jäägem eestlasteks kuid saagem tuleohutuks
DESCRIPTION
Jäägem eestlasteks kuid saagem tuleohutuksTRANSCRIPT
Kodu tuleohutuse
MEELESPEA
PÄÄSTEAMET
OHTLIK! SOOVITAME! PANE TÄHELE!
Iga päev põleb Eestis kolm kodu.Õnnetused saavad sageli alguse:
Ruumides suitsetamisest 3
Lahtise tule kasutamisest 4
Elektriseadmete kasutamisest 10
Toidu valmistamisest 13
Ahju või kamina kütmisest 16
Tööriistade kasutamisest 20
Lisaks vaata:
Suitsuanduri soetamine ja paigaldamine 21
Suitsuanduri hooldamine 22
Käitumine tulekahju korral 23
Tulekustutite märgistused 26
KODUTULEOHUTUSE
MEELESPEA
2
RUUMIS SUITSETAMINE
Paljud inimesed, kes suitsetasid voodis lamades või tugitoolis istudes on enda põhjustatud põlengushukkunud.
• Kodus olles suitseta alati õues.• Kustuta sigaret soovitavalt veega täidetud tuhatoosis.
RUUMISSUITSETAMINE
3
Süttimisohtlikele esemetele ohtlikult lähedale pandudküünlad põhjustavad tulekahju.
LAHTINE TULI
LAHTINE TULI
4
Aknad, kardinad ja tuul
Küünlakaunistused
Lapsed
• Toast lahkudes kustuta alati küünal.• Kasuta mittesüttivast materjalist küünla alust.• Veendu, et küünla läheduses poleks süttivaid esemeid või kangaid.
LAHTINE TULI
LAHTINE TULI
Lemmikloomad
5
Ilma aluseta teeküünlad
• Ka rõdu on hoone osa. Ära grilli rõdul. • Grill paiguta tasasele pinnale hoonest eemale.• Lahtise leegiga (puud) grilli hoonest vähemalt viie meetri kaugusel.• Söega grilli hoonest vähemalt kahe meetri kaugusel.
LAHTINE TULI
Kodus põhjustab sageli tulekahju õues grillimine või lõkke tegemine.
GRILL
6
2 m
5 m
• Tee lõket mittesüttival pinnal, ära jäta seda üksi ja hoia käepärast ämber veega või tulekustuti.• Alla ühe meetrine lõke peab paiknema vähemalt 8 meetri
kaugusel hoonetest.• Üle ühe meetrine lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri
kaugusel hoonetest.• Üle kolme meetrise lõkke tegemiseks on tarvis juba kohaliku
omavalitsuse luba. • Kulu põletamine on keelatud.
LÕKE
LAHTINE TULI
7
8 m
15 m
• Hoia tikke ja välgumihklit lastele kättesaamatus kohas ja selgita neile, mis juhtub kui tulega mängid.
LAHTINE TULI
Tikkude või välgumihkliga mängivad lapsed võivad põhjustada tulekahju.
LAPSED
8
• Kui sulle kuuluvas majas ei ela kedagi, sulge see hoolikalt.
TÜHI MAJA JA KODUTUD
LAHTINE TULI
Tühjas majas tuld tegevad kodutud põhjustavad sageli tulekahju.
9
Piltidel on mõned tüüpilised ohuolukorrad. Siin aitab elektriku kutsumine, kes kõrvaldab probleemid või annab nõu, mis järjekorras olukorda paremaks muuta.
ELEKTER JA ELEKTRI-SEADMED
Sageli on kodudes vana ja oskamatult parandatud elektrisüsteem. Kui erinevaid juhtmeid on kokku liidetud, teibiga lapitud või rippumajäetud, võib puhkeda tulekahju. Ohtlikud on ka katkised pistikupesad.Neist võib saada surmava elektrilöögi.
ELEKTER JA ELEKTRISEADMED
Kui elektriseade läheb põlema:
• pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett;• eemalda seade vooluvõrgust ja kustuta seejärel leegid; • kõige ohutum vahend põleva elektriseadme kustutamiseks on
E- märgistusega kustuti (vt lk 26-27), sellega saab kustutada isegipinge all olevaid seadmeid.
E
10
ELEKTER JA ELEKTRISEADMED
ELEKTER JA ELEKTRI-SEADMED
� Elektri- ja pikendusjuhtmeid paigutatakseraskete esemete alla ja uste vahele. Nii saabjuhe kahjustada ning seade võib süttida.
