seadusega sarnastele alustele, eesmärgiga kaotada

ebavajalikud erisused ja soodustused (seadus jõustub 1.04.2013).

2 2005. aastal justiitsminister Rein Langi ja siseminister Kalle Laaneti poolt alla kirjutatud deklaratsioon

kuritegevusevastase võitluse eelistustest, mille kohaselt ministrid peavad vajalikuks käsitleda prokuratuuri ning

politsei ühiste eelistustena võitlust alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegevusega ja

organiseeritud kuritegevusega.

3 Allikas: Riigi eelarvestrateegia ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm

http://et.wikipedia.org/wiki/2005

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_justiitsminister&action=edit&redlink=1

http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Lang

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_siseminister&action=edit&redlink=1

http://et.wikipedia.org/wiki/Kalle_Laanet

http://et.wikipedia.org/wiki/Deklaratsioon

http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Prokuratuur&action=edit&redlink=1

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Politsei

http://et.wikipedia.org/wiki/Organiseeritud_kuritegevus

2

Arengukava koosneb:

1) Eesmärkide tabelist, kus on ära toodud eesmärgi indikaatorid; meetmete nimetused ja

meetmete indikaatorid;

2) tegevuste ja kulude tabelist, kus määratletakse tegevused, nende vahetud tulemused ning

kavandatud tegevuste hinnanguline maksumus aastate lõikes;

3) hetkeolukorra analüüsist riigi eelarvestrateegia siseturvalisuse valdkonnas, mis on jagatud

kriminaalpoliitika, õigusemõistmise ja õiguskaitse ning õigusemõistmise alapeatükkideks.

Arengukava elluviimiseks koostatakse igal aastal tööplaan, millega määratakse konkreetsed

ülesanded arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos tähtaegade, vastutajate ning

eraldatud finantsressurssidega.

3

Justiitsministeeriumi valitsemisala eesmärgid, indikaatorid, meetmed

Valitsemisala, tegevusvaldkond,

üldeesmärk, indikaator, meede

viide VV

tegevusprogrammi eesmärgile

viide RES eesmärgile

Justiitsministeeriumi valitsemisala: RES poliitikavaldkond SISETURVALISUS

1. Kriminaalpoliitika

Üldeesmärk Üldeesmärk 1.1. Kuritegevuse vähenemine 2.9

Indikaator {eesmärgi 1.1. indikaator 1} Registreeritud kuritegude arv Turvaline Eesti 2.9

Tegelik tase 2009 48 359

2010 48 340

2011 42 567

2012 40 816

Sihttase 2013 vähem kui 40 000

2014 vähem kui 40 000

2015 vähem kui 39 000

2016 vähem kui 39 000

2017 vähem kui 38 000

2020 vähem kui 38 000

Indikaator {eesmärgi 1.1. indikaator 2} tapmiste-mõrvade arv (surmapõhjuste registri andmetel)

Turvaline Eesti 2.9

Tegelik tase 2008 91

2009 82

2010 64

2011 65 (parandatud, oli 64)

2012 57 (esialgne)

Sihttase 2013 vähem kui 60

2014 vähem kui 60

2015 vähem kui 55

2016 vähem kui 55

2017 vähem kui 50

2020 vähem kui 50

Indikaator {eesmärgi 1.1. indikaator 3} kuriteoohvriks langenud elanike osakaal (küsitlusuuringu andmetel)

Turvaline Eesti 2.9

Tegelik tase 2009 12%

2010 12%

2011 9%

2012 8%

Sihttase 2013 vähem kui 10%

2014 vähem kui 10%

2015 vähem kui 10%

2016 vähem kui 10%

2017 vähem kui 9%

4

2020 vähem kui 8%

Indikaator {eesmärgi 1.1. indikaator 4} elanike turvatunne (küsitlusuuringu andmetel osakaal elanikest, kes tunnevad turvaliselt)

2.9

2009 72%

2010 73%

2011 72%

2012 69%

Sihttase 2013 vähemalt 69%

2014 vähemalt 73%

2015 vähemalt 73%

2016 vähemalt 74%

2017 vähemalt 74%

2020 vähemalt 74%

Indikaator {eesmärgi 1.1. indikaator 5} kuritegevuse probleem elukohas (Eesti sotsiaaluuringu andmetel)

2.9

2009 19%

2010 18%

2011 uuringut läbi ei viidud


Sihttase 2013 Vähem kui 16%

2014 Vähem kui 15%

2015 Vähem kui 15%

2016 Vähem kui 14%

2017 Vähem kui 14%

2020 Vähem kui 14%

Meede {Meede 1.1.1.} Kuritegevuse vastane võitlus Turvaline Eesti 2.9

Meetme indikaator

{Meetme 1.1.1. indikaator 1} Alaealiste kohtueelse menetluse keskmine pikkus

Turvaline Eesti 2e, 7a

2.9

2011 2 kuud

2012 2 kuud

Sihttase 2013 Kuni 3 kuud

2014 Kuni 3 kuud

2015 Kuni 2 kuud

2016 Kuni 1 kuu

2017 Kuni 1 kuu

2020 Kuni 1 kuu

Meetme indikaator

{Meetme 1.1.1. indikaator 2} Alaealise kannatanuga kriminaalasja menetlemise mediaan kohtueelses menetluses

Turvaline Eesti 2e, 7a

2.9

2010 5,4 kuud

2011 5,7 kuud

2012 5,5 kuud

Sihttase 2013 Kuni 3 kuud

2014 Kuni 3 kuud

2015 Kuni 3 kuud

2016 Kuni 3 kuud

5

2017 Kuni 3 kuud

2020 Kuni 3 kuud

Meetme indikaator

{Meetme 1.1.1. indikaator 3} Korruptsioonivastane võitlus – Transparency indeks

Turvaline Eesti 2.9

2010 6,5

2011 6,4

2012 64 (hindamissüsteem muutus)

Sihttase 2013 64

2014 65

2015 66

2016 66

2017 67

2020 67

Meetme indikaator

{Meetme 1.1.1. indikaator 4} Süütegude ennetus ja retsidiivsuse vähendamine – kuriteoennetuse riikliku toetamise määr

Turvaline Eesti 1c 2.9

2009 0

2010 0

2011 0

2012 0

Sihttase 2013 50 000 eur

2014 125 000 eur

2015 125 000 eur

2016 200 000 eur

2017 200 000 eur

2020 250 000 eur

Meede {Meede 1.1.2.} Kvaliteetne ja efektiivne kriminaaljustiitssüsteem Turvaline Eesti 2.9

Meetme indikaator

{Meetme 1.1.2. indikaator 1} Kohtueelse menetluse pikkus kriminaalasjades kahtlustatava jaoks

2.9

Tegelik tase 2008 163 päeva

2009 179 päeva

2010 177 päeva

2011 171 päeva

2012 Andmed selguvad 2013 märtsis

Sihttase 2013 Alla 170 päeva

2014 Alla 160 päeva





Meetme indikaator

{Meetme 1.1.2. indikaator 2} DNA ekspertiiside järjekorra pikkus (kriminaalasjades)

2.9

2011 Eelmiste aastate tegemata ekspertiise 1000, jooksva aasta tegemata ekspertiise 450

2012 Eelmiste aastate tegemata ekspertiise pole, jooksva aasta tegemata ekspertiise 227

6

Sihttase 2013 Eelmiste aastate tegemata ekspertiise pole, jooksva aasta tegemata ekspertiise 300

2014 Eelmiste aastate tegemata ekspertiise pole, keskmine ekspertiisi valmimise aeg on 1 kuu





Meetme indikaator

{Meetme 1.1.2. indikaator 3} Vahistatute arv 2.9

2009 825

2010 774

2011 754

2012 830 (alates 2012 arvestame sisse ka vahistatud arestimajades)

Sihttase 2013 690

2014 660

2015 630

2016 600

2017 600

2020 550

Meetme indikaator

{Meetme 1.1.2. indikaator 4} Narkoravile suunatud isikute arv 2.9

Tegelik tase 2008 0

2009 0

2010 0

2011 0

2012 1

Sihttase 2013 25

2014 25

2015 30

2016 30

2017 30

2020 30

Meetme indikaator

{Meetme 1.1.2. indikaator 5} Ravile suunatud seksuaalkurjategijate arv 2.9

Tegelik tase 2008 0

2009 0

2010 0

2011 0

2012 0

Sihttase 2013 3

2014 5

2015 10

7

2016 10

2017 10

2020 10

{Üldeesmärk 1.2.} Korduvkuritegevuse vähenemine

Indikaator {eesmärgi 1.2. indikaator 1} vanglast vabanenute retsidiivsus (andmed aastase viitega, peale vanglast vabanemist 12 kuu jooksul uue kuriteo toimepannud isikute osakaal)

Turvaline Eesti


2009 43%

2010 43%

2011 43%

2012 Andmed selguvad 2014 alguses

Sihttase 2013 Kuni 42%

2014 Kuni 41%

2015 Kuni 40%

2016 Kuni 40%

2017 Kuni 39%

2020 Kuni 38%

Indikaator {eesmärgi 1.2. indikaator 2} vangide arv (vastava aasta lõpu seisuga)

Tegelik tase 2008 3656

2009 3545

2010 3393

2011 3401

2012 3371

Sihttase 2013 Kuni 3200

2014 Kuni 3100

2015 Kuni 3000

2016 Kuni 2900

2017 Kuni 2800

2020 Kuni 2700

Indikaator {eesmärgi 1.2. indikaator 3} alaealiste vangide arv (vastava aasta lõpu seisuga)

2009 34

2010 43

2011 51

2012 36

Sihttase 2013 Kuni 44

2014 Kuni 40

2015 Kuni 36

2016 Kuni 5

2017 Kuni 5

2020 Kuni 5

Meede {Meede 1.2.1.} Kriminaalhooldusaluste ja kinnipeetavate taasühiskonnastamine

Turvaline Eesti 2.9

Meetme {Meetme 1.2.1. indikaator 1} Kriminaalhoolduse positiivselt lõpetanud isikute 2.9

8

indikaator osakaal

2010 80%

2011 76%

2012 72%

Sihttase 2013 78%

2014 79%

2015 80%

2016 82%

2017 82%

2020 82%

Meetme indikaator

{Meetme 1.2.1. indikaator 2} Tööga hõivatud kinnipeetavate arv Turvaline Eesti 2.9

2010 318

2011 330

2012 255

Sihttase 2013 330 süüdimõistetut või vähemalt 25% süüdimõistetutest olenevalt kumb näitaja on absoluutarvus väiksem

