jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks …...2013.a mais 68,95 €/mwh, kui katlamaja...

Töö nr ENE1619

KINNITATUD

Jõgeva Linnavolikogu

23. märtsi 2017. a

määrusega nr 68

Jõgeva linna soojusmajanduse

arengukava aastateks 2017–2026

Tallinn 2017

Meie oskused on Teie edu !™

Jõgeva Linnavalitsus ÅF-Consulting AS Suur 5, Jõgeva Akadeemia tee 21/3 48306 12618 Tallinn Tel. 776 6500 Tel. 605 3150

2

Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2026

Sisukord

Sisukord ..................................................................................................................................... 2

Eessõna ...................................................................................................................................... 4

Kokkuvõte .................................................................................................................................. 5

1. Jõgeva linna üldiseloomustus ja sotsiaalmajanduslik areng .............................................. 6

Geograafiline asend ..................................................................................................... 6

Majandus ja ettevõtlus ................................................................................................. 7

Soojusmajandus ........................................................................................................... 7

Gaasivarustus .............................................................................................................. 7

2. Seadusandlus ja regulatsioonid .......................................................................................... 8

2.1 Kohalikul tasandil reguleerivad dokumendid ............................................................. 8

2.2 Riiklikud regulatsioonid .............................................................................................. 8

2.2.1. Kaugkütteseadus .................................................................................................. 8

2.2.2. Ehitusseadustik .................................................................................................... 9

2.2.3. Hoone energiatõhususe miinimumnõuded ........................................................... 9

2.2.4. Elamu energiaauditile esitatavad nõuded ............................................................. 9

2.2.5. Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele ...................................... 9

2.2.6. Perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuste seadus ................................................ 10

2.2.7. Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused............................. 10

2.2.8. Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused ...................... 10

2.2.9. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ......................... 10

2.3 Euroopa Liidu regulatsioonid .................................................................................... 10

2.3.1 EL direktiiv Energiatõhususest ............................................................................... 10

2.3.2 Taastuvate energiaallikate edendamisest ................................................................ 11

2.4 Võimalikud toetused soojusmajanduse arendamiseks .............................................. 11

3. Jõgeva linna katlamaja, kaugküttevõrk ja soojustarbijad ................................................ 13

Katlamaja .................................................................................................................. 13

Kaugküttevõrk ........................................................................................................... 15

Soojustarbijad ............................................................................................................ 17

4. Jõgeva linna katlamaja kaugküttevõrgu soojuse tarbimine ja tootmine .......................... 19

Soojuse tarbimine ...................................................................................................... 19

Kaugkütte katlamaja soojuse tootmine ..................................................................... 20

Koormusgraafik ......................................................................................................... 23

Jõgeva linna kaugküttevõrgu soojuskadu .................................................................. 24

Perspektiivne soojuse tarbimine ja toodang .............................................................. 25

Sooja tarbevee tootmine ............................................................................................ 27

3


Suitsugaaside kondensaatori kasutamise võimalused ............................................... 28

5. Majandushinnang ............................................................................................................. 30

Jõgeva linna kaugküttega soojusvarustuse arendamise variandid............................. 30

Soojusvarustuse arendamise variantide majanduslik hinnang .................................. 30

Variant 0 – Jõgeva linna katlamajas jätkub praegune soojuse tootmise olukord ...... 31

Variant 1 – Jõgeva linna katlamajas paigaldatakse suitsugaaside kondensaator ...... 31

Variant 2 – Olemasoleva kaugküttevõrgu renoveerimine ......................................... 34

Variant 3 – Kümne aasta jooksul renoveeritakse kõik kaugküttes olevad hooned. .. 37

Variant 4 – Tarbijatele antakse sooja tarbevett ka suvel ........................................... 39

Majandusarvutuste kokkuvõte................................................................................... 41

6. Erinevate hinna komponentide mõju soojuse hinnale ..................................................... 43

6.1 Maagaasi hinna mõju soojuse hinnale ....................................................................... 43

6.2 Hakkpuidu hinna mõju soojuse hinnale .................................................................... 44

6.3 Soojuse tarbimisemahu mõju soojuse hinnale .......................................................... 45

7. Taastuvenergia ressursside kasutamisvõimalused Jõgeval .............................................. 47

7.1 Lokaalkatlamajade arendamine Jõgeval.................................................................... 47

7.2 Gaasi kütuse kasutamine soojuse tootmiseks ............................................................ 47

7.3 Päikesepaneelid sooja vee tootmiseks ....................................................................... 48

7.4 Lokaalkütte katlad ..................................................................................................... 49

7.5 Soojuspumpade kasutamine ...................................................................................... 50

8. Kütuste ja soojuse hind ning tarbijate maksevõime ......................................................... 53

Kütuste ja soojuse hind ............................................................................................. 53

Tarbijate maksevõime ............................................................................................... 55

Paralleeltarbimine...................................................................................................... 55

9. Ettepanekud energiasäästuks ........................................................................................... 56

Energiasääst hoonetes ............................................................................................... 56

Energiasääst soojusvarustus süsteemides .................................................................. 58

10. Järeldused ..................................................................................................................... 60

11. Soovituslik tegevuskava............................................................................................... 60

Lisad ......................................................................................................................................... 60

Kasutatud kirjandus ................................................................................................................. 61

4


Eessõna

Käesoleva Jõgeva linna soojusmajanduse arengukava koostamise aluseks on ÅF-Consulting

AS ja Jõgeva Linnavalitsuse vahel 13.09.2016.a sõlmitud töövõtuleping nr 5.1-12/2016/57.

Arengukava tehnilised nõuded on määratud majandus- ja taristuministri määrusega 05.05.2015

nr 40 Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused; §10 Nõuded soojus-

majanduse arengukavale. Töö eesmärgiks on analüüsida tellijalt saadud ning kohapeal kogutud

andmete alusel Jõgeva linna kaugküttevõrgu tööd ja võimalusi selle arendamiseks aastatel

2016-2026.

Käesolev arengukava annab ülevaate Jõgeva linna kaugküttevõrgu tööst, soojuse tarbimisest,

analüüsib võimalusi energia tarbimise säästlikumaks kasutamiseks, kaugküttevõrkude reno-

veerimiseks ja suitsugaaside kondensaatori paigaldamiseks.

Käesoleva töö aruanne on vormistatud 61 lehel. Aruanne sisaldab 22 joonist, 31 tabelit ja 2 lisa.

Töö tegemisel kasutati Jõgeva Linnavalitsusest saadud ja kohapeal kogutud andmeid ning

kirjandusest, seadusandlusest, avalikest dokumentidest, arendustöödest ja internetist kogutud

täiendavat informatsiooni. Käesolev aruanne on koostatud saadud andmete analüüsi, tehniliste-

ja majandushinnangute põhjal.

Käesoleva arengukava koostasid konsultant volitatud soojusenergeetikainsener (EQF tase 8)

Jelena Priss ja vanemkonsultant volitatud soojustehnikainsener (EQF tase 8) Eimar Jõgisu.

Arengukava koostamist toetas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

5


Kokkuvõte

• Kaugkütteteenust osutab Jõgeva linnale äriühing AS Utilitas Eesti, kellele kuuluvad soojusvõrgud ja katlamaja.

• Katlamajas töötab 3 veekatelt, 2 gaasikatelt võimsusega 5,3 MW ja 7,8 MW ja alates 2014. aastast 6,0 MW võimsusega hakkepuidukatel.

• Soojusenergia piirhind tarbijatele on alates 30.12.2015 46,00 €/MWh (võrrelduna 2013.a mais 68,95 €/MWh, kui katlamaja kasutas kütuseks maagaasi).

• Jõgeva linna kaugküttevõrgu pikkus on 8,8 km, millest 4,3 km on eelisoleeritud torustik.

• Jõgeva kaugküttevõrgu torustiku keskmine tarbimistihedus (tarbimise suhe torustiku pikkusesse) on 2,4 MWh/m, mis on hea näitaja.

• Jõgeva linna kaugküttevõrk töötab temperatuurigraafikus 100/60 °C. • Jõgeval kasutab kaugkütte teenust 86 aktiivset tarbijat. • Jõgeva katlamaja kaugküttevõrgu soojustarbijate keskmine tegelik tarbimine perioodil

2012–2015 oli 22 736 MWh aastas. • Jõgeva katlamaja keskmine soojustoodang perioodil 2012–2015, oli 26 930 MWh

aastas.

• Jõgeva linna kaugküttevõrgu 2012–2015 aasta keskmine suhteline soojuskadu on 15%. • Prognoositav soojuse tarbimine Jõgeval 2026. aastal on 17 361 MWh. • Majandushinnangul on käsitletud suitsugaaside kondensaatori kasutamist 6,0 MW

katlaga ja analüüsitud Jõgeva linna kaugküttevõrkude renoveerimist.

• Jõgeva linna kaugkütte soojuse tarbijate maksevõime on hea. • Jõgeva linnas on soojustatud järgmised hooned: Puiestee 19, Liiva 4, Kivi 4, Aia 29 ja

Tähe 7; paljudel hoonetel on soojustatud vaid otsaseinad.

6


1. Jõgeva linna üldiseloomustus ja sotsiaalmajanduslik areng

Geograafiline asend

Oma asukoha tõttu on Jõgevat tihti liigitatud nii Lõuna-, Kesk-, kui ka Ida- Eestiks. Kõige

täpsem on öelda, et Jõgeva asub Vooremaal, kõigi kolme eelnimetatud Eesti piirkonna

ristumispunktis. Jõgevamaa piirneb lõunast Tartumaa, läänest Viljandimaa, põhjast Järvamaa,

Ida- ja Lääne- Virumaaga ning idast Peipsi järvega. Vooremaa on mitmekesine ja ainulaadne,

nagu ka selle keskuseks olev Jõgeva linn.

Jõgeva linn asub ida-lääne suunal Tartu - Jõgeva - Aravete (Piibe) maantee ja Pedja jõe vahel

ning on põhjast määratletud Jõgeva - Mustvee maanteega. Linn paikneb vaid 51 km kaugusel

Tartust ja 154 km kaugusel Tallinnast. Mõlema suurlinnaga on ka hea transpordiühendus, kuna

põhja-lõuna suunal läbib Jõgevat Tartu - Tapa raudtee.

Just raudtee on see, mis kunagisest asulast linna vormis. Jõgeva küla tekkis küll juba muinasajal

Pedja jõe äärde ning on kirjalikult esmamainitud 16.sajandi keskpaigas seoses aktiivse

soolaveoga mööda Piibe maanteed. Jõgeva areng linnaks sai aga siiski võimalikuks tänu Tapa-

Tartu raudtee ehitamisele 1870ndatel aastatel. 1919. aastal nimetati Jõgeva aleviks.

