jõekääru maaüksuse (viru-nigula vald, linnuse küla)...
TRANSCRIPT
Jõekääru maaüksuse (Viru-Nigula vald, Linnuse
küla) detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne
OÜ Keskkonnakorraldus
Juhtekspert:
Sixten Kerge (litsents nr. KMH0106)
Tallinn 2009
Sisukord
KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 1
SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3
1 DETAILPLANEERINGU EESMÄRK .............................................................................................................. 4
2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID .................................................................. 5
3 DETAILPLANEERINGU VASTAVUS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................... 9
3.1 LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERING ............................................................................................................ 9
3.2 LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING „ASUSTUS JA MAAKASUTUST SUUNAVAD
KESKKONNATINGIMUSED“ ......................................................................................................................................... 9
LÄÄNE-VIRUMAA TURISMI ARENGUKAVA 2015 ........................................................................................................... 10
3.3 VIRU-NIGULA VALLA ÜLDPLANEERING .......................................................................................................... 11
3.4 VIRU-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2007-2013 ............................................................................................ 13
3.5 OLULISED RAHVUSVAHELISED, EUROOPA LIIDU VÕI RIIKLIKUD KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID .................................. 14
4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ........................................................................................ 15
5 MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ................................................................................................. 17
5.1 ASUKOHT ............................................................................................................................................... 17
5.2 GEOLOOGILISED TINGIMUSED JA MULLASTIK .................................................................................................. 18
5.3 PINNAVEEKOGUD JA MÄRGALAD.................................................................................................................. 20
5.4 TAIMESTIK .............................................................................................................................................. 21
5.5 LOOMASTIK ............................................................................................................................................. 21
5.6 ROHESTRUKTUURID JA VÄÄRTUSLIKUD ELUPAIGAD .......................................................................................... 21
5.7 KAITSEALUSED OBJEKTID ............................................................................................................................ 22
5.8 METEOROLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................................................................. 22
5.9 MAAVARAD ............................................................................................................................................ 23
5.10 TÖÖHÕIVE JA MAJANDUS ........................................................................................................................... 24
5.11 MUINSUSKAITSE ...................................................................................................................................... 24
5.12 TEHNILISED INFRASTRUKTUURID .................................................................................................................. 24
6 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEST LÄHTUVAD VÕIMALIKUD KESKKONNAPROBLEEMID .................. 26
6.1 KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS ............................................................................... 26
7 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD .................................................................. 28
7.1 MÕJU INIMESE TERVISELE .......................................................................................................................... 28
7.2 MÕJU SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE ........................................................................................................... 28
7.3 MÕJU TAIMESTIKULE ................................................................................................................................ 29
7.4 MÕJU LOOMASTIKULE JA VEE-ELUSTIKULE ..................................................................................................... 29
7.5 EHITUSTÖÖDE MÕJU ................................................................................................................................. 30
7.6 MÕJU PÕHJAVEELE ................................................................................................................................... 30
7.7 MÕJU PINNASELE JA PINNAVEEKOGUDELE ..................................................................................................... 33
7.8 MÕJU ÕHUKVALITEEDILE ........................................................................................................................... 33
7.9 JÄÄTMETE TEKE JA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ......................................................................................... 34
7.10 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ....................................................................................................................... 34
7.11 MÕJU MAASTIKU ILMELE ........................................................................................................................... 34
7.12 MAJANDUSLIK MÕJU ARENDAJALE ............................................................................................................... 35
7.13 MAJANDUSLIK MÕJU VALLALE JA ELANIKELE ................................................................................................... 35
7.14 ERINEVATE MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED JA PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU ...................................................... 35
8 DETAILPLANEERINGU LAHENDUSE ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ............................................................. 37
8.1 MÕJU INIMESE TERVISELE .......................................................................................................................... 37
8.2 MÕJU SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE ........................................................................................................... 37
8.3 MÕJU TAIMESTIKULE ................................................................................................................................ 37
8.4 MÕJU LOOMASTIKULE ............................................................................................................................... 37
8.5 EHITUSTÖÖDE MÕJU ................................................................................................................................. 38
8.6 MÕJU PINNASELE JA PINNAVEEKOGUDELE ..................................................................................................... 38
8.7 MÕJU PÕHJAVEELE ................................................................................................................................... 38
8.8 MÕJU ÕHUKVALITEEDILE ........................................................................................................................... 39
8.9 JÄÄTMETE TEKE JA KAASNEVAD MÕJUD ......................................................................................................... 39
8.10 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ....................................................................................................................... 39
8.11 MÕJU MAASTIKU ILMELE ........................................................................................................................... 39
8.12 MAJANDUSLIK MÕJU ARENDAJALE ............................................................................................................... 40
8.13 MAJANDUSLIK MÕJU VALLALE JA ELANIKELE ................................................................................................... 40
8.14 ERINEVATE MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED ................................................................................................. 40
9 PARIM ALTERNATIIVSE ARENGUSTSENAARIUM MÄÄRATLEMINE ......................................................... 41
10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS
JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED ............................................................................................ 44
11 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD
MEETMED JA MÕÕDETAVAD INDIKAATORID ................................................................................................ 45
12 ÜLEVAADE DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA KSH KORRALDAMISE JA AVALIKKUSE
KAASAMISE KOHTA ....................................................................................................................................... 46
13 ÜLEVAADE RASKUSTEST KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KÄIGUS ................................. 47
KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................................ 48
LISAD ............................................................................................................................................................. 49
1
Kokkuvõte
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiks on Viru-Nigula vallas Linnuse
külas Jõekääru maaüksuse (katastritunnusega 90202:001:0510) detailplaneeringu elluviimisega
kaasneva keskkonnamõju hindamine ja parima alternatiivi leidmine.
Jõekääru katastriüksuse detailplaneering on algatatud Viru-Nigula Vallavolikogu 16.03.2006. a
otsusega nr 30. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, Kunda jõe
äärse ehituskeeluvööndi vähendamine ja ehitusõiguse seadmine. Jõekääru maaüksuse
detailplaneeringu KSH algatati 5.04.2007 Viru-Nigula Vallavalikogu otsusega nr 14. KSH on läbi viidud
ajavahemikul sügis 2007 kuni sügis 2008.
Tulenevalt Jõekääru maaüksuse paiknemisest ja tegevuse eripärasest võivad eeldatavalt kaasneda
järgmised keskkonnamõjud:
− Mõju Kunda jõe hoiualale – kuna kinnistu piirneb Kunda jõe ja ühtlasi ka Kunda jõe
hoiualaga, on oht viimast mõjutada. Arvestades hoiuala loomise eesmärki – loodusliku
loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamine – on oluline, et
arendustegevus ei ohustaks ega hävitaks neid elupaikasid ja kasvukohtasid, mille kaitseks
hoiuala loodi ning ei häiriks oluliselt kaitstavaid liike.
− Mõju rohevõrgustiku toimimisele – Jõekääru maaüksus paikneb vastavalt Viru-Nigula valla
üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardile rohevõrgustiku tuumalas, kuid siiski tuumala
äärealal, rohevõrgustiku koridori vahetus läheduses. Seetõttu on planeeringu elluviimisel
teatav oht häirida rohevõrgustiku toimimist.
− Tolm kruusateelt – Kavandatava puhkekeskuse ehitamise ajal ning ka hilisemas kasutusfaasis
suureneb oluliselt liiklussagedus Kunda-Siberi küla tuhkkattega teel. Tuhkkattega tee
kasutamisel lendub õhku suures koguses tolmu, mis lendub teeäärsetele kinnistutele ning
võib mõjutada ka teeäärsete elanike tervist.
KSH käigus jõuti järgmistele järeldustele:
Parimaks osutus 1.1. alternatiiv, mille teostumisel rajatakse muinaslinnuse koos sinna juurde
kuuluva majutuskompleksiga täies ulatuses kõrgema nõlva peale ning imbväljak viiakse rajatava
puurkaevu sanitaarkaitsealast 50 meetrit eemale. 1.1. alternatiiv on kompromiss keskkonna ning
maastikuilme mõjude vahel.
Lisaks nimetatud kolmele põhiteemale/probleemile käsitleti KSH käigus veel teisi keskkonna- ja
sotsiaal-majanduslikke mõjusid.
- Kavandatud arendustegevusega ei plaanita jõge tõkestada ega paisutada, ei kavandata jõe loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist. Samuti ei planeerita ehitustegevust jõe kallastel, mis võiks kaldaerosiooni tekke pärast jõele kui elupaigale või jõe elustikule seoses hõljumi koguse suurenemisega negatiivset mõju avaldada.
- Negatiivset mõju pinnasele ja pinnaveekogule võib avaldada reovesi, mis kanaliseeritakse lokaalsesse puhastusseadmesse septiku ja imbväljakuga. Halvimal juhul tekib nimetatud
2
kanaliseerimismeetodite kasutamisest (puhastusseadmete rike, vale hooldus vms) pinnasereostus, kuna reovesi juhitakse protsessi viimases etapis pinnasesse või veekogusesse.
- Muinaslinnuse ning puhkekompleksi tegevuse tõttu hakkab metsloomi kinnistul viibima senisest
vähem. Loomi hirmutab tõenäoliselt kavandatud tegevusest tulenev müra, inimese lõhn ning ka
muud vähemolulised planeeritud tegevused. Teadaolevalt ei liigu ega ela kinnistul kaitsealuseid
loomi.
- Suurenev teelt lenduva tolmu hulk ei oma märkimisväärseid tervisemõjusid, kuid võib põhjustada
teeäärsetele elanikele ebameeldivusi. Tolmu emissiooni teelt on võimalik vähendada erinevate
meetmetega nagu näiteks tee katmine elumajade juures freesasfaltiga või vähendada lubatud
sõidukiirust. Tee täies ulatuses asfalteerimine oleks küll kõige efektiivsem lahendus, kuid
arvestades asfalteerimisega kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid, planeeritud tegevuse
mõjude iseloomu ja ulatust ning asfalteerimise maksumust, ei ole see lahendus põhjendatud.
- Jõekääru kinnistu läänekülg on ümbritsetud Kunda jõega. Kunda jõe alamjooks Pari külast
allavoolu kuni suudmeni (ca 15 km) kuulub Natura 2000 alade hulka (Sirtsi loodusala).
Kaitseväärtusena on jõgi elupaigaks (EL ED tüüp 3260) jõe lõhe, jõesilmu, võldase, hingu,
paksukojalise jõekarbi, saarma ja tõenäoliselt ka rohevesihobu asurkondadele. Linnuse küla
piirkonnas, seetõttu ka Jõekääru maaüksuse ulatuses, esinevad kaitstavatest liikidest tõenäoliselt
paksukojaline jõekarp, saarmas, harjus ning võimalik, et ka rohe-vesihobu. EELIS-i andmetel
Jõekääru kinnistul kaitsealuseid taimi, kooslusi, loomi ega muinsuskaitseobjekte ei asu.
- Muinaslinnuse ning majutuskompleksi ehitustööd ning sellele lisanduva transpordiga kaasnevad
tolm, müra, õhusaaste ei põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju.
- Muinaslinnuse arendamine omab positiivset mõju sotsiaalsetele vajadustele, kultuuripärandile
ning maastikuilmele.
1.1. alternatiivi elluviimisega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ei kaasne, kui rakendatakse 11.
peatükis toodud leevendusmeetmeid.
3
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiks on hinnata Jõekääru
maaüksuse detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid nimetatud kinnistul
ning ümberkaudsetel aladel. Vastavalt Jõekääru maaüksuse omaniku soovile on eesmärgiks rajada
kinnistule Muinas-Eesti linnuse 1:1 mudel. Arendaja peab oluliseks linnuse võimalikke puhke- kui ka
õppeotstarbelist funktsioone, mille läbi saab tutvustada 13. sajandi ehitustraditsioone ja elu-olu.
Jõekääru maaüksus asub Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Linnuse külas, Kunda jõe paremal
kaldal. Kinnistu on tugevalt võsastunud, lisaks kasvab seal kadakaid, tammi ja mände. Kaitsealuseid
taimi ega loomi kinnistul EELISe andmetel ei ole. Ala piirneb läänes Kunda jõega, mis kuulub Sirtsi
(Natura 2000) kaitsealasse. Kinnistu asub osaliselt rohevõrgustiku tuumalas (T3).
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ning ühtlasi ka KSH tellija on OÜ Võika Põllud
(kontaktisik Marko Pintmann tel: 5518 9001, e-post: [email protected]), KSH koostaja MTÜ
Keskkonnakorraldus (kontaktisik Sixten Kerge, tel: 56 806 104, e-post:
KSH aruanne koostati ajavahemikus oktoober 2007 kuni oktoober 2008 Lääne-Virumaa
Keskkonnateenistuse poolt heakskiidetud programmi alusel. Töö teostamiseks kasutati
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), Maa-ameti,
Jõekääru detailplaneeringu ning mõjutatava piirkonna kohta läbiviidud uuringute andmeid.
KSH töörühma koosseis:
− Sixten Kerge – juhtekspert, vastutab KSH läbiviimise eest;
− Teet Kirss – keskkonnaekspert, välisõhk ja sotsiaal-majanduslikud mõjud;
− Roland Müür – bioloog, keskkonnakaitse spetsialist;
− Livia Pošlin – mõjude kirjeldus, alternatiivide võrdlus
− Marit Koort – mõjutatava keskkonna ülevaade, mõjude kirjeldus.
Lisaks tugineti detailplaneeringu koostamise käigus koostatud ekspertarvamustele järgmistelt
ekspertidelt: Kalle Suurojalt (geoloog), Rein Järvekülg (hüdrobioloog-ihtüoloog) ja Ain Mäesalult
(arheoloog).