2014 330 süüdimõistetut või vähemalt 25% süüdimõistetutest olenevalt kumb näitaja on absoluutarvus väiksem



2017 Vähemalt 30% kinnipeetavatest

2020 Vähemalt 33% kinnipeetavatest

Meede {Meede 1.2.2.} Vanglate kaasajastamine ning vanglate reformi lõpuleviimine Turvaline Eesti 2.9

Meetme indikaator

{Meetme 1.2.1. indikaator 3} Erialase kvalifikatsiooniga töötajate osakaal vanglas

Turvaline Eesti 2f 2.9


2009 45%

2010 55%

2011 55%

2012 60%

Sihttase 2013 65% (erialane haridus on 1003-st vanglaametnikust 661-l ametnikul) 65% (erialane haridus on 1005-st vanglaametnikust 646-l)

2014 68% (erialane haridus on 1003-st vanglaametnikust 691-l) 68% (erialane haridus on 1005-st vanglaametnikust 676-l)

2015 71% (erialane haridus on 1005-st vanglaametnikust 706-l)

2016 74% (erialane haridus on 1003-st vanglaametnikust 721-l)74% (erialane haridus on 1005-st vanglaametnikust 736-l)



2. Õigusemõistmine ja õiguskaitse 2.9

Üldeesmärk {Üldeesmärk 2.1.} Korrakohane õigusemõistmine mõistliku aja jooksul

Indikaator {eesmärgi 2.1. indikaator 1} Tõhusam õigusemõistmine kohtumenetluses (arvestuslik keskmine menetlusaeg)

Turvaline Eesti 2.9

Tegelik tase 2008 tsiviilasjades 243 päeva; haldusasjades 132 päeva; üldmenetluses kriminaalasjades 515 päeva

2009 tsiviilasjades 206 päeva; haldusasjades 130 päeva; üldmenetluses kriminaalasjades 451 päeva

9

2010 tsiviilasjades 197 päeva; haldusasjades 138 päeva; üldmenetluses kriminaalasjades 426 päeva, väärteoasjades 133 päeva

2011 tsiviilasjades 206 päeva; haldusasjades 165 päeva; üldmenetlus kriminaal-asjades 385 päeva, väärteoasjades 88 päeva

2012 tsiviilasjades 197 päeva; haldusasjades 185 päeva; üldmenetlus kriminaal-asjades 406 päeva, väärteoasjades 58 päeva

Sihttase 2013 Tsiviilasjades 160 päeva, haldusasjades 120 päeva, üldmenetluses kriminaalasjades 300 päeva, väärteoasjades 58 päeva

2014 Tsiviilasjades 150 päeva, haldusasjades 110 päeva, üldmenetluses kriminaalasjades 300 päeva, väärteoasjades 58 päeva





Indikaator {eesmärgi 2.1. indikaator 2} Tõhusam õigusemõistmine maksekäsu kiirmenetluses

2.9

2010

2011 95 päeva

2012 93 päeva

Sihttase 2013 90 päeva

2014 85 päeva

2015 85 päeva

2016 80 päeva

2017 80 päeva

2020 80 päeva

Indikaator {eesmärgi 2.1. indikaator 3} Tõhusam õigusemõistmine kriminaalasjade lihtmenetluses

2.9

2010

2011 Lihtmenetluse kriminaalasjades: lühim.122 päeva, kokkuleppemenetluses 49 päeva, käskmenetluses 24 päeva

2012 Lihtmenetluse kriminaalasjades: lühim.55 päeva, kokkuleppemenetluses 27 päeva, käskmenetluses 17 päeva

Sihttase 2013 Lihtmenetluse kriminaalasjades: säilitatakse 2012 aasta tase

2014 Lihtmenetluse kriminaalasjades: säilitatakse 2012 aasta tase





Meede {Meede 2.1.1.} Kohtuvõimu süsteemisisese vastutustunde ja arenemisvõime ning õigusemõistmise efektiivsuse suurendamine

Konkurentsivõimeline

majanduskeskkond

2.9

Meetme indikaator

{Meetme 2.1.1. indikaator 1} Kohtusüsteemi enesekorralduse tõhustamine 2.9

2011

2012 välja töötatud on kohtujuhtimise kvaliteedistandardid

Sihttase 2013 välja töötatud on kohtute kohtuhalduse kvaliteedistandardid ja kohtute kvaliteedijuhtimise järelevalve põhimõtted

2014 Läbi on viidud sisemine kvaliteedihindamine

2015 Läbi on viidud väline kvaliteedihindamine


10



Üldeesmärk {Üldeesmärk 2.2.} Hästi toimiv õiguskaitsesüsteem

Indikaator {eesmärgi 2.2. indikaator 1} Õigusabi kättesaadavus Konkurentsivõimeline majanduskesk-

kond 6 b

2.9

2010

2011 2 982 213 eur

2012 3835000 eur

Sihttase 2013 Riigi õigusabi eraldis 3 835 000 EUR

2014 Riigi õigusabi eraldis 4 035 000 EUR





Meede {Meede 2.1.2.} Õiguskaitsesüsteemi arendamine Konkurentsivõimeline

majanduskeskkond

2.1

Meetme indikaator

{Meetme 2.1.2. indikaator 1} Andmete tasuta taaskasutuse rakendamine ning registriandmete tasuta kättesaadavus

2.1.1

2009 Registriandmed on tasulised




Sihttase 2013 Registriandmed on tasulised


2015 Tasudest loobumisega kaasneva eelarveallika katteks on riigieelarvest täiendavalt eraldatud 3 000 000 eurot

2.1.1

2016 Registriandmed on tasuta kättesaadavad



3. Õiguspoliitika

Üldeesmärk {Üldeesmärk 3.1.} Usaldusväärne riik Turvaline Eesti

Indikaator {eesmärgi 3.1. indikaator 1} Staatus Maailma Vabaduse edetabelis (www.freedomhouse.org)

2.1.1

Tegelik tase 2008 staatus „vaba“

2009 staatus „vaba“



2012 staatus "vaba"

Sihttase 2013 staatus „vaba“




2017 staatus "vaba"

2020 staatus "vaba"

Indikaator {Strateegilise eesmärgi 3.1. indikaator 2} Staatus Maailma Pressivabaduse edetabelis (Allikas: www.freedomhouse.org)

2.1.1

Tegelik tase 2008 staatus „vaba“


11



2012 staatus "vaba"

Sihttase 2013 staatus „vaba“




2017 staatus "vaba"

2020 staatus "vaba"

Meede {Meede 3.1.1.} Põhiõiguste kaitse alase regulatsiooni arendamine Turvaline Eesti 2.18

Meetme indikaator

{Meetme 3.1.1. indikaator 1} Indikaator määratlemisel 2.18.1

2012

Sihttase 2013

Meede {Meede 3.1.2.} Õigusloome kvaliteedi tagamine Konkurentsivõimeline

majanduskeskkond

2.18

Meetme indikaator

{Meetme 3.1.2. indikaator 1} Uute seaduseelnõude osakaal, mille koostamisel on lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast mõjusid hinnatud ning läbi viidud avalik konsultatsioon

2.18.1

2010

2011 Algtaseme seadmine toimub 2012

2012 42%

Sihttase 2013 50%

2014 100%

2015 100%

2016 100%

2017 100%

2020 100%

Meede {meede 3.1.3.1. } Halduskorralduse alase regulatsiooni arendamine Kodanike riik 2.18

Meetme indikaator

{eesmärk 3.1.3. indikaator 1} Ametnike asjatundlikkuse ja usaldusväärsuse uuring

2.18.1

2009

2010 1) asjatundlikkus, (2010: 56% ja 2,6 p); 2) usaldusväärsus (2010: 45% ja 2,5 p); 3) eetilisus (2010: 58% ja 2,8 p).



Sihttase 2013 usaldusväärsus jääb 2010. a tasemele

2014 usaldusväärsus jääb 2010. a tasemele





Üldeesmärk { Üldeesmärk 3.2} Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond

2.1

Indikaator {Üldeesmärgi 3.2. indikaator 1} Eesti koht Maailmapanga Doing Business edetabelis (www.doingbusiness.org)

2.1.1

2009

2010 17

12

2011 18

2012 19

Sihttase 2013 15

2014 13

2015 10

2016 10

2017 10

2020 10

Indikaator {eesmärgi 3.2. indikaator 2} Eesti koht Maailma Majandusvabaduse Indeksis (Allikas: The Heritage Foundation (http://www.heritage.org/index/Ranking.aspx))

2.1.1

2009

2010 14

2011 14

2012 16

Sihttase 2013 14

2014 11

2015 9

2016 9

2017 9

2020 9

Meede {Meede 3.2.1.} Ettevõtluskeskkonna alase regulatsiooni arendamine Konkurentsivõimeline

majanduskeskkond

2.1

Meetme indikaator

{Meetme 3.2.1. indikaator 1} Indikaator määratlemisel 2.1.1

2012

Sihttase 2013

13

Hetkeolukorra analüüs SISETURVALISUSE valdkonnas

1. Kriminaalpoliitika Tegevusvaldkond hõlmab vanglate, prokuratuuri, ekspertiisiasutuse ning kriminaalhoolduse tööd; karistusõiguse ja menetluse alast õiguspoliitikat; kuritegevuse ennetamist ning karistus- ja kuritegevusalast analüüsisuutlikkust, sh statistika korraldamist.

Tegevusvaldkonna olukorra analüüs

1. Registreeritud kuritegude arv on alates karistusseadustiku jõustumisest pidevalt vähenenud. Võrreldes 2003. aastaga registreeriti Eestis 2012. aastal 29% ning võrreldes 2011. aastaga 4% vähem kuritegusid. 2012. aastal toimus märkimisväärne langus eelkõige varavastaste kuritegude osas. Varguseid registreeriti 2011. aastaga võrreldes 7% vähem ja röövimisi 13%, samal ajal jätkus kergemate vägivallakuritegude arvu registreerimise kasv.

Joonis 1. Registreeritud kuriteod, 2003-2012

2. Kriminaal-justiitsasutuste struktuuri olulisimad muutused jäävad 2000ndate esimesse poolde, kui seni eelkõige maakondlikust haldusjaotusest lähtunud politsei, prokuratuuri ja kohtu haldusstruktuur viidi üle neljale piirkonnale. Hilisematest muudatustest on olulisemad ekspertiisiasutuste ühendamine (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, EKEI), Politseiameti ja Piirivalveameti ühendamine ning Keskkonnainspektsioonile iseseisva uurimisõiguse andmine.