Linnaõigused sai tollal umbes 1400 elanikuga Jõgeva 1. mail 1938. aastal. Linna sünnipäeva

tähistataksegi linnaõiguse saamise järgi maikuus1.

01.07.2016 seisuga elab Jõgeva linnas 5 353 inimest, kellest mehi 2 413 ja naisi 2 940. 0–15

aastaseid noori on linnas 807: poisse 426 ja tüdrukuid 381. 16–63aastaseid elab Jõgeval 3257:

mehi 1 589 ja naisi 1 668. Üle 64 aastaseid linlasi on 1 289, mehi 398 ja naisi 8912.

Joonis 1.1 Jõgeva linna asukoht Eesti kaardil. 1 http://jogeva.kovtp.ee/ajalugu

2 Andmed on saadud rahvastikuregistrist tehtud päringuga (Jõgeva maavalitsus)

7


Majandus ja ettevõtlus

Jõgeva linnas on seisuga 01.01.2015. a äriregistris registreeritud 327 äriühingut ja 144

füüsilisest isikust ettevõtjat.

Õigusliku vormi järgi jagunevad äriühingud: osaühingud – 312; aktsiaseltsid – 9; tulundus-

ühistud – 4; täisühingud – 1; usaldusühingud – 1.

Suurim tööandja linnas on erasektor. Jõgeva linna eelarvest finantseeritavate linna ameti-

asutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste keskmine töötajate arv oli 2013. aastal 254.

Suurima töötajate arvuga asutus Jõgeva linnas on Jõgeva maavalitsuse poolt asutatud SA

Jõgeva Haigla ligi 180 töökohaga3.

Tegevusvaldkondade järgi moodustavad kõige suurema osa kaubanduse ja teenindusega

tegelevad ettevõtjad. Olulisel määral on esindatud ka ehituse, veonduse, laonduse, metsa-

majanduse ning kommertsteenuste osutamisega seotud ettevõtjad. Tööstusest on esindatud

puidutöötlemine, naha- ja tekstiiltoodete valmistamine. Jõgeval tegutseb palju teistes piir-

kondades registreeritud ettevõtjaid, kes on siin avanud põhiliselt kaubandus- ja teenindus-

ettevõtteid ning finantssektori asutusi, pakkudes konkurentsi kohalikele ettevõtjatele ning olles

tööandjaks Jõgeva linna elanikele.

Soojusmajandus

Kaugkütteteenust osutab linnale äriühing AS Utilitas Eesti, kellele kuuluvad soojusvõrgud

(~8,8 km) ja katlamaja. Katlamajas töötab 2 maagaasi veekatelt võimsusega 5,3 MW ja 7,8

MW ja alates 2014. aastast 6 MW võimsusega hakkpuidukatel. Kaugküttetorustik on üldiselt

heas olukorras (renoveeritud trasside pikkus 4,3 km).

Kaugküttesüsteemi on 2014.a seisuga ühendatud 86 tarbijat (sh 52 kortermaja, 24 asutust, 1

eramaja). Soojusenergia hind tarbijatele langes oluliselt seoses hakkepuidukatla tööle rakenda-

misega, konkurentsiameti poolt 30.12.2015 kinnitatud piirhind on 46 €/MWh (võrrelduna

2013.a mais 68,95 €/MWh). Ülejäänud katlamajad linnas on lokaalsed ja kasutavad toodetud

soojusenergiat oma vajaduste rahuldamiseks3.

Gaasivarustus

Jõgeva linna varustab gaasiga üks jaotusjaam asukohaga Võduvere külas. Linnas on kesk-

survetorustikku 12,5 km ja madalsurvetorustikku 6,3 km. Enamik linna asutusi ja ettevõtteid

on gaasiga varustatud. Kodutarbijaid on 2014.a seisuga 936, gaasiküttel on 36 asutust ja 75

eramaja4.

3 Jõgeva linna arengukava aastani 2020

4 AS Eesti Gaas, Jõgeva klienditeenindus

8


2. Seadusandlus ja regulatsioonid

2.1 Kohalikul tasandil reguleerivad dokumendid

Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja töökorra määrab kohaliku omavalitsuse korralduse

seadus5. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab kindlaks kohaliku omavalitsuse

ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega.

Üks kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud ülesanne on linna kommunaal-

majanduse korraldamine, sealhulgas ka soojusmajanduse korraldamine.

Linna volikogu võtab vastu otsuseid ja annab välja määruseid oma pädevuse piires. Sinna hulka

kuulub kohustus kinnitada linna arengukava ja vajadusel tellida täiendav arengukava mõne

tegevusvaldkonna arendamiseks, sealhulgas ka soojusmajanduse arendamiseks. Käesoleva töö

eesmärgiks on määrata Jõgeva linna kaugkütte võrgupiirkondade arengusuunad6.

Jõgeva linna volikogu on viimastel aastatel intensiivselt tegelenud linna arengu probleemidega.

Volikogu poolt on vastu võetud ja kinnitatud 2014. aastal linna arengukava 2020 aastani.

Sellele tuginedes on koostatud Jõgeva linna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks

2014-2015. 2014 aastal on Jõgeva linn ühinenud üleeuroopalise linnapeade paktiga, mis seab

kõrged eesmärgid energia säästmisele.

Käesoleval aastal Jõgeva linna volikogu vaatas läbi linna arengukava ja 27.10.2016 määrusega

nr 60 kinnitas Jõgeva linna uue arengukava aastani 2022. See seab eesmärgid linna arengule

järgmistel aastatel. Arengukava seab eesmärgid ka linna soojusmajanduse osas. Arengukava

kohaselt on linna soojusmajanduse arengueelduseks kaugküttevõrgu olemasolu ja selle

rekonstrueerimine ning probleemideks suvine sooja vee puudumine ja ebapiisav säästu-

meetmetega tegelemine. Käesoleva soojusmajanduse arengukavaga käsitleme linna soojus-

majanduse ees seisvaid probleeme ja soovitame lahendusi.

2.2 Riiklikud regulatsioonid

Energiamajandust käsitlevaid seaduseid ja riiklikke normdokumente on välja antud kümneid.

Siin on käsitletud vaid linna soojusmajanduse seisukohast kõige olulisemaid riiklikke

dokumente.

2.2.1. Kaugkütteseadus7

Kaugkütteseadus on põhiline seadus, mis sätestab kaugküttega seonduvaid nõudeid.

Kaugkütteseadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi

kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist. Käesoleval ajal on riigikogus menetlemisel täiendused

praegu kehtivale kaugkütte seadusele.

5 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Vastu võetud 02.06.1993, avaldatud RT I 1993, 37, 558

6 Jõgeva linna arengukava aastani 2022.

7 Kaugkütteseadus. Vastu võetud 11.02.2003, avaldatud RT I 2003, 25 154

9


2.2.2. Ehitusseadustik8

2015. aastal välja antud ja uuendatud ehitusseadustik määrab ehitiste projekteerimisele ja

rajamisele esitatavad üldised nõuded. Konkreetsed nõuded erinevatele tegevustele, sealhulgas

soojusvarustusele on sätestatud juba vastavate määruste, standardite ja tegevusjuhenditega.

2.2.3. Hoone energiatõhususe miinimumnõuded

2015. aastal uuendatud Majandus- ja taristuministri (edaspidi MTM) määrus9 sätestab uued

energiatõhususe nõuded ehitatavatele ja renoveeritavatele hoonetele. Nii ei tohi ehitatava

büroohoone energiatõhususarv ületada 160 kWh/(m2·a) ja korterelamul 150 kWh/(m2·a).

Oluliselt renoveeritavale hoonele kehtestatud nõuded on büroohoonele 210 kWh/(m2·a) ja

korterelamule 180 kWh/(m2·a).

Määrusega kehtestatud kõige uuem ja rangem nõue on, et riigi või kohaliku omavalitsuse

asutuse kasutuses või omandus oleva hoone energiatõhususarv ei tohi ületada liginullenergia

hoonele kehtestatud piirväärtusi, kui hoone ehitusluba väljastatakse või ehitusteatis esitatakse

ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit. Elamutele hakkab see nõue kehtima

2021. aastast.

2.2.4. Elamu energiaauditile esitatavad nõuded

MTM määrus10 sätestab nõuded energiaaudiitoritele, kellel on õigus teha elamute energia-

auditeid. Samuti määrab elamute energiaauditite läbiviimise korra ja uued nõuded energia-

auditite tulemuste vormistamisele.

2.2.5. Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele

MTM määrus11 sätestab uued nõuded energiamärgisele, selle väljastamise korra ja arvutus-

metoodika. Määrus on projekteerijatele ja energiaaudiitoritele aluseks energiamärgise

arvutamisel ja väljastamisel.

Lisaks nimetatud energiavaldkonna kõige olulisematele seadustele ja määrustele on terve rida

seadusandlikke akte, mis käsitlevad hoonete projekteerimist, energiaauditit ja energiamärgist,

välisõhu kaitset, jäätmemajandust, energiamajanduse arengut, kütuse ja elektri aktsiisi, soojuse

hinna kehtestamist ning teisi kohaliku omavalitsuse töövaldkondi ja soojusvarustust

puudutavaid küsimusi.

8 Ehitusseadustik. Vastu võetud 11.02.2015, avaldatud RT I 05.03.2015, 1

9 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. MTM määrus, vastu võetud 03.06.2015, avaldatud RT I

05.06.2015,

10 Elamu energiaauditile esitatavad nõuded. MTM määrus, vastu võetud 08.04.2015. avaldatud RTI 10.04.2015

11 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele. MTM määrus, vastu võetud 30.04.2015, avaldatud

RTI 06.05.2015

10


2.2.6. Perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuste seadus12

Struktuuritoetuste seadusega reguleeritakse struktuuritoetuse andmist mitmete rakenduskavade

ja koostööprogrammide elluviimisel. Selle seaduse alusel on kinnitatud mitmeid määruseid ja

tegevuskavasid toetamaks tegevusi Euroopa struktuuritoetuste kasutamisel.

2.2.7. Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused

MTM määrus13 kehtestatakse eelnimetatud perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuste seaduse

alusel. Nimetatud määrus sätestab kaugküttesüsteemide katlamajade ja kaugküttevõrkude

renoveerimise toetamise korra ja toetusmäärad. Määrus võimaldab taotleda kuni 50% ulatuses

toetust kaugküttesüsteemide katlamajade ja kaugküttevõrkude renoveerimisel.

2.2.8. Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused

MTM määrusega14 Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused on

määratud nõuded kohaliku omavalitsuse poolt tellitava kaugküttepiirkonna arengukavale. See

on aluseks ka käesoleva arengukava koostamisele.