• Vajadusel tee seina või uksepiida sisse süvend või auk.
• Kui pistikupesi napib, aga soovid siiski uut aparaati voolu võrku ühendada, tõmba hetkel mittevajalike seadmete juhtmed seinast ja kasuta vabanenud pistikupesi.
• Kui usaldad oma elektrisüsteemi, võid kasu- tada korraga ühte „vargapesa“ või pikendus- juhet. See olgu aga laitmatult korras.
Tänapäeval on kodus palju kodutehnikat. Kui elektrisüsteem on vanaja pistikupesi ei jätku, laotakse „vargapesadest“ ja pikendusjuhmetestohtlikke „torne“ või „usse“ . Tulemuseks on juhtmete ülekoormus.
11
• Kui kilp on töökorras, ei pruugi oht olla suur. Siiski, ära kasuta korraga mitut suure energiatarbimisega seadet.
ELEKTER JA ELEKTRI-SEADMED
Vana elektrikilp võib olla märk, et eluruumi voolukoormus on piiratud. Siin ei aita isegi see, kui on paigaldatud uus juhtmestik.
ELEKTER JA ELEKTRISEADMED
• Elektriseadmeid võib parandada vaid spetsialist. • Ära jäta elektriseadmeid kodust lahkudes vooluvõrku.• Iseseisvalt töötavad seadmed (näiteks külmkapp või veeboiler)
olgu laitmatus tehnilises korras.
Kõik käepäraste vahenditega parandatud elektriseadmed on ohtlikud. Kindlad ohu märgid onsulamis- või põlemisjäljed. Õnnetusi juhtub ka seadmetega, mis on väliselt täiesti korras.
12
• Söögi valmistamise ajal viibi köögis. • Kui valmistad mõnd pikka aega valmivat rooga – näiteks
ahjupraadi või kooki, kasuta taimerit mis lülitab küttekehaõigeaegselt välja. Võid kasutada ka munakella või mobiiltelefonimeelespead, mis annab helinaga märku toidu valmimisest. Ka sel juhul ole köögi läheduses.
TOIDU VALMISTAMINE
TOIDUVALMISTA-
MINE
Enamik köögist alguse saavatesttulekahjudest on seotud toidu järelevalveta jätmisega.
13
TOIDUVALMISTA-
MINE
TOIDU VALMISTAMINE
Kui õli läheb pannil või potis põlema:
1. Lülita pliit välja (puupliidil lohista anum kuumalt alalt eemale);
2. Pane anumale kaas peale või kustuta leegid F klassi (vt lk 27) tulekustuti või tuletekiga;
3. Oota kuni temperatuur on anumas piisavalt langenud ja leeke uuesti ei teki.
OFF OFF OFF
14
TOIDU VALMISTAMINE
TOIDUVALMISTA-
MINE
NB!Ära iialgi
kustuta õli või rasva VEEGA!See tekitab plahvatuse
ja paiskab tule kõikjale laiali
F
15
KÜTTE-KOLDED
KÜTTEKOLDED
• Kanna koduse küttesüsteemi eest regulaarselt hoolt, siis ei juhtu õnnetusi ning tuba on ka soe.
• Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisselangenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp.
• Ära ehita ise kütteseadmeid, usalda see töö pottsepa hooleks.• Pottseppade kontakte edastab päästeala infotelefon 1524.
Katkised, hooldamata, valesti ehitatud või ebaõigesti kasutatavad küttekolded põhjustavad tulekahjusid.
• Katkised kütteseadmed. • Valesti või omavoliliselt ehitatud küttekolded.
16
• Ahju ülekütmine.Soojuspaisumisel tekivad praod või süttib tahm.
• Ahi hakkab sooja andma alles siis, kuikütmisest on veidi aega möödas. Kül-made ilmadega küta üks ahjutäis kakskuni kolm korda päevas.
• Ära sulge siibrit liiga vara.• Head nõu oma ahju kütmise kohta
saad korstnapühkijalt.
• Küttekolde ees hoitav põlevmaterjal.• Rohkeid sädemeid tekitava materjali
kasutamine.
• Ära ladusta põlevmaterjali küttekoldeees ega vahetus läheduses.
• Võimalusel (eriti kamina puhul) kasutalehtpuid.