4
1 Detailplaneeringu eesmärk
Jõekääru katastriüksuse detailplaneering on algatatud Viru-Nigula Vallavolikogu 16.03.2006. a
otsusega nr 30. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, Kunda jõe
äärse ehituskeeluvööndi vähendamine ja ehitusõiguse seadmine.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on välja selgitada ja hinnata Viru-Nigula vallas
Linnuse külas Jõekääru maaüksusele (maakatastri tunnusega 90202:001:0510) kavandatava
puhkekeskusega kaasnevad keskkonnamõjud.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on välja selgitada planeeringu elluviimisega
kaasnev eeldatav keskkonnamõju Kunda jõele, mis kuulub Natura 2000 alade hulka. Samuti
selgitatakse KSH käigus välja kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju nii kõnealusel
kinnistul kui ka ümberkaudsetel aladel. Seega on KSH ulatuseks Jõekääru katastriüksus ning selle
ümbrus, mida detailplaneeringuga kavandatavad tegevused võivad oluliselt mõjutada.
5
2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivid
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Kunda jõe ehitus-keeluvööndit, kuhu on
kavas rajada muinaslinnuse rekonstruktsioon. Ülejäänud hooned ja rajatised, mis kompleksi juurde
kuuluvad, kuid ei ole osa muinaslinnusest (nt majutushoone, parkla, puurkaev ja imbväljak),
rajatakse välja poole ehituskeeluvööndit.
0-alternatiiv – olemasoleva olukorra säilimine ja arenemine omasoodu, selliselt, et
detailplaneeringut ei kehtestata. See tähendab, et puistunud põllumaastik ning kõlvikuliselt 8,38 ha
metsa jäävad muutmata kujul eksisteerima. Ala seisund on selline, et inimesel on seal väga raske
liikuda, va jõekallas, kuna mets ja väga tihe alustaimestik moodustavad läbitungimatu võsa.
Väiksematel loomadel on seal siiski võimalik edukalt liikuda, kuid ka suurulukitel on lihtsam liikuda
mujal, kus taimestik on hõredam.
Joonis 1 – 0-alternatiiv ehk olemasolev olukord
6
1.-alternatiiv – kinnistule rajatakse Muinas-Eesti linnuse 1:1 mudel koos sinna juurde kuuluva
looduslähedase maksimaalselt 1,5 korruselise majutushoone ja parkimisplatsiga. Silmas peetakse nii
puhkuse- kui õppeotstarbelist funktsiooni tutvustamaks 13. sajandi ehitustraditsioone ja eluolusid.
Maa-alale on plaanis rajada maastikuvorme järgiv looduslike kividega vooderdatud muldvall, mis
ümbritseks loodusmaterjalidest (kivi ja puu) abihoonetega linnuse kompleksi. Rajatav
turismikompleks on ettenähtud majutama korraga kuni 100 inimest, kuid tegelik külastajate arv
ööpäevas on eeldatavasti tunduvalt väiksem. Muinaslinnus rajatakse enamuses Kunda jõe
ehituskeeluvööndisse (detailplaneeringus nimetatud ekslikult veehaarde sanitaarkaitsealaks),
majutushoone aga ehituskeeluvööndist välja.
Joonis 2 – Alternatiivi 1 kaardi lahendus
7
1.1.- alternatiiv – kinnistule rajatakse Muinas-Eesti linnuse 1:1 mudel koos sinna juurde kuuluva
looduslähedase maksimaalselt 1,5 korruselise majutushoone ja parkimisplatsiga. Erinevalt 1.-
alternatiivist rajatakse linnus täies ulatuses kõrgema nõlva peale, heitvee imbväljak viiakse
puurkaevu sanitaarkaitsealast piiridest vähemalt 50 m kaugusele ning juurdepääs alale tagatakse
kinnistu idaservast. Majutushoone asukoht võib jääda samaks kuid võib liikuda ka ida poole.
Joonis 3 – Alternatiivi 1.1 põhimõtteline lahendus
8
2.-alterantiiv – kinnistule rajatakse Muinas-Eesti linnuse 1:1 mudel koos sinna juurde kuuluva
looduslähedase maksimaalselt 1,5 korruselise majutushoone ja parkimisplatsiga. Erinevalt 1.1.-
alternatiivist rajatakse linnus täies ulatuses Kunda jõe ehituskeeluvööndist välja poole.
Joonis 4 – Alternatiivi 2 põhimõtteline lahendus
9
3 Detailplaneeringu vastavus teiste strateegiliste
planeerimisdokumentidega
3.1 Lääne-Viru maakonnaplaneering
Kuna planeerimisseaduse kohaselt on maakonnaplaneering ja üldplaneering liigilt erinevad
planeeringud, mille sisu ja eesmärk on planeerimisseaduse järgi erinev ning mille üldistusastmed on
erinevad, siis ei pea ja ei saagi maakonnaplaneeringus ning üldplaneeringus esitatud andmed olla
alati identsed. Seaduses sätestatud korras kehtestatud üldplaneeringu olemasolu korral tuleb
detailplaneeringute koostamisel ning projekteerimisel lähtuda kehtestatud üldplaneeringust.
Seetõttu käesolevalt maakonnaplaneeringu tingimusi välja ei tooda.
3.2 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustus ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“
Lääne- Viru maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”
lähtub üleriigilisest planeeringust 2010, seab nõuded ja soovitused maakonna territooriumi
ettenägelikumaks ja tasakaalukamaks kasutamiseks ning loob ühendatud looduskeskkonna ja
rohelisuse domineerimisega alade võrgustiku.
Rohevõrgustiku olemust annavad hästi edasi Teemaplaneeringus toodud rohe-võrgustikku
iseloomustavad järgmised punktid:
− Roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade
võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks.
− Rohelises võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine, korvamine,
ennetamine, ja koosluste areng looduslikkuse suunas – see kõik toodab bioloogilist
mitmekesisust ja tagab stabiilse keskkonnaseisundi.
− Toetab rohelist mõtteviisi.
Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks on:
− väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse;
− looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni planeerimine ning looduslike alade
ruumilise kättesaadavuse tagamine;
− keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine inimesele vajalikul tasemel;
− loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine;
Roheline võrgustik on modelleeritud tuumaladest ja koridoridest koosnevana. Seesugune struktuur
tagab ökosüsteemide ja liikide säilimise, looduslike, pool-looduslike ja teiste väärtuslike
ökosüsteemide kaitstuse, ning säästva looduskasutuse, järgides kehtestatud maakasutustingimusi ja
soovitusi.
Jõekääru maaüksus jääb tervenisti piirkondliku tähtsusega tuumala idapoolsesse serva
(suurusindeksiga T3).
10
Kaart 1 – Kinnistu paiknemine Lääne-Virumaa maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused” objektide suhtes.
Tuginedes Jõekääru detailplaneeringuala paikemisele rohevõrgustiku suhtes võib öelda, et
vaatamata paiknemisele tuum/tugialas, ei mõjuta muinaslinnuse ja selle abihoonete ehitus oluliselt
rohevõrgustiku toimivust. Jõekääru maaüksusele rajatav Eesti muinaslinnuse 1:1 mudel rajatakse
detailplaneeringu järgi kinnistul paiknevale kõrgemale nõlvale, mis ei piiraks loomade
liikumisvõimalusi jõe kallast pidi. Samuti ei keela Teemaplaneering otseselt ehitustegevust, vaid
ütleb, et see ei tohi kahjustada rohevõrgustiku toimivust ning et tuleb hinnata arendustegevuse
keskkonnamõju. Tuumalasse ehitamisel ei tohi ala piirata aiaga, va. otsest hooviala. Nii on loomadel
võimalik kasutada kinnistu aktiivsest inimtegevusest eemale jäävaid äärealasid.
Lääne-Virumaa turismi arengukava 2015
Lääne-Virumaa turismi arengukavas 2015 on välja toodud Lääne-Viru turismimajanduse SWOT
analüüs. Tugevustena nähakse muuhulgas rikkaliku loodus ja kultuuripärandit (Lahemaa rahvuspark,
28 kaitseala ja 26 parki, mõisakompleksid jms) ning head transpordiühendust maismaal
(kättesaadavus maakonna sees, ühendus Tallinn-Narva transiidikoridoriga) ning sadamate
olemasolu. Võimalusena võetakse ka arvesse inimeste üha suurenevat soovi suurlinnadest välja tulla,
külastajate arvu kasvu jm. Nõrkustena võib välja tuua eheda eesti teenuse pakkujate puudumise ja
turismiarendajate üksteisega mittearvestamise.
Lääne-Viru peamiseks turismiressursiks on looduskeskkond, ajaloo- ja kultuuripärand. Tänu Tallinna
suhtelisele lähedusele on Lääne-Virul eeldusi pakkuda Eesti väliskülalistele, pealinna regioonis
elavatele inimestele ja teistele eestimaalastele looduse nautimise, kultuuri-, spordi- ja
puhkevõimalusi.
Turismiklasteri kujundamise ideoloogia elluviimine eeldab ulatuslikku avaliku-, era- ja kolmanda
sektori ühispanustamist, mis peaks olema kantud külastajate arvu suurendamisest, nende
maakonnas viibitud aja pikendamisest ja kvaliteetsemate ning mitmekesisemate
turismitoodete/teenuste pakkumisest sellise eesmärgiga, et võimalikult oluline osa sissetulekutest
11
jääks maakonda ja tekiksid uued töökohad. Peale selle tuleks arvestada, et loodus-, ajaloo- ja
kultuuriväärtuste kasutamisel oleksid tagatud nende unikaalsus ja jätkusuutlik toime.
Eelpooltoodud hinnangute kohaselt on turismiarengukavas esitatud olulised konkreetsed tegevused
turismi edendamiseks Lääne-Virumaal, millest välja võiks tuua järgmised:
− jätkusuutliku loodus- ja kultuuriturismi arendamine ning laialdasel kohalikul koostööl
põhinevate turismipakettide (sh aastaringselt toimivate) ja innovaatiliste turismitoodete
väljatöötamine ja turustamine;
− kohaliku kultuuripärandi ja traditsioonide kasutamine piirkonna atraktiivsemaks muutmisel
(traditsioonilised tegevused, rahvustoit, identiteedisündmused jm);
− turismiteenuste suunamine väikestele gruppidele ja peredele, turismitalude võrgu
väljaarendamine;
Jõekääru maaüksuse detailplaneeringu alusel võib väita, et Lääne-Virumaa turismiarengukavaga
2015 aastaks ollakse kooskõlas, kui projekt realiseeritakse esialgsel kujul – st. rajatakse Eesti
muinaslinnuse 1:1 mudel, millega peetakse silmas nii puhkuse- kui õppeotstarbelist funktsiooni
(13. sajandi ehitustraditsioonide ja elu-olu tutvustamist). Antud projekt on võimalik muuta
atraktiivseks nii suvel kui talvel, suurendades valda külastavate inimeste arvu. Samuti võib
projektlahendust pidada innovaatilisteks nii Viru-Nigula vallas kui ka kogu Eestis.
3.3 Viru-Nigula valla üldplaneering
Viru-Nigula valla üldplaneeringus on arengustrateegiaga paika pandud territoriaal-majandusliku
arengu põhisuunad Viru-Nigula valla haldusalas kooskõlas Viru-Nigula valla arengukavaga aastateks
2004-2007 (2004).
Maa-alade ehitustingimused Viru-Nigula vallas kehtestatakse käesoleva üld-planeeringu ja Viru-
Nigula valla ehitusmäärusega. Ehitusmäärusega ei saa vähendada ega kehtetuks tunnistada
üldplaneeringuga kehtestatud ehituspiiranguid. Loodusvarade säästliku kasutamise, terve
elukeskkonna tagamise, keskkonna-probleemide ennetamise, väärtuslike põllumaade, loodus- ja
kultuurmaastike ning rohelise võrgustiku säilitamiseks võib kehtestada täiendavaid ehituspiiranguid
eraldi teemaplaneeringu või osaüldplaneeringuga.
Viru-Nigula valla üldplaneeringus on Jõekääru maaüksus ära märgitud puhkealana (P2).
Puhkealadena käsitleb Viru-Nigula vald eelkõige Soome lahe äärseid rannaalasid ja Padaoru alasid,
mida tuleb suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks. Puhkealaks
loetakse käesoleva üldplaneeringuga nii looduslikku kui rajatud haljastust sh parke, haljasalasid,
haljakuid, kallasradu, supelrandu. Alade stiihiline kasutamine või ülekoormamine võivad kaasa tuua
tagajärgi, mille tõttu nende alade väärtus mitte üksnes ei vähene, vaid võib muuta need pikaks ajaks
kasutuskõlbmatuks. Arendustegevuse puhul kõikidel puhkealadel tuleb arvestada alade
rekreatsioonitaluvusega ja vajadusel läbi viia sellekohaseid uuringuid.
Puhkealad on tähistatud P1-P3 ning need on erinevat liiki puhketegevusteks mõeldud alad:
looduslikuna säilitatava, vaid puhkeala teenindavate rajatiste ehitamiseks ettenähtud maa-ala (nt
laudteed, viidad, pingid, prügikastid jne) ja suunatud puhkuse ja turismi teenindavate ehitiste ja
infrastruktuuride ehitamiseks ettenähtud maa-ala.
12
Jõekääru maaüksus asub P2 tüüpi puhkealal, vt ka Kaart 2. P2 tüüpi puhkealal on reserveeritud
hoonete ehitamise õigus ning lisaks on kavandatud järgmised piirangud:
− Puhkealadele on lubatud ehitada uusi puhkeala teenindavaid hooneid.
− Puhkealale on lubatud kavandatud turismi teenindavate rajatiste ja infrastruktuuride
rajamine.
− Puhkealade arendamiseks on reserveeritud maid hoonete ehitamise õigusega.
Detailplaneeringuga ettenähtud tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas.
Kaart 2 – Viru-Nigula valla üldplaneeringu kaardi väljavõte
Valla üldplaneering täpsustab ka maakonnaplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku piire (vt.Kaart
3). Vastavalt üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardile paikneb Jõekääru kinnistu rohevõrgustiku
tuumalas T3.