3. Uurimisasutustes ning prokuratuuris on määratud spetsialiseerunud ametnikud. Prokuratuuris määrati ametisse alaealiste, narko-, isikuvastase, majandus- ja korruptsioonikuritegude eriasjade prokurörid juba 2005; 2009. aastal nimetati ametisse majandus- ja korruptsioonikuritegude uurijad ka kõikides prefektuurides. 2011. aasta lõpus taastati keskkriminaalpolitsei eraldi üksusena Politsei-ja piirivalveameti koosseisus. Kriminaalpoliitika eesmärkide täitmise tõhususe aspektist on olulist mõju omanud ka kriminaaltulu jälitamise üksuse loomine PPAs.

4. Tänu õiguskaitseasutuste reformile on tõusnud kuritegude lahendamise määr ning kuritegude lahendamise kiirus. Kuritegude lahendamise määr näitab aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendatud kuritegude osakaalu samal aastal registreeritud kuritegudest: 2003. aastal oli see politsei andmetel 38%, 2010. aastal 48,5% (justiitsministeeriumi andmetel). Kuritegusid lahendatakse kohtueelses menetluses keskmiselt ühe aastaga. 2011. aastal kasvas kuritegude lahendamise määr 55 protsendini, kuid seda eelkõige kuritegude arvu vähenemisest tingituna. 2012. aastal oli kuritegude lahendamise määr 53%.

5. 2005. aastal leppisid justiits- ja siseminister kokku kuriteovastase võitluse eelistused, mis võimaldab õiguskaitseasutustel paremini ressursse planeerida ja tööd paremini koordineerida:

alaealiste kuritegevuse vastane võitlus (alaealiste poolt ja alaealiste suhtes toime pandud kuriteod);

organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus (narkokuritegevus, inimkaubandus, kriminaaltulu ning korruptsioonikuritegevus).

Hiljem on prioriteete täiendatud ning lisatud majanduskuriteod (2009) ning küberkuriteod (2010). 6. Alates 2005. aastast on kriminaalpoliitika prioriteediks olnud kinnipeetavate arvu vähendamine ning

vanglasüsteemi reform (sh kriminaalhooldussüsteemi ning vanglate liitmine). Kui 2006. aastal oli Eestis 100

http://www.just.ee/15087

14

000 elaniku kohta 321 kinnipeetavat, siis 2012. aastal oli 100 000 elaniku kohta 262 kinnipeetavat – see tähendab, et kinnipeetavate arv on langenud 939 isiku võrra (4310-lt 2006. a 3371-le 2012. a). Avatud on kaks uut kambertüüpi vanglat (Tartu ning Viru) ning suletud laagertüüpi vanglaid (Ämari, Viljandi, Pärnu). 2011. aastal saavutati kokkulepe Tallinna vangla rajamiseks Maardu asemel Rae valda ning 2012. aasta lõpus suleti Harku ja Murru vangla viimane kinnine osakond Murru vanglas.

7. Läbi majanduskriisi on Eesti elanike turvatunne püsinud stabiilselt Euroopa keskmise taseme lähedal – oma kodukandis tunneb end üksi pimedal tänaval käies julgelt ~70% Eesti elanikest. Varasemad analüüsid on näidanud, et turvatunnet ei mõjuta mitte niivõrd kuritegelik olukord kodu läheduses kuivõrd kokkupuutumine narkoprobleemide ja alkoholijoobes inimestega. Märksa madalam on elanike turvatunne Ida-Virumaa asulates.

8. Riik on läbi kriminaalpoliitika arengusuundade seadnud eesmärgid alaealistega seotud kriminaalasjade

menetlemise kiirusele. 2018. aastaks on eesmärk, et alaealiste kahtlustatavate jaoks ei tohiks kohtueelne menetlus kesta üldjuhul enam kui 1 kuu ning alaealiste vägivallakuritegudes kannatanute jaoks enam kui 4 kuud. Nende, eriti esimese, prioriteetide täitmise suunas on politsei ja prokuratuur ka tugevat tööd viimastel aastatel teinud. Kahtlustatavate jaoks kestis menetlus 2012. aastal keskmiselt 2,4 kuud ning kannatanute jaoks 5 kuud.

Peamised probleemid

9. Ühiskonnale kõige ohtlikumateks on organiseeritud peitkuriteod (sh narko-, korruptsioonikuriteod ja rasked majanduskuriteod) ning isikuvastased kuriteod.

10. Alaealiste kuritegevuse vastase võitluse prioriteetsus tuleneb ühelt poolt sellest, et peamiselt saavad kriminaalsed karjäärid alguse nooruki-eas, mistõttu tasub reageerimisel panustada eelkõige noorte mõjutamisele. Teiselt poolt on noorte kriminaalne aktiivsus kõige kõrgem ning kui suudetakse vähenemine saavutada noorte käitumist mõjutades, siis on ka positiivne mõju kuritegevusega seotud kahjude vähendamisele ja turvatunde suurendamisele suurim. Lahendamistvajavaks probleemiks on kriminaalse käitumisega noorte liiga hiline märkamine ning erinevate asutuste puudulik koostöö noore mõjutamisel ning abistamisel. Eesti eesmärk on Põhjamaade eeskujul tagada, et noortel oleks kriminaaljustiitssüsteemiga võimalikult vähe kokkupuuted ning võimalikult palju kasutataks sotsiaalseid ennetus- ja mõjutusmeetmeid. Hetkel on veel probleemiks alaealiste ja noorte vangistuse liiga laialdane kasutamine, kuna üldjuhul vanglakeskkonnas korduvkuritegevuse riskid kasvavad mitte ei kahane.

11. Eesti kuritegevuse suureks probleemiks on kõrge korduvkuritegevuse määr. Kui esimesel vanglast vabanemise järgsel aastal paneb uue kuriteo toime 43% isikutest, siis kolme aastaga tõuseb osakaal 60%ni. Olulise osa kuritegudest panevad toime samad inimesed – korduvus on eriti suur joobes juhtimise ja varavastaste kuritegude puhul. Eelkõige on selle taga sõltuvusega seotud probleemid – kui neid ei suudeta lahendada või maandada, pole ka tõenäoline, et liigse alkoholitarbimise ja narkootikumide tarbimisega seotud kuritegude arv oluliselt langeb. Erinevalt tavauskumustest, on üldjuhul väheretsidiivsed raskeid isikuvastaseid ja narkokuritegusid toime pannud isikud, kelle korduvkuritegevuse riskid on pigem seotud vangistuse negatiivse mõju ja pikkade karistusaegadega, mis raskendavad oluliselt taasühiskonnastumist peale vangistusest vabanemist. Täpsem info (s.h teiste riikide retsidiivsustaseme kohta) on leitav www.just.ee/retsidiivsus.

12. Korduvus on suur ka kuritegude ohvrite seas. Mõne varguseliigi puhul on kuni 35% kannatanutest langenud aasta jooksul uuesti sama liiki kuriteo ohvriks4. Ettevõtetest 24% on langenud aasta jooksul mitme kuriteo ohvriks5. Seni on vähe tähelepanu pööratud ohvri ning tunnistaja heale kohtlemisele kriminaalmenetluses.

13. Eestis on kinnipeetavate arv ikka veel lubamatult kõrge (262 kinnipeetavat 100 000 elaniku kohta 2011. a seisuga), näiteks Soomes on 60 kinnipeetavat 100 000 elaniku kohta, Rootsis 78, Hollandis 94. Vangide arv on Eestis viimasel kümnendil vähenenud aeglasemas tempos kui kuritegude arv, vangide arvu vähenemist on pärssinud ka ennetähtaegse vabastamise konservatiivne poliitika ning kriminaalhoolduse sotsiaaltöö funktsiooni asendumine laiemate ülesannetega kontrollifunktsiooni rakendamisel.

4 www.just.ee/ovu

5 (Ahven, Rootalu, Rämmer, & Murakas, 2008)

http://www.just.ee/retsidiivsus

http://www.just.ee/ovu

15

14. Samaaegselt kinnipeetavate arvu vähenemisega on vähenenud ka kriminaalhooldusaluste arv: kui 2006. aastal oli 321 kinnipeetavat ja 587 kriminaalhooldusalust 100 000 elaniku kohta, siis 2012. aasta lõpuks 262 kinnipeetavat ning 526 kriminaalhooldusalust 100 000 elaniku kohta.

Joonis 3 . Kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arv 100 000 elaniku kohta, 1998-2012

15. Ressursid sisejulgeolekusüsteemis peavad olema jaotunud ühtlaselt, mis aitab tagada kvaliteetse personali värbamise ja hoidmise. 2012. a oli vanglasüsteemis erialase haridusega vanglaametnike osakaal 60%. Vanglasüsteemi kindlustamiseks nõuetele vastava tööjõuga tuleb tagada konkurentsivõimeline töötasu nii vangistuse kui ka taasühiskonnastamise valdkonna ametnikel. Süütegude kiirema ning kvaliteetsema menetlemise tagamiseks on vajalikud kvalifitseeritud prokurörid. Selle saavutamiseks ja jätkusuutlikuna hoidmiseks tuleb prokuröride töötasu siduda kohtunike palgaga (80% kohtuniku palgast), prokuröri abi palk peab moodustama 70% I astme kohtuniku palgast.

16. Küberkuritegevus on kasvav oht ning üks organiseeritud kuritegevuse liike, mille vastasele võitlusele süsteemset tähelepanu ei ole riigis pööratud. Vaja on spetsialiseerunud prokuröre ning kohtunikke (aga ka uurijaid). Samuti on vaja arendada küberekspertiisindust.

17. 2012. aastal kasvas taas nii kergemate vägivallakuritegude arv. Peamine riskitegur nende kuritegude sagenemisel on Eestis alkohol, mille tarbimise suurenemisega, kasvab joobes toimepandud kuritegude arv nii eluruumides kui avalikes kohtades. Alkoholist tingitud kuritegude toimepanemise risk on kõrge nii erinevates vanuse- kui ka rahvusrühmades, soo lõikes on aga enam tegu meeste probleemiga. Karistuspoliitiliste vahenditega pole võimalik esmasel ennetustasemel alkoholiga seotud kuritegusid ennetada, küll aga tuleks astuda samme selles suunas, et võimaldada alkoholiravi kriminaalhoolduse raames sõltlastele, kelle peamiseks korduvkuritegevuse riskiks on liigne alkoholitarbimine.

18. Kuritegevus ning elanike turvatunne on näitajatelt riigis ebaühtlaselt jaotunud. Kuritegusid pannakse toime enam ning elanike turvatunne on madalam Tallinnas ning Ida-Virumaal. Kui Tallinna puhul selgitavad kõrgemat näitajat suuremal määral ka linna suurusest tulenevad tegurid, siis Ida-Virumaa puhul on peamiseks probleemiks halvem sotsiaal-majanduslik olukord.