Kaugküttesüsteemide investeeringute ja soojusmajanduse arengukavade toetamisel on

rakendusüksuseks Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Soojusmajanduse

arengukavade toetamise kord on määratud KIK juhenditega. Kaugküttesüsteemide inves-

teeringute toetamise juhend on KIK-is väljatöötatud ja toetusi on võimalik taotleda.

2.2.9. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused

Määrus15 on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020”

prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Energiatõhususe saavutamine elamu-

majanduses” tegevuse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide ellu-

viimiseks. MTM määrus sätestab korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise korra ja

tingimused. Korterelamute rekonstrueerimise toetuste andmisel on rakendusüksus KredEx ja

toetuste taotlemine on avatud.

2.3 Euroopa Liidu regulatsioonid

2.3.1 EL direktiiv Energiatõhususest16

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv määrab põhilised nõuded hoonete energiatõhususele

ja energia säästmisele. Järgides Euroopa Liidu direktiivi suuniseid on välja töötatud Eesti

seadusandlikud aktid hoonete energiatõhususele.

12 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus. Vastu võetud 04.06.2014, avaldatud 21.06.2014, 1

13 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused. MTM määrus, vastu võetud 06.01.2016,

avaldatud RT I 08.01.2016, 8

14 Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused. MTM määrus, vastu võetud 05.05.2015,

avaldatud RT I 06.05.2015, 11

15 Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused. MTM määrus, vastu võetud 20.03.2015.

avaldatud RTI 24.03.2015, 2

16 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL 25.10.2012 Energiatõhususest.

11


2.3.2 Taastuvate energiaallikate edendamisest17

Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv seab ülesande taastuvenergia kasutuselevõtu kohta liidu

liikmesriikides. Arengud Eesti soojusmajanduses taastuvenergia kasutuselevõtul on soodsad ja

paljud Eesti kohalikud katlamajad ning elektri ja soojuse koostootmise jaamad on võtnud

kasutusele taastuvkütuse. Sellega vähendatakse atmosfääri paisatava CO2 hulka, mis on

oluline, eriti järgides hiljutise Pariisi nõupidamise suundasid.

Lisaks kahele eelpool nimetatud Euroopa Liidu olulisele direktiivile energiasäästu ja energia-

majanduse arendamise kohta on Euroopa Liidul välja antud mitmeid direktiive energia-

majanduse ja keskkonnakaitse küsimustes. Euroopa Liidu direktiivide alusel on välja töötatud

Eesti seadused ja määrused Euroopa Liidu nõudmiste rakendamiseks Eestis.

2.4 Võimalikud toetused soojusmajanduse arendamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt on planeeritud mitmeid toetusi

ja abifonde energiamajanduse arendamiseks aastatel 2014 – 2020. Olulisemad neist on:

1) Kaugküttemajanduse arendamine kogusummas 78 Mln €. • Kohalike omavalitsuste kaugküttesüsteemide arengukavade koostamine, toetussumma

0,5 Mln €; meede on avatud ja toetuse määr on 90% ulatuses arengukava maksumusest.

Taotlusvoorude korraldamist koordineerib KIK.

• Investeeringutoetused kaugküttesüsteemide rekonstrueerimiseks (70,5 Mln €), sh - soojuse tootmine 43 Mln €; - soojuse edastamine, kaugküttevõrgud 27,5 Mln €;

MTM määrus18 on allkirjastatud 06.01.2016 ning on olemas KIK-i juhendid määruse

rakendamiseks. Avatud on taotluste esimene voor. Taotlusvooru korraldamist koordi-

neerib KIK. Kaugküttesüsteemide rekonstrueerimise toetusi annab välja KIK summas kuni

50% põhjendatud toetamisele kuuluvatest kuludest. Tegelik toetuse määr võib jääda

piiridesse 30–35% kogu kuludest.

2) Korterelamute rekonstrueerimise toetamine 102 Mln €. Eesmärk on 2014–2020 renoveerida 40 000 majapidamist (eramut, korterit) ehk umbes

1000 kortermaja. Toetus on suunatud kohalikele omavalitsustele ja korteriühistutele.

Meede on avatud. Taotlusvooru korraldamist koordineerib KredEx.

17 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ 23.05.2009 Taastuvatest energiaallikatest toodetud

energia kasutamise edendamise kohta.

18 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused. MTM määrus, vastu võetud 06.01.2016.

Avaldatud RT I, 08.01.2016, 8

12


3) Väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetus. Toetus on suunatud füüsilisele isikule üksik-, kaksik- ja ridaelamute omanikele üleminekul

taastuvate energiaallikate kasutamisele. Meede on avatud. Taotlusvooru korraldamist

koordineerib KredEx.

Toodud meetmed puudutavad praegu välja kuulutatud rakendusperioodi 2015–2020. Järgmiste

perioodide kohta puuduvad praegu andmed, kuid arvestades Euroopa Liidu energiasäästu

poliitika põhimõtteid, avatakse ka järgmistel perioodidel meetmed energiasäästu

saavutamiseks.

13


3. Jõgeva linna katlamaja, kaugküttevõrk ja soojustarbijad

Katlamaja

Jõgeva katlamaja (vt pilt joonisel 3.1) on rajatud

möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel

linna soojusvarustuseks. Esialgu oli 1970. aastal

rajatud katlamajas kolm masuudil töötavat aurukatelt

DKVR-6,5-13. Koos linna arengu ja soojustarbimise

kasvuga laiendati 1980. aastal katlamaja ja paigaldati

täiendavalt kaks aurukatelt DKVR 10-13.

1990. aastate alguses moodustati katlamaja ja Jõgeva

linna soojusvõrkude käitamiseks ja haldamiseks

munitsipaalettevõte Jõgeva Soojus. 2001. aastal

toimunud erastamiskonkursi tulemusena sai katla-

maja ja soojusvõrkude omanikuks AS Eraküte. 2016.

aasta septembrist võttis Eraküte kasutusele uue

ärinime AS Utilitas Eesti.

Joonis 3.1 Jõgeva katlamaja hoone

Alates 2003. aastast toimus soojuse tootmine kahe gaasiküttel töötava veesoojenduskatlaga

Viessmann Vitomax 200 võimsusega 7,8 ja 5,3 MW (vt pilt joonisel 3.2). Maagaasi tarnijaks

oli AS Eesti Gaas.

Joonis 3.2 Jõgeva katlamaja gaasi katlad ja gaasi arvesti

14


Joonis 3.3 Jõgeva katlamaja hakkepuidu ladu ja kütuse etteandesüsteem

26. veebruaril 2014. a avati rekonstrueeritud katlamaja, mis kasutab kohalikku hakkepuitu. Uue

katlamaja tehnoloogia on efektiivne ja töökindel, millega tõstetakse kogu linna kaugkütte-

süsteemi varustuskindlust. Rekonstrueerimistööde käigus paigaldati katlamajja 6 MW

võimsusega biokütusel töötav katel (vt pilt joonisel 3.4) koos eelkolde ning abiseadmetega

ning ehitati biokütuse ladu (vt pilt joonisel 3.3). Biokatel katab Jõgeva linna kaugkütte

baaskoormuse ning maagaasil töötavaid katlaid kasutatakse tipukoormustel.

Joonis 3.4 Jõgeva katlamaja hakkepuidu katel, multitsükloon ja võrgupumbad

15


Tabel 3.1 Jõgeva linna katlamaja katlade parameetrid Katlamaja valdaja AS Utilitas Eesti

Katlamaja aadress Aia 50 JÕGEVA 48304

Katel Nr 1 2 3

Katelseadmete tüübid Veekatel Veekatel Veekatel

Katelde võimsused MW 5,3 7,8 6

Max lubatav töörõhk bar 6 6 8

Tegelik töörõhk bar 4 4 4

Katla keskmine kasutegur % 94 94 85

Kasutatav kütus liik Maagaas Maagaas Hakkepuit

Kütuse mõõtmine Arvesti Arvesti (m3)

Ökonomaiser tüüp - - -

Veepehmendusseade tüüp VAD 100 (DUPLEX) C-1465-A3

Lisavee paak m³ 25 m3

Soojusvõrgu temperatuuri graafik pealevool ºC 100

tagasivool ºC 60

Soojusvõrgu rõhk pealevool bar 4

tagasivool bar 2

Soojusvõrgus ringleva vee kogus m³/h 280 m3

Soojusvõrgu pumbad tüüp NP 150/315V-30-4-12; NL 150/315-37-4 -12

m³/h 300 360

Lisavesi m³/h ~ 0,15

Lisavee pumbad tüüp MVI 405-1/16/E/3-400-50-2B 2 tk

m³/h 8

Soojusmõõtur katlamajas tüüp

Pea: SONOFLO-SONOCAL DN 200

Bio: Multical 602 DN 100

Katlamaja käikulaskmise aasta a 1972

Katlamaja kütuse liik Maagaas Maagaas Hakkepuit

Kütuse hind

€/tuh.m3

€/MWh 282,57 282,57 13,46

Soojuse kinnitatud piirhind €/MWh 46

Kaugküttevõrk

Jõgeva linna kaugküttevõrgu pikkus on 8,8 km (vt lisa 1), millest 4,3 km on eelisoleeritud

torustik.

Jõgeva linna kaugküttevõrkude tööparameetrid on järgmised: o Temperatuurigraafik kütteperioodil 100/60 °C o Kaugküttevõrgu pealevoolu rõhk 4 bar o Kaugküttevõrgu tagasivoolu rõhk 2 bar

Jõgeva linna kaugküttevõrkude tehnilised andmed: o Soojusvõrgu torustiku kogupikkus 8,8 km o Eelisoleeritud torustik 4,3 km

16


Tabel 3.2 Kaugküttetorustiku jaotus

Tingläbimõõt,

mm Pikkus, m sh eelisoleeritud

DN25 68,6 32,3

DN32 127,2 30

DN40 212,5 101,5

DN50 1 074,9 595,6

DN65 1 218,8 883,6

DN80 1 562,9 558,3

DN100 829,5 122,3

DN125 899,7 445,6

DN150 805,6 77,1

DN200 525,4 65,3

DN250 652,1 652,1

DN300 805,2 768,8

Kokku 8 782 4 333

% 100% 49%

Jõgeva kaugküttevõrgu torustiku keskmine tarbimistihedus (tarbimise suhe torustiku

pikkusesse) on 2,4 MWh/m, mis on kõrgem 2013. aastal Arengufondi poolt koostatud uuringu „Kaugkütte energiasääst“19 andmetel jätkusuutlikku kaugküttevõrku iseloomustavast tarbimis-

tihedusest (vähemalt 1,0 MWh/m).