13
Kaart 3 – Viru-Nigula valla üldplaneeringu kohane rohevõrgustik Jõekääru kinnistu ümbruses
3.4 Viru-Nigula valla arengukava 2007-2013
Viru-Nigula valla arengukavas aastateks 2007-2013 on alapeatükkides 2.3.1 ja 2.3.2 välja toodud
tänast olukorda arvestades valla tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused. Võimalustena nähakse
muuhulgas elukestva õppe võimalusi, turismipotentsiaali kasutamist ja maade kasutamist kinnisvara
arendamiseks. Nõrkustena tuuakse välja sotsiaalseid küsimusi ning suuremate linnade (Kunda ja
Rakvere) lähedust.
Visioon aastaks 2017 Viru-Nigula vallas on järgmine:
Viru-Nigula vald on aktiivse, mobiilse, jõuka ja kasvava elanikkonnaga piirkond, aktiivse külaeluga,
heade elamistingimustega, turvaline ja heakorrastatud elukeskkond. Samuti elukestvat õpet
väärtustav, lapsesõbralik, heade õppimisvõimalustega õpikeskkond, kus on hästi säilitatud paikkonna
kultuuripärand, mitmekesised vabaaja veetmise võimalused. Atraktiivsete töökohtade ja kaasaegse
infrastruktuuriga arenev, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik ettevõtluskeskkond koos efektiivse ja
professionaalselt toimiva vallaorganisatsiooniga kodanikualgatusele, koostööle ning ühistegevusele
tugineva stabiilse ja tasakaalustatud arenguga omavalitsusega.
Selleks, et seda ellu viia, on Viru-Nigula valla arengkavas 2007-2013 ka järgmised strateegilised
eesmärgid:
− Haritud vallarahvas, lastele kättesaadav kvaliteetne haridus
− Jätkusuutlik ettevõtlus, ettevõtlusaktiivsuse kasv
− Atraktiivne elukeskkond, korrastatud külade välisilme ja kaasajastatud tehnilised
infrastruktuurid
14
− Mitmekülgsed võimalused tegelemiseks meelepärase huvialaga nii noortele kui
täiskasvanutele
− Aktiivne vallarahvas, kodanikualgatuse ja külaelu edendamine ning toetamine
Jõekääru kinnistul kavandatava tegevuse vastavus arengukavale oleneb suuresti tegevuse
kavandamisel ja läbiviimisel tehtavatest valikutest. Üheltpoolt aitab tegevus kaasa piirkonna
arengule, arendab ettevõtlust ja loob töökohti. Teisalt tuleb arvestada, et detailplaneeringu
elluviimine võib olla nii sobimatu ja keskkonda kahjustav kui ka valda sotsiaalselt tugevdav ning
keskkonnahoidlik. Seejuures on oluline arendustegevuse sobivus piirkonda ja tegevuse läbimõeldus
arvestades piirkonna eripärasid. Ka käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise ja
detailplaneeringu eesmärk on leida keskkonda sobituv lahendus. Siiski arvestades, et muinasküla on
ilmselt üks looduslähedasemaid puhkekeskuse tüüpe, et alal ei leidu teadaolevalt kaitsealuseid taimi
ega loomi ning et tegevus ei mõjuta Kunda jõge, on tegemist kohalikku elu toetava ettevõtmisega,
mis aitab välja tuua Linnuse küla eripära.
Detailplaneeringut mõistlik ja sobiv elluviimine aitab kaasa valla arengukava eesmärkide
täitmisele.
3.5 Olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud
keskkonnakaitse eesmärgid
Kuna detailplaneering näeb ette Muinas-Eesti linnusekompleksi ning seda teenindavate hoonete
rajamise, mis oma olemuselt ei ole keskkonnavaenulik, siis ei ole asjakohane hakata võrdlema
kavandatud tegevuse sobilikkust Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste keskkonnakaitse-eesmärkidega.
Puhkekeskuse rajamisel lähtutakse eelnevalt kirjeldatud strateegilistest planeerimisdokumentidest
ning Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ning määrustest, mis käsitlevad kohalikku ja
maakonnatasandi ruumilist planeerimist, arengut ning keskkonnanõudeid.
Kuna Kunda jõe osa, millega Jõekääru maaüksus loodes piirneb, on Natura 2000 jõgi, siis on KSH
aruandes käsitletud ka sellele avalduvaid mõjusid ning pakutud välja meetmeid negatiivsete mõjude
vältimiseks. Tulenevalt detailplaneeringu iseloomust, tegevuste mahust ning Kunda jõe kaitse-
eesmärkidest ei too arendustegevus kaasa olulist negatiivset mõju.
15
4 Keskkonnamõju hindamise metoodika
Keskkonnamõju strateegilise hindamine koosneb järgmistest tegevustest:
− Kirjeldatakse detailplaneeringuga mõjutatava ala keskkonnaseisundit, kavandatavaid
tegevusi, antakse ülevaade võimalikest alternatiividest.
− Analüüsitakse detailplaneeringu ja selles kavandatud tegevuste vastavust teistele kehtivatele
planeeringutele ja õigusaktidele.
− Töötatakse välja kriteeriumid, mille alusel keskkonnakonnamõju hinnatakse ning leitakse
kriteeriumite kaalud. Kriteeriumiteks valitakse eeldatavate keskkonnamõjudega seonduvad
aspektid. Iga kriteeriumi suhtelise osakaalu leidmine on vajalike kuna kõik kriteeriumid ei
oma võrdset tähtsust. Kaalud leitakse paaride võrdlemise meetodil, põhimõttel, et kõik
kriteeriumid võrreldakse omavahel paaridena läbi ning olulisem kriteerium saab 1 punkti ja
vähemoluline 0 punkti või siis mõlemad 0,5 võrdse olulisuse korral.
− Hinnatakse kavandatavate tegevustega kaasnevat keskkonnamõju (nii negatiivset kui
positiivset) ning selgitatakse välja sobivaim alternatiiv. Hindamine toimub eelnevalt
ekspertrühma poolt määratletud kriteeriumite alusel.
Keskkonnamõju kvalitatiivsel hindamisel kasutatakse järgmist skaalat:
Otsene mõju:
+3 – otsene mõju, väga positiivne;
+2 – otsene mõju, positiivne;
+1 – otsene mõju, vähe positiivne;
0 – mõju puudub;
-1 – otsene mõju, vähe negatiivne;
-2 – otsene mõju, negatiivne;
-3 – otsene mõju, oluliselt negatiivne.
Kaudne mõju:
+3 – kaudne mõju, väga positiivne;
+2 – kaudne mõju, positiivne;
+1 – kaudne mõju, vähe positiivne;
0 – mõju puudub;
-1 – kaudne mõju, vähe negatiivne;
-2 – kaudne mõju, negatiivne;
-3 – kaudne mõju, oluliselt negatiivne.
Mõjude summa suurus näitab alternatiivsete lahenduste mõju intensiivsust ning polaarsus näitab
seda, kas mõju keskkonnale on positiivne, neutraalne või negatiivne.
− Antakse soovitusi võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja leevendamiseks.
Tehakse ettepanekud detailplaneeringu kavandi muutmiseks, lähtudes parimatest
alternatiividest ning võimalikest leevendusmeetmetest.
Töökorralduses kasutatakse järgmisi meetodeid:
− teksti- ja sisuanalüüs (kooskõla teiste planeeringute ja meetmete vahel ning vastavus teiste
planeeringute ja arengukavade keskkonnaeesmärkidega);
− kaardianalüüs – töö kaardimaterjalidega, kinnistu paiknemisest tulenevate mõjude
väljaselgitamine;
− juriidiline analüüs (vastavus seadustele);
− ühisarutelud planeeringu koostajate ja Viru-Nigula Vallavalitsuse esindajatega;
− huvitatud osapoolte kaasamine läbi KSH programmi ja aruande avalike arutelude;
16
− planeeringu kohta koostatud ekspertarvamuste läbitöötamine;
− vajadusel konsultatsioonid teiste ekspertidega.
KSH käigus läbiviidud välitöödel selgitati välja maaüksuse taimestik, loomastik ning saadi ülevaade
pinnase läbilõikest.
Arvestades detailplaneeringu iseloomu ja planeeringuala paiknemist ei kaasne kavandatava
tegevusega eeldatavalt olulist piiriülest keskkonnamõju
17
5 Mõjutatava keskkonna ülevaade
5.1 Asukoht
Jõekääru maaüksus asub Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Linnuse külas Kunda jõe paremal kaldal.
Viru-Nigula vald asub Lääne-Viru Maakonnas ning on idapoolseimaks vallaks, mille pindalaks on 234
km2. Lähimaiks linnaks on Kunda, 11 km kaugusel. Vahemaa Viru-Nigulast vabariigi pealinna Tallinna
on 120 km, maakonna keskus Rakvere asub 25 km kaugusel.
Kaart 4 – Viru-Nigula vald Lääne-Virumaal (Allikas: Maaameti kaardirakendus)
Jõekääru maaüksus asub Kundast ca 10 km kaugusel ja Tallinn-Narva maanteelt ca 25 km kaugusel.
Juurdepääs Jõekääru maaüksusele toimub ligikaudu 3,5 km ulatuses mööda Kunda – Siberi küla
tuhkkattega teed ning lõpus ligikaudu 500 m ulatuses mööda erateed.
Jõekääru kinnistu suuruseks on 12,4 ha, kinnistu on planeeritud säilitada tervikliku krundina.
Planeeringuala on valdavalt võsane, kõlvikuliselt on kinnistul 8,38 ha metsa ja looduslikku rohumaad
on kinnistul 3,7 ha.
18
Kaart 5 – Jõekääru maaüksuse paiknemine Viru-Nigula vallas (Allikas: Maaameti kaardirakendus)
5.2 Geoloogilised tingimused ja mullastik
Viru-Nigula vald asub Põhja-Eesti lavamaal. Rannajoont liigestavad Kunda laht ja Letipea poolsaar.
Põhja-Eesti rannikumadalik ning Kirde-Eesti lavamaa on teineteisest eraldatud selgesti jälgitava
maetud Põhja-Eesti paekaldaga, mis Kuura küla piirkonnas saavutab Eesti kõrgeima taseme – 62 m
üle merepinna. Lavamaa on tasane, seda liigendavad osaliselt mattunud Pada, Kunda ja Toolse
ürgorud neis voolavate jõgedega.
Jõekääru maaüksus asub otse Kunda ürgoru kohal ja pinnakatte paksus selles piirkonnas võib-olla 20
kuni 25 meetrit. Arvestades lähimate puurkaevude 841, 877 ja 1042 läbilõikeid ning, et kihtide
muutlikus antud piirkonnas on küllaltki väike, võiks Jõekääru maaüksuse pinnakate koosneda
järgmiselt: 0-0,2 m kasvukiht ja muld; 0,2 – 5,0 m kollakashall peenliiv;5,0 – 7,0 m hallikas liivsavi; 7,0
– 10,0 m hallikas liivsavi moreen, järgneb aluspõhi, milleks on ilmselt Alam-Ordoviitsiumi liivakivi.
Lääne–Viru maakond jääb Kambriumi-Ordoviitsiumi põhjaveelademe avamusalale. Jõekääru
maaüksus asub Kunda jõe vahetus läheduses, piirnedes kogu läänepoolse külje ulatuses Kunda
jõega. Valdavas osas on Jõekääru kinnistul põhjavesi suhteliselt kaitstud, idapoolses küljes esineb
väikeseid piirkondi, kus põhjavesi on kaitstud nõrgalt või keskmiselt. Põhjavee reostatus on väike,
kuna kinnistu paikneb glatsiofluviaalsete setete avamuses, mille olemasolu peaks andma parema vee
kvaliteedi ning ka suurema veeande.
19
Kaart 6 – Põhjavee kaitstus Jõekääru maaüksuse ümbruses (Allikas: Maaameti kaardirakendus)
2008 aasta suvel läbi viidud välitööde käigus kaevati Jõekääru kinnistul kolm ligi 1-meetri sügavust
auku, et määrata mulla tüüp (vt. Kaart 7). Kaevetöödel täheldati, et tegemist on üldiselt liivase
pinnasega, kus ligikaudu 70 cm sügavuses tekkisid minimaalsed gleistumise tunnused – esines
minimaalseid roostelaigukesi. Võib öelda, et Jõekääru kinnistu pinnas on üsna kuiv, mis vihjab sellele,
et põhjavesi voolab küllaltki sügaval. Seisukohta kinnitab ka tõsiasi, et Kunda jõgi voolab orus, mille
absoluutkõrgus on kinnistu absoluutkõrgusest ligi 6 meetrit madalam – jõeorg tekitab lokaalse
maapinnalähedase põhjavee depressioonilehtri.
20
Kaart 7 – mulla tüübi selgitamiseks kaevatud aukude asukohad
5.3 Pinnaveekogud ja märgalad
Jõekääru maaüksus piirneb kogu läänekülje ulatuses Kunda jõega. Jõekääru maaüksuse piiri vahetus
läheduses on Malla oja, kinnistu piirist ca 800 meetri kaugusel üle Kunda jõelääne suunas asub
Kunda soo, ida suunal antud maaüksusest ca 1500 m kaugusele jääb Varundi raba.
Kunda jõe veetaseme kõikumine:
Kunda jõe veetase on kõrge detsembrist maini ning madalam ülejäänud kuudel. 2007. a andmete
järgi saavutas Kunda jõgi maksimaalse kõrguse jaanuaris, millal keskmine kõrgus oli 205 cm ning
kõrgeim tase oli 239 cm. Veetase on kõige madalam augustis – keskmiselt 135 cm ning kuu sajulistel
päevadel 146 cm.