Peamised võimalused

Kriminaalpoliitika prioriteedid on toodud Riigikogu kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2018 (http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50603/Kriminaalpoliitika+arengusuunad+aastani+2018.pdf) ning sellest lähtutakse kriminaalpoliitika teostamisel. Järgnevalt on välja toodud mõned olulisemad teemad: 19. Kriminaalpoliitika esmasteks eesmärkideks on korduvkuritegevuse ning alaealiste kuritegevuse ennetamine. 20. Kuna ühiskonnale tekitavad kõige suuremat kahju organiseeritud kuritegevus, sealhulgas majandus-,

korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse kuriteod ning isikuvastased kuriteod, sealhulgas perevägivald, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata nimetatud kuritegude ennetamisele ning neile reageerimisele.

313 340 351 350

320 338 338 328 321

258 273 264 255 254

262

148

370

464

519 492

538

599 586 586 633 624 633

565 555 526

0

100

200

300

400

500

600

700

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Kinnipeetavad Kriminaalhooldusalused

http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50603/Kriminaalpoliitika+arengusuunad+aastani+2018.pdf

http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=50603/Kriminaalpoliitika+arengusuunad+aastani+2018.pdf

16

21. Organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb vähendada kuritegevusest saadavat tulu kurjategijate poolt. Õiguskaitseasutustel tuleb keskenduda kriminaaltulu äravõtmisega seotud meetmetele, muu hulgas tuleb selleks tagada valdkonna spetsialistide süsteemne koolitus.

22. Eesti peaks vältima nn kontrolliühiskonna teket, mis tähendab aina suurema hulga inimeste sattumist üha pikemaks ajaks kriminaaljustiitssüsteemi võrku, mis on riigile kallis ja pärsib normaalse ühiskonna arengut. Kriminaalpoliitika jaoks on see väljakutse, mille vältimiseks tuleb soodustada vabanenute iseseisvat toimetulekut. Oluliseks korduvkuritegevusega seonduvaks probleemiks on kinnipidamiskohast vabanenud isikute suutmatus kohaneda eluga vabaduses ja seetõttu uute kuritegude toimepanemine. Vabanenu ebapiisava hõivatuse ja positiivsete sotsiaalsete sidemete puudumisega kaasneb kõrgendatud korduvkuritegevuse risk. Seda riski on võimalik maandada läbi ühiskonnaga sidususe suurendamise, s.t karistuse kandmise ajal ja ka karistuse kandmise järgselt tuleb tähelepanu pöörata taasühiskonnastamist võimaldavatele tegevustele. Justiitsministeerium on selleks koos Eesti Kirikute Nõukoguga käivitanud tugiisikute süsteemi vanglast vabanenutele. 2012. aastal koolitati süsteemi raames 50 tugisikut ning tugiisiku sai 27 vanglast vabanenut – järgnevatel aastatel peab tugiisiku saanud vabanenute arv oluliselt kasvama. Samas tuleb meeles pidada, et paljude kinnipeetavate jaoks pole põhiliseks probleemiks kriminaalne elustiil, vaid sotsiaalsed ning psühholoogilised probleemid (eluaseme puudumine, tööoskuste puudumine, alkoholism, narkomaania jne).

23. Vanglakaristust kui kõige vähemefektiivset karistusviisi retsidiivsuse vähendamise aspektist tuleb nii alaealiste kui täisealiste puhul kohaldada ultima ratio printsiibist lähtuvalt. Eestis juba on küllalt palju karistamis- ja mõjutamisalternatiive, mille kasutamist tuleks laiendada. Näiteks 2011. aasta alguses oli vanglas ca 1000 narkosõltlast ehk ca 30% kinnipeetavatest, kellest osa tuleks kohe suunata sõltuvusravile, mitte vanglasse. Ambulatoorse narkomaaniaravi hind kuus on alla 500 euro; üks kuu vanglas maksab riigile aga ligikaudu 1000 eurot. Samuti tuleb võimaldada seksuaalkurjategijatele ravi ning koolitada välja vastava ala spetsialiste. Narkoravi vangistuse asendusravina võimaldava seaduse võttis riigikogu vastu 01.02.2011, 2012. aastal suunati esimene kinnipeetav vanglast välja narkoravile. Samuti on veel ärakasutamata võimalusi lepitusteenuse kasutamisel, üldkasuliku töö, tingimisi karistamise ning kriminaalhoolduse ratsionaalsemal rakendamisel.

24. Alates 2004. aastast on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada, kui avalik menetlushuvi pole suur ja kui karistus ei ole otstarbekas. Sellistel alustel (KrMS §§ 202, 203) lõpetatakse aastas ca 13% lahendatud kuritegudest, valdavalt kasutatakse seda menetlusliiki kehalise väärkohtlemise juhtumites. Alates 2006. aastast on võimalik kriminaalasi lahendada 48 tunniga kiirmenetluse abil – nii lahendati 2011. aastal 2388 (21%) isiku kriminaalasi (2008 18%, 2010 19%). Alates 2007. aastast on uue menetlusliigina ka lepitusmenetlus (KrMS § 2031), mida samuti kasutatakse kõige sagedamini kehalise väärkohtlemise juhtumites. 2009. aastal lõpetati leppimise tõttu 151 isiku kriminaalasi (moodustades 4% otstarbekusest lõpetamise põhjustest) ning 2010. aastal 358 isiku kriminaalasi (9%). 2012. aastal lõpetati leppimise tõttu menetlus 641 isiku suhtes. Sellist suunda tuleb jätkata - kuritegude kiire ja kvaliteetse lahendamise garantiiks, mille osas edasisi jõupingutusi tuleb teha, on:

kvaliteetsed menetlejad ja eksperdid, sh nende konkurentsivõimeline palk ning spetsialiseerumine;

ekspertiiside kvaliteet, sh kaasaegsed seadmed ning järjekordade puudumine;

infosüsteemide tõrgeteta toimimine (registrite ning E-toimiku arendamine);

menetluse kiirus;

tunnistajate ja kannatanute väärikas kohtlemine süüteomenetluses;

uudsed sobilikud menetlus- ja karistusliigid. 25. Alates 2003. aastast on süsteemselt läbi viidud uuringuid ja analüüse ning oluliselt on edasi arendatud

kriminaalstatistikat. Teaduspõhise lähenemise juurutamise üheks oluliseks takistuseks on uurijate vähesus või puudumine.

Statistika puhul on jätkuvaks probleemiks andmete puudulikkus (nt seni puuduvad andmed karistuste, ohvrite ja korduvkurjategijate profiili kohta). Sarnaselt kriminaalmenetluse andmetega tuleb korrastada ja viia ühtsetele alustele ka kohtute, eelvangistuse, vangistuse, kriminaalhoolduse ja muude karistuste täideviimist puudutav statistika.

Eestis on vaid piiratud arv kriminolooge ning uuringute puhul tuleb kasutada välismaal varem läbiviidud uuringuid ja analüüse ning teha tihedat koostööd ülikoolidega, teiste riikide teadlastega, eraldi eesmärgiks peab olema üliõpilaste ning doktorantide kaasamine uuringute tegemisse. (Alates 2006. aastast korraldatakse kriminoloogia- ja karistusõiguse-alast tudengitööde konkurssi.)


http://www.just.ee/kriminaalstatistika


17

Probleemiks on, et ohvriuuringuid viiakse enamasti läbi väga harva ning statistika ei anna kuritegevuse tegeliku olukorra kohta täit pilti. Jätkata tuleb olulisemate analüüside kirjastamist kriminaalpoliitika uuringute sarjas trükisena.

Seni on vähe kasutatud mõju-uuringuid, mis aitavad vastata küsimusele, kuidas eelnõu muutmine või karistuse leevendamine võib mõjutada kuritegelikku olukorda. Eesmärgiks peaks olema vältida kvaliteedi arvelt kiirustades koostatud eelnõusid.

Praegu puuduvad süsteemselt kogutavad andmed selle kohta, kui suure osa kuritegudest panevad toime kõik kriminaalkaristuse saanud isikud või ka need isikud, kelle kriminaalmenetlus otsustati lõpetada. Korduvkuritegevuse ennetamiseks on vajalik teaduslikult uurida karistuse saanud isikute edasist eluteed (käivitada longituuduurimus).

Kuriteoennetus peab toimima Euroopa mudelist lähtuvalt, kus kinnipeetavate arv on väike ning panustatakse sotsiaalsüsteemile. 2013. aastast on taastatud kuriteoennetuse riiklik eraldis

Peamised ohud 26. Seoses Eesti kuulumisega Euroopa Liitu ja Schengeni ruumi ning elatustaseme tõusuga võib oodata senisest

erineva rassilise, etnilise ja religioosse taustaga immigrantide ja turistide arvu kasvu, mis võib kaasa tuua niisuguste erisustega seotud intsidentide sagenemise. Rassismikuritegusid tuleb ennetada.

27. Puuduvad ressursid tugiisikute süsteemi käivitamiseks ning ebaõnnestumine tugiisikute leidmisel. 28. Puuduvad ressursid alternatiivkaristuste kohaldamiseks (nt narkoravi) ning jätkuvad sõltuvusprobleemid,

millest tulenevalt tõuseb või jääb kõrgele tasemele ka korduvkuritegevus. 29. Prokuratuuri ressursside vähesus, mis ei võimalda seatud menetluskiiruse eesmärke täita. 30. Ressursipuudus eelnõude mõjude analüüsimiseks ning osaliselt ka usaldusväärse statistika puudumine. 31. Omavalitsuste väike tahe ning suutmatus kuriteoennetust iseseisvalt koordineerida, lastega töötavate

ametnike puudulikud koostööoskused. 32. Vanglate valdkonnas personali leidmise raskused eelkõige Ida-Viru ja Tallinna piirkonnas.