• Nii kamina kui ahju ukse ees peab olematulekindlast materjalist kaitse.
KÜTTEKOLDED
KÜTTE-KOLDED
17
Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagukoldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütte-seadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cmkülgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem, kuiväiksem.
KÜTTE-KOLDED
KÜTTEKOLDED
• Kasutuses oleva küttekolde korsten peab igal aastal enne kütteperioodi olema pühitud.
• Ära põleta küttekoldes plastikut,kilet, tekstiili ega liimi, lakk- võivärvaineid sisaldavaid materjale,näiteks puitplaati.
• Pühkimata korsten.
Küttekolle ajab suitsu pidevalt sisse ja selle välispinnale on tekkinud tahmajäljed.
18
• Siibri varane sulgemine põhjustab vingumürgitusi ja surma.
KÜTTEKOLDED
KÜTTE-KOLDED
• Kui sul on puuküttega ahi, pliit või kamin, hangi vinguandur. Näiteks liiga varase siibri sulgemise korral eraldub vingugaas ilma suitsuta ja tavaline suitsuandur seda ei tuvasta.
19
Vingumürgituse esmane tunnus on enese-tunde halvenemine: peavalu, iiveldus, oksen-damine, väsimus. Kindel ohumärk on see, kuisarnased sümptomid esinevad samaaegselt kateistel toas viibivatel inimestel ja enesetunnemuutub paremaks väljaspool ruumi viibides.
• Ära sulge siibrit, kuinäed veel tuld võisiniselt hõõguvaid söe-tükke.
vinguandur
TÖÖ-RIISTADE
KASUTAMINE
TÖÖRIISTADE KASUTAMINE
� Jää pärast töö lõpetamist mõneksajaks paigale ja veendu, et tulekahjuoht on möödunud.
• Eemalda ketaslõikurit kasutadeslähedusest kõik põlevmaterjalid. Kuisee pole võimalik, kata süttimisoht-likud kohad mittepõlevast materja-list kattega – näiteks plekiga.
• Kui torud on külmunud, pöördutorutöid tegeva ettevõtte poole.
• Tulekahjud saavad alguse ketaslõikuri kasutamisestsiseruumides või leeklam-biga torude sulatamisesttalvel.
• Sageli tekib tulekahjumõnda aega pärast töölõpetamist.
20
• Enamik hukkunutega tulekahjudest toimub öisel ajal kui ini-mesed magavad.
• Tulekahju areneb eluohtlikuks viie minutiga.
Suitsuandur hoiatab valjude piiksudega tulekahju eest selle algstaa-diumis ja annab tegutsemiseks vajalikku lisaaega.
Suitsuanduri soetamisel tuleb jälgida, et:• seadmel on tähis CE (anduri tagaküljel) ja viide standardile EN 14604.
Ilma nende tähisteta suitsuandurit ei tohi Eestis ega mujal EuroopaLiidus müüa;
• pakendis on eestikeelne paigaldus ja hooldusjuhend – loe see läbi ja hoiakoos ostutšekiga alles. Nii leiad müüja kontaktid, kelle poole pöördudagarantiiperioodi ajal;
• seadmel või kasutusjuhendis on märgitud seadme soovituslik ümber-vahetamise aeg;
• seadmel on kirjas soovitatavad patarei tüübid ja koodid. Neid peab kind-lasti jälgima uue patarei soetamisel. Vale märgistusega patarei kasuta-mine võib olla üks põhjus, miks suitsuandur läheb põhjuseta häirerežiimi.
SUITSUANDURI SOETAMINE JA PAIGALDAMINE
SUITSU-ANDUR
• Paigalda suitsuandur magamistoa eesasuva toa, koridori või esiku lakke. Sealavastab ta kõigist eluruumi osadest algu-se saanud tulekahju ja hoiatab magajaid.
• Lisakaitseks paigalda andur ka magamis-tuppa ja ülejäänud tubadesse.
• Köögis või vannitoas võib suitsuanduraurude tõttu anda häiret ka siis kui tule-kahju pole. Sinna pole mõtet andureidpaigaldada.
• Avatud köögiga ruumis paigalda andurelutoapoolsesse ossa.
21
SUITSU-ANDUR
SUITSUANDURI HOOLDAMINE
• Mitmekordses majas paigalda lisa-kaitseks vähemalt üks suitsuandur igale korrusele.
Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus suitsuandurpole töökorras ja ei hakanud tulekahju tekkides tööle.