Tabel 1 – Kunda jõe veetaseme kõikumised 2007. aasta lõikes
Kunda jõgi - Sämi hüdromeetriajaam. Jaama graafiku nulli kõrgus 48,0 m BS
2007. aasta
Veetase, cm
Kuu I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Keskmine 205 167 201 175 156 144 137 135 137 142 145 175 Kõrgeim 239 194 243 203 165 165 146 146 148 153 151 205
Vooluhulk, m
3/s
Kuu
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Keskmine 6,29 3,42 6,15 4,10 2,84 2,19 1,83 1,79 1,85 2,09 2,21 4,17
Suurim 9,17 5,40 9,60 6,27 3,40 3,40 2,27 2,27 2,37 2,65 2,53 6,43
I III
II
21
5.4 Taimestik
Planeeritav Jõekääru katastriüksus paikneb puistunud põllumaastikul, hoonestusaladest väljajääv
puistuvöönd säilitatakse ja korrastatakse. Puistu eeldatav vanus on 60-70 aastat. Kinnistul kasvab
kadakat (paljud neist on kuivanud), mändi, leppa ja toomingat. I kaevatud prooviaugu (vt Kaart 7)
läheduses sirgub umbes 20-aastane männinoorendik. EELIS-e andmetel jõekääru kinnistul
kaitsealuseid taimeliike ei kasva. Kõlvikuliselt on kinnistul 8,38 ha metsa, rohumaad on kinnistul 3,7
ha. Metsa kasvukohatüübiks on tarna-angervaksa.
5.5 Loomastik
Jõekääru kinnistu läänekülg on ümbritsetud Kunda jõega. Kunda jõe alamjooks Pari külast allavoolu
kuni suudmeni (ca 15 km) kuulub Natura 2000 alade hulka (Sirtsi loodusala). Kaitseväärtusena on jõgi
elupaigaks (EL ED tüüp 3260) jõe lõhe, jõesilmu, võldase, hingu, paksukojalise jõekarbi, saarma ja
tõenäoliselt ka rohevesihobu asurkondadele.
Linnuse küla piirkonnas, seetõttu ka Jõekääru maaüksuse ulatuses, esinevad kaitstavatest liikidest
ainult paksukojaline jõekarp, saarmas, harjus ning võimalik, et ka rohe-vesihobu. EELIS-e andmetel
Jõekääru kinnistul kaitsealuseid loomi ei leidu.
Eesti Maaülikooli limnoloogia keskuse jõgede bioloogia rühma hüdrobioloog-ihtüoloogi Rein Järve
11. jaanuari 2006. a ekspertarvamus kinnitab linnuse küla piirkonnas esineva paksukojalise jõekarbi
ning saarma olemasolu. Jõekääru maaüksuse neemikul kohapeal käies saarma väljaheiteid ega
tegevusjälgi ei täheldatud. On võimalik, et saarmas vaid ujub kinnistust mööda. Seega kavandatav
tegevus ei tohiks saarmast oluliselt mõjutada.
Välitöödel Jõekääru kinnistul loomi ei nähtud, leiti vaid põdra väljaheiteid. On üsna tõenäoline, et
põtra liigub kinnistul vähe, kuna kinnistu on piisavalt võsastunud, et nii suurel loomal on seal raske
liikuda. Võimalik, et territooriumil võib liikuda rebane, metssiga ja kits, kuna nende suurust
arvestades ei tohiks neil niivõrd võsastunud alal olla raske liikuda.
5.6 Rohestruktuurid ja väärtuslikud elupaigad
Jõekääru katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Viru-Nigula üldplaneeringus on Jõekääru
maaüksus reserveeritud hoonete ehitamise õigusega puhkealaks. Vastavalt Viru-Nigula
üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardile paikneb Jõekääru kinnistu rohevõrgustiku tuumalas T3.
Vastavalt Viru-Nigula üldplaneeringule on hoonete ehitamise õigusega puhkealadeks reserveeritud
piirkondadele lubatud ehitada uusi puhkeala teenindavaid hooneid ning kavandada turismi
teenindavate rajatiste ja infrastruktuuride rajamine.
Roheline võrgustik ehk ökoloogiline võrgustik, on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini
eristatav kui nn roheluse domineerimisega alade võrgustikuna, mis aitab luua ühtset terviklikku
süsteemi planeeritava ja looduslike alade vahel ning loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse
suunas. Rohevõrgustiku planeerimise eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse toetamine, stabiilse
keskkonnaseisundi tagamine ning inimesele elutähtsate keskkonda kujundavate protsesside
alalhoidmine (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed
22
jne). Ehitustegevus, sh elamuehitus otseselt keelatud ei ole, kuid sellisel juhul peab olema tagatud
rohevõrgustiku toimivuse säilimine.
Kaart 8 – Jõekääru maaüksuse paiknemine Viru-Nigula valla üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku suhtes
5.7 Kaitsealused objektid
Jõekääru kinnistu piirneb läänepoolsest küljest tervenisti Kunda jõega, mis on Natura 2000
kaitsealune jõgi. Kunda jõgi jääb Kunda jõe hoiualasse.
5.8 Meteoroloogilised tingimused
Jõekääru maaüksus paikneb Viru-Nigula vallas, mis omakorda piirneb põhjast Soome lahega.
Seetõttu avaldab kliimale suurt mõju merelähedus – mõõdukalt külm talv, hiline ja jahe kevad,
mõõdukalt soe suvi ning pikk ja soe sügis. Sademete levikut mõjutab antud piirkonnas Pandivere
kõrgustik. Suhteliselt tasane pinnamood soodustab tugevate tuulte puhumist.
23
Tabel 2 – Tuule suunad ja tugevused Kundas (Allikas: EMHI)
(%) N NE E SE S SW W NW Kokku
Tuulevaikus 3,3
1 - 5 m/s 5,7 4,9 6,1 8,0 15,2 16,2 7,7 6,8 70,6
6 - 10 m/s 3,4 2,9 1,1 1,6 6,4 5,7 1,3 2,2 24,5
11 - 15 m/s 0,7 0,4 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,2 1,5
üle 15 m/s 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1
Kokku 9,8 8,2 7,3 9,6 21,7 21,9 9,0 9,2 100,0
Joonis 5 – Tuule jaotus suuna ja kiiruse järgi
Joonis 6 – Kunda tuuleroos (Allikas: EMHI)
5.9 Maavarad
Viru-Nigula valla territooriumil loodusressurssidest osaliselt või täielikult 14 maardlat. Jõekääru
kinnistu territooriumil maardlaid ei asu. Jõekääru maaüksusele kõige lähemal olevad maardlad on
24
Toolse fosforiidikaevandus (riikliku tähtsusega) ca 500 m kaugusel ja Kunda turbakaevandus
(kohaliku tähtsusega) ca 700 m kaugusel.
5.10 Tööhõive ja majandus
Hetke seisuga moodustab tööealine elanikkond 58,4% Viru-Nigula valla elanikkonnast, tööealisi
inimesi on 828. Lääne-Viru Maakonna aastaraamatu järgi oli Viru-Nigula valla tööpuuduse %
tööealise elanikkonna suhtes seisuga 01.01.2006 1,6%, mis on madalam Lääne-Virumaa keskmisest
(2,7%). Kokku saab vallas töötada ca 200 inimest ja umbes sama palju käivad tööl väljaspool valla
piire.
Viru-Nigula valla arengukavas (arengukava 2007-2013) on ettevõtluse üheks arengueelduseks seatud
turismi arendamine, milleks pakub suurepäraseid võimalusi vald oma looduslike ja arhitektuuriliste
objektidega.
5.11 Muinsuskaitse
Jõekääru kinnistul ei asu ühtegi kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud mälestist.
Kaart 12 – Muinsuskaitseobjektid Jõekääru maaüksuse lähistel (Allikas: Maaameti kaardirakendus)
Lähim kultuurimälestis – Lammasmäe kiviaegne asulakoht – asub ca. 350 m kaugusel kinnistu piirist.
5.12 Tehnilised infrastruktuurid
Ühisveevärk ja kanalisatsioon
Jõekääru maaüksusele ei ulatu ühisveevärk ega kanalisatsioon. Majandus-joogivesi saadakse
planeeritavast krundile rajatavast puurkaevust. Reovee käitlus tuleb korraldada lokaalselt arvestades
25
piirkonna iseärasusi ja Kunda jõega piirnemist kogu läänekülje ulatuses. Reoveed planeeringualalt
kanaliseeritakse lokaalsesse puhastusseadmesse septiku ja imbväljakuga, mis vastab veeseaduse §
24 ja Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a määrusega 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise
kord” nõuetele. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgeimat taset.
Sademevete äravoolu eraldi rajatava sademevee ärajuhtimissüsteemina, välja arvatud
kuivenduskraavid, ei kavandata. Sadeveed hajutatakse krundi haljasaladele. Samuti ei rajata suuri
kõvakattega alasid, püüdes võimalikult palju olemasolevast loodusest säilitada.
Soojusvarustus
Planeeritava piirkonnani ei ulatu kaugkütte soojusvarustusvõrk. Teenindavad hooned
(majutushoone, muinaslinnus koos sauna rehielamu ja köögiga) projekteeritakse
individuaalkatlamajadega tahkel kütusel või elektriküttel.
Elektrivarustus
Jõekääru kinnistul ei ole elektrivarustust. Maaüksuse elektrienergiaga varustamine on planeeritud
lokaalsena kasutades ‘rohelist’ energiat päikesepatareide ja tuulegeneraatoriga. Välisvalgustuse
rajamist maaüksust teenindavale tee maa-alale ei planeerita. Konkreetne objekti elektrienergia
vajadus määratakse vastava linnusekompleksi projektis.
Side
Jõekääru maaüksusel puuduvad sideliinid. Ehitised krundil varustatakse vajadusel mobiilsete
sidevahenditega. Fikseeritud sideliinide rajamist pole käesoleva detail-planeeringuga ette nähtud.
Teed ja ligipääs
Jõekääru maaüksus asub Kundast ca 10 km kaugusel ja Tallinn-Narva maanteelt ca 25 km kaugusel.
Juurdepääs Jõekääru maaüksusele toimub mööda Põdruse-Kunda-Pada maanteed ca 12 km,
tegemist on asfaltkattega teega, järgnevalt mööda Kunda-Malla-Ojaküla teed 8 km, mis on samuti
asfaltkattega tee ja seejärel mööda Kunda – Siberi küla teed pidi ca 3,5 km, mis on tuhkkattega tee ja
osaliselt valla tee ning probleemiks võib kujuneda tolmu lendumine. Edasi kulgeb teekond krundi
loodeküljest, mööda Puico Grupp OÜ-le kuuluvat erateed, mille pikkuseks on ca 500 m.
26
6 Detailplaneeringu elluviimisest lähtuvad võimalikud
keskkonnaprobleemid
Tulenevalt Jõekääru maaüksuse asukohast ja kavandatavast tegevusest, milleks on Muinas-Eesti
linnuse 1:1 mudel koos sinna juurde kuuluva majutushoone ja parkimisplatsiga on
detailplaneeringuga kaasneda võivad keskkonnaprobleemid valdavalt järgmised:
− Mõju Kunda jõe hoiualale – kuna kinnistu piirneb Kunda jõe ja ühtlasi ka Kunda jõe
hoiualaga, on oht viimast mõjutada. Arvestades hoiuala loomise eesmärki – loodusliku
loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamine – on oluline, et
arendustegevus ei ohustaks ega hävitaks neid elupaikasid ja kasvukohtasid, mille kaitseks
hoiuala loodi ning ei häiriks oluliselt kaitstavaid liike.
− Mõju rohevõrgustiku toimimisele – Jõekääru maaüksus paikneb vastavalt Viru-Nigula valla
üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardile rohevõrgustiku tuumalas, kuid siiski tuumala
äärealal, rohevõrgustiku koridori vahetus läheduses. Seetõttu on planeeringu elluviimisel
teatav oht häirida rohevõrgustiku toimimist.
− Tolm kruusateelt – Kavandatava puhkekeskuse ehitamise ajal ning ka hilisemas kasutusfaasis
suureneb oluliselt liiklussagedus Kunda-Siberi küla tuhkkattega teel. Tuhkkattega tee
kasutamisel lendub õhku suures koguses tolmu, mis lendub teeäärsetele kinnistutele ning
võib mõjutada ka teeäärsete elanike tervist.
Seega pööratakse keskkonnamõju hindamisel teiste eeldatavate keskkonnamõjude kõrval enam
tähelepanu ülal nimetatud võimalikele keskkonnaprobleemidele. Vajadusel pakutakse välja mõjude
vältimise ja/või leevendamise meetmeid.
6.1 Keskkonnamõju prognoosimise meetodite kirjeldus
Mõju inimese tervisele
Hindamine toimub ekspertarvamuse alusel. Hindamisel on lähtutud kuidas kavandatav
detailplaneering (Eesti muinaslinnus ning seda teenindavate hoonete rajamine) mõjutavad kohalike
elanike tervist ja heaolu. Samuti kui eluterve keskkonna loob rajatav puhkekeskus ning kuidas mõjud
tervisele kattuvad ka õhukvaliteedi ja joogivee mõjudega.
Mõju sotsiaalsetele vajadustele
Mõju hindamine tugineb eksperthinnangul. Hindamisel on lähtutud millist mõju omab kavandatav
tegevus sotsiaalsetele vajadustele.
Mõju loomastikule
Mõju hindamine tugineb ekspertarvamusel, EELISe andmetel ning välisel vaatlusel. Hindamisel on
lähtutud kuidas kavandatav tegevus võib mõjuda kinnistul või selle ümbruses paiknevale
loomastikule.
27
Mõju taimestikule
Hindamine toimub vaatluste, kaardianalüüsi ning EELISe andmete põhjal. Hindamisel antakse
ülevaade kuidas mõjub detailplaneeringu realiseerimine kinnistul kasvavale taimestikule.
Ehitustööde mõju
Käsitletakse ajutisi ehitusaegseid mõjusid nii taimestikule, loomastikule kui ka ümberkaudsetele
elanikele. Hinnatakse nii mõjude ajalist kui ka ruumilist ulatust.
Mõju õhukvaliteedile
Antakse eksperthinnang kavandatava tegevusega kaasnevate välisõhu kvaliteeti mõjutavate
tegevuste ulatuse ning olulisuse osas. Mõju allikatena käsitletakse hoonete küttesüsteemidest
tulenevaid heitgaase ja transpordi tekitatud saastet, sh tolmu.