18

2. Õigusemõistmine ja õiguskaitse Tegevusvaldkond hõlmab I ja II astme kohtute ja nende registrite, reguleeritud õigusametite ja -kutsete ning riigi õigusabi korraldust ja arendamist. Tegevusvaldkonna olukorra analüüs Peamised saavutused 1. Juurdepääs õigusemõistmisele ja menetlusinfole on paranenud ning loodud on eeldusi kohtumenetluse kiirendamiseks. 2012. aastal 1. juulil jõustunud riigilõivuseaduse muudatused vähendasid riigilõive kohtumenetluses ja lihtsustasid riigilõivude arvestamise süsteemi. Kehtestatud on põhimõte, mille kohaselt makstakse läbi Avaliku E-toimiku kohtule avalduse esitamisel väiksemat riigilõivu kui dokumendi esitamisel paberil või e-postiga. Nimetatud muudatus on suurendanud kohtusse pöördumist Avaliku E-toimiku kaudu. Avaliku E-toimiku kaudu liiguvad kohtudokumendid menetlusosaliste ja kohtu vahel viivituseta ja info menetluse kohta on osalistele hõlpsasti kättesaadav. 2. Kohtumenetluse kiirendamise eelduste loomiseks jõustusid 2013. aasta alguses tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused, mis muuhulgas samuti toetavad kohtudokumentide elektroonilist kättetoimetamist, struktureeritumat eelmenetlust ja võimaldavad maksekäsu kiirmenetlusest hõlpsasti hagimenetlusse üleminekut. 3. Rakendunud on kohtute infosüsteemi (KIS) statistikakeskkond, mis võimaldab kohtute esimeestel operatiivselt saada andmeid menetlusstatistikast. Nimetatud keskkonnas on välja arendatud iga kohtumenetluse liigi põhistatistika, keskmise menetlusaja ja lahendamise tulemuste aruanded, mida on võimalik koostada nii kohtu koondaruannetena kui ka detailselt iga kohtuniku kohta. 4. Edukalt on rakendunud kohtute esimeeste aruandlus õigusemõistmise korrakohasest toimimisest kohtute haldamise nõukojas (KHN), mille käigus käsitleb kohtu esimees ka vanade kohtumenetluste osakaalu kohtus. 2012.a lõpuks oli maakohtutes menetluses 261 tsiviilasja (s.o ca 2% menetluses olevate asjade koguarvust), milles menetlus on kestnud 3 või enam aastat) ning 107 kriminaalmenetlusasja (s.o ca 5% menetluses olevate asjade koguarvust), milles menetlus on kestnus 2 või enam aastat.

Joonis 4. Menetlusse võetud ja lahendatud asjade arv.

14118

31784

31349 28389

29533

32720

29575

26276

23533

27808

21629

17744

28426

24450

20908

17484 15000

17000

19000

21000

23000

25000

27000

29000

31000

33000

35000

2009 2010 2011 2012

lahendatud tsiviilasjad saabunud tsiviilasjadlahendatud kriminaalmenetlusasjad saabunud kriminaalmenetlusasjad

19

5. Tsiviilkohtumenetluses oli arvestuslik keskmine menetlusaeg 2012.a lõpuks maakohtutes keskmiselt 197 päeva, sh Harju Maakohtus 201 päeva, Pärnu Maakohtus 206 päeva, Tartu Maakohtus 180 päeva ja Viru Maakohtus 195 päeva.

Joonis 5. Arvestuslik keskmine menetlusaeg tsiviilkohtumenetluses 2009-2012. 6. Maksekäsu kiirmenetlus tsiviilkohtumenetluses: Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas paiknevas maksekäsukeskuses lahendati 2012.a üle 36 000 avalduse e ligikaudu 60% tsiviilkohtumenetluse kogumahust. 2012. aasta lõpuks lahendamata jäänud avalduste arv – ligikaudu 9500 avaldust – on optimaalses suhtes keskmise menetlusajaga. See tähendab, et aasta lõpuks lahendamata jäänud asjade arv on ligikaudu sama, mis viimase 90 päeva jooksul esitatud asjade arv. 7. Kriminaalmenetlus: 2012.a lõpuks oli arvestuslik keskmine menetlusaeg üldmenetluse asjades 406 päeva, sh Harju Maakohtus 217 päeva, Pärnu Maakohtus 352 päeva, Tartu Maakohtus 399 päeva ja Viru Maakohtus 692 päeva.

Joonis 6. Arvestuslik keskmine menetlusaeg üldmenetluse asjades kriminaalmenetluses. 8. Loodud on kohtujuristi ametikoht. Kohtujuristide värbamine on oluliseks menetlusi kiirendavaks ja õigusmõistmise kvaliteeti tagavaks sammuks. Kohtute seaduses on kohtujuristi ametikohale kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ja tagatud töötasu alates poolest esimese astme kohtuniku ametipalgast. 9. Registrimenetlused: Enamik registritoiminguid saab ühinguregistrites teha elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu. Juba aastal 2011 tehti 98% asutamistest ning 94% muudest ühinguregistri muudatustest elektrooniliselt. Alates 2010. aastast esitatakse majandusaasta aruanded registrile elektrooniliselt ühtsele taksonoomiale vastavalt, mis on vähendanud nii riigi kui ka ettevõtjate halduskoormust ning oluliselt tõstnud aruannete keskmist kvaliteeti. 2012. aasta lõpus võeti kasutusele uus kasutajasõbralikum ning turvanõuetele vastav äriregistri menetlustarkvara. Uus tarkvara lähtub paberivabast asjaajamisest, tööprotseduuride automatiseerimisest ja infovahetustest teiste infosüsteemidega. Samal ajal rakendus piirkonnaülene

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

2009 2010 2011 2012

Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus maakohtute keskmine

150200250300350400450500550600650700750800

2009 2010 2011 2012

Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus maakohtute keskmine

20

registrimenetlus, mis peaks tagama kõikidele menetlejatele ühtlase töökoormuse ning tõhustama majandusaasta aruannete üle teostatavat järelevalvet. Alates 2011. aasta maikuust esitatakse 99% kinnistamisavaldustest elektrooniliselt ja on loodud eeldused piirkonnaüleseks menetlemiseks. 2009. aasta algusest on kinnistusregister lõimitud maakatastriga, 2010. aastast aadressiandmete süsteemiga ja ehitisregistriga. Harju Maakohtu kinnistusosakonna paberarhiivi digiteerimine lõppes 2012. aastal ja 2013. aastal alustati teiste kinnistusosakondade paberarhiivi digiteerimist Harju Maakohtus. 2010. aasta lõpul valmis abieluvararegistri menetlustarkvara, mis võimaldab kiirendada kandeavalduste menetlemist, ja 2013. aastast alustas tööd veebipäringusüsteem, mille kaudu saab kiiresti ja mugavalt tutvuda abieluvararegistrisse kantud andmetega. Kinnistusosakonnad on alustanud paberregistrikaartide ümberkirjutamist. 2010. aastal algas pärimisregistri ajakohastamise projekt, mille tulemusena antakse pärimisregistri 2015. aastal pidamine üle Notarite Kojale. Pärimisregistrisse hakkavad 2013. aastas sügisest kandeid tegema notarid, kohtud ja konsulaarametnikud. 10. Tsiviiltäitesüsteem: 01.01.2010. a jõustus uus kohtutäituri seadus, millega loodi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi koda) ning oluliselt korrastati ja arendati nii kohtutäiturite kui ka nende abide ametit. Alates 01.01.2011. a toimub avalik-õiguslike nõuete jaotamine koja vahendusel tööpiirkonna keskmise töökoormuse alusel ning alates 01.01.2014. a võetakse nõuete jagamisel aluseks ka nõuete täitmise efektiivsus. 11. Õigusabi kättesaadavus: 1. jaanuaril 2010. a jõustusid seadusmuudatused, mille kohaselt sai advokatuur keskse rolli riigi õigusabi korraldamisel. Muudatustega seati eemärgiks muuta riigi õigusabi osutajate määramise korraldust selliselt, et riigi õigusabi osutav advokaat määratakse ainult advokatuuri poolt. Uurijad ja prokurörid enam advokaatide otsimisega ei tegele. Muudatuse tulemusena kadus neil võimalus valida endale ise sobiv vastane. Lisaks eelnimetatule hakkas igal aastal pärast riigieelarve vastuvõtmist kehtestama riigi õigusabi tasumäärade suurusi advokatuuri juhatus, arvestades seejuures riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust. Advokatuuril on olemas vajalik oskusteave, millest lähtuvalt on tal võimalik välja töötada ja kujundada olemasolevate eelarvevahendite piires kõige mõistlikumad ja advokaate sõltuvalt asja keerukusest kõige paremini motiveerivad tasumäärad. See on muutnud riigi õigusabi rahastamise paindlikumaks ning loonud eeldused riigi õigusabi osutava advokaadi töö paremaks tasustamiseks. Loodud on ka elektrooniline tasuta esmatasandi õigusabikeskkond www.juristaitab.ee ning oluliselt on suurendatud riigieelarvest õigusabi rahastamiseks eraldatud summasid:

2011. a 2012. a 2013.a

Esmatasandi õigusabi eraldis 29 061 EUR 85 000 EUR 110 000 EUR

Riigi õigusabi eraldis 2 982 213 EUR 3 835 000 EUR 3 835 000

EUR

12. Antakse välja Ida-Viru stipendiumi, mis on ellu kutsutud justiitsministeeriumi, advokatuuri, kohtute ja prokuratuuri ühisprogrammina Ida-Viruma piirkonna õiguskutsetesse kvalifitseeritud järelkasvu toomiseks ülikooli magistriõppe juuratudengite seast:

2011. a 2012. a 2013.a

6 353 EUR 19 200 EUR 25449 EUR

Peamised probleemid 1. Kohtusüsteem ei taga tõhusat ja menetluses pidevat, pausideta õigusemõistmist. Mõistlik menetlusaeg ei ole kohtusse pöördujale ühtlaselt tagatud. See on peamiselt tingitud ebapiisavast kohtusüsteemi rahastamisest, mis ei võimalda välja arendada õigusmõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikku kvalifitseeriud ja motiveeritud tugipersonali. Istungisekretäri töötasu on kuus 543 eurot, mida ei saa pidada konkurentsivõimeliseks ja mille suurus ei vasta ametikoha tööülesannetele ja vastutusele. Praktiliselt kõik kohtuistungisekretäri ametikohad on võrreldes avaliku teenistuse võrdväärsete ametikohtadega oluliselt madalamalt (20% või rohkem) tasustatud.