Jõgeva katlamaja suuremate tarbijate kaugküttetorustiku keskmised tarbimisetihedused on

esitatud tabelis 3.3. Jõgeva linna kaugküttevõrgu soojustarbijad on esitatud lisal 2.

Tabel 3.3 Jõgeva tarbijate kaugküttetorustiku keskmised tarbimisetihedused

Aadress Hoone kasutus Ehitus-

aasta20

Hoone maht20

(m3) MWh m MWh/m

Rohu 8 Lasteaed „Rohutirts“ 1985 11 085 364 165 2,21

Pae 2 Lasteaed „Karikakar“ 2013 10 234 140 28 5,0

Aia 3 Kaubahall 1994 29 370 537 14 38,36

Aia 40 Spordihoone “Virtus” 1989 25 676 501 113 4,43

Kivi 2 75 krt. elamu 1978 18 236 618 84 7,36

Piiri 1 Koolimaja 1984 25 157 639 187 3,42

Piiri 2 Haigla 1980 64 450 1265 154 8,21

Rohu 2 75 krt. elamu 1980 17 981 597 142 4,20

19

http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/4/46/Eesti_Arengufond._Kaugk%C3%BCtte_energias%C3%A4%C

3%A4st.pdf

20 On kasutatud Ehitisregistri www.ehr.ee andmebaas.

17


Aadress Hoone kasutus Ehitus-

aasta20

Hoone maht20

(m3) MWh m MWh/m

Rohu 10 Koolimaja, Spordimaja 1971 18 079 672 120 5,6

Tähe 2 60 krt. elamu 1982 14 336 474 87 5,45

Jõgeva linna kaugküttevõrgu soojustarbijate keskmised tarbimisetihedused on lubatud piirides.

Jõgeva linna kaugküttevõrgus on kõikidel soojustarbijatel paigaldatud kaugküttega ühenda-

miseks soojussõlm. Soojussõlmed erinevad hoonetes nii korrashoiu kui ka reguleerimis-

võimaluste poolest (tabel 3.4).

Tabel 3.4. Soojustarbijate kaugküttevõrguga ühendamise tüübid Ühenduse tüüp Soojustarbijate arv

Täisautomaatne soojussõlm 31

Plaatsoojusvahetiga soojussõlm 7

Segamissõlm 45

Otse ühendus 3

Kokku 86

Soojustarbijad

Jõgeva linna kaugküttevõrk töötab temperatuurigraafikus 100/60 °C. Jõgeval kasutab kaug-

kütte teenust 86 aktiivset tarbijat, mille hulgas on 52 korterelamut (~2000 korteriga), üks eramu

ja 33 administratiiv- ja teenindushoonet.

Jõgeval on kaks lasteaeda: kesklinnas asub lasteaed „Rohutirts“(Rohu 8) ja linna lääneosa

teenindab lasteaed „Karikakar“ (Pae 2). Alates 2013. aasta septembrist on Jõgeval kolm

üldhariduskooli: Jõgevamaa Gümnaasium, Jõgeva Põhikool, Jõgeva Täiskasvanute Keskkool.

Jõgeva linnas tegutseb kaks huvikooli (muusikakool ja kunstikool). Kõik need hooned on

ühendatud kaugküttevõrku.

Jõgeval on 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 109 korterelamut ja piisvalt kortereid (neid on

kokku ligi 2100). Linnas on 28 korteri- ja elamuühistut (2012. a 27) ja umbes 64 korteriühisust.

Enamik korterelamutest on ühendatud kaugküttevõrku. AS Utilitas Eesti poolt esitatud

andmete põhjal 13 hoonet on kaugküttest lahkunud.

Kaugküttevõrku ühendatud hoonete keskmine soojuse eritarbimine on 115 kWh/m2. See on

rahuldav näitaja. Maksimaalne soojuse eritarbimine on 294 kWh/m2 ja minimaalne 17 kWh/m2.

Eritarbimise suur erinevus näitab hoonete erinevat soojustust ja sisekliimat nii temperatuuri kui

ventilatsiooni osas. Siin on väga palju ära teha hoonete soojustamiseks. Ehitisregistri andmetel

ei ole Jõgeva linnas ühelgi hoonel energiamärgist.

18


Joonis 3.5 Jõgeva linna soojustatud otstega korterelamu Jõgeva linna kaugkütte võrgupiirkonnas on 2013.–2016. aastate keskmine soojustarbimine

olnud suhteliselt stabiilne. Kõikumised soojuse tarbimises sõltuvad põhiliselt välisõhu

temperatuurist ja hoonete soojustamisest. AS Utilitas Eesti andmetel olemasolevate soojus-

tarbijate kaugküttevõrgust eraldumist näha ei ole. AS Utilitas Eesti andmetel on tarbijate

arvestuslik soojuskoormus:

Küte 12 763 kW

Soe vesi 7 070 kW

Ventilatsioon 1 085 kW

Kokku 20 918 kW

Arvestuslik soojuskoormus 2,4 kW/m

19


4. Jõgeva linna katlamaja kaugküttevõrgu soojuse tarbimine ja tootmine

Soojuse tarbimine

Soojuse tarbimise osas käsitleme nelja viimase aasta (2012–2015) igakuise tarbimise andmeid.

Jõgeva katlamaja kaugküttevõrku ühendatud tarbijate tegelik soojuse tarbimine kuude lõikes

perioodil 2012–2015 on esitatud tabelis 4.1.

Tabel 4.1. Jõgeva katlamaja kaugküttevõrgu soojustarbijate tegelik tarbimine kuude lõikes perioodil 2012–2015, MWh

Kuu

2012 2013 2014 2015 Keskmine

Tarbimine Tarbimine Tarbimine Tarbimine Tarbimine

MWh MWh MWh MWh MWh

Jaan 4 106 4 628 4 290 3 830 4 214

Veebr 4 742 3 384 3 255 3 232 3 653

Märts 3 318 4 049 2 820 2 912 3 275

Aprill 2 046 2 265 1 853 2 180 2 086

Mai 434 307 759 1 024 631

Juuni 0 0 0 0 0

Juuli 0 0 0 0 0

Aug 0 0 0 0 0

Sept 404 361 457 112 334

Okt 2 130 2 162 2 378 2 449 2 280

Nov 2 536 2 545 2 957 2 624 2 666

Dets 4 454 3 214 3 670 3 055 3 598

Kokku 24 170 22 915 22 439 21 418 22 736

Välisõhu temperatuur on viimastel aastatel olnud erinev. 2012. a oli keskmisest jahedam ning

2013. a, 2014. a ja 2015. a talv olid keskmisest soojemad. Selleks, et analüüsida soojuse

tarbimist erinevate aastate lõikes on soojustarbimised üle viidud normaalaasta kliima-

tingimustele. Normaalaasta kliimatingimustele taandamisel kasutame TTÜ teadlaste ja

KredExi poolt soovitatud metoodikat ja arvutusvalemit. Nelja viimase aasta tegelikud ja

normaalaasta kliimatingimustele taandatud soojuse tarbimised on esitatud tabelis 4.1 ja

joonisel 4.2.

Tabel 4.2. Kraadpäevad ja Jõgeva katlamaja kaugküttevõrgu soojustarbijate normaalaasta kliimatingimustele viidud soojuse tarbimine perioodil 2012–2015, MWh

Kuu Norm.a

kraad-

päevad

2012 2013 2014 2015 Keskmine

Norm.a Norm.a Norm.a Norm.a Norm.a

MWh MWh MWh MWh MWh

Jaan 682 4 076 4 231 3 770 4 543 4 155

Veebr 640 3 808 3 874 4 376 4 162 4 055

Märts 567 3 611 3 082 3 609 3 804 3 527

Aprill 359 2 093 2 085 2 188 2 329 2 174

Mai 182 527 707 772 951 739

Juuni 80 0 0 0 0 0

Juuli 35 0 0 0 0 0

Aug 59 0 0 0 0 0

20


Kuu Norm.a

kraad-

päevad

2012 2013 2014 2015 Keskmine

Norm.a Norm.a Norm.a Norm.a Norm.a

MWh MWh MWh MWh MWh

Sept 191 555 403 633 167 439

Okt 353 2 186 2 510 2 365 2 287 2 337

Nov 503 2 980 3 308 3 192 3 316 3 199

Dets 644 3 935 4 367 4 168 4 343 4 203

Kokku 4 295 23 770 24 567 25 073 25 903 24 828

Tabelist 4.2 näeme, et nelja viimase aasta keskmine tegelik ja normaalaasta kliimatingimustele

taandatud soojuse tarbimine on olnud vastavalt 22 736 MWh ja 24 828 MWh. Nelja viimase

aasta soojuse tarbimine on vähenenud keskmiselt 4% aastas. Soojuse tarbimise vähenemise

üheks põhjuseks oli viimaste aastate keskmisest kõrgem välisõhu temperatuur. Normaalaasta

kliimatingimustel üle viidud soojuse tarbimine on nelja aastaga suurenenud.

Joonis 4.1. Jõgeva kaugküttevõrgu tegelik ja normaalaasta kliimatingimustele üle viidud soojuse tarbimine perioodil 2012–2015

Kaugkütte katlamaja soojuse tootmine

Jõgeva katlamajas toodetud ja kaugküttevõrku suunatud soojuse kogus koosneb tarbijate poolt

tarbitud soojuse kogusest ja jaotuskadudest (soojuskadudest kaugküttevõrgus). Jõgeva katla-

maja soojustoodangu osas on kasutatud nelja viimase aasta (2012, 2013, 2014 ja 2015) iga-

kuiste soojustoodangute andmeid (vt tabel 4.3).

Tabel 4.3. Jõgeva katlamaja soojustoodangud perioodil 2012–2015, MWh

Kuu

2012 2013 2014 2015 Keskmine

Toodang Toodang Toodang Toodang Toodang

MWh MWh MWh MWh MWh

Jaan 4 876 5 206 5 120 4 489 4 923

Veebr 5 501 3 896 3 609 3 827 4 208

Märts 3 897 4 716 3 275 3 492 3 845

Aprill 2 632 2 719 2 250 2 751 2 588

Mai 666 395 954 1 276 823

Juuni 0 0 0 0 0

Juuli 0 0 0 0 0

Aug 0 0 0 0 0

Sept 635 509 599 168 478

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

2012 2013 2014 2015Sooju

se t

arbim

ine,

MW

h

Tegelik Normaalaasta

21


Kuu

2012 2013 2014 2015 Keskmine

Toodang Toodang Toodang Toodang Toodang

MWh MWh MWh MWh MWh

Okt 2 617 2 557 2 850 2 902 2 732

Nov 3 058 2 945 3 537 3 025 3 141

Dets 5 326 3 696 4 282 3 468 4 193

Kokku 29 208 26 639 26 476 25 398 26 930

Katlamaja soojustoodangute andmete alusel on koostatud soojuse tegeliku tootmise tulp-

diagramm vaadeldavate aastate kohta (joonis 4.2). Sama kuu tegelik soojuse tootmine võib eri

aastatel oluliselt erineda. Nii oli 2015. aasta veebruaris keskmine välisõhu temperatuur – 0,1

°C ja katlamaja soojuse toodang 3 827 MWh ning aastal 2012 kuu keskmine välisõhu tempera-

tuur veebruaris oli – 4,5 kuni – 11,5 °C ja katlamaja soojuse toodang keskmiselt 5 501 MWh.