Mõjud kultuuripärandile
Maa-ameti muinsuskaitse kaardirakenduse alusel tuvastatakse lähimad muinsuskaitseobjektid.
Seejärel, tulenevalt objekti tüübist ja kaugusest, hinnatakse kavandava tegevuse võimalikku mõju
nendele objektidele.
Mõjud maastiku ilmele
Maastiku ilme ja kavandatava puhke- ja õppekeskuse sobivust antud piirkonda hinnatakse
kaardianalüüsi (asustuse struktuur) kui ka välitööde käigus. Analüüsitakse piirkonnas paiknevate
hoonete paikemist, vahekaugusi, haljastust, tüüpilist maakasutust ja arhitektuurseid tunnuseid.
Majanduslik mõju (arendajale)
Mõju hindamine tugineb eksperthinnangul. Hinnatakse alternatiivide realiseerumise majanduslikku
mõju arendajale.
Majanduslik mõju (vallale ja elanikele)
Mõju hindamine tugineb nii eksperthinnangul. Hindamisel on aluseks võetud mitmeid erinevate
alternatiivide realiseerimise rahalised kulud ja tulud. Hinnanguna käsitletakse ka puhkekeskuse mõju
naabritele.
28
7 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud
7.1 Mõju inimese tervisele
Kuna detailplaneeringuga nähakse ette puhke- ja õppeotstarbelise puhkekeskuse rajamine,
soodustab kavandatav tegevus inimeste aktiivset liikumist vabas õhus – tegemist on kaudse
positiivse mõjuga. Arendaja sõnul on üks peamiseid eesmärke lastelaagrite läbiviimine. Laagrid
muinaslinnuse juures rikastaksid laste teadmisi ajaloo vallas ning soodustaksid laste liikumist
mänguliste tegevuste läbi.
Puhkekeskuse ehitamise ajal suureneb mõnevõrra liiklusest tingitud müratase Jõekääru kinnistule
viival teedevõrgustikul, kuna ehitustegevuseks on vaja transportida ehitusmaterjale. Raskeveokid
tekitavad sõiduautost olulisemalt rohkem müra, kuid tõenäoliselt jääb mürataseme suurenemine
väikeseks, sest eeldatavasti rohkem kui 5 veokit päevas nimetatud teelõiku ehitustegevuse tõttu
kasutama ei hakka. Liiklusmüra tase suureneb ka puhkekeskuse kasutamise ajal, millal liikluskoormus
suureneb maksimaalselt 100 auto võrra ööpäevas. Siiski on tegemist väheolulise mõjuga, kuna
keskmine päevane liiklusmüratase suureneb hinnanguliselt suurusjärgus 2 dB(A) võrra ning jääb
hinnanguliselt alla ka I kategooria uute planeeritavate alade liiklusmüra taotlustaseme (50 dB(A)).
Siiski, suurenev müra võib põhjustada teeäärsetel elanikel ajutisi häiringuid, kuid muutuse väiksuse
tõttu on mõju väheoluline.
Sõidukite heitgaaside kogus jääb sedavõrd väikseks, et olulisi tervisemõjusid see kindlasti ei
põhjusta. Kuna juurdepääs alale on planeeritud ligi 3,5 km ulatuses mööda Kunda-Siberi küla
tuhkkattega teed, suureneb aga tolmu hulk tee ääres. Suurenev teelt lähtuv tolmu hulk ei oma
märkimisväärseid tervisemõjusid kuid võib teeäärsetele elanikele olla ebameeldiv. Kruusatee tolmu
teket on võimalik vähendada erinevate meetmetega nagu näiteks tee katmine elumajade juures
freesasfaltiga või vähendades lubatud sõidukiirust. Tee asfalteerimine oleks küll kõige efektiivsem
lahendus kuid arvestades mõjude ulatust ja asfalteerimise maksumust on see meede
põhjendamatult kallis (Vt ptk 10).
Peamised müra põhjustavad toimingud Jõekääru kinnistul on ehitustööd, transport ning erinevad
vabaõhuüritused puhkekeskuses, sh. kontserdid. Jõekääru kinnistu piirist elab lähim naaber umbes
100 meetri kaugusel. Linnuse ja puhkekompleksi asukohast, kus eeldatavalt kõige rohkem müra
tekib, elab mainitud naaber aga ligi 300 meetri kaugusel. 300 m jooksul alaneb punktallikast
lähtuvamüra tase suurusjärgus 50% võrra, mis ei ole piisav, et igasuguseid häiringuid vältida, kuid
arvestades mürasündmuste vähesusega, tagab siiski oluliselt piirnormidele allajääva mürataseme.
Detailplaneeringu elluviimisel ei avaldu inimese tervisele olulist negatiivset mõju
7.2 Mõju sotsiaalsetele vajadustele
Kinnistule rajatakse Muinas-Eesti linnuse 1:1 mudel koos sinna juurde kuuluva majutushoone ja
parkimisplatsiga. Silmas peetakse nii puhkuse- kui õppeotstarbelist funktsiooni tutvustamaks 13.
sajandi ehitustraditsioone ja elu-olu. KSH meeskonna hinnangul on tegu valla turismipotentsiaali
suurendava ettevõtmisega, kuna keskus võib kujuneda Viru-Nigula valda tutvustavaks ning
29
kontsertide ja etenduste korraldamiseks üldkasutatavaks kultuuriobjektiks, ajaloohuviliste
koosviibimiskohaks, mis propageeriks loodussäästlikku elustiili ning kus toimuksid seminarid ja
töötoad.
Mõju sotsiaalsetele vajadustele on positiivne.
7.3 Mõju taimestikule
Ehituse käigus hävineb hoonestuse alla jääv looduslik taimkate. Kasvav männinoorendik ning
vanemad puud säilitatakse. Territoorium on tugevalt võsastunud ning maa-ala kasutuskõlblikuks
muutmine nõuab palju võsalõikus- ning raietöid. Kinnistul kasvab palju kadakaid, millest suur osa on
kuivanud. Samuti kohtab kinnistul mändi, leppa ja toomingat. Kaitsealuseid taimi
detailplaneeringualal EELISe andmetel ei kasva (taimkattest on antud ülevaade punktis 5.4).
Muinaslinnus ning mitmesugused üritused meelitavad territooriumile liikuma inimesi. Planeeritaval
kinnistul esinevad leetunud mullad, mis tähendab, et nad on tallamisõrnad. Pinnasel kõndimine
halvendab mulla õhustatust ning selle tulemusel kehveneb taimekasv. Kindlate käimis- ja
olemiskohtade puudumisel piisaks päevas mõnekümnest inimesest, et pinnasele jääks tugevad
tegevusjäljed ja/või muudetaks see mudaseks.
Negatiivsete mõjude ärahoidmiseks näeme ette järgmised leevendusmeetmed:
− Raietööde käigus jätta alles suuremad puud;
− Piirata raietööd keskuse hoonete ning teiste vajalike rajatiste vahetu ümbrusega;
− Rajada käimisrajad ning istumiskohad, et vältida külastajate stiihilist alal liikumist.
Oluline negatiivne mõju taimestikule puudub.
7.4 Mõju loomastikule ja vee-elustikule
EELISe andmetel elab Kunda jões saarmas, kinnistul aga saarmast ennast ega tegevusjälgi välitöödel
ei täheldatud. Kaitsealuseid loomi Jõekääru kinnistul ega vahetus ümbruses vastavalt samuti EELISe
andmetele ei ela. Vastavalt keskkonnaministri määrusele (nr 73; 15.06.04, lõhe, jõeforelli, meriforelli
ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu) kuulub Kunda jõgi kogu ulatuses lõheliste elu- ning
sigimispaigaks olevate veekogude hulka ning siin kehtivad looduskaitseseaduse (2004) § 51
piirangud. Keelatud on uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses,
mis tõstab veetaset ning veekogu looduslikku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.
Kavandatud arendustegevusega ei plaanita jõge tõkestada ega paisutada, ei kavandata jõe
loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist. Seetõttu ei ole kavandatav arendustegevus
nimetatud määrusega vastuolus.
Vastavalt keskkonnaministri määrusele (nr 58; 09.10.02, “Lõheliste ja karpkalalaste elu-paikadena
kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seire nõuded, lõheliste ja
karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad”) kuulub Kunda jõgi lõheliste elupaigana kaitstavate
veekogude nimistusse. Määrus kehtestab kaitstavate veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded.
Kavandatud arendustegevuse käigus ei plaanita Kunda jõkke juhtida reovett. Detailplaneering ei näe
30
ette ka ehitustegevust jõe kallastel – ehitustegevus ei põhjusta kaldaerosiooni ega avalda jõele ja jõe
elustikule negatiivset mõju. Muinaslinnuse kasutamise ajal tuleb vältida puhketegevusi, mis
toimuvad otse jõe kaldal või jõel/jões. Kuna jõe kallas on kohati 45° kaldega, on see äärmiselt
erosiooniohtlik. Ka rajatavad käimisteed tuleks erosiooni vältimiseks rajada jõest eemale.
Muinaslinnuse ning puhkekompleksi tegevuse tõttu hakkab metsloomi kinnistul senisest tõenäoliselt
vähem viibima. Loomi hirmutab tõenäoliselt eemale müra, inimese lõhn, looduskaugem keskkond
ning mitmesugused alal läbiviidavad tegevused. Müra mõju loomastikule on maailmapraktikas ka
uuritud. Eelkõige avaldub müra mõju stressis, mille peamised ilmingud on loomade immuunsüsteemi
nõrgenemine, sugutungi alanemine ja söögiisu vähenemine (Creel et al 2002). Näiteks linnuses
vabaõhuürituste (kontsertide, etenduste, simmanite jms) korraldamisest tulenev müra võib
loomastikku häirida ning eemale peletada. See tähendab, et loomastiku häirimise ulatus on suures
osas sõltuv kinnistu tulevasest kasutusaktiivsusest ja -viisist. Tuleb nentida, et EELIS-e andmetel ei
esine kinnistul kaitsealuseid loomi ning kinnistu iseärasusi arvestades ei ole tõenäoliselt tegemist
loomade liikumis- ning veel vähem toitumis- ja elupaigana olulise alaga.
Jõekääru kinnistu asub rohevõrgustiku tuumalas. Kavandatava detailplaneeringu elluviimisel säiliks
Jõekääru maaüksusel looduslik väärtus suuremas osas, kuid pidades silmas kinnistu hetkeolukorra
ning detailplaneeringu kehtestamise korral tekkivat olukorda, on tõenäoline, et loomad ei kasuta
antud maaüksust liikumis-, toitumis- ja elupaigana kuigi sageli. Isegi juhul, kui Jõekääru kinnistu
muutuks loomadele täielikult kasutuskõlbmatuks, ei katkeks loomade liikumine mööda
rohevõrgustikku, kuna loomad saaksid liikumiseks kasutada Jõekääru maaüksuse ümbrust.
Oluline negatiivne mõju loomastikule puudub.
7.5 Ehitustööde mõju
Ehitustööde käigus hävineb taimestik ehitustööde alas ning suurema müra tõttu võib olla häiritud
piirkonnas elavate elanike ning loomastiku igapäevaelu. Häirivaks võib osutuda teeäärsetele
elanikele ehitustööde tarbeks pidevalt mööda sõitev transport, mis tekitab müra, heitgaase ning
tolmu. Mõju on negatiivne, kuid lühiajaline ja kaob peale ehitustööde lõppu.
Ehitustöödel puudub oluline negatiivne mõju keskkonnale ning ümberkaudsetele elanikele.
7.6 Mõju põhjaveele
Valdavas osas on Jõekääru kinnistul põhjavesi suhteliselt kaitstud, idapoolses küljes esineb väikeseid
piirkondi, kus põhjavesi on kaitstud kas nõrgalt või keskmiselt.
Detailplaneeringu kohaselt ammutatakse tegevuseks vajalik vesi rajatavast puurkaevust.
Maksimaalselt 100 külastaja ning 10 töötaja korral kasutatakse vett ööpäevas ligikaudu 17 m3. 50 m
ulatuses puurkaevu ümber tuleb moodustada sanitaarkaitseala. Lisanduv veetarbimine on
väheoluline.
Kuna piirkonnas ei ole ühiskanalisatsiooni, on alal reoveekäitluseks kolm põhimõttelist võimalust:
− Koguda reovesi kogumisvaatidesse, mida vastavalt vajadusele tühjendatakse;
31
− Rajada reovee puhastusseadmed ning immutada puhastatud reovesi pinnasesse;
− Rajada reovee puhastusseadmed ning suunata puhastatud reovesi jõkke.
Reovee kogumine nõuab kogumismahutite tihedat tühjendamist, mis võib osutuda üsnagi tülikaks.
Samuti võib kogumismahutitega kasutamisega kaasneda lekkimise oht. Puhastatud reovee jõkke
suunamine võib ohustada jõe (Natura 2000 ala) kvaliteeti ja jõe elustikku, kuna külastajate arvu
varieerumise korral ei pruugi puhastusseadmed reovett pidevalt vastavalt vajadustele puhastada.
Seetõttu teeb detailplaneering ettepaneku rajada septik ning mehaaniliselt puhastatud reovesi
immutada imbväljakul pinnasesse. Imbväljaku rajamisel peab arvesse võtma Vabariigi Valitsuse
31. juuli 2001. a määruses “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1” sätestatud nõudeid.
Määruse §10 lg2 p1 alusel võib reovett vahemikus 5-50 m3 immutada pinnasesse pärast
bioloogilist puhastamist. Lisaks peab heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2
m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Valesti pinnasesse juhitud heitvesi võib omada negatiivset
mõju. Üle 5 m3 ööpäevas heitvee immutamiseks pinnasesse on vaja vee erikasutusluba.