http://www.juristaitab.ee/

21

Konsultandi tänane, juristide hulgas konkurentsivõimetu keskmine töötasu 863 eurot kuus on kindlasti üheks põhiliseks põhjuseks, miks heatasemelised juristid kohtutöölt lahkuvad. Konsultandi töökoht on kujunenud kõrghariduse omandanutele esmaseks hüppelauaks advokatuuri või mujale erasektorisse, mistõttu kohus kaotab sageli pärast ülikooli lõpetamist väljaõppinud ja kõrge kvalifikatsiooni omandanud spetsialisti. Hea meeskonnatöö tekkimist kohtunike ja konsultantide vahel takistavad nii ülisuured palgakäärid kui ka see, et tugipersonali napib, keskmiselt peab üks konsultant abistama kahte kohtunikku. Ka avaliku sektori palgauuringu 2012 tulemused näitavad selgelt, et kohtusüsteemis on palgad nii turu kui avaliku sektori võrdluses madalad. Kohtusüsteemile 2013. aastal riigieelarvest eraldatud lisaraha toel on võimalik lahendada probleem vaid osaliselt (kohtutesse luua 19 uut kohtujuristi ametikohta, 58 senist konsultandi ametikohta kujundatakse kohtujuristideks ning Harju Maakohtus, kus lahendatakse pooled kohtumenetlused (v.a maksekäsk), kehtestatakse ametikohtadele kõrgemad ametipalgad ja tulemustasu süsteem). Kõikides teistes kohtutes püsib kohtuametnike madala töötasu probleem teravana ka 2013 aastal. 2. Kvalifitseeritud õigusabi ei ole Ida-Virumaal kättesaadav, samuti on seal piirkonnas raskusi kvalifitseeritud tööjõu leidmisega kohtutesse. Kohtulike registrite pidamine võiks võrreldes tänasega olla kuluefektiivsem ja tõhusam. Registripidamine on hajutatud hetkel kohtu tööpiirkondade kaupa üle Eesti, notarid ja registritöötajad teevad registritega seonduvalt dubleerivat tööd ega kasutata täielikult ära infosüsteemide võimalusi. Registrite turvalisus ei vasta täielikult määratud turbeastmele ning selle saavutamine nõuab suuri investeeringuid. Registrite pidamine on olemuselt täitevvõimu ülesanne, mistõttu vaieldakse, kas see peab kuuluma õigusmõistmise ehk kohtute tegevusvaldkonda. Ka täna kasutatakse registrites tööl olevaid kohtunikuabisid õigusemõistmise funktsioonide täitmiseks (menetluskulude taotluste lahendamine), mis loob süsteemi rohkem ebaselgust ning muudab küsitavaks juhtimise ja järelevalve tõhususe. Avalikkusele on ebaselge, miks sarnase nimega ametnikud teevad erineva iseloomuga tööd (õigusemõistmine vs registripidamine). Kuna õigusemõistmine ja registripidamine on oma olemuselt erinevad, tuleks need funktsioonid ka selgelt lahus hoida. Tänane olukord, kus õigusemõistmise funktsiooni täidavad osaliselt registrites ametis olevad kohtunikuabid, on tingitud kohtunike ülekoormusest, mille tulemusena on osa ülesannetest antud tugipersonalile täitmiseks, kuid tulenevalt nende piiratud pädevusest ja ametnike puudusest ei ole nende funktsioonide tõhus täitmine tagatud. Kohtulikesse registritesse kantud andmete taaskasutusse andmine on tasuline. 1. Tsiviiltäitesüsteem ei toimi veel piisavalt tõhusalt. Kohtutäiturite tasu suurus ei sõltu hetkel nõude täitmiseks

tehtava töö hulgast ning seega ei ole keskmised ja sellest keerukamad täiteasjad kohtutäituritele motiveerivad. Samuti puudub täna kohtutäituritel efektiivseks ja kiireks menetluseks tuge pakkuv kaasaegne ja asjakohane menetlussüsteem. Täitemenetluse infosüsteemi kaasajastamiseks on käivitunud täitemenetluse valdkonna infosüsteemi (TäitIS) arendusprojekt.

2. Vandetõlgikutse ei ole tõlkijate seas populaarne ega piisavalt levinud. 3. Pankrotiasjade ülevaade on nii halduritel kui järelvalvet teostaval kohtul raskendatud, kuivõrd puudub ühtne

selget ülevaadet võimaldav elektrooniline keskkond nende asjade menetlemiseks. Senine menetluse kulgemise jäädvustamine raskendab haldureil tähtaegselt hallata kõiki toiminguid ning kohtul sekkuda nn seisvatesse menetlustesse operatiivselt teostamaks efektiivset järelevalvet ja tagada pankrotiasja korrektne menetlus.

Peamised võimalused 1. Selleks, et tõhustada õigusemõistmist ning pikemas perspektiivis vähendada valdkonna kulusid, tuleb

perioodil 2014-2017 hakata tänasega võrreldes oluliselt suuremas mahus kohtusüsteemi rahastama. Kohtuametnike palgatase tuleb muuta konkurentsivõimeliseks ja luua kohtujuristide tugimeeskond kõigis I ja II astme kohtutes. Vaid kõrgelt kvalifitseeritud piisava arvukusega kohtuametnikkonna toel, kellele makstakse õiguselukutsete tööturul konkurentsivõimelist palka, oleks võimalik tagada kvaliteetne õigusemõistmine ja menetlustähtaegade lühendamine ilma, et oleks vaja suurendada oluliselt kohtunike arvu. Kohtus töötama motiveeritud ja kvalifitseeritud kohtuametnikud tagaks süsteemi seest ka kohtunike järelkasvu, mis on vananevat kohtunikkonda arvestades oluline.

22

2. Korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on võimalik ka tänase kohtuhaldusmudeli juures korrastada kohtusüsteemi seniseid ülesandeid ja struktuuri, samuti arendada kohtusüsteemi rahastamist, kohtuhaldust, kohtute tööprotsesse ning süvendada süsteemisisest vastutustunnet. Kohtusüsteemi on võimalik arendada kohtute kvaliteedijuhtimise ning menetluse efektiivistamise kaudu. Kohtute kvliteedijuhtimise rakendamiseks töötatakse kohtusüsteemi siseselt välja kohtuhalduse, kohtujuhtimise ja kohtumenetluse juhtimise kvliteedikriteeriumid.

3. Korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline regulaarselt läbi viia kohtute ja kohtunike töökorralduse hindamisi ning analüüsida keskmisi menetlusaegu. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb välja arendada õigusemõistmise korrakohase toimimise järelevalvepõhimõtted ning täiendada kohtute esimeeste aruandluskorda.

4. Kohtumenetluste tõhustamiseks, kohtupersonali töökoormuse vähendamiseks, kohtumenetluse läbipaistvamaks ja kohtuasjaga seonduva info kättesaadavamaks muutmiseks on vajalik edasi arendada uut kohtute infosüsteemi ja Avalikku E-toimikut. Jätkata tuleb ka kohtute ja kohtulike registrite varustamist kuluefektiivset õigusmõistmist toetavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste lahendustega. Kohtusse saabuvate dokumentide kvaliteedi tagamiseks, seeläbi kohtute töökoormuse vähendamiseks ning kohtusse pöördujate abistamiseks tuleb tagada Avalikus E-toimikus kohtule esitatava dokumendi koostamise funktsionaalsus, mis aitaks pikemas perspektiivis kokku hoida ka riigi õigusabi kulusid tsiviil- ja halduskohtumenetluses.

5. Kohtumajade töötingimuste ja turvalisuse taseme tõstmiseks tuleb renoveerida Kuressaare kohtumaja ja ehitada uus hoone Harju Maakohtule, kuhu koondatakse kõik Harju Maakohtu kohtumajad.

6. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse Ida-Virumaa tegevuskavast tuleb kaaluda registrite viimist Ida-Virumaale. Registrite tsentraliseerimise tulemusena muutub registripidamine tõhusamaks ja kuluefektiivsemaks, samuti muutuvad selgemaks registrite juhtimis- ja järelevalvesüsteemid. Analüüsi raames tuleb samuti kaaluda registrite pidamise funktsiooni kohtutest eraldamist, institutsionaalsete ja organisatsiooniliste muudatustega registripidamise efektiivsemaks muutmist.

7. Lisaks tuleb leida riigieelarvelised vahendid kohtulike registrite turvalisuse tõstmiseks ja teha vastavad infotehnoloogilised arendused.

8. 2013. a. hakkavad registriosakonnad digiteerima registri- ning äri- ja avalikke toimikuid, mis kestab 2016. a lõpuni. Digiteeritud registridokumendid tagavad registriandmete parema kättesaadavuse (äri- ja avaliku toimiku dokumentidega saab tutvuda ka läbi veebi) ning on eelduseks piirkonnaülesele registrimenetlusele.

9. Kohtulikesse registritesse kantud andmete tasuta taaskasutusse andmiseks tuleb leida eelarvelised vahendid. 10. Kohtutäiturite tasu suurus tuleb viia sõltuvusse nõude täitmiseks tehtava töö hulgast, et oleks tagatud

kohtutäiturite motivatsioon täita ka keskmiselt ja sellest keerukamaid täiteasju. Ühtlasi tuleb kohtutäituritel menetluse läbiviimise hõlbustamiseks kasutusele võtta elektrooniline täitemenetluse süsteem (e-täitur), mille loomist toetab Euroopa Komisjon 1,44 miljoni euroga.

11. Üle tuleb vaadata vandetõlkide kutseregulatsioon ning leida võimalusi vandetõlgikutse propageerimisele ja vandetõlkide arvu suurendamiseks.

12. Pankrotihalduritel tuleb kasutusele võtta kaasaegse elektroonilise keskkonna võimalused pankrotiasjadest ülevaate loomiseks ja tõhusama ülevaate võimaldamiseks kohtule.

Peamised ohud 1. Õigusemõistmisele riigieelarvest eraldatava raha ebapiisavus ei võimalda kvalifitseeritud kohtuametnikkonna

loomist (ega ka kohtunikele järelkasvu kasvatamist) ega koolitamist, mistõttu kohtute jõudlus ja kohtulahendite kvaliteet ei parane. Ei ole võimalik saavutada Vabariigi Valitsuse poolt õigusmõistmise eesmärgiks seatud 100 päevast menetlustähtaega ning riigihangete asjades ei ole võimalik hoida halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud 45 päevast menetluse kestust. Ühtlasi seab eraldatava raha ebapiisavus ohtu registripidamise tõhustamise selle tsentraliseerimise kaudu.

2. Riigieelarvest eraldatava raha ebapiisavus ei võimalda kohtutega seotud infosüsteemide (sh Avaliku E-Toimiku) jätkuvat arendamist ning kohtute varustamist vajaliku informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiaga, mistõttu ei ole võimalik tõhustada kohtute tööd ja vajadus tehnilise tugipersonali järele ei vähene.

3. Kohtusüsteemi siseselt ei kiideta heaks kohtusüsteemi kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning kohtumenetlust ei suudeta läbi tulemuslikuma juhtimise efektiivistada.

23

4. Kehtiva registripidamise ülesehituse korral ei ole tagatud tõhus registripidamine, järelevalve ega registrite juhtimine, olukord võib tulevikus halveneda. Puudub suutlikkus kokku leppida registripidamise tsentraliseerimise ja tõhustamise põhimõtetes.