Normaalaasta kliimatingimustele taandatud 2015. aasta veebruari soojuse toodang oli

4928 MWh ja 2012 aastal 4 417 MWh.

Joonis 4.2. Jõgeva katlamaja soojuse tootmine

Soojuse toodangu/väljastuse analüüsiks on reaalsed aastased soojustarbimised üle viidud

normaalaasta kliimatingimustele. Nelja viimase aasta tegelikud ja normaalaasta kliima-

tingimustele üle viidud soojuse toodangud on esitatud tabelis 4.4 ja joonisel 4.3.

Tabel 4.4. Jõgeva katlamaja soojustoodangud normaalaastal

Kuu Norm.a

kraad-

päevad

2012 2013 2014 2015 Keskmine

Kraad-

päevad

Norm.a Kraad-

päevad

Norm.a Kraad-

päevad

Norm.a Kraad-

päevad

Norm.a Norm.a

MWh MWh MWh MWh MWh

Jaan 682 687 4 841 746 4 759 776 4 500 575 5 324 4 856

Veebr 640 797 4 417 559 4 461 476 4 852 497 4 928 4 665

Märts 567 521 4 241 745 3 589 443 4 192 434 4 562 4 146

Aprill 359 351 2 692 390 2 503 304 2 657 336 2 939 2 698

Mai 182 150 808 79 910 179 1 537 196 1 185 1 110

Juuni 80 94 0 19 0 113 0 75 0 0

Juuli 35 30 0 13 0 14 0 45 0 0

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

jaan. veebr. märts aprill juuli aug. sept. okt. nov. dets.

MW

h

2013 2014 2015 2016

22


Kuu Norm.a

kraad-

päevad

2012 2013 2014 2015 Keskmine

Kraad-

päevad

Norm.a Kraad-

päevad

Norm.a Kraad-

päevad

Norm.a Kraad-

päevad

Norm.a Norm.a

MWh MWh MWh MWh MWh

Aug 59 66 0 32 0 56 0 35 0 0

Sept 191 139 873 171 569 138 829 128 251 630

Okt 353 344 2 685 304 2 969 355 2 834 378 2 710 2 800

Nov 503 428 3 594 387 3 827 466 3 818 398 3 823 3 766

Dets 644 729 4 705 474 5 021 567 4 864 453 4 930 4 880

Kokku 4 295 4 336 28 856 3 919 28 608 3 887 30 082 3 550 30 653 29 550

Katlamaja kolme viimase aasta soojuse kogutoodang on olnud erinev. Aastal 2012, kui kõige

külmemal aastal oli soojuse toodang suurim. Aastad 2014 ja 2015 olid tunduvalt soojemad ja

ka soojuse toodangud olid kuni 1,15 korda väiksemad. Tegelik keskmine katlamaja soojus-

toodang oli 26 930 MWh ning normaalaasta kliimatingimustele taandatud katlamaja soojuse

toodang oli 29 550 MWh.

Joonis 4.3. Jõgeva katlamaja tegelik ja normaalaasta kliimatingimustele üle viidud soojuse tootmine

Joonis 4.4. Soojuse tootmine, tarbimine ja soojuskadu Jõgeva kaugküttevõrgus

Joonisel 4.4 ja 4.5 on toodud koondandmed soojuse tootmise, tarbimise ja soojuskadude kohta

neljal viimasel aastal. Aasta keskmine suhteline soojuskadu on tellijalt saadud tootmise ja

tarbimise andmetel 15%.

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

2012 2013 2014 2015

Sooju

stoodan

g, M

Wh

Tegelik Normaalaasta

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

2012 2013 2014 2015

Sooju

s, M

Wh

Tootmine Tarbimine Kadu

23


Joonis 4.5. Normaastale taandatud kaugküttevõrgu soojuste tootmine, tarbimine ja soojuskadu.

Koormusgraafik

Jõgeva linna kaugküttepiirkonna soojustarbimise analüüsiks ja koormusgraafiku koostamiseks

on kasutatud 2015. aasta ööpäevased soojuse tootmise andmed (2015. a jaanuari kuu asemel

on kasutatud 2016. a sama kuu andmeid, kuna jaanuaris 2015 oli anomaalselt soe). Nende

alusel on arvutatud ööpäevase keskmine soojuskoormus megavattides (joonis 4.6).

Joonis 4.6. Jõgeva katlamaja 2015. aasta tegelik koormusgraafik

Iseloomustamaks keskmise aasta soojuskoormust ja vajalikke soojuse toodanguid on välja

joonistatud katlamaja koormuste alanemise suunas reastatud koormusgraafik (joonis 4.7), mis

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.

MW

h

Soojuskaod Tarbimine Suhteline soojuskadu

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

0,00

2,00

4,00

6,00

8,00

10,00

12,00

1

15

29

43

57

71

85

99

11

3

12

7

14

1

15

5

16

9

18

3

19

7

21

1

22

5

23

9

25

3

26

7

28

1

29

5

30

9

32

3

33

7

35

1

36

5

Väl

isõ

hu t

emper

atuur

Kat

lam

aja

soo

jusk

oo

rmus,

MW

Ööpäeva keskmine soojuskoormus Välisõhu temperatuur

24


iseloomustab paremini ka pikas perioodis katlamaja tootmisvajadusi. Maksimumkoormusena

on arvestatud 2016. aasta 7. jaanuari tegelikku maksimaalset tunnikoormust 9,89 MW.

Koormusgraafik näitab, et 95,6% soojust toodetakse kasutades kütusena hakkpuitu ja 4,4%

soojust toodetakse maagaasi katlaga.

Joonis 4.7 Jõgeva katlamaja arvestuslik koormusgraafik

Jõgeva linna kaugküttevõrgu soojuskadu

Jõgeva linna kaugküttevõrgu üldine tehniline seisukord on hea. Kaugküttevõrgust on eel-

isoleeritud torustikuga 49%. Jõgeva linna kaugküttevõrgu 2012.–2015. aasta keskmine

suhteline soojuskadu on 15%.

Tabel 4.5 Jõgeva linna kaugküttevõrgu soojuse tootmine, müük ja soojuskadu

Aasta Toodang Tarbimine Soojuskadu

Soojusvõrgu kaod

MWh MWh MWh % MWh/m

2013 26 639 22 915 3 724 14% 0,44

2014 26 476 22 439 4 037 15% 0,47

2015 25 398 21 418 3 980 16% 0,47

Keskmine 23 624 20 070 3 554 15% 0,50

Tabelis 4.6 on esitatud MKM Määruses21 ja Konkurentsiameti koostatud hinna arvutamise

metoodikas toodud kaugküttevõrgu suhtelise soojuskao tehnilised nõuded aastate lõikes.

21 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2011 määrus nr 51 „Soojuse müügi ajutise hinna

kehtestamise kord“

0,00

1,00

2,00

3,00

4,00

5,00

6,00

7,00

8,00

9,00

10,00

1 9

17

25

33

41

49

57

65

73

81

89

97

105

113

121

129

137

145

153

161

169

177

185

193

201

209

217

225

233

241

Kat

lam

aja

soo

jusk

oo

rmu

s, M

W

soojuse toodang hakkpuiduga Soojuse toodang maagaasiga

25


Metoodikas on toodud soojuskao miinimumnõuded kaugküttevõrkudes eesmärgiga, et täita

Kaugkütteseaduse § 5 lõige 1 tulenev nõue, mille kohaselt peab kaugküte olema efektiivne.

Tabel 4.6 Kaugküttevõrgu soojuskao tehnilised nõuded aastate lõikes

Suhteline

soojuskadu

2013 aastal 2014 aastal 2015 aastal 2016 aastal alates 2017

aastast

≤ 19% ≤ 18% ≤ 17% ≤ 16% ≤ 15%

Jõgeva linna kaugküttevõrgu suhteline soojuskadu on väiksem Eesti sarnase müügimahuga

kaugküttevõrkude keskmisest soojuskaost Praegusel kujul olemasolev kaugküttevõrk täidab

2017. aastaks etteseatud tehnilisi nõudeid.

Peame arvestama ka seda, et Jõgeva linna kaugküttevõrk suvel ei tööta, mis kindlasti parandab

soojuskadude näitajat. Tegelikud soojuskaod, kui soojusvõrk töötab ka suvel võivad olla

suuremad kuni 18%.

Kaugkütte torustiku rekonstrueerimisel on oluline arvestada, et kaugküttetorustike ehitamine

on sageli pika tasuvusajaga.

Perspektiivne soojuse tarbimine ja toodang

Tulevaste perioodide soojuskoormuste planeerimisel peame arvestama järgnevate asjaoludega:

• soojuse tootmine ja tarbimine normaalaasta kliimatingimustel kaugküttevõrgus; • soojuskadude vähenemisega seoses kaugküttevõrkude renoveerimisega. • soojuse tarbimise vähenemine seoses korterelamutes rakendatud renoveerimis- ja

energiasäästumeetmetega ning elanike arvu kahanemisega;

• potentsiaalsed uued soojustarbijad.

Jõgeva linnas ei ole ette näha olulist uute soojustarbijate liitumist antud katlamaja kaugkütte-

võrguga. Allpool tabelis 4.7 on esitatud kaugküttevõrgust lahkunud tarbijate andmed, kes

läksid üle maagaasi küttele. Antud juhul arvestame nendega kui potentsiaalse tarbijatega

lähematel 10 aastal.

Soojusenergia piirhind Jõgeva linna tarbijatele on 46 €/MWh, mis ei ole hetkel atraktiivne

võrreldes maagaasil toodetud soojuse hinnaga ca 30-40 €/MWh. On võimalik, et kaugküttest

lahkunud hooned võivad liituda uuesti kaugküttevõrguga järgmise 10 aasta jooksul, kui

maagaasi hind tõuseb ja korterelamute olemasolevad katlad ja seadmed amortiseeruvad.