Antud alal ei ole teadaolevalt teostatud geoloogilisi uuringuid, mille raames oleks määratud
põhjavee kõrgeim tase. Vastavalt Maa-ameti mullakaardi rakendusele on detailplaneeringu ala
mullastiku tingimused suhteliselt niisked – leetjad gleimullad (GI) ja gleistunud leetjad mullad (KIg)
jõeäärsetel aladel ja gleistunud nõrgalt või keskmiselt leetunud mullad (LkIg või LkIIg) ning kahkjad
leetunud mullad (LP) jõest mõnevõrra eemal. Metsaregistri andmetel leidub naaberaladel jõe ääres
tarna-angervaksa kasvukohatüübile omased puistuid, jõest mõnevõrra eemal peamiselt jänesekapsa-
mustika kasvukohatüüpidele iseloomulikud kooslused. Lähtuvalt ala mullastikust ning
metsakasvukohatüübist esines kahtlus, et märjematel aegadel võib põhjavee pindmine kiht olla
maapinnale küllaltki lähedal, mistõttu poleks võimalik seadusele vastavat heitvee immutussügavust
1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset saavutada. KSH käigus teostatud kaevamiste käigus alal
märkimisväärseid gleistumise tunnusmärke ei täheldatud. Kaevamise tulemused on arvestades ala
paiknemist Kunda jõe kaldal ka loogilised. Kuna Kunda jõgi voolab võrreldes ümberkaudsete aladega
ligi 6 m madalamal, toimib voolusäng kui väga sügav kuivenduskraav. Arvestades ka pinnase
keskmise fraktsiooniga lõimist, on jõesängi tekitatava depressioonilehtri nõlvad suhteliselt lauged
ning tõenäoliselt on heitvee pinnasesse immutamine võimalik.
Tabel 3 kajastab detailplaneeringu elluviimisel tekkivat reovee kogust ning reostuskoormust.
Külastajate poolt tekitatud reoveekoguste arvutamisel on võetud ühe inimese poolt tarbitava vee
koguseks 150 l/p. Inimekvivalendiks loetakse ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku
veereostuskoormuse ühikut. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi
väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. Heljumi, üldlämmastiku ning üldfosfori reostuskoormuse puhul
on arvestatud, et ühe inimekvivalendi (ie) poolt tekitatava ööpäevase reostuskoormus on vastavalt
60 g/ööp, 12 g/ööp ja 2 g/ööp.
32
Tabel 3 - Arvutuslikud reostuskoormused
Alternatiivid Külastajate
arv
Arvutuslik reostuskoormus
Vooluhulk,
Q(m3/p)
BHT7. R = ie x
0,06 (kg/p)
Heljum SS = ie
x 0,06 (kg/p)
Ntot = ie x
0,012
(kg/p)
Ptot = ie x
0,002
(kg/p)
0-alternatiiv 0 0 0 0 0 0
1, 1,1 ja 2 -
alternatiivid 100 15 6 6 1,2 0,2
Arvestades puhkekompleksi maksimaalset koormust on reovee BHT tase ligikaudu 400 mg O2/l.
Pinnasesse tohib immutada puhastatud reovett, mille BHT tase on maksimaalselt 15 mg O2/l.
Vastavalt peab BHT puhastusaste olema vähemalt 96%. Kuigi detailplaneeringuga on ette nähtud
vaid septiku ning imbväljaku rajamine, siis vastavalt määrusele „Heitvee veekogusse või pinnasesse
juhtimise kord1” on reovesi vaja enne immutamist ka bioloogiliselt puhastada. Septikut ning
biopuhastit kasutades on võimalik nii BHT kui ka erinevate saasteainete osas kehtestatud puhtusaste
saavutada.
Reovee bioloogiliseks puhastamiseks on mitmeid võimalusi. Neist kõige väiksema energiakuluga on
tõenäoliselt märgalapuhasti, mille rajamisel tuleks arvestada ühe inimekvivalendi jaoks 5 m2.
Järelikult peaks märgala olema pindalaga vähemalt 500 m2. Tingimustes, kus keskuse külastajate
hulk ei ole konstantne vaid varieerub suurtes piirides, võib märgalapuhasti kasutamine osutuda
keeruliseks, kuna veetase märgalal ei ole ühtlane – vett puhastavad bakterid ja taimed võivad
kahjustuda või surra. Turul on mitmeid ettevõtteid, kes pakuvad ka kompakt-biopuhasteid (nt.
www.mahutid.ee, www.fixtec.ee jt). Tegemist on lahendustega, kus vett puhastavatele bakteritele
tagatakse sobilik elukeskkond sõltumata välistingimustest. Nimetatud lahendused on aga
energiakulukamad ning tõenäoliselt ka kallimad. Pärast bioloogilist puhastamist immutatakse
heitvesi pinnasesse (vt. Joonis 7).
Joonis 7 – Näide tüüpilisest imbväljakust (Allikas: www.fertil.ee)
Pinnasesse immutatava heitvee reostusnäitajad peavad vastama vee erikasutusloaga
kehtestatavatele piirnormidele.
Detailplaneeringu realiseerimine ei oma põhjaveele olulist mõju.
33
7.7 Mõju pinnasele ja pinnaveekogudele
Detailplaneeringu kohaselt immutatakse tekkiv heitvesi pinnasesse. Heitvee hajutatult pinnasesse
juhtimiseks tuleb täita nõuded, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruse
nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1” peatükis 3. Kuigi määruse §10 lg2 p1
alusel võib reovett vahemikus 5-50 m3 immutada pinnasesse pärast bioloogilist puhastamist, on
Jõekääru detailplaneeringus reovee puhastamiseks nähtud ette ainult septikust ja imbväljakust
koosnev, st. ilma bioloogilise puhastita süsteem. Järelikult tuleb mistahes alternatiivi realiseerimisel
rajada ka biopuhasti. Sobiliku reoveepuhastussüsteemi rajamise korral negatiivseid mõjusid
pinnasele ega pinnaveekogudele ei ilmne.
Heitvett on lubatud pinnasesse juhtida veehaarde sanitaarkaitsealale mitte lähemal kui 50 meetrit
selle välispiirist. Kuigi Jõekääru maaüksusele rajatava puurkaevu kasutatakse vaid ühe kinnisasja
vajaduseks, tuleb siiski moodustada ka veehaarde sanitaarkaitseala, kuna veevõtt ulatub
puhkekeskuse maksimumtäituvuse korral kuni 17 m3/p. Seega peab imbväljak olema rajatavast
puurkaevust minimaalselt 100 m kaugusel. Sellisel juhul on tagatud piisavalt suur vahekaugus, et
kaevust ei hakataks ammutama pinnasesse juhitud heitvett.
Jõekääru maaüksus piirneb kogu läänekülje ulatuses Kunda jõega, pinnaveekogusid kinnistu piirides
ei paikne. Kuna kavandatava arendustegevuse käigus ei plaanita Kunda jõkke juhtida reovett, jõge
tõkestada, paisutada ega kavandata ka jõe looduslikku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist, siis
jõele negatiivset mõju ei avaldata. On oluline, et ehituse käigus ei rikutaks jõe kaldanõlvu. Lisaks võib
avalduda negatiivne mõju järskudele kallastele, kui ei piirata kallastel käimist. Kaldal käimise
piiramiseks tuleks rajada korralikud tähistatud teed kaldast eemale (vt. geoloogi ekspertarvamus
lisas 3).
Kunda jõe veetase on kõrge detsembrist maini ning madalam ülejäänud kuudel. 2007. a andmete
järgi saavutas Kunda jõgi maksimaalse kõrguse jaanuaris, kui keskmine kõrgus oli 205 cm ning
kõrgeim tase 239 cm. Veetase on kõige madalam augustis – keskmiselt 135 cm ning sajulistel
päevadel 146 cm. Jõe tase ei ulatu ka suurvee ajal neemele, kuhu 1. alternatiivi kohaselt soovitakse
ehitada sauna (vt. ka hüdrobioloogi ekspertarvamust lisas 4).
Detailplaneeringu realiseerumine ei põhjuste pinnasele ega Kunda jõele olulisi negatiivseid
mõjusid.
7.8 Mõju õhukvaliteedile
Detailplaneeringuga on Jõekääru maaüksusele plaanis rajada Eesti muinaslinnuse 1:1 mudel.
Tegevusega kaasnevad ka mõjud õhukvaliteedile.
Teenindavad hooned (majutushoone, muinaslinnus koos sauna, rehielamu ja köögiga)
projekteeritakse individuaalkatlamajadega tahkel kütusel või elektriküttel. Peamised hoonete
kütmisel välisõhku paisatavad saasteained on tüüpilised põlemisjäägid NOX, SO2, CO ja CO2. Köetava
ruumi vähesust ning ümbruskonna häid hajumistingimusi arvestades omab kütmine eeldusel, et ei
põletata suurtes kogustes plaste (nt pakendid) ja/või ohtlike ainetega immutatud puitu, välisõhu
kvaliteedile peaaegu olematut mõju.
34
Õhusaasteallikas on ka autotransport. Kuna rajatava muinaslinnuse tõttu lisandub kohalikku
teedevõrgustikku maksimaalselt 100 sõidukit ööpäevas (autos 2 inimest, auto teeb kaks otsa
päevas), lendub piirkonnas välisõhku väga väike kogus kütuste põlemisest tulenevaid saasteaineid.
Seega ei oma autode heitgaaside hulga suurenemine välisõhu kvaliteedile olulist mõju.
Juurdepääs maaüksusele on lahendatud mööda Kunda-Siberi küla teed. Kuna tegemist on
kruusateega, mis tolmab, võib Jõekääru puhkekeskuse rajamisega intensiivistuv liiklus sellel teel
põhjustada vahetult teeäärsetel aladel tolmuprobleeme. Vahetult tee ääres on ka elumaju, kuid
nende hoovid on teest eraldatud põõsaste või puudega, mistõttu ei ole mõju oluline. Teeäärsed
hekid peavad kinni 70-80% liiklusest tulenevatest raskematest saasteainetest.
Olulised negatiivsed mõjud õhukvaliteedile puuduvad.
7.9 Jäätmete teke ja kaasnevad keskkonnamõjud
Alternatiivide 1, 1.1 ja 2 elluviimisel tekib igapäevase tegutsemise käigus erinevaid jäätmeid.
Jäätmete kogumiseks tuleb krunt varustada regulaarselt tühjendatavate konteineritega ning tekkiv
prügi tuleks sorteerida ja koguda vastavalt tüübile ja Viru-Nigula valla jäätmekavale. Kinnistu tuleks
tekkivast prügist igapäevaselt koristada, et prügi ei kanduks tuulega edasi jõkke ega ka
ümbritsevatele maaüksustele. Sellisel juhul olulist negatiivset mõju detailplaneeringu elluviimisel ei
esine.
Jäätmete teke ning kaasnevad keskkonnamõjud olulist negatiivset mõju ei avalda.
7.10 Mõju kultuuripärandile
Jõekääru kinnistul ei asu ühtegi kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud mälestist. Lähim
kultuurimälestis – kiviaja asulakoht „Lammasmäe” asub ca 350 m kaugusel kinnistu piirist loodes.
Muinaslinnuse näol rajatav Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustav objekt piirkonnale positiivset mõju (vt.
lisa 2)
Jõekääru kinnistu on ajalooliste muinaslinnuste paiknemise iseärasusi arvestades muinaslinnuse
rajamiseks igati sobilik. Juhul kui ehitustööde käigus avastatakse arheoloogilisi leide, tuleks teavitada
Muinsuskaitseametit ning vajadusel teostada arheoloogilised uuringud.
Detailplaneeringu realiseerimine aitab tutvustada Eesti muinaskultuuri.
7.11 Mõju maastiku ilmele
Kui arvestada Eesti muinaslinnuste paiknemise seaduspärasusi maastikul, siis valitud koht Kunda jõe
ääres on muistse linnuse rekonstruktsiooni ehitamiseks igati sobilik. Vaatamata sellele, et
muinaslinnuseid rajati omal ajal väga erinevatele mägedele, neemikutele, voortele ja küngastele,
olid nende tüüpilisemaks asukohaks just jõeäärsed neemikud. Juhul kui neemiku tipp oli madalam,
nagu ka planeeritaval maastikul, siis tavaliselt jäeti see linnuse kaitserajatistest välja. Rajatav linnus
ilmestab ja rikastab olemasolevat maastikupilti. Ajaloolise tõepära saavutamise huvides tundub
alternatiivid 1 ja 1.1 sobivat igati muistse linnuse rekonstruktsiooni ehitamiseks. 0-alternatiivi korral
mõju maastiku ilmele puuduks, kuna maastik jääks inimesest puutumatuks. Antropoloogilisest
35
vaatepunktist lähtudes omaksid kõik alternatiivid peale 0-alternatiivi positiivset mõju, kuna
heakorrastatud ala koos korraliku hoonestusega võib näida inimesele väärtuslikum kui hetkeseisus
võsastunud kinnistu.
Kavandatav tegevus avaldab maastiku ilmele positiivset mõju.
7.12 Majanduslik mõju arendajale
Arendajale on detailplaneeringu elluviimine tõenäoliselt majanduslikult kasulik, kuna
puhkekompleksis pakutavate teenuste tarbimine suurendab arendaja sissetulekut. Samuti on
arendajal mõttekas detailplaneering ellu viia, kuna ta on teinud eesmärgi saavutamise nimel
märkimisväärseid investeeringuid – ostnud muinaslinnuse rajamise jaoks võimalikult sobivate
omadustega kinnistu.
Kavandatav tegevus omab arendajale positiivset majanduslikku mõju.
7.13 Majanduslik mõju vallale ja elanikele
Hetkel on Viru-Nigula vallas peamiseks majutus- ja toitlustusettevõtteks Lammasmäe Puhkekeskus
ning edasist puhke- ning turismimajanduse arengut peetakse oluliseks. Rajatav puhke- ja õppekeskus
pakub uusi töökohti küla lähiinimestele ning soodustab lähedal olevate muinsuskaitseobjektide
külastamist. Uute töökohtade loomisega suurendatakse ka Viru-Nigula valla maksubaasi.