• Vähemalt kord nädalas kontrolli testnupule vaju-tades andurit. Kui nupuvajutusele piiksu ei järgne,vaheta kohe patarei. Patarei tühjenemisest annabandur märku üksikute piiksudega.
• Eakatele on suitsuanduri testimisel hea abimeesharjavars või jalutuskepp.
• Eakatele ja erivajadustega inimestele on loodudspetsiaalsed suitsuandurid ja tulekahju avastamis-seadmed ning lisatarvikud. Nende kohta saab infotpäästeala infotelefonilt 1524.
• Aita oma vanematel ja vanavanematel suitsuanduritpaigaldada ja patareid vahetada!
22
OLE VALMIS!Tulekahju korral satutakse paanikasse jaunustatakse ära elementaarsed asjad.
KÄITUMINE TULEKAHJU KORRAL
KÄITUMINETULEKAHJU
KORRAL
• Et sinuga nii ei juhtuks:1. kavanda evakuatsioonitee. Märgi nii
põhi- kui varutee majast lahkumiseks; 2. joonista see valmis ja pane nähtavasse
kohta rippuma;3. tutvusta plaani kõikidele pereliikmetele; 4. harjutage üheskoos evakuatsioonitee
läbimist, kuni see on kõigil unepealt selge.
evakuatsioonitee
23
kohtumispaik
Hoia evakuatsioonitee takistustest vaba ja uksed seestpoolt avatavad
varuevakuatsioonitee
AVASTADESTULEKAHJU
AVASTADES TULEKAHJU
• Helista hädaabinumbril 112 ja teavita õnnetusest;• Toimeta kõik inimesed võimalikult kiiresti
majast välja ja tulekoldest eemale; • Kui kodus on olemas tulekustuti ja tuli on väikse-
mal pinnal, ürita seda ise kustutada, kuid äraasjatult riski;
• Suurema tulekahju korral, kui põhjus ja asukohtei ole teada, välju hoonest viivitamatult ja jätakustutamine päästjate hooleks;
• Suitsusest ruumist väljudes hoia end võimalikultmadalale, sest seal on rohkem puhast õhku;
• Mürgiste põlemisgaaside eest kaitse hingamisteidveega niisutatud riidega.
112112
24
AVASTADESTULEKAHJU
• Ära kuluta aega põhjuste väljaselgi-tamiseks või isiklike asjade päästmi-seks;
• Kui oled hoonest juba väljunud,mine päästjatele vastu ja anna neilevajalikku infot (näiteks kas keegi onveel hoones);
• Kui hoonest väljumine on takistatud,kogu kõik inimesed ühte, soovitavaltaknaga tuppa ning vooderda ukse-ääred, et takistada suitsu pääsemisttuppa. Hoia telefon käepärast;
• Anna endast valju häälega märku jaoota päästjate saabumist
AVASTADES TULEKAHJU
appi!
25
TULEKUSTUTITE MÄRGISTUS
Enne tulekustuti kasutamist vaata alati selle märgistust või teksti.
C klass
põlevgaaside kustutamiseks.
A klass
tahkete ja põlemisel hõõguvate ainete kustutamiseks.
B klass
põlevvedelike ja põlemisel sulavate ainete kustutamiseks.
Gaas
26
TULEKUSTUTITE MÄRGISTUS
D klass
metallide kustutamiseks.
E klass
pinge all olevate elektriseadmete kustutamiseks.
F klass
toiduõlide ja -rasvade kustutamiseks.
27
Kutsu tuleohutusspetsialist
OMA KOJU!
Lisainfo:
www.suitsuandurid.ee • www.kodutuleohutuks.ee • www.ohutusope.ee • www.korsten.ee
Kui soovid nõuandeid, kuidas oma kodu tuleohutumaks muuta, helista päästeala infotelefonile 1524 ja kutsu tuleohutuse spetsialist koju.
Nõustamise käigus vaatab tuleohutuse spetsialist sinu kodu üle ning selgitab, milles seisnevad tuleohuriskid ja kuidas tagada parimal võimalikul viisil tuleohutus
just sinu kodus.
Päästeala infotelefonil 1524 helista ka siis, kui sul on päästeala, tuleohutuse või veeohutusega seotud küsimusi.
Väljaandja: Päästeamet • Trükitud: trükikojas • Kujundus: Disainikorp • Illustratsioonid: Karel Korp