Tabel 4.7 Kaugküttevõrgust lahkunud tarbijad

Jrk nr

Hoone

aadress

Arvestuslik

perspektiivne

tarbimine MWh

Ehitus

aasta

Korruseid; Suletud Hoone

Kortereid

netopind maht

m2 m3

1 Aia 44 237 3 18 561 5979

2 Suislepa 3 322 1986 3 24 2181 8125

3 Pae 5 223 1971 2 16 1642 5640

4 Pae 7 311 1982 3 24 2191 7848

5 Puiestee 27 0 0 0

26


Jrk nr

Hoone

aadress

Arvestuslik

perspektiivne

tarbimine MWh

Ehitus

aasta

Korruseid; Suletud Hoone

Kortereid

netopind maht

m2 m3

6 Kivi 4 328 1980 5 30 2241 8290

7 Suur 6 48 1946 3 353 1212

8 Suur 13 57 1933 2 405 1445

9 Suur 14 280 3 1646 7074

10 Ristiku 3 115 2 795 2905

11 Pargi 5 188 1971 1 1043 4736

12 Pargi 2b 34 1 250 850

13 Aia 8 508 1977 3 2968 12830

Kokku 2651 16276 66934

Kuna soojuse tarbimisest moodustavad enamuse korterelamud, siis on seoses korterelamute

renoveerimismeetmete rakendamisega tulevikus ette näha mõningat tarbimise vähenemist.

Arvutuste aluseks prognoosime elamute soojustarbimise vähenemist seoses küttesüsteemide

seadistamise ja hoonete soojustamisega igal aastal 2%. Hoonete soojustamine on vajalik,

sellega võib soojuse tarbimine väheneda kümne aasta jooksul 20-30%. Kuid arvestades

tegelikku olukorda, ei saa kõigi hoonete soojustamist lähiaastatel pidada reaalseks.

Prognoositav soojustarbimise vähenemine on esitatud joonisel 4.8. See on aluseks võetud ka

majandusanalüüsil. Arvestades soojuse tarbimise vähenemisega hoonete soojustamisest on

soojuse tarbimine 2026 aastal 17 361 MWh. Kui kaugküttevõrkudega ühinevad ka praegu

individuaalkütet kasutavad hooned on prognoositav soojuse tarbimine 2026. aastal on 20 012

MWh arvestades perspektiivsete tarbijate võimalikku liitumist kuni aastani 2026. Kui lisandub

ka suvine sooja vee andmine jääb soojuse tarbimine praegusele tasemele. Arvestades tegelikke

arenguid ja tarbijate võimalikku liitumist erinevatel aastatel jääb tegelik soojuse tarbimine

graafikul joonisel 4.8 võimalike arengute vahepeale.

27


Joonis 4.8. Soojustarbimise prognoos Jõgeva linna katlamaja kaugküttevõrgus aastateks 2016–2026

Tabel 4.8 Soojustarbimise prognoos Jõgeva linna katlamaja kaugküttevõrgus

Aasta

Tarbimine

Perspektiivne

tarbimine,

vähenemine 2%

aastas

Liituvad

perspektiivsed

tarbijad 2651

MWh aastal 2024

Perspektiivne

tarbimine koos

sooja veega

MWh MWh MWh MWh

2015 22257 22257 22257 22257

2016 21812 21812 22053 22165

2017 21367 21367 21849 22072

2018 20922 20922 21645 21980

2019 20477 20477 21441 21888

2020 20032 20032 21237 21795

2021 19586 19586 21032 21703

2022 19141 19141 20828 21610

2023 18696 18696 20624 21518

2024 18251 18251 20420 21426

2025 17806 17806 20216 21333

2026 17361 17361 20012 21241

Sooja tarbevee tootmine

Jõgeva katlamaja kaugküttevõrgus on kokku 86 tarbijad, kes võivad suve perioodil tarbida

1MW sooja tarbevett. 90-ndatel lõpetati sooja tarbevee tootmine kaugkütte baasil suve

perioodil ja tekkis sooja tarbevee paralleel tarbimine kasutades elektri boilerit. Sooja tarbevee

tootmine kaugkütte baasil tõstab kaugküttevõrgu soojuskadusid, mis praeguses olukorras suvel

võival olla 40-50%.

10000

12000

14000

16000

18000

20000

22000

24000

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

So

oju

star

bim

ine,

MW

h

Tarbimise vähenemine 2 % aastas

Liituvad praegu lokaalküttes olevad tarbijad

Tarbijas hakkavad aastaringselt saama sooja vett

28


On soovitatav kaaluda soojatarbevee tootmist kaugküttega peale kaugküttevõrkude

renoveerimist. Sel juhul suvised kaugküttevõrgu soojuskaod on kuni 30-40%.

Kindlasti tuleb Linnavalitsusel eelnevalt uurida linna elanikute nõudlus suvisele tarbeveele.

Suitsugaaside kondensaatori kasutamise võimalused

Suitsugaaside kondensaatori (edaspidi tekstis kasutame ka lühendit SGK) kasutamisega on

võimalik saada soojust ilma täiendavat kütust kasutamata, see tähendab olemasoleva katla töö

efektiivsuse tõstmine ilma täiendava kütuse kuluta. See eeldab suhteliselt madalat soojusvõrgu

tagastuva vee temperatuuri.

Joonis 4.9 Suitsugaaside kondensaatori lisavõimsus

Jõgeva linnas kaugküttesüsteem töötab temperatuurigraafikus 100/60 0C. Arvestades keskmise

kütuse niiskusega 45-50% on võimalik suitsugaaside kondensaatoriga saada maksimaalselt

kuni 30% soojust ilma täiendavat kütust kasutamata (joonis 4.9). Käsitleme suitsugaaside

kondensaatori kasutamist 6 MW katlaga. Kui tagastuv temperatuur on kõrgem ja arvestades

tegelikke tingimusi on võimalik saada suitsugaaside kondensaatoriga kuni 10% täiendavat

soojust. Hea näitena võib tuua Utilitase Rapla katlamaja, kus on paigaldatud suitsugaaside

kondensaator ja saavutatud 10% soojuse toodangut ilma täiendavat kütust kasutamata.

Utilitas Eesti AS-il on arutatud suitsugaaside kondensaatori paigaldamist katlamajja. Nende

hinnangul on võimalik suitsugaaside kondensaatori paigaldamisel vähendada hakkpuidu

kütuse tarbimist ligikaudu 7,5%. Oluliselt väheneb maagaasi tarbimine - 38,5% praegusest

maagaasi tarbimisest.

Joonisel 4.10 on välja toodud koormusgraafik, millelt on näha suitsugaaside kondensaatoriga

kaetav soojustoodangu osa (2 325 MWh/a).

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

40⁰ 45⁰ 50⁰ 55⁰ 60⁰

Su

itsu

ga

asi

de

ko

nd

ensa

ato

ri v

õim

sus

%

Soojusvõrgu tagastuva vee temperatuurT⁰C

60%

55%

50%

35%40%45%

20%30%

25%

Kü

tuse

nii

sku

s %

29


Joonis 4.10 Jõgeva katlamaja koormusgraafik (koos suitsugaaside kondensaatoriga)

Suitsugaaside kondensaatoriga toodetava soojuse kogust on võimalik suurendada, kui õnnestub

soojussõlmede seadistamisega vähendada tagastuva soojusvõrgu vee temperatuuri. See on küll

töö klientidega ja nende oskuste ja teadlikkuse kasvatamine. Samuti aitab suitsugaaside

kondensaator vähendada atmosfääri paisatavate tahkete osakeste kogust.

Tabel 4.9 Katlamaja soojuse toodangud ilma suitsugaaside kondensaatorita ja suitsugaaside kondensaatoriga (SGK)

Soojusallikas

Toodang

ilma SGK-ta

MWh

Osa

tootmises

%

Toodang

SGK-ga

MWh

Osa

tootmises

%

6 MW hakkpuidu katel 25 134 95,6% 23 252 88,5%

SGK 2 325 8,8%

Gaasikatel 1151 4,4% 708 2,7%

Kokku 26 285 100% 26 285 100%

0,00

1,00

2,00

3,00

4,00

5,00

6,00

7,00

8,00

9,00

10,00

1

10

19

28

37

46

55

64

73

82

91

100

109

118

127

136

145

154

163

172

181

190

199

208

217

226

235

Kat

lam

aja

soo

jusk

oo

rmu

s, M

W

soojuse toodang gaasikatlagasoojuse toodang suitsugaaside kondensaatorigaSoojuse toodang hakkpuiduga

30


5. Majandushinnang

Jõgeva linna kaugküttega soojusvarustuse arendamise variandid

Jõgeva linna soojusvarustus parandamiseks on vajalik vähendada kaugküttevõrgu soojuskadu,

tõsta süsteemi töökindlust ja saavutada katlamaja kõrgem kasutegur.

Kaugküttesüsteemi arendamise võimalike variantidena käsitleme:

Variant 0 – Jõgeva linna katlamajas jätkub praegune soojuse tootmise olukord.

Variant 1 – Jõgeva linna katlamajja paigaldatakse suitsugaaside kondensaator.

Variant 2 – Olemasoleva kaugküttevõrgu renoveerimine.

Variant 3 – Kümne aasta jooksul renoveeritakse kõik kaugküttes olevad hooned.

Variant 4 – Tarbijatele antakse sooja tarbevett ka suvel.

Järgnevalt on toodud soojusvarustuse arendamise variantide majanduslik hinnang.

Soojusvarustuse arendamise variantide majanduslik hinnang

Majandusarvutuste metoodika

Majandusanalüüs on teostatud kulude analüüsi metoodika alusel. Analüüsitakse kulude muutu-

mist baasvariandiga võrreldes pärast soojusvarustuse skeemi muutmist ehk investeeringu

teostamist. Investeeringute efektiivsuse hindamiseks on kasutatud põhiliselt diskonteeritud

rahavoogudel põhinevaid näitajaid ja need on IRR ja NPV. Diskonteeritud rahavoogudel

põhinevate näitajate kasutamise tulemused ja Konkurentsiameti piirhinna kinnitamise

metoodika baasil arvutatud mõjud soojuse hinnale võivad erineda. Seega saab käesolevas

arengukavas soojusvarustuse arendusvariantide majandusarvutusi lugeda hinnangulisteks.

Majandusarvutustega leitakse järgmised arendusvariante iseloomustavad näitajad:

• summaarsed kulud enne investeeringut; • soojuse hind enne investeeringut; • summaarsed kulud pärast investeeringut; • soojuse hind pärast investeeringut; • aastane kasum/kahjum pärast investeeringut; • ajaldatud tulu väärtus (NPV); • tulu sisenorm (IRR); • lihtne tasuvusaeg.