Jõekääru kinnistuni viiva eratee omanikuks on OÜ Puico Grupp, kes on tee korrahoiuks teinud
märkimisväärseid kulutusi ja ei ole arvestanud selle intensiivsema kasutuselevõtuga avalikes või
teiste isikute erahuvides. Tee kasutamine intensiivistub kõikide alternatiivide, välja arvatud 0-
alternatiivi rakendumisel. OÜ Puico Grupp’i varale kahju tekitamise vältimiseks tasuks asjaosalistel
sõlmida kokkulepe teehoolduseks või makstakse erateeomanikule tee kasutamise eest mõistlikku
kompensatsiooni.
Kavandatav tegevus omab vallale ja elanikele pigem positiivset mõju.
7.14 Erinevate mõjude omavahelised seosed ja piiriülene keskkonnamõju
Viru-Nigula valla üldplaneeringuga on Kunda jõe läänekalda äärde planeeritud ulatuslik elamuala.
Elanike lisandumisel jõeäärsesse piirkonda võib jõe hõljumisisaldus suureneda oluliselt rohkem, kui
puhkekeskuse kasutamise tagajärjel. Jõekääru kinnistu detailplaneeringuga kavandatud arenduse
mõju jõele (läbi kaldaerosiooni jms) on, võrreldes potentsiaalse mõjuga perspektiivselt elualalt,
väike.
Detailplaneering pakub konkurentsi Viru-Nigula vallas asuvale peamisele majutus- ja
toitlustusettevõttele Lammasmäe Puhkekeskusele. Kuna muinaslinnuse tõttu võib piirkonda hakata
külastama senisest rohkem turiste, võib ka Lammasmäe Puhkekeskus kliente juurde saada. Lisaks on
koostööd tehes võimalik ettevõtetel korraldada suuremaid üritusi (majutades kahepeale rohkem
kliente). Kokkuvõtlikult võib öelda, et mõlemad ettevõtted võivad oma tegevusega seada üksteisele
teatud kitsendusi, aga ka aidata edendada üksteise külastatavust. Konkurentsi ei saa võtta kui
36
negatiivset mõju. Pigem saab konkurentsi vaadelda kui edasiviivat jõudu, mis paneb inimesi mõtlema
välja uusi teenuseid ja atraktsioone (antud juhul siis ürituste korraldamise ja majutuse valdkonnas).
37
8 Detailplaneeringu lahenduse alternatiivide võrdlus
8.1 Mõju inimese tervisele
Kõikide tegevusalternatiivide (1., 1.1 ja 2. alternatiiv) rakendumine soodustab ühtviisi inimeste
aktiivset liikumist ning puhkust vabas õhus.
Kuna kõikide tegevusalternatiivide puhul oleksid ehituse ressursimahud võrdsed, tekib iga
tegevusalternatiivi puhul sama palju müra. Nii ehitusest kui ka vabaõhuürituste läbiviimisest tingitud
müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, millel puudub oluliselt tervist kahjustav toime. Seega pole
tegemist olulise negatiivse mõjuga.
Kuna Kunda-Siberi küla tee on kruusatee, kus Jõekääru puhkekeskuse rajamisega liiklusintensiivsus
oluliselt kasvab, siis mõjutatakse ümberkaudseid alasid tolmuga. Kõikide tegevusalternatiivide
võrdsete mahtude tõttu tolmu mõju samane.
Detailplaneeringu elluviimisel ei avaldu olulist negatiivset mõju tervisele ühegi alternatiivi
ellurakendumisel. Detailplaneeringu mõju inimese tervisele on pigem positiivne.
8.2 Mõju sotsiaalsetele vajadustele
Seoses detailplaneeringu realiseerimisega suureneb turistidele huvipakkuvate asutuste hulk, laieneb
teenuste valik, mille tagajärjel suureneb ka Viru-Nigula valla turismipotentsiaal. Samuti pakub rajatav
puhke- ja õppekeskus uusi töökohti. Detailplaneeringu elluviimine avaldab võrdset positiivset mõju
sotsiaalsetele vajadustele kõikide tegevusalternatiivide ellurakendumisel.
Detailplaneeringu mõju sotsiaalsetele vajadustele on võrdselt positiivne kõikide alternatiivide
(välja arvatud 0-alternatiivi) puhul.
8.3 Mõju taimestikule
Ehituse käigus hävineb hoonestiku alla jääv looduslik taimkate, männinoorendik ning vanemad puud
säilitatakse haljastuspilti ilmestama. Hoonestusaladest väljajääv puistuvöönd säilitatakse ja
korrastatakse. Kaitsealuseid taimi antud alal ei kasva (taimkattest on antud ülevaade punktis 6.4),
seega oluline negatiivne mõju puudub. Kõikide tegevusalternatiivide mõju taimestikule on
põhimõtteliselt sama. 0-alternatiivi rakendumisel mõju taimestikule puudub.
Kavandatava tegevuse elluviimisel ei avaldata olulist negatiivset mõju taimestikule ühegi
alternatiivi rakendumisel.
8.4 Mõju loomastikule
Võimalus, kuidas avaldada negatiivset mõju jõele kui elupaigale või jõeelustikule, võiks olla
ehitustöödest tulenev ulatuslik jõe kaldaerosioon ja sellega kaasnev jõe setetekoormuse tõus.
Seetõttu on oluline, et ehituse ega edasise eluolu käigus ei rikutaks jõe kaldanõlvu. 1. alternatiivi
38
puhul paikneks muinaslinnus Kunda jõe hoiuala ehituskeeluvööndis, mis tähendaks seda, et linnus
hakkab paiknema jõele väga lähedal. 1.1 alternatiivi puhul paikneks linnus samuti
ehituskeeluvööndis, kuid jõest kaugemal ja nõlva peal. 2. alternatiivi puhul rajatakse linnus ja sinna
juurde kuuluvad abihooned ehituskeelualast väljapoole. On selge, et mida kaugemale jõest
igasugune tegevus toimub, seda väiksem on tõenäosus, et jõele avaldatakse negatiivset mõju.
Tõenäoliselt avaldavad ei avaldu ühegi alternatiivi ellurakendamisel jõe elukeskkonnale olulist
negatiivset mõju. 0-alternatiivi puhul mõju loomastikule puudub.
Detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata loomastikule olulist negatiivset mõju ühegi alternatiivi
korral.
8.5 Ehitustööde mõju
Ehitustööde käigus hävineb maa-alal taimestik, samuti häiritakse suurema müra korral läheduses
elavaid inimesi ja loomastikku. Mõju kaob peale ehitustööde lõppu, seega pole tegemist olulise
negatiivse mõjuga. 1., 1.1. ja 2. alternatiivi puhul on mõju sarnane, kuna ehitusmaht on iga
alternatiivi puhu võrdne. 0-alternatiivi korral puuduks ehitustööde mõju.
Ehitustööd avaldaksid jõele ja selle elustikule negatiivsemat mõju 1. ja 1.1. kui 2. alternatiivi puhul,
kuna viimase rakendumisel leiaks muinaslinnuse ja selle kompleksi ehitamine aset jõest tunduvalt
kaugemal.
Kavandatava tegevuse elluviimisel ei avaldata ehitustöödega olulist negatiivset mõju.
8.6 Mõju pinnasele ja pinnaveekogudele
1. alternatiivi realiseerumisel on tõenäosus jõe kaldanõlvade rikkumiseks suurem kui 1.1. ja 2.
alternatiivi puhul, kuna ehitustegevus toimuks antud juhul jõele lähemal. 1. alternatiivi puhul
paikneb kindlus osaliselt neeme peal ning jõe kaldast ligikaudu 12 m kaugusel. 1.1. alternatiivi puhul
paikneb linnus täies mahus nõlva peal ning jõest ligikaudu 20 m kaugusel. 2. alternatiivi
rakendumisel rajatakse linnus ehituskeeluvööndist väljapoole ehk jõest ligikaudu 50 m kaugusele.
On tõenäoline et 2. alternatiivi rakendumisel ei kahjustataks ehituse ning edaspidise elu käigus jõge
ega kallast nii palju kui seda tehtaks 1. ja 1.1. alternatiivi puhul. Samas, kui pidada ehitusel ja edasise
elu-olu käigus kõikidest ohutusnõuetest kalda ja jõe suhtes kinni, siis ei pruugi ka 1. ja 1.1 alternatiivi
puhul esineda olulist negatiivset mõju. 0-alternatiivi puhul mõju pinnasele ja pinnaveekogudele
puudub.
Oluline negatiivne mõju pinnasele ja pinnaveekogudele alternatiivide rakendumisel puudub.
8.7 Mõju põhjaveele
Reovee käitlemiseks rajatakse septikust, biopuhastist ja imbväljakust koosnev süsteem. Kõikide
tegevusalternatiivide puhul on mõjud samad, kuna külastajate arv on iga alternatiivi rakendumisel
sarnane. Korraliku puhastussüsteemi rajamise korral ei avalda heitvee immutamine põhjaveele
negatiivset mõju. Kõikide alternatiivide mõju on samane.
39
Detailplaneeringu elluviimine ei avalda põhjaveele olulist negatiivset mõju ühegi alternatiivi
korral.
8.8 Mõju õhukvaliteedile
Detailplaneeringuga kaasnevad negatiivsed mõjud on alternatiivide 1, 1.1 ja 2 korral sarnaselt
väheolulised ning 0-alternatiivi puhul puuduksid.
Kavandatava tegevuse elluviimisel ei avaldata olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile ühegi
alternatiivi rakendumisel.
8.9 Jäätmete teke ja kaasnevad mõjud
1., 1.1 ja 2. alternatiivi puhul oleks jäätmete teke ning kaasnevad mõjud sarnased. 0– alternatiivi
puhul mõjud puuduksid.
Jäätmete tekke ja kaasnevate mõjudega ei avaldata ühegi alternatiivi korral olulist negatiivset
mõju.
8.10 Mõju kultuuripärandile
Detailplaneeringu erinevate alternatiivide realiseerimine ei mõjuta muinsuskaitseobjekte, kuna
kinnistule ega selle vahtusse lähedusse ei jää muinsuskaitseobjekte ega arhitektuurimälestisi.
Muinaslinnuse näol rajatav Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustav objekt omab antud piirkonnale
positiivset mõju. Enam positiivset mõju avaldaksid 1.1. ja 1. alternatiiv, mille kohaselt paikneb linnus
ajalooliselt tõepärasemalt ning mõnevõrra vähem 2. alternatiiv. 0-alternatiivi puhul positiivne mõju
ei avaldu.
Kõige positiivsemat mõju kultuuripärandile avaldatakse 1. ja 1.1. alternatiivide rakendumisel. 0-
alternatiivi korral jääks positiivne mõju olemata.
8.11 Mõju maastiku ilmele
Ajaloolise tõepära saavutamise huvides tunduvad alternatiivid 1 ja 1.1 sobivat igati muistse linnuse
rekonstruktsiooni ehitamiseks. 2. alternatiiv pole ajalooliselt niivõrd tõepärane kui 1. ning 1.1.
alternatiiv. Mõju maastikuilmele on väga subjektiivne, mistõttu ei ole alust tõsta esile ühtegi
tegevusalternatiivi. 0-alternatiivi korral puuduks mõju maastiku ilmele täielikult, maastik jääks
puutumata. Antropoloogilisest vaatepunktist lähtudes omavad kõik alternatiivid peale 0-alternatiivi
positiivset mõju, kuna heakorrastatud ala koos korraliku hoonestusega võib näida inimesele
väärtuslikum kui hetkeseisus võsastunud kinnistu.
Kavandatava tegevusega avaldatakse maastiku ilmele pigem positiivset mõju – kõige enam 1. ja
1.1. alternatiivi korral.
40
8.12 Majanduslik mõju arendajale
Võimalik, et 1.1. ja 1. alternatiivid pakuks turistidele oma tõepärasema ajaloolise väärtusega enam
huvi kui suudaks pakkuda 2. alternatiiv. Mida rohkem tuleb muinaslinnusega tutvuma turiste
(külastavad üritusi, kasutavad arendaja poolt pakutavaid ööbimisvõimalusi), seda kasulikum on see
arendajale. Seega, 1.1. ja 1. alternatiivide rakendumisel oleks arendajale kõige positiivsem mõju. 0-
alternatiivi rakendumine avaldaks arendajale pigem negatiivset mõju, kuna arendaja on oma
eesmärgi saavutamiseks teinud märkimisväärseid investeeringuid.
Kõikide alternatiivide rakendumine, välja arvatud 0-alternatiiv, avaldaksid arendajale positiivset
majanduslikku mõju.
8.13 Majanduslik mõju vallale ja elanikele
Kõik tegevusalternatiivid (1.1., 1. ja 2. alternatiiv) avaldaksid vallale sarnast positiivset majanduslikku
mõju. 0-alternatiivi rakendumisel jääb vallale positiivne majanduslik mõju avaldumata.
1. alternatiivi realiseerumise korral kasutatakse Jõekääru kinnistule jõudmiseks OÜ Puico Grupp’ile
kuuluvat erateed märkimisväärselt pikemal lõigul kui 1.1. ja 2. alternatiivi rakendumisel. Kuigi eratee
omanik on väljendanud tee kasutamiseks andmise osas vastumeelsust, eeldame, et on võimalik
jõuda kokkuleppele, mille alusel tee kasutamisest tekkivad kahjud hüvitatakse. Siiski, võimalike
vastuolude vähendamiseks peame mõistlikuks, et erateed kasutataks võimalikult väikses mahus. 0-
alternatiivi realiseerumisel jääb võimalik tulu vallal ning kohalikel elanikel saamata.
Kavandatava tegevuse elluviimine avaldab vallale positiivset majanduslikku mõju kõikide
tegevusalternatiivide puhul ning olulist negatiivset mõju elanikele ei avaldata ühegi alternatiivi
puhul.
8.14 Erinevate mõjude omavahelised seosed
Võimalik kaldaerosioon (mõjutab jõe heljumi ja/või orgaanika sisaldust), mis on tingitud kinnistu jõe
vastaskaldale mitme kilomeetri ulatuses üldplaneeringuga ettenähtud elamualast, on jõe
elukeskkonnale tunduvalt suurema mõjuga kui mistahes alternatiivi rakendamine Jõekääru kinnistul.