5. Registrite turvalisuse ja toimimise pidevuse tagamine, sh ISKE rakendamise suutlikkus.

24

3. Õiguspoliitika

Riigi peamiseks eesmärgiks õiguspoliitika alal on maailma kõige parema õiguskorra loomine. See tähendab

keskendumist nii õigusloomeprotsessile ning õiguskorra pidevale hindamisele eesmärgiga tagada olemasolevate

ja loodavate õigusnormide kestvalt paranev kvaliteet ning sisuliselt kõigis määratletud tegevusvaldkondades

maailmas seni avastatud parimate õiguslike lahenduste käivitamist Eestis. Seejuures tähendab kvaliteet

põhiõiguste materiaalset tagatust, seda tagava õiguskorra toimimise kiirust ning efektiivsust nii riigi kui inimese

jaoks.

Justiitsministeeriumi missiooniks õiguspoliitika valdkonnas on: (a) ministeeriumi enda õigusloometegevuse tulemusena ning (b) teiste ministeeriumite õigusloometegevuse juhtimise kaudu luua põhiseadusest lähtuv eesmärgipärane, efektiivne ning teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimeline õigussüsteem, mis on isikutele piisavalt kättesaadav. See hõlmab riigi õiguspoliitika elluviimist ja kavandamist, õigusloome koordineerimist ning õigusaktide

terviktekstide koostamist.

Õiguspoliitika all mõistetakse ühiskondliku ja poliitilise elu teadlikku ja eesmärgistatud kujundamist kehtestatud

õigusaktide kaudu. Seega on õigus spetsiifiline juhtimisinstrument poliitiliste otsuste elluviimiseks, iga õigusnorm

on mingi valdkonna poliitika elluviimise vahend.

Õiguspoliitika juhtimisega kaasnev eesmärk on tagada poliitilistele otsustajatele ülevaade sellest, millised on üldse

mõeldavad valikud õiguskorra kujundamisel, missuguseid lahendeid saab pidada juriidiliselt soovitavaks ning luua

võimalused õigusaktide toimivuse pidevaks perioodiliseks hindamiseks.

Õigusriik on mitte üksnes poliitiline, vaid ka kultuuriline mõiste. Õigussüsteem saab olla efektiivne ainult juhul, kui

selle pakutavaid võimalusi piisavalt teatakse ja neid kasutatakse – seega on õiguspoliitika valdkonna üheks

eesmärgiks elanike piisav õigusteadlikkus. Toimiva õigussüsteemi oluliseks osaks, eriti väikeriigis nagu Eesti, on

adekvaatne omakeelne mõisteaparaat, seetõttu tegeleb Justiitsministeerium erinevalt paljude riikide sarnastest

asutustest ka õiguskeele küsimustega.

Tegevusvaldkonna olukorra analüüs

Peamised saavutused

1. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond ning struktuuriüksused, mis on varem täitnud osakonna

praeguseid funktsioone (avaliku õiguse osakond, eraõiguse osakond, õigusloome metoodika osakond,

majandusõiguse osakond jne), on seni keskendunud peaasjalikult Justiitsministeeriumi enda vastutada

olevate õigusaktide koostamisele. Alates 1990-ndate aastate algusest on ministeeriumi õigusloome-

üksused tegelenud peamiselt õigussüsteemi üldosa reformimisega, et tagada põhiseaduspärane

regulatsioon.

2. Ministeeriumi õigusloometegevuse kvaliteeti võib hinnata suhteliselt heaks, kvaliteedi on taganud

teaduspõhisus ja võrdlevad uuringud.

3. On loodud euroopalik eraõiguse süsteem – nüüdisaegsete seadustega on kaetud tsiviilseadustiku üldosa,

võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, ühinguõigus ning tsiviilkohtumenetluse-,

täitemenetluse- ja maksejõuetusõigus.

4. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus asendab alates 1995 kehtinud ja suuresti ENSV abielu- ja perekonnakoodeksil rajanenud perekonnaseadust. Uue seaduse suurim sisuline muudatus puudutab abikaasade vararežiimi: kui varem oli kas ühisvara või optsioonina abieluvara leping, siis nüüd saab abielu sõlmides valida koguni kolme variandi vahel: varaühisus, varalahusus või vara juurdekasvu tasaarvestuse

25

meetod, lisaks säilib abieluvara lepingu sõlmimise võimalus. Abikaasade varasuhetele suurema valikuvabaduse ning isekorraldusõiguse andmine sobitub hästi üldise privaatautonoomia põhimõttega.

5. Avaliku õiguse valdkond on hõlmatud mitmete alusregulatsioonidega, s.h haldusmenetluse seadus,

asendustäitmise ja sunniraha seadus, kohtute seadus, riigikontrolli seadus, õiguskantsleri seadus,

kohtutäituri seadus, halduskohtumenetluse seadustik, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seadus, halduskoostöö seadus, riigi õigusabi seadus, korrakaitseseadus ja majandustegevuse seadustiku

üldosa seadus.

6. 2012. aastal lisandus saavutusena uue avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmine. Selle tulemusena

muutuvad edaspidi ametnikele seadusega ettenähtud hüved sarnasemaks võrreldes töölepingu alusel

töötavate isikutega, samuti muutub selgemaks ametnike palgakorraldus ning seeläbi ka erasektoriga

paremini võrreldavaks. Lisaks täpsustab uus seadus ametniku mõistet, mistõttu täidavad edaspidi avaliku

võimu teostamisega mitteseotud ülesandeid ametiasutuse töötajad.

7. Peale selle on avaliku õiguse valdkonnas ette võetud kodifitseerimised olemasolevate regulatsioonide

parendamiseks ja lihtsustamiseks. Alates 2007. aastast on Vabariigi Valitsus Justiitsministeeriumi

juhtimisel tegelenud nelja olulise avaliku õiguse valdkonna kodifitseerimisega. Õigusvaldkondadeks, milles

kodifitseerimisprojektid algatati on keskkonnaõigus, majandushaldusõigus, ehitus- ja planeerimisõigus

ning sotsiaalõigus. Keskkonnaõiguse ning majandushaldusõiguse valdkonnas on tänaseks Riigikogu poolt

vastu võetud ka üldseadused. Kodifitseeritavate valdkondade hulka on lisatud karistusõigus (2010. aastal)

ja intellektuaalse omandi õigus (2011 detsembris). Eesmärgiks on kaasajastada intellektuaalse omandi

õigus ning intellektuaalse omandi seadustiku üldosa seaduse eelnõu loomine.

8. 05.04.2011 jõustunud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusega on loodud saneerimisega analoogne protseduur füüsilisest isikutest võlgnikele.

9. 31.12.2010 jõustunud nn allikakaitseseadusega sätestati seni Eesti õiguskorras puuduolev immuniteet ajakirjanduslikul eesmärgil teavet töötlevale isikule kriminaalmenetluses-, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ütluste andmisele, välja arvatud teatud erandid raskematel juhtudel.

10. Alates 01.01.2011 on võimalik asutada osaühingut osakapitali sissemakset tegemata. Seni oli äriseadustiku järgi osaühingu puhul nõutav vähemalt 40 000 kroonine (2500 eurot) osakapital. Sissemakseta osaühingu asutamise võimalus on mõeldud iseäranis väikeettevõtluse soodustamiseks, võimaldades piiratud vastutusega ettevõtja vormi. Eestis toimus 2011. a kahe esimese nädala jooksul äriühingute registreerimise suurenemine üle kahe korra võrreldes 2010. a kahe esimese nädalaga – 355 pealt 710-ni, viimastest omakorda 442 kanti äriregistrisse märkega “asutatud sissemakset tegemata”.

11. Küpsemale ühiskonnale sobivama õigusloomekultuuri juurutamiseks terves riigis, ennekõike kõikides ministeeriumides, esitas Justiitsministeerium 2010. aasta sügisel Riigikogule arutamiseks õiguspoliitika arengusuunad koos õigusakti mõjude analüüsi kontseptsiooniga. Riigikogu otsustas 23.02.2011 õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018 heaks kiita. 22.12.2011 kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“, mille eesmärgiks on parandada eelnõude kvaliteeti, suurendada avalikkuse kaasamist ning muuta Eesti õigusruum selgemaks. 2012. a kaardistas Justiitsministeerium õigusloome korralduse toimimist valitsuse tasandil eesmärgiga selgitada välja peamisi probleeme, mis takistavad hea õigusloome kvaliteedi saavutamist. Eelnimetatud kaardistuse tulemusena keskendutakse alates 2013. a senisest enam õigusloomejuristide taseme ühtlustamisele.

12. 21. oktoobril 2011 tuli Euroopa Komisjon välja ühtse müügiõiguse algatusega. Lepinguõiguse ühtlustamise vajadust on Eesti korduvalt EL tasandil rõhutanud, sest see on üks oluline samm siseturu toimimise suunas.

13. 2011 aasta teisel poolel tulid autoriõigus ja tööstusomandi õigus Justiitsministeeriumi valitsemisalasse vastavalt Kultuuriministeeriumis ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast.

14. 01.01.2012.a. jõustus uus halduskohtumenetluse seadustik. 15. Maailmapanga Doing Business 2011 raporti järgi, mis ennekõike hindab äritegevusega seotud

õiguskeskkonda (s.h. äri alustamine, ehitusload, omandi ja investeeringute kaitse, lepingute maksmapanek, äri lõpetamine), on Eesti maailmas 183 võrdlusriigi hulgas paremuselt 18-ndal kohal, eespool näiteks Jaapanist, Saksamaast ja Šveitsist. Sama kõrge koha säilitamine nõuab tõsist ja pidevat tööd õiguskeskkonna arendamisel, kuivõrd teised riigid ei istu käed rüpes, vaid vastupidi, moderniseerivad oma õiguskorda aktiivselt. Aasta 2012 raportis on Eesti 19. kohal. Peamiseks languse põhjuseks on kehv tulemus ehituslubade andmisel ja pankrotimenetluses. Samas tuleb tõdeda, et senine Doing Business

26

raporti koostamine ei ole arvestanud Eestis tehtud reformide eripäradega, sh elektrooniliste vahendite ulatusliku kasutamisega.

Peamised probleemid

16. Tulenevalt 2011. aastal Riigikogu poolt vastu võetud otsusest kiita heaks „Õiguspoliitika arengusuunad

aastani 2018“ ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast“

vajavad õigusakti mõjude analüüsi ja eelnõude paremat kvaliteeti tagavad põhimõtted järgnevatel

aastatel praktikas juurutamist.

17. Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide poolt Eestile antud hinnangute kohaselt on Eesti õiguskorra

probleemiks maksejõuetusõigus. Samas puudub riigil ka täpne ülevaade menetluste võtmeandmete kohta

– menetluse kestvus, võlausaldajatele nõuete rahuldamise määr jne.

18. Justiitsministeeriumil on küll formaalselt ülesanne juhtida Vabariigi Valitsuse õiguspoliitika kujundamist,

kuid õigusloome juhtimist tuleb kooskõlas „Õiguspoliitika arengusuundadega aastani 2018“ tugevdada.

Jätkuvalt on probleemiks valitsuse õigusloomejuristide ebaühtlane tase ja õigusosakondade ebapiisav roll

õigusloome koordineerimisel ministeeriumides.

19. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) suutlikkus temale pandud ülesandeid täita vajab tõhustamist, eelkõige tuleb tagada konkurentsivõimeline palgatase ja tõhustada töökorraldust valdkonnapõhise spetsialiseerumise abil.

20. Ei toimu süsteemset elanikkonna õigusteadlikkuse jälgimist ja tõstmist. Õigusteabe kättesaadavus vajab

parandamist, kuna õigusteave on erinevate infosüsteemide vahel hajutatuna laiali, raskesti leitav ja

süstematiseerimata.

21. Eesti Vabariigi ministeeriumites õigusloome eest vastutavate ametnike ettevalmistus ja kvaliteet on

tõusnud, kuid jätkuvalt tuleb panustada nõuetele vastavate juristide värbamiseks ja hoidmiseks

konkurentsisektoriga võrdväärse töötasu maksmisesse. Näiteks turuvõrdluse (palgavõrdlus Fontese 2012.

a palgauuringu andmetega) kohaselt saab valdav enamus Justiitsministeeriumi juristidest (ligi 80%

juristide ametikohtadest) turu konkurentsisektoriga võrreldes üle 10% madalamat palka. Samuti tuleb

tõhustada õigusloome protsessi (ja planeerimist), et täita eeldused õiguslike otsuste kvaliteedi tagamisel.

22. Eraõigus on alates Eesti taasiseseisvumisest läbinud küll põhjaliku uuenduse, kuid jätkuvalt on valdkondi,

mis vajavad reformimist. Nende hulka kuuluvad kindlasti korteriomandiõigus, ühendusvahendite talumine

ja mitteabieluline kooselu. Kindlasti tuleb jätkata tööd intellektuaalse omandi valdkonna

kaasaajastamisega.

23. Euroopa Liidu õigusloomeliste algatuste menetlemisel on huvigruppide valmisolek anda sisuline panus

algatuse menetlemisse vähene. Sageli ei saabu arvamuse küsimise käigus huvigruppidelt

mittemingisugust tagasisidet.

24. Vähe on läbi viidud kehtiva õiguse rakendamisega seotud praktika väljaselgitamise uurimusi, mis

võimaldaks hinnata õigusaktide mõju taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

25. Materiaalõiguse osas puuduvad indikaatorid eesmärkide saavutamise tuvastamiseks.

26. Avaliku õiguse valdkonnas on loodud mitmeid alusregulatsioone, ent jätkuvalt on valdkondi, milles kehtiv

regulatsioon on täielikult või osaliselt puudu. Haldusõiguse üldosa valdkonnas on puudu näiteks selgest

halduskorralduslikust kontseptsioonist lähtuv regulatsioon. Samuti vajab uuendamist isiku õiguste kaitset

tagav materiaalõiguslik regulatsioon (riigivastutuse seadus). Ka haldusmenetluse üldosa rakendumine

praktikas vajab järelhindamist (nt kasvõi elektroonilise menetluse, määruste vaidlustamise või

halduslepingute aspektist). Haldusõiguse eriosa valdkonnas on küll vastu võetud korrakaitseseadus, ent

täielikult on reguleerimata tänaste julgeolekuasutuste tegevus korrakaitselise ohutõrjemenetluse raames,

s.h on reguleerimata teabehankelised riikliku järelevalve meetmed. Lisaks tuleb haldusõiguse eriosa

raames jätkata jõudsalt tööd õigusmaterjali kodifitseerimisel ehitus- ja planeerimisõiguse ning

keskkonnaõiguse valdkondades. Täiendavalt tuleb isiku põhiõiguste ja –vabaduste tõhusamaks

tagamiseks jätkata sotsiaalõiguse kodifitseerimist. Isiku eraelu puutumatuse osas tuleks korrastada ja

kaasajastada nii isikunamdete kaitse üldosa (s.h osaleda Euroopa Liid õigusloomes) kui ka tõhustada

27

isikuandmete kaitse regulatsiooni rakendumist erinevates eluvaldkondades (s.h nt sotsiaaltoetuste,

elektroonilise side, kindlustuse tööõiguse, kindlustuse, panganduse ning kriminaalmenetluse valdkonnas).

Avaliku teabe üldosa valdkonnas tuleb järelhinnata avaliku teabe seaduse rakendumist praktikas, ent

erivaldkondadest vajaks eeskätt senisest selgemat reguleerimist teabe salastamise alused. Riigi poolt isiku

majandustegevuse vabadust riivavate tegevuste valdkonnas vajaks kodifitseerimist

majandushaldusõiguse eriosa. Majandushaldusõiguse eriosa üldosa raames tuleks eraldi süstematiseerida

ning reguleerida tehnilise ohutuse õigus, toiduohutus ning avalik konkurentsiõigus. Euroopa ning

rahvusvahelise õiguse osas tuleb keskenduda selgete reeglite ja põhimõtete väljakujundamisele, mille

alusel osaleb Eesti erinevates välislepingutes. Riigiõiguse valdkonnas vajavad järelhindamist pea kõikide

põhiseaduslike institutsioonide tegevuse aluseks olevate regulatisoonide rakendumine praktikas, eeskätt

aga tuleks hinnata Vabariigi Valitsuse seaduse ellurakendumist praktikas (nt enesekorraldusõiguse

realiseerimise võimaluste aspektist). Lisaks tuleb arendada valimiste ja erakondade tegevuse aluseks

olevat regulatsiooni.

Peamised võimalused

27. Õiguspoliitika üldjuhtimise, õigusloome metoodika, õigusaktide mõjuanalüüsi ja normitehnilise ning keelelise kvaliteedi tagamise vallas on Justiitsministeerium suutnud oma ülasandeid seni täita suhteliselt kesiselt. Teiste ministeeriumide õiguspoliitiliste otsuste hindamisel ja suunamisel on keskendutud peaasjalikult normitehnikale ja õiguskeelele. 2009. aasta IV kvartalis koondati eelnõude kontroll eraldi talitusse ning peale seda on tegeletud laiemalt õiguspoliitiliste otsuste suunamise ja juhtimisega. 23.02.2011 Riigikogus vastuvõetud otsus „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ sisaldab mitmeid põhimõtteid, mis aitavad kaasa õiguspoliitiliste otsuste kvaliteedi tõusule. Arengusuundades toodut tuleb asuda rakendama.

28. Õigusaktide kvaliteedi parandamiseks tuleb iga seaduseelnõu koostamisse juba väljatöötamiskavatuse ning kontseptsiooni etapis kaasata piisavalt ning piisava ettevalmistusega juriste ja vastava valdkonna spetsialiste. Igas ministeeriumis tuleb määrata üksus, mis vastutab õigusaktide kvaliteedi eest. Samuti tuleb tagada iga ministeeriumi menetlusreeglites ja Vabariigi Valitsuse asjaajamiskordades tervikuna, et õigusaktide kvaliteedi eest vastutavatel üksustel, sh normitehnika- ja keeleekspertidel, oleks piisavalt aega õigusaktide eelnõude läbivaatamiseks ning et nende märkusi ka tegelikkuses arvesse võetaks. Valituse õigusloome juristidel peab olema enda taseme tõstmiseks ja selle säilitamiseks võimalus saada neile suunatud asjakohast koolitust, samuti peaks olema loodud toimiv roteerumissüsteem, mis võimaldaks isikutel saada mitmekülgsemat kogemust õigusloomes.

29. On vaja luua terviklik nägemus piiriülese eraõiguse küsimustes nagu EL ühinguõigus, EL lepinguõiguse

kodifitseerimine, rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus. Tõhustada koostööd

huvigruppidega ja kaasata EL algatuste menetlemisse ülikoole. Jätkata tuleb EL suunal Eesti Vabariigi

seisukohtade esindamist.

30. Avaliku õiguse valdkonnas vajab põhimõttelist reformi korrakaitseõiguse eriosa, edasist arendamist ja

kogu riigis ühtsemat õiguslikku regulatsiooni vajab avalik teenistus, majandushaldusõigus ja planeeringute

õiguskorraldus. Ka paljud riigiorganite pädevust käsitlevad õigusaktid vajaksid moderniseerimist –

sisuliselt tuleks ellu viia varem kavandatud, kuid teostamata jäänud halduskorraldusõiguse reform.

31. Välja tuleb töötada maksejõuetusõiguse võtmeandmete kogumise süsteem, et iga-aastaselt oleks võimalik

teha kindlaks pankrotimenetluste kestvus, saneerimismenetluste kestvus, pankrotimenetluse

rahuldatavate nõuete määr (nõuete liikide kaupa), saneerimismenetluses saneerimiskava alusel

rahuldatavate nõuete määr, võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse menetluses menetluse kestvus ja

nõuete rahuldamise määr.

32. Välja tuleb töötada kõigi eraõiguse valdkondade uurimiseks metodoloogia ja läbi viia uuringud, mis

võimaldaksid teha üldistusi seaduste senisest toimimisest ja paremini planeerida tulevasi muudatusi.

33. Uue hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt juurutada kehtivate õigusaktide järelanalüüsi

süsteem (sh indikaatorid).

Peamised ohud

28

34. Õigusloome kvaliteeti tagavate töökorralduslike muudatuste tegemiseks ebapiisavad ressursid.

35. Pole piisavalt oskusi eelnõude koostamiseks esitatud nõuetele vastamiseks mõjude hindamise

valdkonnas.

36. Puudub süsteem seatud eesmärkide täitmist hinnata võimaldavate indikaatorite määramiseks ja nende

saavutamise kontrollimiseks.

37. Huvigruppide kaasamisel on pädeva ja huve esindava grupi kindlaks tegemine teatud küsimustes, näiteks

autoriõigused, raske, mistõttu kaasamine võib luhtuda.

justiitsministeeriumi arengukava 2014 2017...arengukava aluseks on riigi eelarvestrateegia (res)...

Documents