31


Majandusarvutuste lähteandmed ja tulemused Soojusvarustuse arendusvariantide käsitlemisel ja majandusarvutuste tegemisel on lähte-

andmetena kasutatud tellijalt saadud andmeid ja eelnevat analüüsi soojuse tootmise, müügi ja

energia hindade kohta ning kogemuslikke tulevaste kulude hinnanguid. Soojuse tootmise ja

müügi rahaliste kulude osas on kasutatud tellijalt saadud andmed kütuste maksumuse ja

katlamaja üldkulude kohta.

Majandusarvutuste variantides on arvestatud ka võimaliku 50%-lise investeeringu toetusega.

Variant 0 – Jõgeva linna katlamajas jätkub praegune soojuse tootmise olukord

Soojusvarustuse arendusvariantide majandusliku hinnangu baasvariandi (aasta 2015 olukord -

variant 0) puhul on lähtutud tellijalt saadud kaugküttesoojuse 2015. aastal kinnitatud

piirhinnast (49 €/MWh) ja kütuse maksumusest Jõgeva katlamajas ning 2015. aasta müügi-

mahust 21 418 MWh/a.

Baasvariandi lähteandmed on esitatud tabelis 5.1.

Tabel 5.1 Majandusarvutuste lähteandmed aasta 2015. Baasvariant Näitaja Ühik Väärtus

Soojuse toodang MWh 25 398

Soojuse müük MWh 21 418

Soojuskadu MWh 3 980

Suhteline soojuskadu % 16%

Kütused:

- hakkpuit m3/a 35 115

- hakkpuidu maksumus €/a 357 445

- gaas m3/a 92 205

- maagaasi maksumus €/a 31 061

- kütuse maksumus kokku €/a 388 506

-käidukulud €/a 666 487

Kulud kokku €/a 1 054 993

Soojuse hind €/MWh 49 Variandi 0 kohaselt soojusvarustuse jätkamisel sõltub soojuse hind kütuste (peamiselt

hakkpuidu ja gaasi) hinnast ja soojuse müügimahust.

Variant 1 – Jõgeva linna katlamajas paigaldatakse suitsugaaside kondensaator

Variandi 1 majandusarvutuste tegemisel on lähtutud tabelis 5.2 esitatud lähteandmetest, mis

kirjeldavad soojuse tootmist ja selle rahalisi kulutusi soojusvarustuseks. Kasutades suitsu-

gaaside kondensaatorit saame ca 10% soojust toota ilma täiendavat kütust kasutamata.

Pikaajalises perspektiivis on see tehniliselt mõtteks ja otstarbekas. Soojuse tarbimise

32


vähenemise korral väheneb suitsugaaside kondensaatorist saadav kasu. Suitsugaaside

kondensaatori kasutamisel väheneb katlamaja kütuse tarbimine, hakkpuidu 7,5 % ja maagaasi

38,5% võrra. Soojuse tarbimise ja katlamaja soojustoodangu suurenedes on kasulikum

suitsugaaside kondensaatori kasutamine.

Tabel 5.2 Majandusarvutuste lähteandmed. Variant 1

Näitaja Ühik Väärtus

Baasvariant





Kütused:



- gaas m3/a 92 205

- gaasi maksumus €/a 31 061




Soojuse tootmishind €/MWh 49 Investeeringu maksumus, suitsugaasikondensaator, 20a EUR 300 000

Tegevuskulud €/a 666 487

Peale investeeringut Soojuse toodang MWh/a 25 398

Soojuskadu MWh/a 3 980


Soojusenergia tarbimine (müük) MWh/a 21 418

Kütused:



- gaas m3/a 57 167




Investeeringu kulum, 20 aastat €/a 15 000

Tulukus 6% investeeringust €/a 18 000


Soojuse hind, 100% oma finantseering €/MWh 49 Soojuse hind, 50% KIK toetus €/MWh 48

33


Variandi 1 projekti investeeringu põhilised finantsnäitajad 100% omafinantseerimise korral on

järgmised:

Puhas nüüdisväärtus NPV (20 aastat) 225 tuh eurot;

Sisemine tasuvuslävi IRR (20 aastat) 14 %;

Lihtne tasuvusaeg 11 aastat.

Projekti eeldatava 50% omafinantseerimise korral on investeeringu põhilised finantsnäitajad

järgmised:



Lihtne tasuvusaeg 5,8 aastat.

Saavutatav kulude (kütuste efektiivsem kasutamine) kokkuhoid on piisav vajaliku investee-

ringu rahastamiseks ja katab tehtud investeeringukulud ning suureneb katlamaja töökindlus.

Investeeringu tasuvusaeg on 11 aastat. Paraneb katlamaja kasutegur.

Investeeringu eeldatava 50%–lise toetuse (investeeringu toetuse määr sõltub projekti ellu-

viimise konkreetsetest tingimustest) korral on projekt majanduslikult tasuv. Investeeringu

tasuvusaeg on 5,8 aastat. Katlamaja summaarsed aastased kulud vähenevad.

Tabelis 5.2(a) on arvutatud alternatiiv variant suitsugaasikondensaatori paigaldamiseks,

arvestades lisa kulud ümberehitustöödele.

Tabel 5.2(a) Majandusarvutuste lähteandmed. Variant 1 – Alternatiiv


Baasvariant Soojuse toodang MWh 25 398



Suhteline soojuskadu % 15,7%

Kütused:


- kütuse maksumus €/a 357 445

- gaas m3/a 92 205





Soojuse tootmishind €/MWh 49

Investeeringu maksumus, suitsugaasikondensaator, 20a EUR 300 000

Investeeringu maksumus, ümberehitustööd suitsugaasikondensaatori

paigaldamiseks EUR 350 000

34






Suhteline soojuskadu % 15,7%


Kütused:



- gaas m3/a 57 167







Soojuse hind, 100% oma finantseering €/MWh 51

Soojuse hind, 50% KIK toetus €/MWh 49

Variandi 1 (alternatiiv) projekti investeeringu põhilised finantsnäitajad 100%

omafinantseerimise korral on järgmised:

Puhas nüüdisväärtus NPV (20 aastat) -83 tuh eurot;


Lihtne tasuvusaeg 23 aastat.


järgmised:



Lihtne tasuvusaeg 11,8 aastat.

100% omafinantseerimise korral investeeringu tasuvusaeg on 23 aastat.


viimise konkreetsetest tingimustest) korral on projekt majanduslikult tasuv. Investeeringu

tasuvusaeg on 11,8 aastat.

Variant 2 – Olemasoleva kaugküttevõrgu renoveerimine

Jõgeva linna kaugküttevõrgu renoveerimine variandi 2 majandusarvutuste tegemisel on

lähtutud tabelis 5.3 esitatud lähteandmetest, mis kirjeldavad soojuse tootmist ja selle rahalisi

35


kulutusi soojusvarustuseks. Tabelis on toodud konsultandi poolt arvutatud investeeringu

maksumus 4 128 m eelisoleeritud torustiku renoveerimiseks ja arvestuslikud soojuskaod

eelisoleeritud torustikult.

Tabel 5.3. Kaugküttevõrgu torustiku soojuskaod

m DN

Vana torustik DN Uus torustik W/m MWh W/m MWh

346 200 114 197,2 200 43,6 75,4

647 150 106 342,9 150 40,9 132,3

390 125 98 191,1 125 36,1 70,4

626 100 90 281,7 100 32 100,2

1109 80 84 465,8 80 30 166,4

520 65 70 182,0 65 27 70,2

382 50 65 124,2 50 25,3 48,3

97 40 54 26,2 32 23 11,2

11 32 54 2,97 32 23 1,265

4 128 1 814 676

Jõgeva linna kaugküttevõrgu renoveerimisega väheneb soojuskadu 1 140 MWh ehk 4%.

Sellega väheneb soojuse toodang 4% võrra ja väheneb kütuse tarbimine: hakkpuidu tarbimine

väheneb 3,2% ja maagaasi tarbimine 20,9 %, vaata graafik joonisel 5.1.

Joonis 5.1. Jõgeva katlamaja koormusdiagramm renoveeritud kaugküttevõrguga.

0,00

1,00

2,00

3,00

4,00

5,00

6,00

7,00

8,00

9,00

10,00

1 8

15

22

29

36

43

50

57

64

71

78

85

92

99

106

113

120

127

134

141

148

155

162

169

176

183

190

197

204

211

218

225

232

239

Kat

lam

aja

soo

jusk

oo

rmus,

MW

h

Soojuse toodang maagaasiga pärast torustike renoveerimist

Soojuse toodang hakkpuiduga pärast torustike renoveermist

Praegune soojuse toodang

36


Tabel 5.4. Majandusarvutuste lähteandmed. Variant 2


Baasvariant





Kütused:



- gaas m3/a 92 205





Soojuse tootmishind €/MWh 49

Investeeringu maksumus, renoveeritakse 4128 m EUR 1 414 355






Kütused:



- gaas m3/a 72 842



- käidukulud, vähenevad 10 % €/a 599 838




Soojuse hind, 100% oma finantseering €/MWh 53

Soojuse hind, 50% KIK toetus €/MWh 49

37


Variandi 2 projekti investeeringu põhilised finantsnäitajad 100% omafinantseerimise korral on

järgmised:

Puhas nüüdisväärtus NPV (20 aastat) -172 tuh eurot;


Lihtne tasuvusaeg 22,8 aastat;


järgmised:



Lihtne tasuvusaeg 11,8 aastat;

Katlamaja summaarsed aastased kulud ei suurene ning baasvariandiga võrreldes on väliste

tegurite mõju (kütuste hind, soojuse tarbimise muutumine) katlamaja summaarsetele kuludele

10% väiksem.


viimise konkreetsetest tingimustest) korral on projekt majanduslikult tasuv. Projekti

tasuvusaeg on 11,8 aastat. Katlamaja summaarsed aastased kulud vähenevad.

Mõistlik on renoveerida Jõgeva linna kaugküttevõrk taotledes selleks SA Keskkonna-

investeeringu Keskuse (KIK) toetust.

Variant 3 – Kümne aasta jooksul renoveeritakse kõik kaugküttes olevad hooned.

Allpool tabelis 5.5 on toodut majandusarvutus arvestades perspektiivse tarbimisega aastal

2026, juhul kui hooned on soojustatud vastavalt EL energiatõhususe direktiivi nõuetele.

Majandusarvutuses on arvestatud kaugküttevõrkude täielikku renoveerimist, suitsugaaside

kondensaatori paigaldamist ja perspektiivsete tarbijate liitumist aastaks 2026.