Võimalikku koosmõju arvestades ei ole põhjust ühtegi väljapakutud alternatiivi teistele eelistada.
Arvestades piirkonnas planeeritud tegevuste koguhulgaga, on Jõekääru kinnistul puhkekompleksi
rajamise mõjud väikese kaaluga.
41
9 Parim alternatiivse arengustsenaarium määratlemine
On mõistetav, et kõik keskkonnaelemendid ei oma reaalelus võrdset kaalu ehk erinevad mõjud on
erineva olulisusega. Näiteks peetakse antud projekti puhul potentsiaalseid ehitustööde mõjusid
tunduvalt olulisemaks kui mõjusid õhukvaliteedile. Seepärast kaasatakse hindamismaatriksisse
kriteeriumi kaal, mis aitab olulisemaid tegureid eristada vähemolulistest ning seeläbi muuta
hindamismaatriksis esitatud hindamistulemusi sarnasemateks reaalselt looduses toimuvate
protsessidega. Kriteeriumite kaalude leidmiseks kasutatakse paaritivõrdluse metoodikat, mida on
kirjeldatud peatükis 4.
Tabel 4. Kriteeriumite kaalude leidmine paaritivõrdluse meetodil
Kriteerium Σ %
Mõju inimese tervisele 1 0,5 0,5 1 0,5 0,5 1 1 1 0,5 1 1 9,5 12
Sotsiaalne mõju 0 1 0 1 0 0,5 1 1 0,5 0,5 1 0,5 7,0 9
Mõju taimestikule 0,5 0 0 0,5 0 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0 3,5 4
Mõju loomastikule 0,5 1 1 1 0,5 0,5 1 1 0,5 1 1 1 10,0 13
Ehitustööde mõju 0 0 0,5 0 0 0 1 1 0,5 0,5 1 0 4,5 6
Mõju pinnasele ja pinnaveekogudele 0,5 1 1 0,5 1 0,5 1 1 1 1 1 1 10,5 13
Mõju põhjaveele 0,5 0,5 1 0,5 1 0,5 1 1 1 1 1 1 10,0 13
Mõju õhukvaliteedile 0 0 0,5 0 0 0 0 0,5 0,5 0 1 0,5 3,0 4
Jäätmete teke ja kaasnevad mõjud 0 0 0,5 0 0 0 0 0,5 0 0 0 0 1,0 1
Mõju kultuuripärandile 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0 0 0,5 1 0,5 1 0,5 5,5 7
Mõju maastikuilmele 0,5 0,5 0,5 0 0,5 0 0 1 1 0,5 1 0,5 6,0 8
Majanduslik mõju (arendajale) 0 0 0,5 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1,5 2
Majanduslik mõju (vallale ja elanikele) 0 0,5 1 0 1 0 0 0,5 1 0,5 0,5 1 6,0 8
78,0 100
Et selgitada välja parim alternatiiv, tuleb Tabel 4 toodud kriteeriumite alusel hinnata kõiki
väljapakutud alternatiive. Selge ning läbipaistva võrdlusmomendi saavutamiseks omistatakse
kõikidele alternatiividele iga kriteeriumi alusel numbriline hinne (vt. Tabel 5). Hindepunktide
omistamise aluseks on peatükis 4 toodud informatsioon. Hinded kaalutakse Tabel 4 toodud kaalude
alusel, misjärel leitakse lõplik alternatiivide paremusjärjestus (vt Tabel 6 ). Tabelites 6 ja 7 on toodud
eraldi tulpades iga alternatiivi realiseerumise otsesed ja kaudsed mõjud.
42
Tabel 5. Alternatiivide võrdlus (kaalumata hinded)
Kriteerium Kaal
Hinnang
0-alternatiiv 1. alternatiiv 1.1 alternatiiv 2. alternatiiv
O. mõjud K.
mõjud O.
mõjud K.
mõjud O.
mõjud K.
mõjud O.
mõjud K.
mõjud
Mõju inimese tervisele 12 0 0 1 0 1 0 1 0
Sotsiaalne mõju 9 0 0 2 0 2 0 2 0
Mõju taimestikule 4 0 0 -1 0 -1 0 -1 0
Mõju loomastikule 13 0 0 -1 0 -1 0 -1 0
Ehitustööde mõju 6 0 0 -1 0 -1 0 -1 0
Mõju pinnasele ja pinna veekogudele
13 0 0 -2 0 -1 0 -1 0
Mõju põhjaveele 13 0 0 0 0 0 0 0 0
Mõju õhukvaliteedile 4 0 0 -1 0 -1 0 -1 0
Jäätmete teke ja kaasnevad
keskkonnamõjud 1 0 0 -1 0 -1 0 -1 0
Mõju kultuuripärandile 7 0 0 2 0 2 0 1 0
Mõju maastiku ilmele 8 0 -1 2 0 2 0 2 0
Majanduslik mõju (arendajale) 2 -1 0 2 0 2 0 1 0
Majanduslik mõju (elanikele ja
vallale) 8 0 0 2 0 2 0 2 0
Tabel 6. Alternatiivide võrdlus (kaalutud hinded)
Kriteerium Kaal
Hinnang
0-alternatiiv 1. alternatiiv 1.1 alternatiiv 2. alternatiiv
O. mõjud
K. mõjud
O. mõjud
K. mõjud
O. mõjud
K. mõjud
O. mõjud
K. mõjud
Mõju inimese tervisele 12 0 0 12 0 12 0 12 0
Sotsiaalne mõju 9 0 0 18 0 18 0 18 0
Mõju taimestikule 4 0 0 -4 0 -4 0 -4 0
Mõju loomastikule 13 0 0 -13 0 -13 0 -13 0
Ehitustööde mõju 6 0 0 -6 0 -6 0 -6 0
Mõju pinnasele ja pinna
veekogudele 13 0 0 -26 0 -13 0 -13 0
Mõju põhjaveele 13 0 0 0 0 0 0 0 0
Mõju õhukvaliteedile 4 0 0 -4 0 -4 0 -4 0
Jäätmete teke ja kaasnevad keskkonnamõjud
1 0 0 -1 0 -1 0 -1 0
Mõju kultuuripärandile 7 0 0 14 0 14 0 7 0
Mõju maastiku ilmele 8 0 -8 16 0 16 0 16 0
Majanduslik mõju (arendajale) 2 -2 0 4 0 4 0 2 0
Majanduslik mõju (elanikele ja
vallale) 8 0 0 16 0 16 0 16 0
Vahesumma 100 -2 -8 26 0 39 0 30 0
Kokku 100 -10 26 39 30
43
Parimaks lahenduseks osutus 1.1 alternatiiv, mille realiseerumisel rajatakse Jõekääru kinnistule
muinaslinnus täies ulatuses nõlva peale. Kuigi kõikide tegevusalternatiivide mõjud on väga sarnased,
osutus 1.1 alternatiiv parimaks eelkõige, kuna tema võimalik mõju Kunda jõele on väiksem, kui 1.
alternatiivi puhul ning samas on linnus ajaloolisi traditsioone arvestades sobilikuma koha peal, kui 2.
alternatiivi puhul. Tõsi küll, erinevused on väikesed.
-10
26
3930
Alternatiivide võrdlus
0-alternatiiv 1. alternatiiv 1.1 alternatiiv 2. alternatiiv
Joonis 8. Alternatiivide järjestus
44
10 Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise negatiivse
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud
meetmed
Tabel 7 - Leevendusmeetmed
Mõju Vältimis- või leevendamismeede
Kunda jõe kallaste varisemine Kallaste varisemise ohu vähendamiseks tuleks puhkekeskuse hoonete läheduses rajada jõe kaldale piirded (kooskõlastatult üleüldise välisilmega), et takistada külastajatele juurdepääs jõkke.
Rohevõrgustiku toimimine Kinnistule ei ole soovitatav rajada aedu, et vajadusel saaksid loomad maaüksust hõlpsasti läbida.
Tolmu tekke suurenemine Kunda-Siberi küla tee lõigul liikluse intensiivistumise korral
Paigaldada Kunda-Siberi küla teele kiirusepiirang 40 km/h. Juhul kui kiirusepiirang ei taga vastuvõetavaid tingimusi, tuleks kaaluda tee lõiguti killustikuga või must-kattega katmist.
Mõju põhjaveele Lisaks detailplaneeringuga ettenähtud septikule ja imbväljakule tuleb reovesi enne immutamist ka bioloogiliselt puhastada (juhul, kui immutatakse rohkem kui 5 m3 päevas) (vt. www.fixtec.ee, www.mahutid.ee).
Müra mõju Kehtestada reeglid, mille kohaselt ei tohiks puhkekeskuses viia läbi mürarikkaid toiminguid (kontserdid jms) rohkem kui viiel päeval kuus ning seejuures piirata müra tekitamise kestus kellaajaliselt (nt. erandkorras kuni 02.00 öösel ning muul ajal kuni 23.00).
Käimisradade puudumisel tekitatakse kinnistule käimisjälgi ja/või muudetakse pinnas mudaseks.
Peamised liikumisteed (teed, rajad, platsid) tuleks tähistada ja katta näiteks puukoortega, multšiga vms loodusliku materjaliga mis sobitub muinaslinnuse kompleksi juurde.
45
11 Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju
seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid
Planeeringu realiseerimisel on vajalik puurkaevu ja reoveepuhasti seire vastavalt sellekohasele
regulatsioonile.
Kuna puhkekompleksi ja külalistemaja puurkaevu vett kasutatakse ka külastajate joogiveena, peab
see vastama joogivee kvaliteedinõuetele (Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31. Juuli 2001. a. määrus nr 82). Puurkaevu kasutusele võtmisel
tuleb kaevu veele teha nimetatud määruse kohane analüüs. Ka edaspidi peab joogivee käitleja
(ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud toimingud, mille
tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele, kes oma tegevuses peavad
kasutama joogivett tasu eest või tasuta) tagama joogivee vastavuse nimetatud määruses toodud
kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja
järelevalveametnikule (Tervisekaitseinspektsioonile) viimase nõudmisel.
Kontroll detailplaneeringu elluviimise ja KSH-s pakutud leevendavate meetmete üle toimub läbi
ehitusprojektide, -lubade ja –järelevalve kohaliku omavalitsuse poolt.
Kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, siis täiendavad
seiremeetmed ei ole vajalikud.
46
12 Ülevaade detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH
korraldamise ja avalikkuse kaasamise kohta
Programm
Jõekääru maaüksuse detailplaneeringu KSH algatati 5.04.2007 Viru-Nigula Vallavalikogu otsusega nr
14. Otsusest teavitati ajalehes Virumaa Teataja 11.04.2007 numbris ja 10.04.2007 väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
21.05.2007 küsiti KSH programmi kohta punktis 8 nimetatud pädevate asutuste seisukohti.
Seisukohtade esitamiseks oli aega 30 päeva. Laekunud seisukohad ja nendega arvestamine on
toodud lisas 1. KSH programmi avalikustamine toimus 04.09-2007 kuni 23.09.2007. Avalikustamisest
teavitati väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.09.2007, ajalehes Virumaa Teataja 05.09.2007
numbris ja lihtkirja teel RMK-d, Puico Grupp OÜ-d, Lääne-Viru Maavalitsust, Riiklikku
Looduskaitsekeskust, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Muinsuskaitseametit, Lääne-Virumaa
Keskkonnateenistust ja naabrit Ants Vallaste. Teavitamist tõestavad dokumendid on toodul lisa 7.
Avalikustamise käigus kirjalikke ettepanekuid ei laekunud. Avalik arutelu toimus 24.09.2007 Viru-
Nigula Vallavalitsuses. Arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on toodud lisas 8. Arutelu käigus leidis
Meelis Parijõgi, et kuna Kunda Külaseltsi ei ole kirja teel teavitatud, siis tuleks ettepanekute tegemise
aega pikendada. Lepiti kokku, et soovijatel on võimalik teha kirjalikke ettepanekuid ühe nädala
jooksul ehk siis hiljemalt 01.10.2007. Nimetatud ajajooksul laekusid ettepanekud MTÜ-st Kunda
Külaselts, OÜ-st Puico Gropp ja OÜ-st Lammasmäe Puhkekeskus, keda kõik esindas Meelis Parijõgi.
Ettepaneku tegijatele vastati kirjalikult, vastuskirjad on toodud lisas 5.
Aruanne
Lisatakse peale aruande avalikustamist.
47
13 Ülevaade raskustest keskkonnamõju strateegilise hindamise
käigus
Olulisi takistusi KSH läbiviimisel ei tekkinud.
48
Kasutatud kirjandus
1. Maa-ameti kaardirakendus
2. Creel, S., Fox, J.E., Hardy, A., Sands, J., Garrott, B. and Peterson, R.O. Snowmobile Activity
and Glucocorticoid Stress Responses in Wolves and Elk. Conservation Biology. 2002. No 3. .
[http://www.montana.edu/wwwbi/staff/creel/snomoGC.pdf]
3. EMHI
4. Viru-Nigula valla arengukava 2007-2013. Viru-Nigula Vallavolikogu.
[http://www.viru-nigula.ee/failid/Arengukava_vastuv_tmine__1_.pdf]
5. Viru-Nigula valla üldplaneering. 2005. AS Entec.
[http://www.viru-nigula.ee/failid/Seletuskiri.pdf]
49
Lisad
1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koos lisadega
2. Arheoloogi Ain Mäesalu ekspertarvamus
3. Geoloogi Kalle Suuroja ekspertarvamus
4. Hüdrobioloog-ihtüoloog Rein Järvekülg ekspertarvamus
5. Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning selgitus nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta (lisatakse peale avalikku arutelu)
6. KSH aruande avalikustamise teate ajalehes, väljaandes ametlikud teadaanded ja kirjad menetlusosalistele (lisatakse peale avalikku arutelu)
7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri (lisatakse peale avalikku arutelu)