Tabel 5.5. Majandusarvutus perspektiivsele tarbimisele aastal 2026 juhul kui hooned renoveeritakse ja uued tarbijad ei liitu


Perspektiivne soojuse toodang aastal

2026 MWh 19 791

Perspektiivne soojuse müük aastal 2026 MWh 17 361



Kütused:



38



- gaas m3/a 12 383




Kulud kokku €/a 887 736

Soojuse hind €/MWh 51

Lähtuvalt peatükkist 4.5 andmetest, näeme et perspektiivne tarbimine on vähendatud 19%

võrra võrreldes aastal 2015 tarbimisega. Sellega väheneb hakkpuidul soojuse tootmise 18% ja

maagaasi 83% võrra.

Tabel 5.6. Majandusarvutus perspektiivsele tarbimisele aastal 2026 juhul kui hooned renoveeritakse ja liituvad uued tarbijad


Perspektiivne soojuse toodang aastal 2026 MWh 22 442




Kütused:



- gaas m3/a 67 743




Kulud kokku €/a 944 445


Lähtuvalt peatükkist 4.5 andmetest, näeme et perspektiivne tarbimine koos uue tarbijatega on

vähendatud 7% võrra võrreldes aastal 2015 tarbimisega.

Toodud majandusarvutuse tulemusi tuleks vaadata mitte lõplikena, vaid hinnangulistena,

arvestades tulemuste tundlikkust kütuste hinna muutuste suhtes. Arvestada tuleb ka

riskifaktoreid pidevalt muutuv majandusolukord, seadusandlusest tingitud muutused tootmise

finantsolukorras.

39


Variant 4 – Tarbijatele antakse sooja tarbevett ka suvel

Tuleb arvestada sellega, et hakkpuidu katla võimsusega 6MW kasutamine 1MW sooja tarbevee

tootmise jaoks ei ole otstarbekas, kuna tahke kütuse katlad töötavad halvasti madalatel

koormustel.

Allpool tabelis 5.7 on toodut majandusarvutus arvestades, kui sooja tarbevett suvel toodetakse

kasutades maagaasi.

Tabel 5.7 Majandusarvutuste lähteandmed aasta 2015. Baasvariant ja antakse sooja tarbevett ka suvel Näitaja Ühik Väärtus





Kütused:


-hakkpuidu maksumus €/a 357 445

- gaas m3/a 508 770


-kütuse maksumus kokku €/a 528 832




Tabelist 5.7 näeme, et soojuse hind tuleb 49 €/MWh.

Sooja tarbevee tootmine kaugkütte baasil tõstab kaugküttevõrgu soojuskadusid, mis praeguses

olukorras suvel võival olla 40-50%. Sel juhul on aasta keskmine suhteline soojuskadu 21%.

Tabel 5.8 Majandusarvutus perspektiivsele tarbimisele aastal 2026 juhul kui hooned renoveeritakse ja antakse sooja tarbevett ka suvel






Kütused:



- gaas m3/a 428 948


40




- käidukulud €/a 599 838



Tabelist 5.8 näeme, et soojuse hind tuleb 51 €/MWh.

Sooja tarbevee tootmine kaugkütte baasil tõstab kaugküttevõrgu soojuskadusid, mis suvel

võival olla 40-50%. Sel juhul on aasta keskmine suhteline soojuskadu 19%.

Tabel 5.9 Majandusarvutus perspektiivsele tarbimisele aastal 2026 juhul kui hooned renoveeritakse, sooja tarbevett antakse ka suvel ja liituvad uued tarbijad






Kütused:



- gaas m3/a 484 308



- käidukulud €/a 599 838



Tabelist 5.9 näeme, et soojuse hind tuleb 47 €/MWh juhul 10 aasta jooksul liituvad uued

soojustarbijad.

Sooja tarbevee tootmine kaugkütte baasil tõstab kaugküttevõrgu soojuskadusid, mis suvel

võival olla 40-50%. Sel juhul on aasta keskmine suhteline soojuskadu 17%.

Tabel 5.10 Majandusarvutus. Renoveeritakse kaugküttevõrgud ja suvel antakse sooja tarbevett Peale investeeringut

Soojuse toodang MWh/a 29 460




41


Peale investeeringut Kütused:



- gaas m3/a 489 407







Soojuse hind (+soe vesi suvel), 100% oma

finantseering €/MWh 52

Soojuse hind (+soe vesi suvel), 50% KIK toetus €/MWh 49

Majandusarvutuste kokkuvõte

Jõgeva linna kaugküttesüsteemi ja katlamaja arendamise erinevate variantide majandus-

arvustuste tulemused on kokkuvõtlikult toodud tabelis 5.11.

Tabel 5.11. Majandusarvutuste kokkuvõte

Variant Kirjeldus Investeering

Soojuse keskmine

hind, €/MWh IRR, %

Lihtne

tasuvusaeg

tuh € (20 a) (20 a) aasta

0

Jätkub senine soojuse

tootmise olukord (soe vesi

suvel)

- 49 (49) - -

1 Paigaldatakse

suitsugaasikondensaator

300 49 14 11

150 48 27 5,8

1 (A) Paigaldatakse

suitsugaasikondensaator

650 51 4 23

325 49 13 11,8

2

Olemasoleva kaugküttevõrgu

renoveerimine (soe vesi

suvel)

1 414 53 (52) 5 22,8

707 49 (49) 13 11,8

3

10 aasta jooksul

renoveeritakse kõik

kaugküttes olevad hooned

(soe vesi suvel)

- 51 (51) - -

10 aasta jooksul

renoveeritakse kõik

kaugküttes olevad hooned ja

liituvad uued tarbijad (soe

vesi suvel)

- 47 (47) - -

42


Arvestades võimalust saada kuni 50% investeeringu toetust, on otstarbekas paigaldada Jõgeva

kaugkütte katlamajja suitsugaaside kondensaator. Toetusega on selle tasuvusaeg 5,8 aastat.

Alternatiiv variandi puhul, 50% investeeringu toetusega on selle tasuvusaeg 11,8 aastat.

Kaugkütte torustike asendamine on pikema tasuvusajaga. Asendades Jõgeva kaugküttevõrgu

kõik seni renoveerimata kaugküttetorustikud uute eelisoleeritud torustikega väheneb kaug-

küttevõrgu soojuskadu 4%. 50% toetusega on kaugküttevõrkude renoveerimise tasuvusaeg

11,8 aastat. Kaugküttetorustike renoveerimist on otstarbekas alustada suurema koormusega

harutorustikest.

Kõiki eelnevalt toodud investeeringute majandusarvutuste tulemusi tuleks vaadata mitte

lõplikena, vaid hinnangulistena, arvestades tulemuste tundlikkust võimalikele algandmete (nt

kütuste hinnad, soojuse tarbimine, investeeringu suurus) muutustele. Arvestada tuleb ka

riskifaktoreid ehk renoveerimisprojekti õnnestumist ohustavaid faktoreid, milleks võivad olla:

pidevalt muutuv majandusolukord, seadusandlusest tingitud muutused tootmise finants-

olukorras. Arendusvariantide elluviimine aitab leevendada väliste tegurite mõju (kütuste

hinnad, soojuse tarbimise muutumine) soojuse hinnale.

43


6. Erinevate hinna komponentide mõju soojuse hinnale

Soojuse tarbijale on oluline näitaja soojuse hind. Analüüsides erinevate tegurite mõju soojuse

hinnale on vaadeldud kuidas muutub soojuse hind algkomponentide muutudes. Katlamajas

toodetava soojuse hind sõltub mitmest tegurist. Analüüsitud on erinevate tegurite mõju soojuse

hinnale:

• Hakkpuidu hinna mõju soojuse hinnale; • Gaasi hinna mõju soojuse hinnale; • Soojuse tarbimismahu mõju soojuse hinnale.

Jõgeval on üks kaugkütte võrgupiirkond. Utilitas Eesti AS-i katlamaja põhikütuseks on

hakkpuit ning tipukoormuse katmiseks on kasutusel maagaas (5%).

6.1 Maagaasi hinna mõju soojuse hinnale

Analüüsitud on hakkpuidu ja maagaasi hinna ning soojuse tootmismahu muutuse mõju soojuse

hinnale.

Gaasi hinna muutumist on käsitletud piirides, mis jääb viimastel aastatel toimunud

hinnamuutuse tasemele ja on reaalne lähiaastatel (283–396 €/tuh.m3). Hakkpuidu hind on antud

võrdluses stabiilne 13,46 €/MWhtoodetud.

Tabel 6.1. Maagaasi hinna mõju soojuse hinnale

Hakkpuidu hind Maagaasi hind Soojuse hind

€/MWhtoodetud €/tuh.m3 €/MWh

13,46 283 46,00

13,46 302 46,57

13,46 324 47,19

13,46 346 47,84

13,46 370 48,54

13,46 396 49,30

44


Joonis 6.1. Maagaasi hinna mõju soojuse hinnale

Tabelist 6.1 ja jooniselt 6.1 on näha, et maagaasi hinna muutumisel 1,4 korda, muutub soojuse

hind ~ 7%. Kuna maagaasi kasutatakse Jõgeva Utilitas Eesti AS katlamajas peamiselt tipu-

koormuse katmiseks ei avalda maagaasi hinna muutus olulist mõju soojuse hinnale.

6.2 Hakkpuidu hinna mõju soojuse hinnale

Hakkpuidu hinna muutumist on käsitletud piirides, mis jääb viimastel aastatel toimunud

hinnamuutuse tasemele ja on reaalne lähiaastatel (13–19 €/MWh). Hakkpuidu hinna

muutumise mõju on vaadeldud kahe erineva maagaasi hinna juures: 280 €/tuh.m3 ja 350

€/tuh.m3.

Tabel 6.2. Hakkpuidu hinna mõju soojuse hinnale

Hakkpuidu hind Maagaasi hind Soojuse hind Maagaasi hind Soojuse hind

€/MWhtoodetud €/tuh.m3 €/MWh €/tuh m3 €/MWh

13,5 280 45,93 350 47,95

14,1 280 46,56 350 48,59

14,8 280 47,23 350 49,26

15,6 280 47,94 350 49,97

16,4 280 48,68 350 50,70

17,2 280 49,45 350 51,48

18,0 280 50,27 350 52,30

18,9 280 51,12 350 53,15

44,00

45,00

46,00

47,00

48,00

49,00

50,00

283 302 324 346 370 396

€/M

Wh

Maagaasi hind, €/tuh.m3

Soojuse hind, euro/MWh

jõgeva linna soojusmajanduse arengukava aastateks …...2013.a mais 68,95 €/mwh, kui katlamaja...

Documents